Maris Lauri
Justiitsministeerium Teie 30.04.2021 nr 9-1/2896/
[email protected] Meie 22.06.2021 nr 1.2-3/1505-2
Sotsiaalministeeriumi ettepanekud vägivalla
ennetamise strateegia lõpparuande ja
vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025
täiendamiseks
Lugupeetud justiitsminister Maris Lauri
Täname ja tunnustame Justiitsministeeriumi vägivalla ennetamise teemadega tegelemise
koordineerimise eest. Oleme erinevate osapoolte koostöös teinud suure sammu, et
vähendada Eestis vägivalda ja tagada selle ohvritele parimad teenused, mida näitab ka
vägivalla ennetamise strateegia lõpparuanne. Kindlasti ei ole töö veel lõppenud, mistõttu on
meil heameel, et saame koostööd jätkata vägivalla ennetamise kokkuleppe 2021–2025
elluviimise kaudu. Sotsiaalministeerium kooskõlastab aruande ja kokkuleppe allpooltoodud
märkustega arvestamisel.
Vägivalla ennetamise kokkulepe 2021–2025
Meie hinnangul on dokumendis väga tagasihoidlikult kajastatud naistevastase vägivalla
teema ja perevägivalda käsitlevas peatükis on põhirõhk lastel – võiks isegi öelda, et
täiskasvanud ohvrite/toimepanijatena jäävad üsnagi varjule, samuti naised kui peamised
paarisuhtevägivalla ohvrid. Arvestades, kui suure osa moodustab Eestis kuritegevusest ja
just vägivallakuritegevusest paarisuhtevägivald, kus ohver on naine ja toimepanija mees, siis
naistevastane vägivald võiks olla teiste teemadega samaväärsena nähtav. Samuti on meie
hinnangul jäänud täiskasvanud kõrvale seksuaalvägivalda käsitlevas osas. Eelnevast
lähtuvalt teeme ettepaneku teha teema esiletõstmiseks dokumenti eraldi alajaotus
naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta või täiendada perevägivalla ja
seksuaalvägivalla peatükke naistevastase vägivalla ning paarisuhtevägivalla dünaamika
selgema esiletoomisega.
Samuti sooviksime, et dokumendis oleks statistika esitatud sugude lõikes. Näiteks lk 4
vägivalla levikust rääkides kasutatakse mõistet „inimene“ aga ei täpsustata, kes on ohvrid,
kes toimepanijad, kuigi need andmed on enamasti kuritegevuse aastaraamatus ja erinevates
uuringutes olemas. Dokumendis võiks läbivalt olla sootundlik statistika, kuna see aitab
ennetust paremini sihitada.
Palume lk 6 kasutada mõiste seksuaalkriisiabi keskus asemel mõistet seksuaalvägivalla
kriisiabi keskus.
Lk 17 on välja toodud lause, et „tugi tuleb tagada ka meesohvritele“. Oleme seisukohal, et
see lause ei ole vajalik, kuna tekitab mulje nagu meesohvritele poleks abi tagatud. Ainus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ohvriabiteenus, mis ei ole meesohvritele suunatud, on naiste tugikeskuse teenus. Kõik muu,
nii hüvitised kui teenused, sh seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, on nii naistele kui
meestele ja neid ka reklaamitakse sellistena. Praegu võib tekstist jääda ekslik mulje nagu
meestele ei oleks teenuseid või riik ei toetaks nende osutamist.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lõpparuanne
Aruandes on tegevuste juures ebaühtlane joon rahastajate ja tegevuse elluviijate
kajastamisel. Mõnede tegevuste puhul on välja toodud mõlemad ja mõnede puhul üksnes
tegevuste elluviijad. Näiteks punkt 59, kus on nimetatud kõik koolituse korraldajad või punkt
62 kus on nimetatud nii koolituse rahastaja kui korraldaja. Teeme ettepaneku, et dokumendis
järgitaks läbivalt ühte stiili ja toodaks välja nii rahastajad kui ka elluviijad. Sellest lähtuvalt
võiks punktis 58 välja tuua, et iga-aastased koolitused inimkaubanduse teemal on olnud juba
palju aastaid Sotsiaalministeeriumi rahastatud ja korraldatud, nii valkondadeülesed kui eraldi
sihtgruppidele suunatud, sh mõned ka koostöös Justiitsministeeriumiga. Samuti on olnud
punktis 63 Sotsiaalministeeriumil läbi aastate suur roll mitmete välja toodud koolituste
rahastaja ja korraldajana.
Punkt 91 juures täpsustame, et läbi aastate (alates 2009. aastast) on prostitutsiooni
kaasatutele teenuseid korraldanud Sotsiaalministeerium, kes 2019. andis teenuse
korraldamise kohustuse üle Sotsiaalkindlustusametile. Samuti ei ole punktil 154 seost
Sotsiaalkindlustusametiga, vaid Sotsiaalministeeriumiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Kristiina Luht 626 9254
[email protected]
Maris Mälzer 626 9174
[email protected]