629 628
631
630
627
625
626
602a
624
602
614
603
601
623
604a
620 619 617 615
613
604b
604
605
604c
606
612
608
622
607
621 618 616 611
609
610
119A
TREPIKODA
14.6m²
118
DOKUMENTIDE
HOIDLA
175.0m²
102 100
120
106 105
114
101
124 121 115
123
111
122
112 104 103
119
107
108
117 116 110
113
109
232 231
230
234
229
233
223
228
225
227
224
226
202a
202
212
203
201
220 219 217 216 213 204A
211
204B
204
205
204C
207
210 206
222
209
221 218 215 214 208
328
330
329
332
331 327
326
324
325
302a 323
302
312
303
301
304A
321 319 318 316 315 313
304
311
304B
304C
306
305
322
310
320 317 314 309
307
308
431 430
424
433
429
432
428
425
427
402a
402 426
415
403
401
421 419 418 416
404a
414
404b
404
405
404c
407
423
410 406
413
422 420 417 411 408
409
412
532 531
525
534
533
530
529
526
528
502a
527
502
514
503
501
522 521 519 517 516 515
504a
513
504
504b
504c 507
512 505
524
510 506
509
523 520 518 511
508
Ravimiamet
[email protected] Meie 15.06.2021 nr 1.9-5/1991-1
Ravimiameti üürilepingu kooskõlastamine
(Tallinn, Tatari tn 51)
Vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22
kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“
punktile 1.7 kooskõlastame kirjale lisatud Ravimiameti ja Riigi kinnisvara AS vahel sõlmitava
üürilepingu KPJ-4/2021-55, üüripinna aadress Tallinn, Tatari tn 51.
Palun üürileping peale kahepoolset allkirjastamist esitada Kaja Roosipuu e-postile
(
[email protected]) riigi kinnisvararegistris arvele võtmise korraldamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aare Aun
talituse juhataja
Lisa:
Lisaadressaadid:
Riigi Kinnisvara AS
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Kaja Roosipuu 611 3217 (5982 4998)
[email protected]
Lisa 6. Heakorra (kood 300) tegevuste ulatus ja kirjeldus
Üürileping nr KPJ-4/2021-55
1. OBJEKTI ANDMED
Välisterritoorium Koristatav hoone põrandapind [m2] Sisepind [m²] Akende Orienteeruv San.
[m²] välispind töötajate ruumide
[m²] arv arv
Objekt Põhiüürnik
Asfalt Haljasala PVC Betoon Keraamiline Muu KOKKU
plaat
Riigi
Kinnisvara AS
1.1. Objekti teenuse-, koristus aegade ja sageduste kirjeldus
* Tabelis mitte kirjeldatud tööd teostada vastavalt Eesti Standard EVS 807:2010
Koristus ala Koristus Tööde teostamine Selgitavad märkused
sagedus
1. 5 x nädalas Tööde kirjeldus ja teostatavad tööd vastavalt EVS 807:2010. Täidetud peavad olema Tallinna linna Välisterritooriumi koristus teostada hiljemalt kella
KINNISTU heakorra eeskirja nõuded. 07.00-ks.
VÄLIS- Libedus-lumetõrjet tuleb teostada ka tööpäeva
TERRITOORIUMI Sõidu-, kõnniteede ja parklate puhastamine porist, prahist, lumest, jääst, puulehtedest jms. Pideva lumesaju jooksul vastavalt ilmastiku oludele, et tagada ohutu
KORRASHOID korral tagada pidev lumekoristus objektil. liikumine objektil.
Haljasalade niitmine, kastmine ja korrashoid. Muru max kõrgus kogu kasvuperioodil 50 mm.Hekkide lõikus ja
korrashoid. Välivaaside kastmine.
Puulehtede ja lume äravedu vastavalt vajadusele.
Sõidu-, kõnniteede ja parklate libedustõrje hiljemalt kella 07.00-ks hommikul.
Sademe- ja sulavee ärajuhtimine ning selleks vajalike rentslite ja kaevude puhastus;
Prügikastide ümbruse koristamine ja avaliku kasutusega prügikastide tühjendamine ja puhastus;
Fassaadil asuva asutuse nimega tahvli puhastamine vastavalt vajadusele.
1
Vastavalt Hoonete fassaadide puhastamine ( kõrvaldatakse kahe päeva jooksul graffiti, lindude tekitatud
2. vajadusele mustus, ilmastiku oludest põhjustatud kahjustused jne).
EHITISTE
VÄLISPIIRETE JA
TARINDITE 2 x aastas Akende ja vitriinide pesemine nii seest kui ka väljast poolt. Pestakse ka nende ees või vahel Tööde teostamine seest poolt väljaspool kliendi
PUHASTAMINE paiknevad võred, trellid, samuti aknalengid ja raamid, ning aknaplekid ja aknalauad. tööaega (E-R al.17:00 ja nädalavahetused), kui pole
Hoone kõik klaaspinnad. Aknakatete puhastus. kokkulepitud teisiti. Eriolukordade puhastus
vastavalt vajadusele (lindude mustus jms.) kahe
päeva jooksul.
Tööde teostamise viimane tähtaeg on 30. aprill ning
30. oktoober.
2 x aastas Katuste, räästaste ning katuseelementide puhastamine lehtedest, okstest, samblast jne. Tagada töötavad vihmavee süsteemid ning puhas
katus.
vastavalt Katuste ning katuseelementide puhastamine lumest ja jääst (sh purikatest) vastavalt vajadusele Talvine periood tekkiva ohu ennetamiseks.
tagamaks tänaval liiklejate ning parkivate autode ohutuse.
vajadusele
3. SISERUUMIDE Põhiotstarbeliste ruumide kvaliteeditasemed EVS 807:2010 järgi:
KORISTUS Puhtustase 5 aste: esindusruumid, juhtkonna ruumid, fuajeed, bürooruumid.
Põhiotstarbelised
ruumid 5 x nädalas E-R Põrandate puhastus ning niiske pesu, kasutades eripindade jaoks ettenähtud vahendeid; ruumisiseste Koristusaeg õhtuti 17.00-21.00 või eraldi
(büroo ruumid jm) klaaspindade ja peeglite puhatus ning poleerimine; riiulite (kuni kõrgus 180 cm) , aknalaua, kokkuleppel kliendiga.
kirjutuslaua vaba pind, sh. telefoni ja lauatarvete alt ja sellel paiknevate seadmete (lauavalgusti,
telefon, arvuti pealne (va. ekraan) jne.) puhastamine tolmust, plekkidest ja sõrmejälgedest;
prügikorvide tühjendamine, vahetussisude soetamine (kuulub samuti lepinguhinna sisse) ja
paigaldamine. Pehme mööbli ja toolide puhastus (plekkide, juustekarvade jms eemaldamine)
ettenähtud vahenditega. Plekkide eemaldamine jooksvalt.
3 x nädalas Küttekehadelt, ustelt, seintelt, põrandaliistudelt ning muudelt detailidelt tolmuvõtt, vajadusel niiske Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 3 x
E,K,R puhastus ja plekkide eemaldamine; muu furnituuri puhastus. Mikrolaineahjude puhastus. nädalas. N: kohviplekid- jm.pritsmed
eemaldada igapäevaselt.
1x nädalas R Pindade-, riiulite-, kapipealsed puhastus üle 180cm. Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 1 x
nädalas. Eesmärgiks ka üle 180 cm kõrguste
kapipealsete puhtus.
1x kuus Ventilatsiooni avade-, restide- ja laeplaatide puhastus (vent.ava ümbert) tolmust, vajadusel niiske Puhastus vastavalt vajadusele, kuid mitte
puhastus. Valgustite (lae-ja seina) ja kuplite puhastus tolmust, vajadusel niiske puhastus. Radiaatorite harvemini kui 1 x kuus.
ja seinalampide poolt tekkiva määrdumise puhastus niiskelt. Külmkappide puhastus.
Eeldatavalt 2 x Põrandapindade süvapuhastus ja hooldus(kaitse)vahenditega katmine (kõik pinnad). Lepingu täitja Tellijaga lepitakse kokku tööde teostamise täpne maht ja
aastas kasutab puhastamisel sobivaid vahendeid. graafik. Tööde eest tasutakse vastavalt reaalselt
teostatud mahule ühikhinna alusel.
2
Üldkasutatavate ruumide kvaliteeditasemed EVS 807:2010 järgi: puhtustase 5 aste. Koristusaeg õhtuti 17.00-21.00 või eraldi
Üldkasutatavad Põrandate ja treppide (sh. trepipiirete ja käsipuude) igapäevane puhastus ning pesu; ruumisiseste kokkuleppel kliendiga
ruumid (tualetid, klaaspindade ja peeglite puhastus ning poleerimine; prügikorvide tühjendamine ja vahetussisude
koridorid, 5 x nädalas E-R paigaldamine. Sanitaarpindade ja sanitaartehnilise armatuuri puhastus desinfitseerivate ja
trepikojad jm) värskendavate puhastusainetega. Plekkide eemaldamine pindadelt jooksvalt. Dušširuumide
puhastus.
5 x nädalas E-R Tualettpaberi, paberkäterättide, vedelseebi, pissuaari restide ja tablettide, lõhnaainete (wc-poti) ja
õhuvärskendajate paigaldamine. Prügikottide soetamine ja paigaldamine prügikorvidesse. Nimetatud tarvikute maksumus sisaldub
Tualettpaber ja kätekuivatus paber peavad olema valmistatud 100% tselluloosist, olema pehmed ja lepinguhinnas.
imavad.
3 x nädalas Küttekehadelt, aknalaudadelt, ustelt, seintelt ning muudelt detailidelt tolmuvõtt, vajadusel niiske Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 3 x
puhastus ja plekieemaldused, muu furnituuri puhastus nädalas
1 x nädalas Pindade-, riiulite-, kapipealsed puhastus üle 180cm. Pehme mööbli ja toolide kuivpuhastus ning Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 x
plekkide eemaldamine. nädalas.
1 x kuus Ventilatsiooni avade ja laeplaatide puhastus (vent .ava ümbert) tolmust, vajadusel niiske puhastus. Puhastus vastavalt vajadusele, kuid mitte
Valgustite (lae-ja seina) ja kuplite puhastus tolmust, vajadusel niiske puhastus. harvemini kui 1 x kuus.
Dušširuumide suurpuhastus (seinte ja põrandate süvapesu (vuugivahed, plaadid, trapid jm)).
Eeldatavalt 2 x Põrandapindade süvapuhastus ja hooldus- ja/või kaitsevahenditega katmine. Lepingu täitja kasutab Tellijaga lepitakse kokku tööde teostamise täpne maht ja
aastas puhastamisel sobivaid vahendeid. graafik. Tööde eest tasutakse vastavalt reaalselt
teostatud mahule ühikhinna alusel.
Abi ja tehniliste ruumide kvaliteeditasemed EVS 807:2010 järgi: puhtustase 3 aste. Puhastus vastavalt vajadusele, kuid mitte
Abi ja tehniliste 1 x kuus Põrandate ja seinte puhastus ning pesu, furnituuridelt ja kõikvõimalikelt detailidelt tolmuvõtt. harvemini kui 1 x kuus.
ruumide koristus
Päevakoristaja Päevakoristaja vajadus päevasel ajal (08.00-17.00). Tegevus: fuajee, treppide ning koridoride puhastus, Eesmärgiks ruumide korrasolek ka päevasel ajal.
Muud siseruumide 7 x nädalas tualettide kontroll (puhtuse ja hügieenitarvete tagamine), sissepääsude ukseklaaside puhastus jne.
koristusel olulised Lisategevused kliendi poolt tööpäeva jooksul.
tööd ja märkused
Akende ja uste Koristaja kontrollib akende ja uste suletust. Täpsem tegevus kooskõlas kliendiga. Eesmärgiks turvalisuse tagamine.
sulgemine
Porivaibad Kolm suurt peasissekäigu juurde, üks keskmine iga välisukse juurde. Vajadusel täiendavate vaipade Eesmärgiks on puhaste ja kuivade põrandavaipade
paigaldamine. olemasolu igal ajal.
Vastavalt Jäätmekäitlus ettevõttega prügiveolepingu sõlmimine (prügikonteinerite olemasolu tagamine Tööde eesmärk on hoones tekkivate jäätmete
4. JÄÄTME- vajadusele objektil); kogumine ning äravedu vastavalt kehtivatele
KÄITLUS Prügikastide ja konteinerite tühjendamine; õigusaktidele.
3
Prügikastide ja konteinerite ümbruse korrashoid;
Prügikastide ja konteinerite korrashoid, puhastus (pesu);
Prügi sorteerimine (biojäätmed, papp ja paber, klaas, metall, plastik, keskkonnakahjulikud jäätmed,
ehituspraht jms);
Prügi kokkupressimine (vajadusel);
Prügi äravedu ja ladustamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
Sorteerimiseks vajalike tarvikute (prügikastid ja korvid) soetamine ning paigaldamine siseruumidesse
(vajadusel).
Tellija nõudmisel hoones tekkinud ja äraveetud jäätmete koguse mõõtmine ning aruandluse
esitamine.
Konfidentsiaalsete andmekandjate hävitamine
Vastavalt Kahjurputukate tõrje Tööde eesmärk on hoida objekt kahjurite ja näriliste
5. KAHJURITE JA vajadusele Väikenäriliste tõrje vaba.
NÄRILISTE
TÕRJE
Õigusaktides Lippude heiskamine õigusaktides ettenähtud päevadel.
6. LIPPUDE ettenähtud Lippude hooldamine, puhastamine, hoidmine ja vajadusel korrastamine.
HEISKAMINE päevadel Vajadusel uue lipu ostmine ning paigaldamine.
Teenuste osutamisel kohustub Töövõtja pöörama tähelepanu ja avastama Hoones mittevastavused, mida on võimalik lihtvaatlusega tuvastada (näiteks
mittekorras valgus, lahtised liistud, avatud aknad, katkised sulused ja muud rikutud detailid, ummistused, hügieenitarvete puudus, koristamist vajavad asjad
jms) ning teavitama neist puudustest Tellijat ja hoone Üürnikku telefoni või e-maili teel. Samuti kohustub Töövõtja registreerima puudused läbi
haldustarkvara Archibus vastava liidese, mille nõutud mahus kasutamise võimaldab Üürnik.
Töövõtja kasutab haldustarkvara Archibus igapäevaselt, märkides sinna registreeritud heakorrateenuse kõrvalekalde, kõrvalekallete likvideerimise aja jms.
Kuna hoones on delikaatseid andmeid, siis on Töövõtja kohustatud esitama Üürnikule teenust osutavate töötajate isikuandmed (nimi, isikukood) vähemalt üks
nädal enne töötaja tööleasumist.
4
ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2021-55
Üürileping on sõlmitud
üürileandja Riigi Kinnisvara AS
Registrikood/isikukood: 10788733
Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115
Telefon: (372) 606 3400
Faks: (372) 606 3401
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse esimees Kati Kusmin, põhikirja alusel
Kontaktisik: põhja piirkonna kinnisvarahaldur Mairo Kirss
Kontaktisiku telefon: (372) 508 4737
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
ja
üürniku Eesti Vabariik Ravimiameti kaudu
Registrikood: 70003477
Juriidiline aadress: Nooruse tn 1, Tartu 50411
Telefon: (372) 737 4140
Faks: (372) 737 4142
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Kristin Raudsepp, põhimääruse alusel
Kontaktisik: üldosakonna juhataja Elina Savi
Kontaktisiku telefon: (372) 737 4140
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
vahel, kes võttes arvesse, et:
1) Vindor Holding OÜle kuulub Tallinnas Tatari 51 asuv kinnistu (registriosa number
5168301, katastritunnus 78401:110:0790, pindala 5107,0 m², sihtotstarve tootmismaa
100%, edaspidi kinnistu);
2) Vindor Holding OÜ ja Riigi Kinnisvara AS vahel on 11.01.2012 sõlmitud üürileping
nr Ü2968/11 (tähtajaga 10 aastat alates üüripinna valduse üleandmisest) kinnistu
oluliseks osaks oleva ehitise ja territooriumi üürile andmiseks Riigi Kinnisvara ASile
koos Riigi Kinnisvara ASi õigusega ehitist ja territooriumi allüürile anda;
3) Riigi Kinnisvara AS ja Ravimiamet on kokku leppinud kinnistu oluliseks osaks oleva
ehitise ja territooriumi osalises allüürile andmises Ravimiametile,
on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.
2
ERITINGIMUSED
1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis
1.1 Aadressil Tallinn, Tatari tn 51 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number
5168301, katastritunnus 78401:110:0790, pindala 5107,0 m².
1.2. Kinnistu oluliseks osaks on Statistikaameti büroohoone (ehitisregistri kood 120655986,
ehitise kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub), üüritav pind 4873,8
m², millest 4590,2 m² on üürnike ainukasutuses ja 283,5 m² on üürnike ühiskasutuses.
2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis
2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 161,7 m², millest:
2.1.1. 137,7 m² on üürniku ainukasutuses;
2.1.2. 24,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.
2.2. Üüripind paikneb Statistikaameti büroohoone 2. korrusel.
2.3. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: 10,
millest:
ainukasutuses 10;
ühiskasutuses 0.
2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: puudub, territoorium on
üürnike ühiskasutuses.
2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad.
2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise
kohustus on üürileandjal: puuduvad.
2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonil.
Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses
pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud
ulatuses.
3. Üüripinna sihtotstarve
Üüripinna sihtotstarve on büroohoone.
4. Üüripinna nõutav seisund
Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust
kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis.
3
5. Üüripinna valduse üleandmine
Üüripind on lepingu sõlmimisel üürniku otseses valduses tulenevalt asjaolust, et üürnik valdas
üüripinda varasema üürilepingu alusel enne käesoleva lepingu sõlmimist.
6. Üüriteenused ja üür
6.1. Üüri liik on turupõhine.
6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.
6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.
6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri muudetakse indeksi alusel.
6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:
6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 01.01.2023.
6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks
leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 30. aprilli seisuga.
6.6.3. Üüri indekseerimisel kasutatav koefitsient on 0,7.
6.6.4. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva
aasta 1. juuniks.
6.6.5. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul
teate kättesaamisest arvates.
7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu
7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.
7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub
käibemaks.
7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste
punktile 3.15.2.
7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse
järgmisest:
7.5.1. Üürileandja teeb kõrvalteenuste tasu muutmiseks üürnikule ettepaneku hiljemalt
tasu muutmisele eelneva aasta 1. juuniks esitatava teatega.
7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul
teate kättesaamisest arvates.
7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise
kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.
8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine
8.1. Tasu arvestamine algab 01.01.2022.
8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga
kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste
tasu eelneva kuu eest. Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi
kaudu. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-
arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku
kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi.
8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates.
4
9. Lepingu tähtaeg
9.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud.
9.2. Leping lõpeb 01.10.2023.
10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele
10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel, juhul kui
tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt
leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu
üüri korrutamisel 6 (kuuega). Juhul, kui leping lõppeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu
erakorraliselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürileandjal õigus nõuda
üürnikult saamata jäävat üüri 6 (kuue) kuu üüri ulatuses.
10.2. Pooled on erinevalt tüüptingimuste punktile 5.6 kokku leppinud, et üürileandja on
kohustatud tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul
avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
11. Muud kinnitused ja kokkulepped
11.1. Üürnik tasub tarbimisteenuste (koodid 610, 620 ja 630) kulud vastavalt tegelikule
tarbimisele ja vastavalt teenuseosutajate poolt kehtestatud tariifidele/ hindadele, seejuures
üürniku poolt soojusenergia ja elektrienergia (st kogu üürniku poolt kõrvalkuluna tasutav
soojus- ja elektrienergia – nii üüripinnal tarbitav energia kui ka proportsionaalselt
üürnikule juurde arvestatav ühiskasutuses olevate pindade ja muu mitte otseselt üürniku
poolt tarbitav energia) osas on üürileandjale tasutavad kulud piiratud ja üürnik tasub
sellised kulud eelnimetatud põhimõtetel, kuid siiski mitte rohkem kui 160 (ükssada
kuuskümmend) kWh/m² (üüripind) kohta aastas.
11.1.1. Esimene aastane periood algab üüripinna üleandmisest üürnikule ja lõpeb 12 kuu
möödumisel, vastava kuu viimase päeva seisuga (st esimene arvestusperiood võib
olla pikem kui üks aasta). Järgmised arvestusperioodid on sellele järgnevad 12-
kuulised perioodid.
11.1.2. Üürileandja peab tagama üüripinnal otseselt ja üürniku poolt kaudselt tarbitava
soojus- ja elektrienergia kulu mõõtmise.
11.1.3. Üürileandja kohustub iga järgneva kuu 7. kuupäevaks esitama üürnikule aruande
üüripinna energiatarbimise kohta, sh esitama aruandes eraldi andmed küttele,
ventilatsioonile ja jahutusele kulunud energia kohta.
11.1.4. Võimalike elektriautode akude laadimisenergiat ei arvestata piiratud energiatarbe
mahu (160 kWh/m²a üüripinna kohta) sisse ja selle eest tasub üürnik vastavalt
tegelikele kuludele.
11.1.5. Üürileandja peab eraldi arvestust üürniku poolt soovitud nädalavahetustel
ventilatsioonisüsteemi töötamise energiatarbimise kohta. Nädalavahetusel
ventilatsioonisüsteemi töötamise soovist teavitab üürnik üürileandjat e-kirjaga
ette vähemalt kaks nädalat. Üürnik tasub nädalavahetustel ventilatsioonisüsteemi
töötamise enenergiatarbimise eest eraldi, kui ületatakse aastase energiatarbimise
piirmäära (160 kWh/m2 aastas).
11.2. Eritingimuste punktis 2.3 toodud parkimiskohtade tasu sisaldub üüritasus ja need
parkimiskohad on üürniku ainukasutuses.
11.3. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute
isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud
lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad
5
isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete
töötlemise põhimõtetest.
12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine
12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu
lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri
muutmise kohta).
12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16
„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“
lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma
allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul,
kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte
kirjalikul kokkuleppel.
12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus,
lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:
1) eritingimused;
2) lisad;
3) tüüptingimused.
Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse
hiljem allkirjastatud dokumendist.
12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana
kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on
Eesti standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna
korraldamine.“.
12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4
esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara
kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui
eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest
tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.
13. Lepingu lisad
1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon
2. Üüri- ja kõrvalteenuste kokkulepe
3. Üür ja kõrvalteenuste tasu
4. Üüripinna seisundit fikseeriv akt (koostatakse üüripinna tasu arvestamise alguse
kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna tasu
arvestamise alguse kuupäevast)
5. Hoone sisekorraeeskiri (lisatakse lepingule eraldi)
6. Heakorra tegevuste ulatus ja kirjeldus
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Üürileandja Üürnik
6
TÜÜPTINGIMUSED
1. MÕISTED
Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või
võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad
eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;
1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;
1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;
1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste
tasust;
1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);
1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,
mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille
maksumus ei sisaldu üüris;
1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt
õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja
tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;
1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;
1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:
1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;
1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude
süsteemide uuendamine;
1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;
1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks
sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;
1.11. pool on üürileandja või üürnik;
1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;
1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või
kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese
kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi
loetakse puuduseks lepingu tähenduses;
7
1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas
konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt
üürilepingus kokku lepitud seisundile;
1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele
mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus
üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled
võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu
tähenduses;
1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja
rahvuspüha;
1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab
lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;
1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele
vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud
kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust
ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses
olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega;
1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,
mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.
2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE
2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja
heakorrastatud.
2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-
vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu
lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks
koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja
sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.
3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU
Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus
3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes
ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja
kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.
3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes
arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:
3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia,
soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral
8
vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui
arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille
tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.
3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis
3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade
ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega
seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse
kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega
kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest
kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega
kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast,
sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.
3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1
või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud
hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud
hindadele.
3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:
3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;
3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud
juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.
Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus
kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.
3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus
vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku
kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks,
lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.
3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena
täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna
suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu
selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.
3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud
kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse
arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali
arveldusarvele.
Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile
3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel
lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on
lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad
tegevused teeb üürnik.
3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste
täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel
lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:
3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,
tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt
pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.
9
3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks
kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest
tulenevate vajadustega.
3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad
tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:
3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva
ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute enne-
tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute
sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste
punktile 3.10;
3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva
ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja.
Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt
tüüptingimuste punktile 3.10;
3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,
tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt
pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta;
3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks
kriitilise tähtsusega.
3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku
andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse
saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest
lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:
3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;
3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;
3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile-
andjale või teistele üürnikele.
3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud
nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või
kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud
mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete
mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad
olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks
teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide
ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.
3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,
kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti
alljärgnevatest:
3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või
kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule
vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule
vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja
üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate
10
teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui
üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia,
vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga
järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud
juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.
Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine
3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes
on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse
üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri
muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja
lisades kokkulepitule järgmiselt:
3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel,
lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku
leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib
kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks
on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta
prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud
ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud
kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku
esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta
lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu
vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel,
juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates
esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet
tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning
üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad
pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta
eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet,
siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest
kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt
kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite
esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad
lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib
rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.
3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub
järgmiselt:
3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste
punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus.
3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga
lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis
sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud
üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks
nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud
aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.
11
3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja
üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus
kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik
vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate
alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite
esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.
3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus
üle vähemalt iga viie aasta järel.
4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE
4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt
lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste
kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil
ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või
üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,
sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta
kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse
ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone
sisekorraeeskirjas sätestatust.
4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja
tervishoidu reguleerivaid õigusakte.
4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse,
süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme,
paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud
plaanidele ja spetsifikatsioonidele.
4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas
hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid,
logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need
vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et
üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise
kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami
vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu
maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud
üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.
4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes
üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega
õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal
on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:
4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab
üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust;
4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab
üürileandja kulutusi üüripinnale;
4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;
4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud
uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise
piirangute või muude tingimustega.
12
4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust
ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud
asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.
4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste
täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui
nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid
isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel
hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.
4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja
arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada
tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks
üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad
ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide
korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:
4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik
täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;
4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku
lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;
4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus,
mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku
organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei
loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub
üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid
hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on
sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas
hoone sisekorraeeskirjas.
4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku
energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab
analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu
hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu
ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust
küsida lisatasu.
4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete
energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole
õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe
nõuete aluseks olevaid dokumente.
5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID
5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama
üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas
seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust
tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.
5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal
on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.
13
5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku
lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte
kohustuste jaotuse alusel.
Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine
5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud
sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni
jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul
rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni
jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata,
kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest
tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide
ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6
nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule
edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja
esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see
kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,
teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel
võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.
Remonttööde ja parendustööde tegemine
5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses
ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled
remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.
5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval
viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.
5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises
üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde
mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused
hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise
tingimused ja kord.
5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste
õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid
üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde
mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale.
Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku
poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust
alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid
õiguskaitsevahendeid.
5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul
õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde
tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12
sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud
õiguskaitsevahendeid.
14
5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul
kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused,
samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise
maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe
sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste
tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.
5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on
võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui
üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul
on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.
6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE
6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa
sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab
üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.
Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud
üürnikule.
6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud
üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul
üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.
7. LOAD
7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või
kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused,
arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte
vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside,
nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui
üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast
tulenevate asjaolude tõttu.
7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate
üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja
kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud
põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside,
nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui
üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust
tulenevate asjaolude tõttu.
8. LEPINGU LÕPPEMINE
8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda
üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.
8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:
8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;
8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;
8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3
toodud alustel;
15
8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud
alustel;
8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.
8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm
kuud ette, järgnevatel juhtudel:
8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või
lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest
maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;
8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal
ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu
saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust
kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest
arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest
viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul
ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest
tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;
8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning
üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise
kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2
sätestatud juhul;
8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid
arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette,
järgnevatel juhtudel:
8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel
kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud
asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;
8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist
kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja
määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest
tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;
8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta
lepingu täitmist jätkab.
8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega
sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu
lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik
üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik
vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole
kokku leppinud teistsuguses tähtajas.
8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest,
mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast
lepingu lõppemist.
9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE
9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu
ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele,
arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku
16
füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja
muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle
ja isikutele kuuluvast varast.
9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna
üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt
moodustab lepingu lahutamatu lisa.
9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2
sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis
ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult
üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste
likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.
9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle
vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool,
kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et
puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled
ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab
proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled
ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul
ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.
10. VASTUTUS
Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted
10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju.
Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud
üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui
üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel
üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud
juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.
10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle
põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on
takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama
teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad
mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda
teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.
10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui
pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite
kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista
teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike
õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.
10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse
leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist
teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60
päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud
pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse
täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
17
Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral
10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu
lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest
arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel
õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.
10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal
õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu
lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna
vabastamiseni.
Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral
10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt,
on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega
kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei
ole kokku leppinud teisiti.
10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata
siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine
muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna
kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole
üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri
tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama
selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.
10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei
vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda
sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest
keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on
üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral
ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni
üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.
10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või
kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või
kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus
kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest:
10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse
osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest
üürileandjale tasumata.
10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva
eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme)
kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb
on hilisem.
10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või
kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning
kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see
ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.
18
10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või
mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud
tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.
10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui
eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud
ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal
kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.
11. TEADETE EDASTAMINE
11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja
informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või
esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist
teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada
telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega
leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.
11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest,
lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud
lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.
12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.
13. KONFIDENTSIAALSUS
13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid,
mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille
sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel,
olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille
konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.
13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise
poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei
laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele,
kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on
märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,
lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel
kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas
19
lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud
isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
14. MITMESUGUST
14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva
kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust
keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused
loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.
14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus
vormis.
14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste
sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või
tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled
avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte
muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks
võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.
14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega
mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad
ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist
kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga
võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui
poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.