Sotsiaalministeerium
29.06.2021 nr 1.4-1/492
Ettepanekud ravimiseaduse muutmiseks
Austatud proua Eda Lopato
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid,
(edaspidi VRM) kohaldub alates 28. jaanuarist 2022. Uus määrus tugineb olemasolevatele EL
veterinaarravimite eeskirjadele, kuid lihtsustab või täiendab kehtivaid nõudeid, et parandada
veterinaarravimite kättesaadavust, suurendada konkurentsivõimet ja innovatsiooni
veterinaarravimite sektoris, samas vähendades seejuures halduskoormust. Koos VRM–iga
jõustub samaaegselt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/4, mis käsitleb
ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
90/167/EMÜ (edaspidi RSM).
Eeltoodud määruste rakendumise ajagraafik on muutunud pingeliseks. Maaeluministeeriumis
on välja töötanud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu RSM-i rakendamiseks Eestis.
Nimetatud eelnõu on läbinud EIS-is ministeeriumite kooskõlastuse. Kuna söödaseaduse
muutmise seaduse eelnõu on seotud Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel oleva
ravimiseaduse (edaspidi RavS) muutmise seaduse eelnõuga ravimsööda kasutamist
reguleerivate sätete osas, on võimalik saata söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile alles pärast asjakohaste sätete muutmist RavS-is.
Kuna VRM-i artikli 2 lõike 7 punkti e kohaselt ei kohaldata nimetatud määrust (EL) 2019/4
artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud ravimsööda suhtes, tuleks meie hinnangul ravimsööda
kasutamist reguleerivad sätted ravimiseadusest välja jätta. Justiitsministeerium on meile teada
andnud, et neile tuleb VRM ja RSM rakendavad RavS-i ja söödaseaduse muutmise seaduse
eelnõud esitada kooskõlastamiseks üheaegselt. RavS-i muutmise eelnõu ei ole veel meieni
jõudnud ning hetkel ei ole veel selge kuidas riigisiseselt VRM rakendatakse. Allesjäänud
ajakavas tundub VRM-i rakendava eelnõu tähtaegne menetlemine ebarealistlik. Lisaks on
paljud õigusaktid, mis puudutavad eelkõige veterinaarravimeid ja nende kasutamist Euroopa
Komisjoni poolt vastu võtmata, mis omakorda raskendab protsessi.
Seoses eeltooduga soovime saada täpsemat ajakava Teie poolsest menetlusprotsessist. Siiani ei
ole me veel saanud tutvuda RavS-i kavandatavate muudatustega, et saaksime täpsemalt
kavandada MEM vastutusalasse jäävaid sõnastusi.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Kuigi eksperdid on juba teinud omavahelist koostööd ja osaliselt on meie ettepanekud Teile
esitatud, toome veelkord välja MeM seisukohad, mis peaks ravimiseaduse muutmise eelnõus
kajastuma. Teie poolt meili teel esitatud küsimuste vastused on saadetud eraldi e-postiga.
Ravimite müük
1. Hulgimüügil veterinaararstile säilitada kehtivad põhimõtted (RavS § 27).
2. Lisaks palume lisada täiendav säte, et veterinaararstil on lubatud müüa teisele
veterinaararstile väikeses koguses ravimeid, ilma et see tegevus vajaks hulgimüügiloa
olemasolu (VRM art 99).
Veterinaarravimite väikeses koguses veterinaararstilt veterinaararstile müük on vajalik kiiret
ning erakorralist ravi vajavate loomade tervise ja heaolu tagamiseks. Väikese koguse täpsemaks
määratlemiseks on mõistlik anda volitusnorm ministrile. MeM-i ettepanek siin on piirduda ühe
ravikuuri ulatusega või seda sisaldava originaalpakendiga. Väikese koguse määratlemiseks
oleme pöördunud ka Eesti Loomaarstide Ühingu poole, kust hetkel veel seisukohta tulnud ei
ole.
3. Jaemüügil läbi veterinaararsti säilitada kehtivad põhimõtted (RavS § 29 lg 3). Jaemüük
veterinaararsti kaudu on kooskõlas VRM artikli 103 lõikega 6.
Säilitada RavS-is kehtiv põhimõte, et veterinaarias kasutatavate ravimite osas võib
apteegiteenust osutada, välja arvatud ravimeid valmistada, ka veterinaararst. Veterinaararstil
säilib õigus müüa loomaomanikule veterinaarravimeid määratud raviks ja samuti haiguste
ennetamiseks või parasiitide tõrjeks.
4. Lisada säte, et jaemüügil läbi veterinaararsti veterinaararst endale veterinaarretsepti ei
väljasta.
Veterinaararstil ei ole vaja kirjutada retsepti retseptiravimile, mida ta kasutab isiklikult looma
ravimisel ja manustab ravitavale loomale või müüb loomapidajale ravikuuri jätkamiseks (VRM
artikkel 105 lõige 12). Loomal kasutatav ravim peab olema ette nähtud loomaliigile asjakohasel
näidustusel manustamiseks ja selle manustamise kohta peab veterinaararst arvestust vastavalt
riigisisesele õigusele.
5. RavS peab võimaldama veterinaarias digiretsepti kasutusele võtmist. Asjakohaste sättete
rakendamiseks on mõistlik anda üleminekuperiood (kuupäeva täpsustame), et vastavad
arendused jõuaks valmis teha. Hetkel ei ole digiretsept veterinaarravimite
väljakirjutamise kohta reguleeritud.
Digiretsepti kasutuselevõtt lihtsustab ravimite väljakirjutamist ja kättesaadavust
loomaomanikule. Vastav suund sisaldub ka SoM-i poolt koostatud „Ravimipoliitika ja
rakendamise tegevuskava aastani 2030“ kavandis, kus veterinaarravimite kasutamise
läbipaistvuse suurendamiseks on tegevusena märgitud veterinaarravimite digiretsepti
käivitamine ja kasutuselevõtmiseks vajaliku regulatsiooni kehtestamine. Inimtervishoius on
digiretsept suutnud väga hästi toimida ja sama suund võiks jätkuda ka veterinaarmeditsiinis.
Samuti on digiretseptist huvitatud veterinaararstid.
6. RavS peab sisaldama volitusnormi maaeluministrile veterinaarretsepti vormi
kehtestamiseks ja veterinaarretsepti väljastamise korra kehtestamiseks ministri
määrusega.
Ravimite kasutamine
2 (5)
1. Säilitada võimalus keelata immunoloogiliste ravimite kasutamine, kui pädev asutus
seda vajalikuks peab (VRM art 110).
2. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse kasutamise alla PõM määruses nr 21 ravimite välja
kirjutamist, väljastamist, säilitamist ja loomale manustamist ja nende toimingute üle
arvestuse pidamist. Senine volitusnorm tuleb uue õiguse valguses ümber sõnastada.
RavS peab andma volituse maaeluministrile kehtestada määrusega järgmisi ravimite
kasutamise nõudeid:
1. teatud veterinaarravimeid manustab vaid veterinaararst (VRM art 106)
2. antibiootikumide ja teatud teiste ravimite (PõM määruse nr 21 põhimõtted) täiendava
kasutamise piirangud (VRM art 107)
3. menetlus teises LRis lubatud ravimi kasutamiseks, millel puudub Eestis müügiluba,
kuid on antud müügiluba teises liikmesriigis (VRM art 116).
Ravimite kasutamise üle arvestuse pidamine
Ravimite kasutamise üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded, sealhulgas veterinaarretsepti
välja kirjutamata manustatud ravimite üle ja väljastatud veterinaarretseptide üle (praegu PõM
määrus nr 21) kehtestatakse veterinaarseaduse eelnõu 384SE (edaspidi VetS) § 19 lõike 2 alusel.
VetS-s on üldine volitusnorm, kuhu koondame kõik vajalikud veterinaararstile esitatavad
arvestuse pidamise ja aruandluse nõuded. Ravimite kasutamise üle arvestuse pidamine peab
põhinema ravitava looma haigusloole. Veterinaararst peab arvestust haigusjuhtumite,
sealhulgas loomataudide, tehtud ravi- ja muude menetluste kohta õigusaktides kehtestatud
korras ning säilitab nimetatud andmeid kolm aastat. Haigusloos märgitakse üles ravitud
loomaliik, looma identifitseerimisandmed, loomaomaniku kontaktandmed, teostatud uuringud
ja nende tulemused, diagnoos, teostatud ravi ja selle kestus ja kasutatud ravimid. Kuna ravimite
kasutamine on vahetult seotud veterinaarravimite kasutamisega, võiks need sätted olla ühes
kohas.
Veterinaarias kasutatavate ravimite kohta andmete kogumine
VRM-i artikkel 57 paneb liikmesriigile kohustuse koguda andmeid loomadel kasutatavate
mikroobivastaste ravimite kohta ning esitada need Euroopa Ravimiametile (edaspidi EMA).
Sama kohustus on sätestatud RSM-i artikli 4 lõikes 4, mille kohaselt kohaldatakse ravimsöödale
ja vahetoodetele mutatis mutandis põhimõttel määruse (EL) 2019/6 artiklit 57. Andmeid tuleb
koguda nii müügimahu kui kasutamise kohta. RavS-is tuleb nimetada pädevad asutused Eestis,
kes millised andmeid koguma hakkavad ja kes andmeid EMA-le esitama hakkab.
1. MeM ettepanek on, et müügimahtude osas kogub jätkuvalt andmeid Ravimiamet
(edaspidi RA) ja kasutamise andmeid kogub Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi
PTA), kes edastab need RA-le. Pädevaks asutuseks, kes liikmesriigi nimel kõik andmed
EMA-le esitab, on RA.
Eelistame sellist lahendust, kuna PTA-l on kõige suurem pädevus kasutatud ravimite kohta
andmete kogumiseks loomapidamisettevõttes veterinaararstide üle järelevalvet teostades ja
sellega saab tagada, et kogutavad andmed on tõepärased. Andmete koondajana nii müügi kui
kasutamise osas on suurem pädevus RA-l, kes esitab need lõpuks EMA-le.
2. RavS-is peab sisalduma säte, et loomadel kasutatavate mikroobivastaste ravimite
kasutamise andmed esitab PTA-le veterinaararst. Leiame, et veterinaararstide vastav
3 (5)
kohustus peab olema selgelt sätestatud ning esitavate andmete koosseis peab olema
kooskõlas VRM artikliga 57.
3. RavS-is peab sisalduma volitusnorm maaeluministrile veterinaarias ravimite kasutamise
kohta andmete kogumise ja selle edastamise täpsema korra kehtestamiseks.
Volitusnormiga soovime kehtestada järgmised nõuded:
1. milliste loomade ja loomakategooriate kohta hakatakse andmeid koguma;
2. kogutavate andmete ulatus (ravimite kategooriad);
3. jõustumised ja üleminekuperioodid.
4. RavS-is peab sisalduma säte, et loomadel kasutatavate mikroobivastaste ravimite
kasutamise andmed kantakse riiklikusse veterinaararstide registrisse.
MeM koostöös PTA-ga arendab eelnimetatud ravimite kasutamise kohta andmete kogumiseks
elektroonilise andmekogu PTA järelevalvesüsteemi riikliku veterinaararstide registri osana.
5. Palume selgitada RA-l neile PTA-lt andemete liikumise korraldust. Näeme, et RA-l oleks
volitused need andmed ise süsteemist saada.
Planeerime RA-le tehnilist juurdepääsu loodavasse kasutamise andmekogusse ja võimalust
andmeid süsteemist ise välja võtta. Nõuetekohane kasutamise protokoll peaks tagama PTA
kohustuse täitmise ilma eraldi protseduurita.
Pädevad asutused, õigused
1. RavS-is peab sisalduma säte, et veterinaararsti ja loomapidaja (peetavate loomade
pidaja VetS-i mõistes) poolt veterinaarretsepti väljastamise, ravimite kasutamise ning
veterinaararstilt otse loomapidajale ravimite jaemüügi üle teeb järelevalvet PTA.
2. RavS-is peab sisalduma säte, et veterinaararsti ja loomapidaja (peetavate loomade
pidaja VetS-i mõistes) valduses olevate ravimite kõrvaldamise üle teeb järelevalvet
PTA.
3. Kaaluda vajadust lisada RavS-i sätted järelevalve erisuste kohta PTA-le.
Vastutus
Seoses VRM rakendumisega tuleb RavS-i karistused üle vaadata, kas kõik VMR osad on
karistustega kaetud (art 135).
Karistuste määrade muutmisel vajab analüüsimist nende tõstmise vajadus võrreldes kehtiva
RavS-iga, et need oleks tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad (VRM art 135).
Jõustumised
Lisada RavS-i säte, et veterinaararstile muutub kohustuslikuks andmete edastamine
põllumajandusloomadel kasutatud ravimite kohta alates 01.01.2023 ning lemmikloomadel
kasutatud ravimite kohta alates 01.01.2030.
Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskavaga veterinaarmeditsiini
valdkonnas aastateks 2021–2026 luuakse ühtne süsteem andmete kogumiseks mikroobivastaste
veterinaarravimite kasutamise kohta, et otseselt või kaudselt hinnata ravimite kasutamist
toiduks tarvitatavatel põllumajandusloomadel loomaliigi ja antibiootikumi toimeaine kaupa
4 (5)
põllumajandusettevõtte tasemel. Selleks kogutakse müügimahu ja kasutamise andmed ja
edastatakse need analüüsimiseks EMA-le. Andmete kogumist on lubatud rakendada samm-
sammult hiljemalt kaheksa aasta jooksul ning seoses AMR tegevuskavaga on otsustatud, et
riigisiseselt rakendame VRM art 57 põhimõtteid kõikide põllumajandusloomadele puhul alates
01.01.2023. a ja lemmikloomade puhul alates 01.01.2030. a.
Loodame kiiret ja konstruktiivset koostööd, et Euroopa õigusaktidega kaasnevaid nõudeid
Eestis viivitusteta nõuetekohaselt rakendada. Samuti peame oluliseks kaasata arutelu protsessi
ka Eesti Loomaarstide Ühingu ja Eesti Väikeloomaarstide Seltsi esindajad.
Meile on kindlasti oluline, et saaksime meid puudutavad sätted eelnõus üle vaadata enne RavS-
i muutmise seaduse eelnõu EIS-i esitamist, et saaksime vajadusel teha omapoolsed täpsustused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Tammemägi
Toiduohutuse osakonna juhataja
Arvi Raie
625 6289
[email protected]
5 (5)