dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 11. juuni 2021
Viit
1.2-2/65-4
Registreeritud
11. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Kristel Niidas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2.-4212117 11.06.2021 Väljaminev kiri.bdoc271 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie: 008.06.2021 nr 1.2-2/65-1 Meie: 11.06.2021 nr 1.2.-4/21/2117 Arvamus eelnõule Täname, et esitasite arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 6 lõike 5 punkti 2, mille kohaselt hakkab Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) TIS-i edastama ka hoolduslehe andmeid. Muudatus on seletuskirja kohaselt vajalik selleks, et võimaldada tervishoiuteenuse osutajatel paremini tegeleda ennetustegevusega. Esiteks ei ole selge, kas hooldusleht lisatakse nii hooldatava kui hooldaja TIS-i andmete juurde. Kuivõrd seletuskirja tekst räägib mõlema isiku vaatest, siis ilmselt lisatakse hoolduslehe andmed mõlema isiku TIS-i andmete juurde. See võiks siiski selgem olla. Teiseks on eluliselt mitteveenvad põhjendused, miks tervishoiutöötajal TIS-s hoolduslehe andmeid vaja näha on. Reeglina on hooldaja ju lähedane perekonnaliige ning paljudel juhtudel on hooldatav alaealine, kes käib arstide juures koos oma vanemaga. Suurtel osadel juhtudel ilmselt määrabki hoolduslehe perearst, enamasti on ühe pere liikmetel ka sama perearst. Lisaks, kui rääkida lastest, siis laps vajab ka siis, kui ta ei ole haige, vanema igapäevast hoolt. Seega on arusaamatu, miks vaid haiguse puhul peaks perearstil või kellelgi teisel tekkima mure selle osas, kas keegi lapse eest hoolitseb. Sama kehtib ka hooldaja vaatest – st isegi kui hooldaja ei suuda haige hooldamisega tegeleda, peab ta lapsevanemana siiski korraldama lapse igapäevase hoolitsuse. Loomulikult on küsimus ka arstide ajalises võimekuses sellise ennetuse ja andmete läbivaatamisega tegeleda – on väheusutav, et ca 1000 inimesega nimistu perearst suudab ennetustegevuse käigus kontrollida hoolduslehti ja nende tagamaid. AKI ei ole seisukohal, et hoolduslehtede TIS-i lisamine üldse vajalik ega põhjendatud pole, kuid seletuskirja põhjendused, sh andmekaitsealane mõjuhinnang, on liiga üldised mõistmaks lahendatava probleemi olemust ja ulatust – konkreetsemate eluliste näidete lisamine võiks aidata mõista, kui suur tegelikult hoolduslehtede andmete vajadus ja töötlemise võimekus tervishoiuteenuste osutajatel on. Konkreetse lahendatava probleemi mõistmine on oluline hindamaks, kas plaanitav eriliigiliste isikuandmete töötlemine on saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalne – seda nõuab ka IKÜM art 9. Seletuskirja napi sisu tõttu on keeruline hinnangut anda ka eelnõu teisele muudatusele, millega saab TIS-i veebikeskkonnas anda nõusoleku COVID19 nakatumise korral edastada nakkuse kinnitamiseks isikustamata kood Euroopa Föderatsiooni läbipääsuteenuse kaudu ka teiste Euroopa Liidu riikide riiklikele nakkushaiguse levikut tõkestavatele rakendustele. Teadmata, Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 kuidas nõusoleku andmine TIS-s täpsemalt käib, sh millist infot inimesele esitatakse, ei ole võimalik kujundada seisukohta, kas inimene saab anda kehtiva, st teadliku ja vabatahtliku nõusoleku, mis vastab IKÜM art 4 punkti 11 ja art 7 nõusoleku tingimustele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor Liisa Ojangu 627 4131 [email protected] 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →