Varje Ojala
Lastekaitse Liit Teie 19.05.2021 nr 1-8-2/21/33/
Meie 14.06.2021 nr 2-1/1976
Vastuseks ettepanekutele ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014-2020 seirearuandele
2020. aasta kohta
Lugupeetud Varje Ojala
Täname Teid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 2020. aasta
seirearuandele esitatud väärtuslike ettepanekute eest.
Toote oma arvamuses välja, et suuremat tähelepanu on vaja pöörata COVID-19 pandeemia
mõjudega arvestamise vajalikkusele, sh on vaja suuremat tähelepanu pöörata pandeemiaga
kaasnenud vaimse tervise kollapsi mõjudele. Selleks, et tagada vaimse tervise ja
psühholoogilise abi parem kättesaadavus, kutsus sotsiaalkaitseminister sel kevadel kokku
vaimse tervise staabi, mille eesmärk on pöörata senisest enam tähelepanu vaimsele
tervisele, sh teenustele ja abimeetmetele. Lisaks suunas Vabariigi Valitsus lisaraha
kohalikele omavalitsustele, mis muuhulgas võimaldas pakkuda toetust kogukonna
haavatavatele gruppidele näiteks vaimse tervise abi pakkumisega. Selleks tegi
Sotsiaalministeerium 12.04.2020 kohalikele omavalitsustele konkreetsed ettepanekud, mille
üheks sisendiks oli nii Karmen Torose ja Falch-Eriksen Asgeiri (2020) uurimus
„Lastekaitsetöö COVID-19 pandeemia ajal Eestis“ kui ka MTÜ Lastekaitse Liidu poolt
läbiviidud digitaalne küsitlus lastekaitsetöötajate seas „Mida lapsevanemad praegu kõige
enam vajavad, et toime tulla?“.
Sotsiaalministeerium nõustub seisukohaga, et COVID-19 pandeemiast mõjutatud olukorras
on oluline pöörata rõhku noorte töötusele ja NEET-olukorras noortele. Siiani rakendatud
noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) kontekstis ei suunata noort ainult õppima või
tööle, vaid enne seda vaadatakse koos noorega kogu noore eluilma, kogemusi ja
eluvaldkondi, mis vajavad esmalt tähelepanu, sh vaimse tervise probleemid. Toe pakkumine
on terviklik ja lähtub juhtumikorraldusest.
Nõustume, et oluline on koguda järjepidevalt tegelikku olukorda kajastavaid andmeid, et
nende pinnalt hinnata poliitikate rakendamist ja mõjusust ning jälgida kohalikele
omavalitsustele pandud ülesannete ja kohustuste täitmist. Kui rääkida lastekaitse
valdkonnast kitsamalt, siis teame, et lastekaitsetöö korraldamises ja praktikas on
kitsaskohaks puudulik üleriigiline struktureeritud lähenemine, mis tagaks ühtsete
töömeetodite, tööriistade, abimeetmete ja IT-lahenduste (dokumenteerimine) kasutamise.
Seetõttu on piirkondlikud erinevused suured ning teisalt ei ole võimalik saada ühest ja
parimat võimalikku ülevaadet valdkonna tegelikust olukorrast ja arenguvajadustest.
Järgnevatel aastatel on fookus selle parandamisel ning soovime, et lahendused toetavad nii
lastekaitsetöötajate tööprotsesse kui ka kvaliteetsete andmete kogumist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Väljamaksete protsent paistab madalana seetõttu, et meetmesse suunati lisavahendeid ning
sellel hetkel maksete osakaal (protsent) kogusummast sellega koos langes. Huvi ja eriti
vajadus raske ja sügava puudega laste kolme tugiteenuse (tugiisik, lastehoid ja
sotsiaaltransport) on jätkuvalt suur ning teenuste osutamine jätkub alates 01.01.2021 pisut
muudetud korraldusega, kus kohalikud omavalitsused korraldavad teenuse osutamise enda
territooriumil asuvatele teenuse vajajatele. Kokku on alates 2014. aastast puudega laste
tugiteenusteks olnud kasutada 39 945 173 eurot, millest tänaseks on kasutatud 26 miljonit.
Vahendeid on juurde suunatud ka asendushoolduse süsteemi ja võimalusel suunatakse
veelgi.
Sotsiaalministeerium teeb aktiivselt tööd selle nimel, et välja selgitada, millest on tingitud
omavalitsuste passiivsus NGTSi kasutamisel – peamiselt on selleks omavalitsuse
ressursside puudus. Samas on ressursside taotlemiseks avatud 100% toetusega avatud
taotlusvoor. Sotsiaalministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Noorteametiga käsitlevad NEET-noorte probleeme
terviklikult, st tehakse ettevalmistusi ja samme selleks, et tagada ennetamisest, sekkumisest
ja kompenseerivatest meetmetest koosnev kompleksne valdkonnaülene lähenemine, kus
arvestatakse ka COVID-19 pandeemia mõjusid.
Kirjas toodud 144 abivajavat noort ja 3138 tuvastatud noort ei ole üldistatav kogu Eestile,
vaid ainult viiele kohalikule omavalitsusele (Tartu linn, Kohtla-Järve linn, Võru linn, Raasiku
vald ja Saaremaa vald). Andmeregistrite seires vaadati selles kontekstis ainult toetuse
andmise tingimusega (TAT) kaetud viite kohalikku omavalitsust, kes olid
Sotsiaalministeeriumi koostööleppe partnerid. Tegelikkuses on igas seires (iga poolaasta)
tuvastatavate noorte arv 8000–10 000 ning NGTSist on abi saanud üle 1500 noore.
NEET-noorte suunal on muutmisel avatud taotlusvoorude korraldamist reguleeriv määrus
„Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“, millega muuhulgas soodustatakse 16–
29-aastaste mitteõppivate ja mittetöötavate noorte abistamise võimalusi. Täpsemalt
laiendatakse lähtuvalt noorte keerulisemast olukorrast ja tugevdatud noortegarantii
soovitusest NEET-olukorras noore ülemist vanusepiiri 29 aastani ning eemaldatakse
kriteeriumid, mille kohaselt ei tohi mitteõppiv ja mittetöötav noor olla töötuna arvel ega saada
hüvitist alla kolmeaastase lapse kasvatamise eest. Tingimuste muutmine on oluline selleks,
et kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid saaksid ka noored, kes on näiteks Eesti
Töötukassas arvel, ja noored lapsevanemad, kellel oleks vaja abi oskuste arendamisel, et
püsida uuesti tööturule suundumise korral konkurentsivõimeline. Lisaks võimaldab
muudatus, et rahastuse saanud projektist on võimalik toetada ka noort, kes ei ole tuvastatud
riiklike andmeregistrite (NGTS seire) põhjal, kuid kes kinnitab, et on mitteõppiv ja mittetöötav
noor ning vajab abi tööturule aitamisel või haridussüsteemi lõimimisel, mis peaks oluliselt
laiendama potentsiaalset projektide sihtrühma.
Julgustame teid olema avatud dialoogis ka teiste ministeeriumitega nende haldusala
valdkondades nagu digitaalne kirjaoskus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) või
lasteaiakohtade temaatika (Haridus- ja Teadusministeerium). Laste heaolule kui poliitika
teemale komplekssemaks lähenemiseks teeme Rahandusministeeriumile ettepaneku lisada
Lastekaiste Liit perioodil 2021–2027 seirekomisjoni liikmeks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Heaoluarengukava 2016–2023 juhtkomitee esimees