Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“
muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Käskkirjaga tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse
andmise tingimustes (edaspidi TAT).
Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste
juht Kristi Suur (tel 626 9194,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on
teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Märkused:
Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Muudatuste kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis.
Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra kuni 31.12.2022 seoses
teenuste osutamise jätkumisega 2022. aastal.
Punktiga 2 muudetakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 32 356 704 eurot),
mida suurendatakse kokku 10 814 113 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetust 9 191
997 euro võrra ja omafinantseeringut 1 622 116 euro võrra), tuginedes perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja muudatusettepanekule. Muudatusega lisandub meetme
tegevuse 3.1.1 TAT-st „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ 2020. aasta jääk
ja osa 2021. ja 2023. aasta eelarvest kõnealuse TAT eelarvesse, et katta tööturuteenuste
osutamiseks vajalik lisavajadus ka 2022. aastal. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 43 170 817
eurot (sh ESFi toetus 36 695 195 eurot, riiklik kaasfinantseering 4 172 831 eurot ja omafinantseering
2 302 791 eurot). Omafinantseering kaetakse töötuskindlustuse vahenditest. Tegevuste jätkamist
analüüsitakse ning vajadusel tagatakse rahastamine peale TAT abikõlblikkuse perioodi lõppu
teistest allikatest.
Punktiga 3 täpsustatakse, et tegevuse „Minu esimene töökoht“ puhul saavad sihtrühma kuuluvad
isikud teenusele siseneda kuni 31.12.2021.
Punktidega 4, 6, 8, 9 ja 10 pikendatakse tegevuste „Minu esimene töökoht“, „Alaealise töötamise
toetus“, „Tööturukoolitus“, „Kvalifikatsiooni saamise toetamine“ ja „Tasemeõppes osalemise toetus“
üldajaraame kuni 31.12.2022 seoses tegevuste jätkumisega 2022. aastal.
Punktiga 5 täpsustatakse, et tegevuse „Alaealise töötamise toetus“ puhul makstakse 2022. aastal
toetus välja tagasiulatuvalt 2021. aastal teenusel osalenute eest ning 2022. aasta eest TAT alusel
toetust ei maksta.
Punktiga 7 parandatakse keeleliselt TAT punkti 2.7.1 teise lõigu teise lause sõnastust.
Punktiga 11 korrigeeritakse näitajate sihttasemeid vastavalt muutunud eelarvele ning lisatakse
Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 korraldusega nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekiri” ja rakenduskava muudatusega lisandunud meetme tegevusele 3.2.1
väljundinäitajad „Osalejad, keda toetati COVID-19 vastases võitluses või selle mõjude
tasandamises“ ja „ESF-i meetmete väärtus COVID-19 tõkestamiseks või selle vastu võitlemiseks“
koos sihttasemetega.
Punktiga 12 täpsustatakse, et tegevuse „Minu esimene töökoht“ raames makstava palgatoetuse
väljamaksete lõpp on 31.12.2022.
Punktiga 13 täpsustatakse, et TAT tegevuse 2.2 raames on abikõlblikud ka tööturuteenuste ja -
toetuste seaduse (TTTS) §-s 21 nimetatud teenuse osutamisega seotud kulud, mida TTTS eraldi
ei sätesta.
Punktiga 14 täpsustatakse, et tegevuse „Minu esimene töökoht“ raames hüvitatava tööalase
koolituse kulu väljamaksete lõpp on 31.12.2022.
Punktiga 15 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa
1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
Käskkirjaga suurendatakse TAT eelarvet, sh omafinantseeringut, mis kaetakse töötuskindlustuse
vahenditest ning sellega kaasnevalt pikendatakse osade TAT tegevuste elluviimise perioodi. Kuna
teenuste osutamise tingimusi ei muudeta, piirdub mõju sihtrühmale tegevuste pikenemise
tulemusel suurenenud sihtrühma kaasamisega.
Käskkiri mõjutab olulisel määral Töötukassa oodatavat eelarvetulemit, mis Rahandusministeeriumi
viimases prognoosis oli negatiivne ligi 36 miljoni euro ulatuses. Käskkirjaga jätkatakse teenuste
osutamist struktuurivahenditest ka 2022. aastal eelarvemahus 13 592 718, mis tähendab, et lükkub
edasi käskkirjaga hõlmatud teenuste muudesse rahastusvahenditesse väljumise vajadus ning
väheneb Töötukassa negatiivne eelarveprognoos 2022. aastal ESF toetuse ja riikliku
kaasfinantseeringu summa võrra (11 850 133 eurot). Samas on vajalik analüüsida tegevuste
jätkamist ning rahastamist pärast struktuurivahenditest toetamise lõppemist.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et
soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb
Eesti Töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete
täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest.
Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang.
Vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate
andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020
2
programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi
juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja
hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis)
ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate
andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK
andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus
kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning
mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse
saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate
andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile
järgneva kuu teise nädala lõpuks.
Kuna TAT muudatuse tulemusel pikendatakse peamiselt teenuste osutamise perioodi ning
suurendatakse eelarvet, siis andmete töötlemises muudatusi ei kaasne ja muudatustel kehtiva TAT
osas täiendavalt andmekaitselist mõju ei ole.
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Käskkiri esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja
e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale. Riigi
Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Töötukassa ja Rahandusministeerium
kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati.
3
MINISTRI KÄSKKIRI
10.06.2021 nr 71
Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a
käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine
tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja
tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks
paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2
ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised
muudatused:
1. Asendan toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi tekstiosa „31.12.2021“
tekstiosaga „31.12.2022“.
2. Asendan punktis 1.2.3 tabeli järgmiselt:
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 36 695 195 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 4 172 831 10%
3 Omafinantseering 2 302 791 5%
4 TAT eelarve kokku 43 170 817 100%
3. Täiendan punkti 2.1.2 lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva TAT alusel osutatakse minu esimese töökoha teenust, kui noor asub tööle hiljemalt
31.12.2021.“.
4. Muudan punkti 2.1.2.2 ja sõnastan järgmiselt:
„2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2022“.
5. Täiendan punkti 2.1.3 lausega järgmises sõnastuses:
„Alaealise töötamise toetust makstakse 2022. aastal tagasiulatuvalt 2021. aasta eest. 2022.
aasta eest käesoleva TAT alusel toetust ei maksta.“.
6. Muudan punkti 2.1.3.2 ja sõnastan järgmiselt:
2
„2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.06.2017–31.12.2022“.
7. Muudan punkti 2.7.1 teise lõigu teist ja sõnastan järgmiselt:
„Isik valib tema tegevuskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse
töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest.“.
8. Muudan punkti 2.7.1.2 ja sõnastan järgmiselt:
„2.7.1.2 Tegevuse üldajaraam
01.09.2020-31.12.2022“.
9. Muudan punkti 2.7.2.2 ja sõnastan järgmiselt:
„2.7.2.2 Tegevuse üldajaraam
01.09.2020–31.12.2022“.
10. Muudan punkti 2.7.3.2 ja sõnastan järgmiselt:
„2.7.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.08.2020–31.12.2022“.
11. Asendan punktis 3 tabeli järgmiselt:
Näitaja nimetus
(viide TAT
punktile, Sihttase Täitmine Sihttase
Näitaja Algtase Selgitus
missugusest (2018) (2020) (2022)
tegevusest
kujuneb)
Rakenduskava Aktiivseid
Tegevuste 2.1.2,
väljundinäitaja tööturuteenuseid
0 6 330 19 415 24 723 2.1.3, 2.2, 2.3, 2.4,
(TAT tulemus- saanud
2.5 ja 2.6 näitaja
näitaja) osalejate arv
Osalejad, keda
Rakenduskava toetati COVID-
väljundinäitaja 19 vastases Tegevuse 2.7
0 0 2041 11 220
(TAT võitluses või näitaja
tulemusnäitaja) selle mõjude
tasandamises
ESF-i meetmete
Rakenduskava väärtus COVID-
väljundinäitaja 19 Tegevuse 2.7
0 0 1 307 502 21 862 840
(TAT tõkestamiseks näitaja
tulemusnäitaja) või selle vastu
võitlemiseks
TAT-spetsiifiline Tegevus 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu
väljundinäitaja tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine
3
Noortele
karjääriinfo
Panustab kaudselt
vahendamine,
Väljundinäitaja 0 6 534 9 787 9 787 rakenduskava
töötubade ja
väljundinäitajasse
mobiilsete
nõustamiste arv
TAT-spetsiifiline
Tegevus 2.1.2. Minu esimene töökoht
väljundinäitaja
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 1 075 3 637 4 491 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Osalejad, kes 6
kuud pärast Panustab otseselt
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 70% 70% 70% rakenduskava
saamist on tulemusnäitajasse
hõives
TAT-spetsiifiline
Tegevus 2.1.3. Alaealise töötamise toetus
väljundinäitaja
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 3 508 13 541 17 655 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Sihttase on 0, sest
Osalejad, kes 6 tegevuse eesmärk
kuud pärast on, et noored
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 0% 0% 0% saaksid
saamist on töökogemuse, kuid
hõives osaleksid hariduse
omandamisel
TAT-spetsiifilised Tegevus 2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset
väljundi- ja vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
tulemusnäitajad töölesaamise toetamine
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 372 779 1 023 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Osalejad, kes 6
kuud pärast Panustab otseselt
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 20% 20% 20% rakenduskava
saamist on tulemusnäitajasse
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
tulemusnäitajad
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 1 300 1 304 1 304 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
4
Osalejad, kes 6
kuud pärast Panustab otseselt
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 50% 50% 50% rakenduskava
saamist on tulemusnäitajasse
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis
tulemusnäitajad
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 75 22 32 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Tegevuses
osalenud
Panustab otseselt
töötutest on 6
Tulemusnäitaja 0 60% 60% 60% rakenduskava
kuud pärast
tulemusnäitajasse
tegevuse lõppu
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus
tulemusnäitajad
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 224 438 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Osakaal
osalejatest, kelle
Tulemusnäitaja tööalase 0 10% 10%
koolituse kulu on
hüvitatud
Osalejad, kes 6
kuud pärast Panustab otseselt
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 60% 60% rakenduskava
saamist on tulemusnäitajasse
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.6. Põllumajanduse palgatoetus
tulemusnäitajad
Aktiivseid
tööturuteenuseid Tegevus lõppeb
Väljundinäitaja 0 0 30 30
saanud aastal 2020
osalejate arv
Osalejad, kes 6
kuud pärast
Tegevus lõppeb
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 50% 50%
aastal 2020
saamist on
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.7. Töötust ennetavad meetmed
tulemusnäitajad
5
Osalejad, keda
toetati COVID-
Panustab otseselt
19 vastases
Väljundinäitaja 0 0 2 041 11 220 rakenduskava
võitluses või
väljundinäitajasse
selle mõjude
tasandamises
ESF-i meetmete
väärtus COVID-
Panustab otseselt
19
Väljundinäitaja 0 0 1 307 502 21 862 840 rakenduskava
tõkestamiseks
väljundinäitajasse
või selle vastu
võitlemiseks
Osalejad, kes 6
kuud pärast
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 60% 60%
saamist on
hõives
12. Muudan punkti 7.2.4.2 ja sõnastan järgmiselt:
„7.2.4.2 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase
töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12
kuu eest isiku tööle asumisest arvates, kuid mitte kauem kui 31.12.2022. Tähtajalise töösuhte
korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 12 kuu
eest ja mitte kauem kui 31.12.2022. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid
mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast
töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne
töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu
sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe
lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla
kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud
juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel;“.
13. Täiendan punkti 7.2.4.4 lauseosaga järgmises sõnastuses:
„ning §-s 21 nimetatud teenuse osutamisega seotud kulud (eelkõige eksperdihinnangute
koostamise, abivahendite transpordi, seadistuse, paigalduse, hoolduse, remondi kulud);“.
14. Täiendan punkti 7.2.4.3 lausega järgmises sõnastuses:
„Tööalase koolituse kulu hüvitatakse kuni 31.12.2022“.
15. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1
vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister