Saatja: Eesti Farmaatsia Selts <
[email protected]>
Saadetud: 01.06.2021 20:26
Adressaat: Tanel Kiik <
[email protected]>; Maris Jesse
<
[email protected]>; Eda Lopato <
[email protected]>; Tiina Titma
<
[email protected]>; Katri Eespere <
[email protected]>; SM Info
<
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Vastus Sotsiaalministeeriumi Ravimipoliitika kavandile
Tähtsus: Tavaline
Lugupeetud koostööpartnerid,Täname, et kaasate apteegisektori
erialaorganisatsioone ja farmaatsiaalast haridust pakkuvaid kõrgkoole
järgneva 10 aasta Ravimipoliitika väljatöötamisse ning andsite meile
võimaluse viseerida selle kavandit.Apteegivaldkonnas igapäevaselt
töötavate praktikutena oleme väga huvitatud kaasa rääkima
farmaatsiasektori arengu ja jätkusuutlikkuse tagamise teemadel.Sellega
seoses saadame manuses toodud esmase tagasiside meile 18.05 tutvumiseks
saadetud Ravimipoliitika kavandile. Loodame leida ühise formaadi, mille
käigus on võimalik Ravimipoliitika kavand, selle põhiprioriteedid ja
sellega võetavad eesmärgid apteegisektori esindajate nign riiklike
ametkondade vahel detailselt läbi arutada.Apteegisektori
visioonkodiumendi töörühma nimerT,liinu Entsik-GrünbergEesti Farmaatsia
Seltsi presidentRevali Raeapteek proviisor-juhataja
Lugupeetud sotsiaalminister Tanel Kiik
Apteegivaldkonnaga seotud organisatsioonidele edastati 18. mail 2021 „Ravimipoliitika ja
rakendamise tegevuskava aastani 2030 kavand“ tagasiside saamiseks.
Esmalt suur tänu, et kaasasite ravimipoliitika väljatöötamisse ka apteegivaldkonna organisatsioone ja
asutusi. Eelmisel aastal edastatud üleskutse anda panus järgmise 10 aasta ravimipoliitika loomisesse
võeti apteekide ja apteekrite poolt entusiastlikult vastu, Sotsiaalministeeriumile edastati hulk
ettepanekuid ning osaleti erinevate töörühmade koosolekutel.
Lisaks otsustasime koostöös kõikide apteegivaldkonna esindusorganisatsioonide ja
farmaatsiaharidust pakkuvate kõrgkoolide esindajatega panustada apteegisektori visioonidokumendi
loomisse, et meie valdkonna arengusuunad oleksid läbi mõeldud ja omavahel konsensuslikult kokku
lepitud. Apteegivaldkonna olulisemate eesmärkide kompaktsel kujul kirja panemise üheks
eesmärgiks oli ka see, et seda sisendit saaks kasutada ravimipoliitika kujundamisel.
Visioonidokumendi loomisel arutati läbi Eesti apteegisektori hetkeolukord, lepiti kokku prioriteetsed
arendamist vajavad valdkonnad, peamised tegevused ning ka kavandatavad tulemused. Dokument
sai valmis selle aasta märtsis ning esitati kõikidele koostööpartneritele, sealhulgas
Sotsiaalministeeriumile.
Uuendatud versioon Apteegiteenuse kvaliteedijuhis (AKJ) valmis samuti 2021 kevadel. Peamiselt
täiendati ravimitealase nõustamise ja apteegi juhtimise peatükke, aga suuremaid või väiksemaid
muutusi lähtuvalt uuest apteegireformijärgsest olukorrast viidi sisse ka muus osas. Eraldi töötati
välja ka apteegis pakutavate lisateenuste juhendid, et tagada nende tõenduspõhisus ja ühtsetele
standarditele vastamine. Ka uus Apteegiteenuse kvaliteedijuhis edastati meie koostööpartneritele,
sealhulgas Sotsiaalministeeriumile.
Lugedes ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava aastani 2030 kavandit ei leia me paraku sealt
suurt osas eelpool viidatud dokumentide ja arutelude tulemusena välja toodud arengusuundi ega
välja pakutud tegevusi. Hetkeolukorra kirjeldus ei vasta reaalsele olukorrale või kirjeldab seda
osaliselt, puuduvad sisulised analüüsid või viited Eestis juba läbi viidud uuringutele. Planeeritud
tegevuste eesmärgid ei ole üheselt mõistetavad ja keskenduvad pigem hetkeolukorra
kaardistamisele, kui taotlevad apteegiteenuse kvaliteedi tõstmist ja parema kättesaadavuse
tagamist. Püstitatud eesmärkide saavutamise indikaatorid kas puuduvad või on arusaamatu, kuidas
need põhjal mõõta planeeritud tegevuste edukust.
Meie jaoks tekitab küsimusi, miks apteegisektori visioonidokumendis sektori enda poolt välja toodud
olulised eesmärgid ei leia kajastamist ravimipoliitika dokumendis. Nagu näiteks apteegiteenuse
senisest tugevam integreerimine tervishoiusüsteemi, apteekrite oskuste suurem kaasamine
rahvatervise toetamisel ja patsiendi tõenduspõhisel nõustamisel, sealhulgas ravijärgimust ning
haigusi ennetavate teenuste osutamine apteegis. Samuti on apteekrite jaoks väga oluline, et
tervishoiutöötajatena saaksime kasutada ühtseid IT ja digitervise lahendusi. Lisaks ei tule
ravimipoliitika dokumendist välja, kuidas seal kirjas olevaid tegevusi planeeritakse ellu rakendada ja
rahastada. Kaasaegne omavahel integreeritav apteekrite erialateadmiste põhi- ja täiendusõppe
süsteemi loomine on selleks väga vajalik.
Kokkuvõtvalt leiame, et praegu meile esitatud ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava aastani
2030 kavand ei vasta apteegisektori ootustele ning ei kajasta valdkonna järgmise 10 aasta
olulisemaid arengusuundi, mis tagaksid apteekide arengu ja jätkusuutliku tegevuse. Tegemist on
dokumendiga, mis toob esile vaid üksikud teemad, kuid jätab tähelepanuta mitmed olulised
apteegisektori arenguks vajalikud tegevused ja eesmärgid.
Apteegivaldkonna erialaseltsid ja farmaatsiaalast haridust pakkuvad kõrgkoolid on valmis ühiselt
panustama, et koostöös riigiga apteekide ja apteekritega seotud teemad sisuliselt läbi arutada ning
panna kokku dokument, mis kirjeldab laiapõhjalisemalt meie valdkonna strateegiliseks arenguks
vajalikke suundi ja tegevusi.
Lugupidamisega,
Triinu Entsik Grünberg
Apteegisektori visioonidokumendi töögrupi eestvedaja
Eesti Farmaatsia Seltsi president
Revali Raeapteek proviisor-juhataja