Sotsiaalministeerium Teie: 008.06.2021 nr 1.2-2/65-1
Meie: 11.06.2021 nr 1.2.-4/21/2117
Arvamus eelnõule
Täname, et esitasite arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse
nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu.
Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 6 lõike 5 punkti 2, mille kohaselt hakkab Eesti Haigekassa
(edaspidi EHK) TIS-i edastama ka hoolduslehe andmeid. Muudatus on seletuskirja kohaselt
vajalik selleks, et võimaldada tervishoiuteenuse osutajatel paremini tegeleda
ennetustegevusega.
Esiteks ei ole selge, kas hooldusleht lisatakse nii hooldatava kui hooldaja TIS-i andmete juurde.
Kuivõrd seletuskirja tekst räägib mõlema isiku vaatest, siis ilmselt lisatakse hoolduslehe
andmed mõlema isiku TIS-i andmete juurde. See võiks siiski selgem olla.
Teiseks on eluliselt mitteveenvad põhjendused, miks tervishoiutöötajal TIS-s hoolduslehe
andmeid vaja näha on. Reeglina on hooldaja ju lähedane perekonnaliige ning paljudel juhtudel
on hooldatav alaealine, kes käib arstide juures koos oma vanemaga. Suurtel osadel juhtudel
ilmselt määrabki hoolduslehe perearst, enamasti on ühe pere liikmetel ka sama perearst. Lisaks,
kui rääkida lastest, siis laps vajab ka siis, kui ta ei ole haige, vanema igapäevast hoolt. Seega
on arusaamatu, miks vaid haiguse puhul peaks perearstil või kellelgi teisel tekkima mure selle
osas, kas keegi lapse eest hoolitseb. Sama kehtib ka hooldaja vaatest – st isegi kui hooldaja ei
suuda haige hooldamisega tegeleda, peab ta lapsevanemana siiski korraldama lapse igapäevase
hoolitsuse. Loomulikult on küsimus ka arstide ajalises võimekuses sellise ennetuse ja andmete
läbivaatamisega tegeleda – on väheusutav, et ca 1000 inimesega nimistu perearst suudab
ennetustegevuse käigus kontrollida hoolduslehti ja nende tagamaid.
AKI ei ole seisukohal, et hoolduslehtede TIS-i lisamine üldse vajalik ega põhjendatud pole,
kuid seletuskirja põhjendused, sh andmekaitsealane mõjuhinnang, on liiga üldised mõistmaks
lahendatava probleemi olemust ja ulatust – konkreetsemate eluliste näidete lisamine võiks
aidata mõista, kui suur tegelikult hoolduslehtede andmete vajadus ja töötlemise võimekus
tervishoiuteenuste osutajatel on. Konkreetse lahendatava probleemi mõistmine on oluline
hindamaks, kas plaanitav eriliigiliste isikuandmete töötlemine on saavutatava eesmärgi suhtes
proportsionaalne – seda nõuab ka IKÜM art 9.
Seletuskirja napi sisu tõttu on keeruline hinnangut anda ka eelnõu teisele muudatusele, millega
saab TIS-i veebikeskkonnas anda nõusoleku COVID19 nakatumise korral edastada nakkuse
kinnitamiseks isikustamata kood Euroopa Föderatsiooni läbipääsuteenuse kaudu ka teiste
Euroopa Liidu riikide riiklikele nakkushaiguse levikut tõkestavatele rakendustele. Teadmata,
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
kuidas nõusoleku andmine TIS-s täpsemalt käib, sh millist infot inimesele esitatakse, ei ole
võimalik kujundada seisukohta, kas inimene saab anda kehtiva, st teadliku ja vabatahtliku
nõusoleku, mis vastab IKÜM art 4 punkti 11 ja art 7 nõusoleku tingimustele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Liisa Ojangu 627 4131
[email protected]
2 (2)