MINISTRI KÄSKKIRI
14.06.2021 nr 74
Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri
investeeringud
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas lõigetega 2
ja 4:
kinnitan toetuse andmise tingimused „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri
investeeringud“ koos lisadega (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Tervise- ja tööministri käskkirja „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri
investeeringud“ seletuskiri
I Sissejuhatus
Tervise- ja tööministri käskkiri, millega kinnitatakse toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT)
„Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“, on välja töötatud
Sotsiaalministeeriumis.
REACT-EU Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi REACT-EU ERF) vahendite kasutamisel
perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja
Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi
rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.
Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusele nr 165 on
Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus
rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele REACT-EU ERFist rahastatavatele prioriteetse
suuna 15 meetme tegevustele:
15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“;
15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“;
15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“;
15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“;
15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“.
Vastavalt STS § 16 lõikele 1 võib RA rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks
ettenähtud tegevuste kohta koostada TAT käskkirja. Kuna TAT käskkiri hõlmab mitut projekti, on
toetuse andmise tingimuste alusel viidatud ka STS § 16 lõikele 2. Sama paragrahvi lõike 4 alusel
võib toetatavate tegevuste elluviimise volitada juriidilisele isikule. Kui toetatavate tegevuste
elluviijaks on juriidiline isik, võib RA vajaduse korral sõlmida toetatavate tegevuste elluviijaga
halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
(edaspidi rakenduskava) REACT-EU ERFi prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“
meetme 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku
tagamine“ tegevuse 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“
elluviimiseks TAT.
TAT sisaldab eesmärkide ja projektide tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate projektide
sihtrühma, näitajaid, mõju läbivatele (horisontaalsetele) teemadele, seost prioriteetse suuna teiste
meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega ning valdkondlike arengukavadega, rakendamise
tingimusi ja riskide hindamist ning maandustegevusi.
TAT-d viiakse ellu projektidena: iga projekti toetuse saaja on kindlaksmääratud haiglavõrgu
arengukava (edaspidi HVA) haigla.
TAT käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
välisvahendite juht Marilin Sternhof (tel 626 9136,
[email protected]).
TAT käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret
Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
TAT käskkirja eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
TAT vajalikkuse põhjendus
TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata.
II Käskkirja sisu
TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri käskkirjaga STS § 16 lõigete 1 ja 2 alusel kooskõlas sama
paragrahvi lõikega 4.
TAT koosneb kaheksast peatükist:
1. peatükk „TAT kirjeldus“;
2. peatükk „Projektide tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“;
3. peatükk „Näitajad“;
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“;
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”;
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”;
7. peatükk „TAT rakendamine“;
8. peatükk „Riskide hindamine ja riskide maandustegevused“.
TAT projektide eelarve kinnitab RA TAT lisana. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis
1.2.4. Projektide, toetuse saajate ja aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas (eelarve
jagunemine aastate kaupa). Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste
planeerimisel ja ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse ning aitab ära
hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses. TAT lisa aitab kaasa paremale
finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist.
1. peatükk „TAT kirjeldus“
TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse välja seos rakenduskavaga, sh
prioriteetne suund ja meetme eesmärk. See osa on üldine ning sarnane kõikidele TAT-dele, mille
tegevusi viiakse ellu ühest meetmest.
Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärke, tulemusi ja vajalikkuse põhjendust, millest tingitult
TAT tegevusi projektide kaupa ellu viiakse, ning eelarvet. TAT tegevuste üldine ajaraam on TAT
abikõlblikkuse periood, iga projekti puhul on TAT 2. peatükis eraldi välja toodud projekti planeeritud
ajaraam. TAT projektide tegevuste planeeritavad lõppkuupäevad on erinevad, kuid TAT
üldajaraami määramisel on arvestatud maksimaalse võimaliku abikõlblikkuse perioodiga.
Toetuse andmise eesmärk on teha investeeringuid HVA haiglate vastupidavuse tugevdamiseks,
tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamiseks.
2. peatükk „Projektide tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“
Peatükis kirjeldatakse projektide kaupa tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks,
näidatakse iga TAT projekti sihtrühm, projekti üldajaraam ja toetuse saaja.
TAT projektide toetuse saajatel on kohustus järgida riigihangete seadust (RHS) tervikuna, kui nad
on hankijad RHS § 5 lõike 2 tähenduses.
3. peatükk „Näitajad“
TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt.
Peatükis tuuakse välja rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja, nende algtasemed (kõikide
2
näitajate algtase on 0), sihttase aastaks 2023 ning selgitus, kuidas näitajad panustavad
rakenduskava näitajatesse.
TAT projektid panustavad otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse „Osakaal haiglavõrgu
arengukava haiglatest, mille võimekus viirusega toime tulla on paranenud“ ning rakenduskava
väljundinäitajatesse „Kõrge kvaliteediga voodikohtade arv“ ja „Üksused, mida toetatakse COVID-
19 vastases võitluses“. Lisaks on eraldi välja toodud iga projekti väljundinäitaja, mis kattub
rakenduskava väljundnäitajaga (v.a Kuressaare haigla projekti TAT-spetsiifiline näitaja „Soetatud
magnetresonantstomograafi arv“). Rakenduskava väljundinäitajad ja meetme tegevuse 15.2.1
näitajad on samad. TAT tulemusnäitaja andmeallikas on Sotsiaalministeerium, rakenduskava ja
TAT-spetsiifiliste väljundinäitajate andmeallikas on RÜ.
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“
Peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omavad TAT projektid rakenduskavas esitatud
läbivatele (horisontaalsetele) teemadele. Hinnatud on TAT projektide mõju järgmistele teemadele:
keskkonnahoid ja kliima
võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust
o soolisse võrdsusesse
o võrdsesse kohtlemisse
infoühiskond
regionaalareng
riigivalitsemine
Nendest mõjutavad TAT projektid keskkonda ja kliimat, võrdset kohtlemist, regionaalarengut ja
riigivalitsemist, kaudselt ka infoühiskonda. TAT-l puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele.
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”
Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate REACT-
EU ERFi TAT-dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on
nad omavahel seotud.
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”
Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud valdkondlike arengukavadega.
7. peatükk „TAT rakendamine“
Peatükk koosneb kümnest alapeatükist:
7.1 „Toetuse saaja õigused ja kohustused“
7.2 „Rakendusüksuse õigused ja kohustused“
7.3 „Rakendusasutuse õigused ja kohustused“
7.4 „Kulude abikõlblikkus“
7.5 „Riigiabi“
7.6 „Toetuse maksmine“
7.7 „TAT muutmine“
7.8 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine“
7.9 „Finantskorrektsioon“
7.10 „Vaiete menetleja“
7.1. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused
Lisaks TAT-s nimetatule kohalduvad TAT projektide toetuse saajatele kõik STS-is ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
3
Toetuse saajad on RA nõudmisel kohustatud esitama TAT projekti järgmis(t)e aasta(te) eelarve
jagunemise aastate kaupa (TAT lisa). Eelarve allkirjastab RA juht (vormistatakse TAT lisana).
Vastav nõue on vajalik infona riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA küsib enne
kinnitamist RÜ-lt hinnangut, sest RÜ-l on juurdepääs hankelepingutele, parem ülevaade
maksetaotlustest ja (võimalikest) finantskorrektsioonidest.
Kui toetuse saaja soovib TAT projekti tegevuste kirjeldust muuta, tuleb RA-le esitada
muudatustaotlus.
Toetuse saaja peab teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust
teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab omakorda RA-d.
Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise
kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega.
Toetuse saaja peab tähelepanu pöörama RHS-i järgimisele. Reguleeritud on toetuse saaja
kohustus edastada RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta. Toetuse saaja peab
võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d viis
tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende
muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab toetuse saaja edastama RÜ-le
hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta
edastatud riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral toetuse saaja
tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud RHS-is sätestatut.
Eesmärk on finantskorrektsioonide ennetamine ja ärahoidmine. Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-s 21 on
sätestatud finantskorrektsiooni protsendimäärad ning §-des 22–228 määratletud erinevad rikkumise
alused ja neile kohaldatavad finantskorrektsiooni protsendimäärad.
Toetuse saaja peab vähendama projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul
teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest.
TAT-s on sätestatud toetuse saaja õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale antakse tulenevalt STS
§ 23 lõike 2 punktidest 1 ja 3 võimalus esitada oma seisukohad enne ettekirjutuse ja
finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
7.2. Rakendusüksuse kohustused ja õigused
Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA-d
teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi
saavutamise, projektide elluviimise või väljamaksete tegemise. RÜ peab viie tööpäeva jooksul
edastama RA-le teadmiseks tehtud finantskorrektsiooni otsused. RÜ peab TAT projektide
järelkontrolli tegema viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest. RÜ peab projekti
abikõlblikest kuludest maha arvestama puhastulu.
7.3. Rakendusasutuse kohustused ja õigused
Sätestatakse RA õigus küsida toetuse saajatelt täpsustusi projekti eelarve jagunemise kohta
aastate kaupa (TAT lisa) ning kohustus vaadata läbi toetuse saaja esitatud TAT projektide
tegevuste kirjelduse muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul, sh RA õigus muudatustaotluse
kinnitamisest keelduda.
7.4. Kulude abikõlblikkus
4
Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus).
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse toetuse saaja poolt TAT
abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.
Abikõlblikud on TAT projektide elluviimiseks vajalikud kulud. TAT 2. peatükis on iga projekti puhul
eraldi välja toodud toetatavad tegevused.
Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele
õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna
õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu
mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud sisendkäibemaksu
korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32).
KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt
käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või
teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu
arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui:
1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule;
2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud
maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei
kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule.
Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab
kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.
KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse
mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.
Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel
maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse
maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult.
Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava
ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha
proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on
võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole
projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on
tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline
projektiga mitteseotud arvetelt.
Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata
ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral
abikõlblikuks lugeda.
Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest
toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit.
Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse
arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning
5
juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik
kulu.
7.5. Riigiabi
TAT raames on abi saajaks konkreetsed HVA haiglad, kaudseks abi saajaks on iga HVA haigla
tõmbepiirkonna elanikud.
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk
(6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või
riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab
kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga
kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on
ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki
üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st
28 kohustus tagada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus. Selleks on riik loonud
haiglavõrgu. Geograafiliselt on HVA haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks
HVA haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu. Funktsionaalselt on HVA haiglad jagatud
piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale haigla liigile
on tervise- ja tööministri määrusega „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustus tagada
tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel, sh on fikseeritud ka HVA haiglate
ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded. HVA haiglad osutavad riiklikult
rahastatavaid tervishoiuteenuseid, mida rahastatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
alusel, see tähendab, et HVA haiglad ei tegele nimetatud teenuseid osutades majanduslikku laadi
tegevusega ega tegutse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjatena. Samale
seisukohale jõudis ka Euroopa Komisjon (SA.39324 (2018/NN) – Eesti väidetav abi Eesti
haiglavõrgu arengukavas loetletud riiklikele haiglatele).
Seega ei ole TAT raames antav toetus riigiabi.
7.6. Toetuse maksmine
Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29 ning see toimub ühendmääruse §-
de 11–14 alusel.
Reguleeritud on maksetaotluse menetlemise ja puuduste kõrvaldamise tähtajad ning RÜ õigus
peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult.
Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga, aga käesolevas
TAT-s on projektide toetuse osakaal 100%, mis on kinnitatud TAT punktis 1.2.4.
Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse
väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või
keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale või
partnerile ning palub toetuse saajal või partneril korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid
tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui
toetuse saaja või partner puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ
toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja, partneri või RÜ selgituse, esitatud
informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse
menetlemisega jätkatakse.
KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid
dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude
6
abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA
mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt.
KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei
nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja
b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa
Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib
tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt
toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib
sellise otsuse teha, kui:
1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised,
et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist;
2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt
maksetega jätkata.
Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude
abikõlblikkuse, projektide elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Viimase
väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist.
7.7. TAT muutmine
TAT projekti on TAT projekti toetuse saaja ettepanekul lubatud muuta. Muudatusvajadused peavad
olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord 12 kuu
jooksul ei ole TAT-d muuta mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega
kaasnevat halduskoormust. TAT peab põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele,
välistades sagedaste paranduste vajaduse, samuti peavad vajalikud muudatused olema
põhjendatud ja läbi kaalutud.
RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT projekti
toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT
tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT projekti abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT projektide
rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see
ei takista TAT eesmärgi täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT projektide
tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad
vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas TAT teiste projektide eelarve
suurendamiseks, teiste sama meetme avatud taotlusvoorudesse või TAT-desse.
RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates projekti
muudatustaotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb RA-l muudatused
kooskõlastada RÜ, KA, Rahandusministeeriumi ja valdkondliku seirekomisjoniga ning teiste
rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või
meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Seega võib kogu muutmisprotsess aega võtta kuni
kolm kuud.
TAT muutmist ei eelda projektide järgmise eelarveaasta eelarve muutmine juhul, kui TAT projektide
ja TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine
TAT projektide toetuse saajad on kohustatud esitama RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri
seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel. TAT lõpparuanne esitatakse
30 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve
täitumisel, kuid kõige hiljem 17. jaanuar 2024.
7
Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist
ning esitatakse vaid lõpparuanne.
Sätestatud on ka vahe- ja lõpparuannete menetlemise ning TAT tegevuse elluviija puuduste
likvideerimise tähtajad.
7.9. Finantskorrektsioon
Nimetatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistik.
7.10. Vaiete menetleja
Nimetatakse vaiete menetlejad.
8. peatükk „Riskide hindamine ja riskide maandustegevused“
Peatükis on välja toodud võimalikud riskid ja tegevused riskide maandamiseks.
III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid
erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.
IV TAT mõjud
Seoses COVID‐19 puhangust tingitud kriisi mõjule reageerimisega tehakse investeeringuid HVA
haiglate vastupidavuse tugevdamiseks, tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja
tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamiseks. Meetme tegevuse 15.2.1 „Tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ TAT toetuse eelarve on 24 640 000 eurot, mis
moodustab 100% meetme tegevuse 15.2.1 eelarvest, sh on projektide kaupa eelarve jagunemine
kajastatud TAT punktis 1.2.4 ja TAT lisas. TAT projekte rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale
reageerimise raames. TAT projektide kogueelarvest panustatakse ca 38% energiasäästu
saavutamisega seotud tegevuste elluviimiseks. TAT projektide elluviimiseks ei ole vaja toetuse
saaja omafinantseeringut ega riiklikku kaasfinantseeringut.
Programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid
riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT projektide tulemusena on TAT tegevuste kokkulepitud
eesmärk täidetud. TAT toetuse saajate esitatavad lisataotlused edasisteks tegevusteks ei ole TAT-
s sätestatud tegevuse osa. Vabariigi Valitsus võib, kuid ei pruugi esitatud ja tulevikus esitatavaid
taotlusi kinnitada. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse toetuse
saajate omatuludest, tervishoiuteenuseid rahastab Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse
13. detsembri 2018. a määruse nr 116 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
8
TAT ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
V TAT kooskõla valikukriteeriumitega
TAT tulemusena vastavad HVA haiglate vastupanu tugevdamise investeeringud
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele.
1. Mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki
teha investeeringuid tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja tervishoiu kriisideks
valmisoleku tagamiseks. HVA haiglate vastupidavuse tugevdamiseks tehakse infrastruktuuri
investeeringuid regionaal- ja üldhaiglates, sh on investeeringuobjektid Vabariigi Valitsuse poolt
kinnitatud tervisesüsteemi plaanis COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal. Regionaalhaiglates
rekonstrueeritakse amortiseerunud palatiosakondi, sh rajatakse ühekohalisi palateid ja luuakse
uusi isolatsioonipalateid, parandatakse patsientide ravi- ja olmetingumusi ning tagatakse
tänapäevased isoleerimisvõimalused. Kaasajastatakse Eesti suurim verekeskus. Ka üldhaiglates
korraldatakse raviteekonnad ümber, et vähendada haiglasisest nakatumist, kaasajastatakse palati-
ja erakorralise meditsiini osakondi, sh luuakse isolatsioonipalateid, ning voodikohtade
rekonstrueerimisel arvestatakse hapnikuravi võimekuse tagamisega, et vastavalt vajadusele oleks
võimalik voodikohti nakkusohtlike patsientide käsitlemiseks ümber profileerida. Seega on TAT
projektide elluviimisel oluline mõju REACT-EU ERFi meetme 15.2 eesmärkide saavutamisele. RA
hindas ka projektide elluviimisega seotud tegevusi energiasäästu saavutamise aspektist: TAT
projektide kogueelarvest panustatakse sellesse ca 36,91%.
2. Põhjendatus
Projektide põhjendatuse hindamisel lähtutakse projektide vajalikkusest. HVA haiglate
kaasajastamise põhjendatust ja arenguvõimalusi, ettenähtud tegevuste saavutatavust (väljundid ja
tulemus), sidusust eesmärkidega, innovaatilisust ja tegevuste ajakava realistlikkust on hinnatud iga
HVA haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia projekti hindamise
raames. Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st 28 kohustus luua sotsiaalkaitsesüsteem, mis
tagab inimestele vajaduse korral tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Arvestades REACT-EU ERFi
meetme 15.2 eesmärki ja TAT piiratud eelarvet, suunatakse vahendid HVA haiglate toimepidevuse
tagamiseks. Projektide elluviimisega seotud tegevused panustavad kogueelarvest ca 38%
energiasäästuga seotud tegevuste elluviimisse. TAT projektid on investeeringuobjektidena
nimetatud nii Sotsiaalministeeriumis välja töötatud ja Vabariigi Valitsuse valitsuskabineti 22.
detsembri 2020. a nõupidamisel heaks kiidetud „Tervisesüsteemi plaanis COVID-19 kriisi
ületamiseks 2021. aastal“ kui ka valitsuskabineti 11. veebruari 2021. a nõupidamisel kinnitatud
REACT-EU rahastamiskavas. Lisaks on käesoleva TAT rahastus REACT-EU ERFi meetme
tegevusest 15.2.1 kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusega nr 165 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine.
Täpsemalt on TAT projektide põhjendused esitatud TAT punktis 1.2.3. Toetuse saajate põhjendus
kajastub punktis 4 „Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia“.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve jagunemist TAT projektide vahel on kirjeldatud TAT lisas (eelarve). Kõikide TAT
projektide eelarve on kokku lepitud Sotsiaalministeeriumis välja töötatud „Tervisesüsteemi plaanis
COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal“, mis on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud
22. detsembril 2020 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel, sh otsustati projektide lõplikud
eelarved 11. veebuari 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel.
4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia
9
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla viis toetuse saajana perioodil 2007–2013 edukalt ellu meetme
tegevuse 2.6.1 „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ raames projekti „SA
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde-, ümberehitus“. Perioodil 2014–2020 on SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla toetuse saajaks ERFi meetme tegevuse 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste
kaasajastamine“ projektides „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y-
korpuse rajamine“ ja „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku rajamine“. Samuti on SA
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sotsiaalministeeriumi üheks partneriks ERFi meetme tegevuse 4.6.1
„Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ TAT tegevuse 2.2
„Hingamisaparaatide soetamine“ elluviimisel.
SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum on toetuse saajana kogemus struktuurifondidest rahastatavate
projektide elluviimisel juba perioodil 2004–2006, kui meetmest 4.4 viidi ellu projekt „Tartu Ülikooli
Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku I ehitusjärk“. Perioodil 2007–2013 viidi sarnaselt SA
Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga meetme tegevusest 2.6.1 ellu projekt „Tartu Ülikooli Kliinikumi
Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk“, perioodil 2014–2020 on SA Tartu Ülikool edukalt
lõpetanud meetme tegevusest 2.4.1 projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse II
ehitusetapi II järk“ ning käimas on projekt „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III
ehitusetapp“. Lisaks viib SA Tartu Ülikooli Kliinikum perioodil 2014–2020 ellu esmatasandi
tervisekeskuse projekti, mida toetatakse ERFi meetme tegevusest 2.4.2 „Investeeringute toetamine
tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
tervishoiuteenused“. SA Tartu Ülikooli Kliinikum on Sotsiaalministeeriumi üheks partneriks ka ERFi
meetme tegevuse 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ TAT
tegevuse 2.2 „Hingamisaparaatide soetamine“ elluviimisel.
AS-il Järvamaa Haigla on toetuse saajana kogemus struktuurifondidest rahastatavate projektide
elluviimisel perioodil 2007–2013, kui meetme tegevusest 2.6.3 „Õendus- ja hooldusteenuste
infrastruktuuri arendamine“ toetati projekti „AS Järvamaa Haigla juurde statsionaarse õendusabi
ehk hooldusraviteenuste osutamise kompleksi rajamine“, ning perioodil 2014–2020 viidi ellu Paide
esmatasandi tervisekeskuse projekt, mida toetatati ERFi meetme tegevusest 2.4.2 „Investeeringute
toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
tervishoiuteenused“.
SA-l Hiiumaa Haigla on toetuse saajana samuti kogemus struktuurifondidest rahastatavate
projektide elluviimisel perioodil 2007–2013, kui meetme tegevusest 2.6.3 Õendus- ja
hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ toetati projekti „Hooldusravi osakonna rajamine
Hiiumaa Haiglas“, ning perioodil 2014–2020 viiakse ellu esmatasandi tervisekeskuse projekt, mida
toetatakse ERFi meetme tegevusest 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste
infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“.
SA-l Kuressaare Haigla on toetuse saajana kogemus struktuurifondidest rahastatavate projektide
elluviimisel perioodil 2007–2013, kui meetme tegevusest 2.6.3 „Õendus- ja hooldusteenuste
infrastruktuuri arendamine“ toetati projekti „Kuressaare Haigla SA õendus- ja hooldusteenuste
infrastruktuuri arendamine“, ning perioodil 2014–2020 viidi ellu esmatasandi tervisekeskuse projekt,
mida toetatati ERFi meetme tegevusest 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste
infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“.
AS Lõuna-Eesti Haigla viis toetuse saajana ellu perioodil 2007–2013 meetme tegevusest 2.6.3
„Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ projekti „Õendus- ja hooldusravi
infrastruktuuri väljaarendamine Lõuna-Eesti Haiglas“.
5. Mõju läbivatele teemadele
10
Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnati projekti mõju regionaalarengule,
keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele
võimalustele, mida on kirjeldatud TAT 4. peatükis.
VI TAT kinnitamine
TAT kinnitab tervise- ja tööminister oma käskkirjaga.
VII TAT kooskõlastamine
TAT eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja
Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Eesti Haiglate Liidule.
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega
arvestati osaliselt. Eesti Haiglate Liidul arvamus teadmiseks võetud.
11
KINNITATUD
tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 74
Lisa
„Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“
toetuse andmise tingimused
TAT abikõlblikkuse periood
01.02.2020–31.12.2023
Rakendusasutus (RA)
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus (RÜ)
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saajad
Projekt nr 1 – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Projekt nr 2 – SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Projekt nr 3 – AS Järvamaa Haigla
Projekt nr 4 – SA Hiiumaa Haigla
Projekt nr 5 – SA Kuressaare Haigla
Projekt nr 6 – AS Lõuna-Eesti Haigla
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................... 4
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 4
1.2. TAT ........................................................................................................................................................................ 4
1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 4
1.2.2. TULEMUS ..................................................................................................................................................................... 4
1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................................ 5
1.2.4. EELARVE .................................................................................................................................................................... 11
2. PROJEKTIDE TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS.......................................................................... 12
2.1. PROJEKT NR 1: SA PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA B-KORPUSE JA VEREKESKUSE REKONSTRUEERIMINE ....................................... 12
2.1.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................. 13
2.1.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 13
2.1.3. TOETUSE SAAJA ........................................................................................................................................................... 13
2.2. PROJEKT NR 2: SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI A-KORPUSE REKONSTRUEERIMINE................................................................... 13
2.2.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................. 14
2.2.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 14
2.2.3. TOETUSE SAAJA ........................................................................................................................................................... 14
2.3. PROJEKT NR 3: AS JÄRVAMAA HAIGLA ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKONNA REKONSTRUEERIMINE JA JUURDEEHITUS .................... 14
2.3.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................. 14
2.3.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 14
2.3.3. TOETUSE SAAJA ........................................................................................................................................................... 14
2.4. PROJEKT NR 4: SA HIIUMAA HAIGLA ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKONNA REKONSTRUEERIMINE JA JUURDEEHITUS ....................... 14
2.4.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................. 16
2.4.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 16
2.4.3. TOETUSE SAAJA ........................................................................................................................................................... 16
2.5. PROJEKT NR 5: SA KURESSAARE HAIGLA PSÜHHIAATRIAOSAKONNA REKONSTRUEERIMINE, MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFI
SOETAMINE JA VASTAVATE RUUMIDE VÄLJAEHITAMINE ...................................................................................................................... 16
2.5.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................. 17
2.5.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 17
2.5.3. TOETUSE SAAJA ........................................................................................................................................................... 17
2.6. PROJEKT NR 6: AS LÕUNA-EESTI HAIGLA REKONSTRUEERIMINE ............................................................................................ 17
2.6.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................. 18
2.6.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 18
2.6.3. TOETUSE SAAJA ........................................................................................................................................................... 18
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 18
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ......................................................................................................................... 20
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 23
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 23
7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................................. 24
7.1. TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ........................................................................................................................ 24
7.2. RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED .................................................................................................................... 24
7.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ................................................................................................................... 24
7.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 25
7.5. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 25
7.6. TOETUSE MAKSMINE .................................................................................................................................................... 25
7.7. TAT MUUTMINE .......................................................................................................................................................... 26
7.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 27
7.9. FINANTSKORREKTSIOON ................................................................................................................................................ 27
7.10. VAIETE MENETLEJA....................................................................................................................................................... 27
8. RISKIDE HINDAMINE JA RISKIDE MAANDUSTEGEVUSED ................................................................................................ 27
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§ 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõigetega 2 ja 4.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
ELi vahendite kasutamise eesmärk 13: COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle
sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja
vastupidavaks taastumiseks.
Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevuseks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 15
„COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja
tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamine“ elluviimiseks.
1.1.2. Meetme eesmärk
Meetme eesmärk on parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja tagada valmisolek
tervishoiukriisideks. Selleks, et suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust kriisidele reageerida ning
tagada tervishoiusektori toimepidevus Eestis nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud
haiguste, sh psühhiaatriliste haiguste ravimisel, on eesmärk teha investeeringuid haiglavõrgu
arengukava (edaspidi HVA) haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks.
1.2. TAT
1.2.1. Eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on tugevdada HVA haiglate vastupidavust, parandada tervishoiuteenuste
kättesaadavust ja tagada tervishoiusüsteemi valmisolek kriisideks. Võttes arvesse TAT eelarve mahtu ja
ulatust, keskendub TAT Vabariigi Valitsuse 22. detsembril 2020 heaks kiidetud „Tervisesüsteemi plaanis
COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal“ kindlaks määratud HVA haiglate infrastruktuuri
kaasajastamise projektide elluviimisele.
Eeltoodust lähtuvalt on toetuse andmise alaeesmärgid järgmised:
1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine;
2) SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine;
3) AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus;
4) SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus;
5) Kuressaare Haigla SA psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi
soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine;
6) AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine.
1.2.2. Tulemus
TAT tulemusena on suurenenud HVA haiglate vastupidavus, paranenud tervishoiuteenuste
kättesaadavus ja tagatud tervishoiusüsteemi valmisolek kriisideks. TAT viiakse ellu kuue projekti
tulemusena. Toetuse andmise tulemusena on tehtud infrastruktuuri investeeringuid järgmistes HVA
haiglates:
1) rekonstrueeritud on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ja B-korpuse viis palatiosakonda 8.,
9., 10., 11. ja 12. korrusel ning loodud on täiendavalt 20 isolatsioonipalatit 3., 4., 5., 6. ja 7. korrusel;
2) rekonstrueeritud on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse 2.–4. korrus;
3) rekonstrueeritud on AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakond ja tehtud on olemasoleva
hoone juurdeehitus;
4) rekonstrueeritud on SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakond ja tehtud on olemasoleva
hoone juurdeehitus;
5) rekonstrueeritud on Kuressaare Haigla SA psühhiaatriaosakond ning soetatud on
magnetresonantstomograaf ja selle kasutamiseks on välja ehitatud vastavad ruumid;
6) rekonstrueeritud on AS Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste ja erakorralise meditsiini osakond.
1.2.3. Vajalikkuse põhjendus
2019. aasta lõpus hakkas Hiinas Wuhanis levima uus koroonaviirus SARS-CoV-2. Eestis tuvastati
esimene koroonajuhtum 27.02.2020, kinnitatud haigusjuhte on 13.06.2021 seisuga 130 510, neist
haiglaravi vajanud patsiente on 12.06.2021 seisuga 7652. Kokku on Eestis surnud 1266
koroonaviirusesse nakatunud inimest.
COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2, mis on geneetiliselt sarnane SARS
koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). Kõige tõenäolisemalt on uus
koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekandeviiside
kinnitamiseks veel käivad. COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla
erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga paraku esineb viiruse riskirühma kuuluvatel
vanematel ja krooniliste haigustega inimestel sagedamini ka raskem haigusvorm, kuna nende organism
ja immuunsus võivad olla nõrgenenud ning nad vajavad haiglaravi. See omakorda suurendab HVA
haiglate koormust, mille tagajärjeks on plaanilise ravi piiramine nii statsionaarsetes osakondades
päevaravis kui ka ambulatoorsete vastuvõttude, uuringute ja operatsioonide edasilükkamine, samuti võib
see mõjutada ka erakorralise abi andmist.
Vabariigi Valitsuse COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia seab muu hulgas
eesmärkideks inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamise, viiruse leviku pidurdamise, viiruse mõjude
leevendamise tervishoiusüsteemile, valmisoleku tagamise järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks.
Selleks, et suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust reageerida kriisidele ning tagada tervishoiusektori
toimepidevus Eestis nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste, sh psühhiaatriliste
haiguste ravimisel, on vaja teha investeeringuid HVA haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks.
Investeeringuobjektid on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Tervisesüsteemi plaanis
COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal“.
HVA haiglate voodikohtade efektiivne kasutamine ja vastavalt vajadusele ümberprofileerimine
nakkusohtlike patsientide käsitlemiseks, arvestades sealjuures haiglasiseseid liikumisteid, et ennetada
ja ära hoida haiglasisest nakatumist, on epideemia tingimustes tervishoiusüsteemi toimepidevuse
tagamisel määrava tähtsusega. Regionaalhaiglates on vaja kaasajastada amortiseerunud
palatiosakonnad, et parandada patsientide ravi- ja olmetingimusi ning tagada tänapäevased
isoleerimisvõimalused. Määrava tähtsusega on ka investeeringute tegemine üldhaiglates, sh erakorralise
meditsiini osakondade tugevdamine. Praeguseks vananenud funktsionaalsusega haiglahoonetes tuleb
raviteekonnad ümber korraldada, et need vastaksid nüüdisaja infektsioonikontrolli nõuetele, et
vähendada haiglasisest nakatumist. Samuti on vaja kaasajastada palatiosakonnad, sh luua
isolatsioonipalatid. Selleks, et vähendada HVA haiglate amortiseerunud hoonete ja palatiosakondade
kasutusest tingitud negatiivset mõju keskkonnale, pikendada haiglate eluiga ja hoida kokku haiglate
püsikulusid, tuleb teha investeeringuid ka energiatõhususe tagamiseks.
Alljärgnevalt on välja toodud vajalikkuse põhjendused projektide kaupa.
1.2.3.1. Projekt nr 1: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on üks kolmest HVA piirkondlikust haiglast. SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla osutab kõrgema etapi raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a pediaatria ja sünnitusabi,
aadressil J. Sütiste tee 19, Tallinn. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega
ja sõltuvalt patsiendi terviseprobleemist arstiabi kõigile Eesti elanikele, olgugi et teenindus- ja
vastutuspiirkonnaks on ennekõike Tallinn ja Harjumaa, Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eesti ning Saare- ja
Hiiumaa.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpus on valminud 1979. aastal, koosneb 12 korrusest ja kahest
tehnilisest korrusest. Nõuetekohased isoleerimisvõimalused on üksnes korpuse neljas osakonnas, kus
isolatsioonipalatid on viimastel aastatel nõuetekohaste lüüsidega kaasajastatud. Puuduvad võimalused
hospitaalinfektsioonide (ja muude infektsioonide) puhul piisavaks isoleerimiseks. Seetõttu on Põhja-Eesti
Regionaalhaigla COVID-19 üksused praegu ka C-korpuses. Vajadus on tõhustada ka tuleohtust,
kaasajastada palatite planeeringut, st suuremad palatid ehitada väiksemaks, ning palatite juurde ehitada
tualetid. Eesmärk on parandada patsientide olme- ja ravitingimusi, luua töötajatele parem töökeskkond
ning tagada tänapäevased isoleerimisvõimalused (sh hospitaalinfektsioonide, muude viiruste, samuti
SARS-CoV-2 puhul). Selleks kaasajastatakse B-korpuse viis palatiosakonda (8., 9., 10., 11. ja 12.
korrusel) kokku 122 voodikohaga, sh 20 isolatsioonipalatit, ning luuakse täiendavalt 20 isolatsioonipalatit
(3., 4., 5., 6. ja 7. korrusel), mille tulemusena suureneks Põhja-Eesti Regionaalhaigla valmisolek nii
uuteks võimalikeks COVID-19 laineteks kui ka hospitaalinfektsioonideks. Samuti on vaja 13. korruse
tehnilisse ruumi rajada tsentraalsed keskkonnaseadmete süsteemid kümne osakonna teenindamiseks.
B-korpuse küttesüsteem on täielikult amoritiseerunud, puudub tsentraalne ventilatsioon ja
jahutussüsteem. Vajadus on ka kogu korpuse ulatuses paigaldada kaasaegne nõrk- ja
tugevvoolupaigaldis, kaasajastada valgustussüsteemi ning asendada see energiasäästlikel LED-
valgustitel põhineva valgustuslahendusega. B-korpuse hoone energiatarbimise optimeerimiseks on vaja
paigaldada ka tsentraalselt hallatav hooneautomaatika. Samuti on vaja rekonstrueerida hoonesisene
veesüsteem.
B-korpuse hoone tsentraalse ventilatsiooni ja jahutussüsteemi puudumise tõttu suureneb hoone
energiakulule ventilatsiooni ja jahutuse energia, kuid hoone sisekliima vastab seeläbi kehtivatele
standarditele. Hoone kombineeritud energiatarve ei vähene. Rekonstrueeritud B-korpuse hoone täidab
energiatõhususe miinimumnõuete määrusega sätestatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule
kohalduvaid liginullenergia hoonele esitatavaid nõudeid vastavalt suure energiatarbega hoone (haigla)
kasutusotstarbele.
Seoses COVID-19 levikuga kerkis teravalt üles verekeskuse rekonstrueerimise vajadus. Verekeskus
asub 1986. aastal ehitatud hoones aadressil Ädala tn 2, Tallinn. Põhja-Eesti regionaalhaigla
verekeskuses hoitakse 60% Eesti veretoodete varudest, teatud toodete puhul on varu 100%. Verekeskus
varustab erinevate verekomponentidega 14 Eesti haiglat. Kriisiolukordades ja haiguste leviku perioodil
on ülioluline tagada turvaline töökeskkond verekeskuse personalile, sest töötajate haigestumise korral
võib seiskuda nii doonorivere kogumine kui ohutute veretoodete tootmine, mille tagajärjeks on Eesti
haiglate toimepidevuse katkemine.
Verekeskuses puudub tänapäevane, nõuetele vastav ja optimaalsete lahendustega ressursisäästlik
terviklahendus, tehnilised lahendused on täielikult amortiseerunud. Doonorite teenindamise ja
verevõtmise alal ei ole võimalik tagada doonorite hajutatust. Väikses ruumis, kus 2 + 2 nõude täitmine ei
ole võimalik, on koos nii vereloovutust ootavad kui vereloovutusest taastuvad doonorid, samuti paiknevad
doonorivoodid afereesi protseduurideks ja täisvere loovutuseks üksteise lähedal samas ruumis. Puudub
kaasaegne kütte- ja ventilatsioonisüsteem, mis on hingamisteede infektsioonide leviku takistamisel
võtmetähtsusega. Verekeskusesse on vaja paigaldada ka kaasaegne jahutussüsteem, energiasäästlikel
LED-valgustitel põhinev valgustuslahendus, tsentraalselt hallatav hooneautomaatikasüsteem, mis
optimeerib hoone energiatarbimist, ning täielikult tuleb rekonstrueerida hoonesisene veesüsteem. Samuti
tuleb soojustada hoone, sh vundament, seinad ja katus, ning asendada olemasolevad avatäited.
1.2.3.2. Projekt nr 2: SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine
SA Tartu Ülikooli Kliinikum on üks kolmest HVA piirkondlikust haiglast, mis asub Tartu linnas, aadressil
L. Puusepa 8. SA Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppe- ja kliinilise uurimistöö
baas, mille ülesandeks on kõrgetasemelise meditsiiniteenuse osutamine ning kliiniline õppe- ja
teadustegevus kõikidel Eestis praktiseeritavatel meditsiinierialadel. SA Tartu Ülikooli Kliinikum osutab
regionaalhaiglana raviteenust peamiselt Lõuna-Eesti piirkonna elanikele, aga ka Ida- ja Lääne-Virumaa
ning vajaduse korral teiste maakondade elanikele.
Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku A-korpuse hoone ehitati 1980ndatel ning ei vasta täielikult
tänapäevastele standarditele. A-korpuse 1. korrusel asuvad ambulatoorse eriarstiabi kabinetid, mis on
varem rekonstrueeritud ja vastavad tänapäeva funktsionaalsusele. 2019. aasta sügisel alustati A-
korpuse 0-korruse, 5. korruse, 6. korruse ja 7. korruse ning tehnosüsteemide ja fassaadi
rekonstrueerimisega, mis lõppes 2020. aasta detsembris.
Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse kasutuses olevad palatiosakonnad ei vasta kaasaegsetele aktiivravi
nõuetele, mistõttu on vaja 3. ja 4. korruse palatiosakonnad rekonstrueerida. Palatid on 4–6 voodikohaga
ja puuduvad võimalused patsientide isoleerimiseks vastavalt tänapäeva infektsioonikontrolli nõuetele.
Palatite ventileerimiseks ja hügieenitoimingute tegemiseks ei ole kaasaegseid tingimusi, mis suurendab
haiglasiseste infektsioonide levimise riski. COVID-19 kriis näitas, et haiglasiseste nakatumiste oht on
minimaalne osakondades, kus on tagatud kaasaegne ventilatsioon ja enne palatisse sisenemist on
tagatud lüüsimise võimekus. Eesmärk on 3. ja 4. korruse rekonstrueerimisel kaasajastada 54 aktiivravi
voodikohta, sh neli isolatsioonipalatit ja 12 teise astme intensiivravi voodikohta. Samuti tuleb A-korpuse
2. korrus rekonstrueerida ambulatoorse vastuvõtu ruumideks (silmakliinik ja närvikliinik) ning
ultraheliuuringuteks.
A-korpuse rekonstrueerimisel tuleb lõpule viia ventilatsioonisüsteemi asendamine vedeliksoojusvahetil
põhineva soojustagastusega ventilatsiooniseadmetel baseeruva sundventilatsiooniga, samuti tuleb
kasutusest eemaldada lokaalsed jahutussüsteemid (split-seadmed) ning asendada need tsentraalse
jahutusega. Valgustussüsteemide kaasajastamiseks on vaja asendada olemasolev halogeen- ja
luminofoorvalgustitel põhinev valgustus LED-valgustusega ning liikumis- ja kohalolekuanduritega
valgustuse juhtimisega ruumides, mida pidevalt ei kasutata. Hooneautomaatika kaasajastamisel tuleb
lahendada sisekliimasüsteemide juhtimise probleem. Energiasäästu saavutamiseks on vaja A-korpuse
päikesepoolses küljes asuvad aknad katta päikesekaitsekilega. Olemasolevad valamu- ja dušisegistid
tuleb asendada ökonoomsematega.
1.2.3.3. Projekt nr 3: AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja
juurdeehitus
AS Järvamaa Haigla on HVA üldhaigla, mis asub Paide linnas aadressil Tiigi tn 8, Tallinn-Tartu maantee
vahetus läheduses, ligikaudu 100 km kaugusel nii Tallinnas asuvast SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast
kui ka Tartus asuvast SA Tartu Ülikooli Kliinikumist. Lähtuvalt haigla riigisisesest kesksest asukohast ja
tähtsama riigimaantee lähedusest on oluline tagada AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini
osakonnas kvaliteetsete teenuste kättesaadavus.
Järvamaa haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus on vajalik, et viia
ruumid vastavusse koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiglasisese nakkuse vältimise nõuetega. EMO
kasutuses on koos koridori ja WC-dega kokku 259,8 m2, kuid patsientide läbivaatamiseks, jälgimiseks,
protseduuride tegemiseks ja isoleerimiseks on ainult 76,4 m2.
Järvamaa haigla EMOs puudub eraldi sissepääs patsientidele (ise tulijad), haigla töötajatele, plaanilisele
ravile saabujatele ja haiglas statsionaarsel ravil viibivate patsientide külastajatele. Samuti puudub eraldi
ruum õendusliku triaaži läbiviimiseks ja lüüs kiirabiautodele ning eraldi ooteruum EMO patsientidele.
Praegu on EMO patsientide ooteruumina kasutuses haigla A-korpuse esimese korruse koridor, mida
läbivad kõik EMO kaudu haiglasse sisenejad (patsiendid, töötajad, haiglas viibivate patsientide
külastajad). Sama koridor on ooteruumiks ka kõikidele röntgeni-, ultraheli-, endoskoopia- ja
kompuutertomograafiauuringutele suunatud patsientidele. Puudub omaette alaga ooteruum
õhklevinakkuse kahtlusega patsiendi eraldamiseks teistest ruumis viibijatest. Olemasolevat koridori ei
ole võimalik jagada nn mustaks ja puhtaks tsooniks, mistõttu on viirushaiguste edasikandumise risk väga
suur.
Järvamaa haigla EMOs ei ole viirushaiguste isoleerimiseks mõeldud ja kaasaegsetele nõuetele vastavaid
ruume. Praegu kasutuses olevas isolatsioonipalatis puudub alarõhku tekitav sundventilatsioon. Puudub
ka nõuetekohane lüüs personali turvaliseks palatisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks. Järvamaa haigla
võimekus ainult ühe viirushaige või nakkuskahtlusega patsiendi isoleerimiseks ei ole COVID-19 levikut
arvestades piisav, mistõttu tuleb olemasolev EMO rekonstrueerida ja teha juurdeehitus, sh luua kolm
isolatsioonipalatit.
Järvamaa haigla EMO rekonstrueerimisel planeeritakse energiasäästu saavutamiseks vajalikke tegevusi
pigem minimaalselt, kuna juurdeehituse osa on mahult suurem kui rekonstrueeritavad ruumid.
Amortiseerunud küttesüsteemid tuleb kaasajastada. See hõlmab ca 65 m soojatrassi rekonstrueerimist,
soojussõlmede rekonstrueerimist (mille käigus vahetatakse mh sulgurventiilid ja pumbad, tehakse
torutöid, uuendatakse automaatikat) ning ruumides radiaatoritele termopeade ja -ventiilide paigaldamist.
Samuti tuleb uuendada amortiseerunud ventilatsioonisüsteemi (sh automaatika uuendamine) ja ruumide
jahutussüsteemi, vahetada välja õhksoojuspumbad ning parandada fassaadi soojustust.
1.2.3.4. Projekt nr 4: SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja
juurdeehitus
SA Hiiumaa Haigla on HVA üldhaigla, mis asub suuruselt teisel Eesti saarel, aadressil Rahu tn 2, Kärdla.
Saarelise asukoha eripära tõttu on tõmbepiirkonna elanikele haigla teenuste osutamine äärmiselt oluline,
eriti erakorralise meditsiini teenuse tagamiseks, kuna oma eraldatuse tõttu on ajakulu mandrile
jõudmiseks suur.
Erakorralist abi osutatakse Hiiumaa haiglas ööpäev läbi. Tegeletakse erakorraliste terviseseisundite
esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile, vajaduse korral
kõrgema etapi raviasutusse mandrile või kodusele ravile. Hiiumaa haigla erakorralise meditsiini osakond
vajab kaasajastamist, et arendada välja eeskätt Hiiumaa elanikkonna teenindamiseks kompleksne
kaasaegne erakorralise meditsiini osakond ja esmatasandi tervisekeskus, mille juures paikneb
erakorralise arstiabi ööpäevaringne teenistus (sh kiirabi) ja statsionaarne voodifond. Kasutusel olev EMO
ei ole algselt EMOks ehitatud, vaid haiglahoone keskkohas olevad ruumid on kohandatud erakorraliseks
tööks ning ruumilahendus ei vasta tänapäevastele tingimustele. Puudub eraldi ooteala, jälgimispalat
asub vastuvõturuumidest teisel pool koridori, mis teeb patsientide jälgimise raskeks. Probleemiks on ka
kiirabi poolt toodavate patsientidega, kes peavad koridoris kanderaamil ootama, kuni ollakse valmis nad
vastu võtma. EMO ootejärjekorras tekib seetõttu patsientide ristumine, sh ei ole võimalik eraldada
nakkusohtlikke ja nakkuskahtlusega patsiente tavapatsientidest (puudub nn must ja puhas tsoon).
Hiiumaa haiglas on olemas küll isolatsioonipalat, kuid see ei vasta kaasaegsetele nõuetele ning asub
õendushoolduse osakonnas. Lisaks kasutab EMOga mitteseotud personal liikumiseks patsientide
ootealaga sama koridori. Rajada tuleb ka tsentraalne ja toimiv ventilatsioon ning gaasikeskus
(hapnikuravi võimekus ja naerugaas).
COVID-19 kriisist tingitud ümberkorraldused Hiiumaa haigla osakondade ja EMO töös tõid teravalt välja
puudused EMO planeeringus. Seetõttu tuleb olemasolev EMO rekonstrueerida ja teha juurdeehitus, et
rajada EMOsse eraldi patsientide ooteala, isolatsioonipalat ja patsientide pesuruum ning luua otsetee
liikumiseks röntgenisse ja kompuutertomograafi ruumi. Tervishoiutöötajatele on vaja luua tänapäevastele
tingimustele vastavad tööruumid, mis asuvad EMO läheduses, et eriarstid saaksid vajaduse korral
patsiente nõustada. Kiirabile tuleb rajada estakaad koos eraldi sissepääsuga EMOsse, sh planeerida
selle vahetusse lähedusse isolatsioonipalat koos lüüsiga, kuhu viia nakkusohtlikud patsiendid
(reguleeritava neutraalse, üle- või alarõhuga). EMO suurest saalist tuleb luua otsetee
radioloogiaosakonda ning KT-uuringule ja röntgenisse, et patsientide voodi ja ratastooliga transportimisel
ei kasutataks enam üldkasutatavaid koridore. EMO suurde saali tuleb rajada õepost ja kolm intensiivravi
võimekusega voodikohta, mis on varustatud tänapäevase konsoolilahendusega ja protseduurilambiga
igal voodikohal, sh tuleb isolatsioonipalatis ja voodikohtadel olevad patsiendimonitorid ühendada
keskjälgimissüsteemiga.
Energiasäästu saavutamiseks tuleb rekonstrueeritaval pinnal kaasajastada kütte- ja
ventilatsioonisüsteem. Hoone kütteks tulev soojus ostetakse kütteperioodil kaugküttevõrgust ja antakse
ruumidesse edasi läbi radiaatorkütte ning soojemal ajal kasutatakse erinevate tarbijate puhul vaid
maaküttepumpade baasil soojavarustust. Igale ruumile on vaja projekteerida individuaalne
termoregulatsioon, et ruumide temperatuuri hakkaks juhtima automaatika. Energia mõistliku kasutamise
kontrollimiseks tuleb tagada automaatika, et näiteks akna avamisel lülituks ruumi küte/jahutus
automaatselt välja. Ventilatsioonisüsteemides on vaja kasutada heitõhu soojuse utiliseerimist, kasutades
sealjuures võimalikult kõrge temperatuuri suhtarvuga tüüpi, kus minimaalne temperatuuri suhtarvunõue
on 70%. Samuti tuleb ventilatsioonisüsteemid projekteerida selliselt, et üksikute seadmete erivõimsus ei
oleks suurem kui 1,5 kW (m3/s), ja vältida elektrikalorifeeride kasutamist.
Olgugi et rekonstrueeritavat hoonet ei planeerita väljast soojustada, on vaja välja vahetada kõik
avatäited, sh järgida akende õhuläbilaskvust, vastupanu tuulekoormusele, veepidavust, päikesefaktorit
ja keskmise soojusjuhitavuse nõudeid.
Ruumidesse, kus esineb ülekuumenemise oht, tuleb rajada ökonoomsed jahutussüsteemid. Jahutust
vajavates ruumides tuleb tagada temperatuuri reguleerimine automaatsete kontrollerite abil, selleks
integreeritakse kütteseadmete termostaatventiilid ja jahutuse ruumiseadmete ventiilid, et välistada ruumi
üheaegset jahutamist ja kütmist. Tsentraalses veejahutussüsteemis nähakse ette osalist vabajahutust,
mis tagab nn energiavaba jahutuse (madalamate välistemperatuuride korral puudub vajadus
kompressorite tööle rakendumiseks).
Hoone tehnosüsteemide juhtimiseks ja jälgimiseks tuleb projekteerida tsentraalne tehnosüsteemide
juhtimise süsteem. Automaatika kontrollerid peavad olema võimelised jälgima ja juhtima kütte-, jahutus-
ja ventiliatsiooniautomaatikat. Süsteemid võimaldavad jälgida ja salvestada hetkelist, pikemaajalist ja
keskmist tarbimist eraldi kulude osas ning koguda statistilisi andmeid, mille baasil analüüsida ja
maksimaalselt vähendada hoone energiatarbimist.
Amortiseerunud elektri- ja valgustussüsteemid on vaja kaasajastada ja optimeerida. Kõik hoone
elektripaigaldised tuleb renoveerida, et kasutada maksimaalselt energiasäästlikke ja pika elueaga LED-
valgusteid. Üldaladel tuleb tagada valgustite juhtimine läbi hooneautomaatika, mis võimaldab alal, kus
inimesi ei viibi, osa tulesid automaatselt kustutada.
Tagada tuleb ka ökonoomsem veevarustus ja kanalisatsioon. Eesmärk on aasta ringi toota sooja
tarbevett maaküttepumpade abil ja hoida seda kestvalt alla 55 °C, et vähendada energiakulu ning
korrosiooni ja sadestuse teket. Kogu hoone vee- ja kanalisatsioonitorustik tuleb rekonstrueerida. Soojale
tarbeveele on vaja paigaldada isoleeritud ringtorustik, mis tagab pideva sooja tarbevee ringlemise ja
kraani avades on võimalik kohe sooja vett tarbida. Sellega väheneb veetarbimine, kuna puudub vajadus
vett enne sooja vee tarbijani jõudmist kanalisatsiooni lasta. Hoone kraanikaussidele tuleb paigaldada
automaatsed segistid, mis sulguvad kohe, kui tarbimisvajadus lõppeb.
1.2.3.5. Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,
magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine
SA Kuressaare Haigla on HVA üldhaigla, mis asub Eesti suurimal saarel aadressil Aia tn 25, Kuressaare
linn. SA Kuressaare Haigla hoone on ehitatud 1938. aastal, haigla hoonete kompleksi on osakondade
kaupa rekonstrueeritud, kuid põhiplaneering on suures ulatuses jäänud samaks, mistõttu ei ole võimalik
planeeringut haiglasiseselt kaasajastada. Kuressaare haigla psühhiaatriaosakond on täielikult
amortiseerunud, vastates 1986. aasta standarditele. Seetõttu tuleb psühhiaatriaosakonna ruumid, sh
ventilatsioonisüsteem, rekonstrueerida. Lisaks statsionaarse ravi üksusele tuleb kaasajastada ka
ambulatoorse psühhiaatria üksus koos laste vaimse tervise teenuse osutamiseks vajalike ruumidega,
sest COVID-19 kriis on suurendanud vaimse tervise probleemide teadaolevaid riskifaktoreid. Eriti
mõjutab see haavatavamaid inimrühmi, kellel on varem diagnoositud psüühikahäired. Saarelise asukoha
eripära tõttu on Kuressaare haigla tõmbepiirkonna elanikele haigla tervishoiuteenuste osutamine väga
oluline, sest mandrile regionaalhaiglasse jõudmine psühhiaatriliste probleemide korral auto ja laevaga
võtab aega ligikaudu 4,5 tundi. Tagada tuleb vaimse tervise teenuste jätkusuutlikkus, keskendudes nii
nakkusetõrjele kui ka psühhiaatrilise ravi kättesaadavuse parandamisele. Olgugi et kriisist tulenevad
tegurid võivad vaimsele tervisele mõju avaldada viitega, tuleb juba praegu valmistuda vaimse tervise
probleemide sagenemiseks. Seetõttu arvestatakse psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimisel ka
võimalikku COVID-19 riski. Kokku planeeritakse psühhiaatriaosakonnas rekonstrueerida 16 voodikohta,
sh kümme aktiivravi, kaks isolatsiooni ja neli päevaravi voodikohta, millest 15 voodikoha planeerimisel
arvestatakse hapnikuravi võimekuse tagamisega, et vajaduse korral saaks voodikohti kasutada COVID-
19 haigete raviks.
COVID-19 laialdane levik Saare maakonnas näitas, et kriitilises situatsioonis on olulise tähtsusega
mitmete erinevate uuringumodaliteetide olemasolu ja toimimine. Kriisiolukorras on vaja hajutada
patsiente mitme erineva uuringu ja seadme vahel. COVID-19 põhiliseks diagnostikaks on ennekõike
kompuutertomograafiline (KT) uuring kopsumuutuste tuvastamiseks, aga MRT olemasolu korral on
võimalik suunata mitmed KT patsiendid MRT-sse, vabastades nii aega kui ruumi infektsiooniga
patsientidele. Rahvusvaheline kogemus on näidanud COVID-19 kopsuväliste vormide diagnoosimisel
olulist rolli MRT-l, mis parandab diagnostikavõimalusi ja lühendab aega diagnoosini nii kriisisituatsioonis
kui haigla igapäevatöös. Seetõttu on Kuressaare haiglal vajadus soetada MRT-seade ning
rekonstrueerida selleks vajalikud ruumid.
Energiasäästu tagamiseks on vaja kaasajastada amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid (sh
soojustagastusega ventilatsiooniseadmed, ökonoomsem küttesüsteem). Ruumidesse, mida kasutatakse
ka suveperioodil ja kus esineb ülekuumenemise oht, tuleb rajada ökonoomsemad jahutussüsteemid.
Samuti tuleb kaasajastada ja optimeerida amortiseerunud elektri- ja valgustussüsteem, ökonoomsem
veevarustus ja kanalisatsioon ning tagada akende soojus- ja veepidavus, vastupanu tuulekoormusele,
vastupidavus korduvale avamisele/sulgemisele ja päikeseteguritele ning kasutada selektiivklaasi.
1.2.3.6. Projekt nr 6: AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine
AS Lõuna-Eesti Haigla on HVA üldhaigla, mis asub Kagu-Eestis, Võru linna lähistel Meegomäe külas.
Haigla tõmbepiirkonna moodustavad enamasti Võru maakonna elanikud. Tegemist on Kagu-Eesti
suurima üldhaiglaga, mis ainsana piirkonnas tagab ööpäevaringse sünnitusabi ja muu arstiabi neljal
erialal, olemas on ka valmisolekus labor, radioloogia, õendusabi ja muud teenused. AS Lõuna-Eesti
Haigla hoone on ehitatud 1980-ndatel ning ei vasta tänapäevastele, sh koroonaviiruse SARS-CoV-2
haiglasisese nakkuse vältimise nõuetele. Samuti on vaja haigla muuta energiasäästlikumaks.
Lõuna-Eesti haigla ruumid vajavad osalist rekonstrueerimist, et vähendada haiglasisese nakatumise
riski. Erakorralise meditsiini osakonnas puuduvad võimalused nakkuskahtlaste ja nakatanud patisentide
ning mitte nakkuskahtlaste või nakatanud patsientide eraldamiseks, sh nakkusstaatuse kindlakstegemise
ajaks. Ristsaastumise ohu vältimiseks tuleb EMO triaažiala rekonstrueerida ning rajada vähemalt neli
ühekohalist isolatsioonipalatit, mille juurest läheks eraldi liikumistee (galerii) liftihalli. Selleks, et tagada
haiglasisene patsientide eraldamise võimekus erinevate vertikaalsete liikumisteede osas (näiteks EMOst
nakkusosakonda), tuleb rekonstrueerida ka kaks transpordilifti. Lõuna-Eesti haigla sisehaiguste
osakonnas on 40 voodikohta, kuid ka seal puudub patsientide isoleerimise võimekus. Seetõttu tuleb
sisehaiguste osakond rekonstrueerida selliselt, et saaks luua 20 ühekohalist palatit ning lüüsidega
eraldatud alasid osakonna sees, mida vastavalt vajadusele sektsioonide kaupa kasutusele võtta. Samuti
tuleb välja ehitada hapnikutrassid vähemalt kahe palatiosakonna teenindamiseks.
Energiasäästu saavutamiseks tuleb rajada päikeseelektrijaam ja rekonstrueerida kogu haigla
valgustussüsteem. Amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kaasajastamiseks on vaja
rekonstrueerida haigla küttesüsteem ja kaugkütte peatrass ning vahetada nõukogudeaegse
ventilatsioonisüsteemi agregaadid ja mootorid välja energiasäästlikumate vastu. Samuti tuleb soojustada
haigla peahoone lamekatus ja kaasajastada kaks haigla transpordilifti.
1.2.4. Eelarve
ELi toetuse osakaal Riiklik kaas- Oma-
ELi toetuse meetme tegevuse finantseering finantseering
summa abikõlblikust (€) (€)
Meetme tegevuse 15.2.1 (REACT-EU kogumaksumusest,
alaeesmärgid projektide kaupa ERF) (€) %
Projekt nr 1: SA Põhja-Eesti 11 600 000 100 0 0
Regionaalhaigla B-korpuse ja
verekeskuse rekonstrueerimine
Projekt nr 2: SA Tartu Ülikooli 4 000 000 100 0 0
Kliinikumi A-korpuse
rekonstrueerimine
Projekt nr 3: AS Järvamaa Haigla 1 000 000 100 0 0
erakorralise meditsiini osakonna
rekonstrueerimine ja juurdeehitus
Projekt nr 4: SA Hiiumaa Haigla 2 640 000 100 0 0
erakorralise meditsiini osakonna
rekonstrueerimine ja juurdeehitus
Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla 1 000 000 100 0 0
psühhiaatriaosakonna
rekonstrueerimine,
magnetresonantstomograafi
soetamine ja vastavate ruumide
väljaehitamine
Projekt nr 6: AS Lõuna-Eesti Haigla 4 400 000 100 0 0
rekonstrueerimine
Kokku 24 640 000 100 0 0
2. Projektide tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
Alljärgnevalt on projektide kaupa välja toodud tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks, sh on
projektide kaupa kindlaks määratud projekti elluviimiseks toetatavad tegevused, sihtrühm, tegevuste
üldine ajaraam (projekt lõpeb kasutusloa saamisega). Projektide eelarve on näidatud TAT punktis 1.2.4,
rakenduskava tulemus- ja väljundinäitajad ning projektide väljundinäitajad TAT punktis 3. Rakenduskava
väljundinäitajad ja meetme tegevuse 15.2.1 näitajad on samad.
2.1. Projekt nr 1: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine
Projekti tulemusena rekonstrueeritakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpus ja verekeskus.
B-korpuses kaasajastatakse viis palatiosakonda 8., 9., 10., 11. ja 12. korrusel, sh ehitatakse suuremad
palatid väiksemateks ja palatite juurde ehitatakse tualetid. Samuti rajatakse täiendavalt
20 isolatsioonipalatit 3., 4., 5., 6. ja 7. korrusele ning 13. korruse tehnilisse ruumi rajatakse
kümmet osakonda teenindavad tsentraalsed keskkonnaseadmete süsteemid. B-korpuse
palatiosakondade rekonstrueerimisel asendatakse täielikult amortiseerunud küttesüsteem ning
paigaldatakse tsentraalne ventilatsiooni- ja jahutussüsteem. Kogu korpuse ulatuses paigaldatakse
kaasaegne nõrk- ja tugevvoolupaigaldis, energiasäästlikel LED-valgustitel põhinev valgustuslahendus
ning tsentraalselt hallatav hooneautomaatikasüsteem, mis optimeerib hoone energiatarbimist. Lisaks
energiasäästu saavutamiseks vajalikele tegevustele rekonstrueeritakse ka hoonesisene veesüsteem.
B-korpuse rekonstrueerimise tulemusena on kaasajastatud 122 voodikohta, sh 20 isolatsioonipalatit, ja
täiendavalt on loodud veel 20 isolatsioonipalatit, paranenud on patsientide olme- ja ravitingimused,
töötajatele on loodud parem töökeskkond ning tagatud on tänapäevased isoleerimisvõimalused. Seeläbi
on suurenenud Põhja-Eesti Regionaalhaigla valmisolek nii võimalikeks uuteks COVID-19 laineteks kui
ka hospitaalinfektsioonideks.
Verekeskuse hoone kaasajastatakse tervikuna, sh tagatakse doonorite teenindamise ja verevõtu alal
doonorite hajutatus. Verekeskuses asendatakse täielikult amortiseerunud küttesüsteem ning
paigaldatakse tsentraalne ventilatsiooni- ja jahutussüsteem. Hoone soojustus rekonstrueeritakse kogu
ulatuses, sh vundament, seinad ja katus, ning asendatakse avatäited. Kogu ulatuses paigaldatakse
kaasaegne nõrk- ja tugevvoolupaigaldis. Verekeskuse hoonesse paigaldatakse kaasaegne
energiasäästlikel LED-valgustitel põhinev valgustuslahendus. Samuti paigaldatakse tsentraalselt
hallatav hooneautomaatikasüsteem, mis optimeerib hoone energiatarbimist. Lisaks energiasäästu
saavutamiseks vajalikele tegevustele rekonstrueeritakse ka hoonesisene veesüsteem. Tegevuste
tulemusena väheneb verekeskuse hoone soojusenergia tarbimine. Hoone tsentraalse ventilatsiooni- ja
jahutussüsteemi puudumise tõttu suureneb hoone energiakulule ventilatsiooni ja jahutuse energia, kuid
hoone sisekliima vastab seeläbi kehtivatele standarditele. Hoone kombineeritud energiatarve ei vähene.
Rekonstrueeritud hoone täidab energiatõhususe miinimumnõuete määrusega sätestatud avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule kohalduvaid liginullenergia hoonele esitatavaid nõudeid vastavalt suure
energiatarbega hoone kasutusotstarbele.
Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja
analüüside, sh arengukavad, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine,
detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine, ehitusprojekti
koostamine ja ekspertiis, ehitustööde tegemine, ehitise ekspertiis, autorijärelevalve, ehituse
omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse
püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, ehitise toimimiseks
vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud, mööbel (ainult ehitusprojektis kavandatud ja
ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus), toetuse kasutamisest
teavitamine, väliskeskkonna rajamine, projektijuhtimisega seotud kulud, riigihangete tegemisega seotud
kulud.
2.1.1. Sihtrühm
Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõmbepiirkonna elanikud
2.1.2. Projekti üldajaraam
01.02.2020–31.12.2023
2.1.3. Toetuse saaja
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
2.2. Projekt nr 2: SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine
Projekti tulemusena rekonstrueeritakse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse 2. korruse ruumid
ambulatoorse vastuvõtu ruumideks (silma- ja närvikliinik) ja ultraheliuuringuteks, ning 3. ja 4. korruse
palatiosakonnad kokku 54 aktiivravi voodikohaga, millest neli on isolatsioonipalatid ja 12 teise astme
intensiivravi voodikohad.
Rekonstrueeritavad ruumid vastavad kaasaegsetele ruuminõuetele, mille tulemusena paranevad
patsientide ravi- ja olmetingimused (sh kaasajastatakse tehnosüsteeme ja luuakse ühe- või
kahekohalised tavapalatid), töötajatele tagatakse parem töökeskkond ning tagatud on tänapäevased
isoleerimisvõimalused, sh hospitaalinfektsioonide ja SARS-CoV-2 korral. Rekonstrueerimiseks vajalik
põhiprojekt on olemas ning ehitustöödega on plaanis alustada 2021. aastal.
A-korpuse rekonstrueerimise tulemusena viiakse lõpule ventilatsioonisüsteemi asendamine
vedeliksoojusvahetil põhineva soojustagastusega ventilatsiooniseadmetel baseeruva
sundventilatsiooniga. Kasutusest eemaldatakse lokaalsed jahutussüsteemid (split-seadmed) ning need
asendatakse tsentraalse jahutusega. Valgustussüsteemide kaasajastamiseks asendatakse olemasolev
halogeen- ja luminofoorvalgustitel põhinev valgustus LED-valgustusega ning liikumis- ja
kohalolekuanduritega valgustuse juhtimisega ruumides, mida pidevalt ei kasutata. Rekonstrueerimise
käigus lahendatakse sisekliimasüsteemide juhtimise probleem hooneautomaatika abil. A-korpuse
päikesepoolses küljes asuvad aknad kaetakse päikesekaitsekilega. Olemasolevad valamu- ja
dušisegistid asendatakse ökonoomsematega.
Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: ehitustööde tegemine, ehituse omanikujärelevalve
korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate
tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, mööbli soetamine (ainult ehitusprojektis
kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus).
2.2.1. Sihtrühm
Tartu Ülikooli Kliinikumi tõmbepiirkonna elanikud
2.2.2. Projekti üldajaraam
01.02.2020–31.03.2023
2.2.3. Toetuse saaja
SA Tartu Ülikooli Kliinikum
2.3. Projekt nr 3: AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja
juurdeehitus
Projekti tulemusena rekonstrueeritakse Järvamaa haigla erakorralise meditsiini osakonna ruumid ja
tehakse olemasoleva taristu juurdeehitus, sh rajatakse kolm isolatsioonipalatit, mille tulemusena viiakse
ruumid vastavusse koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiglasisese nakkuse vältimise nõuetega.
Kaasajastamise tulemusena luuakse eraldi liikumisteed nakkusohtlikele ja teistele erakorralise meditsiini
osakonda pöörduvatele patsientidele.
Olemasoleva hoone rekonstrueerimise tulemusena kaasajastatakse amortiseerunud küttesüsteeme, mis
hõlmab ca 65 m soojatrassi rekonstrueerimist, soojussõlmede rekonstrueerimist (mille käigus
vahetatakse sulgurventiilid ja pumbad, tehakse torutöid, uuendatakse automaatikat) ning ruumides
radiaatoritele termopeade ja -ventiilide paigaldamist. Samuti kaasajastatakse amortiseerunud
ventilatsioonisüsteemi (sh automaatika uuendamine) ning uuendatakse rekonstrueeritavate ruumide
jahutussüsteemi (vahetatakse välja õhksoojuspumbad). Osaliselt uuendatakse ka fassaadikatet. Lisaks
paigaldatakse olemasoleva hoone katusele päikesepaneelid.
Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja
analüüside, sh arengukavad, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine,
detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine, ehitusprojekti
koostamine ja ekspertiis, ehitustööde tegemine, ehitise ekspertiis, autorijärelevalve, ehituse
omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse
püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, ehitise toimimiseks
vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud, mööbel (ainult ehitusprojektis kavandatud ja
ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus), toetuse kasutamisest
teavitamine, projektijuhtimisega seotud kulud, riigihangete tegemisega seotud kulud.
2.3.1. Sihtrühm
Järvamaa haigla tõmbepiirkonna elanikud
2.3.2. Projekti üldajaraam
01.02.2020–31.12.2022
2.3.3. Toetuse saaja
AS Järvamaa Haigla
2.4. Projekt nr 4: SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja
juurdeehitus
Projekti tulemusena rajatakse Hiiumaa haigla erakorralise meditsiini osakond, sh rekonstrueeritakse
olemasolev hoone ja tehakse juurdeehitus.
EMO rekonstrueerimise ja juurdeehituse tulemusena rajatakse eraldi patsientide ooteala,
isolatsioonipalat ja patsientide pesuruum ning luuakse otsetee liikumiseks röntgenisse ja
kompuutertomograafi ruumi. Rekonstrueerimise käigus saavad tervishoiutöötajad tänapäevastele
tingimustele vastavad tööruumid, mis asuvad EMO läheduses, et eriarstid saaksid vajaduse korral
patsiente nõustada. Juurdeehituse tulemusena rajatakse kiirabile estakaad koos eraldi sissepääsuga
EMOsse, mille vahetusse lähedusse planeeritakse isolatsioonipalat koos lüüsiga, kuhu viia
nakkusohtlikud patsiendid (reguleeritava neutraalse, üle- või alarõhuga). Kiirabil on võimalik läbi suure
EMO saali otse liikuda protseduuriruumi patsiendi esmaseks ülevaatuseks. EMO suurest saalist
rajatakse otsetee radioloogiaosakonda ning KT-uuringule ja röntgenisse, selle tulemusena ei kasutata
patsientide voodi ja ratastooliga transportimiseks enam üldkasutatavaid koridore. EMO suurde saali
planeeritakse õepost ja kolm intensiivravi võimekusega voodikohta, mis on varustatud tänapäevase
konsoolilahendusega ja protseduurilambiga igal voodikohal, sh on isolatsioonipalatis ja voodikohtadel
olevad patsiendimonitorid ühendatud keskjälgimissüsteemi.
Kriisiolukorras on võimalik EMO ülejäänud haiglast isoleerida ja muuta COVID-19 osakonnaks ning
haigla aktiivraviosakonda kasutada erakorraliseks ja plaaniliseks statsionaarseks raviks. Investeeringute
tulemusena ei ristu EMOs nakkuskahtlaste patsientide ja tavapatsientide teed ning väheneb nakkuse
võimalik haiglasisene levik patsientide ja tervishoiutöötajate seas.
Energiasäästu saavutamiseks kaasajastatakse rekonstrueeritaval pinnal kütte- ja
ventilatsioonisüsteemid. Hoone kütteks tulev soojus ostetakse kütteperioodil kaugküttevõrgust ja antakse
ruumidesse edasi läbi radiaatorkütte ning soojemal ajal kasutatakse erinevate tarbijate puhul vaid
maaküttepumpade baasil soojavarustust. Ruumide temperatuuri hakkab juhtima automaatika ja igale
ruumile projekteeritakse individuaalne termoregulatsioon. Hoone automaatika hakkab kontrollima ka
energia mõistlikku kasutamist, näiteks akna avamisel lülitub ruumi küte/jahutus automaatselt välja.
Ventilatsioonisüsteemides kasutatakse heitõhu soojuse utiliseerimist, kasutades võimalikult kõrge
temperatuuri suhtarvuga tüüpi, kus minimaalne temperatuuri suhtarvunõue on 70%. Samuti
projekteeritakse ventilatsioonisüsteemid selliselt, et üksikute seadmete erivõimsus ei oleks suurem kui
1,5 kW (m3/s) ja välditakse elektrikalorifeeride kasutamist.
Vahetatakse välja kõik avatäited, sh järgitakse akende õhuläbilaskvust, vastupanu tuulekoormusele,
veepidavust, päikesefaktorit ja keskmise soojusjuhitavuse nõudeid.
Ruumidesse, kus esineb ülekuumenemise oht, rajatakse ökonoomsed jahutussüsteemid. Jahutust
vajavates ruumides toimub temperatuuri reguleerimine automaatsete kontrollerite abil, millega
integreeritakse kütteseadmete termostaatventiilid ja jahutuse ruumiseadmete ventiilid, et välistada ruumi
üheaegset jahutamist ja kütmist. Tsentraalses veejahutussüsteemis nähakse ette osalist vabajahutust,
mis tagab nn energiavaba jahutuse (madalamate välistemperatuuride korral puudub vajadus
kompressorite tööle rakendumiseks).
Hoone tehnosüsteemide juhtimiseks ja jälgimiseks projekteeritakse tsentraalne tehnosüsteemide
juhtimise süsteem. Automaatikakontrollerid on võimelised jälgima ja juhtima kütte-, jahutus- ja
ventiliatsiooniautomaatikat. Süsteemid võimaldavad jälgida ja salvestada hetkelist, pikemaajalist ja
keskmist tarbimist eraldi kulude osas ning koguda statistilisi andmeid, mille baasil analüüsida ja
maksimaalselt vähendada hoone energiatarbimist.
Tähelepanu pööratakse ka amortiseerunud elektri- ja valgustussüsteemide kaasajastamisele ja
optimeerimisele. Kõik hoone elektripaigaldised renoveeritakse, kasutatakse maksimaalselt
energiasäästlikke ja pika elueaga LED-valgusteid. Üldaladel toimub valgustite juhtimine läbi
hooneautomaatika, mis võimaldab alal, kus inimesi ei viibi, osa tulesid automaatselt kustutada.
Tagatakse ka ökonoomsem veevarustus ja kanalisatsioon, mis ei ole seotud energiasäästu
saavutamisega. Sooja tarbevett toodetakse aasta läbi maaküttepumpade abil ja hoitakse kestvalt
temperatuuril alla 55 °C, et vähendada energiakulu ning korrosiooni ja sadestuse teket. Kogu hoone vee-
ja kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeritakse. Soojale tarbeveele paigaldatakse isoleeritud ringtorustik,
mis tagab pideva sooja tarbevee ringlemise ja kraani avades on võimalik kohe sooja vett tarbida. Sellega
väheneb veetarbimine, kuna puudub vajadus vett enne sooja vee tarbijani jõudmist kanalisatsiooni lasta.
Hoone kraanikaussidel kasutatakse automaatseid segisteid, mis sulguvad kohe, kui tarbimisvajadus
lõppeb.
Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja
analüüside, sh arengukavad, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine,
detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine, ehitusprojekti
koostamine ja ekspertiis, ehitustööde tegemine, ehitise ekspertiis, autorijärelevalve, ehituse
omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse
püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, ehitise toimimiseks
vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud, mööbel (ainult ehitusprojektis kavandatud ja
ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus), toetuse kasutamisest
teavitamine, väliskeskkonna rajamine, projektijuhtimisega seotud kulud, riigihangete tegemisega seotud
kulud.
2.4.1. Sihtrühm
Hiiumaa haigla tõmbepiirkonna elanikud
2.4.2. Projekti üldajaraam
01.02.2020–31.12.2022
2.4.3. Toetuse saaja
SA Hiiumaa Haigla
2.5. Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,
magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine
Projekti tulemusena rekonstrueeritakse SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakond ning soetatakse
magnetresonantstomograaf (MRT) ja kohandatakse selle kasutamiseks vajaminevad ruumid.
Psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimise tulemusena on lisaks statsionaarse ravi üksusele
kaasajastatud ka ambulatoorse psühhiaatria üksus koos laste vaimse tervise teenuse osutamiseks
vajalike ruumidega, et pakkuda Saare maakonna elanikele vajaduse korral statsionaarse psühhiaatrilise
teenuse osutamist maakonnas kohapeal. Sellega tagatakse vaimse tervise teenuste järjepidevus.
Psühhiaatriaosakonnas rekonstrueeritakse kokku 16 voodikohta, sh kümme aktiivravi, kaks isolatsiooni
ja neli päevaravi voodikohta. Voodikohtade planeerimisel on arvestatud hapnikuravi võimekusega, et
vajaduse korral oleks voodikohti võimalik kasutada COVID-19 haigete raviks. Samuti on projekti
tulemusena Kuressaare haiglasse soetatud MRT-seade ja rekonstrueeritud selle kasutamiseks
vajaminevad ruumid. Tegevuse tulemusena paranevad diagnostikavõimalused ja lüheneb aeg
diagnoosini, seda nii kriisisituatsioonis kui haigla igapäevatöös.
Energiasäästu saavutamiseks kaasajastatakse amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid (sh
soojustagastusega ventilatsiooniseadmed, ökonoomsem küttesüsteem). Ruumidesse, mida kasutatakse
ka suveperioodil ja kus esineb ülekuumenemise oht, rajatakse ökonoomsemad jahutussüsteemid.
Samuti kaasajastatakse ja optimeeritakse amortiseerunud elektri- ja valgustussüsteem. Tagatakse
akende soojus- ja veepidavus, vastupanu tuulekoormusele, vastupidavus korduvale
avamisele/sulgemisele ja päikeseteguritele ning kasutatakse selektiivklaasi. Lisaks energiasäästu
saavutamiseks vajalike tegevustele saavutatakse ökonoomsem veevarustus ja kanalisatsioon
Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: ehitustööde tegemine, ehituse omanikujärelevalve
korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate
tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, kohtkindla mööbli soetamine (ainult
ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja
sisustus).
2.5.1. Sihtrühm
Kuressaare haigla tõmbepiirkonna elanikud
2.5.2. Projekti üldajaraam
01.02.2020–30.09.2022
2.5.3. Toetuse saaja
Kuressaare Haigla SA
2.6. Projekt nr 6: AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine
Projekti tulemusena rekonstrueeritakse Lõuna-Eesti haigla erakorralise meditsiini osakond ja
sisehaiguste osakond, mille tulemusena viiakse ruumid vastavusse koroonaviiruse SARS-CoV-2
haiglasisese nakkuse vältimise nõuetega. Lisaks rekonstrueeritakse haiglahoone tervikuna
energiasäästlikumaks.
EMOs rekonstrueeritakse kiirabi sissesõit ja triaažiala ning rajatakse vähemalt neli ühekohalist
isolatsioonipalatit, mille juurest läheb eraldi liikumistee liftihalli. Tagatakse haiglasisene patsientide
eraldamise võimekus ka erinevate vertikaalsete liikumisteede osas, sh rekonstrueeritakse kaks
transpordilifti ja kolm liftihalli. 40-kohaline sisehaiguste osakond rekonstrueeritakse selliselt, et oleks
võimalik luua 20 ühekohalist palatit ning osakonnasiseselt lüüsidega eraldatud alasid, mida vastavalt
vajadusele sektsioonide kaupa kasutusele võtta ning kuhu on võimalik hospitaliseerida ka mitte
sisehaiguste patsiente. Kokku rekonstrueeritakse vähemalt 40 voodikohta. Samuti ehitatakse välja
hapnikutrassid vähemalt kahte palatisektsiooni teenindamiseks.
Lõuna-Eesti haigla rekonstrueerimisel võetakse arvesse energiasäästu auditi soovitusi. Energiasäästu
saavutamiseks rajatakse päikeseelektrijaam ja rekonstrueeritakse kogu haigla valgustussüsteem.
Amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kaasajastamiseks rekonstrueeritakse haigla
küttesüsteem ja kaugkütte peatrass ning nõukogudeaegse ventilatsioonisüsteemi agregaadid ja mootorid
vahetatakse energiasäästlikumate vastu. Lisaks soojustatakse haigla peahoone lamekatus ja
rekonstrueeritakse kaks haigla transpordilifti. Tegevuste tulemusena muutub Lõuna-Eesti haigla
energiasäästlikumaks.
Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, ehitustööde
tegemine (sh hapnikutrasside väljaehitamine), ehitise ekspertiis, autorijärelevalve, ehituse
omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse
püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, ehitise toimimiseks
vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud, mööbel (ainult ehitusprojektis kavandatud ja
ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus), toetuse kasutamisest
teavitamine, projektijuhtimisega seotud kulud, riigihangete tegemisega seotud kulud.
2.6.1. Sihtrühm
Lõuna-Eesti haigla tõmbepiirkonna elanikud
2.6.2. Projekti üldajaraam
01.02.2020–31.12.2023
2.6.3. Toetuse saaja
AS Lõuna-Eesti Haigla
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Alg- Sihttase Sihttase Selgitus
tase (2022) (2023)
Rakenduskava Osakaal haiglavõrgu 0 80% Kõik projektid
tulemusnäitaja arengukava panustavad
haiglatest, mille otseselt
võimekus viirusega rakenduskava
toime tulla on tulemusnäitaja
paranenud sihttaseme
saavutamisse
Rakenduskava Kõrge kvaliteediga 0 252 Rakenduskava
väljundinäitaja voodikohtade arv väljundinäitaja /
/ meetme meetme tegevuse
tegevuse näitaja sihttaseme
näitaja saavutamisse
panustavad
projektid nr 1, 2, 5
ja 6
Üksused, mida 0 8 Rakenduskava
toetatakse võitluses väljundinäitaja /
COVID-19 meetme tegevuse
pandeemiaga näitaja sihttaseme
saavutamisse
panustavad kõik
TAT projektid
Projekti- Näitaja nimetus Alg- Sihttase Sihttase Selgitus
spetsiifilised tase (2022) (2023)
näitajad
Projekt nr 1: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse
rekonstrueerimine
Üksused, mida 0 0 2 Panustab otseselt
toetatakse võitluses rakenduskava
COVID-19 väljundinäitajasse
pandeemiaga (B- / meetme
korpus, verekeskus) tegevuse
näitajasse
Kõrge kvaliteediga 0 0 142 Panustab otseselt
voodikohtade arv rakenduskava
väljundinäitajasse
/ meetme
tegevuse
näitajasse
Projekt nr 2: SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine
Üksused, mida 0 0 1 Panustab otseselt
toetatakse võitluses rakenduskava
COVID-19 väljundinäitajasse
pandeemiaga (A- / meetme
korpus) tegevuse
näitajasse
Kõrge kvaliteediga 0 0 54 Panustab otseselt
voodikohtade arv rakenduskava
väljundinäitajasse
/ meetme
tegevuse
näitajasse
Projekt nr 3: AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna
rekonstrueerimine ja juurdeehitus
Üksused, mida 0 1 1 Panustab otseselt
toetatakse võitluses rakenduskava
COVID-19 väljundinäitajasse
pandeemiaga / meetme
(erakorralise tegevuse
meditsiini osakond) näitajasse
Projekt nr 4: SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna
rekonstrueerimine
Üksused, mida 0 1 1 Panustab otseselt
toetatakse võitluses rakenduskava
COVID-19 väljundinäitajasse
pandeemiaga / meetme
(erakorralise tegevuse
meditsiini osakond) näitajasse
Projekt nr 5: Kuressaare Haigla SA psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,
magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine
Üksused, mida 0 1 1 Panustab otseselt
toetatakse võitluses rakenduskava
COVID-19 väljundinäitajasse
pandeemiaga / meetme
(psühhiaatriaosakon tegevuse
d) näitajasse
Kõrge kvaliteediga 0 16 16 Panustab otseselt
voodikohtade arv rakenduskava
väljundinäitajasse
/ meetme
tegevuse
näitajasse
Soetatud 0 1 1 Projekti-
magnetresonants- spetsiifiline
tomograafi arv näitaja
Projekt nr 6: AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine
Üksused, mida 0 0 2 Panustab otseselt
toetatakse võitluses rakenduskava
COVID-19 väljundinäitajasse
pandeemiaga / meetme
(erakorralise tegevuse
meditsiini osakond, näitajasse
sisehaiguste
osakond)
Kõrge kvaliteediga 0 0 40 Panustab otseselt
voodikohtade arv rakenduskava
väljundinäitajasse
/ meetme
tegevuse
näitajasse
4. TAT mõju läbivatele teemadele
Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad:
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Projektide valikul on RA analüüsinud järgmisi energiatõhususe saavutamisega seotud aspekte:
amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kaasajastamine;
hoone soojustamine (sh vundamendid, seinad, katus, akende ja uste vahetus);
jahutussüsteemide kaasajastamine;
amortiseerunud hooneautomaatika, -süsteemide ja -seadmete moderniseerimine;
amortiseerunud elektrisüsteemi kaasajastamine ja optimeerimine, amortiseerunud
valgustussüsteemi, päikeseelektri moderniseerimine ja optimeerimine.
Kõik TAT projektid panustavad rohkemal või vähesemal määral kliima eesmärkide saavutamisse. Kogu
TAT eelarvest moodustab energiasäästuga tegevuste elluviimine 36,91%. Täpsemad tegevused on
TATs iga projekti juures eraldi välja toodud. Haiglavõrgu arengukava haiglad on ehitatud nõukogude ajal
ning suur osa neist on amortiseerunud ega vasta kaasaegsetele energiatõhususe nõuetele.
Olemasolevate haiglate infrastruktuuri kaasajastamine ja taastuvenergia kasutusele võtmise toetamine
aitavad saavutada energiasäästu ning vähendada hoonete kasutusest tingitud negatiivset mõju
keskkonnale, sh hoida kokku haiglate püsikulusid. Hoonete rekonstrueerimine aitab kaasa haiglate eluea
pikendamisele ja ohutuse tagamisele. Uutele ehitatavatele ja rekonstrueeritavatele hoonetele
kehtestatud rangete soojapidavusnõuete tõttu väheneb hoonete kütte- ja energiakuludega seonduvalt
soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale.
Enne teenuse osutamist peab olema investeeringute tulemusena loodud taristule väljastatud
kasutusluba, mille saamise eelduseks peab taristu vastama kehtivatele õigusaktidele. Infrastruktuuri
ehitamise ja rekonstrueerimise etapis hindab pädev asutus (kohalik omavalitsus), kas projekti eri
etappides (projekteerimine, ehitamine) on vastava loa väljaandmiseks vajalik eelnev keskkonnamõjude
hindamine tehtud. Seega välistatakse taristu rajamisega kaasnev negatiivne mõju keskkonnale.
Võrdsed võimalused1 jah ei
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2
jah ei
TAT projektide elluviimisel on positiivne mõju soolise võrdsuse edendamisele. Tervishoiutöötajatest üle
85% on naised. Halvad töötingimused (sh oht saada nakkust ja seda oma pereliikmetele edasi kanda)
ning suur töökoormus tekitavad stressi ja läbipõlemist ning muudavad töö- ja pereeluga seotud
kohustuste tasakaalustamise keeruliseks. Eurofoundi3 uuringu kohaselt tundis ligi kolmandik
statsionaarsel töökohal töötavatest inimestest end peale tööd liiga väsinuna, et tegeleda perekondlike
kohustustega. Ligi 80% tervishoiutöötajatest tundis, et töö on ohuks nende tervisele, sh tundsid naised
end rohkem ohustatuna kui mehed. Haiglate infrastruktuuri kaasajastamine (sh nn puhaste ja mustade
tsoonide loomine, ventilatsioonisüsteemide renoveerimine, patsiendimonitoride keskjälgimissüsteemi
loomine jms) parandavad personali töötingimusi ning loovad ohutuma ja tänapäevasema töökeskkonna,
samuti vähendavad tööstressi ja läbipõlemist ning aitavad kaasa töö- ja pereelu ühitamisele.
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Olemasolevad HVA haigla
taristud on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ning üldruumidesse (sisenemine, koridorid, invatualetid)
ja ravi-, diagnostika- ja palatiosakondadesse pääsemisel ei ole sageli arvestatud kaasaegsete
tervishoiuteenuste osutamise nõuetega, ruumid on amortiseerunud ja probleeme on erivajadusega
inimeste ligipääsetavusega.
Haiglate infrastruktuuri kaasajastamisega paraneb erivajadusega inimeste jaoks ligipääsetavus. Uued ja
rekonstrueeritavad hooned (sh liikumisvõimalused väljaspool hoonet) peavad vastama kaasaegsetele
nõuetele ja arvestama universaalse disaini põhimõtetega. Ehitusprojektid peavad muu hulgas sisaldama
ligipääsetavuse tagamise lahendusi ning valminud ehitised või selle osad peavad vastama määruse nr
28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetele.
Eesmärk on luua hoonetes ja nende ümber liikumiskeskkond, kus võrdsed võimalused on tagatud
kõikidele inimestele (nii patsientidele ja külastajatele kui ka personalile) nende erivajadusi arvestades.
Rajatav ja rekonstrueeritav taristu on võrdselt kasutatav eri sihtrühmadele.
Infoühiskond jah ei
TAT projektide elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele, kuid arvestades info-,
kommunikatsiooni- ja meditsiinitehnoloogia osakaalu tervishoiuteenuste arendamisel ja kättesaadavuse
parandamisel ning haiglahoonete IKT mahte (sh hoone automaatika, infoedastamise tehnoloogiad),
mõjutavad meetme tegevuse raames rajatava taristu raviüksused kaudselt infoühiskonna arengut (e-
tervis, digilugu, e-registratuur, meditsiinitehnoloogia, hoone automaatika).
Regionaalareng jah ei
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
2
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.
3
Eurofound (2020), Living, working and COVID-19, COVID-19 series, Publications Office of the European Union
TAT projektide edukal elluviimisel on mõju regionaalarengule, luues eeldused toetuse saajatest HVA
haiglate tõmbepiirkonna elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks
võimalikult elukoha lähedal. HVA haiglate taristu kaasajastamine annab võimaluse ka uute töökohtade
loomiseks, olles regionaalsel tasandil suurimaks tööandjaks tervishoiutöötajatele ja pakkudes tööd ka
administratiivtöötajatele. TAT projektide elluviimise tulemusena tagatakse regionaalselt kättesaadav ja
kvaliteetne eriarstiabi, pakkudes tõmbepiirkonna elanikele võrdseid võimalusi tervishoiuteenuse
saamisel. Tuleb arvestada, et TAT projektide toetuse saajaks olevate HVA haiglate tõmbepiirkondade
ulatus ja suurus varieeruvad ning sõltuvad otseselt HVA haigla funktsionaalsusest, st TAT projekte
arvestades sellest, kas tegemist on piirkondlikku või üldhaiglaga.
Riigivalitsemine jah ei
TAT projektide elluviimisel on oluline mõju riigivalitsemisele. Planeeritud TAT projektide edukas
elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis. Suurem integreeritus ja
koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla mitut valdkonda läbivate
probleemidega. Senisest paindlikum ühtsete eesmärkide nimel koostöötamine aitab tõhustada
ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ja
tõhusalt toimiva süsteemi.
COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja
elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise vajaduse ning
tervishoiuteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise. Seetõttu toetati ERFi meetme
tegevusest 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“
tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide
soetamist ning COVID-19 testimist (testide soetamise ja tegemise kulud).
REACT-EU ERFi vahenditest jätkatakse investeeringute tegemist COVID-19 kriisiks valmisoleku
tagamiseks. Meetme tegevusest 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ toetatakse riigi ravimivaru
suurendamist ja COVID-19 testimisvõimekuse suurendamist, meetme tegevusest 15.1.2 „COVID-19
vaktsineerimine“ toetatakse COVID-19 vaktsineerimise kulusid, sh vaktsiinide ostmist ja vaktsineerimise
korraldamisega seotud kulusid.
Samuti toetatakse REACT-EU ERFi vahenditest sotsiaal- ja tervishoiuasutuste infrastruktuuri
investeeringuid. Meetme tegevusest 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu
jätkusuutlikkusse“ tehakse investeeringuid HVA haiglate olemasolevate palatite ümberehitamiseks
isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomiseks, sh hapnikravi võimekuse suurendamisega
statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt HVA haigla vajadustele, ning
valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimekuse suurendamisega pikaajaliste elektrikatkestuste korral.
Meetme tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku
tõkestamiseks“ toetatakse üldhooldekodude nakkuskindlamaks muutmist. Käesoleva TAT eesmärkide
elluviimist toetatakse meetme tegevusest 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamine“.
Kõikide REACT-EU ERFi investeeringute eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi vastupidavust
COVID-19 levikust tingitud kriisile (sh arvestades võimalikke sarnaseid kriise tulevikus). Toetatavad
tegevused on kooskõlas tervisesüsteemi plaaniga COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal, Eesti 2035
sihtidega, 2020 riigipõhiste soovitustega ja COVID-19 kriisist väljumise plaaniga. TAT toetatavad
tegevused on muu hulgas kokku lepitud ja kinnitatud valitsuskomisjoni otsustega. Seega panustab TAT
projektide elluviimine riigivalitsemisse.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT projektid viiakse ellu REACT-EU ERFi meetmest 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse
parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“, mis on osa prioriteetsest suunast 15
„COVID-19 kriisiga võitlemine“, mille vahendite kasutamise eesmärk on tagada valmisolek COVID-19
kriisiks.
TAT-l on seos ennekõike järgmiste REACT-EU ERFi meetme 15.1 „COVID-19 kriisiks valmisoleku
tagamine” tegevustega:
15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ – toetatakse COVID-19 testimisvõimekuse ja riigi ravimivaru
suurendamist;
15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“ – toetatakse COVID-19 vaktsiinide soetamise ja vaktsineerimise
korraldamisega seotud kulusid, sh ajutiste või mobiilsete vaktsineerimiskeskuste rajamist. Eesmärk
on vaktsineerida 70% vanuses 16+ Eesti elanikkonnast. Meetme tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2
eesmärkide elluviimiseks antakse toetust tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatud TAT „COVID-
19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 rPCR
testimine ja riigi ravimivaru suurendamine“ alusel.
15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” – toetatakse
HVA haiglate olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite
loomist, sh hapnikravi võimekuse suurendamist statsionaarsetes või erakorralise meditsiini
osakondades vastavalt HVA haigla vajadustele ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimekuse
suurendamist pikaajaliste elektri- ja sidekatkestuste korral. Projektide elluviimise ning toetuse
andmise tulemusena luuakse COVID-19 patsientide jaoks vähemalt 150 täiendavat voodikohta.
Toetust antakse avatud taotlemisel.
15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ – toetatakse
COVID-19-vastases võitluses vähemalt 100 üksust. Toetust antakse avatud taotlemisel.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Haiglavõrgu arengukava – kõik TAT projektide toetuse saajad kuuluvad regionaal- või üldhaiglatena
haiglate loetellu, mille alusel on tervise- ja tööminister kinnitanud või vajaduse korral kinnitatakse
uuesti HVA haigla funktsionaalse arengukava esimene ja teine etapp, mis on aluseks ehitusprojekti
koostamisel.
„Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ kolmas alavaldkond seab fookusesse kvaliteetsete ja
kättesaadavate sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenuste osutamise, mis aitavad
vähendada enneaegset suremust ning toetavad krooniliste haigustega elamist. See eesmärk toob
kaasa vajaduse kujundada ümber teenuste mudelid ning suurendada ja koordineerida sektoritesisest
ja -vahelist koostööd. Eesmärgi saavutamiseks tuleb teha prioriteetideks:
seostatud tervishoiuvõrgu strateegiline arendamine koostöös eri valdkondade ja sektoritega,
sealhulgas haiglavõrgu uuendamine ning kõigi teenuseosutajate jaoks tõhusaid
investeeringuid soodustava keskkonna loomine. Hästi seostatud esmatasandi tervishoid,
eriarstiabi ja haiglad koos taastusravi ja õendusabiga tagavad süsteemi jätkusuutliku
toimimise ja optimaalse ressursikasutuse;
tõenduspõhiste ja tõhusate tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete
kättesaadavuse tagamine.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel
kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama RA nõudmisel TAT projekti eelarve jagunemise aastate kaupa (TAT lisa);
7.1.2 TAT projekti tegevuse kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse;
7.1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT projektiga samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest
meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuse kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.5 säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid
tõendeid, neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus hiljemalt 30. juunil, ja
alates järgneva aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit;
7.1.6 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt:
7.1.6.1 teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest
riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
7.1.6.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest
riigihangete registrile;
7.1.6.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist;
7.1.6.4 täitma läbivate teemade mõjude saavutamise ja riskide maandamise tegevusi.
7.1.7 vähendama projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu
osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest vastavalt ühendmääruse § 5
lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2
alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101
alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.
7.1.8. Toetuse saajal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides
sätestatud nõuetega ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne:
1) ettekirjutuse tegemist;
2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
7.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
7.2.1 teavitama RA-d toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme
eesmärkide saavutamise, projektide elluviimise või väljamaksete tegemise;
7.2.2 arvestama abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt TAT punktile 7.1.7;
7.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse
allkirjastamisest arvates;
7.2.4 tegema projekti üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist,
veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut
kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti
abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu;
7.2.5 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid.
7.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
7.3.1. RA-l on õigus küsida TAT toetuse saajatelt täpsustusi punktis 7.1.1 nimetatud projekti eelarve
jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve
korrigeerimiseks.
7.3.2. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja punktis 7.1.2. kirjeldatud muudatustaotlus
25 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda.
7.4. Kulude abikõlblikkus
7.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud projektide elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.4.3 Abikõlblikud on järgmised käesoleva TAT projektide elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt TAT
punktis 1.2.4 sätestatud osakaalule ja arvestades sealjuures TAT 2. peatükis kindlaks määratud projekti
elluviimiseks toetatavaid tegevusi:
7.4.3.1 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas arengukavade,
maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine;
7.4.3.2 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
7.4.3.3 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
7.4.3.4 ehitustööde ettevalmistustööd (lammutusprojektid, lammutustööd);
7.4.3.5 ehitustööde tegemine;
7.4.3.6 ehitise ekspertiis;
7.4.3.7 autorijärelevalve;
7.4.3.8 ehitise omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine;
7.4.3.9 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud;
7.4.3.10 toetuse kasutamisest teavitamine;
7.4.3.11 väliskeskkonna rajamine;
7.4.3.12 ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate
meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine;
7.4.3.13 mööbel (ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel
mööbel ja sisustus);
7.4.3.14 projektijuhtimisega seotud kulud;
7.4.3.15 riigihangete tegemisega seotud kulud.
7.4.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust
maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on
abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises
käibemaksu otsearvestuse meetodit.
7.5. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
7.6. Toetuse maksmine
7.6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29,
ühendmääruse §-des 11–14 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast.
7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu. Pärast maksetaotluse
saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste
nõuetekohast täitmist üldjuhul 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le.
7.6.3. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.
7.6.4. RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30
lõikes 1 sätestatud alustel.
7.6.5. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.6.6. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.
7.6.7. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks
lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama
maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud
juhtudel.
7.6.8. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.6.9. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude
abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist RÜ poolt.
7.7. TAT muutmine
7.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT projekti tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab TAT toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel.
7.7.2. RA vaatab punktis 7.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.7.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.7.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste
kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja
ulatusest lähtuvalt.
7.7.5. RÜ võib TAT toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT aruandes
esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT projekti
eduka elluviimise tagamiseks.
7.7.6. TAT toetuse saaja ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja
arvatud juhul, kui on olemas RA nõusolek.
7.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või TAT projekti toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT
rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus
vähendada TAT projekti kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või
kantakse jääk järgmisesse kalendriaastasse.
7.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku
komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse
suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale
kooskõlastamist esitab RA TAT projekti tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA
edastab kinnitatud TAT RÜ-le.
7.7.9. TAT muutmiseks punkti 7.7.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt
7.1.1) tingimusel, et TAT projektide kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine
7.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga projekti vahearuande
e-toetuse keskkonna vahendusel.
7.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid kõige hiljem
17. jaanuariks 2024.
7.8.3. RÜ kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne)
laekumisest, kas TAT aruanne on nõuetekohaselt täidetud.
7.8.4. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT aruande e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva
jooksul.
7.8.5. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT projekti toetuse saajale üldjuhul kuni kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT aruande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.9. Finantskorrektsioon
7.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
7.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse
tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
7.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
7.10. Vaiete menetleja
RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.
8. Riskide hindamine ja riskide maandustegevused
Risk Toetuse saaja kohustused projektide riskide
maandamiseks
Toetusega ei ole võimalik TAT projekti TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi mõeldud,
tegevusi täielikult ellu viia, ehitushindade selle koostamisel on tuginetud asjakohastele
kallinemine prognoosidele, arvestatud on võimalike
ehitushindade kallinemisega
TAT projekti toetuse saajal on võimekus
omafinantseeringu suurendamiseks ja
mitteabikõlblike kulude katmiseks
TAT tegevuste eesmärke ei ole võimalik Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver
abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks,
tegevuskavast peetakse kinni
Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks
aktiivne koostöö ja kommunikatsioon
Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade
taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei
viivitata
Riigihangete luhtumine, vaidlused hangetes TAT projekti toetuse saaja kaasab pädevad juristid,
hankespetsialistid
Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris
Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on
kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga
Hanke luhtumise korral on TAT projekti toetuse
saaja arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel
puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse
välja uus hange
Hanke ajakavas on võimaluse korral arvestatud
täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste
lahendamiseks
Finantskorrektsioon TAT projekti toetuse saaja järgib riigihanke
alusdokumentide koostamisel riigihangete seadust
TAT projekti toetuse saaja edastab vajalikud
riigihanke alusdokumendid TAT-s sätestatud korras
RÜ-le ülevaatamiseks
Rekonstrueerimise ja ehitusmahtude TAT projekti toetuse saaja on planeerimisel
alahindamine kaasanud pädevad eksperdid
Koostatud on haigla funktsionaalse arengukava
teine etapp, mis sisaldab ruumiprogrammi ja on
pädeva komisjoni ettepanekul tervise- ja tööministri
käskkirjaga kinnitatud
Projekteerimis- ja ehituskvaliteedi etteantud TAT projekti elluviimiseks on kaasatud
normidele vastavuse tagamine professionaalne ehituse projektijuht
Tehakse projektiekspertiisi ja autorijärelevalvet
Tehakse omanikujärelevalvet
Võimalikud probleemid arutatakse varakult läbi,
koostöös osapooltega leitakse sobivad lahendused
TAT projekti elluviimisel on arvestatud puhverajaga,
et lahendada ootamatuid probleeme
Personalirisk TAT projekti toetuse saaja Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse ja
projektimeeskonnas tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks
Lisa. TAT projektide eelarve jagunemine aastate kaupa