Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 22.06.2021
nr 7-5.6/21-01484-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni
pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Rahno
Istungiosakonna juhataja
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Andres Tootsman <
[email protected]>
Sent: Monday, June 21, 2021 3:33 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Cc: Riigikantselei <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected]; Jaak Kivisild <
[email protected]>; Ermo Perolainen
<
[email protected]>; Indrek Lindsalu <
[email protected]>
Subject: Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) pöördumine
Eesti Vabariigi peaminister pr Kaja Kallas
EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Minister hr Taavi Aas
Minister hr Andres Sutt
EV Rahandusministeerium
Minister pr Keit Pentus-Rosimannus
EV Siseministeerium
Minister hr Kristian Jaani
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) pöördumine
Eesti maanteetranspordi ettevõtjaid ühendav Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsioon pöördub Teie poole ettepanekuga kutsuda kokku ministeeriumideülene
kohtumine ja/või moodustada mitme ministeeriumi ja ametkondade esindajatest töörühm,
leidmaks kiireid lahendusi kitsaskohtadele, mis halvavad Eesti autoveonduse rahvusvahelist
konkurentsivõimet ja viivad kogu veondussektori paratamatule hääbumisele.
Tänaseks on kujunenud olukord, kus autovedajad on konkurentsis lõplikult alla jäämas
naaberriikide, eeskätt Leedu ja Poola vedajatele. Maanteetranspordi ekspordikäibe erinevus
Eesti ja Leedu vahel on ligi 10-kordne ja see vahe üha kasvab. Eesti veondussektor ei suuda
enam areneda ning oma seniseidki tegevusmahtusid säilitada, rääkimata kasvamisest. Juba
täna võitlevad sajad meie vedajad ellujäämise eest ning selle tendentsi jätkudes saab Eestist
peagi maanteetransporditeenust importiv riik.
Rahvusvaheline autoveondus kasutab täna väga suures mahus väljaspoolt Euroopa Liitu
pärinevat tööjõudu. Kui autoveonduse korraldamisele on ühtsed ranged nõuded seatud
Euroopa Liidu tasemel, siis võõrtööjõu värbamisele saab reegleid kehtestada iga riik
iseseisvalt. Kahjuks on täna need reeglid Eestis ja Leedus drastiliselt erinevad, mistõttu
töötabki Leedu ettevõtetes ca 65 000 väljaspoolt Euroopa Liitu pärit autojuhti, Eestis on neid
aga vaid ca 1600.
Eestis on võõrtööjõu värbamine ääretult keeruline ja protseduur tekitab väga suurt
halduskoormust nii ettevõtjatele kui riigile.
Lisaks on ette nähtud, et lühiajalise töötamise korral saab isik töötada vaid 365 päeva ja siis
peab lahkuma riigist 90 päevaks. D viisa antakse maksimaalselt 730 päevaks, kuid töötada saab
sellest vaid 548 päeva. Need ajalised piirangud ei ühildu veondussektori tegevusloogikaga ega
arvesta inimfaktoriga ning põhjustavad olukorra, kus me küll värbame töötajaid ja koolitame
nad välja, kuid hiljem leiavad nad endale uue tööandja juba mujalt, eeskätt Leedust.
Väga suur ebavõrdsus valitseb töötasude maksmisel. Kui Leedus ja ka muudes riikides saab
maksta võõrtöötajatele sektori keskmist palka, siis Eesti seadused näevad ette riigi keskmise
palga maksmist. Leedus on sektori keskmine palk ca 600 eurot, Eestis üle 1000 euro, Eesti riigi
keskmine palk oli aga eelmisel aastal üle 1400 euro. Tulemus on, et iga töötaja pealt maksab
Eesti ettevõtja tööjõumakse üle kahe korra rohkem, kui mitmed teised lähipiirkonna riigid.
Tõstmaks Eesti maanteetranspordi ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seeläbi
tagamaks kogu sektori jätkusuutlikkust, teeme järgmised ettepanekud:
• Lihtsustada võõrtöötajatele lühiajalise töötamise ja D viisa taotlemise/väljastamise
regulatsioone ning võimaldada rahvusvahelistel vedudel pikemat töötamist.
• Kehtestada veondussektori jaoks eraldi elamislubade kvoot või ka kvoodivabastus.
• Kehtestada kohustus maksta võõrtöölistele sektori keskmist, mitte kogu riigi keskmist
palka.
Lisaks märgime, et autoveondus erineb enamikest muudest valdkondadest selle poolest, et
Eesti ettevõttesse tööle võetud välismaalasest autojuht viibib Eestis kas minimaalselt (sõidu
alustamiseks ja lõpetamiseks) või üldse mitte (kui ta sõidab pidevalt kahe välisriigi vahet).
Seega ta ei ela Eestis, ei kavatse siia kolida ise ega koos suguvõsaga ja ei kasuta ka enamikku
meie riigi poolt pakutavaid hüvesid ja teenuseid, küll aga laekuvad võõrtöötaja maksud Eesti
riigile. Nagu ka tema tööandja omad.
Veondussektor suudaks panustada Eesti SKP-sse ja riigi tulubaasi vähemalt kaks korda
rohkem, kui see on võimalik tänastes konkurentsitingimustes. Kui täna on sektori
ekspordimaht 400 miljonit eurot ja see on kahanevas trendis, siis õiglastes
konkurentsitingimustes oleks reaalne kasvatada see maht lähiaastatel 1 miljardi euroni.
Õiglastes konkurentsitingimustes tekkiv lisatulu ja kasum lubaks vedajatel/ettevõtjatel mitte
ainult edukamalt konkureerida rahvusvahelistel turgudel, vaid ka panustada kaasaegsemate
ja keskkonnasõbralikumate veokite soetamisse ja töötajate töötingimuste parandamisse.
Leiame, et Eesti autoveondussektori ellujäämine ja edukas toimetulek on riigi jaoks
strateegiliselt tähtis. Kui peaks juhtuma tõsisem kriis või eriolukord (nagu nägime
koroonapandeemia haripunktis, mil mitmed riigid panid piirid lukku ja igaüks seisis enda eest),
on oluline, et meie riigil säiliks igas olukorras iseseisev transpordivõimekus, et elutähtsad ja
muud kaubad ning reisijad saaksid veetud igas olukorras.
Palume siiralt Teie mõistmist ja abi ning jääme ootama peatset tagasisidet.
Oleme koheselt valmis osalema vastavates aruteludes ja töörühmades.
Lugupidamisega Andres Tootsman
ERAA juhatuse esimees / peasekretär
Lugupidamisega Jaak Kivisild
ERAA nõukogu esimees / president