dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 16. juuni 2021
Viit
4.2-3/1566-2
Registreeritud
16. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2021
Vastutaja
Ivar Sikk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎10-43028-2 15.06.2021 Väljaminev kiri.bdoc321 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.05.2021 nr 5.2-1/12079-1 Sotsiaalkindlustusamet Meie 15.06.2021 nr 10-4/3028-2 [email protected] Vastus Saatsite Justiitsministeeriumile kirja eestkostja ülesannete täitmise kohta, milles juhtisite tähelepanu mitmetele riskidele seoses kehtiva eestkoste regulatsiooniga eestkostetava vara valitsemise osas. Toote oma kirjas välja, et praktikas paluvad eestkostjad väga paljudel juhtudel eestkostetava hüvitised kanda kas enda (s.t eestkostja) või kolmanda isiku arveldusarvele, mis võib raskendada eestkostetavate rahaliste vahendite kasutamise kontrollimist ja millega võivad ühtlasi kaasneda probleemid eestkostetavale. Perekonnaseaduse (PKS) § 183 paneb paika üldreeglid, kuidas eestkostja eestkostetava vara peab valitsema. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides (PKS § 183). Eestkostetava raha, mis ei ole vajalik jooksvate kulude katmiseks, tuleb paigutada krediidiasutusse eraldi kontole. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut (PKS § 186 lg 1). See ei takista eestkostjat avamast eraldi kontot eestkostetava nimel tema igapäevaseks ülalpidamiseks vajalikeks arveldusteks. Sellise konto kasutamiseks kohtu nõusolekut vaja ei ole. Nõustume, et Sotsiaalkindlustusametil on hüvitiste maksjana keeruline veenduda selles, kas eestkostja tegutseb PKS-is paika pandud raamides ning esindab eestkostetava huve parimal võimalikul moel. Seetõttu näebki PKS ette mitmesugused piirangud tehinguteks eestkostetava varaga ning kohtuliku järelevalve eestkostja tegevuse üle. PKS-i kohaselt peab eestkostja esitama eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kord aastas kohtule kirjaliku aruande. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist (PKS § 194). Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Põhjalikum aruandlus eestkostetava vara osas on vajalik siis, kui eestkostetaval on rohkem vara kui igakuine riiklik toetus, ja sellisel juhul on oluline jälgida, et eestkostja seda vara enda huvides ei kasutaks. Kui eestkostetava ainsaks sissetulekuks on riiklik toetus ning tema isiklikud ja varalised huvid on tagatud, siis ei ole vaja eestkostjal eestkostetava ülalpidamiseks tehtud igakuiseid kulutusi üksikasjalikult välja tuua ja tõendada. Nõue, et eestkostetava vara tuleb hoida eeskostja varast lahus, on vajalik selleks, et eestkostetava vara oleks paremini kaitstud ja säiliks parem ülevaade, mida selle varaga tehtud on. See ei tähenda, et eestkostja peaks ostma eestkostetavale eraldi süüa, kui elatakse temaga samas leibkonnas. Eestkostetava otseste kulude (näiteks tema raviarvete jms) eest võib maksta otse eestkostetava kontolt, kuid leibkonna üldiste kulude puhul see vajalik ei ole. PKS toob Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 eraldi välja, et toidukulusid eraldi tõendama ei pea, vaid on vajalik välja tuua vaid nende orienteeruv suurusjärk kuus (PKS § 194 lg 2). Kohus võib järelevalve teostamiseks muu hulgas anda eestkostjale ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Eestkostja võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti (TsMS § 4772 lg 1). Seega on eestkostja õiguste ja kohustuste piirid ning järelevalve eestkoste teostamise üle Justiitsministeeriumi hinnangul piisavalt põhjalikult reguleeritud. Eestkoste juhtumeid on väga erinevaid ning sealhulgas on palju olukordi, kus täisealine eestkostetav elab eestkostja leibkonnas ja igapäevaseid kulutusi kantakse ühise leibkonnana. Sellises olukorras ei pruugi eestkostetava sotsiaaltoetuste täielik eraldamine olla mõistlik. Kohus saab järelevalve teostamise käigus iga juhtumi puhul täpselt hinnata, kas eestkostetava huvid on ohus ning määrata, kuidas eestkostetava toetusi kasutada tohib. Topeltkontrolli või väga spetsiifiliste eestkostetavale määratud toetuste kasutamist reguleerivate eeskirjade loomine ei ole seega meie arvates otstarbekas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus Asekantsler Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Andra Olm 620 8244 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel