Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie nr
[email protected]
Meie 17.06.2021 nr 6-8/211144/2104115
Töötasu hüvitise ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine sama kalendrikuu eest
Lugupeetud Siret Kotka
Annan Riigikogu sotsiaalkomisjonile märku probleemist, mis on tekkinud seoses sellega, et
Eesti Haigekassa on asunud paljudelt inimestelt tagasi nõudma ajutise töövõimetuse hüvitist, mis
maksti inimestele välja 2020. aasta kevadel eriolukorra ajal üheaegselt töötasu hüvitisega.
Seoses SARS-CoV-2 puhanguga 2020. aasta kevadel tekkis vajadus osa töötajate sissetuleku
kompenseerimiseks, kuna nende töökoha säilimine oli kehtestatud piirangute tõttu ohtu sattunud.
Vabariigi Valitsus otsustas 20. märtsil 2020, et neile inimestele hakatakse ajutiselt maksma töötasu
hüvitist, mille kehtestamisel oli eeskujuks Eesti Töötukassa makstav koondamishüvitis.
2020. aasta 23. märtsist kuni 1. juunini kehtinud töötasu hüvitise maksmise tingimusi ja korda
reguleeris tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 41 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse
määrusega kehtestatud tööhõiveprogrammi 2017−2020 § 191. Nii tööandjad kui ka töövõtjad on
tunnistanud, et töötasu hüvitis oli efektiivne meede kriisi mõjude vähendamiseks.
Eesti Haigekassa on asunud töötasu hüvitist saanud inimestelt tagasi nõudma ravikindlustuse
seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitist, mida maksti inimestele samal kuul, kui nad
said töötasu hüvitist. Eesti Haigekassa nõuab hüvitist tagasi ka siis, kui pole põhjust kahelda, et
inimene oli sel perioodil haige või hooldas haiget pereliiget.
Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa on avaldanud arvamust, et kui inimene oli haige või
hooldas haiget pereliiget, pole Eesti Haigekassal alust hüvitise tagasimaksmist nõuda.
Eesti Haigekassa on jäänud selle juurde, et ravikindlustuse seaduse kohaselt on tal õigus esitada
töötajatele tagasinõuded. Nii on 2020. aasta kevadel töötasu hüvitist saanud inimesed pandud
olukorda, kus nad ei saa aru, kas ja miks nad peaksid Eesti Haigekassa nõuet täitma, sest nad ei
ole saanud hüvitiste maksmise tingimusi mõjutada, nad on järginud reegleid ega ole riiki petnud
ning avalik võim esitab hüvitiste maksmise õiguspärasuse kohta vastuolulisi seisukohti.
Õiguskantslerile teadaolevalt on mõned inimesed pöördunud Eesti Haigekassa tagasinõude
vaidlustamiseks kohtusse.
Probleemi lahendamise teeb keerulisemaks see, et Riigikogu ei osalenud töötasu hüvitise
maksmise tingimuste ja korra kindlaksmääramises ning ei ole otsustanud, kas inimesel on õigus
saada sama kalendrikuu eest nii kuupõhiselt makstavat töötasu hüvitist kui ka osa päevade eest
2
ajutise töövõimetuse hüvitist. Kuna Vabariigi Valitsus on tuginenud töötasu hüvitise loomisel
Riigikogu antud volitusele, tuleks Riigikogu tahe välja selgitada TTTS §-s 41 antud volitusele
tuginedes. Volitusnormist ega muudest TTTS sätetest ei selgu, kuidas suhestuvad omavahel TTTS
alusel kehtestatud määrusega antud hüvitised ja teiste seaduste alusel antud hüvitised. Ka ei ole
päriselt selge, kui avar volitus on antud TTTS §-ga 41 Vabariigi Valitsusele tööturumeetmete
kehtestamiseks. Kui volitus hõlmab uute tööturutoetuste loomist, jääb siiski selgusetuks, mil
määral tuleb nende hüvitistega arvestada teiste avaliku võimu antavate asendussissetulekute
määramisel.
Palun Riigikogu sotsiaalkomisjonil seda küsimust arutada ning selgitada Riigikogu tahet TTTS §-
s 41 sätestatud volituse andmisel. Sealhulgas palun Riigikogu sotsiaalkomisjonil kaaluda võimalust
TTTS §-s 41 sätestatud volitusnormi täpsustada. Palun selgitage, kas Riigikogu poolt
Eesti Haigekassale ette nähtud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasinõude õigus hõlmab kirjeldatud
olukorda. Ootan sotsiaalkomisjoni vastust hiljemalt 2021. aasta septembri lõpuks.
Töötasu hüvitis
1. Töötasu hüvitis oli sotsiaalmaksuga maksustatud hüvitis, mille suurus ei sõltunud inimese
jooksva kuu töötasust, vaid tema varasema töötasu suurusest. Töötasu hüvitist käsitati tööandja
makstud töötasuna, inimene ise töötasu hüvitist taotlema ei pidanud. Hüvitist maksis
Eesti Töötukassa töötajale tööandja nimel tööandja esitatud andmete ja töötuskindlustuse
andmekogus olevate andmete alusel terve kalendrikuu eest. Töötasu hüvitise maksmine ei sõltunud
sellest, kas inimene oli sel kuul ajutiselt töövõimetu või mitte, välja arvatud siis, kui inimene sai
ajutise töövõimetuse hüvitist kogu kuu vältel. Töötasu hüvitise suurust päeva kaupa arvestada ei
olnud võimalik, kuna Eesti Töötukassal ja sageli ka tööandjatel puudusid täpsed andmed inimese
töövõimetuslehel olemise kohta (kasvõi näiteks seetõttu, et inimesed said mingil perioodil ise
töövõimetuslehti avada).
Eesti Haigekassa tagasinõuded
2. Kui inimene saab sama perioodi eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis
ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 1 punkti 5 kohaselt ajutise töövõimetuse hüvitist talle ei maksta.
Selle sätte alusel asus Eesti Haigekassa pärast esimese koroonaviiruse puhangu lõppu valikuliselt
inimestelt neile makstud ajutise töövõimetuse hüvitist tagasi nõudma.
3. On võimalik, et ajutise töövõimetuse eest makstav hüvitis on suurem, kui töötasu hüvitist
oleks makstud ainult ajutise töövõimetuse perioodi eest ja ajutise töövõimetuse hüvitise asemel.
4. 2021. aastal koroonaviiruse teise puhangu ajal töötasu hüvitistega samal kuul makstud
ajutise töövõimetuse hüvitist tagasi ei nõuta, kuid kui inimene oli töövõimetuslehel terve
kalendrikuu, siis selle kuu eest töötasu hüvitist ei maksta.
Riigikogu roll hüvitiste maksmise üle otsustamisel
5. Põhiseadus näeb ette, et seadused ja muud õigusaktid peavad olema piisavalt selged ja
arusaadavad, et isikul oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust
sellele vastavalt (vt nt Riigikohtu otsus asjas 5-19-38, p 68). Praegu puudub riigi makstud hüvitiste
saamise suhtes õigusselgus. Näiteks ei ole üheselt arusaadav,
3
kuidas vastab üldistele asendussissetuleku tagamise põhimõtetele see, et osa inimesi sai
riigilt ühel ajal kaht hüvitist, mis kogusummas võisid kujuneda suuremaks, kui oli inimese
tavapärane töötasu;
kas Eesti Haigekassa haldab oma vahendeid heaperemehelikult, kui ta inimestelt, kes on
saanud kogu kalendrikuu eest sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, sama kuu jooksul saadud
ajutise töövõimetuse hüvitist tagasi ei nõua;
kas Eesti Haigekassal on õigus valikuliselt ajutise töövõimetuse hüvitist tagasi nõuda
inimestelt, kes olid töötasu hüvitise saamise kalendrikuul osa päevi töövõimetuslehel;
kas Eesti Haigekassal on õigus hüvitist tagasi nõuda isegi siis, kui ajutise töövõimetuse
hüvitis oli nende kalendripäevade eest suurem, kui oleks olnud sama perioodi eest
arvestatav töötasu hüvitis;
kas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ajutiselt makstava hüvitise saamine on
piisav alus, et seaduse kohaselt makstud suurem hüvitis inimeselt tagasi nõuda jne.
6. Põhiseaduse § 3 lõike 1 kohaselt otsustab kõik olulised küsimused Riigikogu. Täitevvõim
saab Riigikogu selgelt piiritletud raamides otsustada vähem olulised ja täpsustavad küsimused.
TTTS §-s 41 on Vabariigi Valitsusele antud avar volitus tööhõiveprogrammi kehtestamiseks, mis
tähendab, et Riigikogu on jätnud end mitmete kaalukate otsuste tegemisest kõrvale.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa
Merle Malvet 693 8426
[email protected]