PIIRIÜLESTE TERVISHOIUTEENUSTE RIIKLIKU KONTAKTPUNKTI ÜLESANNETE
TÄITMISE HALDUSLEPING nr 1.8-2/1465-1
Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-
Ameerika tn 1, Tallinn, 10122, mida esindab tervise- ja tööminister Tanel Kiik (edaspidi
„Sotsiaalministeerium“)
ja
Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, asukoht Lastekodu 48, Tallinn, 10113, mida
esindab juhatuse esimees Rain Laane (edaspidi „Haigekassa“), mida edaspidi nimetatakse
eraldi „pool“ või koos „pooled“,
võttes arvesse, et:
(i) Haigekassa täidab haigekassa seaduse § 2 lõike 2 punktidest 2, 3, 5, 7 ja 9 ja
Haigekassa põhikirjast tulenevaid ülesandeid ning on ravikindlustuse
kindlustusandjaks ravikindlustuse seaduse tähenduses ja täidab ravikindlustuse
seaduses sätestatud ülesandeid;
(ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste
kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius põhjenduspunkti 49 kohaselt „/---/ riiklikud
kontaktpunktid võib ühitada ka olemasolevate teabekeskustega või kontaktpunktid
võivad toetuda nende teabekeskuste tegevusele tingimusel, et on selgelt näidatud,
et need on ka piiriüleste tervishoiuteenuste riiklikud kontaktpunktid“;
(iii) sotsiaalministri 17.01.2014 määruses nr 7 „Piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku
kontaktpunkti ülesanded teabe jagamisel“ määratud kontaktpunkti ülesanded
kattuvad valdavas osas eelpool nimetatud õigusaktidega Haigekassale pandud
ülesannetega, mistõttu on haldusülesande panemine Haigekassale majanduslikult
põhjendatud ja tõhus, tagab ülesande täitmise kvaliteedi, info kättesaadavuse ja
ajakohasuse parimal viisil ning sellega ei kahjustata avalikke huve ega isikute
õigusi,
sõlmisid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 506 alusel halduslepingu (edaspidi
„leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1 Lepinguga volitab Sotsiaalministeerium Haigekassat täitma haldusülesannet.
1.2 Haldusülesandeks on riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse (edaspidi „TTKS“) § 506 ja sotsiaalministri 17.01.2014 määruse
nr 7 „Piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti ülesanded teabe jagamisel“ ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise
kohta piiriüleses tervishoius alusel.
1.3 Kontaktpunkti peamine ülesanne on jagada teavet Eesti patsientidele eelkõige
piiriüleste tervishoiuteenuste kulude katmise, eellubade süsteemi olemasolu ja ulatuse
kohta ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ravikindlustusega hõlmatud
patsientidele Eestis piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise üldiste reeglite ja
kehtestatud juurdepääsupiirangute kohta.
1.4 Kontaktpunkti ülesanded teabe jagamisel on täpsustatud lepingu punktis 1.2. nimetatud
sotsiaalministri määruses.
1.5 Kontaktpunkt jagab teavet kirjalikult, telefonitsi, e-kirja, veebilehe ning teiste
kommunikatsioonikanalite (ajalehed, sotsiaalmeedia, jne.) vahendusel.
1.6 Kontaktpunkt osaleb Euroopa Komisjoni poolt korraldatud kohtumistel teiste riikide
kontaktpunktidega.
2 Poolte õigused ja kohustused
2.1 Haigekassa on kohustatud:
2.1.1 jätkama kontaktpunkti ülesannete täitmist;
2.1.2 kasutama haldusülesande täitmiseks eraldatud rahalisi vahendeid sihipäraselt ja
majanduslikult säästlikult ning hoiduma lepingus sätestamata kulude katmisest
2.1.3 pidama eraldi arvestust halduslepingu täitmiseks kasutatavate eelarveliste vahendite
kasutamise kohta vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele ja
Sotsiaalministeeriumilt saadud juhistele;
2.1.4 teavitama Sotsiaalministeeriumi viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad
või mis võivad takistada või mõjutada eraldatud rahaliste vahendite lepingujärgset
kasutamist või muudest lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.
2.2 Haigekassal on õigus:
2.2.1 küsida kontaktpunkti ülesannete täitmisel nõu Sotsiaalministeeriumilt ja/ või kaasabi
Terviseametilt ja Ravimiametilt nende pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel.
2.3 Sotsiaalministeerium on kohustatud:
2.3.1 vastama Haigekassa küsimustele, mis on seotud kontaktpunkti ülesannete täitmisega.
2.4 Sotsiaalministeeriumil on õigus:
2.4.1 teha ettepanekuid kontaktpunkti ülesannete täitmise kohta;
2.4.2 saada Haigekassalt infot kontaktpunkti ülesannete täitmise kohta, sh kui andmete
esitamist nõuab Euroopa Komisjon;
2.4.3 teostada haldusülesande täitmise üle haldusjärelevalvet, sealhulgas vajadusel
kohapealset kontrolli.
3 Haldusülesande rahastamine ja aruandlus
3.1 Haldusülesande täitmist rahastab Sotsiaalministeerium summas 3 000 eurot aastas.
3.2 Lepingu punktis 3.1. nimetatud summa väljamaksmine toimub arve alusel, mille
Haigekassa esitab Sotsiaalministeeriumile iga aasta 15. detsembriks. Rahastuse
alused ja ulatus vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta järel.
3.3 Kontaktpunkt annab regulaarselt oma tegevusest aru Sotsiaalministeeriumile ning
Euroopa Komisjonile.
3.4 Haigekassa esitab Euroopa Komisjonile andmed kontaktpunkti ülesannete täitmisest
nende poolt nõutud ajaks ja vormis ning edastab selle informatsiooni samal ajal ka
Sotsiaalministeeriumile.
4 Konfidentsiaalsuskohustus ja andmekaitse
4.1 Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama
nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama
juurdepääsu nimetatud teabele.
4.2 Haigekassa kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja
teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi,
füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks
juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise,
avalikustamise jms eest.
4.2 Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast lepingu lõppemist või lõpetamist.
5 Hoolsuskohustus
5.1 Pooled kohustuvad oma kohustusi täitma piisava ja korraliku hoolsusega ning
rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et haldusülesannet ootuspäraselt täita
ja tegema mõistlikke jõupingutusi haldusülesande täitmiseks, kahjude ennetamiseks
ja ärahoidmiseks.
5.2 Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste
tasemest, mille kasutamist haldusülesande täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on
vastavuses avalike huvide, heade tavade ja hea usu põhimõttega.
6 Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1 Lepingutingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad
Pooled seaduses ettenähtud korras.
6.2 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna
käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle
tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikult teatama. Vääramatu jõu
asjaolude äralangemisel peab pool asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude
tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks)
kalendrikuud järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Kui vääramatu jõu mõju on
ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud
kohustuse täitmist takistas. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled ka Riigikogu või
Vabariigi Valitsuse akti, mis käesoleva Lepingu täitmist oluliselt takistab või selle
võimatuks muudab.
6.3 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.
7 Teated ja kontaktisikud
7.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad
teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
7.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud
kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt
informeerima teist poolt. Juhul kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma
kontaktandmeid ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud
kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.
7.3 Sotsiaalministeeriumi esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Heli
Paluste, tel 626 9127, e-post
[email protected].
7.4 Haigekassa esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Avely Raid-Lelov, tel
443 0292, e-post
[email protected].
8 Lepingu muutmine ja lõpetamine
8.1 Lepingut võib muuta vaid poolte kirjaliku kokkuleppega, v.a lepingu punktis 8.3
sätestatud juhtudel. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele vastava
ettepaneku. Teine pool on kohustatud ettepanekule vastama kolmekümne (30)
kalendripäeva jooksul.
8.2 Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist poolte poolt
allakirjutamise momendil või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal; v.a lepingu
punktis 8.4 sätestatud juhul.
8.3 Lepingu muutmine on kohustuslik, kui õigusaktidega kehtestatud korras muudetakse
eelarveaasta riigieelarve seadust või TTKS-i või selle alusel kehtestatud õigusakte ning
sellised muudatused mõjutavad otseselt kogu lepingu rahalist mahtu või hüvitamise
aluseid või tingimusi.
8.4 Lepingu punktis 8.3 nimetatud juhtudel jõustub lepingu muudatus vastava õigusakti
jõustumise päeval. Õigusakti muudatusest teatab Sotsiaalministeerium Haigekassale
kirjalikult 5 tööpäeva jooksul õigusakti Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
8.5 Pooltel on õigus Leping lõpetada poolte kokkuleppel.
8.6 Poolel on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada teatades sellest teisele poolele ette
vähemalt 60 kalendripäeva. Lepingu tingimuste täitmata jätmisel või
mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal poolel õigus leping lõpetada
etteteatamistähtaega järgimata.
9 Lepingu jõustumine ja tähtaeg
Leping jõustub tagasiulatuvalt 19. mail 2021. a. ja kehtib viis aastat.
10 Lõppsätted
10.1 Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse poolte kokkuleppel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused seaduses sätestatud korras.
10.2 Leping avaldatakse Ametlikes teadaannetes.
10.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Sotsiaalministeerium Haigekassa
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Kiik Rain Laane
Tervise- ja tööminister Eesti Haigekassa juhatuse esimees
Tel: +372 626 9301 Tel: +372 669 6630
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]