dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 14. juuni 2021
Viit
2-1/1976
Registreeritud
14. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lastekaitse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-1 Välisabi ja EL struktuuritotustest rahastatavate projektide aruanded (projekti tegevus-, seire- ja mõjude hindamise aruanded, auditiaruanded) ja protokollid (seirekomisjon, meetme rakendamise komisjon) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1.4/2021
Vastutaja
Vivia Aunapuu-Lents (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎2-11976 14.06.2021 Väljaminev kiri.asice277 KB

Sisu (failidest)

Varje Ojala Lastekaitse Liit Teie 19.05.2021 nr 1-8-2/21/33/ Meie 14.06.2021 nr 2-1/1976 Vastuseks ettepanekutele ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 seirearuandele 2020. aasta kohta Lugupeetud Varje Ojala Täname Teid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 2020. aasta seirearuandele esitatud väärtuslike ettepanekute eest. Toote oma arvamuses välja, et suuremat tähelepanu on vaja pöörata COVID-19 pandeemia mõjudega arvestamise vajalikkusele, sh on vaja suuremat tähelepanu pöörata pandeemiaga kaasnenud vaimse tervise kollapsi mõjudele. Selleks, et tagada vaimse tervise ja psühholoogilise abi parem kättesaadavus, kutsus sotsiaalkaitseminister sel kevadel kokku vaimse tervise staabi, mille eesmärk on pöörata senisest enam tähelepanu vaimsele tervisele, sh teenustele ja abimeetmetele. Lisaks suunas Vabariigi Valitsus lisaraha kohalikele omavalitsustele, mis muuhulgas võimaldas pakkuda toetust kogukonna haavatavatele gruppidele näiteks vaimse tervise abi pakkumisega. Selleks tegi Sotsiaalministeerium 12.04.2020 kohalikele omavalitsustele konkreetsed ettepanekud, mille üheks sisendiks oli nii Karmen Torose ja Falch-Eriksen Asgeiri (2020) uurimus „Lastekaitsetöö COVID-19 pandeemia ajal Eestis“ kui ka MTÜ Lastekaitse Liidu poolt läbiviidud digitaalne küsitlus lastekaitsetöötajate seas „Mida lapsevanemad praegu kõige enam vajavad, et toime tulla?“. Sotsiaalministeerium nõustub seisukohaga, et COVID-19 pandeemiast mõjutatud olukorras on oluline pöörata rõhku noorte töötusele ja NEET-olukorras noortele. Siiani rakendatud noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) kontekstis ei suunata noort ainult õppima või tööle, vaid enne seda vaadatakse koos noorega kogu noore eluilma, kogemusi ja eluvaldkondi, mis vajavad esmalt tähelepanu, sh vaimse tervise probleemid. Toe pakkumine on terviklik ja lähtub juhtumikorraldusest. Nõustume, et oluline on koguda järjepidevalt tegelikku olukorda kajastavaid andmeid, et nende pinnalt hinnata poliitikate rakendamist ja mõjusust ning jälgida kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete ja kohustuste täitmist. Kui rääkida lastekaitse valdkonnast kitsamalt, siis teame, et lastekaitsetöö korraldamises ja praktikas on kitsaskohaks puudulik üleriigiline struktureeritud lähenemine, mis tagaks ühtsete töömeetodite, tööriistade, abimeetmete ja IT-lahenduste (dokumenteerimine) kasutamise. Seetõttu on piirkondlikud erinevused suured ning teisalt ei ole võimalik saada ühest ja parimat võimalikku ülevaadet valdkonna tegelikust olukorrast ja arenguvajadustest. Järgnevatel aastatel on fookus selle parandamisel ning soovime, et lahendused toetavad nii lastekaitsetöötajate tööprotsesse kui ka kvaliteetsete andmete kogumist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Väljamaksete protsent paistab madalana seetõttu, et meetmesse suunati lisavahendeid ning sellel hetkel maksete osakaal (protsent) kogusummast sellega koos langes. Huvi ja eriti vajadus raske ja sügava puudega laste kolme tugiteenuse (tugiisik, lastehoid ja sotsiaaltransport) on jätkuvalt suur ning teenuste osutamine jätkub alates 01.01.2021 pisut muudetud korraldusega, kus kohalikud omavalitsused korraldavad teenuse osutamise enda territooriumil asuvatele teenuse vajajatele. Kokku on alates 2014. aastast puudega laste tugiteenusteks olnud kasutada 39 945 173 eurot, millest tänaseks on kasutatud 26 miljonit. Vahendeid on juurde suunatud ka asendushoolduse süsteemi ja võimalusel suunatakse veelgi. Sotsiaalministeerium teeb aktiivselt tööd selle nimel, et välja selgitada, millest on tingitud omavalitsuste passiivsus NGTSi kasutamisel – peamiselt on selleks omavalitsuse ressursside puudus. Samas on ressursside taotlemiseks avatud 100% toetusega avatud taotlusvoor. Sotsiaalministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Noorteametiga käsitlevad NEET-noorte probleeme terviklikult, st tehakse ettevalmistusi ja samme selleks, et tagada ennetamisest, sekkumisest ja kompenseerivatest meetmetest koosnev kompleksne valdkonnaülene lähenemine, kus arvestatakse ka COVID-19 pandeemia mõjusid. Kirjas toodud 144 abivajavat noort ja 3138 tuvastatud noort ei ole üldistatav kogu Eestile, vaid ainult viiele kohalikule omavalitsusele (Tartu linn, Kohtla-Järve linn, Võru linn, Raasiku vald ja Saaremaa vald). Andmeregistrite seires vaadati selles kontekstis ainult toetuse andmise tingimusega (TAT) kaetud viite kohalikku omavalitsust, kes olid Sotsiaalministeeriumi koostööleppe partnerid. Tegelikkuses on igas seires (iga poolaasta) tuvastatavate noorte arv 8000–10 000 ning NGTSist on abi saanud üle 1500 noore. NEET-noorte suunal on muutmisel avatud taotlusvoorude korraldamist reguleeriv määrus „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“, millega muuhulgas soodustatakse 16– 29-aastaste mitteõppivate ja mittetöötavate noorte abistamise võimalusi. Täpsemalt laiendatakse lähtuvalt noorte keerulisemast olukorrast ja tugevdatud noortegarantii soovitusest NEET-olukorras noore ülemist vanusepiiri 29 aastani ning eemaldatakse kriteeriumid, mille kohaselt ei tohi mitteõppiv ja mittetöötav noor olla töötuna arvel ega saada hüvitist alla kolmeaastase lapse kasvatamise eest. Tingimuste muutmine on oluline selleks, et kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid saaksid ka noored, kes on näiteks Eesti Töötukassas arvel, ja noored lapsevanemad, kellel oleks vaja abi oskuste arendamisel, et püsida uuesti tööturule suundumise korral konkurentsivõimeline. Lisaks võimaldab muudatus, et rahastuse saanud projektist on võimalik toetada ka noort, kes ei ole tuvastatud riiklike andmeregistrite (NGTS seire) põhjal, kuid kes kinnitab, et on mitteõppiv ja mittetöötav noor ning vajab abi tööturule aitamisel või haridussüsteemi lõimimisel, mis peaks oluliselt laiendama potentsiaalset projektide sihtrühma. Julgustame teid olema avatud dialoogis ka teiste ministeeriumitega nende haldusala valdkondades nagu digitaalne kirjaoskus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) või lasteaiakohtade temaatika (Haridus- ja Teadusministeerium). Laste heaolule kui poliitika teemale komplekssemaks lähenemiseks teeme Rahandusministeeriumile ettepaneku lisada Lastekaiste Liit perioodil 2021–2027 seirekomisjoni liikmeks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Heaoluarengukava 2016–2023 juhtkomitee esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel