Sotsiaalministeerium Meie 21.06.2021 nr 1.1-10.1/4765-1
[email protected]
Eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Austatud proua Riisalo
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kogumispensionide seaduse ja
maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga
õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel
http://eelnoud.valitsus.ee/.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. eelnõu
2. seletuskiri
Lisaadressaadid:
Finantsinspektsioon
AS Pensionikeskus
FinanceEstonia MTÜ
Eesti Pangaliit MTÜ
Eesti Kaubandus- Tööstuskoda
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Maksumaksjate Liit
Kertu Fedotov 6113048;
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärgiks on luua III samba pensionifondides raha koguvatele inimestele mugav viis,
kuidas pensioniikka jõudes seda raha pensionina fondist välja võtta. Praegu on fondist raha
väljavõtmise ainsaks võimaluseks kogu summa korraga või osade kaupa välja võtta, milleks
tuleb iga kord anda uus osakute tagasivõtmise korraldus. Eelnõuga luuakse tingimused selleks,
et ka III samba fondide puhul saaks kasutada II sambast tuttavat fondipensioni väljamakseviisi.
Viimane on selle kasutaja jaoks mugav, sest kui fondipensioni tähtaeg ja väljamaksete sagedus
on kokkulepitud, võtab Pensionikeskus regulaarsete väljamaksete tegemise enda kanda. 2021.
aastast laienes III samba fondipensionile, mille tähtaeg on määratud vähemalt keskmiselt elada
jäänud aastate alusel või on sellest pikem, ka tulumaksuvabastus.
Eelnõu puudutab ka II samba maksete tasumist, kus senisest selgemalt on joonistunud välja
vajadus eraldada kohustusliku kogumispensioni maksed üldisest kohustuste täitmise
järjekorrast. Põhjendatud on vältida nende maksete arvelt muude kohustuste täitmine ja nende
maksete ajatamine. Kohustusliku kogumispensioni makse peetakse kinni füüsilise isiku tulust.
Makse kinnipidaja on kohustatud selle deklareerima maksudeklaratsioonil TSD ja kandma üle
maksuhaldurile. Maksuhaldur omakorda kannab tasutud makse Pensionikeskusele, kes suunab
raha inimese pensionikontole. Seega erinevalt teistest maksudest on kohustusliku
kogumispensioni makse sihtotstarbeline ning selle makse inimese pensionikontole jõudmisest
sõltub tema tulevase pensioni suurus.
Maksukorralduse seaduses on küll samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras
kohustusliku kogumispensioni makse esimesel kohal, kuid see loogika ei kehti, kui enne selle
makse tähtpäeva on makse kinnipidajal varasema kuupäevaga kohustus. Nii tekib olukord, kus
füüsilise isiku maksukohustuse katteks tema töötasust kinnipeetud summa arvelt loetakse
tasutuks hoopis teise maksukohustuslase (juriidilisest isikust makse kinnipidaja)
maksukohustus, nt käibemaksu võlg.
Eelnõus esitatud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muudatus kohustaks Maksu- ja
Tolliametit (edaspidi MTA) eraldama selleks määratud kontole kantud summadest esimeses
järjekorras füüsilise isiku kohustusliku kogumispensioni maksete osa ning kandma seda edasi
vastavalt kogumispensionide seadusele. Ettevõtjatel ei tekiks kohustust teha makseid eraldi
maksekorraldusega. Samuti ei kohaldataks eelnõu järgi kogumispensioni maksele ajatamist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna
nõunik Kertu Fedotov (
[email protected]; 6113 048). Maksukorralduse seaduse
muudatused on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik
Anneli Valgma (e-post:
[email protected]; telefon: 6113289).
Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi õigusosakonna
nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611,
[email protected]). Eelnõu keelelise toimetamise
ettepanekud tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611
3638,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seadust (RT I, 28.12.2020, 5) ja maksukorralduse
seadust (RT I, 09.04.2021, 11).
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õigusaktidega.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 1 eelnõu
väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud. Eelnõu III sammast puudutavad muudatused on
kiireloomulised, sest teevad juba jõustunud kogumispensionide regulatsiooni rakendamiseks
vajalikke täpsustusi. 2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid tulumaksuseaduse § 21 lõike 4 punktis 3
sätestatud maksusoodustused, mille kohaselt on tulumaksuvabad ka vabatahtliku pensionifondi
väljamaksed, mida tehakse III samba pensionieas olevale osakuomanikule perioodiliselt
vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt kuni nende väljamaksete kokkuleppimise
ajal tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud,
täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud
tähtajani. Käesoleva eelnõuga täiendatakse kogumispensionide seadust täiendava fondipensioni
regulatsiooniga, et pensioniikka jõudnud osakuomanikel oleks võimalik sellist pensioni
saamise viisi ka praktikas kasutada.
Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud ka kohustusliku kogumispensioni maksete tasumise ja
ajatamise regulatsiooni muudatuste osas. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2
punktid 1 ja 5 ei nõua seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kui muudatusi on tarvis menetleda
võimalikult lühikese ajaga ning kui muudatused ei too kaasa olulist õiguslikku muudatust või
muud olulist mõju. Kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidajatelt ja nende maksjatelt
ei eelda muudatused kohanemist. Makseid tehakse ka peale muudatuste jõustumist endises
korras. II sambaga liitunud isikute jaoks võib muudatus erandlikus olukorras olla olulise
kaaluga, kuna tagab kindlamalt maksete laekumise Pensionikeskusesse. Ajatamisega seotud
muudatus on põhimõttelise kaaluga. Ettevõtja jaoks olulist mõju ei ole, kuna kohustusliku
kogumispensioni maksete summad, mida tuleks tasuda ajatamise ajakava väliselt, on väiksed.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõus esitatud III sammast puudutavad muudatused on seotud kogumispensionide seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform)
antud maksusoodustusega kolmanda samba tähtajalistele väljamaksetele. Kui isik on
kolmandas sambas kogunud raha vabatahtlikes pensionifondides, siis pensionile jäädes on tal
seni olnud õigus sõlmida kogutud raha eest täiendava kogumispensioni kindlustuseping, et
saada tähtajalist või eluaegset pensioni elukindlustusseltsist. Samuti on lubatud olnud
väljamaksed otse vabatahtlikest pensionifondidest. Kuivõrd tulumaksuvaba oli varem vaid
eluaegne pension ja muud väljamaksed kolmanda samba pensionieas olid maksustatud 10%-se
tulumaksuga, ei olnud praktikas vabatahtlikest pensionifondidest tähtajalise pensioni maksmise
mudelit ka välja kujunenud ning väljamakseid on tehtud osakuomaniku esitatud avalduste
alusel. Selleks, et ka kolmandasse sambasse tekiks teisele sambale analoogne fondipensioni
lahendus, täiendatakse eelnõuga vastavalt kogumispensionide seadust (edaspidi KoPS).
II samba muudatused puudutavad maksete tasumise korraldust. Sambaga liitunud isikutel peab
kohustusliku kogumispensioni makse (2%) kinni tööandja, kellel omakorda on kohustus kanda
see makse väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks MTA-le.
Samaks kuupäevaks peab tööandja esitama ka TSD. Vastavalt KoPS § 12 lõikele 1 on MTA-l
omakorda aega makse pensioniregistri pidajale ehk Pensionikeskusele ülekandmiseks 15
tööpäeva. Koos raha ülekandmisega edastab MTA Pensionikeskusele ka isikute nimekirja, kelle
2
maksed laekusid. Sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa (4%) summade
ülekandmiseks on MTA-l vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikele 4 samuti aega 15
tööpäeva laekumisest arvates.
MKS § 111 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase
taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille
täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Kohustusliku kogumispensioni makseid deklareeritakse ja
tasutakse teiste kohustustega ühise TSD deklaratsiooni alusel. Seetõttu võib juhtuda, et ajutistes
makseraskustes ettevõtjal võimaldatakse tasuda TSD tekkinud võlgnevus osamaksetega pikema
aja jooksul või tasutakse laekunud summadest hoopis varasemaid võlgnevusi. Kui tööandja
jätab makse MTA-le üle kandmata, läheb summa teiste võlgade katteks või kui maksed
tasutakse hiljem, jäävad II sambaga liitunud isikule pensionifondi osakud kas üldse välja
laskmata või lastakse välja hilinemisega, kuigi tema palgalt on makse kinni peetud. Sellest
tulenevalt on põhjendatud siduda kohustusliku kogumispensioni makse tasumine lahti üldisest
kohustuste täitmise järjekorrast ning seada selle tasumine esimesele järjekohale kohustuste
täitmise järjekorrast sõltumata.
Eelnõu on planeeritud jõustuma esimesel võimalusel ehk 1. jaanuaril 2022.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu § 1 – kogumispensionide seaduse muutmine
KoPS § 523 lõige 3. Säte reguleerib II samba fondipensioni tähtaega. Selles viidatakse Eesti
Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastatele. Korrektne oleks
aga viidata Statistikaameti vastavatele näitajatele. Eelnõuga jäetakse lõikest sõna „Eesti“ välja
(vt ka eelnõus olevat analoogset KoPS § 601 lõiget 2).
KoPS § 53 lõige 4. Paragrahv reguleerib kolmanda samba ehk täiendava kogumispensioni
üldsätteid. Eelnõuga lisatakse sellesse paragrahvi uus lõige, milles täpsustatakse, kuidas toimub
andmevahetus Pensionikeskuse ning Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa vahel, et tuvastada,
kas isikule on määratud puuduv töövõime, mis annaks talle õiguse minna kolmandast sambast
pensionile ja saada väljamaksete puhul maksuvabastuse.
Puuduva töövõimega isikute kohta vahetab Pensionikeskus andmeid Töötukassaga, kasutades
selleks on-line päringuid. Töövõimetuspensionäridega seonduvalt antakse Pensionikeskusele
õigus koguda ja töödelda sotsiaalkaitse infosüsteemi andmeid töövõimetuspensionäride kohta,
kes on vabatahtliku pensionifondi osakuomanikud. Samasugune infovahetus toimub ka teise
samba puhul.
KoPS § 60 lõiked 1 ja 2. Paragrahv reguleerib väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist.
Eelnõuga lisatakse lõikesse 1 viide käesolevale jaole. Väljamakseid ei tehta mitte üksnes
vabatahtliku pensionifondi tingimustes sätestatud korras, aga ka KoPSi vastavas jaos sätestatud
korras.
Lõige 2 annab õiguse sätestada vabatahtliku pensionifondi tingimustega, millisest vanusest
alates on osakuomanikul õigus väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist, samuti selle, kas
osakuomanikul on õigus väljamaksetele osalise või puuduva töövõime korral. Kolmanda samba
puhul ei piira KoPS väljamaksete tegemist. Maksusoodustuste rakendumine kolmanda samba
väljamaksetele on reguleeritud tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 21, muus osas on aga
väljamaksete tegemine määratletud pensionifondi tingimustega. Nii võib väljamaksete
3
tegemine olla piiranguteta, aga pensionifondi tingimused võivad ka ette näha, et väljamakseid
ei tehta enne kui pensionieas.
Eelnõuga lisatakse lõikesse 2 teine lause, milles täpsustatakse seda, millal saab alustada
vabatahtlikust pensionifondist tähtajalise pensioni maksmist ehk täiendavat fondipensioni.
Täiendava fondipensioni väljamaksetele on õigus osakuomanikul, kellel on jäänud riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni viis aastat, samuti
osakuomanikul, kellele on määratud puuduv töövõime. Sellistel tingimustel rakenduvad ka
kolmanda samba väljamaksete suhtes kehtivad maksusoodustused (TuMS § 21). Isikute puhul,
kes olid kolmanda sambaga liitunud enne 2020. aasta lõppu, jäi kehtima varasem kolmanda
samba pensioniiga – 55 aastat – mis kehtib samamoodi ka täiendava fondipensioni puhul (vt ka
KoPS § 727 lõike 1 muutmist).
KoPS § 601. Eelnõuga lisatakse KoPS uus paragrahv, milles reguleeritakse täiendavat
fondipensioni. Tegemist on teisest sambast tuttavale fondipensionile analoogse lahendusega.
Seni ei olnud tähtajalise pensioni maksmine vabatahtlikust pensionifondist reguleeritud ja
praktikas sellised lahendused ka puuduvad. 1. jaanuaril 2021 aga jõustusid TuMSi muudatused,
mis laiendasid maksuvabastust ka kolmanda samba tähtajalisele pensionile, kus tähtaeg on
määratud vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate alusel. See kehtib nii kindlustusseltsi poolt
makstava pensioni kui pensionifondidest makstava pensioni puhul.
Lõige 1 annab osakuomanikule õiguse kasutada täiendava kogumispensioni saamiseks
täiendavat fondipensioni ja defineerib selle. Tegemist on fondipensioniga, mida makstakse
kõigist vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei võeta
vaid osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud. Kui selliste
osakute tagasivõtmise piirangud langevad ära, võetakse need arvesse järgmise väljamakse
tegemisel väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel.
Lõige 2 reguleerib täiendava fondipensioni tähtaega. Analoogselt teise samba fondipensionile
ja arvestades ka TuMS §-s 21 sätestatut määratakse täiendava fondipensioni tähtaeg aastates ja
arvutatakse väljamaksete kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele vastavate üle-eelmise
kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste
keskmiselt elada jäänud aastate alusel. Tähtaega hakatakse lugema täiendava fondipensioni
avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast. Osakuomanik võib soovi korral määrata
oma täiendavale fondipensionile ka sellest lühema või pikema tähtaja (lõige 3). Lühema
tähtajaga täiendava fondipensioni väljamaksed kuuluvad küll maksustamisele 10%
tulumaksuga, kuid selline paindlikkus on vajalik arvestades, et kogutud summad võivad olla
väga erinevad ja alati ei pruugi väga pikale perioodile jaotatud pension olla seetõttu sobiv
lahendus.
Nagu teise samba puhul, saab ka kolmanda samba fondipensioni väljamakseid lõike 4 kohaselt
teha, kas kord kuus, iga kolme kuu tagant või kord aastas. Väljamaksete sageduse valib
osakuomanik. Kui väljamakseid tehakse iga kolme kuu tagant või kord aastas, tehakse
väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul.
Samuti on lõikes 4 täpsustatud, et kui valitakse kuised väljamaksed, tehakse esimene
väljamakse täiendava fondipensioni avalduse esitamisele järgneval kuul.
Täiendava fondipensioni väljamakse suurus sõltub sellest, mitu osakut väljamakse tegemisel
tagasi võetakse. Osakute arv leitakse samamoodi nagu teise samba fondipensioni puhul. Lõike
5 kohaselt arvutatakse tagasivõtmisele kuuluvate osakute arv iga kord enne väljamakse
tegemist. Selleks jagatakse osakuomanikule kuuluvate osakute arv veel teha jäänud
4
väljamaksete arvuga, arvestades täiendavale fondipensionile määratud tähtaega ja valitud
väljamaksete sagedust. Näiteks, kui fondipension kestab veel 5 aastat ja väljamakseid tehakse
kord kuus, jagatakse järgmise väljamakse eel osakuomanikule sel hetkel veel kuuluvad
vabatahtlike pensionifondide osakud 5 aastaga ja seejärel omakorda 12 kuuga.
Lõikes 6 on täpsustatud, kuidas võetakse osakuid tagasi siis, kui osakuomanikul on neid mitmes
vabatahtlikus pensionifondis. Sellisel juhul jaotatakse väljamakse tegemisel tagasivõtmisele
kuuluv osakute arv eri vabatahtlike pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis
osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse
väljamakse tegemisel tagasi igas vabatahtlikus pensionifondis. Nii on see ka teise samba
fondipensioni puhul.
Lõikes 7 on sätestatud täiendava fondipensioni väljamaksete kuupäevad. Nagu teise samba
puhulgi, teeb Pensionikeskus väljamaksed ära iga kuu 15. kuupäevast 20. kuupäevani. Kui
kokku on lepitud, et väljamakseid tehakse harvema sagedusega, näiteks kord kolme kuu tagant
või kord aastas, toimub väljamakse siis vastava kuu 15. kuupäevast 20. kuupäevani.
Väljamaksete tegemisel lähtub Pensionikeskus õigusaktidest (eelkõige KoPS ja TuMS), aga ka
vabatahtliku pensionifondi tingimustest ning pensionifondivalitseja ja pensionifondi
depositooriumiga sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
Lõikes 8 on reguleeritud, mis saab siis, kui osakuomanik peaks vabatahtliku pensionifondi
osakuid veel juurde omandama või kui tal juhtub olema selliseid osakuid, mille tagasivõtmine
oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille suhtes on sellised piirangud ära
langenud. Kõik sellised osakud võetakse automaatselt arvesse juba järgmise täiendava
fondipensioni väljamakse tegemisel, kui arvutatakse osakute arv, mis selle väljamakse
tegemiseks tagasi tuleb võtta. Täiendav fondipension hõlmab kõiki vabatahtlikke
pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab ja kõiki talle kuuluvaid osakuid. Nii ei ole ka
antud olukorras eeldatud, et osakuomanik omalt poolt midagi tegema peaks, et need hiljem
omandatud osakud või tagasivõtmise piirangutest vabanenud osakud ka arvesse läheksid.
Lõikes 9 on sätestatud, millal täiendava fondipensioni maksmine lõpeb. Fondipension ei paku
eluaegset pensioni, mistõttu lõpeb see ära, kui kõik vabatahtliku pensionifondi osakud on tagasi
võetud ja raha välja ära makstud. Kui osakuomanik peaks surema enne, lõpetab fondipensioni
maksmise surm. Nagu teise samba puhul, saab täiendava fondipensioni maksmise lõpetada ka
osakuomanik omal soovil, esitades selleks vastava avalduse.
KoPS § 602. Eelnõuga lisatakse KoPSi teine uus paragrahv, milles reguleeritakse täiendava
fondipensioni avaldust.
Nagu ka muude avaldustega, saab täiendava fondipensioni avaldust esitada nii
Pensionikeskusele kui kontohalduritele. Andmete loetelu, mis tuleb täiendava fondipensioni
saamiseks esitataval avaldusel märkida, kehtestatakse lõikega 1. Lisaks isikut puudutavatele
andmetele, tuleb kindlasti märkida pangakonto number, millele väljamakseid tegema hakatakse
ning fondipensioni tähtaeg ja väljamaksete saamise sagedus. Viimased kaks valib osakuomanik
ise. Selleks, et väljamaksed oleksid TuMSi kohaselt tulumaksuvabad, peab tähtaeg olema
määratud keskmiselt elada jäänud aastate alusel või olema sellest pikem ning väljamakseid
tuleks teha kord kuus või iga kolme kuu tagant.
Kui isik soovib fondipensioni ise lõpetada, siis sellise avalduse puhul piisab lõike 2 kohaselt
isiku andmetest (nimi, isikukood ja kontaktandmed) ning avalduse esitamise kuupäevast ja
allkirjast. Täiendava fondipensioni lõpetamise avaldus peab samuti olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ja seda saab esitada nii Pensionikeskusele kui
kontohalduritele.
5
Avalduse vormi seaduse ega määrusega ette ei anta. Nagu teise ja kolmanda samba avalduste
puhul üldiselt, tuleb ka täiendava fondipensioni ja selle lõpetamise avaldustel lõigetes 1 ja 2
sätestatud andmed esitada lõike 3 kohaselt Pensionikeskuse ette antud vormil.
Lõikes 4 on kehtestatud avalduste vastuvõtmisest keeldumise alused. Täiendava fondipensioni
maksmise lõpetamise puhul ei saa Pensionikeskus avaldust vastu võtta, kui see ei vasta samas
paragrahvis kehtestatud nõuetele (puudulikud andmed või vorm). Kui avaldus esitatakse
täiendava fondipensioni saamiseks, keeldub Pensionikeskus avalduse vastuvõtmisest lisaks
avalduse mitte nõuetekohasusele ka sellisel juhul avalduse vastuvõtmisest, kui selle esitab isik,
kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust. Näiteks, kui isik ei ole veel kolmanda samba
pensionieas või kui tal ei ole üldse vabatahtliku pensionifondi osakuid.
Lõiked 5 ja 6 reguleerivad avalduse vastuvõtmisest keeldumisest teavitamist. See toimub
sarnaselt teistele kogumispensioni avaldustele. Elektrooniline veateade läheb viivitamata
avalduse esitajale või kui avaldus esitati läbi kontohalduri, siis kontohaldurile, kellel omakorda
tuleb see siis viivitamata avalduse esitanud isikule edastada. Veateates tuuakse välja nii
avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslik alus kui keeldumise põhjendus.
KoPS § 63 lg 3. Paragrahv reguleerib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
kohustuslikke tingimusi. Selle lõikes 3 viidatakse vanaduspensionieale, kuid välja on jäänud
viide riikliku pensionikindlustuse seadusele. Vanaduspensioniiga oli varasemalt defineeritud
KoPSi mõistes § 40 lõikes 1, mida aga muudeti kohustusliku kogumispensioni reformi
seadusega. KoPSi hõlmav definitsioon kadus, kuid vastavalt jäi täpsustamata § 63 lõige 3.
Eelnõuga see parandatakse.
KoPS § 722. Paragrahvis on esitatud puuduvat töövõimet puudutav rakendussäte. Nimelt
loetakse KoPSi mõttes puuduva töövõime tingimus täidetuks ka isikul, kellel on tuvastatud
täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Sättes viidatakse täpsemalt
KoPS § 40 lõikes 11 ja § 63 lõikes 3 sätestatud puuduva töövõime tingimusele. Seoses täiendava
fondipensioni kokkuleppimise õigusega puuduva töövõimega isikul lisatakse nende KoPSi
viidete loetellu ka KoPS § 60 lõige 2.
KoPS § 727 lõige 1. Paragrahvis on kehtestatud kolmanda samba pensioniea üleminekusätted.
Lõike 1 kohaselt rakendatakse KoPS § 63 lõikes 3 sätestatud pensioniiga kindlustusvõtja
suhtes, kelle täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud, ja isiku suhtes, kes
omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
Seoses täiendava fondipensioni regulatsiooni lisandumisega täiendatakse lõikes 1 esitatud
viiteid ka KoPS § 60 lõikega 2. See tähendab, et isikute puhul, kes olid kolmanda sambaga
liitunud enne 2021. aastat, on ka täiendava fondipensioni saamise õigus, kui nad on vähemalt
55-aastased.
3.2. Eelnõu § 2 – maksukorralduse seaduse muutmine
KoPS § 13 lõike 1 kohaselt rakendatakse kohustusliku kogumispensioni makse kohta
maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. MTA kontrollib makse tasumise õigsust,
määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse MKS-s sätestatud korras
ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.
MKS § 3 lõike 4 punkt 1 peegeldab eelnevalt viidatud normi ning sätestab, et MKS-s maksu
kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui
kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. MKS
6
sätestab muuhulgas maksukohustuste tasumise ja tasaarvestamise reeglid ning
maksukohustuste ajatamise alused.
Kohustusliku kogumispensioni maksete tasumise ja ajatamise reeglite muutmine eeldab
MKS-s muudatuste tegemist. Muudatused ei puuduta kohustusliku kogumispensioni makse
kinnipidaja ega selle maksja seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Tööandja peab endiselt
tuvastama kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise vajaduse, kandma kinnipeetud
makse väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks MTA
pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks deklaratsiooni. Muudatusi ei tehta ka füüsilisest
isikust ettevõtja (edaspidi FIE) maksete osas. KoPS § 11 lõike 2 kohaselt, kui FIE on kohustatud
tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, on MTA kohustatud arvutama füüsilise isiku
tuludeklaratsiooni, maksukohustuslaste registri ja pensioniregistri andmete alusel makse
suuruse ning väljastama talle maksuteate tasumisele kuuluva makse suuruse kohta hiljemalt
sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembril. FIE on kohustatud lõike
3 kohaselt makse summa MTA pangakontole sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile
järgneva aasta 1. oktoobriks.
MTA-s algavad kogumispensioni makset puudutavad protsessid pärast tööandjate poolt TSD
esitamist ja deklareeritud summade tasumist. MTA teostab vajalikud kontrollid, arvutab
isikupõhised kogumispensioni maksete summad, leiab kriteeriumitele vastavatest TSD-dest
isikute 2% makse ja sotsiaalmaksu arvelt tehtava 4% makse andmed ning eraldab vastavad
summad iga isiku kohta. Järgneb nimekirjade moodustamine ning nende edastamine ja
kogumispensioni maksete (2% ja 4%) ülekandmine Pensionikeskusele KoPS § 12 alusel. Kui
maksed on Pensionikeskusele laekunud, käivitab ta kohustusliku pensionifondi osakute
väljalaske protsessi.
Juba kehtiva korra kohaselt on kohustusliku kogumispensioni maksete tasumisel eelisjärjekord,
kuid ainult juhul, kui kahe kohustuse täitmise tähtpäev langeb samale päevale (MKS § 105 lg
6 p 11). Juhul, kui ettevõtjal on varasema täitmise tähtpäevaga kohustusi, kaetakse TSD
tasumiseks laekunud summadest tema varasem võlg.
Selleks, et kohustusliku kogumispensioni maksed saaksid kindlamalt tasutud viivitusteta, tuleb
teha muudatusi kohustuste tasumise ja tasaarvestamise korras MKS §-s 105. MKS sätestab
maksukohustuste tasumise ettemaksukonto arvestuses, mis tähendab, et isik ei saa reeglina
valida millist kohustust tasuda. Kohustused loetakse täidetuks kohustuste täitmise tähtpäeva
saabumise, mitte tasumise järjekorras.
MKS § 105 lõige 62. MKS § 105 lõike 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud
maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad tasuma selleks määratud
kontole. Lõike 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised
kohustused kohustuste tekkimise järjekorras. Selleks, et tagada kohustusliku kogumispensioni
makse kohene tasumine, sätestatakse MKS § 105 lõikes 62, et see makse tasutakse või
tasaarvestatakse ettemaksukonto arvestusse kantud vahenditest selle kohustuse tekkimise ajal
sõltumata üldisest kohustusest järgida rahaliste kohustuste tekkimise järjekorda vastavalt MKS
§ 105 lõikele 6.
MKS § 105 lõige 6 sätestab lisaks ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmise järjestuse, milles
kohustusliku kogumispensioni makse asub punktis 11 rahatrahvi ja rahaline karistuse järel teisel
kohal. Viidatud normi ei muudeta, kuna TSD tasumise tähtajale võib sattuda ka muid kohustusi.
Sellisel juhul on kohustusliku pensionikindlustuse maksel endiselt eelisseisund teiste maksete
ees, v.a. rahatrahvi ja rahalise karistuse ees.
7
Kohustusliku kogumispensioni maksete välja arvamisel üldisest kohustuste täitmise
järjekorrast ei ole tarvis teha muudatusi nende asutuse töötajate maksete arvestuses, kelle
koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on KoPS § 11 lõike 4 kohaselt
riigisaladus. Nende maksete arvestus on isikupõhine, peidetud on isiku ja tööandja vaheline
seos.
Muudatus ei puuduta sotsiaalmaksust 4% eraldamise korda. Sotsiaalmaks on tööandja
maksukohustus ja muudatuse eesmärk on välistada füüsilise isiku enda maksukohustuse arvelt
juriidilise isiku maksukohustuste katmine.
MKS § 111 lõige 11. MKS § 111 lõige 1 sätestab maksuhalduri õiguse makseraskustes
maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva
kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Maksuvõlgade ajatamine ei ole
täna maksuliigiti piiratud. Seadus ei anna täna õiguslikku alust MKS § 1 lõikes 6 sätestatud riigi
muude nõuete ajatamiseks. Samas laienevad ajatamise reeglid rahalistele kohustustele, millele
kohaldatakse MKS § 3 lõike 4 kohaselt MKS-is maksu kohta sätestatut, sh kohustusliku
kogumispensioni maksed.
Selleks, et tagada II sambaga liitunud isikule pensionifondi osakute väljalaskmine ilma
viivitusteta, välistatakse kohustusliku kogumispensioni makse tasumise ajatamine.
3.3. Eelnõu § 3 – seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Siinkohal on arvestatud pensioniregistri
pidaja koormust, mis on tingitud erinevatest arendustöödest seoses pensioni kogumise
vabatahtlikuks muutumisega II sambas. Eelnõus esitatud III samba fondipensioni tehniline
lahendus on võimalik ettevalmistada 2022. aasta 1. jaanuariks.
II samba maksete tasumise ja maksuvõlgade puhul on samuti eesmärgiks võetud muudatuste
jõustamine esimesel võimalusel ehk 2022. aasta 1. jaanuarist. Selleks ajaks jõuab MTA valmis
muudatuste rakendamiseks vajalikud arendused. Muudatused kohalduvad selliste kohustusliku
kogumispensioni maksete suhtes, mis seaduse jõustumisel veel tasumata on ja mida 2022. aasta
1. jaanuarist alates deklareerima hakatakse.
3.4. Muudatuste kooskõla põhiseadusega
Vabatahtlike pensionifondide regulatsioon on puutumuses põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 32,
kuivõrd pensionifondi osakud ja nende väärtusele vastav summa on rahas hinnatav nõudeõigus.
PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku
nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase
ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus
pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Samuti
sätestab PS § 32, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused saavad tuleneda vaid seadustest. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti
kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus
peab olema tagatud. Eelnõus esitatud muudatused ei sea täiendava kogumispensioniga liitunud
isikutele täiendavaid kohustusi, küll aga võimaldavad tähtajalist pensionit vabatahtlikest
pensionifondidest. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus esitatud muudatusi pidada
põhiseadusega kooskõlas olevaks.
8
Rahaliste kohustuste kinnipidamisel ja nende maksmisel on vähene puutumus PS §-s 31
sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamisega ja PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega. II
samba pensionifondiga liitunud isiku jaoks on tema tasult makse kinnipidamisel ja
Pensionikeskusele edasikandmisel puutumus omandipõhiõigusega.
Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte luua põhjendamatuid
takistusi ettevõtluseks. Üldist ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või
kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse1. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab ka see, kui
ettevõtlusvabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.2 Riigikohus on selgitanud, et
PS § 31 teine lause, mis lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele, annab
seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada
sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest.3
Arusaadavalt ei tohi sellised piirangud kahjustada ettevõtjate huvi või õigust rohkem, kui seda
normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Piirangud peavad olema proportsionaalsed
soovitud eesmärgiga.
Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja
omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada
oma elu ise omal vastutusel. Eraldi kaitse all on Riigikohtu praktikast tulenevalt avalik-
õiguslikud subjektiivsed õigused sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Ennekõike on senise
kohtupraktika kohaselt käsitluse all olnud pensioniga seotud õigused.4
Sisuliselt saavad kitsendused olla üksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi
säilimist. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata
omanikke ebamõistlikult.5 Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et PS § 32 lg 2 teine lause
näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusreservatsiooni. Seega võib omandiõigust
piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-ga vastuolus6.
Ettevõtlusvabadust piiravad väga vähesel määral KoPS-st ja MKS-st tulenevad maksete
kinnipidamise ja tasumisega seotud kohustuste täitmisega kaasnev halduskoormus.
Muudatused seda halduskoormust ei muuda, mistõttu uut või täiendavat ettevõtlusvabaduse
riivet muudatuste rakendamine kaasa ei too. Kohustus kohustusliku kogumispensioni maksete
kinnipidamiseks tuleneb KoPS-st ning seda korda ei muudeta. Muudatus ei puuduta ka
kohustust TSD-l deklareeritud summad tasuda õigeaegselt.
Eraldi küsimus on, kas või millisel määral võib isiku ettevõtlusvabadust või omandipõhiõigust
riivata reegel, mille kohaselt ta ei saa tasuda oma maksuvõlga teise isiku tasust kinnipeetud
maksete arvelt. Eelnõuga luuakse uus reegel kohustusliku kogumispensioni makse tasumiseks
olukordades, kus makse tegijal on maksuhalduri ees täitmata kohustusi. See tähendab, et
maksukohustuslase võlgnevusi ei saa tasuda teise isiku töötasust kinnipeetud kohustusliku
kogumispensioni maksete arvelt. Isikul, kellele makstavast tasust II samba pensionimaksed
kinni peeti, on õigustatud ootus, et maksed jõuaksid Pensionikeskusesse ning talle väljastatakse
selle eest kohases suuruses pensionifondi osakuid. Tal puudub võimalus teha neid makseid ilma
kinnipidaja vahenduseta, mistõttu sõltub tema pensionivara suurus muuhulgas sellest, kas või
millises mahus täidab kinnipidaja oma seadusest tulenevaid kohustusi.
1
RKPJKo 3-4-1-6-00.
2
RKPJKo 3-4-1-1-02.
3
O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/20. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKHKo 3-3-1-75-15.
4
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne: https://pohiseadus.ee/sisu/3503
5
Samas
6
RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37
9
Kuna maksete kinnipidaja ettevõtlusvabadus ja omandipõhiõigus vastandub II sambaga
liitunud isikute omandipõhiõigusele, tuleb neid piiranguid pidada põhjendatuks ja
proportsionaalseks. Maksete kinnipidajal ei saa olla õigustatud ootust tasuda kinni peetavate
summadega enda võlgnevusi.
Samad kaalutlused kohalduvad ka kohustusliku kogumispensioni maksete ajatamise
välistamisel.
Muudatused tagavad kohustusliku kogumispensioni maksete senisest kiirema ja kindlama
jõudmise kohustuslikesse pensionifondidesse, mistõttu tuleb muudatusi pidada põhiseadusega
kooskõlas olevaks.
4. Terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „täiendav fondipension“. Tegemist on tähtajalise
pensioniga vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakuomanik võib vabatahtliku
kogumispensioni saamiseks valida. Täiendava fondipensioni väljamakseid tehakse
kokkulepitud tähtajani. Kui osakuomanik omab osakuid mitmes vabatahtlikus pensionifondis,
võetakse väljamaksete tegemisel tagasi tema osakuid kõigis neis pensionifondides.
5. Eelnõu kooskõla euroopa liidu õigusega
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1. Täiendav fondipension
2020. aasta lõpu seisuga oli III sambaga liitunud kokku 167 200 inimest. Neist 46 500 inimesel
oli sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustusleping ja 120 700 inimest omas vabatahtliku
pensionifondi osakuid.
Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud isikute keskmine vanus oli 2020. aasta
lõpu seisuga 52 aastat ja vabatahtlike pensionifondide osakuomanikel 34 aastat.
Kokku võttis III sambast raha välja 2020. aastal 3 900 inimest (2019. aastal oli neid üle 4 160).
Keskmine väljamakse vabatahtlikest pensionifondidest oli 2020. aasta viimases kvartalis 1 440
eurot. Küllaltki suures osas võetakse raha III sambast välja enne 55. eluaastat, mis on enne
2021. aastat III sambaga liitunutel III samba pensionieaks. 26% kõigist väljamaksetest tehti
enne III samba pensioniiga. Kokku maksti 2020. aastal nii välja 2,2 miljonit eurot.
III samba pensioniealisi inimesi (üle 55-aastased) oli kokku umbes 32 000, kellest omakorda
18 500 kindlustuses ja 13 500 vabatahtlikes pensionifondides. Väljamakseid said neist 2020.
aastal 2 900 inimest. III sambast pensionile jäämist on edasi lükanud umbes 29 100 inimest. III
sambaga liitunutest oli samal ajal riiklikus vanaduspensionieas vaid umbes 6 500 inimest,
kellest 4 630 ei ole samuti veel III sambast pensioni välja võtma hakanud.
Eluaegse pensioni, mis oli kuni 2021. aastani ainus pensioni saamise viis, millelt tulumaksu ei
pidanud maksma, oli 2020. aasta lõpu seisuga valinud umbes 100 inimest. Ülejäänud juhtudel
on väljamakseid tehtud III samba pensionieas, maksumääraga 10%. 2020. aastal maksti nii
kokku välja 8,5 miljonit eurot.
10
2020. aasta lõpu andmetel puudutab eelnõus esitatud täiendav fondipension potentsiaalselt
umbes 29 100 inimest, kes on jätnud III sambast pensionile veel minemata. Samuti igal
järgneval aastal neid, kes III samba pensioniikka jõuavad. Täiendav fondipension ei ole siiski
ainus väljamaksete lahendus III sambas. Raha saab välja võtta ka sõlmides täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingu. Samuti võib kogutud raha korraga välja võtta.
Eelnõuga täpsustatakse vaid täiendava fondipensioni tehnilist lahendust. Maksusoodustus
sellisele pensionile kehtib juba alates 1. jaanuarist 2021. III samba pensionärile annab täiendav
fondipension lisavõimaluse saada pensionit ilma, et sellelt tuleks tasuda tulumaksu. Kui praegu
saab selleks kasutada vaid tähtajalist või eluaegset täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingut, siis eelnõuga lisandub valikusse tähtajaline pension vabatahtlikest
pensionifondidest. Et pensioni suurus ei kujuneks liiga väike, peaks III sambasse olema
kogutud piisavalt suur summa. Näiteks, kui minna pensionile kohe 55-aastaselt, tuleb täiendava
fondipensioni väljamakseid teha vähemalt 27 aastat, et need oleksid tulumaksuvabad. Selleks,
et saada III sambast pensioni näiteks 100 eurot kuus, peaks sinna praegu olema kogutud üle
32 000 euro, kui minna pensionile 55-aastaselt. Kuivõrd täiendava fondipensioni puhul
investeeritakse raha pensionifondides edasi, sõltub väljamakse suurus muidugi ka
pensionifondi osaku väärtusest.
Kui populaarseks kujuneb täiendav fondipension, on keeruline prognoosida. Et väljamaksete
valik on nüüd ka II sambas vaba ja alates jaanuarist 2021 on väljamaksete maksureeglid
samasugused kui III sambas, saab võrdluseks vaadata esimest II samba kogemust. 31. märtsi
seisuga on II sambast pensionile läinutest 99% võtnud oma raha korraga välja ja vaid 1% on
valinud tähtajalise või eluaegse pensioni lahenduse.
Eelnõu rakendamine eeldab Pensionikeskuselt vastavat arendust. Kuivõrd täiendav
fondipension on väga sarnane II sambas juba eksisteerivale fondipensionile, on selle
juurutamine ka selle võrra lihtsam. Vajalikud arenduskulud kaetakse hankelepingu raames
kogumispensioni reformi jaoks Rahandusministeeriumiga kokku lepitud kulude alusel
Pensionikeskuse võetavatest teenustasudest.
Samuti eeldab eelnõu kontohalduritelt valmisolekut täiendava fondipensioni avaldusi vastu
võtta.
6.2. II samba maksed ja maksuvõlad
Sihtrühmaks on kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise kohustusega isikud ning
FIE-d, kes tasuvad ise kohustusliku kogumispensioni makseid. Isikuid, kes igakuiselt TSD-d
esitavad, on umbes 100 000, mistõttu võib antud sihtrühma pidada suureks. Eelnõuga ei panda
neile täiendavaid kohustusi ning kõne all olevad maksed ei moodusta suurt osa nende
maksukohustustest. Kui ka juhtub, et varasemast võlast jääb väike osa tasumata II samba
maksete tasumise tõttu, siis ei too see kaasa olulist majanduslikku mõju. Neil ei peaks olema
ka õiguspärast ootust teise isiku tasust kinnipeetud makse arvelt enda kohustuste täitmiseks.
Samuti ei ole kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidajate ega FIE-de jaoks olulist
majanduslikku mõju II samba maksete ajatamata jätmisel, kuivõrd maksed olemuslikult ei
moodusta olulist osa koguvõlgnevuses. Nende summade tasumine ajakava väliselt ei too kaasa
makseraskuste süvenemist.
11
Ühtlasi on muudatuse sihtrühmaks II sambaga liitunud isikud, kelle tasult kohustusliku
kogumispensioni makseid kinni peetakse. II sambaga on liitunud üle 770 000 inimese7, kellest
2020. aasta andmetel omakorda olid aktiivsed investorid, st tegid sissemakseid, alla 500 000
inimese. Seega saab ka antud sihtrühma pidada suureks. Pensionikogujate jaoks on muudatusel
oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju, kuna see tagab pensionifondi osakute senisest kiirema
ja kindlama väljalaske, sest välistatakse võimalus, et isiku tehtud maksete arvelt tasutakse
juriidilise isiku maksuvõlgasid või need maksed ajatatakse.
Riigiasutustest kuulub muudatuste sihtrühma MTA, sihtrühma suurus on väike. Kohustusliku
kogumispensioni maksete tasumine ettemaksukonto arvestuses korraldatakse automatiseeritult,
mistõttu muudatus ei too vahetult kaasa täiendavaid tööülesandeid.
Ka ei too MTA jaoks märkimisväärselt täiendavaid ülesandeid kaasa kohustusliku
kogumispensioni maksete ajatamata jätmine, kuna väiksemate võlgade tasumise ajatamine on
korraldatud automatiseeritult ning muudel juhtudel tuleb isiku kohustused ja maksevõime üle
hinnata igal juhul „käsitööna“.
Kohustusliku kogumispensioni maksete võlgnevuse suurus on ajas pidevalt muutuv. 2021.
aasta 1. juuni seisuga on juriidiliste isikute võlg 326,6 miljonit eurot, millest kohustusliku
kogumispensioni maksete võlg on 2,5 miljonit. Juriidilisest isikust maksumaksjatest on võla
olemasolul 78,2% summas 316,7 miljonit eurot võlgu kauem kui 2 kuud ja kõigist võlgnikest
47% summas 265,5 miljonit eurot on võlgu kauem kui üks aasta. Ligikaudu 80-90% sellistel
juhtudel lähevad juriidilise isiku võla olemasolul laekumised kõigepealt teiste nõuete, mitte
kohustusliku kogumispensioni maksete katteks.
Möödunud perioodide osas võib välja tuua, et alates 2009. aastast kui loodi ettemaksukonto
arvestuse süsteem, on maksuhaldur maha kandnud 8 863 ettevõttel ligikaudu 1,57 miljonit eurot
kohustusliku kogumispensioni maksete võlga nii, et kõigepealt tasuti II samba maksete
laekumiste arvelt muud võlga ning maksete katteks lõpuks raha ei laekunudki.
See tähendab, et võlgnevuste korral kaetakse jooksvas perioodis laekuva kohustusliku
kogumispensioni makse arvelt juriidilise isiku varasema tähtpäevaga maksuvõlga. Alles peale
varasemate võlgade tasumist saab tasutuks kohustusliku kogumispensioni makse ja
maksuhalduril tekib võimalus see Pensionikeskusele kanda.
Muudatuste koondmõju on seega positiivne, kuna võimaldab kõrvaldada olukorra, kus isiku II
samba maksed ei jõua Pensionikeskusesse või jõuavad sinna hilinemisega.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
III sambaga seonduvalt reguleerib eelnõu 1. jaanuaril 2021 jõustunud maksusoodustuse
kasutamise tehnilist lahendust ega eelda riigilt või kohalikult omavalitsuselt täiendavaid
tegevusi ega too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid.
Kohustusliku kogumispensioni maksete tasumiseks väljaspool üldist kohustuste täitmise
järjekorda ning nende välistamist ajatamisest väiksemate summade korral on tarvis kohandada
MTA infosüsteeme. Nende muudatuste rakendamine eeldab ka IT arenduste tegemist. MTA
saab selleks kasutada kogumispensioni reformi elluviimiseks ettenähtud alles jäänud rahalisi
vahendeid. Täiendavaid vahendeid riigieelarvest taotleda ei ole tarvis.
7
Hõlmab ka inimesi, kes on teinud avalduse II sambast lahkumiseks, kuid on seletuskirja koostamise ajal veel II
sambas.
12
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust
muuta olemasolevaid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Siinkohal on arvestatud pensioniregistri
pidaja koormust, mis on tingitud erinevatest arendustöödest seoses pensioni kogumise
vabatahtlikuks muutumisega II sambas. Eelnõus esitatud III samba fondipensioni tehniline
lahendus on võimalik ettevalmistada 2022. aasta 1. jaanuariks.
II samba maksete tasumise ja maksuvõlgade puhul on samuti eesmärgiks võetud muudatuste
jõustamine esimesel võimalusel ehk 2022. aasta 1. jaanuarist. Selleks ajaks jõuab MTA valmis
muudatuste rakendamiseks vajalikud arendused. Muudatused kohalduvad selliste kohustusliku
kogumispensioni maksete suhtes, mis seaduse jõustumisel veel tasumata on ja mida 2022. aasta
1. jaanuarist alates deklareerima hakatakse.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning
arvamuse andmiseks AS-le Pensionikeskus, MTÜ-le FinanceEstonia, MTÜ-le Eesti Pangaliit,
Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Maksumaksjate Liidule.
Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2021
(allkirjastatud digitaalselt)
13
EELNÕU
Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seadus
§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 523 lõikest 3 jäetakse välja sõna „Eesti“;
2) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 3, § 60 lõikes 2 ja § 64 lõikes 11 sätestatud õiguste
tuvastamiseks ning tulumaksuseaduse § 21 lõike 4 punkti 1 kohaldamiseks on registripidajal
õigus koguda ja töödelda sotsiaalkaitse infosüsteemi andmeid nende töövõimetuspensionäride
kohta, kes on käesoleva seaduse kohaselt omandanud vabatahtliku pensionifondi osakuid.
Puuduva töövõimega isikute kohta vahetab registripidaja andmeid Töötukassaga.“;
3) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse sõna „väljamakseid“ sõnadega „väljamakseid käesolevas
jaos ja“;
4) paragrahvi 60 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Õigus käesoleva seaduse §-s 601 sätestatud täiendava fondipensioni väljamaksetele tekib, kui
osakuomanikul on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka
jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti siis, kui osakuomanikul on tuvastatud puuduv töövõime.“;
5) seadust täiendatakse §-dega 601 ja 602 järgmises sõnastuses:
„§ 601. Täiendav fondipension
(1) Osakuomanik võib kõigist vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakuid ta omab,
täiendava kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni (edaspidi täiendav
fondipension). Arvesse ei võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse
alusel keelatud.
(2) Täiendava fondipensioni tähtaeg määratakse aastates ja arvutatakse väljamaksete
kokkuleppimise ajal osakuomaniku vanusele vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta
Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud täisaastateks ümardatud
aastate alusel. Täiendava fondipensioni tähtaega hakatakse lugema täiendava fondipensioni
avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast.
(3) Osakuomanik võib määrata täiendavale fondipensionile käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatust lühema või pikema tähtaja.
(4) Kas väljamakseid tehakse kord kuus, iga kolme kuu tagant või kord aastas, määrab
osakuomanik. Kui väljamakseid tehakse iga kolme kuu tagant või kord aastas, tehakse
väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul. Kui väljamakseid tehakse kord kuus,
tehakse esimene väljamakse täiendava fondipensioni avalduse esitamisele järgneval kuul.
1
(5) Väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, jagades
osakuomanikule kuuluvate osakute arvu veel teha jäänud väljamaksete arvuga, arvestades
täiendavale fondipensionile määratud tähtaega ja valitud väljamaksete sagedust.
(6) Kui osakuomanikul on mitme vabatahtliku pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse
tegemisel tagasivõtmisele kuuluv osakute arv eri vabatahtlike pensionifondide vahel vastavalt
igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud,
mis võetakse väljamakse tegemisel tagasi igas vabatahtlikus pensionifondis.
(7) Registripidaja korraldab vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja
osakuomanikule väljamakse tegemise iga täiendava fondipensioni väljamakse kuu 15.
kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes valitud väljamaksete sagedusest, õigusaktidest,
vabatahtliku pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja
pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
(8) Kui täiendav fondipension on juba kokku lepitud ja osakuomanik omandab vabatahtliku
pensionifondi osakuid või tema pensionikontol on vabatahtliku pensionifondi osakuid, mille
tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise
piirangud on ära langenud, võetakse need osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel
väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel.
(9) Täiendava fondipensioni väljamaksmine lõpetatakse:
1) pärast osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmist ja talle vastava väljamakse
tegemist;
2) osakuomaniku surma korral või
3) osakuomaniku vastava avalduse esitamise korral.
§ 602. Täiendava fondipensioni avaldus
(1) Täiendava fondipensioni saamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse:
1) isiku nimi;
2) isiku isikukood;
3) isiku kontaktandmed;
4) isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud
pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud;
5) täiendava fondipensioni tähtaeg;
6) väljamaksete tegemise sagedus;
7) avalduse esitamise kuupäev;
8) isiku allkiri.
2
(2) Täiendava fondipensioni maksmise lõpetamiseks esitab isik kontohaldurile või
registripidajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 8 nimetatud andmed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja
ette antud vormil.
(4) Registripidaja keeldub täiendava fondipensioni maksmise lõpetamise avalduse
vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja
keeldub täiendava fondipensioni avalduse vastuvõtmisest, kui:
1) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust;
2) registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas
paragrahvis kehtestatud nõuetele.
(5) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata
avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise
veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust.“;
6) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse sõna „vanaduspensioniikka“ sõnadega „riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka“;
7) paragrahvis 722 asendatakse tekstiosa „§ 40 lõikes 11“ tekstiosaga „§ 40 lõikes 11, § 60 lõikes
2“;
8) paragrahvi 727 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Täiendava kogumispensioni korral rakendatakse käesoleva seaduse § 60 lõike 2 teises
lauses ja § 63 lõikes 3 sätestatud pensioniiga kindlustusvõtja suhtes, kelle täiendava
kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud, ja isiku suhtes, kes omandab vabatahtliku
pensionifondi osakuid esmakordselt 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“.
§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:
„(62) Kohustusliku kogumispensioni makse tasutakse või tasaarvestatakse selleks määratud
kontole kantud vahenditest makse tasumise tähtpäeval arvestamata käesoleva paragrahvi lõike
6 esimeses lauses sätestatud kohustuste tekkimise järjekorda.“;
2) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kohustusliku kogumispensioni makse tasumist ei ajatata.“.
3
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/21-0841 - Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.07.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/797f1dda-e596-4127-83c6-08895dcc6617
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/797f1dda-e596-4127-83c6-08895dcc6617?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main