Signe Riisalo Teie 28.04.2021 nr 1.2-2/55-1/
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 16.06.2021 nr 5.2-2/11297-2
10122, Tallinn
[email protected]
Arvamus
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) esitab perelepitusseaduse eelnõu kohta järgmise
arvamuse.
1. Teadaolevalt eeldab eelnõu kohane perelepitussüsteemi rakendamine arendustöid SKA
infosüsteemides, mille esialgne prognoositav maksumus on 500 000 eurot. Sõltumata
sellest, et SKA on taotlemas sellekohast rahastust Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondidest, teeme ettepaneku vastav infosüsteemide arenduskulu eelnõu
seletuskirjas ära markeerida. Seejuures on oluline märkida, et eelnimetatud summa sees
ei ole arvestatud arendustöid, mis on vajalikud andmevahetuse toimimiseks kohtute
infosüsteemi (KIS) ja rahvastikuregistri (RR) poolt. Meile teadaolevalt on SMIT hinnanud
RR-i arenduste vajadusteks 130 000 eurot, kuid meil puudub info sellekohase rahastusse
kohta. Võimalike KIS-i arenduste kohta SKA-l info RIK-ist puudub.
Peame oluliseks märkida, et tänase informatsiooni ja teadmiste kohaselt ei pruugi eelnõu
rakendamiseks valikud infosüsteemide arendustööd valmida 2022. aasta 1. juulil.
2. Eelnõu § 20 (seaduse mõjude järelhindamine). Eelnõu kohaselt on SKA-le pandud
kohustus seaduse mõjude järelhindamiseks ning esitada sellekohane lõplik analüüs 1.
juuliks 2025. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 6 kohaselt tuleb
järelhindamisel alati esitada: 1) seaduse eesmärk ja selle saavutamise
hindamiskriteeriumid; 2) mõjude analüüs ja hinnang eesmärkide saavutamisele; 3)
huvirühma tagasiside; 4) edasine tegevuskava. HÕNTE § 1 lõike 7 kohaselt esitatakse
pärast mõjude järelhindamise aruande koostamist see Vabariigi Valitsusele ja reglemendi
§ 21 lõikes 1 sätestatud korras Riigikogule. HÕNTE § 1 lõike 7 teisest lausest nähtuvalt
koostab järelhindamise aruande ministeerium, kes saadab selle puudutatud huvirühma
esindajale ja Justiitsministeeriumile. Kaasatud huvirühmade arvamuste ja ettepanekute
arvestamine vormistatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud
kaasamise hea tava korras (HÕNTE § 1 lg 8).
Juhime tähelepanu, et eelnõu kohane perelepitusteenuse mõjude hindamine ei
puudutada üksnes ka sotsiaalkaitse valdkonda, vaid on seotud perekonnaõiguse, tsiviil-
ning halduskohtumenetluse õigusaktidega. Seejuures väljub ka õigusaktide mõjude
hindamine ametite igapäevasest tegevusest1, mistõttu saaksime teoreetiliselt korraldada
SoM-ile vajaliku perelepitusseaduse mõjude järelhindamise kavandi2 koostamise - kui
selle koostamiseks nähakse ette ka vajalikud rahalised vahendid.
1
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ei kuulu ametite pädevusse õigusloome ja õigusaktide järelhindamisega
seonduvad küsimused.
2
Mis käsitleb üksnes SKA tegevusvaldkonnaga seonduvaid mõjusid ja ei hõlma endas kavandi esitamist arvamuse
avaldamiseks esitamist huvirühmadele, justiitsministeeriumile ja nende arvamuste osas järelduste tegemist ning
õiguspoliitiliste ettepanekute kujundamist.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
2
3. Eelnõu § 7 lõige 1. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 7 lõikes 1 loetletud taotluse
andmete koosseisu viimist määruse tasandile või sõnastada lõige 1 järgmiselt
„Perelepitusteenuse saamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.“ Taotluse
andmete kooseisu reguleerimine seadusega ei pruugi olla vajalik.
4. Eelnõu § 6 lõike 1 punkt 2. Palume lisada eelnõu juurde ka isikuomaduste loend ja
täpsustada, kes neid hindab?
5. Eelnõu § 8. Juhul kui taotluse läbivaatamise juurde käib ka vestlus mõlema
lapsevanemaga on 5 tööpäeva liiga lühike aeg. Teeme ettepaneku määrata taotluse
läbivaatamise ajaks 10 tööpäeva.
6. Eelnõu § 13 lõige 2. Palume siiski kaaluda SKA kinnitamismenetluse vajadust, kuna ühelt
poolt see koormab menetlust ja teiselt poolt kaasneb sellega oluline ressursikulu
haldusele. Siinjuures ei ole me veendunud, et kokkuleppe kinnitamisel on mingi sisuline
väärtus, kuna SKA ametnik ei vii lepitamismenetlust läbi sisuliselt.
7. Eelnõu § 14 lõike 1 punkt 3. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas peab
perelepitaja põhjendama oma hinnangut „ebatõenäoline“.
8. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas peab toimuma perelepituse ja SKA-
se pöördutud elatisabi küsimuste sidumine? Kas elatisabi taotlejad on perelepitusteenuse
sihtgrupp?
9. Rakendusakti kavand nr 4. Teenusedisaini protsessis on selgunud, et võib-olla peab
sessioonihinna asemel arvestama perelepitaja osalise või täieliku töökoormusega. Seda
seetõttu, et lisaks perelepituse sessioonile ootame perelepitajalt nii tööd andmebaasiga,
lapse kaasamist (mis on sessiooniga võrreldes teistsuguse sisu ja kestvusega), valvetasu
juhul kui vanemad ei ilmu ja muid erisusi. See ei tähenda, et ühe pere kohta eelarve
suureneks, vaid et SKA korraldab seda eelarvet ja perelepitaja tasustamist teisel kujul.
Võimalusel jätta sellele arutelule ajalist ruumi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Holst
Peadirektor
Leila Siiroja
57493268
[email protected]