MINISTRI KÄSKKIRI
14.06.2021 nr 73
Tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirja
nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri
kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse
andmise tingimused“ muutmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel
kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4 ning kooskõlas tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a
käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise
tingimused“ punktiga 7.7.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64.
Tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri
kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise
tingimustes tehakse järgmised muudatused:
1) tekstiosa „28.02.2023“ asendatakse läbivalt tekstiosaga „31.05.2023“;
2) punkti 1.2.4 tabelit muudetakse järgmiselt:
Summa Osakaal
1 ERFi toetus 17 250 000 75%
2 Riiklik kaasfinantseering 0 0
3 Omafinantseering 5 750 000 25%
4 Eelarve kokku 23 000 000 100%
3) TAT-d täiendatakse punktiga 7.10 järgmiselt:
„7.10. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja
on RÜ.“;
4) TAT lisa (programmi finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa) asendatakse käesoleva
käskkirja lisaga (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirja nr 32
„„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise
tingimused“ muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusega nr 165 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lisandus meetmete nimekirja „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” Euroopa
Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete
tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse
2.4.3 „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas” (edaspidi meetme tegevus 2.4.3) eelarvesse
1 750 000 eurot ERF toetuse summa suurendamiseks.
Eelnimetatust tulenevalt tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirjaga nr
32 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine
riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT). Lisaks ERFi toetuse summa suurendamisele, mille tulemusena
suureneb toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ning väheneb toetuse saaja omafinantseeringu
summa ja osakaal, muudetakse TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva.
Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
välisvahendite juht Marilin Sternhof (tel 626 9136,
[email protected]).
Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret
Eelmets (tel 626 9333,
[email protected]).
Käskkirja eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
Seletuskirjas on kirjeldatud ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja
rakendumisel.
Märkused:
Käskkiri ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega
isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
II. TAT muudatuste sisu
Käskkiri koosneb ühest paragrahvist ja neljast punktist.
Punktiga 1 muudetakse TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva. Lõppkuupäeva muutmise
vajadus on tingitud varasemalt kokkulepitud ajakava üle vaatamisest ja realistlikkuse hindamisest.
G-korpuse rekonstrueerimisega ei saa alustada enne M-korpuse täielikku valmimist ja sisustuse
hankimist. G-korpuse ehitusleping on plaanitud sõlmida hiljemalt 2021. aasta lõpus.
Rekonstrueerimine viiakse läbi kahes osas, ehituslepingu periood on üle aasta ja eeldatav
valmimistähtaeg 2023. aasta esimeses pooles. Kuna tegemist on rekonstrueerimisega, peab
arvestama, et ehitusperiood võib kujuneda esialgsest pikemaks seoses konstruktsioonide
avamisel tekkida võivate ootamatustega.
Punktiga 2 suurendatakse ERFi toetuse summat ja vähendatakse omafinantseeringut ning
suurendatakse ERFi toetuse osakaalu ja vähendatakse omafinantseeringu osakaalu. Muudatus
tugineb Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusele nr 165, mille kohaselt lisandub ERFi
meetme tegevuse 2.4.3 eelarvesse 1 750 000 eurot (ERFi toetus), et täiendavalt toetada SA Ida-
Viru Keskhaigla projekti elluviimist. Käesoleva projekti kogumaksumus on oluliselt suurem, kui
antav toetus ja toetuse saaja omafinantseeringu panus märkimisväärne. Täiendavat toetust
2
antakse seoses ehitushindade kallinemisega. Ehitushindade kallinemise üheks teguriks on
ülemaailmses COVID-19 kriisis tekkinud kaupade defitsiit ja sellest tulenevalt ka kallinemine.
Punktiga 3 lisatakse TAT-sse punkt 7.10, et määrata vaiete menetleja.
Punktiga 4 asendatakse TAT lisa (programmi finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa).
Muudatuse aluseks on asjaolu, et suurenes meetme tegevuse ja toetuse osakaal abikõlblikest
kuludest, mille tõttu vähenes toetuse saaja omafinantseeringu summa ja omafinantseeringu määr.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi
ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
Muudatustega täpsustatakse TAT tegevuse ajaraami ning kehtestatakse uus eelarve jaotus
seoses ERFi toetuse summa suurendamisega.
Muudatustel on positiivne mõju toetuse saajale, sest muudatused võimaldavad TAT tegevused
täies mahus ellu viia.
Muudatuste tulemusena täiendava toetuse andmine ei ole riigiabi. Riigiabi reguleerivad ELi
õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi
toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik
missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd,
kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on
ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki
üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-
st 28 kohustus tagada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus. Selleks on riik loonud
haiglavõrgu. Geograafiliselt on HVA haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks
HVA haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu. Funktsionaalselt on HVA haiglad
jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale
haigla liigile on tervise- ja tööministri määrusega „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustus tagada
tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel, sh on fikseeritud ka HVA haiglate
ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded. TAT toetuse saaja puhul on tegemist
HVA keskhaiglaga. HVA haiglad osutavad riiklikult rahastatavaid tervishoiuteenuseid, mida
rahastatatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel, see tähendab, et HVA haiglad
ei tegele nimetatud teenuseid osutades majanduslikku laadi tegevusega ega tegutse ELi toimimise
lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjatena. Samale seisukohale jõudis ka Euroopa
Komisjon (SA.39324 (2018/NN) – Eesti väidetav abi Eesti haiglavõrgu arengukavas loetletud
riiklikele haiglatele).
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi
Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Eesti Haigekassale
ja Terviseametile. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu
vaikimisi. Eesti Haigekassal kommentaare ei olnud, Terviseameti kommentaarid on võetud
teadmiseks.