dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 10. juuni 2021
Viit
1.5-1.1/1941-1
Registreeritud
10. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kirikute Nõukogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Laura Danilas (Sotsiaalministeerium)

Failid

  • 📎EKN_KVKaplanaadist_090621 (1).asice92 KB

Sisu (failidest)

Peaminister pr Kaja Kallas Riigikogu esimees hr Jüri Ratas Vabariigi Valitsuse liikmed Riigikogu juhatuse liikmed Riigikogus esindatud erakondade esimehed 09.06.2021 nr 1-10.1/225 Kaitseväe tegevkaplanite ametikohtade drastiline vähendamine – reform, mis halvab kaplanaadi võimekuse täita nii rahu- kui sõjaaja ülesandeid Eesti Kirikute Nõukogu on väga tänulik, et Eesti Vabariigi toel ja koostöös Eesti Kaitseväega on 26 aastat olnud Kaitseväes tagatud usuvabadus ja kaitseväelaste vaimulik teenimine. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) arutas 20. mail 2021 toimunud töökoosolekul Kaitseväe juhataja Martin Heremi otsust likvideerida Kaitseväe kaplaniteenistus kui terviksüsteem, vabastades ametist 11 kaplanist 9. Koosolek saatis samal päeval pöördumise peaminister Kaja Kallasele, kaitseminister Kalle Laanetile ja siseminister Kristian Jaanile, väljendades mittenõustumist nimetatud otsusega ning selgitades selle põhjusi. Samuti väljendati valmisolekut kaaluda iga kriitikat ja ettepanekut, mis aitaks kaplaniteenistuse tööd tõhustada. Järgmisel päeval toimus EKN-i juhatuse liikmete ja liikmeskirikute juhtide kohtumine kindralleitnant Heremiga, kus mõlemad osapooled jäid oma seisukohtade juurde. 21.05.2021 saatis EKN kirja kaitseminister Kalle Laanetile ja siseminister Kristjan Jaanile, paludes ühist kohtumist veel enne maikuu lõppu, et kiireloomuliselt arutada kaplaniteenistusega seonduvat. Seda kohtumist pole toimunud. Küll vastas kaitseminister 31. mail EKN-ile kirjalikult. Tema sõnul ei plaani Kaitseväe juhataja tänase info kohaselt „kaplaniteenistuse likvideerimist, vaid reformi, mille tulemusel jääb tegevteenistusse kokku kaks kaplanit ning ülejäänud kaplanaat mehitatakse reservist.“ 8. juunil toimunud kohtumisel Kaitseministeeriumi asekantsleri ja ministeeriumi ametnikega (kohtumine oli kaitseministri poolseks vastuseks EKN-i ettepanekule ja soovile ministriga kohtuda) informeeriti EKN-i juhatuse liikmeid ja liikmeskirikute juhte, et kaitseminister on Kaitseväe juhataja poolt esitatud struktuurseid muudatusi puudutavad ettepanekud allkirjastanud. Kaitseväe kaplanaat tegutseb riigi ja kiriku ühisel kokkuleppel (vt EV valitsuse ja EKN-i ühishuvide protokoll) ja on oma senisel kujul taganud usuvabaduse miinimumi täitmise kaitseväes. Mingis sedavõrd radikaalses reformis, millest on rääkinud Kaitseväe juhataja, pole EKN-i kui partneriga seni läbi räägitud ega kokku lepitud. Seetõttu on ka ennatlik likvideerimist reformiks nimetada. Millega plaanitavat sammu põhjendatakse ? Viited rahapuudusele kõlavad ebaveenvana, kuna kaplanaat on võinud aastakümneid tegutsenud ka oludes, kus riigi ja Kaitseväe majanduslik seisund on olnud nimetamisväärselt halvem. Kaitseväe juhataja on põhjusena viidanud ajateenijate kompleksuuringule 2019/2020. aastal ning toonud välja, et kaplani poole on pöördunud vaid 3,3% ajateenijaid. Kaitseminister nimetab 2021. aasta kevadel toimunud veteranide ankeetküsitlust, mille kohaselt pöördus kaplani poole 2% vastanuist. Sellised viited on paraku ühekülgsed ja eksitavad, sest neil on tähendust ainult uuringu kogumis, mida EKN-ile ega avalikkusele pole tutvustatud. Pidades silmas, et Eesti elanikkonnast määratleb end usuliselt ca kolmandik, on kaplanite poole pöördujate arv igati võrreldav sotsiaaltöötajate ja psühholoogide omaga (vastavalt 5,6 ja 9,9 %). Samas pole välja toodud kaplanitöö spetsiifilist, hingehoidlikku poolt, mis seisneb igapäevases vahetus suhtlemises kaitseväelastega – näiteks seda, kui paljudega tema on kõnelnud või kui paljud on kuulanud ta avalikke sõnavõtte. Vähene pöördumiste hulk võib näidata hoopis kaplanite head preventiivset tööd. Seda kinnitab ka tõsiasi, et ajateenijate kompleksuuringu kohaselt peeti toetusteenuste osutajatest kõige sõbralikumaks ja abivalmimaks just kaplaneid (73 ja 74%). Samuti soovitatakse kaasvõitlejaile kõige enam pöörduda just kaplani poole (60%). Seega aitavad kaplanid hoida Kaitseväele olulist humanistlikku aspekti. Peab lisama, et kaplanite tööd ei saa tegelikult võrrelda psühholoogide või sotsiaaltöötajate omaga. Viimased ei pea leeritunde, risti ega jaga armulauda. Ajateenijate uuringu kohaselt pöördumisi nende poole usulistes küsimustes praktiliselt polnud. Kokkuvõtteks: vägisi kipub jääma mulje, et kaplanite koondamise taga on eelkõige ideoloogilised, maailmavaatelised põhjused, mis seavad ohtu usuvabaduse tagamise Eesti Kaitseväes. Usuvabaduse piire ei ole võimalik ühepoolselt, ka mitte võimu positsioonilt, ette kirjutada. Miks on kaplaniteenistust likvideeriv reform sobimatu? EKN-i liikmeskirikute juhid on koos kaplanaadi liikmetega arutanud kaplanite töökorraldust ja ettepanekuid selle muutmiseks võrreldes teiste tugiteenustega. Kõlama on jäänud järgmised asjaolud: 1. Kaplani kättesaadavus. Usuvabaduse ja hingehoiu aspektist lähtudes peaks kaplan olema kättesaadav võimalikult kiiresti – näiteks ööpäeva jooksul – ilma normeeriva ametkondliku vahenduseta. See eeldab kaplani võimalikult alalist viibimist väeosas. 2. Kaplani põhiliseks tööriistaks hingehoius on usaldus ja eeskuju. See saab tekkida ainult ühises tegevuses kaitseväelastega nii argielus, õppustel kui missioonidel. Väljastpoolt tellitav teenus seda ülesannet täita ei saa. Kaplani tegevus ulatub ka kaugemale – langenud kaitseväelaste peredeni, pakkudes neile toetust ja aidates hoida sidet Kaitseväega. 3. Väljaõpe. Kaplanid on erialaspetsialistid, kel on nii teoloogiline kui sõjaline eriväljaõpe. Selline väljaõpe vajab 5-7 aastat ja peab olema seotud täiendkoolitusega. Selliste inimeste olemasolu ja asjakohane rakendus on Eesti oludes suur ressurss, millega ei tohi kergekäeliselt ümber käia. Kaplanid on osa Eesti Kaitseväe sõjalisest võimekusest, kuna tegevkaplanid ei osale mitte ainult õppustel, vaid suurema osa oma teenistusajast valmistuvad sõjaaja ülesanneteks. Võrreldes teiste tugiteenistuste spetsialistidega on kõigil Kaitseväe kaplanitel sõjaaja ametikoht ja –ülesanded. Seetõttu osalevad kaplanid ajateenijate väljaõppes ning korraldavad ka ise koos tegevväelastega oma erialaseid õppusi ja koostööharjutusi. Siin on ka põhjendus, miks kaplanitel, võrreldes teiste tugispetsialistidega, on arvuliselt vähem nõustamisi kui teistel spetsialistidel, kellel nõustamine on põhitegevuseks ja pole kohustust valmistuda sõjaaja ülesanneteks. 4. Kaplanite rahvusvaheline roll. Kaplanid on andnud ja annavad oma panuse liitlassõdurite teenimisse nii välismissioonidel kui kodumaal. Nad on osa NATO kaitsejõudude kaplaniteenistuse võrgustikust, millesse panustavad praktiliselt kõik liikmesriigid. Tegevteenistuses olevate kaplanite professionaalsus on siin kindlasti oluline. 5. EKN-i liikmeskirikutega puudub igasugune kokkulepe, kuidas elukutseliste kaplanite asendamine teiste, kiriku töös rakendatud vaimulikega nende ajutise kasutamise korral võimalik oleks ning kas see tuleks odavam kui praegune kaplaniteenistus. Täna Eesti Kirikute Nõukogu sellist lahendust mõistlikuks ja võimalikuks ei pea. Seetõttu ei saa ka rääkida mingist uuest mudelist. Millised võiksid olla lahendused? „ Kirikuelu“ saates Vikerraadios 30.05.2021 kinnitas Kaitseväe juhataja kindralltn Herem, et kaplanid võiksid ka ametisse jääda, kui ressurss tuleks kusagilt väljapoolt. On loomulik, et Kaitseväes, kus inimeste tegevusvabadust piiratakse riiklike seadustega, hoolitseb ka riik usuvabaduse tagamise eest (EV põhiseaduse § 14). Eesti Kirikute Nõukogu palub leida poliitilisel tasandil rahalised võimalused kaplaniteenistuse töö jätkumiseks Eesti Kaitseväes. Palume kaaluda võimalust nimetatud summa (mis pole meile teada – kõneldud on kahesajast-kolmesajast tuhandest) eraldamist otse riigieelarvest. Mõeldav on võtta kaplanid ka Kaitseministeeriumi palgale, nagu on see korraldatud Sotsiaalministeeriumis. Samuti paneme ette oodata lõpliku otsuse langetamisega kaplanaadi küsimuses sügiseni, kui selguvad riigi majandusnäitajad. See annaks aega ka vajalikeks läbirääkimisteks. Kui riigi siseselt lahendust leida ei õnnestu, oleme valmis pöörduma ka liitlasriikide poole NATO-s, et paluda rahalist toetust kaplaniteenistuse jätkamiseks Eesti Kaitseväes. Siinjuures, tulenevalt EV Valitsuse ja EKN-i ühishuvide protokollist, väljendame jätkuvalt valmisolekut arutada kaplanaadiga seotud küsimusi koos riigi esindajatega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peapiiskop emeeritus Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogu president
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel