dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 22. juuni 2021
Viit
1.5-1.1/1810-2
Registreeritud
22. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Rahandusministeerium, Statistikaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Alis Tammur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎1.5-1.11810-2 22.06.2021 Väljaminev kiri.asice218 KB

Sisu (failidest)

Allan Puur Tallinna Ülikool Teie 26.05.2021 / Raul Eamets Meie 22.06.2021 nr 1.5-1.1/1810-2 Tartu Ülikool Kaie Koskaru-Nelk Statistikaamet Vastus pöördumisele rahvaloenduse ankeedi teemal Lugupeetud Allan Puur, Raul Eamets ja Kaie Koskaru-Nelk Käesolev kiri on vastuseks teadlaste pöördumisele 25. mail 2021 rahvaloenduse ankeedi teemal, kuid kuna loenduse ettevalmistamine ja läbiviimine on Statistikaameti töö, siis lisame Sotsiaalministeeriumi seisukohtadest teadaandmisel nemadki adressaatide hulka. Sotsiaalministeerium tunnustab Statistikaametit registripõhistele andmetele tugineva rahvastikustatistika tootmise metoodika arenduse eest. Tänu arendatavatele mudelitele loodame tulevikus saada usaldusväärset ja tegelikkust kirjeldavat rahvastikustatistikat sagedamini kui praegune loenduste toimumise sagedus seda võimaldab. On tõsi, et enamike riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste osutamisel on aluseks registripõhine elukoht ja riigile registrite pidajana on need andmed niigi kättesaadavad. Selle kõrval on teenuste vajaduse hindamiseks ja erinevate sihtrühmade suuruste prognoosimiseks vaja teada ka inimeste tegelikku elukohta. Tegeliku ja registreeritud elukoha lahknevust mõõdeti Statistikaameti poolt 2018 läbiviidud leibkonna elukoha kontrolluuringus, kus selgus, et 20%-l isikutest pole elukoht rahvastikuregistris õige, 20–24-aastastest 41%-l ja 25–29-aastastel 33%-l. Seda võib pidada väga madalaks kvaliteediks. Seega ei ole elukoha täpsusest sõltuv info kahjuks alati kättesaadav või ei ole andmed piisavad elanikkonna erinevate rühmade lõikes eristamiseks (nt isiku- ja leibkonnauuringud, mudelid). Sotsiaalministeeriumil on hea meel, et toimunud arutelude tulemusel on loendusankeeti lisatud küsimused inimeste elukoha, leibkonna ja välisrände kohta. Hetkel, mil minnakse üle küsitluspõhiselt loenduselt registripõhiseks, on metoodikamuutuse mõju hindamiseks ja varasemate loendustega võrreldavuse tagamiseks see info hädavajalik. Võib öelda, et ilma kvaliteedihinnanguta on uue loenduse tulemused kasutud. Seega on uuele metoodikale üle minnes ja mudelite arenduse seisukohalt oluline kontrollida, milliste rahvastikurühmade puhul mudelipõhine tulemus parandab rahvastikuregistri andmekvaliteeti ja kui suureks jääb viga. Valed andmed inimese elukoha kohta ei mõjuta ainult paiknemise infot. Sellest sõltub välisränne ja leibkondade koosseis. Kõik need on ülimalt olulised teemad Sotsiaalministeeriumi vaates, kuna on seotud erinevate valdkondade kujundamise ja arendamisega (nt töö- ja perepoliitika). Seetõttu on meil pöördumise esitanud teadlastega ühine mure – kas praeguses sõnastuses küsitluspõhine tunnus „praegune elukoht“ ja osade leibkonnaliikmete isikukoodide märkimata jätmine annab registripõhise loenduse kvaliteedi hindamiseks piisavalt infot. On arusaadav, et pool aastat enne loenduse toimumist on viimane aeg Statistikaametil arutelud lõpetada, et oleks võimalik ajakavas püsides loenduse ettevalmistamisega edasi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 liikuda. Nagu juba öeldud, on Sotsiaalministeeriumi jaoks loenduse metoodika muutumise taustal oluline teada, kas on tagatud rahvaloenduse tulemuste võrreldavus ja kvaliteedi hinnang. Küsitlusloenduse panus on seetõttu ülimalt oluline. Sotsiaalministeeriumi arvamus ei ühti üks-ühele teadlaste ettepanekuga muuta küsitlusloendusel kogutava elukoha terminit. Kui rahvaloenduse mõttes on alaline elukoht registritel põhinev, siis on arusaadav, et seda ei saa ühes uuringus kahel erineval viisil koguda. Samas loenduste võrreldavuseks ja kvaliteedi hindamiseks võiks Statistikaamet kaaluda, kas praeguse elukoha määramise abiinfot saaks muuta paremini võrreldavaks varasematel loendustel kasutatud elukoha määramise metoodikaga? Näiteks lisades, et mitmes elukohas viibiva inimese puhul eelistaks ta seda eluruumi, kus elab tema leibkond (siinkohal erandiks vastavatel tasemetel õppijad). Lisaks leibkonnaliikmete küsimuses võiks olla kohustus kõikide leibkonnaliikmete märkimiseks isikukoodidega, et juhul, kui kõik täisealised liikmed vabatahtlikult ei vasta loenduse ankeedile, oleks vähemalt teada kes on isikud kes koos elavad. Seoste loomine leibkonnaliikmete vahel on loomulikult võimalik ka registritega, kuid ka siin tuleb arvestada tegeliku leibkonnakoosseisu ja registreeritud elukohaga seotud kvaliteedi küsimustega. Et vältida võimalikke väärtõlgendusi rahvaloenduse tulemuste olulisusest ja poliitikakujundajate vajadustest, rõhutame järgnevalt peamisi Sotsiaalministeeriumi jaoks olulisi andmete avaldamise ja kasutamisega seotud asjaolusid, mis aitaks tõsta uue metoodika järgi avaldatavate andmete usaldusväärsust: • küsitlusmeetodil saadud andmeid kasutatakse loendustulemuste avaldamisel kasutatavate mudelite arenduses; • loenduste vahelise perioodi kohta arvutatakse ümber rahvastiku ja rände väljundtabelite aegread, nagu on varem tehtud loenduste järgselt; • metoodilised analüüsid ja kvaliteedihinnangud on usaldusväärsuse tagamiseks kogu ulatuses avalikult kättesaadavad; • avatud suhtlus teadlastega, mis ühtlasi tähendab, et neile peab olema teaduslikuks analüüsiks kättesaadavad kõik kogutud andmed ja analüüsid: loenduse registripõhiselt saadud tulemused, mudeldatud indeksid koos oma komponentidega ja küsitluse käigus saadud andmed ning teisalt peavad teadlaste analüüside tulemused olema samuti avalikult kättesaadavad. Soovime saada tagasisidet, kui mõnda neist tegevustest ei ole võimalik rakendada. Teeme ka ettepaneku korraldada eraldi kohtumine Statistikaameti loendusega seotud metoodikute ja Sotsiaalministeeriumi valdkondade esindajate (peamised rahvaloenduse andmete kasutajad) osalusel, et arutada millised on andmevajadused poliitikakujundamiseks. Koostöö ja head suhted nii Statistikaameti kui Eesti teadlaskonnaga on meile väga tähtsad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisaadressaadid: Rahandusministeerium 3 Alis Tammur 626 9750 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel