dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 11. juuni 2021
Viit
21
Registreeritud
11. juuni 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎21 11.06.2021 Ministri määrus.asice1721 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri 11.06.2021 määrus nr 21 „Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine“ Lisa 1 Tervise- ja tööministri 08. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 4 Määruse „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ raames 55-aastasele ja vanemale isikule tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, tööle aitamiseks ja tööl püsimiseks toetatavate tegevuste rahastamise kord 1. Mõisted 1.1. Kaardistus on dokument, mis kajastab kogutud infot projekti piirkonnas oleva sihtrühma profiili ja vajaduste ning vabade töökohtade kohta projektitaotluse ja tegevuste sisustamiseks. 1.2. Kontakttund on projektis osalejale suunatud tegevuse tegemine või teenuse osutamine tema hoiakute muutmiseks, motivatsiooni parandamiseks, oskuste arendamiseks või kvalifikatsiooni täiendamiseks tööalase konkurentsivõime suurendamise ja tööle saamise eesmärgil. Kontakttunni pikkus on üks akadeemiline tund ehk 45 järjestikust minutit. Kontakttunniks ei loeta tööd tugiisikuga ega tööpraktikat. 1.3. Tegevusaruanne on toetuse saaja poolt kvartaalselt esitatav ülevaade lõppenud aruandlusperioodil projekti aja- ja tegevuskava elluviimise sisust ja käigust ning see sisaldab toetuse saaja hinnangut koos põhjendustega tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks. 1.4. Projekti aruandlusperiood on kolmekuuline ajavahemik (kvartal), millega järjestikku on kaetud projekti aktiivsete tegevuste periood alates neljandast kuust projekti abikõlblikkuse perioodi algusest ja mille kohta esitatakse tegevusaruanne. 1.5. Tulemuste seireperiood on projekti abikõlblikkuse perioodi jääv 6-kuuline ajavahemik osaleja tööle rakendumise mõõtmiseks. 2. Standardiseeritud ühikuhinna ja kindlasummalise makse arvestamise alused 2.1. Määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusi rahastatakse kindlasummalise maksena ja standardiseeritud ühikuhinna alusel. 2.2. Kindlasummaline makse 2415 eurot makstakse projektitaotlusega koos esitatud kaardistuse eest maksetaotluse alusel pärast toetuse rahuldamise otsuse kättesaamist. 2.3. Standardiseeritud ühikuhinna arvestamise aluseks on üks projektis osaleja, kellega tehakse piisavas mahus ehk vähemalt 100 kontakttundi tegevusi (väljundipõhine arvestus) ning kes liigub pärast projektis osalemist hõivesse (tulemuspõhine arvestus). Standardiseeritud ühikuhinna maksimumsumma on 2825 eurot. 2.4. Standardiseeritud ühikuhinda arvestatakse tegevuses osaleja ja tema hõivesse liikumise eest väljundi- ja tulemuspõhiselt. Väljundipõhise arvestuse juurde kuulub osaliselt ka lühiajalise tööle rakendumise nõue. 2.5. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja vahemaksetena kuni 12 kuud enne abikõlblikkuse perioodi lõppu ning sealt edasi ühikuhinna tingimustele vastavuse alusel. Täpne väljamaksmise kord on esitatud punktis 3 „Toetuse väljamaksmine“. Joonis 1. Kindlasummaline makse ja standardiseeritud väljundipõhine ja tulemuspõhine ühikuhind ning nende arvestamise alused 2.6. Väljundipõhiselt arvestatakse ühikuhinda järgmiselt: 2.6.1. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud 25–49 kontakttundi, makstakse toetuse saajale välja 20% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 565 eurot osaleja kohta. Kui sellele lisaks on projektist väljunud osaleja väljumisest järgneva 45 päeva jooksul vähemalt 14 päeva tööga hõivatud ja selle eest on tasutud või kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas, mis on võrdne vähemalt poolega väljamakse aastal kehtivast sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast, makstakse toetuse saajale välja 40% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 1130 eurot osaleja kohta. 2.6.2. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud 50–74 kontakttundi, makstakse toetuse saajale välja 40% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 1130 eurot osaleja kohta. Kui sellele lisaks on projektist väljunud osaleja väljumisest järgneva 45 päeva jooksul vähemalt 14 päeva tööga hõivatud ja selle eest on tasutud või kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas, mis on võrdne vähemalt poolega väljamakse aastal kehtivast sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast, makstakse toetuse saajale välja 60% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 1695 eurot osaleja kohta. 2.6.3. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud 75–99 kontakttundi, makstakse toetuse saajale välja 60% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 1695 eurot osaleja kohta. Kui sellele lisaks on projektist väljunud osaleja väljumisest järgneva 45 jooksul vähemalt 14 päeva tööga hõivatud ja selle eest on tasutud või kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas, mis on võrdne vähemalt poolega väljamakse aastal kehtivast sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast, makstakse toetuse saajale välja 80% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 2260 eurot osaleja kohta. 2.6.4. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud 100 või rohkem kontakttundi, makstakse toetuse saajale välja 80% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 2260 eurot osaleja kohta. 2.6.5. Alates projektis osaleja tööle rakendumisest (ehk tulemuste seireperioodi algusest) ei lisata ühikuhinna väljundipõhise osa arvestusse tööle asunud projektis osaleja tegevuste kontakttunde. 2.7. Tulemuspõhiselt arvestatakse ühikuhinda järgmiselt: 2.7.1. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud vähemalt 25 kontakttundi ning osaleja on pärast projektist väljumist tööga hõivatud järgneva kuue kuu jooksul vähemalt 60 kalendripäeva ja selle eest on tasutud või kuulub tasumisele sotsiaalmaks kokku vähemalt väljamakse aastal kehtiva sotsiaalmaksu kahe minimaalse kuumäära ulatuses, makstakse toetuse saajale täiendavalt käesoleva korra punktides 2.6.1–2.6.4 nimetatule 20% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 565 eurot osaleja kohta. 2.7.2. Tulemuste seireperiood peab lõppema hiljemalt 30 päeva enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 2.8. Ühikuhinna arvestamine toimub isikupõhiselt ja iga unikaalne projektis osaleja kvalifitseerub ühikuhinna arvestamiseks projektis ühe korra. 2.9. Ühikuhind on arvestatud katma kõiki toetuse saaja poolt tegevuse tegemisel tekkivaid kulusid. Täiendavat kulude hüvitamist tegelike kulude alusel ei toimu. 2.10. Ühikuhind kinnitatakse kogu projekti perioodiks ilma kohandamisvõimaluseta. 3. Toetuse väljamaksmine 3.1. Kindlasummaline makse kaardistuse eest 3.1.1. Määruse lisa 5 vormi kohane kaardistus esitatakse koos projektitaotlusega. 3.1.2. Maksetaotlus kaardistuse eest esitatakse projektitaotluse rahuldamise ja kaardistuse heakskiitmise korral pärast toetuse rahuldamise otsust. 3.2. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhise toetuse väljamaksed 3.2.1. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja iga kolme kuu tagant, välja arvatud esimene vahemakse, ühikuhinna vahemaksetena kuni 12 kuu alguseni enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, võttes arvesse toetuse rahuldamise otsuses nimetatud väljundinäitajat, mis on aktiivseid tööturuteenuseid saanud kavandatud projektis osalejate arv, ja tabelis 1 nimetatud vastavat osakaalu. 3.2.1.1. Esimest ühikuhinna vahemakset ühikuhinna eest võib taotleda pärast projekti tegevuste alustamist kuni kolme kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest. 3.2.1.2. Järgmised ühikuhinna vahemaksed tehakse iga kolme kuu tagant tabelis 1 nimetatud osakaaluna väljundipõhisest summast ja võttes arvesse toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kavandatud osalejate arvu kuni 12 kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 3.2.2. Alates 12. kuust enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu1 tehtavate väljamaksete korral arvestatakse väljamakstav summa iga projektis osaleja kohta vastavalt selleks ajaks täidetud standardiseeritud ühikuhinna tingimustele (tõendatud kontakttundide arv ja lühiajaline rakendumine) ning iga toetuse saaja kohta eelnevalt välja makstud vahemaksete ja lisandunud väljamaksete kogusumma vahena. 3.2.2.1. Kui eelnevalt toetuse saajale tehtud väljamaksed isiku kohta ületavad projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks tegelikult saavutatud kontakttundide arvule ja töötamistele ühikuhinna tingimustes vastava summa, peab toetuse saaja üleliigselt toetusena välja makstud summa rakendusüksusele tagastama projekti abikõlbliku perioodi lõpuks. 3.2.3. Vahemaksete ja ühikuhinna väljamaksete saamiseks esitab toetuse saaja vastava aruandlusperioodi kohta tegevusaruande koos maksetaotluse ja kontakttunde tõendavate osaluslehtedega. Väljamakse tehakse pärast tegevusaruande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 1 Näiteks maksimaalse kestusega ehk 30-kuulise abikõlblikkuse perioodiga projekti puhul on see aeg 19. kuu algus. 3.2.4. Kontakttunde tõendatakse projektis osalejate allkirjastatud osaluslehtedega, kuhu on märgitud tegevuse nimetus, kontakttundide hulk, osaleja nimi, osaleja allkiri. 3.3. Kavandatud osalejate arvu vähendamist võib toetuse saaja taotleda kaks korda projekti abikõlblikkuse perioodi esimese 12 kuu jooksul. Rakendusüksuse poolt kinnitatud toetuse rahuldamise otsuse muutmise tulemusena arvutatakse vahemaksete suurus ümber ja toetuse saaja peab üleliigselt toetusena välja makstud summa rakendusüksusele tagastama. Tabel 1. Vahemaksete tabel, esitatud 30-kuulise abikõlblikkuse perioodiga projekti kohta2 Konkreetse aruandlusperioodi väljamakse summa saab välja arvutada järgmise valemi abil: konkreetse aruandlusperioodi väljamakse = kavandatud osalejate arv × 2262 eurot × aruandlusperioodi % Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhise osa väljamaksmine Aeg alates Osakaal Osaleja poolt Väljamakse Väljamakstav summa Väljamakse projekti tegevuses tegevuses osakaal inimese kohta tingimus algusest osalemise osalemise väljundipõhisest VPÜ3 maht ja osast mahust lühiajaline osaleja rakendumine kohta Kuud % Akadeemiline % € tund Vahemakse suurus Kuni 3 6,25% 141 RÜ poolt 6 8,75% 198 kinnitatud 9 11,25% 254 tegevusaruanne 12 12,5% 282 koos 15 311 osaluslehtedega Sel Vahemakse perioodil Sel perioodil kogusumma ei ei arvestata arvutatakse arvestata toetuse 13,75% rahuldamise otsuses nimetatud osalejate arvu alusel Ühikuhinna väljundipõhise väljamakse kogusumma osaleja kohta: 100% 100 47,5% 2260 € 2 30 kuust lühema abikõlblikkuse perioodiga projekti puhul tehakse ühikuhinna tingimustele vastavuse kontroll ka vastavalt punktile 3.2.2 ehk 12 kuud enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seetõttu võidakse vahemakseid teha vähem ning pärast ühikuhinna väljundipõhise osa tingimustele vastavuse kontrolli välja maksta suurema osakaalu toetusest võrreldes maksimaalse pikkusega projektiga. 3 VPÜ- väljundipõhise ühikuhinna Alates 12 75–99% 75–99 ja 2260 € RÜ poolt kuud enne lühiajaline kinnitatud projekti rakendumine tegevusaruanne abikõlblikkuse 75–99% 75–99 1695 € koos lõppu ja iga 3 50–74% 50–74 ja 1695 € osaluslehtedega kuu tagant lühiajaline ja aktiivsete rakendumine osaluslehtedega tegevuste 50–74% 50–74 1130 € tõendatud lõpuni 25–49% 25–49 ja 1130 € kontakttundide lühiajaline arv rakendumine 25–49% 25–49 565 € Ühikuhinna väljundipõhise väljamakse kogusumma osaleja kohta 24–29 kuud Viimane võimalik tööle rakendumise aeg ja selle mõõtmine 3.4. Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhise toetuse väljamaksed Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhist toetust makstakse maksetaotluse alusel pärast kuue kuu möödumist projekti osaleja projektist väljumisest ja rakendusüksuse poolt tingimustele (punkt 2.7) vastavuse kontrolli. Rakendusüksus teavitab toetuse saajat tingimustele vastavuse kontrolli tulemustest. 4. Vahemaksete eelduseks olevad dokumendid Vahe-eesmärgid ja tegevuste tõendamine Maksete alus Tõendava dokumentatsiooni kirjeldus Kaardistus (ühekordne esitamine) Kaardistus on dokument, mis kajastab kogutud infot projekti piirkonnas oleva sihtrühma profiili ja vajaduste ning vabade töökohtade kohta projektitaotluse ja tegevuste sisustamiseks. Tegevusaruanne Tegevusaruanne on toetuse saaja poolt kvartaalselt esitatav ülevaade lõppenud aruandlusperioodil projekti aja- ja tegevuskava elluviimise sisust ja käigust ning sisaldab toetuse saaja hinnangut koos põhjendustega tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks. Kontakttundide tõendamise Kontakttunde tõendatakse projektis osalejate allkirjastatud osaluslehed osaluslehtedega, kuhu on märgitud tegevuse nimetus, kontakttundide hulk, osaleja nimi, osaleja allkiri. Osaluslehed esitatakse koos iga väljamaksetaotlusega kolme kuu tagant. Tervise- ja tööministri 11.06.2021 määrus nr 21 „Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine“ Lisa 2 Tervise- ja tööministri 08. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 8 Ekspertide hindamisleht § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud tegevuste (noored ja pikaajaliste töötud) hindamiseks 1 Hindamiskriteeriumid Maksimum- hinne 1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele 6 1.1. Projekti panus meetme eesmärkidesse 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „näitajad“, „projekti eesmärk ja tulemused „, „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest „ ja „tegevused“) Selgitus p 1.1 hinnangute kohta: 1.2 Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“ ja „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“) Selgitus p 1.2 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 17 2.1. Projekti põhjendatus probleemi analüüsist ja hetkeolukorra kirjeldusest 5 lähtuvalt, sh COVID-19 kriisi mõju (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“) Selgitus p 2.1 hinnangute kohta: 1 Kehtestatud tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ § 17 lõike 43 alusel 2.2. Projekti sekkumisloogika 6 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „projekti eesmärk ja tulemused“, „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“, „projekti kasusaajad“, „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus p 2.2 hinnangute kohta: 2.3. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „tegevused“) Selgitus p 2.3 hinnangute kohta: 2.4. Projekti riskianalüüs 2 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „kaasnevad riskid ja nende maandamine“) Selgitus p 2.4 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 9 3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „ näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus p 3.1 hinnangute kohta: 3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus 6 projekti rakendamise seisukohast (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „projekti eesmärk ja tulemused“ ning alajaotused „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus p 3.2 hinnangute kohta: 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia 2 4.1. Taotleja kogemused projekti tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel 2 (E-toetuse taotlusvormi „Üldandmed“ alajaotused „Käesoleva projektiga seotud toetused“ ja „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“) Selgitus p 4.1 hinnangute kohta: 5. Projekti mõjuulatus 2 5.1. Projekti mõju soolisele võrdsusele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on soolist võrdsust edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse“) Selgitus p 5.1 hinnangute kohta: 5.2. Projekti mõju võrdsele kohtlemisele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kuidas on projekti ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud võrdne kohtlemine“) Selgitus p 5.2 hinnangute kohta: 5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 0,5 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on infoühiskonda edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kui projekt on infoühiskonda edendava või mitte edendava mõjuga“) Selgitus p 5.3 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 36 Ettepanek2: rahuldada taotlus osalises mahus Ettepaneku põhjendus: rahuldada taotlus taotletud mahus Ekspert 1 Ekspert 2 Ekspert 33 Eksperdi nimi Allkiri Kuupäev 2 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 22 punkti või rohkem 3 Kolmas ekspert kaasatakse juhul, kui kaks eksperti ei jõua konsensusele (käesoleva määruse § 17 lõige 7) Tervise- ja tööministri määruse „Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määrust nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ (edaspidi määrus). Määrusega soodustatakse 16–29-aastaste mitteõppivate ja mittetöötavate noorte abivõimalusi ning muudetakse tööga hõivatuse mõistet. Samuti uuendatakse keskeas ja vanemas keskeas inimestele mõeldud tegevuste rahastuskorda, et lihtsustada aruandlust ja vältida vigu. Lisaks kehtestatakse uus ekspertide hindamisleht määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevustele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko ([email protected], tel 626 9186) ning tööhõive osakonna nõunikud Anna Karolin ([email protected], tel 626 9288) ja Kelli Ilisson ([email protected], 626 9197). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected], 626 9128). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist ja kahest lisast. Määruse § 1 muudatused: Punktiga 1 muudetakse noortegarantii tugisüsteemi definitsiooni. Definitsiooni muutmise eesmärk on teha see arusaadavamaks ja ühtlustada üldist viisi, kuidas noortegarantii tugisüsteemist räägitakse. Punktiga 2 asendatakse termin „mitteaktiivne isik“ terminiga „mitteõppiv ja mittetöötav noor“. Tingimustes laiendatakse vanuserühma ning eemaldatakse kriteeriumid, mille kohaselt ei tohi mitteõppiv ja mittetöötav noor olla töötuna arvel ega saada hüvitist alla kolmeaastase lapse kasvatamise eest. Tingimuste muutmine on oluline selleks, et kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid saaksid ka noored, kes on näiteks Eesti Töötukassas arvel, ja noored lapsevanemad, kellel oleks vaja abi oskuste arendamisel, et püsida uuesti tööturule suundumise korral konkurentsivõimeline. Punktidega 3, 4 ja 6 võimaldatakse noortele mõeldud teenustele ligipääsu kuni 29-aastastele noortele. Muutunud COVID-19-st tingitud tööturu olukorras on enim kannatada saanud alla 30- 2 aastased noored1. Seetõttu on oluline tagada ka 27–29-aastastele noortele ligipääs konkurentsivõimet suurendavatele teenustele. Punktiga 5 täiendatakse tööga hõivatud isiku ja seega määruse tegevuste sihtrühma. Tööga hõivatuks ei loeta käesoleva määruse tähenduses inimest, kes on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega, aga ei ole saanud tegevuse eest viimase kuue kuu jooksul enne projekti sisenemist tasu. Tööga hõivatuks ei loeta ka inimest, kes vastab samadele tingimustele ja viibib lapsehoolduspuhkusel. Samuti täpsustatakse seost määruse § 6 lõike 1 punktiga 3, lisades sättesse tingimuse, et § 6 lõike 1 punktis 3 viidatud tegevuse puhul võib isik olla piiratud perioodi (vastavalt kas 30 või 90 päeva) ulatuses tasu saanud. Samuti ei loeta tööga hõivatuks käesoleva määruse tähenduses isikut, kes töötab ajutiselt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 tingimuste järgi. Muudatuse eesmärk on arvestada tänapäevaste tööturutrendidega, mille puhul ei ole inimesele töö kaudu tagatud piisav sissetulek, ent võidakse teha väikses mahus juhuslikke töid. Samuti võib tekkida olukord, kus töösuhe on sisuliselt lõppenud, ent riigi andmebaasi andmed näitavad aegunud seisu. See aga takistab ligipääsu abile, et liikuda tööturule. Samuti võib lapsehoolduspuhkusel oleval inimesel olla kehtiv tööleping, ent ta võib siiski vajada abi tööalase konkurentsivõime edendamiseks või oma tuleviku töösuhte tagamiseks. Selguse huvides toome välja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevused: 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses; 31) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 32) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 4) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 41) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 4, kui ta saab selle eest tasu; 5) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, välja arvatud juhul, kui tema ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 51) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana, välja arvatud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; Punktiga 7 muudetakse toetatava tegevuse sõnastust nii, et rahastuse saanud projektist on võimalik toetada ka noort, kes ei ole tuvastatud riiklike andmeregistrite põhjal, kuid kes kinnitab, et on mitteõppiv ja mittetöötav noor ning vajab abi tööturule aitamisel või haridussüsteemi lõimimisel. Punktiga 8 tuleb toetuse saajal küsida sihtrühma liikmelt kirjalikku kinnitust, et sihtrühma liige vastab toetatava tegevuse sihtrühma määratlusele. Muudatuse eesmärk on anda toetuse 1 https://www.stat.ee/index.php/et/uudised/2020/06/16/too-kaotavad-sagedamini-noored-ja-lihttoolised 3 saajale rohkem võimalusi koostöös sihtrühma liikmega kontrollida viimase tööturustaatust, et ennetada tagasinõudeid või abi mittevajava inimese projekti tegevustes osalemist. Punktiga 9 täpsustatakse, et Covid-19 seotud piirangutest tingitult võib projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuue kuu võrra 30 kuuni. Muudatus on vajalik, kuna piirangute tõttu võib toetuse saajal olla keeruline või võimatu sihtrühma jaoks kavandatud tegevusi ellu viia. Lisaks täpsustatakse, et määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul on projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp hiljemalt 31.08.2023. Viimati nimetatud täpsustus kohaldub alates määruse jõustumisest ja ei puuduta juba rahastatud ja lõppenud projekte. Punktiga 10 muudetakse tingimust, et kui ellu viiakse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevust ja kui taotlejaks ei ole kohalik omavalitsus, peab kohaliku omavalitsuse partner kinnitama, et ta on projekti partnerina kaasatud. Muudatus on vajalik, et viia määruse nõue kooskõlla reaalse kinnituse esitamisega. Punktiga 11 täpsustatakse, et § 17 lõige 4 kohaldub määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 4–7 nimetatud tegevustele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks. Punktiga 12 lisatakse hindamiskriteeriumid määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks. Nimetatud tegevuste puhul koostab Rakendusüksus taotluste lõpliku paremusjärjestuse kõnealuste hindamiskriteeriumite alusel arvutatud punktisummast. Punktiga 13 uuendatakse vanuses 55+ inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamist, tööle aitamist ja tööl püsimist toetavate tegevuste rahastamise korda. Tegevuste rahastamiseks mõeldud ühikuhinda tõstetakse ühe euro võrra, et lihtsustada projektide menetlemist ning vähendada bürokraatiat ja võimalikke vigu. Tegemist on tehnilise korrektuuriga, et ühikuhinna astmikud oleksid võrdse suurusega. Vastasel juhul peaks ühte neljast ühikuhinna tegevustundide astmikest sisestama struktuuritoetuste haldamise keskkonda igas aruandes eraldi, see aga on arvutuste mõttes koormav ja vigu soodustav. Kuna tegemist on ühikuhinnaga võrreldes nii väikse korrektsiooniga, ei muudeta ühikuhinna metoodikat, vaid ainult ühikuhinda. Samuti sätestatakse, et kui tekib vahe toetuse saajale välja makstud toetuse ning saavutatud väljundite ja tulemuste vahel, tuleb toetuse saajal summa rakendusüksusele tagastada projekti abikõlblikkuse perioodi lõpul. Muudatuse eesmärk on vältida finantsvahendite tarbetut edasi- tagasi liigutamist ning võimaldada toetuse saajale vajalikku likviidsust projekti tegevuste elluviimiseks. Punktiga 14 kinnitatakse määruse lisas 8 toodud ekspertide hindamisleht käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks. Uue hindamislehe kinnitamine on vajalik täiendava vooru avamiseks noorte ja pikaajaliste töötute toetamiseks reageerimaks COVID-19 kriisi mõjudele ja pakkumaks nimetatud sihtgrupile paindlikke ja tööturule suundumist toetvaid sekkumisi. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse rakendussätted. Määruse § 1 punkte 1–4 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 05.06.2020. Muudatuse tagasiulatuv mõju on vajalik selleks, et juba käimasolevate projektide suhtes ei tekiks ebavõrdset olukorda ning et juba rahastuse saanud projektid saaksid samuti abi ja toetust pakkuda noortele, kes on vanuses 16–29 ja kelle abivajadus ei ole välja selgitatud riiklike andmeregistrite kaudu. Määruse § 1 punkti 5 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 14.05.2018. Muudatuse tagasiulatuv mõju on vajalik selleks, et juba lõppenud ja rahastatud projektide suhtes ei tekiks ebavõrdset kohtlemist. Määruse § 1 punkti 10 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2020 tagamaks, et käimasolevate projektide aruandlus ei oleks ebamõistlikult keerukas. 4 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006; 3) Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10). 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega võimaldatakse teenuseid saada ka noortel, kelle abivajadus ei ole tuvastatud riiklike andmeregistrite alusel, kuid kes tunnistavad, et vajavad abi tööturule aitamisel või haridussüsteemi lõimimisel. Lisaks on võimalik teenuseid saada 27–29-aastastel noortel, kes abi vajavad. Sellest tulenevalt on võimalik aidata rohkem noori ning vältida teenuse pakkumisel olukorda, kus noortele abi pakkumisel tuleb teha vahet puhtalt selle põhjal, et oldi n-ö noortegarantii tugisüsteemi seirenimekirjas. Seega on projektist võimalik kasu saada ka noortel, kelleni on jõutud näiteks mobiilse noorsootöö võrgustiku kaudu või muul moel. Kokkuvõttes saab tänu määruse muudatusele projektidest kasu suurem hulk noori, kes suunduvad tööalase konkurentsivõime suurendamiseks õppima või otse tööturule. Tööga hõivatuse mõiste muutmisega laiendatakse määruse toetatavate tegevuste sihtrühma vähesel määral ning tagatakse seeläbi tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele parem ligipääs tööalase konkurentsivõime parandamiseks. Mõju hinnangu andmises on tuginetud senistele andmetele taotlusvoorude sihtrühmade kohta. Muudatusega lisandub sihtrühma jaoks vajadus kontrollida enda töösuhteid ja esitada toetuse saajale kinnitus sihtrühma kuulumise kohta. Samal ajal vähendab muudatus toetuse saajatelt tagasinõuete tõenäosust. Lisa 4 korrigeerimisega vähendatakse bürokraatiat ning võimalikke vigu projektide aruandluses ja kontrollimisel. Ühikuhinna tõstmise tõttu suureneb väikses mahus tegevuste kulu. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse § 1 punktiga 5 kaasneb andmekaitsealane mõju, kuna sihtrühma liikme tingimustele vastamise kohta võib rakendusüksus teha tagasiulatuvaid päringuid, muudatuse tõttu ka töötasu saamise kohta. Päringud andmete kohta tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele. Tulenevalt 55-aastastele ja vanematele isikutele suunatud tegevuste rahastuskorrast teeb rakendusüksus selle tegevuse raames tõenäoliselt enamiku sihtrühma liikmete kohta kuni kaks lisapäringut nende tööga hõivatuse kontrollimiseks. Kontrollitakse tööga hõivatust töötamise registri ning seal sisalduvate maksuandmete järgi. Kuna selle alusel tehakse toetuse saajale osa maksest tegevuste tegemise eest ja tulemuse saavutamise eest, saab selle käigus toetuse saajale teatavaks, kas kontrollitavad isikud töötasid tulemusindikaatorile vastavas mahus või mitte. Rakendusüksus teeb päringuid vastavalt Euroopa Komisjoni ja teistele ESFi 5 rahastusega seotud juhenditele ning asutuse sisekorrale. Rakendusüksuse jaoks on isikuandmete töötlemine meetme rakendamiseks tavapärane praktika ning loodud on meetmed kaasnevate riskide maandamiseks, sh järgides konfidentsiaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid. Sarnaselt senisega teavitatakse inimest andmete töötlemisest. Sellisel viisil isikuandmete töötlemisega kaasneb õiguste riive. Arvestades eesmärki osutada inimesele teenust, on õiguste riive vajalik ja valitud meetod proportsionaalne. Töötlemise ulatus on kindlalt piiritletud määruses nimetatud kontrollimist vajavate asjaoludega ning kontrollile on loodud ka ajaline mõõde (kontroll tehakse väljamakse teostamiseks). Õiguslik alus kontrollimise käigus andmete saamiseks ja isikuandmete töötlemiseks tuleneb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 42 lõikest 1 (õigus saada juurdepääs asjakohasele teabele). Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D[2] – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on sätestatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse § 1 punktiga 10 suurendatakse määruse § 6 lõike 1 punktis 8 sätestatud 55- aastastele ja vanematele isikutele suunatud tegevuste elluviimise rahastuskorras (lisa 4) kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ühe euro võrra 2825 euroni. Summa makstakse välja projektis osaleja kohta, kellega tehakse piisavas mahus ehk vähemalt 100 kontakttundi tegevusi ning kes liigub pärast projektis osalemist hõivesse. Sihtrühma potentsiaalseks suuruseks on arvestatud kuni 458 inimest, mistõttu on muudatuse maksimaalne rahaline mõju 458 eurot. 6. Määruse jõustumine ja rakendamine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkte 1–4 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 05.06.2020. Määruse § 1 punkti 5 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 14.05.2018. Määruse § 1 punkti 10 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2020. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkusteta. MINISTRI MÄÄRUS 11.06.2021 nr 21 Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruses nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Noortegarantii tugisüsteem on kohaliku omavalitsuse tööriist, mis võimaldab saada teada enda piirkonna mitteõppivatest ja mittetöötavatest noortest ning pakkuda neile vajaduse korral tuge haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) IT-lahendus on noortegarantii tugisüsteemi vahetu osa.“; 2) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Mitteõppiv ja mittetöötav noor on 16–29-aastane isik, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) ei ole tööga hõivatud; 2) ei tegele ettevõtlusega; 3) ei õpi; 4) ei kanna vangistust või eelvangistust ega aresti; 5) ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses.“; 3) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „26“ arvuga „29“ ja sõna „inimene“ sõnaga „isik“; 4) paragrahvi 2 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Haridussüsteemi lõimimine on 16–29-aastastele mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele juhtumikorralduse ja toetavate tegevuste pakkumine, mille tulemusel jõuab sihtrühm tasemeõppesse.“; 5) paragrahvi 2 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt: „(12) Tööga hõivatud isik on isik, kes on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega, välja arvatud juhul, kui ta ei ole saanud selle eest viimase kuue kuu jooksul enne projekti sisenemist tasu või kui ta on lapsehoolduspuhkusel. Seejuures võib isik käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 3 viidatud tegevuse puhul olla piiratud perioodi ulatuses tasu saanud. Tööga hõivatud isikuks ei loeta käesoleva määruse tähenduses ka isikut, kes töötab ajutiselt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 tingimuste järgi.“; 6) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse arv „26“ arvuga „29“; 7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud tulemuse saavutamisse ja mille raames pakutakse 16–29-aastasele mitteõppivale ja mittetöötavale noorele abi noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse ja käesoleva määruse alusel toetatavate tegevustena, mille eesmärk on nimetatud isiku tööturule aitamine või haridussüsteemi lõimimine.“; 8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Toetuse saaja küsib sihtrühma liikmelt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust, et sihtrühma liige vastab toetatava tegevuse sihtrühma määratlusele.“; 9) paragrahvi 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, Covid-19 seotud piirangutest tingitud asjaoludel kuni 30 kuud. Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul võib projekti abikõlblikkuse periood olla kuni 24 kuud, kuid mitte kauem kui 31.08.2023, § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul kuni 48 kuud ja § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul kuni 30 kuud.“; 10) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, partneri kaasamise korral partneri kinnituskirja, ning juhul kui ellu viiakse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevust ja kui taotlejaks ei ole kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse partneri kinnituskirja, et ta on partnerina kaasatud.“; 11) paragrahvi 17 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 4–7 nimetatud tegevustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 1 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 5 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 14 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 9 punkti; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti; 5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti; 6) maakonna töötuse määr – maksimaalselt 4 punkti.“; 12) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega (43) järgmises sõnastuses: „(43) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 8 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 6 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 17 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 9 punkti; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti; 5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti.“; 13) määruse lisa 4 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 14) määrust täiendatakse lisaga 8 (käesoleva määruse lisa 2). § 2. Rakendussätted Määruse § 1 punkte 1–4 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 05. juunist 2020. a, § 1 punkti 5 alates 14. maist 2018. a ning § 1 punkti 10 alates 01. augustist 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisad: 1) Lisa 4. Rahastuskord 2) Lisa 8. Ekspertide hindamislehe vorm, noored ja pikaajalised töötud
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel