Sotsiaalministeerium · 2. juuni 2021
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
02.06.2021 nr 61
Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta
tulemusaruanne
Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse
nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning
riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate
aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel:
1. Kinnitan Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta tulemusaruande (Lisa).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
KINNITATUD
sotsiaalministri
käskkirjaga nr 61
Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta tulemusaruanne
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
1. Ülevaade sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest ...... 2
1.1. Sotsiaalkindlustuse programm...................................................................................................... 3
1.1.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest..................................................................................................................................... 3
1.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ....................................................... 5
1.2. Hoolekandeprogramm .................................................................................................................. 7
1.2.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest..................................................................................................................................... 7
1.2.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 11
1.3. Soolise võrdõiguslikkuse programm .......................................................................................... 13
1.3.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest................................................................................................................................... 13
1.3.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 16
2. Ülevaade tööturu tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest ...................... 18
2.1. Tööturuprogramm ...................................................................................................................... 19
2.1.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest................................................................................................................................... 19
2.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 21
3. Ülevaade perepoliitika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest .............. 23
3.1. Laste ja perede programm .......................................................................................................... 24
3.1.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest................................................................................................................................... 24
3.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 26
4. Ülevaade tervise tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest ....................... 27
4.1. Keskkonnatervise programm ...................................................................................................... 28
4.1.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest................................................................................................................................... 28
4.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 30
4.2. Terviseriskide programm............................................................................................................ 32
4.2.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest................................................................................................................................... 32
4.2.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 35
4.3. Tervishoiusüsteemi programm ................................................................................................... 36
4.3.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest................................................................................................................................... 37
4.3.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 41
1
Sissejuhatus
Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta tulemusaruanne annab ülevaate sotsiaalse kaitse, tööturu,
perepoliitika ja tervise valdkonna eesmärkide saavutamisest ning eelarve täitmisest. Samuti
tuuakse programmide kaupa välja olulisemad tegevused ja info mõõdikute sihttasemete ja
eelarve täitmise kohta.
Sotsiaalse kaitse tulemusvaldkond tegeleb inimestele sotsiaalse kaitse pakkumisega, mis annab
kindlustunde tuleviku suhtes ja võimaluse elada inimväärselt kogu elu. Sotsiaalse kaitse
meetmed jagunevad hoolekandeks ja sotsiaalkindlustuseks. Tulemusvaldkonna tegevuste
elluviimiseks on koostatud sotsiaalkindlustuse programm, hoolekandeprogramm ja soolise
võrdõiguslikkuse programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on sotsiaalse ebavõrdsuse ja
vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalne kaasatus.
Tööturu tulemusvaldkond tegeleb tööturu- ja tööelupoliitika väljatöötamise ja selle elluviimise
korraldamisega. Selleks, et tagada sidus ühiskond ja kestlik majanduskasv, on oluline saavutada
kõrge tööhõive määr. Tööelu kvaliteedi paranemisele aitavad kaasa töösuhete ning ohutu ja
tervisliku töökeskkonna kujundamine ja säilitamine. Tulemusvaldkonna tegevuste
elluviimiseks on koostatud tööturuprogramm.
Perepoliitika tulemusvaldkond tegeleb laste- ja perepoliitika kavandamisega ning korraldab
selle elluviimist. Laste- ja perepoliitika eesmärk on luua peresõbralik riik, kus inimesed tahavad
lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada. See, mil määral panustatakse
laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses,
kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. Tulemusvaldkonna tegevuste elluviimiseks on
koostatud laste ja perede programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on see, et Eesti rahvas on
kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on paranenud.
Alates 2021. aastast kuuluvad tööturuprogramm, sotsiaalkindlustuse programm,
hoolekandeprogramm, soolise võrdõiguslikkuse programm ning laste ja perede programm
heaolu tulemusvaldkonda.
Tervise tulemusvaldkond tegeleb tervishoiu- ja rahvatervishoiupoliitika ning ravimite ja
meditsiiniseadmete poliitika kavandamise ja korraldamisega. Tulemusvaldkonna tegevuste
elluviimiseks on koostatud keskkonnatervise programm, terviseriskide programm ja
tervishoiusüsteemi programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on pikendada Eesti inimeste
tervena elatud eluiga.
1. Ülevaade sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja
eelarve täitmisest
Alates 2012. aastast on Eesti elanikkonna absoluutse vaesuse määr pidevalt langenud ning seda
nii meeste kui naiste hulgas. 2019. aastal oli absoluutse vaesuse määr kogu elanikkonna hulgas
2,3% (2019. a sihttase oli 3,1%) ning 2018. aastaga võrreldes suurenes näitaja 0,1
protsendipunkti võrra. Arvestades vaesuse määra taset, mõjutavad seda ka muutused uuringu
valimis.
Suhtelises vaesuses elas 2019. aastal 20,7% elanikkonnast ja suhteline vaesus vähenes võrreldes
2018. aastaga ühe protsendipunkti võrra (näitaja sihttase 2019. aastaks oli 15,5%). Võrreldes
2
2018. aastaga vähenes suhtelise vaesuse määr laste seas kahe protsendipunkti, tööealise
elanikkonna seas 0,3 protsendipunkti ning 65-aastaste ja vanemate elanike seas
2,3 protsendipunkti võrra.
2020. aasta vaesuse näitajaid mõjutab COVID-19 pandeemia ning sellest tulenev majandusliku
aktiivsuse muutus, samuti tööhõive ja palkade vähenemine. Euroopa Komisjoni
teadusuuringute ühiskeskuse (European Commission Joint Research Centre 2020) hinnangul
oleksid leevendusmeetmeid rakendamata 2020. aasta kokkuvõttes EL-is leibkondade
netosissetulekud keskmiselt vähenenud u 5,9% ning suhteline vaesus suurenenud enam kui
poole võrra. Eestis on eeldatavalt aidanud pandeemia mõju ulatust sissetulekute langusele ning
vaesuse näitajatele vähendada ajutise töötasu hüvitamise meetmed, kuid ka suurenenud
töökindlustushüvitise asendusmäär hüvitise saamise esimesel sajal päeval.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
Absoluutse vaesuse määr Mehed 2,9% (2019) 3,5% 3,5% 3,4% 3,3%
Naised 1,8% (2019) 2,6% 2,6% 2,5% 2,4%
Kokku 2,3% (2019) 3% 3% 2,9% 2,8%
Suhtelise vaesuse määr Mehed 18,9% (2019) 14,8% 14,8% 14,8% 14,8%
Naised 22,3% (2019) 15,2% 15,2% 15,2% 15,2%
Kokku 20,7% (2019) 15% 15% 15% 15%
Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade 19,7% 19,3% 18,9% 18,5%
vahe ehk sooline palgalõhe
Eelarve jaotus 2020 2020 2020 lõplik
tegelik täitmine algselt kinnitatud
Kulud 2 565 589 000 2 738 254 000 2 509 036 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 26 946 000 27 734 000 31 434 000
Investeeringud 1 026 000 0 3 595 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 558 000 0 714 000
Mitterahalised kulud 706 000 606 000 606 000
1.1. Sotsiaalkindlustuse programm
Sotsiaalkindlustuse programmi eesmärk on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku
sotsiaalkaitse toel parandada inimeste majanduslikku toimetulekut. Programm keskendub
sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete kättesaadavuse, adekvaatsuse
ja jätkusuutlikkuse tagamisele.
Sotsiaalkindlustuse programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Programm on üks heaolu
arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.
1.1.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest
3
2021. aasta 1. aprillil toimus pensionitõus, mis kasvatas vanaduspensionäri sissetulekut
keskmiselt enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõsteti 16 euro võrra ning lisaks
tõsteti täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest poole aastahinde võrra, mis lisas
pensionile veel u 3,6 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Ühtlasi tõusis rahvapension
30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni
saajatele.
2021. aastast muutus esimese samba pensioni arvutamise valem. Kogunema hakkab
neljas, nn ühendosa. Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest
kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa. 2020. aasta lõpuga lõpeb
kindlustusosa kogumine. Alates 2021. aastast saab ka kolme aasta asemel viis aastat
varem pensionile minna. Varem pensionile minek sõltub staažist. Samuti saab minna
pensionile igal ajal pärast pensioniea saabumist. Pensioni saamist võib katkestada ja
uuesti alustada, samuti saab valida, kas lasta pension välja maksta täismahus või võtta
sellest pool. Seda nimetatakse paindlikuks pensioniks.
2020. aastal uuendati I pensionisamba muudatusi tutvustavat Sotsiaalkindlustusameti
lehte www.pensioniplaan.ee, kus on muu hulgas pensionikalkulaator, mille abil saab
arvutada kõikide pensionisammaste teoreetilist suurust. Inimese isiklike
pensioniandmetega tutvumiseks on portaalis eesti.ee kalkulaator, mille abil saab
inimene ülevaate oma pensionisammaste hetkeseisust.
Sügava materiaalse ilmajäetuse asemel avaldatakse alates 2019. aastast ilmajäetuse
osatähtsust ning aastate 2019–2020 võrdluses on vähenenud ka materiaalses
ilmajäetuses elavate elanike osakaal.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
Absoluutse vaesuse määr 0– Mehed 2,1% 3,4% 3,3% 3,1% 3%
vanuserühmades 0–17, 18– 17 (2019)
64 ja 65+, % Naised 3,0% 3,7% 3,6% 3,4% 3,3%
(2019)
Kokku 2,5% 3,5% 3,4% 3,2% 3,1%
(2019)
18– Mehed 3,7% 4,2% 4,1% 4,1% 4%
64 (2019)
Naised 2,0% 3,0% 2,9% 2,9% 2,8%
(2019)
Kokku 2,9% 3,6% 3,5% 3,5% 3,4%
(2019)
65+ Kokku 0,8% 0,8% 0,7% 0,7% 0,7%
(2016)1
Sügava materiaalse Mehed 3,7% 3,8% 3,8% 3,7% 3,7%
ilmajäetuse määr kogu (2018)
elanikkonnas2, % Naised 3,8% 3,8% 3,8% 3,7% 3,7%
(2018)
1
Aastate 2017–2019 kohta pole valimi piirangute tõttu avaldatud 65+ vanuses elanike absoluutse vaesuse määra,
sh soo järgi.
2
2019. aastal toimus metoodika muudatus ning sügava materiaalse ilmajäetuse näitaja asemel on edaspidi
kasutusel ilmajäetuse määra näitaja. 2019. aastal oli materiaalse ilmajäetuse määr 7,6%.
4
Kokku 3,8% 3,8% 3,8% 3,7% 3,7%
(2018)
Eelarve jaotus 2020 2020 2020 lõplik
tegelik täitmine algselt kinnitatud
Kulud 2 478 474 000 2 647 984 000 2 411 566 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 1 442 000 1 325 000 1 775 000
Investeeringud 446 000 0 1 252 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 157 000 0 281 000
Mitterahalised kulud 269 000 217 000 217 000
2020. aasta kinnitatud programmi kulude eelarve oli 2,6 mld eurot (koos mitterahaliste
kuludega). Lõplikuks eelarveks kujunes 2,4 mld eurot ehk see vähenes 236,4 mln eurot. Vahe
on peamiselt seotud lisaeelarvega, millega vähendati sotsiaalmaksu laekumisi COVID-19
haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu. Vähenemist mõjutas ka sissemaksete
ajutine peatamine II sambasse alates 1. juulist 2020. Aasta sees suurenes kulude eelarve 2019.
aastast ülekantud vahendite arvelt 0,2 mln eurot ning 0,5 mln eurot Vabariigi Valitsuse
reservivahenditest sotsiaalvaldkonna IKT arendus- ja hoiukuludeks antud vahendite ning
COVID-19 haigusega seotud kulude katmiseks. 0,4 mln eurot suurenes eelarve välisvahendite
ja omatulude laekumise arvelt.
2020. a kinnitatud programmil investeeringuid ei olnud, kuid lõplik eelarve investeeringuteks
kujunes ca 1,3 mln euro suuruseks. Vabariigi Valitsuse reservist eraldati 0,6 mln eurot
sotsiaalvaldkonna IKT arendusteks ja lisaeelarve, seaduse muudatuse ning ministri
liigendustega tegevuskulude ümbertõstmistega läks IKT arendusteks 0,7 mln eurot.
Programmi teenuste elluviimiseks kulutati 2020. aastal 2,5 mld eurot ehk 102,8% lõpliku
eelarve mahust. Investeeringute täitmine oli 0,4 mln eurot ehk 33,9%. Ministri liigendusega
ümbertõstetud IKT investeeringud teostatakse osaliselt 2021. aastal.
1.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest
Vaesusest on rohkem ohustatud mittetöötavad ja madalama sissetulekuga inimesed.
2019. aastal oli mittetöötava elanikkonna absoluutse vaesuse määr 2,9% (prognoositud sihttase
oli 5,6%). 2009. aasta majanduskriisi järel on absoluutne vaesus nimetatud sihtrühma hulgas
järjepidevalt vähenenud. Ehkki töötamine vähendab vaesusesse sattumise riski, ei kindlusta
töökoha olemasolu automaatselt toimetulekut tagavat sissetulekut: 2019. aastal elas absoluutses
vaesuses 1,8% (prognoositud sihttase oli 1,1%) töötavatest inimestest. Kuigi alates
2017. aastast on töötavate elanike absoluutse vaesuse määr jäänud alla 2%, on see siiski kõrgem
kui seatud sihttase. Võib eeldada, et 2020. aastal suurenenud töötus ja pandeemiast tingitud
majandusolukorra muutus mõjutab nii töötavate kui mittetöötavate inimeste vaesuse näitajaid.
2019. aastal vanemaealiste suhtelise vaesuse määr vähenes. Siirded, k.a pensionid, vähendasid
2019. aastal vanemaealiste suhtelist vaesust 49%, mis on 2,5 protsendipunkti võrra enam kui
2018. aastal. Ilma siireteta (k.a pensionid) oleks eakatest 80,5% elanud suhtelises vaesuses.
Sellele vaatamata on vanemaealiste suhteline vaesus võrreldes teiste vanuserühmadega endiselt
suurem.
50–74-aastaste tööhõive määr on prognoositust kõrgem: 2020. aastal töötas 50–74-aastastest
58,4% (prognoositud sihttase oli 54,7%). Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute suhtarv on
5
aastatega vähenenud: 2019. aastal oli näitaja 39,1 ning see ületas prognoositud sihttaseme
(42,5).
Keskmise brutovanaduspensioni ja keskmise brutopalga suhte näitaja ning rahvapensioni ja
keskmise brutopalga suhte näitaja täitsid 2019. aastal prognoositud sihtaseme (vastavalt 34%
ja 15%).
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava
sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine
Absoluutse vaesuse määr töötavate Mehed 2,5% 1,4% 1,4% 1,4% 1,3%
inimeste seas, % (2019)
Naised 1,1% 0,8% 0,8% 0,8% 0,7%
(2019)
Kokku 1,8% 1,1% 1,1% 1,1% 1%
(2019)
Absoluutse vaesuse määr Mehed 4,0% 7,6% 7,5% 7,2% 7,1%
mittetöötavate inimeste seas, % (2019)
Naised 2,2% 4,4% 4,3% 4,1% 4%
(2019)
Kokku 2,9% 5,6% 5,5% 5,3% 5,2%
(2019)
Absoluutse vaesuse määr puuetega Kokku 1,2% 0,4% 0,3% 0,3% 0,3%
inimeste seas, % (2018)3
50–74-aastaste tööhõive määr, % 58,4% 54,7% 54,9% 55,3% 56,5%
(2020)
Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute 39,1 42 41,5 41 40,5
suhtarv (2019)
Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja Jah Jah Jah Jah Jah
elluviimine korraldatud
Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine
65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise 41,4% jääb jääb jääb jääb
vaesuse määr, % (2019) samale samale samale samale
tasemele tasemele tasemele tasemele
või või või või
väheneb väheneb väheneb väheneb
Puuetega inimeste toetuste mõju 18–64- 16,7% jääb jääb jääb jääb
aastaste puuetega inimeste absoluutse vaesuse (2017)4 samale samale samale samale
vähendamisele, % tasemele tasemele tasemele tasemele
või või või või
suureneb suureneb suureneb suureneb
Eesti keskmise brutovanaduspensioni suhe 34% 34 34 34 34
keskmisesse brutopalka (2019)
3
2019. aasta puuetega inimeste absoluutse vaesuse määr avaldatakse 2021. aasta märtsis.
4
Valimi piirangute tõttu ei avaldata 2018. a puuetega inimeste toetuste mõju puuetega inimeste absoluutsele
vaesusele.
6
Rahvapensioni suhe keskmisesse brutopalka 15% 15 15 15 15
(2019)
Lepingute alusel pensioni saajate arv kokku 19 365 16 150 16 450 16 750 17 050
(20215)
Välismaal elavad isikud, kes saavad lepingute 10 878 13 550 14 500 15 450 15 450
ja siseriikliku õiguse alusel Eesti pensioni (2019)
Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele
Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et 76% Suureneb - - -
toiduabi saamine on muutnud nende või (2017)
nende leibkonnaliikmete elu, %
1.2. Hoolekandeprogramm
Hoolekandeprogrammi eesmärk on efektiivse õiguskaitse ja kõrvalabiga parandada inimeste
võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ja ühiskonnas osaleda. Programm
keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete hoolekandeteenuste
pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega seotud teenuseid,
mille eesmärk on süüteo, vägivalla, hädaolukorra või muu traumeeriva mõjuga sündmuse
ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või taastamine, ning võrdse kohtlemise
valdkonda ja sellega seotud teenuseid.
Hoolekandeprogrammi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus ja Tervise Arengu Instituut. Programm on üks heaolu arengukava
2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.
1.2.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest
2021. aasta algusest võimaldatakse esmasesse psühhoosi haigestunud isikule sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust ravimeeskonna hinnangu alusel. Kõikides vanuserühmades ei
ole esmasesse psühhoosi haigestunud isiku teenuse saamise eelduseks puude
raskusastme tuvastamine ega töövõime hindamine ning inimene ise ei pea teenuse
saamiseks enam taotlust esitama. Vajaliku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse ning tööalase rehabilitatsiooni
saamiseks Eesti Töötukassasse. Edaspidi algab esmasesse psühhoosi haigestunu
taastumine juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja
rehabilitatsiooniteenustega saab alustada sujuvalt, kas juba aktiivravi lõppfaasis või
kohe pärast seda, pakkudes kompleksselt taastumist toetavaid tegevusi inimesele ja
tema lähedastele ning vajaduse korral proaktiivset abi.
Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat tasuta kaugtõlketeenust osutati 2020. aastal
tööealistele kuulmislangusega (peamiselt kurtidele) inimestele, kellele on määratud
vähenenud töövõime.
2020. aastal kasutas kirjutustõlget 50 erinevat inimest, neist 21 kasutas teenust
esmakordselt. Erinevaid tõlkesituatsioone oli kokku 238. Teenust osutati kokku
523 tundi. Tõlkidel kulus nende tõlketööde ettevalmistamiseks 291 tundi.
5
01.01.2021 seisuga
7
2020. aasta jooksul kasutas kaugtõlget 171 erinevat inimest, neist 80 kasutas teenust
esmakordselt. Üks inimene kasutas tõlketeenust keskmiselt 42 minutit kuus. Ligi 90%
kõigist kõnedest kestsid kuni 15 minutit. Rohkem kui pool teenusekasutajatest oli
vanuses 30–49 eluaastat. Kõige noorem teenust kasutanud isik oli 17-aastane, vanim
64-aastane. 2020. aastal tehti päevas keskmiselt 19 kõnet ning ühes tunnis tõlkis tõlk
keskmiselt 2,7 kõnet. Tõlketöö moodustas 25% teenuse avatud oleku ajast (2476 tundi)
ehk kaugtõlketeenust osutati 608 tundi. Kõige kiirem tööaeg on tõlkidel esmaspäeviti,
kõige vähem kasutatakse teenust laupäeviti.
Sotsiaalkindlustusamet koostas 2020. aastal katseprojekti raames kuulmislangusest
tingitud tõlketeenuste soovituslikud juhised kohaliku omavalitsuse spetsialistidele.
Analüüsides katseprojekti senist kulgu, jõuti 2020. aasta lõpus otsuseni, et alates 2021.
aasta 1. jaanuarist osutatakse kaugtõlketeenust lisaks tööealistele ka kuulmispuudega
lastele ja vanaduspensioniealistele.
Uue hoolekandeteenuse väljatöötamise eesmärgil jätkus Sotsiaalkindlustusameti kaudu
pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamise katseprojekt, millele lisaks töötas
Sotsiaalministeerium koostöös eri valdkonna ekspertidega välja kaitstud töö esmase
visiooni, mis võetakse pikaajalise kaitstud töö seaduse väljatöötamiskavatsuse
koostamise aluseks 2021. aastal.
Isikukeskse erihoolekande katseprojekti raames toetatakse KOVe aastatel 2019–2021
kokku 7,4 mln euroga. Paralleelselt katseprojektiga alustati 2020. aasta lõpus
mõjuanalüüsiga „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul
isikukesksele teenusemudelile“. 2020. aastal jätkus erihoolekande taristu
reorganiseerimine. Perioodil 2014–2020 reorganiseeriti (lisaks varem reorganiseeritud
550 teenusekohale) 1175 teenusekohta ja loodi 517 uut teenusekohta. Aastaks 2023
suletakse kümme institutsionaalset erihooldekodu, kus elanud inimestele ehitatakse või
ostetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusraha abil uued elukohad
linnadesse, kogukondade keskele (eraldi majadena või korteritena suurematesse
majadesse). 2023. aastaks peaks kokku olema parematel kogukonnapõhistel
teenusekohtadel ca 2300 inimest. 2020. aastal oli reorganiseerimist ootamas veel
kolm suurt erihoolekodu.
Tulenevalt 23. septembril 2020 allkirjastatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise
kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord
ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määrusest ei pea alates 1. detsembrist 2020
kliendid enam abivahendi kaarti taotlema ega kaasas kandma, sest kogu info inimese
abivahenditehingute kohta liigub teenuseosutajate ja Sotsiaalkindlustusameti vahel
elektrooniliselt. Oma abivahendite ostu- ja üüritehingute kohta saab inimene infot
vaadata ka iseteenindusest. Määrusesse lisati riigi poolt kompenseeritavate abivahendite
loetellu helistamistarvikud. Lisaks tõsteti mitme abivahendi piirhinda ja teatud
abivahendi vajaduse tuvastamise õiguse said ämmaemandad.
Katsetamaks vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja
erivajadusega inimeste abistamisel, lõppes 2020. aastal Eesti eri piirkondades ellu
viidud katseprojekt. Projekti tulemusena töötati välja Eestile sobiv koostöömudel
vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. Lisaks esitati Vabariigi Valitsusele
memorandum vabatahtliku tegevuse ja koostöömudeli rakendamise ettepanekutega
2020. aasta detsembris, mille valitsus heaks kiitis. Aastatel 2021–2023 jätkub Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF) vahendite toel koostöömudeli juurutamine üle Eesti.
8
Dementsusega inimestele kvaliteetsema toe pakkumise eesmärgil jätkati tegevusi eri
partnerite kaasabil. Dementsuse Kompetentsikeskus pakkus koolitusi ja
nõustamisteenuseid dementsusega inimestele, nende lähedastele, teenuseosutajatele ja
spetsialistidele. Tervise Arengu Instituut viis ellu teenuseosutajatele suunatud
arenguprogrammi, milles osales 2020. aastal 15 asutust.
Valmis uue ohvriabi seaduse väljatöötamiskavatsus, mille tegemise käigus analüüsiti
partneritega ohvriabi kitsaskohti ja kavandati võimalikud lahendusvariandid, mis uues
seaduses kajastuma hakkavad. Väljatöötamiskavatsuse tagasisidele toetudes alustati
ohvriabi seaduse eelnõu koostamisega ning diskussioonidega juba konkreetsete
lahenduste sõnastamiseks.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest toetatava
programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Perevägivald ja sooline
vägivald“ raames valmistati ette ja viidi ellu avatud taotlusvoorud kahel teemal:
„Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse
vähendamiseks“ ning „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning
sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“. Lepingud on sõlmitud ja töö projektidega
alanud.
Sotsiaalkindlustusamet alustas esmakordselt vägivalla toimepanijatele suunatud
vägivallast loobumise tugiliini teenuse pakkumist. Telefon 660 6077 töötab E–R kl 10–
16. Nõustajatega saab kontakti ka meili teel. Esmasele nõustamisele lisaks on lepingud
sõlmitud seitsme organisatsiooniga, mis pakuvad vägivalla toimepanijatele võimalust
osaleda kas individuaalnõustamisel või sotsiaalprogrammis, mis aitab kaasa vägivallast
loobumisele.
Vägivallaohvrite paremaks abistamiseks ja koostöö tugevdamiseks toimusid 2020. aasta
sügisel inimkaubanduse ja perevägivalla teemal üle-eestilised ühiskoolitused
Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse ja ohvriabi osakonna töötajatele.
Alustati psühhosotsiaalse kriisisekkumise süsteemi loomisega, et tagada
õnnetusjuhtumite, terrorirünnakute, lennukatastroofide jms puhul ametkondade
rolliteadlik koostöö ning ohvritele ja nende peredele vajaliku abi kättesaadavus.
Kevadise eriolukorra ajal käivitati kiiresti tegevused esmareageerijate töövõime
säilimise ja läbipõlemise vältimiseks, koolitati ja toetati asutusi kriisiga toimetulekuks.
Sotsiaalkindlustusamet tegi hulgaliselt esmaste kriisinõustajate koolitusi. Taotleti ja
saadi lisaressursid kriisisekkumiste korraldamiseks, muu hulgas näiteks selleks, et
värvata hingehoidjaid hooldekodudesse ning käivitada eraldi nõustamisliin kriisist
kahjustatud inimeste toetamiseks.
Toimus võrdse kohtlemise kampaania. Kampaania eesmärk oli murda
vähemusgruppidega seotud stereotüüpe ja eelarvamusi, edendada mõistmist ja
solidaarsust sotsiaalsete rühmade vahel ning vähendada diskrimineerimist hea eeskuju
näitamise kaudu. Eesmärk oli edendada ka sallivust vähemusgruppide suhtes ja
edendada ühiskondlikke hoiakuid, kus igal inimesel on õigus end võrdselt teistega
ühiskonnaelus teostada ning tunda end turvaliselt. Kampaania järeluuring näitas, et
kõigis vanuserühmades võeti võrdse kohtlemise kampaania #samapaljuinimene väga
hästi vastu ning võrdse kohtlemise teemal kampaania tegemist peeti oluliseks. Kõikides
vanuserühmades pidas 73% inimestest kampaaniat meeldivaks või väga meeldivaks,
16–30-aastaste seas ehk esmase sihtrühma hulgas oli osakaal 89%. Mõlema osakaal oli
sotsiaalkampaaniate keskmisest suurem.
9
Toimusid mitmekesisuse märgise tegevused, mille eesmärkideks on kujundada märgise
abil konsultatsiooni- ja tööandjate võrgustiku tegevuste tööriist töökeskkonna kvaliteedi
parandamiseks ja mitmekesisuse teadlikuks juhtimiseks organisatsioonis, võimaldades
võrdse kohtlemise edendamist. Septembris 2020 jagati uutele liitunud
organisatsioonidele märgiseid.
Toimusid ettevalmistused koostöös eri valdkondade ja ministeeriumitega puuetega
inimeste konventsiooni kaitsmiseks. Eesti kaitseb oma raportit esimest korda 2021.
aasta märtsis.
Alustas tööd ministeeriumitevaheline töörühm ligipääsetavuse direktiivi riigisiseseks
ülevõtmiseks. Töörühm koosneb Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja
Kultuuriministeeriumi esindajatest. Direktiivi ülevõtmist koordineeriv ministeerium on
Sotsiaalministeerium. Töörühm koguneb vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem üks
kord kuus, mil võetakse kokku seni tehtu, seatakse uued vahe-eesmärgid ja arutatakse
esile tulnud probleeme. Töörühm on välja töötamas uut tervikseadust.
Lõppes ligipääsetavuse rakkerühma esimene tegevusaasta. Tegevuse tulemusena valmis
rakkerühma vaheraport. Rakkerühma esimesel tööaastal keskenduti probleemide
laiapõhjalisele väljaselgitamisele ja lahenduste arutelule ning neist johtuvaid
ettepanekuid tutvustati valitsusele 08.10.2020. Rakkerühma üheks järelduseks on, et
suureks probleemiks on olemasolevate ligipääsetavuse nõuete mittetäitmine (nõuded
avalikkusele suunatud hoonetele ja teede taristule, nõuded e-keskkondadele ja e-
teenustele).
Ohvriabipoliitika kujundamine toimus plaanipäraselt, olulisim poliitikakujundamise
vahend oli 2020. aastal uue ohvriabi seaduse väljatöötamiskavatsus, mille käigus
toimusid kümned läbirääkimised partneritega teistes riigiasutustes ja
kodanikuühendustes ning leiti kitsaskohad, mida uue seadusega või praktika
muutmisega on vaja lahendada.
Võrdse kohtlemise edendamisega seotud tegevused toimusid üldiselt plaanipäraselt,
kuid osa tegevusi (puuetega inimeste konventsiooni kaitsmine, mitmekesisuse päeva
tähistamine) jäeti ära või lükati edasi tulenevalt COVID-19 pandeemiast.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 2022 2023 siht
teadaolev siht siht
tulemus (aasta)
Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate 1,0 (2019) 1,4 1,5 1,5 1,7
avahooldusteenuste ehk
mitteinstitutsionaalsete teenuste ja
ööpäevaringse institutsionaalse
hooldusteenuse saajate suhtarv
Eelarve jaotus 2020 tegelik täitmine 2020 algselt kinnitatud 2020 lõplik
Kulud 85 744 000 88 814 000 95 193 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 24 960 000 25 865 000 28 242 000
Investeeringud 561 000 0 2 314 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 393 000 0 423 000
10
Mitterahalised kulud 429 000 385 000 385 000
2020. a kinnitatud programmil investeeringuid ei olnud, kuid lõplik eelarve investeeringuteks
kujunes ca 2,3 mln eurot seoses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditega
sotsiaalvaldkonna IKT arendusteks 0,4 mln eurot. Välisvahenditest suunati IKT arendusteks
0,4 mln eurot ning ministri liigendustega tegevuskulude ümbertõstmisega IKT arendusteks 1,5
mln eurot.
2020. aasta jooksul tehti investeeringuid kokku 0,6 mln euro ulatuses ehk 24,3% lõplikust
eelarvest. Kasutamata investeeringu vahendid on peamiselt 2020. aastal ministri liigendusega
sotsiaalvaldkonna IKT arenduste vahendid, mis suunati selleks II poolaastal ning nende lõplik
teostamine toimub 2021. aastal.
2020. aasta kinnitatud programmi kulude maht oli 89,2 mln eurot (arvestatud koos
mitterahaliste kuludega). Lõplikuks eelarve mahuks kujunes 95,6 mln eurot ehk eelarve
suurenes 6,4 mln eurot. Aasta sees suurenes eelarve 2019. aastast ülekantud vahendite arvelt
2,7 mln eurot, Vabariigi Valitsuse reservivahenditest 1,9 mln eurot, planeeritust suuremas
mahus välisvahendite laekumisest 2,4 mln eurot ja hasartmängumaksu laekumisest 1,3 mln
eurot. Lisaeelarvega suurendati seadusest tulenevate kohustuste tagamiseks eelarvet 0,2 mln
eurot. Programmi eelarve vähenes seadusemuudatusega 0,6 mln eurot. Vahendid suunati
teistesse programmidesse ning ministri liigendusega suunati programmi kuludest
investeeringuteks 1,5 mln eurot.
Programmi teenuste elluviimiseks kulutati 2020. aastal 86,2 mln eurot ehk 90,2% lõpliku
eelarve mahust, 2020. a jääb kasutamata 9,4 mln eurot. Väiksem täitmine on seotud peamiselt
järgmiste teenustega:
Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide
võimestamise toetuse taotlemine teenuses jääb kasutamata 2,9 mln eurot (32,8%
lõplikust eelarvest). 1,7 mln eurot on seotud hasartmängumaksu vahendite
kasutamisega, kus planeeritud kuludes arvestasime riski, et laekumine võib
prognoositust olla väiksem ning seetõttu vahendeid rohkem välja ei jaotatud. 0,9 mln
euro ulatuses jäi kasutamata SA-le Maarja Küla ja Eesti Agrenska Fond SA-le antud
investeeringutoetused. Ülejäänud jääk on seotud 2021. aastaks suunatud vahenditega
katmaks soolise võrdõiguslikkuse projektide kulusid, mis oli planeeritud
hasartmängumaksu vahenditest, kuid 2020. a otsustati viia need üle riigieelarve
vahenditele;
erihoolekande teenuse osas jääb kasutamata 1,9 mln eurot (5,1% lõplikust eelarvest).
Teenuse eelarves jäi vahendeid üle, sest teenuse madalate hindade tõttu ei ole mõnes
piirkonnas teenusepakkujaid ning COVID-19 tõttu ei soovinud mitmed potentsiaalsed
teenustesaajad teenustele asuda. Samuti loodi ERF meetmest varem planeeritud mahust
vähem erihoolekandeteenuste teenuskohti;
tööturul osalemist toetava hoolekandeteenuse osas jäi kasutamata 1,6 mln eurot (58,2%
lõplikust eelarvest). Väiksema kasutuse põhjuseks on 2019. aastal alanud ESFist
rahastatud sotsiaaltranspordi pilootprojekti väiksem kasutus võrreldes planeerituga;
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise ja arendamise eelarve kasutus oli
planeeritust 0,7 mln eurot väiksem (18,8% lõplikust eelarvest). Väiksema kasutuse
peamiseks põhjuseks on COVID-19 mõju, mille tulemusena osad kliendid ei saanud või
ei soovinud teenust kasutada;
abivahenditeenuse eelarve kasutus oli 0,6 mln eurot väiksem (6,4% lõplikust eelarvest).
Abivahendite kasutus ESFist osutuks planeeritust väiksemaks;
kajastamata jäägid on seotud sisseostetavate teenuste ja asutuste tegevuskulude
jääkidega.
1.2.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest
11
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse
saajate suhtarv kokku, eakate suhtarv ning puudega inimeste suhtarv on perioodil 2015–2019
vastupidi prognoositule kahanenud. Seda seetõttu, et toetavate teenuste kasv on jäänud
prognoositust väiksemaks, kuid väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate arv on
pidevalt kasvanud.
KOVi korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste
suhtarv on jäänud perioodil 2016–2019 samale tasemele ehk 0,6 toetavat teenusekohta ühe
ööpäevaringse teenusekoha kohta. 2019. aastaks prognoositud sihttase oli 0,9.
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse erihooldusteenuse
täidetud teenusekohtade suhtarv on pidevalt kasvanud, ületades igal aastal pisut prognoositud
sihttaset.
Enam kui 30 inimesega asutuses elavate ööpäevaringseid erihooldusteenuseid saavate inimeste
osakaal ööpäevaringseid erihooldusteenuseid saavatest inimestest on vastavalt prognoositule
kahanenud. 2019. aastaks prognoositud sihttase oli 51%, tegelik tase 50%.
Ohvriabi klientide rahulolu mõõdetakse alates 28.10.2019. Justiitsministeeriumi koostatud
lühianalüüs annab ülevaate perioodil oktoober 2019 – oktoober 2020 kannatanute tagasisidest
menetlusasutustele ning ohvreid abistavatele asutustele: politsei, prokuratuur, kohtud ja
ohvriabi.6 Tagasiside andmine ja kogumine on toimunud selleks eraldi loodud küsimustiku ja
keskkonna kaudu: https://kannatanute-tagasiside.just.ee/. Laekunud tagasisideankeetide arv on
olnud väga väike, ohvriabi kohta täideti 23 ankeeti ja 78% vastanutest oli ohvriabi tööga rahul.
Eesmärk on saada tagasisidet rohkematelt inimestelt, selleks tutvustatakse tagasiside andmise
võimalust korduvalt, nii individuaalselt kui avalikkuses.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 2022 2023 siht
teadaolev siht siht
tulemus
(aasta)
Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste
tagamine
Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid 0,67 (2019) 0,95 0,98 1,02 1,06
ja ööpäevaringset institutsionaalset
hooldusteenust saavate eakate suhtarv
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja 1,6 (2019) 2,1 2,2 2,3 2,4
ööpäevaringset institutsionaalset
hooldusteenust saavate tööealiste puudega
inimeste suhtarv
Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Hoolekandepoliitika on kujundatud ja Jah Jah Jah Jah Jah
elluviimine korraldatud
Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja 2,3 (2019) 2,5 3,1 3,7 4,6
ööpäevaringse institutsionaalse
6
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuriteos_kannatanute_tagasiside
_2020_aasta_ulevaade.pdf
12
erihooldusteenuse täidetud teenusekohtade
suhtarv
Enam kui 30 inimesega asutuses elavate 50% (2019) 40% 36% 34% 34%
ööpäevaringseid erihooldusteenuseid
saavate inimeste osakaal ööpäevaringseid
erihooldusteenuseid saavatest inimestest
KOVi korraldatavaid toetavaid teenuseid ja 0,6 (2019) 0,9 1 1 1
ööpäevaringset hooldusteenust saavate
inimeste suhtarv
Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine
Välja on töötatud ja ellu on rakendatud Jah Jah Jah Jah Jah
poliitikad, mis toetavad ohvritele kvaliteetse
abi osutamist
Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitiste tagamine
Klientide rahulolu ohvriabi- ja 78% 80% 85% 85% 85%
lepitusteenustega (2020)
Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine
Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti - - - Sihttasemed seatakse
ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv 2021. a
Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine
Mitmekesise töökoha märgise saanud 17 (2019) suureneb suureneb suureneb suureneb
organisatsioonide arv
Inimeste osakaal, kes tunneksid end 55% (2019) - - - -
mugavalt, töötades koos inimesega, kes
kuulub seksuaalvähemuste hulka
Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel 45% (2019) - - - -
poliitilisel ametikohal on inimene, kes
kuulub seksuaalvähemuste hulka
1.3. Soolise võrdõiguslikkuse programm
Soolise võrdõiguslikkuse programmi eesmärk on tagada naistele ja meestele kõigis
ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Programmi
raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu
hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi.
Soolise võrdõiguslikkuse programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium ja
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Programm on üks heaolu
arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.
1.3.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest
Soostereotüüpsete hoiakute ja soolise segregatsiooni vähendamiseks tehakse
Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2019. aasta novembrist 2021. aasta juunini rakenduslik
uuring, mille eesmärk on töötada välja ja katsetada nügimismeetodeid, et suurendada
tüdrukute ja naiste osakaalu IKT-erialadel hariduses ja tööturul. 2020. aasta novembrist
2022. aasta aprillini tehakse lisaks rakenduslik uuring, mille eesmärk on sooliste
stereotüüpide mõju ja haridusvalikute ning tööturu segregatsiooni vähendamise
13
toetamiseks (sh STEM valdkondades) töötada välja ja testida nügimise põhimõttel
sekkumisi tööandjatele ja noorte valikuid mõjutavatele haridustöötajatele. Mõlemat
uuringut kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist Eesti Teadusagentuuri
RITA programmi raames.
3.–4. septembril 2020 korraldas Sotsiaalministeerium 5. rahvusvahelise
(virtuaal)konverentsi „Mehed ja võrdsed võimalused“ (ICMEO). Tänapäeva
ühiskondade jaoks olulistel mehi, mehelikkust ja soolist võrdõiguslikkust puudutavatel
teemadel jagasid teadmisi ja kogemusi 68 esinejat enam kui 20 riigist üle maailma,
lisaks Eestile ja reale teistele Euroopa riikidele Ameerika Ühendriikidest, Kanadast,
Austraaliast ja Jaapanist. Poliitikakujundajate, teadlaste ja aktivistide nii probleeme kui
lahendusi käsitlevate esitluste ja arutelude keskmes oli meeste vastutus hoolitseda enda,
teiste ja ühiskonna heaolu ning jätkusuutlikkuse eest. Konverentsi eesmärk oli toetada
rahvusvahelisi ja riigisiseseid diskussioone ja arengusuundi poiste ja meeste
soospetsiifilisi probleeme puudutavatel teemadel, mis paljuski on põhjustatud iganenud
soolistest stereotüüpidest, mis mõjutavad nii ühiskonna suhtumist ja ootusi poistele ja
meestele kui ka nende enda käitumist ja enesekuvandit. Eesmärk oli juhtida tähelepanu
ka poiste ja meeste vajadusele ja võimalustele osaleda aktiivsemalt soolise
võrdõiguslikkuse edendamises ühiskonnas. Konverentsi korraldamist toetasid
Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.
2020. aastal keskendusid soolise võrdõiguslikkuse poliitika tegevused eelkõige soolise
palgalõhe vähendamisele, muu hulgas uurimis- ja analüüsitegevuste ning soolise
segregatsiooni vähenemist toetavate meetmete väljatöötamise kaudu, samuti siht- ja
sidusrühmades teadlikkuse suurendamise toetamisele.
2020. aastal tehti ettevalmistusi Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi
„Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames eri siht- ja sidusrühmade soolisest
võrdõiguslikkusest ja selle edendamisest teadlikkuse toetamiseks soolise
võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse väljaarendamise abil, mis ühendab
endas soolist võrdõiguslikkust puudutavat teavet, sh uuringuid ja koolitusmaterjale.
Toetamaks poliitikakujundajate ning teiste siht- ja sidusrühmade esindajate teadlikkuse
kasvu soolise (eba)võrdsuse olukorrast erinevates elu- ja poliitikavaldkondades, tehti
ettevalmistusi ülevaatliku Eesti ühiskonna viimase kümne aasta soolise
võrdõiguslikkuse arengut hõlmava artiklikogumiku „Teel tasakaalustatud ühiskonda
III“ avaldamiseks 2021. aastal.
Toetati soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kui soolise võrdõiguslikkuse küsimustes
Vabariigi Valitsusele nõuandva kogu tööd. 2020. aastal keskendusid nõukogu arutelud
soolise võrdõiguslikkuse valdkonna jätkusuutlikule rahastamisele ning soolise ja
seksuaalse ahistamise ennetamisele ja tõkestamisele kõrghariduse andmisega
tegelevates õppeasutustes.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse peamised
tegevused 2020. aastal olid järgmised: nõustati rakendusasutusi ja -üksusi ning toetuse
taotlejaid võrdsete võimaluste läbiva teemaga arvestamises; esitati eelnõude
kooskõlastamise protsessis toetuse andmise tingimuste kohta ettepanekuid ja soovitusi;
osaleti avatud taotlusvoorude infopäevadel. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise alase teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste parandamiseks edastati
struktuurifondide administratsioonile perioodiliselt asjakohast teavet infokirjades ning
korraldati võrgustiku kohtumisi kogemuste vahetamiseks.
14
2020. aastal avaldatud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) viimase
raporti kohaselt parandas Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemust võrreldes
2019. aasta tulemusega 0,9 punkti võrra. Selle tulemusega liikus Eesti soolise
võrdõiguslikkuse suunal prognoositud tempos ning Eestil on lootust saavutada
2021. aastaks indeksi tulemusele prognoositud sihttase (61,7 punkti). Samas jääb Eesti
tulemus 60,7 punkti 100-st jätkuvalt tunduvalt alla liikmesriikide keskmisele tulemusele
(67,9 punkti), mis näitab et Eesti on endiselt kaugel sooliselt tasakaalustatud
ühiskonnast.
Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20–29-aastase
naise kohta oli 2018/2019. õppeaastal 14,1, mis ületas selleks õppeaastaks prognoositud
sihttaset (13,6). Eelnevatel aastatel on see näitaja püsinud üsna stabiilsena 13 juures.
Kas 2019. aasta andmete puhul on tegu ühekordse hüppega või näitab see naiste
hoiakute ja erialavalikute muutust, mis kajastuvad ka järgnevate aastate mõõdiku
tulemustes, on veel ennatlik hinnata. Iganenud sooliste stereotüüpide mõju ühiskonnale
on visa kaduma. Ühest küljest on see hoiakute muutumist eeldavate ühiskondlike
muudatuste puhul tavapärane. Teisest küljest näitab see, et olukorra muutumiseks on
vajalik ellu viia järjepidevaid ja laiema ulatusega tõhusamaid meetmeid, mis eeldavad
muu hulgas enam ressursse.
Järgmise soolise võrdõiguslikkuse monitooringu küsitlus, millel põhinevad elanikkonna
hoiakuid näitavad programmi indikaatorid, on planeeritud teha 2021. aastal ning siis on
võimalik hinnata muutust võrreldes 2016. aasta tulemustega.
Soolise palgalõhe selgitamata osa analüüsimiseks tehakse perioodil 2019–2021
Sotsiaalministeeriumi initsiatiivil Tallinna Ülikooli teadlaste eestvedamisel koostöös
Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlaste ja Statistikaametiga põhjalik uuring. Uuringu
eesmärk on parandada teadmisi palgalõhe kujunemisest, vähendades selle seni
selgitamata osa, ning töötada teaduspõhiselt välja vahendid ja potentsiaalsed lahendused
palgalõhe vähendamiseks. Uuringu tulemused näitavad, et erinevate andmestike
ühendamise tulemusel on võimalik selgitada varasemast oluliselt suuremat osa
palgalõhest – senise 15% asemel 40%. Samuti selgus, et madalamates
sissetulekukvintiilides on palgalõhe suurelt jaolt selgitatav, kuid mida suuremad on
sissetulekud, seda suurem on palgalõhe selgitamata osa. Uuringust selgus ka, et kuigi
soolist palgalõhet peetakse probleemiks, ei osata selle tekkepõhjuseid hinnata, ning
organisatsioone, kes teadlikult soolist palgalõhet jälgivad ja astuvad samme selle
vähendamiseks või vältimiseks, on vähe.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 2022 2023 siht
teadaolev siht siht
tulemus
(aasta)
Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala 14,1 13,9 14,2 14,5 14,8
lõpetanud naiste arv tuhande 20–29-aastase (2018/2019)
naise kohta
Nende elanike osakaal, kes peavad soolist 64% - 74% - -
palgalõhet pigem suureks või väga suureks (2016)
probleemiks
Soolise võrdõiguslikkuse indeks 60,7 - 61,7 63,3
15
(2020.7)
2020 algselt
Eelarve jaotus 2020 tegelik täitmine 2020 lõplik
kinnitatud
Kulud 1 371 000 1 456 000 2 278 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 544 000 545 000 1 417 000
Investeeringud 19 000 0 30 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 8 000 0 10 000
Mitterahalised kulud 8 000 4 000 4 000
2020. aasta kinnitatud programmi kulude eelarve oli 1,5 mln eurot (koos mitterahaliste
kuludega). Lõplikuks eelarveks kujunes 2,3 mln eurot ehk see suurenes 0,8 mln euro võrra.
Aasta sees suurenes eelarve 2019. aastast ülekantud vahendite arvelt 2000 eurot ning 0,7 mln
eurot välisvahendite laekumiste arvelt. Ministri liigendusega suunati programmi kuludest
investeeringuteks 0,1 mln eurot.
2020. aastal kinnitatud programmil investeeringuid ei olnud, kuid lõplik eelarve
investeeringuteks kujunes seoses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditega
sotsiaalvaldkonna IKT arendusteks ning ministri liigendustega tegevuskulude
ümbertõstmistega IKT arendusteks ca 0,03 mln euro suuruseks.
Programmi teenuste elluviimiseks kulutati 2020. aastal 1,4 mln eurot ehk 60,4% lõpliku eelarve
mahust. Investeeringute maht oli 0,02 mln eurot ehk 60,0% algselt planeeritust. Ministri
liigendusega ümber tõstetud IKT investeeringud teostatakse osaliselt 2021. aastal.
Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Volinku Kantselei ainus teenus on „Soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine“, mille lõplikuks
eelarveks kujunes 1,5 mln eurot. Algsest eelarvest kujunes see suuremaks 0,7 mln euro suuruse
välisvahendite (Euroopa Komisjoni projekt) laekumise tõttu. Et tegevused jätkuvad
2021.aastal, moodustab teenuse eelarve täitmine lõplikust eelarvest 60,3%.
1.3.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest
Võim oli soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond, mis 2020. aasta indeksi tulemusega
(36,1 punkti) on nii kümne aasta plaanis (+14,2 punkti 2010. aastaga võrreldes) kui võrreldes
2019. aasta tulemusega (+1,5 punkti) kõige enam edenenud. Selle tulemusega liigub Eesti
prognoositud suunas ning sarnase arengu korral on meil võimalus saavutada aastateks 2021 ja
2023 seatud sihttase. Peamiselt on võimu valdkonna indeks Eestis paranenud eelkõige tänu selle
poliitilise võimu ja sotsiaalse võimu alamvaldkondadele. Samas on võimu valdkonna puhul (ja
EL-is keskmiselt) jätkuvalt tegemist indeksi kõige problemaatilisema valdkonnaga ehk
valdkondade võrdluses on siin kõige kehvemad tulemused (EL-is keskmiselt 53,5 punkti),
mistõttu on vaatamata edusammudele lähiaastateks arenguruumi.
Võrreldes varasema tulemusega leidis Eestis punktiskoori suurenemine aset ka rahaasjade
(+0,7 punkti) valdkonnas. 2020. aasta indeksi punktiskoor raha valdkonnas (70,0) ületab juba
7
Tegemist on 2020. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2018.
aasta andmetel.
16
nii 2021. kui 2023. aastaks seatud sihttaset (67,1). Siin on suuresti põhjuseks naiste
sissetulekute suurenemine.
Indeksi skoor paranes Eesti jaoks ka töövaldkonnas (võrreldes 2019. aasta indeksi tulemusega
+0,6 punkti), mis tähendab liikumist prognoositud suunas. Eesti tugevuseks töövaldkonnas on
naiste ja meeste sarnane osalemine tööturul, samas kui tööturu sooline segregatsioon on visalt
kadumas. Hariduse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas töötab 2018. aasta andmete kohaselt
naistest 27% ja meestest vaid 5%.
Järgmise soolise võrdõiguslikkuse monitooringu küsitlus, millel põhinevad elanikkonna
hoiakuid näitavad programmi indikaatorid, on planeeritud teha 2021. aastal ning siis on
võimalik hinnata muutust võrreldes 2016. aasta tulemustega.
Indikaator Viimane 2020 2021 2022 siht 2023 siht
teadaolev siht siht
tulemus
(aasta)
Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu
suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond 70,0 - 67,9 - 68,3
„raha” (2020)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond 72,1 - 73,5 - 73,9
„töö” (2020)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond 36,1 - 37,7 - 40,8
„võim” 2020)
Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on Jah Jah Jah Jah Jah
kujundatud ja elluviimine korraldatud
Nende naiste ja meeste Mees pere 46% - 40% - -
osakaal, kelle arvates peaks peamine (2016)
mees olema pere peamine toitja
toitja, naine peamine koduste Naine 28% - 24% - -
tööde eest vastutaja peamine (2016)
koduste tööde
eest vastutaja
Nende 15–19-aastaste naiste Mehed 66% - 74% - -
ja meeste osakaal, kelle saavad (2016)
arvates mehed saavad hooldamisega
hooldamisega seotud seotud
töökohtadel sama hästi töökohtadel
hakkama kui naised ning sama hästi
naised saavad tehnilisi oskusi hakkama kui
nõudvatel töökohtadel sama naised
hästi hakkama kui mehed Naised 58% - 67% - -
saavad (2016)
tehnilisi
oskusi
nõudvatel
töökohtadel
sama hästi
17
hakkama kui
mehed
Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon
Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse 28% - 44% - -
kohtlemise kogemise korral (2016)
võrdõigusvoliniku poole
2. Ülevaade tööturu tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve
täitmisest
Aastatel 2011–2019 suurenesid järjepidevalt nii hõivatute arv kui tööhõive määr. Tööhõive
määr saavutas 2020. aastaks seatud eesmärgi 76% juba 2015. aastal ning ületas 2019. aasta II
poolaastal koguni 80% piiri. See tõstis ka aastakeskmise tööhõive määra 2019. aastal
rekordiliselt kõrgele – 79,9%-ni. 2020. aastal toimus positiivse trendi pööre halvemuse suunas,
mida põhjustas COVID-19. Eriolukorra kehtestamise tõttu olid paljud ettevõtted sunnitud oma
tegevuse peatama. Eriti puudutas see toitlustust ja majutust ning teisi turismi, kultuuri ja
meelelahutusega seotud tegevusalasid. Tööhõive kiire vähenemise tõttu langes aasta keskmine
tööhõive määr 78,6%-ni. Tööga hõivatuid oli 2020. aastal kokku 656 600, mis on 14 700 võrra
vähem kui 2019. aastal. Vaatamata langusele ületas Eesti 2020. aastaks seatud tööhõive määra
sihttaseme ja on endiselt Euroopa Liidu liikmesriikide seas üks kõrgema tööhõive määraga riike
(4. kohal). Kõrge tööhõive määra tõttu ületas 2020. aasta sihttaseme ka tööelu kestus, mis 2019.
aastal ulatus 39 aastani.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 2022 siht 2023
teadaolev siht siht
täitmine(aasta)
Tööhõive määr 20–64-aastaste seas 81,5% (2020) 78,5% 82,9% 82,9% 82,9%
(mehed)
Tööhõive määr 20–64-aastaste seas 75,7% (2020) 73,5% 75,8% 75,9% 76%
(naised)
Tööhõive määr 20–64-aastaste seas 78,6% (2020) 76% 79,3% 79,4% 79,5%
(kokku)
Tööelu kestus aastates (mehed) 39,5 (2019) 38 40 40,1 40,2
Tööelu kestus aastates (naised) 38,5 (2019) 37,1 38,1 38,2 38,3
Tööelu kestus aastates (kokku) 39,0 (2019) 37,5 39 39,1 39,2
Eelarve jaotus 2020 tegelik täitmine 2020 algselt kinnitatud 2020 lõplik
Kulud 688 243 000 675 040 000 651 839 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 31 157 000 38 624 000 34 447 000
Investeeringud 1 180 000 822 000 1 246 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 815 000 774 000 839 000
Mitterahalised kulud 286 000 152 000 152 000
18
2.1. Tööturuprogramm
Programmi eesmärk on tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavusega tagada kõrge tööhõive tase
ning kvaliteetsete töötingimustega toetada pikaajalist tööelus osalemist. Nende eesmärkide
saavutamiseks panustatakse tööturupoliitika kujundamisse ja elluviimisse, osutatakse
tööturuteenuseid, toetatakse tööturu riskirühmade (nt NEET-noorte, vähenenud töövõimega
inimeste) tööle ja haridusellu naasmist ning soodustatakse tööhõivevõime suurendamist.
Samuti kujundatakse koostöös sotsiaalpartneritega töötaja ja tööandja vajadustega arvestavat
tööõigust, osutatakse nõustamisteenust ning arendatakse töövõimet hoidvat ja säästvat
töökeskkonda, tehakse riiklikku järelevalvet tööõiguse nõuete rikkumise üle, toetatakse
tööandjaid ja töötajaid töötingimuste edendamisel ning võimaldatakse vaidluste lahendamist
töövaidluskomisjonides ja riikliku lepitaja juures.
Tööturuprogrammi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium, Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Töötukassa,
Tööinspektsioon ja Riikliku Lepitaja Kantselei. Programm on üks heaolu arengukava 2016–
2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.
2.1.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest
Tööturul osalemise aktiivsus on Eestis suur ja on aastatega pidevalt kasvanud. Tööjõus
osalemise määr suurenes isegi 2020. aastal ja jõudis rekordtasemeni 79%. Suurenes nii
meeste kui naiste osalemine tööturul. Kuigi töötajate arv vähenes, suurenes töötute arv
ja seda osalt mitteaktiivsete arvel.
2021. aasta 1. jaanuarist hakatakse haigushüvitist maksma alates teisest haiguspäevast.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt maksab tööandja haigushüvitist töötaja
2.–5. haiguspäeva eest senise 4.–8. päeva asemel ning ravikindlustuse seaduse järgi
hakkab haigekassa maksma haigushüvitist kõigile töötavatele kindlustatutele haiguse 6.
päevast senise 9. päeva asemel. Töötaja omaosalus väheneb kolmelt päevalt
ühele päevale ning tööandja osalus väheneb viielt päevalt neljale päevale. Muudatus
kehtib 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021.
2021. aastast tõuseb töötutoetuse määr 35%-lt 50%-le töötasu alammäärast. Päevamäär
on alates 2021. aastast 9,42 eurot (31 päevaga kalendrikuus 292,02 eurot). Aasta alguses
tõuseb ka töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär. Töötuskindlustushüvitise
miinimumsuurus 2021. aastal on 9,73 eurot kalendripäevas.
2021. aasta algusest suureneb töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus 6000 euroni.
2021. aastast tõuseb ka töötukassa tasemeõppe toetus, nii töötavad inimesed kui töötud
saavad ligi 292 eurot kuus.
2021. aastast saavad tööandjad toetust töötajate digioskuste arendamiseks.
2021. aasta 1. märtsist avaneb tööandjatel võimalus esitada töökeskkonna riskianalüüs
Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi (TEIS) uue töövahendi kaudu, mis lihtsustab
tööandjatel töökeskkonna riskide hindamist ning vähendab ettevõtjate ja riigi
halduskoormust. Tööandjale kuvatakse süsteemis tema ettevõtte tegevusalale
asjakohased ohud ja antakse ka tüüpilised abinõud nende ohtude maandamiseks.
Ettevõtja võib iseteeninduse kaudu laadida üles olemasoleva töökeskkonna
riskianalüüsi või koostada selle iseteeninduses oleva töövahendi abil. Infosüsteem aitab
tõhustada sihitatud töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet, parandada andmekvaliteeti,
19
tagada andmete turvalisus ning muuta andmevahetus asutuste ja tööandjatega
kiiremaks.
2020. aastal kiitis valitsus heaks määruse, millega täiendatakse bioloogiliste ohutegurite
ohurühmade loetelu uute bioloogiliste ohuteguritega, kuhu lisandub ka koroonaviirus
SARS-CoV-2. Muudatused võimaldavad tõhusamalt kaitsta töötajate tervist
töökohtadel ja tagada ohutust viiruste leviku ajal.
2020. aastal valmis töötervishoiuteenuse uuring, millele tuginedes koostatakse
2021. aastal töötervishoiuteenuse seaduse väljatöötamiskavatsus.
2020. aastal muudeti töövaidluse lahendamise seadust, mille eesmärk oli muuta
töövaidluskomisjoni istungil osalevatele kaasistujatele makstava tasu arvutamise
aluseid ning millega täpsustati õigusselguse huvides kitsaskohti menetlusnormistikus.
Lisaks tehti 2020. aastal edukalt töövaidluskomisjoni juhatajate hindamine.
2020. aastal võeti vastu Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatused,
millega kaitstakse paremini Eestisse lähetatud töötajate õigusi.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 2022 siht 2023 siht
teadaolev siht
tulemus (aasta)
Tööjõus osalemise määr 15– Mehed 81,8% (2020) 81,5% 81,5% 81,3% 81,2%
64-aastaste seas
Naised 76,2% (2020) 73,5% 75,4% 75,2% 75,1%
Kokku 79,0% (2020) 77,5% 78,5% 78,3% 78,2%
Eelarve jaotus 2020 tegelik täitmine 2020 algselt kinnitatud 2020 lõplik
Kulud 688 243 000 675 040 000 651 839 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 31 157 000 38 624 000 34 447 000
Investeeringud 1 180 000 822 000 1 246 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 815 000 774 000 839 000
Mitterahalised kulud 286 000 152 000 152 000
2020. aasta kinnitatud programmi kulude eelarve oli 675,2 mln eurot (koos mitterahaliste
kuludega). Lõplikuks eelarveks kujunes 652 mln eurot ehk see vähenes 23,2 mln euro võrra.
Vahe on peamiselt seotud lisaeelarvega, millega vähendati töötuskindlustusmaksete laekumisi
COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu. Aasta sees suurenes
eelarve 2019. aastast ülekantud vahendite arvelt 0,3 mln eurot. 0,1 mln eurot suurenes eelarve
Vabariigi Valitsuse reservivahenditest sotsiaalvaldkonna IKT arendus- ja hoiukuludeks antud
vahendite- ning 0,2 mln eurot COVID-19 haigusega seotud kulude katmiseks antud vahendite
arvelt. 0,2 mln eurot suurenes eelarve ka omatulude laekumiste arvelt. Välisvahendite eelarve
vähenes 4,2 mln eurot. Ministri liigendusega suunati programmi kuludest investeeringuteks
0,02 mln eurot.
2020. aastal kinnitatud programmil oli investeeringuid 0,8 mln eurot, kuid lõplik eelarve
investeeringuteks kujunes ca 1,2 mln euro suuruseks. 0,4 mln euro võrra suurenes see seoses
2019. aastast ülekantud vahendite, 2020. aasta seaduse muudatuse ning ministri liigendustega
tegevuskulude ümbertõstmiste arvelt.
Programmi teenuste elluviimiseks kulutati 2020. aastal 688,6 mln eurot ehk 105,6% lõpliku
eelarve mahust. Investeeringute täitmine oli 1,2 mln eurot ehk 94,7%. Ministri liigendusega
ümbertõstetud IKT investeeringud teostatakse osaliselt 2021. aastal.
20
Tööinspektsiooni vastutusalas oleva riikliku järelevalve tegemise teenuse algne eelarve oli 1,9
mln eurot ja lõplik 2,0 mln eurot. Eelarve kasvas 2019. aastast ülekantava jäägi arvelt, millest
soetati sõidukid järelevalveametnikele, ergonoomilisi töövahendeid ja tööriideid ning tehti
COVID-19 ennetusega seotud tegevusi. Eelarve täitmine oli 85,93%. Täitmine jäi väiksemaks
kui lõplik eelarve, sest mitmed tegevused jäid ellu viimata. Näiteks ESF TAT programmi ja
Norra vahendite projekti pikendati ning vahendite kasutamist jätkatakse 2021. aastal.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus kaasava kutsehariduse arendamine ning hariduslike
erivajadustega (HEV) õppijate õppimise ja tööle rakendamise toetamise teenuse lõplik eelarve
suurenes võrreldes esialgse eelarvega 6% summas 0,14 mln eurot. Välistoetuste eelarve
suurenes uute välisprojektide ettemaksete arvelt 0,07 mln eurot, millele lisandusid eelmisest
perioodist üle toodud jäägid 0,01 mln eurot. Omatulu tegelik eelarve suurenes algsega võrreldes
0,05 mln eurot eelmisest perioodist üle toodud jääkide võrra. Teenuse eelarve täitmine
moodustab lõplikust eelarvest 92% ning alatäitmine 8% oli seotud peamiselt välisvahendite ja
omatulu vähenenud kasutamisega COVID-19-st tulenenud piirangute tõttu.
2.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest
COVID-19 mõjul toimunud hõivemäära langus tõi endaga kaasa töötuse kasvu. Töötute arv
suurenes aastaga 16 600 võrra (47 900-ni) ning töötuse määr kasvas 4,4%-lt 2019. aastal 6,8%-
ni 2020. aastal. Eriti tugevalt mõjutas see noori, kellest paljud olid hõivatud tegevusaladel, mis
said kriisi tõttu enim kannatada. Noorte töötuse määr kasvas 11,1%-lt 17,9%-ni ning sihttase
2020. aastaks jäi täitmata.
2020. aasta jooksul suurenes ka pikaajalise töötuse määr (1,2%-ni), kuid näitaja jäi siiski
paremaks seatud sihttasemest. Kõrge töötuse määra püsides on pikaajalise töötuse kasvu oodata
2021. aastal.
Koos üldise hõivemäära langusega vähenes ka vanemas tööeas olevate inimeste hõive.
Võrreldes 2019. aastaga langes 55–64-aastaste tööhõive määr 0,3 protsendipunkti võrra
(72,1%-lt 71,8%-ni). Langus toimus meeste hõive vähenemise arvelt, naiste hõivemäär jäi
samale tasemele. Vaatamata langusele ületati 2020. aastaks seatud sihttase.
2020. aasta jooksul halvenes nii eestlaste kui mitte-eestlaste olukord tööturul, kusjuures mitte-
eestlaste olukord tööturul halvenes koroonakriisi tõttu rohkem kui eestlastel: 15–74-aastaste
hõivemäär langes aastaga 66%-lt 63,7%-ni ning töötuse määr suurenes samal ajal 5,9%-lt 8,9%-
ni. Eestlaste/mitte-eestlaste võrdluses suurenesid 2020. aastal nii hõivelõhe (3,6 pp-lt 4,5 pp-
ni) kui töötuse lõhe (2,1 pp-lt 3,1 pp-ni). Langusest hoolimata jäi nii eestlaste kui mitte-eestlaste
tööhõive määr sihttasemest kõrgemaks ning töötuse määra erinevus kordades oli samal tasemel
sihttasemega (1,5).
Vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr kasvas kuni 2019. aastani ning ulatus siis
52,1%-ni, ületades 2020. aasta sihttaseme. Kuna 2020. aasta tööhõive näitajad avaldatakse alles
kevadel, ei ole koroonakriisi mõju vähenenud töövõimega inimeste tööhõivele veel teada.
Tööelu kvaliteedi hindamise indikaatoriks on haiguspäevade arv ühe registreeritud tööõnnetuse
kohta. Indikaatori eesmärk on hinnata keskmise tööõnnetuse raskust. Indikaator näitab
töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust, sest kui tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv
väheneb, viitab see raskete tööõnnetuste arvu vähenemisele ning kaudselt töökeskkonna
paranemisele ja tööandjate teadlikkuse suurenemisele töökeskkonnas valitsevatest
ohuteguritest. Viimastel aastatel ei ole indikaatori väärtus saavutanud prognoositud eesmärki.
21
Põhjuseks on seadusemuudatus – alates 01.01.2019 registreeritakse ainult neid tööõnnetusi, mis
toovad kaasa töövõimetuspäevi. Muudatus põhjustas indikaatori taseme olulist tõusu, kuna
registreeritud tööõnnetuste arv vähenes võrreldes 2018. aastaga ligi 20%.
Indikaator Viimane 2020 2021 2022 siht 2023 siht
teadaolev siht siht
tulemus
(aasta)
Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine
Vanemas eas tööealiste Mehed 68,5% (2020) 65% 66% 65,9% 65,8%
inimeste (55–64-a) tööhõive Naised 74,6% (2020) 66,8% 71,2% 71% 71%
määr, % Kokku 71,8% (2020) 66% 68,7% 68,6% 68,6%
Noorte töötuse määr 15–24- Mehed 17,4% (2020) 11% 11% 10,8% 10,8%
aastaste vanuserühmas, % Naised 18,4% (2020) 9% 9% 8,8% 8,8%
Kokku 17,9% (2020) 10% 10% 9,8% 9,8%
Pikaajalise töötuse määr, % Mehed 1,3% (2020) 2,6% 2,6% 2,4% 2,2%
Naised 1,1% (2020) 2,3% 2,3% 2,1% 1,9%
Kokku 1,2% (2020) 2,5% 2,5% 2,3% 2,1%
Tööhõive määr eesti ja teisest Eestlased 68,2% (2020) 67,3% 69,9% 69,9% 70%
rahvusest elanike seas, % Teisest 63,7% (2020) 62,1% 64,9% 65% 65%
rahvusest
elanikud
Töötuse määrade erinevus kordades eesti 1,5 (2020) 1,5 1,5 1,4 1,4
ja teisest rahvusest elanike vahel (2020)
16–64-aastaste vähenenud töövõimega 52,1% (2019) 52,1% 51,5% 51,6% 51,7%
inimeste tööhõive määr, % (2019)
Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv 37,2 (2019) 37,2 26 25,9 25,8
ühe õnnetuse kohta, päevade arv (2019)
Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget Jah Jah Jah Jah
taset ja pikaajalist tööelus osalemist
Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine
Tööle liikunud töötute (v.a vähenenud 59,9% 60,7% 60,6% 60,6% 60,5%
töövõimega) osakaal registreeritud (2019)
töötutest
Tööle liikunud vähenenud töövõimega 47,8%
töötute osakaal vähenenud töövõimega (2019) 48,1% 48,0% 47,9% 47,8%
registreeritud töötutest
82,0%
Rakendunute (v.a vähenenud töövõimega) (2019) 82,5% 82,5% 82,5% 82,5%
hõives püsimine, %
Vähenenud töövõimega tööle 80,4% 81,1% 81,1% 81,1% 81,1%
rakendunute hõives püsimine, % (2019)
Registreeritud töötute (v.a vähenenud 142 141,1 141,9 142,4 142,9
töövõimega) töötuse mediaankestus, (2019)
päevade arv
22
Vähenenud töövõimega registreeritud 189 189,5 190.6 191,2 191,9
töötute töötuse mediaankestus, päevade (2019)
arv
Uute töötushüvitise saajate osakaal uutest 35% 33,2% 33,9% 34,6% 34,6%
registreeritud töötutest, % (2019)
Kulu (kogukulu, v.a kulu toetustele) - - - Sihttasemed seatakse 2021.a
registreeritud töötu kohta (al 2021)
Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine
Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste 537,8 (2019) < 1000 < < 1000 < 1000
hinnanguline arv 100 000 töötaja kohta 1000
Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud 23,6 (2019) < 20 < 20 < 20 < 20
tööpäevade arv 100 hõivatu kohta
Tegevus 1.1.4. Erivajadusega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine
HEV õppijate rakendamine tööturul või - - - Sihttasemed seatakse 2021. a
edasiõppes, %
Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti - - - Sihttasemed seatakse 2021. a
Töötukassaga üle Eesti
programmipõhiselt osutatud
rehabilitatsiooniteenuseid saanud
klientide osakaal
3. Ülevaade perepoliitika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve
täitmisest
2019. aastal sündis 14 099 last ja suri 15 401 inimest. Loomuliku iibe ehk sündide ja surmade
vahe oli -1302. Võrreldes 2018. aastaga sündis 268 last vähem. Sündide vähenemise peamine
põhjus oli lapsesaamiseas olevate naiste arvu vähenemine. 2019. aastal suri 350 inimest vähem
kui 2018. aastal. Kuna eakate arv samal ajal suurenes, tähendab surmade arvu vähenemine eluea
pikenemise jätkumist. Esialgsetel andmetel suri 2020. aastal Eestis 15 723 inimest ning sündis
13 127 last. Negatiivne loomulik iive on Eesti ühiskonda iseloomustanud alates
taasiseseisvumisest (v.a 2010. aastal, kui loomulik iive oli 35 inimesega positiivne). Positiivset
iivet ei luba lapsesaamise ikka jõudvate põlvkondade väiksuse tõttu ka lähikümnendid.
Summaarne sündimuskordaja, mis mõõdab sündimuse taset, oli 2019. aastal 1,66 last naise
kohta. Aasta varem sündis 1,67 last naise kohta. Kordaja väike muutus tulenes peamiselt teiste,
aga veidi ka kolmandate sündide arvu vähenemisest. Kolmandaid sünde oli 2019. aastal mõne
aasta taguse ajaga võrreldes siiski jätkuvalt umbes 500 võrra rohkem. Euroopa Liidu keskmisest
(Eurostati 2018. aasta andmetel 1,56) on Eesti sündimuskordaja kõrgem. Taastetasemeni ei
ulatu ühegi Euroopa Liidu riigi sündimuskordaja – kõige rohkem sünnib lapsi naise kohta
Prantsusmaal, kus summaarne sündimuskordaja oli 1,88.
Absoluutses vaesuses elas 2019. aastal 2,5% Eesti lastest ehk ca 6400 last. See tähendab, et
nende laste peredes jäi sissetulekute tase allapoole arvestuslikku absoluutse vaesuse piiri. Veel
2014. aastal elas absoluutses vaesuses 22 300 last ehk peaaegu iga kümnes Eesti laps (9% Eesti
lastest), mis tähendab, et viimasel viiel aastal on Eesti laste majandusliku toimetuleku olukord
tunduvalt paranenud. Võrreldes 2018. aastaga, kui absoluutses vaesuses elas 1,6% Eesti lastest,
vaesuse määr küll veidi kasvas, kuid see jääb siiski valimi vea piiridesse. Laste vaesuse
ennetamisel ja vähenemisel on olnud oluline roll Eesti sotsiaalkaitsesüsteemil. Eesti
sotsiaaluuringu andmete põhjal on võimalik hinnata rahaliste toetuste, sh perehüvitiste mõju
23
laste suhtelise ja absoluutse vaesuse vähendamisele ehk arvutada laste hüpoteetiline vaesuse
määr siis, kui ühte või mitut sotsiaaltoetust ei eksisteeriks, ning võrrelda seda praeguse
olukorraga. Kui võtta lastega peredelt ära kogu riigi toetus (sh pensionid), oleks 2019. aastal
absoluutses vaesuses elanud 11,4% lastest. Laste absoluutse vaesuse määr ilma peretoetuste ja
vanemahüvitiseta oleks olnud 6,9%.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
(aasta)
Loomulik iive -1302 Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne
(2019)
Summaarne sündimuskordaja 1,66 1,62 1,65 1,65 1,67
(2019)
Absoluutse vaesuse määr 0–17- 2,5% 3,5% 3,4% 3,2% 3,1%
aastaste laste seas (2019)
Eelarve jaotus 2020 tegelik täitmine 2020 algselt kinnitatud 2020 lõplik
Kulud 758 407 000 773 581 000 780 543 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 9 962 000 12 448 000 12 596 000
Investeeringud 101 000 0 126 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 4 000 0 15 000
Mitterahalised kulud 616 000 592 000 592 000
3.1. Laste ja perede programm
Programmi eesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine,
soodustades seeläbi laste sünde. Laste ja perede programmis kavandatud tegevused on
vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu, toetada perede igapäevast toimetulekut ning
luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks ja elanikkonna kestmiseks.
Laste ja perede programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Programm on üks laste ja perede
arengukava 2012–2020 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.
3.1.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest
Alates juulist 2020 on isal võimalik jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel
30 kalendripäevaks. Selle perioodi eest makstakse isa täiendavat vanemahüvitist. Isa
õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest
vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi. Eesmärk on
võimaldada isadel rohkem laste kasvatamises osaleda.
Samast kuupäevast saab vanemahüvitise maksmist kalendrikuude kaupa peatada ja
jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seega muutus
vanemahüvitise maksmise periood paindlikumaks.
Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele pakutakse alates 2021. aastast peretoe
teenust. See tähendab, et pere saab endale kindla inimese, kes suhtleb nendega
regulaarselt, jälgib pere toimetulekut lapse kasvatamisel, vajaduse korral nõustab ja
toetab probleemide ennetamisel või lahendamisel. Teenust osutavad
24
Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid üle Eesti. Teenuse võimalust pakutakse igale
uuele asendushooldusperele ning vajaduspõhiselt ka neile, kes juba mõnda aega on last
kasvatanud ja kellel on tekkinud vajadus tõhusama toe järele. Peretoe teenus annab
asendushooldust pakkuvatele peredele senisest suurema kindlustunde, et pered ei jää
oma muredega üksi ning probleeme on võimalik avastada ja lahendada võimalikult vara.
Alates 2021. aastast saavad raske ja sügava puudega lapsed lapsehoiu-, tugiisiku- ja
transporditeenust vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu ega pea täiendavalt pöörduma
Sotsiaalkindlustusametisse. Lapsevanema jaoks muutub tugiteenuste saamine
lihtsamaks ja kiiremaks, sest enam ei tule esitada taotlusi mitmele asutusele ja
lapsevanem saab teenuste saamiseks pöörduda edaspidi ainult oma kohaliku
omavalitsuse poole, kes võimaldab omavahendite ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)
toetusega lastele vajalikud teenused. Kohalikele omavalitsustele loob see võimaluse ise
hinnata ja otsustada teenuste vajaduse üle ning saada ülevaade teenustele kuluvatest
summadest ja vajalikest teenusemahtudest.
0–2-aastaste lastega 20–49-aastaste meeste tööhõive määr 2019. aastal oli 94,7% ning
samavanuste lastega ja sama vanuserühma naiste tööhõive määr 30,5%. Hõivelõhe oli
seega 64,2 pp. Võrreldes 2018. aastaga hõivelõhe veidi kasvas (1,3 pp), sest 2019. aastal
veidi vähenes väikelastega naiste tööhõivemäär, mis 2018. aastal oli 31,6%. Samas ei
ole tegu märkimisväärse langusega ning võib eeldada, et 2019. aastal jõustunud
vanemahüvitise muudatused toetavad töö- ja pereelu korralduse võrdsemat jaotust
emade-isade vahel, mis soodustavad edaspidi ka alla 3-aastaste lastega naiste tööhõivet.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
(aasta)
Soovitud laste arv ja tegelik naistel 0,88 ja erinevus erinevus erinevus erinevus
laste arv meestel 1,55 väheneb väheneb väheneb väheneb
(2011)
Osakaal lastest (4.–11. klass), 82% Sama tase Sama tase Sama tase Sama tase
kes on eluga üldiselt rahul (2018) või tõuseb või tõuseb või tõuseb või tõuseb
0–2-aastaste lastega 20–49- 60 pp 61 pp 60 pp 59 pp 55 pp
aastaste meeste ja naiste (2020)
tööhõivemäära erinevus ehk
hõive lõhe
Eelarve jaotus 2020 tegelik täitmine 2020 algselt kinnitatud 2020 lõplik
Kulud 758 407 000 773 581 000 780 543 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 9 962 000 12 448 000 12 596 000
Investeeringud 101 000 0 126 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 4 000 0 15 000
Mitterahalised kulud 616 000 592 000 592 000
2020. aastal kinnitatud programmil investeeringuid ei olnud, kuid lõplik eelarve
investeeringuteks kujunes ca 0,12 mln eurot seoses 2019. aastast ülekantud vahendite,
Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest, 2020. aasta seadusemuudatuse ning ministri
liigendustega tegevuskulude ümbertõstmistega IKT arendusteks. Investeeringute täitmine oli
0,1 mln eurot ehk 80,1%, kasutamata jäi 25 000 eurot arenduste vahendeid, mida kasutatakse
2021. aastal.
25
2020. aasta kinnitatud programmi kulude eelarve oli 774,2 mln eurot (koos mitterahaliste
kuludega). Lõplikuks eelarveks kujunes 781,1 mln eurot ehk see suurenes ca 7,0 mln eurot.
Lisaeelarvega seotud eelarve kasv oli 8,7 mln eurot – vahendid eraldati täiendava toetuse
maksmiseks erivajadusega last kasvatavale vanemale, et tagada asendussissetulek
erivajadusega lapse vanemale, kes pidi tulenevalt COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
kehtestatud piirangutest olema ajutiselt töölt eemal. Aasta sees suurenes eelarve lisaks 2019.
aastast ülekantud vahendite arvelt 0,1 mln eurot ning 1,0 mln eurot Vabariigi Valitsuse reservi
vahenditest sotsiaalvaldkonna IKT arendus- ja hoiukuludeks antud vahendite ning COVID-19
haigusega seotud kulude katmiseks antud vahendite arvelt. 0,1 mln eurot suurenes
välisvahendite ja omatulude laekumiste eelarve ning ministri liigendusega suurendati
programmi mahtu teiste programmide arvelt 0,2 mln eurot. Riigieelarve seaduse muudatusega
vähendati 3,1 mln euro ulatuses kulude eelarvet.
Programmi teenuste elluviimiseks kulutati 2020. aastal 759,0 mln eurot ehk 97,2% lõpliku
eelarve mahust. 2020. a jäi kasutamata 22,1 mln eurot. Väiksem täitmine on seotud peamiselt
seadusest tulenevate toetuste maksmisega, kus kas toetuste saajate arv või toetuste ühik on
olnud erinev võrreldes eelarve planeerimisega. Selliste kulude tõttu jäi kasutamata vahendeid
17,3 mln euro ulatuses, suurem ülejääk oli vanemahüvitise osas, kus jäägiks kujunes 11,5 mln
eurot. Välisvahenditest tulenevate vahendite ja täitmiste jäägiks kujunes 2,6 mln eurot. Suurem
välisprojekti jääk 1,4 mln eurot on seotud puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise
teenusega. Teenustest suurim jääk piirmääraga kuludest on erivajadustega laste
rehabilitatsiooniteenusel 1,8 mln eurot (22,8% kinnitatud eelarvest). Väiksema kasutuse
peamiseks põhjuseks on COVID-19 mõju, mille tulemusena mitmed kliendid ei saanud või ei
soovinud teenuseid kasutada.
3.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest
Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis (esmakordsed
määramised) – Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2019. aastal meeste osakaal kõikidest
esmakordselt lapse kohta määratud vanemahüvitise saajatest 14,1%. Isade osakaal on pärast
majanduskriisi järjepidevalt kasvanud. 2019. aastal kasvas isade osakaal võrreldes 2017.
aastaga 4,2 protsendipunkti (9,9%-lt 14,1%-ni), samas kui vanemahüvitise skeemi
muudatustega8 eeldati võrreldes 2017. aastaga 6-protsendipunktilist kasvu, mistõttu on
isade osakaal kasvanud vähem kui esialgu prognoositud.
2020. aastal oli alla kolmeaastaste laste asutusekeskses lastehoius osalemise määr lähedal
Barcelona eesmärgile: Barcelona strateegia seadis kõigile ELi liikmesriikidele eesmärgiks
saavutada alla 3-aastaste laste formaalse lapsehoiu (st nii alushariduse kui
lapsehoiuteenuse) ulatuseks vähemalt 33%. Samas jäi 2020. aasta tulemus (28,8%) alla
Sotsiaalministeeriumi prognoositud sihttaset (sihttase 2020. aastaks oli 30,3%).
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
(aasta)
Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
8
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 517 SE.
26
Laste- ja perepoliitika Jah Jah Jah Jah Jah
arendamiseks kavandatud (2020)
tegevused on ellu viidud
Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem
Hooletuses, hädaohus ja 2626 (2019) väheneb väheneb väheneb väheneb
väärkoheldud lastega seotud 3980 (2020
pöördumiste arv esialgsed)
Perest eraldatud laste osakaal 0,1% (2019) langeb langeb langeb langeb
0–17-aastastest lastest
Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused
Lapsevanemad, kes tunnevad, langeb langeb langeb langeb
et vajaksid nõu ja abi, ent ei
53%
tea, kuhu või kelle poole
(2018)
pöörduda või ei söanda kellegi
poole pöörduda
Laste kehalise karistamise 42% langeb langeb langeb langeb
aktsepteerimine vanemate (2018)
poolt
Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused
14–17-aastaste kuriteos 126 väheneb väheneb väheneb väheneb
kahtlustatavate suhtarv 10 000 (2019)
samaealise inimese kohta
Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused
Nende puudega laste vanemate 30% langeb langeb langeb langeb
või peamiste hooldajate (2017)
osakaal, kes ütlevad, et pole
saanud kasutada üldse või
piisavalt sotsiaalteenust või
sotsiaalteenuseid, kuid
vajaksid neid oma puudega
lapse jaoks või vajaksid enam
Lapsevanemate osakaal, kes 6 75,83% 65% 65% 65% 65%
kuud pärast lapsehoiu ja/või (2019)
puuetega laste tugiteenuse
saamise algust on tööturul
Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine
Mitteinstitutsionaalsele 65,8% 65% 66% 68% 69%
asendushooldusele paigutatud (2019)
laste osakaal kõigist
asendushooldusele paigutatud
lastest
Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele
0–2-aastaste laste osakaal 28,8% 30,3% 32,5% 33,5% 34,5%
asutusekeskses lapsehoius (2020)
Lapsevanemate osakaal, kes 6 71,95% 65% 65% 65% 65%
kuud pärast lapsehoiu ja/või (2017)
puuetega laste tugiteenuse
saamise algust on tööturul
Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine
Peretoetuste ja vanemahüvitise 64% väheneb väheneb väheneb väheneb
mõju 0–17-aastaste laste (2019)
absoluutse vaesuse
vähendamisele, %
27
Meeste osakaal isikutest, 14,1% 11% 11,3% 11,5% 12%
kellele on aasta jooksul (2019)
määratud vanemahüvitis
(esmakordsed määramised), %
4. Ülevaade tervise tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve
täitmisest
Tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisel on näha, et keskmine eeldatav eluiga on alates
2015. aastast igal aastal kasvanud ning ulatus 2019. aastal 78,82 aastani. Nii meeste kui naiste
eeldatav eluiga 2019. aastal oli üsna lähedal 2020. aasta sihi saavutamisele, kuid siiski on 2019.
aastal meeste eeldatav eluiga keskmiselt 8,4 aasta võrra naiste omast lühem.
Samuti võib 2019. aasta andmetele tuginedes eeldada, et aastaks 2020 võetud sihini Eesti
meeste ja naiste tervena elada jäänud eluaastad ei jõua.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
Eeldatav eluiga sünnimomendil 74,4 75 75 75 75
(mehed) (2019)
Eeldatav eluiga sünnimomendil 82,8 83 83 83 83
(naised) (2019)
Tervena elada jäänud aastad 54,1 60 60 60 60
sünnimomendil (mehed) (2019)
Tervena elada jäänud aastad 57,6 65 65 65 65
sünnimomendil (naised) (2019)
Eelarve jaotus 2020 tegelik täitmine 2020 algselt kinnitatud 2020 lõplik
Kulud 1 750 065 000 1 677 332 000 1 759 471 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 41 327 000 36 891 000 56 082 000
Investeeringud 7 039 000 1 327 000 9 242 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 795 000 411 000 1 434 000
Mitterahalised kulud 1 403 000 1 646 000 1 646 000
4.1. Keskkonnatervise programm
Keskkonnatervise programmi eesmärk on hinnata inimese tervist otseselt või kaudselt
mõjutavate keskkonnategurite ja ohutegurite tervisemõju ning ohjata ja ennetada terviseriske.
Programm keskendub oma tegevustes looduslikust ja tehiskeskkonnast tulenevate bioloogiliste,
keemiliste ja füüsikaliste tegurite negatiivse tervisemõju vähendamisele (nt joogivesi,
kemikaaliohutus, kiirgus, müra, nakkushaigused, antimikroobne resistentsus, tooted ja
teenused). Keskkonnatervise programmi peamised elluviijad on Sotsiaalministeerium ja
Terviseamet, samuti mõjutavad valdkonda oma poliitika ja regulatsioonide väljatöötamisega
Keskkonnaministeerium (välisõhu kaitse, kiirgusohutus jm), Maaeluministeerium
(toiduohutus) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (hoonete sisekliima).
28
Keskkonnatervise programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium ja
Terviseamet. Programm on üks rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimise ja
eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.
4.1.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest
2020. aasta alguses toimusid tulised arutelud uue joogivee direktiivi eelnõu üle
triloogidel Euroopa Parlamendis ning veebruaris lepiti kokku kompromisstekstis. Uus
joogivee direktiiv 2020/2184 jõustus liikmesriikide suhtes 12. jaanuaril 2021.
2020. aasta lõpus toimus ka esimene ministeeriumidevaheline direktiivi ülevõtmise
avakoosolek, kus arutati ülevõtmise protsessi, analüüsivajadusi ja osapoolte vastutust.
Direktiiv on väga mahukas ning selle ülevõtmiseks ja rakendamiseks on Eestil vaja teha
mitmeid olulisi muudatusi, nt kogu joogiveeahela riskihindamise juurutamine, uute
joogivee kvaliteedinäitajate seiramine ja määramine, samuti joogiveele juurdepääsu
parandamine ja ulatuslikud tarbija teavitamise nõuded läbipaistvuse tekitamiseks ja
joogivee kvaliteedi usaldusväärsuse parandamiseks.
2020. aastal olid fookuses ka mitteioniseeriv kiirgus ja 5G kasutuselevõtu avalik huvi.
Riigikogu võttis menetlusse rahvaalgatuse „Seisame Elu eest: nõuame 5G ohutute
piirnormide kehtestamist ja pikaajalisi uuringuid tehnoloogiaärist sõltumatutelt
teadlastelt“ ning juba sellele eelneva algatuse järel oli selge, et ühiskonnale on vaja anda
selge sõnum praeguse tehnoloogia ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevate võimalike
tervisemõjude kohta. Samuti vajavad kehtivad normid ajakohastamist. Selleks algatati
arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning leiti kokkulepe vastava
uuringu rahastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
Laste tervisega seonduvalt on jätkuvalt problemaatiline, et hõlmatus
immuniseerimisega on 2019. aastaks võrreldes aasta varasemaga vähenenud ning seega
on immuniseerimise tasemed sihist kaugenemas.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
2-aastaste laste hõlmatus leetrid- 91,9 93,4% 93,5% 93,6% 93,7%
mumps-punetised (MMR) (2019)
immuniseerimisega
Immuniseerimiskavas näidatud 91,9% 93,4% 93,5% 93,6% 93,7%
sihtrühmas vaktsineeritud (2019)
olevate isikute osakaal
Ühisveevärgi joogiveega 87,3% 89% 90% 90,5% 91%
varustatud elanikkonna osakaal (2019)
Koolide vastavus valgustatuse 96% 97% 97% 97% 97%
nõuetele (2018)
Nõuetele vastavaid kemikaale 72,0% 56% 57% 58% 59%
turustavate ettevõtjate osakaal (2019)
kontrollitud ettevõtjate arvust
Keskkonnast, sh töökeskkonnast 1,709 < 1650 < 1600 < 1550 < 1500
tingitud enneaegse suremuse ja (2019)
haigestumuse tõttu kaotatud
29
eluaastate arv 100 000 elaniku
kohta
Eelarve jaotus 2020 tegelik täitmine 2020 algselt kinnitatud 2020 lõplik
Kulud 9 606 000 7 597 000 12 905 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 42 000 32 000 151 000
Investeeringud 159 000 0 216 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 76 000 0 99 000
Mitterahalised kulud 433 000 535 000 535 000
Keskkonnatervise programmi panustasid teenuste ja eelarvetega Sotsiaalministeerium,
Terviseamet ning Tervise-ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aasta kinnitatud eelarve oli
8,1 mln eurot (sh mitterahalised kulud).
Programmi 2020. aasta eelarvet ja tegevuste mahtu mõjutas COVID-19. Osaliselt jäi tegevuste
maht eriolukorra tõttu väiksemaks, samas eraldas Vabariigi Valitsus pandeemia ohjamiseks
lisavahendeid reservist ning suurendas sellega programmi lõplikku eelarvet.
Eelarve suurenes 2019. aastast üle kantud kulude arvelt 0,1 mln eurot. Täiendavaid vahendeid
saadi reservist 2,5 mln eurot (Vabariigi Valitsuse reservist eraldati vahendid HOIA
mobiilrakenduse kampaania läbi viimiseks, Terviseameti tugevdamiseks, COVID-19 vaktsiini
eelostulepingu sõlmimiseks ning infosüsteemide arendusteks eriolukorra meetmete
rakendamiseks ja analüütika tagamiseks). Seadusemuudatusega suurenes programmi kulude
eelarve 0,1 mln eurot.
Programmi kinnitatud eelarves investeeringuid planeeritud polnud, kuid reservist saadi
vahendeid tervise valdkonna infosüsteemide arendusteks eriolukorra meetmete rakendamiseks
ja analüütika tagamiseks.
Programmi kulude lõplikuks eelarveks kujunes 13,7 mln eurot ja teenuste elluviimiseks kulutati
10 mln eurot ehk 73%.
Valdav osa tuludest ja kuludest on seotud teenusega „Tasuliste tervisekaitseteenuste
osutamine“, mille kasutamata vahendid kantakse 2021. aastasse ning kulutatakse peamiselt
laborite ülalpidamisele. Madalam täitmine oli teenuses „Mikroobide resistentsuse tekke ja
leviku ohjamine“ (80%). Teenustes „Säästva ja tervisliku elukeskkonna reguleerimine ning
terviseteadlikkuse edendamine“ ja COVID-19 vaates olulisima teenuse „Epideemiatõrje
tegevuste korraldamine“ jäi täitmine suhteliselt madalaks eraldatud reservist saadud
lisavahendite tõttu, mida ei jõutud 2020. aasta sees kuludesse kanda (mobiilirakenduse HOIA
kampaania ja COVID-19 vaktsiini eelostulepingu sissemaksed). Vabariigi Valitsuse reservist
programmi eraldatud 3,2 mln euro täitmine oli 1,5 mln eurot ehk 48%. Kasutamata vahendid
kanti üle 2021. aastasse.
4.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest
Keskkonnatervise programmi meetmetega seotud sihttasemete puhul suudeti eesmärgid
suuremalt jaolt saavutada. Täitmata jäid vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud veevärkide
osakaalu näitaja ja supluskohtade suplusvee kvaliteedi näitaja.
Kuigi 2020. aasta kohta veel vaktsineerimist kajastavate näitajate andmeid ei ole, esineb 2020.
aasta sihttasemega võrreldes vajakajäämisi. Alla soovitud taseme on jäänud nii 1-aastaste laste
30
hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-viirushepatiidi ja Hib
vaktsineerimisega (92,4%), 14-aastaste laste hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste
revaktsineerimisega (88,2%), 13-aastaste tütarlaste hõlmatus inimese papilloomiviiruse vastase
vaktsiini 1. doosiga (59,6%) kui ka 1-aastaste laste hõlmatus rotaviirusnakkuse
vaktsineerimisega (83,1%). Positiivse poole pealt saab välja tuua, et gripi sentinell-seire
süsteem hõlmab üle 10% elanikkonnast (10,9%) ning 7–14-aastaste hõlmatus II
revaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu ületas juba
2019. aastal 2021. aastaks seatud sihttaseme (92,4%).
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja
elluviimise korraldamine
Tervise säilimist ja Jah Jah Jah Jah Jah
parendamist soodustava
elukeskkonna poliitika on
kujundatud ja elluviimine
korraldatud
Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning järelevalve
Vee terviseohutuse 49% 80% 85% 90% 95%
infosüsteemiga liitunud (2019)
veevärkide osakaal, millel on
üle 5000 tarbija
Joogiveest tingitud 0 0 0 0 0
haiguspuhangute esinemine (2020)
Supluskohtade suplusvee 87% 88% 90% 90% 90%
kvaliteet („väga heasse“ ja (2019)
„heasse“ klassi kuuluvate
supluskohtade osakaal)
Turul ringlevate kemikaalide 78% 41% 46% 51% 56%
vastavus nõuetele, % (2020)
Teenuste vastavus nõuetele, 90% 80% 85% 85% 85%
% (2018)
Toodete vastavus nõuetele, % 63% 62% 63% 64% 65%
(2020)
Tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning riikliku immuniseerimiskava
rakendamine
Puudub leetrite, punetiste ja 0 0 0 0 0
poliomüeliidi kohalik levik (2017)
Gripi sentinell-seire süsteem 10,9% 10% 10% 10% 10%
hõlmab vähemalt 10% (2019)
elanikkonnast
7–14-aastaste hõlmatus II 90,9% 90% 90% 95% 95%
revaktsineerimisega difteeria, (2019)
teetanuse, läkaköha ja
poliomüeliidi vastu
1-aastaste laste hõlmatus 92,4% 93,1% 93,2% 93,3% 93,5%
difteeria, teetanus, läkaköha, (2019)
poliomüeliit, B-viirushepatiit,
Hib vaktsineerimisega
31
1-aastaste laste hõlmatus 83,1% 87% 87% 88% 88%
rotaviirusnakkuse (2019)
vaktsineerimisega
14-aastaste laste hõlmatus 88,2% 89% 89,1% 89,2% 90%
leetrid, mumps, punetised (2018)
revaktsineerimisega
13-aastaste tütarlaste 59,6% 61% 62% 63% 65%
hõlmatus inimese (2018)
papilloomiviiruse vastase
vaktsiini 1. doosiga
MRSA osakaal verekülvidest 3,3% < 3% < 3% < 3% < 3%
ja EARS-Net baasil (2018)
Terviseameti kesklaborist
aastas
Karbapeneem-resistentse 0,4% < 1% < 1% < 1% < 1%
Enterobacterales osakaal (2018)
verekülvidest ja EARS-Net
baasil Terviseameti
kesklaborist aastas
4.2. Terviseriskide programm
Programmi eesmärk on vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning parandada
tervisenäitajaid. Terviseriskide programmi tegevuste eesmärk on suurendada kõigi osapoolte
võimekust, soovi ja oskusi rahvastiku tervist edendada ning vähendada tervisealast ebavõrdsust.
Terviseriskide programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium ja Tervise
Arengu Instituut. Programm on üks rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimise ja
eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.
4.2.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest
2021. aasta jaanuari alguses avanes rahvatervishoiu taotlusvoor, mida rahastatakse
Norra ja EMP finantsmehhanismist. Taotlusvooru oodatakse projekte, mis aitavad
ennetada koduvigastusi ja parandada infovahetust inimeste kodusid külastavate
ametkondade vahel.
Alates 2019. aastast võimaldatakse immuniseerimiskava alusel üldhooldekodude ja
erihooldekodude elanike tasuta gripivastast vaktsineerimist. Aastal 2020 lisandusid
tasuta gripivastase vaktsineerimise saajate hulka ka kogukonnas elamise teenuse saajad.
2021. aasta 1. oktoobril jõustuvad riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega
võimaldatakse tasuta gripivastast vaktsineerimist kõigile 65-aastastele ja vanematele
inimestele. Vaktsiinid hangib ja vaktsineerimist rahastab haigekassa. Ülejäänud
elanikkonna vaktsineerimiseks vajalikud vaktsiinikogused jõuavad Eestisse
apteegivõrgu kaudu.
Tartu Ülikooli liikumislabor jätkas Norra rahastuse toel liikuma kutsuva kooli
programmi elluviimist, arendati programmi tööriistu ja laienes võrgustik. Liikumislabor
reageeris kiiresti pandeemiast tulenevale olukorrale ja töötas välja juhendmaterjalid
distantsõppel kehalise aktiivsuse suurendamiseks ja istumisaja vähendamiseks.
Septembris alustas Tervise Arengu Instituut (TAI) kampaaniaga, mis kutsus üles
järgima toidupüramiidis esitatud soovitusi, keskendudes püramiidi alumise osa
32
taimsetele toitudele ehk puu- ja köögiviljadele, marjadele, teraviljatoodetele ja kartulile.
Kampaania sõnum oli „Söö rohkem taimset toitu!“.
Ilmus pakendipõhine soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete teabe analüüs, mida
kasutatakse 2021. aastal toidu reformuleerimise plaani koostamise alustamisel ning
sihtväärtuste seadmisel.
2020. aasta jaanuaris trükiti teavik „Toitumine kasvajalise haiguse korral“, II poolaastal
ilmus teavik venekeelsena. Lisaks koostati ja kujundati eakate toitumissoovitused, mis
lähevad trükki 2021. aasta I poolaastal.
Alkoholitarbimist mõjutasid 2020. aastal enim poliitikavälised meetmed – piiriülese
liikumise ja toitlustusasutuste lahtiolekuaja piiramine, inimeste liikumise ja sotsiaalse
suhtluse piiramine laiemalt. Alkoholipoliitika meetmetest tõusis senisest olulisemale
kohale veebikaubandusele suunatu – Sotsiaalministeerium tegi uuringu, et selgitada
välja reklaamiseaduse ja alkoholiseaduse täitmise probleemid veebipoodides. Uuringust
selgus, et süstemaatilist ja suuremahulist rikkumist ei esine, küll aga esineb probleeme
tootepaigutusel veebipoodides. Ka järelevalveasutustel on tavapärasest enam tulnud
tähelepanu pöörata seaduserikkumistele veebis, sh reklaamiseaduse rikkumisele.
Tubakavaldkonnas oli olulisim muudatus tubakadirektiivi artiklite 15 ja 16 ülevõtmine
ehk tubakatoodete jälgitavussüsteemi rakendamine. Riigikogu võttis vastavad
tubakaseaduse muudatused vastu maikuus ning Sotsiaalministeerium, Riigi
Tugiteenuste Keskus (RTK) ja Maksu- ja Tolliamet on tegelenud süsteemi
rakendamisega. Sotsiaalministeerium ja RTK korraldasid hanke tunnuse väljaandja
saamiseks, hange õnnestus, laekus kolm pakkumist ning Eestil õnnestus saada Euroopa
Liidus paremuselt teine hind tubakatoodete märgistamiseks mõeldud unikaalsete
tunnuste väljastamisel. Oktoobrist rakendus direktiiviga lubatud erandkord, kus Eestis
müüdavatel tubakatoodetel tohib kasutada ainult Eesti tunnuse väljaandjalt saadud
tunnust, üleminek sujus suuremate tõrgeteta.
Positiivse trendina on imikusuremuskordaja langenud alla soovitud sihttaseme ning on
sellega üks Euroopa madalamaid (1,6 alla 1-aastast last 1000 elussündinu kohta, 2019).
Ka üldine 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja on saavutanud sihttasemest
madalama taseme aastaks 2019.
Peamine surmapõhjus Eestis on südame ja veresoonkonna haigused, millesse suremus
alla 65-aastaste seas on küll vähenemas, kuid sihttaseme saavutamine ei ole tõenäoline.
Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas on jätkuvalt suured.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
Südame ja veresoonkonna 71,5 56 56 56 56
haigustesse surnud alla 65- (2019)
aastaste arv 100 000 elaniku
kohta
Imikusuremuskordaja (alla 1- 1,6 1,7 1,7 1,7 1,7
aastaste laste surmade arv aastas (2019)
1000 elussündinu kohta)
Standarditud varajase suremuse 367,0 330 323 316 308
kordaja kroonilistesse (2015)
mittenakkushaigustesse on
33
vähenenud (30–69-aastaste
suremus kroonilistesse
mittenakkushaigustesse 100 000
sama vana elaniku kohta)
0–19-aastaste laste ja noorte 25,7 31 31 31 31
suremuskordaja 100 000 elaniku (2019)
kohta
Oma tervist väga heaks 35,7 34,7% 34,7% 34,7% 34,7%
hindavate 11-, 13- ja 15-aastaste (2017/2018)
laste osakaal
Maakondlikud erinevused 4,1 3,4 3,4 3,4 3,4
eeldatavas elueas sünnimomendil (2018/2019)
1–19-aastaste laste ja noorte 1672 1900 1900 1800 1800
psüühika- ja käitumishäirete (2019)
uute juhtude arv 100 000 elaniku
kohta on vähenenud
11-, 13- ja 15-aastaste laste 67,2% 70% 80% 80% 80%
osakaal, kellel ei ole esinenud (2018)
depressiivseid episoode, kasvab
Eelarve jaotus 2020 tegelik täitmine 2020 algselt kinnitatud 2020 lõplik
Kulud 17 677 000 17 022 000 20 649 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 2 958 000 3 121 000 4 561 000
Investeeringud 56 000 0 65 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 4 000 0 12 000
Mitterahalised kulud 51 000 29 000 29 000
Terviseriskide programmi panustasid teenuste ja eelarvetega Sotsiaalministeerium, Tervise
Arengu Instituut ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aasta kinnitatud eelarve
oli 17 mln eurot (sh mitterahalised kulud).
Terviseriskide programmi 2020. aasta eelarvet ja tegevuste mahtu mõjutas COVID-19.
Osaliselt jäi tegevuste maht eriolukorra tõttu väiksemaks, samas eraldas Vabariigi Valitsus
pandeemia ohjamiseks lisavahendeid reservist ning suurendas sellega programmi lõplikku
eelarvet.
Kulude lõplik eelarve erineb algsest eelarvest 2019. aastast üle kantud vahendite poolest 0,4
mln eurot. Vabariigi Valitsuse reservist saadi 0,2 mln eurot koroonaviiruse SARS-CoV-2
levikuteede täpsustamiseks genotüpeerimise abil, lisaks saadi reservist vahendeid programmi
investeeringuteks infosüsteemide arenduste jaoks eriolukorra meetmete rakendamiseks ja
analüütika tagamiseks. Investeeringute eelarve suurenes kulude arvelt ministri liigendusega –
IT-arenduste hindamisprotsessis määratleti osad arendused ümber varaks.
Programmi lõplikuks eelarveks kujunes 20,7 mln eurot ja teenuste elluviimiseks kulutati 17,7
mln eurot ehk 86%.
Programmi tegevuste peamise elluviija Tervise Arengu Instituudi töö oli COVID-19-st ja
eriolukorrast esimesel poolaastal tugevalt häiritud, mistõttu teisel poolaastal planeeriti täita
mahajäämus. Osade teenuste puhul planeeritud eelarvemahtu siiski täita ei õnnestunud.
Teenused, mida COVID-19 enim mõjutas, olid „Narkootikumide tarvitamise ennetamine ning
sõltuvusprobleemidega inimeste ravi-, rehabilitatsiooni- ja kahjude vähendamise teenused ning
34
muud sekkumised“ (täitmine 88%), „Narkootikumide tarvitamise ennetamine ning
sõltuvusprobleemidega inimeste ravi-, rehabilitatsiooni- ja kahjude vähendamise teenused ning
muud sekkumised“ (88%), Sotsiaalministeeriumi teenustest „HIV ennetus- ja uurimistöö ning
mõjude vähendamine“ (50%).
Heaks näiteks COVID-19 mõjust inimeste tervisele laiemalt on teenuse „Tuberkuloosi ennetus-
ja uurimistöö ning mõjude vähendamine“ täitmine 62% põhjusel, et 2020. aastal registreeriti
ajaloo kõige madalam tuberkuloosi haigestunute arv, mis võib olla seotud COVID-19-ga, kuna
haiged satuvad arsti vastuvõtule harvem ja esimene diagnostiline test täna on koroonatest, mitte
röntgenülesvõte.
Vabariigi Valitsuse reservist saadi vahendeid 0,2 mln eurot teenusesse „Terviseriskide
vähendamise poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ ning kasutati 0,16 mln
eurot SARS-CoV-2 viiruse levikuteede analüüsiks, projektiga jätkatakse 2021. aastal.
4.2.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest
Narkootikumide tarvitamisest põhjustatud üledoosisurmade arv on oluliselt vähenenud. Sama
saab öelda surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arvu kohta
(sihttasemed saavutatud). Ka HIV-positiivsete juhtude arv on vähenenud allapoole seatud
sihttaset.
Mõnevõrra on taas suurenenud alkoholi tarbimine (2019. aastal tarbiti 10,4 liitrit absoluutset
alkoholi elaniku kohta), samuti on jätkuvalt kõrgel tasemel suitsiidide arv ja võrreldes aasta
varasemasega on 2019. aastaks suurenenud tuberkuloosi esmahaigestunute arv.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
Tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine
Iga päev vähemalt 60 või 15,5% 19% 20% 21% 22%
enam minutit kehaliselt (2018)
aktiivsete 11-, 13- ja 15-
aastaste laste osakaal
Tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine
16–64-aastaste 50,7% < 50% < 50% < 50% < 50%
ülemäärase kehakaaluga (2018)
elanike osakaal
Ülekaaluliste laste osakaal 26% < 24% < 24% < 23% < 23%
esimeses klassis (2016)
Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise vähendamine
Alkoholi tarbimine 10,4 ˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5
püsivalt alla 9,5 liitri (2019)
absoluutset alkoholi 15-
aastaste ja vanemate
elanike kohta aastas
15-aastaste laste keskmine 14,1 < 13,8 < 13,8 < 13,8 < 13,8
vanus esmakordsel purju (2017/2018)
joomisel
Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise vähendamine
16–64-aastaste 17,2% < 16,2% < 16,2% < 15,2% < 15,2%
igapäevasuitsetajate (2018)
osakaal
35
Põhiharidusega 21,7% < 28% < 28% < 27% < 27%
suitsetajate osakaalu (2018)
langus on suurem kui
kõrgharidusega
suitsetajate osakaalu
langus (vahe kahe
haridusgrupi vahel
väheneb)
Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete tarvitamise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine
Illegaalseid narkootikume 38% < 38% < 38% < 38% < 34%
proovinud 15–16-aastaste (2016)
osakaal
Narkootikumide 20,3 < 50 < 50 < 50 < 50
tarvitamisest põhjustatud (2019)
üledoosisurmade arv
Tegevus 1.1.6. Vigastuste vähendamine ja ennetamine
Surmaga lõppenud 59,2 < 61 < 61 < 61 < 61
õnnetusjuhtumite, (2019)
mürgistuste ja traumade
arv 100 000 elaniku kohta
Suitsiidide 14,6 < 10 < 10 < 10 < 10
suremuskordaja 100 000 (2019)
elaniku kohta
Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine
Uute HIV-positiivsete 13,4 < 15 < 13 < 10 <7
juhtude arv 100 000 (2019)
elaniku kohta
Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse vähendamine
Tuberkuloosi 11,4 < 10 < 10 < 10 < 10
esmahaigestunute arv (2019)
100 000 elaniku kohta
Multiresistentsete 16,9% < 16% < 16% < 16% < 16%
tuberkuloosihaigete (2019)
(MDR-TB) osakaal
esmastest
bakterioloogiliselt (külvis)
positiivsetest (BK+)
kopsutuberkuloosi
juhtudest
Tegevus 1.1.9. Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Terviseriskide ennetamise Jah Jah Jah Jah Jah
ja edendamise poliitika on
kujundatud.
Rakenduslikud
küsimused on lahendatud,
seisukohad esitatud.
Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel
Erinevused maakondade Võrreldes 0,25% 0,25% vähem 0,25% 0,25% vähem kui
eeldatavas elueas 2017/2018 ja vähem kui 2020 vähem kui 2022
vähenevad 2018/2019 kui 2019 2021
vähenesid
erinevused
36
0,17 eluaasta
võrra
4.3. Tervishoiusüsteemi programm
Programmi eesmärk on tagada kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus
ressursside optimaalse kasutuse kaudu.
Tervishoiusüsteemi programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium,
Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti
Haigekassa. Programm on üks rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimise ja
eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.
4.3.1. Ülevaade programmi 2020. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja
kitsaskohtadest
1. aprillil 2020. aastal jõudis lõpule apteegireform, mille pikemaajaline eesmärk on
suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi
põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite
hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust
apteegiteenuse kvaliteedi eest. Ravimihindade kujunemise protsessi läbipaistvuse
suurendamiseks ning riigipoolse kontrolli tõhustamiseks töötatakse välja täiendavad
meetmed.
Laiendatakse vaktsineerimise õigusega õdede ringi. Edaspidi saavad vaktsineerida kõik
iseseisva õendusabi pakkujad. Alates 2019. aastast tasub haigekassa üldhooldekodude
ja erihooldekodude elanike gripivastase vaktsineerimise eest. Aastatel 2019 ja 2020 on
immuniseerimiskava alusel hooldekodude vaktsineerimiseks vajalikud gripivaktsiini
doosid hankinud riik. Ülejäänud elanikkonna vaktsineerimiseks vajalikud
vaktsiinikogused jõudsid Eestisse apteegivõrgu kaudu.
2021. aastast hakkab haigekassa hüvitama mitmeid uusi teenuseid ja ravimeid, näiteks
vähi sõeluuringuid ravikindlustamata inimestele, käivitatakse vastsündinute
galaktoseemia sõeluuring, lisanduvad uued haiglaravimid harvikhaiguste ja kasvajate
raviks ning 2020. aastal laiendati hooldekodudes õendusabi pakkumise võimalusi.
2021. aasta 1. jaanuarist täienes haigekassa rahastatavate ravimite nimekiri nii haigla-
kui retseptiravimitega. Olulise täienduse saab C-hepatiidi ravi ning lisandub ka
kasvajate ja harvaesinevate haiguste ravimeid, nt uued haiglaravimid leukeemia ja
lümfoomi raviks, kahe harvaesineva haiguse raviks, neuroendokriin- ja rinnakasvaja
raviks. Samuti tekib uusi ravialternatiive muude haiguste ravis.
2021. aasta 1. jaanuarist hakkas kehtima täiendatud meditsiiniseadmete loetelu, kuhu
lisandus 102 uut haigekassa poolt rahastatavat seadet, mida patsiendid saavad kodus
iseseisvalt või oma lähedaste abiga kasutada. 80% ehk ligi 900 000 eurot järgmise aasta
meditsiiniseadmete eelarve lisakulust moodustavad diabeedihaigetele mõeldud
seadmed. Seadmete valik laieneb veel erinevate stoomide ja fistuliga, uneapnoega,
diafragma stimulaatoriga, lümfitursete või venoosse puudulikkuse ning haavade või
haavanditega patsientidele.
Esmatasandi tugevdamiseks lisatakse uus rahastamise võimalus tervisekeskustele, et
täiendada tervisekeskuse meeskonda õe, tervishoiu tugispetsialisti, vaimse tervise õe
37
või kliinilise psühholoogiga. Patsiendi jaoks tähendab see rohkem teenuseid
esmatasandil.
Tervishoiuteenuste loetellu lisati tõenduspõhised ja kulutõhusad uued raviteenused –
kaugfüsioteraapia ja kaugtegevusteraapia, mis on patsientidele kättesaadavuse
tagamiseks olulised eriti maapiirkondades. Lisandusid uued kardioloogilised teenused,
nukleaarmeditsiinilised teenused, palliatiivne hapnikravi ning diagnostikavõimalused
(endoskoopilised uuringud, nukleaarmeditsiinilised uuringud), laiendati olemasolevate
teenuste tingimusi (ekstrakraniaalne täppiskiiritusravi, polüsomnograafia jm).
Lisati uus teenus arstide erialadevaheliseks e-konsulteerimiseks. Teenuse eesmärk on
käivitada ja võimestada tervishoiuteenuse osutajate vahelist ning erialadevahelist nõu
küsimist, et parandada ravi järjepidevust ja teenuste kättesaadavust patsientide jaoks.
Tehti terviseportaali eelanalüüs, mille alusel alustada arendustöid patsiendiportaali
(digilugu.ee) sisuliseks ja kujunduslikuks uuendamiseks, et pakkuda patsientidele
tänapäevast veebiteenust enda tervise teadlikumaks juhtimiseks.
Alustati ravikindlustatud isikute isikupõhise omaosaluskoormuse analüüsiga koostöös
haigekassaga. Analüüsi eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest
ja analüüsi tulemuste põhjal välja töötada poliitikameetmed, mis aitaksid vähendada või
ümber jaotada leibkondade omaosaluskoormust ning seeläbi hoida ära haavatavamate
elanikerühmade vaesusesse sattumist või vaesumist.
2020. aastal koostati analüüs tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse ning
ravikindlustamata isikutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Analüüsi
põhjal koostatud memorandumi arutelu valitsuskabinetis toimus 18. märtsil 2021.
aastal.
Alustati ravimipoliitika rakendamise tegevuskava kuni 2030 väljatöötamisega, millega
seatakse eesmärgid ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohaste ravimite
kättesaadavuse parandamiseks. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka
veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab
oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist. Uus ravimipoliitika
rakendamise tegevuskava kuni 2030 valmib 2021. aasta septembriks.
Euroopa Liidu tasandil ravimite kättesaadavuse parandamiseks võetavate meetmete
osas anti sisend Euroopa ravimistrateegia9 kavandi koostamiseks. Euroopa
ravimistrateegia kinnitati 25. novembril 2020.
Muudeti meditsiiniseadmete regulatsiooni seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruste (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid) ja (EL) 2017/746
(milles käsitletakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid) rakendamisega.
Jätkati vere vabatahtlikku ja tasuta annetamist soodustavate meetmete toetamist, et
tagada riigisisene verekomponentidega varustuskindlus ning verekeskustele on
suunatud ka tervisekaitse toetus verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks ja
parandamiseks.
Ravimite tarneraskuste ennetamiseks ning patsiendile nende mõju vähendamiseks
alustati koostöös Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Terviseameti, ravimite
hulgimüügiettevõtete, ravimitootjate ja ravimi müügiloa hoidjatega ravimivaru
hoidmise põhimõtete väljatöötamist ning 2021. aastal aruteludega jätkatakse.
Mais 2020 jõustus ravimiseaduse muudatus, mis võimaldab Ravimiametil
hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras ajutiselt piirata
9
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0761&from=EN
38
ravimite väljastamist, lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa
nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete
ja teabe edastamise nõuete täitmisest ning vajaduse korral piirata ravimireklaami.
Juulis 2020 jõustusid sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 muudatused,
millega ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle osakaal ravimiturul on vähemalt
10% humaanravimite turumahust ja kellel on tööpäeva lõpus laovaru, peab esitama
Ravimiametile igal kalendrinädalal aruandeperioodi lõpu seisuga laoseisu aruanded.
Nimetatud aruanded võimaldavad koostöös Ravimiameti, ravimitootjate, müügiloa
hoidjate ja hulgimüüjatega kiiremini reageerida ootamatutele tarneraskustele.
Alustati nii inimtervishoius kui veterinaarias kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid
puudutavate riigisiseste õigusaktide täiendamisega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest (EL) nr 536/2014 (milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate
ravimite kliinilisi uuringuid) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)
2019/6 (milles käsitletakse veterinaarravimeid), lisaks täiendatakse riigisiseseid
õigusakte haiglaerandi regulatsiooniga erandkorras uudse ravimi valmistamiseks ja
kasutamiseks Eestis konkreetse patsiendi raviks haiglas.
Alustati veterinaarravimite valdkonna õigusaktide muudatuste ettevalmistamisega
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6 (milles käsitletakse
veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ)
eesmärgiga vähendada halduskoormust, tugevdada siseturgu ja parandada
veterinaarravimite kättesaadavust ning tagada samas rahva- ja loomatervise ja
keskkonna parim võimalik kaitse.
Jätkati ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muudatuse (205 SE) menetlemist,
mille eesmärgid on ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine, ravimite sisse- ja
väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine, müügiloata ravimite kättesaadavuse
parandamine, müügilubade regulatsiooni kaasajastamine, ravimireklaami nõuete
kaasajastamine, apteegiteenuse arendamine, apteekri lähtetoetuse tingimuste
paindlikumaks muutmine, ravimitega reisimise lihtsustamine ja teistes riikides välja
ostetud retseptiravimite hüvitamine.
Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest on vähenemas ning on
2019. aastal 23,9%, mis on madalam sihttasemest (alla 25%), samuti on patsiendi
kulutuste osakaal soodusravimite ostmisel langenud allapoole oodatud taset (26,9%
aastaks 2018). Teisalt ei ole ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus oodatud taset
saavutanud – aastal 2019 on 95% rahvastikust kindlustatud.
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
Leibkonna kulutuste osakaal 23,9 < 25,0% < 25,0% < 25,0% < 25,0%
tervishoiu kogukuludest (2019)
Avaliku sektori tervishoiu 13,1% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15%
kogukulude osakaal avaliku (2018)
sektori kuludest
Ravikindlustusega kaetute 95% 99% 99% 99% 99%
osakaal rahvastikus (2019)
39
Patsiendi kulutuste osakaal 26,9% ≤ 30% ≤ 30% ≤ 30% ≤ 30%
soodusravimite ostmisel (2018)
Avaliku sektori tervishoiukulude 5% 5% 5% 5,1% 5,1%
osakaal SKPs (2019)
Katmata tervishoiuteenuste 15,5% 10,9% 10,6% 10,3% 10%
vajadus (2019)
Eelarve jaotus 2020 tegelik 2020 algselt kinnitatud 2020 lõplik
täitmine
Kulud 1 722 782 000 1 652 713 000 1 725 917 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 38 326 000 33 738 000 51 370 000
Investeeringud 6 824 000 1 327 000 8 962 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 715 000 411 000 1 323 000
Mitterahalised kulud 920 000 1 081 000 1 081 000
Tervishoiusüsteemi programmi panustasid teenuste ja eelarvetega Sotsiaalministeerium,
Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut ning Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aasta kulude kinnitatud eelarve oli 1,65 mld eurot (sh
mitterahalised kulud).
Tervishoiusüsteemi programmi 2020. aasta eelarvet ja tegevuste mahtu mõjutas COVID-19.
Osaliselt jäi tegevuste maht eriolukorra tõttu väiksemaks, samas eraldas Vabariigi Valitsus
pandeemia ohjamiseks lisavahendeid reservist ning suurendas sellega oluliselt programmi
lõplikku eelarvet.
Eelarve suurenes 2019. aastast üle kantud vahendite arvelt 5,9 mln eurot. Reservist saadi
täiendavaid vahendeid 41,8 mln eurot koroonaviiruse SARS-CoV-2 testide soetamiseks ja
testimise korraldamiseks, isikukaitsevahendite soetamiseks, sero-epidemioloogilisteks
uuringuteks ja koroonaviiruse vastase ravimi väljatöötamiseks, vaktsiinide külmahela
tagamiseks, Terviseameti tugevdamiseks. Eesti Haigekassa sai Vabariigi Valitsuse reservist 8
mln eurot, et tagada koroonaviiruse leviku olukorras tervishoiuteenuste osutamine ja
ümberkorraldamine. Lisaeelarvega suurenes programmi eelarve 7,8 mln eurot.
Rahandusministeeriumi kevadprognoosiga vähenesid sotsiaalmaksutulude laekumised, mis
põhjustas tervishoiusüsteemi programmis ravikindlustuse kulude vähenemise haigekassale
204,5 mln euro ulatuses. Lisaeelarvega sai haigekassa 213,2 mln eurot 1.–3. haiguspäeva
hüvitamiseks ning koroonaviiruse levikust ja COVID-19 haigestumistest tulenevate
suurenenud tervishoiukulude katteks. Seadusemuudatusega vähenes programmi eelarve 0,3
mln eurot.
Investeeringuid oli programmi kinnitatud eelarves 1,3 mln eurot. Investeeringutena toodi lisaks
2019. aastast üle Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise toetamise
programmist (alates 2020. aastast programmi ei ole) 5,5 mln eurot, ülekantavaid vahendeid
kasutati tervise infosüsteemi e-teenuste arendusteks ja baasinfrastruktuuri tagamiseks ning
serveri soetuseks. 0,4 mln eurot saadi reservist tervise valdkonna infosüsteemide arendusteks
eriolukorra meetmete rakendamiseks ja analüütika tagamiseks.
Programmi kulude lõplikuks eelarveks kujunes 1,74 mld eurot ja teenuste elluviimiseks kulutati
1,72 mld eurot ehk 99%.
40
Peamised 2020. aastal toimunud eelarve muudatused olid seotud vajadusega suunata vahendeid
COVID-19 kriisi lahendamisse. Terviseamet kui hädaolukorda juhtiv asutus kulutas 84%
eraldatud riigieelarvelistest vahenditest (sh reservid) COVID-19 seotud kuludele, sh 73%
teenusele „Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine“.
Teenusesse suunati COVID-19 ohjamiseks Vabariigi Valitsuse reservist 31 mln eurot ja
välisvahenditest 9,6 mln eurot lisavahendeid. Kasutamata reservi jääk kantakse 2021. aastasse
peamiselt koroonaviiruse PCR testimise, antigeeni testide soetamise ning vaktsineerimise
korraldamise kulude katmiseks.
Kokku suunati Vabariigi Valitsuse ja sihtotstarbelistest reservidest programmi 40,5 mln eurot,
millest 31 mln eurot Terviseametile eelpool nimetatud tegevusteks, 8 mln eurot Eesti
Haigekassale, et tagada tervishoiuteenuste osutamine, ümberkorraldamise planeerimine ja
ümberkorraldamine. 0,8 mln eurot (millest 0,2 mln eurot viidi üle 2021. aastasse) eraldati
programmi SARS-CoV-2 sero-epidemioloogilisteks uuringuteks ning koroonaviiruse antigeeni
testide ja ravimeetodite arendamiseks (teenuse täitmine 100%).
Lisaks suunati sihtotstarbelise eraldisena Eesti Haigekassale 213,2 mln eurot (sh 7,1 mln eurot
1.–3. haiguspäeva hüvitamiseks ja 206,1 mln eurot koroonaviiruse levikust ja COVID-19
haigestumistest tulenevate suurenenud tervishoiu kulude katteks) kasutamiseks perioodil kuni
60 kalendripäeva pärast eriolukorra lõppemist. Haigekassa tegi sihtotstarbelisi kulutusi 44%
ulatuses, kasutamata jääk 118,5 mln eurot tagastati 2020. aasta lõpus.
Ligi 50% eelarvest jäi kasutamata teenusel „Ravimitega seotud lubade ja hinnangute
taotlemine“, kuna COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangute tõttu ei olnud võimalik osaleda
kavandatud EL institutsioonides toimuvates töörühmades ja koosolekutel. Katkestati ning
tühistati mitmed ameti arengustrateegia seisukohalt olulised ja suuremahulised väliskoolitused
ja stažeerimised. Pool ettenähtud eelarvest jäi kasutamata ka teenusel „Ravimitega seotud
teatiste esitamine“, kuna COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimeteatistega menetlemiseks
planeeriti vahendeid suuremas mahus, aga kuna vaktsiinide saabumine viibis, siis kantakse
vahendid üle 2021. aastasse. Teenuse „Vähktõve ennetus ja sõeluuringud“ täitmine oli 58%,
kuna ravikindlustamata isikute vähi sõeluuringuid ei olnud võimalik ellu viia plaanilise ravi
peatamise tõttu 2020. aasta märtsis kehtestatud eriolukorra ajal, sellest tulenes
tervishoiuasutuste ülekoormus teisel poolaastal, mistõttu nad ei saanud ette võtta täiendavaid
uuringuid. Teenuse „Personaalmeditsiini IT-lahenduste arendamine ja hankimine“ täitmine jäi
69% tasemele, jääk tekkis peamiselt välisvahendite arvelt, kuna projekti olulised otsused on
viibinud ning COVID-19 tõttu on koolitustegevus lükkunud aastasse 2021. Lisaks on COVID-
19 mõjutanud oluliselt teenust „Veredoonorluse propageerimise toetamine“ (täitmine 54%),
kuna 2020. aasta kujunes koroonaviiruse leviku tõttu verekeskustele keeruliseks ja peamine oli
ja on jätkuvalt toimepidevuse tagamine keerulises epidemioloogilises olukorras, mistõttu
veredoonorluse alane üle-eestiline teavituskampaania viibis.
4.3.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest
Probleeme on tervishoiuteenuste kättesaadavusega, kuna nii arstide kui õendustöötajate arv
100 000 elaniku kohta on 2019. aastaks varasemasega võrreldes langenud. Mõlema näitaja
puhul jääb 2019. aasta tulemus alla 2020. aastaks seatud sihttasemele.
Positiivne on, et haiglavõrgu arengukava haiglates on voodihõive viimastel aastatel üldiselt
paranenud (2017 – 69,4%; 2018 – 71,4%; 2019 – 71,5%). Samas on ka selle näitaja puhul 2020.
41
aastaks püstitatud sihttasemeni veel pikk tee minna. Keskmine ravikestus aktiivravis on
2019. aastal võrreldes 2018. aastaga veidi kasvanud (2018 – 5,4 päeva; 2019 – 5,5 päeva).
Indikaator Viimane 2020 siht 2021 siht 2022 siht 2023 siht
teadaolev
tulemus
(aasta)
Tegevus 1.1.1. Tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Tervishoiupoliitika on Jah Jah Jah Jah Jah
kujundatud ja elluviimine
korraldatud
Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse
Krooniliste psüühikahäirega 50 75 100 100 100
patsientidele koostatud ja (2019)
rakendatud kriisikaartide arv
Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine
Arstide arv 100 000 elaniku 346,4 350 350 350 350
kohta (2019)
Õendustöötajate arv 100 000 623,0 700 725 750 775
elaniku kohta (2019)
Haiglavõrgu arengukava 5,5 4,6 4,6 4,6 4,6
haiglate keskmine ravikestus (2019)
aktiivravis
Haiglavõrgu arengukava 71,5 85 85 85 85
haiglate aktiivravi voodihõive (2019)
Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks
Riigi kriisireguleerimise Jah Jah Jah Jah Jah
õppus on üks kord kahe aasta
jooksul korraldatud ja
nõuetekohaselt
dokumenteeritud
Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse
tagamine
Ravimite ja Jah Jah Jah Jah Jah
meditsiiniseadmete ohutuse,
tõhususe ja kvaliteedi ning
kättesaadavuse tagamiseks on
poliitika kujundatud ja
elluviimine korraldatud
Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse
tagamine
Rahulolu apteegiteenuse 96% ≥ 98% ≥ 99% ≥ 99% ≥ 99%
kättesaadavusega (2016)
Rahulolu retseptiravimite 98% ≥ 80% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81%
väljakirjutamise ja (2016)
apteekidest kättesaamise
korraldusega
42
43