Eesti Arstide Liit Teie 19.04.2021 /
[email protected] Meie 14.06.2021 nr 1.5-1.1/1391-2
Vastus pöördumisele
Täname, et pöördusite sotsiaalministeeriumi poole olulise küsimusega tervishoiutöötajate
vaimse tervise teemal.
Valmisolek tervishoius on COVID-19 kriisi vältel olnud erilise avaliku tähelepanu all ning
kahtlemata ei ole vähetähtis ka iga tervishoiutöötaja isiklik ressurss, sealhulgas vaimne
suutlikkus suurenenud koormuse ja teadmatusest tuleneva pinge situatsioonis toime tulla.
Kriis on vaimse tervise teemad ühiskonnas tänuväärselt esile toonud, paraku on seegi
seotud laiemalt kasvanud vajadusega psühholoogilise toe järele. Sotsiaalministeeriumis on
probleeme teadvustatud.
Selle aasta märtsist käib regulaarselt koos ametkondlik vaimse tervise staap, mis koondab
eri ametkondade valdkonna eest vastutavaid inimesi. Töö eesmärk on korraldada kiired ja
tõhusad abimeetmed puudutatud sihtrühmadele, korraldada ekspertide, teenuseosutajate ja
vabaühenduste kaasamine ning kommunikatsioon, organiseerida lisaeelarve kaudu
tegevuste rahastamine, teha ettepanekuid vaimse tervise probleemidega seotud pikaajaliste
mõjude leevendamiseks ning nõustada valitsuse liikmeid. Staabis on tõstatatud ka
tervishoiutöötajatele psühholoogilise abi pakkumise küsimus.
Tulenevalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest on tööandjal kohustus hinnata
psühhosotsiaalseid ohutegureid töökeskkonnas. Töötajate heaolu ja tööstressi ennetamiseks
on organisatsioonil mitmeid võimalusi, kuid äärmiselt oluline on, et nende väljatöötamisse ja
rakendamisse kaasatakse töötajad või neid esindavad inimesed/organisatsioonid.
Organisatsiooni tasandil töökorralduse läbivaatamine, avatud infovahetus ja koostöös
lahenduste väljatöötamine on tööandja vaatest kulutõhusam ja efektiivsem kui tagajärgedega
tegelemine. Teades, et haiglad seda kohustust ka täidavad, oleme kaardistanud erinevaid
lahendusi, mida psühholoogilise toe pakkumiseks kasutatakse. Aprillis toimus kohtumine
haiglate esindajatega, kus tõdeti, et teenused on küll haiglates olemas, kuid erinevas
ulatuses, ning töötajate huvi ja valmisoleku üle neid võimalusi kasutada puudub hea
ülevaade.
Nii töötajate kui tööandjate teadlikkus peab veel tõusma, samuti oskus ja valmisolek abi õigel
ajal küsida või vastu võtta. Vaimse tervise stigma vähendamisel tervishoiutöötajate seas
saavad olulise rolli võtta erialaühendused. Vajame tervishoius töötavate inimeste endi
vastuseid küsimustele, miks praegu tööandjate pakutavaid teenuseid kohati vähe
kasutatakse ning millised teenused toimiksid või on juba mõnes tervishoiuasutustes häid
tulemusi andnud. Avatud arutelu selle üle annaks signaali, et teemad on olulised mitte ainult
riigi või tööandja, aga ka kolleegide jaoks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Organisatsioonid saavad toetada olemasolevate teenuste kasutamist. Lisaks tööandjatele
pakub Sotsiaalkindlustusamet vajadusel supervisioone ja nõustamisringe
tervishoiuasutustele, eesmärgiga toetada eesliinitöötajate vaimset tervist. Soovi korral saab
pöörduda Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna poole. Samuti on igal inimesel võimalus
abi otsida oma perearstilt. Lisavahendeid vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks
on suunatud ka perearstide teraapiafondi, võimaldamaks rohkemate abivajajate
psühholoogile suunamist.
Sotsiaalministeerium on valmis aruteludeks tervishoiutöötajate vaimse tervise teemadel, et
tagada tulevikus terviklikumad lahendused. Psühholoogiline abi peab tervishoiutöötajatele
olema töökoha kaudu kättesaadav ja pakkuda tuleb teenuseid, mille kasutamine on
inimestele hõlbus ja turvaline.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agris Koppel
tervisesüsteemi arendamise osakonna
juhataja
Kaily Susi 626 9171
[email protected]