dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi ettepanekud vägivalla ennetamise strateegia lõpparuande ja vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 täiendamiseks

Sotsiaalministeerium · 22. juuni 2021
Viit
1.2-3/1505-2
Registreeritud
22. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31505-2 22.06.2021 Väljaminev kiri.asice220 KB

Sisu (failidest)

Maris Lauri Justiitsministeerium Teie 30.04.2021 nr 9-1/2896/ [email protected] Meie 22.06.2021 nr 1.2-3/1505-2 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud vägivalla ennetamise strateegia lõpparuande ja vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025 täiendamiseks Lugupeetud justiitsminister Maris Lauri Täname ja tunnustame Justiitsministeeriumi vägivalla ennetamise teemadega tegelemise koordineerimise eest. Oleme erinevate osapoolte koostöös teinud suure sammu, et vähendada Eestis vägivalda ja tagada selle ohvritele parimad teenused, mida näitab ka vägivalla ennetamise strateegia lõpparuanne. Kindlasti ei ole töö veel lõppenud, mistõttu on meil heameel, et saame koostööd jätkata vägivalla ennetamise kokkuleppe 2021–2025 elluviimise kaudu. Sotsiaalministeerium kooskõlastab aruande ja kokkuleppe allpooltoodud märkustega arvestamisel. Vägivalla ennetamise kokkulepe 2021–2025 Meie hinnangul on dokumendis väga tagasihoidlikult kajastatud naistevastase vägivalla teema ja perevägivalda käsitlevas peatükis on põhirõhk lastel – võiks isegi öelda, et täiskasvanud ohvrite/toimepanijatena jäävad üsnagi varjule, samuti naised kui peamised paarisuhtevägivalla ohvrid. Arvestades, kui suure osa moodustab Eestis kuritegevusest ja just vägivallakuritegevusest paarisuhtevägivald, kus ohver on naine ja toimepanija mees, siis naistevastane vägivald võiks olla teiste teemadega samaväärsena nähtav. Samuti on meie hinnangul jäänud täiskasvanud kõrvale seksuaalvägivalda käsitlevas osas. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku teha teema esiletõstmiseks dokumenti eraldi alajaotus naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta või täiendada perevägivalla ja seksuaalvägivalla peatükke naistevastase vägivalla ning paarisuhtevägivalla dünaamika selgema esiletoomisega. Samuti sooviksime, et dokumendis oleks statistika esitatud sugude lõikes. Näiteks lk 4 vägivalla levikust rääkides kasutatakse mõistet „inimene“ aga ei täpsustata, kes on ohvrid, kes toimepanijad, kuigi need andmed on enamasti kuritegevuse aastaraamatus ja erinevates uuringutes olemas. Dokumendis võiks läbivalt olla sootundlik statistika, kuna see aitab ennetust paremini sihitada. Palume lk 6 kasutada mõiste seksuaalkriisiabi keskus asemel mõistet seksuaalvägivalla kriisiabi keskus. Lk 17 on välja toodud lause, et „tugi tuleb tagada ka meesohvritele“. Oleme seisukohal, et see lause ei ole vajalik, kuna tekitab mulje nagu meesohvritele poleks abi tagatud. Ainus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 ohvriabiteenus, mis ei ole meesohvritele suunatud, on naiste tugikeskuse teenus. Kõik muu, nii hüvitised kui teenused, sh seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, on nii naistele kui meestele ja neid ka reklaamitakse sellistena. Praegu võib tekstist jääda ekslik mulje nagu meestele ei oleks teenuseid või riik ei toetaks nende osutamist. Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lõpparuanne Aruandes on tegevuste juures ebaühtlane joon rahastajate ja tegevuse elluviijate kajastamisel. Mõnede tegevuste puhul on välja toodud mõlemad ja mõnede puhul üksnes tegevuste elluviijad. Näiteks punkt 59, kus on nimetatud kõik koolituse korraldajad või punkt 62 kus on nimetatud nii koolituse rahastaja kui korraldaja. Teeme ettepaneku, et dokumendis järgitaks läbivalt ühte stiili ja toodaks välja nii rahastajad kui ka elluviijad. Sellest lähtuvalt võiks punktis 58 välja tuua, et iga-aastased koolitused inimkaubanduse teemal on olnud juba palju aastaid Sotsiaalministeeriumi rahastatud ja korraldatud, nii valkondadeülesed kui eraldi sihtgruppidele suunatud, sh mõned ka koostöös Justiitsministeeriumiga. Samuti on olnud punktis 63 Sotsiaalministeeriumil läbi aastate suur roll mitmete välja toodud koolituste rahastaja ja korraldajana. Punkt 91 juures täpsustame, et läbi aastate (alates 2009. aastast) on prostitutsiooni kaasatutele teenuseid korraldanud Sotsiaalministeerium, kes 2019. andis teenuse korraldamise kohustuse üle Sotsiaalkindlustusametile. Samuti ei ole punktil 154 seost Sotsiaalkindlustusametiga, vaid Sotsiaalministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Kristiina Luht 626 9254 [email protected] Maris Mälzer 626 9174 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →