dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 10. juuni 2021
Viit
70
Registreeritud
10. juuni 2021
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎70 10.06.2021 Ministri üldkäskkiri.asice453 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul (tel 626 9734, [email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Käskkirja § 1 muudatused: Punktiga 1 muudetakse TAT punktis 1.2.4. TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 124 874 717 eurot), mida vähendatakse kokku 10 814 113 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetust 9 191 996 euro võrra ja omafinantseeringut 1 622 117 euro võrra). Eelarvet vähendatakse TAT 2016.–2020. aastal kasutamata jäänud vahendite arvelt ning 2021. aasta ja 2023. aasta eelarvest, mis suunatakse meetme tegevusse 3.2.1, et tagada vastavate tööturuteenuste osutamine vajalikus mahus 2021. ja 2022. aastal. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 114 060 604 eurot (sh ESFi toetus 96 951 513 eurot ja omafinantseering 17 109 091 eurot). Omafinantseering kaetakse töötuskindlustuse vahenditest. Tegevuste rahastamist pärast TAT vahendite lõppemist analüüsitakse ning vajadusel tagatakse rahastamine teistest allikatest (näiteks tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendid). Punktiga 2 muudetakse TAT punktis 1.2.5 töötu ja õppiva töötu isiku definitsioone. Kui siiani loeti TAT-s töötuks isikut, kes ei tööta ning on töötukassas töötuna arvele võetud, siis muudatuse järgselt eemaldatakse mõistetest mittetöötamise nõue. Seda põhjusel, et alates 01.09.2020 on lubatud ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal (n-ö tööampsud). Seetõttu on muudatus vajalik, et tööampsul osalemise ajal osutatud töötutele mõeldud teenused oleksid jätkuvalt abikõlblikud. Punktiga 3 sätestatakse, et TAT punktis 2.1 nimetatud tegevuste üldajaraam on 01.01.2016- 31.12.2022, välja arvatud kaitstud töö teenuse ja töölesõidu toetuse puhul, mida osutatakse kuni 31.12.2023. Punktiga 4 sätestatakse, et TAT punktis 2.2 nimetatud tegevuste üldajaraam on 01.01.2016– 31.12.2022. Punktiga 5 korrigeeritakse näitajate tabelit, milles tõstetakse rakenduskava väljundinäitaja 2023. aasta sihttaset väärtuseni 42 372 (algne sihttase oli 39 281). Punktiga 6 täpsustatakse TAT punktis 7.2.4.5, et koolituse ja individuaalse mentorluse kulu hüvitatakse kuni 31.12.2022. Punktiga 7 täpsustatakse TAT punktis 7.2.4.8, et tugiisikuga töötamise teenust osutatakse isikule kuni 31.12.2022. Punktiga 8 täpsustatakse TAT punktis 7.2.4.18, et vähenenud töövõimega isikule sõidukulu kompenseerimiseks makstavat töölesõidu toetust hüvitatakse kuni 31.12.2023. Punktiga 9 täpsustatakse TAT punktis 7.2.4.20, et TAT punktis 2.2.1 nimetatud vähenenud töövõimega isiku töölevõtmisel makstakse palgatoetust mitte kauem kui 31.12.2022. Punktiga 10 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. Käskkirja § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja üldises korras, välja arvatud TAT punktis 1.2.5 tehtud muudatust, mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2020. Nimetatud kuupäevast alates on töötuna arvel olnud isikutel olnud võimalik ajutiselt töötada, ilma et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Selleks, et ajutise töötamise käigus osutatud töötutele mõeldud teenused oleksid abikõlblikud, on vaja muudatus jõustada tagasiulatuvalt sellest kuupäevast alates. III. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006; 3) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 4) komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris; 5) komisjoni määrus (EL) nr 2019/316, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris; 6) komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris. IV. TAT muudatuste mõjud Käskkirjaga vähendatakse TAT eelarvet ja täpsustatakse osade TAT tegevuste elluviimise perioodi. Eelarve vähenemisest hoolimata ei kaasne sellega teenustega hõlmatava sihtrühma suuruse vähenemist, seega nimetatud muudatuste puhul TAT tegevustele mõju ei ole. Samuti ei ole eelarve vähendamisel olulist mõju Eesti Töötukassa eelarvetulemile, kuna kärbe tehakse kasutamata jääkide arvelt, mistõttu jätkub sihtrühmale planeeritud mahus teenuste osutamine. Käskkirja § 1 punktis 2 nimetatud mõistete muutmise tulemusel säilib töötutel võimalus neile mõeldud teenuseid saada ka tööampsul osalemise ajal. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele, et soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmaga tegeleb töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. TAT muudatuse tulemusel andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, samuti ei too need kaasa muudatusi isikuandmete töötlemises. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Teenuste osutamise tähtaja pikendamisega pikeneb ka andmekorje aeg, kokkuvõtlikult muud puutumust isikuandmete töötlemisega TAT muudatustel ei ole. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras, välja arvatud TAT punktis 1.2.5 tehtud muudatus, mis jõustub tagasiulatuvalt alates 01.09.2020. VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale. Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium ja Eesti Töötukassa kooskõlastasid eelnõu märkusteta. MINISTRI KÄSKKIRI 10.06.2021 nr 70 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine 1. Asendan punkti 1.2.4 tabelis arvud “106 143 509“, „18 731 208“ ja „124 874 717“ arvudega vastavalt „96 951 513“, „17 109 091“ ja „114 060 604“. 2. Muudan punkti 1.2.5 viiendat ja kuuendat lõiku ja sõnastan järgmiselt: „Töötu on isik, kes on töötukassas töötuna arvele võetud. [Kehtib alates 01.09.2020.] Õppiv töötu on isik, kes õpib täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes (kaasa arvatud akadeemilisel puhkusel viibiv isik) ning on töötukassas töötuna arvele võetud. [Kehtib alates 01.09.2020.]“. 3. Muudan punkti 2.1.8 loetelu esimest punkti ja sõnastan järgmiselt: „1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2022, punktides 2.1.6.5 ja 2.1.7.3 sätestatud tööturuteenuste osutamine kuni 31.12.2023;“. 4. Muudan punkti 2.2.5 loetelu esimest punkti ja sõnastan järgmiselt: „1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2022;“. 5. Asendan punktis 3 tabeli järgmiselt: Näitaja Näitaja nimetus (viide Baas- Siht- Täitmine Sihttase Selgitus TAT punktile, tase tase (2020) (2023) (2018) 2 missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Vähenenud töövõimega 0 20 770 32 231 42 372 Tegevuste väljundnäitajad (TAT inimesed, kes on 2.1 ja 2.2 tulemusnäitaja) saanud töövõimereformi tulemusnäit vahendusel teenuseid aja TAT-spetsiifilised Tegevused 2.1 ja 2.2. Tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele ning väljundi- ja tööandjate toetamine tulemusnäitajad Väljundinäitaja Vähenenud töövõimega 0 20 770 32 231 42 372 Panustab inimesed, kes on otseselt saanud töövõimereformi rakenduska vahendusel teenuseid va väljundinäit ajasse Tulemusnäitaja Töötavad inimesed, 0 1458 2 615* 5 773 Panustab kelle töövõimet hinnati otseselt osaliseks ning kes on rakenduska säilitanud oma töökoha va 12 kuu möödumisel tulemusnäit peale hindamist ajasse Tulemusnäitaja Mittetöötavad inimesed, 0 4 927 7 311* 13 291 Panustab kelle töövõimet hinnati otseselt osaliseks ning kes on rakenduska liikunud hõivesse 12 kuu va möödumisel peale tulemusnäit hindamist ajasse *Tulemusnäitaja on 2016-2019 teenustel osalenute kohta 6. Täiendan punkti 7.2.4.5 lausega järgmises sõnastuses: „Koolituse ja individuaalse mentorluse kulu hüvitatakse kuni 31.12.2022;“. 7. Täiendan punkti 7.2.4.8 lausega järgmises sõnastuses: „Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse isikule kuni 31.12.2022;“. 8. Muudan punkti 7.2.4.18 ja sõnastan järgmiselt: „7.2.4.18 TAT punktis 2.1.7.3 nimetatud vähenenud töövõimega isikule sõidukulu hüvitamiseks makstav töölesõidu toetus standardiseeritud ühikuhinna alusel määras 0,93 eurot kilomeetri kohta, kuid kõige rohkem 26 eurot ühe päeva eest ning kõige rohkem 300 eurot kuus. Sõidukulu hüvitatakse vähenenud töövõimega isiku tööle asumisest või töötamise korral vajaduse tekkimisest kuni 12 kuu eest kolme aasta jooksul, kuid mitte kauem kui 31.12.2023. Sõidukulu hüvitamiseks arvestatakse töölesõidu toetust iga töötatud päeva eest vähenenud töövõimega isiku elu- ja töökoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Töötukassa ei hüvita vähenenud töövõimega isiku töölesõidu kulu osas, mille isikule hüvitab kohalik omavalitsus. Töötukassa kontrollib kohalikust omavalitsusest, kas ja millises määras on isikule töölesõidu kulu hüvitatud;“. 9. Muudan punkti 7.2.4.20 ja sõnastan järgmiselt: „7.2.4.20 TAT punktis 2.2.1 nimetatud vähenenud töövõimega isiku tööle võtmisel makstakse palgatoetust 12 kuu eest töötaja tööle asumisest arvates, kuid mitte kauem kui 31.12.2022. Tähtajalise, vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepingu korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja vältel, kuid mitte rohkem kui 12 kuu eest ja mitte kauem kui 31.12.2022. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid kõige rohkem 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu 3 seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel;“. 10. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. § 2. Käskkirja rakendamine Käskkirja § 1 punktis 2 tehtavaid muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel