Allan Puur
Tallinna Ülikool Teie 26.05.2021 /
Raul Eamets Meie 22.06.2021 nr 1.5-1.1/1810-2
Tartu Ülikool
Kaie Koskaru-Nelk
Statistikaamet
Vastus pöördumisele rahvaloenduse ankeedi
teemal
Lugupeetud Allan Puur, Raul Eamets ja Kaie Koskaru-Nelk
Käesolev kiri on vastuseks teadlaste pöördumisele 25. mail 2021 rahvaloenduse ankeedi
teemal, kuid kuna loenduse ettevalmistamine ja läbiviimine on Statistikaameti töö, siis lisame
Sotsiaalministeeriumi seisukohtadest teadaandmisel nemadki adressaatide hulka.
Sotsiaalministeerium tunnustab Statistikaametit registripõhistele andmetele tugineva
rahvastikustatistika tootmise metoodika arenduse eest. Tänu arendatavatele mudelitele
loodame tulevikus saada usaldusväärset ja tegelikkust kirjeldavat rahvastikustatistikat
sagedamini kui praegune loenduste toimumise sagedus seda võimaldab. On tõsi, et enamike
riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste osutamisel on aluseks registripõhine elukoht ja riigile
registrite pidajana on need andmed niigi kättesaadavad. Selle kõrval on teenuste vajaduse
hindamiseks ja erinevate sihtrühmade suuruste prognoosimiseks vaja teada ka inimeste
tegelikku elukohta. Tegeliku ja registreeritud elukoha lahknevust mõõdeti Statistikaameti
poolt 2018 läbiviidud leibkonna elukoha kontrolluuringus, kus selgus, et 20%-l isikutest pole
elukoht rahvastikuregistris õige, 20–24-aastastest 41%-l ja 25–29-aastastel 33%-l. Seda võib
pidada väga madalaks kvaliteediks. Seega ei ole elukoha täpsusest sõltuv info kahjuks alati
kättesaadav või ei ole andmed piisavad elanikkonna erinevate rühmade lõikes eristamiseks
(nt isiku- ja leibkonnauuringud, mudelid).
Sotsiaalministeeriumil on hea meel, et toimunud arutelude tulemusel on loendusankeeti
lisatud küsimused inimeste elukoha, leibkonna ja välisrände kohta. Hetkel, mil minnakse üle
küsitluspõhiselt loenduselt registripõhiseks, on metoodikamuutuse mõju hindamiseks ja
varasemate loendustega võrreldavuse tagamiseks see info hädavajalik. Võib öelda, et ilma
kvaliteedihinnanguta on uue loenduse tulemused kasutud. Seega on uuele metoodikale üle
minnes ja mudelite arenduse seisukohalt oluline kontrollida, milliste rahvastikurühmade puhul
mudelipõhine tulemus parandab rahvastikuregistri andmekvaliteeti ja kui suureks jääb viga.
Valed andmed inimese elukoha kohta ei mõjuta ainult paiknemise infot. Sellest sõltub
välisränne ja leibkondade koosseis. Kõik need on ülimalt olulised teemad
Sotsiaalministeeriumi vaates, kuna on seotud erinevate valdkondade kujundamise ja
arendamisega (nt töö- ja perepoliitika). Seetõttu on meil pöördumise esitanud teadlastega
ühine mure – kas praeguses sõnastuses küsitluspõhine tunnus „praegune elukoht“ ja osade
leibkonnaliikmete isikukoodide märkimata jätmine annab registripõhise loenduse kvaliteedi
hindamiseks piisavalt infot.
On arusaadav, et pool aastat enne loenduse toimumist on viimane aeg Statistikaametil
arutelud lõpetada, et oleks võimalik ajakavas püsides loenduse ettevalmistamisega edasi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
liikuda. Nagu juba öeldud, on Sotsiaalministeeriumi jaoks loenduse metoodika muutumise
taustal oluline teada, kas on tagatud rahvaloenduse tulemuste võrreldavus ja kvaliteedi
hinnang. Küsitlusloenduse panus on seetõttu ülimalt oluline. Sotsiaalministeeriumi arvamus
ei ühti üks-ühele teadlaste ettepanekuga muuta küsitlusloendusel kogutava elukoha terminit.
Kui rahvaloenduse mõttes on alaline elukoht registritel põhinev, siis on arusaadav, et seda ei
saa ühes uuringus kahel erineval viisil koguda. Samas loenduste võrreldavuseks ja kvaliteedi
hindamiseks võiks Statistikaamet kaaluda, kas praeguse elukoha määramise abiinfot saaks
muuta paremini võrreldavaks varasematel loendustel kasutatud elukoha määramise
metoodikaga? Näiteks lisades, et mitmes elukohas viibiva inimese puhul eelistaks ta seda
eluruumi, kus elab tema leibkond (siinkohal erandiks vastavatel tasemetel õppijad). Lisaks
leibkonnaliikmete küsimuses võiks olla kohustus kõikide leibkonnaliikmete märkimiseks
isikukoodidega, et juhul, kui kõik täisealised liikmed vabatahtlikult ei vasta loenduse
ankeedile, oleks vähemalt teada kes on isikud kes koos elavad. Seoste loomine
leibkonnaliikmete vahel on loomulikult võimalik ka registritega, kuid ka siin tuleb arvestada
tegeliku leibkonnakoosseisu ja registreeritud elukohaga seotud kvaliteedi küsimustega.
Et vältida võimalikke väärtõlgendusi rahvaloenduse tulemuste olulisusest ja
poliitikakujundajate vajadustest, rõhutame järgnevalt peamisi Sotsiaalministeeriumi jaoks
olulisi andmete avaldamise ja kasutamisega seotud asjaolusid, mis aitaks tõsta uue
metoodika järgi avaldatavate andmete usaldusväärsust:
• küsitlusmeetodil saadud andmeid kasutatakse loendustulemuste avaldamisel
kasutatavate mudelite arenduses;
• loenduste vahelise perioodi kohta arvutatakse ümber rahvastiku ja rände
väljundtabelite aegread, nagu on varem tehtud loenduste järgselt;
• metoodilised analüüsid ja kvaliteedihinnangud on usaldusväärsuse tagamiseks kogu
ulatuses avalikult kättesaadavad;
• avatud suhtlus teadlastega, mis ühtlasi tähendab, et neile peab olema teaduslikuks
analüüsiks kättesaadavad kõik kogutud andmed ja analüüsid: loenduse
registripõhiselt saadud tulemused, mudeldatud indeksid koos oma komponentidega
ja küsitluse käigus saadud andmed ning teisalt peavad teadlaste analüüside
tulemused olema samuti avalikult kättesaadavad.
Soovime saada tagasisidet, kui mõnda neist tegevustest ei ole võimalik rakendada. Teeme
ka ettepaneku korraldada eraldi kohtumine Statistikaameti loendusega seotud metoodikute ja
Sotsiaalministeeriumi valdkondade esindajate (peamised rahvaloenduse andmete kasutajad)
osalusel, et arutada millised on andmevajadused poliitikakujundamiseks.
Koostöö ja head suhted nii Statistikaameti kui Eesti teadlaskonnaga on meile väga tähtsad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium
3
Alis Tammur 626 9750
[email protected]