dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 16. juuni 2021
Viit
1.2-2/55-19
Registreeritud
16. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Liisa-Lotta Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎5.2-211297-2 16.06.2021 Kiri VÄLJA.asice499 KB

Sisu (failidest)

Signe Riisalo Teie 28.04.2021 nr 1.2-2/55-1/ Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 16.06.2021 nr 5.2-2/11297-2 10122, Tallinn [email protected] Arvamus Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) esitab perelepitusseaduse eelnõu kohta järgmise arvamuse. 1. Teadaolevalt eeldab eelnõu kohane perelepitussüsteemi rakendamine arendustöid SKA infosüsteemides, mille esialgne prognoositav maksumus on 500 000 eurot. Sõltumata sellest, et SKA on taotlemas sellekohast rahastust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, teeme ettepaneku vastav infosüsteemide arenduskulu eelnõu seletuskirjas ära markeerida. Seejuures on oluline märkida, et eelnimetatud summa sees ei ole arvestatud arendustöid, mis on vajalikud andmevahetuse toimimiseks kohtute infosüsteemi (KIS) ja rahvastikuregistri (RR) poolt. Meile teadaolevalt on SMIT hinnanud RR-i arenduste vajadusteks 130 000 eurot, kuid meil puudub info sellekohase rahastusse kohta. Võimalike KIS-i arenduste kohta SKA-l info RIK-ist puudub. Peame oluliseks märkida, et tänase informatsiooni ja teadmiste kohaselt ei pruugi eelnõu rakendamiseks valikud infosüsteemide arendustööd valmida 2022. aasta 1. juulil. 2. Eelnõu § 20 (seaduse mõjude järelhindamine). Eelnõu kohaselt on SKA-le pandud kohustus seaduse mõjude järelhindamiseks ning esitada sellekohane lõplik analüüs 1. juuliks 2025. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 6 kohaselt tuleb järelhindamisel alati esitada: 1) seaduse eesmärk ja selle saavutamise hindamiskriteeriumid; 2) mõjude analüüs ja hinnang eesmärkide saavutamisele; 3) huvirühma tagasiside; 4) edasine tegevuskava. HÕNTE § 1 lõike 7 kohaselt esitatakse pärast mõjude järelhindamise aruande koostamist see Vabariigi Valitsusele ja reglemendi § 21 lõikes 1 sätestatud korras Riigikogule. HÕNTE § 1 lõike 7 teisest lausest nähtuvalt koostab järelhindamise aruande ministeerium, kes saadab selle puudutatud huvirühma esindajale ja Justiitsministeeriumile. Kaasatud huvirühmade arvamuste ja ettepanekute arvestamine vormistatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud kaasamise hea tava korras (HÕNTE § 1 lg 8). Juhime tähelepanu, et eelnõu kohane perelepitusteenuse mõjude hindamine ei puudutada üksnes ka sotsiaalkaitse valdkonda, vaid on seotud perekonnaõiguse, tsiviil- ning halduskohtumenetluse õigusaktidega. Seejuures väljub ka õigusaktide mõjude hindamine ametite igapäevasest tegevusest1, mistõttu saaksime teoreetiliselt korraldada SoM-ile vajaliku perelepitusseaduse mõjude järelhindamise kavandi2 koostamise - kui selle koostamiseks nähakse ette ka vajalikud rahalised vahendid. 1 Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ei kuulu ametite pädevusse õigusloome ja õigusaktide järelhindamisega seonduvad küsimused. 2 Mis käsitleb üksnes SKA tegevusvaldkonnaga seonduvaid mõjusid ja ei hõlma endas kavandi esitamist arvamuse avaldamiseks esitamist huvirühmadele, justiitsministeeriumile ja nende arvamuste osas järelduste tegemist ning õiguspoliitiliste ettepanekute kujundamist. Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975 2 3. Eelnõu § 7 lõige 1. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 7 lõikes 1 loetletud taotluse andmete koosseisu viimist määruse tasandile või sõnastada lõige 1 järgmiselt „Perelepitusteenuse saamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.“ Taotluse andmete kooseisu reguleerimine seadusega ei pruugi olla vajalik. 4. Eelnõu § 6 lõike 1 punkt 2. Palume lisada eelnõu juurde ka isikuomaduste loend ja täpsustada, kes neid hindab? 5. Eelnõu § 8. Juhul kui taotluse läbivaatamise juurde käib ka vestlus mõlema lapsevanemaga on 5 tööpäeva liiga lühike aeg. Teeme ettepaneku määrata taotluse läbivaatamise ajaks 10 tööpäeva. 6. Eelnõu § 13 lõige 2. Palume siiski kaaluda SKA kinnitamismenetluse vajadust, kuna ühelt poolt see koormab menetlust ja teiselt poolt kaasneb sellega oluline ressursikulu haldusele. Siinjuures ei ole me veendunud, et kokkuleppe kinnitamisel on mingi sisuline väärtus, kuna SKA ametnik ei vii lepitamismenetlust läbi sisuliselt. 7. Eelnõu § 14 lõike 1 punkt 3. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas peab perelepitaja põhjendama oma hinnangut „ebatõenäoline“. 8. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas peab toimuma perelepituse ja SKA- se pöördutud elatisabi küsimuste sidumine? Kas elatisabi taotlejad on perelepitusteenuse sihtgrupp? 9. Rakendusakti kavand nr 4. Teenusedisaini protsessis on selgunud, et võib-olla peab sessioonihinna asemel arvestama perelepitaja osalise või täieliku töökoormusega. Seda seetõttu, et lisaks perelepituse sessioonile ootame perelepitajalt nii tööd andmebaasiga, lapse kaasamist (mis on sessiooniga võrreldes teistsuguse sisu ja kestvusega), valvetasu juhul kui vanemad ei ilmu ja muid erisusi. See ei tähenda, et ühe pere kohta eelarve suureneks, vaid et SKA korraldab seda eelarvet ja perelepitaja tasustamist teisel kujul. Võimalusel jätta sellele arutelule ajalist ruumi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Holst Peadirektor Leila Siiroja 57493268 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel