Teie 06.05.2021 nr 5.2-1/12079-1
Sotsiaalkindlustusamet
Meie 15.06.2021 nr 10-4/3028-2
[email protected]
Vastus
Saatsite Justiitsministeeriumile kirja eestkostja ülesannete täitmise kohta, milles juhtisite tähelepanu
mitmetele riskidele seoses kehtiva eestkoste regulatsiooniga eestkostetava vara valitsemise osas.
Toote oma kirjas välja, et praktikas paluvad eestkostjad väga paljudel juhtudel eestkostetava hüvitised
kanda kas enda (s.t eestkostja) või kolmanda isiku arveldusarvele, mis võib raskendada
eestkostetavate rahaliste vahendite kasutamise kontrollimist ja millega võivad ühtlasi kaasneda
probleemid eestkostetavale.
Perekonnaseaduse (PKS) § 183 paneb paika üldreeglid, kuidas eestkostja eestkostetava vara peab
valitsema. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema,
säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse
eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava
varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused
ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib
kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara
eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides (PKS § 183).
Eestkostetava raha, mis ei ole vajalik jooksvate kulude katmiseks, tuleb paigutada krediidiasutusse
eraldi kontole. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut (PKS
§ 186 lg 1). See ei takista eestkostjat avamast eraldi kontot eestkostetava nimel tema igapäevaseks
ülalpidamiseks vajalikeks arveldusteks. Sellise konto kasutamiseks kohtu nõusolekut vaja ei ole.
Nõustume, et Sotsiaalkindlustusametil on hüvitiste maksjana keeruline veenduda selles, kas
eestkostja tegutseb PKS-is paika pandud raamides ning esindab eestkostetava huve parimal
võimalikul moel. Seetõttu näebki PKS ette mitmesugused piirangud tehinguteks eestkostetava varaga
ning kohtuliku järelevalve eestkostja tegevuse üle.
PKS-i kohaselt peab eestkostja esitama eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise
kohta kord aastas kohtule kirjaliku aruande. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning
lisada neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse
aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata.
Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma
vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist (PKS § 194). Kohus võib igal ajal
nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Põhjalikum aruandlus eestkostetava
vara osas on vajalik siis, kui eestkostetaval on rohkem vara kui igakuine riiklik toetus, ja sellisel juhul
on oluline jälgida, et eestkostja seda vara enda huvides ei kasutaks.
Kui eestkostetava ainsaks sissetulekuks on riiklik toetus ning tema isiklikud ja varalised huvid on
tagatud, siis ei ole vaja eestkostjal eestkostetava ülalpidamiseks tehtud igakuiseid kulutusi
üksikasjalikult välja tuua ja tõendada. Nõue, et eestkostetava vara tuleb hoida eeskostja varast lahus,
on vajalik selleks, et eestkostetava vara oleks paremini kaitstud ja säiliks parem ülevaade, mida selle
varaga tehtud on. See ei tähenda, et eestkostja peaks ostma eestkostetavale eraldi süüa, kui elatakse
temaga samas leibkonnas. Eestkostetava otseste kulude (näiteks tema raviarvete jms) eest võib
maksta otse eestkostetava kontolt, kuid leibkonna üldiste kulude puhul see vajalik ei ole. PKS toob
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
eraldi välja, et toidukulusid eraldi tõendama ei pea, vaid on vajalik välja tuua vaid nende orienteeruv
suurusjärk kuus (PKS § 194 lg 2).
Kohus võib järelevalve teostamiseks muu hulgas anda eestkostjale ülesannete täitmise korraldusi ja
nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Eestkostja võib küsida kohtult ülesannete täitmise
kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei
määra teisiti (TsMS § 4772 lg 1).
Seega on eestkostja õiguste ja kohustuste piirid ning järelevalve eestkoste teostamise üle
Justiitsministeeriumi hinnangul piisavalt põhjalikult reguleeritud. Eestkoste juhtumeid on väga
erinevaid ning sealhulgas on palju olukordi, kus täisealine eestkostetav elab eestkostja leibkonnas ja
igapäevaseid kulutusi kantakse ühise leibkonnana. Sellises olukorras ei pruugi eestkostetava
sotsiaaltoetuste täielik eraldamine olla mõistlik. Kohus saab järelevalve teostamise käigus iga juhtumi
puhul täpselt hinnata, kas eestkostetava huvid on ohus ning määrata, kuidas eestkostetava toetusi
kasutada tohib. Topeltkontrolli või väga spetsiifiliste eestkostetavale määratud toetuste kasutamist
reguleerivate eeskirjade loomine ei ole seega meie arvates otstarbekas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddi Lutterus
Asekantsler
Lisaadressaadid:
Sotsiaalministeerium
Andra Olm 620 8244
[email protected]