Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine
töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Käskkirjaga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi
2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud
toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT).
Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit
Rammul (tel 626 9734,
[email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626
9186,
[email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Märkused:
Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis.
Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
Käskkirja § 1 muudatused:
Punktiga 1 muudetakse TAT punktis 1.2.4. TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa
on 124 874 717 eurot), mida vähendatakse kokku 10 814 113 euro võrra (sh Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF) toetust 9 191 996 euro võrra ja omafinantseeringut 1 622 117 euro võrra).
Eelarvet vähendatakse TAT 2016.–2020. aastal kasutamata jäänud vahendite arvelt ning
2021. aasta ja 2023. aasta eelarvest, mis suunatakse meetme tegevusse 3.2.1, et tagada
vastavate tööturuteenuste osutamine vajalikus mahus 2021. ja 2022. aastal. TAT eelarve on
muutmisjärgselt kokku 114 060 604 eurot (sh ESFi toetus 96 951 513 eurot ja
omafinantseering 17 109 091 eurot). Omafinantseering kaetakse töötuskindlustuse
vahenditest. Tegevuste rahastamist pärast TAT vahendite lõppemist analüüsitakse ning
vajadusel tagatakse rahastamine teistest allikatest (näiteks tööturuteenuste ja -toetuste
sihtkapitali vahendid).
Punktiga 2 muudetakse TAT punktis 1.2.5 töötu ja õppiva töötu isiku definitsioone. Kui siiani
loeti TAT-s töötuks isikut, kes ei tööta ning on töötukassas töötuna arvele võetud, siis
muudatuse järgselt eemaldatakse mõistetest mittetöötamise nõue. Seda põhjusel, et alates
01.09.2020 on lubatud ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal (n-ö tööampsud). Seetõttu on
muudatus vajalik, et tööampsul osalemise ajal osutatud töötutele mõeldud teenused oleksid
jätkuvalt abikõlblikud.
Punktiga 3 sätestatakse, et TAT punktis 2.1 nimetatud tegevuste üldajaraam on 01.01.2016-
31.12.2022, välja arvatud kaitstud töö teenuse ja töölesõidu toetuse puhul, mida osutatakse
kuni 31.12.2023.
Punktiga 4 sätestatakse, et TAT punktis 2.2 nimetatud tegevuste üldajaraam on 01.01.2016–
31.12.2022.
Punktiga 5 korrigeeritakse näitajate tabelit, milles tõstetakse rakenduskava väljundinäitaja
2023. aasta sihttaset väärtuseni 42 372 (algne sihttase oli 39 281).
Punktiga 6 täpsustatakse TAT punktis 7.2.4.5, et koolituse ja individuaalse mentorluse kulu
hüvitatakse kuni 31.12.2022.
Punktiga 7 täpsustatakse TAT punktis 7.2.4.8, et tugiisikuga töötamise teenust osutatakse
isikule kuni 31.12.2022.
Punktiga 8 täpsustatakse TAT punktis 7.2.4.18, et vähenenud töövõimega isikule sõidukulu
kompenseerimiseks makstavat töölesõidu toetust hüvitatakse kuni 31.12.2023.
Punktiga 9 täpsustatakse TAT punktis 7.2.4.20, et TAT punktis 2.2.1 nimetatud vähenenud
töövõimega isiku töölevõtmisel makstakse palgatoetust mitte kauem kui 31.12.2022.
Punktiga 10 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja
lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
Käskkirja § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja üldises korras, välja arvatud TAT punktis 1.2.5
tehtud muudatust, mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2020. Nimetatud
kuupäevast alates on töötuna arvel olnud isikutel olnud võimalik ajutiselt töötada, ilma et nende
töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Selleks, et ajutise töötamise käigus osutatud
töötutele mõeldud teenused oleksid abikõlblikud, on vaja muudatus jõustada tagasiulatuvalt
sellest kuupäevast alates.
III. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006;
3) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;
4) komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris;
5) komisjoni määrus (EL) nr 2019/316, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris;
6) komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris.
IV. TAT muudatuste mõjud
Käskkirjaga vähendatakse TAT eelarvet ja täpsustatakse osade TAT tegevuste elluviimise
perioodi. Eelarve vähenemisest hoolimata ei kaasne sellega teenustega hõlmatava sihtrühma
suuruse vähenemist, seega nimetatud muudatuste puhul TAT tegevustele mõju ei ole. Samuti
ei ole eelarve vähendamisel olulist mõju Eesti Töötukassa eelarvetulemile, kuna kärbe tehakse
kasutamata jääkide arvelt, mistõttu jätkub sihtrühmale planeeritud mahus teenuste osutamine.
Käskkirja § 1 punktis 2 nimetatud mõistete muutmise tulemusel säilib töötutel võimalus neile
mõeldud teenuseid saada ka tööampsul osalemise ajal.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele, et soodustada
nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmaga tegeleb
töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks
ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest.
Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. TAT
muudatuse tulemusel andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, samuti ei too
need kaasa muudatusi isikuandmete töötlemises.
Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja
korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni
(EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja
hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa
ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete
kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (KA)
juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020
struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse
saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis
on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest
registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga
tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed
etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile
järgneva kuu teise nädala lõpuks. Teenuste osutamise tähtaja pikendamisega pikeneb ka
andmekorje aeg, kokkuvõtlikult muud puutumust isikuandmete töötlemisega TAT muudatustel
ei ole.
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras, välja arvatud TAT punktis 1.2.5 tehtud muudatus, mis jõustub
tagasiulatuvalt alates 01.09.2020.
VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Töötukassale. Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium ja Eesti
Töötukassa kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
MINISTRI KÄSKKIRI
10.06.2021 nr 70
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.
märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste
osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste
osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 ja
haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
§ 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57
„Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste muutmine
1. Asendan punkti 1.2.4 tabelis arvud “106 143 509“, „18 731 208“ ja „124 874 717“ arvudega vastavalt
„96 951 513“, „17 109 091“ ja „114 060 604“.
2. Muudan punkti 1.2.5 viiendat ja kuuendat lõiku ja sõnastan järgmiselt:
„Töötu on isik, kes on töötukassas töötuna arvele võetud.
[Kehtib alates 01.09.2020.]
Õppiv töötu on isik, kes õpib täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes (kaasa arvatud
akadeemilisel puhkusel viibiv isik) ning on töötukassas töötuna arvele võetud.
[Kehtib alates 01.09.2020.]“.
3. Muudan punkti 2.1.8 loetelu esimest punkti ja sõnastan järgmiselt:
„1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2022, punktides 2.1.6.5 ja 2.1.7.3 sätestatud
tööturuteenuste osutamine kuni 31.12.2023;“.
4. Muudan punkti 2.2.5 loetelu esimest punkti ja sõnastan järgmiselt:
„1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2022;“.
5. Asendan punktis 3 tabeli järgmiselt:
Näitaja Näitaja nimetus (viide Baas- Siht- Täitmine Sihttase Selgitus
TAT punktile, tase tase (2020) (2023)
(2018)
2
missugusest
tegevusest kujuneb)
Rakenduskava Vähenenud töövõimega 0 20 770 32 231 42 372 Tegevuste
väljundnäitajad (TAT inimesed, kes on 2.1 ja 2.2
tulemusnäitaja) saanud töövõimereformi tulemusnäit
vahendusel teenuseid aja
TAT-spetsiifilised Tegevused 2.1 ja 2.2. Tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele ning
väljundi- ja tööandjate toetamine
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Vähenenud töövõimega 0 20 770 32 231 42 372 Panustab
inimesed, kes on otseselt
saanud töövõimereformi rakenduska
vahendusel teenuseid va
väljundinäit
ajasse
Tulemusnäitaja Töötavad inimesed, 0 1458 2 615* 5 773 Panustab
kelle töövõimet hinnati otseselt
osaliseks ning kes on rakenduska
säilitanud oma töökoha va
12 kuu möödumisel tulemusnäit
peale hindamist ajasse
Tulemusnäitaja Mittetöötavad inimesed, 0 4 927 7 311* 13 291 Panustab
kelle töövõimet hinnati otseselt
osaliseks ning kes on rakenduska
liikunud hõivesse 12 kuu va
möödumisel peale tulemusnäit
hindamist ajasse
*Tulemusnäitaja on 2016-2019 teenustel osalenute kohta
6. Täiendan punkti 7.2.4.5 lausega järgmises sõnastuses:
„Koolituse ja individuaalse mentorluse kulu hüvitatakse kuni 31.12.2022;“.
7. Täiendan punkti 7.2.4.8 lausega järgmises sõnastuses:
„Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse isikule kuni 31.12.2022;“.
8. Muudan punkti 7.2.4.18 ja sõnastan järgmiselt:
„7.2.4.18 TAT punktis 2.1.7.3 nimetatud vähenenud töövõimega isikule sõidukulu hüvitamiseks
makstav töölesõidu toetus standardiseeritud ühikuhinna alusel määras 0,93 eurot kilomeetri kohta,
kuid kõige rohkem 26 eurot ühe päeva eest ning kõige rohkem 300 eurot kuus. Sõidukulu hüvitatakse
vähenenud töövõimega isiku tööle asumisest või töötamise korral vajaduse tekkimisest kuni 12 kuu
eest kolme aasta jooksul, kuid mitte kauem kui 31.12.2023. Sõidukulu hüvitamiseks arvestatakse
töölesõidu toetust iga töötatud päeva eest vähenenud töövõimega isiku elu- ja töökoha lühima
kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Töötukassa ei hüvita vähenenud
töövõimega isiku töölesõidu kulu osas, mille isikule hüvitab kohalik omavalitsus. Töötukassa kontrollib
kohalikust omavalitsusest, kas ja millises määras on isikule töölesõidu kulu hüvitatud;“.
9. Muudan punkti 7.2.4.20 ja sõnastan järgmiselt:
„7.2.4.20 TAT punktis 2.2.1 nimetatud vähenenud töövõimega isiku tööle võtmisel makstakse
palgatoetust 12 kuu eest töötaja tööle asumisest arvates, kuid mitte kauem kui 31.12.2022.
Tähtajalise, vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepingu korral makstakse palgatoetust töösuhte
kestusest poole aja vältel, kuid mitte rohkem kui 12 kuu eest ja mitte kauem kui 31.12.2022.
Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid kõige rohkem 50% palgatoetuse
halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu
3
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul
kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi,
kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või
vähemalt kuuekuulise tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud
juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel;“.
10. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B
„TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
§ 2. Käskkirja rakendamine
Käskkirja § 1 punktis 2 tehtavaid muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister