dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 14. juuni 2021
Viit
73
Registreeritud
14. juuni 2021
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎73 14.06.2021 Ministri üldkäskkiri.asice490 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 14.06.2021 nr 73 Tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4 ning kooskõlas tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 7.7.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64. Tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes tehakse järgmised muudatused: 1) tekstiosa „28.02.2023“ asendatakse läbivalt tekstiosaga „31.05.2023“; 2) punkti 1.2.4 tabelit muudetakse järgmiselt: Summa Osakaal 1 ERFi toetus 17 250 000 75% 2 Riiklik kaasfinantseering 0 0 3 Omafinantseering 5 750 000 25% 4 Eelarve kokku 23 000 000 100% 3) TAT-d täiendatakse punktiga 7.10 järgmiselt: „7.10. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.“; 4) TAT lisa (programmi finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa) asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusega nr 165 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lisandus meetmete nimekirja „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse 2.4.3 „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas” (edaspidi meetme tegevus 2.4.3) eelarvesse 1 750 000 eurot ERF toetuse summa suurendamiseks. Eelnimetatust tulenevalt tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 32 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT). Lisaks ERFi toetuse summa suurendamisele, mille tulemusena suureneb toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ning väheneb toetuse saaja omafinantseeringu summa ja osakaal, muudetakse TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna välisvahendite juht Marilin Sternhof (tel 626 9136, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9333, [email protected]). Käskkirja eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). Seletuskirjas on kirjeldatud ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel. Märkused: Käskkiri ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb ühest paragrahvist ja neljast punktist. Punktiga 1 muudetakse TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva. Lõppkuupäeva muutmise vajadus on tingitud varasemalt kokkulepitud ajakava üle vaatamisest ja realistlikkuse hindamisest. G-korpuse rekonstrueerimisega ei saa alustada enne M-korpuse täielikku valmimist ja sisustuse hankimist. G-korpuse ehitusleping on plaanitud sõlmida hiljemalt 2021. aasta lõpus. Rekonstrueerimine viiakse läbi kahes osas, ehituslepingu periood on üle aasta ja eeldatav valmimistähtaeg 2023. aasta esimeses pooles. Kuna tegemist on rekonstrueerimisega, peab arvestama, et ehitusperiood võib kujuneda esialgsest pikemaks seoses konstruktsioonide avamisel tekkida võivate ootamatustega. Punktiga 2 suurendatakse ERFi toetuse summat ja vähendatakse omafinantseeringut ning suurendatakse ERFi toetuse osakaalu ja vähendatakse omafinantseeringu osakaalu. Muudatus tugineb Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusele nr 165, mille kohaselt lisandub ERFi meetme tegevuse 2.4.3 eelarvesse 1 750 000 eurot (ERFi toetus), et täiendavalt toetada SA Ida- Viru Keskhaigla projekti elluviimist. Käesoleva projekti kogumaksumus on oluliselt suurem, kui antav toetus ja toetuse saaja omafinantseeringu panus märkimisväärne. Täiendavat toetust 2 antakse seoses ehitushindade kallinemisega. Ehitushindade kallinemise üheks teguriks on ülemaailmses COVID-19 kriisis tekkinud kaupade defitsiit ja sellest tulenevalt ka kallinemine. Punktiga 3 lisatakse TAT-sse punkt 7.10, et määrata vaiete menetleja. Punktiga 4 asendatakse TAT lisa (programmi finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa). Muudatuse aluseks on asjaolu, et suurenes meetme tegevuse ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest, mille tõttu vähenes toetuse saaja omafinantseeringu summa ja omafinantseeringu määr. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Muudatustega täpsustatakse TAT tegevuse ajaraami ning kehtestatakse uus eelarve jaotus seoses ERFi toetuse summa suurendamisega. Muudatustel on positiivne mõju toetuse saajale, sest muudatused võimaldavad TAT tegevused täies mahus ellu viia. Muudatuste tulemusena täiendava toetuse andmine ei ole riigiabi. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §- st 28 kohustus tagada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus. Selleks on riik loonud haiglavõrgu. Geograafiliselt on HVA haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks HVA haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu. Funktsionaalselt on HVA haiglad jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale haigla liigile on tervise- ja tööministri määrusega „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustus tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel, sh on fikseeritud ka HVA haiglate ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded. TAT toetuse saaja puhul on tegemist HVA keskhaiglaga. HVA haiglad osutavad riiklikult rahastatavaid tervishoiuteenuseid, mida rahastatatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel, see tähendab, et HVA haiglad ei tegele nimetatud teenuseid osutades majanduslikku laadi tegevusega ega tegutse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjatena. Samale seisukohale jõudis ka Euroopa Komisjon (SA.39324 (2018/NN) – Eesti väidetav abi Eesti haiglavõrgu arengukavas loetletud riiklikele haiglatele). V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Eesti Haigekassale ja Terviseametile. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Haigekassal kommentaare ei olnud, Terviseameti kommentaarid on võetud teadmiseks.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel