dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2020. aasta kohta

Sotsiaalministeerium · 2. juuni 2021
Viit
1.1-8/1869-1
Registreeritud
2. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Viljandi Haigla SA, Jõgeva Haigla SA, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA, Eesti Puuetega Inimeste Fond SA, Koeru Hooldekeskus SA
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2021
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.1-81869-1 02.06.2021 Väljaminev kiri.asice10483 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla registrikood: 90004585 tänava/talu nimi, Pärna tee 3 maja ja korteri number: küla: Jämejala küla vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71024 telefon: +372 4352022 faks: +372 4352026 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.vmh.ee Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Tulemiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Netovara muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 18 Lisa 5 Varud 18 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 19 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 9 Kasutusrent 21 Lisa 10 Laenukohustised 22 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 24 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 25 Lisa 15 Tööjõukulud 25 Lisa 16 Muud kulud 25 Lisa 17 Seotud osapooled 26 Aruande allkirjad 27 Vandeaudiitori aruanne 28 2 TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused. SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid nagu sundravi ja narkorehabilitatsioon. Samuti osutab Viljandi Haigla erihoolekandeteenuseid, nagu: ebastabiilse remissiooniga erihoolekanne ja kohtumäärusega erihoolekanne. 2018. aastal võrgustas Viljandi haigla Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine. 3 SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud alljärgnevalt: Viljandi haigla pöörab suurt rõhku terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele. Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks tähtsustame väga koolitus-, ja arendustegevust. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. 2020 strateegilised investeeringud ja arendused 1. Investeeringud  Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone TERVIKUM projekteerimine.  Ebastabiilse remissiooniga erihoolekande ja kohtumäärusega erihoolekande hoonete ehitus Jämejalga  Sundravi hoone renoveerimistööde lõpuleviimine  Jämejala detailplaneeringu uuendamine ja pargi korrastamine  Mobiilse röntgenibussi hankimine 2. Teenuste areng  Sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine  Kohtumäärusega erihoolekande teenusega alustamine Villjandi haiglas  Erakorralise meditsiini osakonna ja sisekliiniku ühendamine ühtseks kliinikuks  Ambulatoorse eriarstiabi kliiniku ja Diagnostika keskuse eraldamine  Paikkondliku tervishoiu ja sotsiaaltöö integratsiooni ja ravi järjepidevuse teenuse (PAIK teenus) arendamine koostöös Eesti haigekassaga  Koduhaigla teenuse kontseptsiooni loomine ja testimine  Teenuseosutajate vahelise elektroonse raviplaanide vaaturi ja terviseinfo vahetamise platvormi (Teleskoop) edasi arendamine (5 versiooniuuendust), kasutusele võtmine insuldi juhtprojektis ja ettevalmistamine üleriiklikuks rakendamiseks 4  Telesildade juurutamine ambulatoorsete ravi teenuste, PAIK integreeritud teenuste ja koduhaigla teenusete osutamisel ning kontaktivaba kommunikatsiooni võimaldamisel maja sees ja majaväliste partneritega sh kohtutega  Üle-maakondliku riskipatsiendi mudeli loomise ettevalmistused ja analüütika  Iseseisva õenduse teenuste arendamine – käivitatud uneuuringud, reumatoloogia  Ettevalmistused uute õenduse vastuvõttude käivitamiseks 2021  Statsionaarse taastusravi teenuse taaskäivitamine  Mammograafia sõeluuringud 3. Koostöö arendamine  Connected Health klastri raames e-tervishoiu koostööprojekt Norra klastritega  Dementsuse Kompetentsikeskuse partnerina projekti tervisevaldkonna uute algatuste ja koolituste läbiviimine  Kõik Viljandimaa perearstipraksised on PAIK teenuse meeskonnaliikmed kas läbi IT- lahenduse Teleskoop või mõne muu sobiva tehnilise lahenduse kaudu  Eesti haigekassa rahastatud juhtprojekti „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“ partner  Osalemine Eesti haigekassa kaugteenuste arendamise näidisprojektide konkursil koduhaigla teenusega  Norra projekti - “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” väljatöötamine koos Sotsiaalministeeriumiga 4. Kvaliteedi tagamine  Patsiendi ohujuhtumite registreerimise süsteemi käivitamise ettevalmistamine ja ülehaiglalised töörühmad  Regulaarsete ohujuhtumiartuelude käivitamine  Vaimse tervise teenuste osas turvalisuse tegevuskava koostamine  Koolituskeskuse tegevuste ja koolituskalendri laiendamine  Labori sertifitseerimist ettevalmistavad tegevused  Viljandi haigla ja tervisekeskuse projekteerimise tegevused  Ülehaiglalise teenuskaartide süsteemi rakendamine uute teenuste arendamiseks  Ravimahuplaanide süstemaatiline koostamine sisekliinikus ja taastusravi kliinikus  Kliiniliste assistentide süsteemi käivitamine  Teenindusüksuse restruktureerimine ja hea tava koostamine  Haigla infosüsteemi asendamise hanke ettevalmistamine 5 Ravitöö näitajate kokkuvõte 2020. aastat iseloomustavad suuresti COVID epideemia puhangud kevadel ja sügisel. Seoses Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra kehtestamisega peatas Viljandi haigla kevadisel ajal suure osa plaanilistest ambulatoorsetest vastuvõttudest, nii eriarstiabis (sh psühhiaatria), ambulatoorses taastusravis kui ka uuringute puhul ning läks osaliselt üle kaugvastuvõttudele (seal kus võimalik). Kriisisituatsiooni lahenemiseni peatati ajutiselt kogu plaaniline päevakirurgiline ning plaaniline statsionaarne ravitöö. Häiritud plaanilise ravitöö tulemuseks oli haigekassa aastase lepingumahu 9,5 %-line alatäitmine ning samuti tasuliste teenuste vähenemine (perearstide uuringud, analüüsid jm). Seevastu hüvitati osaliselt seoses epideemiaga tekkinud kulud. Ennaktempos tehti mõned investeeringud ning osad arendusprojektid lükkusid edasi. 2020 liitusid Viljandi Haigla meeskonnaga mitmed uued arstid - tööle asusid uus silmaarst , kõrva- nina-kurguarst, infektsioonhaiguste arst. Loodud ambulatoorse ravi kliiniku juhatajaks asus TÜK kogemusega infektsionist dr. Kadri Kõivumägi. Jätkuvalt arendati haigla üldist suunda õdede iseseisvate vastuvõttude mahu kasvatamisele ja kliiniliste assistentide rakendamisele igapäevatöös. Jätkus 2019 aastal loodud Viljandi haigla koolituskeskuse töö planeerimine ja koolituskalendri laiendamine. Olulise osa 2020 aasta ravitegevuse muudatustest ja arengutest oli suunatud Covid pandeemiast tingitud ravitöö ümberkorraldamise ja kohandamisega uutele infektsioonikontrolli nõuetele. Psühhiaatriakliiniku arendustes täiendati lastepsühhiaatria teenust ka noorukitele osutatavate teenustega. Kohandati teenuskeskkonda, et tagada noorukite ja personali turvalisus. Valmisid uued ruumid lastepsühhiaatria ja psühholoogiateenistuse ambulatoorseteks vastuvõttudeks. Sundravi teenuse arenduse osas muudeti arstlike komisjonide läbiviimise korda. Seda viivad läbi iseseivad, kohtupsühhiaatri kutset omavad psühhiaatrid. Tegevuskeskuses rakendati patsientide vajaduste hindamine ravi toetavate teenuste osas ning täiendati tegevusvõimalusi. Hobimajas korraldati ümber .ohtlike töövahenditega läbiviidavad tegevused. Somaatilise ravi sektoris olid ravimahud üldjoontes stabiilsed. Psühhiaatriakliinikus pakuti 2020 oluliselt vähem statsionaarset teenust. See oli tingitud ennekõike COVID olukorra tõttu kevadel plaanilise töö peatamisest, mitme osakonna kolimisest ja sundravi maja renoveerimistöödest Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana on jätkuvalt tugev. Usaldusväärsus on ka haigla lepingupartnerite hulgas kõrge. Sellele viitavad nii PAIK projekti jätkuv rahastamine haigekassa poolt kui partnerite huvi projekti ja meie kogemuse vastu - Viljandi haigla on seetõttu kaasatud Lõuna-Eesti insuldipatsiendi teekonna projekti (koostöö TÜK-iga). 2020 panustati oluliselt haigla ja perearstide koostöö parandamisele. 6 Ravitöö statistilised näitajad 2020. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 5 841 (2019.a. 6 830) haiget. Ravi saanud patsientide arv suurenes võrreldes 2019. aastaga 989 isiku võrra. Voodipäevade arv oli kokku 157 032, mis on 21 757 päeva võrra vähem kui 2019. aastal. Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2020. aastal 20,4 päeva: • sisehaiguste erialal 7,2 päeva; • sünnitus erialal 2,4 päeva; • üldkirurgia erialal 7,7 päeva. Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis ning nende osakaalu suurenemine jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti 2019. aastal kokku 53 543, mis on 2019. aastaga võrreldes 18 017 visiidi võrra vähem. Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2020. aastal 12 167 patsienti. Võrreldes 2019. aastaga vähenes EMO patsientide arv 3 047 võrra. Sundravi teenust osutati 2020. aastal 32 258 voodipäeva, mis on 4 975 voodipäeva vähem kui 2019. aastal. Mahtude vähenemine on eelkõige seostatav seoses kriisisituatsiooniga ajutiselt peatatud plaanilise päevakirurgia ning statsionaarse ravitööga. Raviteenuste sisu osas oli 2020. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud. Kavandatavad investeeringud ja arendused 1. Raviteenuseid toetavate seadmete soetamine vastavalt investeeringute kavale.  TERVIKUMI hoone tehnoloogiahangete ettevalmistus 2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale.  Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone TERVIKUM ehitusega alustamine  Sundravi hoone rekonstueerimisprojekti käivitamine  Logistikakeskuse projekteerimine 3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud 7  Uute teenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel  Vähiskriiningu teenusega alustamine  Mobiilne töötervishoid  Koduhaigla teenuse käivitamise ettevalmistamine Eesti haigekassa kaugteenuste arendamise konkursi raames Tegevuskeskkonna üldine areng Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT-võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata kahes aspektis:  rahvastiku jätkuv vananemine Viljandi maakonnas,  rahvastiku vähenemine, kuigi vähenenud tempos.  rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu.  Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis ühelt poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse. Üldise trendina liigub tervishoiuteenuste rahastamine tulemuspõhiseks. Covid-19 pandeemia edasiseid mõjusid on hetke seisuga väga raske prognoosida, kuna see sõltub eelkõige epidemioloogilise olukorra muutustest. Ette on näha plaanilise ravi osalist peatamist ning suuremaid tööjõukulusid, täiendavaid kulusid meditsiinivahenditele, ravimitele ja isikukaitsevahenditele. Ei ole teada, millisel määral kompenseeritakse Eesti Haigekassa poolt sellest tulenevaid tulude vähenemisi või kulude suurenemisi. SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2020. aastal oli 929. SA Viljandi Haigla tulud ettevõtlusest 2020. aastal olid 28 306 070 eurot (2019. a vastav näitaja oli 26 519 604 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 6,7 %. Tegevuskulud olid 2020. aastal 28 234 680 eurot (2019.a vastav näitaja oli 25 194 922 eurot). Põhivara investeeringuid oli 2020. aastal summas 5 067 398 eurot (käibemaksuta, 2019. aastal 2 575 149 eurot). Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3- liikmeline auditikomitee. Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud. 8 SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis: Finantssuhtarv Valem 2020 2019 Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised kohustised 8,3 5,65 kattekordaja Vahetu makse-valmiduse Raha / lühiajalised kohustused 4,94 4,15 kordaja Käibekapital Käibevara – lühiajalised kohustised milj 10,79 9,84 eurodes Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja Kohustised / koguvara 0,06 0,11 Netovara / Varad 0,94 0,89 Omakapitali määr 9 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 7 309 637 8 768 855 2 Nõuded ja ettemaksed 4 293 958 2 864 794 3 Varud 668 688 322 651 5 Kokku käibevarad 12 272 283 11 956 300 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 94 000 206 800 7 Materiaalsed põhivarad 12 527 218 8 056 130 8 Kokku põhivarad 12 621 218 8 262 930 Kokku varad 24 893 501 20 219 230 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 52 354 156 832 10 Võlad ja ettemaksed 1 426 358 1 956 998 11 Kokku lühiajalised kohustised 1 478 712 2 113 830 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 52 332 10 Kokku pikaajalised kohustised 0 52 332 Kokku kohustised 1 478 712 2 166 162 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 14 685 836 11 972 796 Aruandeaasta tulem 5 361 721 2 713 040 Kokku netovara 23 414 789 18 053 068 Kokku kohustised ja netovara 24 893 501 20 219 230 10 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 5 278 447 1 377 151 12 Tulu ettevõtlusest 28 306 070 26 519 604 13 Muud tulud 873 9 446 Kokku tulud 33 585 390 27 906 201 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -5 549 038 -5 089 404 14 Tööjõukulud -20 258 960 -18 307 510 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -709 110 -602 314 7,8 Muud kulud -1 717 572 -1 195 694 16 Kokku kulud -28 234 680 -25 194 922 Põhitegevuse tulem 5 350 710 2 711 279 Intressitulud 11 338 2 481 Intressikulud -327 -720 Aruandeaasta tulem 5 361 721 2 713 040 11 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 5 350 710 2 711 279 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 709 110 602 314 7,8 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -2 774 Muud korrigeerimised -4 288 473 -863 885 Kokku korrigeerimised -3 579 363 -264 345 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -170 802 -642 208 Varude muutus -346 036 -14 198 5 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -1 118 206 795 Kokku rahavood põhitegevusest 1 253 391 1 997 323 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -6 584 295 -2 409 817 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 2 774 müügist Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 0 -200 000 7 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 4 017 485 233 138 12 toetustest Laekunud intressid 11 338 2 481 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 555 472 -2 371 424 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -156 810 -156 416 10 Makstud intressid -327 -720 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -157 137 -157 136 Kokku rahavood -1 459 218 -531 237 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 8 768 855 9 300 092 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 459 218 -531 237 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 309 637 8 768 855 12 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 3 367 232 11 972 796 15 340 028 Aruandeaasta tulem 0 2 713 040 2 713 040 31.12.2019 3 367 232 14 685 836 18 053 068 Aruandeaasta tulem 0 5 361 721 5 361 721 31.12.2020 3 367 232 20 047 557 23 414 789 13 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Viljandi Haigla ( edaspidi sihtasutus) 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Avaliku Sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend (Üldeeskiri) ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on jätkuvalt tegutsev. Raha Raha ja raha lähendid kajastavad bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Vajadusel teostatakse varude allahindlust ja mahakandmist. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused). Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni kuni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. SA Viljandi Haigla, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise 14 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal bilansipäeval materiaalsete põhivarade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude ilmnemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 17-50 Meditsiinitehnika 5-7 Transpordivahendid 5 Arvutid ja arvutisüsteemid 5 Muud materiaalsed põhivarad 5 Rendid Asutus kui rentnik. Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. SA Viljandi Haigla kui rendileandja: SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vajaminevate teenustega (prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile). Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud. Kinnisvarainvesteeringuna oli kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis (hoone lammutati 2019 aastal) ja kinnistu aadressil Jakobsoni 2B Viljandis, mis on kaetud tähtajatute rendilepingutega. Rentnikuks ei ole ükski avaliku sektori üksus. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Annetused ja toetused Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul. Tulud Tulu kaupade/teenuste müügist kajastatakse saadud ja saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu 15 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus, on kas perioodikulud või ettemakstud kulud. Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on: 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju (hääleõigus alates 20%-st). Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Viljandi Haigla sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Raha kassas 5 108 143 Raha pangakontol 7 304 529 8 768 712 Kokku raha 7 309 637 8 768 855 16 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 210 502 2 210 502 4 Ostjatelt laekumata 2 211 514 2 211 514 arved Ebatõenäoliselt -1 012 -1 012 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 7 7 6 tagasinõuded Muud nõuded 443 428 443 428 Viitlaekumised 443 428 443 428 Ettemaksed 23 799 23 799 Tulevaste perioodide 18 654 18 654 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Saamata põhivara 1 615 631 1 615 631 12 sihtfinantseerimine Saamata seadusandlusest 83 83 tulenevad toetused Töö- ja puhkusetasu 508 508 ettemaksed Kokku nõuded ja 4 293 958 4 293 958 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 154 842 2 154 842 4 Ostjatelt laekumata 2 156 415 2 156 415 arved Ebatõenäoliselt -1 573 -1 573 laekuvad nõuded Muud nõuded 325 019 325 019 Viitlaekumised 325 019 325 019 Ettemaksed 22 178 22 178 Tulevaste perioodide 17 033 17 033 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Saamata põhivara 357 269 357 269 12 sihtfinantseerimine Saamata seadusandlusest 3 934 3 934 tulenevad toetused Töö-ja puhkusetasu 1 552 1 552 ettemaksed Kokku nõuded ja 2 864 794 2 864 794 ettemaksed 17 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 2 211 514 2 156 415 3 Nõuded ostjate vastu 2 211 514 2 156 415 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 012 -1 573 Kokku nõuded ostjate vastu 2 210 502 2 154 842 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 573 -1 482 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 729 667 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -323 -758 Lootusetuks tunnistatud nõuded 155 0 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -1 012 -1 573 Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2020 seisuga summas 2 004 eurot (2019.aasta vastav näitaja 5 615 eurot). Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 668 105 317 357 Strateegilised varud 583 5 294 Kokku varud 668 688 322 651 Varude allahindlus ja mahakandmine 710 0 2020.aastal kanti maha ravimeid ja uroloogia tarvikuid summas 710 eurot. Varude allahindlust ja mahakandmist 2019. aastal ei teostatud. Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 Käibemaks 41 018 32 574 Üksikisiku tulumaks 248 543 231 272 Erisoodustuse tulumaks 275 Sotsiaalmaks 466 828 440 436 Kohustuslik kogumispension 21 464 20 117 Töötuskindlustusmaksed 31 322 29 165 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 7 957 1 968 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 7 810 407 755 532 18 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Maksuvõlad on kajastatud lisas 11 - "võlad ja ettemaksed". Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2018 Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000 Akumuleeritud kulum -180 000 -180 000 Jääkmaksumus 35 000 15 000 50 000 Ostud ja parendused 12 000 188 000 200 000 Amortisatsioonikulu -43 200 -43 200 31.12.2019 Soetusmaksumus 47 000 188 000 235 000 Akumuleeritud kulum 0 -28 200 -28 200 Jääkmaksumus 47 000 159 800 206 800 Amortisatsioonikulu -112 800 -112 800 31.12.2020 Soetusmaksumus 47 000 188 000 235 000 Akumuleeritud kulum 0 -141 000 -141 000 Jääkmaksumus 47 000 47 000 94 000 2020 2019 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 6 558 4 479 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 4 573 3 632 Haigla soetas 2016. aastal kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas ja 2019. aastal kinnistu Jakobsoni 2B Viljandi linnas eesmärgiga suurendada planeeritava uue haigla ja tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Kinnistud võeti arvele soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 hinnati kinnistu Turu 6 väärtuse languse tõttu alla vastavalt Uus Maa Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna mõlemad hooned lähevad uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel lammutamisele, eraldati kinnistutest maa hind ja ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale Turu 6 hoone 36 kuuga ja Jakobsoni 2B hoone 20 kuu jooksul. Turu 6 hoone lammutati ning kanti maha 2019. aastal- vastav kanne tehtud ka ehitusregistris. Jakobsoni 2B hoone netopind on kaetud üürilepingutega tähtajaga kuni 15.04.2021, mida ei kasuta haigla ega ka teised riigi raamatupidamiskohustuslased oma põhitegevuse tarbeks. 19 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed arvutisüsteemid masinad ja projektid seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 172 9 590 147 440 946 157 707 3 542 070 4 140 723 383 014 32 920 0 32 920 14 147 976 Akumuleeritud kulum 0 -4 053 211 -418 618 -140 213 -2 935 422 -3 494 253 -360 417 0 0 0 -7 907 881 Jääkmaksumus 1 172 5 536 936 22 328 17 494 606 648 646 470 22 597 32 920 0 32 920 6 240 095 Ostud ja parendused 0 106 535 99 900 0 376 999 476 899 8 900 1 782 815 0 1 782 815 2 375 149 Uute ehitiste ost, uusehitus, 106 535 0 0 0 106 535 parendused Muud ostud ja parendused 99 900 0 376 999 476 899 8 900 1 782 815 0 1 782 815 2 268 614 Amortisatsioonikulu 0 -301 439 -29 863 -8 490 -209 403 -247 756 -9 919 0 0 0 -559 114 Ümberliigitamised 0 197 541 0 0 0 0 0 -197 541 0 -197 541 0 Ümberliigitamised 0 197 541 0 0 0 0 0 -197 541 0 -197 541 0 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 1 172 9 894 223 521 446 157 707 3 344 189 4 023 342 384 520 1 618 194 0 1 618 194 15 921 451 Akumuleeritud kulum 0 -4 354 650 -429 081 -148 703 -2 569 945 -3 147 729 -362 942 0 0 0 -7 865 321 Jääkmaksumus 1 172 5 539 573 92 365 9 004 774 244 875 613 21 578 1 618 194 0 1 618 194 8 056 130 Ostud ja parendused 0 57 281 45 334 8 698 244 817 298 849 20 378 4 627 871 63 019 4 690 890 5 067 398 Uute ehitiste ost, uusehitus, 57 281 4 627 871 0 4 627 871 4 685 152 parendused Muud ostud ja parendused 45 334 8 698 244 817 298 849 20 378 0 63 019 63 019 382 246 Amortisatsioonikulu 0 -329 114 -31 502 -4 713 -220 527 -256 742 -10 454 0 0 -596 310 Ümberliigitamised 0 4 313 519 0 0 0 0 0 -4 313 519 0 -4 313 519 0 Ümberliigitamised 0 4 313 519 0 0 0 0 0 -4 313 519 0 -4 313 519 0 lõpetamata projektidest 31.12.2020 Soetusmaksumus 1 172 14 265 023 566 780 166 405 3 471 489 4 204 674 404 898 1 932 546 63 019 1 995 565 20 871 332 Akumuleeritud kulum -4 683 764 -460 583 -153 416 -2 672 955 -3 286 954 -373 396 -8 344 114 Jääkmaksumus 1 172 9 581 259 106 197 12 989 798 534 917 720 31 502 1 932 546 63 019 1 995 565 12 527 218 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2020 2019 Masinad ja seadmed 0 2 774 Transpordivahendid 0 2 774 Kokku 0 2 774 2020. aastal kanti maha põhivara soetusmaksumuses 117 517 eurot jääkmaksumusega 0 eurot (2019. aastal kanti maha põhivara soetusmaksumusega 582 274 eurot jääkmaksumusega 0 eurot). 20 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2020 2019 Lisa nr Kasutusrenditulu 27 951 35 205 13 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr 12 kuu jooksul 8 967 10 073 1-5 aasta jooksul 156 1 092 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 47 000 206 800 Muud varad 30 617 35 179 Kokku 77 617 241 979 Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus. Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele. Enamus lepinguid on tähtajatud - vastavalt võlaõigusseadusele lõpetatavad 3 kuulise etteteatamisajaga. Jakobsoni 2B hoones lõpevad rendilepingud 15.04.2021. Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 Lisa nr Kasutusrendikulu 121 288 114 176 14 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr 12 kuu jooksul 46 111 51 332 1-5 aasta jooksul 66 227 112 576 Üle 5 aasta 10 573 21 146 Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete, patsientide vastuvõtuks ruumide renti kui ka ühekordseid rendilepinguid. Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud kehtivusajaga 2020- 2027.aastal. 21 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5%+ 6 kuu 52 354 52 354 EUR 26.04.2021 euribor Pikaajalised laenud 52 354 52 354 kokku Laenukohustised kokku 52 354 52 354 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5% + 6 kuu 209 164 156 832 52 332 EUR 26.04.2021 euribor Pikaajalised laenud 209 164 156 832 52 332 kokku Laenukohustised kokku 209 164 156 832 52 332 Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega. Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 473 672 473 672 Võlad töövõtjatele 141 337 141 337 Maksuvõlad 810 407 810 407 6 Saadud ettemaksed 942 942 Muud saadud ettemaksed 942 942 Kokku võlad ja ettemaksed 1 426 358 1 426 358 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 016 106 1 016 106 Võlad töövõtjatele 184 765 184 765 Maksuvõlad 755 532 755 532 6 Saadud ettemaksed 595 595 Kokku võlad ja ettemaksed 1 956 998 1 956 998 22 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sundravi hoone 0 790 000 0 790 000 0 0 rekonstrueerimine Erihoolekandetaristu 6 156 0 233 138 584 251 357 269 0 3 reorganiseerimine Kokku sihtfinantseerimine 6 156 790 000 233 138 1 374 251 357 269 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver 0 0 2 900 2 900 0 0 annetuskampaania Kokku sihtfinantseerimine 0 0 2 900 2 900 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 6 156 790 000 236 038 1 377 151 357 269 0 tasud, annetused ja toetused 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Erihoolekandetaristu 357 269 0 2 907 028 3 746 012 1 196 253 0 3 reorganiseerimine Viljandi maakondlik 0 0 1 110 457 1 529 835 419 378 0 3 haigla ja tervisekeskus Kokku sihtfinantseerimine 357 269 0 4 017 485 5 275 847 1 615 631 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver 0 0 2 600 2 600 0 0 annetuskampaania Kokku sihtfinantseerimine 0 0 2 600 2 600 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 357 269 0 4 020 085 5 278 447 1 615 631 0 tasud, annetused ja toetused Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018. aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi hoone rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 31.12.2019, mille kohta esitasime ka toetuse kasutamise aruande. Tuludes kajastasime sihtfinantseerimise 2019. aastal. 23 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Erihoolekandetaristu reorganiseerimisega alustati 2018.aastal, mida finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 2018. aasta IV kvartalis algas hoonete projekteerimine, 2019.aastal jätkus projekteerimine ja ehituse töövõtuleping sõlmiti 09.septembril 2019. 2020. aastal jätkus ehitustegevus ja ka kõik kolm hoonet said kasutusload. Projekti käigus rajati erihooldusteenuse osutamiseks kolm peremaja kokku 90 kliendile. Uue maakondliku haigla ja tervisekeskuse projekteerimist Viljandi kesklinna alustati projekteerimislepingu sõlmimisega 10.06.2019. 2020.aastal toimus paralleelselt projekteerimine ja ettevalmistused ehitustööde ja omanikujärelevalve riigihanke väljakuulutamiseks. Ehitushankesse läks 2021. aasta alguses. Projekti finantseeritakse 75 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Hoones on ette nähtud tööruumid ka 15-le perearstile. Projekti eeldatav maksumus tänaste teadmiste juures on 48 miljonit eurot, hoone ehitushind selgub 2021.a märtsi lõpuks peale hanketulemuste kinnitamist. Hetkel on uus haiglahoone/tervisekeskus projekti staadiumis - sisearhitektuuri osas tööprojekti- ja muus osas põhiprojekti staadiumis. Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Eesti Haigekassa 16 026 905 14 788 636 EV Justiitsministeerium-sundraviteenus 5 993 581 5 087 675 Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 869 299 717 347 Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus 32 118 42 620 Perearstide ja raviasutuste teenused 685 677 687 873 Asutuste ja omavalitsuste teenused 424 212 416 014 Tulud mitte-tervishoiuteenustest 206 439 266 657 Patsientide omaosalus 1 378 617 1 478 741 Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 27 951 35 205 9 Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 2 719 623 2 676 654 Lõpetamata ravijuhud -58 352 322 182 Kokku tulu ettevõtlusest 28 306 070 26 519 604 Sihtasutuse tuludest 97,6% on maksuvaba käibena tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning käibemaksuga maksutatav käive moodustab 2,4% (toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, koolitusteenus, integreeritud tervishoiuteenuse arendamine). 24 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Üür ja rent 121 288 114 176 9 Energia 474 919 536 804 Elektrienergia 176 373 210 596 Soojusenergia 267 720 289 231 Kütus 30 826 36 977 Veevarustusteenused 43 506 52 122 Mitmesugused bürookulud 96 624 80 502 Uurimis- ja arengukulud 168 060 277 062 Lähetuskulud 7 156 18 899 Koolituskulud 73 697 126 374 Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 1 417 574 863 536 Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja 3 109 732 2 987 309 teenuste soetamise kulud Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning 36 482 32 620 nende hooldus kulud Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 549 038 5 089 404 Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 15 281 852 13 807 624 Sotsiaalmaksud 4 941 523 4 465 063 Töötajate erisoodustused 18 054 17 933 Erisoodustuse maksud 17 531 16 890 Kokku tööjõukulud 20 258 960 18 307 510 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 929 909 Lisa 16 Muud kulud (eurodes) 2020 2019 Riigilõivud 1 127 1 400 Maamaks 548 151 Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 3 744 4 459 Käibemaks 1 708 980 1 190 071 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 169 -875 Muud 3 004 488 Kokku muud kulud 1 717 572 1 195 694 25 Sihtasutus Viljandi Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 210 255 209 840 Tehinguid, mis ei vasta õigusaktidele või Sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil ei olnud. Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt bilansipäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise maksmine Sihtasutusele 60 000 eurot (juhatuse esimehele 6 ja juhatuse liikmetele 3 kuutasu ulatuses) ning konkurentsikeelust kinnipidamise eest täiendavat tasu 88 500 eurot (6 kuutasu ulatuses). 26 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND registrikood: 90000145 tänava/talu nimi, Toompuiestee maja ja korteri number: 10 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10137 telefon: +372 6616628, +372 56496102 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.epifond.ee SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 10 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 10 Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 11 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 11 Lisa 6 Jagatud annetused ja toetused 12 Lisa 7 Mitmesugused tegevuskulud 12 Lisa 8 Tööjõukulud 12 Lisa 9 Seotud osapooled 12 Lisa 10 Sündmused pärast aruandekuupäeva 13 Aruande allkirjad 14 Vandeaudiitori aruanne 15 2 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Sissejuhatus SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPIFond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud Sotsiaalministeerium. EPIFondi otsustusorganiks on nõukogu, kuhu aruande aastal kuulus kuus liiget. Sihtasutuse täidesaatev organ koosnes aruande aastal ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. EPIFondi eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist. Läbi püstitatud eesmärkide püüab EPIFond tagada puuetega inimeste organisatsioonide elujõulisuse ning tagada puuetega inimeste esindatuse seadusloomes ning huvikaitses. Käesoleval aastal toetati puuetega inimeste organisatsioone hasartmängu maksust laekuvatest eelarvelistest vahenditest, Sotsiaalministeeriumi ja EPIFondi vahelise strateegilise partnerluse raames. Toetuste eesmärgiks on, et võimalikult paljud puuetega inimeste organisatsioonid saaksid teostades puuetega inimeste huvikaitset. Organisatsioonide riikliku toetuse liikumine läbi EPIFondi annab parema ülevaate ja nägemuse, kuidas riikliku toetust kasutatakse. EPIFondi eesmärgid aastal 2020 olid järgmised: Läbi viia strateegilise partnerluse taotlusvoorud puudega ja psüühikahäirega inimeste organisatsioonide rahastamiseks perioodil 2020-2022. Läbi selle tagada valdkonna organisatsioonide stabiilne rahastus järgneva kolme aasta jooksul. Arutada võrgustiku organisatsioonidega läbi olemas oleva rahastusmudeli täiendamise vajadus ja uuringust „Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring“ tulnud konkreetsed muudatused. Kaasajastada ja täiendada puuetega inimeste organisatsioonide rahastusmudelit lähtuvalt nõukogu otsusele ning võrgustikust tulnud ettepanekutele. Tagada läbi EPIFondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus ning teostada EPIFondi lepingupartnerite lepingu täitmise kontrolli kohtadel vähemalt 5-s organisatsioonis; Erasektorist finantsvahendite kaasamine puuetega inimeste valdkonna arendamiseks. Inimeste üldise teadlikkuse tõstmine puudega inimeste käekäigust läbi avaliku meedia. EPIFondit tegevused ja COVID-19 kriisist tulenevad mõjutused EPIFondi tegevustele aastal 2020 Seoses Covid-19 levikuga kehtestatud eriolukorra tõttu hindas juhatus riske ning leidis koostöös Sotsiaalministeeriumiga lahendusi riskide maandamiseks. COVID-19 kriis avaldas mõju EPIFondi tulubaasile. Sa Eesti Puuetega Inimeste Fond on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner taotlusvooru„Puudega ning psüühikahäirega inimeste huvikaitse ja võimestamine“ raames. Strateegiline partnerlus sisaldab endas kahte suunda: Suund 1: puudega inimeste huvikaitse. Suund 2: psüühikahäirega inimeste huvikaitse välja arendamine ning kogukondade võimestamine. Eesmärkide teostamiseks on Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fondile eraldatud otsustuse 19.12.2019 nr.11.6-26/0698 alusel toetus kogusummas 3 600 000 eurot, millest aastasse 2020 oli algselt planeeritud 1 200 000 eurot. Aru saades COVID-19 tekitatud olukorrast nõustusid EPIFond ja Sotsiaalministeerium vähendama 2020 aasta eelarvet, muutmata projekti kogusummat. 2020 aastal on EPIFond saanud Sotsiaalministeeriumi poolt jaotatavast Hasartmängumaksu laekumistest kokku 1 085 450 eurot. EPIFondile toimus 4 kvartaalset laekumist: 1. makse 24.01.2020 300 000 € 2. makse 12.04.2020 300 000 € 3. makse 12.07.2020 242 725 € 4. makse 12.10.2020 242 725 € EPIFond rahastas 2020 aastal 50 organisatsiooni. Nende hulgas Eesti Puuetega Inimeste Koda, 31 puudespetsiifilist esindusorganisatsiooni ning 16 maakondlikku puuetega inimeste koda, Heaolu- ja Taastumise Kooli ning EPIFondi algatusel eraldi kogutud annetustest nägemispuudega lastega tegelevat Tartu Emajõe Kooli. Tulenevalt COVID-19 põhjustatud hasartmängumaksu alalaekumistest jäi võrreldes esialgselt lepinguga kavandatust 2020 aasta kogutoetuse summa väiksemaks 114 550 euro võrra. Alalaekumise tõttu vähendati EPIFondi halduskulusid, seoses mitmete tegevuste ära jäämisega, COVID-19 viiruse levikuga seonduvalt, kärbiti EPIKoja toetust psüühikahäiretega inimeste ning nende lähedasi koondavate organisatsioonide huvikaitsealase tegevuse võimestamise ning psüühikahäiretega inimesi koondava katusorganisatsiooni loomise koordineerimisele. Samuti jäeti ära taotlusvoorud psüühikahäiretega inimeste organisatsioonidele ja loobuti 2020. aasta lõpu reservi jaotamisest puuetega inimeste organisatsioonidele. Puuetega inimeste esindusorganisatsioonide lepingulisi tegevustoetusi võrreldes esialgselt kavandatuga ei vähendatud. Kokkuleppel Sotsiaalministeeriumiga pikendati Suund 2 elluviimise perioodi ühe aasta võrra, aastani 2023. Hoolimata COVID-19 põhjustatud segadusest sai EPIFond edukalt läbi viia psüühiliste erivajadustega inimestele kriisikaardi koostamise nõustamise teenuse taotlusvooru, mille raames toetatakse Heaolu- ja Taastumise Kooli projekti „Kriisikaart – toeks vaimse tervise kriisi ajal“ kogusummas 66 144 eurot. Rahastasime EPIKoja poolt koordineeritud tegevusi, mille eesmärgiks on luua soodsad tingimused psüühikahäiretega inimeste ja nende 3 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne lähedasi koondava katusorganisatsiooni sünniks. Läbi viidud tegevusi hindame edukateks. Tulenevalt 2019 aastal läbi viidud uuringust "Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring" ja sealt tulenevatest ettepanekutest kohandati ning täiendati puudega inimeste organisatsioonide rahastusmudelit. Rahastusmudeli muudatustele eelnes laiapõhjaline ja mitmetasandiline kaasav arutelu. Samuti toimus uue elektroonilise infosüsteemi juurutamine, tegevustoetuste taotluste esitamiseks ja nende menetlemiseks. See sisaldab uut taotlusvormi ja aruande vormi. Aruande vormi eesmärk on aidata organisatsioonidel analüüsida oma tegevusi huvikaitse fookusest lähtuvalt. Samuti aitab see EPI Fondil näha, milline organisatsioon on erinevatel põhjustel huvikaitse tegevustes aktiivsem. Läbi EPIFondi 2020. aastaks eraldatud EPIKoja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku riigipoolse toetuse vahendite kasutamine organisatsioonide lõikes on toodud bilansi ning tulude ja kulude aruandes. EPIFondi juhatus on jätkuvalt järginud nõukogu ja EPIK juhatuse seisukohta, et me ei sekku organisatsioonide siseprobleemidesse ja osaleme organisatsioonide palvel info andmiseks ja meie seisukohtade edastamiseks/selgitamiseks. Kontrolli funktsioon tuleneb ja piirdub organisatsioonidega sõlmitud lepingust tuleneva kohustusega kasutada saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt. EPIFond kontrollib organisatsioonide poolt esitatud sisulise töö- ja finantsaruandeid ja teeb kohtadel kontrolli, kuidas on korraldatud raamatupidamine ja fondiga sõlmitud lepingu täitmine. Raamatupidamise alase kompetentsi ja taseme tõstmiseks on võrgustikus valdavalt kasutusele võetud AS Merit raamatupidamisprogramm. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2020.aasta on olnud väga keeruline, kuid hoolimata muutlikest tingimustest on suudetud tagada valdkonna stabiilsus, sisse viidud pikaajalise mõjuga strateegilised muutused rahastamises, vähendatud bürokraatiat ja halduskulusid ning käivitatud mitmed olulised protsessid psüühikahäiretega inimeste toimetuleku valdkonnas. 2021 aasta prioriteetideks on valdkonna stabiilne rahastamine, taotlusvoorud psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste toetamiseks ning arendustegevusena elektroonilise taotluste ja aruandluse süsteemile statistikamooduli loomine. See annab üldsusele parema ülevaate valdkonna rahastamisest aastate lõikes. Peamised finantsnäitajad (eorodes) 2020 2019 Tulud kokku (annetused ja 1.085.672 1.372.497 toetused) Aruandeperioodi puhastulem 17.421 -4.563 Käibevara 101.577 85.002 Varad kokku 101.577 85.002 Kohustised kokku 1.291 2.137 Netovara kokku 100.286 82.865 Jagatud toetused -1.035.965 -1.289.803 Tööjõukulud -24.476 -22.212 Töötajate keskmine arv 1 1 4 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 100 941 84 366 2 Nõuded ja ettemaksed 636 636 3 Kokku käibevarad 101 577 85 002 Kokku varad 101 577 85 002 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 291 2 137 4 Kokku lühiajalised kohustised 1 291 2 137 Kokku kohustised 1 291 2 137 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 223 66 223 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 16 642 21 205 Aruandeaasta tulem 17 421 -4 563 Kokku netovara 100 286 82 865 Kokku kohustised ja netovara 101 577 85 002 5 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 085 672 1 372 497 5 Kokku tulud 1 085 672 1 372 497 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 035 965 -1 289 803 6 Mitmesugused tegevuskulud -7 810 -65 287 7 Tööjõukulud -24 476 -22 212 8 Muud kulud 0 -20 Kokku kulud -1 068 251 -1 377 322 Põhitegevuse tulem 17 421 -4 825 Intressitulud 0 262 Aruandeaasta tulem 17 421 -4 563 6 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 1 085 672 974 634 5 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 0 31 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 035 965 -1 288 313 6 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -9 291 -64 368 Väljamaksed töötajatele -23 841 -22 212 8 Laekunud intressid 0 262 Muud rahavood põhitegevusest 0 -656 Kokku rahavood põhitegevusest 16 575 -400 622 Kokku rahavood 16 575 -400 622 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 84 366 484 988 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 16 575 -400 622 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 100 941 84 366 2 7 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 66 223 21 205 87 428 Aruandeaasta tulem 0 -4 563 -4 563 31.12.2019 66 223 16 642 82 865 Aruandeaasta tulem 0 17 421 17 421 31.12.2020 66 223 34 063 100 286 8 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ja mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Kuna sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud Sotsiaalministeerium, siis on sihtasutusel kohustus järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit. Finantsvarad Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava või saadava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Juhul, kui soetatud finantsvara eest tasutakse koheselt rahas, loetakse selle soetusmaksumuseks makstud rahasumma nominaalväärtust. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel Riigikassa kontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Kõik nõuded (nõuded ostjate vastu ning muud lühiajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele tingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kulu allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena ja/või muudes tuludes. Ebatõenäoliselt laekuvateks arveid aruandeperioodil ei tunnistatud. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile kajastatakse tegevuse sihtfinantseerimist järgmiselt: (1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. (2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel 9 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. (3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist (5.000 eurot ilma käibemaksuta). Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Seotud osapooled Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond seotud osapoolteks on: 1) asutaja õiguste teostaja - Sotsiaalministeerium; 2) teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted (sh Sotsiaalministeeriumi teised äriühingud ja sihtasutused); 3) juhatuse ja nõukogu liikmed; 4) eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2020 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega või mõjutavad oluliselt järgmist aruandeperioodi. Vt.ka Lisa 10 Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Raha sihtkapitali kontol 66 283 66 283 Raha halduskulu kontol 34 382 15 995 Raha sponsorkontol 276 2 088 Kokku raha 100 941 84 366 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Maksude ettemaksed ja 636 636 tagasinõuded Kokku nõuded ja 636 636 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Maksude ettemaksed ja 636 636 tagasinõuded Kokku nõuded ja 636 636 ettemaksed 10 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 19 19 Maksuvõlad 1 272 1 272 Kokku võlad ja ettemaksed 1 291 1 291 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 1 501 1 501 Maksuvõlad 636 636 Kokku võlad ja ettemaksed 2 137 2 137 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 400 000 972 497 1 372 497 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 400 000 972 497 1 372 497 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 400 000 972 497 1 372 497 0 toetused 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 0 1 085 672 1 085 672 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 1 085 672 1 085 672 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 1 085 672 1 085 672 0 toetused 11 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 EPI Kojale ja tema liikmesorganisatsioonidele 1 035 965 1 289 803 Kokku jagatud annetused ja toetused 1 035 965 1 289 803 Rahavoogude aruandes on kajastatud kirjel Väljamaksed annetusteks ja toetusteks aruandeperioodi lõpu seisuga reaalselt välja makstud summa, milleks on 1 037 455 EUR. Vahe kasumiaruande ja rahavoogude aruande summade vahel, 1 490 EUR, oli seisuga 31.12.2019 veel välja maksmata. Nimetatud summa maksti välja 04.02.2020. Lisa 7 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Mitmesugused bürookulud 162 3 970 Lähetuskulud 0 55 Koolituskulud 50 25 Transpordikulud 161 591 Sideteenused (telefon) ja postikulu 166 211 Aurvestus- ja auditeerimisteenused 5 090 1 350 Muud administreerimiskulud 43 11 032 Info- ja PR teenused 460 44 394 Inventar ja selle tarvikud 1 678 3 659 Kokku mitmesugused tegevuskulud 7 810 65 287 Lisa 8 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 18 400 16 694 Sotsiaalmaksud 6 076 5 518 Kokku tööjõukulud 24 476 22 212 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1 Lisa 9 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 17 800 15 600 12 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Sündmused pärast aruandekuupäeva Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukord Covid-19 viiruse tõkestamise eesmärgil, mõjutab SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi tegevust, kuid ei sea ohtu organisatsiooni jätkusuutlikust. Covid -19 võib mõjutada SA EPIFondi tulubaasi. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner puuetega inimeste organisatsioonide rahastamisel ja rahalised vahendid selleks tulevad hasartmängumaksu laekumistest. Kuna eriolukorras kehtestatud piirangute tõttu on hasartmängumaksu laekumised riigile oluliselt vähenenud, siis aastal 2021 tuleb suure tõenäosusega kulusid kokku hoida. Covid-19 mõju näeme olulise tegurina käesoleva aasta lõpuni. 13 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Reg. Kood 90008123 KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2020 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 Aadress: Sadama 16 90502 Haapsalu Sidevahendid: telefon: +372 4725400 e-post: [email protected] www.hnrk.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne ..................................................................................................................3 Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3 Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5 Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5 Personalitöö ................................................................................................................................ 5 Töötajate rahulolu ja tunnustamine .................................................................................................................. 6 Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 7 Ravitöö ....................................................................................................................................... 8 Ravitöö statistilised näitajad ............................................................................................................................. 8 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. ................................................................................... 11 Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused ..................................................................................... 11 Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 12 Majandustegevuse aruanne ............................................................................................... 13 Bilanss .............................................................................................................................................................. 13 KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 14 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 15 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 16 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 18 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................................................... 18 Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted ................................................................................................................... 23 Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 24 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) ........................................................................................................ 24 Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 25 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) .......................................................................................................... 25 Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 26 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 26 Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) ............................................................................................................... 27 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) ............................................................................................................. 27 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 27 Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) ...................................................................................................................... 28 Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 28 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) ............................................................................................ 28 Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 29 Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 30 Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) ........................................................................... 31 Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) ............................................................... 32 Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) ................................................... 33 Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) ......................................... 34 2 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2020. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele kuueteistkümnes sihtasutusena. Viiendat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskus OÜ tulemustega, 2018. aastast on konsolideeritud aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. Tavapärane töö sai 2020. aastal oluliselt häiritud perioodil 12. märts kuni 18. mai kehtinud riiklikust eriolukorrast ja pärast seda kehtinud tervishoiu hädaolukorrast. Eriolukorra ajal oli peatatud plaanilise ravi osutamise. Lähtusime oma tegevuses nii palju kui võimalik HNRK arengukavalistest eesmärkidest ning peamine energia kulus põhitegevuse ümberorganiseerimisele ja efektiivse nakkustõrjumise tagamisele. Patsienditöö vähenedes keskenduti seal kus võimalik põhitegevust toetavatele arendustegevustele. Põhitegevus, raviteenuse müük Eesti Haigekassale (EHK), moodustas 2020. aasta laekumisest 83,3% % (2019. aastal – 80,0 %). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2020. aastal haiglas kokku 23 226 voodipäeval. EHK rahastas 2020. aastal 20 974 ehk 90,3% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. Organisatsiooni tegevus HNRK tegevus tugineb suuresti 2018. aasta detsembris haigla nõukogu poolt kinnitatud HNRK arengukavale aastateks 2019-2021 ning strateegilistele suundadele aastani 2035. 2020. aasta oli erakordne, sest maailma, s.h. Eestit tabas koroonaviiruse pandeemia. 12. märtsist kuni 18. maini kehtis Eestis eriolukord, millega peatati plaanilise ravi osutamine. Viimane mõjutas oluliselt HNRK igapäevatööd ning nõudis väga kiiret korralduslikku tegevust, s.h. patsientide ja personali teavitusi, töökorralduslike otsuseid ja tõhusate nakkustõrjemeetmete kujundamist ja rakendamist. Samuti näitas olukord ära süsteemi kitsaskohad, eelkõige patsientide suunamisega seotud probleemid ning infovahetuse toimimise HVA haiglate seas. Pärast 18. maid jätkus tervishoiu eriolukord ning kuna viiruse leviku teine algas augustis ning kestab aruande kirjutamise hetkeni, on muutunud töökorraldust rakendatud läbi terve 2020. aasta ja edasigi. 2020. aastal lähtuti nii palju kui võimalik selleks aastaks koostatud tegevuskavast. 2020. aasta kevadel, mil eriolukorrast tulenevalt oli patsientide hulk oluliselt langenud suunati töötajad vastastikkusel kokkuleppel puhkusele, võeti kasutusele kaugtöö võimalused, s.h. rakendati kaugvastuvõttu patsientidele. Patsientide vaba aeg sisustati HNRK’le oluliste arendustegevustega, millest paljud olid tulemuslikud: valmistati ette HNRK siseterviseraja projekt, mis realiseerus raja üles panemisega 28. ja 29. detsembril, valmistati ette harjutuste videoteegi tarbeks ca 50 harjutust, hinnati kolleegide töökohtade ergonoomilisust, vormistati ja rakendati HNRK eluslabori teenuste pakett jne. 3 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal kehtivusega kaks aastat. 2020. aastal esitati vahearuanne. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormustest jne. HNRK ajaleht Keskustelu ilmus 2020. aastal planeeritult kaks korda – juunis ja detsembris. HNRK ajaleht edastati paberkandjal olulisematele koostööpartneritele, HNRK töötajatele ning patsientidele. HNRK kommunikatsioonistrateegias kirjeldatud koosolekute süsteem toimib hästi. Toimus haigla üldkoosolek – virtuaalkoosolekuna. Vaatamata uuenduslikule lähenemisele oli osalemise aktiivsus tavapärane. Regulaarselt toimuvad nii haigla iganädalased infokoosolekud kui osakondade koosolekud. Toimivad HNRK koduleht ja Facebooki leht, mis toimisid eriolukorra ajal heade info edastamise kanalitena. Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille ülesandeks oli patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja rentimine. HNRK Abivahendikeskuse jätkas töötamist kogu 2020. aasta jooksul, võimaldades inimestele abivahendeid ja hooldusvahendeid ka keerulisematel aegadel. 2018. aastal asutatud HNRK Toetusfondile 2020. aastal juhti ei palgatud, kuid elluviidud heategevusprojektid olid igati positiivsed. Veebruaris toimus koostöös Elroniga heategevuskampaania presidendi vastuvõtule sõitvates rongides dünaamilise seisulaua Thera Trainer Balo soetamise toetamiseks. Seade soetati 2020. aasta lõpul ning selle ostmisesse panustas ka eraannetajaid ning kaasatud oli HNRK omaosalus. Koostöös Mesikäpa ja heategevusliku Teatejooksuga toimus sügisel kampaania HNRK terviseraja jaoks toetuse kogumiseks. Muuhulgas oli kampaania innovaatiline, sest esmakordselt olid heategevuslikul eesmärgil kasutusel kiirmaksemasinad Tallinna kesklinna bussipeatustes. Terviserada pani üles 2020. aasta lõpus. Samuti jätkus heategevuslik lasteteatrite projekt, epideemiat tulenevalt küll väiksemas mahus (suvisel perioodil). 2019. aastal algatatud sõprade, näiteks Pipi, külaskäigud ja Innoka tehnoloogia õhtupoolikud jäid 2020. aastal lõviosas ära, et tagada paremat nakkustõrje olukorda. HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kaks haigla töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga, osaletud on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. Haigla töötajad panustasid mitmetesse arendustegevustesse väljaspool HNRK-d: viidi läbi Funktsionaalse Sõltumatuse Skaala (FIM) virtuaalsed koolitused erinevate Eesti haiglate taastusraviosakondadele (PERH, TÜK, Viljandi haigla, Põlva haigla), osaleti Ida-Viru Keskhaigla insuldiprojekti raames patsientide lähedastele suunatud videode väljatöötamisel ning valmistati ette taastumist toetava hooldamise koolitused TÜKi ja TÜKi partnerhaiglate hoolduspersonalile (esimesed koolitused said ka läbi viidud, kuid enamus lükkusid edasi 2021. aastasse, et vähendada nakkuse levimise riski). 2020. aastal kinnitati sotsiaalministri poolt HNRK funktsionaalse arengukava 1. ja 2. etapp. 2021. aastal planeerime välja kuulutada HNRK juurdeehituse projekteerimise hanke. 2020. aasta suvel pöördus HNRK juhatus ja nõukogu Eesti Haigekassa juhatuse poole tähelepanu juhtimise ja ettepanekuga, et üle vaatamist vajab HNRK rahastamise mudel, sest praegune monoprofiilne teenuspõhine lähenemine ei ole selgelt jätkusuutlik (ristsubsideerimise võimalused puuduvad, patsientide suunamine on täielikult teiste raviasutuste käsutada, taastusravi teenuste hinnad ei ole viimase seitsme aasta jooksul tõusnud vaatamata meditsiinitöötajate palgatõusule, millega peavad kaasas käima ka teiste spetsialistide – mitte tervishoiu töötajate – palgad jne). Ettepaneku üks osa oli mõelda ka alternatiivsetele rahastumudelitele. 2020. aastal ettepanek sisukaid lahendusi ei leidnud. Küll algatati taastusravi hindade uuendamine 2021. aastal, mis on positiivne areng, aga ei lahenda HNRK kui monoprofiilse haigla jätkusuutlikkuse küsimust. 4 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne HNRK oli 2020. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis praktikabaasina 2020. aastal 65 õppurile, kellest eestlasi oli 59 ja välismaalasi 6. Lisaks 11 töövarju. Kokku juhendati tudengeid 2020. aastal 9087 tundi (2019. aastal 13 223 tundi, 2018. aastal 13 568 tundi). HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel. 2021. aasta tuleb koroonaviirusega hakkamasaamise aasta, mistõttu suuri arendustegevusi ei ole planeeritud. Pigem on oluline hoida võimalikult palju stabiilsust. Jätkuvad läbirääkimised HNRK jätkusuutlikuma rahastamise osas. 2021. aasta lõpul seisab ees HNRK uue arengukava koostamine – aastateks 2022 – 2024. Investeeringud ja soetused Haigla investeeris 2020. aastal põhivarasse 258,4 tuhat eurot, tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ 2020. aastal põhivarasse ei investeeritud. 2019. aastal investeeris haigla põhivarasse 359,7 tuhat eurot ja tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ ei investeerinud ka eelmisel aastal põhivarasse. Väikevahendeid soetati 2020. aastal 47,4 tuhande euro eest, 2019. aastal 86,8 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2020. aastal olid positsioneerimisseadmete süsteem, kaks Erigo Pro V4 robootilist seisulauda ja dünaamiline tasakaalulaud Thera Trainer Balo 524. 2021. aastaks suuri investeeringuid ei ole plaanis: uuendamist vajab teatud hulk haiglamööblit (voodid ja palatikapid ning ravimikapid). Energiatarbimine CO2 meetmete müügist rahastatuna 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone energiasäästlikumaks. Kokkuhoid halduskuludelt on projektieelse ajaga võrreldes jätkuvalt suur. Kütte- energiat kulus 2020. aastal 604 MWh, 2019. aastal 504 MWh, 2018. aastal 507 MWh (Joonis 1). Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus kütteenergia tarbimine haiglahoones renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2020. aastal. Personalitöö Personalitöö on jätkuvalt üks olulisimaid ja aasta-aastalt keerukamaid väljakutseid HNRK administreerimistöös. Kõige suuremaks väljakutseks on uute töötajate leidmine. HNRK personalitööd iseloomustab avatud suhtumine: peame oluliseks töötajatelt saadud tagasisidet. Aasta jooksul viidi läbi arenguvestluseid, mille kokkuvõtteid arutati HNRK 2021. aasta tegevuskava koostamisel. 5 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Arenguvestluste läbiviimine oli mõjutatud epidemioloogilisest olukorrast ning toimumine oli mõjutatud vahetute juhtide ettevõtlikkusest. Uusi töötajaid koolitati sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle missiooni, visiooni, põhiväärtusi ning üldisi tegutsemisprintsiipe; töötajatega vesteldi katseaja lõpus. Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2020 159 töötajat (Tabel 1), kellest neliteist oli lapsehooldus- või sünnituspuhkusel. Viisteist töötajat töötas osalise tööajaga. Aasta lõpu seisuga oli üks käsunduslepinguga töötaja. 2020. aasta suvel abiarste ei kaasatud, kuid oli 1 abiõde ja 1 arst-resident. Personali hulgas oli kaheksa Euroopa Liidu riikidest pärit inimest. Töötajate arv kasvas 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 3,2%. Töötajate keskmine vanus on aastatega kasvanud: 2020. aastal 47,62 aastat, 2019. aastal 46,69 aastat, 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat, 2016. aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat. Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2020. ja 2019. aastal. 31.12.2020 31.12.2019 Arstid 6 5 Õed 20 20 Hoolduspersonal 34 32 Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 42 Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 12 11 Teised töötajad 45 44 Töötajad kokku 159 154 Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2020. aastal 3,02 milj, eurot, 2019. aastal 2,92 milj. eurot ja 2018. aastal kokku 2,72 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2020. aastal 1284 eurot kuus. 2019. aastal oli vastav näitaja 1225 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas 2020. aastal kokku 75,7 tuhat eurot ja aastal 2019 oli see 75,6 tuhat eurot. Auto kasutamisega seotud sõidukompensatsiooni juhatusele enamustel 2020. aasta kuudel ei makstud, sest palju tegevusi kandus ümber virtuaalruumi. Nõukogu liikmete tööd tasustati 2020. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 18,8 tuhande euroga, 2019. aastal summa oli 21,1 tuhat eurot. 2021. aastal on oluline leida HNRK meeskonna vähemalt üks taastusarst, üks vaimse tervise õde ning taastusravispetsialiste (vähemalt üks psühholoog, üks logopeed, üks tegevusterapeut). Töötajate rahulolu ja tunnustamine 2020. aastal läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust võttis osa 67,61% töötajatest. Väited, mille kohta töötajate hinnangut küsiti, olid samad, mis aasta varem ning ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai anda 4 palli skaalal. 2020. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3,46, mis on läbi aegade kolmas tulemus (joonis 2). 6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Joonis 2. HNRK töötajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2020. Töötajate rahulolu on jätkuvalt valdavalt hea või väga hea. Kõrgeima keskmise hinde said 2020. aastal väited: „tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia ettevõttesse“ (3,73); „usun, et HNRK on hästi juhitud“ (3,67); „tean hästi, mida minult minu töökohal oodatakse“ (3,67). Võrreldes 2019. aasta küsitlusega on keskmine hinnang enam tõusnud järgnevate väidete puhul: „olen rahul oma töötingimustega (töökoht, töövahendid)“ (3,36-> 3,51) ja „HNRK-s on hea tööõhkkond“ (3,45-> 3,55). Kõige suurem langus oli väidete „HNRK-s toetatakse töötajate arengut“ (3,66-> 3,46) ja „olen saanud viimase aasta jooksul õppida ja areneda (uued tööülesanded, kogemused, koolitused)“ (3,47-> 3,36) keskmistes hinnangutes. Rahulolu-uuringu tulemused on läbi arutatud osakondade virtuaalsetel koosolekutel ning juhatuse kabinetis, samuti HNRK nõukoguga. Töötajate rahulolu-uuring on plaanis korraldada ka 2021. aastal. Traditsiooniliselt peeti 2020. aastal oluliseks töötajate tunnustamist ja motiveerimist palgaga mitte seotud tegevuste näol. HNRK töötajate suvepäev peeti Harjumaal Kose vallas asuvas Siidrifarmis (osales 75 inimest), traditsioonilise jõulupeo asemel korraldati laternamatk „Rannarootslaste radadel“ Läänemaal Dirhamis (osalejaid 86). Vastavalt sellele kuidas viiruse levikuga seotud olukord võimaldab, toetab haigla jätkuvalt sportimisvõimalusi: kord nädalas saab ujuda Haapsalu veekeskuses ja osaleda Pilatese treeningul HNRK ruumes, lisaks on HNRK töötajad oodatud kasutama haigla jõusaali. Tavapäraselt toetas haigla töötajate osalemist Tallink Maijooksul ning Tallinna Maratonil ja Sügisjooksul, mis olukorda arvestavalt peeti seekord virtuaaljooksudena. Esimesel osales 25, teisel 31 inimest. Koos käidi teatris kahel korral. Aasta jooksul tähistati elu- ja tööjuubeleid, korraldati väikesi üllatusi. Aasta teoks valiti 2020. aastal haigla oskuslik juhtimine keerukal aastal. 2020. aastal tunnustasime seitset aasta töötajat: sekretär Anu Seeman, sotsiaaltöötaja Malle Viibur, massöör Siiri Peetris, perenaine Kaie Helme, teenuste juht Riina Mõim, kvaliteedispetsialist Eve Lemmsalu ja haigla juhataja Kadri Englas. Töötajate tunnustamispõhimõtted toimivad ning on teada kõigile osapooltele. Koolitus- ja teadustegevus 2020. aasta oli väga eripärane koolitusaasta: koolitusel osalemine langes oluliselt, sest kontaktide vähendamine oli peamine eesmärk ning virtuaalkoolituste või -konverentside tekkimine võttis aega. 2020. aastal olid haigla koolituskulud kokku 22,91 tuhat eurot, mis teeb 0,75 % aasta tööjõukuludest, vastavalt 2019. aastal 67,27 tuhat eurot, mis oli 2,30 % aasta tööjõukuludest. 2020. aastal toimus 32 sisekoolitust, millest 8 koolitust viidi läbi koolitajate poolt väljastpoolt HNRK-d. Kokku osales neil 121 7 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne erinevat HNRK töötajat. Osaleti 24-l veebikoolitusel – 19 erinevat osalejat. 46 töötajat võttis osa väljaspool HNRK-d toimunud koolitustest, mida oli ühtekokku 30, sh. 2 koolitust välismaal. NVUG - Nordic Vicon Users Group - kohtumisel Oslos käis 3 töötajat ja Hocoma Winter Sessionil Zürichis 1 töötaja. Aasta jooksul esitati kaks poster-ettekannet ja üks suuline ettekanne erinevatel konverentsidel. 2021. aastal on koolituseelarve planeeritud väiksemana kui tavapäraselt, et paremini toime tulla koroonaviirusega seotud ootamatustega. Tõenäoliselt on 2021. aastal harjumuspärasest rohkem virtuaalkoolitusi. Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) projekti periood 2016-2019 lõppes. 2020. aasta alguses toimus kokkuvõtete esitamine. Üheks olulisimaks praktiliseks väljundiks on nõuanded ja check-list, mis toetavad kõrgtehnoloogiliste vahendiste kasutusele võtmisel. TERE KK tegevuste ning uuringute tulemustest publikatsioonide kirjutamine jäi nakkusolukorrast tulenevalt 2021. aastasse. 2020. aasta oktoobris lõppes rahvusvahelises teadusprojekt koostöös BioArctic AB-ga. 2020. aastal alustati uut arendusprojekti patsientide aktiivsusnäitajate analüüsimise võimekuse loomiseks HNRK-s 2021. aasta lõpuks – projekti koostööpartner on tehnoloogia arenduskeskus Eliko. 2020. aastal sõlmis HNRK teadusalase tegevuse koostööleppe TalTechiga, et arendada 3D printimist ortooside vallas ning leida lahendusi kõrgtehnoloogiliste teraapiavahendite tarkvaralisteks uuendusteks, et läbiviidav teraapia oleks veelgi paremini patsiendi igapäevaeluga seotud. Kolm HNRK töötajat õpib välismaises kraadiõppes: kaks magistrantuuris ja üks doktorantuuris. HNRK raamatukogu kasutatakse töötajate ja praktikantide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdkonna teadusajakirju käib raamatukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. 2020. aastal uuendati lepingut Tartu Ülikooli Kliinikumi Medinfokeskusega, et HNRK töötajad saaksid kasutada andmebaase. 2020. aastal valmistati ette koolitusprogrammi HNRK töötajatele self-management kontseptsiooni õppimiseks ja rakendamiseks. Koolituspartneriks on Suurbritannias Londonis asuv sotsiaalne ettevõte Bridges. Koolitustegevus on planeeritud algama 2021. aasta I poolaastal. Ravitöö 2020. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2365 haigusjuhul ning ambulatoorselt 1677 haigusjuhul. Kokku mahus 3 935 215 eurot, s.h. 271 511€ eriolukorras makstud haigekassa toetus püsikulude katteks olukorras, kus plaaniline töö oli peatatud. Seega, otseselt teenuse osutamisega seotud maht oli 3 663 704 eurot. Ravitöö statistilised näitajad Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2020. aastal raviteenuste müük Eesti Haigekassale 83,3% mahus 3 052 165 eurot. 2019. aastal olid vastavad näitajad 80,2% mahus 3 387 902 eurot. Proportsionaalselt moodustab haigekassale osutatud teenuste maht suurima osa – 83,3% - nagu ka eelmistel aastatel. Sealjuures on haigekassa rahastuse osakaal suurenenud. Kindlustusseltside proportsioon jäi 2020. aastal 2019. aastaga võrreldavaks. Kõigi teiste rahastajate osakaalud, s.h. isemaksjate proportsioon, on langenud. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati on esitatud joonisel 3. 8 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Joonis 3. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati (€ ja %), 2019. ja 2020. aastal 2020. aasta nakkusolukord mõjutas oluliselt HNRK statsionaarse teenuse osutamist: juhtude hulk kokku oli 1837, millest 1677 oli haigekassa finantseeritud. Ambulatoorse teenuse osutamine oli vaatamata kevadistele takistustele edukam: kokku 1766 ambulatoorset lugu, millest 1131 olid haigekassa finantseeritud. 2020. aastal alustasime ka päevaravi osutamist: kokku tegime päevaravi 22 haigusjuhul (kogu plaani – 50 juhtu – saavutamist segasid nakkustõrjereeglid, mille tõttu planeerisime ambulatoorse ja statsionaarse iseloomuga teenuseid füüsiliselt eraldatult). Haigusjuhtude hulga muutus alates 2013. aastast on toodud tabelis 2. Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus 2013. - 2020. aastal. Aasta Voodihõive Keskmine Statsionaarsete Ambulatoorsete Päevaravi (%) ravijuhu kestvus ravijuhtude arv ravijuhtude arv ravijuhtude (päevades) arv 2013 80 11,0 2 565 860 2014 80 11,2 2 570 1 496 2015 79 11,8 2 378 1 440 2016 78 11,8 2 377 1 550 2017 83 12,1 2 448 1 662 2018 84 12,6 2 406 1 635 2019 83 12,3 2 365 1 677 2020 65 12,6 1 837 1 766 22 Tulenevalt HNRK arengukavast on haigla jaoks olulised intensiivsel taastusravil viibivad patsiendid. 2020. aastal nende patsientide osakaal mõnevõrra tõusis, olles 46% kõikidest haigekassale osutatud voodipäevadest (2019. aastal oli vastav osakaal 39%). Laste taastusravi voodipäevade osakaal oli 2020. aastal 21%. Toetava taastusravi ehk kroonilises seisundis inimeste taastusravi voodipäevade osakaal oli 33%. Joonisel 4 on toodud haigekassa voodipäevade jaotus 2019. aastal ja 2020. aastal. 2020. aastal oli aktiivse taastusravi vajadusega lapsi rohkem kui 2019. aastal: insuldijärgne seisund, traumaatilise seljaajukahjustuse järgne seisund jne. Teiste rahastajate poolt finantseeritud voodipäevade jaotus on toodud joonisel 5. 9 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Joonis 4: Haigekassa voodipäevade jaotus 2019. ja 2020. aastal. Joonis 5: Erinevate rahastajate voodipäevade hulk 2017-2020. a. Tulenevalt 2020. aasta eripäradest – eelkõige eriolukorraga kehtestatud plaanilise ravi piiramisest ja kehtinud nakkustõrjenõuetest – tulenevalt ei täitnud HNRK 2020. aastal haigekassa lepingut täielikult, vaid 86,96% ulatuses. Sealjuures täitsime ambulatoorse lepingu täies mahus – 101, 9% – ja ennetustegevuse lepingu peaaegu täies mahus – 97,79%. Statsionaarse lepingu täitmine oli 86,1% ning päevaravi lepingu täitmine 68,9%. 2021. aastal on vajalik tõsta intensiivsel taastusravil viibivate patsientide osakaalu ning leida võimalused kindlustusseltside finantseeritavate teenuste osakaalu tõstmiseks. 2021. aasta jätkub koroonaviiruse levikust mõjutatud olukorras, mille tulemused ei ole ennustatavad. Nõudlus HNRK teenustele, iseäranis statsionaarsetele teenustele on endiselt suur. Ravijärjekorras olevate patsientide arv aasta alguse seisuga on toodud Tabelis 3. 10 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tabel 3. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusravi teenuse ravijärjekorras olevate patsientide arv 2017. - 2021. aasta alguse seisuga. Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187 1. jaanuar 2018 1 126 976 150 1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145 1. jaanuar 2020 1 202 951 151 1. jaanuar 2021 970 905 65 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. Ravitöö on jätkuvalt korraldatud diagnoosipõhiste meeskondadena, mis on end õigustanud. 2017. aastat alustati uue struktuuriga, kus professioonipõhistest osakondadest said diagnoosipõhised osakonnad. 2020. aastal viidi kokku läbi 1179 meeskonnatööd. Võrreldes eelmise kahe aastaga oli meeskonnatöid vähem (joonis 6). Neist 71% osales patsient ning peaaegu 6% ka patsiendi lähedane. Meeskonnatööde üheks eesmärgiks on püstitada patsiendikeskseid eesmärke, mis on sihitatud patisendi igapäevase toimetuleku ning sotsiaalse osalemise parendamiseks. Joonis 6. Meeskonnatööde hulk, patsientide ja patsiendi lähedaste osalemise protsent, 2015-2020. Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine on HNRK teenuste osutamisel lisaväärtuseks ja meie teenuste eripäraks. Nende vahendite kasutamist korraldame ja jälgime igapäevaselt ning nende rakendamine on aasta aastalt tõusnud. 2020. aastal olid tulenevalt patsiendi hulga vähenemisest ka kõnealused vahendid summaarselt vähem kasutuses. 2020. aastal kasutati erinevaid kõrgtehnoloogilisi vahendeid kokku 12 574 korral. Jaotus erinevate vahendite kaupa ning võrdlus eelnevate aastatega on toodud joonisel 7. 2020. aasta alguses võeti kasutusele Tyromotion ülajäsemete treenimise komplekt viie erineva vahendiga ning neid ühendava tarkvaraga. 2020. aasta lõpul soetasime kaks uut robootilist 11 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne seisulauda ErigoPro, millega on integreeritud ka funktsionaalse elektrostimulatsiooni kasutamise võimalus. Nende vahenditega läbi viidud teenused esitatud numbrites veel ei kajastu. Joonis 7. Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine, 2014-2020. Patsientide tagasiside Patsientide tagasiside küsitluse läbiviimine ja analüüsimine on toiminud vastavalt planeeritule. 2020. aastal oli 1 837 statsionaarset juhtu, neist tagasisidet andis 842 (võrreldes eelmise aastaga -20,6%), mis on 45,83% (võrreldes eelmise aastaga +0,97%) kõigist juhtudest. 2019. aastal oli see 44,86%, 2018. aastal 43,22%, 2017. aastal 38,15% ja 2016. aastal 40%. Patsientide rahulolu haiglas osutatud teenustega oli väga hea (Tabel 4). Tagasisidet arutati parendusgrupi poolt kvartaalselt. Vajalik kiire tagasiside edastati kvaliteedispetsialisti poolt jooksvalt. Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2019. - 2020. aastal. Ei ole üldse rahul vastanute arv (n) Väga rahul (%) Rahul (%) Ei ole rahul (%) (%) 2020 a. 2019 a. 2020 a. 2019 a. 2020 a. 2019 a. 2020 a. 2019 a. 2020 a. 2019 a. Raviarst 839 1035 64 62 35 36 1 1 0 0 Õde 839 1035 74 71 26 29 0 0 0 0 Hooldaja 732 872 70 70 30 29 0 1 0 0 Füsioterapeut 787 1023 84 83 16 16 0 0 0 0 Tegevusterapeut 565 640 72 68 27 30 2 2 0 0 Logopeed 99 221 60 64 37 32 2 2 1 1 Psühholoog 409 514 57 55 40 40 3 4 0 1 Sotsiaaltöötaja 316 432 67 63 32 37 2 0 0 0 Elamistingimused 842 1039 62 54 36 44 2 2 0 0 Toit 845 1046 66 59 33 40 1 2 0 0 2020. aastal esitati HNRK’le 40 kiitust, 6 ettepanekut ja 5 kaebust. Kõigile kiitustele ja kaebustele on vastatud vastavalt pöörduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale. 12 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Majandustegevuse aruanne 2020. aasta tulud olid kokku 4,53 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aastaga vähenes tulu 0,09 miljonit eurot. 2020. aastal saadi põhitegevusest tulu 4,26 miljonit eurot, 2019. a 4,46 miljonit eurot. Tegevuskulud olid 2020. aastal 4,25 miljonit eurot ja need suurenesid 0,06 miljoni euro võrra võrreldes aastaga 2019. Tööjõukulud suurenesid 2020. aastal 101,2 tuhande euro võrra, moodustades 71,2 % tegevuskuludest. Joonis 8. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevusest saadud tulu (€) 2009. - 2020. aastal. Bilanss SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2020. aasta 6,0 miljoni euro suuruse bilansimahuga. 2019. aastal oli bilansi maht 5,5 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk maksevõime (raha +laekumata arved jagatud lühiajaliste kohustistega) oli 2020.a. 3,27 (heaks loetakse kordajat üle 0,9, nõrgaks – alla 0,3). 2019. majandusaastal oli vastav näitaja 4,45. Võlakordaja (lühi- ja pikaajalised kohustised jagatud varad kokku) oli 2020.a. 0,145 ja 2019.a. oli see näitaja 0,116. Kui kordaja on alla 0,5, siis finantseeritakse varasid omakapitalist. Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud majandusaasta 2020 lõppes positiivse tulemiga 273 773 eurot. 13 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr. VARAD Käibevara Raha 2 184 645 1 735 089 3 Nõuded ja ettemaksed 281 550 268 271 4 Varud 125 245 116 651 5 KÄIBEVARA KOKKU 2 591 440 2 120 011 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 3 440 237 3 398 617 6 PÕHIVARA KOKKU 3 440 237 3 398 617 AKTIVA (varad) KOKKU 6 031 677 5 518 628 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Laenukohustised 60 634 60 634 7 Võlad tarnijatele 289 918 32 305 Võlad töötajatele 239 410 217 623 9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 172 575 152 065 8 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 762 537 462 627 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 126 322 186 956 7 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 126 322 186 956 KOKKU KOHUSTISED 888 859 649 583 Netovara Sihtkapital 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 3 007 866 2 579 404 Aruandeaasta tulem 273 773 428 462 KOKKU NETOVARA 5 142 818 4 869 045 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 6 031 677 5 518 628 14 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2020 2019 Lisa nr. Tulud Annetused ja toetused 263 833 156 270 15 Tulu ettevõtlusest 4 262 600 4 462 434 KOKKU TULUD 4 526 433 4 618 704 10 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -2 441 -250 otsesed kulud Tööjõukulud -3 023 044 -2 921 808 12 Majandamiskulud -825 365 -870 837 11 Muud kulud -180 520 -199 340 13 Põhivara kulum ja väärtuse langus -216 742 -194 141 6 KOKKU KULUD -4 248 112 -4 186 376 PÕHITEGEVUSE TULEM 278 321 432 328 Muud finantstulud ja -kulud -4 548 -3 866 14 ARUANDEAASTA TULEM 273 773 428 462 15 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2020 2019 Lisa nr. Rahavood põhitegevusest Korrigeerimised Aruandeperioodi tegevustulem 278 321 432 328 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 216 742 194 141 6 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 51 672 61 270 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 -10 000 Korrigeeritud tegevustulem 546 735 677 739 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Muutus viitlaekumistes -16 550 0 Muutus nõuete, ettemaksete muutus 3 271 -35 476 Muutus varudes -8 594 -22 503 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku -21 873 -57 979 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus Muutus kohustistes, ettemaksetes 60 676 15 742 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus kokku 60 676 15 742 KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 585 538 635 502 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -70 800 -487 511 Laekunud intressid ja muu finantstulu 2 1 130 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 10 000 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -70 798 -476 381 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 0 187 163 Saadud laenude tagasimaksed -60 634 -56 923 Makstud intressid -4 472 -4 996 14 Makstud muud finantskulud -78 0 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -65 184 125 244 KOKKU RAHAVOOD 449 556 284 365 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 735 089 1 450 724 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 449 556 284 365 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 184 645 1 735 089 3 16 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 Aruandeaasta 428 462 428 462 tulem 31.12.2018 1 861 179 3 007866 4 869 045 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 Aruandeaasta 428 462 428 462 tulem 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 Aruandeaasta 273 773 273 773 tulem 31.12.2020 1 861 179 3 281 639 5 142 818 17 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK ) 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha- bilitatsioonikeskuse, tema tütarettevõtted HNRK Abivahendikeskuse OÜ ja HNRK Toetusfond SA arvnäitajad on esitatud eurodes. Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtetega. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on jälgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi. Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võttis endale kohustuse (näiteks sõlmis lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul. 18 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raha Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangajääki Riigikassa pangakontol. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad summad. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus. Varud Varud on arvele võetud nende soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel. Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja identifitseeritakse kasutuskõlbmatud. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates viiest tuhandest eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Asutus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. 19 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Aastased amortisatsioonimäärad põhivara gruppide lõikes: Maa 0% Hooned ja ehitised 2-5% Masinad ja seadmed 10-20% Inventar 10-50% Arvutustehnika 33-50% Immateriaalne põhivara 5-50% Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui asutus ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes saldeerituna real „Muud tulud tegevusest”. Varade bilansist eemaldamisel, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, tekkinud kahjumid kajastatakse tulemiaruandes real ”Põhivara kulum ja allahindlus”. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on võetud algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Asutus kasutab immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised: Tarkvara 20 % Põhivara arvele võtmise alampiir 5 000 eurot. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud finantskuluks ja rendikohustuse tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse tulemiaruande real „Finantstulud ja –kulud”. Kapitalirendiga aruandeperioodil kaasnev amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruande real „Põhivara kulum, allahindlus”. 20 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantskohustised Finantskohustisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande real ”Finantstulud ja –kulud”. Finantskohustise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib sihtfinantseerimise nõudeõigus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad lepingulised tulevikku suunatud tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhiselt. Erandina kajastatakse eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt) koheselt tuluna summa laekumisel panka. HNRK põhitegevuse tulud on suures osas taastusraviteenuste müük Eesti Haigekassale ning teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tuluna tervishoiust kajastatakse kõiki ühekordseid teenuseid, mis ei ole seotud ravitööga. Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (nt bilansipäevaks laekumata eelneva perioodi intressid). Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. 21 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Kulud Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töötajatele. Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna. Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ning väärtuse langus. Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja ettevõtteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju. 22 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tütarettevõtted: Tütarettevõte Asukohamaa OÜ HNRK Eestimaa Abivahendikeskus 2020 2019 Tulu 199 225 220 947 Kulu -193 837 -208 684 Tulem 5 388 12 263 Netovara 154 955 149 567 SA HNRK Toetusfond 2020 2019 Eestimaa Tulu 25 477 2 557 Kulu -13 517 -1 076 Tulem 11 960 1 481 Netovara 22 291 10 331 HNRK Toetusfond SA registrikoodiga 90014230 loodi emaettevõtte SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse poolt 2018. aasta märtsikuus kolmel peamisel eesmärgil: (1) taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine ning ravitöö toetamine Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna igakülgse arendamise toetamine Eestis eesmärgiga edendada ühiskonna teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas OÜ HNRK Abivahendikeskuse registrikoodiga 12550059 03.10.2013.a. ning emaettevõtte osaluse määr on 100%. OÜ HNRK Abivahendikeskuse põhitegevusalaks on tehniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete jaemüük, laenutamine ning abivahendialaste teenuste osutamine. 23 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3. Raha (eurodes) 31.12.20 31.12.2019 Sularaha kassas 2 046 581 Raha arvelduskontodel 2 182 599 1 734 508 Kokku raha 2 184 645 1 735 089 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr. Nõuded ostjate vastu 211 091 233 362 Viitlaekumised 16 550 0 Nõuded toetuste ja siirete eest 48 685 23 026 Tulevaste perioodide kulud 3 625 7 925 Muud nõuded 1 599 3 958 Kokku nõuded ettemaksed 281 550 268 271 Lisas esitatud nõuded on lühiajalised. 24 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5. Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Toiduladu 2 284 1 668 Ostetud kaubad müügiks ( meditsiiniline kaup) 122 048 114 983 Ettemaksed varude eest 913 0 Kokku varud 125 245 116 651 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) Hooned, Muu Lõpeta- Kokku Masinad, Maa ehitised, materiaalne mata seadmed rajatised põhivara tööd 31.12.2018 Ostud ja 133 601 11 825 88 497 109 611 343 534 parendused Amortisatsiooni -24 721 -168 067 -90 052 -53 294 kulu 31.12.2018 Soetus- 31 836 3 658 381 718 343 257 038 109 611 4 775 209 maksumus Akumuleeritud -884 870 -519 695 -137 563 0 -1 542 128 kulum Jääkmaksumus 31 836 2 773 510 198 649 119 475 109 611 3 233 081 31.12.2019 Ostud ja 289 776 179 513 -109 611 359 678 parendused Amortisatsiooni -102 015 -54 866 -37 260 -194 141 kulu Soetusmaksu 31 836 3 948 157 718 343 436 551 5 134 887 mus Muu -1 1 -1 -1 Akumuleeritud -986 885 -574 561 -174 823 -1 736 269 kulum Jääkmaksumus 31 836 2 961 271 143 783 261 727 0 3 398 617 31.12.2020 Ostud ja 258 362 258 362 parendused Amortisatsiooni -104 011 -49 607 -63 124 0 -216 742 kulu Soetusmaksum 31 836 3 948 157 976 705 436 551 0 5 393 248 us Muu 1 Akumuleeritud -1 090 897 -624 168 -237 947 -1 953 012 kulum Jääkmaksumus 31 836 2 857 260 352 537 198 604 0 3 440 237 31.12.2020 25 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Lõpp- määr valuuta tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta Pikaajalised laenud 31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- Lõpp- jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg SEB Pank 247 590 60 634 186 956 0 Euribor+ EUR 18.01. 2019001609 2,0% 2024 04.02.2019 Pikaajalised laenud 247 590 60 634 186 956 0 kokku Laenukohustised 247 590 60 634 186 956 kokku 31.12.2020 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 intressi alusva Lõpptäh jooksul jooksul aasta määr luuta taeg Pikaajalised laenud 186 956 60 634 126 322 0 kokku Laenukohustised 186 956 60 634 126 322 0 kokku Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk) maksumus 31.12.2020 31.12.2019 Hoone Sadama 16 2 639 140 2 731 018 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Käibemaksukohustis 1 823 1 569 Sotsiaalmaksu kohustis 102 359 91 050 Üksikisiku tulumaksu kohustis 56 370 49 087 Töötuskindlustuse makse 6 782 5 894 kohustis Kogumispensioni kohustis 5 200 4 465 Ettemaksed toodete, teenuste 41 eest Kokku võlad ja ettemaksed 172 575 152 065 Lisas esitatud võlad on lühiajalised. 26 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Töötasude kohustis 138 841 131 884 Puhkusetasude kohustis 16 496 6 194 Deklareerimata maksud 83 486 79 175 Muud võlad töövõtjatele 587 370 Kokku võlad töövõtjatele 239 410 217 623 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Tulud tervishoiust 3 935 215 4 233 285 Tulud majandustegevusest 156 679 52 029 Muu toodete ja teenuste müük 170 706 177 120 Saadud toetused 263 833 156 270 Kokku tulu ettevõtlusest 4 526 433 4 618 704 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) 2020 2019 Administreerimiskulud -52 810 -59 985 Koolitus-, lähetuskulud -22 908 -67 266 Kinnistute,hoonete,ruumide -183 056 -191 256 majandamiskulud Sõidukite majandamiskulud -12 122 -18 711 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -84 147 -106 460 Inventari majandamiskulud -47 835 -71 638 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -39 257 -29 003 Toiduained -69 303 -83 127 Meditsiini ja hügieenikulud -208 886 -179 814 Õppevahendid -13 603 -3 724 Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -608 -1 196 Eri- ja vormiriietuse kulud -49 849 -46 419 Mitmesugused majandamiskulud -7 648 -12 238 Uurimus-ja arenduskulud -33 333 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud -825 365 -870 837 27 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu -2 257 938 -2 178 195 Sotsiaalmaksud -743185 -718 392 Erisoodustused koos maksudega -21921 -25 221 Kokku tööjõukulud -3 023 044 -2 921 808 Töötajate keskmine arv taandatuna 141,14 139,41 täistööajale Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Käibemaks kuluks -128 120 -137 318 Käibemaks põhivara soetustelt -51 672 -61 270 Maamaks -636 -636 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -65 -102 Tollimaks -27 -14 Kokku muud kulud -180 520 -199 340 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) 2020 2019 Intressikulu laenudelt -4 472 -4 996 Muud finantstulud ja -kulud -78 0 Tulu hoiustelt 2 1 130 Kokku muud finantstulud ja -kulud -4 548 -3 866 28 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 263 833 156 270 Saadud toetused 2020: Tallinna Ülikool 53 977 € BioArctic AB 26 773 € ELIKO 32 532 € Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 20 154 € Orkla Eesti AS 15 402 € HNRK Toetusfond SA 13 432 € Lions Eesti piirkond 89 501 € Eraisikud, asutused jt 12 062 € 29 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnal muud olulised soodustused 2020 2019 Nõukogu -arvestatud tasu 14 160 15 840 Juhatuse liikme -arvestatud tasu 56 934 56 823 Juhatuse liikmele on 2020.aastal tasutud isikliku sõiduauto kasutamise eest 2 500 €. Täidetud on igakuiselt sõidupäevikut ning piirmäära ületanud summalt on tasutud erisoodustuse maksud kogusummas 656 €. 30 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Käibevara Raha 2 133 982 1 715 103 Nõuded ja ettemaksed 306 428 284 228 Varud 1 613 1 668 KÄIBEVARA KOKKU 2 442 023 2 000 999 PÕHIVARA Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 177 247 159 899 Pikaajalised nõuded 28 459 50 428 Materiaalne põhivara 3 366 717 3 294 227 PÕHIVARA KOKKU 3 572 423 3 504 554 AKTIVA (VARAD) KOKKU 6 014 446 5 505 553 Kohustised ja netovara Võlad hankijatele 283 473 29 154 Võlad töövõtjatele 234 131 212 683 Muud kohustised, ettemaksed 167 068 147 081 Laenukohustised 60 634 60 634 KOKKU LÜHIAJALISED 745 306 449 552 KOHUSTISED Laenukohustised 126 322 186 956 KOKKU PIKAAJALISED 126 322 186 956 KOHUSTISED Netovara Sihtkapital/Osakapital 1 861 179 1 861 179 nimiväärtuses Eelmiste perioodide akumuleeritud 3 007 866 2 579 404 tulem Aruandeaasta tulem 273 773 428 462 KOKKU NETOVARA 5 142 818 4 869 045 KOKKU KOHUSTISED JA 6 014 446 5 505 553 NETOVARA 31 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Tulud Annetused ja toetused 251 788 153 713 Tulu ettevõtlusest 3 935 216 4 233 285 Muud tulud tervishoiust 156 679 52 029 KOKKU TULUD 4 343 683 4 439 027 Kulud Annetused ja toetused -2 441 -9 250 Mitmesugused tegevuskulud -762 059 -797 790 Tööjõukulud -2 957 091 -2 860 029 Põhivara kulum ja väärtuse langus -185 872 -159 522 Muud kulud -180 405 -199 011 KOKKU KULUD -4 087 868 -4 025 602 PÕHITEGEVUSE TULEM 255 815 413 425 Muud finantstulud ja -kulud 17 958 15 037 ARUANDEAASTA TULEM 273 773 428 462 32 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 255 815 413 425 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 185 872 159 522 Sihtfinantseerimine põhivara 0 -10 000 soetus Põhivara käibemaks 51 672 61 270 Kokku korrigeerimised 237 544 210 792 Põhitegevusega seotud nõuete, -5 650 -35 444 ettemaksete muutus Viitlaekumiste muutus -16 550 0 Varude muutus 55 36 Põhitegevusega seotud kohustiste 56 520 13 587 ja ettemaksete muutus KOKKU RAHAVOOD 527 734 602 396 PÕHITEGEVUSEST Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja -310 034 -410 948 immateriaalse põhivara soetamisel Korrigeerimine muutusega 239 234 -66 563 võlgades hankijatele Antud laenude tagasimaksed 27 129 34 795 Laekunud intressid 0 1 128 KOKKU RAHAVOOD -43 671 -441 588 INVESTEERIMISTEGEVUSEST Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 0 187 163 Saadud laenude tagasimaksed -60 634 -56 923 Makstud intressid -4 472 -4996 Makstud muud finantskulud -78 0 KOKKU RAHAVOOD -65 184 125 244 FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU RAHAVOOD 418 879 286 052 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 715 103 1 429 051 alguses RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 418 879 286 052 MUUTUS Raha ja raha ekvivalendid perioodi 2 133 982 1 715 103 lõpus 33 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud nimiväärtuses tulem 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 Aruandeaasta tulem 637 832 637 832 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 Aruandeaasta tulem 428 462 428 462 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 Aruandeaasta tulem 273 773 273 773 31.12.2020 1 861 179 3 281 639 5 142 818 34 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Jõgeva Haigla registrikood: 90007425 tänava/talu nimi, Piiri tn 2 maja ja korteri number: linn: Jõgeva linn vald: Jõgeva vald maakond: Jõgeva maakond postisihtnumber: 48307 telefon: +372 7766200 faks: +372 7766201 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.jogevahaigla.ee Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 Tulemiaruanne 8 Rahavoogude aruanne 9 Netovara muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 14 Lisa 4 Varud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 16 Lisa 7 Laenukohustised 17 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 9 Võlad tarnijatele 18 Lisa 10 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 11 Kasutusrent 19 Lisa 12 Kapitalirent 20 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 22 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 16 Tööjõukulud 23 Lisa 17 Muud kulud 23 Lisa 18 Seotud osapooled 23 Lisa 19 Tingimuslikud kohustised ja varad 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 Tegevusaruanne Sihtasutus alustas tegevust 01. aprillist 2003 riigi omanduses oleva ettevõtte Jõgeva Haigla järglasena. SA Jõgeva Haigla üle teostab riigi poolt asutajaõigusi Sotsiaalministeerium. SA Jõgeva Haigla kuulub Sotsiaalministeeriumi konsolideerimisgruppi. Sihtasutus Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus , kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiu- teenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. Ravi rahastamise leping on Eesti Haigekassaga. Ravikindlustuseta isikutele osutatud teenuste eest tasub Eesti Haigekassa või kohalikud omavalitsused. Haigla osutab üldhoolduse teenust, mis on finantseeritud klientide, nende omaste või omavalitsuste poolt. Rehabilitatsiooniteenuseid osutati Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks partneriks on Eesti Töötukassa. SA Jõgeva Haigla osutab soovijatele samuti tasulisi tervishoiuteenuseid. Haigla eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi, õendushooldusravi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenuse jätkuv osutamine. Haiglas osutati ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenuseid vastavalt haigla liigist (kohalik haigla) tulenevatele nõuetele ja kompetentsile . Haiglal on olemas eriarstiabi osutamiseks vajalik funktsionaal-diagnostiline ja labori aparatuur, mille diagnostilisi võimalusi kasutavad aktiivselt ka Jõgeva linna ja maakonna perearstid. Haigla osutab koduõendusteenust Põltsamaa ja Jõgeva piirkonna elanikele. Lähtuvalt 2020.aasta Eesti Haigekassa auditite ja kontrollide tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga Jõgeva haiglas rahule jääda. 2020 aastal jätkus SA Jõgeva Haigla elektrisüsteemide renoveerimine. 2020 aastal rajati päikeseenergiapark haigla A-korpuse katusele. 2020 aasta juulis renditi laborisse uus analüsaator, mis laiendab labori võimalusi kaasaegses diagnostikas. Koostöös Hansa Medical OÜ alustas haiglas tööd kompuutertomograafia kabinet . Tervishoiuteenuste osutamine Eesti Haigekassale Statsionaarsed tervishoiuteenused Sisehaigused Hooldusravi Kirurgia Kokku 2020 2019 2018 2020 2019 2018 2020 2019 2018 2020 2019 2018 Voodite arv 60 60 60 50 50 50 10 10 10 120 120 120 Ravitud 1184 1401 1438 187 247 239 159 190 179 1530 1838 1856 haigeid Ravi kestvus 9,7 9,2 9,4 24,4 21,1 21,8 5,7 4,9 4,7 11,1 10,4 10,5 päevades Voodi 192,2 216 226 91,4 104,6 104 91,7 94,7 85 141,8 159,5 163 koormus Voodi käive 19,7 23,4 23,9 3,74 4,9 4,78 15,9 19 17,9 12,7 15,3 15,4 Letaalsus 9,4 8,5 9,4 15,1 18,3 15,7 1,8 4,2 4,4 9,4 9,4 10,5 Voodipäevi 11536 12967 13581 4571 5231 5231 917 947 859 17024 19145 19671 Ambulatoorsed vastuvõtud Eriala 2020 2019 2018 Endokrinoloog 887 818 1039 Psühhiaater 452 332 457 Kardioloog 1146 1076 976 Pulmonoloog 866 1019 1105 Reumatoloog 358 609 594 Lastearst 34 17 24 Üldkirurg 3208 3515 3025 Günekoloog 4368 4898 5634 Neuroloog 1975 2766 3083 Otorinolarüngoloog 2114 2488 3678 Taastusravi 559 618 615 Nefroloog 252 267 229 Sise 178 180 0 Infektsiooni arst 179 187 187 Dermatoveneroloog 1589 1559 535 Erakorralised vastuvõtud 2513 2139 2587 Kokku eriarstiabi 20 678 22 488 23 768 Personal 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2018 Arstid 18,5 20,1 20,5 Teised kõrgharidusega spetsialistid 12,3 12,3 13,9 Õenduspersonal 42,9 43,1 46,8 Laborandid 5,4 5,7 6,0 Hoolduspersonal 42,5 42,9 46,7 Haldus,majandus,teenidav 43,3 41,5 41,0 Kokku 164,9 165,6 174,9 2020.aasta oli SA Jõgeva Haiglale tulenevalt eriolukorrast ja COVID 19 kriisist pingeline. Seoses COVID 19 pandeemiaga oli piiratud haigla plaaniline tegevus. Eesti Haigekassa poolt kompenseeriti eriolukorra ajal osutamata jäänud plaaniline tegevus 72% ulatuses ja suurenenud vajadus isikukaitse vahenditele. Piiratud plaanilise tegevuse tõttu jäi Eesti Haigekassa lepingumahust täitmata 5,5 %. Töötamine Covid 19 pandeemia tingimustes tõi kaasa haigla töötajatele oluliselt suurenenud emotsionaalse ja füüsilise pinge. Tänu erakorralistele meetmetele 2020 aastal haigla sisest COVID 19 nakkuse levikut ei esinenud. 2020 aasta majandusaasta tulem on positiivne: 138 tuhat eurot. Finantssuhtarvud (algandmed on esitatud Eurodes): Lühiajalise maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/lühiajaline võlg(kordades: 31.12.2020.a. 671 601 / 678 563 = 0,99 31.12.2019.a. 486 988 / 597 597 = 0,82 31.12.2018.a. 441 601 / 544 600 = 0,81 Likviidsuskordaja = (käibevara-varud)/lühiajaline võlg(kordades): 31.12.2020.a. (671 601 – 66 925) / 678 563 = 0,89 31.12.2019.a. (486 988 – 32 019) / 597 597 = 0,76 31.12.2018.a. (441 601 – 30 498) / 544 600 = 0,75 Pikaajalise maksevõime suhtarvud ehk kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja = kohustused / varad(kordades): 31.12.2020.a. 797 687 / 2 242 196 = 0,36 31.12.2019.a. 692 462 / 1 998 480 = 0,35 31.12.2018.a. 670 209 / 2 014 019 = 0,33 Soliiduskordaja = netovara / varad (kordades): 31.12.2020.a. 1 444 509 / 2 242 196 = 0,64 31.12.2019.a. 1 306 018 / 1 998 480 = 0,65 31.12.2018.a. 1 343 810 / 2 014 019 = 0,67 Tegevustulemuse suhtarvud ehk esmase efektiivsuse suhtarvud Tegevustulemlikkus = tegevustulud / tegevuskulud(kordades): 2020.a. 5 511 642 / 5 369 656 = 1,03 2019.a. 4 890 275 / 4 925 812 = 0,99 2018.a. 4 573 906 / 4 584 544 = 1,00 Peamised eesmärgid 2021. aastal: 1. Raviteenuste kvaliteedi tõstmine lähtudes Eesti Haigekassa auditite tulemustest. 2. Tervishoiuteenuste arendamine vastavalt Haigekassa lepingu võimalustele ja COVID19 pandeemia tingimustele. 3. Aktiivne osalemine erinevate elanikkonna gruppide COVID 19 vastases vaktsineerimises. 4. Eelarve tasakaalus hoidmine ja käibevara-lühiajaliste kohustuste suhte parandamine. 5. Diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine (gastroskoobi ja ehhokardiograafi soetamine). 6. Elektrisüsteemi jätkuv kaasajastamine, amortiseerunud elektrigeneraatori väljavahetamine. 7. Ettevalmistused koostöö tagamiseks uue valmiva Jõgeva Tervisekeskusega. Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 219 518 48 659 Nõuded ja ettemaksed 385 158 406 308 2 Varud 66 925 32 019 4 Kokku käibevarad 671 601 486 986 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 31 443 0 2 Materiaalsed põhivarad 1 531 518 1 502 293 5 Immateriaalsed põhivarad 7 634 9 200 6 Kokku põhivarad 1 570 595 1 511 493 Kokku varad 2 242 196 1 998 479 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 38 222 30 751 7 Võlad ja ettemaksed 640 341 566 846 8 Kokku lühiajalised kohustised 678 563 597 597 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 119 124 94 865 7 Kokku pikaajalised kohustised 119 124 94 865 Kokku kohustised 797 687 692 462 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 302 195 302 195 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 003 822 1 041 615 Aruandeaasta tulem 138 492 -37 793 Kokku netovara 1 444 509 1 306 017 Kokku kohustised ja netovara 2 242 196 1 998 479 7 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 47 002 11 187 13 Tulu ettevõtlusest 5 464 623 4 878 832 14 Muud tulud 17 256 Kokku tulud 5 511 642 4 890 275 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 599 025 -1 461 989 15 Tööjõukulud -3 695 588 -3 360 868 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -66 906 -94 103 5,6 Muud kulud -8 137 -8 852 17 Kokku kulud -5 369 656 -4 925 812 Põhitegevuse tulem 141 986 -35 537 Intressitulud 0 35 Intressikulud -3 494 -2 291 Aruandeaasta tulem 138 492 -37 793 8 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 141 986 -35 537 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 66 906 94 103 5,6 Muud korrigeerimised -12 805 5 397 13,17 Kokku korrigeerimised 54 101 99 500 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 7 769 -72 732 2 Varude muutus -34 905 -1 521 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 65 393 58 423 8,9 Kokku rahavood põhitegevusest 234 344 48 133 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -25 778 -43 865 5,9,12,17 soetamisel Laekunud intressid 0 35 Kokku rahavood investeerimistegevusest -25 778 -43 830 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -30 756 -30 323 7 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -5 186 -586 12 Makstud intressid -1 765 -2 262 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -37 707 -33 171 Kokku rahavood 170 859 -28 868 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 48 659 77 527 Raha ja raha ekvivalentide muutus 170 859 -28 868 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 219 518 48 659 9 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 302 195 1 041 615 1 343 810 Aruandeaasta tulem 0 -37 793 -37 793 31.12.2019 302 195 1 003 822 1 306 017 Aruandeaasta tulem 0 138 492 138 492 31.12.2020 302 195 1 142 314 1 444 509 10 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Jõgeva Haigla 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga(EFS). EFS põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Lisaks juhindutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest. Kui viimases toodud arvestuspõhimõtted erinevad raamatupidamise toimkonna juhendites sätestatutest, rakendatakse Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi nõudeid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatatud kassas olev sularaha ja nõudmiseni hoiuseid pankades. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse asutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu, samuti kõik muud nõuded, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o soetusväärtus, millest on mahaarvatud nõude laekumise ebatõenäolisusest tingitud allahindlus ning laenude põhiosa tagasimaksed) või soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaal-väärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid on kajastatud bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Ostjatelt laekumata nõuete allahindluskulu (ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest tekkinud kulu) on kajastatud muu tegevuskuluna. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumine on kajastatud nõuete allahindluskulu vähendamisena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on hinnatud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus. Kuna SA Jõgeva Haigla kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja erisustest varude arvestamisel – varude soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varude soetusmaksumuse koosseisus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro ,kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara on algselt võetud arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema töö-seisundisse ja –asukohta. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponenttidest,millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid raamatupidamises võetud arvele eraldi varaobjektidena. Kuna SA Jõgeva Haigla kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja erisustest põhivara arvestamisel – varade soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Põhivara parendusväljaminekud on lisatud põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud varaobjekti koosseisus eraldi varaobjektina, kui need on vastanud põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumile (mh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu saamisel).Olulise parenduse käigus asendatud varaobjekti või selle osa algne soetusmaksumus ning vastav kulum kantakse bilansist välja. Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud tulemiaruandes. Materiaalne põhivara kajastub bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Vara on hakatud amortiseerima alates kuust, mil see on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas. Bilansipäeval on hinnatud varaobjektide amortisatsiooninormide vastavust järelejäänud kasulikule elueale ning vajadusel on norme korrigeeritud. Hinnangute muutuse mõju kajaastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivara arvestamisel 11 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne on lähtutud materiaalse põhivara arvestuspõhimõtetest. Amortisatsiooninormid põhivara gruppide lõikes on järgmised: · Ehitised ja rajatised 2-4 % · Masinad ja seadmed 6-25 % · Muu põhivara 14-30 % · Tarkvara 12 %. Maad ei amortiseerita. Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlused kinnitab sihtasutuse tegevjuhtkond põhivara allahindluse aktil. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu-(renoveerimise-)plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem. Rendid Kapitalirendina on käsitletud rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle asutusele. Muud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Asutus kui rentnik: Kapitalirenti tingimustel soetatud vara on võetud bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Rendimaksed on jaotatud finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud on jaotatud rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumi-aruandes kuluna. Asutus kui rendileandja: Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaraga.Väljarenditavat vara on amortiseeritud lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (laenudkohustused, võlad hankijatele ning muud lühi- ja pikaajalised kohustused) on võetud algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine on toimunud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalised finantskohustused on võetud algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses. Annetused ja toetused Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus)ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5; vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle ostjale, SA Jõgeva Haiglal puudub kontroll kauba üle, müügi-tulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Lõpetamata tööd, s.o meditsiiniteenused, mille eest arved väljastatakse järgmisel aruandeperioodil, kajastatakse bilansis viitnõudena (Muud lühiajalised nõuded) ja kasumiaruandes tuluna (Tulud majandustegevusest). Lõpetamata ravikindlustus teenused selgitatakse otsearvestusmeetodil: inventeeritakse kõik pooleliolevad raviarved selgitades välja aruandeaastal tehtud osa. 12 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele. SA Jõgeva Haigla seotud osapoolteks on: a) tegev- ja kõrgem juhtkond; b) punktis a kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja kõigi eespool kirjeldatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad majandusüksused. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 307 427 307 427 0 0 3 Ostjatelt 307 798 307 798 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -371 -371 0 0 laekuvad nõuded Muud nõuded 74 725 74 725 0 0 Viitlaekumised 74 725 74 725 0 0 Ettemaksed 104 104 0 0 Põhivara sihtfinantseerimise 18 062 750 6 090 11 222 13 nõuded Tegevuskulude sihtfinantseerimise 16 283 2 152 8 889 5 242 13 nõuded Kokku nõuded ja 416 601 385 158 14 979 16 464 ettemaksed 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 333 088 333 088 3 Ostjatelt 333 319 333 319 laekumata arved Ebatõenäoliselt -231 -231 laekuvad nõuded Muud nõuded 72 897 72 897 Viitlaekumised 72 897 72 897 Ettemaksed 323 323 Kokku nõuded ja 406 308 406 308 ettemaksed 13 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 307 798 333 319 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -371 -231 Kokku nõuded ostjate vastu 307 427 333 088 2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -231 -85 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 0 25 15 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -371 -231 15 Lootusetuks tunnistatud nõuded 231 60 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -371 -231 Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 66 925 32 019 sh Ravimid 17 544 14 502 Põetus- ja isikukaitsevahendid 44 562 13 896 Majandusmaterjalid 2 455 1 377 Toiduainete varud 2 364 2 244 Kokku varud 66 925 32 019 14 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed projektid 31.12.2018 Soetusmaksumus 4 813 2 085 764 567 571 39 712 0 0 0 2 697 860 Akumuleeritud kulum 0 -550 844 -549 930 -37 392 0 0 0 -1 138 166 Jääkmaksumus 4 813 1 534 920 17 641 2 320 0 0 0 1 559 694 Ostud ja parendused 0 0 18 576 5 100 8 002 1 500 9 502 33 178 Amortisatsioonikulu 0 -77 879 -11 703 -997 0 0 0 -90 579 Ümberliigitamised 8 002 -8 002 0 -8 002 0 31.12.2019 Soetusmaksumus 4 813 2 093 766 546 957 36 499 0 1 500 1 500 2 683 535 Akumuleeritud kulum 0 -628 723 -522 443 -30 076 0 0 0 -1 181 242 Jääkmaksumus 4 813 1 465 043 24 514 6 423 0 1 500 1 500 1 502 293 Ostud ja parendused 53 675 40 890 0 0 94 565 Amortisatsioonikulu -56 559 -8 066 -715 0 -65 340 Ümberliigitamised 1 500 -1 500 -1 500 0 Ümberliigitamised 1 500 -1 500 -1 500 0 ettemaksetest 31.12.2020 Soetusmaksumus 4 813 2 148 941 587 847 36 499 0 0 2 778 100 Akumuleeritud kulum 0 -685 282 -530 509 -30 791 0 0 -1 246 582 Jääkmaksumus 4 813 1 463 659 57 338 5 708 0 0 1 531 518 15 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2018 Soetusmaksumus 21 390 21 390 Akumuleeritud kulum -8 666 -8 666 Jääkmaksumus 12 724 12 724 Amortisatsioonikulu -3 524 -3 524 31.12.2019 Soetusmaksumus 21 390 21 390 Akumuleeritud kulum -12 190 -12 190 Jääkmaksumus 9 200 9 200 Amortisatsioonikulu -1 566 -1 566 31.12.2020 Soetusmaksumus 21 390 21 390 Akumuleeritud kulum -13 756 -13 756 Jääkmaksumus 7 634 7 634 16 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud LHV Pank AS 6 kuu 94 860 31 195 63 665 0 EURIBOR+ EUR 15.12.2023 1,6% Pikaajalised laenud 94 860 31 195 63 665 0 kokku Kapitalirendikohustised 62 486 7 027 33 077 22 382 12 kokku Laenukohustised 157 346 38 222 96 742 22 382 kokku 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Danske BANK A/S 6 kuu Leedu filiaal 125 616 30 751 94 865 0 EURIBOR+ EUR 15.12.2023 1,6% Pikaajalised laenud 125 616 30 751 94 865 kokku Laenukohustised 125 616 30 751 94 865 kokku Danske BANK A/S Leedu filiaal andis 3.oktoobril 2020 krediidilepingu üle LHV Pank AS. Pangalaen on tagatiseta. 17 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 114 357 114 357 9 Võlad töövõtjatele 406 716 406 716 Maksuvõlad 119 051 119 051 10 Muud võlad 217 217 Muud viitvõlad 217 217 Kokku võlad ja ettemaksed 640 341 640 341 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 140 611 140 611 9 Võlad töövõtjatele 326 457 326 457 Maksuvõlad 99 732 99 732 10 Muud võlad 46 46 Intressivõlad 46 46 Kokku võlad ja ettemaksed 566 846 566 846 Lisa 9 Võlad tarnijatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Võlad kauba ja teenuste eest 100 017 134 419 Lühiajalised võlad põhivara eest 14 340 6 192 Kokku võlad tarnijatele 114 357 140 611 8 Lisa 10 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Maksuvõlg Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 38 197 30 996 Erisoodustuse tulumaks 304 347 Sotsiaalmaks 72 609 61 790 Kohustuslik kogumispension 3 298 2 742 Töötuskindlustusmaksed 4 643 3 857 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 119 051 99 732 Vt ka lisa 8. 18 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2020 2019 Kasutusrenditulu 3 452 3 584 SA Jõgeva Haigla rendib ruume 260,8 m2(2019.a.260,8 m2) ,mis moodustab 1,7 % põhihoone üldpinnast(15 381m2). Renditud pinna jääkmaksumus on 21 779 eurot. Lepingud on sõlmitud 4 rentnikuga. Renditulu 2020 aastal 3452 eurot( 2019 aastal 3584 eurot). Sõlmitud rendilepingute lõpetamise etteteatamise tähtaeg on üks kuu, millele vastav renditasu on 287 eurot (2019.a. 287 eurot). Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 Kasutusrendikulu 15 454 16 121 SA Jõgeva Haigla rendib kasutusrendi tingimustel laboriseadmeid ja vesiravi ruume ning muid pisiseadmeid , sh: *Laboriseadmete rendikulu 2020 aastal oli 13 193 eurot(2019 aastal 13 608 eurot). Lepingud laboriseadmete kasutamiseks kuu renditasu suurusega 100 eurot on lõpetatud 2020 aasta lõpus. 2020a.esimese kvartaliga lõppes 2017 aastal sõlmitud kasutus leping analüsaatori kasutamiseks.2019 aasta algusest tasutakse rendimakseid veel ühe laboriseadme eest 499eurot kuus, aastas kokku 5988 eurot. Leping on sõlmitud 5 aastaks.2020 aasta teisest poolest on sõlmitud analüsaatori kasutamise rendileping kaheks aastaks. Rendimakse 750 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. *Vesiravi ruumid on meie kasutada rendimääraga 0 krooni. Tasume kõik kommunaalmaksed. * Muud väikeseadmed 2261 eurot (2019.a.2513 eurot). 19 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Olsson Solar OÜ 42 181 2 910 16 889 22 382 4,9% EUR 14.03.2032 Luminor Liising AS 3 kuu 20 305 4 117 16 188 0 EUR 01.12.2025 Euribor+1,99% Kapitalirendikohustised 62 486 7 027 33 077 22 382 7 kokku Aruandeaastal võeti kapitalirendile transpordivahend soetusmaksumusega 23690 eurot ning rendimakseid tasuti 3385 eurot. Lisaks võeti kapitalirendile päikesepark summas 44500 eurot, mille rendimakseid tasuti 2319euro ulatuses (sh Jõgeva Haigla poolt 1800 eurot ning Olsson Solar Management OÜ poolt 519 eurot – vt ka lisa 13). Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Laekunud Kajastatud tulemiaruandes 31.12.2019 Nõuded Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Jõgevamaa omavalitsused - 2 645 2 645 0 päevakeskuse tegevuskuludeks A-Selver AS 2 900 2 900 0 Sotsiaalministeerium - 5 000 5 000 0 labori remondiks Töötukassa- palgatoetus 642 642 0 Kokku sihtfinantseerimine 11 187 11 187 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 11 187 11 187 0 toetused 20 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Laekunud Kajastatud tulemiaruandes 31.12.2020 Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Olsson Solar Management 519 18 580 -18 061 OÜ-päikeseenergia park Kokku sihtfinantseerimine 519 18 580 -18 061 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Jõgevamaa omavalitsused - 2 760 2 760 0 päevakeskuse tegevuskuludeks A-Selver AS 2 500 2 500 0 Sotsiaalministeerium - 5 000 5 000 0 jalaravikabineti sisustus Olsson Solar Management OÜ-päikeseenergia pargi 1 879 18 162 -16 283 liisingu intress ja käibemaks Kokku sihtfinantseerimine 12 139 28 422 -16 283 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 12 658 47 002 -34 344 toetused Olsson Solar Management OÜ kannab toetuse otse liisingandjale. 21 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Meditsiiniteenuste müük Eesti Haigekassale 4 540 466 3 953 712 Meditsiiniteenused Eesti Haigekassale mittekindlustatud 13 337 12 399 isikute eest Visiiditasud 46 603 52 155 Voodipäevatasud 20 870 26 338 Hooldus- ja põetusteenuste müük 295 079 267 488 Rehabilitatsiooniteenuste müük 15 292 28 605 Meditsiiniteenuste müük teistele ostjatele 400 787 388 246 Hooldusravi patsiendi omaosalus 57 762 62 126 Töövõime hindamine ja rehabilitatsioon 18 345 30 953 Päevakeskuse teenuste müük 43 776 42 276 Renditulu 3 452 3 584 11 Muud laekumised majandustegevusest 8 854 10 950 Kokku tulu ettevõtlusest 5 464 623 4 878 832 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Materjalid ja inventar 107 090 84 264 Ravimid ja meditsiinilised materjalid 522 578 472 256 Ostetud teenused 386 784 374 118 Kommunaalkulud 137 917 137 389 Toiduained 85 288 73 966 Hoonete ja ruumide korrashoid 80 222 64 490 Transport 46 443 47 733 Side ja informatsioon 23 163 23 720 Koolitus ja lähetus 6 484 10 928 Ostetud muud teenused 1 600 1 525 Käibemaksu kulu 201 010 171 319 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 371 206 3 Muud 75 75 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 599 025 1 461 989 22 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 2 826 710 2 566 413 Sotsiaalmaksud 866 703 792 026 Erisoodustused koos erisoodustuse tulumaksuga 2 175 2 429 Kokku tööjõukulud 3 695 588 3 360 868 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 168 165 Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2020 2019 Ostetud ja parendatud põhivara käibemaks 7 654 5 397 Maamaks 117 117 Ettevõtte tulumaks 36 600 Maksuvõlalt arvestatud intressid 143 2 401 Muud 187 337 Kokku muud kulud 8 137 8 852 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 54 617 58 340 Seotud osapooltega ei ole tehtud turutingimustele mittevastavaid tehinguid (tavapärane hinnakirja alusel hooldus-põetusteenuse müük ja kommunaalkulude ost). Juhatuse liige kasutab sõiduautot, millelt tasutakse erisoodustusmaksud 1215 EUR (2019.a.1215 EUR). Nõukogul on õigus juhataja sõltumata põhjustest igal ajal tagasi kutsuda. Juhatajale võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhataja volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhataja tagasikutsumise ajal kehtiva 3 kuu tasu ulatuses. Sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise otsustab asutajaõiguste teostaja - Sotsiaalministeerium- Vabariigi Valitsuse volituse alusel. 23 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 19 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Tingimuslikud kohustised Sõlmitud rendilepingud 37 757 82 142 Sõlmitud hankelepingud 35 880 0 Kokku tingimuslikud kohustised 73 637 82 142 24 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Koeru Hooldekeskus registrikood: 90008347 tänava/talu nimi, Ida tn 2 maja ja korteri number: alevik: Koeru alevik vald: Järva vald maakond: Järva maakond postisihtnumber: 73001 telefon: +372 55508744, +372 55519763 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.koeruhk.ee Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 4 Varud 17 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 7 Kasutusrent 18 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 20 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 21 Lisa 12 Muud tulud 21 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 14 Tööjõukulud 22 Lisa 15 Muud kulud 22 Lisa 16 Seotud osapooled 23 Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva 23 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 Tegevusaruanne 2020. aasta Sihtasutus Koeru Hooldekeskus on riigi poolt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrusega nr 693-k moodustatud sihtasutus, mille asutajaõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 21.01.2016. a istungi otsusega määratud Sotsiaalministeerium. Sihtasutuse tööd juhib 3-6 liikmeline nõukogu ja 1 liikmeline juhatus, kes lähtuvad oma töös sihtasutuse põhikirjast. Sihtasutuse eesmärgiks ja põhitegevusalaks on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine. Sihtasutus tegutseb 1986. aastal valminud 8200 m2 suuruses hooldekeskusele kuuluvas hoones. 2020. aastal oli hooldekeskuses aktiivselt kasutusel 215 teenusekohta ning osutati ööpäevastest hoolekandeteenustest järgmisi: ööpäevaringset erihoolekandeteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust sügava liitpuudega klientidele ja igapäevaelu toetamise teenust päeva- ja nädalahoiuteenusena, väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust (sh dementsussündroomiga isikutele) ja tervishoiuteenustest pakuti klientidele iseseisvat ja tasulist statsionaarset õendusabiteenust ning koduõendusteenust üldhooldusteenusel. Sotsiaalministeeriumi toetusel pakuti alates II kvartalist hingehoiuteenust. 2020. aastal tuli Sihtasutus edukalt toime eriolukorra tingimustes töötamisega ning Sotsiaalministeeriumi toetusel loodi füüsiline keskkond dementsuse valdkonna arendus- ja koolituskeskuseks. Samuti avati uus ööpäevaringse erihoolekandeteenuse üksus Paides. Investeeringud Dementsuse valdkonna arendus- ja koolituskeskuse projektist C-tiiva rekonstrueerimine (596 899 eurot sealhulgas 2019. aastal lõpetamata ehitusena arvele võetud projekteerimistööd 41 475 eurot) Generaatorseade (28 972 eurot) Liftide renoveerimine (7 797 eurot) Investeeringud on arvele võetud ilma käibemaksuta. Majandustegevus Sihtasutuse omatulude osakaal tervikuna on püsinud 2020. aastal stabiilsena. Aastaks püstitatud eesmärgid teenuste mahtude osas on valdavalt täidetud. Eriolukord ja 7 kuud kestnud ruumide renoveerimine C-tiivas (suletud oli üks osakond, 28 teenusekohta) avaldas mõju tulubaasi täituvusele, kuna renoveerimisvõimalus tekkis peale eelarve kinnitamist aasta keskel. Samuti tekkis koroonapandeemiast tingituna planeerimatuid lisakulusid. 2020 asuti teenust osutama operaatorlepingu alusel AS Hoolekandeteenused poolt ehitatud 24 teenuskohaga erihoolekande üksuse majas Paides. Tulud kokku 3 055 455 eurot. Sotsiaalabi tuludega teeniti 2 195 557 eurot, mis moodustab 72% kogutulust. Tervishoiu tuludega teeniti 282 812 eurot, mis moodustab 9% kogutulust. Muu toodete ja teenuste müük 27 806 eurot, mis moodustab 1% kogutulust. Üüri ja renditulu 160 eurot. Toetuste osakaal oli 17%-i kogutulust summas 517 181 eurot. Muud tulud 31 929, mis moodustab 1% kogutulust. Kulud kokku 2 657 723 eurot. Suurimaks kuluartikliks oli personalikulu 1 829 908 euroga, mis moodustab kogukuludest 69%-i. Majandamiskulud 559 446 eurot moodustavad 21% kõikidest kuludest, muud tegevuskulud 179 971 eurot 7% ja amortisatsioon 88 398 eurot 3% kuludest. Majandustegevuse tulem 397 722 eurot. Planeeritud mahud ja tegelik maht teenuste lõikes: Teenuseid kokku 7, sellest väljaspool kodu osutatavaid üldhooldusteenuseid 2 (ööpäevaringne üldhooldusteenus – 129 teenusekohta, ööpäevaringne üldhooldusteenus dementsusega isikutele – 36 teenusekohta), erihooldusteenuseid 3 (ööpäevaringne erihooldusteenus – 74 teenusekohta Koerus ja 24 teenusekohta Paide Mündi üksuses, ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 15 teenusekohta, igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena – 2 teenusekohta), meditsiiniteenuseid 2 (iseseisev statsionaarne õendusabiteenus – 12 teenusekohta, tasuline iseseisev statsionaarne õendusabiteenus vabade kohtade olemasolul). Teenusekohti kokku lähtuvalt tegevuslubadest kõikidel teenustel 256. 2020. aasta jooksul sai I korrusel uuendatud dementsusega isikutele nii füüsiline keskkond, kui ka teenuse sisuline pool – lisandusid uued teraapilised tegevused ja võimalused igapäevaelus kaasalöömiseks. Aasta jooksul saabus üldhooldusteenustele kokku 35 klienti (kodust 5, statsionaarselt õendusabiteenuselt 27, haiglast 1 ja ööpäevaringselt erihooldusteenuselt 2 klienti). Teenuselt lahkus 42 klienti (teise hoolekandeasutusse 2, koju 3, pere juurde elama 1, suri 36 klienti). Seisuga 31.12 2020 kokku 103 klienti (47 meest, 56 naist). Üldhooldusteenuse saajad soo ja vanuse järgi seisuga 31.12.2020: 18 – 49 mehi 3, naisi 2 50 – 64 mehi 6, naisi 7 65 – 69 mehi 7, naisi 1 70 – 74 mehi 10, naisi 7 75 – 79 mehi 7, naisi 9 80 – 84 mehi 7, naisi 12 85 + mehi 7, naisi 18 Erihooldusteenustele saabus aasta jooksul kokku 33 klienti, lahkus 9 (kergemale teenusele 2, koju 1, suri 6). Seisuga 31.12.2020 kokku 115 klienti ( ööpäevaringne erihooldusteenus 98, ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega klientidele 15, igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena 2). Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse mahud: õendusjuhtusid on olnud 2020. aastal 118, summas 180 943 eurot. Vähendatud lepingumaht oli 134 õendusjuhtu summas 183 792 eurot (esialgne lepingumaht oli 160 õendusjuhtu, summas 208 912 eurot). Lepingumahu vähendamine oli tingitud eriolukorrast. 2020. aastaks püstitatud eesmärgid ja nende täitmine: 2020. aasta peamisteks tegevuseesmärkideks oli: 1. Sihtasutus on dementsuse arenduskeskuseks riigis 1.1. Suurendatakse dementsuse diagnoosiga isikutele suunatud teenuste osakaalu rekonstrueerides selleks ruumid- loodud on juurde 14 uut teenusekohta (kokku saab pakkuda teenuseid 50-le dementsusega inimesele). 1.2. Luuakse dementsuse valdkonna koolitus- ja arenduskeskus, kohandades teenusesaajate jaoks sobiva elukeskkonna ja õueala, luuakse uuenduslike tehniliste lahendustega ning koolitatud personaliga osakonnad- hoone C-tiib on renoveeritud ja sisustatud dementsusega inimeste vajadusi arvestades. Selle tulemusena on moodustatud ühtne DEM osakond mis ümbritseb teraapiaaeda. Kasutusele on võetud ja testitud erinevaid tehnilisi ja teraapilisi abivahendeid, koostöös Võrumaa mööblitööstuse arenduskeskusega TSENTER valmis eakate mööbli prototüüp, mis on lõppkasutajate poolt testimisel. Demoruumis on võimalik tutvuda dementsusega inimeste puhul kasutatavate abivahenditega. Valminud on 20-kohaline õppeklass koos tehnikaga ja majutuskohad praktikantidele ja õppuritele. 2. Teenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet 2.1. Suurendatakse erihoolekandeteenuste teenusportfelli. 2020. aasta lõpuks avatakse 24- kohaline ööpäevaringse erihoolekandeteenuse üksus Paides. Operaatorlepingu alusel osutatakse Paide Mündi üksuses ööpäevaringset erihoolekandeteenust 24-le inimesele. Tegevusluba nr 20200819-380476 väljastatud 18.08.2020, üksus avatud 01.09.2020. 2.2. Tagatakse ööpäevaringne tervishoiuteenuse kättesaadavus hooldekeskuses. Selleks taotletakse Haigekassalt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenuse rahastamist - osaletud iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse riigihankel ja alates märtsist 2020 osutatakse koduõendusteenust üldhooldusteenuse klientidele Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingu alusel. 3. Õppiv ja koostöövalmis organisatsioon kvalifitseeritud töötajatega 3.1. Töötajad hoiavad end kursis sotsiaalteenuste arengusuundade ja kvaliteedinõuetega ning osalevad erialaorganisatsioonide töös (ESTA, ESJN; Elu Dementsusega, DKK, EPL), hooldekeskus korraldab 2020. aasta hooldustöötajate kutsevõistlused- asutus on alates 2020. aastast Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu (EPL) liige, osaleb aktiivselt MTÜ Elu Dementsusega tegevuses ja teeb koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega. Sihtasutuse juhatuse liige kuulub Eriolümpia Eesti Ühenduse juhatusse hoolekandeasutuste esindajana ning osaletakse aktiivselt sporditegevuses. 3.2. Personal on nõuetekohase haridusega, osaleb aktiivselt sise- ja väliskoolitustel ning teeb kompetentside jagamisel koostööd teiste teenuseosutajatega - õpingute teist aastat jätkab hooldustöötajate tasemeõppe kursus (8 töötajat) ja tegevusjuhendaja kutse omandas 4 töötajat, 1 õpib. Töötamise toetamise teenuse tegevusjuhendaja koolituse läbis 3 tegevusjuhendajat, Verge-metoodika koolituse 3 töötajat. Lisaks on kõik asutuse töötajad läbinud WHO inimõiguste alase koolituse Quality Rights (see tuleb läbida kõigil tööle asuvatel inimestel katseaja lõpuks). Dementsuse-teemalisi sisekoolitusi korraldati 5 ning kokku osales neil 27 töötajat. Teenuste juht ja hooldaja läbisid Tervise Arengu Instituudis dementsuse valdkonna sisekoolitajate väljaõppe. Seoses koroonapiirangutega kasutati palju e-koolituste võimalusi, erilist tähelepanu pöörati vaimse tervise esmaabiga seotud teemadele. Problemaatiline oli meditsiinitöötajate erialane koolitamine nõutavas mahus, kuna mitmed koolitused jäid ära. Sellele vaatamata läbis 3 õde immuniseerimiskoolituse ja füsioterapeut täiendab end Barcelona Ülikooli e-kursustel. ETKA Andras poolt tunnustati asutust Järvamaa 2020. aasta õppijasõbraliku tööandja tiitliga. 4. Organisatsioon on innovaatiline ja arenev, võttes igapäevatöös kasutusele kaasaegseid tehnilisi lahendusi ning kohandades ruumilist keskkonda. Selleks: 4.1. Tagatakse efektiivse ruumikasutusega kaasaegne ja kodune elukeskkond- elukeskkonna parandamiseks on 2020. aastal renoveeritud hooldekeskuse C-tiib, teostatud sanitaarremonti fuajees. Soetatud on sisustust ja sihtgrupi vajadusi arvestades funktsionaalvoodeid ning muudetud elutubasid kodusemaks lisades sisustuselemente. 4.2. Klienditöö dokumentatsioon on erihoolekandeteenustel elektrooniline- klienditoimikud ja kalenderplaanid on elektroonilised ja kaasajastatud. 4.3. Osaletakse aktiivselt projektikonkurssidel suurendades edukate projektide abil investeerimis- ja arenguvõimalusi- 2020. aastal sai Sotsiaalministeeriumilt rahastuse dementsuse arendus- ja koolituskeskuse projekt. See viidi ellu tähtajaliselt ja püstitatud eesmärgid said täidetud. Loodud on võimalused koolituste läbiviimiseks, õppurite majutamiseks ja praktikabaasiks. Arendustegevus 2020. aastal sai hooldekeskus Sotsiaalministeeriumilt rahastuse dementsuse arendus- ja koolituskeskuse füüsilise keskkonna loomise projektile. Hooldekeskus sai Järvamaa 2020. aasta õppijasõbraliku tööandja tunnustuse ning dementsusesõbraliku asutuse märgise. Jätkus koostöö erinevate õppeasutustega (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse Instituut, kutseõppeasutused). Hooldekeskus oli praktikabaasiks eeltoodud koolide õppuritele. Õpinguid jätkas töökohapõhise õppes hooldustöötajate grupp koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega. Sotsiaalkindlustusametiga toimib väga hea koostöö, ühiselt on läbi viidud kohtumisi Koerus ja osaletud teenusepakkujatele korraldatud infopäevadel ja koolitustel. Hooldekeskuses töötas 2020. aastal Koerus keskmiselt 110 töötajat. Augustis avatud Paide üksusesse lisandus 9 töötajat ning ühe osakonna remondi tõttu värbasime aasta kestel vähem töötajaid. Tööjõukulud 2020. aastal olid 1 829 908 eurot. 2020. aastal lahkus töölt 19 töötajat s.h 2 tööandja algatusel st tööjõu voolavus oli 16%. Lisaks lõppes 31. detsembril konsultant-projektijuhti tähtajaline tööleping. 2020. aasta lõpus oli meil 118 töötajat (2 vaba kohta). Neist 1 algharidusega, 18 põhiharidusega, 27 keskharidusega, 33 kesk-eriharidusega, 13 kesk+kutseharidusega, 22 töötajat kõrgharidusega ja 4 magistrikraadiga. Vahetult teenuseosutajad: 40 tegevusjuhendajat ja vanemtegevusjuhendajat. Neist 20 on kesk-eri või kesk-kutse, 9 kõrg-, 11 keskharidusega. 7 tegevusjuhendajat on erialase haridusega, 26 on läbinud tegevusjuhendajate 260 tunnise koolituse (7 õpib või on koolituse järjekorras), 12 on läbinud lisaks 40 tunnise liitpuude koolituse ning 3 töötamise toetamise teenuse koolituse. 38 hooldajat, vanemhooldajat ja hooldaja-koristajat. Neist 1 on alg-, 12 põhi-, 10 kesk- ja 13 kesk-eri ja kesk+kutseharidusega ja 2 kõrgharidusega. 14 töötajat on hooldustöötaja kutsega ning 8 õpivad hooldustöötaja töökohapõhises kutseõppes. Töötajatest elab Järva vallas 60%, Paide linnas 17% ja Türi vallas 0,6%, Lääne-Viru maakonnas, 15% ja Jõgeva maakonnas 0,4%. 2020. aastal osalesid meie töötajad koolitustel kokku 3221 akadeemilist tundi. Lisaks lõpetasid 4 töötajat 260 tunnise tegevusjuhendaja koolituse ja 2 töötajat Puhastusteenindaja tase 4 töökohapõhise kutseõppe. Koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega jätkavad 8 töötajat töökohapõhise Hooldustöötaja tase 4 kutseõppega, mis kestab 2 aastat. Tuleviku arengusuunad 2021. aasta peamisteks eesmärkideks on: 1) Sihtasutus on juhtivaks dementsuse valdkonna arenduskeskuseks riigis 1.1. Käivitatakse dementsuse valdkonna arendus- ja koolituskeskuse sisutegevus, viies läbi koolitusi erinevatele sihtrühmadele; 1.2. Võetakse vastu praktikante ja stažööre ning jagatakse teadmisi koostöös Dementsuse Arenduskeskusega. 2) Teenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet 2.1. Tagatakse teenusekohtade täituvus ja teenuste sisuline kvaliteet; 2.2. Parandatakse ruumilisi tingimusi nakkushaiguste leviku vältimiseks ja vajadusel haigestunute isoleerimiseks. 3) Õppiv ja koostöövalmis organisatsioon kvalifitseeritud töötajatega 3.1. Töötajad hoiavad end kursis sotsiaalteenuste arengusuundade ja kvaliteedinõuetega ning osalevad aktiivselt erialaorganisatsioonide töös (ESTA, ESJN; Elu Dementsusega, DKK, EPL, dementsuse sõprade liikumine), hooldekeskus korraldab 2021. aasta hooldustöötajate kutsevõistlused; 3.2. Personal on nõuetekohase haridusega, osaleb aktiivselt sise- ja väliskoolitustel ning teeb kompetentside jagamisel koostööd teiste teenuseosutajatega ja koostööpartneritega; 4) Organisatsioon on innovaatiline ja arenev, võttes igapäevatöös kasutusele kaasaegseid tehnilisi lahendusi ning kohandades ruumilist keskkonda. 4.1. Klienditöö dokumentatsioon on üldhooldusteenustel elektrooniline; 4.3. Osaletakse aktiivselt projektikonkurssidel, suurendades edukate projektide abil investeerimis- ja arenguvõimalusi. Koostas Terje Teder Juhatuse liige Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 335 850 526 286 2 Nõuded ja ettemaksed 203 729 170 011 3 Varud 16 483 6 994 4 Kokku käibevarad 556 062 703 291 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 1 898 219 1 394 425 6 Kokku põhivarad 1 898 219 1 394 425 Kokku varad 2 454 281 2 097 716 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 308 392 349 549 8 Kokku lühiajalised kohustised 308 392 349 549 Kokku kohustised 308 392 349 549 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 148 302 2 148 302 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -400 135 -324 004 Aruandeaasta tulem 397 722 -76 131 Kokku netovara 2 145 889 1 748 167 Kokku kohustised ja netovara 2 454 281 2 097 716 9 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 517 181 120 026 10 Tulu ettevõtlusest 2 506 335 2 170 650 11 Muud tulud 31 929 23 543 12 Kokku tulud 3 055 445 2 314 219 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -559 446 -533 077 13 Tööjõukulud -1 829 908 -1 641 174 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -88 398 -83 081 6 Muud kulud -179 971 -133 601 15 Kokku kulud -2 657 723 -2 390 933 Põhitegevuse tulem 397 722 -76 714 Intressitulud 0 583 Aruandeaasta tulem 397 722 -76 131 10 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 397 722 -76 714 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 88 398 83 081 6 Kokku korrigeerimised 88 398 83 081 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -33 718 -14 894 3 Varude muutus -9 488 -4 265 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -45 183 86 992 8 Kokku rahavood põhitegevusest 397 731 74 200 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -588 167 -241 968 soetamisel Laekunud intressid 0 583 Kokku rahavood investeerimistegevusest -588 167 -241 385 Kokku rahavood -190 436 -167 185 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 526 286 693 471 Raha ja raha ekvivalentide muutus -190 436 -167 185 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 335 850 526 286 2 11 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 2 148 302 -324 004 1 824 298 Aruandeaasta tulem 0 -76 131 -76 131 31.12.2019 2 148 302 -400 135 1 748 167 Aruandeaasta tulem 0 397 722 397 722 31.12.2020 2 148 302 -2 413 2 145 889 12 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus 2020.a. raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ja täpsustab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad on kajastatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kohaselt laekumise tõenäosusest lähtuvalt. Seejuures on nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatud eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded hinnatakse bilansis alla nende tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansis ebatõenäoliselt laekuva nõudena. Ostjatelt laekumata summad, mille maksetähtaeg on ületanud 365 päeva, kantakse kuludesse. Aruandeperioodil laekunud, kuid eelnevalt kuludesse kantud nõuded, kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendamisena aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaradena käsitletakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta ja mille soetusmaksumus ületab 5 000 eurot.Kõik varad soetusmaksumusega alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku varana. Väheväärtuslikke varasid arvestatakse bilansiväliselt vastavate üksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Materiaalne põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning amortiseeritakse kuni 13 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei tee Sihtasutus kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga hooned ja rajatised 10-50 aastat masinad ja seadmed 5-10 aastat muu inventar 2-5 aastat Maad ei amortiseerita. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Sihtasutus kui rentnik Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Sihtasutus kui rendileandja Kasutusrendimakseid kajastatakse rendiperioodil lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik fintskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna. Tegevustoetused – toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. Tulud 14 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Tulu majandustegevusest ja muud tulud kajastatakse selle üksuse tulemiaruandes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud hüved ja riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt valitud kasumiaruande skeemi kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana lähtudes olulisuse printsiibist. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Aastaaruandes käsitletakse seotud osapoolena : 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Koeru Hooldekeskus sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Aruandekuupäevajärgsed sündmused Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha kassas 416 2 803 Arvelduskonto Riigikassas 335 434 523 483 Kokku raha 335 850 526 286 15 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 194 701 194 701 Ostjatelt laekumata 194 701 194 701 arved Maksude ettemaksed ja 2 000 2 000 5 tagasinõuded Muud nõuded 1 490 1 490 Viitlaekumised 1 490 1 490 Ettemaksed 5 538 5 538 Tulevaste perioodide 5 538 5 538 kulud Kokku nõuded ja 203 729 203 729 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 163 290 163 290 Ostjatelt laekumata 163 290 163 290 arved Maksude ettemaksed ja 1 000 1 000 5 tagasinõuded Muud nõuded 1 013 1 013 Viitlaekumised 1 013 1 013 Ettemaksed 4 708 4 708 Tulevaste perioodide 4 708 4 708 kulud Kokku nõuded ja 170 011 170 011 ettemaksed 31.12.2020.a seisuga nõuded ostjate vastu sisaldab eraisikute võlga summas 68 086 eurot (seisuga 31.12.2019.a 63 766 eurot) ja asutuste võlga summas 126 615 eurot (seisuga 31.12.2019.a 99 524 eurot). Tulevaste perioodide ettemaksed seisuga 31.12.2020 sisaldavad ettemakseid ajakirjanduse tellimuste eest summas 276 eurot (seisuga 31.12.2019.a 351 eurot), sõidukite- ja varakindlustuse makseid 2 509 eurot (seisuga 31.12.2019.a 2 257 eurot), IT majutusteenus summas 1 329 eurot (seisuga 31.12.2019.a 151 eurot), kasutusrendile võetud sõiduki esimest lepingumakset summas 0 eurot (seisuga 31.12.2019.a 495 eurot) Töötajatele makstud ettemakstud puhkusetasu koos maksudega 1 424 eurot (seisuga 31.12.2019.a 1454 eurot) 16 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 16 483 6 994 s.h. toiduained 3 704 3 970 puhastusvahendid 12 779 3 024 Kokku varud 16 483 6 994 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 34 463 29 753 Sotsiaalmaks 82 822 73 154 Kohustuslik kogumispension 3 470 2 973 Töötuskindlustusmaksed 5 744 4 928 Ettemaksukonto jääk 2 000 1 000 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 000 126 499 1 000 110 808 Vaata ka lisa 3 ja 8 17 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata masinad ja projektid seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 566 2 265 519 79 043 102 514 181 557 6 721 0 2 455 363 Akumuleeritud kulum 0 -1 080 873 -54 243 -77 988 -132 231 -6 721 0 -1 219 825 Jääkmaksumus 1 566 1 184 646 24 800 24 526 49 326 0 0 1 235 538 Ostud ja parendused 241 968 241 968 Uute ehitiste ost, 231 473 231 473 uusehitus, parendused Muud ostud ja 10 495 10 495 parendused Amortisatsioonikulu -70 998 -9 300 -2 783 -12 083 -83 081 Ümberliigitamised 189 998 10 495 10 495 -200 493 0 Ümberliigitamised 189 998 10 495 10 495 -200 493 0 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 1 566 2 455 517 79 043 113 009 192 052 6 721 41 475 2 697 331 Akumuleeritud kulum 0 -1 151 871 -63 543 -80 771 -144 314 -6 721 0 -1 302 906 Jääkmaksumus 1 566 1 303 646 15 500 32 238 47 738 0 41 475 1 394 425 Ostud ja parendused 563 220 28 972 28 972 592 192 Uute ehitiste ost, 563 220 563 220 uusehitus, parendused Muud ostud ja 28 972 28 972 28 972 parendused Amortisatsioonikulu -75 112 -9 300 -3 986 -13 286 -88 398 Ümberliigitamised 41 475 -41 475 0 Ümberliigitamised 41 475 -41 475 0 lõpetamata projektidest 31.12.2020 Soetusmaksumus 1 566 3 060 212 79 043 141 981 221 024 6 721 0 3 289 523 Akumuleeritud kulum 0 -1 226 983 -72 843 -84 757 -157 600 -6 721 0 -1 391 304 Jääkmaksumus 1 566 1 833 229 6 200 57 224 63 424 0 0 1 898 219 Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 18 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne 2020 2019 Kasutusrenditulu 135 135 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Muud varad 1 566 1 566 Kokku 1 566 1 566 Kasutusrendile on antud SA Koeru Hooldekeskusele kuuluv põllumajanduslik maa suurusega 2,7 ha sihtotstarbega põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks jääkmaksumusega 1 566 eurot. Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 Kasutusrendikulu 4 064 4 021 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 12 kuu jooksul 3 020 3 258 1-5 aasta jooksul 2 865 0 Kasutusrendile on võetud sõiduauto Subaru. Lisatingimus liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel: kui liisinguvõtja soovib liisingulepingut ennetähtaegselt lõpetada ja liisingueset tagastada, kuulub liisinguvõtja poolt tasumiseks liisingulepingust tuleneva jooksva kuu liisingu osamakse ja intress ning kõik järgnevad osamaksed ja liisinguandja nõudmisel kuni 6 järgneva kuu intressi maksed. Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 27 729 27 729 Võlad töövõtjatele 154 164 154 164 9 Maksuvõlad 126 499 126 499 5 Kokku võlad ja ettemaksed 308 392 308 392 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 81 614 81 614 Võlad töövõtjatele 149 925 149 925 9 Maksuvõlad 110 808 110 808 5 Saadud ettemaksed 1 144 1 144 Muud saadud ettemaksed 1 144 1 144 Tagatistasud 6 058 6 058 Kokku võlad ja ettemaksed 349 549 349 549 19 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Töötasude kohustis 101 389 93 710 Puhkusetasude kohustis 51 685 53 767 Muud võlad töövõtjale 1 090 2 448 Kokku võlad töövõtjatele 154 164 149 925 8 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2018 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sotsiaalministeerium 0 83 333 0 83 333 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 83 333 0 83 333 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium 0 30 969 -418 30 551 0 Eesti Töötukassa 0 6 142 0 6 142 714 Kokku sihtfinantseerimine 0 37 111 -418 36 693 714 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 120 444 -418 120 026 714 toetused 31.12.2019 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2020 tulemiaruandes Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sotsiaalministeerium 0 500 000 0 500 000 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 500 000 0 500 000 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium 0 5 333 0 5 333 0 Eesti Töötukassa 714 11 072 0 11 848 1 490 Kokku sihtfinantseerimine 714 16 405 0 17 181 1 490 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 714 516 405 0 517 181 1 490 toetused 20 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Sotsiaalministeerium projekti 3-4/1133-1 riigieelarveline toetus summas 500 000 eurot, hingehoiuteenuse projekti 3-4/1140-1 toetus summas 5 333 eurot. Eesti Töötukassa palgatoetus laekunud 11 072 eurot ning nõue 1 490 eurot. Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Haiglate tulud 282 812 203 335 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 2 195 557 1 967 315 Tulud majandustegevusest 27 966 0 Kokku tulu ettevõtlusest 2 506 335 2 170 650 Lisa 12 Muud tulud (eurodes) 2020 2019 Trahvid, viivised ja hüvitised 73 0 Rendi- ja üüritulu 0 418 Muud 31 856 23 125 Kokku muud tulud 31 929 23 543 Muude nimetamata tulude all on kajastatud Eesti Haigekassa poolt hüvitatud isikukaitsevahendite kulu, tagastamata tagatistasu, riistvara müük ja vee mikrobioloogiline analüüs. 21 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Energia 109 916 115 651 Elektrienergia 31 865 31 909 Soojusenergia 70 915 75 688 Kütus 7 136 8 054 Mitmesugused bürookulud 12 393 12 198 Lähetuskulud 0 1 642 Koolituskulud 6 911 20 990 Muud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 62 470 63 140 Sõidukite majandamiskulud 9 983 10 966 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 19 921 19 647 Inventari majandamiskulud 35 726 31 946 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 173 266 Toiduainete kulud 187 785 148 842 Meditsiini- ja hügieenikulud 110 771 98 756 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 2 194 2 877 Eri-ja vormiriietus 920 5 809 Muud 283 347 Kokku mitmesugused tegevuskulud 559 446 533 077 Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 1 387 580 1 239 203 Sotsiaalmaksud 431 685 392 543 Töötuskindlustusmaksed 10 643 9 428 Kokku tööjõukulud 1 829 908 1 641 174 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 110 102 Lisa 15 Muud kulud (eurodes) 2020 2019 Käibemaks 61 636 88 315 Maamaks 10 10 Riigilõivud 50 80 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 0 297 Käibemaks põhivara soetuselt 118 275 44 899 Kokku muud kulud 179 971 133 601 22 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 48 297 48 571 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Koeru Hooldekeskus sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sihtasutusel ei olnud 2019 ja 2020 aastal seotud isikutega tehtud tehingute hulgas selliseid tehinguid. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Sotsiaalministeerium. Nõukogu liikmetele on 2020.a tasusid makstud 15 897 eurot (2019.a 15 840 eurot). Juhatajale on 2020.a tasu makstud 32 400 eurot (2019.a 32 731 eurot). Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses koroonaviiruse COVID-19 pandeemia puhkemisega SA Koeru Hooldekeskuses 2021.aasta jaanuaris-veebruaris on oluliselt suurenenud personali- ja majandamiskulud ning vähenenud tulud klientide arvu vähenemise tõttu. 23 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 17.03.2021 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus (registrikood: 90008347) 01.01.2020 - 31.12.2020 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg TERJE TEDER Juhatuse liige 17.03.2021 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Koeru Hooldekeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Koeru Hooldekeskus (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kairi Luigelaht-Teder Vandeaudiitori number 546 Audit & Consult OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 280 Telliskivi tn 60/1, Tallinn, Harju maakond, 10412 17.03.2021 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Koeru Hooldekeskus (registrikood: 90008347) 01.01.2020 - 31.12.2020 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg KAIRI LUIGELAHT-TEDER Vandeaudiitor 17.03.2021 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste 8730 Jah tegevus Õendusabi osutamine 86903 Ei Vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute 87201 Ei hoolekandeasutuste tegevus Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 55519763 Mobiiltelefon +372 55508744 E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.koeruhk.ee 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne —1— Tegevusaruanne 2020 2020. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Juhatuse esimees Agris Peedu Põhja-Eesti Juhatuse esimehe pöördumine Regionaalhaigla Hea lugeja, aasta 2020 oli turbulentne kogu maailmas, kogu Eestis ja kõikides tegevusvaldkondades, Ärinimi: eelkõige tervishoius ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Samaaegselt pidi Regionaalhaigla SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla täitma kahte olulist rolli. Tagama haigla senise tavapärase ravitegevuse ehk ravi kättesaada- vuse ja kvaliteedi ning olema valmis ja pakkuma ravi COVID-pandeemia osas. Julgen öelda, Registrikood: 90006399 et saime mõlema funktsiooniga suurepäraselt hakkama. Juriidiline aadress: Kindlasti andis aasta 2020 meile olulised õppetunnid selles, mida peame parandama oma tegevuses ja ühiskonna teadlikkuses. J. Sütiste tee 19 Kirjutan seda kokkuvõtet hetkel, kui oleme COVID-pandeemia teises laines ning haiglates Tallinn, 13419 Eesti Vabariik üle Eesti on üle 700 COVID-patsiendi, kellest kümnendik vajab intensiivravi. Regionaalhaigla Telefon: +372 617 1300 intensiivravikohad COVID-positiivsetele patsientidele on viimased kaks nädalat olnud enam kui 95% täitumisega. Meditsiinis tähendab see, et võimekuse piir on käes. Kui vaadata E-post: numbreid, siis võib küsida, et kus on probleem. Regionaalhaigla oma 1 000 voodikohaga [email protected] suudaks ravida kõiki Eesti COVID-patsiente. Nagu mitmed teised Eesti suurhaiglad. Ei saa aga unustada meie peamist ülesannet – tagada ravi kättesaadavus ja kvaliteet kõigile meie Koduleht: raviteenust vajavatele patsientidele. Ma räägin plaanilisest ravist, sest COVID-viirusega ei lakanud olemast vähki haigestumised, südame-ja veresoonkonna või liigesehaigused. www.regionaalhaigla.ee Samuti erakorraline ravi, sest traumakeskus peab töötama. Audiitor: KPMG Baltics OÜ —2— —3— Tegevusaruanne 2020 Kus siis peitub see tõsine väljakutse? Osaliselt selles, et haiglate infrastruktuur ei ole ehita- need tuleb eesmärke silmas pidades ära kasutada. Nendeks näideteks on kaugkonsultat- tud pandeemiateks ehk puuduvad suuremahulised võimalused viirusnakkusega patsientide siooni rakendamine telefoni ja video vahendusel, mis pälvis nii patsientide kui ka arstide isoleerimiseks, mis võimaldaks tagada turvalise ravi kõigile patsientidele ja ka turvalise heakskiidu. Katsetasime proovimaterjali transportimise Hiiumaalt mandrile drooni abil. töökeskkonna meie töötajatele. Regionaalhaigla infrastruktuur on üks modernseimaid E-koolitused töötajatele said hoo sisse ning patsiendikool koostöös haigla patsiendinõu- Eestis ja naaberriikides, kuid väljakutseid nakkusriskide maandamisega on ka meil – näiteks kojaga sai avalöögi just õigel ajal. patsiendi liikumise teekondade määratlemisel või piisava isolatsiooni tagamisel. Tuleb igati Aastal 2020 pidime oluliselt pingutama selle nimel, et planeeritud areng ei peatuks. Toon tunnustada vabariigi valitsuse otsustust investeerida järgmistel aastatel tervishoiutaristusse esile mõned olulised arengud: jätkasime juhtide koolitamisega ning alustasime juhtidele – Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku uude hoonesse, verekeskuse rekonstrueerimisse, individuaalse coachingu pakkumisega, haarasime härjal sarvist ehk alustasime klinitsistide palatikorpuse osakondade rekonstrueerimisse ning isolatsioonivõimekuse parandamisse. poolt kaua oodatud e-haigusloo projektiga, ehitasime kontsessiooni korras haiglale uue Oluline väljakutse peitub selles, et isegi meie väga võimekal meeskonnal on inimlikud mitmetasandilise parkimismaja, mis kindlasti annab olulist leevendust meie Mustamäe piirid. Kiirkorras pädeva personali leidmine on pea et võimatu. COVID-üksustes töötavad meditsiinilinnaku parkimiskorraldusele. Lõpetasime uue vähiravi- ja patoloogiakeskuse tervishoiuspetsialistid täis isikukaitsevarustusega – patsientide raviüksuses saab viibida projekteerimise ning alustasime ehitustegevusega, alustasime uue psühhiaatriakliiniku mõne tunni kaupa. See omakorda tähendab, et võrreldes tavapärase haiglaosakonnaga projekteerimisega, jätkasime vähiravivaldkonnas kiirendite uuendamisega, vahetasime välja nõuab COVID-i ravi vähemalt kaks korda enam personali. tippkardioloogia jaoks üliolulised angiograafid. Kõike seda pandeemia kõrvalt. Tänaseks, aastaks 2021, on COVID-pandeemiast saanud osa meie tavapärasest tegevusest. Eelnimetatud kahe funktsiooniga hakkama saamise vastuseks on tasakaalu leidmine. Meie COVID-staap sai selle tasakaalu leidmisega väga hästi hakkama. Toetus haigla erinevatelt Aasta 2020 tõi investeeringu-uudise mitte ainult Regionaalhaigla ja meie tütarhaigla, üksustelt, olgu kliinilised või tugivaldkonnad, oli tugev ning usk sellesse, et saame hak- Hiiumaa Haigla, osas, vaid ka Tallinna Haiglast. On asjakohane korrata meie sõnumit – kama, oli suur. Meie senine tegevus kriisivaldkonna arendamisel tuli COVID-pandeemiaga arvestades linnale kuuluvate keskhaiglate taristu kesist olukorda, on uue ja modernse hakkama saamise osas kindlasti kasuks ja väärib tunnustust. 2019. aastal viidi läbi õppus haiglakompleksi vajadus enam kui mõistetav ja toetust vääriv. Regionaalhaigla juhatuse ja "Pattaya tuul", kus harjutati reageerimist ohtliku viirusnakkuse levikule Aasiast Eestisse. kliinikute juhtide hinnangul annab see projekt suurepärase võimaluse teha ära ka mööda- Nali naljaks, sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Mulluse pandeemia raames kirjutati pääsmatu ümberkorraldus eriarstiabis ja seda just pealinnas. Selleks, et rakendaksime ravi- Regionaalhaigla jaoks kriisiplaan. rahastust optimaalselt, et lõppeks teatud erialadel ebamõistlik dubleerimine, et meil piisaks tervishoiutöötajaid ning patsiendid saaksid patsiendikeskse ja mõistliku raviteekonna najal Patsientide kõrval peame kõige enam tähelepanu pöörama meie töötajate vajadustele. rahvusvaheliselt tunnustatud ravi, on vaja käegakatsutavat ja silmaga nähtavat muutust. Palliatiivravi keskuse ja psühhiaatriakliiniku kaasabil pakkusime Regionaalhaigla meeskon- nale toetust stressirohke ja pingelise perioodiga toimetulekul. Saime kriisiaegse 2020. aastaga suurepäraselt hakkama – tänan siiralt kõiki Regionaalhaigla kolleege teie panuse eest! Niivõrd mastaapse kriisi olukorras ei saa Regionaalhaigla, kõrgema etapi haiglana, toime- tada omakeskis. Oli enam kui arusaadav, et peame toetama riiklikke institutsioone oma Oleme võimas meeskond! tippspetsialistidega – meditsiinijuhina tegutses meie tolleaegne kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov, Põhja meditsiinistaabi juhina ja valitsuse teadusnõukoja liikmena tegutses haigla ülemarst dr Peep Talving, üleriiklikus isikukaitsevahendite hankimisel ja logistika Agris Peedu korraldamisel kui ka täiendavate hingamisaparaatide soetamisel, osalesid administratiiv- direktor Aivi Karu, õigus- ja hanketeenistuse juht Kadri Kilp, logistikateenistuse juht Tarmo Vadi ja meditsiinitehnika direktor Andrus Paats, Terviseametit nõustas infektsioonikontrolli osas dr Mait Altmets. Koostöövalmidus on ja jääb meie haigla üheks põhiväärtuseks. Sihikindlalt täitsime avatuse põhiväärtust, jagades laialdaselt – olgu covidkriis.ee veebi, sotsiaalmeediakanalite, tele- ja raadiosaadetes kui ka ajalehtedes – teaduspõhist teavet COVID-viirusest, selle ravivõimalustest ja kuidas end viiruse vastu kaitsta. Koostöö Tallinna Lastehaiglaga ning Lääne-Tallinna Keskhaiglaga oli sisutihe ja arendav. Teise laine alguses esines kriitikat – miks haiglad jälle nii palju rabelevad, esimese laine järgselt ju kinnitati avalikkusele, et erinevad lahendusvariandid ja plaanid on koostatud ning valmis. Muudatusi tuli teha palju ning see, mis lepiti kokku esimese laine ajal, ei saanud toimida teise laine ajal, sest juba ainuüksi riiklikud piirangud olid teistsugused ning haigla- ravi vajajate arv oli oluliselt suurem. Jah, klinitsistid teadsid viirusest oluliselt rohkem ning järjepidevalt täpsustati ravijuhendeid. Olukorraga kohandamist vajasid nii hospitaliseerimise juhendid kui eskaleerimisplaanid. Kõigi nende pingutuste oluliseks tulemuseks oli plaanilise ravi toimimine vaatamata COVID- pandeemiale. Patsiendid ei jäänud ravita! Regionaalhaigla ja ka teised haiglad võimestasid oluliselt oma plaanilist ravi ning patsiendid, kelle ravi eriolukorra ajal edasi lükkus, said oma ravi aasta teises pooles. Iga kriis toob endaga tahes-tahtmata kaasa uued võimalused ning —4— —5— Tegevusaruanne 2020 Regionaal­haigla tööandjana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 Sisukord Panustame sellesse, et meil oleks piisav järelkasv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Tervislik ja ohutu töökeskkond on meile tähtis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 Tööõnnetused ja kutsehaigestumised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 Tervisekäitumise edendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 Juhatuse esimehe pöördumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Psühhosotsiaalse töökeskkonna parendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 Sisukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Mõistame oma rolli ja vastutust ühiskonnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 COVID-19 puhangu juhtimine Regionaalhaiglas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Mõistame oma rolli ja vastutust ühiskonnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Regionaal­haiglast lühidalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Panustame tervishoidu ja haiguste ennetusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 Regionaalhaigla grupp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Kujundame riiklikku ja kohalikku tervishoiupoliitikat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 Regionaalhaigla grupi olulised arvud 2020 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Teadvustame ja juhime oma keskkonnamõju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Väljakutseterohke 2020 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Elektri-, vee- ja küttekasutuse ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .77 Arengukava ja strateegiliste eesmärkide täitmine . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Elektrienergia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Patsiendi huvid on alati meie plaanide ja tegevuste keskmes . . . . . . . . . . . . . . 25 Soojusenergia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Parima ravitulemuse toob erialade vaheline sidusus ja koostöö . . . . . . . . . . . . 28 Vesi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Interdistsiplinaarne koostöö ja erialade arendamine Kasvuhoonegaaside heitkogused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 loovad paremad võimalused patsientide raviks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Jäätmekäitlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Taotleme kvaliteeti igas tegevusvaldkonnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Juhime Regionaalhaiglat ausalt, avatult ja väärikalt . . . . . . . . . . . . . . . 80 Õppiva ja õpetava haigla strateegia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Regionaalhaigla väärtusahel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Parimate töötulemuste eeldus on toetav ja arendav töökeskkond . . . . . . . . . 34 Regionaalhaigla ja tütarhaiglate nõukogud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Regionaalhaigla laieneb ja areneb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 Regionaalhaigla ja tütarhaiglate juhatused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Tänapäevane haigla kasutab digilahendusi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 Auditikomitee ja siseaudit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Koostöös suudame patsientidele pakkuda parimat ravitulemust . . . . . . . . . . . 40 Juhtimiskontrollid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 Erialase kvalifikatsiooni hoidmine ja arendamine on iga töötaja kohus . . . . . . 41 Riskijuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Raviteenuste juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 Regionaalhaigla majandus­tegevuse juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 Iga numbri taga on patsient ja tema lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Otsene loodud ja jagatud majanduslik väärtus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 Kriisis on oluline roll õdedel-hooldajatel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 Finantssuhtarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 Kvaliteetne ravi peab olema kättesaadav igale inimesele . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Saadud toetused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 Patsiendi tagasisidest saame olulist sisendit tegevuste planeerimiseks . . . . . . 52 Ostud ja hanked . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Terviseandmed peavad olema hästi hoitud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 Investeeringud ja parendused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Oleme avatud uutele tõenduspõhistele raviviisidele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Aruandeperiood, käsitletavate teemade ja üksuste kokkuvõte . . . . . . 98 —6— —7— Tegevusaruanne 2020 COVID-19 puhangu juhtimine Regionaalhaiglas Kõige suurem tegur, mis mõjutas Regionaalhaigla tegevust 2020. aastal, oli COVID-19 viirusega seonduv. Regionaalhaigla ettevalmistus COVID-patsientide vastuvõtuks algas jaanuaris, tuginedes esimeses faasis teiste riikide nakkusnäitajate ning rakendatud meetmete analüüsidel. Haigla eesmärkideks oli tagada patsientide ohutus, tagada parim ravi aegkriitilistele mitte-COVID haigetele ja COVID-haigetele, maandada haig- lasisese leviku riske ning tagada haigla toimepidevus. Regionaalhaigla ohu hinnang ja reageerimine oli varasem ja jõulisem võrreldes riiklike juhistega. Seetõttu käsitles Regionaalhaigla COVID ohupiirkondadena laiemat vaadet kui Terviseameti juhised seda ette nägid. Märtsis lisandusid olukorrateadlikkuse loomiseks ja asjakohaste meetmete rakendamiseks teadusnõukoja (TNK) prognoosimudelid. Loodi infektsioonikontrolli Eraldi taristu nakkusohu Töökorraldus kriisiolukorras Koostöö kolmandate osapooltega juhtrühm vältimiseks COVID-puhangu aegse töökorraldusega seoses töötati Koostöö erinevate riigiasutustega ja üksteise aitamine Regionaalhaiglas välja 47 juhendit. on laia ulatusega kriisisituatsioonide lahendamise lahu- Haigla esimene COVID-19 pandeemiale reageerimiskava Nakkusohu vältimiseks loodi eraldi teekonnad ja käsit- tamatuks osaks. teemaline kohtumine toimus 31.01.2020. Kohtumisele lused COVID-positiivsete, COVID-negatiivsete ja COVID- „ Isikukaitsevahendite kasutamise kiiret ja järgnes mitteametlik ning alates 09.03.2020 juhatuse staatuseta patsientidele. Käsitlusi muudeti vastavalt efektiivset juhendamist võimaldas e-õppe Regionaalhaigla töötajate suurima mahuga haiglavälised esimehe korraldusega infektsioonikontrolli juhtrühma nakkusohu riskitaseme muudatusele. keskkonna kasutusele võtmine � koolituse läbis tegevused olid: (IKJ) moodustamine. nii Regionaalhaigla kui tütarhaigla personal väga COVID-positiivsete patsientide ravitsoonideks määratleti „ kiirabi tegevuste juhi Terviseameti lühikese ajaga, esimese nädalaga sai koolitatud Juhtgrupi ülesanded ja õigused olid: eraldi osakonnad. Erakorralise meditsiini osakonnas juhtimisstruktuuris osalemine; enam kui pooled töötajad. võeti kasutusele haiglavälise osana triaažitelk respira- tugitegevuste juhi asendusliikme, „ jälgida epidemioloogilist olukorda maailmas ja „ toorsete haigusnähtudega patsientidele. Patsiente tulid „ Lisaks viidi isikukaitsevahendite kasutamise Eestis ning planeerida ja rakendada asjakohased logistikajuhi ja hankejuhi isikukaitsevahendite triaažitelgi ette suunama Naiskodukaitse liikmed. paremaks kinnistamiseks operatiivselt meetmed COVID-19 nakkuse vältimiseks ja hankimisprotsessides osalemine; läbi praktilised töötoad, mida vedas ohjamiseks Regionaalhaiglas; Radioloogiaosakonnas eraldati COVID-patsientide uuri- staabijuhi Teadlaste Nõukojas osalemine; õenduspersonal. „ miseks omaette isoleeritud alla, nn „must radioloogia “. „ koostada juhiseid Regionaalhaigla töötajatele, infektsioonikontrolli talituse töötajatel Nakkusohu vältimiseks ning parimaks epideemiaaegset „ praktikantidele ja koostööpartneritele; nõuda ja Laborisse loodi diagnostiline võimekus SARS-CoV-2 Sotsiaalkindlustusameti palvel töökorraldust toetavaks tegevuseks rakendas haigla monitoorida juhiste järgimist; uuringuteks. Kokku tehti 2020. aastal 35 200 COVID-19 isikukaitsevahendite kasutamise koolitamine mitmeid meetmeid, sh: analüüsi. hooldekodude personalile; „ korraldada koostöös „ patsientide raviga otseselt mitteseotud kommunikatsiooniteenistusega välis- ja sisekommunikatsiooni; COVID-patsientide ravimine personal suunati võimalusel kodukontorisse; „ infektsioonikontrolli õel Kuressaare haigla tegevustes osalemine. COVID-patsiente raviti erakorralise meditsiini osakon- „ otseselt COVID-kokkupuutes töötav personal „ seirata isikukaitsevahendite ja ravimite varude Regionaalhaigla tegi proaktiivset koostööd nii olukor- nas, intensiivravi osakondades ja COVID-osakonnas. sai kõrgemat töötasu ning koduses isolatsioonis laoseisu, tarbimist ning korraldada nende rateadlikkuse loomisel kui rakendatavate meetmete COVID-osakond mehitati 8 õe vahetusega, mis tõi kaasa viibijatele oli tagatud lepingujärgne töötasu; väljastamist osakondadele ning korraldada planeerimisel põhja regiooni teiste haiglatega kui Tartu varude täiendamist; olukorra, kus ühe COVID-osakonna mehitamiseks oli „ personalile oli avatud psühholoogilise abi Ülikooli Kliinikumiga. vaja sulgeda viie muu osakonna plaaniline töö. Arstlik võimalus 24/7. „ teha koostööd nakkusohu juhtimisega seotud töökorraldus, kus intensiivravi osakonna residendid käi- Regionaalhaigla molekulaardiagnostika labor aitas pädevate asutuste, sündmust lahendavate Kaugtöö kasutus kasvas eriolukorra ajal enam kui 5 korda. sid iga päev COVID-visiitidel, toimis hästi ühenduslülina Kuressaare haigla laboril alustada SARS-Co-V2 mole- staapidega ja teiste tervishoiuasutustega; Kui enne eriolukorda oli kaugtööks loodud lahenduse intensiivravi ja COVID osakonna vahel. kulaarsete testidega kohapeal, koolitades ja nõustades kasutajaid keskmiselt 40 päevas, siis eriolukorra ajal oli „ jälgida COVID-19 nakkuse ohjamise meetmete Kuressaare labori töötajat oma laboris ja varustades testi Patsiente mõjutas kõige rohkem plaanilise töö ümber- sama näitaja 240. rakendamisega seotud kulusid. kohapealseks verifitseerimiseks vajalike materjalidega. korraldus, kui nõrga immuunsusega patsientide nak- Kasutajatele loodi kaugtoo.regionaalhaigla.ee keskkond, kusohu vältimiseks lükati edasi või võimalusel muu- 16.03.2020 kuulutas Regionaalhaigla ülemarst välja haigla valmisolekutaseme „KRIISI OHT – epideemia, deti kaugvastuvõttudeks mitte-aegkriitiliste patsientide kuhu koondati kõik kaugtööd puudutavad olulisemad Varude haldus sõnumid. Kaugtöö vahendina võeti kasutusele MS masskannatanute situatsioon“ saates e-kirja vastava ambulatoorsed vastuvõtud. Isikukaitsevahendite olemasolu tagamine oli COVID-19 Teams. Võrreldes eriolukorra eelse ajaga, kasvas Teams- infoga kõikidele töötajatele ja avaldades info haigla Ümberkorraldustest informeeriti patsiente mass-sõnu- kevadise puhangu keskpunkt, sest globaalsete tarnetõr- koosolekute hulk enam kui 8 korda, ulatudes kuni 80 siseveebis. Valmisoleku taseme väljakuulutamisega mitega ja telefoni teel. Üldist infot edastati välisveebi gete tõttu oli oluliselt häiritud isikukaitsevahenditega samaaegse koosolekuni. koos alustas tööd haigla strateegilise- ja operatiivstaabi ja sotsiaalmeediakanalite vahendusel ning vastloodud varustatus. ühendstaap nimega COVID-staap, kuhu kuulusid kriisi­ plaani kohaselt kõik operatiivstaabi võtmerollid. veebilehel koroonakriis.ee. Kommunikatsioon avalikkusega Kõige kriitilisem oli jaanuarist märtsini FFP3 respiraa- torite varu, mistõttu personal kasutas väiksema riskiga Staap kogunes täiskoosseisus 16.03 – 13.04.2020 2 korda Avalikkusega suhtlemisel oli Regionaalhaigla proaktiivne tegevustes esialgu juba varasemalt soetatud, aga aegu- päevas 10:00 ja 16:00, seejärel mindi üle kord päevas meediasuhtleja olles erinevates meediaväljaannetes nud respiraatorite varu. COVID-positiivse patsiendiga koosolekutele ning alates 07.05.2020 kaks korda nädalas kajastatud ligi 3000 korral ning jagades infot ka sotsiaal- lähikontaktis olevatele töötajatele olid tagatud kvali- toimuvatele koosolekutele. meedia kanalites. teetsed nõuetele vastavad isikukaitsevahendid kogu Haigla kõneisikute ring hõlmas COVID-staabi liikmeid puhangu ajal. ning COVID-patsientide raviga seotud arste ja õdesid. Isikukaitsevahendite defitsiidi tingimustes oli ainukeseks Lai kõneisikute ring võimaldas ühelt poolt hajutada koor- lahenduseks leida uued tarnijad ja tarnekanalid. must ja teisalt luua mitmekesisemat meediapilti. Et puhangu algusfaasis oli palju vastuolulist infot, lõi Regionaal­h aigla COVID-19 fookusega veebi koroo- nakriis.ee. — 10 — — 11 — Tegevusaruanne 2020 Regionaal­haiglast lühidalt Regionaalhaigla grupp Regionaalhaigla grupi olulised arvud 2020 Regionaalhaigla visioon Olla tunnustatud ja uuendusmeelne meditsiinikeskus, teerajaja Eesti tervishoius. Regionaalhaigla missioon Investeerime inimeste tervisesse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) on Eesti juhtiv tervishoiuasutus ja tervishoiusektori inno- Regionaalhaigla ravijuhtude keskmine kaal ehk CMI oli 1,68 (2019) ning Eesti haiglate keskmine 1,15. 2020. 1 274 420 441 85 427 vatsiooni eestvedaja. Regionaalhaigla on riigi asuta- aasta andmeid aruande koostamise hetkeks avaldatud Ravivoodit Ambulatoorsete Erakorralise tud sihtasutus, mille asutajarolli täidab Eesti Vabariigi ei ole. vastuvõttude arv meditsiini osakonna Sotsiaalministeerium. Regionaalhaigla toimib eraõi- Regionaalhaigla on piirkondlik haigla, mille koosseisus vastuvõttu saabunuid gusliku juriidilise isikuna, mis juhindub oma tegevu- on seitse kliinikut koos 31 erialakeskusega. ses põhikirjast ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigus- aktidest. Sarnaselt Euroopa ülikoolihaiglatega pakub Regionaalhaigla konsolideerimisgruppi (edaspidi Regionaalhaigla raviteenust kõigil arstlikel erialadel, Regionaalhaigla grupp) kuuluvad SA Läänemaa Haigla v.a pediaatria ja sünnitusabi. Lisaks on Regionaalhaigla (edaspidi Läänemaa Haigla), SA Hiiumaa Haigla (edas- Eesti suurim vähiravi-, trauma-, südame- ja psühhiaat- pidi Hiiumaa Haigla) ja SA Raplamaa Haigla (edaspidi riakeskus. Raplamaa Haigla), mis on üldhaiglad ja teenindavad 36 831 84 912 27 118 peamiselt oma maakonna patsiente. Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega ja olenevalt patsiendi terviseprobleemist ka lihtsamat 2017. aastal sõlmiti partnerluse raamleping Rakvere arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele peamiselt Haiglaga ja 2018. aastal Järvamaa Haiglaga, varem on Keskmine ravitud Kirurgilisi Kiirabiviisitide arv Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja- sõlmitud koostöölepingud Pärnu Haiglaga: 2014. aastal patsientide arv protseduure Eestist. Vältimatut arstiabi osutatakse kõikidele abiva- keemiaravi ja 2017. aastal hematoloogia erialal. jajatele. PRANGLI 26,6 miljonit eurot TALLINN SAUE RAKVERE PALDISKI JÜRI SAKU KEILA VORMSI KOHILA KOSE Investeeringud ja parendused (hoonetesse, RAPLA HIIUMAA HAAPSALU PAIDE Põhja-Ees� Regionaalhaigla rajatistesse, meditsiinitehnoloogiasse, IT-sse) MÄRJAMAA Kiirabipunk�d ja -brigaadid Tütarhaiglad Koostöölepinguga haiglad PÄRNU 245 SAAREMAA miljonit KIHNU RUHNU eurot 5 036 615 Osutatud Töötajate arv Patsientide tervishoiuteenuste tänuavaldusi Regionaalhaigla osutab kiirabiteenust Harjumaal, Raplamaal, Hiiumaal, rahaline maht Läänemaal ja Eesti väikesaartel ning reanimobiiliteenust Põhja-Eestis. — 14 — — 15 — Tegevusaruanne 2020 Väljakutseterohke 2020 „ Tingituna hooajalistest- ja koroonaviiruse levikust kehtestati patsientide külastuskeeld. „ 19. märtsist alustas Regionaalhaiglas tööd COVID-19 patsientide ravimiseks mõeldud COVID osakond (COVIDO), kus on teise astme intensiivravi võime- kus ning mille töötajad on saanud eriväljaõppe. Patsientide teekond uude JAANUAR osakonda on detailselt läbi mõeldud ning vastavalt tähistatud. „ Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhiks saab Regionaalhaigla „ Esmakordselt kogunes Regionaalhaigla kriisijuhtimise meeskond, et arutada kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov, kelle ülesanne on koordineerida valmisolekut koroonaviirusega toimetulekuks. haiglate ravikorraldust üle Eesti. Hädaolukorra meditsiinijuht allub tervisea- „ Regionaalhaigla ostis Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ettevõtte osa ning alates metile ja koordineerib raviasutuste tegevust hädaolukorra lahendamise ajal. 1. jaanuarist 2020 pakub taastusravi teenust patsientidele Sõle tänaval Regio- Hädaolukorra meditsiinijuhil on õigus anda korraldusi tervishoiuteenuste naalhaigla. Regionaalhaigla järelravi kliiniku asemel moodustati taastus- ja ümberkorraldamiseks. palliatiivravi kliinik. Erialade ühendamine aitab pakkuda patsientidele seni- sest mugavamat ja terviklikumat raviteenust, oluliselt laienesid taastusravi APRILL võimalused. „ Eriolukorras usaldusväärse info, teaduspõhiste nõuannete ja operatiivse „ Regionaalhaigla näo-lõualuukirurg dr Heleia Nestal Zibo viis läbi keerulise e-abi jagamiseks avas Põhja-Eesti Regionaalhaigla esimese spetsiaalselt operatsiooni, kus 19-aastasel neiul asendati mõlemad alalõualiigesed ning COVID-19 teemadel pühendatud infoveebi www.koroonakriis.ee. samal ajal sooritati ortognaatne kirurgia, mille abil korrigeeritakse patsiendi üla- ja/või alalõualuu asendit ning mida seni ei olnud Eestis tehtud. „ Tallinna jõudis Eesti ja Läti ühine isikukaitsevahendite tellimus, mida aitasid läbi viia Regionaalhaigla spetsialistid. Isikukaitsevahendeid jagati Tervisea- „ Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum sõlmisid koostöö raam- meti jaotuskava alusel Eesti erinevatele tervishoiuasutustele ja üldhoolde- lepingu, mille keskmes on vähi- ja traumaravi, harvikhaigused ning tervikliku kodudele. Tellimuse täitmisel oli oma roll Eesti suursaatkonnal Pekingis, kes patsiendi raviteekonna kujundamine. Eesmärgiks on kokku leppida kõrgema suhtles Hiina ametivõimudega ja abistas tollilubadega. etapi ravitegevuse ühtsed põhimõtted ja tegevused. „ 7. aprillil võttis Regionaalhaigla kasutusele e-õppe keskkonna, mis andis „ Eesti president Kersti Kaljulaid andis vabariigi aastapäeva eel riigi teenete- võimaluse COVID-19 piirangute olukorras turvaliselt jätkata koolitustegevu- märgid 114 inimesele, kelle seas oli ka kaks Regionaalhaigla arsti: psühhiaater sega, sest eelkõige eriolukorras oli oluline anda kõikidele töötajatele kiirelt dr Erika Saluveer ja verekeskuse vanemarst dr Riin Kullaste. Lisaks pälvisid teadmisi, kuidas ennast ja teisi kaitsta viiruse eest. teenetemärgi kaks Regionaalhaigla veredoonorit: Konstantin Borzenkov ja Joosep Vaikma. „ Algas Regionaalhaigla teavituskampaania koondnimega „Kodus päästad elusid“, kus meedikud jagasid nõuandeid ning soovitusi pikalt kestva kriisiolu- VEEBRUAR korraga toime tulemiseks ja dokumentaalstiilis portreelood viisid vaataja otse kriisi keskmesse, näidates eesliinil olevate arstide ja õdede tööd eriolukorra „ Esmakordselt Eestis loodi veritsushäirega rasedate toetuseks erialade ülene tingimustes. töögrupp ja koostöömudel, kuhu kaasati lisaks Regionaalhaigla hematoloo- „ Regionaalhaigla avas keemia-, kiiritusravi ja reumatooloogiliste patsientide giakeskuse spetsialistidele Tallinna Lastehaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja infotelefonid, et toetada patsientide ravi ning vastata eriolukorras tekkinud Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaal. küsimustele nakatumisriski ja selle vähendamise abinõude, vastuvõttude „ Eesti Haigekassa juhatus otsustas toetada nelja insuldipatsiendi raviteekonna toimumise ning töökorralduse kohta. arendusprojekti kogusummas 1 073 800 eurot. Saadud toetus annab või- „ Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegi koostöös tehnoloogiaettevõttega Threod maluse muuta insuldipatsiendi raviteekonda sujuvamaks ja terviklikumaks. Systems Eesti meditsiini ajalugu, kui esmakordselt lennutati Hiiumaa Haig- „ Tallinna Lastehaigla tunnustas vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel las võetud analüüsimaterjal, sealhulgas koroonaviiruse testiproov, saarelt kolleegipreemiaga Regionaalhaigla onkoloogi dr Tiit Suuroja. mandrile mehitamata lennuvahendi ehk drooniga. „ Algas uue parkimismaja ehitus, mis valmis 2021. aasta märtsis. MAI MÄRTS „ Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla alustasid kliinilise uuringuga „COVID-19 infektsioonist paranenud inimeste plasma „ Haiglad hakkasid piirama plaanilist ravi, et tulla toime COVID-19 viiruse kasutamine COVID-19 raske infektsiooni ravis: pilootuuring“, mille raames levikust tingitud erakorralise ravivajaduse kasvamisega. Terviseameti ette- kutsuti koroonaviiruse haigusest paranenud inimesi loovutama vereplasmat, panekul tõstis sotsiaalminister riikliku tervishoiu valmisoleku tasemele 2. et uurida, kui tõhus on paranenud inimeste plasma kasutamine COVID-19 „ Regionaalhaigla kiirabikeskuse katastroofimeditsiini osakond ja Eesti pääste- raskelt põdevate patsientide ravis. meeskonna meditsiinirühm koostöös Päästeameti Kose logistikakeskusega „ Regionaalhaiglat külastas president Kersti Kaljulaid, et saada ülevaade sel- varustasid 3 päästetelgiga Kuressaare haigla, lisaks suunati päästetelgid lest, milline olukord valitseb Eesti tervishoiusektoris. Presidendile tutvustati Ida-Virumaa keskhaiglasse ja Rakvere haiglasse. Regionaalhaigla COVID-19 pandeemiast väljumise strateegiat. — 16 — — 17 — Tegevusaruanne 2020 „ Raske südamepuudulikkusega 38-aastane eestlane sai COVID-19 pandee- „ Regionaalhaigla patsiendinõukojaga liitus kaks uut liiget - Tallinna Puuetega mia rangetes karantiinitingimustes uue südame Helsingis. Esimest korda Inimeste Koda ning Saaremaa Vähiühing. Patsiendinõukoja liikmed annavad toimus Eestist lennutransport ja südamesiirdamine ECMO (extracorporeal Regionaalhaigla juhatusele nõu, kuidas planeerida ja kujundada patsienditee- membrane oxygenation) ehk kehavälise vereringe seadmega patsiendile. konda ning patsiendikeskseid protsess, kuidas paremini kaasata raviprotsessi Hea koostöö Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga ning Eesti Haigekassa rahastus nii patsiente kui ka nende lähedasi, milline peaks olema patsiendikommuni- on südamesiirdamise ka Eesti patsientidele kättesaadavaks teinud. Suur katsioon ja haigla poolt pakutavad lisateenused ja kuidas patsiendiorganisat- roll kogu süsteemi ülesehitamisel on olnud dr Günter Taalil, kes on Soome sioonid saaksid koostöös Regionaalhaiglaga patsiente aidata. kolleegidega koostööd teinud ja südamesiirdamisi läbi viinud aastast 2010. „ Regionaalhaigla investeerib Hiiumaa Haiglasse 200 000 eurot, millega plaa- „ Regionaalhaigla andis erakorralise meditsiini päeval Grand Man tiitli dr Valdo nitakse arendada Hiiumaa Haigla infrastruktuuri. Kavas on täielikult ümber Toomele, kes on olnud läbi aastate Regionaalhaigla silmapaistev juht, teadust ehitada Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakond (EMO) ja polikliiniku tegev spetsialist ja innovaator. ruumid patsientide ambulatoorseks vastuvõtuks. „ Regionaalhaigla arstid tutvustasid Toilas ja Narva-Jõesuus piirkonna arstidele JUUNI ja perearstidele onkoloogiste patsientide ravi koostöövõimalusi Regionaal- haiglaga. Käsitleti uusi diagnostika ja ravivõimalusi ning räägiti, mida ooda- „ Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste erialal võeti koostöös perearstidega takse perearstidelt patsientide suunamisel Regionaalhaiglasse. e-konsultatsioonide teostamiseks kasutusele uuenduslik pildipangalahendus, mille abil jõuavad kiireloomulisemat abi vajavad patsiendid eelisjärjekorras nahaarsti vastuvõtule. SEPTEMBER „ Käivitus insuldihaigete raviteekonna pilootprojekt ning kaasati esimesed „ Avati Ülemiste doonorikeskus. Doonoritele oli uus keskus avatud juba 15. patsiendid. septembrist. Külastatavus oli esimese nädala jooksul positiivselt suur, kokku „ Verekeskus alustas suvetuuriga „Kingi tund oma suvest ja päästa elusid!“. külastas keskust nädalaga 269 doonorit. Tuuri avalöök toimus 29.-30. juunil Rakvere Kultuurikeskuses. „ 40 Regionaalhaigla juhti alustasid aastast koolitusprogrammi, mille eesmärk on arendada ja ühtlustada haigla töötajate juhtimisalaseid teadmisi ning JUULI tõhustada erinevate tasandite juhtide igapäevatööd. Arendusprogrammi koostasid oma ala tippeksperdid Tallinna Tehnikaülikooli e-meditsiinikesku- „ 1. juulist startis ametlikult projekt „Kopter“, millega alustati liiklusavariisse sest ja ärikorralduse instituudist. sattunute lennutransporti traumakeskusesse. „ Peaminister Jüri Ratas tänas 3. juulil Tallinna botaanikaaias toimunud tänu- OKTOOBER kontserdil eri elualade esindajaid, kes aitasid lahendada koroonaviirusest põhjustatud eriolukorda. Teiste seas andis peaminister tänumedali ka Põh- „ Regionaalhaigla laboratooriumiga liitus Läänemaa Haigla meditsiinilabor. Igal ja-Eesti Regionaalhaiglale ja prof Peep Talvingule panustamise eest Teadus- sügisel on Regionaalhaigla võtnud teenindamiseks üle ühe oma tütarhaiglate nõukoja töösse. laboritest: 2018. aastal Raplamaa Haigla, 2019. aastal Hiiumaa Haigla ja „ Regionaalhaigla sõlmis hankel edukaks osutunud AS-iga Merko Ehitus Eesti 2020. aastal Läänemaa Haigla labori, eesmärgiga hoida tütarhaiglates asuvad projekteerimis- ja ehituslepingu Mustamäe meditsiinilinnaku kolmanda Regionaalhaigla laboriüksuste tulemused võrreldavad Mustamäe korpuses arendusetapi rajamiseks. Ligikaudu 14 500 m2 suurune Y-korpus loob vähi- asuva tuumiklabori omadega. haigetele tipptasemel ravivõimalused koondades Regionaalhaigla vähiravi „ 29. oktoobril toimus Regionaalhaigla 2. Teadus- ja arenduskonverents. kaasaegsesse ja patsiendisõbralikku keskkonda. Ehitustööde maksumus ilma Parima ettekande tiitel läks II Intensiivravi osakonna juhatajale dr Indrek käibemaksuta on ligikaudu 33,8 miljonit eurot ja tööde valmimise tähtaeg Rätsepale („Covid-19 haigete intensiivravi – Eesti versus muu maailm“) ja 2023. aasta juulis. parima posteri eest tunnustati labori õendusjuhti Ene Vadi („Õendusala juh- „ Läänemaa Haigla juhina alustas tööd dr Edvard Garder, osakoormusel jätkab tide perspektiiv-pragmaatilise eestvedamise ja emotsionaalse intelligentsuse ta oma tööd Regionaalhaiglas üldkirurgina. vahelised seosed“). „ Alustati isheemilise insuldi näitel esmakordselt laiapõhjalise patsiendi rapor- „ Regionaalhaigla intensiivravi osakondades võeti kasutusele uus, suhtlemist teeritud terviseandmete kogumist, kasutades selleks rahvusvahelise stan- toetav rakendus Communicare ICU, mis on eeskätt mõeldud patsientidele, dardi (ICHOM Standard Set for Stroke) andmestikku. Andmeid kogutakse nii kes ei saa mingil põhjusel rääkida ega muul viisil end väljendada, kuid on või- aktiivravi jooksul kui ka 3 ja 12 kuu möödudes haigestumisest. melised iseseisvalt rakendust kasutama. Lisaks patsientidele on rakendusest abi nende lähedastele ja patsiendiga suhtlevale personalile. AUGUST „ Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskus läbis Euroopa Hemofiilia Võrgustiku (European Haemophilia Network (EUHANET) akrediteeringuprot- sessi ja sai tunnustatud kui Euroopa Veritsushäirete Ravi Keskus (European Hemophilia Treatment Centre). — 18 — — 19 — Tegevusaruanne 2020 NOVEMBER „ Valmis Regionaalhaigla uudse lahendusega mobiilne ravipind, mis paigaldati Mustamäe meditsiinilinnakusse. Kriisireageerimise võimekuse suurenda- miseks mõeldud mobiilse ravipinna loomiseks sai Regionaalhaigla kevadel toetuse Coca-Cola Fondi rahastusmeetmest. „ 17. novembril toimus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöökonverents “Teadus, tehnoloogia ja meditsiin”. „ Euroopa Insuldiorganisatsioon tunnustas WSO-ESO virtuaalkonverentsil Regionaalhaigla neuroloogiakeskust ESO Angels Awards plaatinumtaseme kvaliteediauhinnaga, millega tunnustatakse neid keskuseid ja haiglaid, kes on pühendunud insuldiravi kvaliteedi parendamisele. „ Terviseameti, Eesti Haigekassa ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöös Prangli saarel esmase abi brigaadi käivitamine pälvis Harjumaa Aasta Tegijate kon- kursil Tervisetegu 2020 tiitli. DETSEMBER „ Eestis algas vaktsineerimine COVID-19 viiruse vastu. Regionaalhaiglas sai esimese vaktsiinidoosi intensiivravi arst dr Hans-Erik Ehrlich. 31. detsembri seisuga oli Regionaalhaiglas vaktsineeritud 700 haigla töötajat. „ Koostöös patsiendinõukojaga alustas Regionaalhaigla Patsiendikooliga, et tuua inimesteni usaldusväärset terviseinfot ja teaduspõhiseid nõuandeid tervise hoidmisest, haiguste ennetamisest ning aktiivsest raviprotsessis osa- lemisest. Patsiendikooli avaüritus toimus veebikeskkonnas teemal „COVID-19 ja kroonilised haigused“. „ Regionaalhaigla valis esmakordselt aasta parima teadusartikli, mis määrati anestesioloogiakliiniku intensiivravi keskuse ülemarst-keskuse juhatajale dr Kristo Eriksonile artikli eest “Brain tight junction protein expression in sepsis in an autopsy series”, mis ilmus ajakirjas Critical Care. „ Regionaalhaigla juhatus tunnustas virtuaalsel aastalõpupeol aasta parimaid – välja kuulutati Aasta Tohter, Aasta Kõneisikud, Aasta Tugitöötaja ja Aasta Koostööpartnerid. Aasta Tohter 2020 tiitel kuulub sel aastal erakorralise meditsiini keskuse juhataja-ülemarst dr Vassili Novakule. Aasta Kõneisik 2020 tiitli pälvisid ravitöö direktor dr Helis Pokker ja infektsioonikontrolli talituse juhataja-vanemarst dr Mait Altmets. Aasta Tugitöötaja 2020 on juhtimisarvestuse talituse juhataja-finantskontroller Monica Kirspuu-Uik. Aasta Koostööpartner 2020 tiitel kuulub sel aastal kahele suurepärasele koostööpartnerile – Pärnu Haiglale ja Eesti Kunstiakadeemiale. Pärnu Haig- laga on Regionaalhaiglal aastatepikkune koostöö onkoloogia ja hematoloogia valdkonnas, et pakkuda Pärnus elavatele vähipatsientidele kodulähedast keemiaravi ning meie arstide tuge vereloomehaiguste valdkonnas. Eesti Kunstiakadeemia tudengid on viimastel aastatel järjepidevalt panustanud nii haigla raviteekondade kui teiste teenuste disaini. Eestis algas vaktsineerimine COVID-19 viiruse vastu. >>> — 20 — — 21 — Tegevusaruanne 2020 Arengukava ja strateegiliste eesmärkide täitmine Regionaalhaigla arengukava aastateks 2019–2021 Patsiendi huvid on alati meie plaanide ja sätestab visiooni, missiooni ja põhiväärtused ning kirjeldab strateegiad. Arengukava keskendub tegevuste keskmes kümnele valdkondlikule strateegiale: Patsiendikeskse haigla strateegia Regionaalhaigla peamine fookus on inimene – patsiendi ravi kvaliteet ja rahulolu ravitee- nusega. Iga struktuuri, taristu, protsesside vms. muudatusvajaduse arutelu käigus tuleb patsiendikeskse haigla strateegia, eelkõige arvestada muudatuse mõju nii patsientidele kui ka töötajatele. Patsiendikeskse haigla strateegiast tulenevad peamised saavutused 2020. aastal ja olulisemad eesmärgid 2021.-2022. aastaks: erialase arengu strateegia, 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: ravitöö korralduse strateegia, „ alustasime insuldipatsiendi raviteekonna „ loome anesteesiakeskuse ärkamispalati- arendusprojekti elluviimist koostöös Eesti tesse isolatsiooniboksid tagades operat- Haigekassa ja välispartneritega. Aasta sioonikeskuse ärkamisruumi kontaktiso- kvaliteedistrateegia, jooksul kaasasime 65 patsienti ja rakenda- latsiooni tingimused; sime tervisetulemite mõõtmist (PROM ja „ võtame osa Eesti Haigekassa kaugtee- PREM) rohkem kui 350 isheemilise insul- õppiva ja õpetava haigla strateegia, diga hospitaliseeritud patsiendil; nusmudeli näidisprojektide konkursist, mille teemadeks Regionaalhaiglas on „ koostöös Patsiendinõukojaga alustasime südamepuudulikkus, krooniline obstruk- Patsiendikooliga; tiivne kopsuhaigus, vaimne tervis ning hinnatud töökeskkonna strateegia, vähidiagnoosiga patsiendi kõrvaltoimete „ võtsime kasutusele telefoni kaugvastuvõ- raporteerimine; tud, aasta lõpus käivitasime video kaug- vastuvõtu ja -teraapia lahenduse; parendame patsienditeekonda onkoloo- taristu arengu strateegia, „ gias rinnavähipatsiendi digitaalse raken- „ lõime koostöös Pärnu Haiglaga kodulä- duse kaudu; hedase piltdiagnostika võimaluse Pärnu e-haigla strateegia, piirkonnas elavatele patsientidele; „ laiendame patsiendi raviaegse ja -järgse tervisetulemite vormi PROM (Patient „ rajasime Ülemiste doonorikeskuse. Reported Outcome Measure) mõõdiku kasutust uutele erialadele; võrgustumise ja koostööpartnerluse strateegia, „ koostöös Raplamaa Haiglaga alustame Raplamaa vähipatsientidele õdede nõus- tamisteenuse pakkumist; teadustöö strateegia. „ loome kaasaegse intensiivravikeskuse külastuskorra, mis muudab intensiivra- vikeskuse patsientide külastamise ning sugulastele informatsiooni jagamise Arengukava laiahaardelise teemade katvuse tagamiseks osalesid selle koostamisel paindlikuks ning seeläbi parandab rahul- teenistuste, kliinikute ja õendusjuhid, igaüks oma vastutusvaldkonna esindajana. olu tervishoiuga. Arengukava kinnitamisel jõudsid Regionaalhaigla juhatus ja nõukogu seisukohale, et haigla arengut määravaid otsuseid tehes tuleb silmas pidada oluliselt pikemat aega kui põhikirjast lähtuvat kolmeaastast perspektiivi. Seetõttu võeti 2020. aastal Regionaalhaigla arengukava koostamisel perspektiivi järgmise kümne aasta arengud, arengukava arutelu ja kinnitamine toimub 2021. aastal. — 24 — — 25 — Tegevusaruanne 2020 Projekti "Teenusedisain tervishoiuasutuses 2020" keskmes oli kroonilise diagnoosiga inimese kehaline aktiivsus. <<< motivatsiooni hoidmiseks, terviseteadlikkuse tõst- miseks ja suurema vastutuse võtmiseks enda heaolu mõjutamisel kroonilist haigust põdedes. „ Veebruaris 2020 toetas Eesti Haigekassa Regionaal­ haigla „Insuldipatsiendi ühtse raviteekonna piloot- projekti“ 300 000 euroga. Insuldiprojekti eesmärk on tagada patsiendi sujuv üleminek aktiivravilt järg- PATSIENDITEEKONNA PROJEKTID onko-hematoloogia polikliinikus. Alustasime rin- „ Regionaalhaigla ja Eesti Kunstiakadeemia inter- mistesse etappidesse ning toetada nii patsienti kui navähi patsiendi rakenduse loomist (Patient Journey aktsioonidisiani magistriõppe ühisprojekti "Disain ka tema lähedasi insuldijärgses taastumisprotsessis. Regionaalhaigla patsiendikeskseid tegevusi mõjutasid App´i platvormile), mis valmib lõplikult 2021. aasta sotsiaalse innovatsiooni jaoks" raames otsisime testimiseks. Projekti raames testiti esmakordselt 2020. aastal mitmed koostööprojektid ja algatused. esimeses kvartalis. Rakendus on lihtne, läbinisti sügisel 2020 viise, kuidas parandada soolevähi näiteks insuldiõde-juhtumikorraldaja rolli ning loodi Koostöös Patsiendinõukojaga lõime Patsiendikooli, tõenduspõhine esmane infoallikas rinnavähi diag- sõeluuringute toimimist, kuidas suurendada õen- „ eesti- ja venekeelne nutirakendus, kust on võimalik mis on pidevalt uuenev õppe- ja infokeskkond pat- noosi saanutele. Lükkasime käima eesnäärmevähi dus-hoolduspersonali rolli haigla näo ja kultuuri leida vastused enimlevinud küsimustele seoses sientidele, et rohkem kaasata patsiente aktiivselt õde-koordinaatori pilootprojekti, mille kaudu tes- kujundamisel, kuidas käivitada efektiivselt kodune insulti haigestumise ja sellest taastumisega. Lisaks osalema ennetus- ja raviprotsessis. Patsiendikooli titakse uue positsiooni mõju patsientide koge- verevõtuteenus ning kuidas muuta uue Y-korpuse katsetati insuldi konsiiliumite korraldust ning viidi eesmärk on parendada inimeste teadmisi tervisest ja musele vähiravi teekonnal. Pilootprojekti rahas- ehituse raames planeeritud verevõtuala patsiendi- praktikasse ühtne inforuum esmatasandi, sotsiaal- tervise hoidmisest; haigustest, ravist ja ägenemiste tatakse nii kaasatud kliinilistest üksustest kui ka ja töötajasõbralikumaks. Neli magistrantide gruppi süsteemi ja Regionaalhaigla vahel. Samuti kaasajas- ennetamisest ning taastumisest. Patsiendikooli tee- Regionaalhaigla Teadusarendus fondist. töötasid aktiivselt 7 nädala jooksul klinitsistidega, et tati teiste insuldikeskustega koostöös veebikesk- made valik toimub koostöös Patsiendinõukojaga koostöös läheneda kitsaskohtadele innovaatiliselt ja „ 2020. aasta sügisel lõppes Põhjamaade ministrite kond insult.ee. Juulis 2020 alustati esmakordselt ning neid planeeritakse poolaasta kaupa. Info koo- luua uusi lahendusi. nõukogu programmi Nordplus Horizontal kahe- kõigi isheemilise insuldi diagnoosiga patsientide ter- lituste kohta on kodulehel: https://www.regionaal- aastane projekt „Co-Designing Healthcare“, mille „ Regionaalhaigla, TalTechi ja EKA ühismagistriõppe- viseandmete mõõtmist, mille aluseks võeti rahvus- haigla.ee/et/patsiendikool, sotsiaalmeedias ning eesmärk oli Põhjamaade tervishoiusüsteemilt tee- kava Design and Technology Futures ühisprojekt vaheline standard (ICHOM Standard Set for Stroke). kõik koolitused on järelvaadatavad. nusedisaini rakendamise kogemustest õppimine. "Teenusedisain tervishoiuasutuses 2020" keskendus Terviseandmeid kogutakse nii haiglaravi jooksul kui „ "Vähiravi teekonna patsiendikeskne kujundamine“ Koroona tõttu jäid viimasesse projektiaastasse seekord kroonilise diagnoosiga inimese kehalise ka 3 ning 12 kuu möödudes haigestumisest. 2020. projekti raames jätkasime aktiivselt erinevate kavandatud disainsprindid ja projekti tuumik- aktiivsuse propageerimisele. Neli gruppi tuden- aastal kaasasime tervisetulemite andmestikku üle arendustegevustega. Valmis kiiritusravi patsien- meeskonna kohtumised ära, aga veebiseminarist geid said partneriteks erinevate kliiniliste üksuste 350 patsiendi ning pilootprojekti sekkumisgrup- dile esimest ravipäeva tutvustav video nii eesti lõpuüritusel jagasime tagasisidet, õpitut ja kin- eksperdid: pulmonoloogia, kardioloogia, bariaat- pidesse 65 patsienti. Pilootprojekti kaasatud pat- kui vene keeles. Onkoloogilisele patsiendile valmi- nistasime suhteid edasisteks koostööprojektideks ria ja ortopeedia. Sügisest jõuludeni kestnud ja sientide jälgimine lõppeb 2021. aasta detsembris. nud infovideod said avalikuks nii Regionaalhaigla Rootsi Sahlgrenska Ülikooli Haigla ning Sahlgrenska koroona tõttu komplitseeritud ühisarendusmara- Projekti tulemused selguvad 2022. aasta esimeses ja Onkoloogiakeskuse kodulehtedel kui ka Innovatsiooni ja ettevõtluse kõrgkooliga ning Lapi toni tulemusena valmisid nii digitaalsed, sotsiaalsed kvartalis, kui esitatakse Eesti Haigekassale projekti keskhaigla ja Lapi ülikooliga Soomest. kui interdistsiplinaarsed lahendused patsientide lõppraport. — 26 — — 27 — Tegevusaruanne 2020 Parima ravitulemuse toob erialade 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: vaheline sidusus ja koostöö VÄHIKESKUS „ juhtisime koostöös Eesti Vähiliiduga suurüri- „ loome patsientidele võimaluse veebipõhiseks tust „Terve Eestiga vähi vastu“, mis kulminee- kontaktiks ravimeeskonnaga; Erialase arengu strateegia rus maailma vähideklaratsiooniga liitumisega „ loome veebipõhised konsultatsioonivõimalused septembris; tütar- ja partnerhaiglatega ning perearstide ja Regionaalhaigla arendab erialasid patsiendikeskselt ja multidistsiplinaarselt, sest „ kliiniku kiiritusravi keskus läbis Rahvusvahelise pereõdedega; sidusus ja erialade vaheline koostöö tagavad optimaalsed raviteekonnad ja -tulemused. Aatomienergia Agentuuri (IAEA) auditi; „ arendame kasvajavastast süsteemravi saavate Kõrgeima kompetentsi ja parimate ravitulemuste saavutamiseks soodustab ja arendab „ lõime projekti „Vähipatsiendi raviteekonna pat- patsientide nõustamisliini; Regionaalhaigla erialasiseseid kitsamaid spetsialiseerumisi. Kompetentsikeskuste arengu siendikeskne kujundamine“ raames kiiritusravi alus on vastavad arengukavad. „ arendame koduõenduse võimekust; patsiendile esimest ravipäeva tutvustava video Tehakse koostööd Euroopa tunnustatud meditsiinikeskustega, et tuua Eestisse kõige nii eesti kui vene keeles; „ koordineerime koostöös Pärnu Haiglaga kodu- uuemaid teadmisi ning muuta üha rohkem ravivõimalusi patsientidele kättesaadavaks. lähedase palliatiivravi arendust sealsetele vähi- „ lõime vähipatsientidele koduõenduse mees- haigetele; konna. „ arendame täppisonkoloogiat ja-hematoloogiat. 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: TRAUMAKESKUS „ kaasajastasime erakorralise insuldihaige käsitlust „ viime läbi hübriidoperatsioonisaali analüüsi ja võtsime kasutusele aju perfusiooniuuringu KT veresoonte-, südame- ja traumakirurgia ravi- „ projekti „Kopter“ õppustel osalesid Regionaal- „ laiendame projekti „Kopter“ kõikide raskete uuringutel; võimekuste arenduseks; haigla kiirabikeskus, Tartu Kiirabi, Karell Kiir- traumadega patsientide transpordiks trauma- abi, Häirekeskus, Päästeamet ning Politsei- ja keskusesse; „ kaasajastasime ja juurutasime COVID labori- „ võtame kasutusele uued nakkushaiguste mole- Piirivalveamet. Alates 1. juulist 2020 jõuavad diagnostikat; kulaarsed markerid; „ rakendame Punase Trauma käsiraamatu põhi- eluohtlikult vigastatud traumapatsiendid heli- mõtted traumakeskuses; „ avaldasime laboriuuringute käsiraamatu ja käivi- „ kaasajastame tütarhaiglate hematoloogia ana- kopteriga otse sündmuskohalt Regionaalhaigla tasime majasisese laboriarsti nõuandetelefoni; lüsaatoreid, veregaaside ja hüübimisanalüsaa- traumakeskusesse; „ koostame Regionaalhaigla traumakeskuse ravi- toreid; juhised; „ ühtlustasime hematoloogilised referentsväär- „ kutsusime kokku Trauma Arendus- ja Kvaliteedi- tused Eestis; „ loome verekeskuse välislaod Rakvere ja Lääne- komitee, mis koordineerib Põhja-Eesti raviruu- „ avame traumakeskuse veebilehe www.trauma- maa haiglatesse; mis traumahaigete ravikvaliteeti; keskus.ee. „ tööd alustas uus 3D angiograaf ning koonuskimp röntgenaparaat; „ võtame kasutusele vedelikul baseeruva tsüto- „ uuendasime Regionaalhaigla traumakeskuse loogia (LBC) meetodi; käsitlusjuhendit. „ käivitasime raviüksused koroonapositiivsete pat- sientidele abi tagamiseks. „ alustame 177Lu-PSMA raviprotseduuridega prostata vähiravis; „ jätkame 2020. aastal alustatud DASA (Dynamic Appraisal of Situational Aggression) piloteeri- mise ja juurutamisega psühhiaatriakliiniku stat- sionaarse ravi õendustegevuses; „ juurutame uitnärvi stimulatsiooni kui ravimee- tod raskesti kontrollitavate epileptiliste hoogu- dega raviks. Nüüdsest jõuavad eluohtlikult vigastatud traumapatsiendid helikopteriga otse sündmuskohalt Regionaalhaigla traumakeskusesse. >>> — 28 — — 29 — Tegevusaruanne 2020 Interdistsiplinaarne koostöö ja erialade Taotleme kvaliteeti igas tegevusvaldkonnas arendamine loovad paremad võimalused patsientide raviks Kvaliteedistrateegia Regionaalhaigla eesmärk on pakkuda kvaliteetset tervishoiuteenust, mis on efektiivne, ohutu ja patsiendikeskne. Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamiseks jätkasime 2020. aastal tööd, Ravitöö korralduse strateegia mis algas Joint Commission Internationali (JCI) akrediteerimisvalmiduse auditiga aastal 2019. Aruandeaasta lõpuks oleme rakendanud 23 parendusmeedet ning käivitanud arvukalt teisi Ravitegevuse juhtimisel tähtsustab Regionaalhaigla arstide teadmiste jagamist nii inter- parendustegevusi. Muuhulgas oleme lõpule viinud infektsioonikontrolli, patsiendiohutust, distsiplinaarsetes kui ka erialasisestes töörühmades ning nende töörühmade kaudu ravimite käitlemist, ehitiste ohutust ja patsiendiõiguseid puudutavaid parendustegevusi. ravitöö korraldamist. JCI jätkutegevuste ajakava ulatub 2023. aastasse ning plaanid hõlmavad kogu haigla tegevusula- tust tugistruktuuridest kliiniliste üksusteni. Lisaks JCI projektile oleme tõstmas oma õenduskva- liteeti vastavalt Magnet® standardile, mille raames alustasime kvaliteedianalüüsiga. 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: 2020. aastal säilitasime olemasolevad rahvusvahelised akrediteeringud ning laien- Kolmandat aastat dasime enda akrediteeritavat ala. Esmakordselt hinnati hemofiiliapatsientide ravi pälvis Regionaalhaigla „ septembris alustas Regionaalhaigla kirurgiaklii- „ laiendame MET (Medical Emergency Team)-te- vastavust EAHAD (European Association for Haemophilia and Allied Disorders) ja neuroloogiakeskus nikus ja esmakordselt Eesti meditsiinisüsteemis gevuse kõikidesse Mustamäe korpuse ravistruk- EHC (European Haemophilia Conosrtium) standarditele, mille tulemusena tunnistas tööd MET (Medical Emergency Team) mees- tuuridesse; Euroopa infarkti­ EAHAD Regionaalhaigla hematoloogiakeskust Euroopa Hemofiiliaravi Keskusena. kond, kuhu kuuluvad väljaõppe saanud inten- oleme eestvedajad meeleolu- ja ärevushäirete organisatsioonilt (ESO) „ Kolmandat aastat pälvis Regionaalhaigla neuroloogiakeskus Euroopa infarktiorgani- siivravi keskuse õed ja arstid, kes pakuvad läbi insuldi­ravikeskuse etapilise käsitluse väljatöötamisel Eestis; satsioonilt (ESO) insuldiravikeskuse plaatinumtaseme. ühtse käsitluse ööpäevaringselt palatiosakonna plaatinum­taseme. töötajatele tuge patsiendi kliinilise seisundi hal- „ loome täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanu- Samuti jätkasime ravijuhendite väljatöötamist sealhulgas rahvusvaheliste raviju- venemise korral; häire (ADHD) diagnostika ja ravikäsitluse Eestile hendite Eesti tingimustele kohandamist: 2020. aastal kinnitati Regionaalhaiglas 18 kohaldatud juhendi koostöös Eesti Psühhiaatrite arstlikku juhendit, millest viis puudutasid otseselt või kaudselt tegutsemist COVID-19 viiruse „ alustasime Psühhiaatriakliiniku Meeleolu- ja Seltsiga; tingimustes. Lisaks pöörasime 2020. aastal kõrgendatud tähelepanu patsiendiohutusele. Olulise ärevushäirete valdkonnas ravijuhukeskse mees- loome kriitilisete organite automaatse konturee- saavutusena töötasime välja Regionaalhaigla patsiendiohutusjuhtumite haldamise kontsept- konnapõhise patsiendikäsitluse juurutamist; „ rimise (AI) analüüsi mitmel paikmel; siooni, mida hakkame juurutama 2021. aastal. Võimendamaks meie pingutusi patsiendiohu- „ töötasime välja psühhoedukatiivse grupitege- tuse valdkonnas, kutsume 2021. aasta alguses kokku patsiendiohutuse juhtrühma, mida asub vuse läbiviimise õendustegevusjuhendi; „ tegeleme 3D aplikaatorite printimisega lähiravi juhtima patsiendiohutuse peaspetsialist. 2021. aasta prioriteetideks on kvaliteediindikaatorite individualiseerimiseks; ulatuslikum kasutuselevõtt, pidev kvaliteediparendamine ja õenduskvaliteet. JCI jätkuprojekti „ töötasime välja patsiendi suitsiidiriski hindamise juhendi; „ korraldame Tallinnas erinevaid vähiravi meist- raames keskendume rohkem patsiendikesksele ravile ning ehitiste ohutusele. riklasse. „ koostöös EMO ja Hiiumaa Haiglaga käivitasime telesilla, mis võimaldab insuldipatsientide trom- bolüüsravi Hiiumaa Haiglas. 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: „ rakendasime 23 JCI parendusmeedet ning algatasime lisaks „ loome patsiendiohutuse juhtrühma 43 meedet; ning juurutame patsiendiohutusjuhtu- „ töötasime välja Regionaalhaigla patsiendiohutusjuhtumite mite haldamise kontseptsiooni; haldamise kontseptsiooni; „ viime läbi kõrgendatud tähelepanu „ hematoloogiakeskust tunnustati Euroopa Hemofiiliaravi kvaliteediindikaatoritele, sh ravikvali- Keskusena; teediindikaatorite auditi, töötame välja uued ravikvaliteediindikaatorid ja kor- „ neuroloogiakeskus pälvis kolmandat aastat insuldiravikes- rastame õenduskvaliteedi-indikaatorid; kuse plaatinumtaseme; „ viime läbi Regionaalhaigla pideva kva- „ viisime läbi kliinilise auditi ravikvaliteediindikaatorite juuru- liteediparenduse (continuous quality tamisest onkoloogias; improvement) arenguprogrammi. „ toimusid uushindamised JCI Facility Management & Safety. — 30 — — 31 — Tegevusaruanne 2020 Õppiva ja õpetava haigla strateegia Regionaalhaigla strateegiline eesmärk on õpetada ja arendada võimalusi õppimi- seks, õpetamiseks ja teadustöö tegemiseks ning teha koostööd uute lahenduste 157 leidmiseks. residenti 2020. aastal, mil auditoorne õpe ei olnud võimalik suurema osa aastast, võtsime 129 kasutusele alternatiivsed meetodid nii õppimiseks kui ka õpetamiseks. Peamisteks Tartu Ülikooli arsti­ märksõnadeks olid distantsilt õppimine ja õpetamine, veebiseminarid ja e-õpe. teaduskonna VI kursuse praktikanti Veebiseminarid ja e-õpe ning selle integreerimine õppetöösse on võimaldanud erinevatele kursustele ligipääsu rohkematele töötajatele ja koostööpartneritele, 5 sest need võimaldavad õppijal läbida õpet temale sobival ajal ja sobivas tempos. Tartu Ülikooli poolt suunatud Veebilahendused ja e-õpe on võimaldanud auditoorset õpet efektiivsemaks tööpraktikanti muuta ja vähendada kontaktõppeks kuluvat aega. Veebikoolitustel osalemine on hästi omaks võetud ka Regionaalhaiglas mitte töötavate kolleegide poolt, kes on 531 usinalt kasutanud võimalust õppida distantsilt. õendus-hooldus jt. üliõpilast 2020. aastal oli Regionaalhaiglas 157 residenti (2019: 152), 129 Tartu Ülikooli 58 arstiteaduskonna VI kursuse üliõpilast (2019: 114), 5 Tartu Ülikooli poolt suuna- töövarju. tud tööpraktikanti, 531 õendus-hooldus jt üliõpilast (2019: 584) ja 58 töövarju (2019: 92). 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: „ võtsime kasutusele e-õppe keskkonna ja lõime „ laiendame e-õppe kursuste loomist ning integ- mitmeid e-õppe koolitusi: uue töötaja sissee- reerime e-õppe keskkonna haigla infosüstee- lamise koolitus, küberhügieen, isikukaitseva- midega; hendite kasutamine ja eemaldamine (Covid- „ viime läbi sisekoolitajate arendusprogrammi 19), kaugtöö koolitus (MS Teams) ning ohtlike koolitamise ja juhendamise kvaliteedi ühtlus- ravimitega toimunud õnnetusjuhtumi korral tamiseks; tegutsemine; „ jätkame õendusnõustamise seminaridega; „ jätkasime koostööd perearstidega õhtusemi- naride korraldamisel, mida hakati läbi viima „ uuendame elustamiskoolituse korraldust, integ- veebiseminaridena, osalejate arv kasvas mär- reerides e-õpet ja praktilisi töötubasid; kimisväärselt; „ rakendame Patsiendikoolis erinevaid õppe­ „ korraldasime ülehaiglalisi arendusseminare õen- vorme, toomaks tervisealased teadmised ja dusnõustamise kvaliteedi ühtlustamiseks; oskused võimalikult paljude inimesteni. „ eriolukorras usaldusväärse ja teaduspõhiste info jagamiseks avasime COVID-19 teemadel pühen- datud infoveebi www.koroonakriis.ee; „ alustasime sisekoolitajate arendusprogrammi koolitamise ja juhendamise kvaliteedi ühtlus tamiseks Hindame väga oma töötajate järjepidevat enesearengut ja loome järeltulevale põlvele vajaliku õpikeskkonna. >>> — 32 — — 33 — Tegevusaruanne 2020 Parimate töötulemuste eeldus on toetav ja arendav töökeskkond Hinnatud töökeskkonna strateegia Regionaalhaigla kõige tähtsam vara ja olulisim ressurss on haiglas töötavad inimesed. Personalistrateegia suurim eesmärk on kompetentsed ja motiveeritud töötajad, kellest sõltub kõige otsesemalt pakutava tervishoiuteenuse kvaliteet. 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: „ muutsime COVID-kriisist tulenevalt erakorraliselt töö põhi- „ jätkame COVID-kriisist tuleneva aju- mõtteid ja personalitöö korraldust: tise personalitegevuste ümberkor- raldamisega (personali ümbersuuna- – lõime süsteemid personali kiireks ümbersuunamiseks mine, aktiivsed värbamistegevused, ja kodus töötamiseks; õiglane tasusüsteem, töötajaid toeta- – muutsime tasusüsteeme ja tegelesime töötajate toe- vad tegevused nagu psühhosotsiaal- tamisega (psühholoogiline toetamine, ööpäevaringne sed tegurid, vaktsineerimine jne); lastehoiu võimalus, töötasu kompenseerimine teatud „ parendame juhtimiskvaliteeti ja jät- juhtudel, majutusvõimalused jne); kame juhtide vahetusega seotud „ liitsime oma meeskonnaga Põhja-Eesti Taastusravikeskuse protsesside väljatöötamist; personali; „ arendame digisüsteemidega seotud „ arendasime juhtimispõhimõtteid ja-funktsioone (uute juh- personaliprotsesse, mis lihtsustavad tide konkursid, juhtide lepinguprintsiipide korrigeerimine, kõikide töötajate tööd; juhtide koolitamine ja 360° hindamine); „ rakendame digitaalset tööohutus- „ lõime psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegeleva töögrupi; alast juhendamist; „ tegelesime personalitöö digitaliseerimisega; „ viime läbi töökeskkonna riskianalüü- „ lõime tööohutusalase juhendamise keskkond siseveebis; sid anestesioloogiakliinikus, diagnos- tikakliinikus ja taastus- ja palliatiivravi „ paigaldasime massaažitoolid kõikidesse korpustesse; kliinikus; „ muutsime lisapuhkuse andmise printsiipe motiveerimaks „ arendame tervisedenduse alaseid täiskoormusel töötamist. tegevusi. Aruandeaastal läbis aastase koolituse 40 juhti ja potentsiaalset juhti, lisaks viidi läbi teisi koolitusi ning vastavalt vajadusele juhtimispraktika 360° hindamisi või muid töökeskkonda puudutavaid uuringuid. Regionaalhaigla personalipoliitika keskmes on meie töötaja, jälgime töö efektiivsuse kõrval oma töötajate heaolu ja tervise säilimist töö tegemisel. Tööhulga normeerimine, Parima tööintensiivsuse reguleerime, töökeskkonna ja tööohutuse teemadega tegelemine, tulemuse toob õnnelik samuti töötajate tervisedenduse ja tunnustamise alased tegevused − kõik see toetab töötaja. eesmärki saavutada inimkeskne ja iga töötajat väärtustav töökeskkond. >>> — 34 — — 35 — Tegevusaruanne 2020 2 Regionaalhaigla laieneb ja areneb Taristu arengu strateegia Haigla taristu arendamisel on fookuses patsientide ja personali vajadused. Jälgitakse, et muutused lihtsustaksid haigla tööprotsesse, tagaksid taristu toimepidevuse ning vähendaksid tänu hoonete energiatõhususe parendamisele ka kinnisvara kasutuskulusid. 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: „ Terviseameti, Eesti Haigekassa ja Põhja-Eesti „ jätkame onkoloogia statsionaar- ja päevaravikor- Regionaalhaigla koostöös alustas Prangli saarel puse ehitusprojekti ja olemasolevate korpuste 1. aprillil tööd esmase abi brigaad; rekonstrueerimistöödega; 2 1 „ saime vajalikud ehitusload ja alustasime onko- „ viime lõpule psühhiaatriakliiniku korpuse ehi- loogia statsionaar- ja päevaravikorpuse ehi- tusprojekti koostamise, korraldame ehitushanke tustöödega vastavalt projektiplaanile, lisaks ning alustame ehitustöödega; alustasime palatikorpuse terviklike rekonstruee- „ jätkame palatikorpuse rekonstrueerimistöö- rimistöödega ning AB-korpuse liidespindade dega – kaasaegsete isolaatorpalatite ehituse ja rekonstrueerimistöödega; tsentraalsete keskkonnasüsteemide rajamisega „ alustasime psühhiaatriakliiniku korpuse ehita- täiendava eurorahastuse saamisel; mise hankedokumentatsiooni koostamisega; „ võtame kasutusele Retke tee 32 parkimismaja; „ jätkasime palatikorpuse rekonstrueerimise „ osaleme sobivatel tingimustel koostöös Tallinna projekteerimisega vastavalt projektiplaanile ja Lastehaiglaga 689-kohalise parkimismaja ehi- saime kõik vajalikud ehitusload ehitustöödega tamisel; jätkamiseks; „ alustame Verekeskuse hoone rekonstrueerimis- „ alustasime 500-kohalise parkimismaja ehitust tööde ettevalmistustega – projekteerimistööde Retke tee 32 kinnistule ning aasta lõpuks saavu- ja ehitustööde aegse asenduspinna leidmisega 1 3 tasime selle põhilise kasutusvalmiduse; täiendava eurorahastuse saamisel. Lähiaastatel „ koostasime Verekeskusele taristu edasiseks on plaanis teha Ädala 2 kinnistul paikneva amor- arendamiseks funktsionaalse arengukava II etapi tiseerunud Verekeskuse hoone täielik rekonst- ja esitasime selle Sotsiaalministeeriumisse koos- rueerimine; kõlastamiseks. „ nõustame Hiiumaa Haiglat haiglahoone rekonst- rueerimise planeerimisel. 3 OLULISEMAD ARENDUSED: 4 1 Mustamäe meditsiinilinnaku onkoloogia statsionaar- ja päevaravikorpus 2 Psühhiaatriakliiniku uue hoone projekteerimine ja ehitamine 3 Mustamäe meditsiinilinnaku palatikorpus 4 Mustamäe meditsiinilinnaku parkimismajad — 36 — Tänapäevane haigla kasutab digilahendusi E-haigla strateegia 12,3 miljonit ~25 miljonit 41 000 m 2 Üha rohkem digilahendusi kasutavas maailmas aitab uute e-lahenduste juurutamine olla eurot investeeriti 2020. aastal eurot plaanib Regionaalhaigla uut ravitööks sobilikku patsientide jaoks kättesaadavam, muuta protsessid töötajate jaoks läbipaistvamaks ja hoonetesse ja rajatistesse. 2021. aastal investeerida haigla pinda kavatsetakse 2023. mugavamaks ning saavutada seeläbi paremaid ravitulemusi. E-haigla aluseks on koostöö kinnisvarasse, millest enamiku aastaks juurde ehitada. See ja innovatsioon. moodustavad investeeringud pindala on pea sama suur kui uusarendustesse ja B-korpuse Tallinna linnahallil. Rahalise 2020. aasta märksõnadeks olid mobiilsus, paindlikus ja koostöö. Aasta nõudis oskust rekonstrueerimisse. investeeringu väärtus on keskenduda kõige olulisemale ning olla valmis kiirelt reageerima ja otsuseid tegema. eeldatavasti 90 miljonit eurot. Eriorukorra ja pingelise ravitöö toetamise kõrvalt sai ellu viidud enamik planeeritud tegevusi. Oktoobris liitusid Regionaalhaigla IT teenistusega tütarhaiglate IT töötajad. 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: „ jõudsime e-intensiivravi projektiga eelviimasesse etappi, „ toimub e-intensiivravi programmi lõp- kus toimusid viimased arendused enne rakendmist: lik seadistamine, kasutajate koolitused, lisati puuduvad, haiglatöös vajalikud punktisüsteemid, alustame programmi kasutamist Regio- liidestamised ja tehti pidevaid testimisi; naalhaigla intensiivravi keskuses; 163 375 m2 2 224 ust 1 200 „ koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga viisime läbi eel- ja „ võtame tütarhaiglates kasutusele Regio- pinda haldab Regionaalhaigla kõikide korpuste peale üle 1 601 akent parkimiskohta on 2023. aastaks Regionaalhaigla Mustamäe ärianalüüsi Euroopa Liidu struktuurifondide toetusel üleriigilise verekeskuste ja -kabinettide infosüsteemi naalhaigla infosüsteemid; on ainuüksi Mustamäe „ loome uue andmelao ja andmeanalüü- Tallinna. See on võrreldav 14 linnakus, kui kõik planeeritavad juurutamiseks; korpuses. tika töövahendi; jalgpallistaadioniga. arendused teostuvad. Praegu on Mustamäe linnakus 720 „ suurendasime IT-alast koostööd 4 haiglaga- teostasime „ koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga parkimiskohta. vajalikud eel- ja arendustööd, et tagada ravitegevus ja alustame uue üleriigilise verekeskuste -kvaliteet ning ühtlustada vajalik infotehnoloogiline ja-kabinettide infosüsteemi arendusega; lahendus eri tervishoiuteenuse osutajate vahel; „ juurutame uue raamatupidamis- ja lao- „ viisime läbi rahvusvahelise e-haigusloo tarkvara tarkvara; turu-uuringu; „ taotleme välisrahastust e-haigusloo tark- „ saime valmis kaugvastuvõtu lahenduse, kus patsient ja vara juurutamiseks Regionaalhaiglas. tervishoiutöötaja saavad sõltumata asukohast läbi viia turvalise ambulatoorse visiidi; „ tegime digitaalse dokumenteerimise arenguhüppe ja võtsime kasutusele viimasele riiklikule dokumenteeri- 2 439 124 000 m3 ~5 700 misstandardile vastava epikriisi ja immuniseerimistea- tise ning -passi; lauatelefoninumbrit on ehk terve Saku suurhalli täie rikkele või pisiremonttöö hoolimata digiajastust puhast meditsiinilist hapnikku taotlusele reageeritakse ühe „ võtsime kasutusele tugiteenuste portaali, mille eesmär- Regionaalhaiglas kasutusel. kasutab haigla ühes kvartalis. aasta jooksul. giks on koondada haigla ravitegevust toetavad teenused Haigla peab olema kättesaadav ühte kohta; ka siis, kui mobiilside on „ labori infosüsteemi kasutamine laienes lisaks Raplamaa ülekoormuse või mõne muu Haiglale ka Hiiumaa Haiglasse. põhjuse tõttu katkenud. — 38 — — 39 — Tegevusaruanne 2020 Koostöös suudame patsientidele Erialase kvalifikatsiooni hoidmine ja pakkuda parimat ravitulemust arendamine on iga töötaja kohus Võrgustumise ja koostööpartnerluse strateegia Teadustöö strateegia Võrgustumine on tugiprotsess, et piirkondlike haiglate erialase arengu ja ravitöö parema Regionaalhaigla üks väärtusi on teaduspõhisus ja innovaatilisus. Meie eesmärk on raken- korralduse tulemused jõuaksid efektiivsemalt patsientideni väljaspool suuremaid linnu. dada kõige uuemaid ravivõimalusi. Selle saavutamiseks on oluline igakülgselt toetada Tütarhaiglate asutamisega aastatel 2015−2017 ehk institutsionaalse võrgustumise kaudu teadustegevust ja kliiniliste uuringute läbiviimist. Võtmevaldkonnad on Eesti-sisese ja loodud Regionaalhaigla grupis jälgime, et patsient saaks kvaliteetset ravi talle lähimas rahvusvahelise teaduskoostöö suurendamine, kliiniliste ja akadeemiliste teadusuuringute haiglas ja seda sõltumata tema elukohast. Lepinguline koostöö grupiväliste haiglatega osakaalu tõstmine ja välisvahendite kaasamine senisest suuremas mahus. ehk funktsionaalne võrgustumine võimaldab pakkuda Regionaalhaigla rikkalikku erialast 2020. aastal tõsteti oluliselt teadustöö toetusmäärasid: doktorikraadi kaitsnute toe- oskusteavet patsientidele väljaspool tütarhaiglate tegevuspiirkonda. tus tõusis kolm korda 4000 euroni ning juhendaja toetus kaks korda 2500 euroni. Publikatsiooni preemiad tõusid 750-1000 euroni sõltuvalt klassifikatsioonist ning edas- pidi saab toetust ka konverentsiteeside ja postrite eest. Tõusis ka teadustöö tunnitasu. 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: 2020. aastal kinnitati Regionaalhaiglas alalise teaduskomitee põhimäärus. Teaduskomitee ülesandeks on anda nõu haigla juhatusele ning teadus- ja arendusteenistusele teadus- ja „ rakendasime telesilla insuldipatsientide „ viime tütarhaiglad täielikult üle Regionaal- arendusstrateegia kujundamisel, sh teha ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse fondi trombolüüsiraviks Hiiumaa Haiglas Regio- haigla infosüsteemidele; strateegiliste eesmärkide ja selle vahendite optimaalse kasutamise osas. naalhaigla neuroloogi otsesel juhtimisel; „ loome Regionaalhaigla grupi ühtse varude „ hakkasime tütarhaiglatele ja Järvamaa Haig- haldus ja logistika mudeli; lale pakkuma täisteenust arvutitöökohtade 2020. aasta peamised saavutused: 2021.-2022. aasta eesmärgid: „ viime läbi analüüsi tütarhaiglate apteegi­ loomisel ja haldamisel ning võrguteenuste teenuse tsentraalseks korraldamiseks. osutamisel; „ korraldasime teise ülehaiglalise teaduskonve- „ töötame välja haigla teadus- ja arendusstratee- rentsi; gia koos eesmärkide ja mõõdikutega; „ alustasime laboriteenuse pakkumisega Lää- nemaa Haiglale; „ korraldasime esimese Tallinna Tehnikaülikooli ja „ keskendume teaduse rakenduslikkusesele ja Regionaalhaigla koostöökonverentsi; suurendame igal tasemel tehtava teadustöö „ koondasime Grupi finantsteenuste osuta- mahtu ning toetame innovatsiooniprojektide mise Regionaalhaiglasse; „ alustasime 59 uut kliinilist teadusuuringut, sh 10 läbiviimist; COVID-uuringut (millest kolm on rahvusvahelist „ Regionaalhaigla apteegi juhtimisel ühtlusta- uuringut, kus Regionaalhaigla on Eesti juhtiv „ viime olemasolevad kliinilised andmekogud üle sime tütarhaiglate apteekide ravimikäitluse keskus) ning 21 uut kliinilist ravimuuringut; REDCap platvormile ja toetame nende aktiivset protseduurid. kasutamist ravikvaliteedi hindamiseks ja teadus- „ avaldasime 152 teadusartiklit (ilmumas veel 13), töö tegemiseks. neist 87 publitseeriti rahvusvahelistes eelretsen- seeritavates ajakirjades; „ kaitsti neli doktorikraadi; „ toetasime teadustegevust ca 81 000 euroga. — 40 — — 41 — Tegevusaruanne 2020 Raviteenuste juhtimine 42 Iga numbri taga on patsient ja tema lugu PATSIENTIDE JAOTUS PIIRKONNITI Piirkond Patsientide arv Tallinn 79 503 19% Ravivoodite arv, keskmine ravitud haigete arv ja ravikestus on viimastel aastatel püsinud Harju maakond 26 911 Regionaalhaiglas stabiilsena. Ida-Viru maakond 4 571 Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördumiste arv oli 2020. aastal Rapla maakond 4 385 85 427, mis on 14% võrra vähem kui aasta varem. Päevaravi teenuseid sai 2020. aastal Lääne-Viru maakond 4 168 20% 61% 36 831 patsienti, mis on 2280 võrra vähem kui 2019. aastal. Pärnu maakond 2 861 Järva maakond 1 781 Lääne maakond 1 695 Saare maakond 1 273 Tartu maakond 824 Tallinn Ravivoodite arv grupis Hiiu maakond 690 1 274 Harju maakond Keskmine ravitud Välismaa 669 haigete arv Viljandi maakond 457 Teised piirkonnad (perioodi keskmine) Regionaalhaigla 1092 36 831 Jõgeva maakond Valga maakond 283 195 Tütarhaiglad 182 Võru maakond 178 Põlva maakond 105 Määramata 70 Päevaravi Voodipäevade arv voodipäevade arv 346 045 10 215 Regionaalhaiglas on loodud süsteem, millega tagatakse ravikvaliteet ja patsiendiohutus: „ regulaarselt toimuvad kliinilised „ regulaarsed haigusjuhtude aru- „ pidevalt arendatakse personali konverentsid patsiendi uurimise telud keskustes; pädevust läbi erialakoolituste ja või raviga seotud küsimuste aru- elukestva õppe; „ probleemsete haigusjuhtude tamiseks ja lahendamiseks; analüüs ja arutelu ravikvaliteedi „ hinnatakse letaalsust ja analüüsi- „ viiakse läbi kliinilisi auditeid, et komitees; takse lahkdiagnoose; Ambulatoorsete arsti Õdede iseseisvate analüüsida raviprotsessi ja selle „ ravitüsistuste ja kõrvalekallete „ toimub erialaspetsiifiliste indi- vastuvõttude arv vastuvõttude arv vastavust kehtestatud nõuetele; registreerimine ja arutelu; kaatorite juurutamine, monitoo- 420 441 138 041 „ kehtestatud on juhendid, et tagada kõrge ravikvaliteet, pat- „ hospitaalinfektsioonide regist- reerimine ja andmete analüüs; rimine, analüüs ja arendamine; „ raske trauma multidistsiplinaar- siendiohutus ja minimeerida varieeruvust pakutavas teenuses; sed arutelud ja auditid ravikva- „ resistentsete mikroobide ja liteedi ja õppeprotsessi tagami- „ toimub ravidokumentide kontroll puhangute seire; seks; ja puuduste esinemisel võetakse „ antibiootikumipoliitika – anti- „ ohutu kirurgia tagamiseks on Erakorralise meditsiini Kirurgiliste ette parendustegevused; biootikumide hea majandamise kehtestatud juhendeid ja kont- osakonna vastuvõttu protseduuride ja kujundamine, antibiootikumide „ toimuvad interdistsiplinaarsed rollkaarte ning jälgitakse nende saabunute arv operatsioonide arv kokku konsiiliumid; kasutuse jälgimine ja analüüs; korrektset täitmist. 85 427 84 912 „ edendatakse mittesüüdistavat ja arutelule avatud kultuuri; „ hügieeni- ja ravimite käitlemise nõuete täitmise regulaarne kont- roll; Regionaalhaigla grupi ja Regionaalhaigla peamised kliinilise tegevuse näitajad — 44 — — 45 — Tegevusaruanne 2020 Regionaalhaiglas toimuvad regulaarselt sisesed kvaliteediauditid ja kliinilised auditid vastavalt kinnitatud korrale ja auditite aastaplaanile. Siseauditid vt lk 87. Igal aastal korraldab Eesti Haigekassa eelteatamisega kliinilisi auditeid ja ravidokumentide hinda- Kriisis on oluline roll õdedel-hooldajatel misi (sihtvalikuid). Struktuuriüksused tellivad oma erialal kehtivatele rahvusvahelistele standarditele vastavuse hindamiseks/akrediteerimiseks ja vastavusstaatuse säilitamiseks Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas 2020. aasta õdede ja ämmaemandate aastaks, et juh- regulaarseid välishindamisi. tida tähelepanu nii õdede kui ka ämmaemandate puudusele tervishoiusüsteemis. 2020. aastal sooviti 2020. aastal viidi Regionaalhaiglas läbi 6 kliinilist auditit ja 4 õendusabi auditit. Lisaks tähistada suurejooneliselt üle maailma ka õenduse rajaja Florence Nightingale’i 200. sünniaastapäeva. viivad kvaliteedi- ja kliinilisi auditeid läbi kuus struktuuriüksust, kes omavad erialaspet- Paraku osutus 2020. aasta erakordselt suureks väljakutseks kogu tervishoiusektorile, sest COVID-19 siifilist kvaliteedisüsteemi ja koostavad oma struktuuriüksuse auditiplaanid- 2020. aastal pandeemiaga tegelemine võttis kogu tähelepanu. Ühelt poolt jäid ära õendusvaldkonna tunnustami- oli struktuuriüksuste auditiplaanides kokku 42 auditit. seks plaanitud üritused, teisalt oli tänu pandeemiale õdede töö ja tegemised kogu maailma fookuses. ͡ Haiglaapteek viib läbi sisekontrolle osakondades ravimite käitlemise alal. 2020 aastal 2020. aastal tuli palju õppida, pidime väga lühikese aja jooksul korraldati 83 ravimite käitlemise sisekontrolli. vaatama ümber oma töökorralduse, kohanesime erinevate muuda- 2020. aastal viis Eesti Haigekassa Regionaalhaiglas läbi 5 kliinilist auditit ja 12 ravidoku- tustega, tulime toime suure töökoormuse ja ka hirmudega. Senisest mentide hindamist (sihtvalikut). rohkem toetasime ja väärtustasime teineteist ning mõistsime mees- Rahvusvaheliste standardite (ISO, erialaspetsiifilised standardid) nõuetele vastavushinda- konnatöö olulisust. Õdede ja hooldajate valmisolek võtta vastu misi toimus 7 (laboratooriumis 2, patoloogiakeskuses 1, verekeskuses 1, haiglaapteegis sisuliselt igal päeval uut infot ja reageerida tundmatule rahulikult, 1, nukleaarmeditsiini osakonnas 1 ja hematoloogiakeskuses 1 (esmakordne)). on imetlust ja tunnustamist vääriv! Tänan töötajaid, kes ei pidanud Siseauditeid viidi läbi 7 (vt lk 87). paljuks töötada väljaspool oma osakonda, ning ka neid, kes selleks ooteseisundis valmis olid. Regionaalhaigla kvaliteedisüsteem on pidevas arengus, et olla vastavuses rahvusvahelise Aleksei Gaidajenko, õendusdirektor kvaliteedi kuldstandardiga. 2020. aastal jätkus regulaarne arendustöö, et viia meie tegut- semine paremini kooskõlla JCI ja Magnet® nõuetega. Selle kohta saab lähemalt lugeda Kvaliteedistrateegia peatükis. Meil tuli luua COVID kiirabibrigaadid ja COVID osakonnad erakorralises meditsiini, intensiivravi ja raviosakondade baasil. Väga suureks tööks oli COVID osakondade mehitamine personaliga, töögraafikute koostamine, personali koolitamine ja psühho-emotsionaalne toetus. Kiiretele korraldustele järgnesid kiired ümberkorraldused, selgitustööd tuli teha kas jooksvalt või tagantjärele. <<< Auditid aitavad tagada kvaliteetset raviteenust. — 46 — — 47 — Tegevusaruanne 2020 „ Uueks kogemuseks osutus Rahvusvahelise Õdede päeva tähistamine virtuaalses keskkonnas. „ Koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga alustasime Erakorralise Meditsiini Tehnikute (EMT) töökohapõhise õppe läbiviimisega. Õppima asusid 20 kiirabi- ja reanimobiili autojuht-kiirabitehniku. Igale õppijale määratati töökohapoolne juhendaja, kes on kogenud praktik ning toetab õppijat kutsetöös vajalike oskuste omandamisel. „ Üle 20 kolleegi omandasid terviseteaduse või muu valdkonna magistrikraadi. Mitukümmend hooldajat läbisid hooldustöötaja kutseõppe. „ Septembrist käivitus kaua ja põhjalikult ettevalmistatud projekt: Medical Emergency Team (MET), mille rakendamine aitab kaasa haiglasiseste elustamiste, mitteplaneeritud intensiivravi ja üldise haiglasisese suremuse arvu vähendamisele. MET-i loomist ja rakendamist soovitatavad ka rahvusvahelised kvaliteedi sertifitseerimise organisatsioonid nagu Joint Commission ja Magnet®. MET-i võtmesõnaks on usaldusväärsus ning hea meeskonnatöö arstide ja õdede vahel. „ World Council of Enterostomal Therapists® annab 2021. aastal välja raamatu õdedele, mis sisaldab stoomide ajalugu, juhendeid hoolduse teemal, patsientide käsitlust erinevates kultuurides. Raamatu koostamisel osales ka Regionaalhaigla stoomiõde Janne Kukk. „ Vähipatsiendi teekonda kaardistatud uurimistöö tulemuste põhjal oleme välja arendanud õde-nõustaja teenuse päevaravi osakonnas. „ Alustasime õde-nõustaja iseseisvate vastuvõttudega metastaseerunud rinnakasvajaga patsientidele, kes saavad suukaudset keemiaravi ning vajavad regulaarset kõrvaltoimete hindamist ning psühhosotsiaalseid teenuseid. „ Tööd alustas kaks insuldiõde-juhtumikorraldajat, kes peavad sidet patsiendi, Nemad olid 2020. aastal nominendid tiitlile Aasta õde ja Aasta hooldaja. lähedaste, erinevate raviasutustega ja sotsiaalteenuste pakkujatega. „ 2020. aastal arendas Verekeskus doonorite teenindamisel personaalsemat lähenemist ehk võimalusel teenindab doonorit meditsiinilisest läbivaatusest kuni verevõtmiseni üks õde. Tänaseks on Verekeskus esimesena Eestis, kes sellist lähenemist rakendab. ͡ Infektsioonikontrolli õdede töökoormus tõusis eriolukorra ajal „ Vaimse tervise õdede roll on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. 2020. aasta oluliselt, neil tuli edasi anda ning leida võimalikult palju uut infot. algusest oleme suurt rõhku pannud polikliiniku triaaži arendamisse. Polikliinikusse Muutunud olukorras tuli kasutusele võtta uued koolitusmeetodid, erakorraliselt pöördunud patsiendi võtavad vastu kaks vaimse tervise õde, kes hindavad tema seisundit ja loovad raviteekonna kas psühhiaatriakliinikus või mõne koostasime e-õppematerjale ning viisime läbi virtuaalseid koolitusi. muu spetsisalisti juures väljaspool kliinikut. Dr Mait Altmets, infektsioonikontrolli talituse juhataja „ Psühhiaatriakliiniku meeleolu- ja ärevushäiretega patsientidele raviteenuse Olulisemad sündmused õenduses 2020. aastal: pakkumisel lõime valdkonnapõhise võrgustiku, kus on üheks kandvaks jõuks vaimse tervise õed koos psühhiaatri ja psühholoogiga. Moodustatud ravimeeskond „ Uuendasime Regionaalhaigla õdede ja hooldajate tunnustamise statuuti ning pakub tänapäevast, tõenduspõhist, inimkeskset õendusabi nii statsionaarselt valisime parimaid kolmes kategoorias: kui ambulatoorselt. Valdkonnapõhine lähenemine aitab õdedel kitsamalt „ Aasta Õde – Sigrid Jaska-Pilv, infektsioonikontrolli talituse õde. Aasta Hooldaja spetsialiseeruda, mille kaudu paraneb õendusabi kvaliteet. – Marvis Mägi, psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonnast ja Aasta „ Aasta lõpus nomineeriti Tallinna Linnavalitsuse poolt tiitliga „Tallinna Tulevikutäht – Kristiina Kabrina, taastus- ja palliatiivravi kliiniku II järelravi osakonna tervishoiutöötaja 2020“ Regionaalhaigla infektsioonikontrolli õde Anne Markus. õde. „ Emadepäeval kuulutas Eesti Naisliit koos president Kersti Kaljulaidiga välja 2020. aastal oli õendus- ja hooldustöötajate osakaal Regionaalhaiglas 58% kogu töötajaskonnast. Aasta Ema 2020. Tiitli pälvis Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku Keskmine vanus õendustöötajatel oli 41 ja hooldustöötajatel 47 aastat. Keskmine tööstaaž oli õendusjuht Katre Zirel. õendustöötajatel 11,5 aastat ning hooldustöötajatel 6,4 aastat. — 48 — — 49 — Tegevusaruanne 2020 Kvaliteetne ravi peab olema 2020. aasta tegevused patsiendikogemuse parendamiseks: „ võtsime kasutusele eriarstilt-eriarstile (ka tagasikutse) digisaatekirja, mis parandab kättesaadav igale inimesele eriarstiabi kättesaadavust. Jälgimisele jäetud või korduv patsient, keda on eriarstile tagasi kutsutud, saab ise digiregistratuuri kaudu vastuvõtule registreeruda; „ parandasime patsientide informeeritust majas liikumisel – fuajee, polikliiniku ala, aatriumi ja EMO laekõlaristest tulev info aitab patsiendil majas liikuda, informeerib 2020. aastal olid fookuses COVID-19 ning raviteenuse kättesaadavus viirusest tingitud eriolukorra tingimustes, samuti meie inimeste tubli töö ning vastupidavus. 34,1 hetkel kehtivatest nõuetest ja annab infot lahtioleku kellaaegadest. Eesti- ja päeva oli venekeelsete sõnumite vahel mängib lõõgastav muusika; Võrreldes varasemate aastatega keskmine ravijärjekorra kestus 2020. aastal lühenes, keskmine „ eriolukorra ajal võtsime kasutusele kaugvastuvõtud telefoni vahendusel ning aasta ulatudes 34,1 päevani (2019: 39,5). ravijärjekorra kestus lõpus valmis ka video kaugvastuvõtu lahendus; Aasta-aastalt on oluliselt tõusnud järjekorras ootavate haigete arv, ulatudes 2020. aastal „ paigaldasime EMO infolaua ukse juurde, pikendasime infolaua tööaega, mis on 253 610 haigeni (2019: 241 938). nüüd igapäevaselt 8.00-20.00, paranes patsientide informeeritus, deklaratsioonide Koostöös Eesti Haigekassa ja perearstidega panustasime 2020. aastal raviteenuse kätte- täitmine; saadavuse parendamiseks e-konsultatsioonide laiendamisse. Erialadest lisandusid 2020. „ EMOs käivitus uus järjekorra- ja infosüsteem, kus patsiendid saavad koos järjekorra aastal üldkirurgia, veresoontekirurgia, neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, dermatove- numbriga ekraanilt valida saabumise põhjuse, mille alusel hindab automaat neroloogia ja lastepsühhiaatria. E-konsultatsiooni teenuse abil on perearstil nüüdsest patsiendi olukorra kriitilisust ja väljastab talle numbri. Vältimatu abi vajavad võimalik konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ning ravi patsiendid saavad abi esmajärjekorras. määramiseks. 2020. aastal kasvas e-konsultatsioonide arv märkimisväärselt � 28% kokku 10 666 (2019: 8307) konsultatsioonini, selle põhjus on teenuse laiem kasutuselevõtt nii perearstide kui ka eriarstide poolt ning lisandunud erialad. Raviteenuste kättesaadavuse paranemisel on Regionaalhaiglal oluline roll kaugvas- tuvõttude juurutamisel ja käivitamisel. COVID-19 viiruse esimese laine ajal võtsime kasutusele kaugvastuvõtud telefonivastuvõttudena. Aasta lõpus käivitasime ka video kaugvastuvõtud. Kriisi alguses tuli töö kiiresti ümber korraldada ning osa vastuvõttudest tehti kaugvastuvõttudena. Plaanilise ravi piiramine ja edasi lükkamine tekitas paljudes patsientides pahameelt. Raviteenuste kättesaadavuse paranemisel on tähtis roll eriarstile suunamisel eriarst- eriarst digisaatekirja rakendumisel. Varem ei saanud patsient ilma digisaatekirjata ise digiregistratuuris vastuvõtuaega broneerida ja tagasikutsutud patsientidele oli ravitee- nuste kättesaadavus seetõttu pärsitud. Kui 2020. aasta märtsis kuulutati välja seoses COVID-19 pandeemilise levikuga eriolu- kord, võtsime viirust piirava meetmena kasutusele kaugvastuvõtu, mis võimaldab teha tervishoiuspetsialisti ja patsiendi vahelist vastuvõttu distantsilt. Ambulatoorse eriarstiabi pakkumine kauglahenduste abil kaitseb kõige enam just haiguse raskest kulust ohustatud patsiendigruppe. Paljudel juhtudel on kaugvastuvõtt patsiendi jaoks mugavam, see aitab säästa aega ja võimaldab vajaliku abi kätte saada kodust lahkumata. Eriolukorras välja pakutud kaugvastuvõtu võimalust kasutati 2020. aasta jooksul aktiiv- selt – 9,5% kõigist ambulatoorsetest vastuvõttudest tehti kaugvastuvõtuna. Kokku toimus 33 423 kaugvastuvõttu. Kõige rohkem tehti kaugvastuvõtte psühhiaatria erialal. Samuti kasutasid teenust aktiiv- semalt neuroloogid, nefroloogid ja sisearstid. Panustasime oluliselt e-konsultatsioonidesse, kuid on valdkondi, mida ei saa e-kanaleid kasutades teha, näiteks koormusteste. >>> — 50 — — 51 — Tegevusaruanne 2020 Patsiendi tagasisidest saame olulist Terviseandmed peavad sisendit tegevuste planeerimiseks olema hästi hoitud Patsiendikogemus ja -rahulolu Regionaalhaigla peab oluliseks, et patsiendiandmete töötlemisel oleks tagatud nende konfidentsiaalsus, terviklikkus ja käideldavus. Iga haiglatöötaja on vastutav info- ja and- 40 Organisatsiooni edukaks toimimiseks on oluline teada patsientide ootusi ning tagada, meturbe nõuete järgimise eest. Haigla info- ja andmeturbe põhimõtete süstemaatilise patsiendi pöördumist et tegevused ja teenused vastaksid nii nende ootustele kui ka vajadustele. Alates 2002. > 420 000 loomise, rakendamise ja täitmise üle teostab järelevalvet Regionaalhaigla 2018. aastal seoses andmekait- sega esitati 2020. aastast on Regionaalhaiglas kasutusel patsientide tagasiside süsteem, kus kõikidel külas- ambulatoorset ellu kutsutud info- ja andmeturbe töörühm. Lisaks konsulteerib töötajaid ning teostab aastal. tajatel on võimalus avaldada kiituste või kaebuste näol nii rahulolu kui ka rahulolema- vastuvõttu abi saamiseks andmekaitse kontrolli andmekaitsespetsialist. tust. Kiitusi ja kaebusi on Regionaalhaiglale võimalik esitada mitme kanali kaudu: posti Igal patsiendil on võimalus oma andmete piisava kaitstuse kahtluse korral pöörduda või e-posti teel ning haigla kodulehel oleva elektroonselt täidetava vormiga. Samuti on tagasiside vormikohane blankett kättesaadav osakondades ja registratuuris. 615 Regionaalhaigla poole. Iga pöördumist menetletakse, et selgitada välja, kas andmetele tänuavaldust ligipääs on olnud põhjendatud. Kõik pöördumised registreeritakse, menetletakse ja kaebustele vastatakse hiljemalt 30 päeva jooksul. Kord aastas tehakse laekunud kaebustest ja kiitustest kokkuvõte, tulemusi 25 2020. aastal registreeriti 40 patsientide esitatud pöördumist (2019: 12), millest 13 juhul analüüsitakse ja võimalusel rakendatakse parendusmeetmeid, mida kajastatakse haigla ettepanekut küsisid patsiendid selgitusi nende kohta tehtud päringute asjus ehk kes ja millal on nende isikuandmeid töödelnud. Neljal juhul tuvastas Regionaalhaigla õigusliku aluseta tehtud 212 arengukavas ja tegevusplaanides. päringud. Üheksal juhul rikkumist ei tuvastatud. Pöördumiste arv on tõusnud, mis näitab, 2020. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse abi saamiseks enam kui 420 000 kaebust et inimesed tunnevad järjest enam huvi, kuidas ja miks nende isikuandmeid töödeldakse. korral. Samal perioodil esitati haiglale 615 tänuavaldust, 25 ettepanekut ning 212 kaebust. Rahulolematust väljendati kõige enam seoses töökorralduse ja personali suhtlemisega, Lisaks viis Regionaalhaigla omal algatusel läbi kaks järelevalvemenetlust, mille tulemusel seejärel seoses ravitegevuse ja olmeprobleemidega. Patsiendid tänasid Regionaalhaigla tehti 14 töötajale hoiatus ning 8 töötajale saadeti märgukiri, millega juhiti tähelepanu töötajaid sõbralikkuse, kannatlikkuse, hoolivuse, rahulikkuse, viisakuse, toetavate sõnade, Regionaalhaiglas kehtivatele isikuandmete töötlemise reeglitele. Regionaalhaigla info- ja julgustamise ja professionaalse ravitegevuse eest. Võrreldes eelmiste aastatega toodi andmeturbe töörühma on otsustanud tugevdada isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kiitustes välja ka eesliinitöötajate suurt panust COVID-kriisi ajal. Kiidetute seas oli võrdselt üle tehtavat kontrolli. arste, õdesid ja hooldajaid, veidi vähem kiideti teisi töötajaid. Andme- ja infoturve Personali küberteadlikkuse tõstmiseks ning haigla info- ja andmeturbe riskide maan- damiseks on Regionaalhaigla kasutusele võtnud küberturvalisuse teadlikuse tõstmise Patsientide rahulolu-uuringut 2020. aastal ei tehtud COVID-piirangute tõttu kursuse. See on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt hangitud interaktiivne e-õppe kursus, mida arendatakse koostöös küberturbeettevõttega CybExer Technologies. Kursuse Patsiendi rahulolu on oluline osa tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisel ja tagamisel. Regionaalhaigla mõõ- eesmärk on tõsta ja hoida töötajate küberturvalisuse alast teadlikkust dab patsientide rahulolu alates 2004. aastast: paarisaastatel toimub ambulatoorsete patsientide ja paaritutel nii töö- kui eraelus. Küberhügieeni koolituse läbimine on kohustuslik aastatel statsionaarsete patsientide rahulolu-uuring. 2019. aasta aprillis toimus statsionaarsete patsientide kõigile haigla töötajatele (sh residendid, praktikandid, kes kasutavad Küberhügieeni koolituse rahuloluküsitlus, kuhu laekus 1449 täidetud ankeeti. 2020. aasta ambulatoorne rahulolu-uuring jäi COVID-19 haigla infosüsteeme). läbimine on kohustuslik pandeemia tõttu ära. Regulaarsete rahuloluküsitlustega soovime jätkata alates 2021. aasta kevadest. 2020. aastal toimusid ettevalmistused tugeva autentimise kasutusele kõigile haigla töötajatele. võtmiseks Regionaalhaigla grupis, see tähendab, et liigume infosüstee- midesse sisenemisel järk-järgult turvalisema Patsiendi tänusõnad autentimise poole. „ Tänu teile sain ma teise võimaluse. Te teete täiesti imelist „ Tundsin, et olen oluline ja minu Eesmärk on hiljemalt 2021. aastal jõuda sel- tööd siin! Aitäh teile! murega tegeletakse. Kogu suhtlus oli leni, et kõikidesse kliinilistesse infosüsteemi- meeldiv ja sujuv. Ja ka maja peal on teie desse saab siseneda tugevalt autentides, st „ Olen väga tänulik osakonna personalile. Oli väga meeldiv ID-kaardiga, Mobiil-ID, Smart-ID või Digi-IDga. personal väga abivalmis teed juhatama. jälgida kõrvalt nende tööd. Kõik on viisakad, tähelepanelikud ja professionaalsed alates koristajatest ja lõpetades arstidega. „ Erilise tänu on ära teeninud need inimesed, kes olid oma igapäevase „ Aitäh, et hoolitsesite minu isa eest ja olite kannatlikud ning töö ja panusega võitluse erireas, sõbralikud tema vastu. kellel ei olnud võimalik pidada oma „ Tahan siiralt tänada selle soojuse, rahulikkuse ja ametit kaugtöökohal või kellele langes PERH-i infosüsteemidesse sisenemiseks peab isik professionaalsuse eest, mida minule osutasite. Teie süda on kriisi tõttu tavapärasest suurem ennast autentima. õiges kohas, sest te armastate oma tööd ja hoolite haigetest. vastutuskoorem. >>> — 52 — — 53 — Tegevusaruanne 2020 Oleme avatud uutele Eraldi esiletoomist väärivad doktoritööd: 2020. aastal kaitses Regionaalhaiglas oma doktoritöö neli kirurgiakliiniku arsti. Dr Madis tõenduspõhistele raviviisidele Rahu ja dr Sten Saar kaitsesid kraadi Tartu Ülikoolis ning dr Marina Teras ja dr Jüri Teras TalTechis. Doktoritööde teemad: Regionaalhaigla annab oma panuse innovatsiooni ja teaduse arengusse, olles avatud „ Ortopeed dr Madis Rahu: „Structure and blood supply of the postero-superior part of the shoulder õppe- ja teadustööks, uuringuteks ja innovaatiliste lahenduste rakendamiseks meditsii- joint capsule with implementation of surgical treatment after anterior traumatic dislocation“ nivaldkonna eri osades. Alates 1. juulist 2019 koondati teadus- ja arendusteenistuse alla (Õlaliigese kapsli tagumis-ülemise piirkonna struktuuri ja verevarustuse uurimistulemuste nii teaduse ja innovatsiooni kui ka koolitusmeeskond. rakendamine õlaliigese eesmise traumaatilise nihestuse kirurgilises ravis). Teenistuse eesmärk on: „ Erakorralise kirurgia keskuse üldkirurg dr Sten Saar: “Epidemiology of severe injuries in Estonia” (“Raske trauma epidemioloogia Eestis” „ koondada teadus- ja arendusteenistuse alla haigla arendustegevused, sh uurimistööde, personaliarenduse ja välisrahastuse haldamine, sest teadustegevus on Regionaalhaiglas „ Dermatoveneroloog-vanemarst dr Marina Teras: “Melanoma Markers and New Treatment tihedalt põimunud kõigi haigla strateegiatega; Perspectives” (“Melanoomi markerid ja uued raviperspektiivid”) „ õpetada, arendada võimalusi õppimiseks ja teadustööks ning teha koostööd uute „ Üldkirurg-ülemarst-keskuse juhataja dr Jüri Teras: “Loco-Regional Treatment of Cutaneous lahenduste leidmiseks. Melanoma” (“Nahamelanoomi lokoregionaalne ravi”). Innovatsioon Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks maksti 2020. aastal töötajatele 47 taotluse põh- Regionaalhaigla eesmärk on olla teerajaja Eesti meditsiinis. 2020. aastal esinesime väga jal sihtotstarbelistest fondidest 80 802 eurot (2019: 95 175). Kõigist esitatud taotlustest jõuliselt Eesti Haigekassa innovatsiooniprojektide konkursil. Kevadel saime rahastuse oli kliiniliste uuringutega seotud tööaja tasustamise taotlusi 15, publikatsioonipreemia „Insuldipatsiendi ühtse raviteekonna pilootprojektile“. Detsembris toimunud kaugtee- taotlusi 20, doktorikraadi omandamise ja juhendamise taotlusi 7 ning muid (teaduslä- nusmudelite konkursile esitasime kuus projekti, millest neli pääsesid teise vooru ning hetused, vahendite soetamine) veel 5. peavad esitama projekti taotlused 2021. aasta alguses. Olulisteks kriteeriumiteks olid 2020. aastal avaldati 152 artiklit (2019: 158), sealhulgas publitseeriti rahvusvahelistes tervishoiusüsteemi inimkesksuse suurendamine, teenuste kättesaadavuse parandamine eelretsenseeritavates ajakirjades 87 (2019: 70) artiklit. Ilmumisel on veel 13 publikat- ja ravikvaliteedi tõstmine. Sõelale jäänud kaugteenusmudelite projektid käsitlevad vaim- siooni. set tervist (Documental), südamepuudulikkuse kaugmonitooringut, onkoloogilise ravi patsientidele suunatud koostöömudelit ning kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide jälgimist. Regionaalhaigla valis esmakordselt aasta parima teadusartikli. 18 artikli hulgast määrati peapreemia dr Lisaks välistele vahenditele oleme jõudsalt rakendamas ka oma finantse innovatsiooni Kristo Eriksonile, anestesioloogiakliiniku intensiivravi keskuse ülemarst-keskuse juhatajale, artikli eest toetamiseks. 2020. aastal toodi teadus- ja arendustegevuse toetamise ühe fookusvald- “Brain tight junction protein expression in sepsis in an autopsy series” ajakirjas Critical Care (https:// konnana sisse innovatsiooniprojektid ning esimesena leidis toetust onko-hematoloogia- ja doi.org/10.1186/s13054-020-03101-3). Äramärkimist leidsid dr Jüri Terase kolm artiklit ja dr Eduard kirurgiakliiniku ühine arendusprojekt eesnäärmevähi patsiendi toetamiseks, mis seisneb Gerškevitši artikkel. Lisaks tõstis komisjon esile prof Peep Talvingu ja prof Margus Viigimaa märkimis- töö ümberkorraldamisel luues patsiendi jaoks ühe kontaktpunkti, õde-koordinaatori. väärset panust teadustegevusse mitmete artiklite autoritena. Pikemalt on patsienditeekonna projektidest kirjutatud patsiendikeskse haigla strateegia peatükis (lk 26). Regionaalhaigla maksis 2020. aastal publikatsioonipreemiaid üheksale autorile (2019: 9). 29. oktoobril 2020 korraldas Regionaalhaigla teadus- ja arendusteenistus järjekordse majaülese teaduskonverentsi, seekord hübriidkujul. Vaatajaid-kuulajaid oli nii saalis kui Ravimiuuringud arvutite taga umbes 100. Esmakordselt toimus teaduspostrite näitus, publiku lemmiku tiitli pälvis Ene Vadi. Publiku lemmiku tiitli ettekande eest sai dr Indrek Rätsep, kes kajastas 2020. aasta detsembri seisuga oli Regionaalhaiglas 70 aktiivset ravimi kliinilist uuringut. COVID-19 haigete intensiivravi Eestis võrrelduna muu maailmaga. Sügisene teaduskon- Uute uuringute taotlusi laekus aasta jooksul 21. 2020. aastal vähenesid ravimuuringu- verents on leidnud kindla koha haigla tegevuskavas, töötajate huvi on suur. Rõõmustav test laekunud tulud võrreldes 2019. aastaga ca 10%, suures osas on languse põhjuseks on näha üha mastaapsemaid ja uhkemaid teadustöid. uute ravimi kliiniliste uuringute alustamise peatamine seoses COVID-19 pandeemiaga. Suurema osa aasta jooksul peatatud uuringutega sai alustada aasta lõpul. Kliinilised uuringud 59 Teadaolevalt on onkoloogid ja keemiaravi arstid olnud jätkuvalt edukad mitmetes EORTC alustatud kliinilist Kliinilisi teadusuuringuid alustati 2020. aastal 59 (2019: 40). Käimasolevaid teadusuurin- teadusuuringut ja ravimitootjate poolt algatatud rahvusvahelistes kliinilistes uuringutes. guid oli 2020. aasta lõpu seisuga kokku 106. 21 Jätkub dr Anneli Elme poolt juhitud EORTC-1203-GITCG – "INNOVATION"-uuring: tras- COVID-pandeemia foonil oli Regionaalhaigla aktiivne viirusega seotud uuringutes osaleja tusumabi (koos pertusumabi või ilma selleta) integreerimine HER-2-positiivse maovähi – algatasime või liitusime 10 erineva COVID-uuringuga. Osaleme uuringukeskusena kol- alustatud perioperatiivsesse keemiaravisse, millega seoses avaldati uuringugrupi poolt publikat- mes rahvusvahelises uuringus, kolmel Eesti-sisesel COVID-uuringul oleme juhtiv keskus. ravimiuuringut sioon juba BMC Cancer 2019 May 24;19(1): 494. — 54 — — 55 — Tegevusaruanne 2020 Dr Kersti Oselini poolt juhitud EORTC SPECTA Immucan rindkerekasvajate uuring, kuhu kaasatakse üle Euroopa 700 levinud mitte-väikerakk kopsuvähiga patsienti, on tänaseks Regionaalhaiglast kaasanud 38 patsienti. 2017. aastal alanud uuringu eesmärk on testida vähidiagnoosiga patsientide bioloogilisi proove (kasvaja proove ja vereproove), et määrata kindlaks spetsiifilisi bioloogilisi iseärasusi või muutusi, millega võib olla seletatav vähi tek- kimine või progresseerumine ja mis võib prognoosida ka ravivastust olemasolevatele või uutele raviviisidele. Uuringu tulemusena saadetakse patsiendi raviarstile detailne geeni- raport. Raport võib aidata raviarstil valida paremat kasvajaspetsiifilisemat ravi. Uurimistöö laiem eesmärk on hinnata kasvaja resistentsust süsteemravi, sh immuunravi suhtes. Innovatiivsematest 2020. aastal Regionaalhaiglas käivitatud projektidest väärib esile- tõstmist dr Julija Borissova juhtimisel II faasi uuringu HEP102, mille käigus hinnatakse allogeense maksa tüviraku preparaadi efektiivsust ja ohutust ägeda kroonilise maksa- puudulikkusega patsientidel. Siiani on maksa siirdamine olnud ägeda kroonilise maksa- puudulikkuse ainus üldtunnustatud ravivõimalus. Professor dr Margus Viigimaa koordineerib Eestis keeruliste kaasamiskriteeriumitega III faasi uuringut Vesalius CV, mille käigus hinnatakse monoklonaalse antikeha evolukumaabi mõju peamistele kardiovaskulaarsetele juhtumitele patsientidel, kellel on kõrge kardio- vaskulaarne risk, kuid ei ole eelnevalt esinenud müokardiinfarkti või ajuinsulti. Uute uuringute ettepanekutest väärib ära märkimist üle pika aja uroloogia valdkonda 2021. aastal planeeritav III faasi ATLAS uuring, mille käigus hinnatakse UGN-102 (mito- mütsiini) põiesisese kasutamise tõhusust ja ohutust koos kusepõievähi transuretraalse resektsiooni (TURBT) kasutamisega, võrreldes ainult TURBT-iga mit- te-lihasinvasiivse kusepõievähiga patsientide ravis. Juhtivaks uurija on noorema põlvkonna uroloog dr Dmitri Korotõts. Ca 20% ravimiuuringute 2020. aastal muudeti ravimiuuringutest laekunud tulude jaotamist tuludest suunatakse uuringutesse panustatavate üksuste vahel. Ligi 20% ravimiuuringute Regionaalhaigla tuludest suunatakse Regionaalhaigla teadustegevuse toetamiseks. teadustegevuse toetamiseks Andmekogud 2020. aasta sügisel võeti fookusesse haiglas peetavad patsientide andmeid sisaldavad andmekogud. Kuna tänane haigla infosüsteem ei võimalda ravikvaliteedi parandamise jaoks vajalikku operatiivset raviandmete analüüsi, on loodud mitmeid kliinilisi andme- kogusid. Oluline oli saada ülevaade, milliseid andmekogusid haiglas peetakse ning luua ühtne kord, kuidas Regionaalhaiglas peaks toimuma andmekogude loomise, pidamise ja lõpetamise protsess. Töötati välja ka vastav tugimaterjal andmekogude meeskondadele. Käesoleva aasta oluline eesmärk on viia olemasolevad andmekogud, mis täna on paberil või Excelis, üle REDCap platvormile, mis võimaldab paremini hallata juurdepääse ja tagada andmete turvalisust. Järgmine samm on jõuda regulaarse andmeanalüüsini, mis annaks ülevaate erinevate haiguste epidemioloogiast, diagnostikast, ravist, ravitulemustest, et hinnata hetkel kasutatavaid diagnostika- ja ravimeetodeid, ravikvaliteeti ja patsientide elukvaliteeti. Regionaalhaigla osaleb teiste haiglatega koostöös loodavates andmekogudes. Roche OÜ algatas 2020. aastal projekti „Kopsuvähiga patsientide andmete koondamine Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla andmebaa- sidest“. Projekti eesmärgiks on luua üle-eestiline kopsuvähi andmestik, mis koondaks endas diagnostika- ja raviandmeid ning annaks parema ülevaate patsientide teekonnast. Tänaseks on kokku pandud põhiandmestik (uuringud, morfoloogia, erinevad ravimodali- teedid). Andmete kogumine käivitus 2020. aasta septembris. — 56 — — 57 — Tegevusaruanne 2020 Regionaal­haigla tööandjana 58 REGIONAALHAIGLA TÖÖANDJANA 18% Töölepingu alusel töötavaid naisi (3644) Regionaalhaigla on tööandja 5036 töötajale Töölepingu alusel töötavaid mehi (800) Regionaalhaigla grupis oli 2020. aasta lõpu seisuga tööl 5036 töötajat (2019: 4837), kellest 4472 (2019: 4295) töötasid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, 262 (2019: 259) 82% Läänemaa Haiglas, 212 (2019: 202) Raplamaa Haiglas ning 90 (2019: 81) Hiiumaa Haiglas. Täistöökohale taandatud töökohtade keskmine arv grupis oli 2020. aastal 4098 (2019: 3950). Regionaalhaigla töötajate jagunemine soo järgi 2020. aastal 2020 2019 2018 Regionaalhaigla grupi töötajate arv muutus 2020. aastal peaasjalikult Põhja-Eesti Töötajate arv aastalõpu seisuga Taastusravikeskusest ületuleva personali arvelt. Töötajate leidmine on keeruline ka Regionaalhaigla 4 472 4 295 4 274 tervishoiusektoris. Läänemaa Haigla 262 259 258 Tervishoiusektoris on naiste arv tavapäraselt suurem kui meeste arv, seda proportsiooni Raplamaa Haigla 212 202 215 väljendab ka Regionaalhaigla grupi töötajate sooline jaotus. Hiiumaa Haigla 90 81 70 KOKKU 5 036 4 837 4 817 2020 2019 2018 Informatsioon töötajate kohta Töötajate keskmine vanus (aasta): 45 44 45 Regionaalhaiglas töölepingu alusel töötavaid töötajaid arstid, proviisorid 46 47 49 Töölepingu alusel töötavaid 4 260 99% 4 260 99% 4 211 99% õed, laborandid 41 40 41 sh naisi 3 644 82% 3 499 82% 3 478 83% hoolduspersonal 47 47 48 sh mehi 800 18% 761 18% 733 17% tugitöötajad 47 47 47 arstid, proviisorid 656 15% 642 15% 615 15% Töötajate jagunemine vanusegruppide järgi: õed, laborandid 1 678 38% 1 646 39% 1 619 38% hoolduspersonal 912 21% 874 21% 869 21% < 30 sh 696 790 696 tugitöötajad 1 041 23% 946 22% 950 23% 30-50 2 064 1 810 1 806 arst-residendid 157 4% 152 4% 158 4% > 50 1 527 1 508 1 551 Täiskoormusega töötajaid 3 420 77% 3 260 77% 3 198 76% Regionaalhaigla töötajate vanuseline jaotus. Need arvud ei sisalda lapsehoolduspuhkusel ja sünnituslehel viibivaid töötajaid. sh naisi 2 823 83% 2 641 81% 2 630 82% sh mehi 597 17% 619 19% 568 18% Osalise koormusega töötajaid 1 024 23% 1 000 23% 1 013 24% Regionaalhaigla on õpetav haigla. Arstide, õdede ja hooldajate järelkasv on meile oluline. Töötajate vanusegruppide jaotus ei sisalda residentide vanuselist jaotust. sh naisi 821 80% 858 86% 853 84% sh mehi 203 20% 142 14% 160 16% 8,6% 17,6% 17,6% Võrgustunud haiglates töölepingu alusel 417 417 415 17,7% 22,8% 29,2% töötavaid töötajaid SA Hiiumaa Haigla 67 74% 67 83% 63 90% sh naisi 57 85% 55 87% 50 79% sh mehi 10 15% 12 19% 13 21% < 30 sh 30–50 > 50 SA Läänemaa Haigla 171 65% 173 67% 173 67% 22,1% 15,8% 28,2% sh naisi 159 93% 158 91% 159 92% 51,6% 43,8% 25% sh mehi 12 7% 15 9% 14 8% SA Raplamaa Haigla 179 84% 177 88% 179 83% sh naisi 158 88% 152 86% 155 87% Arstid, proviisorid Õed, laborandid Hoolduspersonal Tugitöötajad sh mehi 21 12% 25 14% 24 13% Regionaalhaigla töötajate vanuseline jaotus. Töötajate arvud. Töötajate koguarv sisaldab ka sünnituslehel ja lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad. — 60 — — 61 — Tegevusaruanne 2020 REGIONAALHAIGLA 2020 2019 2018 Nõukogu koosseis (arv) 8 7 7 sh naisi 1 12,5% 1 14,3% 2 28,6% sh mehi 7 87,5% 6 85,7% 5 71,4% 30-50 3 37,5% 1 14.3% 2 28.6% > 50 5 62,5% 6 85.7% 5 71.4% Juhatuse koosseis (arv) 3 3 3 sh naisi 1 33,3% 1 33,3% 1 33,3% sh mehi 2 66,7% 2 66,7% 2 66,7% 30-50 1 33.3% 1 33.3% 1 33.3% > 50 2 66.7% 2 66.7% 2 66.7% Juhid (Kliinikute juhatajad/ õendusjuhid, teenistuste juhid, 27 30 34 direktorid) (arv) sh naisi 19 70,4% 19 63,3% 22 64,7% sh mehi 8 29,6% 11 36,7% 12 35,3% 30-50 17 63% 17 56.7% 18 52.9% > 50 10 37% 13 43.3% 16 47.1% Juhtkonna vanuseline ja sooline jaotus. 1 Regionaalhaigla operatsiooniosakonna personal. 1 8 Naised Keskastme- Nõukogu Juhatus Mehed juhid Eesti Haiglate Liidu liikmena on Regionaalhaigla grupp osapool kollektiivlepingus, mis on 2 19 sõlmitud järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit; 7 töötajate esindajad Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit. Kollektiivleping hõlmab järgmisi ametikohti: arst, arst-resident, eriarst, õde, ämmaemand, Regionaalhaigla juhtkonna jagunemine soo järgi 2020. aastal tervishoiu tugispetsialist, kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik, hooldustöötaja. Regionaalhaigla grupis oli 2020. aastal kollektiivlepinguga hõlmatud 78% töötajatest (2019: 78%). Regionaalhaigla juhtide valikul ei lähtuta soost, rahvusest ega rassist. Soolise jaotuse järgi on naiste osakaal juhtkonnas kõrgem kui meeste osakaal. Paremate töötulemuste saavutamiseks tagatakse konkurentsivõimeline töötasu, tööohutus, panusta- Palgapoliitikas lähtub Regionaalhaigla ametikohast ja tööülesannetest ning meditsiinilise takse töötajate tervisedendusse ja arengusse. personali töötasu suurus määratakse kindlaks palgajuhendis, mistõttu töötasu suurus ei sõltu soost, rahvusest ega rassist. Kui ametikohal puudub kehtiv palgajuhend, määratakse töötasu vastavalt tööülesannetele ja rollile. Seoses COVID-viirusest tulenevate piirangutega oli Regionaalhaigla töötajatel võimalusi Töötajate ja lepingute andmeid kogutakse värbamise ja lepingute sõlmimise faasis ning koolitustel osalemiseks 2020. aastal oluliselt vähem, kui varasemalt. Kui 2019. aastal oli andmeid hoitakse piiratud ligipääsuõigustega personalitarkvaras. Andmeid kogutakse arstide koolituste keskmise tundide arv ühe avatud ametikoha kohta aastas 76 tundi ja minimaalsuse printsiibist lähtuvalt, st kogutakse ainult neid andmeid, mis on lepingu ja arst-residentide keskmine koolituste arv 72 tundi, siis 2020. aastal olid tunnid vastavalt seaduse täitmiseks minimaalselt vajalikud. 16 ja 14. Töötajate koolitamisel on naistel ja meestel võrdsed võimalused. — 62 — — 63 — Tegevusaruanne 2020 Panustame sellesse, et meil Tervislik ja ohutu oleks piisav järelkasv töökeskkond on meile tähtis Regionaalhaigla on võtnud Eesti tervishoiu valdkonnas juhtiva rolli, mis hõlmab kvalifit- Regionaalhaigla väärtustab oma töötajate tervist ja tervislikke eluviise ning järgib seeritud, motiveeritud ja piisava järelkasvu tagamise igal haiglas esindatud erialal. tööohutusnõudeid läbi töökeskkonna, töövahendite ja meditsiinitehnoloogia 34 pideva ajakohastamise, töötajate pideva tööohutus- ning töötervishoiualase ergonoomikaintruktorit, Instar EBC tööandja brändimise agentuuri läbi viidud uuringus on Regionaalhaigla olnud teavitamise ja koolitamise ning tervisedenduslike tegevuste korraldamise. kelle ülesandeks on oma meditsiinitudengite arvestuses atraktiivse tööandajana teisel positsioonil neljal järjesti- üksuse töötajate väljaõppe kusel aastal (2017-2020). Töötervishoiu- ja tööohutusalast tööd juhib ja korraldab personaliteenistus. läbiviimine patsientide Töötajate ja tööandja pingutustel aitab kaasa töökeskkonnanõukogu. Valdkonna teisaldamisel, sai 2020. tegevuse korraldamisele kannavad olulist rolli riskihaldurid (bioloogilise riski aastal Regionaalhaigla Regionaalhaigla on ülikoolihaiglale omase tegevusprofiiliga õpetav haigla. Igal aastal omandavad haiglas haldur, keemilise riski haldur, kiirgusohutuse spetsialist, ergonoomikainstrukto- struktuuriüksustesse valitud erialaseid teadmisi ja oskusi residendid Tartu Ülikoolist ning sooritavad praktikat paljude kõrgkoolide rid), töökeskkonnavolinikud (35 volinikku) ja struktuuriüksuste juhid koos kõigi ja koolitatud. erialade, sh arstiõppe 6. kursuse üliõpilased. töötajatega. Tööõnnetuste riskianalüüsi kaudu tuvastatakse tööga seotud ohte ja hinnatakse nendest tulenevaid terviseriske. Töökeskkonna sisekontrolli läbiviimisega jälgi- takse töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist. 157 152 158 Tööõnnetuste vähenemisele on oluliselt kaasa aidanud järjest kasvav õnnetusohu olukordade registreerimine 2020 129 2019 114 2018 109 531 584 649 Tööga seotud ohte ja töötervishoiu- ning tööohutusnõudeid tutvustatakse töötajatele erinevate juhenditega, mis on koostatud vastavalt töö iseloomule, ja mitmesuguste koolituste abil. Regulaarselt viiakse töötervishoiuarsti poolt läbi töötaja tervisliku sei- Arst-residendid 6. kursuse praktikandid (arstitudengid) Õendusüliõpilased sundi hindamine lähtuvalt töökeskkonna riskidest. Vastavalt riskianalüüsi tulemustele võimaldatakse kõikidele töötajatele vaktsineerimine ning taga- Arst-residentide arv ning 6. kursuse praktikantide ja õendusüliõpilaste arv kolmel järjestikusel aastal. takse vajalikud isikukaitsevahendid. Kiirgustöötajatele korraldatakse pidev Kõikidele Regionaalhaigla kiirgusdooside seire. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste alusel tagatakse töötajatele võimaldatakse enim ohustatud töötajatele õnnetusjuhtumikindlustus ning lisaks makstakse vaktsineerimist ja tagatakse töötajatele hüvitist agressiivse patsiendi tekitatud tervisekahjustuse korral. vajalikud isikukaitsevahendid. Tööõnnetused ja kutsehaigestumised Tööõnnetuste arv jäi 2020. aastal varasema aastaga võrreldes samale tasemele. Valdavalt on õnnetusohu olukorrad seotud töötajate kiirustamise ja hooletusega. Töötajaid on täiendavalt juhendatud ning nende tähelepanu suunatud kiirustamisest ja hooletusest tekkida võivatele terviseriskidele. Peamised tööõnnetuse põhjused olid komistamised ja kukkumised libeduse või kiirus- tamise tõttu. Koristamise käigus märjaks jäänud põrandal kukkumisi ei esinenud. Raske tööõnnetuse põhjus oli valdavalt seotud komistamise, kukkumisse või ebaõnnestunud astumisega ning kahel juhul töövahendi ebaõige kasutamisega. Vähenesid patsientide teisaldamisega seotud tööõnnetused. Komistamiste ja kukkumiste ennetamiseks oleme <<< kutsunud töötajaid ülesse ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele. Meie töötajatest juhendajate käte all omandavad praktikandid kõik vajalikud oskused. — 64 — — 65 — Tegevusaruanne 2020 2020 2019 2018 Surmaga lõppenud 0 0 0 Raske 6 2 8 Kerge 26 29 36 Kokku 32 31 44 Tööõnnetuste suhe 1000 töötaja kohta 7 7 10 Tööõnnetused raskusastmete kaupa 2018−2020 2020. aastal diagnoositi ühel töötajal kutsehaigestumine, mis oli põhjustatud ioniseeri- vast kiirgusest. Töötajal oli 40-aastane kiirgustöötaja staaž ja kuna kutsehaigestumised võivad välja kujuneda pikkade aastate jooksul, siis sai seda juhtumit seostada varasema Eriti stressirohke töö puhul on oluline tasakaalu säilitamine ja füüsiline aktiivsus. kiirgustööga. Tänapäevased kiirgusohutusnõuded ja diagnostikaseadmete kiirgusohutus on viidud maksimaalsele tasemele. Tervisekäitumise edendamine ͡ Hoolimata suurte rahvaspordiürituste ära jäämisest, olid meie töötajad jätkuvalt aktiiv- sed osalejad virtuaaljooksudel. Tallinna Maratoni virtuaaljooks oli Regionaalhaigla töötajate seas sedavõrd populaarne, et meie sportlik kollektiiv pälvis osalejate arvu poolest taas kord tiitli Suurim ettevõte. Töötajate tervisedendamisel on oluline, et tagada Regionaalhaigla peamine eesmärk – pakkuda patsientidele parimat raviteenust. Selleks korraldame Regionaalhaiglas mit- Kristel Oha, töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnjuht mesuguseid tervist edendavaid tegevusi. Psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamiseks on loodud psühholoogilise nõustamise või- malus, mida kasutab üha enam töötajaid. Lisaks pakuti töötajatele mitmesuguseid koolitusi psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamiseks. Töövägivalda liigitame vaimseks, füüsiliseks Alates 2019. aastast on Regionaalhaigla Mustamäe korpuse töötajad saanud kasutada massaažitoole, ja seksuaalseks, diskrimineerimine liigitub vaimse vägivalla alla. Töövägivallajuhtumeid regist- 2020. aastal tekkis selline võimalus ka teiste korpuste töötajatel. Kokku on Regionaalhaigla töötajatele reeriti 2020. aastal üheksa, s.o sama palju kui aasta varem. Juhtumeid menetlesid tööohutuse füüsiliste ja vaimsete pingete leevandamiseks kasutada 12 massaažitooli. talituse ja juhtumiga seotud struktuuriüksuse juhid ning kõik juhtumid said lahendi. Psühhosotsiaalse töökeskkonna parendamine ͡ Massaažitoole kasutatakse väga agaralt. On neidki, kes käivad regulaarselt. Kiidusõnu kostub tihti! Psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamiseks on loonud psühholoogilise nõustamise võimaluse, mida kasutab üha enam töötajaid. Lisaks pakkutakse töötajatele mitmesuguseid Äli Roose, diagnostikakliiniku juhataja koolitusi psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud terviseriskide maandamiseks. Kuna psühhosotsiaalsed riskid tekivad suuresti just halvast töökorraldusest ja juhtimisest, siis on Regionaalhaigla spordiklubi liikmetel on võimalus kasutada sportimiseks jõu- ja rühma­ panustatud juhtimiskvaliteedi parandamisesse läbi juhtide koolitamise. Psühhosotsiaalseid treeningute saale. Samuti on töötajatele mõeldud tubakast loobumise nõustamise teemasid käsitletakse juhtide arenguprogrammis ning spetsiaalse sisekoolituse raames. kabinet. Regionaalhaiglas valitakse juhid 5-aastaseks perioodiks ja regulaarselt toimuvad nende Koostöös partneritega on loodud Regionaalhaigla töötajatele soodusvõimalusi treenimi- hindamised (360° hindamised). seks või muude tervisedenduslike teenuste kasutamiseks. Toetame töötajate osalemist Üksustes, kus kerkisid esile erinevaid psühhosotsiaalsed probleemid, kasutati nende täpse- jooksudel, maratonidel ning muudel spordiüritustel. Tervisekäitumise edendamiseks maks tuvastamiseks spetsiaalset HES-kaardistajat, mis mõõdab seitset olulist tööga seotud ja propageerimiseks korraldame teabepäevi ja loenguid, näiteks aprillis liikumiskuu ja stressori liiki (töö poolt esitatud nõuded, kontroll, kolleegide toe- oktoobris vaimse tervise kuu raames. tus, juhipoolne toetus, roll, suhted tööl, muudatuste juhtimine). 2020. aasta aprillikuusse planeeritud liikumiskuu jäi COVID-19 tõttu ära, kuid septembris Vajadusel kaasati probleemide lahendamisesse psühholooge või Üksustes, kus kerkisid esile korraldasime töötajatele sammulugemise võistluse ja laternamatkasid Seewaldi korpu- korraldasime koosolekuid/koolitusi. erinevaid psühhosotsiaalsed ses. Lisaks hüvitasime töötajate osalustasud suurematel rahvaspordiüritustel (Maijooks, Kokku on kutsutud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud probleemid, kasutati nende Tallinna maraton, Tartu rattamaraton), kus töötajad ka aktiivselt osalesid. Vaimse tervise riskide ennetamise töögrupp, mille eesmärgiks on hinnata olemas- täpsemaks tuvastamiseks kuu raames koostas Regionaalhaigla esmase psühholoogilise abi meeskond koostöös olevate meetmete mõju ja töötada välja uusi ennetusmeetmed spetsiaalset HES-kaardistajat, Ugala teatri näitlejate Garmen ja Margus Taboriga kasulike nõuannetega heliklippe. psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevate terviseriskide enne- mis mõõdab seitset olulist Töötajate infotunnis rääkisime tervishoiutöötajate vaimse tervise esmaabist. tamiseks ja vähendamiseks. tööga seotud stressori liiki. — 66 — — 67 — Tegevusaruanne 2020 Mõistame oma rolli ja vastutust ühiskonnas 68 Mõistame oma rolli ja vastutust Detailsem fookusteemade loetelu on kirjeldatud allolevas maatriksis. ühiskonnas Suur 1 Ravikvaliteet 1 2 Aus ja kvaliteetne juh�mine, usaldusväärne maine Kõrgema etapi haiglana on Regionaalhaigla peamine ülesanne ja vastutus ühiskonnas Patsiendid, töötajad, Olulisus huvigruppide jaoks ravida patsiente parimal võimalikul moel. Lisaks raviasutusele on Regionaalhaigla üks 3 Arendav ja mo�veeriv töökeskkond koostööpartnerid, Eesti suurematest tööandjatest, elutähtsa teenuse osutaja, avalike vahendite kasu- erialaliidud ja klastrid, 4 Innovatsioon ja teenuse arendus taja, tervishoiusektori innovatsiooni eestvedaja Eestis, õpetav haigla ja palju muud. tarnijad, avaliku 5 Patsiendikogemus ja -rahulolu (sh lähedased) Kõikide nende rollide tõttu peab Regionaalhaigla käsitlema oma ühiskondlikku mõju sektori asutused, 7 2 3 4 6 Valdkonna hariduse kvaliteet ja järelkasv veelgi laiemalt. haridusasutused, 8 9 5 6 7 Ohutus ja turvalisus Regionaalhaigla jaoks on oluline juhtida oma ühiskondlikku mõju läbimõeldult ja ter- nõukogu, omaniku viklikult, siis kujundasime juba 2018. aastal koos olulisemate huvigruppidega ühiskond- ja meedia esindajad 8 Patsien�de privaatsus ja konfidentsiaalsus on haigla peamised liku mõju ja panuse fookused, mida sisulisemalt juhtida, mõõta ja kommunikeerida. 9 Aus ja kaasav suhtlus huvigruppidega huvigrupid. 10 Tervisevaldkonna arendamine ja panus ühiskonda 11 10 Keskmine Regionaalhaigla ühiskondlikud fookus- 11 Keskkonnamõju suunad saame jaotada nelja suurde kategooriasse: Keskmine Olulisus Regionaalhaigla jaoks Suur Regionaalhaigla ühiskondliku vastutuse peamised fookusteemad kvaliteetne raviteenus, ausameelne ja edasiviiv juhtimine, Regionaalhaigla roll ja vastutus ühiskonnas on eelkõige: 1 Pakkuda parimat võimalikku kvaliteetset ravi, arendav ja motiveeriv töökeskkond, olles kõrgema etapi haigla ja pakkudes eriarstiabi ka keerulisimate ravijuhtude korral. Kasutatavate ravi- ja diagnostiliste tehnoloogiate poolest on raviteenus võrreldav Euroopa ülikoolihaiglatega. Ravitöö kvaliteet väljendub väljapaistvates vastutustundlik ja keskkonnateadlik kogukonna liige. efektiivsusnäitajates ning teiste tunnustatud meditsiinikeskustega võrreldavates kvaliteediindikaatorites ja heades ravitulemustes. 2 Ühiskondliku mõju määratlemine Juhtida haiglat ausalt, läbipaistvalt ja efektiivselt, olles seeläbi usaldusväärne partner valdkonda arendavatele avaliku sektori asutustele, Regionaalhaigla lähtub 2020. aasta tegevusaruande koostamisel 2018. aastal läbi- oma töötajatele ja koostööpartneritele. viidud ühiskondliku vastutuse lahtimõtestamise analüüsile. Regionaalhaigla tegevus mõjutab kõige enam patsiente, koostööpartnereid, erialaliite ja -klastreid, valdkonna 3 Luua ja hoida töötajatele arendav ja motiveeriv töökeskkond, arendamisega seotud ministeeriume ja ameteid, tarnijaid, töötajaid, omanikku ja nõu- tehes iga päev tööd selle nimel, et töökultuur oleks kollegiaalne ja efektiivne ning et kogu, haridusasutuste ning meedia esindajaid. Koostöös huvigruppide esindajatega iga töötaja saaks rakendada oma oskusi parimal võimalikul viisil, sest töötajaskond viidi läbi analüüs, milles määratleti relevantsed teemad, mille puhul on tegevuste ja on Regionaalhaigla kõige olulisem ressurss. tulemuslikkuse hindamine oluline nii Regionaalhaigla enda vaatekohast kui ka väliste osapoolte informeerimise tõttu. 4 Olla tervishoiusektori innovatsiooni ja teenuste arenduse eestvedaja, soodustades teadus- ja õppetööd kliinilistel erialadel. Osaletakse aktiivselt ravimi- ja kliinilistes uuringutes, mis juhatavad sisse uusi diagnostika- ja ravipraktikaid. Osaleme teenuste arendamiseks ühisprojektides nii rahvusvaheliste meditsiinikeskuste kui ka riigisiseste partnertite, tervishoiuasutuste, idufirmade ja ülikoolidega. — 70 — — 71 — Tegevusaruanne 2020 5 Pakkuda kõrgetasemelist patsiendikogemust ja -rahulolu, mis on arvestatav osa teenuse kvaliteedist. Seetõttu viiakse igal aastal läbi patsientide Panustame tervishoidu ja rahulolu uuringuid ning lisaks saavad patsiendid saadud teenusele pidevalt tagasisidet anda. Mõlemad on oluline alus teenuse parendamisega seotud tegevuste haiguste ennetusse planeerimisele. 6 Ennetustegevuse planeerimisel lähtub Regionaalhaigla rahvastiku tervise arengukava Panustada valdkonna hariduse kvaliteeti ja järelkasvu. pikaajalistest eesmärkidest. Regionaalhaigla osaleb kolmes ennetusprogrammis, mida Regionaalhaigla õpetab ning arendab võimalusi õppimiseks ja teadustööks. rahastab Eesti Haigekassa: Regionaalhaigla tähtsus noorte arstide, õdede ja teiste tervishoiuvaldkonna spetsialistide õpetamisel kasvab ning seetõttu suureneb haigla vastutus laia „ emakakaelavähi varajane avastamine; kogemusbaasiga õpetajaskonna arendamisel ja kasvatamisel. „ rinnavähi varajase avastamine; 7 „ tubakast loobumise nõustamine. Luua ohutu ning turvaline ravi- ja töökeskkond. Nii patsiendile kui ka töötajatele on parimate ravitulemuste saavutamiseks oluline Ennetusprogrammide rahaline maht oli 2020. aastal 0,3 miljonit eurot (2019: 0,5). olla keskkonnas, kus tunda end turvaliselt ning hästi hoituna, et seeläbi keskenduda Madalama ennetustegevuse põhjustasid viiruse levikust tingitud piirangud ravitegevuses. kõige olulisemale – tervisele. 8 Regionaalhaigla teemaveebide www.sydamekeskus.ee ja www.onkoloogiakeskus.ee vahendusel jätkati Tagada patsientide privaatsus ja konfidentsiaalsus. teavitust südamehaiguste- ja vähiravi võimalustest, ennetuse võimalustest elustiili nõuannete näol Patsientide andmete töötlemisel peavad olema tagatud andmete konfidentsiaalsus, ning jagati soovitusi erinevates programmides osalemiseks. terviklikkus ja käideldavus. Seetõttu on Regionaalhaigla fookuses info- ja andmeturbe põhimõtete rakendamine ja küberhügieeni tagamine. 9 Suhelda huvigruppidega ausalt ja kaasavalt. OLULISEMAD ALGATUSED JA PROJEKTID 2020. AASTAL: Jätkusuutliku arengu võtmes on oluline, et Regionaalhaigla tegevusest mõjutatud ja „ Aasta keskseks teemaks oli COVID-viiruse leviku tõkestamine ning teavitus ning haiglat mõjutavad huvigrupid oleksid üksteiste tegevusest ja suunitlustest teadlikud. seda olulisem oli terviseedendajate ja vabatahtlikke tegevus rahvatervise olulistes Igapäevastesse tegevustesse integreeritakse aktiivselt Regionaalhaigla kõige valdkondades, nagu seda on töö vähipatsientide ja vaimse tervise suunal. 2020. suurema huvigrupi, patsientide esindajaid. Haiglasiseselt panustatakse teadlikult aastal toetasime silmapaistvaid terviseedendajaid väikese rahalise toetusega mitmesuunalisse kommunikatsiooni töötajaskonnaga. Regionaalhaigla kinnisvara renditulude arvelt. Toetuse said Eesti Vähiliit ja peaasi. 10 ee. Arendada tervisevaldkonda ja seeläbi panustada ühiskonda. Ühiskondlikus aspektis on Regionaalhaiglal selgelt tervishoiumaastiku ühe olulisima „ Jaanuaris viisime läbi üle-eestilise vereloovutuse teavituskampaania, mille eesmärk kujundaja roll. Aktiivse koostöö kaudu Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja teiste oli tõsta Eesti elanikkonna, eriti noorte teadlikkust vereloovutuse olulisusest ja tervishoiuvaldkonna ametiasutuste, erialaseltside ja-liitudega räägitakse kaasa riiklikus julgustada inimesi regulaarselt verd loovutama. ja kohalikus tervishoiupoliitikas. „ Aprillis korraldasime teavituskampaania koondnimega “Kodus päästad elusid”, kus meedikud andsid nõuandeid ning soovitusi pikalt kestva kriisiolukorraga toime 11 Juhtida oma keskkonnamõjusid. tulemiseks ja dokumentaalstiilis portreelood viisid vaataja otse kriisi keskmesse, Regionaalhaigla keskkonnaalane eesmärk on tagada raviteenuste osutamise kvaliteet näidates eesliinil olevate arstide ja õdede tööd eriolukorra tingimustes. ja areng, järgides säästva arengu printsiipi. „ Vabatahtlike panus oli oluline ka Regionaalhaiglale. Pandeemiaga toimetulekuks kaasasime aprillis vabatahtlikke ning vähem kui ööpäevaga reageeris üleskutsele Tegevusaruanne kajastab eri peatükkides nii organisatsioonisiseste teemade juhtimist kui üle 70 inimese. ka Regionaalhaigla panust ühiskonda läbi rahvatervishoidu, tervishoiupoliitikasse ja sektori- „ Novembris käivitasime maski kandmise teavituskampaania #maskkaitseb, milles sisesesse koostöösse panustamise. Regionaalhaigla meedikud kutsusid üles hoolima nii enda kui oma lähedaste tervisest ning avalikes kohtades kaitsemaski kandma. 46 „ Regionaalhaigla taskuhäälingute sarjas „Tervisepooltund“ oli 2020. aasta lõpuks episoodi oli 2020. ilmunud 46 episoodi (2019: 10 episoodi). Tervisepooltunni saateid saab kuulata aasta lõpuks ilmunud Spotify ja Soundcloudi platvormil ning ka mugavalt alla laadida. „Tervisepooltunnis“ Regionaalhaigla annavad Regionaalhaigla spetsialistid tervisenõu, räägivad haiguste ennetamisest taskuhäälingute sarjas ja sellest, milliste kaebuste korral peaks kindlasti arsti poole pöörduma. „Tervisepooltund“ — 72 — — 73 — Tegevusaruanne 2020 Kujundame riiklikku ja kohalikku tervishoiupoliitikat Regionaalhaigla peamine ja kõige laiem ühiskondlik roll on oma igapäevase tegevuse kaudu investeerida inimeste tervisesse. Lisaks otsesele ennetus- ja ravitegevusele osaletakse riikliku tervishoiupoliitika kujundamises, tehes aktiivset koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa ja teiste tervishoiuvaldkonna ametiasutuste, erialaseltside ja-liitudega. Novembris pidas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamise Regionaalhaiglas, kus tutvuti haigla igapäe- vatööga. Valitsuse liikmetele anti ülevaade vähki haigestumise, ravi ja ennetuse ning vaimse tervise olukorrast Eestis. Regionaalhaigla on järgmiste ühenduste ja liitude liige: „ Eesti Haiglate Liit – ühendab tervishoiuteenust pakkuvaid Eesti tervishoiusektori tööandjaid vabatahtlikkuse alusel; „ EIBIR (European Institute for Biomedical Imaging Research) – Euroopa Biomeditsiinilise Pilditöötluse Instituut; „ ESTRO (European Society for Radiotherapy & Oncology) – Euroopa Radioteraapia ja Onkoloogia Ühing, mittetulunduslik teadusorganisatsioon, mis edendab radioloogia-onkoloogia tegevust vähiravil; „ EBA (European Blood Alliance) – Euroopa Vere Allianss; „ OECI (Organisation of European Cancer Institutes) – Euroopa Vähikeskuste Organisatsioon; „ EBMT (The European Society for Blood and Marrow Transplantation) – Euroopa Vere ja Luuüdi Siirdamise Ühendus; „ ISfTeH (International Society for Telemedicine and eHealth) – rahvusvaheline telemeditsiini ja e-tervise organisatsioon; „ EURACAN (Eurapean Network for Rare adult solid Cancer reference network) – Euroopa Liidu harvik- ja komplekshaiguste võrgustik, soliidtuumorite võrgustikus; „ ERKNet (The European Rare Kidney Disease reference network) – Euroopa Liidu harvik- ja komplekshaiguste võrgustik, neeruhaiguste võrgustikus. Lisaks nimetatud organisatsioonidele osalevad Regionaalhaigla arstid erialaseltside töös, mille eesmärk on oma valdkonna arendamine, ravisoovituste väljatöötamine ja teema- kohaste konverentside korraldamine. 2020. aasta keskseks teemaks oli vältimatult COVID. Regionaalhaigla kõrgema etapi haig- lana vastutab elanikkonna meditsiinilise turvalisuse eest. Terviseamet kaasas hädaolu- korra juhtimiseks kriisihalduse võimekusega arsti, meie kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov, keda rahvas kuulas ja usaldas. Samuti oli enesestmõistetav, et meie kogemustega töötajaid aitasid ülemaailmse kriisi ajal soetada isikukaitsevahendeid mitte ainult meile endile, vaid üleriigiliselt, hankides vajalikke maske, respiraatoreid, kitleid, kindaid. <<< Teavituskampaaniate plakatid — 75 — Tegevusaruanne 2020 Teadvustame ja juhime oma Elektri-, vee- ja küttekasutuse ülevaade keskkonnamõju Regionaalhaigla jälgib elektri- ja veekasutuse ning soojusenergia näitajaid, et vältida nii rahaliste kui ka loodusressursside raiskamist. Jälgime elektri-, vee- ja küttekasutust teenusepakkujate Regionaalhaigla eesmärk on luua iga oma tegevusega väärtust, anda oma panus pat- arvete alusel kuupõhiselt. sientide elukvaliteedi säilimisse ja tõstmisse nii ravitöö kui ka ennetuspoliitika kaudu, samuti koolitaja ja tervishoiupoliitika kujundajana. Regionaalhaigla teadvustab, et klii- Elektrienergia mamuutustel ja ülemaailmsel keskkonnaseisundil on otsene mõju rahva tervisele ning Elektrienergia tarbimine on kolme aasta võrdluses püsinud suhteliselt stabiilsena. Muutused et tervishoiuteenuste pakkumisega kaasneb keskkonnamõju, millele tuleb järjest enam on 2020. aastal toimunud seoses J. Sütiste tee 21 kinnistul paikneva E-korpuse lammutami- tähelepanu pöörata. sega ning selle asemel töötajate autoparkla laiendamisega, kus elektrienergiat kasutatakse ainult parkla välisvalgustuses. Samuti toimusid muutused Hiiu 44 korpuses, kuhu ajutiselt kolis Taastusravikeskus seoses Sõle 16 hoone rekonstrueerimisega. Kvaliteetseid patsiendiohutust tagavaid tervishoiuteenuseid saab pakkuda, vähendades samal ajal negatiivseid mõjusid keskkonnale ning kasutades ära võimalusi keskkonnaseisundi taastamiseks ja Elektrienergia kasutus, MWh 2020 2019 2018 parendamiseks praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks. A-, B-, C-, D-, X-korpus, J. Sütiste tee 19 16 340 16 750 17 118 E-korpus, J. Sütiste tee 21 34 280 331 Hiiu korpus, Hiiu 44 698 529 303 Regionaalhaigla keskkonnaalane eesmärk on tagada raviteenuste osutamiste kvaliteet ja areng, järgides säästva arengu printsiipi. Eesmärk on integreerida keskkonnasääst- Hiiu korpus, Hiiu 39 216 186 210 likkus haigla igapäevategevustesse ja otsustesse nii, et see kuulub lahutamatu osana Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 752 774 810 Regionaalhaigla juhtimissüsteemi. Verekeskus, Ädala 2 659 577 503 Haigla olulisimad keskkonnamõjud ja võimalused selle juhtimiseks seisnevad: Võrdlus kolme viimase aasta elektrienergia tarbimise suhtelise muutuse kohta. „ energiatõhususe juhtimises; Kuigi aastatel 2018-2020 ei ole energiatarbimises märkimisväärseid muudatusi olnud, oleme „ jäätmekäitluse ja ohtlike ainete käitluse juhtimises; sellegipoolest astunud samme energia tarbimise vähendamiseks. Järk-järgult asendame remonttööde käigus valgustid energiasäästlike ja efektiivsemate LED-valgustitega ning auto- „ efektiivse ja säästliku tarbimiskäitumise juhtimises. matiseerime valgustite juhtimist, mis vähendab kulutusi elektrienergiale. Ka teiste tehnosüs- teemide (küte, ventilatsioon, jahutus) valikul peame silmas energiatõhususe kriteeriume. 2020. aasta olulisimad keskkonnajuhtimist parendavad ja negatiivset keskkonnamõju Automaatikasüsteemide väljaehitamise abil väldime olukordi, kus süsteemid võiksid kasutajate vähendavad tegevused olid: väärseadistuste tõttu hakata üksteisele vastu töötama, kulutades seeläbi asjatult energiat. kogu Regionaalhaigla gruppi hõlmava jäätmekäitlushanke läbiviimine eesmärgiga Soojusenergia „ korraldada grupis jäätmete kogumist ja sorteerimist ühtsetel alustel ning sõlmitud hankelepingu tingimuste kohaselt saada täpne ülevaade jäätmete kogustest Regionaalhaigla soojusenergia tarbimine on paljuski tingitud välisõhu temperatuurist, samuti kalendrikuu põhistelt; hoonete soojapidavusest. Haigla korpustes toimuvate remontide käigus vahetame vajadusel välja „ jäätmekäitluse korrastamine ja seeläbi ravimijäätmete negatiivse keskkonnamõju kütteradiaatoreid ning paigaldame radiaatoritele termostaatventiilid. 2020. aastal lammutati J. vähendamine; Sütiste tee 21 kinnistul olev E-korpuse hoone, mistõttu seal soojusenergia tarbimist ei toimunud. „ energiatõhususe auditi läbiviimine ja selle alusel tegevusplaani Kaugküte, MWh 2020 2019 2018 koostamine ning investeeringute planeerimine, mille tulemusel 2020. aastal sõlmiti A-, B-, C-, D-, X-korpus, J. Sütiste tee 19 9 440 10 165 11 377 paraneb hoonete energiatõhusus ja väheneb kasvuhoonegaaside koostöökokkulepe partneriga, heitmete hulk; E-korpus, J. Sütiste tee 21 0 836 1008 kellega alustatakse 2021. aastal Hiiu korpus, Hiiu 44 2 193 2 515 2 634 „ haigla transpordilogistika ümberkorraldamine, patsientidele Regionaalhaigla CO2 jalajälje ning külastajatele ühistranspordi võimaluste parendamise metoodika väljatöötamist, mis Hiiu korpus, Hiiu 39 558 582 617 algatamine; võimaldab edaspidi jälgida ja Verekeskus, Ädala 2 249 267 314 „ kogu hankemenetluse, lepingute ja arvete halduse üleminek juhtida keskkonnamõjusid ning Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 4 153 4 500 4 646 elektroonsele käsitlusele; paberivaba intensiivravi lahenduse negatiivsete mõjude vähendamise Maagaas, m 3 juurutamine intensiivravis; taristu projekteerimistegevuse meetmete tulemuslikkust nii Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 395 856 430 218 444 158 üleviimine paberkandjatelt projektipanka. spetsialisti kui juhtkonna tasandil. Võrdlus kolme viimase aasta soojusenergia tarbimise suhtelise muutuse kohta. — 76 — — 77 — Tegevusaruanne 2020 Samuti paigaldame ruumidesse üha tihedamini tsentraalse kütte- ja ventilatsiooniauto- ning seda eelkõige ohtlike jäätmete osas. Ohtlike jäätmete koguse kõige suurem muutus on maatika, mille tulemusel saame optimeerida energiakasutust hoone sobiva sisekliima toimunud kemikaalide eraldi kogumise vallas. tagamisel ning hoida ära eri tehnosüsteemide üksteisele vastu töötamist, mis suurendaks kulutusi nii elektri- kui ka soojusenergiale. Ohtlikud jäätmed 2020 2019 2018 2017 2016 Vesi 270 214 197 169 174 Vee tarbimine on kolme aasta võrdluses püsinud stabiilsena. Vee tarbimise muutus Hiiu Mitteohtlikud jäätmed 2020 2019 2018 2017 2016 44 kinnistul on 2020. aastal seotud varem E-korpuses paiknenud struktuuriüksuste kolimi- sega Hiiu korpusesse ning Hiiu 39 kinnistul pikalt kasutuseta olnud pinna taas kasutusele 1 028 1 195 1 102 1 005 980 võtmisega kiiritusravikeskuse ruumidena. 2020. aastal lammutati J. Sütiste tee 21 kinnistul olev E- korpuse hoone seega seal vee tarbimist ei toimunud. Jäätmete kogused 2016−2020 (tonnides). Pakendite (paber- ja kartong-, plast-, puit-, segapakendid) üleandmine jäätmekäitlejale on aas- Veekasutus, m3 2020 2019 2018 tate jooksul suurenenud, sest kasvanud on Regionaalhaiglas tekkivate pakendite kogus. Selle A-, B-, C-, D-, X-korpus, J. Sütiste tee 19 72 875 76 955 87 624 üks põhjusi on meditsiinis kasutatavate tarvikute pakendamine ja nende tarvikute vajaduse E-korpus, J. Sütiste tee 21 0 956 956 suurenemine. Samas on suurenenud personali teadlikkus ning pakendeid kogutakse üha enam liigiti. Oleme osakondades intensiivselt teinud personaalsemaid jäätmekoolitusi ning soovime Hiiu korpus, Hiiu 39 2 030 1 644 1 432 ka edaspidi leida võimalusi pakkuda personalile mugavamaid kogumislahendusi. Lisaks kaalume Hiiu korpus, Hiiu 44 6 197 5 410 5361 jäätmeid täpsemalt ja sellest tulenevalt vähenes näiteks nii plast- kui segapakendite kogused. Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 12 077 12 511 10927 Suurenenud on segaolmejäätmete ja nende jäätmete kogused, mida ei pea nakkuse vältimiseks Verekeskus, Ädala 2 867 969 984 koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed). Siin on oma osa ühekordsete tarvikute kasutamise suurenemisel ning kindlasti Kolme viimase aasta vee tarbimine Regionaalhaiglas korpuste kaupa. mängib rolli ka ravipäevade arvu kasv. Suurenenud on ka biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogused. Oleme eelmisel aastal suu- Kasvuhoonegaaside heitkogused rendanud kemikaalide ja ohtlike jäätmete eraldi kogumise nomenklatuuri. Mida rohkem tõuseb teadlikkus, seda paremini oskame tekkinud jäätmeid sorteerida ja käitlejale liigiti üle anda. Regionaalhaigla peab arvestust lämmastikdioksiidi ja süsinikdioksiidi heitmete üle. Jäätmekäitlejad on andnud taaskasutustoimingute ülevaate 92% (1409 t) Regionaalhaigla poolt Võrreldes aastaid 2016–2020, on haigla kasvuhoonegaaside tootmine stabiilselt vähe- jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete kohta. Taaskasutustoimingute protsentuaalne jaotus nenud. toimingute kaupa on toodud allolevas tabelis. Haigla kasvuhoonegaasid tekivad peamiselt Paldiski mnt 52 korpuses kasutusel olevast maagaasil töötavast katlamajast ning J. Sütiste tee 19 asuvatest diiselgeneraatoritest, mida kasutatakse hädaolukorras haigla elektriga varustamiseks. Generaatoritest tekkivad Mitteohtlike jäätmete taaskasutustoimingud 1028 tonni kasvuhoonegaasid peamiselt regulaarsetest kontrollkäivitustest, mille abil veendutakse Materjalina ringlusesse 9% generaatorite võimekuses ja valmisolekus. Haigla omab välisõhu saastelubasid, milles Energiakasutuseks 74% fikseeritakse lisaks kasvuhoonegaasidele ka desinfitseerimiseks kuluvad ja välisõhku Taaskasutamiseks 0% paisatud saasteaineid. Täite- või kattematerjalina ringlusesse 0% Ladestamine 6% Saasteloaga fikseeritud kogused, tonnides 2020 2019 2018 2017 Kompostimine 11% Lämmastikdioksiid 0,8 0,9 0,9 1,0 Süsinikdioksiid 766,7 828,4 846,8 890,5 Ohtlike jäätmete taaskasutustoimingud 270 tonni Materjalina ringlusesse 4% Kasvuhoonegaaside heitkogused 2017–2020. Energiakasutuseks 11% Taaskasutamiseks 80% Jäätmekäitlus Ladestamine 4% 2020. aasta oli jäätmekäitluse osas haiglale väljakutse, kuna tulenevalt COVID-19 viirusega Jäätmete taaskasutustoimingud. seonduvast tegevusest kasvas oluliselt nakkusohtlike jäätmete hulk. Ehkki tõstame aasta aastalt oma keskkonnateadlikust, on haigla jäätmete kogus võrreldes eelnevate perioodidega kasvanud — 78 — — 79 — Tegevusaruanne 2020 Juhime Regionaalhaiglat ausalt, avatult ja väärikalt Regionaalhaigla on Eesti tervishoiumaastiku üks olulisimaid kujundajaid ja seetõttu on iga töötaja sõnadel ja tegudel nii üksikpatsiendi kui ka ühis- konna vaatekohast suur mõju. Igalt töötajalt oodatakse seetõttu ausat ja väärikat ning Regionaalhaigla põhiväärtustega kooskõlas olevat käitumist igas olukorras, sõltumata professioonist või juhtimistasandist. 80 Regionaalhaigla põhiväärtused: Regionaalhaigla väärtusahel pühendumine ja professionaalsus, Regionaalhaigla tegevusega loodav väärtus on patsiendi ravitulemus ehk investeering inimeste tervisesse. Väärtusahela kõige olulisem komponent on Regionaalhaigla tööta- jad, kelle tegevuse otsese tulemusena kujuneb patsiendi ravitulemus ja rahulolu ravi- hoolivus ja vastutustundlikkus, teenusega. Jätkusuutlikuks toimimiseks toetavad ravitegevust tugiprotsessid. Sarnaselt kõigi organisatsioonidega on väärtusloome osaks juhtimisprotsessid, infrastruktuur ja avatus ja koostöövalmidus. tehnoloogia. Lisaks Regionaalhaigla põhiväärtustele on töötajate eetilise käitumise olulised alused: SISEND: töötajate eetilise käitumise olulised alused: töökorralduse üldreeglid, 5 036 1 600 223 mln tarnijat euro väärtuses töötajat vara arsti kutse-eetika, õe kutse-eetika, Staažikas 26,6 mln Loodus­ muude erialade kutse-eetikad, kollektiiv ressursid euro väärtuses investeeringuid Regionaalhaigla huvide konflikti ennetamise ja haldamise kord. Regionaalhaigla eetikanõukogu on seitsmeliikmeline, kuhu kuulub lisaks arstide, õdede ja INIMKAPITAL: INVESTEERINGUD: teenistuste esindajatele ka haiglaväline eetikaekspert ja patsientide esindaja. Nagu muu- deski haigla tegevustes, olid ka eetikanõukogu fookuses pandeemiaga seotud olukorrad. „ 5 036 töötajat, nendest: 4 „ 26,6 mln eurot investeeringuid 472 töötasid SA Põhja-Eesti ja parendusi, sh 10,3 mln 2020. aasta kevadel initsieeris Regionaalhaigla eetikanõukogu koostöös teiste haiglate Regionaalhailgas, 262 SA Läänemaa meditsiinitehnoloogia, 12,3 mln eetikakomiteedega juhise „Kliinilise eetika alased soovitused Eesti haiglatele piiratud Haiglas, 212 SA Raplamaa Haiglas ja infrastruktuur tervishoiuressursside jaotamiseks COVID-19 pandeemia tingimustes“ väljatöötamist. 90 SA Hiiumaa Haiglas. Nagu kogu maailmas, oli ka Eestis COVID-19 pandeemia foonil oht olukorraks, kus kõi- INTELLEKTUAALNE KAPITAL: gile haigestunutele ei jätku vajadustele vastavat ravi. Haigestumiste ja karantiini tõttu KOOSTÖÖVÕRGUSTIK − HUVIGRUPID: oli pandeemia kõrghetkedel oluliselt häiritud arstide, õdede ja muu haiglapersonali „ Keskmiselt on Regionaalhaiglas normaalne töötamine ning tarneraskuste tõttu isikukaitsevahendite, ravimite ja muude „ 1 600 tarnijat töötamise kogemust arstil 13,8 meditsiinitarvikute kättesaadavus. aastat ja õel 11,5 aastat „ Koostöögrupid: Eesti Haiglate Liit, Kuigi nii riigi kui ka haiglate tasandil tehti suuri jõupingutusi, et neid ressursse suurendada erialaseltsid, patsiendinõukogu jpt. „ 106 käimasolevat teadusuuringut ja COVID-19 levikut elanikkonnale kehtestatud liikumispiirangute kaudu pidurdada oli oht, et voodikohtade, intensiivravikohtade, ventilaatorite, isikukaitsevahendite ja personali TEGEVUSKOHAD/VARAD: LOODUSRESSURSID: puuduse tõttu tekib olukord, mil haiglaravi (sh intensiivravi) vajadus on suurem kui haig- „ 3 tütarhaiglat „ 18 699 MWh elektrienergiat, lad pakkuda suudavad. Et aidata klinitsistidel sellises situatsioonis teha otsuseid, millega tagatakse suurim hüve suurimale hulgale inimestele ühiskonna tasandil tervikuna, töö- „ 7 kliinikut ja 31 erialakeskust „ 16 592 MWh soojusenergiat tasid Põhja-Eesti Regionaalhaigla eetikanõukogu, Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee „ 223 mln euro väärtuses vara „ 94 046 m3 vett ja Tartu Ülikooli eetikakeskus, kaasates ka teisi meditsiini-, eetika- ja õiguseksperte välja kliinilise eetika alased soovitused Eesti haiglatele piiratud tervishoiuressursside jaotami- seks COVID-19 pandeemia tingimustes. Juhend aitab teha eetilisi valikuid situatsioonis, kus haiglaravi vajadus on suurem kui tervishoiusüsteem seda pakkuda suudab. — 82 — — 83 — Tegevusaruanne 2020 PROTSESS: VÄLJUND / LOODUD VÄÄRTUS: PATSIENTIDELE: RAVITEGEVUS: REGIONAALHAIGLA PÕHIVÄÄRTUSED: „ 346 045 voodipäeva „ Ennetus ja teavitus „ Pühendumine ja professionaalsus 420 441 „ 36 831 keskmine ravitud haigete arv „ Diagnoos ja ravi „ Hoolivus ja vastutustundlikkus ambulatoorset arsti „ 420 441 ambulatoorset arsti vastuvõttu vastuvõttu „ Järelravi ja taastumine „ Avatus ja koostöövalmidus „ 138 041 ambulatoorset õe vastuvõttu „ 85 427 EMOsse pöördujat TUGITEGEVUS: EETILISE KÄITUMISE ALUSEKS ON: „ 84 912 kirurgilist protseduuri „ Koolitus- ja teadusarendus „ Regionaalhaigla eetikakoodeks „ Personalijuhtimine „ Arsti kutse-eetika 346 045 „ 27 118 kiirabivisiiti voodipäeva „ 245 miljoni euro eest osutatud tervishoiuteenuseid „ Taristujuhtimine „ Õdede kutse-eetika „ Keskmine ravijärjekorra kestus 34,1 päeva „ Materjalikäitlus „ Regionaalhaigla huvide konflikti ennetamise ja haldamise kord TÖÖTAJATELE: „ Administratiivne ja majanduslik toimimine 98 miljonit EUR makstud töötasudeks ja soodustusteks 27 118 „ kiirabivisiiti „ 80 802 eurot maksti välja teadus- ja arendustegevuste toetuseks toetusi töötajatele „ 2. koht atraktiivse tööandja uuringus meditsiiinitudengite seas „ töötajate psühholoogiline nõustamine „ tervisekäitumise edendamine 80 802 KOOSTÖÖPARTNERITELE, TARNIJATELE: eurot töötajatele teadus- ja „ 138 miljoni EUR väärtuses ostetud seadmeid, kaupu arendustegevuseks LOODUSKESKKONNALE: „ 767 t CO2, s.o vähenenud 7% „ 1 298 t jäätmeid, s.o. vähenenud 8% LAIEMALE ÜHISKONNALE: 138 mln „ 48 miljonit EUR makstud makse euro väärtuses ostetud seadmeid „ 0,3 mln EUR ennetusprogrammide ja kaupu „ 46 episoodi Regionaalhaigla podcasti „ avaldati 152 teadusartiklit „ Võeti vastu 157 residenti, 129 arsti-teaduskonna praktikanti ja 531 tervishoiu kõrgkooli praktikanti ja 58 töövarju 152 teadusartiklit — 84 — — 85 — Tegevusaruanne 2020 Regionaalhaigla ja tütarhaiglate nõukogud Auditikomitee ja siseaudit Regionaalhaigla nõukogu liikmed: Helle Saarsoo 2020. aastal Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsi- Georg Männik (nõukogu esimees) Urmas Sukles toimus 9 nõukogu mustes. 2020. aastal olid Regionaalhaigla auditikomitee liikmed Guido Viik (esimees ja liige Veiko Tali (kuni 31.12.2020 ) koosolekut. kuni 28.11.2020), Apo Oja (esimees alates 11.12.2020), Georg Männik, Hanno Matto (kuni Raplamaa Haigla nõukogu liikmed: Imre Rammul 09.03.2020), Veiko Tali (alates 31.03.2020), Urmas Kaarlep (alates 29.11.2020). Agris Peedu (esimees) Marika Priske Meelis Roosimägi Auditikomitee käis 2020. aastal koos seitsmel korral, mille raames muuhulgas: Arvo Mesikepp (kuni 29.08.2020) Terje Peetso Hanno Matto (kuni 10.03.2020) „ tegi nõukogule ettepanekuid siseauditi tööplaani kohta; Margus Jaanson Vladimir Šokman Ülle Laasner „ hindas siseaudiitori ja siseauditi üksuse tööd; Mihhail Kõlvart (alates 10.03.2020) Hiiumaa Haigla nõukogu liikmed „ hindas meetmeid, mida juhatus on rakendanud siseauditite käigus tehtud ettepanekutest tõukuvalt; Sven Kirsipuu (alates 01.01.2021) Agris Peedu (esimees) „ hindas auditeeritud valdkondades oluliste riskide maandamise tõhusust; Läänemaa Haigla nõukogu liikmed: Agris Koppel Meelis Roosimägi (esimees) Leonhard Kukk „ analüüsis audiitorettevõtja töö tulemusi; Peep Talving Meelis Roosimägi „ vaatas läbi Regionaalhaigla majandusaasta aruande ja esitas nõukogule selle kohta oma arvamuse. Aivi Karu Reili Rand SISEAUDIT Siseauditi üksuse eesmärk on suurendada asutajate ja juhtkonna kindlustunnet, et Regionaalhaigla Regionaalhaigla ja tütarhaiglate juhatused juhtimis- ja kontrollimeetmed toetavad asutuse eesmärkide saavutamist, on õigusaktidega koos- kõlas ning tagavad inim- ja varaliste ressursside kasutamise majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Siseauditi alast tegevust juhtis ja teostas 2020. aastal majasisene siseaudiitor, osaliselt osteti teenust ka KPMG Baltics OÜ-lt. Regionaalhaigla juhatuse koosseisus 2020. aastal muudatusi ei toimunud. Regionaalhaigla juhatus oli 2020. aastal kolmeliikmeline: juhatuse esimees Agris Peedu, Siseauditeid viiakse läbi nõukogu poolt kinnitatud riskipõhise aastaplaani alusel, mille koosta- haigla ülemarst ja juhatuse liige dr Peep Talving ja juhatuse liige Terje Peetso. misele lähtutakse nii nõukogu, juhatuse, auditikomitee kui ka riskijuhi sisendist, võttes arvesse Regionaalhaigla eesmärke, riske ja riskijuhtimise protsesse. Regionaalhaigla nõukogu 2020. aasta siseauditi aastaplaanis oli seitse siseauditit: „ koolitustegevuse korralduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang personali koolitustegevuse korralduse Audi�komitee protsessi mõjususele; „ järjekordade halduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang plaaniliste operatsioonide (sh päevakirurgia) Regionaalhaigla juhatus järjekordade protsessi mõjususele; „ lisatasude määramise audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas lisatasude maksmise protsess on õiglane, arusaadav ja läbipaistev; „ patsiendi identifitseerimise audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas patsientide identifitseerimise protsess on piisav ja tulemuslik, hoidmaks ära ohujuhtumeid ja pettuseid; JUHATUSE LIIGE JUHATUSE LIIGE JUHATUSE ESIMEES PEEP TALVING TERJE PEETSO AGRIS PEEDU „ väljaspool Haigekassa rahastust pakutavate teenuste audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas väljastpoolt Haigekassa rahastus pakutavate teenuste osutamiselt saadud tulu jaotamispõhimõtted ja nende rakendamine vastutusalad: vastutusvaldkonnad: vastutusvaldkonnad: on ühetaoline ja läbipaistev; ravitöö korraldus, teadus- ja arendustegevus ning Läänemaa Haigla ja Raplamaa Haigla juhatus oli üheliikmeline. Läänemaa Haigla juha- „ patsientide logistika audit, mille eesmärk oli anda hinnang patsientide logistika protsessi mõjususele; ravimeetodid ja innovatsioon; koolitustegevus, meditsiinitehnika, kommunikatsioon, tuse liikme kohustusi täitis -tehnoloogiad ning ravitöö kuni 30.06.2020 Tõnis Siir, alates 30.06.2020 Edvard Garder. „ audit „Pettuste ja väärkasutamise ennetamine laiatarbekaupade puhul“, mille eesmärgiks oli anda hinnang, Raplamaa Haigla juhatuse liikme kohustusi rahvusvaheline kvaliteet täitis Pille Mukk.koostöö HiiumaajaHaigla juhatus oli -arvestus, dokumendihalduskorraldus, kas pettuste ja väärkasutamise ennetamise protsess laiatarbekaupade käitlemisel on piisav ja tulemuslik. kaheliikmeline, sinna kuulusid Riina Tamm ning Tõnis Siir. kaasamine; välisvahendite klienditeeninduse töö kureerimine; Siseauditite raames tuvastatud mittevastavused, tehtud järeldused ja soovitused ning nendest võrgustamine ja koostöö ravikvaliteedi osas järelvalve haiglatega lähtuvate tegevuskavade täitmine on haigla juhtkonna ja siseaudiitori pideva seire fookuses. teostamine Seire tulemuste kokkuvõte esitatakse kord aastas auditikomiteele. — 86 — — 87 — Tegevusaruanne 2020 Juhtimiskontrollid Riskijuhtimine Regionaalhaigla riskijuhtimine hõlmab kõiki tegevusi, mida viivad ellu nõukogu, juhtkond Regionaalhaigla riskijuhtimine hõlmab kõiki tegevusi, mida viivad ellu nõukogu, juhtkond ja kõik töötajad, et tagada patsientidele parima raviteenuse pakkumisel: ja kõik töötajad, et tagada patsientidele parima raviteenuse pakkumisel: „ õigusaktidest kinnipidamine; „ õigusaktidest kinnipidamine; „ vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest „ vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest jms tingitud kahju eest; juhtimisest jms tingitud kahju eest; „ tegevuse otstarbekus organisatsioonile seatud ülesannete täitmisel; „ tegevuse otstarbekus organisatsioonile seatud ülesannete täitmisel; „ tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, „ tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja valdamine. säilitamine ja valdamine. Regionaalhaigla riskijuhtimise süsteemi eesmärk on tagada teadlikkus haiga olulisematest riskikohtadest ning asjakohane riskikäsitlus. Regionaalhaiglas rakendatakse kolme kaitseliini 2020. aasta riskijuhtimise süsteemi arendused hõlmasid järgmisi fookusi: „ esimese kaitseliini moodustavad I kaitseliin Ülehaiglalise riskijuhtimissüsteemi arendus Regionaalhaigla üksustes reeglite ja kokkulepete alusel „ Üksustes iga päev „ Jätkati regulaarse riskianalüüsiga diagnostikakliinikus. Jätkuvalt on kõrged tehtavad tegevused, mis aitavad teostatav riskide infosüsteemide ebapiisavuse ja/või tõrgetega seotud riskid ning aastal 2020 suure kaasa igapäevasele riskide juhtimine mõjutajana COVID-pandeemiast tingutud nakkusohu vältimise ning töötajate juhtimisele. Esimese kaitseliini tervishoiuga seotud riskid. toimimise eest; II kaitseliin „ Ülehaiglalise riskijuhtimissüsteemiga liitus anestesioloogia kliinik. „ teine kaitseliin on tegevused „ Riskijuhtimise süsteem „ Kõik kriitilise taseme riskid räägiti läbi haigla riskikomitees. Riskikomitee otsustab ja funktsioonid, mille ülesanne kriitiliste riskide ülehaiglalise käsitluse. „ Kvaliteedijuhtimine on aidata üles ehitada esimese kaitseliini poolseid kontrolle ja/ „ Infoturve ja andmekaitse Huvide konflikti ja korruptsiooniriski juhtimine või pidevalt monitoorida nende „ Vastavuskontroll kontrollide toimimist; „ 2020. aastal esitasid haigla tipp- ja keskastme juhid ning nende määratud isikud (tuleohutus, esimest korda huvide konflikti deklaratsiooni. infektsioonikontroll jms) „ kolmas kaitseliin on siseaudit, „ Teadaolevalt ei registreeritud 2020. aastal ühtegi Regionaalhaigla või mõne mille ülesanne on hinnata kahe esimese kaitseliini III kaitseliin hankepartneriga seotud korruptsioonijuhtumit. ülesannete täitmist, kuid mis Finantsriskide juhtimine „ Siseaudit sõltumatuse säilitamiseks ei tohi ise sisekontrollisüsteeme Finantsriskina käsitleb Regionaalhaigla võimalikku ohtu, kus mõni tegevus või sündmus kujundada ja arendada ega mõjutab organisatsiooni majanduslikku seisundit ebasoodsalt. sisekontrollisüsteemi toimimise Kriitiliste finantsriskidena oleme määratlenud: eest vastutada. „ infrastruktuuri arendusprojektide maksumuse; „ EL investeeringutoetuste kasutamise arendusprojektide elluviimisel; „ raviarvelduse ning-teenuse hinnaga seonduvad riskid; „ jätkuv personalikulude surve. — 88 — — 89 — Tegevusaruanne 2020 Finantsriskide juhtimiseks oleme määratlenud olulisemate riskide sihttasemed ning tegevused riskide juhtimiseks. Grupi oluline finantsrisk on endiselt ka makromajanduse väljavaade. 2020. aastal realiseerus COVID-19 viiruse leviku tulemusena majanduslanguse risk. Pandeemia mõjudega toimetulekuks eraldas Vabariigi Valitsus tervishoiusektorile lisavahendeid ca 200 miljoni euro ulatuses. Lisarahastuse tulemusena ei toonud majanduslangus Regionaalhaigla grupile kaasa prognoositud finantsmõju tulubaasi märkimisväärse vähenemise näol. Suurimat rahalist mõju avaldas COVID pandeemiaga kaasnenud plaanilise ravitöö piiramine, kaasnev tulude langus, kõrgemad personalikulud ning isikukaitsevahendite soetamine. Lisarahastus võimaldas Eesti Haigekassal raken- dada tervishoiuasutuste rahastamist alustel, mis vastasid pandeemiast tingitud mõjudele. Täiendavate vahendite abil soetas Regionaalhaigla grupp 2020. aastal isikukaitsevahendeid, mis tagab haigla toimepidevuse. Regionaalhaigla grupile kehtivatest arvestuspõhimõtetest lähtuvalt kajastub isikukatisevahendite soetamise rahastus tuluna ning mõjutab Regionaalhaigla grupi tulemit 2020. aastal, suuren- dades seda viie miljoni euroni. Grupp ei kasuta finantsriskide maandamiseks finantsinstrumente. Valuuta, intressi ning krediidiriskide riskitaset hindame osana finantsriskidest. 2020. aastal ei olnud nende riskide tõenäosus ja majanduslik mõju oluline risk. 2020. aasta võtmes saab välja tuua kaks olulist otsustuskohta – personal ja inves- teeringud. Regionaalhaigla tegevuses on personal kõige tähtsam ressurss ning viiruse levik tõi kiirelt kaasa kõrgendatud tegevusriskid ja töökoormuse. Pidime muutunud olukorrale reageerima kiiresti nii rahaliste kui töökorralduslike meetme- tega. Lühiajalisteks väljakutseteks olime finantsvaatest hästi ettevalmistatud. See võimaldas katta kõrgemad personalikulud. Võtsime tavapärasest kõrgemaid riske hankeprotsessides, kuid see tagas meile piisava varustatuse isikukaitsevahenditega ning suutsime oma põhitegevusega jätkata suuremate tõrgeteta. Täiendav rahas- tus, mis eriolukorras tervishoiusektorisse suunati, kattis hiljem ka rahalised riskid. Üldine määramatus majanduskeskkonnas tõi kaasa halva nähtavuse ka pikaajaliste rahavoogude vaates, mille tulemusena tuli hinnata kogu investeeringute portfelli ning teha valikud lähtuvalt muutunud olukorrast. Eestisse ja PERH-i on saabunud esimesed laadungid kaitsevahendeid COVID-19 pandeemia tõkestamiseks. >>> — 90 — — 91 — Tegevusaruanne 2020 Regionaalhaigla majandus­tegevuse juhtimine 92 Otsene loodud ja jagatud kasvud tuludes ja tööjõukuludes tulenevad suuremas osas epideemia levikuga kaasnenud erakorralistest kuludest ja tuludest. Kõrgemat majandusaasta tulemit mõjutab riigi siht- majanduslik väärtus asutuse arvestuspõhimõte, millest juhindudes sihtfinantseeringud kajastuvad perioodi tulus, kuid soetatud varad avaldavad mõju kuludele pikema aja jooksul, lähtuvalt kasu- tusele võtust ja amortisatsioonist. tuhat EUR 2020 2019 Muutus Regionaalhaigla investeerib tulemi kogu ulatuses oma põhitegevusse: töötajatesse, tehnoloogiasse, Tegevustulud kokku 259 705 229 705 13% infrastruktuuri ning innovatsiooni. Toetused ja sihtfinantseerimised 11 610 6 020 93% Tervishoiuteenused 244 899 220 790 11% Muud teenused 3 016 2 701 12% Muud tulud Tegevuskulud kokku 179 255 372 193 227 586 -7% 12% Finantssuhtarvud Tööjõukulud 129 854 118 012 10% Töötasu 97 302 87 983 11% sh Regionaal- sh Regionaal- tuhat EUR 2020 2019 Erisoodustused 371 517 -28% haigla haigla Tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 32 181 29 512 9% Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/ 1,6 1,5 2,0 2,0 Majandamiskulud 95 343 82 533 16% lühiajaliste kohustustega) Muud kulud 16 223 13 943 16% Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised 0,8 0,7 1,2 1,1 kohustised) Maksud riigile ja kohalikule omavalitsusele 48 351 43 303 12% sh. tööjõumaksud 32 181 29 512 9% Netovara suhtarv (netovara/vara) 60,8% 59,2% 60,3% 59,0% sh. käibemaks 16 112 13 740 17% Netovõlakoormus ((võlakohustused-likviidsed 7,9% 10,1% 7,1% 8,4% Käibemaksukulu muudelt toodetelt ja teenustelt 12 077 11 160 8% varad)/tegevustulud)) Käibemaksukulu põhivara soetuselt 4 035 2 580 56% ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) 1,9% 1,3% 0,9% 0,4% sh. kohalikud maksud 44 45 -1% Käibemaksukulu muudelt toodetelt ja teenustelt 44,14 44,81 -1% COVID-viiruse tõkestamiseks piiras haigla kevadise eriolukorra käigus märkimisväärselt sh. muud maksud 14 6 148% plaanilist ravitööd ja korraldas ümber vajalikke tegevusi, millega lisandus täiendavaid kulutusi (isikukaitsevahendite ja puhastusteenuste soetamine, eritasud personalile Aruandeaasta tulem 4 134 1 924 115% vastavates osakondades, koormuse suurendamine jm.). Perioodil jaanuar-aprill 2020 oli Regionaalhaigla osutatud teenuste maht Eesti Haigekassale prognoositust 4,8 mil- Loodud ja jaotatud otsene majanduslik väärtus kirjeldab rahalist väärtust, mille joni euro võrra väiksem (-7,4%). Plaanilise ravi mahajäämuse vähendamiseks rakendas Regionaalhaigla grupp loob oma tegevusega. Kogu oma tegevuse käigus loome väärtust Regionaalhaigla alates maikuust laiaulatuslikke töökorralduslikke meetmeid. 4. kvartalis paljudele sidusrühmadele, sealhulgas patsientidele, töötajatele, tarnijatele, valitsusasu- tõusnud nakatumiste ja viiruse leviku tulemusena osutatav ravi hakkas plaanilist ravitööd tustele ja kohalikule kogukonnale. piirama detsembris, kuid ei avaldanud märkimisväärset mõju osutatud teenuse mahule. Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2020. aastal mõjutas oluliselt COVID-viiruse Grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit. Põhitegevuse raha- leviku tõkestamiseks tehtud pingutused. Kõrgemat aruandeaasta tulemit mõjutas olu- voog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks. Majanduslikke liselt Regionaalhaigla grupi reageerimine 2020. aasta kevadel avaldatud negatiivsele põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus jätkusuut- majandusprognoosile. Madalamast tulubaasi prognoosist lähtuvalt lükati edasi kulusid likkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud ning investeeringuid, mis ei olnud hädavajalikud epideemiale reageerimiseks. Suuremad investeeringud. — 94 — — 95 — Tegevusaruanne 2020 Saadud toetused Investeeringud ja parendused 2020. aastal sai grupp toetusi ja sihtfinantseeringuid kokku 11,6 (2019: 6) miljoni euro ula- 2020. aastal investeerisime Regionaalhaigla grupi hoonete arendamiseks ja parenda- tuses. Sihtfinantseeringutest suurima osa moodustas COVID-pandeemia tõkestamiseks 11,6 miseks kogusummas 12,3 (2019: 7,8) miljonit eurot käibemaksuta. Suuremad projektid tehtud kulutuste ja investeeringute sihtfinantseerimine 5,9 miljonit euro. Residentide miljonit olid 2020. aastal: töötasude sihtfinantseerimine moodustas 2020. aastal 4,7 (2019: 4,1) miljonit eurot. eurot sai grupp 2020. „ onkoloogia (Y) korpuse ning liidestatud pindade projekteerimis-, ettevalmistus- COVID-pandeemia tõkestamiseks tehtud pingutuste rahastus Eesti Haigekassa poolt oli aastal toetusi ja sihtfinantseeringuid ja ehitustööd; 2020. aastal laiapõhjaline ja koosnes erinevatest komponentidest, sh. püsi- ja muutuv- „ psühiaatriakliiniku (Z) korpuse projekteerimistööd; kulude katmine, investeeringute sihtfinantseerimine, uute teenuste loomine, olemas- olevate teenuste täiendav rahastamine. Hinnanguliselt moodustasid COVID’iga otseselt „ Mustamäe meditsiinilinnaku palati (B) korpuse projekteerimis- ja ehitustööd. või kaudselt seotud tulud 2020. aastal kuni 17,6 miljonit eurot Regionaalhaigla tuludest. Kontsern kokku (tuhat EUR) 2020 2019 2018 Koguinvesteeringud 26 579 16 175 15 099 Ostud ja hanked Meditsiinitehnoloogia 10 294 5 036 8 584 IT ja muud investeeringud 3 977 3 346 1 273 Regionaalhaigla grupi tarneahela eesmärk on tagada põhitegevuseks vajalike kaupade Hoonete ja rajatiste investeeringud ja renoveerimised 12 309 7 794 5 242 ja teenuste olemasolu. Ostu- ja tarneprotsesside läbiviimisel lähtutakse protsessi läbi- paistvusest ja efektiivsusest ning protsessi juhtimiseks on koostatud sisemised korrad ja Investeeringute ja parendustööde maksumus 2018–2020 juhised, sh hangete kord, milles on sätestatud hanke läbiviimise protseduurireeglid ning põhimõtted huvide konflikti vältimiseks. Lisaks peab hangete korraldamisel olema tagatud Regionaalhaigla rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik kasutamine. Uuenenud peamaja fuajee Kaupade ja teenuste ostmiseks viib Regionaalhaigla läbi avalikke hankeid. Hankeprotsessi valik sõltub teenuse iseloomust ning hanke mahust. Regionaalhaigla ostab kaupu ja teenuseid oma tegevuskohtades. Regionaalhaigla tarnijate ring on rahvusvaheline ja kujuneb hankeprotsesside tulemusel. Hangete läbiviimisel sätestatakse põhitegevuse jaoks olulised kriteeriumid, millele väljavalitav tarnija peab vastama. Regionaalhaigla suurimad ostugrupid on ravimid ja raviprotsessis kasutatavad materjalid. Riigihangete registri (riigihanked.riik.ee) vahendusel avaldati grupis 2020. aastal 203 (2019: 187) hanget. 203 hanget avaldati 2020. aasta oli hangete valdkonnas eriline, kuna COVID-19 pandeemiale reageerimi- grupis. seks tuli seniste isikukaitsevahendite ja intensiivravis vajalike tarvikute tarnekanalite tõrgete järel leida kiiresti alternatiivseid kanaleid. See tingis senisest oluliselt suurema väljakuulutamiseta läbirääkimistega hangete vajaduse (2020: 32 vs 2019: 15) ning han- keprotseduuride muutmise, et olla võimeline efektiivselt toimima ka märkimisväärselt muutunud ärikeskkonnas. Vaatamata suurenenud töömahule tõime uuendusena sisse konkurentsipõhise läbirääki- mistega hankemenetluse kasutamise hangetes, mille puhul eeldame, et hankeprotsessis huvitatud isikutega läbirääkimiste pidamine annab parima võimaluse turuosaliste tead- misi ja omavahelist konkurentsi haigla huvides kasutada. Hangete läbiviimisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ning grupis ei rakendata täien- davat pakkujate põhist kohalike, keskkonna ja sotsiaalsete mõjude hindamist. Sektori spetsiifikast ja kohaliku turu piiratud mahust tulenevalt on ka pakkujate hulk piiratud. Lisapiirangud võivad oluliselt halvendada hangitavate teenuste ja toodete kättesaadavust. — 96 — — 97 — Tegevusaruanne 2020 Aruandeperiood, käsitletavate teemade ja üksuste kokkuvõte Käesolev majandusaasta aruanne on jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse, Hea Ühingujuhtmise Tava ja raamatupidamise integreeritud aastaaruanne. Regionaalhaigla lähtub aruande koostmisel Global Reporting Initiative-i (GRI) jätkusuutlikkuse aruandluse standardi „Core“ tasandist, mis hõlmab andmeid organisatsiooni profiili, juhtimisviisi ja kõige olulisemate tulemusnäitajate kohta. Aruande koostamiseks valiti iga aspekti juures kõikidest kategooriatest vähemalt üks indikaator, et katta kogu võimaliku mõju ulatus. Erandiks vaid üksikud indikaatorid, mille kohta andmed puuduvad või mis on haigla hinnan- gul asjasse puutumatud, seadmata ohtu aruande põhjalikkust ja juhendile vastavust. Aruandes on GRI standardite puhul raporteeritud andmed sellise põhjalikkusega nagu organisatsioon oma igapäevatöös peab vajalikuks kogu- da ja avaldada, st üldisemalt kui GRI nõuded ette näevad. Käesolev aastaaruanne kajastab kogu grupi, sh SA Põhja-Eesti Regionaalhaig- la, SA Raplamaa Haigla, SA Läänemaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla 2020. aas- ta tegevust, mida koostatakse iga-aastaselt ja on jätkuks 2020. aasta aprillis avaldatud 2019. aasta aruandele. Aruande sisu osas tekkivate küsimustega palume pöörduda [email protected]. 98 GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused Raporteerimise alused (GRI 101: 2016) Aruande parameetrid 102-45 Konsolideeritud üksused Lk 99 Üldised näitajad (GRI 102: 2016) Aruande sisu, teemade ja ulatuse 102-46 lk 71-72 määramine Organisatsiooni ülevaade 102-47 Oluliste teemade loetelu lk 71-72 102-1 Organisatsiooni nimi lk 2 Eelmiste aruannete Tegevused, kaubamärgid, tooted ja/või Eelmiste aruannete informatsiooni 102-2 lk 14 102-48 informatsiooni ei ole teenused korrigeerimine korrigeeritud 102-3 Peakontori asukoht lk 2 102-49 Muudatused aruandluses Ei ole tehtud 102-4 Tegevuskohad lk 14 102-50 Aruandlusperiood lk 99 102-5 Omandivorm ja õiguslik vorm lk 14 102-51 Eelmise aruande avaldamise kuupäev lk 99 102-6 Tegevuskohad lk 14 102-52 Aruandlustsükkel lk 99 lk 14, 15, 44, 60, 102-53 Kontakt aruandega seotud küsimustes lk 99 102-7 Organisatsiooni suurus 83-85, 94- 95 102-54 Aruande vastavus GRI Standardile lk 99 102-8 Põhiandmed töötajate kohta lk 60-62 102-55 GRI sisukord lk 100-103 102-9 Tarneahel lk 70, 96-97 GRI aruanne ei ole Aruandeperioodil 102-56 Väline kinnitus kolmandate osapoolte poolt ei toimunud olulisi kontrollitud Aruandeperioodil toimunud olulised muutusi organisatsiooni 102-10 muutused tegevuses, põhiteenustes, Jätkusuutlikkuse fookusteemad omandivormis ega tarneahelas Ravikvaliteet (mitte-GRI) 102-11 Ettevaatusabinõude rakendamine lk 89-90, 65-67 103-1 Juhtimisviis kuni lk 31, 50-51 (GRI 103: 2016) 102-12 Välised algatused Lk 73-75 103-3 102-13 Liikmelisus ühingutes lk 75 mitte-GRI Auditid lk 87, 45-46 Strateegia mitte-GRI Patsientide tagasiside ja rahulolu lk 52 Nõukogu ja/või juhatuse esimehe Regionaalhaiglale Mustamäe 102-14 lk 3-5 pöördumine meditsiinilinnakule, psühhiaatriakliinikule ja Hiiu Eetika ja ausameelsus korpusele ja Verekeskusele Väärtused, põhimõtted, standardid ja on kindlustatud hea ligipääs 102-16 lk 82 mitte-GRI Ligipääsetavus (sh puuetega inimestele) käitumistavad ühistranspordiga. Juhtimine Kõikidele haigla korpustele 102-18 Juhtimisstruktuur lk 86 on loodud nii tava- kui ka invaparkimiskohad. Huvigruppide kaasamine mitte-GRI Ravijärjekorrad lk 50-51 102-40 Huvigruppide nimekiri lk 70 Investeeringud, arenduskulud ja 102-41 Kollektiivlepingud lk 62 mitte-GRI lk 15, 36-37, 97 -projektid 102-42 Huvigruppide kaardistamine ja valik lk 70 Innovatsiooniprojektid, teadus- ja mitte-GRI lk 41, 54, 83 ravimiuuringud Huvigruppide kaasamise viis ja 102-43 lk 70-72 põhimõtted Tervishoiupoliitika ja valdkonna arendamine (mitte-GRI) Peamised tõstatatud teemad ja 103-1 102-44 lk 70-72 Juhtimisviis küsimused kuni lk 73-75 (GRI 103: 2016) 103-3 mitte-GRI Liikmelisus ühingutes ja liitudes lk 75 mitte-GRI Koolitustel osalejad lk 32, 34, 67 — 100 — — 101 — Tegevusaruanne 2020 GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused Töötajate järelkasv (mitte-GRI) Tööhõive (GRI 401: 2016) 103-1 103-1 Juhtimisviis Juhtimisviis kuni lk 64 kuni lk 34, 60-67 (GRI 103: 2016) (GRI 103: 2016) 103-3 103-3 mitte-GRI Atraktiivsus tööandjana lk 64 401-2 Hüved töötajatele lk 18, 65-67 mitte-GRI Residendid ja praktikandid lk 64 Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018) Majandustulemused (GRI 201: 2016) 103-1 Juhtimisviis kuni lk 34, 65-67 103-1 (GRI 103: 2016) Juhtimisviis 103-3 kuni lk 83-85, 94-95 (GRI 103: 2016) 103-3 403-1 Juhtimisviis kuni lk 34, 65-67 201-1 Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus lk 94 (GRI 403: 2018) 403-7 lk 96, 107, 113- 403-9 Tööõnnetused lk 65-66 201-4 Valitsuselt saadud toetused 114, 122 403-10 Kutsehaigused lk 65-66 mitte-GRI Korraldatud hankemenetlused lk 96 Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016) Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016) 103-1 103-1 Juhtimisviis Lk 32, 34, 63, Juhtimisviis kuni kuni lk 87-89 (GRI 103: 2016) 66-67 (GRI 103: 2016) 103-3 103-3 404-1 Koolitustunnid töötaja kohta lk 63 Kajastatud vaid Korruptsioonivastaste põhimõtete 205-2 lk 97-89 organisatsiooni sisene Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016) kommunikatsioon ja koolitus teavitus ja koolitus 103-1 Juhtimisviis Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja kuni lk 61-62 205-3 lk 89 (GRI 103: 2016) meetmed 103-3 Sponsorite toetused välislähetustel ja Juhtorganite ja kogu kollektiivi mitte-GRI lk 96 405-1 lk 61-62 -koolitustel osalemiseks mitmekesisus Energiakasutus (GRI 302: 2016) 405-2 Meeste ja naiste töötasu suhe lk 62 103-1 Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016) Juhtimisviis kuni lk 76-77 (GRI 103: 2016) 103-1 103-3 Juhtimisviis kuni lk 62 (GRI 103: 2016) Taastuvatest allikatest pärit 103-3 302-1 Organisatsiooni sisene energiatarbimine lk 77 energiat ei tarbitud 406-1 Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed lk 67 Veekasutus ja heitvesi (GRI 303: 2018) Kohalikud kogukonnad (GRI 413: 2016) 103-1 Juhtimisviis 103-1 kuni lk 77-78 Juhtimisviis (GRI 103: 2016) kuni lk 70-75 103-3 (GRI 103: 2016) 103-3 303-5 Veetarbimine lk 78 Kogukonna kaasamisega, Emissioonid (GRI 305: 2016) mõjuhinnanguga ja 413-1 lk 73-75 arenguprogrammidega seotud 103-1 tegevused Juhtimisviis kuni lk 78 (GRI 103: 2016) 103-3 Patsientide privaatsus (GRI 418: 2016) 305-1 Otsesed kasvuhoonegaasid lk 78 103-1 Juhtimisviis kuni lk 53 Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016) (GRI 103: 2016) 103-3 103-1 418-1 Konfidentsiaalsus ja andmekaitse lk 53 Juhtimisviis kuni lk 78-79 (GRI 103: 2016) 103-3 306-2 Jäätmeteke ja jäätmekäitlus lk 78-79 — 102 — — 103 — Tegevusaruanne 2020 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 104 Konsolideeritud bilanss Konsolideeritud tulemiaruanne tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lisa tuhandetes eurodes 2020 2019 Lisa VARAD Tulud Käibevarad Müügitulu 247 916 223 492 16 Raha 30 785 39 831 3 Toetused ja sihtfinantseerimised 11 610 6 020 17 Nõuded ja tehtud ettemaksed 25 836 24 222 4 Muud tulud 179 193 Varud 7 550 3 503 6 TULUD KOKKU 259 705 229 705 Käibevarad kokku 64 171 67 556 Kulud Põhivarad Antud toetused -1 189 0 17 Finantsinvesteeringud 3 3 Tööjõukulud -129 854 -118 012 18 Materiaalsed põhivarad 152 013 145 763 7 Mitmesugused tegevuskulud -95 343 -82 533 19 Immateriaalsed põhivarad 5 468 3 095 8 Muud kulud -16 223 -13 943 20 Põhivarad kokku 157 484 148 861 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -12 763 -13 099 7,8 VARAD KOKKU 221 655 216 417 KULUD KOKKU -255 372 -227 587 KOHUSTISED PÕHITEGEVUSE TULEM 4 333 2 118 Lühiajalised kohustised Finantstulud ja -kulud -199 -194 Võlad tarnijatele ja muud võlad 35 749 29 742 10 ARUANDEAASTA TULEM 4 134 1 924 Laenukohustised 4 806 4 806 15 Lühiajalised kohustised kokku 40 555 34 548 Pikaajalised kohustised Võlad tarnijatele ja muud võlad 315 412 Laenukohustised 46 093 50 899 15 Pikaajalised kohustised kokku 46 408 51 311 KOHUSTISED KOKKU 86 963 85 859 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 34 243 34 243 Eelmiste perioodide tulem 96 315 94 391 Aruandeaasta tulem 4 134 1 924 Netovara kokku 134 692 130 558 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 221 655 216 417 — 106 — — 107 — Tegevusaruanne 2020 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud netovara aruanne tuhandetes eurodes 2020 2019 Lisa tuhandetes eurodes Sihtkapital Akumuleeritud tulem Netovara kokku Rahavood põhitegevusest 31.12.2018 34 243 94 391 128 634 Laekumised teenuste ja kaupade müügist 249 150 226 046 Kontserni majandusaasta tulem 0 1 924 1 924 Laekunud tegevustoetused ja annetused 9 289 4 666 17 31.12.2019 34 243 96 315 130 558 Väljamaksed teenuste ja kaupade ostmisel -117 680 -100 356 Kontserni majandusaasta tulem 0 4 134 4 134 Väljamakstud tööjõukulud -126 606 -115 521 31.12.2020 34 243 100 449 134 692 Makstud intressid -146 -168 KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 14 007 14 667 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -20 074 -13 678 Laekumised põhivara sihtfinantseerimisest 1 827 1 817 17 Laekumised materiaalse põhivara ja kinnisvara investeeringu müügist 0 1 285 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -18 247 -10 576 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasi makstud laenud -4 806 -5 049 15 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -4 806 -5 049 KOKKU RAHAVOOD -9 046 -958 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 39 831 40 789 3 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 30 785 39 831 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS -9 046 -958 — 108 — — 109 — Tegevusaruanne 2020 Raamatupidamise aastaaruande lisad Rahalähenditeks loetakse laiemalt aktsepteeritud piisavalt likviidset valuutas sularaha ning nõudmiseni hoiuseid, mis on konverteeritavad kuni 3 kuu jooksul. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsemeetodil. 1.5. Nõuded ja ettemaksed Lisa 1 Kasutatud arvestuspõhimõtted Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid) 1.1. Üldine informatsioon kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üld- juhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse SA Põhja - Eesti Regionaalhaigla konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Eesti finantsaruandluse standardile (EFS). EFS on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõttele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtes- Iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse tatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna nõude kaupa. Kõik nõuded, mis on laekumata 90 või enam päeva hinnatakse ebatõenäolisteks nõueteks. poolt väljaantavad juhendid. Ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud nõuded füüsiliste isikute vastu loovutatakse inkasso ettevõttele ja loovutamisel kantakse bilansist välja. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning tema tütarhaiglate (SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Hiiumaa Haigla) arvnäitajad on esitatud euro- Erandiks on nõuded kindlustusfirmadele meditsiiniteenuste eest, mille puhul on menetlusaeg enne alla- des. Informatsioon tütarhaiglate kohta on toodud lisas 2. hindluse teostamist kuni 3 aastat. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumusest, välja arvatud teatud varade Allahindlus kajastatakse bilansis kliendinõuete kontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude liigist ja finantsinstrumentide ümberhindlused. (tulemiaruandes real ”Muud kulud”). Ebatõenäoliselt laekuvalt kajastatud ja hiljem lootusetuks hinnatud nõuded kantakse bilansist välja. 1.2. Tütarettevõtete kajastamine 1.6. Varud Konsolideerimise põhimõtted Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarhaiglad. Elimineeritud on kõik kontserni- ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. sisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud Lähtuvalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhendist kajastatakse varude soetamisega kaasnev realiseerimata kasumid ja kahjumid. mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes tulemiaruande real „Muud kulud”. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Varude soetusmaksumuse kindlaks määramisel on kasutatud individuaalmaksumuse (ravimid) ja FIFO (v.a ravimid) meetodit. Varud on bilansis hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase ärite- eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu gevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. viimiseks ja müügi sooritamiseks. 1.3. Finantsvarad 1.7. Materiaalne põhivara Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soe- pikaajalisi nõudeid. tamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi, sh tasud vahenda- mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. jatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud ja muud sarnased kulutused (v.a selliste finantsvarade, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande), soetamisega Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee- seotud kulutused. ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse tehingupäeval, s.t Soetusmaksumus päeval, mil asutus võttis endale kohustise (näiteks sõlmis lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müü- Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. dava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulat- „ Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud sioonidega nõutud perioodi jooksul. Pärast algset arvele võtmist kajastatakse kõiki finantsvarasid õiglases kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. väärtuses, v.a nõuded teiste osapoolte vastu (kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses). Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud „ Materiaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu, samuti vara soetamisega pärast aruandekuupäeva. seotud makse (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud) ja lõive. 1.4. Raha ja rahalähendid „ Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest Rahana rahavoogude aruande mõistes kajastatakse sularaha ja nõudmiseni hoiuseid (raha arvelduskon- tööjõule. todel pangas). — 110 — — 111 — Tegevusaruanne 2020 Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi jooksul ning seda finantseeritakse Kasulike eluigade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis laenukasutuse kulutusi ei kapitaliseerita põhivara soetusmak- sumusse, vaid need kantakse tekkimise perioodil intressikuludesse. Arvutitarkvara 3 – 5 aastat Litsentsid 3 – 5 aastat Konsolideeritud aruandes on tütarhaiglate materiaalne põhivara haiglate võrgustamisel kajastatud jääkväär- tuses. Firmaväärtus 5 aastat Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused Amortisatsiooni arvestus vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse 1.9. Finantskohustised põhivara gruppidele järgmised: Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlako- Ehitised hustised) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetus- Hooned 3 – 33 aastat maksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse Rajatised 5 – 33 aastat arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehin- Masinad ja seadmed gukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Meditsiiniseadmed 3 – 14 aastat Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilan- Transpordimasinad 3 – 5 aastat sikuupäevast, kui kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud Infotehnoloogilised seadmed 2,5 – 5 aastat pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenule- Muu põhivara pingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Inventar 5 – 10 aastat 1.10. Rendid Mööbel 4 – 10 aastat Muu 3 – 14 aastat Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Maad ei amortiseerita. Rentide klassifitseerimisel kapitali- ja kasutusrentideks loevad avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooni- ei ole omanikule kasumi teenimine, kapitalirendile viitavaks kriteeriumiks ka olukordi, kus renditavat vara perioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, pole võimalik kergesti asendada teise varaga. mitte tagasiulatuvalt. Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel, siis klassifitseeritakse Kajastamise lõpetamine rendileping alati kasutusrendiks. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel või kui kont- Kontsern kui rentnik sern ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse sellel perioodil, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes real Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. ”muud tulud” või ”muud kulud”. Kontsern kui rendileandja Põhivara väärtuse langus Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustu- bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. mine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Kontsern rendib äripindu. Avaliku sektori üksusena ei tee Regionaalhaigla varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust 1.11. Eraldised ja tingimuslikud kohustised kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Eraldistena kajastatakse bilansis aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud kohustisi, millel on seadusest või lepingust tulenev kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on 1.8. Immateriaalne põhivara võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soeta- misega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasne- millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. vate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande Immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). lisades tingimuslike kohustistena. Firmaväärtust kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. 1.12. Annetused ja toetused Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib — 112 — — 113 — Tegevusaruanne 2020 sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadu- Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult misel. kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised hin- natakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside Tegevuse sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid kajastatakse aruandeperioodi ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille tulemiaruandes. puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse tule- 1.17. Seotud osapooled miaruandes „Toetused ja sihtfinantseerimised“ kirjel. Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise 1.13. Eesti Haigekass lisarahastus seoses COVID-19 pandeemiaga osapoole äriotsustele. Covid-pandeemia ajal tekkis täiendav kulu isikukaitsevahendite soetamisel, mida rahastati riigieelarvest Kontsern loeb seotud osapoolteks: Eesti Haigekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajatele. Regionaalhaigla soetas isikukaitsevahendeid nii enda tarbeks kui teistele tervishoiuteenuste osutajatele. „ Regionaalhaigla kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmeid, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps; Enda tarbeks soetatud kauba lisarahastust on kajastatud raviteenuse tuluna. Haigekassa poolt hüvitatud soetused teistele raviasutustele on kajastatud tegevustoetusena. „ Regionaalhaigla kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; 1.14. Tulud „ Sihtasutusi, mille üks asutajatest on Regionaalhaigla; Müügitulu kajastatakse teenuse osutamisel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes osutatava teenuse valmidusastmest eeldusel, et teenuse tulusid ja kulusid on võimalik usal- „ Regionaalhaigla tütarettevõtete kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende dusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline (aruandekuupäevaks on pereliikmeid, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps; füüsilistele isikutele tervishoiuteenused osutatud, kuid Haigekassale on haigujuhud veel edastamata). „ Regionaalhaigla tütarettevõtete kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete Müügitulu korrigeeritakse aruande alg- ja lõppkuupäeval hinnatud lõpetamata haigusjuhtude muutusega. valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid. Kontserni põhitegevuse müügituluks on Haigekassa ravi rahastamise lepingu alusel tervishoiuteenuse osutamine kindlustatud isikutele ja erakorralise arstiabi osutamine kõikidele inimestele. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendile avaldatakse informatsioon seotud isiku- Kontserni müügituluna kajastatakse veel tasulisi tervishoiuteenuseid nii füüsilistel- kui juriidilistele isikutele, tega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide diagnostilisi teenuseid, psühhiaatrilisi ekspertiise, raviasutustele veretoodete müüki, osutatud meditsiini- üldistele nõuetele või turutingimustele. liste koolituste- ja konverentside tasusid. 1.18. Aruandekuupäevajärgsed sündmused Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või vara- Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. sematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas. 1.15. Kulud Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, vaid aval- Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse datakse lisades juhul, kui nad on olulised. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekke- sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. põhise arvestusprintsiibi alusel. Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega mak- sustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Lisa 2 Kontserni tütarettevõtted Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustisena töötajatele. Kasutamata SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla võrgustas SA Läänemaa Haigla 13.02.2015, SA Raplamaa Haigla 26.02.2015 puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu ja SA Hiiumaa Haigla 24.07.2017. seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna. SA Hiiumaa Haigla tehingud on konsolideeritud kontserni aruannetes alates 01.08.2017. Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ning väärtuse langus. Sihtasutuste puhul ei oma asutajad kontrolli osaluse kaudu, kontroll toimib nõukogu liikmete nimetamise kaudu. Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla saab võrgustunud haiglate nõukogudesse nimetada kolm nõukogu liiget ning kohalikud omavalitsused saavad nimetada kaks nõukogu liiget. Sellega on SA Põhja- Eesti Regionaalhaiglaga 1.16. Välisvaluutatehingute kajastamine omandanud haiglate igapäevatöö suunamisel olulise rolli. Kontserni kuuluvate üksuste arvestusvaluutadeks on euro. Konsolideeritud finantsaruande esitusvaluutaks on euro. — 114 — — 115 — Tegevusaruanne 2020 Lisa 3 Raha Lisa 6 Varud tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Raha Riigikassas 26 545 37 866 Meditsiiniline materjal 3 898 570 Raha kommertspankades 4 221 1 933 Ravimid 3 091 2 475 Sularaha kassas 19 33 Veri ja verekomponendid 498 404 Raha kokku 30 785 39 832 Muu (sh toit ja ravitoit) 63 54 Kokku varud 7 550 3 503 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed Ravimite julgeolekuvaru, summas 16 tuhat eurot (31.12.2019: 15 tuhat eurot), kajastatakse real tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lisa „Meditsiiniline materjal“. Seoses COVID-19 pandeemiaga loodi meditsiiniliste materjalide ja ravimite krii- Ostjatelt laekumata arved 18 128 18 042 5 sivarud, mis suurendas laoseisu võrreldes eelmise arvestusperioodi lõpuga 116%. Lõpetamata ravijuhud1 5 626 5 049 Ettemaksed ja tulevaste perioodide kulud 839 592 Lisa 7 Materiaalne põhivara Nõuded toetuste eest 1 043 226 17 Masinad Lõpetamata Ette- Muud nõuded 193 257 tuhandetes eurodes Maa Ehitised ja sead- Muu KOKKU projektid maksed med Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 7 56 Saldo seisuga 31.12.2019 Nõuded ja ettemaksed kokku 25 836 24 222 Soetusmaksumus 5 723 171 036 66 329 1 118 2 642 121 246 969 Akumuleeritud kulum 0 -49 565 -50 997 -693 0 0 -101 255 Lisa 5 Ostjatelt laekumata arved Jääkmaksumus 31.12.2019 5 723 121 471 15 332 425 2 642 121 145 714 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lisa 2020. aastal toimunud muutused Nõuded müüdud teenuste ja kaupade eest 18 130 17 775 Ostud ja parendused 0 169 8 658 338 6 934 3 601 19 700 Nõuded müüdud põhivara eest 0 267 Amortisatsioonikulu 0 -6 949 -4 739 -167 0 0 -11 855 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -2 0 Mahakantud vara jääkväärtuses 0 -28 -44 0 -311 0 -383 Kokku ostjatelt laekumata arveid 18 128 18 042 4 Tasuta kasutusse antud vara 0 0 -1 163 0 0 0 -1 163 jääkväärtuses Ümberklassifitseerimised 0 4 905 65 0 -4 554 -416 0 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 5 723 174 235 68 507 1 398 4 712 3 306 257 882 Akumuleeritud kulum 0 -54 666 -50 400 -802 0 0 -105 869 Jääkmaksumus 31.12.2020 5 723 119 569 18 107 596 4 712 3 306 152 013 1 Lõpetamata ravijuhtudena kajastatakse aruandekuupäevaks alustatud, kuid veel lõpetamata ja Haigekassale edastamata ravijuhud. — 116 — — 117 — Tegevusaruanne 2020 Lisa 8 Immateriaalne põhivara Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus tuhandetes eurodes 2020 2019 Lõpetamata Firma­ tuhandetes eurodes Tarkvara Litsentsid projektid ja Kokku Kokku muud varad 3 055 3 249 väärtus ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2019 Aruandekohustuslane kui rentnik Soetusmaksumus 2 707 748 2 009 0 5 464 tuhandetes eurodes 2020 2019 Akumuleeritud kulum -2 109 -211 0 0 -2 320 Kasutusrentidest saadud kulu 1 857 1 718 Jääkmaksumus 31.12.2019 598 537 2 009 0 3 144 2020. aastal toimunud muutused Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestavatest lepingutest Ostud ja parendused 76 0 2 214 909 3 198 tuhandetes eurodes 2020 2019 Amortisatsioonikulu -387 -215 0 -268 -870 12 kuu jooksul 1 686 1 053 Mahakantud vara jääkväärtuses 0 0 -3 0 -3 1-5 aasta jooksul 4 568 1 299 Ümberklassifitseerimine 3 066 49 -3 545 430 0 Üle 5 aasta 2 517 0 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 5 712 797 675 1 339 8 523 Lisa 10 Võlad tarnijatele ja muud võlad Akumuleeritud kulum -2 360 -427 0 -268 -3 055 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lisa Jääkmaksumus 31.12.2020 3 352 370 675 1 071 5 468 Võlad tarnijatele 2 14 312 11 422 11 Regionaalhaigla omandas AS-ilt Põhja-Eesti Taastusravikeskus rehabilitatsiooni ja taastusraviga seotud Võlad töötajatele 11 441 9 983 12 ettevõtte osa. Müügileping sõlmiti 2019. a. novembris. Maksuvõlad 4 671 4 384 13 Tehingu tulemusena võttis Regionaalhaigla üle ettevõtte üksusega seotud: lepingud sh. töölepingud, üksuse Viitvõlad 2 852 2 589 tegevuse jätkamiseks vajalikud varud, seadmed ja inventari. Eraldis 1 397 601 14 Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ostutehingust tekkis firmaväärtus summas 1,3 mln eurot. Toetuste ja sihtfinantseerimiste ettemaksed 809 486 17 Üksuse tegevuse jätkamiseks sõlmiti üürileping AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskus kinnisvara kasutamiseks. Soetatud ettevõtte osa eest tasuti 1,3 mln eurot. Omandamise kuupäevaks on 01.01.2020. Muud võlad, saadud ettemaksed ja intressikohustused 267 277 Kokku võlad ja ettemaksed 35 749 29 742 Lisa 9 Kasutusrent Viitvõlana kajastatakse tekkepõhiseid sotsiaalkindlustusmakse. Eraldisena kajastatakse 2021. aastal välja makstavad tulemustasud 2020. aasta eest. Aruandekohustuslane kui rendileandja tuhandetes eurodes 2020 2019 lisa Lisa 11 Võlad tarnijatele Kasutusrentidest saadud tulu 1 607 905 16 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lisa Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest 10 847 10 340 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestavatest lepingutest Võlad tarnijatele põhivara eest 3 465 1 082 tuhandetes eurodes 2020 2019 Kokku võlad tarnijatele 14 312 11 422 10 12 kuu jooksul 763 757 1-5 aasta jooksul 2 028 2 577 Üle 5 aasta 1 147 1 307 2 ei sisalda pikaajalist võlga tarnijale — 118 — — 119 — Tegevusaruanne 2020 Lisa 12 Võlad töövõtjatele Võlakohustiste muutus perioodis Jaotus järelejäänud tähtaja järgi tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lisa Jääk Tasutud Jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Töötasude kohustis 6 908 6 230 tuhandetes eurodes 31.12.2019 laenud 31.12.2020 jooksul jooksul aasta Puhkusetasude kohustis 2 605 2 021 Nordic Investment Bank (NIB) 17 129 2 065 15 064 2 065 8 258 4 741 Maksukohustised 1 896 1 686 European Investment Bank (EIB) 38 464 2 695 35 769 2 694 10 780 22 294 Kinnipidamised töötasudest 32 46 Swedbank 113 47 66 47 19 0 Kokku võlad töövõtjatele 11 441 9 983 10 Võlakohustised kokku 55 705 4 807 50 899 4 806 19 057 27 035 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa 13 Maksuvõlad Jääk Tasutud Jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lisa 31.12.2018 laenud 31.12.2019 jooksul jooksul aasta Sotsiaalmaks 2 671 2 509 Nordic Investment Bank (NIB) 19 194 2 065 17 129 2 065 8 258 6 805 Üksikisiku tulumaks 1 433 1 299 European Investment Bank (EIB) 41 159 2 695 38 464 2 695 10 780 24 989 Käibemaks 232 243 Swedbank 402 290 113 47 66 0 Töötuskindlustusmakse 180 166 Võlakohustised kokku 60 755 5 050 55 705 4 807 19 104 31 794 Kohustuslik kogumispension 128 119 Muud maksuvõlad 27 48 Tagatiseks panditud varade bilansiline maksumus Kokku maksuvõlad 4 671 4 384 10 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Ehitised 1 048 1 129 Lisa 14 Eraldised Maa 37 37 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lisa Kokku 1 085 1 166 Eraldis seisuga 01.01. 601 642 EIB ja NIB laenude tagatiseks ei ole seatud pante. EIB laenu tagab Rahandusministeeriumi antud 52,2 mln Eraldise kasutamine perioodil -662 -652 euro suurune garantii. Eraldise moodustamine 1 458 611 Lepingu Lepingu Võetud laen Eraldis seisuga 31.12. 1 397 601 10 Laen Intress algus lõpp eurodes Nordic Investment Bank 08.06.2006 12.09.2028 32 mln 6 kuu euribor + 0,22% Lisa 15 Võlakohustised Nordic Investment Bank3 09.10.2017 05.10.2037 24,5 mln 6 kuu euribor + 0,85% Pikaajalised võlakohustised 31.12.2020 31.12.2019 6 kuu euribor European Investment Bank3 25.05.2020 25.05.2044 25 mln + väljamaksest sõltuv intress Pikaajalised võlakohustised kokku 46 093 50 899 European Investment Bank 16.09.2011 30.04.2035 43,5 mln 6 kuu euribor + (0,40% - 0,75%) Lühiajalised võlakohustised 31.12.2020 31.12.2019 Council of Europe 6 kuu euribor Lühiajalised võlakohustised kokku 4 806 4 806 18.12.2020 18.12.2043 25 mln Development Bank3 + väljamaksest sõltuv intress Võlakohustised kokku 50 899 55 705 Swedbank 2009 - 2012 2020 - 2022 1,7 mln 6 kuu euribor + (1,29% - 1,95%) 3 2020. aastal laenu välja ei võetud — 120 — — 121 — Tegevusaruanne 2020 Lisa 16 Müügitulu Kuludena kajastatud sihtfinantseeringud ja tegevustoetused liikide lõikes tuhandetes eurodes 2020 2019 Lisa tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Tervishoiuteenuste osutamine Tegevuskulude sihtfinantseerimine 1 0 Teenuste müük Eesti Haigekassale 225 362 197 878 Põhivara soetuse sihtfinantseerimine 1 163 0 sh kulupõhine tervishoiuteenus Hiiumaa Haiglale4 3 007 2 858 Tegevustoetused 25 0 sh lisarahastus seoses COVID-19 6 755 0 Kokku sihtfinantseerimised ja toetused 1 189 0 sh lõpetamata haigusjuhud 578 786 Tervisoiuteenuste müük teistele juriidilistele isikutele 8 656 11 985 2020. aastal tegi Regionaalhaigla hapnikuravi võimekuse tõstmiseks riigihanke 50 hingamisaparaadi soeta- miseks. Terviseamet toetas hingamisaparaatide soetamist summas 1,6 mln eurot. 2020. aastal saadi kätte 37 Kiirabiteenuse müük 8 641 7 915 hingamisaparaati summas 1,2 mln eurot, mis anti tasuta kasutamiseks Põhja regiooni haiglatele. Ülejäänud Patsientide omaosalustasud ja tasulised teenused 2 240 3 015 13 hingamisaparaati summas 0,4 saadi kätte 2021. aastal ning anti tasuta kasutamiseks teistele haiglatele. Kokku tulud tervishoiuteenuste osutamisest 244 899 220 790 Sihtfinantseeringute ja tegevustoetuste muutus aruandeperioodil Muude teenuste osutamine tuhandetes eurodes 2020 2019 Lisa Üüritulud 1 607 905 9 Nõuded aruandekuupäeva seisuga 1 043 226 4 Muud teenused 554 548 Kohustised aruandekuupäeva seisuga 809 486 10 Koolitusteenused 401 559 Tulud aruandeperioodil 11 610 6 020 Toitlustus 356 422 Kulud aruandeperioodil 1 189 0 Ravimite müük 99 267 Laekunud aruandeperioodil 11 116 6 483 Kokku tulud muude teenuste osutamine 3 017 2 701 Kokku tulu ettevõtlusest 247 916 223 491 Lisa 18 Tööjõukulud Lisa 17 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused tuhandetes eurodes 2020 2019 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 97 302 87 983 Tuludena kajastatud sihtfinantseeringud ja tegevustoetused liikide lõikes Tööjõukuludelt arvestatud maksud 32 181 29 166 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Tööjõukulud klassifitseeritud erisoodustusena koos Põhivara sihtfinantseerimine 1 613 1 349 371 863 arvestatud maksudega Kodumaine põhivara soetuse sihtfinantseerimine 1 282 10 Kokku tööjõukulud 129 854 118 012 Välismaine põhivara soetuse sihtfinantseerimine 331 1 339 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 4098 3950 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 5 361 4 641 Kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 5 360 4 641 Lisa 19 Tegevuskulud Välismaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 1 0 tuhandetes eurodes 2020 2019 Tegevustoetused ja annetused 4 635 30 Põhitegevuse kulud Kokku sihtfinantseerimise, annetused ja toetused 11 610 6 020 Ravimid 29 536 25 939 Meditsiinilised materjalid 15 949 10 616 Operatsiooni abimaterjalid 7 976 8 879 Reaktiivid ja allergeenid 7 405 6 383 4 Alates 01.04.2018 rahastab Eesti Haigekassa SA-st Hiiumaa Haigla müüdud teenuste eest kulupõhiselt, teisi kontserni kuuluvaid haiglaid Ostetud meditsiinilised teenused 4 938 3 740 rahastatakse ravijuhupõhiselt. — 122 — — 123 — Tegevusaruanne 2020 tuhandetes eurodes 2020 2019 2. Olulised tehingud sihtasutustega, mille üks asutajatest on Regionaalhaigla. 2019. aastal sõlmis Regionaalhaigla tütarhaiglatega kaks laenulepingut, 2020. aastal uusi laene ei väljas- Meditsiiniliste seadmete majandamiskulud 4 254 4 442 tatud. Eri-, vormiriietus ja ühekordse kasutusega pesu 3 349 766 Muud meditsiinilised vahendid 1 837 2 451 Laenuandja nõuko- gus kinnitati laenu Lepingu Võetud laen Meditsiiniline inventar 1 487 447 andmise otsus lõpp eurodes Intress Uurimis- ja arendustööd 166 93 Läänemaa Haigla, leping 30.10.2018 15.12.2026 1 200 tuhat 6 kuu euribor +1,10% 2019/9-17/127-1 Kokku põhitegevuse kulud 76 897 63 756 Raplamaa Haigla, leping Mitmesugused tegevuskulud 30.04.2019 29.04.2020* 500 tuhat 6 kuu euribor +1,10% 1.2-24/296-1 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 8 000 7 351 * Raplamaa Haigla maksis laenu tagasi ennetähtaegselt 30.12.2019 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 3 141 3 008 Mitmesugused majanduskulud 2 524 2 706 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Toiduained ja toitlustusteenused 1 191 1 063 Saadud Arvestatud Tasutud Laenu jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 tuhandetes eurodes laen intress laenud 31.12.2020 jooksul jooksul aasta Sõidukite majandamiskulud 1 163 1 054 Läänemaa Haigla 1 100 12 100 1 000 100 900 0 Administreerimiskulud 1 161 1 235 Võlakohustised kokku 1 100 12 100 1 000 100 900 0 Inventari majandamiskulud 697 914 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Koolitus- ja lähetuskulud 569 1 446 Saadud Arvestatud Tasutud Laenu jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Muud tegevuskulud kokku 18 446 18 777 tuhandetes eurodes laen intress laenud 31.12.2019 jooksul jooksul aasta Kokku tegevuskulud 95 343 82 533 Läänemaa Haigla 1 200 6 100 1 100 100 500 500 Raplamaa Haigla 500 3 500 0 0 0 0 Lisa 20 Muud kulud Võlakohustised kokku 1 700 9 600 1 100 100 500 500 tuhandetes eurodes 2020 2019 Kaupade ja teenuste käibemaksukulu 12 077 11 160 Lisa 22 Sündmused pärast aruandekuupäeva Soetatud põhivara käibemaksukulu 4 035 2 580 2021. aasta märtsis võeti kasutusele 500-kohaline parkimismaja. Parkimismajas on parkimiskohad nii haig- Muud maksud, lõivud, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, lat külastavatele patsientidele kui ka Regionaalhaigla töötajatele. Parkimismaja on rajatud kontsessiooni 111 203 varude allahindlus ja valuutakursi muutused lepinguga kapitalirendi põhimõttel. Regionaalhaigla kui rentnik kajastab parkimismaja kasutuselevõtmisel Kokku muud kulud 16 223 13 943 bilansis vara ja kohustisena. 2021. aasta jaanuaris andis Regionaalhaigla nõukogu juhatusele volitused oftalmoloogia eriala arendami- seks, eesmärgiga tagada Regionaalhaigla kui piirkondliku haigla ja traumakeskuse võimekus laiapõhjalise Lisa 21 Seotud osapooled raviteenuse osutamiseks. Varasemalt, k.a. aruande osutamise hetkel, tagab Regionaalhaigla oftalmoloogia 1. Põhja- Eesti Regionaalhaigla ja kontserni kuuluvate tütarettevõtete tegev‐ ja kõrgema juhtkonna liikmete raviteenuse osutamise läbi hankelepingute. Võimekuse loomiseks peab Regionaalhaigla läbirääkimisi oftal- arvestatud tasud ja muud olulised soodustused. moloogilist teenust osutava ettevõtte osa (käitise) ostuks. Seoses koroonaviiruse COVID-19 levikuga vähenes märtsis 2021 täiendavalt Regionaalhaigla võimekus tuhandetes eurodes 2020 2019 osutada plaanilist ravi. Koroonaviiruse ravi osutamiseks personali töö ümberkorraldamise möödapääsmatu tulemus on plaanilise ravi vähenemine. 2021. aastal jätkuvad Haigekassa täiendavad rahastusmeetmed Tööjõukulu sh. maksukulu 752 610 COVID raviteenuse osutamiseks. Aruande koostamise seisuga on rakendatud meetmed olnud piisavad, Erisoodustused 3 7 katmaks COVID raviga kaasnevaid täiendavaid kulusid. Lisarahastus ei kata plaanilise ravi piirangutest tulenevat tulude langust, millele tuleb reageerida, sarnaselt 2020. aastale, kulude ning investeeringute Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitis 3 4 edasilükkamisega. — 124 — — 125 — Tegevusaruanne 2020 Lisa 23 Emaettevõtte konsolideerimata majandusaasta aruanded Tulemiaruanne tuhandetes eurodes 2020 2019 Bilanss Tulud tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lisad Müügitulu 232 712 209 573 VARAD Saadud annetused ja toetused 11 503 4 604 Käibevarad Muud tulud 177 237 Raha 26 563 37 897 TULUD KOKKU 244 392 214 414 Nõuded ja tehtud ettemaksed 25 047 22 966 Laenunõuded 100 100 21 Kulud Varud 7 389 3 411 Antud toetused -1 209 0 KÄIBEVARAD KOKKU 59 099 64 374 Tööjõukulud -120 005 -108 733 Põhivarad Mitmesugused tegevuskulud -92 487 -79 206 Osalus tütarettevõtetes 2 300 2 100 Muud kulud -15 727 -12 925 Finantsinvesteeringud 3 3 Põhivara kulum ja väärtuse langus -12 108 -12 550 Pikaajalised laenunõuded 900 1 000 21 KULUD KOKKU -241 536 -213 414 Materiaalsed põhivarad 141 238 134 687 PÕHITEGEVUSE TULEM 2 856 1 000 Immateriaalsed põhivarad 5 468 3 093 Muud finantstulud ja -kulud -186 -181 PÕHIVARAD KOKKU 149 909 140 883 ARUANDEAASTA TULEM 2 670 819 VARAD KOKKU 209 008 205 257 KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlad tarnijatele ja muud võlad 32 002 27 166 Laenukohustised 4 759 4 759 Eraldised 1 355 576 Sihtotstarbeliste toetuste kohustis 809 486 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 38 925 32 987 Pikaajalised kohustised Võlad tarnijatele 314 412 Laenukohustised 46 074 50 833 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 46 388 51 245 KOHUSTISED KOKKU 85 313 84 232 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 34 243 34 243 Eelmiste perioodide tulem 86 782 85 963 Aruandeaasta tulem 2 670 819 NETOVARA KOKKU 123 695 121 025 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 209 008 205 257 — 126 — — 127 — Tegevusaruanne 2020 Rahavoogude aruanne Netovara aruanne tuhandetes eurodes 2020 2019 Lisad Akumuleeritud Netovara tuhandetes eurodes Sihtkapital tulem kokku Rahavood põhitegevusest 31.12.2018 34 243 93 883 128 126 Laekunud sihtfinantseeringud, toetused ja annetused 9 221 4 605 Majandusaasta tulem 0 819 819 Laekumised teenuste ja kaupade müügist 233 690 212 355 Netovara 31.12.2019 34 243 86 782 121 025 Väljamaksed teenuste ja kaupade ostmisel -114 220 -96 075 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 -2 100 -2 100 Väljamakstud tööjõukulud -117 041 -106 449 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvesta- Makstud intressid -144 -165 0 11 633 11 633 tuna kapitaliosaluse meetodi KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 11 506 14 271 Korrigeeritud netovara 31.12.2019 34 243 96 315 130 558 Rahavood investeerimistegevusest Majandusaasta tulem 0 2 670 2 670 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -19 696 -10 364 Netovara 31.12.2020 34 243 89 451 123 695 Laekumised põhivara sihtfinantseerimisest 1 710 0 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 -2 300 -2 300 Laekumised materiaalse põhivara müügist 0 1 301 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvesta- 0 13 298 13 298 Antud laenud 0 -1 600 21 tuna kapitaliosaluse meetodi Antud laenude tagasimaksed 100 500 21 Korrigeeritud netovara 31.12.2020 34 243 100 449 134 693 Laekunud intressid 6 9 Sissemaksed tütarhaiglate sihtkapitali -200 0 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -18 080 -10 154 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasi makstud laenud -4 760 -4 760 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -4 760 -4 760 KOKKU RAHAVOOD -11 334 -643 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 37 897 38 540 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 26 563 37 897 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS -11 334 -643 — 128 — — 129 — Tegevusaruanne 2020 — 132 — KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA 20 ARUANNE 20 Tartu Ülikooli Kliinikum 2 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 03 Juhatuse esimehe pöördumine 2020. aasta oli erakordne. Seda mitte ainult Tartu Ülikooli Kliinikumile, vaid Eestile, 04 2020. aasta ajajoon kogu maailmale. Tartu Ülikooli Kliinikum tuli 2020. aasta väljakutsetega hästi toime ning täitis võtmerolli Eesti tervishoius, tagades samaaegselt COVID-19 patsientide raviga muu ravitöö jätkusuutlikkuse. 08 Patsiendi- ja perekesksus, parim patsiendikogemus COVID-19 patsiendid on saanud Kliinikumis parimat võimalikku ravi. Tunnen uhkust, et meie 14 Meie töötajad töötajate pingutused eesliinil olid eeskujuks teistele, seda mitte ainult COVID-19 kriisiga seotult, vaid samal ajal erakorralist ning edasilükkamatut tervishoiuteenust tagades. 18 Ravitegevus 2020. aasta kevadise eriolukorra lõppedes saabus suvel ja sügisel teistmoodi pingutamise etapp –tegemata jäänud ravitöö tuli ära teha. Kliinikumi töötajad on olnud tublid – lahendada 26 Teadus- ja arendustegevus COVID-19 kriisi ning samal ajal pingutada suvepuhkuste arvelt, et tagada ravi ka teistele patsientidele, on näide missioonitundest. Ühise eesmärgi, ravi rahastamise lepingu, täitmine on väga suur saavutus ning suure töö vili. 30 Arendusprojektid 2020. aastal oli Tartu Ülikooli Kliinikumi kollektiivi ühine eesmärk leppida kokku, milliseks 36 Kliinikumi haiglad ja kiirabi kujunevad Kliinikumi tulevikuaastad. Kliinikumi juhtimise põhimõtted ja kliiniline struktuur järgmisteks aastateks on kinnitatud. Sõltumata keerukast aastast, on paljud töötajad andnud oma sisendi Kliinikumi tuleviku kujundamisse. Juhtimispõhimõtete rakendamist 39 Lõuna-Eesti Haigla AS ja organisatsioonikultuuri muutmist ei saa aga teha keegi meist üksi – ühiselt saame kujundada organisatsiooni, mis on heaks töökohaks koos toetavate ja toredate kolleegidega. 40 Valga Haigla AS 2020. aasta muutused näitasid, kui oluline on olla dialoogis patsientidega. Kuulasime, arvestasime ning süvenesime nii patsientide tagasisidesse kui ka Kliinikumi patsientide 41 Põlva Haigla AS nõukoja ettepanekutesse. Et anda veel rohkem kaalu patsiendikesksusele ning keskenduda parima patsiendikogemuse loomisele, vastutab selle valdkonna eest edaspidi juhatuse liige. 42 Tartu Kiirabi SA Vaatamata pandeemiale oli kliinikumis jätkuvalt tagatud innovatsioon läbi hästi 43 Konsolideeritud finantssuhtarvud integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöö ning kasutusele võeti uusi ravimeetodeid ja ravimeid. Eesti ainsa ülikoolihaiglana leidsime ka kriisihetkedel võimaluse arstide, õdede ja teiste tervishoiuvaldkondade erialade diplomieelseks ja -järgseks õppeks ning täiendkoolituseks. 44 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Ühtlasi, olenemata keerulistest oludest, kaitses 2020. aasta jooksul 11 kliinikumi töötajat doktoriväitekirja. See on ülikoolihaigla tugevus, kui töötajate värskeimad teadmised rakenduvad ravitöös, aga ka õppe- ja teadustöös. Ärinimi: 2020. aasta ilmestas, kui väärtuslik on haiglatevaheline koostöö. Kliinikumi kontserni kuuluvate haiglate ühiselt juurutatud tarkvarad ja haigusloo infosüsteem on heaks Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum eelduseks, et kujundada patsiendi ladusamat teekonda olukorras, kus pandeemia tõttu Registrikood: 90001478 võib olla vajalik patsiente hospitaliseerida vastavalt haigusseisundile tütarhaiglatesse ning Juriidiline aadress: teistesse partnerhaiglatesse ja vastupidi. L. Puusepa 1A, Tartu 50406 Lõpetuseks – 2020. aasta oli pingutuste aasta, tervishoiutöötajatel ka üle oma +372 731 9401 võimete pingutamise aasta. Tänan kõiki Tartu Ülikooli Kliinikum töötajaid! E-post: [email protected] Priit Perens www.kliinikum.ee Juhatuse esimees Tartu Ülikooli Kliinikum 4 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta ajajoon Esimese innovaatilise protseduuri juures viibis ka kiiritusravi füüsik dr Martin Polednik Mannheimi Ülikoolihaiglast Saksamaalt, kes koos oma meeskonnaga on välja arendanud uudse kogu keha kiiritusravi tehnika. • 12.02.2020 sai projekt „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne Jaanuar raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“ Eesti Haigekassa toetuse, mille eesmärk on patsientide sujuv raviteekond. Projekti kirjeldatakse pikemalt peatükis „Patsiendi ja perekesksus, parim patsiendikogemus“. • 1.01.2020 alustas südamekliinikus iseseisva osakonnana 12-kohaline kardiointensiivravi osakond, mille eesmärk on pakkuda kiiret ja professionaalset abi raskete südamehaiguste korral. Nendeks on ägedad klapihaigused, südamepuudulikkus, eluohtlikud rütmihäired, aordi dissektsioon, Märts kopsuarteri trombemboolia. Paljud elustamisjärgses seisundis olevad haiged saavad samuti ravi just kardiointensiivravi osakonnas. Kõige suurema haigete osakaalu moodustavad aga ägeda • 13.03.2020 moodustas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kriisijuhtimise meeskonna, kelle koronaarsündroomiga haiged (STEMI, NSTEMI, ebastabiilne stenokardia). ülesanne oli välja anda juhiseid üleriigilise eriolukorra tingimustes tavapärase ja erakorralise töö • 2.01.2020 avas Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Tervisekeskuses laste ja noorukite vaimse tervise korraldamiseks Kliinikumis. ambulatoorsed vastuvõtud, et suurendada vaimse tervise abi kättesaadavust. • 25.03.2020 moodustati Terviseameti korraldusel kriisiolukorra juhtimiseks kaks regionaalset • 31.01.2020 läks Tartu Ülikooli Kliinikum üle uuele veebilehele, mis on struktureeritud ennekõike staapi – Lõuna ja Põhja meditsiinistaap (LÕMS ja PÕMS). Lõuna meditsiinistaapi määrati juhtima patsiendi vajadustest lähtuvalt. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe kohusetäitja Marek Seer ja prof Joel Starkopf. • 31.01.2020 moodustas Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu Kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformi • Märtsis seati sisse osakonnad COVID-19 patsientidele: isolatsioonipalatid erakorralise meditsiini töörühma, mille eesmärk oli tasakaalukalt ja osapooli kaasavalt jõuda struktuurireformi elluviimiseni. osakonnas, nakkushaiguste osakond ja intensiivravi osakond. Ühtlasi loodi COVID-19 juhendid patsientide raviks. Veebruar Aprill • 10.–12.02.2020 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikus läbi kogu keha kiiritusravi ägedat leukeemiat põdeval lapsel, mis on esmakordne sündmus terves Eestis. Dr Lenne- • 17.04.2020 lõpetasid Tartu Ülikooli Kliinikumis e-kursuse esimesed infektsioonivolinikud. Triin Kõrgvee sõnul on lapseea vähi elumus viimase poole sajandi jooksul oluliselt tõusnud ning Kliinikumi väljatöötatud koolituse eesmärk on pakkuda teadmisi ja oskusi hooldekodude tänapäeval on 5 aastat peale esmast vähidiagnoosi Euroopas elus 7–8 last kümnest. töötajatele, et ennetada COVID-19 puhangut eakate klientide seas. „Meie eesmärgiks on pakkuda ka Eesti lastele parimat teadaolevat võimalust saada haigusest Mai vabaks, selleks võtame kasutusele järjest uusi ravivõimalusi. Nii toimus esimene kogu keha kiiritusravi vereloome tüvirakkude siirdamise eelse ravikompleksi osana, mis pakub parema võimaluse saada haigusest vabaks retsidiveerunud leukeemiaga lastele,“ selgitas Kliinikumi • 21.05.2020 tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku oftalmoloogia eriala arst-õppejõud Marko hematoloog Lenne-Triin Kõrgvee. Pastak Eestis esmakordse glaukoomi dreneeriva implantaadi operatsiooni imikueas patsiendile. Kogu keha kiiritusravi (ingl total body irradiation ehk TBI) on väliskiiritusravi vorm, mis on peamiselt Arvestades imikuealise silma anatoomilisi ja füsioloogilisi eripärasid ning lapseeas kasutust leidnud pahaloomuliste hematoloogiliste kasvajate ravikompleksi osana luuüdi tüvirakkude glaukoomi haruldast esinemist, on Kliinikumi silmakliinikus tehtud implantaadi operatsioon siirdamise eelselt. Koosmõjus keemiaraviga peaks tervele kehale rakendatava kiiritusravi toimel maailmapraktikas sellises vanuses väga harv operatsioon. hävinema nii vähirakud kui ka kogu allesjäänud vereloome vahetult enne uute vereloome tüvirakkude siirdamist. Kiiritusravi tulemusena tekib lapseealiste ägeda retsidiivse leukeemia ravis harvem „Imikueas, nelja kuu vanuse patsiendi operatsioon kulges tüsistusteta ning patsiendi haiguse retsidiive ja siirdatu äratõukereaktsioone, mis kokkuvõttes viib paremale haigete elumusele. silmarõhk on operatsioonijärgselt stabiliseerunud töötava implantaadi abil,“ selgitas dr Marko Pastak. Ta lisab, et kaasasündinud glaukoomi ravimisel on väga oluline hea koostöö Uudne ravimeetod oli põhjalikku planeerimist nõudev, nüanssiderikas ning läbiviimiselt keerukas kolleegide vahel. „Operatsiooni läbiviimisesse ja õnnestumisse panustasid nii silmakliiniku raviprotseduur, kasutades kaasaegset aparatuuri ja tehnoloogiat ning eeldades head koostööd. töötajad kui ka lastekliiniku ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku kolleegid ,“ rääkis dr Pastak. „Suur tänu kogu meeskonnale, kelleks olid arstid, õed, meditsiinifüüsikud, radioloogiatehnikud, anesteesiameeskond, hoolduspersonal jt ning muidugi vaprale patsiendile ja ta perele, kes kõik • 18.05.2020 pälvis Kliinikumi preemia dr Väino Sinisalu, kes on andnud olulise panuse aitasid kaasa ravi õnnestumisele! “ rõhutas Kliinikumi onkoloog Hannes Jürgens. neurokirurgia arengusse Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 6 7 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Juuli viidud Eestis läbi lahtise südameoperatsiooniga. Samas kaasnevad selle meetodiga aga suuremad riskid tüsistusteks, patsiendi pikem intensiivraviperiood ja ka operatsioonist taastumise aeg,“ rääkis dr • 6.07.2020 sõlmis Tartu Ülikooli Kliinikum Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapi ehitustööde Ruusalepp. peatöövõtulepingu AS-iga Nordecon, kes osales hankel ühispakkumisega koos tütarettevõttega Embach Ehitus. Lepingu maksumuseks on 47,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kateetrikaudne meetod klapiproteeside asendamiseks patsiendi jaoks kergemini kulgev operatsioon. • 17.07.2020 väljastati Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistusele Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus standardi ISO 15189:2012 järgi, mis tähendab, et kõik Kliinikumi patoloogiateenistuse Uus mitraalklapi bioprotees paigaldati patsiendile ühetunnise operatsiooni tegevused vastavad kõrgetele rahvusvahelistele nõuetele. käigus südame tipu kaudu olemasoleva mitraalklapi sisse, pärast mida see avati. Kliinikumi patoloogiateenistuse direktori Liis Salumäe sõnul oli akrediteerimise eesmärk tagada labori kvaliteetne ja kõrgetasemeline toimimine vastavalt rahvusvahelistele standarditele. „Nii taastati operatsiooniga patsiendi südamefunktsiooni ja seeläbi ka elukvaliteet,“ sõnas dr Ruusalepp. „Akrediteering tagab patsiendile parimad diagnostikavõimalused, labori jätkusuutlikkuse ja personali pädevuse kõigil tasanditel, “ sõnas dr Salumäe. Ta selgitab, et Kliinikumi Uuendusliku südameoperatsiooni teostasid Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistusele omistati rahvusvaheline akrediteering kõikide taotlemisel südamekirurgid Arno Ruusalepp, Toomas Hermlin ja Jaagup Truusalu koos olnud metoodikate osas. „Histoloogiline uuring, immuunhistokeemiline uuring, meeskonnaga. Südamekirurgide hinnangul vajaks Eestis edaspidi sellist immuunfluorestsentsuuring, üldtsütoloogiline uuring, günekotsütoloogiline uuring ja operatsiooni aastas umbes viis patsienti ning Kliinikumis jääb see sõltuvalt vedelikupõhine günekotsütoloogiline uuring on metoodikad, mis vastavad rahvusvahelistele patsiendi seisundist valikmeetodiks. kvaliteedinõuetele. “ • 25.09.2020 avati pidulikult Tartu Ülikooli Kliinikumi uus Mammobuss, et Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhil Andres Kotsaril on hea meel, et patoloogiateenistus võttis pakkuda naistele rinnavähi sõeluuringut mugavamas keskkonnas kodukoha südameasjaks ISO standardile vastavuse taotlemise, aga ka teised patoloogia eriala indikaatorid. läheduses. „Kliinikum on siinkohal kindlasti esirinnas ning mitmete erinevate kolleegide viimase kuue Oktoober kuu kollektiivne pingutus, mida on dr Liis Salumäe poolt ette valmistatud juba pikemat aega, on pälvinud professionaalse tunnustuse,“ lausus dr Kostar. Ravijuht peab oluliseks, et protsessi käigus loodi patoloogiateenistusele kvaliteedisüsteem, mis tugineb seadusandlusele ja hõlmab • 1.10.2020 alustas Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekeskus kõiki patoloogiakeskuse põhi- ja tugiprotsesse. „Nii on tagatud kaasaegne, usaldusväärne ja ämmaemandusabi teenuse pakkumist nii Tartu Tervisekeskuse perearstide kvaliteetne patoloogiateenus nii Kliinikumis kui ka meie partneritele,“ lisas ravijuht Kotsar. nimistus olevatele patsientidele kui ka teistele soovijatele. • 7.10.2020 möödus 10 aastat kopsusiirdamistest, kui Tartu Ülikooli Kliinikumi September pinnal siirdati esimest korda kopsud. Kopsusiirdamise eestvedajaks ja meetodi juurutajaks on dr Tanel Laisaar. • 3.09.2020 Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu järgmiseks viieks aastaks juhatuse esimehe kohustesse Priit Perensi. Detsember • 11.09.2020 võttis Kliinikum Atraktiivsete Tööandjate Päeval vastu tunnustuse, mille järgi hindasid meditsiinitudengid Tartu Ülikooli Kliinikumi mitmendat aastat järjest atraktiivseimaks tööandjaks. • 4.12.2020 täitus Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika keskusel 30 tegevusaastat, mille jooksul on keskusest kasvanud Eesti suurim ja • 14.09.2020 möödus täpselt viis aastat hetkest, mil tehti esimene südamesiirdamine eestlannale ainus kliinilise geneetika alast nõustamist pakkuv keskus, mis koondab Helsingi Ülikooli Keskhaiglas. Tänu Tartu Ülikooli Kliinikumi aktiivsele projektis osalemisele on meditsiinigeneetikute ja laborispetsialistide parimad teadmised ning kus südamesiirdamisest saanud Kliinikumi patsientidele kättesaadav ravimeetod. aastas saab abi üle 6000 patsiendi ja kuhu on talletatud enam kui 75 000 DNA-proovi. • 23.09.2020 toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis esmakordselt Eestis südameoperatsioon metoodikaga, mille käigus reproteesiti patsiendi mitraalklapp kateetrikaudselt. • 11.12.2020 toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosolekul kiideti heaks struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma poolt esitatud kavand Kliinikumi struktuuri ja juhtimispõhimõtete osas. „Uue mitraalklapi saanud 67-aastane meespatsient vajas esimest korda südameoperatsiooni 10 aastat tagasi, mil tema südame mitraalklapp asendati bioproteesiga,“ rääkis Tartu Ülikooli • 27.12.2020 alustas Tartu Ülikooli Kliinikum vaktsineerimist COVID-19 haiguse Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonna vanemarst-õppejõud Arno Ruusalepp. Ta vastu. Esimesena vaktsineeriti COVID-19 patsientidega vahetut kokkupuudet selgitas, et bioproteesid kuluvad aja jooksul, mistõttu vajavad patsiendid kordusoperatsiooni. omavaid Kliinikumi tervishoiutöötajaid. „Seni on südame mitraalklapi kordusproteesimised sobivate klapiproteeside puudumise tõttu Patsiendi- ja perekesksus, parim patsiendi- kogemus � Haigla edukaks toimimiseks on oluline pidevalt parendada patsiendikogemust. Kliinikum töötas kõikidele patsientidele kvaliteetse raviteenuse pakkumise nimel, ka ülemaailmse pandeemia ajal. Aasta jooksul ei olnud Kliinikumis olulisi haiglasiseseid COVID-19 puhanguid, mistõttu olid meie patsiendid COVID-19 pandeemia ajal hoitud ja kaitstud. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 10 11 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne � Insuldi raviteekond algab insuldisümptomite ära tundmisest ja ravist Patsientide rahulolu koduõendusteenusega hästi organiseeritud insuldikeskuses, järgnevad erinevad ravietapid 693 tunnustab meie töötajaid 81% vastajatest olid vastavalt patsiendi paranemisele ja üldisele võimekusele. Oluline roll sellel teekonnal on insuldikeskuse insuldihaiget 74% Patsiendi rahulolu mõõtmine võimaldab leida prioriteete ja kitsaskohti ning koduõendus- multiprofessionaalsel meeskonnal, kes ööpäevaringselt erakorraliselt hospitaliseeritud teenusega planeerida tegevusi patsiendikogemuse parendamiseks. Kuigi COVID-19 kriisi väga rahul on valmis revaskulariseerivaks ja muuks vajalikuks patsientidele tehti 1 tunni insuldispetsiifiliseks raviks. jooksul piltdiagnostiline uuring tõttu jäeti 2020. aastal ära plaaniline kogu Kliinikumi hõlmav patsiendi rahulolu- uuring, viidi siiski läbi uuring koduõendusteenuste osas. Insuldihaigete funktsionaalseks paranemiseks ja igapäevaeluga 38% rekanaliseeriva ravi määr Rahulolu-uuring koduõendusteenust tarbivate patsientide hulgas viidi läbi toimetulekuks on olulise tähtsusega varane taastusravi. Seetõttu erakorraliselt hospitaliseeritud septembrikuus. Teenusega oli väga rahul 81% uuringus osalenud patsientidest. Kliinikumi koduõendusteenust soovitaks vajadusel oma lähedastele 91% 91% vastanutest käivitati koostöös närvikliiniku neuroloogia osakonnaga insuldiprojekt spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku statsionaarse ja ambulatoorse taastusravi osakonnas. Projekti raames alustati patsientidele isheemilise insuldihaigetel 29% vastanutest. Võrreldes 2018. aastaga on rahulolu veidi langenud koduõe soovitab on statsionaarsel taastusravil teenuse kättesaadavuse, asjaajamise selguse ja kiirusega ning koduõe piisava lähedastele ambulatoorse ja koduse füsioteraapia teenuse pakkumist. ajaga patsiendiga suhtlemisel. Samas selgus patsientide kommentaaridest, et koduõendus- teenust 2020. aastal jõudis Kliinikumi neuroloogia osakonda 693 insuldihaiget, mis on 10% rohkem, kui aasta varem. koduõdede tööd hinnatakse väga ning nähakse kui äärmiselt vajalikku teenust. Raviteekonna kvaliteedi mõõtmiseks on koostatud detailsed eesmärgid, mille täitmist jälgitakse pidevalt. � • Piltdiagnostiline uuring on vajalik nii insuldi diagnoosimiseks kui ka diferentsiaaldiagnostikaks, et Patsiendikeskne tervishoid on Kliinikumi strateegiline eesmärk viivitamata alustada ravi. 98% erakorraliselt hospitaliseeritud haigetele tehti piltdiagnostiline uuring (kompuutertomograafiline ja/või magnetresonantstomograafiline uuring) peaajust, kuid neist 1 tunni Parima patsiendikogemuse loomisel oleme võtnud jooksul 74%-le (eesmärk 90%). eesmärgiks kaasata patsiendid enda ravisse. • Isheemilise insuldiga patsientide ravitulemused sõltuvad haiglasse jõudmise kiirusest ning võimalikult varakult alustatud ravist. Kliinikumis tehtud rekanaliseeriva ravi (intravenoosne trombolüüs ja/või Kliinikumis esindab patsiendi vaateid 2019. aastal loodud Kliinikumi patsientide nõukoda (KPN), mille mehaaniline trombi eemaldamine ajuarteritest) määr erakorraliselt hospitaliseeritud isheemilise eesmärk on patsientide ja lähedaste kogemuste, arvamuste ja ettepanekute kasutamine tervishoiuteenuste insuldi haigetel oli 38%, ületades Eesti haiglate ülest eesmärki (30%). Kliinikumil on antud valdkonnas arendamisel ja patsiendikesksemaks muutmisel. Patsientide nõukoda on Kliinikumi jaoks arvestatav partner kõige kõrgem näitaja ning see kasvab iga aastaga aina rohkem. Oma osa on selles RAPID-AI tarkvara patsientide heaolu suurendamisel ning andis olulist sisendit ka COVID-19 eriolukorras. kasutuselevõtmisel radioloogilise uuringu hindamisel, mis on võimaldanud pakkuda rekanaliseerivat 2020. aastal kohtus nõukoda 8 korda, mille käigus tehti arvukalt ettepanekuid. Esile võib tuua ettepanekuid: ravi rohkematele patsientidele. • patsiendiinfo edastamiseks COVID-19 eriolukorras ja Kliinikumi-TV-s; • Patsientidel, kellele on taastusravi näidustatud, peaksid sellega alustama võimalikult varakult, mistõttu • lähedastega suhtlemiseks, eakate patsientide osakonda tahvelarvutite soetamiseks; mõõdetakse ja hinnatakse insuldiga patsientide osakaalu, kes on saanud statsionaarset taastusravi esimese kuu jooksul alates hospitaliseerimisest. Eesmärk on seatud kõrge ehk 50%. Kliinikumis ja • patsientide liikumise ja haiglakeskkonna parendamiseks. tütarhaiglates osutatud statsionaarse taastusravi vastav näitaja oli 29%. Samas, mõõdetud näitaja ei peegelda kogu tulemust, kuna osade haigete taastusravi on toimunud mõnes teises elukohajärgses Enamik ettepanekuid, mida nõukogu edastas, leidsid rakendust. KPN liikmeid ei teinud üksnes ettepanekuid haiglas. üldiste põhimõtete osas, vaid osalesid ka Kliinikumi projektides, k.a Kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformi töötoas ja töörühmas, insuldiprojekti tagasisidestamisel ja eetikanõukogude kohtumisel. � � Patsiendiinfo ja -õpetus on oluline osa Patsiendikeskse süsteemi näide Kliinikumis - patsiendikogemuse parendamisest insuldi raviteekond 2020. aastal koostati ja tõlgiti 23 uut infomaterjali (17 eestikeelset ja / 6 venekeelset). Kokku on Kliinikumis kasutusel 492 (326 eestikeelset ja /166 venekeelset) Kliinikumi Alates 2019. aasta sügisest, vastavalt riiklikule insuldistrateegiale, tagab Kliinikum kõikidele Lõuna-Eesti standarditele vastavat patsiendiinfo materjali. paranemisprognoosiga insuldihaigetele ravi närvikliiniku neuroloogia osakonna insuldikeskuses. 2020. aastal käivitus Eesti Haigekassa toetusel insuldipatsiendi raviteekonna projekt „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus • Insuldiprojekti raames koostati patsientidele lühifilm „Teekond 23 – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“. pärast insulti“ ning viidi läbi 5 e-vestlusringi. Lisaks koostati uut infomaterjali 2020. aastal Insuldi raviteekonna eesmärk on läheneda patsiendi ravile patsientidele mahukas patsiendi infomaterjal „Elu pärast insulti“. 492 kindla raviteekonna põhiselt. Kogu ravi protsess korraldatakse • COVID-19 eriolukorra tõttu loodi patsientide juhendamiseks patsiendiinfo materjali patsiendi vaatest lähtuvalt, võimaldades parandada ravi Kliinikumi kodulehe erirubriik, kus kuvati igapäevaselt muutuvat kvaliteeti ja suurendada patsiendi rahulolu tema raviga. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 12 13 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne infot erakorralist, statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi vajavatele patsientidele. Kliinikumi hoonetesse paigaldati 17 digiekraani ajakohase info ja juhiste edastamiseks Kliinikumi patsientidele COVID-19 pandeemia sundis mitmeid kliinikuid plaanilist tööd ümber ja külastajatele. Sisekliiniku ambulatoorse osakonna ootealade ekraanidel alustati info kuvamist õe korraldama ja looma tingimusi kaugvastuvõttudeks, moodustades märkimisväärse mahu vastuvõttudest. Näiteks sisekliiniku õe ambulatoorsete vastuvõttude kohta, et teavitada patsiente õendusabi teenustest ja nende kasutamise ambulatoorsetest vastuvõttudest moodustasid kaugvastuvõtud 12% 110 203 võimalustest. õe ja ämmaemanda ja naistekliiniku ämmaemanda vastuvõttudest 11%. ambulatoorset vastuvõttu • Statsionaarsetes osakondades viibivatele patsientidele loodi telekanal „Kliinikumi-TV“, et jagada infot Kliinikumi, pakutavate teenuste, osakonna kodukorra ning patsiendi õiguste ja kohustuste kohta, õpetada Patsientide vajadusi arvesse võttes loodi uusi ning arendati 11 634 koduvisiiti käte antiseptikat ja kirurgilise maski kasutamist, selgitada kukkumise riske, anda juhiseid haiglast varasemaid õendus- ja ämmaemandusabi teenuseid. lahkumise ettevalmistamiseks ja palju muud. • Alates septembrikuust alustas naistekliinik ämmaemandusabi 57% tõus diabeediõe osutamist Tartu Tervisekeskuse ruumides. Beebisõbraliku vastuvõttude arvus • Alates augustikuust toimub naistekliiniku „Perekool“ e-õppena Kliinikumi Moodle keskkonnas, kus pakutakse e-loenguid ja -kursuseid perede ettevalmistamiseks sünnituseks ja lapsevanemaks saamisel. praktika põhimõtete kohaselt koostati uus rinnaga toitmise Aasta lõpus alustati inglisekeelsete loengute ettevalmistamist ja salvestamist, selleks, et jõua veelgi strateegia aastateks 2020-2024. enamate patsientideni. • Sisekliiniku baasil parandati diabeediõe teenuse kättesaadavust Kliinikumi ambulatoorsetes ja statsionaarsetes osakondades. Selle tulemusena suurenes diabeediõe vastuvõttude arv 57%. � • Südamekliinikus alustati õe ambulatoorseid vastuvõtte südamepuudulikkusega patsientidele. Patsiendiohutust jälgitakse Kliinikumis hoolikalt • Psühhiaatriakliinikus avati õe ambulatoorne vastuvõtt psühhoosiga ravil olnud patsientidele. Patsiendi ohujuhtumite infosüsteemis (POI-s) registreeriti ja menetleti aasta • Silmakliinikus avati õe vastuvõtt kroonilise kuiva silma sündroomiga patsientidele. jooksul 753 patsiendi, personali ja töökorraldusega seotud ohujuhtumit. 11% • Nahakliinikus alustati õe ambulatoorse vastuvõtu raames suguhaiguste testimist. vähem juhtumeid 2020. aastal Juhtumite arv on langenud 2019. aastaga võrreldes langenud 92 juhtumi võrra. Kõige suurem langus on olnud personalile suunatud 183 • Närvikliiniku neurokirurgia osakonnas avati õe ambulatoorne vastuvõtt patsientide vägivallajuhtumite arvelt, kus 2020. aastal oli 170 juhtumit (2019. a 225 kukkumiste ja libisemistega operatsioonieelseks nõustamiseks, endiselt toimib Parkinsoni ja Sclerosis multiplex’i juhtumit). Vägivallajuhtumid leiavad enamasti aset psühhiaatriakliinikus, seotud juhtumit diagnoosiga patsientide nõustamistelefon. kus 2020. aastal hakati vägivalla vähendamist süsteemselt käsitlema ja korraga võeti kasutusele mitmeid meetmeid juhtumite ennetamiseks, 24% • Alates jaanuarikuust tegutseb spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku kõne- ja neelamishäirete vähem personalile suunatud näiteks vägivalla eskaleerumise hindamine ja tegevused, DASA meetodi vägivallajuhtumit taastusravi keskuses laste ja täiskasvanute toitmisravi üksus. kasutusele võtmine jne. Patsiendiohutuse tõstmiseks parendamiseks kasutatakse POI andmeid kui õdede � ja ämmaemandate professionaalse tegevuse kvaliteedi indikaatoreid. Indikaatorid Õendus- ja ämmaemandusabi on oluline sisend patsiendiohujuhtumite ennetustegevuste planeerimiseks. toetavad tublid vabatahtlikud POI-s registreeriti kõige rohkem traumadega seotud juhtumeid (198), millest 92% (183) oli seotud patsientide kukkumisega. Kukkumiste ja libisemiste arv tõusis, võrreldes 2019. aastaga, 5%. Suurenenud juhtumite Spordimeditsiini ja taastusravi statsionaarse õendusabi osakonna baasil loodi vabatahtlike seltsiliste arvu tõttu tutvustati koheselt ennetustegevusied: tõhustati patsientide jälgimist, hinnati kukkumise riski kaasamise süsteem, mille raames värvati ja koolitati välja vabatahtlikud seltsilised. Aasta lõpus ja julgustati patsiente kasutama personali kutsungi nuppu. Suur tõus oli ka ravimitega seotud juhtumite oli nimekirjas 8 vabatahtlikku (sh üks vabatahtlik viipekeele oskusega). Vabatahtlikud seltsilised registreerimisel, mis suurenes võrreldes 2019. aastaga 65% (2020. aastal 79 ja 2019. aastal 48 juhtumit). vestlesid patsientidega, lugesid neile luuletusi ning lugusid ajalehtedest ja raamatutest ning Juhtumite arvu suurenemist võib seostada kliinilise auditiga, milles keskenduti ravimitega seotud juhtumitele võimalusel käisid patsientidega jalutamas. Vabatahtlikud külastasid õendusabi osakonda oktoobrist auditeerimisele. kuni detsembrini, kuid COVID-19 kriisi tõttu peatati külastused. � Lastekliinik teeb jätkuvalt head koostööd vabatahtlike ja heategevusorganisatsioonidega. Organisatsioon Minu Unistuste Päev (MUP) korraldas aasta alguses lastekliinikus kaks lõbusat Uued õendus- ja ämmaemandusabi teenused aitavad paremini grupiüritust, kus haiglaravil olevad lapsed said meisterdada värvilisi laternaid ning mängida koos rahuldada patsientide vajadusi teraapiakoer Nepsuga. Aasta teises pooles pakkus MUP haiglas viibivatele lastele võimaluse osaleda JUST filmifestivali filmiprogrammis. Kuna see aasta olid külastusõigused piiratud, siis Dr Klounid pakkusid külastuste asemel lastekliiniku patsientidele nutiseadmetes vaatamiseks lõbusaid 2020. aastal tõusis õdede ja ämmaemandate vastuvõttude ja koduvisiitide arv. Aasta jooksul tehti 110 203 videoklippe. õe ja ämmaemanda ambulatoorset vastuvõttu (2019. a 108 450) ning 11 634 koduvisiiti (2019. a 11 556). Kõige rohkem tõusis vastuvõttude arv androloogiakeskuses meeste tervise projekti raames, kõrvakliinikus, naistekliiniku perekeskuses ja psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuses. Meie töötajad � Kliinikumi suureks väärtuseks on meie töötajad. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 16 17 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Kliinikumis oli 2020. aasta lõpu seisuga tööl 4 588 töötajat, töötades 4 009 ametikohal (2019. a 3 862 � 11 ametikohal). Alates 2019. aastast on Kliinikumi tööpere kasvanud 188 inimese võrra ehk 4%. Kõige rohkem Koolitused on oluline osa 183 koolitust infektsioonikontrolli abinõude on juurde tulnud hoolduspersonali ja arst-residente, mõlema puhul oli kasv 7,9%. Suurem osa töötajatest on otseselt seotud tervisehoiuteenuse osutamisega, täpsemalt 76% ametikohtadest. Kliinikumi tööjõu voolavus inimeste arengust e-kursust oli üksnes 1,96%. Kliinikumi töötajad läbisid koolitusi 84 814 akadeemilise 19% 31.12.2020 seisuga täidetud ametikohad: personaliteenistuse tunni ulatuses, mis on madalam kui 2019. aastal (149 940 koolitusosakonna akadeemilist tundi). Koolituste maht vähenes peamiselt korraldatud koolitused 59% ka COVID-19 pandeemia tõttu. Koolitusosakonna koolitus- struktuuriüksuste 2017 2018 2019 2020 korraldatud kalendrisse planeeritud 262 koolitusest toimus 183. sisekoolitused Täidetud ametikohtade arv 3 761 3 814 3 862 4 009 Struktuuriüksuste poolt korraldatud sisekoolitustel 22% väliskoolitused arstid 577 585 592 594 osaleti 7 514 korral. Väliskoolitustel osales kokku 3 603 arst-residendid 195 208 203 202 töötajat, kusjuures välisriigis toimunud koolitustel oli 229 osalejat ja Eestis korraldatud koolitustel 3 374 osalejat. Personaliteenistuse koolitusosakonna korraldatud koolitustel osales Kliinikumist 3045 osalejat ning väljastpoolt õenduspersonal 1 435 1 445 1 462 1 486 1 496. hoolduspersonal 671 678 689 713 COVID-19 pandeemiast tulenevalt korraldas koolitusosakond koostöös infektsioonikontrolli teenistusega 11 infektsioonikontrolli abinõude e-kursust (koos veebiseminaridega), millel oli kokku 449 osalejat: tugipersonal 883 898 917 932 138 Sarnaselt üleüldistele trendidele tervishoiusektoris on ka Kliinikumis naisi rohkem kui mehi. osalejat koolitusel: 129 Infektsioonikontroll tervishoiuasutuses COVID-19 leviku piiramiseks osalejat koolitusel: Infektsioonikontroll tervishoiuasutustes ja 449 hooldekodudes 182 85% 15% osalejat koolitusel: Hooldekodude infektsioonivoliniku kursus 3902 naist 183 meest Infektsioonikontrolli abinõude e-kursused võimaldasid kiiresti levitada teadmisi nii Kliinikumi sees kui ka väljaspool. Kiire teadmiste levitamine oli pandeemia ajal oluline, et kindlustada patsientide ja töötajate ohutus ning piirata Ülikoolihaiglana õpetame Eesti tuleviku arste, õdesid ja hooldajad, levikut nii palju kui võimalik. arstid õenduspersonal kes omakorda edendaksid meie tervishoidu. Töötajate vanusegrupi hoolduspersonal tugipersonal näitajad ei sisalda residente. 13% 4% 21% 18% � 2 017 2 018 2 019 2 020 24% Vanus kuni 29 14% Vanus 30-49 Kujundades tulevikuaastaid 59% Töötajate keskmine vanus 45 45 46 45 47% 31. jaanuaril 2020 otsustas Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu kokku kutsuda struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma, arstid 50 50 50 49 mille eesmärk oli tasakaalukalt ja kõiki osapooli kaasavalt jõuda Kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformi kavandini 22% 25% 27% 37% 2020. aasta jooksul. õenduspersonal 41 41 42 42 Vanus Vanus 70+ 50-69 Töörühma kuulusid Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja professor Joel Starkopf, Tartu Ülikooli Kliinikumi hoolduspersonal 48 48 48 47 27% 19% 24% ravijuht dr Andres Kotsar, Tartu Ülikooli Kliinikumi torakaalkirurg dr Tanel Laisaar, anestesioloogia ja intensiivravi 19% tugipersonal 49 49 50 49 kliiniku ülemõde Ilona Pastarus, Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt, Lõuna-Eesti haigla juhatuse esimees dr Arvi Vask, Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoja esimees Donald Kiidjärv, Kai Realo (erasektori tippjuhtimise ekspert) ja Kristi Liiva (muutuste juhtimise ja kommunikatsiooni valdkonna ekspert). Töörühma juhtis Tartu Ülikooli Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi 2020. aasta tööjõukulud koos sotsiaalmaksu Kliinikumi nõukogu liige Kristjan Vassil ning töörühma igapäevatööd toetas Kliinikumi ja ülikooli töötajatest tugitiim. ja tööandja töötuskindlustusmaksega olid 164 461 358 eurot, sealhulgas emaettevõttes 128 366 356 eurot. 2019. aastal olid tööjõukulud väiksemad, täpsemalt 146 724 621 eurot, sealhulgas emaettevõttes 115 028 907 eurot. Juhatuse 164 461 358 Töörühma ülesanne oli kaasajastada Kliinikumi juhtimist ja struktuuri, et juhtimine saaks olla kaasaegne, kaasav ja tulemuspõhine kõikidel juhtimise tasanditel. Muutuste kavandi koostamiseks koondas töörühm vajaliku ja nõukogu liikmete tasud (maksudeta) olid 2020. aastal 766 830 eurot (2019. eurot sisendinformatsiooni Kliinikumi tööperelt ja rahvusvaheliselt konsultatsioonibüroolt KPMG. Tööpere kaasamine aastal 946 582 eurot). Juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingu lõppemisel, hõlmas erinevaid tegevusi – töötajate sisendit koguti läbi rühmavestluste, töötubade ja Delfi meetodi abil. Kogu tööjõukulud koos seoses volituste ennetähtaegse lõppemisega, makstavate hüvitiste suurused on sotsiaalmaksu ja tööandja aasta vältel kogutud sisendinfo põhjal töötas töörühm välja struktuuri- ja juhtimispõhimõtete kavandi. toodud raamatupidamise aastaaruande lisas nr 29 (seotud osapooled). Nõukogu töötuskindlustusmaksega liikmetele nende ametist lahkumisel hüvitist ei maksta. 11. detsembril toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosolekul kiideti struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma poolt esitatud kavand kliinikumi struktuuri ja juhtimispõhimõtete osas heaks. Ravitegevus � Raviteenuste kvaliteet on Kliinikumi prioriteet. Kuigi 2020. aasta nõudis suuri ümberkorraldusi töökorralduses, siis reageerisime kiiresti, et kaitsta nii töötajaid kui ka patsiente COVID-19 puhangutest. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 20 21 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne COVID-19 pandeemia jättis tugeva jälje kogu ravitööle � COVID-19 haigete ravi nõudis raviteenuse Haigla toimivuse tagamiseks tuli kasutusele võtta erinevaid meetmeid SARS-CoV-2 viiruse levimise pakkumisel ümberkorraldusi 213 COVID 19 diagnoosiga tõkestamiseks ja tagada haiglaravil viibivate patsientide ning töötajate kaitse. Kliinikumil õnnestus haiglast lahkunud kaitsta nii töötajaid kui ka patsiente haiglasisestest puhangutest. Eriolukorra ajal jätkus ka ravi, mida ei patsienti olnud võimalik edasi lükata, sh vähihaigete ravi, südamekirurgia, erakorralised siirdamised, dialüüsravi, 31.12.2020 seisuga oli Kliinikumis COVID-19 diagnoosiga ravil olnud haigeid 213 sünnitusabi jne. (haiglast lahkunud) ja haiglas jätkas ravi 61 patsienti. Detsembri teisel poolel 61 COVID 19 haiglaravil moodustasid COVID-19 haiged 16% kõikidest aktiivravil viibivatest haigetest. COVID-19 patsienti 31.12.2020 Sõltumata, kas patsient on COVID-19 haige või mitte, oli tal võimalus pöörduda Kliinikumi mistahes haigete kõrge protsent mõjutas oluliselt plaanilist ravitööd ja igapäevast haigla erakorralise probleemiga. Erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) ja intensiivravi osakondades korraldati töökorraldust. Osa personalist (arstid, õed ja hooldajad) planeeriti ümber töötama 33% töö ümber ning tekkisid eraldi osakonnad COVID-19 patsientidele ning mitte-COVID-19 patsientidele. COVID-19 osakondadesse, kaasati ka vabatahtlikke hooldaja või abiõe ametikohtadale. voodipäevatest oli intensiivravis Lisaks erakorralise meditsiini osakonnale ja traumapunktile jätkus kliinikumis vältimatu abi osutamine kõikides kliinikutes. Kliinikumi haiglaravile tulnud COVID-19 haigete seisund oli enamikel juhtudel raske või väga raske ning 18% nendest haigetest hospidaliseeriti anestesioloogia- ja COVID-19 eriolukorra ajal rakendatud plaanilise ravitöö piirangutega seoses vähenes ravil olevate haigete intensiivravi kliiniku intensiivravi osakonda. Haiglasuremus oli COVID-19 haigetel 10%, mis on oluliselt kõrgem arv nii statsionaaris, päevaravis kui ka ambulatoorses tegevuses (sh uuringud ja protseduurid). Mai- ja kui haiglaravi keskmine suremus (2,1%). juunikuus taastati plaanilise ravitöö tavapärased mahud ning järgnevatel kuudel ja teisel poolaastal osutati tervishoiuteenuseid rohkem kui tavaolukorras, et teenindada võimalikult palju patsiente. COVID-19 haigete ravi kestis haiglas keskmiselt 14 päeva, mis on üle kahe korra pikem kui aktiivravi keskmine vastav näitaja. Raskema kuluga ja muude kaasuvate haiguste ägenemisega seoses olid osad haiged haiglaravil kuni kolm kuud. � Ravitöö statsionaaris jätkus ka muutustega � Haigla ravitöö toimus 962 (aasta keskmine voodite Sünnitustel oleme toeks ka ümberkaudsetele maakondadele arv) voodikohal, millest kevadperioodil oli avatud 962 111 voodite arv keskmiselt COVID-19 voodikohta 40 ja detsembri algusest püsivalt 111 voodikohta Sünnitajate arv on Eestis üldiselt langevas trendis. Sama trend on ka Kliinikumis, kus COVID-19 haigetele. Vastavalt valmisoleku vajadusele 38 774 detsembrist sünnitajate arv vähenes 197 (7%) võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2476 avati isolatsioonivõimekusega voodikohti juurde. haiget sünnitajat 2020. aastal toimus Kliinikumi naistekliinikus 2 476 sünnitust (2019. a 2 673) ning Pandeemia esimese laine ajal koliti nakkushaiguste osakond COVID-19 haigete raviks Riia 167 hoonest sündis 2 532 last. Kliinikumis toimunud sünnituste arv langes eelkõige Tartumaa ja 2532 sündinud last Jõgevamaa sünnitajate osas, kuid samas kasvas Põlvamaa sünnitajate arvelt. aktiivravi peamajja aadressile L. Puusepa 8 ning seati sisse endise ortopeedia osakonna pinnal. Valmisolek loodi ka teise nakkushaiguste osakonna jaoks, kuid selle avamine polnud vajalik. Ortopeedia Keisrilõikesünnitusi oli 22%, neist üle pooltel juhtudest vajati kirurgilist sekkumist erakorralisel näidustusel. osakond lõpetas plaanilise ravitöö ja vajadusel toimus kirurgiline tegevus ühisel pinnal traumatoloogia Kliinikumi naistekliinikusse suunatakse ja tulevad sünnitama ka kõrgema sünnitusriskiga rasedad ümberkaudsetest osakonnaga. Intensiivravi osakondade töö korraldati ümber. 2. intensiivravi osakond jäi COVID-19 maakondadest, mistõttu on siin keisrilõigete ja enneaegsete vastsündinute osakaal üle Eesti keskmise. patsientidele, lisaks kasutati teiste osakondade isolaatoreid. Pandeemia teise laine ajal, 2020. aasta teisel poolel, kui oli juba teadmisi ja kogemusi rohkem, püüti ravitööd teha tavapärases mahus ja osaliselt oli see ka võimalik. � Vähikeskus panustab nii ravi- kui ka õppetöösse Statsionaaris raviti kokku 38 774 patsienti (2019. a 42 453), nendest 37 861 haiget aktiivravis ja 913 haiget statsionaarses õendusabis. Statsionaaris vähenes haigete arv nendes kliinikutes ja erialadel, kus tavaline plaanilise ravitöö osakaal oli suurem ja osakonna voodikohti kasutati ning personali Vähikeskus koondab ühtseks funktsionaalseks struktuuriks Kliinikumi kasvajaliste haiguste 17% statsionaari rakendati COVID-19 haigete raviks. Plaaniline ravitöö vähenes järgnevates kliinikutes: kirurgiakliiniku diagnostika ja ravi ning õppe- ja teadustöö. juhtudest on kasvajate lastekirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, kõrvakliinik, kopsukliinik, närvikliiniku neurokirurgia, ravi silmakliinik, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, taastusravi ja statsionaarne õendusabi. Haigete ravi Kliinikumi vähikeskus on Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni toimus samasuguses või suuremas mahus kardioloogias, onkoloogias, üldkirurgias, neuroloogias ja ka (OECI) liige ja Eestis ainus rahvusvahelise akrediteeringuga vähikeskus, sisehaigustes. kus tegeletakse järjepidevalt parimate võimalike ravitulemuste saavutamisega raviprotsesside jälgimise ja parendamisega. 2017 2018 2019 2020 10 500 Haiglaravi kõige sagedasemaks põhjuseks Kliinikumis on kasvajate ravi, moodustades keemiaravi kuuri haigete arv 41 008 41 586 42 453 38 774 kõikidest statsionaari haigusjuhtudest 17% (üle 6 000 haigusjuhu). Vähikeskuse tuumikkliinikus, milleks on hematoloogia-onkoloogia kliinik, viiakse läbi vähiravispetsiifilist 16 200 kiiritusravi kuuri voodipäevad 255 572 263 853 268 112 252 460 ravi. 2020. aastal teostati 10 500 keemiaravi ja 16 200 kiiritusravi kuuri. Vaatamata keerulisele aastale keemia- ja kiiritusravi saanud patsientide arv ei vähenenud ning kõikide patsientide ravi toimus raviplaani kohaselt. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 22 23 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Vähikeskus panustab ka üle-eestilisse teenuse parendamisse, viies tervisehoiuteenused haigete juurde. � Eesmärk on parandada teenuse kättesaadavust olenemata vähihaige elukohast ning üha enam arvestada Päevakirurgia arendamine on oluline patsiendi võimaluste ja vajadustega. 2020. aastal oli Ida-Virumaa vähihaigetel võimalus saada keemiaravi Ida-Viru Keskhaiglas Kliinikumi arstide jälgimise all. Tartus tehti endiselt uuringuid, langetati raviotsuseid ning raviteenuste kvaliteedi tõstmiseks teostati kiiritusravi, kuid patsiendi jaoks lihtsustati mitmeid kuid kestva keemiaravi saamine. 15 611 patsienti raviti päevaravis Päevaravi tingimustes antakse abi juhul, kui pärast uuringuid või Aasta jooksul parendati 242 patsiendi ravikogemust, pakkudes ravi kodu lähedal. raviprotseduure (sh operatsioone) vajab haige terviseseisund jälgimist, kuid teda ei pea jätma ööseks haiglasse. 9 658 opereeritud haiget � Kliinikumis raviti päevaravis kokku 15 611 patsienti (2019. aastal 17 088), nendest 9 13 570 Operatsioonide arvu mõjutas eriolukord 658 (62%) opereeriti. Operatsiooni teostamist päevakirurgias seostatakse parema kirurgilist protsetuuri teenuse kvaliteediga, kuna väheneb nosokomiaalsete infektsioonide risk ja optimeeritakse kirurgilise ravi kulusid. Kliinikumi statsionaaris viibivatest haigetest opereeriti 15 754 ehk 37% aktiivravil olnud haigetest. Opereeritud haigete arv vähenes ca 1 400 (8%), seda nii plaaniliste Nagu juba mainitud, moodustasid olulise osa päevaravi teenustest kirurgilised protseduurid, mida 2020. kui ka erakorraliste operatsioonide osas. Eelkõige vähenes opereeritud haigete arv 15 754 aastal oli kokku 13 570. Lisaks kirurgilistele päevaravi teenustele tehti päevaravis ka ajaliselt pikemaid statsionaaris COVID-19 pandeemia esimese laine ajal, kui peatati või oluliselt piirati plaanilist viibivatest haigetest infusioonravisid sh keemiaravi ja bioloogilist ravi ning ka anesteesiat vajavaid protseduure. kirurgilist ravitööd. Eriolukord mõjutas ka inimeste käitumist, mille tõttu aasta opereeriti esimeses pooles oli vähem traumasid, mis nõudsid erakorralist kirurgilist abi. Päevaravi teenuseid osutatakse kõige sagedamini silmahaiguste tõttu ja nii on ka Kliinikumis, kus 92% 23 237 silmakliiniku haigetest raviti päevaravi korras. Enamasti on tegu katarakti patsientidega (2020. a 4 280 kirurgilist protseduuri Kokku tehti 23 237 kirurgilist protseduuri, millest 36% olid erakorralised. Opereeritute katarakti operatsiooni), kelle ravivajadus kasvab vanusega ja seetõttu moodustavad selle diagnoosirühma hulk vähenes võrreldes 2019. aastaga kõikide kirurgliste erialade osas, v.a ravitutest üle 80% 65-aastased ja vanemad. abdominaalkirurgias, kus kasv oli 9% ning kirurgilises onkoloogias oli kasv 2%. Teised suurimad päevaravi teenuse osutajad Kliinikumis on naistekliinik (günekoloogilised protseduurid ning sünnieelne diagnostika ja jälgimine), kõrvakliinik ja sisekliinik erinevate sisehaiguste erialadega (bioloogiline � ravi, anesteesias endoskoopiad jm). Kliinikum pakub elundisiirdamist tervele Eestile Kuigi päevaravi teenustest moodustavad suure osa kirurgilised protseduurid, siis on Kliinikumil veel arenemisvõimalusi päevakirurgia laiendamisel. Rahvusvahelises kubemesonga ravijuhises antakse tugev Elundite siirdajate jaoks oli lõppenud aasta töörohke ja samas keeruline. soovitus opereerida enamik kubemesongaga patsientidest päevakirurgias. Kliinikumis oli päevakirurgias opereeritud kubemesonga diagnoosiga patsientide osakaal kõikidest teostatud kubemesonga operatsioonidest Koroonapandeemia esimese laine ajal oli osa tegevusi (elusdoonoriga neerusiirdamised, pankrease siirdamised, 43%, mis on võrreldes teiste haiglatega madalam (Eesti haiglate keskmine vastav näitaja on 53%). ootelehe konsiiliumid) täiesti peatatud, toimusid vaid elupäästvad siirdamised. Pandeemia teise laine tingimustes kõik tegevused jätkusid, kuid tavapärane töökorraldus oli oluliselt häiritud. Mõistagi on lisandunud vajadus nii doonorite kui elundi saajate testimiseks COVID-19 suhtes. � Riikidevaheline elundivahetus oli võimalik, kuid arvestada tuli nii pidevalt muutuvate piiriületuse reeglitega, Kliinikumis on patsientidel võimalik saada ambulatoorset lennujaamade avatusega, lennu- ja kullerfirmade ressursiga kui ka meeskonnaliikmete isolatsioonis viibimisega. eriarstiabi kõikide erialade lõikes Isegi piirangutega tehti Eesti-Soome koostöö raames Eesti retsipientidele 4 südamesiirdamist Helsingis. Võrreldes eelnevate aastatega ja arvestades, et tervishoiusüsteemi jaoks oli keeruline aasta, siis nagu kiuste Kliinikum osutab plaanilist ambulatoorset eriarstiabi kõikidel eriarstiabi erialadel (v.a perearstiabi). tehti aastaga keskmisest rohkem organsiirdamisi. Kui 2019. aastal tehti 54 elundisiirdamist, siis 2020. aastal oli 60 siirdamist. Kevadine eriolukord, kui kehtisid plaanilise ravi piirangud, mõjutas ambulatoorset ravitööd palju. I poolaastal langes ambulatoorsete vastuvõttude arv 16%. Piirangute leevendamisel II poolaastal tehti ambulatoorseid vastuvõtte rohkem, kuid kliinikumi suuri mahte arvestades 2019. aasta taset ei saavutatud. Väike kasv (1,6%) oli üksnes õe/ämmaemanda vastuvõttude osas, mis on seotud meeste tervise ennetusprojekti raames tehtud vastuvõttudega. 60 42 12 5 1 elundisiirdamist, neerusiirdamist maksasiirdamist neeru ning kõhunäärme pankrease sh 2020 samaaegset siirdamine siirdamist 2019 2019 2020 Kliinikum kokku Õe ja ämmaemanda iseseisvad vastuvõtud Elundidoonorluse võrdlemiseks jälgitakse näitajat miljoni elaniku kohta surnud doonorite osas. Eestis on Eriarsti vastuvõtud 2018 509 479 472 142 Hambaarsti vastuvõtud antud näitaja 24,8. Võrreldes kahe Euroopa suurima elundivahetusorganisatsiooniga on Eesti näitaja kõrgem, Eriarsti vastuvõtud kusjuures Scandiatransplandi liikmesriikide keskmine näitaja oli 2020. aastal 19,1 ja Eurotransplandi keskmine oli Hambaarsti vastuvõtud 2017 66 485 50 875 13,4. Kõrge näitaja suurendab ka võimalust, et leitakse sobivaid elundeid abivajajatele. Lisaks tuleb tänada ka Õe iseseisvad vastuvõtud 0 100 000 200 000 108 300 450000 400110 000203 500 000 elusdoonoreid, kes on valmis loovutama enda elundeid. Aasta jooksul loovutas pereliikmele siirdamiseks oma neeru 4 elusdoonorit. Kliinikum kokku 575 964 523 017 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 24 25 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Parema teenuste kättesaadavuse loomiseks oleme vastuvõttude teostamisega läinud patsiendi elukohale Perearstide poolt tellitud e-konsultatsioonide arv kasvas 2020. aastal 51%, lähemale ning taganud arsti ja õe/ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte, dialüüsravi, vähihaigetele ka 7 336-lt (2019. a.) 11 097-le, moodus-tades 3,2% arsti vastuvõttudest erialadel, 11 097 e-konsultatsioonide keemiaravi maakondades ja nende haiglate juures. Kliinikumi spetsialistide vastuvõtule on võimalik minna millel e-konsultatsioone osutati. Pandeemia olukorras on e-konsultatsioon parim arv tellitud perearstide androloogia erialal Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal, meditsiinigeneetika alal Tallinnas, silmaarstile Võrus, viis perearstide ja eriarstide omavaheliseks koostööks, mille käigus paraneb poolt Räpinas ja Põlvas, hematoloogia ja onkoloogia osas Ida-Virumaal. patsientidele osutatava abi efektiivsus. 51% oli e-konsultatsioone 2020. aastal tehti ambulatoorseid vastuvõtte väljaspool põhitegevuskohta E-konsultatsioonid moodustasid keskmiselt 3,2% arsti vastuvõttudest erialadel, arvu kasv üle 48 000 ehk 8% kõikidest arsti ja õe/ämmaemanda vastuvõttudest. millel e-konsultatsioone osutati. Neuroloogia erialal oli vastav näitaja 11% ja endokrinoloogia erialal 10%. Üle pooltest juhtudest võeti e-konsultatsiooni 3,2% Kliinikum tagab ööpäevaringse vältimatu abi erakorralise meditsiini osakonnas ning neljas valvekabinetis käigus ravi perearstilt üle ja patsient kutsuti kontaktvastuvõtule või uuringule. arsti vastuvõttudest oli e-konsultatsioon (aladel (lastekliinikus, kõrvakliinikus, silmakliinikus ja psühhiaatriakliinikus). Kõigis nendes üksustes teenindatakse Ligemale viiendik nendest vajas kiiremat käsitlust ehk ravi ülevõtmist nädala kus seda osutati) patsiente vastavalt terviseseisundi raskusastmele. jooksul. 2020. aastal pöördus erakorralise meditsiini osakonda (edaspidi EMO) kokku 39 544 patsienti, neist 31 980 (81%) vajas 39 544 108 Endokrinoloogia Neuroloogia Ortopeedia patsienti keskmine ambulatoorset arstiabi ja 7 564 (19%) hospitaliseeriti haiglaravile pöördusid haigete arv Gastroenteroloogia Reumatoloogia erakorralisel näidustusel. EMO igapäevane keskmine haigete arv EMO-sse päevas Pediaatria Uroloogia oli 108. Kardioloogia Pulmonoloogia Taastusravi ja füsiaatria Hematoloogia EMO-sse pöördumiste arv oli 5 652 (13%) võrra väiksem kui 2019. aastal. Langus oli seotud kevadise Onkoloogia eriolukorraga, kui väiksemate traumade ja kergemate tervisehädadega (roheline triaažikategooria) patsiendid Nefroloogia Dermatoveneroloogia pöördusid EMO-sse vähem. Samas eelneva aastaga võrreldes ei muutunud oluliselt raskes ehk eluohtlikus või Otorinolarüngoloogia Vaskulaarkirurgia potentsiaalselt eluohtlikus seisundis (punase-, oranži- või kollase triaažikategooria) olevate haigete arv, mille Psühhiaatria Sisehaigused moodustasid umbes pooled kõikidest EMOS-sse pöördunud haigetest. Neurokirurgia Uroloogia – androloogia Anestesioloogia Allergia-immunoloogia � 0 500 1000 1500 2000 Kaugvastuvõtud ja e-konsultatsioon võimaldasid 2019 2020 arsti vastu- pandeemia ajal ravitööga jätkamist 10% võttudest olid kaugvastuvõtud � Ennetusprojektid on olulisel kohal, et hoida Eesti tervist COVID-19 pandeemia olukorras, nii viiruse leviku piiramiseks kui ka haigestumise vältimiseks, tuli leida lahendusi tavapärase ravitöö läbiviimiseks õe ja ämmaemanda ja jätkamiseks. Uue vastuvõtuliigina hakati teostama kaugvastuvõtte ja 7% vastuvõttudest olid kaugvastuvõtud Kliinikumi jaoks on oluline pakkuda tervishoiuteenuseid patsientidele ka haigekassa poolt rahastatavate ennetusprojektide raames, mis aitavad haiguseid võimalikult vara avastada. Kui ravitulemused on head, siis kaugteraapiaid (füsioteraapia, psühholoogi- ja logopeedi teenused). võimaldavad ennetusprojektid alustada ravi haiguse algstaadiumis. Kaugvastuvõtt on ambulatoorne vastuvõtt, mis toimub vahetu kontaktita, kus kasutatakse turvalist Seitsme erineva ennetusprojekti raames tegime 20 322 ennetuse uuringut ja infotehnoloogilist lahendust. Patsiendile võimaldatakse sobivam tervishoiuteenuse saamise viis, tagades sealjuures teenuse jätkuvalt kõrge kvaliteet. tervisekontrolli. 3300 meest käis vastu- võtul meeste Koostöös haigekassaga viis Kliinikumi androloogiakeskus meeste tervise projekti tervise projekti + Arstidel ja õdedel oli võimalus oma tööd + Kaugvastuvõtul on potentsiaal parandada raames läbi 40-49aastaste meeste terviseuuringu, milles osales üle 3 300 mehe. raames paindlikumalt korraldada, arvestades patsientide ravisoostumust ja -tulemusi, konkreetse patsiendi vajadusi ja võimalusi. vähendada tühivastuvõttude osakaalu, Esmased tulemused näitavad, et Eesti meeste tervis ei ole kõige parem. lühendada vastuvõttude kestust, vähendada + Kaugvastuvõtud toimisid hästi krooniliste Meestele mõeldud tervisekontroll keskendus südame-veresoonkonna, eesnäärme-, seksuaaltervise- ja hospitaliseerimisi ning laiemas pildis Kaugvastuvõtu haigustega haigete ravi jälgimisel ja vaimse tervise riskide väljaselgitamisele. Terviseuuringute käigus tuvastati üldtervise riske oodatust plussid parandada regionaalset kättesaadavust. korraldamisel. palju enamatel meestel. Uuringus saadud andmeid analüüsitakse põhjalikumalt ning tuvastatud Esimestel kuudel toimusid kaugvastuvõtud peamiselt telefoni teel, aasta teises pooles oli kaugvastuvõtte ja probleemide põhjused ja võimalikud meetmed nende ennetamiseks selguvad uuel aastal. Nii põhjalikku teraapiaid võimalik teha ka video teel. Kaugvastuvõttude osakaal arsti vastuvõttudest kogu aasta jooksul oli meeste tervisele suunatud terviseprojekti ei ole seni läbi viidud, mistõttu selle läbi viimine Kliinikumi 10% ja õe/ämmaemanda vastuvõttudest 7%. androloogiakeskuse töötajate poolt oli väga oluline. Aeg näitab, kas sellest areneb edasi uus spetsiaalselt meestele mõeldud sõeluuring või muude suunatud tervishoiuteenuste loomine. Jätkus ka e-konsultatsioonide osas edasi liikumine. Haigekassa, erialaseltside ja haiglate ühise koostööna töötati välja uute erialade e-saatekirjade nõuded ning aasta jooksul tuli juurde 10 uut eriala, mille osas Uuel aastal on uuteks väljakutseteks rohkem uuringuid pakkuda rinnavähi ja kliinikum kohe e-konsultatsioone osutama asus. emakakaelavähi sõeluuringus ning ka noorte reproduktiivtervise projekti raames. E-konsultatsioon võimaldab perearstil patsiendi terviseküsimuste osas kiiresti eriarstiga konsulteerida. Kiiremat Emakakaelavähi sõeluuring on riikliku kava järgi muutunud mitmeetapiliseks, mille paketis on uued käsitlust vajavad patsiendid saavad terviseseisundit arvestades kiiremas korras vastuvõtule ja/või uuringutele. analüüsid ja vajadusel kolposkoopia uuring. Teadus- ja arendustegevus � Ülikoolihaiglana teevad suurem osa arstidest nii ravi- kui ka õppetööd, tegelevad teadustööga ning osalevad teadusprojektides. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 28 29 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Kliinikumis on olulise tähtsusega akadeemilise kraadiga töötajad. Ülikoolihaiglana on teadus- ja õppetegevused sügavalt integreeritud ravitegevusse. Hoolimata Kliinikumis töötab 157 doktorit ja sellele vastava kraadi omajat koroonaviirusest tingitud eriolukorrast käis Kliinikumis 2020. aastal vilgas teadustegevus. ning 217 magistrit. 2020. aasta jooksul kaitsti Tartu Ülikoolis 11 doktoritööd ning doktoriõppes on veel 69 Kliinikumi töötajat. 1,3 milj € Aasta jooksul avaldati kokku Doktoritöö kaitsesid: väärtuses teadus- ja arendustöö 460 lepinguid teadusartiklit, sh • Saard, M. Modern cognitive and social intervention techniques in paediatric neurorehabilitation for children with acquired brain injury. Dissertationes medicinae Universitatis Tartuensis: 295, 167, 2020 • Raam, L. Molecular alterations in the pathogenesis of two chronic dermatoses - vitiligo and psoriasis. 211 52 Dissertationes medicinae Universitatis Tartuensis: 308, 163, kõrgetasemelist artiklit ajakirjas 2020 publikatsiooni Eesti Arst • Braschinsky, K. Epidemiology of primary headaches in Estonia and applicability of web-based solutions in headache epidemiology research. Dissertationes medicinae Kaks Kliinikumi arst-õppejõudu – Universitatis Tartuensis: 306, 128, 2020 Margus Punab ja Maire Lubi – kuuluvad oma valdkonna 1% • Vetkas, A. Long-term quality of life, emotional enimviidatud teadlaste hulka maailmas. health, and associated factors in patients after aneurysmal subarachnoid haemorrhage. Dissertationes medicinae Universitatis Tartuensis: 309, 127, 2020 31.12.2020 seisuga oli töös 413 erinevat teadusuuringut, sealhulgas 130 ravimifirmade rahastusega kliinilist uuringut ning 283 akadeemilist uuringut. Teadus- ja arendustööde lepingute kogusumma oli • Kukk, K. Risk factors of binge eating and overeating - 1,3 miljonit eurot, sellest 0,4 miljonit eurot moodustasid uurimislepingud ravimifirmadega. Lepingute towards an integrated model. Dissertationes psychologicae kogusumma on võrreldes eelneva aastaga kasvanud 18% (2019. a 1,1 miljonit eurot). Aasta-aastalt on Universitatis Tartuensis: 57, 113, 2020 kasvanud uute alustatud uuringute arv, ennekõike akadeemiliste uuringute arvelt ning 2020. aastal käivitati 151 uut uuringut. Pandeemiast tulenevalt algatati 19 teadusprojekti seoses COVID-19 uurimisega. • Müller, R. Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis. Dissertationes medicinae Universitatis Tartuensis: 302, 132, 2020 Kliinikumis aasta jooksul alustatud Kliinikumis 2020. aastal alustatud teadusuuringute arv teadusuuringute jaotus • Rahu, M. Structure and blood supply of the postero-superior part of the shoulder joint capsule with 19% implementation of surgical treatment after anterior traumatic dislocation. Dissertationes medicinae 151 143 Universitatis Tartuensis: 298, 103, 2020 72% 9% 114 • Beljantseva, J. Small fine-tuners of the bacterial 98 stringent response - a glimpse into the working principles of 84 Small Alarmone Synthetases. Dissertationes technologiae Universitatis Tartuensis: 57, 103, 2020 ravimifirma rahastatud uuringud sekkuvad akadeemilised teadusuuringud • Lilleväli, H. Hyperphenylalaninaemias and 2016 2017 2018 2019 2020 muud akadeemilised teadusuuringud neurophysiological disorders associated with the condition. Dissertationes neuroscientiae Universitatis Tartuensis: 31, 133, 2020 Teadustöö toimub tihedas koostöös Tartu Ülikooliga. Enamus kliinilise meditsiini instituudi teadus- arendusprojektidest on seotud Kliinikumiga. Selliste projektide rahaline maht oli 2020. aastal 2,6 • Toome, K. Homing peptides for targeting of brain miljonit eurot. Teadusuuringute nõuetekohasel registreerimisel, läbiviimisel ning teadlaste koolitamisel diseases. Dissertationes medicinae Universitatis Tartuensis: on suur roll kahe partneri koostöös loodud kliiniliste uuringute keskusel. 300, 151, 2020 Arendus- projektid � 2020. aasta möödus COVID-19 tähelennu all, seda ka arendusprojektide puhul. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 32 33 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne � � Kliinikumi digiarengut mõjutas COVID-19 tingitud eriolukord Kliinikumi panus keskkonnahoidu Eesti suurima tervishoiuteenuste pakkujana oleme seadnud endale Eriolukorra ajal kasvas plahvatuslikult kaugtöö ja kaugvastuvõttude tegemine, mis tõi kaasa multimeedia eesmärgiks järgida jätkusuutliku arengu eesmärke, et osutada lisaseadmete senisest laialdasema kasutuselevõtu. Piirangute tõttu viidi enamus koosolekuid ja tervishoiuteenust ümbritsevat elu- ja looduskeskkonda säästes. koolitusi läbi veebivideo formaadis, kuid Kliinikumi tööpere kohanes uute digitöövahenditega kiiresti. 2020. aastal investeeriti infotehnoloogiasse 1,4 miljonit eurot koos käibemaksuga. Kliinikum otsustas rakendada Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi (Eco- Management and Audit Scheme, EMAS), millele tuginedes on Kliinikum avatud ning läbipaistev oma Kliiniliste töövoogude digitaliseerimise rütmi määrab igal aastal ära Eesti Haiglate Liidu, Eesti keskkonnategevustes. 2020. aastal kaardistas Kliinikum EMASi raames oma olulised keskkonnaaspektid, Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) poolt ühiselt hindas neid ning seadis edasisi eesmärke keskkonnamõjude vähendamiseks. Olulisteks keskkonnaalasteks kokkulepitud projektide komplekt ehk nn Teekaart. Eriolukorrast tingitult tuli haiglainfosüsteemi eHL eesmärkideks seati sorteerimisvõimekuse loomist avalikesse ruumidesse, ühekordsete nõude kasutamise teha mitmeid Teekaardiväliseid täiendusi, mis kokkuvõttes nihutasid planeeritud tööde graafikut vähendamist ning töötajate teadlikkuse tõstmist energiasäästu osas. edasi 2 kvartali võrra. • Kliinikum investeeris avalike ruumide jäätmete sorteerimislahendustesse, mille tulemusel on kõikides Kliinikumi hoonete avalikes ruumides nüüdsest võimalik Plaaniväliselt lisati mitmeid funktsionaalsuseid, Plaanilistest arendustest valmisid muuhulgas: eraldi sorteerida segapakendeid, papp-kartongpakendeid ja olmejäätmeid. muuhulgas: • TAI sünni- ja abordiregistri • Kliinikum lõpetas kohvikutes vahtplastist ühekordsete nõude kasutamise, asendades • eHL-i kaugvastuvõttude broneerimise ja andmekoosseisu muudatustest ajendatud need biolagunevate ühekordsete nõudega. Lisaks panustab töötajate teadlikkuse dokumenteerimise funktsionaalsus; täiendused naiste-kliiniku abordi-, sünni- suurendamisse, tutvustades korduvkasutatavate nõude kasutamise eeliseid. • statsionaari patsientidele lisati töölauale ja rasedakaardile; teadetetahvel ja patsiendi lisainfo rida; • Kliinikum töötas välja erinevaid energiasäästukleebiseid, paigaldas need ning • RHK-O dokumenteerimise ja kuvamise korraldas töötajatele teavituskampaaniaid. • käivitati COVID-19 testi tulemuste funktsionaalsus; teavitussõnumid infektsionistidele, • Koostöös Rohelise Kliinikumi projektiga ja avalike suhete bürooga paigaldati kiirabiga ravile toodud patsientide COVID-19 • immuniseerimisdokumentatsiooni Kliinikumi hoonetesse 34 digiekraani, millel saab operatiivselt kuvada Kliinikumi testi tulemuste teavitused kiirabile ja täiendused; avalikku ruumi suunatud infot. tasulise COVID-19 testi tulemuste turvaline edastamine patsiendile; • viidi läbi arendustöid kõikide • täiendati EMO funktsionaalsust „aeg arstini“ nakkushaiguste teatiste vormistamiseks lisamise ja patsiendikaardi muudatustega. eHL-is. 2020. aasta oli märgiline Suuremahuliste muudatustena võib ära märkida uut finantstarkvara Directo, mis intensiivravile ka võeti kasutusele 1. juulist. Samuti käivitati EL struktuurifondide toetusel insuldi- ja infotehnoloogilise arengu infarktiravi paremaks dokumenteerimiseks kontekstis, kuna sõlmiti leping ja juhtimiseks eel- ja ärianalüüsi projekt, mille raames kaardistatakse infosüsteemide GE CHA intensiivraviprogrammi arendusvajadusi ja defineeritakse arendusülesandeid. Põhiline osa projekti ostmiseks ja juurutamiseks tööst viiakse läbi 2021. a I kvartalis. Kliinikumis ning 31.01.2020 läks Tartu Ülikooli Kliinikum üle anestesioloogia ja intensiivravi uuele veebilehele, mis on struktureeritud ennekõike patsiendi vajadustest lähtuvalt. kliiniku töörühm alustas Seejärel alustati ka struktuuriüksuste programmi seadistustöid. kodulehekülgede uuendamise ettevalmistamisega. Ühtlasi sai 2020. aastal alguse Kliinikumi sisevõrgu uuendamise protsess. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 34 35 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne � Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk jate ning näo-lõualuukirurgia eriala patsientidega. Töös olid mitmed infrastruktuuri Eesmärgiks on liita Maarjamõisa meditsiinilinnakuga Uus C-korpus ehitatakse nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega ning kogu korpuse arendusprojektid lastekliinik ja kõrvakliinik. Mõlemad kliinikud brutopind on ligikaudu 13 600 m2. Uue C-korpuse tegutsevad praegu nn tuumikhaiglast eraldatuna ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. hoonetes (vastavalt N. Lunini 6 ja J. Kuperjanovi 1/3), Kliinikumi ravi- ja õppetingimuste parendamiseks viidi mis aktiivravi silmas pidades ei ole jätkusuutlik. 2020. aastal viidi läbi ehitustööde riigihange ning läbi mahukaid ehitusprojekte, mis võimaldaksid pakkuda Kolmanda ehitusjärgu koosseisu kuulub ka kaasaegne alustati ehitustöödega. Ehitustööde tähtaeg on kvaliteetset ning mugavat ravi- ja töökeskkonda. päevakirurgiakeskus. 01.12.2022. L. Puusepa 8 hoonete kompleksile ehitatakse juurde A-korpuse 2.–4. korruse renoveerimine L. Puusepa 1a (Maarjamõisa polikliinik) kaks uut korpust: kapitaalremont Eesmärgiks on tänapäevastele nõuetele vastavate • M-korpus hakkab paiknema senise erakorralise palatiplokkide rajamine 3. ja 4. korrusele ning 2. Projekti tulemusena rajatakse kaasaegne tervisekeskus meditsiini osakonna parkla asemel H-korpuse korruse rekonstrueerimine ambulatoorse vastuvõtu 20 perearsti praksisele („TÜ Kliinikumi tervisekeskuse jätkuna, mahutades kuus maapealset ning kaks ruumideks ning radioloogiliseks diagnostikaks rajamine“, europrojekt nr 2014-2020.2.04.17-0046). maa-alust korrust koos parklaga. Kogu uusehitise (ultraheli). Lisaks koondatakse Maarjamõisa väljale Tartu Üli-kooli brutopinna suurus on ligikaudu 20 000 m2. hambaarstiteaduste instituudi ja Kliinikumi stomato- 2020. aastal toimus projekteerimine: põhiprojekt loogiakliiniku ruumid, tuues üle kõik tegevused Raekoja • Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus anti Kliinikumile üle novembris ja detsembris toimus plats 6 hoone rendipinnalt. Samuti laiendatakse Tartu operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse projekti ekspertiis. Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külasta- õpperuume. Projekti käigus uuendatakse ka kogu maja tehnosüsteeme. 2020. aastal toimus ehitustegevus. � L. Puusepa 8 A-, B- ja E-korpuste osalise Kliinikum soovib pakkuda töötajatele parimat töökeskkonda arendades rekonstrueerimise ehitustööd seda iga-aastaselt A-korpuse projekti eesmärgiks on 5. ja 6. korruse rekon- strueerimine tänapäevastele nõuetele vastavateks Patsientide privaatsus on Kliinikumile oluline väärtus. Arsti vastuvõtul oleva patsiendi privaatsuse tõstmiseks palatiplokkideks. Tegevused 0. ja 7. korrusel on seotud eemaldati psühhiaatria- ja nahahaiguste kliinikute vastuvõtukabinettidelt vanad uksed ning paigaldati 12 uut tehnosüsteemide uuendamisega, samuti uuendatakse helikindlat ust. Uksed vahetati Raja 31 ja Riia 167 hoonetes. A-korpuse siseõuepoolset fassaadi. Tööriided peavad olema võimalikult mugavad pikkadeks vahetusteks ja riiete vahetus peab olema sujuv ja mugav. B- ja E-korpuse tööd on seotud peamiselt kahe 2020. aastal viidi läbi ettevalmistustööd unisex tööriietusele, mis on sobiv mõlemale sugupoolele, üleminekuks. eesmärgiga: Tööriiete ostmiseks vajaliku riigihanke läbiviimiseks selgitati välja tööriiete koguste vajadused. Uusi tööriideid 1. Eeltööd uue C-korpuse ra jamiseks (vt allpool): peaksid töötajad kätte saama juba 2021. aasta keskel. Tööriietusele ülemineku järgselt ei pea meditsiiniosakonnad seoses uue C-korpuse füüsilise liitumisega enam ise tööriideid ostma, vaid saavad neid puhastusteenuste osakonna pesulaost. olemasoleva E-korpusega tuleb ümber ehitada osa ruume E-korpuse 0. korrusel (tsentraalköök); 2020. aastal on kasutusele võetud sõidukite jälgimisprogramm FleetComplete, mille eesmärk on optimeerida rajatakse osa ühendusteedest uue C-korpuse ning sõidukite jälgimist, muuta tööülesannete jagamist efektiivsemaks, parandada sõidukulude jälgimist ning lihtsustada olemasolevate hoonete vahel. juhtide ületundide raporteerimist. Programm võimaldab jälgida kõikide Kliinikumis kasutusel olevate sõidukite asukohta ühelt ekraanilt ning omada paremat ülevaadet sõidukite asukohast ja tööülesannete täitmisele kuluva aja 2. Söökla laiendus: kuna töötajate arv on eelnevate osas. Jälgimisprogramm annab ülevaate kütusekulust, töötajate tööajast, tehtud ületundidest ning saata juhtidele uute korpuste (G, H, J, K, L) lisandumisega olu- ülesandeid sõitude tegemiseks. liselt kasvanud ning suureneb lastekliiniku ning kõrvakliiniku lisandudes veelgi, on vaja Turvaline haigla tagab ohutuse nii meie töötajatele kui ka patsientidele. L. Puusepa 2 hoones on füüsiliselt oluliselt parandada personali söökla suutlikkust. valvuritega valvelt üle mindud elektroonilisele valvele, mille tulemusena vähenes kahe võrra valvuri ametikohtade Olemasolevat sööklat laiendatakse juurdeehitusega arv. Elektroonilise valve teenust osutab turvafirma AS G4S. B-korpuse (vana opiplokk) suunas. Selle tulemusena suureneb istekohtade arv 150-ni ning korraga saab Muudatusi tehti ka infosüsteemi infrastruktuuri osas, tagamaks, et Kliinikumis kasutatakse kaasaegseid tööriistu. rakendada kaht teenindusletti. Plaanilistest arengutest viidi läbi Microsofti litsentside hange, värskendati eHL serveriparki, laiendati massiivi kettaruumi ja vahetati välja kõnekeskuse tarkvara. Lisaks tõusis võrreldes 2019. aastaga oluliselt SSD ketaste 2020. aastal toimus ehitustegevus. A-korpuse 5. ostmine, kuna suures mahus vanemaid arvuteid viidi üle Windows 10-le ja sellega seoses vahetatud ka kettad välja. ja 6. korrus ning E-korpuse 2. korrus (söökla) anti 2019. aasta osteti kokku 169 töökohaarvuti kõvaketast, kuid 2020. aastal arv kasvas juba 458-ni. lepingujärgselt Kliinikumile üle 30.11.20. Kliinikumi haiglad ja kiirabi � Kliinikumi haiglad ja kiirabi teenindavad kogu Lõuna-Eesti regiooni. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 38 39 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni kuuluvad: � Lõuna-Eesti Haigla AS Lõuna-Eesti Haigla AS on Kagu-Eesti suurim tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutav ettevõte ja ühtlasi suurim tööandja Kagu-Eestis. Üle 20% haigla patsientidest tulevad ravile väljastpoolt Võrumaad. Haigla tagab ööpäevaringset valmisolekut neljal arstlikul erialal ja ööpäevaringselt töötab labor, tehakse radioloogilisi uuringuid ning 31.12.2020 erakorralisi operatsioone. Meie kolm kiirabibrigaadi ja EMO üksuse abil tagatakse meie seisuga töötas patsientidele erakorralise meditsiiniabi ööpäevaringne kättesaadavus. Lõuna-Eesti Haiglas Haigla strateegiline eesmärk, sätestatud aktsionäride lepinguga, on säilitada Kagu-Eesti elanike vajadusest lähtuv, välja kujunenud tervishoiuteenuste osutamise struktuur ja 445 tagada ööpäevaringse erakorralise arstiabi kättesaadavus vähemalt neljal arstierialal. töötajat Lõuna Eesti Haigla AS aktsiaid omavad kaks juriidilist isikut. Enamusaktsionäriks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, millele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks 438 SA Tartu Ülikooli Kliinikum Lõuna-Eesti Haigla AS Põlva Haigla AS ametikohal Võrumaa Omavalitsuste Liit. Lõuna-Eesti Haigla AS omab ise 100% kahe tütarettevõtte osakutest, Pesuring OÜ ja Metsakohvik OÜ. Nõukogu koosneb kuuest liikmest: Andres Kotsar, nõukogu esimees ja nõukogu liikmed dr Rein Kuik, dr Vallo Volke, Priit Süüden, Rein Järvelill ja Andres Visnapuu. Haigla juhatus on üheliikmeline: Arvi Vask, juhatuse liige. 2020.aasta oli paljuski mõjutatud COVID-19 levikust, kuid saime hästi hakkama. Kuigi ravitöö jätkus, siis suutsime kaitsta enda töötajaid ja patsiente haiglasisesest nakkuse levikust. 507 sünnitust Ravitegevus Valga Haigla AS SA Tartu Kiirabi Seoses COVID-19 ülemaailmse pandeemiaga ja riigisisese levikuga oli aasta 2020 erakordne. Tuli kiiresti ja erakordsete meetmetega tegutseda, vältimaks haiglasisest 34 480 nakkuse levikut. Sellega tulime ka toime. Ambulatoorsed ja päevaravi ravijuhud aasta arsti vastuvõttu kokkuvõttes vähenesid, samas suurenes sünnituste arv, mis tegi viimase kolmekümne aasta rekordi, tõustes 166 sünnitaja võrra ( 2020. a. 507 sünnitajat). Sünnituste arv on peamiselt tingitud Kliinikumi haiglate sünnitusteenuste ümberstruktureerimisest. Kliinikumi haiglate eesmärk on pakkuda kaasaegsel tasemel Ambulatoorset arstiabi osutatakse haiglas kokku 19 arsti erialal. Arstivastuvõtte kokku kvaliteetseid tervishoiu teenuseid ning nendega seonduvaid tehti 34 480, mis oli 12% vähem kui eelmisel 2019. aastal. Vähenemine on tingitud 4 023 teenuseid. eriolukorrast ja koroonaviiruse levikust, mis seadis piiranguid raviteenuste pakkumisele. õe ja ämmaemanda iseseisvat vastu- Samas on aastast aastasse suurenenud õe ja ämmaemanda iseseisvate vastuvõttude võttu arv, mis kasvas ka 2020. aastal 16% (4 023 vastuvõttu). Õe ja ämmaemanda iseseisvate Kliinikumi haiglate põhinäitajad vastuvõttude arvu kasv võimaldab meil paremini jõuda suurema hulga patsientideni ning rahuldada nende vajadusi. Osaliselt on tõus seotud ka sünnitajate arvuga, mis omakorda mõjutab positiivselt ämmaemanda vastuvõttude arvu. Tartu Ülikooli Kliinikum Lõuna-Eesti Haigla Põlva Haigla Valga Haigla 7 261 Arstivastuvõttudele sarnaselt langes ka statsionaaris ravitud haigete arv. 2020. aastal kiirabi visiiti Täidetud ametikohtade arv 4 009 438 221 306 raviti haigeid statsionaaris seitsmel (7) erialal, kokku 4 239 patsienti (2019. a 4 692). Arsti vastuvõttude arv 472 142 34 480 17 068 28 305 Patsientide ravitöö toimus 164 voodikohal. Õe ja ämmaemanda iseseisvate vastuvõttude arv 110 203 4 023 3 331 2 988 Lõuna-Eesti Haigla pakub ka kiirabiteenust, mida osutas kolme õe-brigaad. Brigaadide põhibaasid asuvad Võrus – ja Antsla linnas. 2020. aastal tehti 7 261 kiirabi visiiti, Statsionaaris ravitud haigete arv (haiglast lahkumised) 38 774 4 239 2 040 1 917 mis on mõne võrra madala kui 2019. aastal (7 355 visiiti). Kiirabiteenus on väga 4 239 hästi integreeritud haigla struktuuri. Igal tööpäeva hommikul raporteerivad telesilla haiget ravitud statsionaaris Statsionaarsete ravivoodite abil kiirabibaasid valvearstidele ööpäeva jooksul toimunud sündmustest ja haiglasse keskmine arv aastas 962 164 100 73 toodud patsientidest ning saavad valvearstidelt otsest tagasisidet. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 40 41 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Seoses COVID-19 epideemiaga ei viidud läbi patsientide rahulolu küsitlust, kuid see ei tähenda, et patsiendi rahulolu ei jälgitud. 2020. aasta jooksul laekus Lõuna- vastuvõttu, mis oli 1% kasv võrreldes eelneva aastaga. Jätkuvalt teostasime õdede Eesti Haiglale 79 kirjalikult fikseeritud tänuavaldust ning 12 kaebust. Tänude arv 79 iseseisvaid vastuvõtte jalaravi ja uneapnoe erialal. Jätkasime ka neuroloogiaõe on eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt suurenenud. Kiideti osakondade tänuavaldust iseseisvate vastuvõttudega (peavalu, insuldi sekundaarne profülaktika, personali väga hea töö ja hoolitsemise eest. Enim kiidusõnu pälvis sünnitusabi ja günekoloogia osakonna personal, kes sai Lõuna-Eesti Haigla kliendisõbra tiitli. kognitiivsete võimete hindamine). Samuti jätkasime reumatoloogia erialal õe 1 972 iseseisva vastuvõtuga (nõustamine) eriarsti supervisioonil ja juhendamisel. haiget ravitud Rohkelt kiideti ka kiirabibrigaade ja kirurgiaosakonda. Kaebused olid seotud statsionaaris Tervise Arengu Instituudi programm „Kainem ja tervem Eesti“ raames hakkasid peamiselt suhtlemisega ja ravitöö korraldamisega. 12 toimuma psühholoogi vastuvõtud. kaebust Lõuna-Eesti Haigla kliendisõbra tiitli said sünnitusabi ja Alates 01. jaanuarist 2018 on haiglas avatud 73 statsionaarset voodikohta, kus günekoloogia osakonna personal. 2020. aastal raviti 1 917 patsienti. Võrreldes 2019. aastaga langes patsientide arv 12%. � Valga Haigla AS � Põlva Haigla AS Tervishoiuteenuse osutamisega tegelevad 7 osakonda: siseosakond, 31.12.2020 kirurgiaosakond, intensiivravi-operatsiooniosakond, EMO, hambaravi osakond, Põlva Haigla on tähtajatult kinnitatud üldhaiglaks, mille põhieesmärgiks on seisuga töötas taastusravi osakond, õendushoolduse osakond. Vastavalt haigla nõukogu otsusele tervishoiuteenuse osutamine. Lisaks tervishoiuteenusele osutab Põlva haigla ka Valga Haiglas lõpetati 30. juunil 2018. a Valga haiglas sünnituste vastuvõtmine ja günekoloogia- sotsiaalset ja tööalast rehabilitatsiooniteenust. Alates 2017. aasta detsembrist on 31.12.2020 sünnitusosakond liideti kirurgiaosakonnaga. Põlva Haiglal on kaks aktsionäri. Enamusaktsionär on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, seisuga töötas kellele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionär on Põlva Vald, kellele kuulub Põlva Haiglas AS Valga Haigla arengu peamiseks eesmärgiks on patsiendikeskse kvaliteetse 359 49% aktsiatest. Nõukogu koosneb kuuest liikmest: Marek Seer, nõukogu esimees töötajat arsti- ja õendusabi ning sotsiaalteenuste pakkumine, mille nimel muuhulgas ja nõukogu liikmed dr Jana Jaal, Mart Einasto, Anne Nook, Sirje Tobreluts, Liivi suurendatakse kliinilist pädevust ja arendatakse koostööd kliinikumi kontsernis ja Maran. Põlva haigla juhatus on üheliikmeline: Margot Bergmann, juhatuse liige. 298 arendatakse piiriülest koostööd lätlastega. 306 töötajat ametikohal 2020 aasta üheks olulisemaks muutuseks Põlva haiglas oli sünnitusteenuse AS Valga Haigla enamusaktsionäriks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kellele ümberprofileerimine Kliinikumi haiglate vahel. Põlva haiglas alates kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks Valga Vald. Valga Haigla 1. jaanuarist 2020 enam sünnitusteenust ei osutata. Loodi ämmaemanduskeskus, 221 konsolideerimisgruppi kuulub peale haigla veel SA Terve Valgamaa. Nõukogu mis pakub erinevaid teenuseid naise elu kõigis etappides. Lisaks toimib ametikohal koosneb kuuest liikmest: dr Andres Kotsar, nõukogu esimees ja nõukogu liikmed ämmaemanduskeskuse juures ka noortenõustamiskabinet. Alates 01.01.2020 dr Toomas Sillakivi, dr Urmet Arus, Ester Karuse, Külliki Siilak ja Külli Laugesaar. tagab haigla ööpäevaringse valmisoleku kahel arstlikul erialal – sisemeditsiin ning Valga haigla juhatus on üheliikmeline: Marek Seer, juhatuse liige. anestesioloogia-intensiivravi. 2020. aasta oli ainulaadne aasta, mille tulemusel tihenes koostöö Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistusega ja arendati töötajate teadmisi ja oskusi nii Ravitegevus infektsioonikontrolli, COVID-19 vastase vaktsineerimise kui ka kaugvastuvõttude ja e-konsultatsioonide osas. Samas jätkati planeeritud tegevuste nii palju kui 17 068 arsti vastuvõttu võimalik ning jätkati koostöö Kliinikumiga kiiritusravi patsientide kiirema ravi 2020. aastal mõjutas ravi kättesaadavust COVID-19 levik, mille tõttu kuulututati tagamisel ja tehti ettepanekuid kontsernisiseste programmide funktsionaalsuse kevadel välja olukord. Plaaniline töö peatati ning vähenesid nii ambulatoorsed parendamiseks vastavalt ilmnenud vajadustele. eriarsti vastuvõtud. 2020. aastal tehti ambulatoorseid vastuvõtte kokku 17 068, mis oli 29% vähem kui 2019. aastal. Ravitegevus Õendusabiteenused kogesid suurt kasvu, kasvades 77% võrreldes 2019. aastaga 3 331 28 305 (2020. aastal 3 331 õe ja ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu). Suure tõusu õe ja ämmaemanda arsti vastuvõttu iseseisvat vastu- põhjuseks on sünnitusteenuste ümberstruktureerimine ning uute teenusete Ambulatoorset eriarstiabi osutati haiglas kokku 15 erialal. COVID-19 pandeemia võttu tutvustamine, mis võimaldavad rahuldada aina rohkem patsiendi vajadusi. mõjutas arsti vastuvõttude arvu negatiivselt. 2020. aastal tehti ambulatoorseid Sünnitusteenuste ümberstruktureerimisest tingitult hakkasid statsionaari vastuvõtte kokku 28 305, mis oli 12% vähem kui 2019. aastal. Sarnaselt vähenes ämmaemandad iseseisvaid vastuvõtte tegema, mis tõstis oluliselt ämmaemanda hambaravi osakonna ambulatoorsete pöördumiste arv. 2020. aastal oli 4 622, vastuvõttude arv. Samuti täiendati jalaravi õe vastuvõtte ning lisati uusi vastuvõtte, see on 24% vähem kui 2019. aastal. Hambaravi osakonnas pakub patsientidele nagu näiteks südamepuudulikkuse õde ja täiskasvanute vaimse tervise õde. stomatoloogilist ravi ning kirurgiat ja hambaproteesimist. 2 988 2 040 õe ja ämmaemanda COVID-19 tekkinud eriolukord mõjutas ka Põlva Haiglas statsionaaris ravitud haiget ravitud Õendusabiteenused on patsientidele hästi kättesaadavad ja täienevad järjepidevalt, iseseisvat vastu- haigete arvu. 2020. aastal raviti 2 040 haiget 100 voodikohal. Võrreldes 2019. statsionaaris kasvades aastate jooksul. 2020. aastal tehti 2 988 õe ja ämmaemanda iseseisvat võttu aastaga on haigete arv langenud 20%. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 42 43 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne � 2020. aastal hospitaliseeriti 34,6% patsientidest (2019. aastal oli hospitaliseerimisprotsent 34,7%). Kõige sagedamini hospitaliseerisid Tartu kiirabi Tartu Kiirabi SA brigaadid patsiente Tartu Ülikooli Kliinikumi (62,5% hospitaliseeritute üldarvust). 178 Spetsiifilistest kiirabivisiitidest tasub välja tuua elustamised kliinilisest surmast, elustamised kliinilisest surmast Sihtasutuse Tartu Kiirabi ülesandeks on tagada kiirabi ehk haiglavälise erakorralise mida oli 178. Neist 68 juhul taastus spontaanne vereringe sündmuskohal ning meditsiiniabi kättesaadavus oma teeninduspiirkonnas ning vajadusel väljaspool neljal juhul hospitaliseeriti patsient jätkuval elustades. Hea kaugtulemuse 442 ehk säilunud kesknärvisüsteemiga kirjutati haiglast välja 28 patsienti (38,9% COVID-19 kahtlast visiiti seda. Reanimobiiliteenistuse teeninduspiirkonnaks on kogu Eesti Vabariigi territoorium. SA Tartu Kiirabi nõukogu on 5- liikmeline, nõukogu esimees on Maret hospitaliseeritutest, 15,7% kõikidest elustamiskatsetest), mis on maailma mõistes Tark ning liikmed on Marek Seer, Verni Loodmaa, Joel Starkopf ja Heljo Pikhof. väga hea tulemus. Kuni 5.5.2020 oli Helju Pikhofi asemel nõukogus Jelena Frunze. 2020. aastal olid Tartu kiirabi tegi 2020. aastal 422 Covid-19 kahtlast visiiti, neist 284 juhul (67,3%) juhatuse liikmed Ago Kõrgvee (juhatuse esimees) ja Aire Voogla. Alates 3. aprillist oli tegemist SARS-CoV-2 RNA positiivse patsiendiga. täitis ajutiselt juhatuse esimehe kohustusi Aire Voogla. Võib järeldad, et kiirabipersonali poolt Tartu Kiirabi hindab kõrgelt kõiki enda töötajaid, keda on 31.12.2020 seisuga 538. hinnati nakkusohtu üldiselt täpselt. SA Tartu Kiirabi osutas kiirabiteenust seisuga 31.12.2020 kokku 26 kiirabibrigaadiga Kõige suurem COVID-19 visiitide arv oli detsembris (kokku 190 kahtlast visiiti, Tartu-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Valga- ja Viljandimaal. Kolm Tartu kiirabi brigaadi on reanimobiilibrigaadid. Lisategevustena on Tartu Kiirabil koolituskeskus nii oma millest 166 juhul osutus patsient positiivseks). 83% kui teiste asutuste töötajate koolitamiseks, osaleme riigis korraldatavate ürituste Tartu Kiirabiga 2020 aastal pakkusime turvamisteenust Eesti rahvaspordi ja motospordi üritustele. rahul meditsiinilisel turvamisel. COVID-19 pandeemia tõttu jäi ära elanike teavitus- ning Seoses Covid-19 laialdase levikuga osutusid suurürituste korraldamised väga õpetuskampaania „Sinu käed päästavad elu“, mille algatajaks Eestis Tartu kiirabi keerulisteks. Ometigi korraldati arvestades keerulist olukorda Tartu Maratoni sarja oli. kuuluvad ratta-, jooksu- ja rulluisumaratonid. Septembris toimus esmakordselt Eestis FIA WRC autoralli maailmameistrivõistluste etapp – Rally Estonia, mille Peamine eesmärk, jätkuvalt osutada kvaliteetset kiirabiteenust, on täidetud. 2020. aastal täideti investeeringute plaan meditsiiniseadmete ning koolitustarvikute meditsiinilisel julgestamisel Tartu Kiirabi osales. 52 kiitust ostude osas, kuid jäid ostmata 3 uut kiirabiautot ning tegemata olmeruumide remont Riia 18 baasis Tartus. Mustvee ning Elva kiirabibaasidele uued ruumid 26 Teenuste kvaliteedi hindamiseks viisime novembris 2020 läbi patsientide rahulolu uuring. Kokku helistati 700 inimesele, kellest saadi küsitleda 360. Kokkuvõtvalt olid kiirabibrigaadi jäid leidmata ning need kaks baasi töötavad jätkuvalt halbades tingimustes. SA Tartu Kiirabi tööga rahul 83% vastanutest (2019.a 71%). Kiitusi oli 2020. aastal Samas on alustatud kiirabi autopargi korrastamisega ning amortiseerunud autode müümisega. 52, mis on 2019. aastaga võrreldes 9 kiitust enam. Kaebusi oli kokku 31, mis on neli kaebust vähem, kui aasta varem. Kõikidele kaebustele vastati kirjalikult ning 31 kaebust teenuseid arendatakse ja täiustatakse jooksvalt, et kaebuste arvu vähendada. Kuigi olulised investeeringud ning kokkulepped kiirabibaaside olukorra parandamiseks jäid tegemata ning töötajate koolitused ei olnud oodatud mahus, võib aasta tegevust lugeda rahuldavaks. � Ravitegevused Konsolideeritud finantssuhtarvud 2020. aasta oli meditsiinilises mõttes keeruline, kuid Tartu Kiirabi suutis tagada kiirabiteenuse kvaliteedi ning adapteeruda COVID-19 pandeemia tingimustes 2020 2019 töötama. Ettevõtlustulu kasv % (tulu ettevõtlusest 2020 – tulu ettevõtlusest 2019) / 8,14 9,41 tulu ettevõtlusest 2019 * 100 Tartu kiirabi tegi 2020. aastal 57 413 kiirabivisiiti, mida on 0,9% vähem kui 2019. aastal. Suurem osa kiirabivisiitidest olid C-prioriteediga (56,5%), D-prioriteediga Tulemi kasv % (aruandeaasta tulem 2020 - aruandeaasta tulem 2019) -35,63 54,90 / aruandeaasta tulem 2019 * 100 kutseid oli 9,1%. Võrreldes eelnevate aastatega on C-prioriteediga kutsete arv protsentuaalselt veidike vähenenud, kuid selle võrra on suurenenud B- Puhasrentaablus % aruandeaasta tulem / tulu ettevõtlusest * 100 3,00 5,04 prioriteediga kutsete osakaal. Prioriteetsusaste kirjeldab abivajaja seisundit ning määrab kiirabibrigaadi välja saatmise aja. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja käibevara / lühiajalised kohustused 1,92 2,33 SA Tartu Kiirabi brigaadid jõudsid 2020. aastal kiirete kutsete puhul patsiendini ROA % aruandeaasta tulem / varad kokku * 100 3,48 5,86 aeglasemalt kui eelmisel aastal, kuid jätkuvalt kiirabilepingus ette nähtud aja ROE % aruandeaasta tulem / netovara * 100 4,94 8,07 piires. D kutsete korral jõuti patsiendini keskmiselt 9,5 minutiga (2019. a 9,2 minutiga) ja C kutsete korral keskmiselt 13,9 minutiga (2019.a 12,8 minutiga). Võimalik, et pikenenud kohalejõudmisaeg on seotud COVID-19 pandeemia ning vajadusega kasutada isikukaitsevahendeid, millesse riietumine võtab lisaaega. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne � Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 46 47 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne � � Konsolideeritud bilanss Konsolideeritud tulemiaruanne 31.12.2020 31.12.2019 Lisa 2020 2019 Lisa VARAD Annetused ja toetused 2 757 042 3 086 152 21 Käibevarad Tulu ettevõtlusest 276 235 661 255 439 211 22 Raha 49 318 987 60 890 245 2 Muud tulud 3 645 057 3 871 192 23 Nõuded ja ettemaksed 37 743 031 21 197 093 3 Kokku tulud 282 637 760 262 396 555 Varud 6 848 174 4 569 299 5 Mitmesugused tegevuskulud -80 482 231 -75 097 993 24 Käibevarad kokku 93 910 192 86 656 637 Tööjõukulud -164 461 358 -146 724 621 25 Põhivarad Põhivara kulum ja väärtuse langus -12 589 142 -14 271 127 11, 12, 13 Finantsinvesteeringud 1 981 1 981 9 Muud kulud -16 782 890 -13 236 389 26 Nõuded ja ettemaksed 129 313 147 123 3 Kokku kulud -274 315 621 -249 330 130 Kinnisvarainvesteeringud 2 246 856 2 315 838 11 Põhitegevuse tulem 8 322 139 13 066 425 Materiaalsed põhivarad 135 091 096 124 320 125 12 Intressikulud -152 789 -245 742 27 Immateriaalsed põhivarad 6 466 682 6 147 419 13 Muud finantstulud ja -kulud 116 337 52 201 28 Põhivarad kokku 143 935 928 132 932 486 Aruandeaasta tulem 8 285 687 12 872 884 VARAD KOKKU 237 846 120 219 589 123 Emaettevõtte osa tulemist 7 332 001 12 254 648 KOHUSTUSED JA NETOVARA Vähemusosaluse osa tulemist 953 686 618 236 Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 965 968 2 875 393 16 Võlad ja ettemaksed 41 841 233 34 167 710 17 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 241 076 76 878 21 Lühiajalised kohustused kokku 45 048 277 37 119 981 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 20 825 444 22 762 949 16 Muud pikaajalised kohustused 4 248 253 267 734 20 Pikaajaliseed kohustused kokku 25 073 697 23 030 683 KOHUSTUSED KOKKU 70 121 974 60 150 664 Netovara Emaettevõtja asutajatele kuuluv netovara Sihtkapital 33 773 392 33 773 392 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 118 568 530 106 313 882 Aruandeperioodi tulem 7 332 001 12 254 648 Kokku emaettevõtja asutajatele kuuluv netovara 159 673 923 152 341 922 Vähemusosalus 8 050 223 7 096 537 NETOVARA KOKKU 167 724 146 159 438 459 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 237 846 120 219 589 123 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 48 49 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne � � Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud netovara aruanne 2020 2019 Lisa Sihtkapital Akumuleeritud tulem Vähemusosalus Kokku netovara Rahavood majandustegevusest Saldo 31.12.2018 33 773 392 106 313 882 6 478 301 146 565 575 Põhitegevuse tulem 8 322 139 13 072 398 Aruandeaasta tulem 0 12 254 648 618 236 12 872 884 Korrigeerimised Saldo 31.12.2019 33 773 392 118 568 530 7 096 537 159 438 459 Põhivara kulum ja väärtuse langus 12 589 142 14 271 127 11, 12, 13 Aruandeaasta tulem 0 7 332 001 953 686 8 285 687 Kasum põhivara müügist -33 445 -11 221 23 Tuludesse kantud sihtfinantseerimine -2 757 042 -3 086 152 21 Saldo 31.12.2020 33 773 392 125 900 531 8 050 223 167 724 146 Muud mitterahalised tehingud põhivaradega -75 819 -26 788 12 Eraldiste moodustamine 2 565 747 150 927 20 Muud mitterahalised tehingud -12 248 41 706 Lisad lehekülgedel 50 kuni 83 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Muud korrigeerimised -125 123 -297 362 Nõuete ja ettemaksete muutus -15 992 046 19 761 405 Varude muutus -2 278 875 365 537 Kohustuste ja ettemaksete muutus 9 521 214 3 324 026 Makstud intressid -196 268 -249 296 Laekumised sihtotstarbelistest laekumistest 587 750 778 937 21 Rahavood majandustegevusest kokku 12 115 126 48 095 244 Rahavood investeerimistegevusest Laekumised põhivara sihtfinantseerimisest 1 323 750 2 186 272 21 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -23 095 204 -18 292 290 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 48 337 11 221 Laekunud intressid 4 800 44 806 Antud laenud 0 -7 200 Antud laenude tagasimaksed 4 425 13 613 Laekunud tütarettevõtjate müügist 135 000 0 8 Rahavood investeerimistegevusest kokku -21 578 892 -16 043 578 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 875 000 0 16 Saadud laenude tagasimaksed -2 719 503 -2 644 072 Kapitalirendi tagasimaksed -262 989 -251 936 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 107 492 -2 896 008 Rahavood kokku -11 571 258 29 155 658 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 60 890 245 31 734 587 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -11 571 258 29 155 658 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 49 318 987 60 890 245 2 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 50 51 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne � Tütarettevõtjad Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Tütarettevõtjaks loetakse ettevõtet mille üle on kliinikumi kontsernil kontroll. Tütarettevõtja loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kliinikumi kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat. Lisa 1. Arvestuspõhimõtted Tütarettevõtja definitsioonile vastavad ka mitteäriühingud (sihtasutused). Kui kliinikumi kontsern Üldine informatsioon omab sihtasutuses valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest) kajastatakse osalust 100%-na. Tartu Ülikooli Kliinikumi 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on Sidusettevõtjad koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardiga. Eesti Finantsaruandluse standardi Sidusettevõtjad on ettevõte, mille üle kliinikumi kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kliinikumi kontsern omab ettevõttes avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid 20-50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. tulenevad Raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Kui kliinikumi kontsern omab sihtasutuses olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust ega finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata. Sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse antud toetuse kuluna. printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Konsolideeritud tulemiaruande koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud tulemiaruande skeemist nr. 1 Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalus teises ettevõttes omandatud netovara Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2020 ja lõppes 31.detsembril 2020. Raamatupidamise bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte aastaaruanne on koostatud eurodes. bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva 31.12.2020.a. ja aruande Osalused sihtasutustes koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes (sihtasutustes) kajastatakse järgmiselt: varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. • Kui kliinikumi kontserni üksus omab sihtasutuse valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest), kajastatakse osalust 100%-na; 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (emaettevõte) ja tema tütarettevõtjate AS Põlva Haigla, SA Tartu Kiirabi, • Kui kliinikumi kontsern omab sihtasutuses olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust AS Lõuna-Eesti Haigla, sh AS Lõuna-Eesti Haigla tütarettevõtjad - OÜ Metsakohvik, OÜ ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali Pesuring - ja AS Valga Haigla, sh tütarettevõtja SA Terve Valgamaa –finantsnäitajad (edaspidi kajastatakse antud toetuse kuluna). koosnimetatud – kliinikumi kontsern). Informatsioon tütarettevõtjate kohta on toodud lisas 8. Kontrolli ja olulise mõju määramisel sihtasutustes arvestatakse ka asjaolu, kas kliinikumi kontsernile Konsolideeritud aruande koostamine lähevad üle sihtasutuse varad selle likvideerimisel. Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kliinikumi kontsernil on kontroll. Kliinikumi kontsern omab valitsevat mõju (üle 50% hääleõigusest) Sihtasutuses Tartu Kiirabi (vt Kliinikumi kontsern kontrollib majandusüksust kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses lisa 8). Kliinikumi kontsern osaleb viies asutatud sihtasutuste tegevuses sihtasutuste nõukogude osalemisest tulenevale muutuvale tulemile ja ta saab mõjutada seda tulemi suurust kasutades kaudu, nimetades nendesse oma esindaja(d). oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Kliinikum on asutajaliige järgmistes sihtasutustes: Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtte kontrolli all • Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla olevate tütarettevõtjate finantsnäitajad. Ema – ja tütarettevõtjate vaheliste tehingute tulemusena tekkinud nõude, kohustised, tulu, kulud ning realiseerumata kasumid ja • Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kahjumid on konsolideeritud aastaaruandest elimineeritud. Vajadusel on tütarettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kliinikumi kontserni arvestuspõhimõtetele. • Sihtasutus Bengt Björksten Fond Vähemusomanike osa tütarettevõtjate tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud • Sihtasutus Eesti Agrenska Fond tulemiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist. • Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 52 53 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse Raha (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded: bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne. Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannete koostamisel Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse. aastaaruande koostamisel. Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtjatesse kajastatud Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised. korrigeeritud soetusmaksumuses. Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro (s.o kliinikumi kontserni Finantsvarad arvestusvaluuta). Kliinikumi kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise ning lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud (s.t päeval, mil kliinikumi kontsern võtab endale kohustise teatud finantsvara ostuks või müügiks. monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) on ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul perioodi tulu ja kuluna. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud varud, materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad), aruandekuupäeval ümber ei hinnata, vaid soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Nõuded ja ettemaksed Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kliinikumi kontserni tavapärase majandustegevuse käigus jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse), tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva, (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla järgnevalt: võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. a. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (näiteks nõuded ja lunastustähtajani vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus hoitavad võlakirjad) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse intressimääraga); langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. b. Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (aktsiad ja muud omakapitali instrumendid, mille Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. laekuvate maksete nüüdisväärtusele (diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste finantsvarade suhtes); Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. c. Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla nende õiglasele väärtusele. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu Väärtuse languse tühistamised: vähendamisena. a. Juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne madalam nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. 1. finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusest ja Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele 2. bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil juhul, kui allahindlust ei saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, oleks eelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse tulemiaruandes. sisemise intressimäära meetodit kasutades. b. Nende finantsvarade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglane väärtus ei ole Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude tulude kajastamisel aastavahetusel näidatakse usaldusväärselt määratav, allahindlusi ei tühistata. grupis “Nõuded ja ettemaksed” eraldi real. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 54 55 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud on varad, mida hoitakse müügiks kliinikumi kontserni tavapärase majandustegevuse käigus, Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tekkinud tulem kajastatakse lõpetamise perioodi mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase majandustegevuse käigus ja materjalid ja tarvikud, tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real. mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber. Varudeks on tooraine ja materjal, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele varude eest ja müügiks hoitavad seadmed. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud. Vastutaval hoiul olevate tervishoiualase hädaolukorra ravimite ja tuberkuloosiravimite varu kohta peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Materiaalsed põhivarad Varud on algselt võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest Materiaalse põhivarana on bilansis kajastatud Kliinikumi enda majandustegevuses kasutatavaid kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. varasid, mille hinnanguline kasutusiga on rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ületab 5 000 eurot ühiku kohta. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel Kuna kliinikumi kontsern kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud avaliku sektori finantsarvestuse ja kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. aruandluse erisustest varude arvestamisel. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi jõustumisest alates 1. jaanuar 2004.a. on varude soetamisel tasutud käibemaks ja muud Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast tagastamisele mittekuuluvad maksud kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja varude soetusmaksumuse koosseisus. -asukohta. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile Varude soetusmaksumuse kuludesse kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse võetud materiaalsete põhivarade arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaradega. Hilisemate bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ainult juhul kui need vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele Kinnisvarainvesteeringud (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hoone, hoone osa), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või Parenduste käigus asendatud komponent eemaldatakse bilansist. Uuele komponendile määratakse hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ei kasutata oma põhitegevuses. eluiga lähtuvalt tema kasulikust elueast, kuid mis ei ole põhiobjekti elueast pikem. Mõningaid kinnisvaraobjekte (maa, hoone) kasutatakse peamiselt enda majandustegevuses, Kuna kliinikumi kontsern kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud põhivarade osas avaliku kuid ebaolulises osas ka renditulu teenimise eesmärgil. Need kinnisvaraobjektid ei ole eraldi sektori finantsarvestuse ja aruandluse erisustest põhivarade arvestamisel. Tulenevalt avaliku sektori võõrandatavad, mistõttu kajastatakse kogu objekti materiaalse põhivarana. finantsarvestuse ja aruandluse juhendist ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade maksumusse käibemaksu ja muid mittetagastatavaid Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka makse ning lõive (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud), mistõttu on materiaalsete soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid, ilma milleta ei oleks ostutehing tõenäoliselt aset põhivarade soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatud soetamishetkel kuluna leidnud. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid bilansis soetusmaksumuses, millest on maha ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide ainult juhul kui need vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse amortiseeritavat osa. Juhul kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioonikulu ja kahjumeid väärtuse langusest kajastatakse tulemiaruandes analoogiliselt materiaalsete põhivarade amortisatsioonikuluga ning kulumit arvestatakse lineaarse meetodi järgi, rakendades 5 % amortisatsioonimäära aastas. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevast majanduslikku kasu. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 56 57 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Kasulik eluiga põhivarade gruppide lõikes (aastates) Muudel juhtudel hinnatakse igal aruandekuupäeval piiramata kasutusega materiaalsete põhivarade Hooned ja ehitused 10-50 aastat ja amortiseeritavate varade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Masinad ja seadmed 2-25 aastat Selliste ajaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise Majandusinventar ja bürooseadmed 5-25 aastat maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha Transpordivahendid 5-25 aastat lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima Arvutustehnika 2-7 aastat võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Piiramata kasutuseaga objekte (maa ja püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt (va firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või plaanitud eesmärgile ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkväärtust, vara lõpliku varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, eemaldamiseni kasutusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, ning lõppväärtuse põhjendatust. mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivarade allahindluse kulude vähendamisena. Laenukasutuse kulutusi (intressid), mis on seotud materiaalsete põhivarade ehitusega, põhivarade soetus-maksumuses ei kajastata. Rendid Materiaalsete põhivarade kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Tulem, mis on tekkinud materiaalsete hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. põhivarade kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real. Kliinikumi kontsern kui rentnik Immateriaalsed põhivarad Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse Immateriaalsete põhivaradena kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks (põhiosa tagasimakse). ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele jääkväärtuse suhtes sama. võtmise järel kajastatakse immateriaalseid põhivarasid selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendi tingimustel renditud vara amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaradega, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt Immateriaalsete põhivarade soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on kajastatud sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt soetamis-hetkel kuluna. kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt ja lähtutakse vara kasulikust elueast. Igal bilansipäeval Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning-meetodi põhjendatust. Kliinikumi kontsern kui rendileandja Litsentsid ja tarkvara Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu põhivaradega. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes sama tüüpi varade osas rakendatavatest osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille tuluna. kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara Finantskohustised kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5-20 aastat. Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud lühi- ja pikaajalised Varade väärtuse langus võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti Finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul kui vara väärtus ei langenud selle riknemise nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. summas. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 58 59 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades sihtfinantseerimine (välja arvatud nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates saadud sihtfinantseerimine. aruandekuupäevast; või kliinikumi kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamise perioodil, laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. tingimuste rikkumise tõttu. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldiste realiseerumise aja kohta. Eraldised kajastatakse bilansis summas, Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldistega seotud kohustise printsiibist. Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et kliinikumi kontsern toetuse saajana rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad. Juhul kui eraldised realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisel momendil, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldistega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), st põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarad soetusmaksumus välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalse või immateriaalse põhivarana. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ja puudub sisuline toetuse kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või lisades tingimuslike kohustistena. põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Eraldistena on kajastatud juhatuse liikmete tulemustasu, kutsehaigetele makstavat hüvitist ja pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke kulusid. Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: Annetused ja toetused • sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt kliinikumi kontsern toetuse saajana kaupu või Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu teenuseid saab; ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse • sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab kliinikumi kontsernile toetuse saajana üle juhendis toodud põhimõtetest. kaupu või teenuseid ning millega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise • sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (välja arvatud pangakonto määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt). ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt • tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivarad kajastatakse õiglases ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning kliinikumi kontsern toetuse vahendajana või saajana vastutab Sihtfinantseerimise liigid on: toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis • kodumaine sihtfinantseerimine; toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle • välismaine sihtfinantseerimine. vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 60 61 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne mitte oma tegevuskulude katteks või varade soetuseks. Vahendamise korral võrdub vahendamiseks Seotud osapooled saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga. Seotud osapooltena käesolevas aruandes on käsitletud: Tulud • kliinikumi kontserni sidusettevõtjad; Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga • mittetulundusühinguid, mis ei kuulu Tartu Ülikooli Kliinikumi konsolideerimisgruppi, kuid milles seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt kliinikumi kontsern omab olulist mõju; määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. • sihtasutusi, mille üks asutajatest on Tartu Ülikooli Kliinikum kontsern; Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. • Tartu Ülikooli Kliinikumi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeid ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; Kliinikumi kontserni põhitegevusega seotud tulude arvestuspõhimõtted on järgmised: • Tartu Ülikooli Kliinikumi tütarettevõtjate juhatuse liikmeid ning nende valitseva või olulise mõju all • Tervishoiuteenused olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; Tulu tervishoiuteenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest • Tartu Ülikooli Kliinikumi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja tütarettevõtjate juhatuse liikmete bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga pereliikmeid, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps ning nende valitseva või olulise mõju seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid. laekumine on tõenäoline. Teenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Tulenevalt 24.11.2014 jõustunud avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi muutustest (§491) avalikustatakse muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas alates 01.01.2015 algavate Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon vaid nende prognoosida, kuid on tõenäoline, et kliinikumi kontsern suudab katta vähemalt teenusega seotud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses. Juhul kui ei nõuetele või turutingimustele. ole tõenäoline, et kliinikumi kontsern suudab tagasi teenida vähemalt teenusega seotud kulud, tulu teenuse osutamisest ei kajastata. Kui on tõenäoline, et teenuse osutamisega kaasnevad Mitteturutingimustel, õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele kogukulud ületavad teenuse osutamisest saadava tulu, siis kajastatakse oodatav kahjum täies mittevastavaid tehinguid 2019. ja 2020. aastal ei olnud. ulatuses kohe. Aruandeaasta müügitulu korrigeeritakse vastavalt aruandekuupäeval lõpetamata haigusjuhtude jääkide muutusele võrrelduna eelmisel aruandekuupäeval lõpetamata haigusjuhtude jäägiga. Juhtkonna hinnangu aluseks on ravijuhtude väljavõte raviarvestusprogrammist. Kuna raviarvestusprogrammi piirangu tõttu on võimalik saada infot poolelioleva teenuse kohta ainult nende ravijuhtude kohta, mis on väljavõtte võtmise hetkeks lõpetatud, võetakse väljavõte võimalikult hilise kuupäevaga. Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude eest on kajastatud kirjel ostjatelt laekumata arved lisas 4. • Koolitusteenused Ühekordse koolituse puhul kajastatakse tulu antud toimingu teostamise järel. Juhul kui koolitust osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, kajastatakse koolitusteenust tuluna lineaarselt lepingus ettenähtud koolitusperioodi jooksul. • Ravimiuuringuteenus Tulu ravimiuuringutest kajastatakse lähtudes teenuse valmidusastmest. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 62 63 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2. Raha Lisa 4. Nõuded ostjate vastu 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha kassas 61 686 51 579 Ostjatelt laekumata arved 20 380 232 20 019 730 Arvelduskontod 49 257 301 60 838 666 Ostjatelt laekumata arved 15 764 795 16 146 031 Raha ja raha ekvivalendid kokku 49 318 987 60 890 245 Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude eest 4 615 437 3 873 699 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -125 206 -178 638 Kokku nõuded ostjate vastu 20 255 026 19 841 092 2020.a. oli pangaintressitulu kokku 4 698 eurot, üleöödeposiidi intressimäär oli 0,01 %. 2019.a. oli pangaintressitulu kokku 44 374 eurot, üleöödeposiidi intressimäär oli 0,01 %. Ebatõenäoliselt laekuvad arved 2020 2019 Vabu rahalisi vahendeid deponeeritakse tähtajaliselt 1-3 kuud ja igapäevaselt üleöödeposiiti. Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi alguses -178 638 -227 525 Täiendavalt vaata intressitulude kohta lisa 28. Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 63 581 26 743 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -34 287 -30 998 Lootusetuks tunnistatud nõuded 24 138 53 142 Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi lõpus -125 206 -178 638 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed Jaotus ülejäänud tähtaja järgi 31.12.2020 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Lisa Lisa 5. Varud Nõuded ostjate vastu 20 255 026 20 255 026 0 0 4 Ostjatelt laekumata arved 20 380 232 20 380 232 0 0 31.12.2020 31.12.2019 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -125 206 -125 206 0 0 Tooraine ja materjal 6 788 539 4 455 218 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 71 863 71 863 0 0 6 Tooraine ja materjal 5 921 087 4 413 787 Muud nõuded 16 565 432 16 565 432 0 0 10 Tervishoiu hädaolukorra meditsiiniliste materjalide varu 867 452 41 431 Ettemaksed 980 023 850 710 128 736 577 Müügiks ostetud kaubad 59 635 47 128 Tulevaste perioodide kulud 980 023 850 710 128 736 577 Ettemaksed varude eest 0 66 953 Nõuded ja ettemaksed kokku 37 872 344 37 743 031 128 736 577 Kokku varud 6 848 174 4 569 299 Seisuga 31.12.2020 on tooraine ja materjalide varude hulgas ravimeid, sidumisvahendeid ja muud Jaotus ülejäänud tähtaja järgi 31.12.2019 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Lisa meditsiinilist materjali summas 5 559 492 eurot (seisuga 31.12.2019 summas 4 294 235 eurot), Nõuded ostjate vastu 19 841 092 19 841 092 0 0 4 riigieelarveliste vahendite eest soetatud ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru summas 867 452 eurot (seisuga 31.12.2019 summas 41 431 eurot). Ostjatelt laekumata arved 20 019 730 20 019 730 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -178 638 -178 638 0 0 Seisuga 31.12.2020 koosnevad ülejäänud tooraine ja materjalivarud summas 361 597 eurot toiduainete varudest ja muude majandusmaterjalide varudest (seisuga 31.12.2019 summas 119 552 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 81 497 81 497 0 0 6 eurot). Muud nõuded 653 541 653 541 0 0 10 Kliinikumi käes on vastutaval hoiul tervishoiualase hädaolukorra ravimi varu summas 521 396 eurot Ettemaksed 768 086 620 963 147 123 0 (seisuga 31.12.2019 summas 513 305 eurot) ja Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiravimite varu Tulevaste perioodide kulud 670 990 597 414 73 576 0 summas 288 079 eurot (seisuga 31.12.2019 summas 266 102 eurot). Muud ettemakstud ettemaksed 97 096 23 549 73 547 0 Nõuded ja ettemaksed kokku 21 344 216 21 197 093 147 123 0 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 64 65 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Lisa 8. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 31.12.2020 31.12.2019 Lisa Osaluse määr % Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Registrikood Nimetus Asukohamaa Põhitegevusala 31.12.2020 31.12.2019 Käibemaks 0 84 073 0 99 423 90007141 SA Tartu Kiirabi Eesti kiirabiteenuse osutamine 100 100 Üksikisiku tulumaks 0 2 337 524 0 1 928 520 10833853 AS Lõuna-Eesti Haigla Eesti tervishoiuteenuse osutamine 51 51 Erisoodustuse tulumaks 0 2 988 0 9 721 11285842 OÜ Pesuring* Eesti pesu pesemine 51 51 Sotsiaalmaks 0 4 120 165 0 3 493 271 11005420 OÜ Metsakohvik* Eesti toitlustamine 51 51 Kohustuslik kogumispension 0 202 444 0 170 609 10351752 AS Valga Haigla Eesti tervishoiuteenuse osutamine 51 51 Töötuskindlustusmaksed 0 284 257 0 238 755 90007862 SA Terve Valgamaa* Eesti Elanike tervishoiu tagamine 51 51 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 6 267 0 32 660 10770518 OÜ Valga Haigla Apteek* Eesti Apteekide tegevus 0 51 Ettemaksukonto jääk 71 863 0 81 497 0 10050157 AS Põlva Haigla Eesti tervishoiuteenuse osutamine 51 51 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 71 863 7 037 718 81 497 5 972 959 3,17 *osaluse mõju läbi tütarühingu Lisa 7 Investeeringud sidusettevõtjatesse Omandatud Omandamise Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus osaluse määr % kuupäev soetusmaksumus Kliinikumi poolt asutatud sihtasutused: AS Lõuna-Eesti Haigla 51 28.02.2014 2 024 950 1. Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla SA Tartu Kiirabi 100 28.05.2001 810 453 AS Valga Haigla 51 20.12.2016 1 027 790 2. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus SA AS Põlva Haigla 51 10.01.2018 808 681 3. Sihtasutus Eesti Agrenska Fond Kokku 4 671 874 4. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank 5. Bengt Björksten Fond 2020.a. aastal müüdi tulenevalt Ravimiseaduse proviisoriomandi nõudest (RavS § 41 lg 2-5) osalus Valga Haigla Apteek OÜ-s müügihinnaga 135 000 eurot. 2020. aastal alustati Kõik Kliinikumi poolt asutatud sihtasutused asuvad Eestis. SA Terve Valgamaa likvideerimist kuna seoses Valga Haigla Apteek OÜ müügiga ei ole võimalik sihtasutusel tegeleda ühe oma põhitegevusega, milleks on apteegiteenuse ja Kliinikum omab olulist mõju (üldjuhul 20%-50% hääleõigust): ravimite müügi korraldamise parandamine ja edasiarendamine. SA Terve Valgamaa on likvideeritud 17.03.2021 seisuga. 1. SA Bengt Björksten Fond (67% hääleõigust), põhitegevusala - edendada ja toetada teaduslikke uuringuid ning anda välja stipendiume, mis on seotud laste allergia või laste mikrobioloogilise ökoloogia uuringute teostamisega. Kliinikumil puudub fondi üle valitsev mõju. 2. SA Ida-Viru Keskhaigla (50% hääleõigust), põhitegevusala - kõrgetasemelise arstiabi andmine ning Lisa 9. Pikaajalised finantsinvesteeringud meditsiini- ja tervishoiualane arendustöö Ida-Viru tervishoiupiirkonnas; 3. SA Eesti Agrenska Fond (33% hääleõigust); põhitegevusala - haiguse või trauma tõttu puude Pikaajalised finantsinvesteeringud 31.12.2020 31.12.2019 omandanud lastele ja nende vanematele ning lähedastele vajaliku elukvaliteedi tagamine; Aktsiad ja osad 1 981 1 981 4. 4. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus SA (15% osalust), põhitegevusala – Eesti Vabariigi Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 1 981 1 981 tervishoiu infosüsteemi komponentide arendamine ja haldamine ja nende tegevuse koordineerimine; 5. SA Eesti Tervishoiu Pildipank (50% osalust), põhitegevusala – tervishoiuteenuste osutamisel vajalike diagnostiliste piltide arhiveerimine ja kuvamine. Kliinikum omab 3100 AS Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (endine AS Reproduktiiv- meditsiini ja -bioloogia Arenduskeskus) aktsiat. Kuna Kliinikum omab eelpoolnimetatud sihtasutustes olulist mõju, osalust bilansis ei ole kajastatud (sissemaksed sihtkapitali on kajastatud antud toetuse kuluna). Pikaajaline finantsinvesteering on kajastatud soetusmaksumuses. 66 Kokku Tartu Ülikooli Kliinikum Viitlaekumised Lühiajaline deposiit Amortisatsioonikulu Amortisatsioonikulu Akumuleeritud kulum Akumuleeritud kulum Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus 31.12.2018 Jääkmaksumus 31.12.2019 Jääkmaksumus 31.12.2020 Soetusmaksumus 31.12.2018 Soetusmaksumus 31.12.2019 Soetusmaksumus 31.12.2020 Saamata sihtfinantseerimine 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 10. Muud nõuded Muud ümberklassifitseerimised Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud Lisa 11. Kinnisvarainvesteeringud 9 095 0 9 095 0 9 095 0 9 095 0 0 9 095 0 9 095 Maa 16 565 432 15 000 000 1 483 215 82 217 31.12.2020 44 404 104 760 2020 Lühiajalise deposiidi intressimäär on 0,7% aastas ja tähtaeg 09.10.2021. 2 237 761 -285 429 2 523 190 -68 982 2 306 743 -216 447 2 523 190 791 636 -52 020 1 567 127 -164 427 1 731 554 Ehitised 653 541 0 570 470 83 071 31.12.2019 44 831 66 238 2019 2 246 856 -285 429 2 532 285 -68 982 2 315 838 -216 447 2 532 285 791 636 -52 020 1 576 222 -164 427 1 740 649 Kokku 21 Lisa 67 Lisa 12. Materiaalsed põhivarad Muu Ehitised ja materiaalne Tartu Ülikooli Kliinikum Põhivara rühm Maa rajatised Masinad ja seadmed põhivara Lõpetamata projektid ja ettemaksed Kokku Arvutid ja Muud Masinad ja Lõpetamata Transpordi arvuti- masinad ja seadmed Lõpetamata projektid ja vahendid süsteemid seadmed kokku projektid Ettemaksed ettemaksed Saldo 31.12.2019 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Soetusmaksumus 1 528 953 156 232 602 5 336 869 3 249 327 79 965 495 88 551 691 2 356 573 11 615 544 1 364 785 12 980 329 261 650 148 Arvestatud kulum 0 -73 750 922 -3 629 884 -2 643 546 -56 005 795 -62 279 225 -1 299 876 0 0 0 -137 330 023 Jääkmaksumus 1 528 953 82 481 680 1 706 985 605 781 23 959 700 26 272 466 1 056 697 11 615 544 1 364 785 12 980 329 124 320 125 2020 a.toimunud muutused Ostud ja parendused 0 362 070 410 120 122 398 4 406 787 4 939 305 133 961 13 436 525 3 412 937 16 849 462 22 284 798 Uute ehitiste ost, parendus 0 362 070 0 0 0 0 0 58 448 0 58 448 420 518 Muud ostud ja parendused 0 0 410 120 122 398 4 406 787 4 939 305 133 961 13 378 077 3 412 937 16 791 014 21 864 280 Tasuta saadud 0 0 0 0 75 819 75 819 0 0 0 0 75 819 Amortisatsioonikulu 0 -5 237 722 -413 342 -132 513 -5 411 405 -5 957 260 -193 361 0 0 0 -11 388 343 Allahindlused väärtuse languse tõttu 0 -74 232 0 0 -70 843 -70 843 0 0 0 0 -145 075 Müük 0 0 0 0 -14 892 -14 892 0 0 0 0 -14 892 Ümberklassifitseerimised 0 1 072 201 1 667 0 2 356 178 2 357 845 0 -991 876 -2 438 170 -3 430 046 0 Ümberklassifitseerimised ettemaksetest 0 524 1 667 0 2 356 178 2 357 845 0 79 801 -2 438 170 -2 358 369 0 Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest 0 1 071 677 0 0 0 0 0 -1 071 677 0 -1 071 677 0 Muud ümberklassifitseerimised 0 0 0 34 651 -6 308 28 343 -28 343 0 0 0 0 Muud muutused 0 0 0 -4 121 -3 000 -7 121 4 121 0 -38 337 -38 337 -41 337 Saldo 31.12.2020 Soetusmaksumus 1 528 953 156 609 576 5 441 534 3 404 308 83 251 194 92 097 036 2 429 164 24 060 193 2 301 215 26 361 408 279 026 137 Arvestatud kulum 0 -78 005 579 -3 736 104 -2 804 521 -57 952 850 -64 493 475 -1 435 987 0 0 0 -143 935 041 Jääkmaksumus 1 528 953 78 603 997 1 705 430 599 787 25 298 344 27 603 561 993 177 24 060 193 2 301 215 26 361 408 135 091 096 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 68 69 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2020 2019 Lisa 14. Kapitalirent Masinad ja seadmed 48 337 17 221 Transpordivahendid 20 555 13 221 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Muud masinad ja seadmed 27 782 4 000 31.12.2020 12 kuu 1-5 aasta üle 5 Alus- Lõpp- jooksul jooksul aasta Intressimäär valuuta tähtaeg Masinad ja seadmed 291 750 49 980 199 920 41 850 0,86% +6 kuu Euribor EUR 2026 Masinad ja seadmed 194 133 53 258 140 875 0 1,3% +6 kuu Euribor EUR 2024 Lisa 13. Immateriaalsed põhivarad Masinad ja seadmed 15 328 996 14 332 0 0% EUR 2023 Masinad ja seadmed 10 721 3 857 6 864 0 0% EUR 2023 Lõpetamata Masinad ja seadmed 2 130 1 160 970 0 0% EUR 2022 Serverite projektid ja Tarkvara litsentsid ettemaksed Kokku Masinad ja seadmed 39 807 39 807 0 0 1,5% +3 kuu Euribor EUR 2021 Saldo seisuga 31.12.2019 Masinad ja seadmed 52 897 23 219 29 678 0 1,95% +6 kuu Euribor EUR 2023 Soetusmaksumus 12 522 217 187 484 23 817 12 733 518 Masinad ja seadmed 4 740 4 740 0 0 0% EUR 2021 Akumuleeritud kulum -6 449 452 -136 647 0 -6 586 099 Masinad ja seadmed 10 066 4 740 5 326 0 0% EUR 2022 Jääkmaksumus 6 072 765 50 837 23 817 6 147 419 Transpordivahendid 19 619 13 824 5 795 0 0,86% +6 kuu Euribor EUR 2022 2020.a. toimunud muutused Transpordivahendid 5 634 3 744 1 890 0 1,25% +6 kuu Euribor EUR 2022 Ostud ja parendused 1 233 626 22 475 49 904 1 306 005 Transpordivahendid 87 604 18 027 69 577 0 2,19% EUR 2025 Amortisatsioonikulu -962 404 -24 338 0 -986 742 Transpordivahendid 87 604 18 027 69 577 0 2,19% EUR 2025 Ümberklassifitseerimine ettemaksetest 29 464 0 -29 464 0 Kokku 822 033 235 379 544 804 41 850 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 13 785 307 209 959 44 257 14 039 523 Akumuleeritud kulum -7 411 856 -160 985 0 -7 572 841 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Jääkmaksumus 6 373 451 48 974 44 257 6 466 682 31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta üle 5 Alus- Lõpp- jooksul jooksul aasta Intressimäär valuuta tähtaeg Masinad ja seadmed 35 232 35 232 0 0 0% EUR 2020 Masinad ja seadmed 341 730 49 980 199 920 91 830 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2026 Masinad ja seadmed 246 686 52 553 194 133 0 1,3%+6 kuu Euribor EUR 2024 Masinad ja seadmed 16 324 996 15 328 0 0% EUR 2023 Masinad ja seadmed 14 578 3 857 10 721 0 0% EUR 2023 Masinad ja seadmed 3 290 1 160 2 130 0 0% EUR 2022 Masinad ja seadmed 82 614 42 807 39 807 0 1.5%+3 kuu euribor EUR 2021 Masinad ja seadmed 9 085 5 135 3 950 0 0% EUR 2021 Masinad ja seadmed 15 201 5 135 10 066 0 0% EUR 2022 Transpordivahendid 33 322 13 703 19 619 0 0.86 %+6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 9 331 3 697 5 634 0 1,25%+ 6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 17 066 17 066 0 0 2,933%+3 kuu euribor EUR 2020 Kokku 824 459 231 321 501 308 91 830 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 70 71 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Renditud vara bilansiline jääkmaksumus 31.12.2020 31.12.2019 Lisa 16. Laenukohustised Masinad ja seadmed 961 136 1 071 777 Muud varad 182 583 71 799 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Kokku 1 143 719 1 143 576 Saldo 12 kuu 1-5 aasta Alus- Tagasimakse Pikaajalised laenud 31.12.2020 jooksul jooksul üle 5 aasta Intressimäär valuuta tähtaeg Lisa 0,299% Laen 1 SEB 6 846 800 1 141 200 4 564 800 1 140 800 +6 kuu euribor EUR 2026 0,75 Laen 2 Luminor Pank AS 43 700 43 700 0 0 +6 kuu EURIBOR EUR 2021 Lisa 15. Kasutusrent 1,3% Laen 3 Nordic Investment Bank 15 279 310 1 455 172 5 820 688 8 003 450 + 6 kuu euribor EUR 2031 1,5% Aruandekohustuslane kui rendileandja Laen 4 SEB 799 569 90 517 709 052 0 + 6 kuu euribor EUR 2024 Pangalaenud kokku 22 969 379 2 730 589 11 094 540 9 144 250 0-2,933% Kapitalirendi kohustused 822 033 235 379 544 804 41 850 + 3 kuu euribor EUR 14 2020 2019 Kasutusrenditulu 842 988 814 466 Laenukohustused kokku 23 791 412 2 965 968 11 639 344 9 186 100 Järgmiste perioodide renditulu mittekatkevatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 882 214 1 064 007 Saldo 12 kuu 1-5 aasta Alus- Tagasimakse Pikaajalised laenud 31.12.2019 jooksul jooksul üle 5 aasta Intressimäär valuuta tähtaeg Lisa 0,299% Rendile antud varade bilansiline jääkmaksumus Laen 1 SEB 7 988 000 1 141 200 4 564 800 2 282 000 +6 kuu euribor EUR 2026 0,931 Kinnisvarainvesteeringud 2 237 761 2 306 743 Laen 2 Luminor Pank AS 91 400 47 700 43 701 0 +6 kuu EURIBOR EUR 2021 Muud varad 2 907 634 3 111 365 1,3% Laen 3 Nordic Investment Bank 16 734 482 1 455 172 5 820 688 9 458 622 + 6 kuu euribor EUR 2031 Kokku 5 145 395 5 418 108 Pangalaenud kokku 24 813 882 2 644 072 10 429 189 11 740 622 0-2,933% Kapitalirendikohustused 824 459 231 321 501 308 91 830 + 3 kuu euribor EUR 14 Toodud andmed sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara renditulu. Rendile antud muude varade puhul kajastatakse hoonete jääkmaksmusi, mida osaliselt kasutatakse Kliinikumi Laenukohustused kokku 25 638 341 2 875 393 10 930 497 11 832 452 poolt ning osaliselt on välja renditud kasutusrendi tingimustel. Jääkväärtuse esitamisel on arvestatud väljarenditud pindade proportsiooni üldpindadesse. Pangalaenude laenulepingud sisaldavad muuhulgas teatud tingimusi (loan covenants) suhtarvude osas, millele kontserni finantsnäitajad peavad vastama. Vastasel korral võib olla pangal õigus laen koheselt tagasi nõuda. Seisuga Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2020 vastasid kontserni finantsnäitajad kõikidele laenulepingu tingimustele. AS Lõuna-Eesti Haigla sõlmis 26.09.2019a. laenulepingu AS SEB summas 900 000 eurot. 2020 2019 Laenu sihtotstarve on investeerimislaen, laenu väljamakseperiood on 9 kuud. Kasutusrendikulu 1 309 166 1 148 254 2020 aastal võeti laen kasutusele summas 875 000 eurot. Võetud laenude tagatiseks varasid panditud ei ole. Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkevatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 1 190 427 830 188 12 kuu jooksul 388 000 73 547 1-5 aastat Kliinikum on kasutusrendile võtnud ruume, tööriistu, seadmeid ja sõiduautosid. Olulised rendilepingutega kaasnevad tingimused puuduvad. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 72 73 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17. Võlad ja ettemaksed Lisa 19. Võlad töövõtjatele Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2020 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Lisa Töötasude kohustus 9 112 704 7 621 426 Võlad tarnijatele 10 271 377 10 271 377 0 0 18 Puhkusetasude kohustus 3 545 506 2 605 474 Võlad töövõtjatele 15 126 954 15 126 954 0 0 19 Kinnipeetud üksikisiku tulumaks 2 069 127 1 678 707 Maksuvõlad 7 037 718 7 037 718 0 0 6 Kinnipeetud kogumispensionimakse 185 038 151 874 Muud võlad 9 856 841 5 608 588 4 113 388 134 865 Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 166 856 133 012 Muud viitvõlad 3 838 534 3 838 534 0 0 Muud kinnipidamised töötasudest 47 723 39 037 Eraldised 5 988 951 1 740 698 4 113 388 134 865 20 Kokku võlad töövõtjatele 15 126 954 12 229 530 Intressivõlad 29 356 29 356 0 0 Saadud ettemaksed 3 796 596 3 796 596 0 0 Tulevaste perioodide tulu 3 690 106 3 690 106 0 0 Lisa 20. Eraldised Muud saadud ettemaksed 106 490 106 490 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 46 089 486 41 841 233 4 113 388 134 865 Ümberklassi- Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2019 Moodustamine fitseerimine Kasutamine Diskonteerimine 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2019 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Lisa Eraldised kokku 3 457 770 2 565 747 0 -25 795 -8 771 5 988 951 Võlad tarnijatele 9 381 824 9 381 824 0 0 18 Lühiajalised eraldised 3 190 035 2 532 866 -3 956 492 -25 795 84 1 740 698 Võlad töövõtjatele 12 229 530 12 229 530 0 0 19 Pikaajalised eraldised 267 735 32 881 3 956 492 0 -8 855 4 248 253 Maksuvõlad 5 972 959 5 972 959 0 0 6 Ümberklassi- 31.12.2018 Moodustamine fitseerimine Kasutamine Diskonteerimine 31.12.2019 Muud võlad 6 736 415 6 468 681 119 306 148 428 Eraldised kokku 3 392 541 162 046 0 -89 400 -7 417 3 457 770 Muud viitvõlad 3 205 516 3 205 516 0 0 Lühiajalised eraldised 3 107 488 157 079 14 868 -89 400 0 3 190 035 Eraldised 3 457 769 3 190 035 119 306 148 428 20 Pikaajalised eraldised 285 053 4 967 -14 868 0 -7 417 267 735 Intressivõlad 73 130 73 130 0 0 Saadud ettemaksed 114 716 114 716 0 0 Muud saadud ettemaksed 114 716 114 716 0 0 Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne aruande kuupäeva toimunud sündmuste Kokku võlad ja ettemaksed 34 435 444 34 167 710 119 306 148 428 tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Juhtkond on kaalunud patsientide poolt esitatavaid võimalikke pretensioone ning pooleliolevate kohtuvaidlustega Pikaajaliste eraldiste diskonteerimisel on kasutatud sisemist intressimäära 4%. kaasnevaid võimalikke nõudeid. Pooleliolevate vaidlustega kaasnevate võimalike kahjude hüvitamiseks on Muude viitvõlgade all on kajastatud tekkepõhine sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. moodustatud eraldised. Eraldised on kajastatud veel juhatuse liikmete tulemustasu ja ametist lahkumise hüvitis, endistele töötajatele makstav Lisa 18. Võlad tarnijatele kutsehaigushüvitis ja enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevad teadus-arenduskeskuse kulud. Kutsehaigushüvitiste eraldiste arvutamisel on kasutatud eesti Statistikaameti poolt avaldatud keskmise eluea näitajaid ja kutsehaigushüvitise määratud makseid. Pikaajalise eraldiste diskonteerimisel on kasutatud sisemist intressimäära 4%. Võlad tarnijatele 31.12.2020 31.12.2019 Võlad tarnijatele kaupade ja teenuste eest 9 259 605 8 316 955 Võlad tarnijatele materiaalse põhivara eest 1 011 772 1 064 869 Kokku võlad tarnijatele 10 271 377 9 381 824 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 74 75 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 21. Sihtfinantseerimine 31.12.2018 31.12.2019 Saadud mitterahaline Kajastatud siht- tulemi- 31.12.2019 31.12.2020 Nõuded Kohustised Laekunud finantseerimine aruandes Nõuded Kohustised Saadud mitterahaline Kajastatud Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks siht- tulemi- Nõuded Kohustised Laekunud finantseerimine aruandes Nõuded Kohustised Karolinska Institutet 0 0 0 14 800 14 800 0 0 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks EV Sotsiaal- ministeerium 407 263 0 2 186 272 0 2 217 267 439 261 1 003 EV Sotsiaal- ministeerium 439 261 1 003 1 323 750 0 2 271 467 1 386 978 0 TÜ Kliinikumi Lastefond 0 0 0 311 988 311 988 0 0 Abbott Medical Estonia OÜ 0 0 0 37 972 37 972 0 0 Kokku 407 263 0 2 186 272 326 788 2 544 055 439 261 1 003 TÜ Kliinikumi Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Lastefond 0 0 0 37 847 37 847 0 0 EV Rahandus- Kokku 439 261 1 003 1 323 750 75 819 2 347 286 1 386 978 0 ministeerium 0 0 84 830 0 51 580 0 33 250 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ABBVIE Biopharmaceuticals EV Rahandus- BMBH Eesti 0 4 431 0 0 0 0 4 431 ministeerium 0 33 250 67 863 0 39 964 0 61 149 Eesti Töötukassa 1 706 0 21 630 0 21 418 1 494 0 ABBVIE Biopharmaceuticals Protobios OÜ 0 11 000 0 0 1 873 0 9 127 BMBH Eesti 0 4 431 0 0 629 0 3 802 University Medical Eesti Töötukassa 1 494 0 16 219 0 15 414 689 0 Centre Utrecht 0 43 807 0 0 29 435 0 14 372 Protobios OÜ 0 9 127 0 0 0 0 9 127 Reserca Biomedica 12 370 0 0 0 -12 370 0 0 University Medical EV Siseministeerium 0 0 0 13 049 13 049 0 0 Centre Utrecht 0 14 372 29 121 0 22 135 0 21 358 Spordimeditsiini TÜ Kliinikumi Sihtasutus 6 008 0 8 336 0 2 328 0 0 Lastefond 0 0 0 21 112 21 112 0 0 EV Sotsiaal- Keskkonna- ministeerium 0 0 200 000 0 200 000 0 0 investeeringute LINET SPOL.SR.O 817 0 0 0 -817 0 0 Keskus 0 0 8 806 0 8 806 0 0 JAMK University of Riga Stradinš Applied Sciences 453 0 0 0 -453 0 0 University 0 0 10 608 0 9 901 0 707 TÜ Kliinikumi Archimedes SA 0 14 695 0 0 0 0 14 695 Lastefond 0 0 0 33 238 33 238 0 0 Karolinska Institutet 0 0 0 1 067 1 067 0 0 Tervisetehnoloogiate Tartu Ülikool 129 275 0 289 041 0 255 314 95 548 0 Arenduskeskus AS 7 711 0 6 871 0 -840 0 0 University of Tartu Ülikool 80 595 0 153 770 0 202 450 129 275 0 Tampere 0 0 163 642 0 33 816 0 129 826 Archimedes SA 0 14 695 0 0 0 0 14 695 Eesti Eesti Olümpiakomitee 440 0 2 450 0 1 598 0 412 Olümpiakomitee 3 463 729 3 500 0 1 206 440 0 Kokku 131 209 75 875 587 750 22 179 409 756 96 237 241 076 Kokku 113 123 74 662 478 937 46 287 542 097 131 209 75 875 Kõik kokku 570 470 76 878 1 911 500 97 998 2 757 042 1 483 215 241 076 Kõik kokku 520 386 74 662 2 665 209 373 075 3 086 152 570 470 76 878 Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud vahendeid on kasutatud Kliinikumi tervisekeskuse ehituseks meditsiiniaparatuuri soetamiseks. Tegevuskulude sihtfinantseerimise vahendeid on kasutatud grandiprojektide toetuseks, rahvusvahelistes uuringutes osalemiseks jm tegevuskulude sihtfinantseerimiseks. Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 76 77 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 22. Tulu ettevõtlusest Lisa 24. Tegevuskulud 2020 2019 2020 2019 Tervishoiuteenuste müük haigekassale 226 541 750 206 667 784 Üür ja rent 383 077 346 243 Bilansipäevaks lõpetamata haigusjuhtude mõju 741 738 602 780 Energia 3 380 376 3 578 976 Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 11 153 311 12 570 729 Elektrienergia 2 035 740 2 198 758 Kiirabiteenuse osutamine 20 348 157 16 687 956 Soojusenergia 1 344 636 1 380 218 Tervishoiuga seotud kauba ja mittemeditsiiniliste teenuste müük 10 775 469 10 976 311 Kinnistute, hoonete ja ruumide remondikulud 231 599 185 244 Tervishoiuteenuste müük elanikkonnale 6 675 236 7 933 651 Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamise kulud 2 677 507 1 994 384 Kokku 276 235 661 255 439 211 Ravimid 25 164 374 24 053 465 Meditsiinilised materjalid 32 696 922 29 579 123 Tervishoiuteenuste ostukulud 2 623 752 2 773 253 Lisa 23. Muud tulud Mitmesugused bürookulud 1 126 972 782 112 Koolituste ja töölähetuste kulud 461 631 1 412 503 Põhivara ja kuluinventari remont ja hooldus 2 714 673 2 055 162 2020 2019 Lisa Transport ja sõidukite ülalpidamise kulud 1 122 442 1 231 086 Kasum materiaalse põhivara müügist 33 445 11 221 Toitlustamine ja toiduained 1 682 801 1 711 153 Rendi-ja üüritulu 842 988 814 466 15 Infotehnoloogiakulud 1 661 116 1 441 454 Julgeolekuvaru uuendamise ja hoidmise tulud 217 163 231 474 Inventar, ameti-eririietus 280 116 259 298 Kingina saadud raha 12 910 87 681 Kaubad müügiks 1 775 840 2 338 580 Toitlustamisteenuse tulud 1 014 587 1 304 273 Uurimis- ja arendustööd 1 335 429 202 532 Muude teenuste müügitulud 305 514 284 390 Muude teenuste ostukulud 1 163 604 1 153 425 Transportteenus 60 408 58 792 Kokku mitmesugused tegevuskulud 80 482 231 75 097 993 Tegevustoetus riigieelarvest 887 000 913 000 Tegevustoetus omavalitsustelt 21 660 32 023 Tegevustoetus muudelt asutustelt 142 025 41 705 Lisa 25. Tööjõukulud Trahvid ja viivised 101 450 53 598 Muud tulud 5 907 38 569 Muud äritulud kokku 3 645 057 3 871 192 2020 2019 Palgakulu 123 806 322 110 444 312 Sotsiaalmaksud 40 655 036 36 280 309 Kokku tööjõukulud 164 461 358 146 724 621 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 5 244 5 126 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 78 79 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 26. Muud kulud Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil nõukogu ja juhatuse liikmetele soodustusi ei ole antud. Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt aruande kuupäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise maksmine Kliinikumile 100 500 eurot (3 kuutasu ulatuses), Tartu Kiirabile summas 2020 2019 9 310 eurot (2 kuutasu ulatuses) Lõuna-Eesti Haiglale summas 28 896 eurot (6 kuutasu ulatuses), Valga Haiglale Ühingute ja liitude liikmemaksud 33 968 41 946 summas 14 000 eurot (4 kuutasu ulatuses). Põlva Haigla juhatuse liikmetele lahkumishüvitist ei maksta. Antud sihtfinantseerimine, sihtfinantseerimise vahendamine 50 239 15 236 Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendile avalikustatakse muude seotud osapooltega Kahjutasud 1 540 302 12 231 tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele, turutingimustele Sisendkäibemaksukulud 15 089 454 13 127 929 või aruandekohustuslase poolt kehtestatud sisedokumentatsiooni üldistele nõuetele. 2020. ja 2019. aastal seotud isikutega tehingute hulgas selliseid tehinguid ei olnud. Muud 68 927 39 047 Kokku 16 782 890 13 236 389 Lisa 30. COVID-19 tingitud mõju tegevusele Lisa 27. Intressikulud 2020. aasta alguses kinnitati uue koroonaviiruse (COVID-19) olemasolu ning praeguseks on see levinud üle kogu maailma, sealhulgas Eestisse ning selle mõju ei ole taandunud ka peale 31.12.2020, põhjustades probleeme ettevõtetele ja majandustegevusele, mõjutades sealhulgas ka Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum ja tema 2020 2019 tütarettevõtjate tegevust. Intressikulu laenudelt -141 193 -235 640 13.03.2020 moodustas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kriisijuhtimise meeskonna, kelle ülesanne oli välja anda Intressikulu kapitalirendilt -11 512 -7 955 juhiseid üleriigilise eriolukorra tingimustes tavapärase ja erakorralise töö korraldamiseks Kliinikumis. Intressikulu muudelt kohustustelt -84 -2 147 Seati sisse osakonnad COVID-19 patsientidele: isolatsioonipalatid erakorralise meditsiini osakonnas, nakkushaiguste Kokku -152 789 -245 742 osakond ja intensiivravi osakond. Ühtlasi loodi COVID-19 juhendid patsientide raviks. Hilissügisel taasavati osakonnad COVID-19 patsientidele kevadest oluliselt suuremas mahus. Lisa 28. Muud finantstulud ja -kulud Haigla toimivuse tagamiseks tuli kasutusele võtta erinevaid meetmeid SARS-CoV-2 viiruse levimise tõkestamiseks ja tagada haiglaravil viibivate patsientide ning töötajate kaitse. Kliinikumil õnnestus kaitsta nii töötajaid kui ka 2020 2019 patsiente haiglasisestest puhangutest. Jätkus ka ravi, mida ei olnud võimalik edasi lükata. Lisaks erakorralise meditsiini osakonnale ja traumapunktile jätkus Kliinikumis vältimatu abi osutamine kõikides kliinikutes. Pandeemia Intressitulud 13 657 52 201 tõttu suurenesid isikukaitsevahendite ja tööjõukulud, mida kattis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud täiendav Intressitulu hoiustelt 4 698 44 374 finantseerimine. Kuna eriolukorra ajal oli plaaniline tegevus peatatud, siis vähenes sellel perioodil tervishoiuteenuste müük ligi 25%. Muud intressitulud 8 959 7 827 Finantstulud investeeringutelt 102 680 0 27.12.2020 alustas Tartu Ülikooli Kliinikum vaktsineerimist COVID-19 haiguse vastu. Esimesena vaktsineeriti COVID-19 patsientidega vahetut kokkupuudet omavaid Kliinikumi tervishoiutöötajaid. Finantstulud- ja kulud kokku 116 337 52 201 Kuna olukord on jätkuvalt ebakindel ja kiiresti arenev, ei pea juhtkond otstarbekaks kvantitatiivse hinnangu andmist Finantstuludena investeeringutelt on kajastatud tütarettevõtte OÜ Valga Haigla Apteegi müügihinna COVID-19 haiguspuhangu võimaliku mõju kohta Kliinikumi kontsernile, kuid juhtkond jätkab koroonaviiruse kriisi (135 000 eurot) ja OÜ Valga Haigla Apteek omakapitali (32 320 eurot) vahet müügihetkel. mõju monitoorimist Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum ja tema tütarettevõtjate tegevusele. Lisa 29. Seotud osapooled Lisa 31. Bilansiväline vara Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud: Eesti Vabariik Kuludesse on kantud soetusmaksumuses: 31.12.2020 31.12.2019 Väheolulise maksumusega väikevara kokku: 1 070 628 917 823 Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2020 31.12.2019 sh meditsiiniline väikevara 644 809 592 542 Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3 sh infotehnoloogiline väikevara 234 934 201 778 sh muu mittemeditsiiniline väikevara 190 885 123 503 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 766 830 946 582 Kliinikumi kasutuses on meditsiinilist aparatuuri tasuta kasutamise lepingute ja hoiulepingute alusel kokku summas 31.12.2020 31.12.2019 Sõiduautode renditasu ja isikliku sõiduvahendi hüvitis 17 236 10 078 253 187 253 187 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 80 81 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 32. SA Tartu Ülikooli Kliinikum bilanss Lisa 33. SA Tartu Ülikooli Kliinikum tulemiaruanne 31.12.2020 31.12.2019 2020 2019 VARAD Annetused ja toetused 2 749 489 2 087 906 Käibevarad Tulu ettevõtlusest 227 976 438 213 810 043 Raha 40 562 717 55 976 716 Muud tulud 2 729 099 2 887 920 Nõuded ja ettemaksed 33 184 788 17 503 686 Kokku tulud 233 455 026 218 785 869 Varud 6 112 311 4 352 320 Mitmesugused tegevuskulud -74 040 652 -68 051 751 Käibevarad kokku 79 859 816 77 832 722 Tööjõukulud -128 366 356 -115 028 907 Põhivarad Põhivara kulum ja väärtuse langus -11 211 409 -13 018 872 Finantsinvesteeringud 4 673 854 4 673 854 Muud kulud -15 294 939 -11 499 920 Nõuded ja ettemaksed 61 814 48 943 Kokku kulud -228 913 356 -207 599 450 Kinnisvarainvesteeringud 28 525 29 734 Põhitegevuse tulem 4 541 670 11 186 419 Materiaalsed põhivarad 122 120 406 111 266 986 Intressikulud -128 273 -234 585 Immateriaalsed põhivarad 6 425 244 6 097 203 Muud finantstulud ja -kulud 10 476 44 987 Põhivarad kokku 133 309 843 122 116 720 Aruandeaasta tulem 4 423 873 10 996 821 VARAD KOKKU 213 169 659 199 949 442 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 596 372 2 631 604 Võlad ja ettemaksed 34 268 502 25 550 421 Eraldised 1 715 023 3 171 945 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 241 076 75 875 Lühiajalised kohustused kokku 38 820 973 31 429 845 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 19 529 738 22 126 110 Eraldised 4 188 441 186 853 Pikaajaliseed kohustused kokku 23 718 179 22 312 963 KOHUSTUSED KOKKU 62 539 152 53 742 808 Netovara Sihtkapital 33 773 392 33 773 392 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 112 433 242 101 436 421 Aruandeperioodi tulem 4 423 873 10 996 821 NETOVARA KOKKU 150 630 507 146 206 634 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 213 169 659 199 949 442 Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum 82 83 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 34. SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahavoogude aruanne Lisa 35. SA Tartu Ülikooli Kliinikum netovara aruanne 2020 2019 Sihtkapital Akumuleeritud tulem Kokku netovara Rahavood majandustegevusest Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2018 33 773 392 106 313 882 140 087 274 Põhitegevuse tulem 4 541 670 11 186 419 Aruandeaasta tulem 0 10 996 821 10 996 821 Korrigeerimised Saldo 31.12.2018 33 773 392 117 310 703 151 084 095 Põhivara kulum ja väärtuse langus 11 211 409 13 018 872 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 -4 671 874 -4 671 874 Kapitaliseeritud kulud -86 727 -70 923 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste Kasum põhivara müügist -13 307 -4 417 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 5 929 701 5 929 701 Tuludesse kantud sihtfinantseerimine -2 749 489 -2 087 906 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2019 33 773 392 118 568 530 152 341 922 Muud mitterahalised tehingud põhivaraga -75 819 -26 788 Aruandeaasta tulem 0 4 423 873 4 423 873 Eraldiste moodustamine 2 565 747 150 927 Saldo 31.12.2020 33 773 392 122 992 403 156 765 795 Muud mitterahalised tehingud -12 248 41 706 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 -4 671 874 -4 671 874 bilansiline väärtus Nõuete ja ettemaksete muutus -14 723 352 20 010 817 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste Varude muutus -1 759 991 374 407 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 7 580 002 7 580 002 Kohustuste ja ettemaksete muutus 8 687 323 2 214 296 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2020 33 773 392 125 900 531 159 673 923 Makstud intressid -171 836 -238 139 Laekumised sihtotstarbelistest laekumistest 571 531 559 733 Rahavood majandustegevusest kokku 7 984 911 45 129 004 Rahavood investeerimistegevusest Laekumised sihtfinantseerimisest 1 274 540 1 109 868 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -22 091 348 -15 073 438 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 28 199 4 417 Laekunud intressid 4 071 43 959 Rahavood investeerimistegevusest kokku -20 784 538 -13 915 194 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -2 614 372 -2 632 372 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 614 372 -2 632 372 Rahavood kokku -15 413 999 28 581 438 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 55 976 716 27 395 278 Raha ja raha ekvivalentide muutus -15 413 999 28 581 438 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 40 562 717 55 976 716 www.kliinikum.ee Rahandusministeerium Meie 02.06.2021nr 1.1-8/1869-1 [email protected] Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2020. aasta kohta Esitame koos lisadega Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande 2020. aasta kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisad: 1. SoM asutajaõiguste teostamise aruanne 2020 2. Sihtasutuste tegevuseesmärgid 3. Sihtasutuste finantsplaanid 4. SA EPIF majandusaasta aruanne 5. SA HNRK majandusaasta aruanne 6. SA Jõgeva Haigla majandusaasta aruanne 7. SA Koeru HK majandusaasta aruanne 8. SA PERH majandusaasta aruanne 9. SA TÜK majandusaasta aruanne 10. SA Viljandi Haigla majandusaasta aruanne Lisaadressaadid: Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Tartu Ülikooli Kliinikum SA Viljandi Haigla SA Jõgeva Haigla SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA Eesti Puuetega Inimeste Fond SA Koeru Hooldekeskus SA Norman Põder 626 9247 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2020. aasta kohta Sisukord Sihtasutused .................................................................................................................................................... 3 1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne ................................................................................................... 3 1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri................................................ 3 1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes .......................................................................................... 3 2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded ................................................................................................... 3 2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ....................................................................................... 3 2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum .............................................................................................. 5 2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla ............................................................................................................ 6 2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla ............................................................................................................. 8 2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ..................................................... 9 2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ................................................................................. 10 2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus ................................................................................................ 11 3. Lisad ....................................................................................................................................................... 12 3.1 Tegevuseesmärkide vorm ......................................................................................................... 12 3.2 Finantseesmärkide vorm........................................................................................................... 12 3.3 Kinnitatud majandusaasta aruanded ........................................................................................ 12 3.4 Nõukogude aruanded ............................................................................................................... 13 2 Sihtasutused 1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne 1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri Sihtasutuse nimi Asutajate Asutamise korralduse Asutamise arv kuupäev ja number aeg 1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 1 25.07.2001 nr 556-k 25.07.2001 2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum 3 21.12.1998 nr 1247-k 22.12.1998 3. Sihtasutus Viljandi Haigla 1 20.12.2001 nr 850-k 21.01.2002 4. Sihtasutus Jõgeva Haigla 1 23.10.2001 nr 689 23.10.2002 5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline 1 10.12.2002 nr 807 10.12.2002 Rehabilitatsioonikeskus 6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 1 04.02.1997 nr 117-k 04.02.1997 7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 1 23.10.2003 nr 693 23.10.2003 1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes 2020. aastal muutusi valitsetavates sihtasutustes ei toimunud. 2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded 2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2.1.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Regionaalhaigla põhikirjaline eesmärk ning vajadus eriarstiabi järele on püsiv, mistõttu on regionaalhaigla tegevuse jätkamine järgnevatel perioodidel vajalik. 2.1.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele Regionaalhaigla täitis 2020. aastal oma põhikirjalise eesmärgi. Regionaalhaigla seab endale igal aastal eriarstiabiteenuse osutamise eesmärgid, mis valdavas osas sõltuvad Eesti Haigekassaga (EHK) sõlmitud ravi rahastamise lepingu mahust. Kõige suurem tegur, mis regionaalhaigla tegevust 2020. aastal mõjutas, oli koroonaviirusega seonduv. Regionaalhaigla ettevalmistus COVID-patsientide vastuvõtuks algas jaanuaris, tuginedes esimeses faasis teiste riikide nakkusnäitajate ning rakendatud meetmete analüüsidel. Haigla eesmärgid olid: tagada patsientide ohutus, tagada parim ravi aegkriitilistele mitte-COVID-haigetele ja COVID-haigetele, maandada haiglasisese leviku riske ning tagada haigla toimepidevus. Koostöö erinevate riigiasutustega ja üksteise aitamine on laia ulatusega kriisisituatsioonide lahendamise lahutamatu osa. Regionaalhaigla tegi proaktiivset koostööd olukorrateadlikkuse loomisel ja rakendatavate meetmete planeerimisel nii Põhja regiooni teiste haiglatega kui Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Kõigi pingutuste oluliseks tulemuseks oli plaanilise ravi toimimine vaatamata COVID-19 pandeemiale. Patsiendid ei jäänud ravita. Regionaalhaigla ja ka teised haiglad võimestasid oluliselt oma plaanilist ravi ning patsiendid, kelle ravi eriolukorra ajal edasi lükkus, said oma ravi aasta teises pooles. Iga kriis toob endaga 3 tahes-tahtmata kaasa uued võimalused ning need tuleb eesmärke silmas pidades ära kasutada. Nendeks näideteks on kaugkonsultatsiooni rakendamine telefoni ja video vahendusel, mis pälvis nii patsientide kui arstide heakskiidu. Katsetasime proovimaterjali transportimist Hiiumaalt mandrile drooni abil. E-koolitused töötajatele said hoo sisse ning patsiendikool koostöös haigla patsiendinõukojaga sai avalöögi just õigel ajal. Regionaalhaigla grupi 2020. aasta majandustulemust mõjutasid oluliselt koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tehtud pingutused. Aruandeaasta paremat tulemit mõjutas oluliselt regionaalhaigla grupi reageerimine 2020. aasta kevadel avaldatud negatiivsele majandusprognoosile. Madalamast tulubaasi prognoosist lähtuvalt lükati edasi kulusid ja investeeringuid, mis ei olnud epideemiale reageerimiseks hädavajalikud. Suurem kasv tuludes ja tööjõukuludes tuleneb suuremas osas epideemia levikuga kaasnenud erakorralistest kuludest ja tuludest. Majandusaasta paremat tulemit mõjutab riigi sihtasutuse arvestuspõhimõte, millest juhindudes kajastuvad sihtfinantseeringud perioodi tulus, kuid soetatud varad avaldavad mõju kuludele pikema aja jooksul, lähtuvalt kasutuselevõtust ja amortisatsioonist. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks piiras haigla kevadise eriolukorra käigus märkimisväärselt plaanilist ravitööd ja korraldas ümber vajalikke tegevusi, millega lisandus täiendavaid kulutusi (isikukaitsevahendite ja puhastusteenuste soetamine, eritasud personalile vastavates osakondades, koormuse suurendamine jm). Perioodil jaanuar–aprill 2020 oli regionaalhaigla osutatud teenuste maht Eesti Haigekassale prognoositust 4,8 miljoni euro võrra väiksem (-7,4%). Plaanilise ravi mahajäämuse vähendamiseks rakendas regionaalhaigla alates maikuust laiaulatuslikke töökorralduslikke meetmeid. IV kvartalis suurenenud nakatumiste ja viiruse leviku tulemusena osutatav ravi hakkas plaanilist ravitööd piirama detsembris, kuid ei avaldanud märkimisväärset mõju osutatud teenuste mahule. Perioodil mai–detsember rakendatud meetmed olid tulemuslikud ning regionaalhaigla suutis raviteenuse osutamise mahu 2020. aasta eesmärgi täita. 2.1.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Paremate töötulemuste saavutamiseks tagatakse konkurentsivõimeline töötasu ja tööohutus ning panustatakse töötajate terviseedendusse ja arengusse. Palgapoliitikas lähtub regionaalhaigla ametikohast ja tööülesannetest ning meditsiinilise personali töötasu suurus määratakse kindlaks palgajuhendis, mistõttu ei sõltu töötasu suurus soost, rahvusest ega rassist. Kui ametikohal puudub kehtiv palgajuhend, määratakse töötasu vastavalt tööülesannetele ja rollile. Seoses koroonaviirusest tulenevate piirangutega oli regionaalhaigla töötajatel 2020. aastal võimalusi osaleda koolitustel oluliselt vähem kui aasta varem. Kui 2019. aastal oli arstide koolituste keskmine tundide arv ühe avatud ametikoha kohta aastas 76 tundi ja arst-residentidel 72 tundi, siis 2020. aastal oli tundide arv vastavalt 16 ja 14. Töötajate koolitamisel on naistel ja meestel võrdsed võimalused. Patsiendi rahulolu on arvestatav osa tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisel ja tagamisel. Regionaalhaigla mõõdab patsientide rahulolu alates 2004. aastast, paarisaastatel toimub ambulatoorsete patsientide ja paaritutel aastatel statsionaarsete patsientide rahulolu-uuring. Tingituna koroonaviiruse levikust ning ravitegevuse korduvast ümberkorraldamisest 2020. aastal rahulolu-uuringut ei tehtud. Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks maksti 2020. aastal töötajatele 47 taotluse põhjal sihtotstarbelistest fondidest 80 802 eurot (2019. a 95 175). Kõigist esitatud taotlustest oli kliiniliste uuringutega seotud tööaja tasustamise taotlusi 15, publikatsioonipreemia taotlusi 20, doktorikraadi omandamise ja juhendamise taotlusi seitse ning muid taotlusi (teaduslähetused, vahendite soetamine) viis. 2020. aastal avaldati 152 artiklit (2019. a 158), sealhulgas publitseeriti rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades 87 artiklit (2019. a 70). Ilmumisel on veel 13 publikatsiooni. 2.1.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade regionaalhaigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. Regionaalhaigla arengukavas 2019–2021 seatud strateegilised eesmärgid:  Arendame haiglas keskkonda ja töökultuuri, mis lähtub patsiendi vajadustest ning toetab töötajate pühendumist tööle. 4  Saavutame patsientidele parimad võimalikud ravitulemused, kasutades ära arengut nii meditsiinis kui ka tervishoiukorralduses.  Õpetame, arendame võimalusi õppimiseks ja teadustööks ning teeme koostööd uute lahenduste leidmiseks. 2.1.5. Osaluste omandamine Osaluste omandamisi ega võõrandamisi 2020. aastal ei toimunud. 2.1.6. Varade üleandmine 2020. aastal ei toimunud varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2.1.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle 2020. aastal regionaalhaiglas ei tehtud. Auditikomitee ülesanne on nõustada nõukogu järelevalve tegemisega seotud küsimustes. 2020. aastal olid regionaalhaigla auditikomitee liikmed Guido Viik (esimees ja liige kuni 28.11.2020), Apo Oja (esimees alates 11.12.2020), Georg Männik, Hanno Matto (kuni 09.03.2020), Veiko Tali (alates 31.03.2020) ja Urmas Kaarlep (alates 29.11.2020). Siseauditi üksuse eesmärk on suurendada asutajate ja juhtkonna kindlustunnet, et regionaalhaigla juhtimis- ja kontrollimeetmed toetavad asutuse eesmärkide saavutamist, on õigusaktidega kooskõlas ning tagavad inim- ja varaliste ressursside kasutamise majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Siseauditialast tegevust juhtis ja korraldas 2020. aastal majasisene siseaudiitor, osaliselt osteti teenust ka KPMG Baltics OÜ-lt. Siseauditeid tehakse nõukogu poolt kinnitatud riskipõhise aastaplaani alusel, mille koostamisel lähtutakse nõukogu, juhatuse, auditikomitee ja riskijuhi sisendist, võttes arvesse regionaalhaigla eesmärke, riske ja riskijuhtimise protsesse. 2020. aastal tehti seitse siseauditit:  koolitustegevuse korralduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang personali koolitustegevuse korralduse protsessi mõjususele;  järjekordade halduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang plaaniliste operatsioonide (sh päevakirurgia) järjekordade protsessi mõjususele;  lisatasude määramise audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas lisatasude maksmise protsess on õiglane, arusaadav ja läbipaistev;  patsiendi identifitseerimise audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas patsientide identifitseerimise protsess on piisav ja tulemuslik, hoidmaks ära ohujuhtumeid ja pettuseid;  väljaspool Eesti Haigekassa rahastust pakutavate teenuste audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas väljaspool haigekassa rahastust pakutavate teenuste osutamisest saadud tulu jaotamise põhimõtted ja nende rakendamine on ühetaoline ja läbipaistev;  patsientide logistika audit, mille eesmärk oli anda hinnang patsientide logistika protsessi mõjususele;  audit „Pettuste ja väärkasutamise ennetamine laiatarbekaupade puhul“, mille eesmärk oli anda hinnang, kas pettuste ja väärkasutamise ennetamise protsess laiatarbekaupade käitlemisel on piisav ja tulemuslik. 2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum 2.2.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi kliinikum) põhikirjaga seatud eesmärkideks on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, osutada kvaliteetset ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti Vabariigis abi vajavatele inimestele ning koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga anda arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelset ja -järgset välja- ja täiendõpet ning teha meditsiinialast teadustööd (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Tartu Ülikooli Kliinikum tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik. 2.2.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele Kliinikum täitis 2020. aastal kõik põhikirjalised eesmärgid. 5 Haigla toimivuse tagamiseks tuli kasutusele võtta erinevaid meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning tagada haiglaravil viibivate patsientide ja töötajate kaitse. Kliinikumil õnnestus kaitsta nii töötajaid kui patsiente haiglasiseste puhangute eest. Eriolukorra ajal jätkus ka ravi, mida ei olnud võimalik edasi lükata, sh vähihaigete ravi, südamekirurgia, erakorralised siirdamised, dialüüsravi, sünnitusabi jne. Sõltumata sellest, kas patsient on COVID-haige või mitte, oli tal võimalus pöörduda kliinikumi mistahes erakorralise probleemiga. Erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) ja intensiivravi osakondades korraldati töö ümber ning tekkisid eraldi osakonnad COVID-patsientidele ja mitte-COVID-patsientidele. Lisaks EMO-le ja traumapunktile jätkus kliinikumis vältimatu abi osutamine kõikides kliinikutes. Seoses COVID-19 põhjustatud eriolukorra ajal rakendatud plaanilise ravitöö piirangutega vähenes ravil olevate haigete arv nii statsionaaris, päevaravis kui ambulatoorses tegevuses (sh uuringud ja protseduurid). Mai- ja juunikuus taastati plaanilise ravitöö tavapärased mahud ning järgnevatel kuudel ja teisel poolaastal osutati tervishoiuteenuseid rohkem kui tavaolukorras, et teenindada võimalikult palju patsiente. 2.2.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Kliinikumi tegevuseesmärkide saavutamise detailne analüüs on esitatud lisas 2. 2.2.4. Ülevaade eesmärkidest Tartu Ülikooli Kliinikumi strateegiline eesmärk on patsiendikeskne tervishoid. Kliinikumis esindab patsiendi seisukohti 2019. aastal loodud kliinikumi patsientide nõukoda (KPN), mille eesmärk on kasutada patsientide ja lähedaste kogemusi, arvamusi ja ettepanekuid tervishoiuteenuste arendamisel ja patsiendikesksemaks muutmisel. Patsientide nõukoda on kliinikumi jaoks arvestatav partner patsientide heaolu suurendamisel ning andis olulise panuse ka COVID-19 põhjustatud eriolukorras. 2020. aastal toimus kaheksa nõukoja kohtumist, mille käigus tehti arvukalt ettepanekuid. Detailne ülevaade kliinikumi eesmärkidest on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 9). 2.2.5. Osaluste omandamine Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2020. aastal ei toimunud. 2.2.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2020. aastal ei toimunud. 2.2.7. Audit ja erikontrollid Kliinikum otsustas rakendada Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi (Eco- Management and Audit Scheme, EMAS), millele tuginedes on kliinikum oma keskkonnategevustes avatud ja läbipaistev. 2020. aastal selgitas kliinikum EMASi raames välja oma olulised keskkonnaaspektid, hindas neid ning seadis edasisi eesmärke keskkonnamõjude vähendamiseks. Olulisteks keskkonnaalasteks eesmärkideks seati sorteerimisvõimekuse loomist avalikesse ruumidesse, ühekordsete nõude kasutamise vähendamist ning töötajate teadlikkuse suurendamist energiasäästust. Tehti ka kliiniline audit, milles keskenduti ravimitega seotud juhtumite auditeerimisele. 2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla 2.3.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Viljandi Haigla eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakendusprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.3.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele SA Viljandi Haigla on 2020. aastal põhikirjalised eesmärgid täitnud. 6 Eesmärkide realiseerimise aluseks oli juhatuse koostatud tegevuskava, mis kätkes endas integreeritud lähenemist, st seotust sihtasutuse strateegiliste arengueesmärkidega ja aastaeelarvega. Sihtasutuse juhatuse tegevuse eesmärk 2020. aastal oli tagada haigla jätkusuutlik areng ning keskenduda uute teenuste arengule ja baasteenuste kvaliteedi parandamisele. 2020. aastat iseloomustavad suuresti COVID-19 epideemia puhangud kevadel ja sügisel. Seoses Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra kehtestamisega peatas Viljandi haigla kevadisel ajal suure osa plaanilistest ambulatoorsetest vastuvõttudest nii eriarstiabis (sh psühhiaatria), ambulatoorses taastusravis kui ka uuringute puhul ning läks osaliselt üle kaugvastuvõttudele (kus võimalik). Kriisisituatsiooni lahenemiseni peatati ajutiselt kogu plaaniline päevakirurgiline ja plaaniline statsionaarne ravitöö. Häiritud plaanilise ravitöö tulemuseks oli haigekassa aastase lepingumahu 9,5%-line alatäitmine, samuti tasuliste teenuste vähenemine (perearstide uuringud, analüüsid jm). Seevastu hüvitati osaliselt seoses epideemiaga tekkinud kulud. Ennaktempos tehti mõned investeeringud ning osad arendusprojektid lükkusid edasi. 2.3.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs SA juhatuse tegevuse eesmärk 2020. aastal oli tagada haigla jätkusuutlik areng ning keskenduda uute teenuste arengule ja baasteenuste kvaliteedi parandamisele. Uute teenuste arendamine on Viljandi aigla jaoks oluline tegevuseesmärk strateegiliste arengueesmärkide saavutamisel, eelkõige jätkusuutliku arenguvõime tagamisel. Uute teenuste arendamisel ja olemasolevate uuendamisel saab 2020. aasta kohta välja tuua järgmise:  noorukite psühhiaatriline teenus;  sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine;  kohtumäärusega erihoolekandeteenuse alustamine Villjandi haiglas;  erakorralise meditsiini osakonna ja sisekliiniku ühendamine ühtseks kliinikuks;  ambulatoorse ravi kliiniku ja diagnostikakliiniku eraldamine;  paikkondliku tervishoiu ja sotsiaaltöö integratsiooni ja ravi järjepidevuse teenuse (PAIK teenus) arendamine koostöös Eesti Haigekassaga;  koduhaigla teenuse kontseptsiooni loomine ja testimine;  teenuseosutajatevahelise elektroonse raviplaanide vaaturi ja terviseinfo vahetamise platvormi (Teleskoop) edasiarendamine (5 versiooniuuendust), kasutusele võtmine insuldi juhtprojektis ja ettevalmistamine üleriigiliseks rakendamiseks;  telesildade juurutamine ambulatoorsete ravi teenuste, PAIK integreeritud teenuste ja koduhaigla teenuste osutamisel ning kontaktivaba kommunikatsiooni võimaldamine maja sees ja majaväliste partneritega, sh kohtutega;  ülemaakonnalise riskipatsiendi mudeli loomise ettevalmistused ja analüütika;  iseseisva õendusteenuse arendamine – käivitatud uneuuringud, reumatoloogia;  ettevalmistused uute õenduse vastuvõttude käivitamiseks 2021. aastal;  statsionaarse taastusravi taaskäivitamine;  mammograafia sõeluuringud. Teenusekeskkonna arendustöödest on olulisimad:  Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone Tervikum projekteerimine;  registratuuri ja analüüsikabineti kolimine peahoone esimesele korrusele;  erihoolekande hoonete ehitus Jämejalga;  sundravi hoone renoveerimistööde lõpuleviimine;  Jämejala detailplaneeringu uuendamine ja pargi korrastamine. 2.3.4. Ülevaade eesmärkidest Detailne ülevaade SA Viljandi Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. 7 Viljandi haigla strateegiliste eesmärkide ning neid toetavate tegevuste püstitamisel on lähtutud haigla pikaajalistest arengusuundadest. Haiglas kokku lepitud strateegilised eesmärgid keskenduvad patsiendile kvaliteetse teenuse osutamisele koos arenguvõimelise toimimisega. SA Viljandi Haigla visioon on olla aastal 2023 patsientidele, klientidele ja partneritele eelistatuim tervishoiuga seotud terviklahenduste pakkuja, st:  olla struktuurselt finantsilises tasakaalus, st pikka aega arendusvõimekas;  olla oma partnerite jaoks eelistatuim arendus- ja koostööpartner;  SA-l on patsiendid/kliendid, kes on haiglaga rahul ja kelle jaoks pakutakse parimat väärtust. 2.3.5. Osaluste omandamine SA Viljandi Haigla ei omandanud 2020. aastal osalusi äriühingutes. 2.3.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2020. aastal ei toimunud. 2.3.7. Auditid ja erikontrollid 2020. aastal tehti kaks sisekontrolli: „Klientide isikliku raha käsitlus erihoolekande osakonnas“ ja „Erihoolekande osakonna tööajagraafikutes oleva info õigsus“. Mõlema sisekontrolli puhul leiti kitsaskohti ning tehti mitmeid tähelepanekuid. Lisaks korraldati kolm sisejuurdlust ning nõustati erinevatel teemadel nii töötajaid kui juhte. 2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla 2.4.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhitegevus on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Jõgeva Haigla vastab Eesti haiglavõrgu arengukavas kohalikule haiglale esitatud nõuetele. Tagatud on tervishoiuteenuste kättesaadavus ning inimeste rahulolu osutatavate statsionaarsete ja ambulatoorsete tervishoiuteenuste, hooldusravi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenusega. SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine on vajalik kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele. 2.4.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele SA Jõgeva Haigla täitis 2020. aastal põhikirjalised eesmärgid. 2020. aasta oli SA Jõgeva Haiglale tulenevalt eriolukorrast ja COVID-19 kriisist pingeline. Seoses COVID-19 pandeemiaga oli piiratud haigla plaaniline tegevus. Eesti Haigekassa kompenseeris eriolukorra ajal osutamata jäänud plaanilise tegevuse 72% ulatuses ja suurenenud vajaduse isikukaitsevahendite järele. Piiratud plaanilise tegevuse tõttu jäi Eesti Haigekassa lepingumahust täitmata 5,5%. Töötamine COVID-19 pandeemia tingimustes tõi haigla töötajatele kaasa oluliselt suurenenud emotsionaalse ja füüsilise pinge. Tänu erakorralistele meetmetele 2020. aastal haiglasisest COVID-19 nakkuse levikut ei esinenud. 2.4.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Detailne ülevaade SA Jõgeva Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. Peamine eesmärk 2020. aastal tervishoiuteenuste osutamisel oli osutada kvaliteetseid statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi teenuseid vastavalt haigla liigist tulenevatele nõuetele. Haiglal on olemas eriarstiabi osutamiseks vajalik funktsionaal-diagnostiline aparatuur, mida kasutavad ka Jõgeva maakonna perearstid. Haigla osutab ka koduõendusteenust nii Jõgeva kui Põltsamaa piirkonna elanikele. Üldhoolekandeteenuste osutamisel oli oluline tagada kvaliteetne ja nõuetele vastav teenus Jõgeva haigla 8 klientidele. Lähtuvalt Eesti Haigekassa 2020. aasta auditite ja kontrollide tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga Jõgeva haiglas rahule jääda. 2.4.4. Ülevaade eesmärkidest SA Jõgeva Haigla nõukogu on perioodiks 2021–2024 kinnitanud alljärgnevad tegevuseesmärgid. Tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamine ja kättesaadavuse tagamine ning patsientide rahulolu saavutamine pakutavate teenustega, arvestades COVID-19 pandeemia tingimusi: • taastusraviteenuste mahu suurendamine; • jalaravikabineti käivitamine täies mahus; • kompuutertomograafia uuringud; • aktiivne osalemine erinevate elanikkonnagruppide COVID-19 vastases vaktsineerimises. Funktsionaalsete ümberkorralduste tegemine ruumiprogrammis: • elektrisüsteemi kaasajastamine ja nõuetega vastavusse viimine ning elektrigeneraatori väljavahetamine. Teenuste osutamiseks vajalike meditsiiniseadmete soetamine: • füsioterapeutiliseks tegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine; • gastroskoobi soetamine; • ehhokardiograafia aparaadi soetamine. Infosüsteemide arendamine: • arvutipargi uuendamine; • serveripargi kaasajastamine. 2.4.5. Osaluste omandamine SA Jõgeva Haigla ei ole 2020. aastal omandanud ega võõrandanud osalust teistes äriühingutes ega osalenud teiste sihtasutuste asutamises. 2.4.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2020. aastal ei toimunud. 2.4.7. Auditid ja erikontrollid Lähtuvalt 2020. aasta Eesti Haigekassa auditite ja kontrollide tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga SA- s Jõgeva Haigla rahule jääda. 2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 2.5.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks vajaduse tekkimise korral võimalus saada kvaliteetseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid ning seeläbi naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja rahulolevana. Samuti on SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse jätkamine oluline, et aidata kaasa Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele ja täiustamisele. 2.5.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele HNRK on 2020. aastal põhikirjalised eesmärgid täitnud. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevus on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2020. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele kuueteistkümnes sihtasutusena. 9 Tavapärane töö oli 2020. aastal oluliselt häiritud 12. märtsist kuni 18. maini kehtinud riikliku eriolukorra ja pärast seda kehtinud tervishoiu hädaolukorra tõttu. Eriolukorra ajal oli plaaniline ravi peatatud. HNRK lähtus oma tegevuses nii palju kui võimalik arengukavalistest eesmärkidest ning peamine energia kulus põhitegevuse ümberorganiseerimisele ja efektiivse nakkustõrje tagamisele. Patsienditöö vähenedes keskenduti põhitegevust toetavatele arendustegevustele. Põhitegevus, raviteenuse müük Eesti Haigekassale, moodustas 2020. aasta laekumisest 83,3% % (2019. a 80,0 %). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2020. aastal haiglas kokku 23 226 voodipäeval. EHK rahastas 2020. aastal 20 974 ehk 90,3% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. 2.5.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Detailne ülevaade HNRK tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. 2.5.4. Ülevaade eesmärkidest HNRK missioon: rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. 2.5.5. Osaluste omandamine SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ei ole 2020. aastal omandanud ega võõrandanud osalusi äriühingutes. 2.5.6. Varade üleandmine Varade üleandmist asutaja poolt 2020. aastal ei toimunud. 2.5.7. Auditid ja erikontrollid SA Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses ei ole 2020. aastal erikontrolle tehtud. Sisehindamise protsessid toimuvad regulaarselt ning tulemused on nõukogu koosolekutel läbi arutatud. 2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 2.6.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (EPI Fond) on taganud puudega inimeste valdkonna stabiilse rahastamise ja valdkonna arengu. Võttes arvesse võrgustiku organisatsioonide spetsiifikat, ei ole paljudel organisatsioonidel iseseisvat võimet, mis lubaks edukalt konkureerida projektikonkurssidel kõigi vabaühendustega. Arvestades seda, on oluline EPI Fondi tegevust jätkata. Fondi põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023. 2.6.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond täidab oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud puudega inimeste valdkonna stabiilse arengu. Esindusorganisatsioonid on kaasarääkijad ühiskonnaprotsessides ning osalevad valdkonna poliitika kujundamises. Puudega inimeste võimalused ühiskonnaelus osaleda on avardunud. 2020. aastal EPI Fondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuetega Inimeste Koda on valdkonna eestkõnelejana järjest rohkem panustanud kodanikuühiskonna arengusse. 2.6.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Detailne ülevaade fondi tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. 10 Sihtasutuse tegevuse põhieesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puudega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. 2020. aastal toetati puudega inimeste esindusorganisatsioone 1 070 794 euro ulatuses. Tänu stabiilsele ja järjepidevale valdkonna toetamisele on puudega inimeste esindusorganisatsioonide võrgustiku näol tekkinud konstruktiivne ja võrdväärne partner riigile. Tänu SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi poolt väljatöötatud rahastamistingimustele on tagatud puudega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistev rahastamine. Taotluste rahuldamisel võetakse arvesse kuut komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka, füüsiliste liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust, kaasatuse määra, informatsiooni jagamise võimekust kodulehel ning baasnivood. Alates 2020. aastast on SA Eesti Puuetega Inimeste Fond strateegilise partnerluse raames Sotsiaalministeeriumiga suunanud finantsvahendeid ka psüühikahäirega inimeste ja nende lähedaste võimestamiseks ning valdkonna arendamiseks. 2020. aastal jagati psüühikahäirega inimeste valdkonna projektidele kokku 41 996 eurot. Tulenevalt COVID-19 põhjustatud eriolukorrast laekus hasartmängumaksu planeeritust vähem. Seetõttu oli tarvis korrigeerida organisatsioonide finantseerimist. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga otsustati pikendada psüühikahäirega inimestele ja nende lähedastele suunatud tegevuste perioodi aastani 2023 ning avada psüühikahäirega inimestele ja nende lähedastele suunatud tugigruppide taotlusvoor alles aastal 2021. 2.6.4. Ülevaade eesmärkidest Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustikule tegevustoetuse taotlemisel lähtub EPI Fond Vabariigi Valitsuse poolt 15. mail 2001. a heaks kiidetud invapoliitika üldkontseptsiooni „Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid“ 18. reeglist, mille kohaselt peab riik tunnustama, et puuetega inimeste organisatsioonidel on invapoliitika arendamisel oma roll:  vajaduste ja prioriteetide määramine;  planeerimises osalemine;  puudega inimeste elu puudutavate teenuste osutamine ja hindamine;  rahva teadlikkuse suurendamisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine. 2.6.5. Osaluste omandamine Fond ei ole 2020. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud sihtasutuste asutamisel. 2.6.6. Varade üleandmine Aastal 2020 sihtasutusele riigivara üle ei antud. 2.6.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle ja auditeid 2020. aastal fondis ei tehtud. 2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2.7.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus (edaspidi hooldekeskus) põhikirjaline eesmärk on hoolekande-, tervishoiu- ja muude avalike teenuste osutamine, sh vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2). Hooldekeskuse põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023, samuti reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. SA Koeru Hooldekeskus tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik. 11 2.7.2. Hinnang asutuse tegevustele Hooldekeskus on 2020. aastal põhikirjalised eesmärgid täitnud. Sihtasutuse eesmärk ja põhitegevusala on hoolekande-, tervishoiu- ja muude avalike teenuste osutamine. Sihtasutus tegutseb 1986. aastal valminud 8200 m2 suuruses hooldekeskusele kuuluvas hoones. 2020. aastal oli hooldekeskuses kasutusel 215 teenusekohta. Ööpäevastest hoolekandeteenustest osutati järgmisi: ööpäevaringne erihoolekandeteenus, ööpäevane erihoolekandeteenus sügava liitpuudega klientidele,a igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (sh dementsussündroomiga isikutele). Tervishoiuteenustest pakuti klientidele iseseisvat ja tasulist õendusabiteenust ning koduõendusteenust. Sotsiaalministeeriumi toetusel pakuti alates 2020. aasta II kvartalist hingehoiuteenust. 2020. aastal tuli sihtasutus edukalt toime töötamisega eriolukorra tingimustes ning Sotsiaalministeeriumi toetusel loodi füüsiline keskkond dementsuse valdkonna arendus- ja koolituskeskusele. Samuti avati uus ööpäevaringse erihoolekandeteenuse üksus Paides. 2.7.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Detailne ülevaade hooldekeskuse tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. 2.7.4. Ülevaade eesmärkidest 2021. aastaks on seatud järgmised strateegilised eesmärgid:  sihtasutus on juhtiv dementsuse valdkonna arenduskeskus riigis;  teenused on jätkusuutlikud ja kvaliteetsed;  õppivas ja koostöövalmis organisatsioonis on kvalifitseeritud töötajad;  organisatsioon on innovaatiline ja arenev, võttes igapäevatöös kasutusele kaasaegseid tehnilisi lahendusi ning kohandades ruumilist keskkonda. 2.7.5. Osaluste omandamine Hooldekeskus ei ole 2020. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud sihtasutuste asutamisel. 2.7.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutajate poolt 2020. aastal ei toimunud. 2.7.7. Auditid ja erikontrollid 2020. aastal hooldekeskuses erikontrolle ei tehtud. 3. Lisad 3.1 Tegevuseesmärkide vorm Sihtasutuste tegevuseesmärgid on esitatud lisas 2. 3.2 Finantseesmärkide vorm Sihtasutuste finantsplaanid on esitatud lisas 3. 3.3 Kinnitatud majandusaasta aruanded Sihtasutuste kinnitatud majandusaasta aruanded on esitatud lisades 4–10. 12 3.4 Nõukogude aruanded 3.4.1 Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Nõukogu ülesanne on planeerida regionaalhaigla tegevust ja korraldada juhtimist ning teha järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast ning kehtivatest õigusaktidest. 2020. aastal toimus üheksa koosolekut: 28.01.2020, 03.03.2020, 31.03.2020, 21.04.2020, 15.05.2020, 01.06.2020, 25.08.2020, 27.10.2020, 08.12.2020. Nõukogu koosolekutel kinnitati:  2020. ja 2021. aasta eelarve;  finantsplaan aastateks 2021–2024;  auditite aastaplaani 2020 muudatus ja siseauditite 2021 tööplaan;  tegevusplaan aastaks 2020;  regionaalhaigla 2019. a majandusaasta aruanne;  regionaalhaigla nõukogu 2021. a tööplaan. Nõukogude koosolekutel tutvuti ja arutati järgmist:  2019. ja 2020. aasta ravitöö- ja majandustulemused;  ülemarsti perioodiline ülevaade ravitöö arengust, koroonaviiruse levikust ja ravi korraldamisest;  oftalmoloogia eriala arendamine;  kriisijuhtimise korraldamine;  IT-teekaart – ülevaade regionaalhaigla tehtavatest infotehnoloogiaarendustest;  siseauditite aruanded: koolitustegevuse korraldus regionaalhaiglas, operatsioonijärjekordade haldus regionaalhaiglas, lisatasude määramine regionaalhaiglas, patsientide identifitseerimine, patsientide logistika, väljaspool haigekassa rahastust pakutavate teenuste korraldus;  insuldiprojekti lühitutvustus;  arengukava koostamise ülevaade;  tegevuskava 2019. a ülevaade;  taastus- ja palliatiivravikliiniku arenguplaanide tutvustus;  teadustegevuse ülevaade, sh koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga koolitusprogrammide elluviimisel ja ühiste teaduskonverentside korraldamisel;  Tartu Ülikooliga koostöö laiendamine residentuuriõppe ja arstiteaduse üliõpilaste praktikumide korraldamiseks;  COVID-19 regionaalhaigla taastestrateegia  e-õppe keskkond ja e-õpe regionaalhaiglas;  kiirabikeskuse tegevus ja väikesaarte projekt;  e-haigusloo projekt;  riskijuhtimine;  regionaalhaigla arengukava;  palgakontseptsioon;  patsiendi raviteekonnad ja nende rakendatavus haiglaüleselt vähiravi projekti näitel;  Y-korpuse (vähi- ja patoloogiaüksused) ja Z-korpuse (psühhiaatriakliinik) ehitustegevus;  verekeskuse ja B-korpuse (palatiosakonnad) rekonstrueerimise ja isolatsioonivõimekuse suurendamise projektide väljatöötamine;  Seewaldi krundi ehk Paldiski mnt 52 võõrandamise ettevalmistamise info. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikmed 2020. aastal: Juhatuse liikmed Periood Agris Peedu (juhatuse esimees) 01.01.2020–31.12.2020 Terje Peetso (juhatuse liige) 01.01.2020–31.12.2020 Peep Talving (juhatuse liige) 01.01.2020–31.12.2020 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2020. aastal: 13 Nõukogu liikmed Tasu kogusumma € Georg Männik (nõukogu esimees, auditikomitee liige) 6720 Mihhail Kõlvart (nõukogu liige) 3600 Hanno Matto (nõukogu liige, auditikomitee liige) 1260 Arvo Mesikepp (nõukogu liige) 2880 Marika Priske (nõukogu liige) 4320 Imre Rammul (nõukogu liige) 3600 Vladimir Šokman (nõukogu liige) 4320 Veiko Tali (nõukogu liige, auditikomitee liige) 4410 3.4.2 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu osaleb aktiivselt sihtasutuse tegevuste planeerimisel ja juhtimise korraldamisel ning teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu analüüsib regulaarselt juhatuse poolt koostatud aruandlust sihtasutuse tegevuse ja eelarve täitmise kohta. Nõukogu on informeeritud olulisematest arendustest ning omab ülevaadet sihtasutuse tegevustest ja teenustest. Nõukogu osaleb sihtasutuse kolme aasta tegevuskava ja strateegia väljatöötamisel, analüüsides kriitiliselt sihtasutuse tegevuste vastavust põhikirjale ja valdkonna arengusuundadele. 2020. aastal toimus 12 nõukogu koosolekut ning olulisemateks teemadeks, millega nõukogu tegeles, olid struktuuri- ja juhtimisreform ning uue juhatuse esimehe valimine. Auditikomitee pidas 2020. aastal neli koosolekut. SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse liikmed 2020. aastal: Juhatuse liikmed Periood Priit Eelmäe (juhatuse esimees) 01.01.2020–27.03.2020 Priit Perens (juhatuse esimees) 01.10.2020–31.12.2020 Kati Korm (juhatuse liige) 01.01.2020–31.12.2020 Marek Seer (juhatuse liige) 01.01.2020–31.12.2020 Maret Tark (juhatuse liige) 01.01.2020–31.12.2020 Andres Kotsar (juhatuse liige) 01.01.2020–31.12.2020 SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2020. aastal: Nõukogu liikmed Tasu kogusumma € Urmas Klaas (nõukogu esimees) 5760 Raul-Allan Kiivet 4320 Heljo Pikhof 2754 Maris Jesse 4320 Vladimir Šokman 1566 Ennu Sepp 4320 Eero Vasar 4320 Kristjan Vassil 4320 3.4.3 Sihtasutus Viljandi Haigla Sihtasutust juhib 3-liikmeline juhatus ning järelevalvet teeb 5-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline auditikomitee. SA Viljandi Haigla nõukogu koosolekuid oli 2020. aastal kuus. Lisaks varasemate aastate eesmärgile tagada uue haiglakompleksi ettevalmistustööde ja investeeringute jätkumine ning haigla arendustegevuste soodustamine, oli peamine raskuspunkt toetada haigla valmisolekut ja tegevusi COVID-19 kriisiga toimetulekul. Nõukogu hinnangul sujub koostöö juhatusega väga hästi ning üheskoos tegutsetakse lähiaastate peamiste eesmärkide saavutamise nimel. SA Viljandi Haigla juhatuse liikmed 2020. aastal: 14 Juhatuse liikmed Periood Priit Tampere (juhatuse esimees) 01.01.2020–31.12.2020 Katrin Kaarma (juhatuse liige) 01.01.2020–31.12.2020 Mart Kull (juhatuse liige) 01.01.2020–31.12.2020 SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2020. aastal: Nõukogu liikmed Tasu kogusumma € Agris Koppel 4320 Siiri Tõniste 2880 Helmut Hallemaa 2880 Sirje Ilver 2880 Helve Kansi 2880 3.4.4 Sihtasutus Jõgeva Haigla Sihtasutuse nõukogus on neli liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja. Vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste teostaja ametisse rahandusministri ettepanekul. Nõukogu ülesanne on planeerida sihtasutuse tegevust ning korraldada sihtasutuse juhtimist ja teha järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks võtab nõukogu vastu otsuseid. 2020. aastal toimus viis nõukogu koosolekut (31.01.2020, 06.03.2020, 05.06.2020, 07.07.2020, 18.12.2020), kus arutati järgmisi teemasid:  Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. aasta majandusaasta esialgne kokkuvõte;  Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. aasta eelarve ettevalmistamine;  haigla 4 aasta arengukava I lugemine;  Sihtasutus Jõgeva Haigla auditeeritud 2019. aasta majandusaasta aruande kinnitamine;  Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. aasta eelarve kinnitamine ja ülevaade nelja esimese kuu majandustulemustest;  muudatused Sihtasutus Jõgeva Haigla nõukogu koosseisus;  ülevaade Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. aasta investeeringutest;  kokkuvõte COVID-19 mõjust Sihtasutus Jõgeva Haiglale;  Sihtasutus Jõgeva Haigla finantsplaani prognoosi 2021–2024 kinnitamine;  Sihtasutus Jõgeva Haigla 2020. aasta 11 kuu majandustegevuse tulemused;  Sihtasutus Jõgeva Haigla tegevused seoses COVID-19 pandeemiaga. SA Jõgeva Haigla juhatuse liikmed 2020. aastal Juhatuse liikmed Periood Peep Põdder (juhatuse esimees) 01.01.2020–31.12.2020 SA Jõgeva Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2020. aastal Nõukogu liikmed Tasu kogusumma € Heli Paluste (nõukogu esimees) 4320 Asso Nettan 617 Risto Kaarna 2880 Aime Meltsas 2880 Risto Kaarna 1920 3.4.5 Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt. 2020. aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud kuuel korral. 2020. aastal toimunud haigla nõukogu koosolekute protokollid on edastatud Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Nõukogu on kinnitanud haigla eelarve, tegevuskava ning hanke- ja 15 investeeringute plaani, samuti majandus- ja tegevusaruande. Nõukogu on regulaarselt tutvunud eelarve täitmisega ja viinud ennast kurssi nii klientide/patsientide kui ka töötajate rahulolu-uuringute tulemustega. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus juhatuse liikmed 2020. aastal: Juhatuse liikmed Periood Kadri Englas 01.01.2020–31.12.2020 Nõukogu liikmed ja neile makstud tasu 2020. aastal: Nõukogu liikmed Tasu kogusumma € Jaan Kõrgesaar (nõukogu esimees) 4320 Toomas Mihkelson 2880 Priit Eelmäe 1200 Agris Koppel 2880 Margus Täht 2880 Ülevaade sisekontrollisüsteemi toimimise kohta HNRK-s: Juhatuse tegevuse üle teeb kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja teeb järelevalvet nii nõukogu koosolekutel kui koosolekutevahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. Lisaks nõukogule teevad haiglas kvaliteedi hindamist ja sisekontrolli kvaliteedispetsialistid ja teised selleks volitatud töötajad. Nõukogu korraldas 2020. aastal sisekontrolli järjepidevalt ning käsitles järelevalvetemaatikat nõukogu koosolekutel. 3.4.6 Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond Sihtasutuse täidesaatev organ koosneb ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Fondil on 6-liikmeline nõukogu, mis koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja (2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Eesti Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond juhatuse liikmed 2020. aastal: Juhatuse liikmed Periood Eero Kiipli 01.01.2020–31.12.2020 Nõukogu liikmetele 2020. aastal tasu ei makstud. Nõukogu liikmed Periood Toomas Sepp (nõukogu esimees) 01.01.2020–31.12.2020 Monika Haukanõmm 01.01.2020–31.12.2020 Silver Drenkhan 01.01.2020–31.12.2020 Siiri Tõniste 01.01.2020–31.12.2020 Liina Kanter 01.01.2020–31.12.2020 Agris Koppel 01.01.2020–31.12.2020 2020. aastal toimus seitse nõukogu koosolekut (06.01; 16.03; 13.05; 19.06; 03.08; 08.09; 08.12), kus käsitleti muu hulgas järgmisi teemasid:  2020. aasta põhieesmärk ja ülesanded;  kriisikaardi pilootprojekt;  2020. aasta eelarve;  2021. aasta eelarve prognoos;  organisatsiooni koduleht ja sotsiaalmeedia kanal. 3.4.7 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus Sihtasutuse tööd juhivad 5-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus, kes lähtuvad oma töös sihtasutuse põhikirjast. 16 Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teeb järelevalvet juhataja tegevuse üle. 2020. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut, millest kolm olid e-koosolekud. Nõukogu koosolekutel arutati järgmisi teemasid:  COVID-19 piirangud ning tegevuse ümberkorraldamine;  sihtasutuse 2019. aasta majandusaasta aruande kinnitamine;  2021. aasta eelarve;  sihtasutuse tegevuse kvaliteet ja selle parandamine;  regulaarne ülevaade sihtasutuse juhtimisest ja majandustegevusest;  arengukava koostamine;  dementsuse kompetentsikeskuse investeeringud;  koostööprojektid ja partnerlus erinevate organisatsioonidega;  sihtasutuse võimalik üleminek kohalikele omavalitsustele;  jooksvad küsimused. SA Koeru Hooldekeskus juhatuse liikmed 2020. aastal: Juhatuse liikmed Periood Terje Teder 01.01.2020–31.12.2020 Hooldekeskuse nõukogu liikmed ja neile makstud tasu 2020. aastal. Nõukogu liikmed Tasu kogusumma € Rait Kuuse (nõukogu esimees) 4320 Pipi-Liis Siemann 2880 Rait Pihelgas 2160 Anneli Ratnik 240 Maire Raidvere 2880 Anneli Tumanski 480 Toomas Tammik 148,58 17 SIHTASUTUS: Sihtasutuse nimi SA Eesti Puuetega Inimeste Fond Sihtasutuse eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist. Puuetega inimeste võrgustikku kuuluvate organisatsioonide taotlustele rahastuse hankimine ning TEGEVUSEESMÄRK 1.1: taotluste rahastamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA ÜRO Peaassamblee resolutsioonist 48/96, reegel 18. Selleks, et organisatsioonid saaksid neid rolle täita, on riik reegliga 16 võtnud kohustuse Puuetega inimeste organisatsioonide taotluste „Riik garanteerib seadusandlikus rahastamine kasvab aastaks 2023 üle 20 % mis Eesmärgi tase aruandeaastale eelneva majandusaasta lõpu seisuga korras vahendite laekumist Eesti läbi suurenevad puuetega inimeste võimalused Puuetega Inimeste Fondi, mis ühiskonnas aktiivsemalt osaleda. toetaks erinevaid uusi projekte ning programme, mille eesmärgiks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku edendamine." 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Jaotatud toetussummad kokku eurodes 1200000 1070794 1200000 1290000 1400000 1.1.2 Toetatud projektide arv 49 50 56 54 54 … PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Järgmine põhikirjaline eesmärk, kui neid on mitu TEGEVUSEESMÄRK 2.1: EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 2.1.2 … TEGEVUSEESMÄRK 2.2: EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 2.2.2 … Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2020 aastal saime toetada 50 projekti, mis on planeeritust 1 projekti võrra rohkem. Enam toetatud projekti jaoks saime raha tänu "Punktkirja noodiaabitsa" projekti heaks laekunud annetustele. Kahjuks tulenevalt COVID-19 eriolukorrast tingitud väiksematest finantsvahenditest, ei olnud võimalik avada aastal 2020 "Psüühikahäiretega inimestele ja nende lähedastele tugigruppide loomise" taotlusvooru. Plaanitud taotlsvooru saime läbi viia 2021 kevadel. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Eesmärgid on olnud realistlikud ning SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on oma eesmärke täitnud. Märkused udu toetada ja soodustada e suurendamist ning neile rahastuse hankimine ning SEOS ARENGUKAVAGA RO Peaassamblee solutsioonist 48/96, reegel 18. elleks, et organisatsioonid aksid neid rolle täita, on riik egliga 16 võtnud kohustuse iik garanteerib seadusandlikus rras vahendite laekumist Eesti uuetega Inimeste Fondi, mis etaks erinevaid uusi projekte ng programme, mille smärgiks on puuetega meste iseseisva toimetuleku endamine." 2024 Eesmärk 1400000 54 EOS ARENGUKAVAGA 2024 Eesmärk EOS ARENGUKAVAGA 2024 Eesmärk änu "Punktkirja noodiaabitsa" olnud võimalik avada aastal i viia 2021 kevadel. SIHTASUTUS: SA Koeru Hooldekeskus Erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine, sh PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega. osutada klientidele kvaliteetset ja asjakohast teenust tagades klientide ja nende TEGEVUSEESMÄRK 1.1: lähedaste rahulolu ning teenuste vastavuse kvaliteedistandardile EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 1.1.1. koolitusel osalenud tegevusjuhendajatest % 1.1.2. Arengustrateegia 2020- 100% Kohandatud ruumid dem.puuduvad- 0% teenusekohtadest 2030 2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk koostöös 1.1.1 Sotsiaalkindlustusametiga 100% 100% 100% 100% 100% 100% erihoolekandeteenuste dementsusega inimeste 1.1.2 teenusekohad on 100% 100% 100% 100% 100% 100% kohandatud keskkonnas … PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: SA on majanduslikult jätkusuutlik TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Sihtasutuse jätkusuutlikkuse tagamine, säilitades stabiilse sissetuleku teenustelt EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Arengustrateegia 2020- Teenusekohad on täidetud 97% tegevusloa mahust Teenusekohtade täituvus 97% 2030 2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Ööpäevaringse 2.1.1 erihoolekandeteenuse 100% 97,00% 99% 99% 99% 99% teenusekohtade täituvus Üldhooldusteenuse 2.1.2 100% 97% 100% 100% 100% 100% teenusekohtade täituvus Iseseisva statsionaarse … 100% 93,30% 100% 100% 100% 100% õendusabi ravijuhtude arv TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Tagada teenuste kvaliteet läbi pädeva personali olemasolu EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Arengustrateegia 2020- Professionaalse ja hea vaimse tervisega personali olemasolu Erialase kvalifikatsiooniga personal 2030, Finantsplaan 2015- kvaliteetsete teenuste osutamiseks 100% 2020 2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 100% Hooldajate 100% 100% 100% hooldajjatest töökohapõhises õppes töötajatest töötajatest töötajatest 2.2.1 9 9 on õpib 9 töötajat, kutsetunnist kutseõppe kutseõppe kutseõppe katkestajaid ei ole usega läbinud läbinud läbinud 100% 100% 100% 100% Tegevusjuhendaja kutse töötajatest töötajatest töötajatest töötajatest 2.2.2 omandamine esimese 3 3 kutsetunnist kutsetunnist kutsetunnist kutsetunnist tööaasta jooksul usega usega usega usega Supervisiooni läbinud 2.2.3. 0 0 100% !00% 100% 100% töötajad Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Teenusekohtade täituvus- 2020. aastal oli 6 kuud renoveerimise tõttu suletud 1 üldhooldusosakond (29 kohta). Õenduse mahu täitmist mõjutas oluliselt eriolukord ja COVID-pandeemia riigis. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta SA Koeru Hooldekeskuse juhatuse liige 2020. aastal oli Terje Teder. 2020 aasta märksõnadeks olid sihtasutuse majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine ja dementsuse valdkonna arendus- ja koolituskeskuse rajamine. Projekt lõpetati tähtajaliselt ning eesmärgid täideti. Märkused SIHTASUTUS: SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemeliste PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: tervishoiuteenuste, sellega kooskõlas olevate muude teenuste ja sotsiaalteenuste osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes. Kõik Eesti seljaajukahjustuse, s.h seljaajutraumaga inimesed ning kõik peaajutraumaga inimesed TEGEVUSEESMÄRK 1.1: jõuavad HNRK-sse esmasele intensiivsele taastusravile. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE Eesti Haigekassa (EHK) poolt rahastatud intensiivse taastusravi voodipäevade 40% (kood 8029 ja 8028) osakaal kõigist EHK voodipäevadest 2019: 40% 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesti Haigekassa (EHK) poolt rahastatud intensiivse taastusravi voodipäevade (kood 1.1.1 42% 46% 44% 45% 8029 ja 8028) osakaal kõigist EHK voodipäevadest vaadeldaval aastal HNRK osutab kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust statsionaarselt 102 voodil, millest TEGEVUSEESMÄRK 1.2: vähemalt 75% täidetakse koostöös Eesti Haigekassaga, 25% koostöös teiste rahastajatega. HNRK voodihõive on vähemalt 80%. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE (1) Eesti Haigekassa poolt rahastatud voodipäevade osakaal kõigist voodipäevadest 2019: 88%; (2) Teiste rahastajate poolt rahastatud (1)85%; (2) 15%; (3) 85% voodipäevade osakaal kõigist voodipäevadest 2019: 12%; (3) Voodihõive 2019: 83% 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesti Haigekassa poolt rahastatud 1.2.1 voodipäevade osakaal kõigist 80% 90% 75% 75% voodipäevadest. Teiste rahastajate poolt rahastatud 1.2.2 voodipäevade osakaal kõigist 20% 10% 25% 25% voodipäevadest. 1.2.3 Voodihõive 85% 65% 85% 85% Ambulatoorseid teenuseid: taastusravi, tööalane ja sotsiaalne rehabilitatsioon, esmatasandi TEGEVUSEESMÄRK 1.3: füsioteraapia osutatakse aastas vähemalt 1800 haigusjuhul. HNRK osutab päevaravi- ning kodukohapõhiseid teenuseid. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE Säilitada sama suurusjärk: (1) ambulatoosed juhte Ambulatoorsete juhtude koguhulk 2019: 1677; Päevaraviteenuseid 2019. ca 1700 juhtu; (2) päevaravi lugusid ca 50; (3) aastal ei osutatud ning kodukohapõhiseid teenuseid (füsioteraapiat) osutati füsioteraapiat kodus osutatakse vähemalt kahes vähemalt kahes asukohas. asukohas. 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk 1.3.1 Ambulatoorsete juhtude koguhulk. 1700 1766 1800 1800 1.3.2 Päevaravi juhtude hulk. 50 22 80 80 Füsioteraapia koduteenuste osutamise 1.3.3 2 2 2 2 asukohtade hulk. HNRK rakendab interdistsiplinaarset lähenemist: meeskonnatöö tegevuste eesmärgistamiseks ning TEGEVUSEESMÄRK 1.4: tulemuste hindamiseks toimub 95% 12 päeva ja sellest kauem kestvatel juhtudel, 85% toimunud meeskonnatöödest on kaasatud patsient/klient, 15% tema lähedane. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE (1) Meeskonnatööde hulk 2019: 1353; (2) Meeskonnatööde toimumise osakaal 14-päevastel ja pikemate juhtude hulgast 2019: 91,93%; (3) Patsientide (1) 1500; (2) 95%; (3) 85%; (4) 14% osalemise osakaal toimunud meeskonnatöödest 2019: 79,900%; (4) Lähedaste osalemise osakaal toimunud meeskonnatöödest 2019: 8,78% 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk 1.4.1 Meeskonnatööde hulk 1500 1179 1600 1700 Meeskonnatööde toimumise osakaal 14- 1.4.2 95% 70,12% 95% 95% päevastel ja pikemate juhtude hulgast Patsientide osalemise osakaal toimunud 1.4.3 85% 71,25% 85% 85% meeskonnatöödest Lähedaste osalemise osakaal toimunud 1.4.4 14% 5,60% 15% 15% meeskonnatöödest Vähemalt 75% inimeste taastusravi ja rehabilitatsiooni üldeesmärkidest nende igapäevaelus osalem TEGEVUSEESMÄRK 1.5: toetamisel on täidetud täielikult või osaliselt. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE Saavutatud eesmärkide osakaal meeskonnatöödel püstitatud eesmärkidest 2019: hinnanguliselt ca 85% (tehnilistel põhjustel ei olnud täpse % arvutamine 75% võimalik). 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk 2020. aastal uuendasime vastavat Saavutatud eesmärkide osakaal aruannet, 1.5.1 85% 90% 90% meeskonnatöödel püstitatud eesmärkidest mistõttu täpset % ei ole võimalik esitada. Patsiente aktiveerivaid teenuseid pakutakse statsionaarsel taastusravil ja päevaravil vähemalt 3 tund TEGEVUSEESMÄRK 1.6: päevas. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE Patsiente aktiveerivaid teenuseid statsionaarsel taastusravil üldkeskmisena kogu haigla patsientidega arvestatult 2019: 2,2 h/päevas. Päevaravi vormis 2,2 h/päevas teenustel 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Aktiveerivate tegevuste hulk keskmiselt 1.6.1 tundides päevas kogu haigla statsionaarse 2,5 h/päevas 2,25 h/päevas 3 h/päevas 3 h/päevas patsientuuri arvestuses. Aktiveerivate tegevuste hulk keskmiselt 1.6.2 tundides päevas kogu haigla päevaravi 2,5 h/päevas 2,02 h/päevas 3 h/päevas 3 h/päevas patsientuuri arvestuses. HNRK-s töötab kaasaegse taastusravi- ja rehabilitatsioonialase haridusega meeskond (ravitööga TEGEVUSEESMÄRK 1.7: seotud spetsialistid), mille liikmetest vähemalt 10%-l on valdkonnaspetsiifiline magistritaseme haridu EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE (1) Valdkondliku vähemalt magistrikraadiga põhitegevusega tegelevate spetsialistide osakaal kõigist põhitegevusega tegelevatest spetsialistidest (1) 10%; (2) 5 2019: 16% (2)Valdkondlikus kraadiõppes õppijate hulk 2019: 3 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Valdkondliku vähemalt magistrikraadiga põhitegevusega tegelevate spetsialistide 1.7.1 12% 16% 12% 13% osakaal kõigist põhitegevusega tegelevatest spetsialistidest 1.7.2 Valdkondlikus kraadiõppes õppijate hulk 5 3 5 5 TEGEVUSEESMÄRK 1.8: HNRK-s töötab vähemalt 175 inimest, neist 70% on otseselt seotud teenuse osutamisega. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE (1) Töötajate hulk 2019: 154; (2) Otseselt teenuste osutamisega seotud (1) 165; (2) 70% töötajate osakaal töötajate koguhulgast 2019: 73,39% 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk 1.8.1 Töötajate hulk 160 159 175 175 Otseselt teenuste osutamisega seotud 1.8.1 70% 71,70% 70% 70% töötajate osakaal töötajate koguhulgast Töötajate keskmine rahulolu üldhinnang enda töökohale on 3,7 HNRK rahulolu-uuringu 4-punkti TEGEVUSEESMÄRK 1.9: skaalal. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE HNRK töötajate keskmine rahulolu üldhinnang enda töökohale 2019: 3,47 3,6 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk HNRK töötajate keskmine rahulolu 01.09.2001 3,65 3,46 3,7 3,7 üldhinnang enda töökohale HNRK-s on kasutusel vähemalt 2 juhtimistööriista, mis tagavad läbipaistvuse, efektiivsuse ning avatu TEGEVUSEESMÄRK 1.10: nii teenuse osutamisel kui koostöös teenuse tarbijate, partnerite ning töötajatega. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE 2019 lõpu seisuga kasutusel PowerBI visualiseerimissüsteem ning Kasutusele on võetud vähemalt üks LEAN kvaliteedisüsteem EQUASS. tööriistadest. 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk 01.10.2001 Kasutusel olevate juhtimistööriistade hulk. 2 2 3 3 HNRK juurdeehitust taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste paindlikumaks, efektiivsemaks ja TEGEVUSEESMÄRK 1.11: sisukamaks osutamiseks on alustatud. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE 2019. aastal kinnitas Sotsiaalminister HNRK funktsionaalse arengukava I ja II HNRK juurdeehitust on alustatud. etapi. Ette valmistati projekteerimise hange. 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Ei. SoMis kinnitati funktsionaalse Juurdeehituse arengukava I ja Projekti projekt on II etapp ning Juurdeehituse loomise hange valmis. Olemas 01.11.2001 Juurdeehitust on alustatud valmis on projekteerimist on on võimalused dokumentatsioo on alustatud. väljakuulutatud. juurdeehituse n rahastamiseks. projekteerimise hanke välja kuulutamiseks. HNRK koolitus- ja teadusüksuses töötab vähemalt üks täiskohaga töötaja, praktikat juhendatakse TEGEVUSEESMÄRK 1.12: vähemalt 8000 tundi aastas, käimas on vähemalt 2 kliinilist uurimisprojekti, koostatud vähemalt 5 patsiendi käsitlusjuhendit. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE (1) Teadus- ja koolitusüksuse töötajate hulk 2019: 0; (2) Juhendatud praktikatundide hulk 2018: 13223; (3) Kliiniliste uuringuprojektide hulk 2019: 3; (1) 1; (2) 8000; (3) 3; (4) 3 (4) Koostatud käsitlusjuhendite hulk 2019: 2 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk 01.12.2001 Teadus- ja koolitusüksuse töötajate hulk 1 0 1 2 01.12.2002 Juhendatud praktikatundide hulk 8000 9087 8000 8000 01.12.2003 Kliiniliste uuringuprojektide hulk 3 3 4 4 01.12.2004 Koostatud käsitlusjuhendite hulk 3 1 5 6 HNRK Toetusfond toimib HNRK ravitöös vajalike arendustegevuste ning maailmatasemel kvaliteedi TEGEVUSEESMÄRK 1.13: tagamise toetamiseks, toetusfondi kaudu on rahastatud vähemalt 5 arendusprojekti. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE HNRK Toetusfondi abiga rahastatud projektide hulk 2019: 3 3 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk HNRK Toetusfondi abiga rahastatud 1.13.1 2 3 2 3 projektide hulk TEGEVUSEESMÄRK 1.14: HNRK-l on kõigi teenuste kvaliteedistandardiks EQUASS. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE EQUASS kvaliteedisertifikaadi olemasolu 2019: jah jah 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk 1.14.1 EQUASS kvaliteedisertifikaadi olemasolu jah jah jah jah Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2020. aasta oli eripärane koroonaviiruse pandeemia ja kevadel kehtinud riikliku eriolukorra tõttu. Eriolukorrast tulenenud plaanilise ravi peatamine mõjutas HNRK tegevust väga palju, iseäranis suure mõjuga oli haiglast haiglasse patsientide suunamise oluline langus (HNRK-sse suunati väga vähe patsiente). Kõigi vähem täidetud eesmärkide juured on koroonaaastas ja sellega kaasnenud muudatustes. Positiivne on, et suutsime hoida HNRK toimepidevust ning olime teenuse ümberorganiseerimisel väga paindlikud, seetõttu suutsime ära täita ka ambulatoorsed eesmärgid. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Aruandes kirjeldatud tegevuseesmärgid on HNRK arengukava 2019-2021 kirjeldatud strateegilisi eesmärke toetavad eesmärgid. 2020. aasta tegevustena saavutatu tulemused rahuldasid haigla nõukogu ning on ka haigla juhatuse hinnangul aidanud edukalt kaasa arengukava eesmärkide tulemuste poole liikumisel vaatamata koroonaaastale. Jätkuvalt on peamiseks murettekitavaks aspektiks HNRK võimekus maksta spetsialistidele konkurentsivõimelist palka, sest HNRK näol on tegu spetsiifilise raviasutusega, mis osutab monoprofiilseid teenuseid, mille hind ei ole väga pikka aega tõusnud ning mille töötajaskonnast ca 60% moodustavad mitte- tervishoiutöötajad. Järgmistel aastatel hakkavad need aspektid kõige enam mõjutama HNRK jätkusuutlikkust ja edukust planeeritud eesmärkide saavutamisel. Vastavasisulise pöördumise kirjutas 2020. aasta suvel HNRK nõukogu ja juhatus ka Eesti haigekassa nõukogu esimehele ja juhatuse esimehele. Märkused nikeskus se ja kasutamise kaudu kõrgetasemeliste e muude teenuste ja sotsiaalteenuste osutamine ning umaga inimesed ning kõik peaajutraumaga inimesed aastusravile. SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 45% 46% abilitatsiooniteenust statsionaarselt 102 voodil, millest igekassaga, 25% koostöös teiste rahastajatega. HNRK SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 75% 75% 25% 25% 85% 85% ane ja sotsiaalne rehabilitatsioon, esmatasandi 800 haigusjuhul. HNRK osutab päevaravi- ning SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 1800 1800 80 80 3 3 mist: meeskonnatöö tegevuste eesmärgistamiseks ning a ja sellest kauem kestvatel juhtudel, 85% toimunud ent, 15% tema lähedane. SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 1700 1700 95% 95% 85% 85% 15% 15% litatsiooni üldeesmärkidest nende igapäevaelus osalemise SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 90% 90% statsionaarsel taastusravil ja päevaravil vähemalt 3 tundi SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 3 h/päevas 3 h/päevas 3 h/päevas 3 h/päevas habilitatsioonialase haridusega meeskond (ravitööga lt 10%-l on valdkonnaspetsiifiline magistritaseme haridus. SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 13% 15% 5 5 70% on otseselt seotud teenuse osutamisega. SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 175 175 70% 70% a töökohale on 3,7 HNRK rahulolu-uuringu 4-punkti SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 3,7 3,7 öriista, mis tagavad läbipaistvuse, efektiivsuse ning avatuse tarbijate, partnerite ning töötajatega. SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 4 4 tsiooniteenuste paindlikumaks, efektiivsemaks ja SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Juurdeehitust Juurdeehitus on on alustatud. valmis. hemalt üks täiskohaga töötaja, praktikat juhendatakse emalt 2 kliinilist uurimisprojekti, koostatud vähemalt 5 SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 2 2 8000 8000 5 5 7 7 alike arendustegevuste ning maailmatasemel kvaliteedi rahastatud vähemalt 5 arendusprojekti. SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk 3 3 iks EQUASS. SEOS ARENGUKAVAGA HNRK arengukava 2019-2021 2023 2024 Eesmärk Eesmärk jah jah st tulenenud plaanilise ravi peatamine mõjutas HNRK RK-sse suunati väga vähe patsiente). Kõigi vähem hoida HNRK toimepidevust ning olime teenuse oetavad eesmärgid. 2020. aasta tegevustena saavutatud va eesmärkide tulemuste poole liikumisel vaatamata konkurentsivõimelist palka, sest HNRK näol on tegu ning mille töötajaskonnast ca 60% moodustavad mitte- t ja edukust planeeritud eesmärkide saavutamisel. ogu esimehele ja juhatuse esimehele. SIHTASUTUS: SA Viljandi Haigla, Jämejala, Viljandi vald 71024 Viljandi Maakond. oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides. TEGEVUSEESMÄRK 1 Töötajaskond tunnetab, et Viljandi Haiglas on hea töötada ja areneda EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA haigla prioriteediks on tagada töötajate Soovitusindeks. Algtase 2020 = 38 Lõpptase 2024 = 45 arenguvõimalused, rahulolu ja motiveeritus 2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Kriitiliste ametikohtade 1,1 82% 82% 85% 90% 95% 95% täituvusindeks (%). Abiarstid 10 Abiarstid 14 Abiarstid 15 Abiarstid 15 Abiarstid 15 Abiarstid 15 Ajutiselt tööl olevad residendid residendid residendid residendid residendid residendid 1,2 tudengid 15 abiõed 15 15 17 17 18 40 abiõed 35 abiõed 40 abiõed 40 abiõed 45 abiõed 50 Arstipraktika ndid - kohad Arstipraktika Arstipraktika Arstipraktika Arstipraktika Arstipraktika täidetud, ndid - 90% ndid - 90% ndid - 100% ndid - 100% ndid - 100% residendid 1,3 Praktikakohtade täituvus residendid - residendid - residendid - residendid - residendid - 80% kohad 100% 100% 100% 100% 100% täidetud, õed - 82% õed - 90% õed - 100% õed - 100% õed - 100% õed - kohad täidetud Tagatud organisatsiooni pikaajaline arenguvõimekus läbi uute teenuste TEGEVUSEESMÄRK 2 rakendamise EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Pikaajaliselt Uued teenused käivitatud: 5 Lõpptase 2024: 5 arendusvõimekas ja uusi võimalusi otsiv 2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk PAIK leping PAIK leping kohustused kohustused PAIK leping täidetud täidetud va kohustused Insulditeeko lõppraport ja Koordinatsio täidetud nd leping Integreeritud teenuste lõpukonvere oniprojekt 2,1 Insulditeeko kohustused arendamine nts kohustused nd leping täidetud Insulditeeko täidetud kohustused Koordinatsio nd leping täidetud oniprojekt kohustused kohustused täidetud täidetud Kontseptsio Uue oni- Uus Uus Kontseptsio Kõikide uue tervisekesku dokument tervisekesku tervisekesku oni- maja Uue tervisekeskus-haigla s- haigla kõikide uue s-haigla s-haigla 2,2 dokument osapooltega mudeli arendamine kontseptsioo maja mudel I mudel II läbiarutamis lepingud ni sisend osapooltega etapp etapp eks valmis sõlmitud kogutud kooskõlastat rakendatud rakendatud ud Loodud Loodud Noorukite- Dementsuse Vaimse tervise sõltuvushaig noorukite- psühhiaatria diagnostika 2,3 kompetentsikeskuse ete ravi psühhiaatria teenus teekonna arendus kompleks- teenus loodud piloot teenused 1.Koduhaigl a 2.Kohtumäär usega erihoolekand e teenus 3.Ambulatoo rsed kaugvastuvõ tud 4.Statsionaa 2,4 Uued teenused käivitatud 5 5 5 5 5 rne taastusravi 5. Reumatoloo gia arsti ja õe vastuvõtud ja uuringud 6. Õdede iseseisvad vastuvõtud TEGEVUSEESMÄRK 3 Klient ja patsient tunneb, et temast hoolitakse EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Positiivne kliendikogemus 2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Tervikumis Tervikumis Loodud uus Spontaanse on on Loodud uus tagasiside tagasiside spontaanse spontaanse tagasiside Patsiendtide kanal: uued kogumise tagasiside tagasiside Spontaanne tagasiside 3,1 kanal: nõukoda elektroonilis kontseptsioo kogumise kogumise positiivne / negatiivne patsientide käivitatud ed n on uus uus nõukoda tagasisideka ajakohastatu kontseptsioo kontseptsioo nalid d n n täielikult realiseeritud kasutusel Teenindus- Teenindus- kanalite kanalite juhtimine juhtimine Teenindus- Tervisekesk Kontaktianal Kontaktianal kanalite Haigla Eeldused us-haigla 3,2 Teeninduse arendamine üüsi üüsi juhtimine kontaktide loodud kontaktide ettevalmistu ettevalmistu Kontaktianal juhtimine juhtimine s, Tableau s, Tableau üüs rakendamin rakendamin e e algtase algtase 3,3 Soovitusindeks 80 80 80 80 määratud 2020=84 1. Registratuur 2. Analüüside andmine 3. Eriarsti ambulatoors e vastuvõtu füüsiline infokeskkon d 4. Kaug- ja videovastuv õtud 5. Insuldipatsie ndi teekond Analüüsitud ja Viljandi opitimeeritud 3,4 10 haiglas 25 30 40 45 patsienditeekondade arv 6. (kumuleeruv) Koduhaigla patsient 7. COVID-19 testimine 8. COVID-19 kontrollpunkt id 9. Pakidautom aat statsionaari patsiendile 10. Juhitud terviseteenu sele suunamine perearstilt Haigla püsib majanduslikult jätkusuutlik ning on võimeline arenema TEGEVUSEESMÄRK 4 vastamaks ka tulevikus kaasaegse haiglale esitatavatele ootustele ja nõuetele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA haigla püsib majanduslikult jätkusuutlik ning on võimeline arenema vastamaks ka tulevikus kaasaegse 2020 2021 2022 2023 2024 TULEMUSINDIKAATOR TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Rakendatud efektiivsuse 4,1 3 2 3 5 10 10 mõõdikute arv Ambulatoorn Ambulatoorn Ambulatoorn Ambulatoorn Ambulatoorn Ambulatoorn e ravi e ravi 60000 e ravi 60000 e ravi 60000 e ravi 60000 e ravi 60000 54952, Päevaravi Päevaravi Päevaravi Päevaravi Päevaravi Päevaravi 1500, 1500, 1500, 1500, 1500, 1295, Statsionaarn Statsionaarn Statsionaarn Statsionaarn Statsionaarn Statsionaarn e ravi 4500. e ravi 4500. e ravi 4500. e ravi 4500. e ravi 4500. 4,2 Ravimahtude täitmine e ravi 3845, Amb Amb Amb Amb Amb Amb ennetus- ennetus- ennetus- ennetus- ennetus- ennetus- koduõendus koduõendus koduõendus koduõendus koduõendus koduõendus 2700, Stats 2700, Stats 2700, Stats 2700, Stats 2700, Stats 2084, Stats õendusabi õendusabi õendusabi õendusabi õendusabi õendusabi 650 650 650 650 650 512 Arendame taristut Erinevate •Haigla ja tervisekeskus investeering kesklinnas uprojektide Erinevate Erinevate Erinevate Erinevate •Pärna tee 3 hoone ERF taotlus ettevalmistu investeering investeering investeering investeering realiseerimine kinnitatud, s, taotluste uprojektide uprojektide uprojektide uprojektide •Erihoolekande majad projektid esitamine, 4,3 ajakavajärgn ajakavajärgn ajakavajärgn ajakavajärgn •Sundravi hoone ettevalmistat investeering e e e e rekonstrueerimine ud vastavalt uplaanide realiseerimin realiseerimin realiseerimin realiseerimin •Logistikakeskus ajakavale ajakavajärgn e e e e •Akuutravi hoone e rekonstrueerimine realiseerimin •Sundravi uus hoone e SIHTASUTUS: Sihtasutus Jõgeva Haigla PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ning inimeste rahulolu pakutavate teenustega TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tervishoiuteenuste arendamine ja osutamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid, Osutada kõiki meditsiiniteenuseid, mis on Vastab Eesti Haiglavõrgu koduõendus-hooldusteenust ja koolitervishoiuteenust. piirkonnas vajalikud arengukavale 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Taastusravi teenuste mahu tõus tuh.eur 0 -23 5 5 5 teenuste Ühistegevuse arendamine maakonna teiste 1.1.2 kättesaadavus raviasutustega e paranemine Töötajate koolitus kompuutertomograafi 1.1.3 4 0 2 0 0 jaoks 1.1.4 Jalaravi kabineti töö käivitamine 8 11 12 12 12 Kompuuterdomograafilise teenuse 1.1.5 28 57 60 60 60 arendamine teenuse maht tuh.eur PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Tegevusteks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ning infrastruktuuri töö ja arengu tagamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Funktsionaalsed ümberkorraldused ruumiprogrammis EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Elektrisüsteemid vajavad kaasajastamist ja veevarustuse süsteem Vastab Eesti Haiglavõrgu uuendamist. Tuletõrjesignalisatsioonist on välja ehitatud I järk Viia maja tehnosüsteemid nõuetele vastavaks arengukavale 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Haigla elektrisüsteemi kaasajastamine ja 2.1.1 10 11 22 20 25 nõuetele vastavusse viimise jätkamine (tuh 2.1.2 Ruum kompuutertomograafile 3 4 0 0 0 2.1.3 Päikeseenergia park A-korpuse katusele 3 3 3 3 3 TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Teenuste osutamiseks vajalike meditsiiniseadmete ja seadmete soetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Vastab Eesti Haiglavõrgu Olemasolevad seadmed vajavad uuendamist. Töökorras meditsiiniseadmed. arengukavale 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Uuringuteks vajaliku aparatuuri soetamine 2.2.1 20 0 36 30 50 (tuh.eur) Füsioterapeutilise aparatuuri uuendamine 2.2.2 3 6 3 3 3 (tu.eur) 2.2.3 Generaatori soetamine 0 0 30 0 0 TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Infosüsteemide arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimub pidev arendustegevus, digitaalse haigusloo uuendamine ja Vastab Eesti Haiglavõrgu Raviteenuse kvaliteedi tõus parendamine arengukavale 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 Arvutipargi uuendamine (tuh.eur) 10 6 10 10 10 2.3.2 Digiregistratuuri arendus 1 1 1 1 1 Serveripargi ja selle tarkvara viimine 2.3.3 0 14 22 0 0 nõutavale tasemele Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Täitsime eesmärke vastavalt majanduslikele võimalustele. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Rahuldav. Märkused kutavate teenustega SEOS ARENGUKAVAGA astab Eesti Haiglavõrgu engukavale 2024 Eesmärk 5 0 12 60 a arengu tagamine EOS ARENGUKAVAGA astab Eesti Haiglavõrgu engukavale 2024 Eesmärk 25 0 3 mine EOS ARENGUKAVAGA astab Eesti Haiglavõrgu engukavale 2024 Eesmärk 50 3 0 EOS ARENGUKAVAGA astab Eesti Haiglavõrgu engukavale 2024 Eesmärk 10 1 0 SIHTASUTUS: PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: TEGEVUSEESMÄRK 1.1: EESMÄRGI ALGTASE Plaanilise ravitöö on COVID-19 eriolukorra tõttu (I laine ja II laine aasta lõpus) piiratud TULEMUSINDIKAATOR 1.1.1. Plaanilise ravitöö taastamine 1.1.2. Plaanilise ravitöö taastamine 1.1.3. Plaanilise ravitöö taastamine EESMÄRGI ALGTASE COVID-19 haigete ravivajaduse kasvamisel ei ole piisavalt hingamisaparaate TULEMUSINDIKAATOR Kriisiolukordadeks valmisoleku suurendamine 1.1.4. 1.1.5. Kriisiolukordadeks valmisoleku suurendamine EESMÄRGI ALGTASE Osa haigla taristust on amortiseerunud ja vajab renoveerimist TULEMUSINDIKAATOR 1.1.6. Haigla taristu kaasajastamine 1.1.7. Haigla taristu kaasajastamine 1.1.8. Haigla taristu kaasajastamine TEGEVUSEESMÄRK 1.2: EESMÄRGI ALGTASE Olemasolev kliinikumi kliinikute ja teenistuste struktuur TULEMUSINDIKAATOR 1.2.1. Erialase ja juhtimisalase karjääri mudeli kehtestamine EESMÄRGI ALGTASE Tähtajatu karjäärmudel TULEMUSINDIKAATOR 1.2.2. Erialase ja juhtimisalase karjääri mudeli kehtestamine EESMÄRGI ALGTASE Arenguvestlused toimusid vanas formaadis TULEMUSINDIKAATOR 1.2.3. Arenguvestluste läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE Töötajate rahulolu-uuring eriolukorraga toimetuleku kohta, 94% TULEMUSINDIKAATOR 1.2.4. Töötajate rahulolu parandamine ja analüüsimine EESMÄRGI ALGTASE Vana siseveeb TULEMUSINDIKAATOR Uus siseveebi platvorm on välja 1.2.5. valitud TEGEVUSEESMÄRK 1.3: EESMÄRGI ALGTASE Koostööpõhimõtted tütarhaiglatega ei ole sõnastatud TULEMUSINDIKAATOR 1.3.1. Koostöö tõhustamine tütarhaiglatega EESMÄRGI ALGTASE Eelarve täitmine vastab planeeritule TULEMUSINDIKAATOR 1.3.2. Eelarvedistsipliini jälgimine EESMÄRGI ALGTASE Kliinikumi haiglate transporti korraldavad haiglad ise TULEMUSINDIKAATOR 1.3.3. Ressursikasutuse parandamine Kasutatakse vana finantstarkvara, kliinikumi ettevõtetes erinavaid TULEMUSINDIKAATOR Finantsanalüütika võimaluste 1.3.4. suurendamine TEGEVUSEESMÄRK 1.4: EESMÄRGI ALGTASE Patsiendi terviklikke raviteekondi ei ole kirjeldatud TULEMUSINDIKAATOR 1.4.1. Patsientide sujuva raviteekonna tagamine EESMÄRGI ALGTASE Olemasolevad digilahendused TULEMUSINDIKAATOR 1.4.2. Digilahenduste kasutusele võtmine ravitöös 1.4.3. Digilahenduste kasutusele võtmine ravitöös 1.4.4. Digilahenduste kasutusele võtmine ravitöös TEGEVUSEESMÄRK 1.5: EESMÄRGI ALGTASE Kliinikumil ja tütarhaiglatel ei ole ühtseid kirjaldatud kvaliteedinõuded TULEMUSINDIKAATOR 1.5.1. Kliinikumil ja tütarhaiglatel on ühtsed kvaliteedinõuded EESMÄRGI ALGTASE Puuduvad ühised ravimite käitlemise juhised võrgustunud haiglates TULEMUSINDIKAATOR 1.5.2. Ühtsete ravimite käitlemise juhiste juurutamine võrgustunud haiglates EESMÄRGI ALGTASE Puudub ühesugune POI (patsiendi ohujuhtumite) süsteem kõigis Kliinikumi haiglates TULEMUSINDIKAATOR 1.5.3. POI (patsiendi ohujuhtumite) süsteemi juurutamine kõigis Kliinikumi haiglates 1.5.4. POI (patsiendi ohujuhtumite) süsteemi juurutamine kõigis Kliinikumi haiglates PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: TEGEVUSEESMÄRK 2.1: EESMÄRGI ALGTASE Keskusena toimivat teadus-arenduskeskust ei ole TULEMUSINDIKAATOR 2.1.1. Teadus- ja innovatsioonitöö süstemaatiline arendamine 2.1.2. Personali erialane areng Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Täidetud rahuldavalt. Märkused Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Ambulatoorse ja statsionaarse arstiabi osutamine Patsiendi- ja perekesksus, parim patseindikogemus SOOVITAV LÕPPTASE piiratud Patsiendid on saanud planeeritud ravi, haiglakeskkond tervishoiuteenuste osutamiseks on turvaline 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Haigekassa ravi rahastamise leping on täidetud täidetud 99,4%, sh Haigekassa ravirahastusleping on täidetud vähemalt 95% eriarstiabi 100,0% vähemalt 95% täidetud, COVID-19 Patsientide haiglasisene COVID-19 nakatumiste arv Patsientide haiglasisene COVID-19 nakatumiste arv hospitaalinfektsioon 22 ehk alla 5% alla 5% 0,06% Kliinikumi töötajate haiglasisene COVID-19 täidetud, COVID-19 Kliinikumi töötajate haiglasisene COVID-19 nakatumiste arv alla 5% infektsiooni 46 ehk 1,00% nakatumiste arv alla 5% SOOVITAV LÕPPTASE COVID-19 haigete raviks on olemas hingamisaoaraadid 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk täidetud (varud vastavad PPE varude täiendamine 6 kuu varudeni PPE varude täiendamine 6 kuu varudeni riigipoolt kehtestatud normidele) täidetud (tarnitud) Hingamisaparaatide arvu suurendamine SOOVITAV LÕPPTASE Planeeritud hooned ja ruumid on kaasajastatud, vastavad tänastele nõuetele ja töötajate ning patsienti 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk CasaNova III etapi ehituse riigihange on lõpetatud ja täidetud CasaNova III etapi ehitus jätkub ehitustegevusega on alustatud A- korpuse järgmise osa renoveerimine on ABE- korpuse osaline renoveerimine on lõpetatud täidetud lõpetatud L. Puusepa 1a renoveerimine on lõpetatud L. Puusepa 1a renoveerimine on lõpetatud täidetud osaliselt (järeltööde osas) Meie töötajad SOOVITAV LÕPPTASE Uus, struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma poolt esitatud ja nõukogu poolt kinnitatud struktuur on lood 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Kaasajastatud struktuur on välja töötatud ja nõukogu täidetud (kinnitatud) Uus juhtimisstruktuur on rakendatud ja elluviidud poolt kinnitatud SOOVITAV LÕPPTASE Tähtajalised juhtimisülesanded 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Kliinikute ja teenistuste juhtimine viiakse üle Juhtimise tähtajaliste lisaülesannete täitmise täidetud osaliselt tähtajalise juhtimisülesande täitmise põhiseks konkursside läbiviimine SOOVITAV LÕPPTASE Arenguvestlused viiakse läbi uues formaadis 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Arenguvestlused kliinikute juhtide ja meditsiiniliste Viiakse läbi arenguvestlused kliinikute juhatajatega täidetud osaliselt (5 kliiniku teenistuste direktoritega on läbi viidud ja meditsiiniliste teenistuste direktoritega uues juhiga) formaadis SOOVITAV LÕPPTASE Hakata mõõtma töötajate lojaalsest ehk soovitusundeksit, määrata algtase 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk täidetud, 94% töötajatest Läbi viidud töötajate rahulolu-uuring eriolukorraga vastas, et kliinikum sai Töötajate lojaalsese (soovitusundeks) hindamine toimetuleku kohta eriolukorra tingimustes Kliinikumis ja tütarhaiglates hästi hakkama SOOVITAV LÕPPTASE Uus atraktiivne, struktueeritud siseveeb, mis tagab parema infovahetuse 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Uus siseveebi platvorm on välja täidetud Uue siseveebi loomine valitud Terviklik tervishoiupiirkond SOOVITAV LÕPPTASE Koostööpõhimõtted tütarhaiglatega on sõnastatud 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Kliinikumi haiglate koostööpõhimõtted on välja täidetud töötatud ja sõnastatud ühtses dokumendis SOOVITAV LÕPPTASE Eelarve täitmine vastab planeeritule 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Kliinikumi haiglate ja kiirabi eelarved on tasakaalus, Kliinikumi haiglate ja kiirabi eelarved on tasakaalus, kliinikute ja teenistuste eelarve täitmine vastab täidetud kliinikute ja teenistuste eelarve täitmine vastab planeeritule planeeritule SOOVITAV LÕPPTASE Kujundatud seisukoht transpordi edasiseks arenguks – kas on mõistlik jätkata teenuse ise osutamiseg sisse osta 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Kliinikumi haiglate transpordikorralduse analüüs/audit täidetud on valminud Kasutatakse ühesugust finantstarkvara kõikides Kliinikumi haiglates 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Uus finantstarkvara Directo on kasutusele võetud täidetud kõigis kliinikumi ettevõtetes Integreeritud ja järjepidev ravi SOOVITAV LÕPPTASE Patsiendi raviteekonnad insuldi, infarkti, vähiravi puhul on kirjeldatud ja ravi juhtimiseks vajalikud digila 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Koostöös Digitervise üksusega on kirjeldatud patsientide raviteekonnad insuldi, infarkti, Viiakse läbi ja lõpetatakse insuldi- ja infarktiravi täidetud vähiravi puhul ja ravi juhtimiseks vajalike protsessi analüüs digilahenduste arendusülesanded SOOVITAV LÕPPTASE Teekaardi digilahendused, sh kliinikumi sisemised arendused on juurutatud ja kasutusel 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk TEHIK-SOM-Haigekassa Teekaardi kokkulepitud TEHIK-SOM-Haigekassa Teekaardi kokkulepitud arendused on teostatud tähtaegselt täidetud arendused on teostatud tähtaegselt E-intensiivravi tööplaan on kokkulepitud ja lepingutingimused läbiräägitud. täidetud täidetud (pilootprojekti Statsionaari ravimikorralduste II arendusetapp on kaasati 5 kliinikut, püsivalt lõpetatud ja pilootprojekti on kaasatud kasutab 3 veel 1 kliinik kliinikut) Ravikvaliteet SOOVITAV LÕPPTASE Kliinikumil ja tütarhaiglatel on ühtsed kirjaldatud kvaliteedinõuded 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Kliinikumi haiglate ülene kvaliteedikomisjon Moodustatud on haiglate ülene kvaliteedikomisjon ei täidetud moodustatud, komisjoni põhimäärus ja liikmed on haiglate juhatuste poolt kinnitatud SOOVITAV LÕPPTASE Kasutatakse ühiseid ravimite käitlemise juhiseid võrgustunud haiglates 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Kliinikumi ravimipoliitika dokument on kooskõlastatud Kliinikumi ravimipoliitika dokumendi rakendamine täidetud osaliselt tütarhaiglate juhatuste poolt ravitöös SOOVITAV LÕPPTASE glates Kasutatakse ühesugust POI (patsiendi ohujuhtumite) süsteem kõigis Kliinikumi haiglates 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk POI on kasutusel Kliinikumis, Valga Haiglas, Põlva POI on kasutusel Kliinikumis, Valga Haiglas, Põlva täidetud osaliselt Haiglas ja Lõuna-Eesti Haiglas (jätkub) Haiglas ja Lõuna-Eesti Haiglas POI analüüs ja järgnevate parendustegevuste POI analüüs ja järgnevate parendustegevuste süsteem toimib regulaarselt koos täidetud osaliselt süsteem juurutamines kõigis tütarhaiglates Kliinikumiga kõigis tütarhaiglates Kliinikumi kui akadeemilise raviasutuse rolli arendamine Kliiniline õpe, teadustöö ja innovatsioon SOOVITAV LÕPPTASE Struktuuri- ja juhtimisreformi rakendamise luuakse teadus-arenduskeskus, mis kuulub teadus- ja arend haldusalasse 2019 2020 Eesmärk Tulemus Eesmärk Loodud arendus- ja innovatsiooniteenistus, Loodud arendus- ja innovatsiooniteenistus, põhimäärus on kinnitatud, teenistuse direktor täidetud osaliselt põhimäärus on kinnitatud, teenistuse direktor ametisse määratud (jätkub) Loodud on Arendusfond ja reglement väljatöötatud täidetud ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA nuste osutamiseks on turvaline Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk PPE varude täiendamine 6 PPE varude täiendamine 6 kuu varudeni PPE varude täiendamine 6 kuu varudeni kuu varudeni ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA nõuetele ja töötajate ning patsientide ootustele Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk CasaNova III etapi ehitustegevuson lõpetatud ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA u poolt kinnitatud struktuur on loodud Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk Viiakse läbi arenguvestlused kliinikute juhatajatega ja meditsiiniliste teenistuste direktoritega uues formaadis ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA algtase Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk Töötajate lojaalsese (soovitusundeks) hindamine Kliinikumis ja tütarhaiglates ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA tuse Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk Kliinikumi haiglate ja kiirabi Kliinikumi haiglate ja kiirabi eelarved on Kliinikumi haiglate ja kiirabi eelarved on eelarved on tasakaalus, tasakaalus, kliinikute ja teenistuste eelarve tasakaalus, kliinikute ja teenistuste kliinikute ja teenistuste täitmine vastab planeeritule eelarve täitmine vastab planeeritule eelarve täitmine vastab planeeritule ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA tlik jätkata teenuse ise osutamisega või on mõistlik teenust Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA d ja ravi juhtimiseks vajalikud digilahendused arendatud Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA urutatud ja kasutusel Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA tes Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk ÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA s Kliinikumi haiglates Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2022 2023 2024 Eesmärk Eesmärk Eesmärk POI juhtumite ühine analüüs POI juhtumite ühine analüüs POI juhtumite ühine analüüs SEOS ARENGUKAVAGA eskus, mis kuulub teadus- ja arendustegevuse juhi Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuseesmärgid 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Eesmärk Eesmärk SIHTASUTUS: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga. Arendame haiglas keskkonda ja töökultuuri, mis lähtub patsiendi vajadustest ning toetab töötajate TEGEVUSEESMÄRK 1.1: pühendumist tööle. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Patsientide rahulolulu indikaatorid on kirjeldatud Rahulolematud patsiendi % (ambulatoorsed) 1,0%. SA Põhja-Eest Regionaalhaigla allolevas tabelis. Rahulolematud patsiendi % (statsionaarsed) 0,5%. arengukava aastateks 2019- Aastaks 2021 on kolleegide keskmine hinnang Juhtide hindamine 360-kraadi metoodika alusel. 2021. struktuuriüksuste juhtdele vähemalt 3,3 palli 5-st. 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Rahulolematud patsiendi % (ambulatoorsed) 1.1.1 0,6% N/A väiksem kui 1,0%. Rahulolematud patsiendi % (statsionaarsed) 1.1.2 N/A väiksem kui 0,5% Kolleegide keskmine hinnang 1.1.3 3,3 3,8 3,3 struktuuriüksuste juhtdele 360 metoodikal Saavutame patsientdele parimad võimalikud ravitulemused, kasutades ära arengut nii meditsiinis kui TEGEVUSEESMÄRK 1.2: ka tervishoiukorralduses; EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Aastal 2016 on Eesti Haigekassa ja Tartu Ülikooli koostöös Erialad on kaetud kvaliteediindikaatoritega. SA Põhja-Eest Regionaalhaigla moodustatud ravikvaliteedi indikaatorite nõukoda erialaseltside E-konsultatsioonide kasv 10% aastas. arengukava aastateks 2019- 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Regionaalhaigla Erialade kaetus kvaliteediindikaatoritega Erialad on Erialad on andmete põhjal arvestades ravikvaliteedi indikaatorite kaetud kaetud 1.2.1 rakendatakse nõukoja poolt kinnitatud kliinilisi kvaliteediindika kvaliteediindikaa 20 indikaatorit 7 ravikvaliteedi indikaatoreid. atoritega. toritega. erialal. Pakume e-konsultatsioone igal aastal 100% 1.2.2 9 140 10 666 11 733 erialadest, kus e-konsultatsioonid on Regionaalhaigla haiglavõrk (võrgustunud 3 tütarhaiglat 4 tütarhaiglat 1.2.3 haiglad ja koostööpartnerlusega haiglad) 7 maakonda 8 maakonda Õpetame, arendame võimalusi õppimiseks ja teadustööks ning teeme koostööd uute lahenduste TEGEVUSEESMÄRK 1.3: leidmiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Põhja-Eesti Regionaalhaiglat mainit 2017. aastal 139 uues Avaldatud teadusartklite (rahvusvaheliselt SA Põhja-Eest Regionaalhaigla publikatsioonis, millest 73 olid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades) arv aastal arengukava aastateks 2019- eelretsenseeritavates ajakirjades. 2021 on 100. 2021. 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Avaldatud teadusartklite arv 1.3.1 (rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates 91 87 100 ajakirjades). Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 1.1.1. ja 1.2.1. COVID levikust tingitud piirangutest tulenevalt patsiendi rahuloluküsitlusi 2020. aastal läbi ei viidud. 1.3.1 2020. aastal avaldati 152 artiklit (2019: 158), sealhulgas publitseeriti rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades 87 (2019: 70) artiklit. Ilmumisel on veel 13 publikatsiooni.Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks maksti 2020. aastal töötajatele 47 taotluse põhjal sihtotstarbelistest fondidest 80 802 eurot (2019: 95 175). Kõigist esitatud taotlustest oli kliiniliste uuringutega seotud tööaja tasustamise taotlusi 15, publikatsioonipreemia taotlusi 20, doktorikraadi omandamise ja juhendamise taotlusi 7 ning muid (teaduslähetused, vahendite soetamine) veel 5. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Märkused 1.1.3. Alates 2018 tehtud 360 hindamiste keskmine hinne tõusis 2020 aastal 3,81 ni (ainult 2020 toimunud hindamiste keskmine oli 4,04). Lisaks teostati 2020 personaliteenistuse poolt 3 psühhosotsiaalset töökeskkonna uuringut - patoloogia keskuses, endoskoopia osakonnas ning naha- ja suguhaiguste keskuses. 1.2.1 . Kliinilised indikaatorid on välja töötatud erialaseltside poolt ja kinnitatud Ravikvaliteedi Indikaatorite Nõukoja poolt. Kokku on Eestis välja töötatud 10 erialal kokku 81 kliinilist indikaatorit, millest 2020. aastal oli EHK-le kättesaadavatele andmetele tuginedes võimalik välja arvutada ja avaldada 7 erialal kokku 27 indikaatorit. Regionaalhaiglas rakendatakse antud leotelust 20 indikaatorit, lähtuvalt kas inikaator kohaldub Regionaalhaigla tegevusele ja andmeid on võimalik koguda. Lisaks EHK indikaatoritele, on Regionaalhaiglas määratud arstiabi põhiindikaatorid. Regionaalhaigla nõukogu kinnitas 2021. aasta aprillis Regionaalhaigla arengukava 2021-2031. Tegevuseesmärkide algtasemete ja eesmärgid defineeritakse 2021. aasta jooksul. se kaudu osutada siooni omandamisele eelneva a teadustööga. ustest ning toetab töötajate SEOS ARENGUKAVAGA A Põhja-Eest Regionaalhaigla engukava aastateks 2019- 21. 2024 Eesmärk ära arengut nii meditsiinis kui EOS ARENGUKAVAGA A Põhja-Eest Regionaalhaigla engukava aastateks 2019- 2024 Eesmärk koostööd uute lahenduste EOS ARENGUKAVAGA A Põhja-Eest Regionaalhaigla engukava aastateks 2019- 21. 2024 Eesmärk 87 (2019: 70) artiklit. Ilmumisel arbelistest fondidest 80 802 ipreemia ine oli 4,04). Lisaks teostati ng naha- ja suguhaiguste ku on Eestis välja töötatud 10 tada ja avaldada 7 erialal alhaigla tegevusele ja andmeid ete ja eesmärgid juhend rida konto: liik/klass/rühm, grupp märk Eesti Puuetega Inimeste Fond SA, TP016301 BILANSS, tuh EUR 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2018 B1 1 VARAD 107 206 488 B2 10 KÄIBEVARA 107 206 488 B3 100+101 + Raha ja finantsinvesteeringud 103 106 485 B4 102+103 + Nõuded ja ettemaksed 4 100 3 B5 106+107 + Immateriaalne käibevara ja bioloogiline vara 0 0 0 B6 108 Varud 0 0 0 B7 15 PÕHIVARA 0 0 0 B8 150 + Osalused avalikus sektoris 0 0 0 B9 151 + Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 0 B10 152+153 + Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 0 0 0 B11 154 + Kinnisvara 0 0 0 B12 155+156 + Materiaalne ja immateriaalne põhivara 0 0 0 B13 157 + Bioloogilised varad 0 0 0 B14 1032+1532; eristus + Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 0 0 B15 2 KOHUSTUSED JA NETOVARA 107 206 488 B16 20+25+28 KOHUSTUSED 6 129 401 B17 20; eristus + Lühiajalised kohustised kokku 6 129 401 B18 200+201+202+203+250+253 + Võlad ja ettemaksed 6 129 1 B19 206+256 + Eraldised 0 0 0 B20 257 + Sihtfinantseerimine 0 0 400 B21 208+258 + Laenukohustused 0 0 0 B22 209+259 + Tuletisinstrumendid 0 0 0 B23 28 + VÄHEMUSOSA 0 0 0 B24 29 NETOVARA 101 77 87 B25 290+291+292+297 + Kapital ja reservid 66 66 66 B26 298 + Akumuleeritud tulem 10 35 11 B27 299 + /̶ Aruandeperioodi tulem 25 -24 10 B28 B1-B15 kontroll: Bilansi tasakaal:peab = 0! 0 0 0 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2016 2017 2018 T1 3 TEGEVUSTULUD 979 1 068 988 T2 30 + MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 0 0 T3 32 + KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 0 0 0 T4 35 + SAADUD TOETUSED 936 1 053 950 T5 38 + MUUD TULUD 43 15 38 T6 4 ANTUD TOETUSED -900 -1 045 -912 T7 41 ̶ Sotsiaaltoetused 0 0 0 T8 45 ̶ Muud toetused -900 -1 045 -912 T9 5+6 TEGEVUSKULUD -54 -47 -66 T10 50 ̶ Tööjõukulud -31 -31 -26 T11 55 ̶ Majandamiskulud -7 -7 -4 T12 60 ̶ Muud tegevuskulud (maksud, AH) -16 -9 -35 T13 61 ̶ Põhivara kulum ja ümberhindlus 0 0 0 T14 TEGEVUSTULEM 25 -24 10 T15 65 + /̶ Finantstulu ja -kulu 0 0 0 T16 MAJANDUSTULEM 25 -24 10 T17 68 ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 0 T18 69 + Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0 0 0 T19 ARUANDEPERIOODI TULEM 25 -24 10 T20 B27-T19 kontroll: Tulem OK: peab = 0! 0 0 0 TÄIENDAV INFO 90 + Töötajate keskmine arv 2 2 1 + Turuosa käive märk INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2016 2017 2018 I1 154+155+156+157 DT ̶ Põhivara soetus, tasumine 0 0 0 I2 15+381 CT + Põhivara müük - laekumine 0 0 0 I3 3502+257 CT + Saadud SF - PV soetus 0 0 0 I4 4502 DT ̶ Antud SF - PV soetus 0 0 0 I5 253800 CT + Saadud liitumistasud 0 0 0 I6 150 DT ̶ Osaluste soetus 0 0 0 I7 150 CT + Osaluste müük 0 0 0 I8 101900+151910, 103690 DT ̶ Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 0 I9 101900+151910, 103690 CT + Muude aktsiate ja osade müük 0 0 0 I10 1032+1532 DT ̶ Antud laenud 0 0 0 I11 1032+1532 CT + Tagasilaekunud laenud 0 0 0 I12 150 CT + Dividendid - laekumine 0 0 0 I13 + /̶ 655400, 65, v.a. mitterahaline: 652000, 652030, Finantstulu 655410 ja -kulu 0 0 0 I14 Kokku 0 0 0 käive märk FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2016 2017 2018 F1 2080+2580 CT + Võlakirjade emiteerimine 0 0 0 F2 2080+2580 DT ̶ Võlakirjade lunastamine 0 0 0 F3 2081+2581 CT + Laenude võtmine 0 0 0 F4 2081+2581 DT ̶ Laenude tagasimaksmine 0 0 0 F5 2082+2582 DT ̶ Kapitalirendikohustiste tasumine 0 0 0 F6 203200 DT ̶ Viitvõlgade tasumine (intress jm) 0 0 0 F7 2083+2583 DT ̶ Faktooringu tasumine 0 0 0 F8 206+256 DT ̶ Eraldiste tasumine 0 0 0 F9 290+291 CT + Omakap sissemakse laekumine 0 0 0 F10 290+291 DT ̶ Omakap vähendamine 0 0 0 F11 298 DT ̶ Divid tasumine 0 0 0 F12 68 DT ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 0 F13 Kokku 0 0 0 F14 kontroll3: Põhivara OK: peab = 0! 0 0 0 F15 kontroll4: Laenukohustus OK: peab = 0! 0 0 0 F16 kontroll5: Kapital&reservid OK: peab = 0! 0 0 0 F17 kontroll6: Akumul tulem OK: peab = 0! 0 0 0 juhend Standard Positsioon - bilanss 2016 2017 2018 A1a B2+B8+B9+B10+B11 Finantsvarad 107 206 488 A1b aastane muutus 29 99 282 A1c B16 Kohustused 6 129 401 A1d aastane muutus 4 123 272 4.2. A1 A1b-A1d Positsioon - bilanss 25 -24 10 A2a B1-A1a Mitte-Finantsvarad 0 0 0 A2b aastane muutus 0 0 0 A2c B24 Netovara 101 77 87 A2d aastane muutus 25 -24 10 4.3. A2 A2d-A2b Positsioon - kontroll 25 -24 10 Positsioon - tulem ja RV 2016 2017 2018 4.4. A3 (T16-T13+T18)+(I1+I2)+(F9+F10+F11) Positsioon - tulem ja RV 25 -24 10 4.6. A4 A1-A3 kontroll7: Pos OK: peab = 0! 0 0 0 Tegevuse tulemlikkus 2016 2017 2018 5.1.1. A5a T1+T6+T9-T13 rahaline ärikasum e. tegevustulem (EBITDA) 25 -24 10 5.1.2. A5 A5a/T1 0% rahaline kasumlikkus 3% -2% 1% 5.3. A6 -T1/(T6+T9) kulu kattekordaja 1,0 1,0 1,0 5.4. A6a T14 tegevustulem 25 -24 10 5.5.1. A6b T14/T1 -30% 0% tegevustulemi puudujäägi ulatus 2,5% -2,2% 1,0% 5.5.2. A6c B26+B27 tegevustulemi puudujäägi kate akumul tulemiga35 11 21 võlakohustised ja likviidsus 2016 2017 2018 6.1.1. A7a B3+B9 Likviidsed varad 103 106 485 6.1.2. A7b B16 Võlakohustus 6 129 401 6.1.3. A7 A7b--A7a Neto-võlg=Võlakohustus--Likviidsed varad -97 23 -84 6.1.4. A8 A7/T1 40% L Neto-Võlakoormus -10% 2% -9% 6.2. A9 A7/A4a 0 5 võlakohustuste katteperiood -3,9 -1,0 -8,2 6.3.1. A10a F2+F4+F5+F6+F7+F8 aastane finantskohustis 0 0 0 6.3.2. A10 A4a/A10a 1,2 L fin-kohustise kattekordaja (DSCR) #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 6.4.1. A11a B2--B17 0 käibekapital=käibevara--lühikohustis 101 77 87 6.4.2. A11 B2/B17 1 L lühikohustise kattekordaja 17,2 1,6 1,2 6.4.3. A12 -B3/((T6+T9-T13+T15)/12) 1 1 kuu kulude kattevõime aastalõpu rahaga 1,3 1,2 6,0 antud laenumahu riskisus 2016 2017 2018 7.1.1. A13 B14/B1 60% laenuportfelli osakaal varades 0% 0% 0% 7.1.2. A14 B24/B14 40% kapitali adekvaatsus #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2016 2017 2018 8.1.1. A15 B7/B1 põhivara osakaal varadest 0% 0% 0% 8.1.2. A16 I1/B12 mat pv inv osakaal mat põhivarast #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 8.1.3. A17 T1/B1 varade kasutamise efektiivsus 9,1 5,2 2,0 8.1.4. A18 T1/B12 mat pv kasutamise efektiivsus #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 8.2. A19 B24/B1 50% 33% L omakap e. netovara kordaja 94% 37% 18% omatulu ja toetused 2016 2017 2018 9.1.1. A20 T3/T1 5% omatulu=netokäibe osakaal kogutulust 0% 0% 0% 9.1.2. A21 (T2+T4)/T1 95% saadud toetuste osakaal tulus 96% 99% 96% 9.1.3. A22 T6/(T6+T9) 95% antud toetuste osakaal kogukulust 94% 96% 93% tegevuse käive, kasumlikkus ja efektiivsus2016 2017 2018 10.1.1. A23 T3/B1 50% N/A varade käibe efekt=netokäive/varad N/A N/A N/A 10.1.2. A24 T3/B12 50% N/A pv käibe efekt=netokäive/mat+immat pv N/A N/A N/A 10.2.1. A25 T14/T1 50% N/A äritegevuse kasumlikkus N/A N/A N/A 10.2.2. A26 T19/T1 50% N/A puhaskasumimäär N/A N/A N/A 10.2.3. A27 T19/B1 50% N/A varade kasumlikkus (ROA) N/A N/A N/A 10.2.4. A28 T19/B24 50% N/A omakapitali kasumlikkus (ROE) N/A N/A N/A Koondpilt 2016 2017 2018 Tulud kokku 979 1 068 988 sh müügitulu 0 0 0 sh saadud toetused 936 1 053 950 Kulud kokku -954 -1 092 -978 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -54 -47 -66 sh antud toetused -900 -1 045 -912 Ärikasum 25 -24 10 Puhaskasum 25 -24 10 Varad kokku 107 206 488 Käibevara 107 206 488 Põhivara 0 0 0 Kohustised kokku 6 129 401 sh lühikohustised 6 129 401 sh laenukohustised 0 0 0 Omakapital e. netovara 101 77 87 Riigieelarve seadus §6 lg2 ja 3: KVJI põhitegevustulem peab olema tasakaalus; võib olla puudujäägis kuni 30% põhitegevuse tulust, k Riigieelarve seadus §10: KVJI Netovõlakoormuse lubatud piir: 40% sama eelarveaasta põhitegevuse tuludest. Ületamisel vajalik taotle Rahandusministri määrus nr 29, 16.05.2012 Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika Rahandusministri määrus nr 24, 01.07.2015 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arve Kinnitatud SA EPI Fondi nõukogu 22.02.2021.a. otsusega Protokoll 2021/02 Palun täita ainult kollastesse ruutudesse ja valemeid mitte üle kirjutada! Lisa 1 Kontakt: Eero Kiipli 56496102; [email protected] SELGITUSTE 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2025 VEERG 85 102 85 84 84 84 84 85 102 85 84 84 84 84 84 101 84 84 84 84 84 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 85 102 85 84 84 84 84 2 1 0 0 0 0 0 2 1 0 0 0 0 0 2 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 83 100 85 84 84 84 84 66 66 66 66 66 66 66 21 17 34 19 18 18 18 -5 17 -15 -1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1 372 1 085 1 329 1 200 1 400 1 600 1 600 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 372 1 085 1 329 1 200 1 400 1 600 1 600 0 0 0 0 0 0 0 -1 290 -1 036 -1 313 -1 162 -1 357 -1 553 -1 553 0 0 0 0 0 0 0 -1 290 -1 036 -1 313 -1 162 -1 357 -1 553 -1 553 -88 -32 -31 -39 -43 -47 -47 -22 -24 -24 -24 -25 -28 -28 -65 0 0 -7 -10 -10 -10 0 -8 -7 -8 -8 -9 -9 0 0 0 0 0 0 0 -5 17 -15 -1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -5 17 -15 -1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -5 17 -15 -1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 85 102 85 84 84 84 84 -403 17 -17 -1 0 0 0 2 1 0 0 0 0 0 -399 -1 -1 0 0 0 0 -5 17 -15 -1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 83 100 85 84 84 84 84 -5 17 -15 -1 0 0 0 -5 17 -15 -1 0 0 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -5 17 -15 -1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -5 17 -15 -1 0 0 0 0% 2% -1% 0% 0% 0% 0% 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 -5 17 -15 -1 0 0 0 -0,4% 1,6% -1,1% -0,1% 0,0% 0,0% 0,0% 17 34 19 18 18 18 18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 84 101 84 84 84 84 84 2 1 0 0 0 0 0 -82 -100 -84 -84 -84 -84 -84 -6% -9% -6% -7% -6% -5% -5% 17,0 -5,8 5,7 84,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 0 0 0 0 0 0 0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 83 101 85 84 84 84 84 39,8 101,6 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 0,7 1,1 0,8 0,8 0,7 0,6 0,6 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 16,1 10,7 15,6 14,3 16,7 19,0 19,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 97% 99% 100% 100% 100% 100% 100% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 94% 97% 98% 97% 97% 97% 97% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1 372 1 085 1 329 1 200 1 400 1 600 1 600 0 0 0 0 0 0 0 1 372 1 085 1 329 1 200 1 400 1 600 1 600 -1 377 -1 068 -1 344 -1 201 -1 400 -1 600 -1 600 -88 -32 -31 -39 -43 -47 -47 -1 290 -1 036 -1 313 -1 162 -1 357 -1 553 -1 553 -5 17 -15 -1 0 0 0 -5 17 -15 -1 0 0 0 85 102 85 84 84 84 84 85 102 85 84 84 84 84 0 0 0 0 0 0 0 2 1 0 0 0 0 0 2 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 83 100 85 84 84 84 84 s kuni 30% põhitegevuse tulust, kui puudujääk kaetakse akumul tulemiga tuludest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba meetmete arvutusmetoodika se tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika Koeru Hooldekeskus SA, juhend rida konto: liik/klass/rühm, grupp märk TP024302 BILANSS, tuh EUR 31.12.2011 B1 1 VARAD 1 927 B2 10 KÄIBEVARA 419 B3 100+101 + Raha ja finantsinvesteeringud 338 B4 102+103 + Nõuded ja ettemaksed 52 Immateriaalne käibevara ja B5 106+107 + bioloogiline vara 0 B6 108 Varud 28 B7 15 PÕHIVARA 1 508 B8 150 + Osalused avalikus sektoris 0 Pikaajalised B9 151 + finantsinvesteeringud 0 Pikaajalised nõuded ja B10 152+153 + ettemaksed 0 B11 154 + Kinnisvara 0 Materiaalne ja immateriaalne B12 155+156 + põhivara 1 508 B13 157 + Bioloogilised varad 0 B14 1032+1532; eristus + Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 B15 2 KOHUSTUSED JA NETOVARA 1 927 B16 20+25+28 KOHUSTUSED 364 B17 20; eristus + Lühiajalised kohustised kokku 231 B18 200+201+202+203+250+253 + Võlad ja ettemaksed 183 B19 206+256 + Eraldised 0 B20 257 + Sihtfinantseerimine 0 B21 208+258 + Laenukohustused 181 B22 209+259 + Tuletisinstrumendid 0 B23 28 + VÄHEMUSOSA 0 B24 29 NETOVARA 1 563 B25 290+291+292+297 + Kapital ja reservid 2 148 B26 298 + Akumuleeritud tulem -590 B27 299 +/ ̶ Aruandeperioodi tulem 4 kontroll: Bilansi tasakaal:peab = B28 B1-B15 0! 0 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2011 T1 3 TEGEVUSTULUD 1 636 T2 30 + MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 T3 32 + KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 1 626 T4 35 + SAADUD TOETUSED 10 T5 38 + MUUD TULUD 0 T6 4 ANTUD TOETUSED 0 T7 41 ̶ Sotsiaaltoetused 0 T8 45 ̶ Muud toetused 0 T9 5+6 TEGEVUSKULUD -1 627 T10 50 ̶ Tööjõukulud -913 T11 55 ̶ Majandamiskulud -473 T12 60 ̶ Muud tegevuskulud (maksud, AH) -127 T13 61 ̶ Põhivara kulum ja ümberhindlus -114 T14 TEGEVUSTULEM 9 T15 65 +/ ̶ Finantstulu ja -kulu -5 T16 MAJANDUSTULEM 4 T17 68 ̶ Ettevõtja tulumaks 0 Vähemusosale kuuluv T18 69 + kasum/kahjum 0 T19 ARUANDEPERIOODI TULEM 4 T20 B27-T19 kontroll: Tulem OK: peab = 0! 0 TÄIENDAV INFO 90 + Töötajate keskmine arv 101 + Turuosa INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh käive märk EUR 2011 I1 DT 154+155+156+157 ̶ Põhivara soetus, tasumine -229 I2 15+381 CT + Põhivara müük - laekumine 0 I3 3502+257 CT + Saadud SF - PV soetus -6 I4 4502 DT ̶ Antud SF - PV soetus 0 I5 253800 CT + Saadud liitumistasud 0 I6 150 DT ̶ Osaluste soetus 0 I7 150 CT + Osaluste müük 0 I8 Muude aktsiate ja osade soetus 101900+151910, DT103690 ̶ 0 I9 Muude aktsiate ja osade müük 101900+151910, CT103690 + 0 I10 1032+1532 DT ̶ Antud laenud 0 I11 1032+1532 CT + Tagasilaekunud laenud 0 I12 150 CT + Dividendid - laekumine 0 I13 + / ̶ 655400, 655410 Finantstulu ja -kulu 65, v.a. mitterahaline: 652000, 652030, 0 I14 Kokku -234 FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh käive märk EUR 2011 F1 2080+2580 CT + Võlakirjade emiteerimine 0 F2 2080+2580 DT ̶ Võlakirjade lunastamine 0 F3 2081+2581 CT + Laenude võtmine 100 F4 2081+2581 DT ̶ Laenude tagasimaksmine -44 F5 2082+2582 DT ̶ Kapitalirendikohustiste tasumine 0 F6 203200 DT ̶ Viitvõlgade tasumine (intress jm) -6 F7 2083+2583 DT ̶ Faktooringu tasumine 0 F8 206+256 DT ̶ Eraldiste tasumine 0 F9 290+291 CT + Omakap sissemakse laekumine 0 F10 290+291 DT ̶ Omakap vähendamine 0 F11 298 DT ̶ Divid tasumine 0 F12 68 DT ̶ Ettevõtja tulumaks 0 F13 Kokku 49 F14 kontroll3: Põhivara OK: peab = 0! kontroll4: Laenukohustus OK: F15 peab = 0! kontroll5: Kapital&reservid OK: F16 peab = 0! kontroll6: Akumul tulem OK: F17 peab = 0! juhend Standard Positsioon - bilanss 2011 A1a B2+B8+B9+B10+B11 Finantsvarad 390 A1b aastane muutus A1c B16 Kohustused 364 A1d aastane muutus 4.2. A1 A1b-A1d Positsioon - bilanss A2a B1-A1a Mitte-Finantsvarad 1 537 A2b aastane muutus A2c B24 Netovara 1 563 A2d aastane muutus 4.3. A2 A2d-A2b Positsioon - kontroll Positsioon - tulem ja RV 2011 4.4. A3 (T16-T13+T18)+(I1+I2)+(F9+F10+F11) Positsioon - tulem ja RV 4.6. A4 A1-A3 kontroll7: Pos OK: peab = 0! Tegevuse tulemlikkus 2011 rahaline ärikasum e. 5.1.1. A5a T1+T6+T9-T13 tegevustulem (EBITDA) 123 5.1.2. A5 A5a/T1 0% rahaline kasumlikkus 8% 5.3. A6 -T1/(T6+T9) kulu kattekordaja 1,0 5.4. A6a T14 tegevustulem 9 5.5.1. A6b T14/T1 -30% 0% tegevustulemi puudujäägi ulatus 0,5% tegevustulemi puudujäägi kate 5.5.2. A6c B26+B27 akumul tulemiga -585 võlakohustised ja likviidsus 2011 6.1.1. A7a B3+B9 Likviidsed varad 338 6.1.2. A7b B16 Võlakohustus 364 Neto-võlg=Võlakohustus-- 6.1.3. A7 A7b--A7a Likviidsed varad 26 6.1.4. A8 A7/T1 40% L Neto-Võlakoormus 2% 6.2. A9 A7/A4a 0 5 võlakohustuste katteperiood 0,2 6.3.1. A10a F2+F4+F5+F6+F7+F8 aastane finantskohustis 50 6.3.2. A10 A4a/A10a 1,2 L fin-kohustise kattekordaja (DSCR) 2,4 käibekapital=käibevara-- 6.4.1. A11a B2--B17 0 lühikohustis 187 6.4.2. A11 B2/B17 1 L lühikohustise kattekordaja 1,8 1 kuu kulude kattevõime 6.4.3. A12 -B3/((T6+T9-T13+T15)/12) 1 aastalõpu rahaga 2,7 antud laenumahu riskisus 2011 7.1.1. A13 B14/B1 60% laenuportfelli osakaal varades 0% 7.1.2. A14 B24/B14 40% kapitali adekvaatsus #DIV/0! varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2011 8.1.1. A15 B7/B1 põhivara osakaal varadest 78% I1/B12 mat pv inv osakaal mat põhivarast 8.1.2. A16 15% 8.1.3. A17 T1/B1 varade kasutamise efektiivsus 0,8 T1/B12 mat pv kasutamise efektiivsus 8.1.4. A18 1,1 8.2. A19 B24/B1 50% 33% L omakap e. netovara kordaja 81% omatulu ja toetused 2011 omatulu=netokäibe osakaal 9.1.1. A20 T3/T1 5% kogutulust 99% 9.1.2. A21 (T2+T4)/T1 95% saadud toetuste osakaal tulus 1% antud toetuste osakaal 9.1.3. A22 T6/(T6+T9) 95% kogukulust 0% tegevuse käive, kasumlikkus ja efektiivsus 2011 varade käibe 10.1.1. A23 T3/B1 50% N/A efekt=netokäive/varad 0,8 pv käibe 10.1.2. A24 T3/B12 50% N/A efekt=netokäive/mat+immat pv 1,1 10.2.1. A25 T14/T1 50% N/A äritegevuse kasumlikkus 1% 10.2.2. A26 T19/T1 50% N/A puhaskasumimäär 0% 10.2.3. A27 T19/B1 50% N/A varade kasumlikkus (ROA) 0% 10.2.4. A28 T19/B24 50% N/A omakapitali kasumlikkus (ROE) 0% Koondpilt 2011 Tulud kokku 1 636 sh müügitulu 1 626 sh saadud toetused 10 Kulud kokku -1 627 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -1 627 sh antud toetused 0 Ärikasum 9 Puhaskasum 4 Varad kokku 1 927 Käibevara 419 Põhivara 1 508 Kohustised kokku 364 sh lühikohustised 231 sh laenukohustised 181 Omakapital e. netovara 1 563 Riigieelarve seadus §6 lg2 ja 3: KVJI põhitegevustulem peab olema tasakaalus; võib olla puudujäägis kuni 30% põhitege Riigieelarve seadus §10: KVJI Netovõlakoormuse lubatud piir: 40% sama eelarveaasta põhitegevuse tuludest. Ületamise Rahandusministri määrus nr 29, 16.05.2012 Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusme Rahandusministri määrus nr 24, 01.07.2015 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõla Kontakt: Annes Sapp 555 16299; annes@koeruhk 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2020 2 046 2 024 2 003 1 987 2 031 2 042 2 087 2 098 2 454 404 513 531 675 698 733 851 703 556 315 409 416 565 596 616 693 526 336 59 68 80 88 76 82 155 170 204 0 0 0 0 0 0 0 0 0 29 36 35 22 25 35 3 7 16 1 641 1 511 1 472 1 312 1 333 1 309 1 236 1 394 1 898 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 641 1 511 1 472 1 312 1 333 1 309 1 236 1 394 1 898 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 046 2 024 2 003 1 987 2 031 2 042 2 087 2 098 2 454 331 270 249 196 218 227 263 350 308 247 234 249 196 218 227 263 350 308 198 186 213 196 218 227 263 350 308 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 133 84 36 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 715 1 753 1 754 1 792 1 813 1 815 1 824 1 748 2 146 2 148 2 148 2 148 2 148 2 148 2 148 2 148 2 148 2 148 -585 -434 -395 -395 -357 -335 -333 -324 -400 152 39 0 38 21 2 9 -76 398 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 945 1 817 1 908 1 960 2 025 2 063 2 134 2 314 3 055 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 728 1 817 1 908 1 960 2 025 2 063 2 089 2 171 2 506 217 0 0 0 0 0 0 120 517 0 0 0 0 0 0 45 24 32 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -1 789 -1 776 -1 906 -1 922 -2 004 -2 061 -2 124 -2 391 -2 658 -1 033 -1 026 -1 182 -1 221 -1 269 -1 341 -1 443 -1 641 -1 830 -488 -525 -493 -482 -474 -484 -512 -533 -559 -134 -92 -101 -83 -115 -106 -86 -134 -180 -135 -133 -130 -136 -146 -131 -83 -83 -88 156 41 1 37 21 2 9 -77 398 -4 -2 -1 1 1 0 0 1 0 152 39 0 38 21 2 9 -76 398 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 152 39 0 38 21 2 9 -76 398 0 0 0 0 0 0 0 0 0 105 107 105 110 104 103 100 102 110 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 -110 -2 -108 -22 -167 -106 -9 -242 -592 0 0 0 40 0 0 0 0 0 6 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 1 0 -103 -2 -108 19 -167 -106 -9 -241 -592 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -48 -48 -48 -36 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -4 -2 -1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -53 -50 -50 -36 0 0 0 0 0 158 0 -18 -4 0 0 0 0 0 4 2 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 375 477 496 653 672 698 849 696 540 -15 102 19 156 20 26 150 -152 -157 331 270 249 196 218 227 263 350 308 -33 -61 -21 -53 22 9 36 87 -41 17 163 41 210 -3 17 115 -239 -116 1 671 1 547 1 507 1 335 1 359 1 344 1 238 1 401 1 915 134 -124 -40 -172 24 -15 -105 163 513 1 715 1 753 1 754 1 792 1 813 1 815 1 824 1 748 2 146 152 39 0 38 21 2 9 -76 398 17 163 41 210 -3 17 115 -239 -116 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 176 163 23 206 -3 17 115 -239 -116 -158 0 18 4 0 0 0 0 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 290 174 131 174 167 133 92 6 486 15% 10% 7% 9% 8% 6% 4% 0% 16% 1,1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,1 156 41 1 37 21 2 9 -77 398 8,0% 2,3% 0,1% 1,9% 1,0% 0,1% 0,4% -3,3% 13,0% -434 -395 -395 -357 -335 -333 -324 -400 -2 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 315 409 416 565 596 616 693 526 336 331 270 249 196 218 227 263 350 308 16 -138 -167 -369 -378 -389 -431 -177 -27 1% -8% -9% -19% -19% -19% -20% -8% -1% 0,1 -0,8 -1,3 -2,1 -2,3 -2,9 -4,7 -27,8 -0,1 53 50 50 36 0 0 0 0 0 5,5 3,4 2,7 4,8 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 158 279 282 479 480 506 589 354 248 1,6 2,2 2,1 3,4 3,2 3,2 3,2 2,0 1,8 2,3 3,0 2,8 3,8 3,9 3,8 4,1 2,7 1,6 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 80% 75% 73% 66% 66% 64% 59% 66% 77% 7% 0% 7% 2% 13% 8% 1% 17% 31% 1,0 0,9 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,1 1,2 1,2 1,2 1,3 1,5 1,5 1,6 1,7 1,7 1,6 84% 87% 88% 90% 89% 89% 87% 83% 87% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 89% 100% 100% 100% 100% 100% 98% 94% 82% 11% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 5% 17% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 0,8 0,9 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,1 1,2 1,3 1,5 1,5 1,6 1,7 1,6 1,3 8% 2% 0% 2% 1% 0% 0% -3% 13% 8% 2% 0% 2% 1% 0% 0% -3% 13% 7% 2% 0% 2% 1% 0% 0% -4% 16% 9% 2% 0% 2% 1% 0% 1% -4% 20% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 945 1 817 1 908 1 960 2 025 2 063 2 134 2 314 3 055 1 728 1 817 1 908 1 960 2 025 2 063 2 089 2 171 2 506 217 0 0 0 0 0 0 120 517 -1 789 -1 776 -1 906 -1 922 -2 004 -2 061 -2 124 -2 391 -2 658 -1 789 -1 776 -1 906 -1 922 -2 004 -2 061 -2 124 -2 391 -2 658 0 0 0 0 0 0 0 0 0 156 41 1 37 21 2 9 -77 398 152 39 0 38 21 2 9 -76 398 2 046 2 024 2 003 1 987 2 031 2 042 2 087 2 098 2 454 404 513 531 675 698 733 851 703 556 1 641 1 511 1 472 1 312 1 333 1 309 1 236 1 394 1 898 331 270 249 196 218 227 263 350 308 247 234 249 196 218 227 263 350 308 133 84 36 0 0 0 0 0 0 1 715 1 753 1 754 1 792 1 813 1 815 1 824 1 748 2 146 puudujäägis kuni 30% põhitegevuse tulust, kui puudujääk kaetakse akumul tulemiga õhitegevuse tuludest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba ni tagamise meetmete arvutusmetoodika g põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika Annes Sapp 555 16299; [email protected] SELGITUSTE 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2025 VEERG 2 564 2 622 2 643 2 700 2 634 730 861 985 1 108 754 500 617 683 743 379 213 227 285 340 350 0 0 0 0 0 17 17 17 25 25 1 834 1 761 1 658 1 593 1 880 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 834 1 761 1 658 1 593 1 880 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 564 2 622 2 643 2 700 2 634 321 314 317 352 344 321 314 317 352 344 321 314 317 352 344 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 243 2 308 2 326 2 348 2 290 2 148 2 148 2 148 2 148 2 148 -2 95 160 178 200 97 65 18 22 -58 0 0 0 0 0 2021 2022 2023 2024 2025 2 896 2 995 3 150 3 323 3 455 0 0 0 0 0 2 890 2 975 3 124 3 293 3 425 6 17 17 20 20 0 3 9 10 10 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -2 798 -2 930 -3 131 -3 301 -3 513 -2 032 -2 084 -2 231 -2 364 -2 483 -553 -610 -649 -682 -692 -108 -120 -133 -139 -226 -106 -115 -118 -115 -113 97 65 18 22 -58 0 0 0 0 0 97 65 18 22 -58 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 97 65 18 22 -58 0 0 0 0 0 114 114 114 114 114 2021 2022 2023 2024 2025 -42 -42 -15 -50 -400 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -42 -42 -15 -50 -400 2021 2022 2023 2024 2025 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2021 2022 2023 2024 2025 713 844 968 1 083 729 174 131 124 114 -353 321 314 317 352 344 13 -7 3 35 -8 161 138 121 79 -345 1 851 1 778 1 675 1 618 1 905 -64 -73 -103 -57 287 2 243 2 308 2 326 2 348 2 290 97 65 18 22 -58 161 138 121 79 -345 2021 2022 2023 2024 2025 161 138 121 79 -345 0 0 0 0 0 2021 2022 2023 2024 2025 203 180 136 137 55 7% 6% 4% 4% 2% 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 97 65 18 22 -58 3,4% 2,2% 0,6% 0,7% -1,7% 95 160 178 200 142 2021 2022 2023 2024 2025 500 617 683 743 379 321 314 317 352 344 -179 -303 -366 -390 -35 -6% -10% -12% -12% -1% -0,9 -1,7 -2,7 -2,8 -0,6 0 0 0 0 0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 409 547 668 755 410 2,3 2,7 3,1 3,1 2,2 2,2 2,6 2,7 2,8 1,3 2021 2022 2023 2024 2025 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2021 2022 2023 2024 2025 72% 67% 63% 59% 71% 2% 2% 1% 3% 21% 1,1 1,1 1,2 1,2 1,3 1,6 1,7 1,9 2,1 1,8 87% 88% 88% 87% 87% 2021 2022 2023 2024 2025 100% 99% 99% 99% 99% 0% 1% 1% 1% 1% 0% 0% 0% 0% 0% 2021 2022 2023 2024 2025 1,1 1,1 1,2 1,2 1,3 1,6 1,7 1,9 2,1 1,8 3% 2% 1% 1% -2% 3% 2% 1% 1% -2% 4% 2% 1% 1% -2% 4% 3% 1% 1% -3% 2021 2022 2023 2024 2025 2 896 2 995 3 150 3 323 3 455 2 890 2 975 3 124 3 293 3 425 6 17 17 20 20 -2 798 -2 930 -3 131 -3 301 -3 513 -2 798 -2 930 -3 131 -3 301 -3 513 0 0 0 0 0 97 65 18 22 -58 97 65 18 22 -58 2 564 2 622 2 643 2 700 2 634 730 861 985 1 108 754 1 834 1 761 1 658 1 593 1 880 321 314 317 352 344 321 314 317 352 344 0 0 0 0 0 2 243 2 308 2 326 2 348 2 290 rida konto: liik/klass/rühm, grupp märk Haapsalu NRK SA, TP016307 BILANSS, tuh EUR 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2018 B1 1 VARAD 4 125 4 366 5 011 B2 10 KÄIBEVARA 919 1 309 1 778 B3 100+101 + Raha ja finantsinvesteeringud 661 992 1 451 B4 102+103 + Nõuded ja ettemaksed 205 250 233 B5 106+107 + Immateriaalne käibevara ja bioloogiline vara 0 0 0 B6 108 Varud 53 67 94 B7 15 PÕHIVARA 3 206 3 058 3 233 B8 150 + Osalused avalikus sektoris 0 0 0 B9 151 + Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 0 B10 152+153 + Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 0 0 0 B11 154 + Kinnisvara 0 0 0 B12 155+156 + Materiaalne ja immateriaalne põhivara 3 206 3 058 3 233 B13 157 + Bioloogilised varad 0 0 0 B14 1032+1532; eristus + Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 0 0 B15 2 KOHUSTUSED JA NETOVARA 4 125 4 366 5 011 B16 20+25+28 KOHUSTUSED 594 563 570 B17 20; eristus + Lühiajalised kohustised kokku 420 446 507 B18 200+201+202+203+250+253 + Võlad ja ettemaksed 343 390 453 B19 206+256 + Eraldised 0 0 0 B20 257 + Sihtfinantseerimine 0 0 0 B21 208+258 + Laenukohustused 251 173 117 B22 209+259 + Tuletisinstrumendid 0 0 0 B23 28 + VÄHEMUSOSA 0 0 0 B24 29 NETOVARA 3 531 3 803 4 441 B25 290+291+292+297 + Kapital ja reservid 1 861 1 861 1 861 B26 298 + Akumuleeritud tulem 1 698 1 670 1 942 B27 299 + / ̶ Aruandeperioodi tulem -28 272 638 B28 B1-B15 kontroll: Bilansi tasakaal:peab = 0! 0 0 0 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2016 2017 2018 T1 3 TEGEVUSTULUD 3 350 3 774 4 634 T2 30 + MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 0 0 T3 32 + KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 3 260 3 640 3 977 T4 35 + SAADUD TOETUSED 90 134 657 T5 38 + MUUD TULUD 0 0 0 T6 4 ANTUD TOETUSED -27 -11 -27 T7 41 ̶ Sotsiaaltoetused 0 0 0 T8 45 ̶ Muud toetused -27 -11 -27 T9 5+6 TEGEVUSKULUD -3 346 -3 487 -3 966 T10 50 ̶ Tööjõukulud -2 231 -2 427 -2 720 T11 55 ̶ Majandamiskulud -699 -771 -872 T12 60 ̶ Muud tegevuskulud (maksud, AH) -127 -129 -206 T13 61 ̶ Põhivara kulum ja ümberhindlus -289 -161 -168 T14 TEGEVUSTULEM -23 276 641 T15 65 + / ̶ Finantstulu ja -kulu -5 -5 -3 T16 MAJANDUSTULEM -28 272 638 T17 68 ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 0 T18 69 + Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0 0 0 T19 ARUANDEPERIOODI TULEM -28 272 638 T20 B27-T19 kontroll: Tulem OK: peab = 0! 0 0 0 TÄIENDAV INFO 90 + Töötajate keskmine arv 131 133 135 + Turuosa käive märk INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2016 2017 2018 I1 154+155+156+157 DT ̶ Põhivara soetus, tasumine -273 -12 -343 I2 15+381 CT + Põhivara müük - laekumine 0 0 0 I3 3502+257 CT + Saadud SF - PV soetus 0 0 0 I4 4502 DT ̶ Antud SF - PV soetus 0 0 0 I5 253800 CT + Saadud liitumistasud 0 0 0 I6 150 DT ̶ Osaluste soetus 0 0 0 I7 150 CT + Osaluste müük 0 0 0 I8 101900+151910, DT 103690 ̶ Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 0 I9 101900+151910, CT 103690 + Muude aktsiate ja osade müük 0 0 0 I10 1032+1532 DT ̶ Antud laenud 0 0 0 I11 1032+1532 CT + Tagasilaekunud laenud 0 0 0 I12 150 CT + Dividendid - laekumine 0 0 0 I13 + / ̶ 655400, 65, v.a. mitterahaline: 652000, 652030, Finantstulu 655410 ja -kulu 1 0 0 I14 Kokku -272 -11 -344 käive märk FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2016 2017 2018 F1 2080+2580 CT + Võlakirjade emiteerimine 0 0 0 F2 2080+2580 DT ̶ Võlakirjade lunastamine 0 0 0 F3 2081+2581 CT + Laenude võtmine 169 0 0 F4 2081+2581 DT ̶ Laenude tagasimaksmine -49 -54 -54 F5 2082+2582 DT ̶ Kapitalirendikohustiste tasumine -21 -23 -2 F6 203200 DT ̶ Viitvõlgade tasumine (intress jm) -6 -5 -3 F7 2083+2583 DT ̶ Faktooringu tasumine 0 0 0 F8 206+256 DT ̶ Eraldiste tasumine 0 0 0 F9 290+291 CT + Omakap sissemakse laekumine 0 0 0 F10 290+291 DT ̶ Omakap vähendamine 0 0 0 F11 298 DT ̶ Divid tasumine 0 0 0 F12 68 DT ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 0 F13 Kokku 94 -82 -59 F14 kontroll3: Põhivara OK: peab = 0! -4 0 0 F15 kontroll4: Laenukohustus OK: peab = 0! 0 0 0 F16 kontroll5: Kapital&reservid OK: peab = 0! 0 0 0 F17 kontroll6: Akumul tulem OK: peab = 0! 0 0 0 Standard Positsioon - bilanss 2016 2017 2018 A1a B2+B8+B9+B10+B11 Finantsvarad 865 1 241 1 684 A1b aastane muutus 112 376 442 A1c B16 Kohustused 594 563 570 A1d aastane muutus 148 -30 7 A1 A1b-A1d Positsioon - bilanss -36 406 436 A2a B1-A1a Mitte-Finantsvarad 3 260 3 125 3 327 A2b aastane muutus 8 -135 202 A2c B24 Netovara 3 531 3 803 4 441 A2d aastane muutus -28 272 638 A2 A2d-A2b Positsioon - kontroll -36 406 436 Positsioon - tulem ja RV 2016 2017 2018 A3 (T16-T13+T18)+(I1+I2)+(F9+F10+F11) Positsioon - tulem ja RV -39 406 436 A4 A1-A3 kontroll7: Pos OK: peab = 0! 4 0 0 Tegevuse tulemlikkus 2016 2017 2018 A5a T1+T6+T9-T13 rahaline ärikasum e. tegevustulem (EBITDA) 266 437 809 A5 A5a/T1 0% rahaline kasumlikkus 8% 12% 17% A6 -T1/(T6+T9) kulu kattekordaja 1,0 1,1 1,2 A6a T14 tegevustulem -23 276 641 A6b T14/T1 -30% 0% tegevustulemi puudujäägi ulatus -0,7% 7,3% 13,8% A6c B26+B27 tegevustulemi puudujäägi kate akumul tulemiga 1 670 1 942 2 579 võlakohustised ja likviidsus 2016 2017 2018 A7a B3+B9 Likviidsed varad 661 992 1 451 A7b B16 Võlakohustus 594 563 570 A7 A7b--A7a Neto-võlg=Võlakohustus--Likviidsed varad -67 -428 -881 A8 A7/T1 40% Neto-Võlakoormus -2% -11% -19% A9 A7/A4a 0 5 võlakohustuste katteperiood -0,3 -1,0 -1,1 A10a F2+F4+F5+F6+F7+F8 aastane finantskohustis 75 82 59 A10 A4a/A10a 1,2 fin-kohustise kattekordaja (DSCR) 3,5 5,3 13,7 A11a B2--B17 0 käibekapital=käibevara--lühikohustis 498 862 1 271 A11 B2/B17 1 lühikohustise kattekordaja 2,2 2,9 3,5 A12 -B3/((T6+T9-T13+T15)/12) 1 1 kuu kulude kattevõime aastalõpu rahaga 2,6 3,6 4,5 antud laenumahu riskisus 2016 2017 2018 A13 B14/B1 60% laenuportfelli osakaal varades 0% 0% 0% A14 B24/B14 40% kapitali adekvaatsus #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2016 2017 2018 A15 B7/B1 põhivara osakaal varadest 78% 70% 65% A16 I1/B12 mat pv inv osakaal mat põhivarast 9% 0% 11% A17 T1/B1 varade kasutamise efektiivsus 0,8 0,9 0,9 A18 T1/B12 mat pv kasutamise efektiivsus 1,0 1,2 1,4 A19 B24/B1 50% 33% omakap e. netovara kordaja 86% 87% 89% omatulu ja toetused 2016 2017 2018 A20 T3/T1 5% omatulu=netokäibe osakaal kogutulust 97% 96% 86% A21 (T2+T4)/T1 95% saadud toetuste osakaal tulus 3% 4% 14% A22 T6/(T6+T9) 95% antud toetuste osakaal kogukulust 1% 0% 1% tegevuse käive, kasumlikkus ja efektiivsus 2016 2017 2018 A23 T3/B1 50% N/A varade käibe efekt=netokäive/varad 0,8 0,8 0,8 A24 T3/B12 50% N/A pv käibe efekt=netokäive/mat+immat pv 1,0 1,2 1,2 A25 T14/T1 50% N/A äritegevuse kasumlikkus -1% 7% 14% A26 T19/T1 50% N/A puhaskasumimäär -1% 7% 14% A27 T19/B1 50% N/A varade kasumlikkus (ROA) -1% 6% 13% A28 T19/B24 50% N/A omakapitali kasumlikkus (ROE) -1% 7% 15% Koondpilt 2016 2017 2018 Tulud kokku 3 350 3 774 4 634 sh müügitulu 3 260 3 640 3 977 sh saadud toetused 90 134 657 Kulud kokku -3 373 -3 498 -3 993 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -3 346 -3 487 -3 966 sh antud toetused -27 -11 -27 Ärikasum -23 276 641 Puhaskasum -28 272 638 Varad kokku 4 125 4 366 5 011 Käibevara 919 1 309 1 778 Põhivara 3 206 3 058 3 233 Kohustised kokku 594 563 570 sh lühikohustised 420 446 507 sh laenukohustised 251 173 117 Omakapital e. netovara 3 531 3 803 4 441 Riigieelarve seadus §6 lg2 ja 3: KVJI põhitegevustulem peab olema tasakaalus; võib olla puudujäägis kuni 30% põhitegevuse tulust, kui puu Riigieelarve seadus §10: KVJI Netovõlakoormuse lubatud piir: 40% sama eelarveaasta põhitegevuse tuludest. Ületamisel vajalik taotleda VV Rahandusministri määrus nr 29, 16.05.2012 Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika Rahandusministri määrus nr 24, 01.07.2015 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusm Kontakt: [email protected]; 4725419; Kadri Englas SELGITUSTE 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2025 VEERG 5 519 6 015 5 565 5 500 5 630 5 610 5 570 2 120 2 575 2 165 2 100 2 260 2 210 2 170 1 735 2 185 1 800 1 750 1 900 1 850 1 800 268 265 260 250 260 260 270 0 0 0 0 0 0 0 117 125 105 100 100 100 100 3 399 3 440 3 400 3 400 3 370 3 400 3 400 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 399 3 440 3 400 3 400 3 370 3 400 3 400 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 519 6 015 5 565 5 500 5 630 5 610 5 570 650 889 439 374 504 484 444 463 702 313 308 499 484 444 ära unusta! 402 702 313 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 248 187 126 66 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 869 5 126 5 126 5 126 5 126 5 126 5 126 1 861 1 861 1 861 1 861 1 861 1 861 1 861 2 579 3 008 3 265 3 265 3 265 3 265 3 265 428 257 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 4 619 4 503 4 500 4 600 4 750 4 800 4 800 0 0 0 0 0 0 0 4 462 4 241 4 350 4 500 4 600 4 700 4 700 156 262 150 100 150 100 100 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -4 186 -4 241 -4 496 -4 598 -4 750 -4 800 -4 800 -2 922 -3 023 -3 150 -3 200 -3 290 -3 350 -3 350 -871 -820 -920 -938 -960 -970 -950 -199 -181 -211 -250 -270 -280 -300 -194 -217 -215 -210 -230 -200 -200 432 262 4 2 0 0 0 -4 -5 -4 -2 0 0 0 428 257 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 428 257 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 139 140 145 145 150 150 150 ära unusta! 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -360 -258 -175 -210 -200 -230 -200 0 0 0 0 0 0 0 10 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 -349 -258 -175 -210 -200 -230 -200 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 187 0 0 0 0 0 0 -57 -61 -61 -60 -61 -5 0 0 0 0 0 0 0 0 -5 -4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 125 -65 -61 -60 -61 -5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2 003 2 450 2 060 2 000 2 160 2 110 2 070 320 447 -390 -60 160 -50 -40 650 889 439 374 504 484 444 79 239 -450 -65 130 -20 -40 240 207 60 5 30 -30 0 3 515 3 565 3 505 3 500 3 470 3 500 3 500 188 50 -60 -5 -30 30 0 4 869 5 126 5 126 5 126 5 126 5 126 5 126 428 257 0 0 0 0 0 240 207 60 5 30 -30 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 240 208 60 5 30 -30 0 0 0 0 0 0 0 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 626 479 219 212 230 200 200 14% 11% 5% 5% 5% 4% 4% 1,1 1,1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 432 262 4 2 0 0 0 9,4% 5,8% 0,1% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 3 008 3 265 3 265 3 265 3 265 3 265 3 265 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1 735 2 185 1 800 1 750 1 900 1 850 1 800 650 889 439 374 504 484 444 -1 086 -1 296 -1 361 -1 376 -1 396 -1 366 -1 356 -24% -29% -30% -30% -29% -28% -28% -1,7 -2,7 -6,2 -6,5 -6,1 -6,8 -6,8 62 65 61 60 61 5 0 10,1 7,4 3,6 3,5 3,8 40,0 #DIV/0! 1 657 1 873 1 852 1 792 1 761 1 726 1 726 4,6 3,7 6,9 6,8 4,5 4,6 4,9 5,2 6,5 5,0 4,8 5,0 4,8 4,7 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 62% 57% 61% 62% 60% 61% 61% 11% 8% 5% 6% 6% 7% 6% 0,8 0,7 0,8 0,8 0,8 0,9 0,9 1,4 1,3 1,3 1,4 1,4 1,4 1,4 88% 85% 92% 93% 91% 91% 92% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 97% 94% 97% 98% 97% 98% 98% 3% 6% 3% 2% 3% 2% 2% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0,8 0,7 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 1,3 1,2 1,3 1,3 1,4 1,4 1,4 9% 6% 0% 0% 0% 0% 0% 9% 6% 0% 0% 0% 0% 0% 8% 4% 0% 0% 0% 0% 0% 9% 5% 0% 0% 0% 0% 0% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 4 619 4 503 4 500 4 600 4 750 4 800 4 800 4 462 4 241 4 350 4 500 4 600 4 700 4 700 156 262 150 100 150 100 100 -4 186 -4 241 -4 496 -4 598 -4 750 -4 800 -4 800 -4 186 -4 241 -4 496 -4 598 -4 750 -4 800 -4 800 0 0 0 0 0 0 0 432 262 4 2 0 0 0 428 257 0 0 0 0 0 5 519 6 015 5 565 5 500 5 630 5 610 5 570 2 120 2 575 2 165 2 100 2 260 2 210 2 170 3 399 3 440 3 400 3 400 3 370 3 400 3 400 650 889 439 374 504 484 444 463 702 313 308 499 484 444 248 187 126 66 5 0 0 4 869 5 126 5 126 5 126 5 126 5 126 5 126 ni 30% põhitegevuse tulust, kui puudujääk kaetakse akumul tulemiga dest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba mete arvutusmetoodika ulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika Viljandi Haigla SA, TP016306 BILANSS, tuh EUR 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2025 VARAD 24 893 29 978 48 669 62 736 60 632 59 059 KÄIBEVARA 12 272 9 542 8 860 7 431 7 318 7 736 Raha ja finantsinvesteeringud 7 310 4 328 3 515 2 121 2 008 2 424 Nõuded ja ettemaksed 4 294 4 545 4 676 4 641 4 641 4 641 Immateriaalne käibevara ja bioloogiline vara 0 0 0 0 0 0 Varud 668 669 669 669 669 671 PÕHIVARA 12 621 20 436 39 809 55 305 53 314 51 323 Osalused avalikus sektoris 0 0 0 0 0 0 Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 0 0 0 0 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 0 0 0 0 0 0 Kinnisvara 94 47 47 47 47 47 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 12 527 20 389 39 762 55 258 53 267 51 276 Bioloogilised varad 0 0 0 0 0 0 Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 0 0 0 0 0 KOHUSTUSED JA NETOVARA 24 893 29 978 48 669 62 736 60 632 59 059 KOHUSTUSED 1 478 1 426 1 426 6 426 6 126 5 823 Lühiajalised kohustised kokku 1 479 1 426 1 426 6 426 6 127 5 823 Võlad ja ettemaksed 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 Eraldised 0 0 0 0 0 0 Sihtfinantseerimine 0 0 0 0 0 0 Laenukohustused 52 0 0 5 000 4 700 4 397 Tuletisinstrumendid 0 0 0 0 0 0 VÄHEMUSOSA 0 0 0 0 0 0 NETOVARA 23 415 28 552 47 243 56 310 54 506 53 236 Kapital ja reservid 3 367 3 367 3 367 3 367 3 367 3 367 Akumuleeritud tulem 14 686 20 048 25 185 43 876 52 943 51 139 Aruandeperioodi tulem 5 362 5 137 18 691 9 067 -1 804 -1 270 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2020 2021 2022 2023 2024 2025 TEGEVUSTULUD 33 585 36 820 55 359 47 135 37 371 39 977 MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 0 0 0 0 0 KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 28 307 30 392 32 520 34 831 37 371 39 977 SAADUD TOETUSED 5 278 6 428 22 839 12 304 0 0 MUUD TULUD 0 0 0 0 0 0 ANTUD TOETUSED 0 0 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused 0 0 0 0 0 0 TEGEVUSKULUD -28 234 -31 690 -36 668 -37 993 -39 102 -41 179 Tööjõukulud -20 259 -21 837 -24 021 -25 942 -27 369 -28 874 Majandamiskulud -5 549 -6 458 -6 877 -7 496 -8 283 -8 781 Muud tegevuskulud (maksud, AH) -1 717 -2 605 -4 980 -3 176 -1 209 -1 283 Põhivara kulum ja ümberhindlus -709 -790 -790 -1 379 -2 241 -2 241 TEGEVUSTULEM 5 351 5 130 18 691 9 142 -1 731 -1 202 Finantstulu ja -kulu 11 7 0 -75 -73 -68 MAJANDUSTULEM 5 362 5 137 18 691 9 067 -1 804 -1 270 Ettevõtja tulumaks 0 0 0 0 0 0 Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0 0 0 0 0 0 ARUANDEPERIOODI TULEM 5 362 5 137 18 691 9 067 -1 804 -1 270 TÄIENDAV INFO Töötajate keskmine arv, taandatud täisajale 929 940 940 920 880 880 Turuosa INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Põhivara soetus, tasumine -5 067 -8 605 -20 163 -16 875 -250 -250 Põhivara müük - laekumine 0 0 0 0 0 0 Saadud SF - PV soetus 4 017 6 428 22 839 12 304 0 0 Antud SF - PV soetus 0 0 0 0 0 0 Saadud liitumistasud 0 0 0 0 0 0 Osaluste soetus 0 0 0 0 0 0 Osaluste müük 0 0 0 0 0 0 Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 0 0 0 0 Muude aktsiate ja osade müük 0 0 0 0 0 0 Antud laenud 0 0 0 0 0 0 Tagasilaekunud laenud 0 0 0 0 0 0 Dividendid - laekumine 0 0 0 0 0 0 Finantstulu ja -kulu 11 0 0 0 0 0 Kokku -1 039 -2 177 2 676 -4 571 -250 -250 FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Võlakirjade emiteerimine 0 0 0 0 0 0 Võlakirjade lunastamine 0 0 0 0 0 0 Laenude võtmine 0 0 0 5 000 0 Laenude tagasimaksmine -157 -52 0 0 -300 -303 Kapitalirendikohustiste tasumine 0 0 0 0 0 Viitvõlgade tasumine (intress jm) 0 0 0 0 0 0 Faktooringu tasumine 0 0 0 0 0 0 Eraldiste tasumine 0 0 0 0 0 0 Omakap sissemakse laekumine 0 0 0 0 0 0 Omakap vähendamine 0 0 0 0 0 0 Divid tasumine 0 0 0 0 0 0 Ettevõtja tulumaks 0 0 0 0 0 0 Kokku -157 -52 0 5 000 -300 -303 Positsioon - bilanss 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Finantsvarad 11 604 8 873 8 191 6 762 6 649 7 065 aastane muutus -30 -2 731 -682 -1 429 -113 416 Kohustused 1 478 1 426 1 426 6 426 6 126 5 823 aastane muutus -688 -52 0 5 000 -300 -303 Positsioon - bilanss 659 -2 679 -682 -6 429 187 719 Mitte-Finantsvarad 13 289 21 105 40 478 55 974 53 983 51 994 aastane muutus 4 703 7 816 19 373 15 496 -1 991 -1 989 Netovara 23 415 28 552 47 243 56 310 54 506 53 236 aastane muutus 5 362 5 137 18 691 9 067 -1 804 -1 270 Positsioon - kontroll 659 -2 679 -682 -6 429 187 719 Positsioon - tulem ja RV 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Positsioon - tulem ja RV 659 -2 679 -682 -6 429 187 719 Tegevuse tulemlikkus 2020 2021 2022 2023 2024 2025 rahaline ärikasum e. tegevustulem (EBITDA) 6 060 5 920 19 481 10 521 510 1 039 rahaline kasumlikkus 18% 16% 35% 22% 1% 3% kulu kattekordaja 1,2 1,2 1,5 1,2 1,0 1,0 tegevustulem 5 351 5 130 18 691 9 142 -1 731 -1 202 tegevustulemi puudujäägi ulatus 15,9% 13,9% 33,8% 19,4% -4,6% -3,0% tegevustulemi puudujäägi kate akumul tulemiga 20 048 25 185 43 876 52 943 51 139 49 869 võlakohustised ja likviidsus 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Likviidsed varad 7 310 4 328 3 515 2 121 2 008 2 424 Võlakohustus 1 478 1 426 1 426 6 426 6 126 5 823 Neto-võlg=Võlakohustus-- Likviidsed varad -5 832 -2 902 -2 089 4 305 4 118 3 399 Neto-Võlakoormus -17% -8% -4% 9% 11% 9% võlakohustuste katteperiood -1,0 -0,5 -0,1 0,4 8,1 3,3 aastane finantskohustis 157 52 0 0 300 303 fin-kohustise kattekordaja (DSCR) 38,6 113,8 0,0 0,0 1,7 3,4 käibekapital=käibevara-- lühikohustis 10 793 8 116 7 434 1 005 1 191 1 913 lühikohustise kattekordaja 8,3 6,7 6,2 1,2 1,2 1,3 1 kuu kulude kattevõime aastalõpu rahaga 3,2 1,7 1,2 0,7 0,7 0,7 antud laenumahu riskisus 2020 2021 2022 2023 2024 2025 laenuportfelli osakaal varades 0% 0% 0% 0% 0% 0% kapitali adekvaatsus - - - - - - varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2020 2021 2022 2023 2024 2025 põhivara osakaal varadest 51% 68% 82% 88% 88% 87% mat pv inv osakaal mat põhivarast 40% 42% 51% 31% 0% 0% varade kasutamise efektiivsus 1,3 1,2 1,1 0,8 0,6 0,7 mat pv kasutamise efektiivsus 2,7 1,8 1,4 0,9 0,7 0,8 omakap e. netovara kordaja 94% 95% 97% 90% 90% 90% omatulu ja toetused 2020 2021 2022 2023 2024 2025 omatulu=netokäibe osakaal kogutulust 84% 83% 59% 74% 100% 100% saadud toetuste osakaal tulus 16% 17% 41% 26% 0% 0% antud toetuste osakaal kogukulust 0% 0% 0% 0% 0% 0% tegevuse käive, kasumlikkus ja efektiivsus 2020 2021 2022 2023 2024 2025 varade käibe efekt=netokäive/varad 1,1 1,0 0,7 0,6 0,6 0,7 pv käibe efekt=netokäive/mat+immat pv 2,3 1,5 0,8 0,6 0,7 0,8 äritegevuse kasumlikkus 16% 14% 34% 19% -5% -3% puhaskasumimäär 16% 14% 34% 19% -5% -3% varade kasumlikkus (ROA) 22% 17% 38% 14% -3% -2% omakapitali kasumlikkus (ROE) 26% 20% 49% 18% -3% -2% Koondpilt 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Tulud kokku 33 585 36 820 55 359 47 135 37 371 39 977 sh müügitulu 28 307 30 392 32 520 34 831 37 371 39 977 sh saadud toetused 5 278 6 428 22 839 12 304 0 0 Kulud kokku -28 234 -31 690 -36 668 -37 993 -39 102 -41 179 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -28 234 -31 690 -36 668 -37 993 -39 102 -41 179 sh antud toetused 0 0 0 0 0 0 Ärikasum 5 351 5 130 18 691 9 142 -1 731 -1 202 Puhaskasum 5 362 5 137 18 691 9 067 -1 804 -1 270 Varad kokku 24 893 29 978 48 669 62 736 60 632 59 059 Käibevara 12 272 9 542 8 860 7 431 7 318 7 736 Põhivara 12 621 20 436 39 809 55 305 53 314 51 323 Kohustised kokku 1 478 1 426 1 426 6 426 6 126 5 823 sh lühikohustised 1 479 1 426 1 426 6 426 6 127 5 823 sh laenukohustised 52 0 0 5 000 4 700 4 397 Omakapital e. netovara 23 415 28 552 47 243 56 310 54 506 53 236 juhend rida konto: liik/klass/rühm, grupp märk Jõgeva Haigla, TP015313 BILANSS, tuh EUR 31.12.2016 31.12.2017 B1 1 VARAD 2 129 1 994 B2 10 KÄIBEVARA 400 340 B3 100+101 + Raha ja finantsinvesteeringud 83 88 B4 102+103 + Nõuded ja ettemaksed 293 220 B5 106+107 + Immateriaalne käibevara ja bioloogiline vara 0 0 B6 108 Varud 25 31 B7 15 PÕHIVARA 1 729 1 654 B8 150 + Osalused avalikus sektoris 0 0 B9 151 + Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 B10 152+153 + Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 0 0 B11 154 + Kinnisvara 0 0 B12 155+156 + Materiaalne ja immateriaalne põhivara 1 729 1 654 B13 157 + Bioloogilised varad 0 0 B14 1032+1532; eristus + Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 0 B15 2 KOHUSTUSED JA NETOVARA 2 129 1 994 B16 20+25+28 KOHUSTUSED 695 637 B17 20; eristus + Lühiajalised kohustised kokku 507 480 B18 200+201+202+203+250+253 + Võlad ja ettemaksed 477 450 B19 206+256 + Eraldised 0 0 B20 257 + Sihtfinantseerimine 0 0 B21 208+258 + Laenukohustused 218 187 B22 209+259 + Tuletisinstrumendid 0 0 B23 28 + VÄHEMUSOSA 0 0 B24 29 NETOVARA 1 434 1 357 B25 290+291+292+297 + Kapital ja reservid 302 302 B26 298 + Akumuleeritud tulem 1 085 1 132 B27 299 +/ ̶ Aruandeperioodi tulem 47 -77 B28 B1-B15 kontroll: Bilansi tasakaal:peab = 0! 0 0 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2016 2017 T1 3 TEGEVUSTULUD 4 021 4 198 T2 30 + MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 0 T3 32 + KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 3 990 4 187 T4 35 + SAADUD TOETUSED 32 11 T5 38 + MUUD TULUD 0 0 T6 4 ANTUD TOETUSED 0 0 T7 41 ̶ Sotsiaaltoetused 0 0 T8 45 ̶ Muud toetused 0 0 T9 5+6 TEGEVUSKULUD -3 970 -4 271 T10 50 ̶ Tööjõukulud -2 590 -2 830 T11 55 ̶ Majandamiskulud -1 098 -1 174 T12 60 ̶ Muud tegevuskulud (maksud, AH) -161 -162 T13 61 ̶ Põhivara kulum ja ümberhindlus -121 -105 T14 TEGEVUSTULEM 51 -73 T15 65 +/ ̶ Finantstulu ja -kulu -4 -3 T16 MAJANDUSTULEM 47 -77 T17 68 ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 T18 69 + Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0 0 T19 ARUANDEPERIOODI TULEM 47 -77 T20 B27-T19 kontroll: Tulem OK: peab = 0! 0 0 TÄIENDAV INFO 90 + Töötajate keskmine arv 168 175 + Turuosa käive märk INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2016 2017 I1 154+155+156+157 DT ̶ Põhivara soetus, tasumine -61 -30 I2 15+381 CT + Põhivara müük - laekumine 0 0 I3 3502+257 CT + Saadud SF - PV soetus 20 3 I4 4502 DT ̶ Antud SF - PV soetus 0 0 I5 253800 CT + Saadud liitumistasud 0 0 I6 150 DT ̶ Osaluste soetus 0 0 I7 150 CT + Osaluste müük 0 0 I8 101900+151910, 103690 DT ̶ Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 I9 101900+151910, 103690 CT + Muude aktsiate ja osade müük 0 0 I10 1032+1532 DT ̶ Antud laenud 0 0 I11 1032+1532 CT + Tagasilaekunud laenud 0 0 I12 150 CT + Dividendid - laekumine 0 0 I13 + / ̶ 655400, 65, v.a. mitterahaline: 652000, 652030, Finantstulu 655410 ja -kulu 0 0 I14 Kokku -41 -27 käive märk FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2016 2017 F1 2080+2580 CT + Võlakirjade emiteerimine 0 0 F2 2080+2580 DT ̶ Võlakirjade lunastamine 0 0 F3 2081+2581 CT + Laenude võtmine 0 0 F4 2081+2581 DT ̶ Laenude tagasimaksmine -29 -30 F5 2082+2582 DT ̶ Kapitalirendikohustiste tasumine -2 -1 F6 203200 DT ̶ Viitvõlgade tasumine (intress jm) -4 -3 F7 2083+2583 DT ̶ Faktooringu tasumine 0 0 F8 206+256 DT ̶ Eraldiste tasumine 0 0 F9 290+291 CT + Omakap sissemakse laekumine 0 0 F10 290+291 DT ̶ Omakap vähendamine 0 0 F11 298 DT ̶ Divid tasumine 0 0 F12 68 DT ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 F13 Kokku -35 -34 F14 kontroll3: Põhivara OK: peab = 0! -10 0 F15 kontroll4: Laenukohustus OK: peab = 0! 3 0 F16 kontroll5: Kapital&reservid OK: peab = 0! 0 0 F17 kontroll6: Akumul tulem OK: peab = 0! 0 0 juhend Standard Positsioon - bilanss 2016 2017 A1a B2+B8+B9+B10+B11 Finantsvarad 375 309 A1b aastane muutus 47 -66 A1c B16 Kohustused 695 637 A1d aastane muutus -69 -58 4.2. A1 A1b-A1d Positsioon - bilanss 116 -8 A2a B1-A1a Mitte-Finantsvarad 1 754 1 686 A2b aastane muutus -69 -68 A2c B24 Netovara 1 434 1 357 A2d aastane muutus 47 -77 4.3. A2 A2d-A2b Positsioon - kontroll 116 -8 Positsioon - tulem ja RV 2016 2017 4.4. A3 (T16-T13+T18)+(I1+I2)+(F9+F10+F11) Positsioon - tulem ja RV 106 -8 4.6. A4 A1-A3 kontroll7: Pos OK: peab = 0! 10 0 Tegevuse tulemlikkus 2016 2017 5.1.1. A5a T1+T6+T9-T13 rahaline ärikasum e. tegevustulem (EBITDA) 172 32 5.1.2. A5 A5a/T1 0% rahaline kasumlikkus 4% 1% 5.3. A6 -T1/(T6+T9) kulu kattekordaja 1,0 1,0 5.4. A6a T14 tegevustulem 51 -73 5.5.1. A6b T14/T1 -30% 0% tegevustulemi puudujäägi ulatus 1,3% -1,7% 5.5.2. A6c B26+B27 tegevustulemi puudujäägi kate akumul tulemiga 1 132 1 055 võlakohustised ja likviidsus 2016 2017 6.1.1. A7a B3+B9 Likviidsed varad 83 88 6.1.2. A7b B16 Võlakohustus 695 637 6.1.3. A7 A7b--A7a Neto-võlg=Võlakohustus--Likviidsed varad 612 549 6.1.4. A8 A7/T1 40% L Neto-Võlakoormus 15% 13% 6.2. A9 A7/A4a 0 5 võlakohustuste katteperiood 3,6 17,3 6.3.1. A10a F2+F4+F5+F6+F7+F8 aastane finantskohustis 35 34 6.3.2. A10 A4a/A10a 1,2 L fin-kohustise kattekordaja (DSCR) 4,9 0,9 6.4.1. A11a B2--B17 0 käibekapital=käibevara--lühikohustis -107 -140 6.4.2. A11 B2/B17 1 L lühikohustise kattekordaja 0,8 0,7 6.4.3. A12 -B3/((T6+T9-T13+T15)/12) 1 1 kuu kulude kattevõime aastalõpu rahaga 0,3 0,3 antud laenumahu riskisus 2016 2017 7.1.1. A13 B14/B1 60% laenuportfelli osakaal varades 0% 0% 7.1.2. A14 B24/B14 40% kapitali adekvaatsus #DIV/0! #DIV/0! varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2016 2017 8.1.1. A15 B7/B1 põhivara osakaal varadest 81% 83% 8.1.2. A16 I1/B12 mat pv inv osakaal mat põhivarast 4% 2% 8.1.3. A17 T1/B1 varade kasutamise efektiivsus 1,9 2,1 8.1.4. A18 T1/B12 mat pv kasutamise efektiivsus 2,3 2,5 8.2. A19 B24/B1 50% 33% L omakap e. netovara kordaja 67% 68% omatulu ja toetused 2016 2017 9.1.1. A20 T3/T1 5% omatulu=netokäibe osakaal kogutulust 99% 100% 9.1.2. A21 (T2+T4)/T1 95% saadud toetuste osakaal tulus 1% 0% 9.1.3. A22 T6/(T6+T9) 95% antud toetuste osakaal kogukulust 0% 0% tegevuse käive, kasumlikkus ja efektiivsus 2016 2017 10.1.1. A23 T3/B1 50% N/A varade käibe efekt=netokäive/varad 1,9 2,1 10.1.2. A24 T3/B12 50% N/A pv käibe efekt=netokäive/mat+immat pv 2,3 2,5 10.2.1. A25 T14/T1 50% N/A äritegevuse kasumlikkus 1% -2% 10.2.2. A26 T19/T1 50% N/A puhaskasumimäär 1% -2% 10.2.3. A27 T19/B1 50% N/A varade kasumlikkus (ROA) 2% -4% 10.2.4. A28 T19/B24 50% N/A omakapitali kasumlikkus (ROE) 3% -6% Koondpilt 2016 2017 Tulud kokku 4 021 4 198 sh müügitulu 3 990 4 187 sh saadud toetused 32 11 Kulud kokku -3 971 -4 271 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -3 970 -4 271 sh antud toetused 0 0 Ärikasum 51 -73 Puhaskasum 47 -77 Varad kokku 2 129 1 994 Käibevara 400 340 Põhivara 1 729 1 654 Kohustised kokku 695 637 sh lühikohustised 507 480 sh laenukohustised 218 187 Omakapital e. netovara 1 434 1 357 Riigieelarve seadus §6 lg2 ja 3: KVJI põhitegevustulem peab olema tasakaalus; võib olla puudujäägis kuni 30% põhitegevuse tulust Riigieelarve seadus §10: KVJI Netovõlakoormuse lubatud piir: 40% sama eelarveaasta põhitegevuse tuludest. Ületamisel vajalik taot Rahandusministri määrus nr 29, 16.05.2012 Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika Rahandusministri määrus nr 24, 01.07.2015 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse ar Kontakt: Ülle Kangur; [email protected]; 776 6207, 526 6870 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2025 2 014 1 998 2 242 2 146 2 137 2 136 2 125 2 119 442 487 672 552 568 593 608 608 78 49 220 80 98 100 100 100 334 406 385 402 400 423 438 438 0 0 0 0 0 0 0 0 30 32 67 70 70 70 70 70 1 572 1 511 1 570 1 594 1 569 1 543 1 517 1 511 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 31 28 26 23 20 17 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 572 1 511 1 539 1 566 1 543 1 520 1 497 1 494 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 014 1 998 2 242 2 146 2 137 2 136 2 125 2 119 670 692 798 691 651 621 585 551 545 598 679 610 608 586 558 532 514 567 641 572 570 578 550 524 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 157 126 157 119 81 43 35 27 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 344 1 306 1 444 1 455 1 486 1 515 1 540 1 568 302 302 302 302 302 302 302 302 1 055 1 042 1 004 1 142 1 153 1 184 1 213 1 238 -13 -38 138 11 31 29 25 28 0 0 0 0 0 0 0 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 4 574 4 890 5 512 5 428 5 538 5 722 5 958 6 151 0 0 0 0 0 0 0 0 4 565 4 879 5 465 5 420 5 537 5 721 5 957 6 150 8 11 47 8 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -4 585 -4 926 -5 370 -5 413 -5 503 -5 690 -5 931 -6 121 -3 096 -3 361 -3 696 -3 770 -3 850 -4 000 -4 200 -4 300 -1 379 -1 462 -1 599 -1 562 -1 572 -1 609 -1 650 -1 740 -7 -9 -8 -8 -8 -8 -8 -8 -103 -94 -67 -73 -73 -73 -73 -73 -11 -36 142 15 35 32 27 30 -3 -2 -4 -4 -4 -3 -2 -2 -13 -38 138 11 31 29 25 28 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -13 -38 138 11 31 29 25 28 0 0 0 0 0 0 0 0 171 165 168 169 170 170 170 170 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -21 -33 -95 -100 -50 -50 -50 -70 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 19 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -21 -33 -76 -99 -49 -49 -49 -69 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 67 0 0 0 0 0 -30 -30 -31 -32 -32 -32 -2 -2 -1 -1 -5 -6 -6 -6 -6 -6 -3 -2 -2 -4 -4 -3 -2 -2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -34 -33 29 -42 -42 -41 -10 -10 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 411 455 636 510 524 546 558 555 102 44 181 -126 14 22 12 -3 670 692 798 691 651 621 585 551 33 22 106 -107 -40 -30 -36 -34 69 22 75 -19 54 52 48 31 1 603 1 544 1 606 1 636 1 613 1 590 1 567 1 564 -83 -59 62 30 -23 -23 -23 -3 1 344 1 306 1 444 1 455 1 486 1 515 1 540 1 568 -13 -38 138 11 31 29 25 28 69 22 75 -19 54 52 48 31 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 70 22 75 -19 54 52 48 31 0 0 0 0 0 0 0 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 406 58 209 88 108 105 100 103 9% 1% 4% 2% 2% 2% 2% 2% 1,1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 -11 -36 142 15 35 32 27 30 -0,2% -0,7% 2,6% 0,3% 0,6% 0,6% 0,5% 0,5% 1 042 1 004 1 142 1 153 1 184 1 213 1 238 1 266 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 78 49 251 108 124 123 120 117 670 692 798 691 651 621 585 551 593 644 547 583 527 498 465 434 13% 13% 10% 11% 10% 9% 8% 7% 1,5 11,0 2,6 6,6 4,9 4,7 4,7 4,2 34 33 38 42 42 41 10 10 12,0 1,8 5,5 2,1 2,6 2,6 10,0 10,3 -103 -111 -7 -58 -40 7 50 76 0,8 0,8 1,0 0,9 0,9 1,0 1,1 1,1 0,2 0,1 0,5 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 78% 76% 70% 74% 73% 72% 71% 71% 1% 2% 6% 6% 3% 3% 3% 5% 2,3 2,4 2,5 2,5 2,6 2,7 2,8 2,9 2,9 3,2 3,6 3,5 3,6 3,8 4,0 4,1 67% 65% 64% 68% 70% 71% 72% 74% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 100% 100% 99% 100% 100% 100% 100% 100% 0% 0% 1% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2,3 2,4 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 2,9 2,9 3,2 3,6 3,5 3,6 3,8 4,0 4,1 0% -1% 3% 0% 1% 1% 0% 0% 0% -1% 3% 0% 1% 1% 0% 0% -1% -2% 6% 1% 1% 1% 1% 1% -1% -3% 10% 1% 2% 2% 2% 2% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 4 574 4 890 5 512 5 428 5 538 5 722 5 958 6 151 4 565 4 879 5 465 5 420 5 537 5 721 5 957 6 150 8 11 47 8 1 1 1 1 -4 271 -4 926 -5 370 -5 413 -5 503 -5 690 -5 931 -6 121 -4 271 -4 926 -5 370 -5 413 -5 503 -5 690 -5 931 -6 121 0 0 0 0 0 0 0 0 -11 -36 142 15 35 32 27 30 -13 -38 138 11 31 29 25 28 2 014 1 998 2 242 2 146 2 137 2 136 2 125 2 119 442 487 672 552 568 593 608 608 1 572 1 511 1 570 1 594 1 569 1 543 1 517 1 511 670 692 798 691 651 621 585 551 545 598 679 610 608 586 558 532 157 126 157 119 81 43 35 27 1 344 1 306 1 444 1 455 1 486 1 515 1 540 1 568 ägis kuni 30% põhitegevuse tulust, kui puudujääk kaetakse akumul tulemiga use tuludest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba se meetmete arvutusmetoodika gevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika SELGITUSTE VEERG juhend rida konto: liik/klass/rühm, grupp märk Tartu Ülikooli Kliinikum, konsolid al 2015, TP016303 Kontakt: BILANSS, tuh EUR 31.12.2016 31.12.2017 B1 1 VARAD 188 812 194 728 B2 10 KÄIBEVARA 53 891 65 439 B3 100+101 + Raha ja finantsinvesteeringud 33 747 44 539 B4 102+103 + Nõuded ja ettemaksed 16 046 16 371 B5 106+107 + Immateriaalne käibevara ja bioloogiline vara 0 0 B6 108 Varud 4 098 4 529 B7 15 PÕHIVARA 134 920 129 289 B8 150 + Osalused avalikus sektoris 0 0 B9 151 + Pikaajalised finantsinvesteeringud 2 810 B10 152+153 + Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 223 184 B11 154 + Kinnisvara 116 105 B12 155+156 + Materiaalne ja immateriaalne põhivara 134 580 128 190 B13 157 + Bioloogilised varad 0 0 B14 1032+1532; eristus + Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 0 B15 2 KOHUSTUSED JA NETOVARA 188 812 194 728 B16 20+25+28 KOHUSTUSED 61 846 63 043 B17 20; eristus + Lühiajalised kohustised kokku 26 023 30 239 B18 200+201+202+203+250+253 + Võlad ja ettemaksed 22 953 23 865 B19 206+256 + Eraldised 112 3 380 B20 257 + Sihtfinantseerimine 89 99 B21 208+258 + Laenukohustused 34 069 31 119 B22 209+259 + Tuletisinstrumendid 0 0 B23 28 + VÄHEMUSOSA 4 623 4 579 B24 29 NETOVARA 126 966 131 685 B25 290+291+292+297 + Kapital ja reservid 33 773 33 773 B26 298 + Akumuleeritud tulem 90 349 93 992 B27 299 +/ ̶ Aruandeperioodi tulem 2 843 3 920 B28 B1-B15 kontroll: Bilansi tasakaal:peab = 0! 0 0 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2016 2017 T1 3 TEGEVUSTULUD 191 038 209 692 T2 30 + MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 0 T3 32 + KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 183 608 205 902 T4 35 + SAADUD TOETUSED 1 329 408 T5 38 + MUUD TULUD 6 101 3 383 T6 4 ANTUD TOETUSED -247 -34 T7 41 ̶ Sotsiaaltoetused 0 0 T8 45 ̶ Muud toetused -247 -34 T9 5+6 TEGEVUSKULUD -187 765 -205 477 T10 50 ̶ Tööjõukulud -99 105 -112 919 T11 55 ̶ Majandamiskulud -62 289 -64 530 T12 60 ̶ Muud tegevuskulud (maksud, AH) -10 065 -13 268 T13 61 ̶ Põhivara kulum ja ümberhindlus -16 305 -14 760 T14 TEGEVUSTULEM 3 027 4 181 T15 65 +/ ̶ Finantstulu ja -kulu -303 -298 T16 MAJANDUSTULEM 2 724 3 883 T17 68 ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 T18 69 + Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 119 36 T19 ARUANDEPERIOODI TULEM 2 843 3 920 T20 B27-T19 kontroll: Tulem OK: peab = 0! 0 0 TÄIENDAV INFO 90 + Töötajate keskmine arv, taandatud täisajale 4 473 4 784 + Turuosa käive märk INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2016 2017 I1 154+155+156+157 DT ̶ Põhivara soetus, tasumine -7 272 -8 276 I2 15+381 CT + Põhivara müük - laekumine 2 891 6 I3 3502+257 CT + Saadud SF - PV soetus 7 396 0 I4 4502 DT ̶ Antud SF - PV soetus 0 0 I5 253800 CT + Saadud liitumistasud 0 0 I6 150 DT ̶ Osaluste soetus 0 -809 I7 150 CT + Osaluste müük 0 0 I8 101900+151910, 103690 DT ̶ Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 I9 101900+151910, 103690 CT + Muude aktsiate ja osade müük 0 0 I10 1032+1532 DT ̶ Antud laenud 0 0 I11 1032+1532 CT + Tagasilaekunud laenud 0 0 I12 150 CT + Dividendid - laekumine 967 0 I13 65, v.a. mitterahaline: 652000, 652030,+655400, / ̶ Finantstulu 655410 ja -kulu 3 3 I14 Kokku 3 985 -9 076 käive märk FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2016 2017 F1 2080+2580 CT + Võlakirjade emiteerimine 0 0 F2 2080+2580 DT ̶ Võlakirjade lunastamine 0 0 F3 2081+2581 CT + Laenude võtmine 0 0 F4 2081+2581 DT ̶ Laenude tagasimaksmine -1 288 -2 982 F5 2082+2582 DT ̶ Kapitalirendikohustiste tasumine -303 -205 F6 203200 DT ̶ Viitvõlgade tasumine (intress jm) -306 -310 F7 2083+2583 DT ̶ Faktooringu tasumine 0 0 F8 206+256 DT ̶ Eraldiste tasumine 0 0 F9 290+291 CT + Omakap sissemakse laekumine 200 800 F10 290+291 DT ̶ Omakap vähendamine 0 0 F11 298 DT ̶ Divid tasumine 0 0 F12 68 DT ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 F13 Kokku -1 697 -2 696 F14 kontroll3: Põhivara OK: peab = 0! 5 892 90 F15 kontroll4: Laenukohustus OK: peab = 0! 1 445 237 F16 kontroll5: Kapital&reservid OK: peab = 0! -200 -800 F17 kontroll6: Akumul tulem OK: peab = 0! 1 767 800 juhend Standard Positsioon - bilanss 2016 2017 A1a B2+B8+B9+B10+B11 Finantsvarad 50 018 61 904 A1b aastane muutus 10 497 11 886 A1c B16 Kohustused 61 846 63 043 A1d aastane muutus 364 1 197 4.2. A1 A1b-A1d Positsioon - bilanss 10 133 10 689 A2a B1-A1a Mitte-Finantsvarad 138 794 132 824 A2b aastane muutus -5 522 -5 969 A2c B24 Netovara 126 966 131 685 A2d aastane muutus 4 611 4 720 4.3. A2 A2d-A2b Positsioon - kontroll 10 133 10 689 Positsioon - tulem ja RV 2016 2017 4.4. A3 (T16-T13+T18)+(I1+I2)+(F9+F10+F11) Positsioon - tulem ja RV 14 457 10 779 4.6. A4 A1-A3 kontroll7: Pos OK: peab = 0! -4 324 -90 Tegevuse tulemlikkus 2016 2017 5.1.1. A5a T1+T6+T9-T13 rahaline ärikasum e. tegevustulem (EBITDA)19 332 18 942 5.1.2. A5 A5a/T1 0% rahaline kasumlikkus 10% 9% 5.3. A6 -T1/(T6+T9) kulu kattekordaja 1,0 1,0 5.4. A6a T14 tegevustulem 3 027 4 181 5.5.1. A6b T14/T1 -30% 0% tegevustulemi puudujäägi ulatus 1,6% 2,0% 5.5.2. A6c B26+B27 tegevustulemi puudujäägi kate akumul tulemiga 93 192 97 912 võlakohustised ja likviidsus 2016 2017 6.1.1. A7a B3+B9 Likviidsed varad 33 749 45 350 6.1.2. A7b B16 Võlakohustus 61 846 63 043 6.1.3. A7 A7b--A7a Neto-võlg=Võlakohustus--Likviidsed varad 28 097 17 693 6.1.4. A8 A7/T1 40% L Neto-Võlakoormus 15% 8% 6.2. A9 A7/A4a 0 5 võlakohustuste katteperiood 1,5 0,9 6.3.1. A10a F2+F4+F5+F6+F7+F8 aastane finantskohustis 1 897 3 496 6.3.2. A10 A4a/A10a 1,2 L fin-kohustise kattekordaja (DSCR) 10,2 5,4 6.4.1. A11a B2--B17 0 käibekapital=käibevara--lühikohustis 27 868 35 200 6.4.2. A11 B2/B17 1 L lühikohustise kattekordaja 2,1 2,2 6.4.3. A12 -B3/((T6+T9-T13+T15)/12) 1 1 kuu kulude kattevõime aastalõpu rahaga 2,4 2,8 antud laenumahu riskisus 2016 2017 7.1.1. A13 B14/B1 60% laenuportfelli osakaal varades 0% 0% 7.1.2. A14 B24/B14 40% kapitali adekvaatsus #DIV/0! #DIV/0! varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2016 2017 8.1.1. A15 B7/B1 põhivara osakaal varadest 71% 66% 8.1.2. A16 I1/B12 mat pv inv osakaal mat põhivarast 5% 6% 8.1.3. A17 T1/B1 varade kasutamise efektiivsus 1,0 1,1 8.1.4. A18 T1/B12 mat pv kasutamise efektiivsus 1,4 1,6 8.2. A19 B24/B1 50% 33% L omakap e. netovara kordaja 67% 68% omatulu ja toetused 2016 2017 9.1.1. A20 T3/T1 5% omatulu=netokäibe osakaal kogutulust 96% 98% 9.1.2. A21 (T2+T4)/T1 95% saadud toetuste osakaal tulus 1% 0% 9.1.3. A22 T6/(T6+T9) 95% antud toetuste osakaal kogukulust 0% 0% tegevuse käive, kasumlikkus ja efektiivsus2016 2017 10.1.1. A23 T3/B1 50% N/A varade käibe efekt=netokäive/varad 1,0 1,1 10.1.2. A24 T3/B12 50% N/A pv käibe efekt=netokäive/mat+immat pv 1,4 1,6 10.2.1. A25 T14/T1 50% N/A äritegevuse kasumlikkus 2% 2% 10.2.2. A26 T19/T1 50% N/A puhaskasumimäär 1% 2% 10.2.3. A27 T19/B1 50% N/A varade kasumlikkus (ROA) 2% 2% 10.2.4. A28 T19/B24 50% N/A omakapitali kasumlikkus (ROE) 2% 3% Koondpilt 2016 2017 Tulud kokku 191 038 209 692 sh müügitulu 183 608 205 902 sh saadud toetused 1 329 408 Kulud kokku -188 011 -205 511 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -187 765 -205 477 sh antud toetused -247 -34 Ärikasum 3 027 4 181 Puhaskasum 2 843 3 920 Varad kokku 188 812 194 728 Käibevara 53 891 65 439 Põhivara 134 920 129 289 Kohustised kokku 61 846 63 043 sh lühikohustised 26 023 30 239 sh laenukohustised 34 069 31 119 Omakapital e. netovara 126 966 131 685 Riigieelarve seadus §6 lg2 ja 3: KVJI põhitegevustulem peab olema tasakaalus; võib olla puudujäägis kuni 30% põhitegevuse tulust Riigieelarve seadus §10: KVJI Netovõlakoormuse lubatud piir: 40% sama eelarveaasta põhitegevuse tuludest. Ületamisel vajalik taot Rahandusministri määrus nr 29, 16.05.2012 Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika Rahandusministri määrus nr 24, 01.07.2015 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse ar [email protected]; 731 8150 SELGITUSTE 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2025 VEERG 205 900 219 589 237 846 238 990 286 907 285 939 286 707 289 412 77 598 86 657 93 910 65 077 78 690 80 318 78 018 76 441 31 735 60 890 49 319 36 175 51 976 53 182 47 977 41 300 40 928 21 197 37 743 23 021 20 676 20 814 23 422 28 219 0 0 0 0 0 0 0 0 4 935 4 569 6 848 5 881 6 038 6 322 6 619 6 922 128 302 132 932 143 936 173 913 208 217 205 621 208 689 212 971 0 0 0 0 0 0 0 0 2 2 2 0 0 0 0 0 150 147 129 0 0 0 0 0 1 576 2 316 2 247 6 269 6 258 6 249 6 240 4 811 126 574 130 468 141 558 167 644 201 959 199 372 202 449 208 160 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 205 900 219 589 237 846 238 990 286 907 285 939 286 707 289 412 65 813 67 247 78 172 74 100 117 534 111 121 106 761 105 060 33 675 37 120 45 048 39 438 53 873 49 741 44 756 40 010 27 732 34 435 46 089 45 375 46 348 47 604 49 317 54 028 3 393 77 0 0 0 0 0 0 0 0 242 0 0 0 0 0 28 210 25 638 23 791 20 911 63 372 55 703 49 630 43 218 0 0 0 0 0 0 0 0 6 478 7 097 8 050 7 814 7 814 7 814 7 814 7 814 140 087 152 342 159 674 164 890 169 373 174 818 179 946 184 352 33 773 33 773 33 773 33 773 33 773 33 773 33 773 33 773 98 531 106 314 118 569 125 901 131 117 135 600 141 045 146 173 7 783 12 255 7 332 5 216 4 483 5 445 5 128 4 406 0 0 0 0 0 0 0 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 239 469 262 397 282 637 292 899 304 258 311 547 323 684 337 950 0 0 0 0 0 0 0 0 233 470 255 439 276 235 266 940 280 500 293 253 307 064 320 999 2 019 3 086 2 757 11 637 9 132 1 346 1 373 1 400 3 979 3 871 3 645 14 322 14 626 16 948 15 247 15 551 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -230 799 -249 330 -274 315 -287 683 -299 775 -306 102 -318 556 -333 544 -131 418 -146 725 -164 461 -170 725 -171 682 -173 589 -181 767 -190 003 -71 858 -75 098 -80 482 -85 456 -92 035 -100 063 -103 185 -107 351 -12 444 -13 236 -16 783 -18 917 -23 536 -18 156 -19 381 -22 038 -15 080 -14 271 -12 589 -12 585 -12 522 -14 294 -14 223 -14 152 8 669 13 066 8 322 5 216 4 483 5 445 5 128 4 406 -359 -194 -36 0 0 0 0 0 8 310 12 873 8 286 5 216 4 483 5 445 5 128 4 406 0 0 0 0 0 0 0 0 -528 -618 -954 0 0 0 0 0 7 783 12 255 7 332 5 216 4 483 5 445 5 128 4 406 0 0 0 0 0 0 0 0 5 054 5 126 5 245 5 350 5 457 5 566 5 677 5 791 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 -12 591 -18 292 -23 095 -42 693 -46 826 -12 698 -17 291 -18 434 533 11 48 0 0 1 000 0 0 1 281 2 186 1 324 17 830 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 924 0 135 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -18 -7 0 0 0 0 0 0 27 14 9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 45 0 0 0 0 0 0 -9 840 -16 044 -21 579 -24 863 -46 826 -11 698 -17 291 -18 434 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 875 0 50 000 500 0 0 -2 739 -2 644 -2 719 -2 577 -7 325 -7 942 -5 884 -6 245 -269 -252 -262 -303 -214 -227 -189 -167 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -3 008 -2 896 -2 106 -2 880 42 461 -7 669 -6 073 -6 412 2 877 623 564 0 0 0 0 0 98 325 259 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 619 0 0 0 0 0 0 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 72 815 82 236 87 193 59 196 72 652 73 996 71 399 69 519 10 911 9 422 4 957 -27 997 13 456 1 344 -2 597 -1 880 65 813 67 247 78 172 74 100 117 534 111 121 106 761 105 060 2 770 1 434 10 925 -4 072 43 434 -6 413 -4 360 -1 701 8 141 7 987 -5 968 -23 925 -29 978 7 757 1 763 -179 133 085 137 353 150 653 179 794 214 255 211 943 215 308 219 893 261 4 267 13 300 29 141 34 461 -2 312 3 365 4 585 140 087 152 342 159 674 164 890 169 373 174 818 179 946 184 352 8 402 12 255 7 332 5 216 4 483 5 445 5 128 4 406 8 141 7 987 -5 969 -23 925 -29 978 7 757 1 763 -179 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 10 398 8 610 -5 405 -23 925 -29 978 7 757 1 763 -179 -2 258 -623 -564 0 0 0 0 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 23 749 27 338 20 911 17 801 17 005 19 739 19 351 18 558 10% 10% 7% 6% 6% 6% 6% 5% 1,0 1,1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 8 669 13 066 8 322 5 216 4 483 5 445 5 128 4 406 3,6% 5,0% 2,9% 1,8% 1,5% 1,7% 1,6% 1,3% 106 314 118 569 125 901 131 117 135 600 141 045 146 173 150 579 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 31 737 60 892 49 321 36 175 51 976 53 182 47 977 41 300 65 813 67 247 78 172 74 100 117 534 111 121 106 761 105 060 34 076 6 355 28 851 37 925 65 558 57 939 58 784 63 760 14% 2% 10% 13% 22% 19% 18% 19% 1,4 0,2 1,4 2,1 3,9 2,9 3,0 3,4 3 008 2 896 2 981 2 880 7 539 8 169 6 073 6 412 7,9 9,4 7,0 6,2 2,3 2,4 3,2 2,9 43 922 49 537 48 862 25 639 24 817 30 577 33 262 36 431 2,3 2,3 2,1 1,7 1,5 1,6 1,7 1,9 1,8 3,1 2,3 1,6 2,2 2,2 1,9 1,6 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 62% 61% 61% 73% 73% 72% 73% 74% 10% 14% 16% 25% 23% 6% 9% 9% 1,2 1,2 1,2 1,2 1,1 1,1 1,1 1,2 1,9 2,0 2,0 1,7 1,5 1,6 1,6 1,6 68% 69% 67% 69% 59% 61% 63% 64% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 97% 97% 98% 91% 92% 94% 95% 95% 1% 1% 1% 4% 3% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1,1 1,2 1,2 1,1 1,0 1,0 1,1 1,1 1,8 2,0 2,0 1,6 1,4 1,5 1,5 1,5 4% 5% 3% 2% 1% 2% 2% 1% 3% 5% 3% 2% 1% 2% 2% 1% 4% 6% 3% 2% 2% 2% 2% 2% 6% 8% 5% 3% 3% 3% 3% 2% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 239 469 262 397 282 637 292 899 304 258 311 547 323 684 337 950 233 470 255 439 276 235 266 940 280 500 293 253 307 064 320 999 2 019 3 086 2 757 11 637 9 132 1 346 1 373 1 400 -230 799 -249 330 -274 315 -287 683 -299 775 -306 102 -318 556 -333 544 -230 799 -249 330 -274 315 -287 683 -299 775 -306 102 -318 556 -333 544 0 0 0 0 0 0 0 0 8 669 13 066 8 322 5 216 4 483 5 445 5 128 4 406 7 783 12 255 7 332 5 216 4 483 5 445 5 128 4 406 205 900 219 589 237 846 238 990 286 907 285 939 286 707 289 412 77 598 86 657 93 910 65 077 78 690 80 318 78 018 76 441 128 302 132 932 143 936 173 913 208 217 205 621 208 689 212 971 65 813 67 247 78 172 74 100 117 534 111 121 106 761 105 060 33 675 37 120 45 048 39 438 53 873 49 741 44 756 40 010 28 210 25 638 23 791 20 911 63 372 55 703 49 630 43 218 140 087 152 342 159 674 164 890 169 373 174 818 179 946 184 352 ujäägis kuni 30% põhitegevuse tulust, kui puudujääk kaetakse akumul tulemiga evuse tuludest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba amise meetmete arvutusmetoodika itegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika juhend rida konto: liik/klass/rühm, gruppmärk Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA, konsolideeritud, TP016305 BILANSS, tuh EUR 31.12.2011 31.12.2012 B1 1 VARAD 135 422 137 608 B2 10 KÄIBEVARA 19 986 23 428 B3 100+101 + Raha ja finantsinvesteeringud 1 576 2 920 B4 102+103 + Nõuded ja ettemaksed 15 375 17 345 B5 106+107 + Immateriaalne käibevara ja bioloogiline vara 0 0 B6 108 Varud 3 035 3 162 B7 15 PÕHIVARA 115 437 114 180 B8 150 + Osalused avalikus sektoris 0 0 B9 151 + Pikaajalised finantsinvesteeringud 3 3 B10 152+153 + Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 0 0 B11 154 + Kinnisvara 0 0 B12 155+156 + Materiaalne ja immateriaalne põhivara 115 434 114 177 B13 157 + Bioloogilised varad 0 0 B14 1032+1532; eristus + Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 0 B15 2 KOHUSTUSED JA NETOVARA 135 422 137 608 B16 20+25+28 KOHUSTUSED 66 590 65 339 B17 20; eristus + Lühiajalised kohustised kokku 18 532 18 823 B18 200+201+202+203+250+253+ Võlad ja ettemaksed 17 433 17 060 B19 206+256 + Eraldised 133 247 B20 257 + Sihtfinantseerimine 0 0 B21 208+258 + Laenukohustused 49 024 48 032 B22 209+259 + Tuletisinstrumendid 0 0 B23 28 + VÄHEMUSOSA 0 0 B24 29 NETOVARA 68 832 72 269 B25 290+291+292+297 + Kapital ja reservid 34 243 34 243 B26 298 + Akumuleeritud tulem 37 999 34 589 B27 299 +/ ̶ Aruandeperioodi tulem -3 410 3 436 B28 B1-B15 kontroll: Bilansi tasakaal:peab = 0! 0 0 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2011 2012 T1 3 TEGEVUSTULUD 116 811 126 721 T2 30 + MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 0 T3 32 + KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 113 387 123 480 T4 35 + SAADUD TOETUSED 1 825 3 231 T5 38 + MUUD TULUD 1 599 10 T6 4 ANTUD TOETUSED -33 -29 T7 41 ̶ Sotsiaaltoetused 0 0 T8 45 ̶ Muud toetused -33 -29 T9 5+6 TEGEVUSKULUD -119 098 -122 319 T10 50 ̶ Tööjõukulud -47 122 -52 644 T11 55 ̶ Majandamiskulud -51 650 -52 026 T12 60 ̶ Muud tegevuskulud (maksud, AH) -9 560 -8 418 T13 61 ̶ Põhivara kulum ja ümberhindlus -10 767 -9 231 T14 TEGEVUSTULEM -2 320 4 373 T15 65 +/ ̶ Finantstulu ja -kulu -1 090 -937 T16 MAJANDUSTULEM -3 410 3 436 T17 68 ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 T18 69 + Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0 0 T19 ARUANDEPERIOODI TULEM -3 410 3 436 T20 B27-T19 kontroll: Tulem OK: peab = 0! 0 0 TÄIENDAV INFO 90 + Töötajate keskmine arv 3 278 3 081 + Turuosa käive märk INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2011 2012 I1 154+155+156+157DT ̶ Põhivara soetus, tasumine -12 844 -8 498 I2 15+381 CT + Põhivara müük - laekumine 1 598 0 I3 3502+257 CT + Saadud SF - PV soetus 895 1 818 I4 4502 DT ̶ Antud SF - PV soetus 0 0 I5 253800 CT + Saadud liitumistasud 0 0 I6 150 DT ̶ Osaluste soetus 0 0 I7 150 CT + Osaluste müük 0 0 I8 101900+151910, 103690 DT ̶ Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 I9 101900+151910, 103690 CT + Muude aktsiate ja osade müük 0 0 I10 1032+1532 DT ̶ Antud laenud 0 0 I11 1032+1532 CT + Tagasilaekunud laenud 0 0 I12 150 CT + Dividendid - laekumine 0 0 I13 + / 652030, 65, v.a. mitterahaline: 652000, ̶ Finantstulu 655400, 655410 ja -kulu 6 4 I14 Kokku -10 345 -6 675 käive märk FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2011 2012 F1 2080+2580 CT + Võlakirjade emiteerimine 4 003 0 F2 2080+2580 DT ̶ Võlakirjade lunastamine -4 000 0 F3 2081+2581 CT + Laenude võtmine 5 009 0 F4 2081+2581 DT ̶ Laenude tagasimaksmine 0 -968 F5 2082+2582 DT ̶ Kapitalirendikohustiste tasumine -316 -24 F6 203200 DT ̶ Viitvõlgade tasumine (intress jm) -1 053 -1 008 F7 2083+2583 DT ̶ Faktooringu tasumine 0 0 F8 206+256 DT ̶ Eraldiste tasumine 0 0 F9 290+291 CT + Omakap sissemakse laekumine 0 0 F10 290+291 DT ̶ Omakap vähendamine 0 0 F11 298 DT ̶ Divid tasumine F12 68 DT ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 F13 Kokku 3 643 -2 000 F14 kontroll3: Põhivara OK: peab = 0! -524 F15 kontroll4: Laenukohustus OK: peab = 0! 0 F16 kontroll5: Kapital&reservid OK: peab = 0! 0 F17 kontroll6: Akumul tulem OK: peab = 0! 0 juhend Standard Positsioon - bilanss 2011 2012 A1a B2-B6+B8+B9+B10 Finantsvarad 16 954 20 269 A1b aastane muutus 3 315 A1c B16 Kohustused 66 590 65 339 A1d aastane muutus -1 251 4.2. A1 A1b-A1d Positsioon - bilanss 4 565 A2a B1-A1a Mitte-Finantsvarad 118 468 117 339 A2b aastane muutus -1 129 A2c B24 Netovara 68 832 72 269 A2d aastane muutus 3 436 4.3. A2 A2d-A2b Positsioon - kontroll 4 565 Positsioon - tulem ja RV 2011 2012 4.4. A3 (T16-T13+T18)+(I1+I2)+(F9+F10+F11+F12)-(B6-eelmB6) Positsioon - tulem ja RV 4 042 4.6. A4 A1-A3 kontroll7: Pos OK: peab = 0! 524 Tegevuse tulemlikkus 2011 2012 5.1.1. A5a T1+T6+T9-T13 rahaline ärikasum e. tegevustulem (EBITDA) 8 446 13 604 5.1.2. A5 A5a/T1 0% rahaline kasumlikkus 7% 11% 5.3. A6 -T1/(T6+T9) kulu kattekordaja 1,0 1,0 5.4. A6a T14 tegevustulem -2 320 4 373 5.5.1. A6b T14/T1 -30% 0% tegevustulemi puudujäägi ulatus -2,0% 3,5% 5.5.2. A6c B26+B27 tegevustulemi puudujäägi kate akumul tulemiga 34 589 38 026 võlakohustised ja likviidsus 2011 2012 6.1.1. A7a B3+B9 Likviidsed varad 1 579 2 924 6.1.2. A7b B16 Võlakohustus 66 590 65 339 6.1.3. A7 A7b--A7a Neto-võlg=Võlakohustus--Likviidsed varad 65 011 62 415 6.1.4. A8 A7/T1 40% L Neto-Võlakoormus 56% 49% 6.2. A9 A7/A4a 0 5 võlakohustuste katteperiood 7,7 4,6 6.3.1. A10a F2+F4+F5+F6+F7+F8 aastane finantskohustis 5 369 2 000 6.3.2. A10 A4a/A10a 1,2 L fin-kohustise kattekordaja (DSCR) 1,6 6,8 6.4.1. A11a B2--B17 0 käibekapital=käibevara--lühikohustis 1 453 4 605 6.4.2. A11 B2/B17 1 L lühikohustise kattekordaja 1,1 1,2 6.4.3. A12 -B3/((T6+T9-T13+T15)/12) 1 1 kuu kulude kattevõime aastalõpu rahaga 0,2 0,3 antud laenumahu riskisus 2011 2012 7.1.1. A13 B14/B1 60% laenuportfelli osakaal varades 0% 0% 7.1.2. A14 B24/B14 40% kapitali adekvaatsus #DIV/0! #DIV/0! varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2011 2012 8.1.1. A15 B7/B1 põhivara osakaal varadest 85% 83% 8.1.2. A16 I1/B12 mat pv inv osakaal mat põhivarast 11% 7% 8.1.3. A17 T1/B1 varade kasutamise efektiivsus 0,9 0,9 8.1.4. A18 T1/B12 mat pv kasutamise efektiivsus 1,0 1,1 8.2. A19 B24/B1 50% 33% L omakap e. netovara kordaja 51% 53% omatulu ja toetused 2011 2012 9.1.1. A20 T3/T1 5% omatulu=netokäibe osakaal kogutulust 97% 97% 9.1.2. A21 (T2+T4)/T1 95% saadud toetuste osakaal tulus 2% 3% 9.1.3. A22 T6/(T6+T9) 95% antud toetuste osakaal kogukulust 0% 0% tegevuse käive, kasumlikkus ja efektiivsus 2011 2012 10.1.1. A23 T3/B1 50% N/A varade käibe efekt=netokäive/varad 0,5 0,5 10.1.2. A24 T3/B12 50% N/A pv käibe efekt=netokäive/mat+immat pv 0,5 0,5 10.2.1. A25 T14/T1 50% N/A äritegevuse kasumlikkus 50% 50% 10.2.2. A26 T19/T1 50% N/A puhaskasumimäär 50% 50% 10.2.3. A27 T19/B1 50% N/A varade kasumlikkus (ROA) 50% 50% 10.2.4. A28 T19/B24 50% N/A omakapitali kasumlikkus (ROE) 50% 50% Koondpilt 2011 2012 Tulud kokku 116 811 126 721 sh müügitulu 113 387 123 480 sh saadud toetused 1 825 3 231 Kulud kokku -119 131 -122 348 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -119 098 -122 319 sh antud toetused -33 -29 Ärikasum -2 320 4 373 Puhaskasum -3 410 3 436 Varad kokku 135 422 137 608 Käibevara 19 986 23 428 Põhivara 115 437 114 180 Kohustised kokku 66 590 65 339 sh lühikohustised 18 532 18 823 sh laenukohustised 49 024 48 032 Omakapital e. netovara 68 832 72 269 Riigieelarve seadus §6 lg2 ja 3: KVJI põhitegevustulem peab olema tasakaalus; võib olla puudujäägis kuni 30% põhitegevuse tu Riigieelarve seadus §10: KVJI Netovõlakoormuse lubatud piir: 40% sama eelarveaasta põhitegevuse tuludest. Ületamisel vajalik Rahandusministri määrus nr 29, 16.05.2012 Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika Rahandusministri määrus nr 24, 01.07.2015 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormu Selgitus PV soetus -8 498 PV võlgnevuse muutus -545 PV km 1 069 PV müük 0 Kasum/kahjum PV müügist 0 Amort 9 231 kapitalirendile võetud vara täismaksumuses Mitterahaline PV soetus 0 Kokku 15 muutus 1 257 kontroll3 vahe 524 0 Täitja: nimi, telefon Monica Kirspuu-Uik; tel 617 1497 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 164 016 181 534 207 261 206 202 213 275 216 608 216 417 222 372 248 219 265 081 35 908 40 530 50 250 56 887 65 076 66 758 67 556 63 805 62 117 56 824 4 736 13 314 22 753 34 874 42 870 40 789 39 831 30 785 30 216 21 944 27 975 23 949 24 247 18 843 18 879 22 172 24 222 25 471 24 666 27 499 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 197 3 267 3 250 3 171 3 327 3 797 3 503 7 549 7 235 7 381 128 108 141 005 157 010 149 314 148 199 149 850 148 861 158 567 186 102 208 257 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 128 105 141 001 157 007 149 311 148 196 149 846 148 857 158 564 186 099 208 253 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 164 016 181 534 207 261 206 202 213 275 216 608 216 417 222 371 248 219 265 081 78 773 88 198 94 195 91 533 89 034 87 974 85 858 87 008 112 973 130 947 35 289 27 780 26 300 26 982 28 279 32 269 34 959 40 916 39 371 39 111 21 824 25 064 23 247 23 719 23 522 26 577 29 511 35 467 39 737 39 386 433 616 622 792 621 642 642 642 642 642 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 56 516 62 519 70 325 67 022 64 891 60 755 55 705 50 899 72 593 90 919 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 85 243 93 337 113 066 114 669 124 241 128 634 130 558 135 363 135 247 134 134 34 243 34 243 37 631 34 243 34 243 34 243 34 243 34 243 34 243 34 243 38 026 51 000 62 015 79 622 80 725 89 998 94 390 96 315 101 119 101 003 12 974 8 094 13 421 803 9 273 4 393 1 924 4 805 -116 -1 113 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 146 929 153 995 175 945 177 552 192 342 210 063 229 487 259 200 258 212 262 911 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 131 996 146 182 163 541 173 237 187 602 205 695 227 986 259 199 250 212 255 165 14 930 7 798 12 056 4 795 4 729 4 299 1 339 0 8 000 7 746 3 15 348 -479 11 69 162 1 0 0 -42 -79 -63 -17 -35 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -42 -79 -63 -17 -35 0 0 0 0 0 -133 163 -144 901 -161 960 -176 446 -182 761 -205 426 -227 366 -254 195 -257 847 -262 683 -58 376 -64 927 -77 885 -84 956 -92 015 -106 593 -119 700 -130 684 -135 747 -138 511 -53 807 -57 957 -62 329 -67 709 -69 678 -75 429 -80 824 -94 559 -89 331 -87 404 -11 810 -12 507 -12 251 -10 607 -10 616 -12 541 -13 742 -16 147 -18 811 -20 072 -9 170 -9 511 -9 495 -13 175 -10 453 -10 863 -13 099 -12 804 -13 957 -16 696 13 724 9 014 13 922 1 090 9 546 4 637 2 121 5 005 365 229 -750 -921 -502 -287 -273 -244 -197 -201 -481 -1 341 12 974 8 094 13 421 803 9 273 4 393 1 924 4 805 -116 -1 113 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 12 974 8 094 13 421 803 9 273 4 393 1 924 4 805 -116 -1 113 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 317 3 314 3 795 3 805 3 842 3 905 3 950 4 098 4 042 4 042 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 -22 094 -28 373 -23 992 -8 055 -10 608 -12 588 -13 535 -22 511 -41 492 -38 851 0 15 2 905 7 50 1 600 0 0 0 0 9 971 8 780 8 188 10 4 299 1 339 0 8 000 7 746 -15 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 4 10 36 14 0 0 0 0 0 -22 104 -18 384 -15 200 1 074 -10 577 -8 239 -10 596 -22 511 -33 492 -31 105 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -12 000 0 0 0 0 0 0 0 0 10 000 20 000 10 040 0 339 0 0 0 26 500 23 104 -1 516 -2 065 -2 177 -3 250 -2 444 -4 129 5 049 -4 806 -4 806 -4 779 0 -34 -56 -53 -27 -7 0 0 0 0 -745 -881 -602 -277 -192 0 0 0 0 0 -3 -56 -64 -70 -79 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 800 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 735 4 964 7 141 -2 850 -2 402 -4 136 5 049 -4 806 21 694 18 325 1 004 -5 950 1 510 -1 671 -1 264 -24 14 0 0 0 0 101 0 0 0 0 -10 099 0 0 0 0 0 3 387 -4 187 0 0 0 0 0 0 0 0 2 921 4 187 299 0 0 0 0 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 32 714 37 266 47 004 53 720 61 752 62 964 64 057 56 259 54 886 49 447 12 445 4 552 9 738 6 716 8 033 1 212 1 093 -7 798 -1 373 -5 439 78 773 88 198 94 195 91 533 89 034 87 974 85 858 87 008 112 973 130 947 13 434 9 425 5 997 -2 662 -2 499 -1 060 -2 116 1 150 25 964 17 975 -989 -4 873 3 741 9 378 10 532 2 272 3 208 -8 948 -27 337 -23 413 131 302 144 268 160 257 152 482 151 523 153 644 152 360 166 113 193 333 215 634 13 963 12 967 15 988 -7 775 -959 2 121 -1 284 13 753 27 221 22 301 85 243 93 337 113 066 114 669 124 241 128 634 130 558 135 363 135 247 134 134 12 974 8 094 19 729 1 603 9 572 4 393 1 924 4 805 -116 -1 113 -989 -4 873 3 741 9 378 10 532 2 272 3 208 -8 948 -27 337 -23 413 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 15 -10 823 -1 058 7 707 8 969 2 247 3 384 -8 948 -27 337 -23 413 -1 004 5 950 4 798 1 671 1 563 25 -14 1 -1 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 22 894 18 526 23 417 14 264 19 999 15 500 15 220 17 810 14 322 16 924 16% 12% 13% 8% 10% 7% 7% 7% 6% 6% 1,1 1,1 1,1 1,0 1,1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 13 724 9 014 13 922 1 090 9 546 4 637 2 121 5 005 365 229 9,3% 5,9% 7,9% 0,6% 5,0% 2,2% 0,9% 1,9% 0,1% 0,1% 51 000 59 093 75 435 80 425 89 998 94 390 96 315 101 119 101 003 99 890 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 4 739 13 317 22 756 34 877 42 873 40 793 39 835 30 788 30 220 21 948 78 773 88 198 94 195 91 533 89 034 87 974 85 858 87 008 112 973 130 947 74 034 74 881 71 439 56 656 46 161 47 181 46 024 56 220 82 753 109 000 50% 49% 41% 32% 24% 22% 20% 22% 32% 41% 3,2 4,0 3,1 4,0 2,3 3,0 3,0 3,2 5,8 6,4 2 265 15 036 2 900 3 650 2 742 4 136 -5 049 4 806 4 806 4 779 10,1 1,2 8,1 3,9 7,3 3,7 -3,0 3,7 3,0 3,5 619 12 750 23 950 29 905 36 797 34 490 32 597 22 889 22 746 17 714 1,0 1,5 1,9 2,1 2,3 2,1 1,9 1,6 1,6 1,5 0,5 1,2 1,8 2,6 3,0 2,5 2,2 1,5 1,5 1,1 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 78% 78% 76% 72% 69% 69% 69% 71% 75% 79% 17% 20% 15% 5% 7% 8% 9% 14% 22% 19% 0,9 0,8 0,8 0,9 0,9 1,0 1,1 1,2 1,0 1,0 1,1 1,1 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,4 1,3 52% 51% 55% 56% 58% 59% 60% 61% 54% 51% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 90% 95% 93% 98% 98% 98% 99% 100% 97% 97% 10% 5% 7% 3% 2% 2% 1% 0% 3% 3% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 0,5 0,5 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 0,5 0,5 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 146 929 153 995 175 945 177 552 192 342 210 063 229 487 259 200 258 212 262 911 131 996 146 182 163 541 173 237 187 602 205 695 227 986 259 199 250 212 255 165 14 930 7 798 12 056 4 795 4 729 4 299 1 339 0 8 000 7 746 -133 205 -144 980 -162 023 -176 463 -182 796 -205 426 -227 366 -254 195 -257 847 -262 683 -133 163 -144 901 -161 960 -176 446 -182 761 -205 426 -227 366 -254 195 -257 847 -262 683 -42 -79 -63 -17 -35 0 0 0 0 0 13 724 9 014 13 922 1 090 9 546 4 637 2 121 5 005 365 229 12 974 8 094 13 421 803 9 273 4 393 1 924 4 805 -116 -1 113 164 016 181 534 207 261 206 202 213 275 216 608 216 417 222 372 248 219 265 081 35 908 40 530 50 250 56 887 65 076 66 758 67 556 63 805 62 117 56 824 128 108 141 005 157 010 149 314 148 199 149 850 148 861 158 567 186 102 208 257 78 773 88 198 94 195 91 533 89 034 87 974 85 858 87 008 112 973 130 947 35 289 27 780 26 300 26 982 28 279 32 269 34 959 40 916 39 371 39 111 56 516 62 519 70 325 67 022 64 891 60 755 55 705 50 899 72 593 90 919 85 243 93 337 113 066 114 669 124 241 128 634 130 558 135 363 135 247 134 134 dujäägis kuni 30% põhitegevuse tulust, kui puudujääk kaetakse akumul tulemiga gevuse tuludest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba gamise meetmete arvutusmetoodika hitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika -22 094 -28 373 -23 992 -8 055 -10 608 -3 495 1 623 1 141 -163 1 366 4 273 4 450 3 823 1 642 1 461 0 15 2 905 7 0 0 3 522 -5 9 170 9 511 9 495 13 175 10 453 -101 -1 781 -22 -6 477 -331 -1 550 -13 928 -12 897 -16 006 7 696 1 122 -1 004 5 950 -1 510 1 671 1 271 0 0 0 0 7 497 SELGITUSTE 31.12.2023 30.12.2024 30.12.2025 VEERG 287 299 281 854 279 996 56 392 55 812 57 332 20 521 20 799 20 774 28 266 27 072 28 153 0 0 0 7 606 7 942 8 406 230 906 226 041 222 664 0 0 0 3 3 3 0 0 0 0 0 0 230 903 226 038 222 661 0 0 0 0 0 0 287 299 281 854 279 996 154 444 152 685 152 532 39 628 40 951 43 508 39 760 40 929 41 553 642 642 642 0 0 0 114 041 111 113 110 336 0 0 0 0 0 0 132 855 129 169 127 464 34 243 34 243 34 243 99 890 98 612 94 925 -1 279 -3 686 -1 705 0 0 0 2023 2024 2025 270 589 274 556 290 596 0 0 0 262 935 274 556 290 596 7 654 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -270 249 -276 179 -290 274 -142 819 -150 118 -160 553 -88 409 -91 430 -94 068 -20 594 -15 682 -16 338 -18 427 -18 948 -19 316 340 -1 623 321 -1 618 -2 063 -2 026 -1 279 -3 686 -1 705 0 0 0 0 0 0 -1 279 -3 686 -1 705 0 0 0 4 042 4 075 4 128 2023 2024 2025 -41 077 -14 083 -15 938 0 0 0 7 654 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -33 423 -14 083 -15 938 2023 2024 2025 0 0 0 0 0 0 27 892 1 882 4 078 -4 770 -4 809 -4 854 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 23 122 -2 928 -777 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2023 2024 2025 48 790 47 874 48 929 -657 -916 1 056 154 444 152 685 152 532 23 496 -1 759 -153 -24 154 843 1 209 238 509 233 980 231 066 22 875 -4 529 -2 914 132 855 129 169 127 464 -1 279 -3 686 -1 705 -24 154 843 1 209 2023 2024 2025 -24 154 843 1 209 0 0 0 2023 2024 2025 18 767 17 325 19 637 7% 6% 7% 1,0 1,0 1,0 340 -1 623 321 0,1% -0,6% 0,1% 98 612 94 925 93 220 2023 2024 2025 20 524 20 802 20 777 154 444 152 685 152 532 133 920 131 883 131 755 49% 48% 45% Tulenevalt ehitusinvesteeringute suuest mahust (ennekõike EL kaasrahastusega projektid) ületab neto-võlakoormus 7,1 7,6 6,7 4 770 4 809 4 854 3,9 3,6 4,0 16 764 14 861 13 823 1,4 1,4 1,3 1,0 1,0 0,9 2023 2024 2025 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2023 2024 2025 80% 80% 80% 18% 6% 7% 0,9 1,0 1,0 1,2 1,2 1,3 46% 46% 46% 2023 2024 2025 97% 100% 100% 3% 0% 0% 0% 0% 0% 2023 2024 2025 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 2023 2024 2025 270 589 274 556 290 596 262 935 274 556 290 596 7 654 0 0 -270 249 -276 179 -290 274 -270 249 -276 179 -290 274 0 0 0 340 -1 623 321 -1 279 -3 686 -1 705 287 299 281 854 279 996 56 392 55 812 57 332 230 906 226 041 222 664 154 444 152 685 152 532 39 628 40 951 43 508 114 041 111 113 110 336 132 855 129 169 127 464 ktid) ületab neto-võlakoormuse tase aastatel 2022-2025 piirmäära. Alates 2026. aastast suhtarv prognoosi kohaselt 40% taset ei ületa.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel