Maaeluministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
14.06.2021 nr 1-4/21/3097
Riigik
Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse
eelnõu. Eelnõu on eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume esitada arvamus ja ettepanekud kahekümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude
infosüsteemis (EIS) esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Lisa 1. Rakendusaktide kavandid
4. Lisa 2. Vastavustabel
Teadmiseks: vastavalt jaotuskavale
Dagny Kungus, 626 0735
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
__.06.2021
Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise
seadus
§ 1. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 73 järgmises sõnastuses:
„§ 73. Plastijäätmed
(1) Plastijäätmed on jäätmed, mis koosnevad plastist, oksüdantide toimel lagunevast plastist või
biolagunevast plastist.
(2) Plast on materjal, mis koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006,
mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja
millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94
ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ,
93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1—850) artikli 3 punktis 5 määratletud
polümeerist ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote
peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt
modifitseeritud.
(3) Oksüdantide toimel lagunev plast on plastmaterjal, mis sisaldab lisaaineid, mis
oksüdeerumise käigus lagundavad plastmaterjali mikroosakesteks või põhjustavad selle
keemilise lagunemise.
(4) Biolagunev plast on plast, millest jääb füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena järele
vaid süsinikdioksiid, biomass ja vesi ning mis on kompostimise ja anaeroobse lagunemise
tulemusena taaskasutatavad pakendeid käsitlevate Euroopa standardite järgi.“;
2) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) vähendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmist või hoiduda sellest.“;
3) seadust täiendatakse §-dega 222–226 järgmises sõnastuses:
„§ 222. Plasttooted
(1) Ühekordselt kasutatav plasttoode on täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis
ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see tootjale uuesti täitmiseks
tagastada või seda ei ole kavandatud eesmärgiga korduskasutada nii, et toode ringleks oma
olelusringi jooksul mitu korda.
(2) Korduskasutatav plasttoode on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul
vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt toote kasutusotstarbest, -võimalustest ja -kõlblikkusest.
1
(3) Plasttooted on korduskasutatavad, kui need vastavad komisjoni määrusele (EÜ) nr 10/2011,
toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12,
15.1.2011, lk 1—89).
§ 223. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piirang
Turule on keelatud lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid:
1) vatitikuvarred, välja arvatud need, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi
2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117,
5.5.2017, lk 1–175), kohaldamisalasse;
2) söögiriistad - noad, kahvlid, lusikad ja söögipulgad;
3) taldrikud;
4) joogikõrred, välja arvatud need, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2017/745 kohaldamisalasse;
5) joogisegamispulgad;
6) õhupallide varred ja selliste varte mehhanismid, mis kinnitatakse õhupallide külge nende
toestamiseks, välja arvatud tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks mõeldud
õhupallide, mida tarbijatele ei turustata, varred ja selliste varte mehhanismid.
§ 224. Oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodete turule laskmise piirang
Turule on keelatud lasta mis tahes tooteid, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast
plastist.
§ 225. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete märgistamine
(1) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava niisutatud pühkepaberi ja hügieenisideme ning
tampooni ja aplikaatoriga tampooni pakendi märgistamisel võetakse arvesse komisjoni
rakendusmääruses (EL) 2020/2151, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta)
lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta
(ELT L 428, 18.12.2020, lk 57—67), esitatud nõudeid.
(2) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 226 kasutatakse termineid järgmises
tähenduses:
1) ühekordselt kasutatav plasti sisaldav hügieeniside on käesoleva seaduse kohaselt
hügieenivahend, mida kasutatakse isikliku hügieeni tarbeks tavaliselt suurema vedelikukoguse
imamiseks ja säilitamiseks ning mis on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks;
2) ühekordselt kasutatav plasti sisaldav tampoon ja selle aplikaator on käesoleva seaduse
kohaselt ühekordselt kasutatav menstruaaltsükli hügieenitarve, mis on mõeldud isikliku
hügieeni tarbeks.
§ 226. Ühekordselt kasutatavast plasttootest teadlikkuse suurendamise meetmed
(1) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja aplikaatoriga
tampooni müügikoht peab tarbijat teavitama korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavusest
ning jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise negatiivsest mõjust keskkonnale ning
kanalisatsioonivõrgule.
2
(2) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja aplikaatoriga
tampooni maaletooja peab tarbijat teavitama jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise
negatiivsest mõjust keskkonnale ning kanalisatsioonivõrgule.
(3) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja aplikaatoriga
tampooni maaletooja toote reklaam peab sisaldama teavet, et tegemist on tootega, mis sisaldab
plasti ning mille mittenõuetekohasel kõrvaldamisel on negatiivne mõju keskkonnale ja
kanalisatsioonivõrgule.“;
4) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 110–114 järgmises sõnastuses:
„(110) Plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, müük
sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule plasti
sisaldavaid kalapüügivahendeid;
2) füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL,
tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/ (ELT L 304,
22.11.2011, lk 64-88), artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepinguga laseb majandus- või
kutsetegevuse korras Eesti turule plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid;
3) füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või
muudele kasutajatele plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, kuid tema tegevuskoht on teises
Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.
(111) Niisutatud pühkepaberi tootja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, müük
sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule
ühekordselt kasutatavat niisutatud pühkepaberit;
2) füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL
artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti
turule ühekordselt kasutatavat niisutatud pühkepaberit;
3) füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või
muudele kasutajatele ühekordselt kasutatavat niisutatud pühkepaberit, kuid tema tegevuskoht
on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.
(112) Õhupalli tootja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, müük
sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule
ühekordselt kasutatavaid õhupalle;
2) füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL
artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti
turule ühekordselt kasutatavaid õhupalle;
3) füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või
muudele kasutajatele ühekordselt kasutatavaid õhupalle, kuid tema tegevuskoht on teises
Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.
(113) Filtriga tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootja käesoleva
seaduse tähenduses on:
1) füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, müük
sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule
3
ühekordselt kasutatavaid filtriga tubakatooteid või koos tubakatoodetega kasutamiseks
turustatud filtreid;
2) füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL
artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti
turule ühekordselt kasutatavaid filtriga tubakatooteid või koos tubakatoodetega kasutamiseks
turustatud filtreid;
3) füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või
muudele kasutajatele ühekordselt kasutatavaid filtriga tubakatooteid või koos tubakatoodetega
kasutamiseks turustatud filtreid, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis
või väljaspool Euroopa Liitu.
(114) Käesoleva seaduse lõikes 111 nimetatud plasti sisaldava kalapüügivahendi tootjana ei
käsitata isikut, kelle tooted on käsitsi valmistatud.“;
5) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7–10 järgmises sõnastuses:
„7) plasti sisaldavad kalapüügivahendid ja nende osad;
8) niisutatud pühkepaber;
9) õhupallid;
10) filtriga tubakatoode ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatav filter.“;
6) paragrahvi 25 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7–10 järgmises sõnastuses:
„7) kalapüügivahend – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses või vesiviljeluses
mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või kasvatamiseks või mis ujub merepinnal ja mida
kasutatakse selliste mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks või
kasvatamiseks;
8) niisutatud pühkepaber – eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks
või kodumajapidamises kasutamiseks;
9) õhupallid – mittepoorsest kergest materjalist kott, mida saab õhku või gaasi täis pumbata
ning mida kasutatakse pidude kaunistamiseks või laste mänguasjana, v.a tööstuslikud või muuks
kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei jagata;
10) filtriga tubakatoode ja tubakatootega kasutamiseks turustatav filter – plasti sisaldava filtriga
tubakatoode ja tubakatootega kasutamiseks turustatav plasti sisaldav filter.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 252 järgmises sõnastuses:
„§ 252. Teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude
katmine
(1) Niisutatud pühkepaberi tootja, õhupalli tootja ja filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega
kasutamiseks turustatud filtri tootja on kohustatud kandma järgmised kulud:
1) paragrahvis 268 nimetatud teadlikkuse suurendamisega seotud kulud seoses asjaomase
tootega;
2) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomasest tootest tekkinud jäätmete
kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise
kulud;
3) asjaomasest tootest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud.
(2) Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootja peab kandma
ka kulud, mis on seotud filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtri
tarbimisel tekkivate jäätmete kogumise taristu rajamisega kohtades, kus prügistamise tõenäosus
on suur.
4
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud ei tohi ületada kulusid, mis on
vajalikud nendes lõigetes nimetatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks. Kulud määratakse
kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude korral
piirdutakse avaliku sektori asutuste või nende poolt volitatud tegevusega. Arvutusmetoodika
töötatakse välja nii, et see võimaldab prügikoristamise kulusid proportsionaalselt kindlaks
määrata.“;
8) paragrahvi 252 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
ˮ(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja
2 sätestatud kulude ühetaoliseks arvutamiseks kulude arvutamise metoodika“;
9) seadust täiendatakse §-ga 2621 järgmises sõnastuses:
„§ 2621 Plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumisel ja
tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine
(1) Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti
sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo
ja käitlemisega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles
käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi
2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (OJ L 151, 07.06.2019,
lk 116–142), kohaselt üle antud sadamas sobivasse vastuvõtuseadmesse või kogumissüsteemi.
(2) Käesolevas paragrahvis kasutatakse terminit kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend
järgmises tähenduses - kalapüügivahend, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT
L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 3 punkti 1 kohase jäätmete määratluse alla, sealhulgas kõik
eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise kalapüügivahendi juurde või
külge siis, kui see jäeti maha, sealhulgas kaotati või hüljati.“;
10) paragrahvi 122 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni
200 000 eurot.“;
11) paragrahvi 124 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise,
kõrvaldamise ja kulude kandmise kohustuse rikkumine
(1) Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise, sealhulgas
sihtarvude täitmise, kõrvaldamise või kulude kandmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni
200 000 eurot.“;
12) seadust täiendatakse §-dega 13616–13617 järgmises sõnastuses:
„§ 13616. Laiendatud tootjavastutuse kohustuste erisuse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 110–112 nimetatud tootjatele rakendatakse käesoleva
seaduse § 231, § 251 lõigetes 1-4 toodud laiendatud tootjavastutuse kohustust alates 2024. aasta
31. detsembrist.
5
(2) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 113 nimetatud tootjatele rakendatakse käesoleva seaduse
§ 231, § 251 lõigetes 1-4 toodud laiendatud tootjavastutuse kohustust alates 2023. aasta
5. jaanuarist.
(3) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 111–112 nimetatud tootjale rakendatakse käesoleva seaduse
§ 252 teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmise
kohustust alates 2024. aasta 31. detsembrist.
(4) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 113 nimetatud tootjatele rakendatakse käesoleva seaduse
§ 252 teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmise
kohustust alates 2023. aasta 5. jaanuarist.
(5) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 110 nimetatud tootjale rakendatakse käesoleva seaduse
§ 2621 lõikes 1 toodud plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumisel
ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine kohustust alates 2024. aasta 31. detsembrist.
(6) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 110–112 nimetatud tootjatele rakendatakse käesoleva
seaduse § 268 probleemtoote kasutaja teavitamise ja teabekampaania korraldamise kohustust
alates 2024. aasta 31. detsembrist.
(7) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 113 nimetatud tootjatele rakendatakse probleemtoote kasutaja
teavitamise ja teabekampaania korraldamise kohustust alates 2023. aasta 5. jaanuarist.“;
§ 13617. Probleemtooteregistris registreerimise ja probleemtooteregistrisse andmete
esitamise erisuse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 110–112 nimetatud tootjatele rakendatakse käesoleva
seaduse § 261 lõikes 11 probleemtooteregistris registreerimise ja probleemtooteregistrisse
andmete esitamise kohustust 2024. aasta 31. detsembrist.
(2) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 113 nimetatud tootjatele rakendatakse käesoleva seaduse
§ 261 lõikes 11 probleemtooteregistris registreerimise ja probleemtooteregistrisse andmete
esitamise kohustust 2023. aasta 5. jaanuarist.“;
13) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete
käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15–34);
nõukogu direktiiv 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele (EÜT L 158,
23.6.1990, lk 56–58); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24–39); nõukogu direktiiv
1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1–19);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi
geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive
2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ)
nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114–135);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise
piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88–110),
6
muudetud delegeeritud direktiiviga (EL) 2015/863 (ELT L 137, 04.06.2015, lk 10–12) ja
direktiiviga (EL) 2017/2102 (ELT L 305, 21.11.2017, lk 8–11);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest
tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 38–71);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning
patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266,
26.09.2006, lk 1–14), muudetud direktiividega 2008/12/EÜ (ELT L 76, 19.03.2008, lk 39–40)
ja 2008/103/EÜ (ELT L 327, 05.12.2008, lk 7–8); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2013/56/EL, millega muudetakse patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevat
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ seoses kaadmiumi sisaldavate juhtmeta
mootortööriistades kasutamiseks ette nähtud kantavate patareide ja akude ning vähese
elavhõbedasisaldusega nööpelementide turule laskmisega ning tunnistatakse kehtetuks
komisjoni otsus 2009/603/EÜ (ELT L 329, 10.12.2013, lk 5–9).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1—19).“.
§ 2. Pakendiseaduse muutmine
Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
„(32) Biolagunev plast on plastmaterjal, millest jääb füüsilise ja bioloogilise lagunemise
tulemusena järele vaid süsinikdioksiid, biomass ja vesi ning mis on kompostimise ja anaeroobse
lagunemise tulemusena taaskasutatavad pakendeid käsitlevate Euroopa standardite järgi.
(33) Oksüdantide toimel lagunev plast on plastmaterjal, mis sisaldab lisaaineid, mis
oksüdeerumise käigus lagundavad plastmaterjali mikroosakesteks või põhjustavad selle
keemilise lagunemise.“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 6–7 järgmises sõnastuses:
„(6) Ühekordselt kasutatav plasttoode on täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis
ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see tootjale uuesti täitmiseks
tagastada või kavandatud eesmärgiga korduskasutada nii, et toode ringleks oma olelusringi
jooksul mitu korda.
(7) Ühekordselt kasutatavate plasttoodete liigid on järgmised:
1) joogipakend, mis on joogianum, mis mahutab vedelikku kuni 3 liitrit ning mille hulka
loetakse anuma kork või kaas;
2) joogipudel, mis on joogipakend, millel on kitsam kaelaosa või suu ja mis mahutab vedelikku
kuni 3 liitrit ning mille hulka loetakse joogipudeli kork või kaas;
3) joogitops, mis on tops, kaasa arvatud selle kork või kaas, mis on mõeldud nii vedelikuga
täitmiseks müügikohas kui ka eraldi müüdav isiku enda tarbeks ettenähtud tops;
4) toidupakend, mis on kaanega või kaaneta anum, millest pakutakse tarbimiseks kohapeal või
kaasavõtmiseks valmistoitu, mida tavaliselt tarbitakse anumast ja mida ei pea töötlema;
5) pakkematerjal, mis on painduv materjal, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud
koheseks tarbimiseks otse pakist või pakkematerjalist;
6) plastkandekott.“;
3) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgemiselt:
„Pakendi ja pakendijäätmete vältimine ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule
laskmise piirang“;
7
4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:
„4) peab ühekordselt kasutatavale toidupakendile, millesse pakendatav toit on mõeldud kohe
tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ja joogitopsile, mis on mõeldud müügipakendisse
pakendamata joogi kaasa müümiseks kehtestama müügihinna, mis ei ole väiksem kui
0,50 eurot;
5) peab tagama, et ühekordselt kasutatava toidupakendi ja joogitopsi hind on tarbijale nähtavas
kohas ja selgesti arusaadav;
6) peab andma lõppkasutajale ja tarbijale infot korduskasutavate toidupakendite ja joogitopside
olemasolust, sealhulgas millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib valmistoidu ja
müügipakendisse pakendamata joogi müümist lõppkasutaja või tarbija korduskasutavasse
toidupakendisse või joogitopsi.“;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 3-7 järgmises sõnastuses:
„(3) Turule on keelatud lasta pakendeid, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast
plastist ning järgmisi vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid:
1) toidupakendid;
2) joogipakendid;
3) joogitopsid.
(4) Pakendiettevõtja peab müügikohas pakkuma lõppkasutajale või tarbijale võimalust osta
toitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ja müügipakendisse
pakendamata jooki müüja pakutavas korduskasutuspakendis.
(5) Pakendiettevõtja on kohustatud müügikohas lõppkasutajale või tarbijale kaasa müüma toitu,
mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ja müügipakendisse pakendamata
jooki korduskasutuspakendis.
(6) Kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud tagama, et tema haldusterritooriumil toimuvatel
avalikel üritustel kasutatakse toidu ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja
söögiriistu.
(7) Kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud
nõuded sätestama kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjas või avaliku ürituse korraldamise ja
pidamise korras.“;
6) paragrahvi 121 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
„(41) Pakendiettevõtja, kes laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, on kohustatud
kandma lisaks järgmised kulud:
1) mis on seotud avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest pakenditest
tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende pakendijäätmete
edasise veo ning käitlemisega;
2) asjaomastest pakenditest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise
kulud.
(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 kirjeldatud kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud
nimetatud lõigetes osutatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks.
(43) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 41
sätestatud kulude ühetaoliseks arvutamiseks kulude arvutamise metoodika.“;
8
7) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Pakendiettevõtja, kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras mõne teise Euroopa Liidu
liikmesriigi turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, nagu toidupakendid, painduvast
materjalist pakid ja pakkematerjalid, joogipakendid, joogitopsid ja õhukesed plastkandekotid,
peab määrama kõnealuses teises liikmesriigis oma volitatud esindaja, kes vastutab
pakendiettevõtjale pandud kohustuste täitmise eest selles liikmesriigis.“;
8) paragrahvi 174 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja
nõuetest ning jäätmetekke ja prügistamise vältimisest, sealhulgas ühekordselt kasutatavate
plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust
keskkonnale, eriti merekeskkonnale;“;
9) paragrahvi 174 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud teavituseks tehtavad kulutused peavad
moodustama vähemalt 2 protsenti taaskasutusorganisatsiooni kalendriaasta käibest, kusjuures
käibe suuruse arvutamisel ei arvestata tagatisraha.“;
10) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks
tuleb kasutada vähemalt kogu riigis levivaid meediakanaleid, maakonna ja kohalike
omavalitsuste ajalehti ning välireklaami.“;
11) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„(2) Pakendiettevõtja peab tagama müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti kogumise
võimaluse pakendatud kauba lõppkasutajale või tarbijale.“;
12) paragrahvi 20 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib
pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega
ning annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta. Pakendiettevõtja, kes müüb
lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid jagab sealhulgas teavet
ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu
kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale.“;
13) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks
postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud
lõppkasutajat ja tarbijat informeerima lähimast tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise
kohast.“;
14) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks
postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib
korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta
tagastamise, sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette teatades.“;
15) paragrahvi 20 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
9
„(41) Pakendit ja pakendijäätmeid ei pea tagasi võtma pakendatud kaupa müüv isik, kui
müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri ja see paikneb tiheasutusalal.“;
16) paragrahvi 20 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Tagatisraha võib rakendada lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatule ka
ühekordselt kasutatavatele ja korduskasutatavatele toidupakenditele ja joogitopsidele.“;
18) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
„§ 231. Ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside märgistamine
Ühekordselt kasutatavale plastist joogitopsile kantakse märgistus, mille nõuded on kehtestatud
komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/2151, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta) lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud
märgistusnõuete kohta (ELT L 428, 18.12.2020, lk 57—67).“;
19) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) andmed Eesti turule lastud plastist joogipudelite koostises oleva ringlusse võetud plasti
sisalduse kohta, arvutatuna turule lastud plastist pudelite keskmisena;“
20) paragrahvi 24 lõiked 5–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Pakendiettevõtja, kes on oma kohustused käesoleva seaduse § 121 lõike 2 järgi üle andnud
taaskasutusorganisatsioonile, esitab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud
andmed kalendriaasta kohta taaskasutusorganisatsioonile.
(6) Taaskasutusorganisatsioon esitab kalendriaasta kohta pakendiregistrisse kandmiseks
käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmed iga temale kohustused üle
andnud pakendiettevõtja kohta ja punktis 3 nimetatud andmed koondandmetena.“;
21) paragrahv 242 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 242. Õhukese plastkandekoti tarbimise üle arvestuse pidamine
Pakendiettevõtja on kohustatud müügikohas pidama arvestust tarbijatele müüdavate ja tasuta
antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta ning esitama andmed
pakendiregistrisse.“;
22) seadust täiendatakse §-ga 243 järgmises sõnastuses:
„§ 243. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise üle arvestuse pidamine
Pakendiettevõtja on kohustatud pidama arvestust oma müügikohas lõppkasutajale ja tarbijale
müüdavate ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite kohta ning esitama
andmed pakendiregistrisse.“;
23) seadust täiendatakse §-dega 302 ja 303 järgmises sõnastuses:
„§ 302. Pakendi ja pakendijäätmete vältimise meetmete ning ühekordselt kasutatavate
plasttoodete turule laskmise piirangu täitmata jätmine
10
(1) Pakendi ja pakendijäätmete vältimise meetmete ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete
turule laskmise piirangu täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
§ 303. Laiendatud tootjavastutusega seotud nõuete täitmata jätmine
(1) Laiendatud tootjavastutusega seotud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“;
24) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse §-des 29-303 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Keskkonnaamet.“;
25) paragrahvi 33 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesoleva seaduse §-des 29, 30 ja 302 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka
linna- ja vallavalitsus.“;
26) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Pakendiettevõtja, kes laseb turule ühekordselt kasutatavaid plastist joogipudeleid, peab
tagama joogipudelite liigiti kogumise ringlussevõtu eesmärgil järgmisel määral:
1) hiljemalt 2025. aastaks 77 protsenti turule lastud kogustest;
2) hiljemalt 2029. aastaks 90 protsenti turule lastud kogustest.“.
27) seaduse täiendatakse §-ga 362 järgmises sõnastuses:
„§ 362. Nõuded ühekordselt kasutatavale plastist joogipakendile
(1) Alates 2024. aasta 3. juulist on lubatud ühekordselt kasutatavat plastist joogipakendit, millel
on plastist kork või kaas, turule lasta üksnes siis, kui kork või kaas jääb toote ettenähtud
kasutusetapis pakendite külge.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel ei käsitata plastist tihendiga metallkorke või -
kaasi plastist valmistatutena.
(3) Alates 2025. aasta 1. jaanuarist peab joogipudelite, mille valmistamisel on peamiseks
komponendiks polüetüleentereftalaat, koostises olema vähemalt 25 protsenti ringlusse võetud
plasti, arvutatuna turule lastud polüetüleentereftalaadist pudelite keskmisena.
(4) Alates 2030. aasta 1. jaanuarist peab joogipudelite koostises olema vähemalt 30 protsenti
ringlusse võetud plasti, arvutatuna turule lastud joogipudelite keskmisena.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei rakendata klaasist või metallist
joogipakendile ja -pudelile, mille kork või kaas on valmistatud plastist, ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel
näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase
11
toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ,
komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ)
nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35—56), artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel
näidustustel kasutamiseks ette nähtud toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud ja sel viisil
kasutatavatele joogipakendile ja –pudelile.“;
28) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Korduskasutuspakendile ülemineku rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sisalduvad nõuded rakenduvad alates 2024. aasta
1. jaanuarist.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 sisalduvad nõuded rakenduvad alates 2026. aasta
1. jaanuarist.
(3) Käesoleva seaduse § 5 lõigetes 6 ja 7 sisalduvad nõuded rakenduvad alates 2023. aasta
1. jaanuarist.“;
29) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta
(EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10–23), muudetud direktiividega 2004/12/EÜ (ELT L 047,
18.02.2004, lk 26–32), 2005/20/EÜ (ELT L 070, 16.03.2005, lk 17–18), 2013/2/EL (ELT
L 037, 08.02.2013, lk 10–12), (EL) 2015/720 (ELT L 115, 06.05.2015, lk 11–15) ja (EL)
2018/852 (ELT L 150, 14.06.2018, lk 141–154);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud
direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.06.2018, lk 109–140);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1—19).“.
§ 3 Tubakaseaduse muutmine
Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) toote plastisisaldusele viitav märgistus, mille nõuded on kehtestatud komisjoni
rakendusmäärusega (EL) 2020/2151, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta)
lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta
(ELT L 428, 18.12.2020, lk 57—67).“;
2) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Tubakatoodetega seonduvate toodete pakendi märgistus
Tubakatoodetega kasutamiseks mõeldud plasti sisaldavate filtrite pakendile tuleb kanda
plastisisaldusele viitav märgistus, mille nõuded on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega
(EL) 2020/2151.“;
3) paragrahvi 22 lõike 31 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
12
„4) tubakatoote või tubakatootega seonduva toote müügikohas esitatud hinnakirjas tubakatoote
või tubakatootega seonduva toote nimi ja kaubamärk sõnalisel kujul.“;
4) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 6 ja §-s 121 sätestatut kohaldatakse alates
3. juulist 2021 pakendiseaduse § 91 kohaselt turule lastud tubakatoodetele.“;
5) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist,
esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ETL L 127, 29.04.2014, lk 1–38),
muudetud komisjoni delegeeritud direktiiviga 2014/109/EL (ELT L 360, 17.12.2014,
lk 22–27);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1—19).“.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 2 punktid 8, 9, 10, 11, 12, 15, 16, 21 ja 22 jõustuvad 2022. aasta
1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 4 jõustub 2022. aasta 3. juulil.
(3) Käesoleva seaduse § 2 punktid 19 ja 20 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.
(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 ja § 2 punkt 6 jõustub 2023. aasta 5. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ ………….. 2021
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2021
allkirjastatud digitaalselt
13
Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseadust (edaspidi ka JäätS; RT I, 05.05.2021, 4),
pakendiseadust (edaspidi ka PakS; RT I, 05.05.2021, 2) ja tubakaseadust (edaspidi ka TubS;
RT I, 04.01.2021, 17), millega võetakse üle ja täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L
155, 12.6.2019, lk 1—19; edaspidi ka direktiiv) tulenevad kohustused.
Direktiivist tulenevad muudatused sisalduvad põhiosas JäätS-i ja PakS-i muutmise sätetes ning
need puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid,
märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse
suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Eelnimetatud meetmeid rakendades
soovitakse hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti
veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles
kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti
kaasa siseturu tõhusale toimimisele. TubS-i muutmise sätted tulenevad samuti direktiivi
artiklist 7, millega määratakse plasti sisaldava filtriga tubakatoodetele ja tubakatoodetega
kasutamiseks mõeldud filtritele kohustuslikud märgistusnõuded.
Eelnõukohase seadusega sätestatakse, milliseid meetmeid tuleb rakendada, et saavutada plastist
ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside ambitsioonikas ja pidev vähenemine
aastaks 2026. Tuleb saavutada selliste plastist valmistatud (sh biopõhisest või biolagunevast
plastist) või plasti sisaldavate joogitopside ja toidupakendite tarbimise vähenemine, millest
pakutakse valmistoitu. Ühekordselt kasutavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise
andmeid hakatakse koguma pakendiregistrisse. Esimene arvestuse pidamise periood algab
01.01.2022 ning arvestust peavad pidama müügikohad sarnaselt kehtivale plastkandekottide
tarbimise andmete esitamise nõudele.
Eelnõukohase seadusega sätestatakse, millistele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele ja
oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodetele rakendub turule laskmise piirang.
Eesti turule on alates 3. juulist 2021 keelatud esmakordselt turule lasta järgmisi tooteid:
oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted üldisemalt ja ühekordselt kasutatavad plasti
sisaldavad vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist
valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu, vahtpolüstüreenist joogipakendid ja
vahtpolüstüreenist joogitopsid.
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse kuni 3 liitrit mahutavatele joogipakenditele esitatavaid
toote nõudeid. Kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendeid, millel on plastist valmistatud korgid ja
kaaned, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis
pakendite külge. Nõue hakkab kehtima alates 3. juulist 2024. Nõue ei rakendu klaasist või
metallist joogipakenditele, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist, ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 (3) artikli 2 punktis g määratletud
meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud
ja sel viisil kasutatavad joogipakenditele. Samuti ei laiene nõue plastist joogipakenditele, mis
mahutavad rohkem kui 3 liitrit vedelikku. Sealhulgas ei käsitata plastist tihenditega metallkorke
või -kaasi plastist valmistatutena.
1
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse kuni 3 liitrit mahutavatele plastist joogipudelite
disaininõudeid. Alates 2025. aastast peab joogipudelite, mille valmistamisel on peamiseks
komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), koostises olema vähemalt 25%
ringlusse võetud plasti, arvutatuna kõikide Eesti territooriumil turule lastud PET-pudelite
keskmisena, ning alates 2030. aastast peab joogipudelite koostises olema vähemalt 30%
ringlusse võetud plasti, arvutatuna kõikide Eesti territooriumil turule lastud joogipudelite
keskmisena. Nõue ei laiene klaasist või metallist joogipudelitele, mille korgid või kaaned on
valmistatud plastist, ning määruse (EL) nr 609/2013 artikli 2 punktis g määratletud
meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud
ja sel viisil kasutatavatele joogipudelitele. Samuti ei laiene nõue plastist joogipudelitele, mis
mahutavad rohkem kui 3 liitrit vedelikku. Sealhulgas ei käsitata plastist tihenditega metallkorke
või -kaasi plastist valmistatutena.
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse märgistusnõudeid, mida peavad kandma järgmiste plasti
sisaldavate toodete tarbijapakendid või tooted ise: 1) hügieenisidemed, tampoonid ja
tampoonide aplikaatorid (märgistus peab olema kantud toote pakendile); 2) niisutatud
pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või
kodumajapidamises kasutamiseks (märgistus peab olema kantud toote pakendile); 3) filtriga
tubakatooted ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid (märgistus peab olema
kantud toote pakendile); 4) joogitopsid (märgistus peab olema kantud tootele).
Märgistusnõuded on otsekohalduvad Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest 2020/2151,
millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904
(teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) lisa D osas loetletud ühekordselt
kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta (ELT L 428, 18.12.2020,
lk 57–67). Alates 3. juulist 2021 ei ole lubatud esmakordselt Eesti turule lasta eelnimetatud
märgistamata tooteid. Toodetele kantav märgistus annab tarbijale märku, millised on toote
jaoks sobivad jäätmekäitlusvõimalused või jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb asjaomase
toote korral jäätmehierarhia kohaselt vältida, ning juhib tarbija tähelepanu plasti olemasolule
tootes ja sellest tulenevast tootega seotud prügistamisest või toote muust sobimatust
jäätmekõrvaldamisviisist tulenevast negatiivsest keskkonnamõjust.
Eelnõukohase seadusega tuleb laiendatud tootjavastutuse süsteemid luua plasti sisaldavate
isiklikuks tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite, õhupallide ning filtriga tubakatoodete ja
tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite jaoks ning plasti sisaldavatele
kalapüügivahenditele. Lisaks peab juba olemasolev tootjavastutussüsteem pakenditele katma
direktiivi alusel juurde tulevad kulud järgmiste plasttoodete korral: toidupakendid, painduvast
materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjalid, kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendid,
joogitopsid ning õhukesed ja eriti õhukesed kilekotid. Nagu olemasoleva
tootjavastutussüsteemi puhul tuleb ka uute toodete korral katta direktiivis sätestatud alltoodud
kulud.
Plasti sisaldavate toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide ja
pakkematerjalide, kuni 3 liitrit mahutavate joogipakendite, joogitopside ning õhukeste ja
eritiõhukeste kilekottide tootjad peavad kandma lisaks järgmised kulud:
1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;
2) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete
kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud;
3) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud.
Isiklikuks tarbeks mõeldud plasti sisaldavate niisutatud pühkepaberite ja õhupallide tootjad
peavad kandma järgmised kulud:
2
1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;
2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud;
3) andmete kogumise ja aruandluse kulud.
Plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite
tootjad peavad kandma järgmised kulud:
1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;
2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud;
3) andmete kogumise ja aruandluse kulud;
4) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sh taristu ja selle käitamise
ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud.
Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peavad kandma järgmised kulud:
1) kulud, mis on seotud plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti
kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega;
2) kulud, mis tulenevad plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes direktiivi artiklis 10
osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetest.
Uued tootjavastutussüsteemid tuleb luua hiljemalt 31. detsembrist 2024, kuid enne
4. juulit 2018 kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja plasti sisaldavate filtriga
tubakatoodete ning tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite korral alates 5. jaanuarist 2023.
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. Hiljemalt
aastaks 2025 tuleb ühekordselt kasutatavate kuni 3 liitrit mahutavate plastist joogipudelite
puhul saavutada kaalupõhiselt 77% ulatuses liigiti kogumine samal aastal turule lastud sama
liiki joogipudelite kogusest. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90% ulatuses
ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine.
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse teadlikkuse suurendamise meetmeid. Teadlikkuse
suurendamise meetmete eesmärk on teavitada ning motiveerida tarbijaid vastutustundlikult
käituma, et saavutada direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi koguse vähenemine.
Eelnõukohane seadus lisab ka vastutussätteid nii JäätSi kui ka PakSi ja tõstab rikkumiste
karistusmäärasid JäätSis. Muudetavad trahvimäärad puudutavad eelkõige juriidilisi isikuid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)
on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) keskkonnakorralduse osakonna
nõunikud Dagny Kungus (626 0735,
[email protected]), Piret Otsason (626 2859,
[email protected]) ning sama osakonna peaspetsialistid Görel Grauding (626 2897,
[email protected]) ja Kertu Sapelkov (626 2862,
[email protected]).
Eelnõu õigusekspertiisi tegid KeM õigusosakonna juristid Käthlin Raudla (626 0798,
[email protected]) ja Kristina Parnaul-Ollik (626 2870,
[email protected])
ning keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904, teatavate
plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta, rakendamisega.
3
Eelnõu on seotud 2019. aasta 30. mail kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga
2019–2023. Nimetatud tegevusprogrammi valitsusliidu aluspõhimõtete keskkonna
punkt 15.10. „Suurendame jäätmetekitaja motivatsiooni jäätmete sortimiseks, mis on soodsam
segaolmejäätmete kogumisest. Vähendame ühekordse plasti kasutust“ sisaldab ülesannet
„Ühekordsete plasttoodete direktiivi üle võtmiseks väljatöötamiskavatsus“.
Eelnõu on seotud 2021. aasta 23. veebruaril kinnitatud Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga 2021–2023.
Eelnõukohase seadusega muudetakse JäätS-i redaktsiooni RT I, 05.05.2021, 3, PakS-i
redaktsiooni 05.05.2021, 2 ja TubS-i redaktsiooni RT I, 04.01.2021, 17.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu vahetu eesmärk on võtta riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2019/904.
Direktiivi ülevõtmise ja eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on kehtestada meetmed,
millega välditakse ja vähendatakse teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti
veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele.
Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostati seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
(edaspidi VTK). VTK koostamise aluseks oli Tartu Ülikooli ja OÜ Earth Care tehtud uuring
„Teatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks võetavate meetmete ja teatavatele
plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse rakendamisega kaasnevate mõjude analüüs“ (edaspidi
uuring1). Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised on võimalikud lahendused
ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimise vähendamiseks ning
milline on alternatiivide mõju. Lisaks oli uuringu eesmärgiks selgitada välja, kuidas on kõige
otstarbekam korraldada kulude katmine direktiivi artiklis 8 nimetatud tegevustes, sh analüüsiti,
millised on efektiivseimad meetmed inimeste teadlikkuse parandamiseks.
VTK koostati selliste direktiivi sätete suhtes, mille korral on liikmesriikidele jäetud
kaalutlusõigus. VTK on koostatud direktiivi järgmiste sätete suhtes:
1. Art 4 lg 1 – näeb liikmesriigile ette kohustuse võtta vajalikke meetmeid, et saavutada
direktiivi lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise
ambitsioonikas ja pidev vähenemine.
2. Art 8 lg 2 – näeb liikmeriigile ette kohustuse seada direktiivi E osa I jaos loetletud
ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjatele kohustuse kanda lisaks direktiividest
2008/98/EÜ2 ja 94/62/EÜ3 tulenevatele kuludele ka järgmised kulud: 1) kulud, mis on
seotud teadlikkuse suurendamisega; 2) kulud, mis on seotud avalikesse
kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete
kogumisega, sh taristu ja selle käitamisega ning nende jäätmete edasise veo ja
1
https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/Uuringud/teatavate_plasttoodete_vahendamise_too_lopparuanne_l
oplik.pdf.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid.
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta.
4
käitlemisega; 3) kulud, mis on seotud asjaomastest toodetest tekkinud prügi
koristamisega ning selle edasise veo ja käitlemisega.
3. Art 8 lg 3 – näeb liikmeriigile ette kohustuse seada direktiivi E osa II ja III jaos loetletud
ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjatele kohustuse kanda järgmised kulud:
1) artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud; 2) kulud,
mis on seotud asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamisega ning selle edasise
veo ja käitlemisega; 3) kulud, mis on seotud andmete kogumise ja aruandlusega
direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 1 punkti c järgi.
4. Art 8 lg 8 – näeb liikmesriigile ette luua laiendatud tootjavastutussüsteem plasti
sisaldavate ja liikmesriigi turule lastavate plasti sisaldavate kalapüügivahendite jaoks.
Sealhulgas peavad mereakvatooriumi omavad liikmesriigid kehtestama kasutuselt
kõrvaldatud plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele minimaalse iga-aastase
kogumismäära ringlusse võtmiseks.
5. Art 8 lg 9 – selle kohaselt tagab liikmesriik, et tootjad katavad kulud, mis on seotud
plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes artiklis 10 osutatud teadlikkuse
suurendamise meetmete rakendamisega.
6. Art 10 – selle kohaselt võtavad liikmesriigid kasutusele meetmeid, et teavitada tarbijaid
ja teisi kasutajaid ning motiveerida neid vastutustundlikult käituma, et saavutada
direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi vähendamine.
VTK-le esitasid ettepanekud järgmised ministeeriumid ja nende allasutused:
Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium. Erialaliitudest ja muudest huvirühmadest esitasid
arvamuse järgmised organisatsioonid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Eesti
Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Topsiring OÜ, OÜ Bepco, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Toiduainetööstus, Teeme
Ära Sihtasutus, Eesti Kaupmeeste Liit, Philip Morris Eesti OÜ, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti
Pandipakend ja Õiguskantsleri Kantselei.
VTK-le laekunud tagasiside kohaselt soovivad huvirühmad enne konkreetsete meetmete
rakendamist saada selgust direktiivi alla kuuluvatest toodetest. Direktiivi artikli 12 kohaselt pidi
Euroopa Komisjon hiljemalt 3. juuliks 2020 avaldama suunised selle kohta, mida tuleb
direktiivi kohaldamisel lugeda ühekordselt kasutatavaks plasttooteks. Kõnealune
suunisdokument avaldati Euroopa Komisjoni poolt alles 31. mail 2021. Sealhulgas pidi
Euroopa Komisjon direktiivi artikli 4 lõike 2 järgi võtma vastu rakendusakti, milles sätestatakse
tarbimise vähendamise nõuetega ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise ambitsioonika
ja pideva vähenemise arvutamise ja kontrollimise metoodika. Nimetatud rakendusakti ei ole
2021. aasta juuni seisuga vastu võetud.
VTK-le laekunud tagasisides paluti Euroopa Komisjoni suuniste puudumise ja rakendusaktide
hilinemisega seoses edasi lükata direktiivist tulenevate nõuete ülevõtmine. Kuna direktiiv
annab liikmesriikidele ette konkreetsed kuupäevad nõuete ülevõtmiseks, ei ole eelnõukohase
seadusega võimalik erisusi nõuete ülevõtmise tähtaegades teha. Samas peab eelnõukohase
seaduse koostaja asjakohaseks huvigruppide muret direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate
toodete ebaselguse pärast. Seega käsitletavate toodetega seotud kulude arvutusmetoodika
selgitatakse välja asjaomaste osalistega. Artiklis 8 nimetatud laiendatud
tootjavastutussüsteemid tuleb uute süsteemide puhul luua hiljemalt 31. detsembriks 2024 ning
enne 4. juulit 2018 kehtestatud laiendatud tootjavastutussüsteemide ja direktiiviga hõlmatud
filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustavate filtrite puhul alates
5. jaanuarist 2023. Sealhulgas nõustub Keskkonnaministeerium VTK-le esitatud tagasisides
väljatooduga, et tootjavastutusega seotud kulude arvutusmetoodika kehtestamine peab olema
5
läbipaistev ja kõiki osalisi arvestav. Keskkonnaministeerium kutsub kokku huvitatud isikutest
koosneva töörühma tootjavastutusega seotud kulude arvutusmetoodika väljatöötamiseks.
VTK-le laekunud tagasiside põhjal ei eelistata uute maksude sätestamist. Samuti on Vabariigi
Valitsus andnud ettevõtetele lubaduse maksurahuks, mistõttu uusi makse eelnõukohase
seadusega ei kavandata. Samuti ei pooldatud tagasisides turule laskmise piirangu laiendamist
muudele toodetele, kui seda on ette nähtud direktiiviga. Eelnõukohase seadusega ei ole lisaks
direktiiviga kehtestatud turule laskmise piirangutele lisakeelde seatud.
VTK-le laekunud tagasisides nähakse vajadust direktiivi rakendusalasse kuuluvate toodete
turule laskmise koguste andmekorje jaoks registri loomiseks. Seadusandja hinnangul ei ole
eraldiseisva registri loomine otstarbekas. Vajalikud andmed on võimalik kokku koguda juba
olemasolevate registrite kaudu (PAKIS, PROTO ja KOTKAS). Seega ei ole eelnõukohase
seadusega kavandatud luua uusi registreid. Direktiiviga ette nähtud andmekorjet jätkatakse
olemasolevate registrite abil ning vajalikud muudatused tehakse olemasolevatesse registritesse.
VTK tagasisides juhiti tähelepanu asjaolule, et toiduga kokkupuutuvate materjalide korral on
olulisel kohal toiduhügieen. Seega tuleks ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite
tarbimise vähendamise meetmetes sellega arvestada. Toidu tootjate jaoks on oluline, et
eelpakendatud toit oleks pakendatud selliselt, et selle maitseomadused, väljanägemine ja
toiduohus säiliksid. Tagasisides toodi välja, et praegusel juhul ei ole toidutootmises piisavalt
alternatiive plastist pakenditele ning need, mis leiduvad, on liiga kallid või vajab nende
kasutuselevõtt liigseid investeeringuid. Sealhulgas toodi välja, et kuna Euroopa Komisjoni
suunised direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plastist
toidupakendite kohta on jätkuvalt puudulikud, siis ei ole selge, milliste toidupakendite
vähendamisega peab arvestama. Samuti toodi välja, et VTK meetmepakettides välja toodud
võimalus, millega lubatakse tarbijal oma karbiga toitu osta, peab jääma võimaluseks, mitte
tarbija õiguseks.
Eelnõukohase seaduse koostaja arvestab asjaoluga, et Euroopa Komisjon ei ole seaduseelnõu
koostamise ajaks avaldanud lõplikke suunised selle kohta, mida tuleb direktiivi kohaldamisel
lugeda ühekordselt kasutatavaks plasttooteks. Seetõttu ei seata toidutööstusele eelnõukohase
seadusega kohustuslikke tarbimise vähendamise eesmärke. Samas on oodatud vabatahtlikud
algatused, sh vaba tahte lepingu sõlmimine. Samuti ei kavandata eelnõukohase seadusega
muuta tarbija õiguseks osta müügikohast toitu või jooki oma pakendiga. Müügikohad võivad
ka edaspidi vabatahtlikult anda tarbijale võimalus oma pakendiga toitu või jooki osta, kuid see
ei ole neile kohustuslik. Tarbijal tuleb oma pakendiga müügikohta minnes veenduda, et pakend
vastab müügikohas välja toodud nõuetele. Tarbijad peaks oma pakendiga toitu või jooki ostes
lähtuma müügikoha ja Põllumajandus- ja Toiduameti suunistest4.
VTK tagasisides ei leidnud üldist toetust ka meede, millega soovitakse kehtestada nõue, et
turule lastud plastist tooted peavad sisaldama ringlusse võetud plasti (VTK meetmepakettides:
„turule lastavate plasttoodete materjalile nõuete seadmine, nt et peab sisaldama min X %
ringlusse võetavaid plaste – eeldus on, et on olemas sellise materjali suhtes
tervisekaitsenõuded). Selle meetme korral väljendati muret toiduohutuse pärast ning seda
ilmestab ka asjaolu, et Maaeluministeeriumi seisukoha põhjal ei ole Eestis toodetud ringlusse
võetav plastigraanul ohutuse tagamise kaalutlustel toiduga kokkupuuteks lubatud. Seega ei ole
hetkel võimalik Eestis toodetud plastigraanulit toiduga kokkupuutuvate pakendite tootmiseks
kasutada. Lisaks toodi välja, et lisanõude seadmine toidupakenditele võib kaasa tuua toote
4
Põllumajandus- ja Toiduamet. Oluline info oma pakendiga kauplusest toidu ostjale. https://pta.agri.ee/tarbijale-
ja-eraisikule/toit/toidupakendid.
6
lõpphinna tõusu, kuna ringlusse võetud materjali sisaldusega alternatiivide leidmine on
toiduohutusnõuete tõttu raskendatud. Samas leidis selle meetme rakendamine toetust
joogipudelite korral. Nõue tuleneb ka otse direktiivist, mille kohaselt on joogipudelitele
määratud direktiivist tulenevad nõuded ringlusse võetud materjali sisalduse kohta.
Joogipudelitele kehtestatud ringlussevõtu eesmärke toetab ka direktiivi nõue, millega
liikmesriigid on kohustatud panustama joogipudelite liigiti kogumise edendamisse.
Joogipudelite liigiti kogumine on eeldus, et saada piisavas koguses ja ringlussevõtuks sobilike
omadustega materjali.
Eelnõukohase seadusega ei kehtestata plastist toidupakenditele ringlusse võetud materjali
sisalduse kohta uusi nõudeid. Joogipudelite puhul tulenevad ringlusse võetud plasti sisalduse
nõuded otse direktiivist.
VTK-s toodi välja meede, mille kohaselt on võimalik tarbimise vähendamist saavutada
lõpptarbijale pakendi hinna kuvamisega. Tagasiside kohaselt võib see meede kahjustada
kohaliku toidutootja konkurentsivõimet võrreldes imporditava kaubaga. Pigem eelistati
üleminekut toidupakendite tagastussüsteemi arendamisele. Eelnõukohasesse seadusesse
lisatakse säte, mille kohaselt peab ühekordselt kasutatavale toidupakendile, millesse
pakendatav toit on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ja joogitopsile, mis on
mõeldud müügipakendisse pakendamata joogi kaasa müümiseks kehtestama müügihinna, mis
ei ole väiksem kui 0,50 eurot. Sealhulgas tuleb tagada, et ühekordselt kasutatava toidupakendi
ja joogitopsi hind on tarbijale nähtavas kohas ja selgesti arusaadav. Samuti peab andma
lõppkasutajale ja tarbijale infot korduskasutavate toidupakendite ja joogitopside olemasolust,
sealhulgas millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib valmistoidu ja müügipakendisse
pakendamata joogi müümist lõppkasutaja või tarbija korduskasutavasse toidupakendisse või
joogitopsi.
Sarnaselt eelnevale meetmele toodi VTK-s välja võimalus pakkuda tarbijale hinnasoodustust,
kui tarbija tuleb toodet ostma oma pakendiga. VTK tagasiside kohaselt on meede teretulnud,
kuid peaks olema müügikohale vabatahtlik. Eelnõukohase seadusega ei kehtestata
müügikohtadele kohustust hinnasoodustuse tegemiseks.
VTK koostamise aluseks olnud uuringus toodi välja võimalus kehtestada väiksema koguse
toodete turule laskjatele tootjavastutuse kulude katmise kohustusest vabastus. See meede ei
leidnud VTK tagasisides toetust. Eelnõukohase seadusega ei sätestata uusi erandeid, mis
vabastaks väiksema koguse toodete turule laskjaid kulude katmise kohustusest.
VTK tagasisides peeti oluliseks teadlikkuse parandamise tegevusi. Samas toodi välja, et
teadlikkuse suurendamisega peaks tegelema riik ning et tootjad on märgistusnõuete või muude
nõuete täitmisega piisavalt teavitustööd teinud. Keskkonnaministeeriumi jaoks on tarbijate, aga
ka ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja muude asutuste teadlikkuse parandamine suure
tähtsusega. Keskkonnaministeerium panustab igal aastal jäätmetekke vähendamise nädala
kampaaniatele, romusõidukite, patareide ja akude, jäätmete põletamise ohtlikkuse jms teemadel
avalikkuse teavitamisse. Keskkonnaministeerium tegeleb ka edaspidi teadlikkuse
suurendamisega. Samas ei saa mööda vaadata direktiivist tulenevatest nõuetest, mille kohaselt
peavad tootjad katma kulud, mis on seotud nende turule lastud toodetest tekkinud jäätmetest
teadlikkuse parandamisega. Tubakatoodete filtritega kaasneva keskkonnasaastatuse puhul peeti
tähtsaks, et lisaks keskkonnateadlikkusele tuleb kampaaniates juhtida tähelepanu ka üleüldisele
tubakatoodete tarbimise vähendamisele, millega saavutataks ka nendest tekkivate jäätmete
vähenemine. VTK tagasisides toodi lisaks välja, et plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja
tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtrite teadlikkuse parandamiseks tuleb teha koostööd
Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga.
7
Plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtrite kohta
toodi VTK tagasisides välja, et lisaks filtritele sisaldavad ka muud alternatiivsed tubakatooted
plasti ning peaksid seega olema hõlmatud direktiiviga. Eelnõukohase seadusega ei sätestata
sellistele alternatiivsetele plasti sisaldavatele tubakatoodetele lisanõudeid, kuna need tooted ei
kuulu kümne Euroopa randadest enim leitud ühekordselt kasutatava plasteseme hulka ning
direktiiv neid ei reguleeri. Seega ei minda direktiivi reguleerimisalast rangemaks ning
lisanõuded rakenduvad üksnes plasti sisaldava filtriga tubakatoodetele ja tubakatoodetega
kasutamiseks mõeldud filtritele.
VTK-s välja pakutud meedet „plaste asendavate lahenduste väljatöötamise riiklik toetamine
(ettevõtete ja TA asutuste koostöö)“ tagasisides toetati. Ka selle meetme puhul rõhutati, et
alternatiivsete materjalide kasutamisel tuleb tagada toiduohutus. Samas toodi välja, et eesmärk
ei ole ühekordselt kasutatavaid plasttooteid asendada muust materjalist ühekordsete toodetega,
ja anti soovitus toetusmeetmed suunata korduskasutatavate lahenduste väljatöötamisse.
Keskkonnaministeerium nõustub, et toetused peaks olema suunatud korduskasutussüsteemide
arendamiseks, kuna see täidab ka direktiivi eesmärki ehk ringmajanduse edendamist.
VTK-le laekus ettepanek, mille kohaselt soovitati kaaluda võimalust suurendada klaas-, plast-
ja metallpakenditele tagatisraha kehtestamist, kuna see soodustaks olulisel määral pakendite
liigiti tagastamist ja kvaliteetse toorme saamist, mida ringlusesse suunata. Tegemist on hea
ettepanekuga, kuid muudatus tähendaks direktiivi all olevate toodete reguleerimisest
kaugemale minemist ning seega eelnõukohase seadusega seda ettepanekut ei käsitleta.
VTK-le laekus ka ettepanek, millega soovitati pakendiseadust täiendada sätetega, mis
kohustavad pakendiettevõtjaid korraldama iga müügikoha territooriumil pakendite ja
pakendijäätmete tasuta tagastamise. Eelnõukohase seaduse koostaja peab ettepanekut
põhjendatuks, kuna pakendijäätmete liigiti kogumise kohustus müügikoha territooriumil tagab,
et tarbijal on võimalus pakendid müügikohta tagastada ning seeläbi satub selliseid pakendeid
vähem ka avalikesse prügikastidesse ja keskkonda. See omakorda vähendab ka direktiiviga ette
nähtud tootjate kulusid, kuna avalikes prügikastides ja keskkonda sattuvate jäätmete hulk
väheneb. Seega lisatakse eelnõukohasesse seadusesse säte, mille kohaselt pakendiettevõtja peab
tagama müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti kogumise võimaluse.
VTK-le laekunud tagasiside kohaselt tuleb ühekordselt kasutatavate plastist joogikõrte
keelustamise puhul arvestada puuetega inimestega, kellel painduva otsaga plastist joogikõrred
on ainsaks võimaluseks vedelike manustamisel. Eelnõu koostaja arvestab tähelepanekuga ning
teeb koostööd Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga tagamaks, et meditsiinilisel otstarbel
kasutatavad ühekordselt kasutatavad plastist joogikõrred oleksid Eesti turul kättesaadavad.
Sealhulgas tehakse koostööd Eesti Proviisorapteekide Liiduga, mille liikmete müügikohtadesse
kõnealused kõrred peaksid müügile jõudma.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse JäätS-i
kehtivaid sätteid, teise paragrahviga muudetakse ja täiendatakse PakS-i kehtivaid sätteid,
kolmanda paragrahviga muudetakse ja täiendatakse TubS-i kehtivaid sätteid ning neljandas
paragrahvis reguleeritakse seaduse jõustumise aega.
Paragrahv 1 sätestab jäätmeseaduses tehtavad muudatused.
8
JäätS-i § 73 lõiked 1–4.
Muudatusega täiendatakse seadust §-ga 73 ja võetakse kasutusele uus termin „plastijäätmed“.
Lõikes 1 selgitatakse plastijäätmete olemust. Plastijäätmed on jäätmed, mis koosnevad plastist
(sh biopõhisest plastist), oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist.
Lõike 1 sõnastamisel tuginetakse direktiiv põhjenduspunktile 11, mille kohaselt modifitseeritud
looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest
toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda reguleerida direktiivis. Seega võivad
plastijäätmed olla valmistatud mitmesugustest plastidest.
Lõikes 2 võetakse kasutusele uus termin „plast“, millega tuuakse üle ja taasesitatakse direktiivi
artikli 3 lg 1 järgi määratletud plasti termin. Plast on materjal, mis koosneb määruse (EÜ)
nr 1907/2006 artikli 3 punktis 5 määratletud polümeerist ning millele võib olla lisatud lisaaineid
või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud
looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud.
Lõikes 3 võetakse kasutusele uus termin „oksüdantide toimel lagunev plast“, millega tuuakse
üle ja taasesitatakse direktiivi artikli 3 lg 3 määratletud oksüdantide toimel laguneva plasti
termin. Oksüdantide toimel lagunev plast on plastmaterjal, mis sisaldab lisaaineid, mis
oksüdeerumise käigus lagundavad plastmaterjali mikroosakesteks või põhjustavad selle
keemilise lagunemise.
Lõikes 4 võetakse kasutusele uus termin „biolagunev plast“, millega tuuakse üle ja
taasesitatakse direktiivi artikli 3 lg 16 määratletud biolaguneva plasti termin. Biolagunev plast
on plast, millest jääb füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena järele vaid süsinikdioksiid,
biomass ja vesi ning mis on kompostimise ja anaeroobse lagunemise tulemusena
taaskasutatavad pakendeid käsitlevate Euroopa standardite järgi.
JäätS-i § 21 lõike 2 punkt 8.
Lõiget 2 täiendatakse punktiga 8, millega võetakse üle direktiivi artikli 4 lõige 1, mis sedastab
kohustuse võtta kasutusele meetmeid, et oluliselt vähendada ühekordselt kasutatavate plastist
toidukarpide ja joogitopside turule laskmine. Uue punkti kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes
1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks iga tegevuse juures võimaluste piires vähendada
ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmist või hoiduda sellest.
JäätS-i § 222 lõiked 1–3.
Paragrahvi 222 täiendatakse lõigetega 1–3. Lõikega 1 võetakse üle direktiivi artikli 3 lõige 2.
Lõikes 1 selgitatakse, mis on ühekordselt kasutatav plasttoode. See on täielikult või osaliselt
plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see
tootjale uuesti täitmiseks tagastada või seda ei ole kavandatud eesmärgiga korduskasutada nii,
et toode ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda. Ühekordselt kasutatavad plasttooted on
tavaliselt ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või lühikest aega enne seda, kui need
kõrvaldatakse.5 Ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka kuuluvad mitmesugused kiire
käibega tarbekaubad, mis visatakse pärast ühekordset otstarbekohast kasutamist ära, mida
võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad prügi.6
Lõikes 2 selgitatakse, mis on korduskasutatav plasttoode. Korduskasutatav plasttoode on
mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul vähemalt mitu käiku või ringi sõltuvalt
toote kasutusotstarbest, -võimalustest ja -kõlblikkusest. Plasttooted on korduskasutatavad, kui
5
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 12).
6
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 5).
9
need vastavad Euroopa Komisjoni määrusele nr 10/2011. Paragrahvi 223 punktides 2–5
nimetatud plasttooted on korduskasutatavad, kui need on mõeldud ja kavandatud läbima oma
olelusringi jooksul vähemalt mitu käiku või ringi ja vastavad Euroopa Komisjoni määrusele nr
10/2011.
Lõikes 3 täpsustatakse korduskasutatavaid plasttooteid, millele ei rakendu turule laskmise
piiranguid. Paragrahvi 223 punktides 2–5 nimetatud plasttooted on korduskasutatavad, kui need
on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul vähemalt mitu käiku või ringi ja
vastavad Euroopa Komisjoni määrusele nr 10/2011. Lisatav lõige 3 toetab direktiivi artikli 5
ülevõtmist. See artikkel sätestab turule laskmise piirangud teatud ühekordselt kasutatavatele
plasttoodetele. Korduskasutatavatele plasttoodetele turule laskmise piirangud ei laiene.
JäätS-i § 223.
Seadust täiendatakse §-ga 223. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 5, milles
sätestatakse piirangud teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmisele, millele
on turul saadaval alternatiivid. Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu
leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Samal ajal kui plastil on majanduses kasulik
roll ja olulisi rakendusvõimalusi paljudes sektorites, tähendab selle järjest suurenev kasutamine
lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks
ringlussevõtuks, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem
tõhusaks ja üha lineaarsemaks. Euroopa plastistrateegias on jõutud järeldusele, et plastjäätmete
tekke pideva kasvu ja plastjäätmete sattumisega loodusesse, eelkõige merekeskkonda, tuleb
tegeleda, et muuta plasti olelusring ringluspõhiseks. Euroopa plastistrateegia on samm sellise
ringmajanduse loomise suunas, milles plasti ja plasttoodete kavandamises ja tootmises võetakse
täielikult arvesse korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu vajadusi ning töötatakse
välja ja edendatakse säästvamaid materjale. Et tõhusalt vähendada teatavate plasttoodete
märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele, on vaja vastu võtta
konkreetsed meetmed, millega plasttoodete jäätmete teket vähendada või üldse vältida. 7 Et
piirata kõnealuste ühekordselt kasutatavate plasttoodete negatiivset keskkonnamõju, on
liikmesriigid kohustatud keelama nende toodete turule laskmise. Sellega edendataks kergesti
kättesaadavate ja säästvamate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi
säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja
materjalide asendamiseks.8
Alates 3. juulist 2021 on keelatud esmakordselt Eesti turule lasta järgmisi ühekordselt
kasutatavaid plasttooteid:
1) vatitikuvarred, välja arvatud need, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
2017/745 kohaldamisalasse;
2) söögiriistad, st noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad;
3) taldrikud;
4) kõrred, välja arvatud need, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
2017/745 kohaldamisealasse;
5) joogisegamispulgad;
6) õhupallide varred ja selliste varte mehhanismid, mis kinnitatakse õhupallide külge nende
toestamiseks, välja arvatud tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks mõeldud
õhupallide, mida tarbijatele ei turustata, varred ja selliste varte mehhanismid, Eesti turule
laskmise piirang.
7
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 1).
8
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 15).
10
Direktiiviga keelustatakse eelnimetatud tooted, kuna tegemist on EL-i randadest kõige enam
leitud toodetega.9 Enam leitud tooted on ka sellised, mida tarbija tihti ei seosta plastiga, eriti kui
tegu on plasti sisaldavate toodete, mitte täielikult plastist valmistatud toodetega. 80–85%
mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast,
millest 50% on ühekordselt kasutatavad plastesemed. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete
hulka kuuluvad mitmesugused kiire käibega tarbekaubad, mis visatakse pärast ühekordset
otstarbekohast kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad prügi. Seetõttu on
ühekordselt kasutatavad plasttooted väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi,
kujutavad endast tõsist riski mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimeste
tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.10
Turule laskmine on toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Seega puudutab
turule laskmise piirang eelkõige tootjaid ja maaletoojaid.
JäätS-i § 224.
Seadust täiendatakse §-ga 224. Paragrahvi lisamisega võetakse üle direktiivi artikkel 5, millega
sätestatakse oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodetele turule laskmise
piirang. Alates 3. juulist 2021 on keelatud esmakordselt Eesti turule lasta oksüdantide toimel
lagunevast plastist valmistatud tooteid. Turule laskmise piirangud peaksid hõlmama
oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt
ja põhjustab seega mikroplastireostust keskkonnas, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti
ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu.11 Oksüdantide toimel lagunevast plastist
tooted võivad olla näiteks plastkandekotid, joogipudelid (vähem levinud) ja põllumajanduslik
kile.
JäätS-i § 225.
Seadust täiendatakse §-ga 225. Paragrahvi lisamisega võetakse üle direktiivi artikkel 7, millega
sätestatakse nõuded teatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete märgistamisele, et hoida ära
nende sobimatu kõrvaldamine, nt WC-st veega alla laskmine, teavitada tarbijat võimalikest
prügi sobimatu kõrvaldamise tagajärgedest mereprügi silmas pidades, ja kõige sobivamatest
jäätmekäitlusvõimalustest.
Lõikes 1 sätestatakse märgistamise nõuded järgmistele ühekordselt kasutatavatele
plasttoodetele: hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid, samuti niisutatud
pühkepaberi märgistamise nõuded. Märgistusnõuded on kehtestatud Euroopa Komisjoni
rakendusmäärusega (EL) 2020/2151, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta)
lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta.
Pärast 3. juulit 2021 ei ole lubatud esmakordselt turule lasta ülalnimetatud tooteid, millel
puudub rakendusmääruse 2020/2151 kohane märgistus. Eelnevalt nimetatud ühekordselt
kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni
või muude sobimatute kanalite kaudu. Kanalisatsiooni kaudu kõrvaldamine võib lisaks
põhjustada olulist majanduslikku kahju kanalisatsioonivõrgule, ummistades pumpasid ja
torusid. Kõnealustes toodetes kasutatavate materjalide omaduste ja sobivate jäätmete
9
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 7).
10
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 5).
11
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 15).
11
kõrvaldamisviiside kohta on sageli väga vähe teavet. Seepärast tuleks selliste ühekordselt
kasutatavate plasttoodete suhtes, mida sageli kõrvaldatakse kanalisatsiooni kaudu või muul
sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgistuselt peaks tarbija saama teavet selle
kohta, millised on jäätmeks muutunud toote puhul sobivad jäätmekäitluse võimalused või
milliseid jäätmete kõrvaldamisviise tuleb jäätmehierarhia kohaselt toote puhul vältida, samuti
selle kohta, kas toode sisaldab plasti ning milline on sellega seotud prügistamise või muu
sobimatu jäätmete kõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju.12
Lõike 2 punktides 1 ja 2 defineeritakse ühekordselt kasutatava hügieenisideme ning tampooni
ja selle aplikaatori terminid. Terminite selgitamine on oluline, et täpsustada, milliste toodete
pakenditele tuleb direktiivi artiklis 7 nõutud märgistus kanda. Terminite sisustamisel on
lähtutud Euroopa Komisjoni poolt 31.05.2021 välja antud lõplikust suunismaterjalist.13
JäätS-i § 226.
Seadust täiendatakse §-ga 226, millega võetakse üle direktiivi artikkel 10. Prügistamise ja
muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks
tuleb ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbijaid asjakohaselt teavitada korduskasutatavate
alternatiivide kättesaadavusest ja korduskasutamise süsteemidest, kõige sobivamatest
jäätmekäitlemisvõimalustest ja/või sellest, milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida,
parimatest keskkonnahoidliku jäätmekäitluse tavadest ja ebasobiva kõrvaldamise
keskkonnamõjust ning sellest, kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete
plastisisaldus ning nende sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule. Seepärast tuleb
kehtestada nõuded teadlikkuse suurendamise, millega tagatakse sellise teabe esitamine
ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbijatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis
innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid.14
Lõikes 1 sätestatakse ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja
aplikaatoriga tampooni müügikohale tarbijate teadlikkuse parandamisega seotud nõuded.
Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja aplikaatoriga
tampooni müügikoht peab tarbijat teavitama korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavusest
ning jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise negatiivsest mõjust keskkonnale ning
kanalisatsioonivõrgule.
Lõikes 2 sätestatakse ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja
aplikaatoriga tampooni maaletoojale tarbijate teadlikkuse suurendamisega seotud nõuded.
Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja aplikaatoriga
tampooni maaletooja peab tarbijat teavitama jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise
negatiivsest mõjust keskkonnale ning kanalisatsioonivõrgule.
Lõikes 3 sätestatakse ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja
aplikaatoriga tampooni maaletooja toote reklaamile lisanõuded. Ühekordselt kasutatava plasti
sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja aplikaatoriga tampooni maaletooja toote reklaam
peab sisaldama teavet, et tegemist on tootega, mis sisaldab plasti ning mille mittenõuetekohasel
kõrvaldamisel on negatiivne mõju keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule.
12
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 20).
13
Euroopa Komisjoni 31.05.2021 suunise punkt 4.9 (guidelines_single-use_plastics_products.pdf (europa.eu))
14
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 28).
12
JäätS-i § 23 lõiked 110–114.
Paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 110–113, millega võetakse üle direktiivi artikli 3 lõige 11.
Lõikega 110 täiendatakse tootjate ringi ning sätestatakse plasti sisaldavate kalapüügivahendite
tootja tähendus. Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootja käesoleva seaduse tähenduses on
füüsiline või juriidiline isik, kes omab tegevuskohta Eestis ja sõltumata müügiviisist, müük
sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule plasti
sisaldavaid kalapüügivahendeid; või füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2011/83/EL, tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi
93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64) artikli 2 punktis 7 määratletud
kauglepingutega abil laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule plasti sisaldavaid
kalapüügivahendeid; või füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti
kodumajapidamistele või muudele kasutajatele plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, kuid
tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu. Plasti
sisaldavaid kalapüügivahendeid käsitööna valmistajaid ei käsitleta tootjatena ning nendele ei
laiene laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustused. Käsitöö kalapüügivahend on
valmistatud käsitsi. Käsitööna valminud kalapüügivahendiks loetakse kalapüügivahendit, mille
võrgulinale kinnitatakse raskusnöör ja ujukinöör käsitsi. Toode kannab märgistust
„Käsirakendus“ või arvel oleva toote kirjelduses on märge „Käsirakendus“.
Lõikega 111 täiendatakse tootjate ringi ning sätestatakse niisutatud pühkepaberi tootja tähendus.
Niisutatud pühkepaberi tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes
omab tegevuskohta Eestis ja sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud,
laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatavat niisutatud
pühkepaberit; või füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute abil laseb majandus- või
kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatavat niisutatud pühkepaberit; või füüsiline
või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele
kasutajatele ühekordselt kasutatavat niisutatud pühkepaberit, kuid tema tegevuskoht on teises
EL-i liikmesriigis või väljaspool liitu.
Lõikega 112 täiendatakse tootjate ringi ning sätestatakse õhupalli tootja tähendus. Õhupalli
tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes omab tegevuskohta
Eestis ja sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või
kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatavaid õhupalle; või füüsiline või juriidiline
isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud
kauglepingute abil laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt
kasutatavaid õhupalle; või füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti
kodumajapidamistele või muudele kasutajatele ühekordselt kasutatavaid õhupalle, kuid tema
tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu. Õhupallide
tootja käesoleva seaduse kohaselt ei ole isik, kes suunab turule tööstuslikuks või muuks
kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupalle, mida tarbijatele ei jagata. Direktiiviga
hõlmatud õhupallide spetsiifilisemad tunnused tuuakse välja Euroopa Komisjoni loodavas
suunisdokumendis.
Lõikega 113 täiendatakse tootjate ringi ning sätestatakse filtriga tubakatoodete ja
tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtri tootja tähendus. Filtriga tubakatoodete ja
tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtri tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline
või juriidiline isik, kes omab tegevuskohta Eestis ja sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi
abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt
kasutatavaid filtriga tubakatooteid või tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtreid; või
13
füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli
2 punktis 7 määratletud kauglepingute abil laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti
turule ühekordselt kasutatavaid filtriga tubakatooteid või tubakatoodetega kasutamiseks
turustatud filtreid; või füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti
kodumajapidamistele või muudele kasutajatele ühekordselt kasutatavaid filtriga tubakatooteid
või tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtreid, kuid tema tegevuskoht on teises EL-i
liikmesriigis või väljaspool liitu.
Lõikega 114 täpsustatakse lõiget 111, mille kohaselt ei käsitleta plasti sisaldava
kalapüügivahendi tootjana isikut, kelle tooted on käsitsi valmistatud. Kalapüügivahendeid
puudutavad meetmed tuginevad põhimõttele „saastaja maksab“, eeskätt selleks, et plasti
sisaldavate kalapüügivahendite tootjad võtaksid vastutuse oma toodete jäätmete eest, täpsemalt
parandaksid jäätmete liigiti kogumist ja käitlemist, eelkõige ringlussevõttu ja ka
korduskasutust. Need meetmed annavad kaluritele positiivse stiimuli püügivahendite kaldale
toomiseks ja tagavad ühtlasi, et kalandusettevõtjaid, eriti väikeettevõtjaid ebaproportsionaalselt
ei koormataks.15 Seetõttu ei peaks kalureid endid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid
käsitööna valmistajaid käsitama tootjatena ning neid ei peaks pidama vastutavaks laiendatud
tootjavastutusega seotud tootja kohustuste täitmise eest.16
JäätS-i § 25 lõike 2 punktid 7–10.
Lõiget 2 täiendatakse punktidega 7–10. Punktiga 7 võetakse üle direktiivi artikli 8 lõige 8 ja
lisatakse probleemtoodete hulka plasti sisaldavad kalapüügivahendid ja nende osad, mis
tähendab, et edaspidi laienevad märgitud toodete tootjatele laiendatud tootjavastutuse
põhimõtted. Direktiivi 2019/904 artikkel 8 näeb ette, et liikmesriigid loovad liikmesriigi turule
lastavate plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele laiendatud tootjavastutuse süsteemid
direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a kohaselt. Tootja laiendatud vastutus on meede
tagamaks jäätmete korduskasutamise, jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise.
Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab,
töötleb, müüb või impordib probleemtooteid, on tootja laiendatud vastutus ehk tootja on
kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende
taaskasutamise või nende kõrvaldamise. 80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud
prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 27 % kalandusega seotud
esemed. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist
nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti
sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning
kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik,
et ka inimeste tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.17 Kõige tõhusam
kalapüügivahendite probleemi lahendamine on laiendatud tootjavastutuse süsteemi
sisseviimine plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjatele. Laiendatud tootjavastutuse
süsteem avaldab üldiselt kõige tõhusamat mõju mahajäetud, kaotatud või kõrvaleheidetud kala-
ja vesiviljeluse püügivahendite osakaalu vähendamisele mereprügis. Sellise süsteemiga
toetatakse ja lihtsustatakse muude õigusvahendite täielikku rakendamist ning aidatakse veelgi
enam kaasa kalapüügivahenditest lähtuva prügi koguse vähendamisele. Laiendatud
tootjavastutuse süsteem hõlbustab kalapüügivahendite liigiti kogumist ja tagastamist ning
kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite käitlemist, eeskätt ringlussevõttu. Laiendatud
tootjavastutuse süsteemiga võtavad plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad vastutuse oma
15
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 23).
16
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 25).
17
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 5).
14
toodete jäätmete eest, parandades jäätmete liigiti kogumist ja käitlemist, eelkõige ringlussevõttu
ja ka korduskasutust. Need meetmed annavad kaluritele positiivse stiimuli püügivahendite
kaldale toomiseks.18
Punktiga 8 võetakse üle direktiivi artikli 8 lõige 1 ja lisatakse probleemtoodete hulka niisutatud
pühkepaber. Direktiivi 2019/904 artikkel 8 näeb ette, et liikmesriigid loovad liikmesriigi turule
lastavate teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodetele tootjavastutuse süsteemid
direktiivile 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a kohaselt. Tootja laiendatud vastutus on meede
tagamaks jäätmete korduskasutamise, jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise.
Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab,
töötleb, müüb või impordib probleemtooteid on tootja laiendatud vastutus ehk tootja on
kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende
taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Probleemtoodetele kehtib jäätmeseaduse kohaselt
laiendatud tootja vastutuse põhimõte.
Punktiga 9 võetakse üle direktiivi artikli 8 lõige 1 ja lisatakse probleemtoodete hulka õhupallid.
Direktiivi 2019/904 artikkel 8 näeb ette, et liikmesriigid loovad liikmesriigi turule lastavate
teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse süsteemid
direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a kohaselt. Tootja laiendatud vastutus on meede tagamaks
jäätmete korduskasutamise, jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise. Igal
füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab,
töötleb, müüb või impordib probleemtooteid, on tootja laiendatud vastutus ehk tootja on
kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende
taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Probleemtoodetele kehtib jäätmeseaduse kohaselt
laiendatud tootja vastutuse põhimõte.
Punktiga 10 võetakse üle direktiivi artikli 8 lõige 1 ja lisatakse probleemtoodete hulka filtriga
tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid. Direktiivi 2019/904
artikkel 8 näeb ette, et liikmesriigid loovad liikmesriigi turule lastavate teatavate ühekordselt
kasutatavate plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse süsteemid direktiivi 2008/98/EÜ
artiklite 8 ja 8a kohaselt. Tootja laiendatud vastutus on meede tagamaks jäätmete
korduskasutamise, jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise. Igal füüsilisel või
juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või
impordib probleemtooteid, on tootja laiendatud vastutus ehk tootja on kohustatud tagama tema
turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende
kõrvaldamise. Probleemtoodetele kehtib jäätmeseaduse kohaselt laiendatud tootja vastutuse
põhimõte.
JäätS-i § 25 lõike 3 punktid 7–10.
Lõiget 3 täiendatakse punktidega 7–10. Punktiga 7 tuuakse üle ja taasesitatakse direktiivi artikli
3 lõige 4 järgi määratletud kalapüügivahendi termin. Termini selgitamine on oluline, et
täpsustada, milline toode kuulub kalapüügivahendi termini alla. Oluline on märkida, et direktiiv
hõlmab kalapüügivahenditest üksnes plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, kuna plasti
sisaldav kalapüügivahend on suure keskkonnamõjuga toode. Plasti sisaldav kalapüügivahend
üks randadest kõige enam leitud jäätmeid ning kujutab endast tõsist riski mereökosüsteemidele,
bioloogilisele mitmekesisusele ja inimeste tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja
laevandust. Direktiivist lähtuvalt reguleeritakse eelnõukohase seadusega kalapüügivahendeid,
mis sisaldavad plasti.
Punktiga 8 võetakse üle direktiivi lisa E osa II lõige 1 ja defineeritakse niisutatud pühkepaberi
termin. Termini selgitamine on oluline, et täpsustada, milline toode kuulub niisutatud
18
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52018PC0340.
15
pühkepaberite termini alla. Direktiiv hõlmab vaid isikliku hügieeni tarbeks ja
kodumajapidamises kasutamiseks ette nähtud niisutatud pühkepaberit. Isikliku hügieeni tarbeks
ja kodumajapidamises kasutamiseks ette nähtud niisutatud pühkepaber on üks randadest kõige
enam leitud jäätmeid ning kujutab endast tõsist riski mereökosüsteemidele, bioloogilisele
mitmekesisusele ja inimeste tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust. Sealhulgas on
niisutatud pühkepaberid kanalisatsioonivõrgus sagedaseks ummistuste tekitajaks.
Punktiga 9 võetakse üle direktiivi lisa E osa II lõige 2 ja defineeritakse õhupalli termin. Termini
selgitamine on oluline, et täpsustada, milline toode kuulub õhupalli termini alla. Direktiiv
hõlmab õhupalle, mida jagatakse tarbijale või kasutatakse isiklikuks tarbeks pidude
kaunistamiseks või laste mänguasjana. Õhupalli, mida jagatakse tarbijale või kasutatakse
isiklikuks tarbeks pidude kaunistamiseks või laste mänguasjana on üks randadest kõige enam
leitud jäätmeid ning kujutab endast tõsist riski mereökosüsteemidele, bioloogilisele
mitmekesisusele ja inimeste tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust. Õhupalli termini alla
ei kuulu tööstuslik või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupall, mida
tarbijale ei jagata.
Punktiga 10 võetakse üle direktiivi artikli 3 lõige 18 koosmõjus direktiivi lisa E osaga III ja
defineeritakse filtriga tubakatoote ja tubakatoote kasutamiseks turustatava filtri termin. Termini
selgitamine on oluline, et täpsustada, milline toode kuulub filtriga tubakatoote ja tubakatoodete
kasutamiseks turustatava filtri termini alla. Plasti sisaldavad tubakatoote filter on liidu
randadest kõige enam leitavate ühekordsete plastesemete hulgas teisel kohal. Tubakatoote filtri
puhul on tegemist tootega, mida tarbija tihtipeale ei seosta plastiga. Filtriga tubakatoote ja
tubakatoote kasutamiseks turustatava filtri mõiste alla ei kuulu elektroonilised sigaretid ja
veipimise tooted ja nende filtrid, kuna need tooted ei ole mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
JäätS-i § 252.
Seadust täiendatakse §-ga 252. Lõikega 1 võetakse üle direktiivi artikli 8 lõiked 1-3. Seoses
selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivaid
ja säästvamaid alternatiive, peaksid liikmesriigid „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt samuti
kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluseks ja prügi
koristamiseks vajalikud kulud ning sellise prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate
teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud. Kõnealused kulud ei tohiks ületada
kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ja need tuleks määrata
asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisil.19
Lõike 1 punktiga 1 kohustatakse niisutatud pühkepaberi tootjat, õhupalli tootjat ja filtriga
tubakatoote ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtri tootjat kandma §-s 268
nimetatud teadlikkuse suurendamisega seotud kulud seoses asjaomaste toodetega. Punktiga 2
kohustatakse punktis 1 nimetatud tootjaid kandma avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud
asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende
jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. Punktiga 3 kohustatakse neid tootjaid kandma
asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud.
Paragrahvi 252 lõike 2 kohaselt peab filtriga tubakatoodete ja koos tubakatoodetega
kasutamiseks turustatud filtri tootja kandma ka kulud, mis on seotud filtriga tubakatoodete ja
tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtri tarbimisel tekkivate jäätmete kogumise taristu
rajamisega kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suur.
19
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 21).
16
Lõike 3 kohaselt ei tohi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud ületada kulusid, mis on vajalikud neis
lõigetes nimetatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks. Need kulud määratakse kindlaks
läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude puhul piirdutakse avaliku
sektori asutuste või nende nimel tehtava tegevusega. Vajaduse korral töötatakse välja
arvutusmetoodika, mis võimaldab prügikoristamise kulusid proportsionaalsel viisil kindlaks
määrata.
JäätS-i § 252 lõige 4
Lõikega 4 võetakse üle direktiivi artikli 8 lõige 4. Lõikega antakse valdkonna eest vastutavale
keskkonnaministrile kohustus kehtestada määrusega metoodika lõigetes 1 ja 2 sätestatud kulude
ühetaoliseks arvutamiseks. Volitusnorm on vajalik, et üle võtta direktiivi artikkel 8 lõige 4,
millega tuleb kehtestada vastav arvutusmetoodika. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise
küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda
volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga
normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine. Määrus hakkab
sisaldama tingimusi, millest lähtuvad arvutuste tegemisel asjaomased tootjad.
Seaduse eelnõuga koos ei ole võimalik esitada rakendusakti kavandit ja piirduda tuleb üksnes
selle andmiseks vajaliku volitusnormi põhjendustega, kuna Euroopa Komisjoni juhis, mis
kehtestatakse hiljem, annab sisu liikmesriigi seaduse rakendusaktile. Lisaks, kuna teatava
ühekordselt kasutatava plasttoote tootja peab katma prügikoristamise kulud ning
prügikoristamise kulude arvutamise metoodikas tuleb võtta arvesse proportsionaalsuse
kaalutlusi, siis on vajalik teostada eraldi uuring. Uuring peab selgitama välja avalikes
prügikastides olevate ühekordselt kasutatava plasttoote jäätmete koostise ja koguse. Vastav
direktiivi punkt tuleb liikmesriigil üle võtta alates 5. jaanuarist 2023.
JäätS-i § 2621.
Seadust täiendatakse §-ga 2621 lõigetega 1 ja 2, millega võetakse üle direktiivi artikli 8 lõige 9.
Paragrahvis 2621 lõikes 1 sätestatakse plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahendite kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmise nõue. Plasti
sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate
kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja
käitlemisega, mis on direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt üle antud sobivasse sadama
vastuvõtuseadmesse või kogumissüsteemi. Plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid käsitööna
valmistajaid ei käsitleta tootjatena ning nendel ei ole kohustust kogumisel ja tootjale
tagastamisel tekkinud kulusid katta.
Lõikes 2 täpsustatakse kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi tähendust. Oluline on märkida,
tootja ei ole kohustatud katma hüljatud kalapüügivahendite kogumise ja käitlemise kulusid, kui
need on kogutud koristusoperatsioonide käigus. Koristusoperatsioone toetatakse rahaliselt
kohalikest, riiklikest ja ELi vahenditest. Ühise kalanduspoliitika raames on selliselt hüljatud
kalapüügivahendite väljatoomine juba hõlmatud kalanduskontrolli määrusega.
Koristusoperatsioonide käigus kogutud hüljatud kalapüügivahend ei kuulu tootjavastuse
süsteemi alla ning need ei lähe turule lastud kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite
kogumise arvestusse.
JäätS-i § 122 lg 2.
Paragrahviga 122 võetakse üle direktiivi artikkel 14 ja muudetakse lõikes 2 maksimaalset
võimalikku juriidilise isiku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 200 000
euroni. Edaspidi karistatakse juriidilist isikut keelatud toote turule laskmise eest rahatrahviga
kuni 200 000 eurot.
17
Plasti sisaldavaid ühekordselt kasutatavaid tooteid leidub randades kõige enam, plastist
mereprügis on 50 % ühekordselt kasutatavad plasttooted. Plasti sisaldav ühekordselt
kasutataval tootel on märkimisväärset negatiivne mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele.
Üldiselt polüetüleenist ja polüpropüleenist valmistatud ühekordselt kasutatavad plasttooted
vajavad keskkonnas lagunemiseks keskmiselt 300 aastat, mõnel juhul võib fotolagunemine
kesta kuni 1 000 aastat. Tuleb märkida, et plast lagunedes muutub mikroplastiks ning põhjustab
keskkonnas mikroplastireostust. Mikroplasti avaldab kahjulikku mõju keskkonnale ja
toiduahelasse sisenedes ka inimeste tervisele. Plasti sisaldav ühekordselt kasutataval tootel on
suur loodusesse sattumise oht ning nende toodete eeldatav kasutusaeg on väga lühike. Lisaks
ei sobi plasti sisaldav ühekordselt kasutatav toode mitmekordseks kasutamiseks ning seda ei
saa pärast jäätmeks muutumist korduskasutamiseks ette valmistada ja ringlusse võtta. Turul on
juba olemas alternatiivsed kestlikud tooted, mis ei kahjusta keskkonda ja inimesi ning on
tarbijatele taskukohased. Plasti sisaldava ühekordselt kasutatava toote piiramine on prügi, sh
mereprügi tekke vältimiseks hädavajalik20. Lõike 2 muutmisega ajakohastatakse juriidilisele
isikule ette nähtud keelatud toote turule laskmisega seotud karistusmäära. Alates 1. jaanuarist
2015 on KarSi § 47 kohaselt võimalik kohaldada väärteo korral maksimaalse rahatrahvina
füüsilisele isikule 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule 400 000 eurot. Arvestades üldist
elukalliduse tõusu, on selge, et juriidilisele isikule ette nähtud maksimumtrahvimäär kuni
32 000 eurot ei täida enam oma karistusõiguslikku eesmärki. Otstarbekas on tõsta ka
juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahvi ülemmäära. Direktiivi artikkel 14 kohustab
liikmesriike kehtestama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi direktiivi sätete
rikkumiste eest, sealjuures ei peeta alati silmas kuriteokaristusi.
Seda vastutussätet rakendatakse juhtudel, kui isik rikub JäätSi §-des 223ja 224sätestatud
keelatud toodete turule laskmise nõudeid.
JäätS-i § 124.
Paragrahviga 124 võetakse üle direktiivi artikkel 14. Paragrahvis 124 muudetakse ja lisatakse
rikkumise koosseisu kulude kandmise kohustuse rikkumine. Kulude kandmise kohustuse
lisamisega sätestatakse vastutus teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega
seotud kulude katmata jätmise eest. Liikmesriigid peavad kehtestama karistusnormid, mida
kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud sätete rikkumise korral, ning võtma kõik vajalikud
meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Plasti sisaldavaid ühekordselt kasutatavaid tooteid
leidub randades kõige enam. Nõuetekohane jäätmekäitlus on prügi, sh mereprügi tekke
vältimiseks hädavajalik. Plasti sisaldav ühekordselt kasutataval tootel on märkimisväärset
negatiivne mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele. Võitlus prügi vastu on pädevate
asutuste, tootjate ja tarbijate ühine jõupingutus. 2020. aastal olid riigiasutuste prügikoristamise
ja vedamisega seotud kulud järgmised: Keskkonnaametil 61 289 eurot, Riigimetsa
Majandamise Keskusel 98 000 eurot, Maa-ametil 123 378,54 eurot ja Transpordiametil 160 000
eurot. Kui tootja katab oma tootest tekkiva jäätme kogumise ja veo kulud, siis on avaliku sektori
asutusel võimalus paremini organiseerida randadest prügikoristamist, näiteks lisada prügikaste
ja tõsta tühjendamissagedust. Prügi koristamine on märkimisväärne kulu avaliku sektori
asutusele, mistõttu on prügikaste randades vähem ning prügikastid täituvad kiiresti. See
põjustab jäätmete mitte nõuetekohast kõrvaldamist, visates need jäätmed loodusesse. Prügi
koristamiskulude katmine võimaldab efektiivsemalt koguda selliseid jäätmeid ning vähendada
tekkinud jäätmete mitte nõuetekohast kõrvaldamist ning sellega seoses maandada riski
keskkonnale ja inimese tervisele. Tootjal on oluline roll prügikoristamise efektiivsuse
saavutamisel. Prügi koristamiskulude arvutamise metoodikas võetakse arvesse
proportsionaalsuse kaalutlusi.
20
EUR-Lex - 52018AE3041 - EN - EUR-Lex (europa.eu)
18
Lisandunud rikkumise koosseisu rakendatakse juhtudel, kui isik rikub JäätSi §-des 252 ja 2621
sätestatud kulude kandmisega seotud nõudeid.
JäätS-i §-d 13616–13617
Seadust täiendatakse §-dega 13616–13617. Tegemist on rakendussätetega, mis teevad erisuse
plasti sisaldava kalapüügivahendi tootjale, niisutatud pühkepaberi tootjale, õhupalli tootjale ja
filtriga tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootjale laiendatud tootja
vastutuse rakendumisel, teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud
kulude katmise kohustuse rakendamisel ja probleemtooteregistris registreerimise ning
probleemtooteregistrisse andmete esitamise rakendamisel.
JäätSi § 13616 lõige 1 sisaldab laiendatud tootjavastutuse kohustust plasti sisaldava
kalapüügivahendi tootjale, niisutatud pühkepaberi tootjale, õhupalli tootjale ja filtriga
tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootjale. Laiendatud tootjavastutuse
kohustus plasti sisaldava kalapüügivahendi tootjale, niisutatud pühkepaberi tootjale ja õhupalli
tootjale rakendub 31.12.2024. Tähtaeg 31.12.2024 tuleneb direktiivi artikli 17 lõikest 1.
JäätSi § 13616 lõige 2 sisaldab laiendatud tootjavastutuse kohustust filtriga tubakatoote ja
tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootjale. Laiendatud tootjavastutuse kohustus
filtriga tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootjale rakendub
05.01.2023. Tähtaeg 05.01.2023 tuleneb direktiivi artikli 17 lõikest 1.
JäätSi § 13616 lõige 3 sisaldab ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmise
kohustust niisutatud pühkepaberi tootjale ja õhupalli tootjale. Ühekordselt kasutatavate
toodetega seotud kulude katmise kohustus niisutatud pühkepaberi tootjale ja õhupalli tootjale
rakendub 31.12.2024. Ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmise kohustus
filtriga tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootjale rakendub
05.01.2023. Tähtaeg 31.12.2024 tuleneb direktiivi artikli 17 lõikest 1.
JäätSi § 13616 lõige 4 sisaldab ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmise
kohustust kohustust filtriga tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootjale.
Ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmise kohustus filtriga tubakatoote ja
tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootjale rakendub 05.01.2023. Tähtaeg 05.01.2023
tuleneb direktiivi artikli 17 lõikest 1.
JäätSi § 13616 lõige 5 sisaldab plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite
kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmise kohustust plasti sisaldava
kalapüügivahendi tootjale. Plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite
kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmise kohustus plasti sisaldava
kalapüügivahendi tootjale rakendub 31.12.2024. Tähtaeg 31.12.2024 tuleneb direktiivi artikli
17 lõikest 1.
JäätSi § 13616 lõige 6 sisaldab probleemtoote kasutaja teavitamise ja teabekampaania
korraldamise kohustust plasti sisaldava kalapüügivahendi tootjale, niisutatud pühkepaberi
tootjale ja õhupalli tootjale ja filtriga tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri
tootjale. Probleemtoote kasutaja teavitamise ja teabekampaania korraldamise kohustus plasti
sisaldava kalapüügivahendi tootjale, niisutatud pühkepaberi tootjale ja õhupalli tootjale
rakendub 31.12.2024. Tähtaeg 31.12.2024 tuleneb direktiivi artikli 17 lõikest 1.
JäätSi § 13616 lõige 7 sisaldab probleemtoote kasutaja teavitamise ja teabekampaania
korraldamise kohustust filtriga tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri
19
tootjale. Probleemtoote kasutaja teavitamise ja teabekampaania korraldamise kohustus filtriga
tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootjale rakendub 05.01.2023.
Tähtaeg 05.01.2023 tuleneb direktiivi artikli 17 lõikest 1.
JäätSi § 13617 lõige 1 sisaldab probleemtooteregistris registreerimise ja
probleemtooteregistrisse andmete esitamise kohustust plasti sisaldava kalapüügivahendi
tootjale, niisutatud pühkepaberi tootjale ja õhupalli tootjale. Probleemtooteregistris
registreerimise ja probleemtooteregistrisse andmete esitamise kohustus plasti sisaldava
kalapüügivahendi tootjale, niisutatud pühkepaberi tootjale ja õhupalli tootjale rakendub
31.12.2024. Tähtaeg 31.12.2024 tuleneb direktiivi artikli 17 lõikest 1.
JäätSi § 13617 lõige 2 sisaldab probleemtooteregistris registreerimise ja
probleemtooteregistrisse andmete esitamise kohustust filtriga tubakatoote ja tubakatootega
kasutamiseks turustatud filtri tootjale. Probleemtooteregistris registreerimise ja
probleemtooteregistrisse andmete esitamise kohustus filtriga tubakatoote ja tubakatootega
kasutamiseks turustatud filtri tootjale rakendub 05.01.2023. Tähtaeg 05.01.2023 tuleneb
direktiivi artikli 17 lõikest 1.
Rakendussätetega tagatakse, et probleemtoote tootjatel oleks oma tegevuse
ümberkorraldamiseks piisavalt aega.
Normitehniline märkus
Täiendatakse seaduse normitehnilist märkust, lisades ülevõetava Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 andmed.
Paragrahv 2 sätestab pakendiseaduses tehtavad muudatused.
PakSi § 3 lõiked 32 ja 33.
Paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 32 ja 33, millega lisatakse pakendiseadusesse biolaguneva
ja oksüdantide toimel laguneva plasti terminid. Oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted
võivad olla näiteks plastkandekotid ja joogipudelid (vähem levinud). Lõigetega võetakse üle
direktiivi artikli 3 lõiked 3 ja 13.
PakSi § 3 lõiked 6–7.
Paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 6 ja 7, milles sätestatakse ühekordselt kasutatava plasttoote
mõiste ning kirjeldatakse ühekordselt kasutatavate plasttoodete liike. Eelnõukohaste lõigetega
võetakse üle direktiivi artikli 3 lõige 2 ja direktiivi lisa C ja E osades toodud mõisted
Ühekordselt kasutatavad plasttooted jagunevad PakSi kohaselt joogipakenditeks,
joogipudeliteks, joogitopsideks, toidupakenditeks, pakkematerjalideks ja pakkideks ning
plastkandekottideks. Plastkandekottide mõiste ning jagunemine õhukesteks ja eriti õhukesteks
on juba PakSis sätestatud.
Ühekordselt kasutatava plasttootena arvestatakse nii täielikult kui ka osaliselt plastist
valmistatud toodet. See tähendab, et kui toode on näiteks valmistud kartongist, kuid kaetud
plastikihiga, siis selline toode liigitub plasttooteks. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest
või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei
esine ja seetõttu arvestatakse plasttootena polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja
20
biolagunevat plasti (nt PLA, PHA ja muud sarnased materjalid), olenemata sellest, kas need on
saadud biomassist või peaksid aja jooksul biolagunema.21
Ühekordselt kasutatav plasttoode on kavandatud ja valmistatud selliselt, et see ei ole mõeldud
mitmekordseks kasutamiseks ja uuesti täitmiseks. Ühekordselt kasutatavad plasttooted on
tavaliselt ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või lühikest aega enne seda, kui need
kõrvaldatakse22.
Joogipakendid on sellised joogianumad, mis mahutavad vedelikku kuni 3 liitrit. Joogipakendite
hulka loetakse ka nende korgid ja kaaned. Joogipudelid liigituvad samuti joogipakenditeks,
kuid neid eristab muud liiki joogipakendist kitsam kaela või suu osa. Joogitopsina käsitletakse
nii sellist joogitopsi, mis on mõeldud vedelikuga täitmiseks müügikohas kui ka joogitopse,
mida müüakse mitme kaupa pakendis ning on mõeldud isiku enda tarbeks kasutada.
Joogitopside hulka arvestatakse ka nende korgid ja kaaned. Otsustamaks, kas pakend on
toidupakend, on vaja arvestada mitme kriteeriumiga. Toidupakendiks loetakse anum, millest
pakutakse valmistoitu. Valmistoit omakorda peab olema mõeldud tarbimiseks kohapeal või
kaasavõtmiseks, mida tavaliselt tarbitakse otse anumast ning mida on võimalik tarbida ilma
edasise töötlemiseta. Kui sellisel toidupakendil on kaas, siis see arvestatakse samuti
toidupakendi hulka. Edasise töötlemise all mõeldakse seda, et valmistoitu ei ole vaja
tarbimiseks küpsetada, keeta ega soojendada. Samuti loetakse toidupakendiks kiirtoidu või muu
kohe tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavaid anumaid. Näiteks kuuluvad
toidupakendite alla kiirtoidupakendid või külma või kuuma toitu sisaldavad toidu-, võileiva-,
vrapi- või salatikarbid või pakendid, mis sisaldavad värsket või töödeldud toitu, mis ei vaja
edasist valmistamist, näiteks puuviljad, köögiviljad või magustoidud. Toidupakenditeks ei loeta
kuivtoidu- või külmalt müüdava edasist valmistamist eeldava toidu pakendeid, rohkem kui ühe
inimese portsjonit sisaldavad pakendeid või ühe inimese portsjonit sisaldavad toidupakendeid,
mida müüakse rohkem kui ühe kaupa.23 Toidupakenditeks ei loeta joogipakendeid, taldrikuid
ning toitu sisaldavaid pakke ja pakkematerjale. Võrreldes pakkide ja pakkematerjalidega on
toidupakendid kujuhoidvad, st neid ei ole võimalik painutada. Otsustamaks, kas konkreetne
pakend on ühekordselt kasutatav plasttoode ning kuidas täpsemalt pakend liigitada, on
soovitatav lähtuda Euroopa Komisjoni välja töötatud suunistest ühekordselt kasutatavate
plastoodete kohta.24
PakS § 5.
Muudetakse PakSi § 5 pealkirja, lisades tekstiosa „ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete
turule laskmise piirang“. Pealkiri muudetakse paragrahvi sisust lähtuvalt.
PakSi § 5 lõike 2 punktid 4–6.
Lõiget 2 täiendatakse punktidega 4–6, milles sätestatakse lisameetmed pakendiettevõtetele
müügikohtades rakendamiseks, mille eesmärk on vähendada ühekordselt kasutatavate
toidupakendite ja joogitopside tarbimist. Punktidega 4–6 võetakse üle direktiivi artikkel 4. Need
meetmed aitavad kaasa pakendi ja pakendijäätmete vältimisele. Kehtivate nõuete kohaselt ei
või pakendiettevõtja müügikohas anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta,
välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise
21
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 11).
22
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 12).
23
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 12).
24
https://ec.europa.eu/environment/pdf/plastics/guidelines_single-use_plastics_products.pdf.
21
toidukauba esmaseks pakendamiseks. Lisaks peab pakendiettevõtja müügikohas pakkuma
plastkandekottide kõrval muid võimalusi kauba pakendamiseks ning vältima oksüdantide
toimel lagunevate plastkandekottide müüki või tasuta andmist. Lisameetmed reguleerivad
ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside müüki pakendiettevõtja müügikohas.
Tarbimise vähendamist saab mõjutada ennekõike müügikohtade kaudu. Müügikohtadel on
võimalik ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside hinnastamise ja alternatiiviks
korduskasutuspakendite pakkumisega suunata tarbijaid korduskasutuspakendite eelistamisele
ning sellega tagada ühekordselt kasutatavate pakendite vähendamine.
Antud meetmete väljatöötamisel on arvestatud VTK tulemusi. Ühe võimaliku variandina oli
kirjeldatud VTK-s maksu kehtestamist ühekordselt kasutatavatele plastist joogitopsidele ja
toidupakenditele. VTK-le laekunud tagasiside põhjal ei eelistatud uute maksude sätestamist,
mistõttu otsustati meetmena kasutada minimaalse hinna kuvamist. VTK-s toodi ühe meetmena
välja ka võimalus pakkuda tarbijale hinnasoodustust, kui tarbija tuleb toodet ostma oma
pakendiga, kuid tagasisides leiti, et see peaks olema müügikohtadele vabatahtlikuks
rakendamiseks.
Punkti 4 kohaselt peab pakendiettevõtja kehtestama toidupakendile, milles olev toit on mõeldud
kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ja joogitopsile, milles olev jook on mõeldud kohe
tarbimiseks, müügihinna, mis ei ole väiksem kui 0,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Seega
toidupakendit, milles olev toit on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja edasist töötlemist (nt
soojendamist, praadimist, keetmist või ka keeva vee peale valamist), ei või edaspidi anda
tarbijale tasuta. Toidupakendite all mõeldakse kaanega või kaaneta karpe, millest pakutakse
valmistoitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks müügikohas kohapeal või kaasavõtmiseks, mida
tavaliselt tarbitakse anumast ning mis on valmis tarbimiseks ja mida ei ole vaja küpsetada, keeta
või soojendada. Samuti rakendub see nõue juhul, kui pakendiettevõtja pakendab müügikohas
kohapeal valmistoitu, mis on valmis tarbimiseks ja mille pakendamiseks ei ole klient enne soovi
avaldanud. Nõue rakendub ka toiduainetööstuses pakendatud toidupakenditele (karpidele),
milles olev toit ei vaja edasist töötlemist (nt salat, sushi jms toit, mida on võimalik kohe tarbida).
Sarnaselt ühekordselt kasutatavate toidupakenditele ei tohi tarbijale ja lõppkasutajale anda
pakendamata joogi ostmiseks tasuta ühekordselt kasutatavat joogitopsi ning sellele tuleb
müügikohas rakendada hind, mille suurus on vähemalt 0,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Tarvis
on, et tarbija saaks aru, et ühekordselt kasutatav joogitops maksab ning tal on võimalik tasu
mitte maksta, kui eelistab joogi ostmiseks näiteks enda topsi. Juba praegu pakub enamik kuuma
jooki müüvaid ettevõtteid võimalust jooki osta enda topsi ning rakendavad sellisel juhul joogile
hinnasoodustust. Eespool mainitud 2020. a Tartu Ülikooli ja Earth Care OÜ uuringu kohaselt
mõjutab lõpptarbija käitumist kaotus (nt lisakulu või rakendatav tasu) rohkem kui võit (nt
lisaboonus või soodustus). Seetõttu on tarbijad tundlikumad nende valikutele kehtestatud
tasudele kui soodustuste saamisele ning sellest tulenevalt on tasu rakendamine tarbimise
vähendamisele suurema tõhususega meede kui hinnasoodustuse pakkumine25. Nimetatud
uuring tõi samuti välja, et eri riikides tehtud uuringud näitavad, et ühekordsetele kohvitopsidele
rakendatud tasu koos toetavate meetmetega tõstavad korduskasutavate alternatiivide
kasutamise osakaalu. Lisaks toodi uuringus välja, et ühekordse joogitopsi kasutamise
tulemuslik tasu varieerub uuritud eksperimentide näitel vahemikus 0,11–0,23 eurot
(minimaalne) kuni 0,55–0,72 eurot (maksimaalne). Seega tasu 0,50 eurot on piisavalt
motiveeriv, et tarbija eelistaks joogi ostmist enda topsi või korduskasutuspakendisse. Näiteks
Starbucks on teinud Londonis katse, milles määras 5-pennise lisatasu ühekordselt
25
„Teatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks võetavate meetmete ja teatavatele plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse
rakendamisega kaasnevate mõjude analüüs“; Tartu Ülikool, Earth Care OÜ; 2020. Kättesaadav internetist:
https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/Uuringud/teatavate_plasttoodete_vahendamise_too_lopparuanne_loplik.pdf.
22
kasutatavatele topsidele ning seejuures pakkus oma topsiga tulijale 25-pennist (0,30 eurot)
soodustust. Katse tulemusel kasvas korduskasutatavate topside kasutamine 2,2%-lt 5,8%-ni.
Katsetati kolm kuud.
Ühekordselt kasutatava toidupakendi ja joogitopsi hind rakendub samuti sellisel juhul, kui
tarbija müügikohas kohapeal tarbib toitu või jooki ühekordselt kasutatavast toidupakendist või
joogitopsist (nt toitlustuskoht pakub võimalust kohapeal toidu või joogi tarbimiseks, aga seda
võimaldatakse ainult ühekordselt kasutatavas pakendis).
Punkti 5 kohaselt peab olema toidupakendi ja joogitopsi hind müügikohas tarbijale või
lõppkasutajale nähtavas kohas ja selgesti arusaadav.
Punkti 6 kohaselt peab pakendiettevõtja müügikohas andma tarbijale või lõppkasutajale infot
korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside olemasolust, sealhulgas millistel tingimustel
müügikoht aktsepteerib valmistoidu või joogi müümist tarbija korduskasutavasse
toidupakendisse või joogitopsi. Tähtis on, et tarbija saaks müügikohast vajaliku info selle kohta,
kas on võimalik valmistoidu või joogi ostmiseks kasutada korduskasutatavat pakendit ning kas
müügikohas on võimalik osta ka valmistoitu või jooki tarbija enda kaasa võetud toidukarpi või
joogitopsi ning milliste nõuetega sellisel juhul arvestama peab. Näiteks on Stockmann võtnud
müügikohas kasutusele ultraviolettvalgusega toidukarpe puhastava seadme, mille eesmärk on
puhastada ohutult ning operatiivselt kliendi enda korduskasutatavat toidukarpi, et osta sellega
kaasa toitu26. Stockmann annab kliendile kodulehe kaudu info, kuidas seade töötab ning
millised kriteeriumid on korduskasutatavatele anumatele, et neid saaks selle seadmega
puhastada. Sarnaselt Stockmanni jagatud infole peaks müügikohas olema esitatud info
nimetatud lõigetes nõutu kohta. Nende nõuete jõustumise tähtaeg on 3. juuli 2022.
PakSi § 5 lõiked 3-7.
Paragrahvi 5 täiendatakse lõiketega 3-7, millega võetakse üle direktiivi artiklid 4 ja 5. Lõikega 3
sätestatakse turule laskmise piirang oksüdantide toimel lagunevast plastist pakenditele ning
vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavatele toidupakenditele, joogipakenditele ja
joogitopsidele. Ühekordselt kasutatavate toidupakendite, joogipakendite ja joogitopside all
mõeldakse PakS § 3 lõikes 7 kirjeldatud vastavaid tooteid. Nimetatud materjalist ühekordselt
kasutatavate toidupakendite, joogipakendite ja joogitopside turule laskmise piirang on vajalik,
et piirata antud ühekordselt kasutatavate plasttoodete negatiivset keskkonnamõju. Oksüdantide
toimel lagunev plast ei lagune nõuetekohaselt ja põhjustab seega mikroplastireostust
keskkonnas, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud
keskkonnakasu27. Arvestades vahtpolüstüreenist valmistatud toodetest tekkinud jäätmete suurt
esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide kättesaadavust, on oluline piirata ka
vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavate toidu- ja joogipakendite ning
joogitopside turule laskmist28.
Lõigetega 4-7 sätestatakse meetmed korduskasutuspakendite kasutusele võtmiseks ja
ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside tarbimise vähendamiseks. Direktiivi
kohaselt peaksid liikmesriikide meetmed olema võimalikud ambitsioonikad ja ajendama üha
suureneva tarbimise suundumust olulisel määral ümber pöörama ning tooma kaasa tarbimise
mõõdetava kvantitatiivse vähenemise. Kõnealustes meetmetes tuleks arvesse võtta toodete
26
https://www.stockmann.ee/violetta-ultraviolettmeetodil-toidukarpide-puhastamine/inspiratsioon/.
27
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 15).
28
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 15).
23
mõju kogu nende olelusringi jooksul ning juhinduda jäätmehierarhiast29. VTK tarbimise
vähendamise meetmete tagasisides eelistati üleminekut toidupakendite tagastussüsteemi
arendamisele. Samuti leiti, et VTK meetmepakettides välja toodud võimalus, millega lubatakse
tarbijal oma karbiga toitu osta, peab jääma võimaluseks, mitte tarbija õiguseks. Tarbija oma
pakendi kasutamise puhul toodi välja, et sellega kaasnevad mitmed riskid toiduohutusele.
Toiduohutuse ja piisava hügieeni tagamises saab olla kindel siis, kui müüa pakub enda poolt
nõuetekohaselt pestud, hoitud ja ladustatud toidupakendeid ja joogitopse. Eeltooduga on eelnõu
koostamisel arvestatud. Korduskasutussüsteemidele üleminek on jäätmehierarhia kohaselt
eelistatud variant kui ühekordselt kasutavate toodete tarbimine ja nendest toodetest tekkinud
jäätmete käitlemine. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka sellega, et ettevõtetel on vaja piisavalt
üleminekuaega, et korduskasutussüsteemid kasutusele võtta. Sealhulgas rõhutab direktiiv, et
ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamine ei tohiks olla saavutatud mõnest
muust materjalist ühekordselt kasutatavate toodetega. Eesmärk on korduskasutatavatele
alternatiividele üleminek, jäätmetekke vähendamine ning seeläbi prügireostusest tingitud
negatiivsete mõjude vähendamine.
Lõike 4 kohaselt peavad pakendiettevõtjad pakkuma müügikohas tarbijatele ja lõppkasutajatele
võimalust osta toitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ning eelnevalt
müügipakendisse pakendamata (nn „lahtiselt“ müüdavat) jooki kaasa osta müüja pakutavas
korduskasutuspakendis. Nõue tuleb rakendada hiljemalt 1. jaanuarist 2024 (PakS § 401 lg 1).
Lõike 5 kohaselt peab pakendiettevõtja müügikohas müüma toitu, mis on mõeldud kohe
tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ning eelnevalt müügipakendisse pakendamata
(nn „lahtiselt“ müüdavat) jooki kaasa müüma korduskasutuspakendis.
Antud nõue tuleb rakendada hiljemalt 1. jaanuarist 2026 (PakS § 401 lg 2).
Selliste toidupakendite all mõeldakse kaanega või kaaneta karpe, milles olev toit ei vaja edasist
töötlemist. Juba praegu on mitmes riigis (nt Luksemburgis (ECOBOX), Šveitsis (reBOX,
ReCircle), Saksamaal (ReCircle), Suurbritannias (Dabbadrop)) kasutusel pakendite
korduskasutussüsteemid, mis on mõeldud valmistoidu ostmiseks nii kauplustes kui ka
restoranides. Korduskasutuspakendite tagasivõtmiseks on loodud tagatisrahasüsteemid. Nõude
täitmiseks võivad pakendiettevõtjad omavahel koostööd teha ning eelistatud on ühiste
korduskasutuspakendite kasutuselevõtmine, et tarbijal oleks võimalikult lihtne neid tagastada.
Korduskasutussüsteemi mõte on selles, et korduskasutatavaid toidupakendeid kasutatakse
süsteemis korduvalt ning pakendid ringlevad ettevõtte ja tarbijate vahel või mitmete ettevõtete
ja tarbijate vahel. Tähtis on, et süsteemis ringlevad pakendid oleksid kergesti jälgitavad (st on
ülevaade, kui palju süsteemis pakendeid ringleb, kui palju tagasi kogutakse ning kui palju on
käibelt kõrvaldatud). EVS-EN 13429:2004 standardis „Pakend. Korduskasutus“ on kirjeldatud
kolme korduskasutussüsteemi, mida pakendiettevõtted võivad soovi korral kasutusele võtta.
Lubatud on ka teistsuguste lahenduste kasutamine, kuid oluline on süsteem dokumentaalselt
kirjeldada ning sellekohast pakendiarvestust pidada. Eestis on 2021. aastal turule tulnud
korduskasutuspakendi teenusega RingKarp30 ja Bringpack31, tehnoloogilisi tagastussüsteeme
pakub CupLoop32.
Hiljemalt 1. jaanuarist 2026 pakendiettevõtja kasutama müügikohas pakendamata (nn
„lahtiselt“ müüdava) joogi müümiseks ühekordselt kasutatavate joogitopside asemel
29
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 14).
30
https://ringkarp.ee/.
31
https://bringpack.ee/.
32
https://cuploop.com/.
24
korduskasutatavaid joogitopse. Juba praegu on näiteks Saksamaal kasutusele võetud
korduskasutavate topside süsteem (ReCup)33, millel on üle 2700 partneri rohkem kui 450
linnas. Tarbija lunastab üheeurose pandi vastu korduskasutatava polüpropüleenist (PP) topsi,
mida on kolmes suuruses: 200 ml, 300 ml või 400 ml. Tarbija saab pandiraha tagasi, kui tagastab
topsi selle puhastamiseks mõnda liitunud müügipunktidest.
Lõigetes 6 ja 7 kohustatakse kohalikke omavalitsusi tagama oma haldusterritooriumil
toimuvatel avalikel üritustel korduskasutatavate nn „lahtise“ toidu ja joogi serveerimiseks
mõeldud anumate ja söögiriistade kasutamise. Antud nõue rakendub alates 2023. aasta
1. jaanuarist (PakS § 401 lg 3). Selleks peavad kohaliku omavalitsuse üksused sätestama
asjakohased nõuded oma heakorraeeskirjas või avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korras.
Praegu on näiteks Tallinnas sellised nõuded juba kehtestatud ning praktika näitab, et
korduskasutuspakendite ja -nõude kasutamine avalikel üritustel avaldab positiivset mõju
prügistamise vähendamisele. Samuti on Tartu linn planeerimas muudatusi, mille kohaselt
soovitakse avalikke üritusi korraldada just korduskasutatavate alternatiividega. Pärast ürituste
toimumist ei ole vaja lisaressursse kulutada prügi koristamisele. Säte tuleb lisada, et selline
praktika oleks kasutusel üle Eesti. Juba praegu on turul ettevõtted, kes pakuvad
korduskasutatavaid nõusid, mida on võimalik avalikel üritustel kasutada. Seejuures ka
ettevõtted, kes on valmis mitmekümne tuhande külastajaga üritusi haldama korduskasutatavate
toodetega.
PakSi § 121 lõiked 41–43.
Paragrahvi 121 täiendatakse lõigetega 41–43, millega kehtestatakse pakendiettevõtetele, kes
lasevad turule ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid, painduvast materjalist pakke
ja pakkematerjale, joogipakendeid, joogitopse, õhukesi plastkandekotte, kohustus kanda
lisakulusid. Lõigetega 41–43 võetakse üle direktiivi artikli 8 lõiked 2 ja 4.
Lõike 41 kohaselt on lisanduvad kulud seotud avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud
asjaomastest pakenditest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende
jäätmete edasise veo ja käitlemise ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning
selle edasise veo ja käitlemise kulud. Avalike kogumissüsteemidena mõeldakse avaliku sektori
asutuste hallatavaid prügikaste, mis asuvad avalikus ruumis. Pakendiettevõtjate müügikohtades
asuvaid ja nende hallatavaid prügikaste avalike kogumissüsteemide alla ei loeta. Näiteks peab
pakendiettevõtja, kes müüb müügikohas tarbijale kuuma jooki plastist (sh plasti sisaldavasse)
joogitopsi, kandma kulud, mis tekivad siis, kui tarbija viskab sellise joogitopsi pärast tarbimist
näiteks avalikus ruumis olevasse prügikasti või loodusesse, mille tühjendamise või koristamise
kulu on seni olnud kohalike omavalitsuste kanda.
Lõige 42 sätestab, et pakendiettevõtja kohustus on kanda üksnes enda poolt turule lastud
pakendite koristamise kulud, kuid kulud peavad katma nendest pakenditest tekkinud jäätmete
koristamise, vedamise ja käitlemisega seotud kulusid.
Lõike 43 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kulude arvutamise
metoodika. Volitusnorm on vajalik, et üle võtta direktiivi artikkel 8 lõige 4, millega tuleb
kehtestada vastav arvutusmetoodika. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei
puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse
kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga normi kehtestamisega,
mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine. Määrus hakkab sisaldama tingimusi,
millest lähtuvad arvutuste tegemisel asjaomased pakendiettevõtted ja
taaskasutusorganisatsioonid. Oluline on märkida, et seaduse eelnõuga koos ei ole võimalik
33
https://recup.de/.
25
esitada rakendusakti kavandit ja piirduda tuleb üksnes selle andmiseks vajaliku volitusnormi
põhjendustega. Euroopa Komisjon on ei ole veelt täpsemaid juhiseid kehtestatud. Vastav
direktiivi punkti tuleb liikmesriigil kohaldada alates 5. jaanuarist 2023.
PakSi § 121 lõige 8.
Paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 8, millega võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõige 7.
Lõikega 8 sätestatakse kohustus pakendiettevõtjale, kes laseb mõne teise EL-i liikmesriigi
turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, määrata selles liikmesriigis volitatud esindaja, kes
vastutab pakendiettevõtjale pandud kohustuste täitmise eest nimetatud liikmesriigis.
PakSi § 174 lõike 1 punkt 11.
Lõike 1 punkti 11 muudetakse, täpsustades kehtivat avalikkuse ja tarbijate teavitamise nõuet.
Punktiga võetakse üle direktiivi artikkel 10. Praegu on taaskasutusorganisatsioonidel kohustus
teavitada avalikkust ja tarbijaid pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest ning
jäätmetekke ja prügistamise vältimisest. Kohustust täiendatakse sellega, et edaspidi on kohustus
avalikkust ja tarbijaid teavitada eraldi ka ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise
ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale.
Avalikkuse ja tarbijate teavitamine eraldi ühekordselt kasutavate plasttoodete negatiivsest
mõjust keskkonnale aitab vähendada nende mittenõuetekohast kõrvaldamist.
PakSi § 174 lõige 5.
Lõiget 5 muudetakse – suurendatakse teavituseks tehtavaid kulutusi, mis peavad edaspidi
moodustama vähemalt 2 protsenti taaskasutusorganisatsiooni kalendriaasta käivest. Lõikega
võetakse üle direktiivi artikkel 10, millega lisandub pakendiettevõtetele kohustus avalikkust ja
tarbijaid teavitada ka ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete
muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. Kuivõrd teavitamise
kohustus laieneb, siis on vaja suurendada ka teavituseks tehtavaid kulutusi. Hetkel on
taaskasutusorganisatsioonidel kohustus panustada aastas avalikkuse ja tarbijate teavitamisse
vähemalt 1 protsent käibest. 2020. aasta andmete kohaselt34 moodustavad pakendijäätmed
umbes 32% segaolmejäätmete koostisest ning see protsent ei ole muutunud võrreldes
2013. aastal tehtud sarnase uuringuga35. Seetõttu on vaja samuti senisest rohkem panustada
avalikkuse ja tarbijate teavitamisse, et tagada pakendijäätmete nõuetekohane tagastamine.
PakSi § 174 lõige 6.
Paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 6, milles täpsustatakse, milliseid meediakanaleid tuleb
avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks kasutada. Lõikega võetakse üle direktiivi artikkel 10.
Oluline on, et avalikkuse ja tarbijate teavitamine oleks laiahaardeline ning ulatuks võimalikult
paljude inimesteni. Pakenditega puutuvad kokku kõik Eestis elanikud, mistõttu on väga tähtis,
et info jõuaks kõigini ning selleks kasutataks mitmeid meediakanaleid. Seega tuleb avalikkuse
ja tarbijate teavitamiseks kasutada vähemalt üleriigiliselt levivaid meediakanaleid, maakonna
ja kohalike omavalitsuste ajalehti ning välireklaami.
PakSi § 20 lõige 2.
Lõiget 2 täiendatakse ning lisatakse nõue, mille kohaselt pakendiettevõtja peab tagama
müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti kogumise võimaluse pakendatud kauba
lõppkasutajale või tarbijale. Lõikega võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõige 2. Kehtiva PakSi
34
„Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguse
uuring“; SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; 2020. Kättesaadav internetist:
https://www.envir.ee/sites/default/files/sortimisuuringu_lopparuanne.pdf.
35
„Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise
uuring; SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; 2013. Kättesaadav internetist:
https://www.envir.ee/sites/default/files/sortimisuuring_2013loplik.pdf.
26
kohaselt on pakendiettevõtjatel, kes müüvad pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale
kohustus tasuta tagasi võtta müüdud kauba müügipakend ja selle pakendijäätmed. Kuid
pakendiettevõtjatel on võimalik see kohustus PakS § 20 lg 4 kohaselt anda üle lepinguga
taaskasutusorganisatsioonile, mis tähendab seda, et müügikohtade territooriumil tihti ei toimugi
pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist, sest taaskasutusorganisatsiooni kogumiskoht ei
pruugi müügikoha läheduses paikneda. Samuti ei toimu paljudes müügikohtades jäätmete liigiti
kogumist, mistõttu paljud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida tarbitakse kiirelt ja
müügikoha läheduses, satuvad segaolmejäätmete hulka. Lõike 2 muudatusega on
pakendiettevõtjatel edaspidi kohustus tagada müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti
kogumise võimalus pakendatud kauba lõppkasutajal või tarbijal. Pakendiettevõtetel on endiselt
võimalik PakS § 20 lg 2 nõude täitmine anda kirjaliku lepinguga üle
taaskasutusorganisatsioonile, kuid sellisel juhul peab taaskasutusorganisatsioon tagama
müügikoha territooriumil pakendijäätmete kogumise. Juba hetkel toimub paljude
pakendiettevõtete müügikohtade territooriumitel pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmine ja
jäätmete liigiti kogumine, sealhulgas paiknevad taaskasutusorganisatsioonide avalikud
pakendijäätmete kogumiskohad müügikohtade territooriumitel. Kui pakendiettevõtja ei ole
müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel
taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud tagama iseseisvalt müügikoha
territooriumil müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmine ning pakendijäätmete liigiti
kogumine.
PakSi § 20 lõige 21.
Lõike 21 muudatusega võetakse üle direktiivi artikkel 10 ning pakendiettevõtja, kes müüb
lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, peab jagama teavet
ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu
kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. Ühekordselt kasutatavad plasttooted
jagunevad PakSi kohaselt joogipakenditeks, joogipudeliteks, joogitopsideks, toidupakenditeks,
pakkematerjalideks ja pakkideks ning plastkandekottideks.
PakSi § 20 lõige 3.
Lõiget 3 muudetakse, täpsustades kehtivat nõuet, mille kohaselt postimüügiga tegelev
pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja
pakendijäätmed kauba üleandjale. Lõikega 3 võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõige 2.
Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks
postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud
lõppkasutajat ja tarbijat informeerima lähimast tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise
kohast. Eelnimetatud teenused võivad olla näiteks pakiautomaadid, postimüügiga tegelevad
kullerid, aga ka näiteks poe- või toidukullerid. Seega on pakendiettevõtjal võimalus kohe
pakend vastu võtta, aga ka võimalus määrata pakendite üleandmiseks sobiv koht, sellest
lõppkasutajat ja tarbijat ette teatades. Oluline on, et tarbijal on võimalik pakendid tasuta
tagastada.
Postimüügiga tegelevad ettevõtted on küll varem teavitanud tarbijaid ja lõppkasutajaid
võimalusest pakend ja pakendijäätmed tagastada, kuid pakendi ja pakendijäätmete tagastamise
eest võetakse tihti teenustasu, mis on niivõrd kõrge, et tarbijad otsustavad loobuda pakendi ja
pakendijäätmete tagastamise võimalusest kauba kättesaamisel. Seetõttu satub postimüügist
soetatud kauba pakend tihti segaolmejäätmete hulka, sest sel viisil pakendist vabanemine on
tarbijale soodsam. Lõppkasutaja ja tarbija informeerimine lähimast tasuta pakendi ja
pakendijäätmete tagastamise kohast aitab tagada pakendijäätmete nõuetekohase käitlemise ning
ühtlasi aitab kaasa vähendada pakendiettevõtetel PakS § 121 lg 41 lisanduvaid täiendavaid
kulusid.
27
PakSi § 20 lõige 31.
Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 31, millega võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõige 2.
Pakendiettevõtjale antakse võimalus korraldada kliendi poolt tagastatavate pakendite kokku
kogumist kauba üleandja kaudu. Sellisest võimalusest tuleb lõppkasutajale ja tarbijale ette
teatada. Samuti peab lõppkasutajal ja tarbijal olema kauba tellimisel võimalus teavitada soovist
pakendid tagastada kauba üleandmisel. Pakendite tagastamine peab olema lõppkasutajale ja
tarbijale tasuta. Kui selline võimalus lõppkasutajale ja tarbijale pakendite üleandmiseks
luuakse, on lõppkasutajal ja tarbijal võimalus kauba kohale toimetamisel kohe pakendid
kullerile üle anda.
PakSi § 20 lõige 41.
Muudetakse lõiget 41, millega laiendatakse hetkel kehtinud leevendust tagatisrahaga pakendi
tagasivõtmisele ka teistele pakenditele ja pakendijäätmetele. Muudatuse kohaselt ei pea
pakendit ja pakendijäätmeid tagasi võtma pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus
on alla 20 ruutmeetri ja see paikneb tiheasutusalal. Kuivõrd PakS § 20 lg 2 muudatuse kohaselt
peab pakendiettevõtja tagama müüdud kauba müügipakendi ja selle pakendijäätmete tasuta
tagasivõtmise lõpptarbijalt või tarbijalt ning tagama võimaluse pakendijäätmete liigiti
kogumiseks müügikoha territooriumil, siis väikestel müügikohtadel ei ole võimalik seda nõuet
täita, sest näiteks ajalehekioskitel puudub vastav võimalus kioski siseruumis ja
välisterritooriumil.
PakSi § 20 lõige 7.
PakSi § 20 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks, sest arvestades lisanõuete rakendumisega
pakendiettevõtjatele direktiivi ülevõtmisel ning sellega, et Eestis on jätkuvalt segaolmejäätmete
koostises üle 30 protsendi pakendijäätmeid, on väga tähtis, et kõik pakendiettevõtjad
panustaksid võrdselt pakendiseaduse nõuete täitmisesse. Antud muudatusega võetakse üle
direktiivi artikli 8 lõige 1
PakSi § 21 lõige 32.
Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 32, millega võetakse üle direktiivi artikkel 4. Lõikega 32
luuakse pakendiettevõtjale võimalus rakendada tagatisraha toidupakenditele ja joogitopsidele.
Võimaluse lisamine aitab kaasa toidupakendite ja joogitopside korduskasutuspakendite
laiemale kasutusele ning sellega vähendada ühekordselt kasutatavate pakendite teket. Samuti
väheneb sellega toidupakendite ja joogitopside sattumine keskkonda või avalikesse
prügikastidesse. Olemasolev tagatisrahasüsteem on näidanud, et tasutud tagatisraha on mõjuv
stiimul lõpptarbijale pakendi tagastamiseks kauba müüjale.
PakSi § 231.
Seadust täiendatakse §-ga 231, milles sätestatakse ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside
märgistamise nõuded. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 7. Märgistusnõuded on
otsekohalduvad Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2020/2151, 17. detsember 2020,
millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904
(teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) lisa D osas loetletud ühekordselt
kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta. Pärast 3. juulit 2021 ei ole lubatud
esmakordselt turule lasta ülal nimetatud tooteid, millel puudub rakendusmääruse 2020/2151
kohane märgistus. Nõuded rakenduvad täielikult nii plastist joogitopsidele kui ka sellistele
joogitopsidele, mis sisaldavad osaliselt plasti (nt kaetud plasti kihiga) või sisaldavad näiteks
biolagunevat või biopõhist plasti. Samuti on vaja märgistada plastist ühekordselt kasutatavad
joogitopsid, mida müüakse mitme kaupa pakendis (nt 10 tk pakis).
28
PakSi § 24 lõike 4 punkt 4.
Lõiget 4 täiendatakse punktiga 4, millega võetakse üle direktiivi artikkel 13. Punkti 4 kohaselt
on pakendiettevõtjatel vaja esitada pakendiregistrisse andmed ka turule lastud plastist
joogipudelite koostises oleva ringlusse võetud plasti sisalduse kohta, arvutatuna turule lastud
plastist pudelite keskmisena.
PakSi § 24 lõiked 5 ja 6.
Lõikeid 5 ja 6 muudetakse. Muudatus on seotud PakSi § 24 lõike 4 täiendamisega punktiga 4,
mistõttu on vaja samasugune muudatus teha ka lõigetes 5 ja 6.
PakSi § 242.
Paragrahvis 242 muudetakse plastkandekottide arvestuse pidamise korda. Varem oli tarbijatele
müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta arvestuse
pidamise ja andmete esitamise nõue pakendiettevõtjatel, kelle müügipind oli üle 100 m2.
Muudatuse kohaselt on edaspidi kohustus arvestust pidada ja andmeid esitada kõikidel
pakendiettevõtjatel, kes müügikohas müüvad või annavad tarbijatele tasuta õhukesi ja eriti
õhukesi plastkandekotte. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022. Pakendiettevõtjad, kelle
müügipind on väiksem kui 100 m2 ning kes ei ole varem tarbimise üle arvestust pidanud, peavad
seda tegema alates 01.01.2022.
PakSi § 243.
Seadust täiendatakse §-ga 243, millega võetakse üle direktiivi artiklid 4 ja 13. Sätestatakse
nõuded ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise üle arvestuse pidamise kohta.
Pakendiettevõtja on kohustatud pidama arvestust oma müügikohas tarbijatele müüdavate
ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite kohta. Andmed esitatakse
pakendiregistrisse. Varem on pakendiettevõtjatel olnud kohustus pidada arvestust müügikohas
müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise kohta.
Arvestuse pidamise kohustus tuleb sätestada, et saada ülevaade, kui palju aastas riigis tarbitakse
selliseid tooteid, ning jälgida, kas sätestatud toodete tarbimise vähendamise meetmed aitavad
ka tegelikult kaasa tarbimise vähenemisele.
PakSi § 302.
Seadust täiendatakse §-ga 302, pakendi ja pakendijäätmete vältimise meetmete ning ühekordselt
kasutavate plasttoodete turule laskmise piirangu täitmata jätmise vastutussättega. Paragrahviga
võetakse üle direktiivi artikkel 14. Direktiivi kohaselt peaksid liikmesriigid kehtestama
karistusnormid, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud sätete rikkumise korral ning
kehtestatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.36 Selleks, et
Eestis saavutada ühekordselt kasutatavate plasttoodetest tekkinud jäätmete vähenemine ning
vältida jäätmete teket, on oluline, et kõik kohustatud isikud täidaksid PakS § 5 nõudeid. Oluline
on saavutada oluline ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside tarbimise
vähenemine. Kui pakendiettevõtted jätavad täitmata turule laskmise piirangu nõude, mis on
kehtestatud oksüdantide toimel lagunevast plastist pakenditele (selle materjali puhul nõuded nii
ühekordsele kui ka korduskasutatavale tootele) ning vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt
kasutatavatele toidupakenditele, joogipakenditele ja joogitopsidele, siis jätkub nendest
toodetest tingitud negatiivne keskkonnamõju. Oksüdantide toimel lagunev plast ei lagune
nõuetekohaselt ja põhjustab seega mikroplastireostust keskkonnas, ei ole kompostitav,
kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu37. Merekeskkonnas on
tuvastatud vahtpolüstüreenist valmistatud toodetest tekkinud jäätmete suur esinemine
36
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 31).
37
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 15).
29
merekeskkonnas, mistõttu antud toodete turule laskmise piirangu täitmata jätmine mõjub
negatiivselt keskkonnale.
Lõikega 1 kehtestatakse füüsilisele isikule maksimaalne karistusmäär kuni 300 trahviühikut
ning lõikega 2 juriidilisele isikule maksimaalne karistusmäär kuni 200 000 eurot. Antud
karistusmäärad on sarnased kehtivatele pakendiseaduse karistusmääradele. Seda vastutussätet
rakendatakse sellisel juhul, kui isik rikub PakSi §-s 5 sätestatud nõudeid, mis on mõeldud
pakendi ja pakendijäätmete vältimiseks.
PakSi § 303.
Seadust täiendatakse §-ga 303, laiendatud tootjavastutusega seotud nõuete täitmata jätmise
vastutussättega. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 14. Direktiivi kohaselt peaksid
liikmesriigid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud
sätete rikkumise korral ning kehtestatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed
ja hoiatavad.38 Lõikega 1 kehtestatakse füüsilisele isikule maksimaalne karistusmäär kuni
300 trahviühikut ning lõikega 2 juriidilisele isikule maksimaalne karistusmäär kuni 200 000
eurot. Antud karistusmäärad on sarnased kehtivatele pakendiseaduse karistusmääradele. Seda
vastutussätet rakendatakse sellisel juhul, kui isik rikub PakSi §-s 121 sätestatud nõudeid, mis
on seotud laiendatud tootjavastutuse nõuetega.
PakS § 121 nõuete kohaselt on oluline, et pakendiettevõtted tagaksid oma turule lastud
pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ja kandma selle kulud.
Pakendiettevõtted, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid,
painduvast materjalist pakke ja pakkematerjale, joogipakendeid, joogitopse, õhukesi
plastkandekotte, kohustus kanda lisakulusid, mis on seotud avalikesse kogumissüsteemidesse
äravisatud asjaomastest pakenditest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise
ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi
koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud. Plasti sisaldavaid ühekordselt
kasutatavaid tooteid leidub randades kõige enam. Nõuetekohane jäätmekäitlus on prügi, sh
mereprügi tekke vältimiseks hädavajalik. Plasti sisaldav ühekordselt kasutataval tootel on
märkimisväärset negatiivne mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele. Võitlus prügi vastu on
pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühine jõupingutus. 2020. aastal olid riigiasutuste
prügikoristamise ja vedamisega seotud kulud järgmised: Keskkonnaametil 61 289 eurot,
Riigimetsa Majandamise Keskusel 98 000 eurot, Maa-ametil 123 378,54 eurot ja
Transpordiametil 160 000 eurot. Kui pakendiettevõte katab oma pakendatud kauba pakendist
tekkiva pakendijäätmete kogumise ja veo kulud, siis on avaliku sektori asutusel võimalus
paremini organiseerida randadest prügikoristamist, näiteks lisada prügikaste ja tõsta
tühjendamissagedust. Prügi koristamine on märkimisväärne kulu avaliku sektori asutusele,
mistõttu on prügikaste randades vähe ning prügikastid täituvad kiiresti. See põhjustab jäätmete
mitte nõuetekohast kõrvaldamist. Prügi koristamiskulude katmine võimaldab efektiivsemalt
koguda selliseid jäätmeid ning vähendada tekkinud jäätmete mitte nõuetekohast kõrvaldamist
ning sellega seoses maandada riski keskkonnale ja inimese tervisele. Seetõttu on väga oluline,
et pakendiettevõtted täidaksid laiendatud tootjavastutusega seotud nõudeid ning nõuete
mittetäitjaid oleks võimalik vastutusele võtta.
PakSi § 33 lõige 2.
Muudetakse lõikes 2 sätestatud Keskkonnaameti väärtegude menetlemise pädevust.
Keskkonnaametil on edaspidi võimalik menetleda väärtegusid, mis on seotud pakendi ja
38
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 31).
30
pakendijäätmete vältimise meetmete ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise
piirangu ning laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmata jätmisega.
PakSi § 33 lõige 6.
Muudetakse lõikes 6 sätestatud linna- ja vallavalitsuste väärtegude menetlemise pädevust.
Linna- ja vallavalitsustel on edaspidi võimalik teha väärteomenetlusi, mis on seotud pakendi ja
pakendijäätmete vältimise meetmete täitmata jätmisega.
PakSi § 36 lõige 5.
Paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5, milles sätestatakse nõuded turule lastud ühekordselt
kasutatavate plastist joogipudelite kokku kogumiseks. Lõikega 5 võetakse üle direktiivi
artikkel 9 lõige 1. Hiljemalt 2025. aastaks peavad pakendiettevõtjad, kes lasevad turule
ühekordselt kasutatavaid plastist joogipudeleid, aastas kokku koguma vähemalt 77 protsenti
samal kalendriaastal turule lastud joogipudelite kogusest. 2029. aastaks on sihtmääraks
90 protsenti turule lastud kogustest.
PakSi § 362.
Seadust täiendatakse §-ga 362, millega sätestatakse nõuete rakendamine ühekordselt
kasutatavatele plastist joogipakenditele ja -pudelitele.
Lõike 1 kohaselt on lubatud ühekordselt kasutatavaid joogipakendeid, millel on plastist
valmistatud korgid ja kaaned, alates 3. juulist 2024 turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned
jäävad toote ettenähtud kasutusetapis toote külge. Nõue tuleb kehtestada seetõttu, et
joogipakendite plastist valmistatud korgid- ja kaaned on ühed kõige enam EL-i randadest leitud
ühekordselt kasutatavad plasttooted. Nõude kehtestamine aitab kaasa mereprügi vähenemisele.
Lõikega 1 võetakse üle direktiivi artikkel 6 lõige 1.
Lõike 2 kohaselt ei käsitata plastist valmistatud korkide ja kaantena plastist tihenditega
metallkorke ja -kaasi. Lõikega 2 võetakse üle direktiivi artikkel 6 lõige 2.
Lõikega 3 kehtestatakse nõue, mille kohaselt alates 2025. aasta 1. jaanuarist peab
polüetüleentereftalaadist (PET) valmistatud joogipudelite koostises olema vähemalt
25 protsenti ringlusse võetud plasti.
Lõikega 4 kehtestatakse nõue, mille kohaselt alates 2030. aasta 1. jaanuarist peab joogipudelite
koostises olema vähemalt 30 protsenti ringlusse võetud plasti. Lõigetega 3 ja 4 võetakse üle
direktiivi artikli 6 lõige 5.
Plasti ringkasutuse tagamiseks on vaja edendada ringlusse võetud materjalide
kasutuselevõtmist turul ning seetõttu on asjakohane kehtestada nõuded, millega nähakse ette
ringlusse võetud plasti kohustuslik minimaalne sisaldus joogipudelites. Protsendid arvutatakse
nimetatud joogipudelite turule lastud keskmisena. 2025. aasta nõue kehtib üksnes
polüetüleentereftalaadist toodetud joogipudelitele, kuid 2030. aasta nõue kõikidele ühekordselt
kasutatavatele plastist joogipudelitele, olenemata plasti tüübist. Pakendiettevõtja peab
vajadusel tagama järelevalveõigust omavale isikule andmete ja dokumentide kättesaadavuse,
mis tõendavad antud nõuete täitmist.
Lõikega 5 võetakse üle direktiivi lisa C osa ja F osa punktid a ja b. Lõike 5 kohaselt ei rakendata
PakSi § 362 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud nõudeid klaasist või metallist joogipakenditele ja
- pudelitele, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist, ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustustel
31
kasutamiseks ette nähtud toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud ja sel viisil kasutatavatele
joogipakenditele ja -pudelitele.
PakSi § 401.
Seadust täiendatakse §-ga 401. Tegemist on rakendussättega, mis loob korduskasutuspakendile
ülemineku rakendamiseks vajaliku ülemineku aja. Rakendussättega tagatakse, et
pakendiettevõtetel ja kohaliku omavalitsuse organitel oleks oma tegevuse
ümberkorraldamiseks piisavalt aega.
Lõike 1 kohaselt rakenduvad PakSi § 5 lõike 4 nõuded, ehk pakendiettevõtja peab müügikohas
pakkuma lõppkasutajale või tarbijale võimalust osta toitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja
mis ei vaja töötlemist, ja müügipakendisse pakendamata jooki müüja pakutavas
korduskasutuspakendis, alates 2024. aasta 1. jaanuarist.
Lõike 2 kohaselt rakenduvad PakSi § 5 lõike 5 nõuded, ehk pakendiettevõtja on kohustatud
müügikohas lõppkasutajale või tarbijale kaasa müüma toitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks
ja mis ei vaja töötlemist, ja müügipakendisse pakendamata jooki korduskasutuspakendis, alates
2026. aasta 1. jaanuarist.
Lõike 3 kohaselt rakenduvad PakSi § 5 lõike 6 nõuded, ehk kohaliku omavalitsuse organ on
kohustatud tagama, et tema haldusterritooriumil toimuvatel avalikel üritustel kasutatakse toidu
ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu, alates 2023. aasta
1. jaanuarist.
Normitehniline märkus
Täiendatakse seaduse normitehnilist märkust, lisades ülevõetava Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 andmed.
Paragrahv 3 sätestab tubakaseaduses tehtavad muudatused
TubSi § 12 lõike 1 punkt 6.
Lõiget 1 täiendatakse punktiga 6, milles sätestatakse tubakatoodete müügipakendi ja
rühmapakendi märgistamise nõuded. Plasti sisaldavad tubakatoodete filtrid satuvad keskkonda
sobimatu kõrvaldamise tulemusena läbi kanalisatsiooni, sademevee äravoolu või muude
sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete
suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil,
kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on
jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise
tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu
kõrvaldamine.39 Märgistusnõuded tuleb kanda plasti sisaldavate filtriga tubakatoodete
pakenditele. Märgistus annab tarbijale teavet selle kohta, milline on jäätmeteks muutunud
filtrite ebasobiv kõrvaldamisviis, samuti selle kohta, et toode sisaldab plasti, ning milline on
sellega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmete kõrvaldamisviisi negatiivne
keskkonnamõju. Märgistusnõuded võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest
2020/2151, 17. detsember 2020, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta)
lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta.
39
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 28).
32
Tubakatoodete märgistus tuleb kanda tarbijapakendile. Lõikega võetakse üle direktiivi
artikkel 7.
TubS § 121.
Seadust täiendatakse §-ga 121, milles sätestatakse tubakatoodetega kasutamiseks mõeldud plasti
sisaldavate filtrite müügi- ja rühmapakendi märgistamise nõuded. Plasti sisaldavad filtrid
satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena läbi kanalisatsiooni, sademevee
äravoolu või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt
kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul
sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta,
millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid
kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud
toote sobimatu kõrvaldamine.40 Märgistusnõuded tuleb kanda plasti sisaldavate
tubakatoodetega kasutamiseks mõeldud filtrite pakenditele. Märgistus annab tarbijale teavet
selle kohta, milline on jäätmeteks muutunud filtrite puhul ebasobiv kõrvaldamisviis, samuti
selle kohta, et toode sisaldab plasti, ning milline on sellega seotud prügistamise või muu
sobimatu jäätmete kõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju. Märgistusnõuded võetakse üle
Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest 2020/2151, 17. detsember 2020, millega kehtestatakse
eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta) lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete
ühtlustatud märgistusnõuete kohta. Tubakatoodete märgistus tuleb kanda tarbijapakendile.
Lõikega võetakse üle direktiivi artikkel 7.
TubS § 22 lõike 31 punkt 4.
Paragrahvi 22 lõike 31 punkti 4 sõnastust täpsustatakse. Tegemist on kehtivast sõnastusest
vastuolu kõrvaldamisega. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisega kadus
eeltoodud sättest viide kaubandustegevuse seadusele ning tekkis vastuolu lõike esimese lause
selle lõike viimase punkti vahel. Sõnastuse täpsustus kõrvaldab eelnimetatud vastuolu.
TubS § 53 lõige 17.
Paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 17, millega täpsustatakse plasti sisaldavate filtriga
tubakatoote ja tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri pakenditele turule laskmise
nõudeid. Alates 3. juulist 2021 ei ole lubatud vastava märgistuseta tooteid turule lasta. Turule
laskmine on toote esmakordse Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Lõikega võetakse üle
direktiivi artikkel 7.
Normitehniline märkus
Täiendatakse seaduse normitehnilist märkust, lisades ülevõetava Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 andmed.
Paragrahvis 4 sätestatakse seaduse jõustumine.
Seadus jõustub üldises korras. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 3. juulil 2021, mistõttu tuleks
eelnõu menetlemist käsitleda kiireloomulisena.
40
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ET L 155, 12.06.2019; põhjenduste punkt 28).
33
Erisused jõustumises
Eelnõu § 2 punktid 8, 9, 10, 11, 12, 15, 16, 21 ja 22 ehk PakS-i § 174 lõike 1 punkt 11, § 174
lõiked 5 ja 6, § 20 lõige 2, 21, 41, 7, § 242 ja § 243 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu § 2 punkt 4 ehk PakS-i § 5 lõike 2 punktid 4–6 jõustuvad 2022. aasta 3. juulil.
Eelnõu § 2 punktid 19 ja 20 ehk PakS-i § 24 lõike 4 punkt 4 ning § 24 lõiked 5 ja 6 jõustuvad
2023. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu § 1 punkt 8 ehk JäätSi § 252 lõige 4 ja § 2 punkt 6 ehk PakS-i § 121 lõiked 41–43
jõustuvad 2023. aasta 5. jaanuaril.
Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks
piisav ajavahemik, et võimaldada normi adressaatidel muudatustega tutvuda ja arvestada uute
nõuetega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus on valdavalt kasutatud kehtivas õiguses kasutuses olevat terminoloogiat. Uusi
termineid on kasutusele võetud direktiivist tulenevalt ja need on Eesti õigusesse ületoomisel
taasesitatud täielikult või osaliselt järgmistena: plast, plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja,
niisutatud pühkepaberi tootja, õhupalli tootja, filtriga tubakatoote ja tubakatoodetega
kasutamiseks turustatud filtri tootja, hügieenisidemete tootja, tampoonide ja aplikaatoriga
tampoonide tootja, plast, ühekordselt kasutatav plasttoode, oksüdantide toimel lagunev plast,
plasti sisaldav kalapüügivahend, biolagunev plast, niisutatud pühkepaber, õhupallid, filtriga
tubakatoode ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatav filter, ühekordselt kasutatav
plasti sisaldav hügieeniside, ühekordselt kasutatav plasti sisaldav tampoon ja aplikaatoriga
tampoon, korduskasutatav plasttoode, ühekordselt kasutatav plastist joogipudel, ühekordselt
kasutatav plastist joogipakend, ühekordselt kasutatav plastist joogitops, korduskasutatav
plasttoode, ühekordselt kasutatav plastist toidupakend, ühekordselt kasutatav plastist
pakkematerjal.
Eelnõus on sätestatud täpsustatud terminite tähendus ja avatud nende sisu.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2019/904, 5. juuni 2019 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta.
Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 2. Direktiivi ülevõtmise
tähtaeg on 03.07.2021.
6. Seaduse mõju
Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
regionaalarengule ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.
34
Kavandatud muudatus 1: tarbimise vähendamise meetmed müügikohtades.
Pakendiettevõtja peab müügikohas ühekordselt kasutatavale toidupakendile, milles olev toit on
mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist ning ühekordselt kasutatavale joogitopsile,
mis on mõeldud müügipakendisse pakendamata joogi tarbimiseks, kehtestama müügihinna.
Ühekordsete toidupakendite ja joogitopside hind ei või olla väiksem kui 0,50 eurot (sisaldab
käibemaksu). Ühekordsete toidupakendite ja joogitopside hind peab olema müügikohas
tarbijale ja lõppkasutajale nähtavas kohas ja selgesti arusaadav. Pakendiettevõtja peab
müügikohas tarbijat ja lõppkasutajat teavitama korduskasutatavate alternatiivide olemasolust ja
andma infot, kas ja millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib toidu või joogi müümist
korduskasutuspakendisse. Pakendiettevõtjad on kohustatud eelnimetatud nõuded täitma
hiljemalt 3. juuliks 2022.
Pakendiettevõtjal tekib lisakohustus esitada andmed müügikohas tarbijatele ja lõppkasutajatele
müüdavate ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite kohta. Andmeid on
vaja esitada selleks, et saaksime hinnata tarbimise vähendamist.
Hiljemalt 1. jaanuarist 2024 peab pakendiettevõtja müügikohas pakkuma tarbijale ja
lõppkasutajale võimalust toitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ning
nn „lahtiselt“ müüdavat jooki kaasa osta müüja pakutavasse korduskasutuspakendisse.
Hiljemalt 1. jaanuarist 2026 peab pakendiettevõtja, kes pakendab toitu, mis on mõeldud kohe
tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ja müügipakendisse pakendamata jooki kaasa müüma
korduskasutuspakendis . See tähendab, et minnakse üle korduskasutuspakendi kasutamisele.
Sihtrühm: tarbijad, kaupmehed (sh toitlustusettevõtted, festivalide korraldajad jms), kohalikud
omavalitsused (79), Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: toob kaasa ettevõtetele ümberkorraldused seoses
ühekordsele pakendile hinna kuvamisega ja korduskasutuspakendile üleminekuga. Sellega
võivad kaasneda kulud, mis on seotud korduskasutuspakendi kasutuselevõtuga ja
korduskasutuspakendi ringlussüsteemi loomisega või liitumisega juba olemasoleva
korduskasutuspakendi ringlussüsteemiga. Juba praegu on Eesti turul olevate näidete puhul
leitud, et korduskasutuspakendile üleminek võib ettevõttele kaasa tuua kulude vähenemise.
Võttes arvesse, et ühe ühekordse toidupakendi ühiku hind võib olla orienteeruvalt 0,20 eurot
(biolagunevad alternatiivid võivad olla isegi kallimad (0,60 eurot)) ning kui ettevõte müüb
näiteks 1000 ühekordset pakendit kuus, siis see teeb aastaseks kuluks 0,20 euro hinna juures
2400 eurot. Eesti turul teenust pakkuvate ettevõtete näitel varieeruvad korduskasutavate
alternatiivide kasutamise liikmetasud 0-25 euroni kuus (aastas ca 300 eurot). Lisanduda võivad
täiendavad kulud, mis on seotud korduskasutatavate toidukarpide pesuga. Eesti turul
tegutsevate ettevõtete seas leidub pakkujaid, kes pakuvad juurde kohe ka pesuteenust, kuid on
ka kokkuleppeid, milles toitlustuskoht on nõus ise korduskasutatavad toidukarbid pesema (see
on eelistatud variant söögikohtades, sest nemad on harjunud ka kohapealseks kasutuseks
mõeldud keraamilisi nõusid pesema). Ka tarbijatele suunatud kulud varieeruvad turul
pakutavate teenuste seas. Leidub teenus, kus tarbija tasub toidukarbi renditasu, võib kasutada
seda enda poolt valitud aja ning karpi tagastades saab renditasu täies ulatuses tagasi.
Alternatiivsete pakkujate puhul võib olla toidukarpide pesuga seotud teenustasu ca 0,20-0,24
sendi juures (see sõltub ka operaatori hinnapoliitikast, kes võib ka pesuteenust tasuta pakkuda).
2021. aasta juuni seisuga on korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside teenusega
liitunud vähemalt 30 toitlustuskohta ning suve jooksul on ette näha sama suure arvu
toitlustuskohade liitumist. Teenusega liitunud ettevõtete seas on hetkel enamuses söögikohad,
kuid aktiivseid liitumisplaane tehakse ka tanklate, kaupluste, festivalide ja spordiüritustega.
35
Teenust kasutatakse kõige rohkem Tallinnas, aga ka Kuressaares ja Haapsalus ning lähiajal on
plaan ka teistesse Eesti linnadesse laienda.
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: mõjutab loodus- ja elukeskkonda eelkõige pakendijäätmete
tekke vähendamisega ja seeläbi väheneb esmaste toormaterjalide kasutuselevõtt.
Korduskasutuspakenditele üleminekuga väheneb prügistamine (sh mereprügi teke) ja see
avaldab positiivset mõju loodus- ja elukeskkonnale, sh mereökosüsteemidele, bioloogilisele
mitmekesisusele ja inimeste tervisele.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: riigi tasemel tekib vajadus koguda
rohkem andmeid ja arendada infosüsteeme, et mõõta tarbimise vähenemist. Kui ettevõtted
jätavad tarbimise vähendamise meetmed tähtajaks täitmata, siis võib Keskkonnaametil (ja soovi
korral ka kohalikel omavalitsustel) suureneda töökoormus nõuete mittetäitjate kontrollimiseks.
Mitmetel riigiasutustel, sh kohalikel omavalitsustel vähenevad prügistamisega seotud kulud,
kuna korduskasutatavatele alternatiividele üleminek toob kaasa üleüldise jäätmetekke
vähendamise ja sellega seotud prügistamise vähenemise.
Mõju olulisus: muudatus avaldab olulist mõju ühekordselt kasutatavate toodete vähendamisele
ehk aitab vähendada jäätmeteket ning hoiab kokku esmaseid toormaterjale. Sealhulgas väheneb
prügistamine ning see toob kaasa riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele pikemas
perspektiivis kulude kokkuhoiu. Kuna direktiivi nõuded toovad kaasa tootjatele kulude kasvu,
siis on ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamisega võimalik vähendada ka
tootjate kulusid, kuna väheneb prügi hulk, mille kulusid tuleb katta. Muudatusega minnakse
lineaarselt tarbimiselt üle ringsele, kestlikumale tarbimisele.
Kavandatud muudatus 2: pakendiettevõtja kohustus tagada oma müügikoha
territooriumil pakendijäätmete liigiti kogumine.
Pakendiettevõtja on kohustatud müügikoha territooriumil tagama pakendijäätmete liigiti
kogumise võimaluse pakendatud kauba lõppkasutajal ja tarbijal. Tarbijal peab olema võimalus
tagastada pakend vähemalt asukohta, kus vastav pakend talle kättesaadavaks tehti. Sisuliselt on
tegemist olemasolevate pakendiseaduse nõuete täpsustamisega. Juba praegu on
pakendiettevõtetel kohustus enda turule lastud pakendid tarbijatelt tagasi võtta, kuid kui
pakendiettevõtja on kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, ei pruugi pakendite
tagasivõtmine toimuda müügikoha territooriumil. Selleks, et vähendada kiirelt tarbitavate
toodete pakendite sattumist segaolmejäätmete hulka või keskkonda, on vaja, et pakendijäätmete
liigiti kogumine on tagatud ka müügikohtade territooriumil. Kokkukogutud pakendijäätmed on
võimalik pakendiettevõtjal üle anda taaskasutusorganisatsioonile, kellega on sõlmitud leping
pakendiseaduse nõuete täitmiseks.
Sihtrühm: pakendiettevõtted (4000), tarbijad, taaskasutusorganisatsioonid (4), kohalikud
omavalitsused (79), Keskkonnaamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: kavandatav muudatus mõjutab ettevõtete kulusid.
Lisakulusid toob pakendijäätmete vastuvõtutaristu soetamine ja haldamine. Samas on juba
praegu müügikohtades enamasti prügikastid olemas, kuid vähesed müügikohad koguvad
pakendijäätmeid eraldi muudest jäätmetest. Müügikohal on oma territooriumil kokku kogutud
jäätmed lubatud üle anda taaskasutusorganisatsioonidele, kes tegelevad pakendijäätmete kokku
kogumise ja ringlusse suunamisega. Müügikoht on kohustatud vastu võetud pakendijäätmed
liigiti koguma, st neid ei ole lubatud vastu võtta segaolmejäätmetena.
36
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: mõjutab loodus- ja elukeskkonda eelkõige pakendijäätmete
tõhusama kokkukogumise kaudu ja seeläbi suurema hulga pakendijäätmete ringlusse
suunamisega, mis vähendab esmaste toormaterjalide kasutuselevõttu. Sealhulgas väheneb
kavandatava meetmega prügistamise tõenäosus, kuna tarbijatele luuakse jäätmete
äraviskamiseks rohkem võimalusi.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: kavandatavata tegevusega kaasneb
järelevalvekohustus kohaliku omavalitsuse üksusele. Samas aitab muudatus kaasa
pakendijäätmete kogumisele kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Kohalikel
omavalitsustel on tihti keeruline leida pakendijäätmete kogumiskohtade asukohti ning osad
müügikohad on varem isegi keeldunud enda territooriumile kogumiskohtade rajamisest.
Järelevalveõigus on ka Keskkonnaametil ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil.
Mõju olulisus: võib omada mõju ettevõtete kuludele, kuna kehtivate nõuete kohaselt peavad
ainult taaskasutusorganisatsioonid koostöös kohalike omavalitsustega pakendijäätmete
konteinerite asukohad ja äraveo planeerima. Edaspidi peab tootjavastutusorganisatsioon tegema
koostööd ka müügikohtadega, et leppida kokku pakendijäätmete üleandmises.
Taaskasutusorganisatsioonide andmete kohaselt maksab ühe pakendjäätmete kogumiskoha, kus
kogutakse pakendijäätmeid kolme 1,1 m3 kogumismahutiga, rajamine hinnanguliselt 500-600
eurot, millele lisanduvad edaspidised haldamiskulud. Samas on taaskasutusorganisatsioonidel
võimalik pakendiettevõtete müügiterritooriumile pakendijäätmete kogumiskohtade rajamisega
täita üleriigilise pakendijäätmete kogumisvõrgustiku nõudeid.
Kavandatud muudatus 3: kohalike omavalitsuste avalikel üritustel
korduskasutuslahendustele üleminek.
Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama, et tema haldusterritooriumil toimuvatel
avalikel üritustel kasutatakse toidu ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja
söögiriistu. Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud selle nõude sätestama oma
heakorraeeskirjas või avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korras. Kohaliku omavalitsuse
üksus peab nõuded üle võtma hiljemalt 1. jaanuariks 2023 ja seejärel alustama nende nõuete
täitmise kontrollimist.
Sihtrühm: tarbijad, toitlustusettevõtted, kohalikud omavalitsused ja korduskasutuslahendusi
pakkuvad ettevõtted.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: ettevõtted peavad arvestama lisanduvate kuludega,
mis on seotud korduskasutatavate alternatiivide kasutuselevõtuga. Kui ürituse korraldaja
määrab kõikidele kaupmeestele ühise teenusepakkuja, tuleb lähtuda ette nähtud teenustasudest
(seotud kokku kogumise ja pesuga). Samas jäävad ära muud kulud, mis on seotud prügi
koristamise, äravedamise ja käitlemisega. Kuna kavandatavate muudatuste seas on ka säte,
mille kohaselt ei tohi pakendiettevõtja tarbijale tasuta anda toidupakendit ja joogitopsi, siis võib
korduskasutatavatele lahendustele üleminek olla tarbijale vastuvõetavam, kuna sellisel juhul on
võimalik pandisüsteemi rakendades raha tagasi saada. Pandisüsteem motiveerib tarbijaid
korduspakendeid tagastama, mis omakorda aitab pakendid hõlpsasti kokku koguda ning
pesemisele suunata. Kavandatav muudatus ei avalda olulist mõju majandusele, kuid uute
korduskasutussüsteemide loomine võib tuua juurde töökohti.
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: kavandatav muudatus mõjutab vähesel määral positiivselt
loodus- ja elukeskkonda. Kuna avalikel üritusel on enamasti jäätmete kogumine ja äravedu
korraldatud, siis koristatakse keskkonda sattunud prügi vahetult pärast ürituse lõppemist. Samas
37
jääb tihtipeale keskkonda siiski teatud hulk prügi, mida ei suudeta kokku koguda. Seega vältides
jäätmeteket, vähendatakse ka keskkonda (sh merekeskkonda) sattuvate jäätmete hulka.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: toob mõningal määral kaasa ajutise
töökoormuse kasvu kohalikele omavalitsusetele, kes peavad vajalikud muudatused tegema
kohaliku omavalitsuse üksuse heakorraeeskirjas või avalike ürituste korras ning seejärel ka
kontrollima, et üritusel osalevad kaupmehed nõueteks kinni peaks. Kohaliku omavalitsuse
üksused peavad ka praegu kontrollima avalike ürituste korrast kinnipidamist, seega olulist
töökoormuse kasvu ei peaks kaasnema.
Mõju olulisus: tegemist on vajaliku muudatusega, kuna see toob kaasa põhimõttelise muutuse
jäätmetekke vältimise seisukohast – mõjutab tarbijate käitumist. Muudatus vähendab
ühekordselt kasutatavate toodete tarbimist ja seega vähendatakse ka selliste toodete keskkonda
sattumist.
Kavandatud muudatus 4: teatud ühekordselt kasutatavate toodete ja oksüdantide toimel
lagunevast plastist toodete turule laskmise piirang.
Ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele ja oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud
toodetele rakendub turule laskmise piirang. Alates 3. juulist 2021 on keelatud esmakordselt
turule lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid: vatitikuvarred, söögiriistad (noad,
kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, tavatarbijale
kasutamiseks mõeldud õhupallide varred, vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja
joogipakendid ning joogitopsid. Plastist varrega vatitikkudele ja plastist ühekordsetele
joogikõrtele kehtib erand, mille kohaselt on võimalik turule lasta meditsiinilisel otstarbel
kasutatavaid vatitikke ja kõrsi. Oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodetele
kehtib üleüldine turule laskmise piirang. See tähendab, et alates 3. juulist 2021 ei ole lubatud
sellisest materjalist tooteid turule lasta.
Sihtrühm: tarbijad, asjaomaste toodete maaletoojad ja tootjad, plastkõrte puhul piiratud
liikumisvõimega inimesed (nt lihasehaiged), kõrtega mahlapakkide tootjad, Keskkonnaamet,
Maksu- ja Tolliamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet. Keskkonnaameti ning Maksu- ja
Tolliameti järelevalve on seotud turule ebaseaduslikult lastud ühekordsete toodetega ning
Põllumajandus- ja Toiduameti roll on tuvastada korduskasutatavad toiduga kokkupuutuvad
tooted, mis tegelikkuses korduskasutuseks vajalikke migratsioonikatseid ei läbi. Suurt mõju ei
avaldu, kuna nimetatud tegevusi on võimalik kavandada iga-aastase tööplaani osana, aga ka
vihjete peale reageerides.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: tootjatel ja maaletoojatel ei ole lubatud
keelustatavate toodetega turule tulla, see tähendab, et nende toodete puhul kaob ära ka
tuluallikas. Samas on võimalik edasi toota või müüa alternatiivseid tooteid. Tootjate jaoks võib
see tähendada tehnoloogilisi muudatusi, millega kaasnevad lisakulud. Kui 3. juuliks 2021 ei ole
tooteid Eesti turule lastud, siis see tähendab, et ettevõtted peavad leidma kliendid väljastpoolt
Euroopa Liitu. Kõrtega mahlatoodete tootjad peavad tegema lisainvesteeringuid uute kõrte
paigaldusseadmete paigaldamiseks, et tootmises oleks võimalik vahetada plastkõrred
alternatiivsest materjalist kõrte vastu. Tootjad on andnud teada, et praegu kasutusel olevad
seadmed ei sobi uut tüüpi kõrte paigaldamiseks.
Plastist joogikõrte keelustamine võib oluliselt mõjutada teatud puuetega inimeste elukvaliteeti.
Teatud raskusastmega puude puhul on plastist painduva otsaga joogikõrs ainsaks võimaluseks
vedelikke tarbida (alternatiivsed valikud lähevad vedelikus pehmeks, võivad füüsiliselt
vigastada või põhjustada allergilisi reaktsioone). Selleks, et neil isikutel säiliks ühekordsete
38
plastkõrte kättesaadavus, tuleb müügikohtades võimaldada selliseid kõrsi saada. Tulenevalt
asjaolust, et meditsiinilised joogikõrred on I klassi meditsiiniseadmed, ei ole võimalik nende
müüki piirata. Seega kavandatavate sätetega ei kehtestata meditsiinilistele joogikõrte müügi
keeldu. Sotsiaalministeeriumi haldusala kogutud info kohaselt võib Eestis ühekordselt
kasutatavaid plastist joogikõrsi pidevalt vajavaid isikuid olla hinnanguliselt 30–50 ning
suhtelise ja ajutise vajadusega kuni 100 isikut aastas. Lihasehaigete antud tagasiside kohaselt
võib selliste kõrte vajaduse olla kolm joogikõrt ööpäevas. Seega ühekordselt kasutatavate
plastkõrte vajadus aastas võiks olla ca 164 250 tükki. Sotsiaalministeeriumist saadud
tagasisidepõhjal on haiglate ja muude hoolekandeasutuste igapäevaseks toimimiseks ka
alternatiivid sobivad. Keskkonnaministeerium on Eesti Proviisorapteekide Liidu kaudu otsimas
võimalusi meditsiiniliste ühekordselt kasutatavate plastist joogikõrte Eesti turule toomiseks.
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: negatiivse mõjuga toodete keskkonda, sh veekeskkonda
jõudmine hakkab järk-järgult vähenema. See toob omakorda kaasa parema elukvaliteedi nii
mere- kui ka maismaa elustikule. Kui ühekordselt kasutatavaid plastesemeid jõuab vähem
keskkonda, siis toiduahela kaudu avaldab see positiivset mõju ka inimeste tervisele.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: toob mõningal määral kaasa
töökoormuse kasvu, kuna tuleb kontrollida, et peetakse kinni keelustatavate toodete turule
laskmise piirangust. Eelkõige mõjutab see Keskkonnaameti, Maksu- ja Tolliameti ning
Põllumajandus- ja Toiduameti tööd.
Mõju olulisus: muudatus toob kaasa olulise muutuse – keskkonda sattub vähem selliseid tooteid
ja nendest tekkinud jäätmeid. Esialgu ei pruugi muutust tajuda, kuna keeld puudutab esmast
Eesti turule laskmist ja seega võivad keelustatavaid tooteid edasi müüa need, kes ei ole esmased
turule laskjad. Seega kasvab kavandatava muudatusega kaasnev positiivne mõju aja jooksul.
Avaldab mõneti mõju puuetega inimeste elukvaliteedile, kuna praegu tavatarbimises olevad
ühekordselt kasutatavad kõrred kaovad mõne aja pärast turult ning asenduvad meditsiiniliste
alternatiividega. Tõenäoliselt ei jõua meditsiinilised kõrred laialdaseks kasutuseks
toitlustusasutustesse, kuna eelistatakse alternatiivseid tooteid.
Kavandatud muudatus 5: plasti sisaldavatele joogipakenditele rakenduv nõue: korgid
peavad pärast pudelite avamist jääma pudelite külge.
Kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendeid, millel on plastist valmistatud korgid ja kaaned, võib
turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendite
külge. Nõue hakkab kehtima alates 3. juulist 2024 turule lastavatele kuni 3 liitrit mahutavatele
plastist joogipakenditele.
Sihtrühm: joogipakendite ja jookide tootjad.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: toob kaasa suurte lisainvesteeringute vajaduse
neile, kes toodavad joogipakendeid ja kes pakendavad jooke, kuna tootmisliinid tuleb ümber
seadistada, sealhulgas võib tekkida vajadus soetada uued liinid. Sealhulgas peavad kinnitatavad
korgid vastama standardile, et tagada joogipakendite, sh gaseeritud jookide pakendite
sulgemissüsteemide vastupidavus, töökindlus ja ohutus. Kavandatud muudatus ei mõjuta ainult
joogipudelite tootjaid, vaid üleüldiselt kuni 3-liitriste plasti sisaldavate joogipakendite tootjaid.
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: joogipakendite külge kinnitatav kork tagab, et korke satub
keskkonda senisest kordades vähem. Korgid on ohtlikud eelkõige oma väikese ümara kuju tõttu
ja seega ahvatluseks mitmesugustele elusorganismidele, kes neid söögipooliseks peavad. Seega
39
väheneb oluliselt negatiivne mõju elusorganismidele ja toiduahela kaudu avaldab see positiivset
mõju ka inimeste tervisele.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: võib kaasa tuua töökoormuse kasvu,
eelkõige Keskkonnaametile (kontrollib, kas pakend vastab tehnilistele parameetritele) ja
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (kontrollib, kas konkreetne pakend on vastavuses
standardiga).
Mõju olulisus: kavandatud muudatus vähendab oluliselt keskkonda sattuvate korkide hulka.
Muudatus mõjutab oluliselt ka ettevõtete kulusid, mis on seotud tehnoloogiliste
investeeringutega.
Kavandatud muudatus 6: plastist joogipudelite koostises oleva ringlussevõetud plasti
sisalduse eesmärkide saavutamine.
Alates 2025. aastast peab joogipudelite koostises, mille valmistamisel on peamiseks
komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), olema vähemalt 25% ringlusse võetud
plasti, arvutatuna kõikide asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lastud PET-pudelite
keskmisena, ning alates 2030. aastast peab joogipudelite koostises olema vähemalt 30%
ringlusse võetud plasti, arvutatuna kõikide asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lastud
joogipudelite keskmisena. Euroopa Komisjon võtab 1. jaanuariks 2022 vastu rakendusakti
millega kehtestatakse sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise eeskiri.
Sihtrühm: joogipudelite ja jookide tootjad.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt ei ole
Eestis pudelite toorikute tootjaid, vaid toorikud imporditakse. Seega võib ettevõtete jaoks
muutuda toorikute hind, mis sõltub vajamineva tehnoloogia ja sobiva ringlussevõetava plasti
kättesaadavusest. Muudatus mõjutab oluliselt ringmajandusele üleminekut, kuna väheneb
esmase toorme kasutus ning suureneb vajadus sekundaarse plasti kasutamiseks.
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: mõju on positiivne, kuna väheneb esmase toorme kasutamine
ning seega kasutatakse vähem loodusressursse. Kavandatav muudatus koosmõjus ühekordselt
kasutatavatele plastpudelitele kehtestavate liigiti kogumise eesmärkidega suurendavad
motivatsiooni plastist joogipudelite kokku kogumiseks ja seega satub selliseid tooteid vähem
keskkonda.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: võib kaasa tuua töökoormuse kasvu
Keskkonnaametile. Mõju riigiasutustele on selgumas, kuna Euroopa Komisjon võtab alles
1. jaanuariks 2022 vastu rakendusakti, millega selgub sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise
metoodika.
Mõju olulisus: kavandatav muudatus on olulise mõjuga. Muudatus edendab ringmajandusele
üleminekut ja toob kaasa toormaterjalide kasutuse vähendamise.
Kavandatud muudatus 7: plasti sisaldavate toodete märgistusnõuded.
Plasti sisaldavad tooted, mis lastakse esmakordselt Eesti turule, peavad kandma märgistust,
millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootes ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist
ning mõjust keskkonnale. Need tooted on järgmised: 1) hügieenisidemed, tampoonid ja
tampoonide aplikaatorid (märgistus peab olema kantud toote pakendile); 2) niisutatud
pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või
40
kodumajapidamises kasutamiseks (märgistus peab olema kantud toote pakendile); 3) filtriga
tubakatooted ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid (märgistus peab olema
kantud toote pakendile); 4) joogitopsid (märgistus peab olema kantud tootele).
Sihtrühm: tarbijad ning märgistusnõuetega toodete tootjad ja maaletoojad.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: kuna Euroopa Komisjon ei ole veel vastu võtnud
rakendusmäärust 2020/215141 ja nõude täitmise tähtaeg läheneb, ei pruugi mõned ettevõtted
jõuda oma tooteid õigeks ajaks nõutavalt märgistada. Muudatus võib eelkõige mõjutada neid
tootjaid ja maaletoojaid, kelle toodete laojäägid on suured ning kes ei suuda laos olevaid
nõuetekohase märgistuseta tooteid turule lasta enne 3. juulit 2021. Samas on Euroopa Komisjon
rakendusmäärusega 2020/2151 teinud märgistuse korral erandi, millega lubatakse märgistamata
tooteid turule lasta ka pärast 3. juulit 2021, kui märgistusnõuded on täidetud kleebisega.
Kleebisega tooteid võib turule lasta kuni 4. juulini 2022. Muudatuse mõju avaldub kõige
rohkem märgistusnõuete jõustumisele eelneval ajal, kuna tootjad peavad oma tootmisliinidel
trükiseadmed ümber seadistama. See võib kaasa tuua ühekordsed kulutused. Kavandatav
muudatus majandust oluliselt ei mõjuta. Muudatus mõjutab positiivselt vee-ettevõtteid, kuna
märgistus suurendab tarbijate teadlikkust, millega kaasneb selliste toodete ebasobiva
kõrvaldamise vähenemine ja seega vähenevad nendest toodetest tingitud kanalisatsioonivõrgu
ummistused.
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: kavandatav muudatus avaldab olulist mõju loodus- ja
elukeskkonnale. Märgistusnõuded parandavad tarbijate teadlikkust ja seeläbi saab tarbija
tooteid teadlikumalt tarbida ning nõuetekohaselt kõrvaldada.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: muudatus võib kaasa tuua
töökoormuse kasvu. Töökoormust suurendab eelkõige märgistusnõuete ja turule laskmise
kontrollimine. Muudatus mõjutab eelkõige Keskkonnaametit ja Maksu- ja Tolliametit.
Mõju olulisus: muudatus on olulise mõjuga nii tootjatele kui ka tarbijatele. Tootjatele on
investeeringutega kaasnevad mõjud ühekordsed, kuna pärast esmast märgistusnõuete täitmist
saab uuendatud seadistusi edaspidises tootmises kajastada. Kavandatav muudatus suurendab
tarbijate teadlikkust tootes sisalduvast plastist ning seega on tarbijal võimalik teha teadlikumaid
valikuid. Tarbija teadlikkuse kasvuga võib plasti sisaldavate toodete tarbimine väheneda, seega
võib see mõjutada oluliselt tootjate müüginumbreid ning motiveerida tootjaid üle minema
kestlikumate toodete tootmisele.
Kavandatud muudatus 8: laiendatud tootjavastutusega kaasnevad kulud.
Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tuleb luua plasti sisaldavate isiklikuks tarbeks mõeldud
niisutatud pühkepaberite, õhupallide ning filtriga tubakatoodete ja koos tubakatoodetega
kasutamiseks mõeldud filtrite jaoks ning plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele. Lisaks peab
juba olemasolev tootjavastutussüsteem pakenditele katma direktiivi nõuete täitmisest tulenevad
lisakulud järgmise plasttoodete korral: toidupakendid, painduvast materjalist valmistatud pakid
ja pakkematerjalid, kuni kolm liitrit mahutavad joogipakendid, joogitopsid ning õhukesed ja
eriti õhukesed kilekotid. Sarnaselt olemasolevale tootjavastutussüsteemile tuleb ka uute toodete
puhul katta direktiivis sätestatud kulud.
41
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2151, 17. detsember 2020, millega kehtestatakse eeskirjad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise
kohta) lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta.
41
Plasti sisaldavate toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide ja
pakkematerjalide, kuni kolm liitrit mahutavate joogipakendite, joogitopside ning õhukeste ja
eritiõhukeste kilekottide tootjad peavad kandma lisaks järgmised kulud:
1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;
2) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete
kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud;
3) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud.
Isiklikuks tarbeks mõeldud plasti sisaldavate niisutatud pühkepaberite ja õhupallide tootjad
peavad kandma järgmised kulud:
1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;
2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud;
3) andmete kogumise ja aruandluse kulud.
Plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite
tootjad peavad kandma järgmised kulud:
1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;
2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud;
3) andmete kogumise ja aruandluse kulud;
4) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sh taristu ja selle käitamise
ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud.
Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peavad kandma järgmised kulud:
1) kulud, mis on seotud plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti
kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega;
2) kulud, mis tulenevad plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes direktiivi artiklis 10
osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetest.
Uued tootjavastutussüsteemid tuleb luua hiljemalt 31. detsembril 2024, kuid enne 4. juulit 2018
kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja plasti sisaldavate filtriga tubakatoodete
ning tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite puhul alates 5. jaanuarist 2023.
Tulenevalt Euroopa Komisjoni suuniste hilinemisest, mis peaks täpsustama direktiiviga
reguleeritavaid plasttooteid, ei ole täpselt teada, milliste toodetega kaasnevaid kulusid tootjatel
kandma tuleb hakata. Direktiivi artikli 8 lõike 4 kohaselt ei tohi tootjate kulud ületada kulusid,
mis on vajalikud teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ja need tuleb määrata kindlaks läbipaistval
viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude puhul piirdutakse avaliku sektori
asutuste või nende nimel tehtava tegevusega. Vajadusel töötatakse välja arvutusmetoodika, mis
võimaldab prügikoristamise kulusid proportsionaalsel viisil kindlaks määrata. Kuna praegu ei
ole võimalik kulusid läbipaistval viisil kindlaks määrata, siis eelnõukohase seadusega kulude
suurust ei sätestata. Kulude väljaselgitamiseks töötatakse koos asjaomaste osalejatega vajaduse
korral välja arvutusmetoodika.
Sihtrühm: tootjad, pakendiettevõtted, taaskasutusorganisatsioonid (4), kohalikud
omavalitsused (79), Transpordiamet, Maa-amet, Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: olemasoleva tootjavastutussüsteemi puhul sõltub
lisanduvate kulude suurus sellest, kui palju turule lastud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid
jääb olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemiga kokku kogumata. Ettevõtetel on
võimalik kulusid ajas vähendada, kui tõhustatakse olemasolevat pakendijäätmete
kogumissüsteemi, edendatakse tarbijate teadlikkust või võetakse kasutusele korduskasutatavad
42
alternatiivid, millega vähendatakse jäätmeteket selliselt, et ühekordseid plasttooteid keskkonda
ega avalikesse prügikastidesse ei satuks. Sõltuvalt ühekordsete plasttoodete leidumisest
keskkonnas või avalikes prügikastides määratakse ettevõtete kulud, seega tuleb nende sisaldust
perioodiliselt mõõta ning sellest tulenevalt vähenevad või suurenevad ettevõtete kulud.
Uute tootjavastutussüsteemide puhul ei ole tootjatel kohustust toodetest tekkivaid jäätmeid
liigiti koguda (v.a kalapüügivahendid). Seetõttu tekivad kulutused üksnes eelnimetatud kulude
katmisel. Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootja peab kandma kulud, mis on seotud turule
lastud ja kasutuselt kõrvaldatud plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumisega ja ringlusse
suunamisega. Nendest toodetest tekkinud prügi koristamiskulusid on võimalik tootjatel
vähendada, kui kasvab tarbija teadlikkus ja väheneb nende toodete sattumine keskkonda.
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: kavandatav muudatus avaldab suurt mõju loodus- ja
elukeskkonnale. See meede motiveerib tootjaid panustama tarbijate teadlikkuse
suurendamisele, mis aitab vähendada toodetest tekkinud jäätmete osakaalu keskkonnas. Kui
tootjad võtavad kasutusele korduskasutatavad alternatiivid, väheneb nii üldine jäätmeteke kui
ka keskkonda sattunud toodete hulk.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: praegu peavad riigiasutused ja
kohalikud omavalitsused katma avalike prügikastide ja keskkonda sattunud prügi koristamise
kulud. Seega kavandatav muudatus vähendab avaliku sektori kulutusi. 2020. aastal olid
riigiasutuste prügi koristamise ja vedamisega seotud kulud järgmised: Keskkonnaametil 61 289
eurot, Riigimetsa Majandamise Keskusel 98 000 eurot, Maa-ametil 123 378,54 eurot ja
Transpordiametil 160 000 eurot. Direktiiviga hõlmatud toodetega seotud kulusid on võimalik
hinnata siis, kui Euroopa Komisjoni suunistest on selgunud täpsustused direktiivi
reguleerimisalasse kuuluvate toodete kohta (eriti on seda vaja ühekordsete toidupakendite
kohta). Seejärel on võimalik koostöös puudutatud isikutega välja töötada metoodika kulude
kindlakstegemiseks ja vajaduse korral teha uuring, mis selgitab välja avalikesse
prügikonteineritesse visatud ja keskkonda sattunud ühekordselt kasutatavate plasttoodetest
tekkinud jäätmete koguse.
Mõju olulisus: muudatus mõjutab oluliselt olemasolevate kulude ümberjaotumist, mis on
seotud avalike prügikastide ja koristatud prügi kulude kandmisega avaliku sektori poolt.
Kavandatava muudatusega motiveeritakse tootjaid tõhusamalt korraldama ühekordsete
plasttoodete turule laskmist ja nende kokku kogumist.
Kavandatud muudatus 9: plastist joogipudelite liigiti kogumise eesmärkide saavutamine.
Hiljemalt aastaks 2025 tuleb ühekordselt kasutatavaid kuni 3 liitrit mahutavaid plastist
joogipudeleid koguda liigiti kaalu põhjal 77% ulatuses ja 2029. aastaks 90% ulatuses samadel
aastatel turule lastud sama liiki joogipudelite kogusest.
Sihtrühm: pakendiettevõtted, taaskasutusorganisatsioonid (4) ja Keskkonnaagentuur.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: ei avalda olulist mõju. Eestis on joogipudelite
tagatisrahasüsteem loodud juba 2005. aastal ning seetõttu ei ole vaja luua uusi süsteeme. Eesti
Pandipakend OÜ andmetel koguti 2020. aastal kokku ja suunati ringlusse 90% turule lastud
tagatisrahaga plastpakenditest42. Kuigi hetkel ei ole tagatisrahaga kaetud kõik turule lastavad
plastist joogipudelid, on 2029. aasta eesmärgi täitmine teostatav juba praegu.
42
https://eestipandipakend.ee/uudised/eesti-pandipakend-suunas-taaskasutusse-rekordilised-266-miljonit-
pakendit/.
43
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: pigem väheoluline mõju, kuna Eestis ei satu juba praegu tänu
hästi toimivale joogipudelite tagastussüsteemil suurel hulgal plastist joogipudeleid keskkonda.
Projekti BLASTIC43 raames (2016-2018) leiti Eesti jõgede uuringutes, et katsealustes jõgedes
leitud plasttoodete seast moodustasid PET pudelid kuni 2%.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: avaldab mõju Keskkonnaagentuurile,
kes peab hakkama esitama Euroopa Komisjonile aruannet kogumismäära täitmisest. Kuna
koguda tuleb rohkem andmeid, on vajalik ka pakendiregistri arendus, et plastpakendite hulgast
tuvastada plastist joogipudelid.
Mõju olulisus: pigem väheoluline mõju, kuna Eestis on juba toimiv süsteem joogipudelite
kogumiseks ning 2025. aasta sihtmäär on saavutatud. Süsteemiga saab liita teatud joogipudelid,
mis praegu ei ole tagastussüsteemiga hõlmatud.
Kavandatud muudatus 10: teadlikkuse suurendamise meetmed.
Tootjad, kes lasevad turule direktiiviga hõlmatud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti
sisaldavaid kalapüügivahendeid, on kohustatud tarbijate teadlikkust kasvatama ja motiveerima
neid vastutustundlikult käituma, et saavutada nendest toodetest tekkiva prügi vähenemine.
Teavitustegevus peab andma infot:
1) korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavusest, kõnealuste ühekordselt kasutatavate
toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutamise süsteemidest ja nende
jäätmete käitlemise võimalustest ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase
keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimatest tavadest;
2) ühekordselt kasutatavate plasttoodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega
prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti
merekeskkonnale;
3) ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest tekkinud jäätmete sobimatu kõrvaldamisviisi
mõjust kanalisatsioonivõrgule.
Ühekordselt kasutatavate pakendite, pakkematerjalide, joogipakendite, joogitopside ja
plastkandekottide kohta suurendatakse teadlikkust taaskasutusorganisatsioonide korraldatud
teabekampaaniate kaudu. Teabekampaaniate maksumus peab moodustama vähemalt 2%
taaskasutusorganisatsiooni käibest (varem 1% käibest). Avalikkuse ja tarbijate teavitamisel
tuleb kasutada üleriigiliselt levivaid meediakanaleid, maakonna ja kohalike omavalitsuste
ajalehti, välireklaami. Lisaks peavad pakendiettevõtjad müügikohtades tarbijatele edastama
infot korduskasutatavatest alternatiividest. Pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või
tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid jagab sealhulgas müügikohas teavet ühekordselt
kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust
keskkonnale, eriti merekeskkonnale.
Probleemtoodete korral (niisutatud pühkepaberid, tubakatoodete filtrid ja tubakatoodetega
kasutamiseks mõeldud filtrid ning plasti sisaldavad kalapüügivahendid) ei nõuta teadlikkuse
suurendamise meetmena üleriigilist teabekampaania korraldamist, kuna teave ei tohi olla mingil
juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Arvestades
toodete laadi ja kasutusotstarvet on kõige asjakohasem läheneda puhkealadele,
rahvusparkidesse ja randadesse paigaldatavate stendide kaudu, mis juhivad tähelepanu
ühekordselt kasutatavate plasttoodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega
43
https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2017/12/blastic-monitoring-report-final.pdf (lk 24).
44
prügistamise probleemile, selle vähendamisele ning nende jäätmete mõjust keskkonnale.
Probleemtoodete kasutajatele kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning esitamise viisid ja kord
lisatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusesse.
Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja aplikaatoriga
tampooni maaletooja ning nende toodete müügikoht peavad tarbijat teavitama
korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavusest ning jäätmete mittenõuetekohase
kõrvaldamise negatiivsest mõjust keskkonnale ning kanalisatsioonivõrgule. Maaletooja toote
reklaam peab sisaldama teavet, et tegemist on tootega, mis sisaldab plasti ning mille
mittenõuetekohasel kõrvaldamisel on negatiivne mõju keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule.
Kuivõrd selliste toodete reklaami niikuinii kavandatakse, ei too see nõutud info lisamisega
kaasa lisakulusid.
Sihtrühm: tootjad, pakendiettevõtted, taaskasutusorganisatsioonid (4) ja Keskkonnaamet.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: teabekampaaniate tegemine toob ettevõtetele
lisakulusid. 2019. tegevusaasta andmete põhjal tuleks neljal taaskasutusorganisatsioonil
teadlikkuse kasvatamisesse suunata kokku ca 400 000 eurot (2% aasta käibest). Müügikohtades
teavitamine olulisi kulusid kaasa ei too.
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: ühekordsete toodete tarbimise vähendamine ja tarbijate
teadlikkuse suurendamine mõjutab loodus- ja elukeskkonnale positiivselt. Ühekordselt
kasutatavad plasttooted on keskkonda sattudes ohuks elusorganismidele, kes neid söögiks
peavad või neisse kinni jäävad. Seega väheneb oluliselt negatiivne mõju elusorganismidele ja
toiduahela kaudu avaldab see positiivset mõju ka inimeste tervisele. Projekti BLASTIC44
raames (2016-2018) leiti Eesti jõgede uuringutes, et katsealustes jõgedes leiduvate plasttoodete
seast moodustasid tubakatoodetes kasutavad filtrid 50–76%. Seega on tarbijate teadlikkuse
kasvatamine väga tähtis loodus- ja elukeskkonna säilimiseks.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: kavandatava muudatusega ei kaasne
suuri muudatusi riigiasutuste jaoks. Juba praegu peab Keskkonnaamet kontrollima nõuete
täitmist taaskasutusorganisatsioonides, sh kontrollitakse, kas teadlikkuse suurendamiseks on
ette nähtud (kasutatud) summad nõutud määras.
Mõju olulisus: kavandatav muudatus on olulise mõjuga, kuna suureneb tarbijate teadlikkus
jäätmetekke vähendamise vajalikkusest ja prügistamisega seotud negatiivsest keskkonnamõjust
ning negatiivsest mõjust kanalisatsioonivõrgule. Väheneb prügistamine ning seeläbi vähenevad
jäätmete koristamise kulud nii riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel, aga ka tootjatel, kes
peavad katma oma toodetest tekkinud jäätmete koristamise kulud.
Kavandatud muudatus 11: kõrgendatud määraga rahatrahv. Kõrgendatud rahatrahvi määraga
väärteod on ette nähtud eelkõige Eestile siduvate Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuse
täitmiseks, sealhulgas tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase. Karistusmäärade
tõstmisega maandatakse riski, et keskkonda kasutatakse rikastumiseks ära.
Sihtrühm: kõrgendatud rahatrahvi määraga väärtegude toimepanijad, kohtuvälised menetlejad
(Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, linna- ja
vallavalitsused), kohtud.
44
https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2017/12/blastic-monitoring-report-final.pdf (lk 24 ja 27).
45
Sotsiaalne mõju: eeldatav positiivne mõju seisneb selles, et isikud võivad suurema karistuse
ähvardusel käituda õiguskuulekamalt. Samas arvestades kõrgendatud määraga rahatrahvi
erandlikkust ning valdkonnaspetsiifilisust, ei ole ühiskonna mõttes tegemist olulise mõjuga.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: eeldatav positiivne mõju seisneb selles, et isikud
võivad käituda seaduskuulekamalt ning hoiduda väärtegude toimepanemisest, kuna väärteo eest
ette nähtud rahatrahv võib kujuneda senisest suuremaks. Paraneb isikute õiguskuulekus ning
läbi selle kaebaõige ja ebaproportsionaalse ettevõtlusvabaduse riive ning konkurentsimoonutus.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale: positiivne mõju, kuna isikud võivad suurema karistuse
ähvardusel käituda õiguskuulekamalt ja seetõttu vähenevad ka olulise negatiivse
keskkonnamõjuga rikkumised.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: muudatus mõjutab vähesel määral
asutuste ülesandeid ja töökorraldust. Kõrgendatud määrad ei muuda samas üldiseid
väärteomenetluse läbiviimise põhimõteteid. Edaspidi on menetlejal karistuse määra kindlaks
tegemiseks vaja rakendada senisest suuremat kaalutlusõigust, mis võib vähesel määral
suurendada menetlejate töökoormust.
Tulenevalt suuremast kaalutlusõigusest ja kõrgematest trahvimääradest võib suureneda
kohtuvälise menetleja otsuste peale kohtule esitatud kaebuste arv. Samas ei kohaldata üldiselt
kõrgeimat kehtivas õiguses võimalikku määra. Kuna väärteomenetlus toimub samadel
põhimõtetel nagu seni, on kokkuvõtvalt mõju väheoluline.
Mõju olulisus: Kokkuvõtvalt tagatakse muudatusega tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad
karistused. Muudatustega ei tohiks kaasneda otsest halduskoormuse kasvu ettevõtjatele ega
kodanikele, kuivõrd ettevõtjad ja kodanikud peavad seaduses sätestatud nõudeid järgima
sõltumata sellest, kas nõuete rikkumise eest on ette nähtud süüteokoosseis või milline on
ähvardava trahvi suurus. Võib eeldada, et suurem karistusähvardus võib mõjutada ettevõtjaid
tänasega võrreldes tõhustama oma sisemist korraldust vältimaks (kas või ettevaatamatusest)
võimalikku väärteovastutust. Suuremate rahatrahvide määramine ei too vältimatult kaasa
suuremaid väärteokaristusi, lisaks võib kõrgem määr motiveerida isikuid panema väärtegusid
vähem toime.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamine lisab riigile kulusid. Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet peavad
kontrollima turule lastud tooteid. Seda on osaliselt võimalik teha üldise tööplaani osana. Samas
on Keskkonnaamet väljendanud vajadust ühe töökoha juurde loomiseks, mis toob kaasa kulude
kasvu. Ametkonnad peavad veenduma, et pärast 3. juulit 2021 ei jõuaks Eesti turule uusi
keelustatavaid tooteid, sh ei lastaks turule märgistuseta tooteid, mille puhul direktiiv on
märgistuse ette näinud. Seoses vastutussätete ja karistusmäärade kehtestamisega ei ole tulusid
ja kulusid võimalik tõsikindlalt prognoosida, kuna need ei too vältimatult kaasa
väärteokaristusi, lisaks võib vastutussätte olemasolu motiveerida isikuid väärtegusid mitte
toime panema.
Alates 3. juulist 2024 võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile joogipakendi külge
kinnituvate korkide kontrollimine (kontrollib, kas konkreetne pakend ja selle külge kinnituv
kork on vastavuses standardiga) kaasa tuua lisakulusid. Samas ei ole kõnealused kulutused
olulised, kuna nende kontrollimise saab ette nähta üldises tööplaanis.
46
Lisanduvate andmete kogumise ja esitamise kohustus Euroopa Komisjonile avaldab mõju
Keskkonnaagentuurile. See nõuab ka pakendiregistri ja probleemtooteregistri arendust, et
plastpakendite hulgast tuvastada plastist joogipudelid, aga ka toidupakendid ja joogitopsid.
Samas ei ole muudatused suured, seega suuri kulutusi registrite muutmisega ei kaasne.
Keskkonnaametile lisandub kulu infosüsteemi KOTKAS arendusega, kuna direktiivi nõuete
ülevõtmisega tekib uus kohustus koguda andmeid kasutuselt kõrvaldatud või hüljatud plasti
sisaldavate kalapüügivahendite kohta ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite jaoks luuakse uus
jäätmekood. Samas ei ole tegemist suure muudatusega, seega suuri kulutusi registri muutmisega
ei kaasne.
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus on hinnanud Keskkonnaministeeriumi
haldusalasse jäävate infosüsteemidega kaasnevate arendusvajaduste kulusid ning välja toonud,
et arendustööd tuleb teha pakendiregistris ja probleemtooteregistris ning nende orienteeriv
maksumus on hinnanguliselt 24 000 eurot (summa käibemaksuga). Tööde maksumust ei ole
võimalik katta 2021. aastaks eraldatud IT-vahenditest (2021 eraldatud summa ei ole piisav).
Seaduse rakendamisega kaasnevad kohalike omavalitsuse üksustele kulud avalike ürituste
järelevalve ja müügikohtades pakendikonteinerite olemasolu kontrollimisega. Samas
jäätmetekke vähendamise ja pakendite kokku kogumise hõlbustamisega võivad kohalike
omavalitsuste üksuste prügikoristamise kulud väheneda. Sealhulgas vähenevad avalike
prügikonteinerite ja keskkonda viidud jäätmete koristamisega seotud kulud, kuna edaspidi
peavad tootjad katma oma toodetest tekkinud jäätmete koristamisega seotud kulud (nii avalike
prügikonteinerite haldamise kui ka keskkonda viidud jäätmete koristamise kulud). Praegu
peavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused katma avalike prügikastide ja keskkonda
sattunud prügi koristamise kulud. 2020. aastal olid riigiasutuste prügikoristamise ja vedamisega
seotud kulud järgmised: Keskkonnaametil 61 289 eurot, Riigimetsa Majandamise Keskusel
98 000 eurot, Maa-ametil 123 378,54 eurot ja Transpordiametil 160 000 eurot. Direktiiviga
hõlmatud toodetega seotud kulusid on võimalik hinnata siis, kui Euroopa Komisjoni suunistest
on selgunud täpsustused direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete kohta (kõige suurem
teadmatus esineb ühekordsete toidupakendite korral). Seejärel on võimalik koostöös
puudutatud isikutega välja töötada metoodika kulude kindlakstegemiseks ja vajaduse korral
teha uuring, mis selgitab välja avalike prügikonteinerite ja keskkonnas esinevate ühekordsete
plasttoodete koguse. Vajadus uuringu tegemiseks võib kaasa tuua kulu riigile ning edaspidi
kordusuuringud kulu tootjatele.
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulutused, mis on seotud plastist joogipudelites oleva
ringlusse võetud plasti sisalduse kontrollimisega. Kuna Euroopa Komisjon võtab alles
1. jaanuariks 2022 vastu rakendusakti, milles selgub sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise
metoodika, siis ei ole kulude täpset suurust hetkel võimalik hinnata.
Seaduse rakendamisega kaasnevad Keskkonnaametile ja kohalikele omavalitsustele kulud, mis
on seotud müügikohades pakendikonteinerite olemasolu kontrollimisega, kuid see ei too kaasa
põhimõttelisi muudatusi töökorralduses.
8. Rakendusaktid
Eelnõukohase seadusega lisatakse JäätSi ja PakSi üks uus volitusnorm. JäätSi § lõike 4 ja
PakSi § 121 lõike 43 kohaselt kehtestab keskkonnaminister määrusega metoodika
JäätSi § lõigetes 1 ja 2 ning PakSi § 121 lõikes 41 sätestatud kulude ühetaoliseks
arvutamiseks. Volitusnormiga kehtestatava määrusega võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõige 4,
millega tuleb kehtestada vastav arvutusmetoodika. Määrusega kehtestatakse täpsemad
47
tingimused prügikoristamise kulude arvutamiseks. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise
küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda
volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga
normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine. Määrus hakkab
sisaldama tingimusi, millest lähtuvad arvutuste tegemisel asjaomased tootjad ja
pakendiettevõtjad.
Oluline on märkida, et seaduse eelnõuga koos ei ole võimalik esitada rakendusakti kavandit ja
piirduda tuleb üksnes selle andmiseks vajaliku volitusnormi põhjendustega. Euroopa Komisjon
on ei ole veel täpsemaid juhiseid kehtestatud. Vastav direktiivi punkti tuleb liikmesriigil
kohaldada alates 5. jaanuarist 2023, mis on ka volitusnormi jõustumise kuupäevaks.
Direktiiviga tuleb viia kooskõlla keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määrus nr 57
„Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja
kord“, Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määrus nr 13 „Probleemtooteregistri
põhimäärus“, keskkonnaministri 02. juuli 2007. a määrus nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud
jäätmete täpsustatud nimistu“, keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määrus nr 19 „Pakendi
tagatisraha suurus“, Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määrus nr 72 „Pakendiregistri
põhimäärus1“ ja keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise
kord ja jäätmenimistu1“. Määruste muutmise eelnõude kavandid, vastavalt 1, 2, 4, 6, 7 ja 8 on
seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 3. juulil 2021, mistõttu tuleks
eelnõu menetlemist käsitleda kiireloomulisena.
Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks
piisav aeg, et normi adressaadid saaksid muudatustega tutvuda ja arvestada uute nõuetega.
Erisused jõustumises:
Eelnõu § 2 punktid 8, 9, 10, 11, 12, 15, 16, 21 ja 22 ehk PakS-i § 174 lõike 1 punkt 11, § 174
lõiked 5 ja 6, § 20 lõige 2, 21, 41, 7, § 242 ja § 243 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu § 2 punkt 4 ehk PakS-i § 5 lõike 2 punktid 4–6 jõustuvad 2022. aasta 3. juulil.
Eelnõu § 2 punktid 19 ja 20 ehk PakS-i § 24 lõike 4 punkt 4 ning § 24 lõiked 5 ja 6 jõustuvad
2023. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu § 1 punkt 8 ehk JäätSi § 252 lõige 4 ja § 2 punkt 6 ehk PakS-i § 121 lõiked 41–43
jõustuvad 2023. aasta 5. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Maaeluministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile
ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele:
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Kaupmeeste Liit,
Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Hotellide ja Restoranide Liit, SA Stockholmi
Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn), Eesti Toiduainetööstuse Liit, MTÜ
Pakendiringlus, MTÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon,
48
MTU Topsiring, OÜ Earth Care, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Balti
Keskkonnafoorum, OÜ Eesti Pandipakend, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, E-Kaubanduse Liit, MTÜ Ida-Eesti
Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Jäätmehalduskeskus, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus,
Riigikontroll, Eesti Lihasehaigete Selts, Puuetega inimeste Koda, Eesti Biokütuste Ühing, Eesti
Energia, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Maaülikool,
Eestimaa Talupidajate Keskliit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna
Ülikool, Tartu Ülikool, Terviseamet, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kalaliit, Eesti Kaugpüüdjate
Liit, Kalanduse Teabekeskus, Kalurite Liit, Rimi Eesti Food AS, Alexela AS, Eesti Laulu- ja
Tantsupeo Sihtasutus, MTÜ Klubi Tartu Maraton, Tartu Linnavalitsus, Tubakatootjate Eesti
Assotsiatsioon MTÜ, Sinihele OÜ, Trewe Naturals OÜ, Saarevõrk OÜ, Eesti Pandipakend,
Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinna Jäätmekeskus, Creatum OÜ, Media House OÜ, Rud
Pedersen Group, Ursus OÜ, Philip Morris Eesti OÜ, Maxima Eesti OÜ, Ragn-Sells AS, Let's
Do It Foundation, Viljandi pärimusmuusika festivali esindajad, Tartu Loodusmaja, Telliskivi
festivalide korraldajad, Kalamaja päevade korraldajad, Live Nation Estonia, Pakendikeskus
AS, Intsikurmu Festivali korraldajad, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Noorte Nõukoda,
ViitaNet osaühing, Saare Frydendahl OÜ, Stonefish OÜ, Saarevõrk OÜ, Annilo AS, Salmo &
Luts OÜ, Vobla Fishing, Bobo kalastustarbed (OÜ DEVORAN), Leigiv OÜ, Kalastuspood
OÜ, Bigfish OÜ, mittetulundusühing Tori Sadama ja Kalurite Ühing, Mittetulundusühing
EESTI KALURITE LIIT, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Läänemaa Rannakalanduse Selts,
Eesti Kalapüüdjate Ühing, Eesti Traalpüügi Ühistu, mittetulundusühing Saarte Kalandus,
Tulundusühistu Pärnu Rannakalurid, Virumaa Rannakalurite Ühing, mittetulundusühing Liivi
Lahe Kalanduskogu, Mittetulundusühing Hiiukala, Harju Kalandusühing, Pakkemeister,
Kaupmees & Ko AS, Meie Toidukaubad, Grossi Toidukaubad, Multipack, Anobion
Hulgimüügi OÜ, Tellitoitkoju.ee, Bolt, Wolt, Eugesta Eesti AS, Astri Grupp, Vapiano Eesti,
RITMeester, Aiko Henry Austrin, MTÜ Hoia Eesti Merd, Advokaadibüroo LEXTAL,
Advokaadibüroo COBALT.
Kuna eelnõu sisaldab tehnilisi norme Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste
eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1-15) tähenduses, esitatakse eelnõu
kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Laekunud tagasiside ja märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas 3.
Huvirühmade kaasamiseks lisaks kirjalikule suhtlusele korraldatud kohtumised ____
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2021
allkirjastatud digitaalselt
49
Jäätmeseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Rakendusakti kavandid
KAVAND 1
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……. nr
Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57
„Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava
teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“
muutmine
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 268 lõike 4 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale
kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ muutmine
Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruses nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks
tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:
„(7) Plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja ja turustaja peab tegema kasutajale kättesaadavaks
järgmise teabe:
1) kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi tagastamise võimalused;
2) kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi käitlemise võimalused;
3) kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti
merekeskkonnale.
(8) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava niisutatud pühkepaberi tootja peab tegema
kasutajale kättesaadavaks teabe:
1) korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavusest;
2) jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise negatiivsest mõjust keskkonnale, eriti
merekeskkonnale;
3) jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise negatiivsest mõjust kanalisatsioonivõrgule.
(9) Ühekordselt kasutatava õhupalli tootja peab tegema kasutajale kättesaadavaks teabe:
1) korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavusest;
2) jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise negatiivsest mõjust keskkonnale, eriti
merekeskkonnale;
3) jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise negatiivsest mõjust kanalisatsioonivõrgule.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 9 järgmises sõnastuses:
„§ 9. Kalapüügivahendite kasutajale esitatav teave
(1) Tootja peab tegema kalapüügivahendi kasutajale teabekampaania kaudu kättesaadavaks
vähemalt järgmise teabe:
1) kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi tagastamise võimalused;
2) plasti sisaldavate kalapüügivahendi korduskasutamise süsteemid ja nende jäätmete
käitlemise võimalused
3) direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;
4) plasti sisaldavate kalapüügivahendie prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu
kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale;
5) kalapüügivahendi kasutajate võimalused kaasa aidata kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahendite ringlussevõtule.“;
3) määrust täiendatakse §-ga 10 järgmises sõnastuses:
„§ 10. Niisutatud pühkepaberi kasutajale esitatav teave
(1) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava niisutatud pühkepaberi tootja peab tarbijat teavitama
jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise negatiivsest mõjust keskkonnale ning
kanalisatsioonivõrgule.
(2) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava niisutatud pühkepaberi tootja toote reklaam peab
sisaldama teavet, et tegemist on tootega, mis sisaldab plasti ning mille mittenõuetekohasel
kõrvaldamisel on negatiivne mõju keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule.
(3) Tootja peab tegema ühekordselt kasutatava plasti sisaldava niisutatud pühkepaberi
kasutajale teabekampaania kaudu kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu
kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule ja keskkonnale, eriti merekeskkonnale.“;
4) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Õhupallide kasutajale esitatav teave
(1) Ühekordselt kasutatava õhupalli maaletooja peab tarbijat teavitama jäätmete
mittenõuetekohase kõrvaldamise negatiivsest mõjust keskkonnale ning kanalisatsioonivõrgule.
(2) Ühekordselt kasutatava õhupalli maaletooja toote reklaam peab sisaldama teavet, et
tegemist on tootega, mis sisaldab plasti ning mille mittenõuetekohasel kõrvaldamisel on
negatiivne mõju keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule.“;
(3) Tootja peab tegema ühekordselt kasutatava õhupalli kasutajale teabekampaania kaudu
kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu
kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale.“
5) määrust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses:
„§ 12. Filtriga tubakatoodete ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite kasutajale
esitatav teave
(1) Tootja peab tegema filtriga tubakatoote ja muu tubakatoote kasutajale teabekampaania
kaudu kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavus ja nende jäätmete käitlemise võimalused
ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;
2) ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu
kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale;
3) ühekordselt kasutatavast tootest tekkinud jäätmete sobimatu kõrvaldamisviisi mõju
kanalisatsioonile.
(2) Arvestades toodete laadi ja kasutusotstarvet, peab välireklaam olema puhkealadel,
rahvusparkides ja randades või nende lähedal. Teave peab olema kooskõlastatud
Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga.“.
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler
KAVAND 2
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn ……. nr
Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a
määruse nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus1“
muutmine
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 261 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määruse nr 13 „Probleemtooteregistri
põhimäärus1“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määruses nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus1“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 täiendatakse punktidega 6–10 järgmises sõnastuses:
„6) niisutatud pühkepaberi tootja või tootja volitatud esindaja;
7) õhupalli tootja või tootja volitatud esindaja;
8) filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootja või tootja
volitatud esindaja;
9) filtriga tubakatoote tootja võib teha volituse andmete esitamiseks Eesti Maksu- ja
Tolliametile, kellele Keskkonnaagentuur teeb päringu turule suunatud filtriga tubakatoote
koguste osas;
10) koos tubakatootega kasutamiseks turustatud filtri tootja võib teha volituse andmete
esitamiseks Statistikaametile, kellele Keskkonnaagentuur teeb päringu turule suunatud
tubakatootega kasutamiseks turustatud filtrite koguste osas.“.
2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Paragrahvi 11 punktides 6–8 nimetatud andmeandja esitab registreerimistaotlusena
(edaspidi taotlus) Keskkonnaagentuurile § 7 lõike 1 punktides 1, 2 ja 21 ning 4–6 nimetatud
andmed ja dokumendid.“
3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Paragrahvi 11 punktides 6–8 nimetatud andmeandja esitab registrisse eelmise
kalendriaasta kohta § 7 lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud andmed hiljemalt 31. jaanuaril.“
4) paragrahvi 24 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva määruse § 11 punkte 6 ja 7 rakendatakse alates 2022. aasta 1. jaanuarist.
(3) Käesoleva määruse § 11 punkti 8 rakendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist.“
5) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Kaja Kallas
Peaminister Tõnis Mölder
Keskkonnaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
KAVAND 3
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn…….nr
Vabariigi Valitsuse
määruse „Probleemtooteregistri põhimäärus“ lisa
muutmine
§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määruse nr 13 lisa „Probleemtoodete ja
nendest tekkinud jäätmete kategooriad probleemtooteregistris“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määruse nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus1“
(RT I, 12.12.2019, 10) lisas tehakse järgmised muudatused:
1) täiendatakse punktidega 1.6–1.9 järgmises sõnastuses:
„1.6. Kalapüügivahendite tootja või tootja volitatud esindaja, kellele tootja on oma kohustused
üle andnud (02 01 04 02).
1.7. Niisutatud pühkepaberi tootja või tootja volitatud esindaja, kellele tootja on oma
kohustused üle andnud.
1.8. Filtriga tubakatoodete ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatud filtri tootja või
tootja volitatud esindaja, kellele tootja on oma kohustused üle andnud.
1.9. Õhupalli tootja või tootja volitatud esindaja, kellele tootja on oma kohustused üle andnud.“.
Kaja Kallas
Peaminister Tõnis Mölder
Keskkonnaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
KAVAND 4
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……. nr
Keskkonnaministri 02. juuli 2007 määruse nr 49
„Probleemtoodetest tekkinud jäätmete
täpsustatud nimistu“ muutmine
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 261 lõike 4 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 02. juuli 2007 määruse nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud
jäätmete täpsustatud nimistu“ muutmine
Keskkonnaministri 02. juuli 2007 määruse nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete
täpsustatud nimistu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse lisasse „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“ lisatakse
järgmised jäätmekoodid:
„Põllumajandusest tekkinud plast 02 01 04 01;
Plasti sisaldavad kalapüügivahendid 02 01 04 02.“;
2) käesoleva määruse lisa jõustub 01.01.2022.
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler
KAVAND 5
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……. nr
Keskkonnaministri XX. XX 2021. a määrus nr XX
„xxx“
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 252 lõike 4 ja pakendiseaduse § 121 lõike 43 alusel.
Ei saa esitada, sest eelnõu koostamise hetkel puudub Euroopa Komisjoni juhis, mis on määruse
koostamisel sisendiks.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
KAVAND 6
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……. nr
Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a
määruse nr 19 „Pakendi tagatisraha suurus“
muutmine
Määrus kehtestatakse pakendiseaduse § 21 lõigete 2, 3, 5 ja 6 alusel.
Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määruses nr 19 „Pakendi tagatisraha suurus“ (RTL 2005,
37, 532) tehakse järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Toidupakendite ja joogitopside tagatisraha suurus
(1) Ühekordselt kasutatavatele ja korduskasutatavatele toidupakenditele ja joogitopsidele võib
pakendiettevõtja kehtestada käesoleva määruse §-st 1 erineva tagatisraha suuruse, kui
pakendiettevõtjal on kasutusel pakendite tagastussüsteem, mille alusel saab jälgida turule lastud
ja tagasivõetud pakendite koguseid.“.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
KAVAND 7
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn ……. nr
Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a
määruse nr 72 „Pakendiregistri põhimäärus1“
muutmine
Määrus kehtestatakse pakendiseaduse § 25 lõike 2 alusel.
Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määruses nr 72 „Pakendiregistri põhimäärus1“ (RT I,
10.08.2018, 1) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) ringlusse võetud plasti sisaldus Eesti turule lastud plastist joogipudelites arvutatuna turule
lastud plastist pudelite keskmisena.“;
2) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 8. Registrisse kantavad andmed ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise kohta
(1) Pakendiettevõtja kohta, kes annab tasuta või müüb tarbijale ühekordselt kasutatavaid
plasttooteid, kantakse registrisse järgmised andmed:
1) nimi;
2) äriregistri kood;
3) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ning e-posti aadress;
4) õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kogus tükkides;
5) toidupakendite kogus tükkides;
6) joogitopside kogus tükkides.“.
Kaja Kallas
Peaminister Tõnis Mölder
Keskkonnaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
KAVAND 8
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……. nr
Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a
määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord
ja jäätmenimistu1“ muutmine
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse
muutmise seaduse seletuskiri
Lisa 2
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju
vähendamise kohta ning pakendiseadus, jäätmeseadus, tubakaseadus ja alamaktid
EL-i õigusakti EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid
norm normi kehtestavad riigisisesed õigusaktid
ülevõtmise
kohustus
Artikkel, lõige, Jah, ei, Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri
punkt valikuline
Artikkel 1 Ei - - Tegemist on üldise
põhimõttega,
millest tuleb
direktiivi alusel
riigisiseste normide
kavandamisel
lähtuda
Artikkel 2 (1) Jah - - Vastavuses kehtiva
õigusega (JäätSi
§ 1 lg 1 p 2; PakSi
§ 1 lg 1)
Artikkel 2 (2) Ei - - -
Artikkel 3 (1) Jah Jäätmeseaduse § 73 lg 2 Plastijäätmed Juba vastavuses:
PakSi § 3 lg 2 p 2.
Artikkel 3 (2) Jah Jäätmeseaduse § 222 lg 1, Plasttooted -
pakendiseaduse § 3 lg 6 Pakendi liigid
Artikkel 3 (3) Jah Jäätmeseaduse § 73 lg 3, Plastijäätmed -
pakendiseaduse § 3 lg 33 Pakendi liigid
Artikkel 3 (4) Jah Jäätmeseaduse § 25 lg 3 p Probleemtoode -
7
Artikkel 3 (5) Jah Jäätmeseaduse § 2621 lg 2 Plasti sisaldavate -
kasutuselt
kõrvaldatud
kalapüügivahendite
kogumisel ja tootjale
tagastamisel
tekkinud kulude
katmine
Artikkel 3 (6) Ei - - Juba vastavuses:
JäätSi § 23 lg 18;
PakSi § 91.
Artikkel 3 (7) Ei - - Juba vastavuses:
JäätSi § 23 lg 19;
PakSi § 91.
Artikkel 3 (8) Ei - - Euroopa Komisjon
võtab vastu
harmoniseeritud
standardi, mille
loomist ei ole
eelnõukohase
seaduse
koostamisel
alustatud.
Artikkel 3 (9) Ei - - Juba vastavuses.
Artikkel 3 (10) Ei - - Juba vastavuses.
Artikkel 3 (11) Ei - - Juba vastavuses.
Artikkel 3 (12) Ei - - Juba vastavuses.
Artikkel 3 (13) Ei - - Juba vastavuses.
Artikkel 3 (14) Ei - - Juba vastavuses.
Artikkel 3 (15) Ei - - Juba vastavuses.
Artikkel 3 (16) Jah Jäätmeseaduse § 73 lg 4, Probleemtoode; -
pakendiseaduse § 3 lg 32 Pakendi liigid.
Artikkel 3 (17) Jah Jäätmeseadus § 26 lg 3 ja Mõisted. -
lg 8;
Artikkel 3 (18) Jah Jäätmeseaduse § 25 lg 3 p Probleemtoode. -
10.
Artikkel 4 (1) Jah Jäätmeseaduse § 21 lõike Pakendi ja -
2 punkt 8, pakendiseaduse pakendijäätmete
§ 5 lg 2 p 4-6; § 5 lg 4-7; § vältimine.
21 lg 32; § 243.
Artikkel 4 (2) Ei - - -
Artikkel 5 Jah Jäätmeseaduse §-d 223 ja Ühekordselt -
224; pakendiseaduse § 5 lg kasutatavate
3 plasttoodete turule
laskmise keeld;
Oksüdantide toimel
lagunevast plastist
valmistatud toodete
turule laskmise keeld;
Pakendi ja
pakendijäätmete
vältimine.
Artikkel 6 (1) Jah Pakendiseaduse § 362 lg 1. Nõuded ühekordselt -
kasutatavale plastist
joogipakendile.
2
Artikkel 6 (2) Jah Pakendiseaduse § 36 lg 2. Nõuded ühekordselt -
kasutatavale plastist
joogipakendile.
Artikkel 6 (3) Ei - - -
Artikkel 6 (4) Ei - - -
Artikkel 6 (5) Jah Pakendiseaduse § 362 lg-d Nõuded ühekordselt -
3 ja 4. kasutatavale plastist
joogipakendile.
5
Artikkel 7 (1) Jah Jäätmeseaduse § 22 , Ühekordselt -
pakendiseaduse § 231, kasutatavate
tubakatoodete seaduse § 12 plasttoodete
lg 1 p 6 ja 121. märgistamine
Ühekordselt
kasutatavate plastist
joogitopside
märgistamine
Tubakatoote pakendi
märgistus;
tubakatoodetega
seonduvate toodete
pakendi märgistus.
Artikkel 7 (2) Ei - - -
Artikkel 7 (3) Ei - - -
Artikkel 8 (1) Jah Jäätmeseaduse § 23 lg-d Probleemtoode -
110–112 , § 231, 25 lg 2
p-d 7–10; § 251 lg-s1-4;
§ 261 lg 11, § 268 .
Pakendiseaduse § 20 lg 7.
Artikkel 8 (2) Jah Pakendiseaduse § 121 lg Laiendatud -
41; § 20 lg-d 2, 3 ja 31. tootjavastutuse
põhimõte
Artikkel 8 (3) Jah Jäätmeseaduse § 252 lg 1ja Teatavate plasti -
lg 2. sisaldavate ühekordselt
kasutatavate toodetega
seotud kulude katmine
Artikkel 8 (4) Jah Jäätmeseadus § 252 lg-d 3 Teatavate plasti Olemas juba ka
ja 4 sisaldavate ühekordselt kehtivas õiguses
Pakendiseaduse § 121 lg-d kasutatavate toodetega (PakSi § 121)
42 ja 43. seotud kulude katmine
Laiendatud
tootjavastutuse
põhimõte
Artikkel 8 (5) Jah Pakendiseaduse § 121 lg Laiendatud Olemas juba
41. tootjavastutuse kehtivas õiguses
põhimõte (jäätmeseaduse §
251 lg 1;
pakendiseaduse §
121)
Artikkel 8 (6) Jah - - Olemas juba
kehtivas õiguses
(jäätmeseaduse
§ 251 lg 1;
pakendiseaduse
§ 121 lg 7)
Artikkel 8 (7) Jah Pakendiseaduse § 121 lg 8. Laiendatud Olemas juba
tootjavastutuse kehtivas õiguses
põhimõte (jäätmeseaduse
§ 251 lg 1)
Artikkel 8 (8) Jah Jäätmeseadus § 26 lg 3 ja - -
lg 8;
Direktiivi artikkel 17 lõike
1 järgi tuleb nimetatud
artikkel üle võtta hiljemalt
31.12.2024.
Artikkel 8 (9) Jah Jäätmeseaduse § 2621 -
Artikkel 9 (1) Jah Pakendiseaduse § 36 lg 5. Taaskasutamise -
sihtarvud
Artikkel 9 (2) Ei - - -
Artikkel 9 (3) Ei - - -
Artikkel 10 Jah Pakendiseaduse § 174 lg 1 Pakendi ja -
p 11; § 174 lg 5; § 174 lg 6; pakendijäätmete
§ 20 lg 21. kogumise ja
taaskasutamise
Keskkonnaministri 22. korraldamine
juuli 2013 määruse nr 57
„Probleemtoote kasutajale Kalapüügivahendite
kättesaadavaks tehtava kasutajale esitatav
teabe loetelu ning teabe teave
esitamise viisid ja kord1“
§ 9, § 10, § 11, § 12. Niisutatud
pühkepaberi kasutajale
esitatav teave
Õhupallide kasutajale
esitatav teave
Filtriga tubakatoodete
ja tubakatoodete
kasutamiseks mõeldud
filtrite kasutajale
esitatav teave
-
Artikkel 11 Ei - Võetud üle
jäätmeseaduse § 39
lõikega 32.
Artikkel 12 Ei - - Euroopa Komisjoni
suunised
täpsustavad SUP
direktiiviga
hõlmatud tooteid.
Artikkel 13 (1) Ei - - -
Artikkel 13 (2) Ei - - Tegemist on
sättega, mis
kehtestab
liikmesriigile
kohustuse edastada
Euroopa
Komisjonile
andmete
kvaliteedikontrolli
aruanne.
Artikkel 13 (3) Ei - - -
Artikkel 13 (4) Ei - - -
Artikkel 14 Jah Jäätmeseaduse § 1247 lg-d Teatavate plasti Vastavuses kehtiva
1 ja 2 sisaldavate ühekordselt õigusega
Pakendiseaduse § 302 lg-d kasutatavate toodetega (jäätmeseaduse §-d
1 ja 2; § 303 lg-d 1 ja 2. seotud kulude katmata 120, 122, 124,
jätmine 1241, 1242, 1243,
Pakendi ja 1244, 1248;
pakendijäätmete
vältimise meetmete pakendiseaduse §-d
täitmata jätmine 29, 30, 301).
Artikkel 15 (1) Ei - - -
Artikkel 15 (2) Ei - - -
Artikkel 15 (3) Ei - - -
Artikkel 15 (4) Ei - - -
Artikkel 16 (1) Ei - - -
Artikkel 16 (2) Ei - - -
Artikkel 17 (1) Ei - - -
Artikkel 17 (2) Ei - - -
Artikkel 17 (3) Ei - - -
Artikkel 18 Ei - - -
Artikkel 19 Ei - - -
Lisa E osa II (1) Jah Jäätmeseaduse § 25 lg 3 p Probleemtoode -
8.
Lisa E osa II (2) Jah Jäätmeseaduse § 25 lg 3 p Probleemtoode. -
9.
Lisa C punkt b Jah Pakendiseaduse § 362 lg 5. Pakendi valmistamise -
ja kasutamise
üldnõuded
Lisa E III Jah Jäätmeseaduse § 25 lg 3 p Probleemtoode -
10.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0812 - Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Riigikantselei; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium
Arvamuse andjad: Riigikontroll
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.07.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eda7b301-8064-4cf7-b8ae-fa2e5d9f680b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eda7b301-8064-4cf7-b8ae-fa2e5d9f680b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main