dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud ravimiseaduse muutmiseks

Sotsiaalministeerium · 29. juuni 2021
Viit
1.2-5/2116-1
Registreeritud
29. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2021
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Lahendamise tähtaeg
29. juuli 2021

Failid

  • 📎MeM_ettepanekud_SoM-le_RavS_muutmiseks.asice379 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium 29.06.2021 nr 1.4-1/492 Ettepanekud ravimiseaduse muutmiseks Austatud proua Eda Lopato Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid, (edaspidi VRM) kohaldub alates 28. jaanuarist 2022. Uus määrus tugineb olemasolevatele EL veterinaarravimite eeskirjadele, kuid lihtsustab või täiendab kehtivaid nõudeid, et parandada veterinaarravimite kättesaadavust, suurendada konkurentsivõimet ja innovatsiooni veterinaarravimite sektoris, samas vähendades seejuures halduskoormust. Koos VRM–iga jõustub samaaegselt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ (edaspidi RSM). Eeltoodud määruste rakendumise ajagraafik on muutunud pingeliseks. Maaeluministeeriumis on välja töötanud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu RSM-i rakendamiseks Eestis. Nimetatud eelnõu on läbinud EIS-is ministeeriumite kooskõlastuse. Kuna söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu on seotud Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel oleva ravimiseaduse (edaspidi RavS) muutmise seaduse eelnõuga ravimsööda kasutamist reguleerivate sätete osas, on võimalik saata söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile alles pärast asjakohaste sätete muutmist RavS-is. Kuna VRM-i artikli 2 lõike 7 punkti e kohaselt ei kohaldata nimetatud määrust (EL) 2019/4 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud ravimsööda suhtes, tuleks meie hinnangul ravimsööda kasutamist reguleerivad sätted ravimiseadusest välja jätta. Justiitsministeerium on meile teada andnud, et neile tuleb VRM ja RSM rakendavad RavS-i ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõud esitada kooskõlastamiseks üheaegselt. RavS-i muutmise eelnõu ei ole veel meieni jõudnud ning hetkel ei ole veel selge kuidas riigisiseselt VRM rakendatakse. Allesjäänud ajakavas tundub VRM-i rakendava eelnõu tähtaegne menetlemine ebarealistlik. Lisaks on paljud õigusaktid, mis puudutavad eelkõige veterinaarravimeid ja nende kasutamist Euroopa Komisjoni poolt vastu võtmata, mis omakorda raskendab protsessi. Seoses eeltooduga soovime saada täpsemat ajakava Teie poolsest menetlusprotsessist. Siiani ei ole me veel saanud tutvuda RavS-i kavandatavate muudatustega, et saaksime täpsemalt kavandada MEM vastutusalasse jäävaid sõnastusi. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Kuigi eksperdid on juba teinud omavahelist koostööd ja osaliselt on meie ettepanekud Teile esitatud, toome veelkord välja MeM seisukohad, mis peaks ravimiseaduse muutmise eelnõus kajastuma. Teie poolt meili teel esitatud küsimuste vastused on saadetud eraldi e-postiga. Ravimite müük 1. Hulgimüügil veterinaararstile säilitada kehtivad põhimõtted (RavS § 27). 2. Lisaks palume lisada täiendav säte, et veterinaararstil on lubatud müüa teisele veterinaararstile väikeses koguses ravimeid, ilma et see tegevus vajaks hulgimüügiloa olemasolu (VRM art 99). Veterinaarravimite väikeses koguses veterinaararstilt veterinaararstile müük on vajalik kiiret ning erakorralist ravi vajavate loomade tervise ja heaolu tagamiseks. Väikese koguse täpsemaks määratlemiseks on mõistlik anda volitusnorm ministrile. MeM-i ettepanek siin on piirduda ühe ravikuuri ulatusega või seda sisaldava originaalpakendiga. Väikese koguse määratlemiseks oleme pöördunud ka Eesti Loomaarstide Ühingu poole, kust hetkel veel seisukohta tulnud ei ole. 3. Jaemüügil läbi veterinaararsti säilitada kehtivad põhimõtted (RavS § 29 lg 3). Jaemüük veterinaararsti kaudu on kooskõlas VRM artikli 103 lõikega 6. Säilitada RavS-is kehtiv põhimõte, et veterinaarias kasutatavate ravimite osas võib apteegiteenust osutada, välja arvatud ravimeid valmistada, ka veterinaararst. Veterinaararstil säilib õigus müüa loomaomanikule veterinaarravimeid määratud raviks ja samuti haiguste ennetamiseks või parasiitide tõrjeks. 4. Lisada säte, et jaemüügil läbi veterinaararsti veterinaararst endale veterinaarretsepti ei väljasta. Veterinaararstil ei ole vaja kirjutada retsepti retseptiravimile, mida ta kasutab isiklikult looma ravimisel ja manustab ravitavale loomale või müüb loomapidajale ravikuuri jätkamiseks (VRM artikkel 105 lõige 12). Loomal kasutatav ravim peab olema ette nähtud loomaliigile asjakohasel näidustusel manustamiseks ja selle manustamise kohta peab veterinaararst arvestust vastavalt riigisisesele õigusele. 5. RavS peab võimaldama veterinaarias digiretsepti kasutusele võtmist. Asjakohaste sättete rakendamiseks on mõistlik anda üleminekuperiood (kuupäeva täpsustame), et vastavad arendused jõuaks valmis teha. Hetkel ei ole digiretsept veterinaarravimite väljakirjutamise kohta reguleeritud. Digiretsepti kasutuselevõtt lihtsustab ravimite väljakirjutamist ja kättesaadavust loomaomanikule. Vastav suund sisaldub ka SoM-i poolt koostatud „Ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava aastani 2030“ kavandis, kus veterinaarravimite kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks on tegevusena märgitud veterinaarravimite digiretsepti käivitamine ja kasutuselevõtmiseks vajaliku regulatsiooni kehtestamine. Inimtervishoius on digiretsept suutnud väga hästi toimida ja sama suund võiks jätkuda ka veterinaarmeditsiinis. Samuti on digiretseptist huvitatud veterinaararstid. 6. RavS peab sisaldama volitusnormi maaeluministrile veterinaarretsepti vormi kehtestamiseks ja veterinaarretsepti väljastamise korra kehtestamiseks ministri määrusega. Ravimite kasutamine 2 (5) 1. Säilitada võimalus keelata immunoloogiliste ravimite kasutamine, kui pädev asutus seda vajalikuks peab (VRM art 110). 2. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse kasutamise alla PõM määruses nr 21 ravimite välja kirjutamist, väljastamist, säilitamist ja loomale manustamist ja nende toimingute üle arvestuse pidamist. Senine volitusnorm tuleb uue õiguse valguses ümber sõnastada. RavS peab andma volituse maaeluministrile kehtestada määrusega järgmisi ravimite kasutamise nõudeid: 1. teatud veterinaarravimeid manustab vaid veterinaararst (VRM art 106) 2. antibiootikumide ja teatud teiste ravimite (PõM määruse nr 21 põhimõtted) täiendava kasutamise piirangud (VRM art 107) 3. menetlus teises LRis lubatud ravimi kasutamiseks, millel puudub Eestis müügiluba, kuid on antud müügiluba teises liikmesriigis (VRM art 116). Ravimite kasutamise üle arvestuse pidamine Ravimite kasutamise üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded, sealhulgas veterinaarretsepti välja kirjutamata manustatud ravimite üle ja väljastatud veterinaarretseptide üle (praegu PõM määrus nr 21) kehtestatakse veterinaarseaduse eelnõu 384SE (edaspidi VetS) § 19 lõike 2 alusel. VetS-s on üldine volitusnorm, kuhu koondame kõik vajalikud veterinaararstile esitatavad arvestuse pidamise ja aruandluse nõuded. Ravimite kasutamise üle arvestuse pidamine peab põhinema ravitava looma haigusloole. Veterinaararst peab arvestust haigusjuhtumite, sealhulgas loomataudide, tehtud ravi- ja muude menetluste kohta õigusaktides kehtestatud korras ning säilitab nimetatud andmeid kolm aastat. Haigusloos märgitakse üles ravitud loomaliik, looma identifitseerimisandmed, loomaomaniku kontaktandmed, teostatud uuringud ja nende tulemused, diagnoos, teostatud ravi ja selle kestus ja kasutatud ravimid. Kuna ravimite kasutamine on vahetult seotud veterinaarravimite kasutamisega, võiks need sätted olla ühes kohas. Veterinaarias kasutatavate ravimite kohta andmete kogumine VRM-i artikkel 57 paneb liikmesriigile kohustuse koguda andmeid loomadel kasutatavate mikroobivastaste ravimite kohta ning esitada need Euroopa Ravimiametile (edaspidi EMA). Sama kohustus on sätestatud RSM-i artikli 4 lõikes 4, mille kohaselt kohaldatakse ravimsöödale ja vahetoodetele mutatis mutandis põhimõttel määruse (EL) 2019/6 artiklit 57. Andmeid tuleb koguda nii müügimahu kui kasutamise kohta. RavS-is tuleb nimetada pädevad asutused Eestis, kes millised andmeid koguma hakkavad ja kes andmeid EMA-le esitama hakkab. 1. MeM ettepanek on, et müügimahtude osas kogub jätkuvalt andmeid Ravimiamet (edaspidi RA) ja kasutamise andmeid kogub Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA), kes edastab need RA-le. Pädevaks asutuseks, kes liikmesriigi nimel kõik andmed EMA-le esitab, on RA. Eelistame sellist lahendust, kuna PTA-l on kõige suurem pädevus kasutatud ravimite kohta andmete kogumiseks loomapidamisettevõttes veterinaararstide üle järelevalvet teostades ja sellega saab tagada, et kogutavad andmed on tõepärased. Andmete koondajana nii müügi kui kasutamise osas on suurem pädevus RA-l, kes esitab need lõpuks EMA-le. 2. RavS-is peab sisalduma säte, et loomadel kasutatavate mikroobivastaste ravimite kasutamise andmed esitab PTA-le veterinaararst. Leiame, et veterinaararstide vastav 3 (5) kohustus peab olema selgelt sätestatud ning esitavate andmete koosseis peab olema kooskõlas VRM artikliga 57. 3. RavS-is peab sisalduma volitusnorm maaeluministrile veterinaarias ravimite kasutamise kohta andmete kogumise ja selle edastamise täpsema korra kehtestamiseks. Volitusnormiga soovime kehtestada järgmised nõuded: 1. milliste loomade ja loomakategooriate kohta hakatakse andmeid koguma; 2. kogutavate andmete ulatus (ravimite kategooriad); 3. jõustumised ja üleminekuperioodid. 4. RavS-is peab sisalduma säte, et loomadel kasutatavate mikroobivastaste ravimite kasutamise andmed kantakse riiklikusse veterinaararstide registrisse. MeM koostöös PTA-ga arendab eelnimetatud ravimite kasutamise kohta andmete kogumiseks elektroonilise andmekogu PTA järelevalvesüsteemi riikliku veterinaararstide registri osana. 5. Palume selgitada RA-l neile PTA-lt andemete liikumise korraldust. Näeme, et RA-l oleks volitused need andmed ise süsteemist saada. Planeerime RA-le tehnilist juurdepääsu loodavasse kasutamise andmekogusse ja võimalust andmeid süsteemist ise välja võtta. Nõuetekohane kasutamise protokoll peaks tagama PTA kohustuse täitmise ilma eraldi protseduurita. Pädevad asutused, õigused 1. RavS-is peab sisalduma säte, et veterinaararsti ja loomapidaja (peetavate loomade pidaja VetS-i mõistes) poolt veterinaarretsepti väljastamise, ravimite kasutamise ning veterinaararstilt otse loomapidajale ravimite jaemüügi üle teeb järelevalvet PTA. 2. RavS-is peab sisalduma säte, et veterinaararsti ja loomapidaja (peetavate loomade pidaja VetS-i mõistes) valduses olevate ravimite kõrvaldamise üle teeb järelevalvet PTA. 3. Kaaluda vajadust lisada RavS-i sätted järelevalve erisuste kohta PTA-le. Vastutus Seoses VRM rakendumisega tuleb RavS-i karistused üle vaadata, kas kõik VMR osad on karistustega kaetud (art 135). Karistuste määrade muutmisel vajab analüüsimist nende tõstmise vajadus võrreldes kehtiva RavS-iga, et need oleks tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad (VRM art 135). Jõustumised Lisada RavS-i säte, et veterinaararstile muutub kohustuslikuks andmete edastamine põllumajandusloomadel kasutatud ravimite kohta alates 01.01.2023 ning lemmikloomadel kasutatud ravimite kohta alates 01.01.2030. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskavaga veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026 luuakse ühtne süsteem andmete kogumiseks mikroobivastaste veterinaarravimite kasutamise kohta, et otseselt või kaudselt hinnata ravimite kasutamist toiduks tarvitatavatel põllumajandusloomadel loomaliigi ja antibiootikumi toimeaine kaupa 4 (5) põllumajandusettevõtte tasemel. Selleks kogutakse müügimahu ja kasutamise andmed ja edastatakse need analüüsimiseks EMA-le. Andmete kogumist on lubatud rakendada samm- sammult hiljemalt kaheksa aasta jooksul ning seoses AMR tegevuskavaga on otsustatud, et riigisiseselt rakendame VRM art 57 põhimõtteid kõikide põllumajandusloomadele puhul alates 01.01.2023. a ja lemmikloomade puhul alates 01.01.2030. a. Loodame kiiret ja konstruktiivset koostööd, et Euroopa õigusaktidega kaasnevaid nõudeid Eestis viivitusteta nõuetekohaselt rakendada. Samuti peame oluliseks kaasata arutelu protsessi ka Eesti Loomaarstide Ühingu ja Eesti Väikeloomaarstide Seltsi esindajad. Meile on kindlasti oluline, et saaksime meid puudutavad sätted eelnõus üle vaadata enne RavS- i muutmise seaduse eelnõu EIS-i esitamist, et saaksime vajadusel teha omapoolsed täpsustused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Tammemägi Toiduohutuse osakonna juhataja Arvi Raie 625 6289 [email protected] 5 (5)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel