dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 29. juuni 2021
Viit
1.5-1.1/2113-1
Registreeritud
29. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kurtide Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. juuli 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf79 KB
  • 📎Viipekeele_tõlketeenuse_hüvitamise_pöördumine_Signe_Riisalo_22.06.2021.asice141 KB
  • 📎Viipekeele_tõlketeenuse_hüvitamise_pöördumine_Signe_Riisalo_22.06.2021.pdf141 KB

Sisu (failidest)

EESTI KURTIDE LIIT ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF Austatud sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo Teie: Eesti Sotsiaalministeerium Meie: 22.06.2021 Viipekeele tõlketeenuse hüvitamisest kohalikes omavalitsustes Eestis on umbes 1500 kurti, kellele on vaja ühiskonnaelus osalemiseks viipekeele tõlketeenust. Viipekeele tõlketeenuse saamiseks on mitmed õiguslikud alused. Keeleseadus § 8 annab kurtidele õiguse viipekeelt kasutada asjaajamisel (asutustel ja organisatsioonidel lasub kohustus tagada tõlketeenus). Sama paragrahvi lõike 1 alusel on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sh Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäitur ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutusesi. Lõikega 2 on kehtestatud, et kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras. Sotsiaalhoolekande seadus § 15 lõigetega 2 ja 3 on sätestatud, et abivajaduse väljaselgitamisel tuleb lähtuda terviklikust lähenemisest inimese abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: inimese personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning asjaolude arvestamisel tuleb tagada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega inimesele tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine. Tõlketeenuse hüvitamise üle otsustamisel tuleb lähtuda nii sotsiaalseadustiku üldosa seaduses kehtestatud sotsiaalkaitse, kui ka sotsiaalhoolekande seaduse §-s 3 sätestatud sotsiaalhoolekande üldistest põhimõtetest. Eeskätt tuleb abi andmisel lähtuda inimese vajadustest. See tähendab, et inimesele tuleb anda abi, mis teda aitab, ja seda nii palju, kui tema abivajaduse katmiseks vaja on. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 4 sätestab muu hulgas, et osalisriigid kohustuvad tagama ja edendama puudega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mistahes diskrimineerimiseta puude alusel. Alapunkt d) sätestab, et osalisriigid kohustavad hoiduma mistahes tegevusest või praktikast, mis ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooniga, ning tagama, et avaliku võimu esindajad ja institutsioonid tegutseksid vastavalt konventsioonile. Konventsiooni artikli 9 punkti 1 kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510 13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510 Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post: [email protected] Koduleht: www.ead.ee EESTI KURTIDE LIIT ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Artikli 1 punkti (b) kohaselt kohaldatakse nimetatud artiklit ka mh teabe-, suhtlus- ja muude teenusete osas. Antud artikli kohaselt tuleb kõrvaldada kõik juurdepääsu takistused. Seejuures sätestab konventsiooni artikkel 19, et konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puudega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puudega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist, tagades muu hulgas, et: (a) puudega inimestel on teistega võrdsetel alustel võimalus valida oma elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad, ning neil ei ole kohustust järgida mõnda kindlat elukorraldust; (b) puudega inimestel on juurdepääs mitmetele kodu-, elukohajärgsetele ja muudele kogukondlikele tugiteenustele, kaasa arvatud elamise toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks vajalik isiklik abistaja; (c) kõik üldsusele mõeldud avalikud teenused ja ehitised on võrdsetel alustel juurdepääsetavad ka puudega inimestele ja arvestavad nende vajadustega. Konventsiooni artikli 25 kohaselt osalisriigid tunnistavad, et puudega inimestel on õigus võimalikult heale tervisele ilma diskrimineerimiseta puude alusel. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele juurdepääs sootundlikele tervishoiuteenustele, kaasa arvatud tervisega seotud taastusravile. Eriti kohustuvad osalisriigid: b) tagama puudega inimestele spetsiaalselt nende puuete tõttu vajalikud tervishoiuteenused, kaasa arvatud asjakohane varajane määratlemine ja sekkumine, samuti teenused, mille eesmärk on minimeerida ja ennetada puuete lisandumist, sealhulgas ka laste ja vanemate isikute hulgas. Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustuseks kindlustada, et puudega inimestel oleks võimalus võrdne võimalus elada kogukonnas ja omada teistega (inimestega kellel puuet ei ole) võrdseid valikuid ja tõhusaid meetmeid. Riik peab tagama puudega inimeste täieliku kogukonda kaasamise ja selles osalemise. Üheks puudega inimeste sotsiaalse integreerumise vahendiks tuleb lugeda viipekeeletõlgi võimaldamist inimestele, et neil oleks võimalik ühiskondlikust elust osa võtta. Eestis on kurtidele hetkel kaks tõlketeenuse viisi: kontakttõlge, kus kliendid ja viipekeeletõlk paiknevad samas ruumis ning kaugtõlge, kus kliendid ja/või viipekeeletõlk asuvad eri paigus ja suhtlemine toimub kas osaliselt või täielikult sidevahendite abil. Sotsiaalkindlustusamet osutab Skype kaugtõlketeenust. See on leevendanud mõnel määral tõlketeenuse kättesaadavust kohalikes omavalitsustes, kuid see teenus ei asenda täielikult viipekeele kontakttõlke teenust. Skype kaugtõlketeenus on oma olemuselt telefonikõne ja ei sobi alati igaks olukorraks. Kaugtõlketeenust ei saa ette broneerida soovitud kuupäevaks ja kellaajaks. Teenust osutatakse elavjärjekorra alusel. Näiteks arsti või õpetajat ei saa panna ootele kuni järjekord teenuse vajajani jõuab. Lisaks, teenus on avatud esmaspäevast reedeni kella 9.00 – 17.00 ja laupäeviti kell 10.00 – 16.00. Seega tuleb sageli kasutada kontakttõlketeenust, mida peaks hüvitama kohalikud omavalitsused. Suuremates omavalitsustes nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Viljandis on viipekeele tõlketeenus kättesaadav ja hästi toetatud omavalitsuse poolt. Kuid mujal Eestis on Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510 13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510 Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post: [email protected] Koduleht: www.ead.ee EESTI KURTIDE LIIT ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF kurtidel suhtlemine takistatud ja sageli kohalikud omavalitsused ei hüvita viipekeele tõlketeenust. Puuetega inimeste õiguste komitee julgustab oma suunistes riike andma puudega inimestele neile vajalikke abivahendeid tasuta. Viipekeele tõlketeenus põhimõtteliselt võrdsustatav abivahendiga, sest kurdid ei saa viipekeele tõlketeenuseta ühiskonnas osaleda. Puudega inimesed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust kuni 90%. Seega võiks riik pakkuda soodustust ka viipekeele tõlketeenusele. Põhiseaduse § 28 lõige 4 sätestab riigile ja kohalikule omavalitsusele kohustuse kõrvaldada puudest johtuvat faktilist ebavõrdsust moel, mis võimaldab puudega inimestel realiseerida õigusi teiste inimestega võrdselt. Palun Teie seisukohta ja arvamust, kuidas saab parandada ühetaolist viipekeele tõlketeenuse kättesaadavust Eestis, et tagada kurtidele ühiskonnaelus osalemine teistega võrdsetel alustel. Meie oleme valmis vastama Teie täpsustavatele küsimustele. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Tiit Papp Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Nõmme tee 2, Tallinn 13426 SMS (ainult) +372 521 8851 e-post: [email protected] EKL koduleht: www.ead.ee Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510 13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510 Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post: [email protected] Koduleht: www.ead.ee EESTI KURTIDE LIIT ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF Austatud sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo Teie: Eesti Sotsiaalministeerium Meie: 22.06.2021 Viipekeele tõlketeenuse hüvitamisest kohalikes omavalitsustes Eestis on umbes 1500 kurti, kellele on vaja ühiskonnaelus osalemiseks viipekeele tõlketeenust. Viipekeele tõlketeenuse saamiseks on mitmed õiguslikud alused. Keeleseadus § 8 annab kurtidele õiguse viipekeelt kasutada asjaajamisel (asutustel ja organisatsioonidel lasub kohustus tagada tõlketeenus). Sama paragrahvi lõike 1 alusel on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sh Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäitur ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutusesi. Lõikega 2 on kehtestatud, et kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras. Sotsiaalhoolekande seadus § 15 lõigetega 2 ja 3 on sätestatud, et abivajaduse väljaselgitamisel tuleb lähtuda terviklikust lähenemisest inimese abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: inimese personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning asjaolude arvestamisel tuleb tagada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega inimesele tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine. Tõlketeenuse hüvitamise üle otsustamisel tuleb lähtuda nii sotsiaalseadustiku üldosa seaduses kehtestatud sotsiaalkaitse, kui ka sotsiaalhoolekande seaduse §-s 3 sätestatud sotsiaalhoolekande üldistest põhimõtetest. Eeskätt tuleb abi andmisel lähtuda inimese vajadustest. See tähendab, et inimesele tuleb anda abi, mis teda aitab, ja seda nii palju, kui tema abivajaduse katmiseks vaja on. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 4 sätestab muu hulgas, et osalisriigid kohustuvad tagama ja edendama puudega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mistahes diskrimineerimiseta puude alusel. Alapunkt d) sätestab, et osalisriigid kohustavad hoiduma mistahes tegevusest või praktikast, mis ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooniga, ning tagama, et avaliku võimu esindajad ja institutsioonid tegutseksid vastavalt konventsioonile. Konventsiooni artikli 9 punkti 1 kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510 13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510 Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post: [email protected] Koduleht: www.ead.ee EESTI KURTIDE LIIT ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Artikli 1 punkti (b) kohaselt kohaldatakse nimetatud artiklit ka mh teabe-, suhtlus- ja muude teenusete osas. Antud artikli kohaselt tuleb kõrvaldada kõik juurdepääsu takistused. Seejuures sätestab konventsiooni artikkel 19, et konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puudega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puudega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist, tagades muu hulgas, et: (a) puudega inimestel on teistega võrdsetel alustel võimalus valida oma elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad, ning neil ei ole kohustust järgida mõnda kindlat elukorraldust; (b) puudega inimestel on juurdepääs mitmetele kodu-, elukohajärgsetele ja muudele kogukondlikele tugiteenustele, kaasa arvatud elamise toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks vajalik isiklik abistaja; (c) kõik üldsusele mõeldud avalikud teenused ja ehitised on võrdsetel alustel juurdepääsetavad ka puudega inimestele ja arvestavad nende vajadustega. Konventsiooni artikli 25 kohaselt osalisriigid tunnistavad, et puudega inimestel on õigus võimalikult heale tervisele ilma diskrimineerimiseta puude alusel. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele juurdepääs sootundlikele tervishoiuteenustele, kaasa arvatud tervisega seotud taastusravile. Eriti kohustuvad osalisriigid: b) tagama puudega inimestele spetsiaalselt nende puuete tõttu vajalikud tervishoiuteenused, kaasa arvatud asjakohane varajane määratlemine ja sekkumine, samuti teenused, mille eesmärk on minimeerida ja ennetada puuete lisandumist, sealhulgas ka laste ja vanemate isikute hulgas. Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustuseks kindlustada, et puudega inimestel oleks võimalus võrdne võimalus elada kogukonnas ja omada teistega (inimestega kellel puuet ei ole) võrdseid valikuid ja tõhusaid meetmeid. Riik peab tagama puudega inimeste täieliku kogukonda kaasamise ja selles osalemise. Üheks puudega inimeste sotsiaalse integreerumise vahendiks tuleb lugeda viipekeeletõlgi võimaldamist inimestele, et neil oleks võimalik ühiskondlikust elust osa võtta. Eestis on kurtidele hetkel kaks tõlketeenuse viisi: kontakttõlge, kus kliendid ja viipekeeletõlk paiknevad samas ruumis ning kaugtõlge, kus kliendid ja/või viipekeeletõlk asuvad eri paigus ja suhtlemine toimub kas osaliselt või täielikult sidevahendite abil. Sotsiaalkindlustusamet osutab Skype kaugtõlketeenust. See on leevendanud mõnel määral tõlketeenuse kättesaadavust kohalikes omavalitsustes, kuid see teenus ei asenda täielikult viipekeele kontakttõlke teenust. Skype kaugtõlketeenus on oma olemuselt telefonikõne ja ei sobi alati igaks olukorraks. Kaugtõlketeenust ei saa ette broneerida soovitud kuupäevaks ja kellaajaks. Teenust osutatakse elavjärjekorra alusel. Näiteks arsti või õpetajat ei saa panna ootele kuni järjekord teenuse vajajani jõuab. Lisaks, teenus on avatud esmaspäevast reedeni kella 9.00 – 17.00 ja laupäeviti kell 10.00 – 16.00. Seega tuleb sageli kasutada kontakttõlketeenust, mida peaks hüvitama kohalikud omavalitsused. Suuremates omavalitsustes nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Viljandis on viipekeele tõlketeenus kättesaadav ja hästi toetatud omavalitsuse poolt. Kuid mujal Eestis on Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510 13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510 Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post: [email protected] Koduleht: www.ead.ee EESTI KURTIDE LIIT ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF kurtidel suhtlemine takistatud ja sageli kohalikud omavalitsused ei hüvita viipekeele tõlketeenust. Puuetega inimeste õiguste komitee julgustab oma suunistes riike andma puudega inimestele neile vajalikke abivahendeid tasuta. Viipekeele tõlketeenus põhimõtteliselt võrdsustatav abivahendiga, sest kurdid ei saa viipekeele tõlketeenuseta ühiskonnas osaleda. Puudega inimesed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust kuni 90%. Seega võiks riik pakkuda soodustust ka viipekeele tõlketeenusele. Põhiseaduse § 28 lõige 4 sätestab riigile ja kohalikule omavalitsusele kohustuse kõrvaldada puudest johtuvat faktilist ebavõrdsust moel, mis võimaldab puudega inimestel realiseerida õigusi teiste inimestega võrdselt. Palun Teie seisukohta ja arvamust, kuidas saab parandada ühetaolist viipekeele tõlketeenuse kättesaadavust Eestis, et tagada kurtidele ühiskonnaelus osalemine teistega võrdsetel alustel. Meie oleme valmis vastama Teie täpsustavatele küsimustele. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Tiit Papp Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Nõmme tee 2, Tallinn 13426 SMS (ainult) +372 521 8851 e-post: [email protected] EKL koduleht: www.ead.ee Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510 13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510 Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post: [email protected] Koduleht: www.ead.ee Saatja: Mare Anderson <[email protected]> Saadetud: 29.06.2021 14:19 Adressaat: Mare Anderson <[email protected]> Teema: FW: Eesti Kurtide Liidu pöördumine viipekeele tõlketeenuse hüvitamisest kohalikes omavalitsustes Tähtsus: Kõrgeim Manused: Viipekeele_tõ lketeenuse_hüvitamise_pöördumine_Signe_Riisalo_22.06.2021 .pdf; Viipekeele_tõ lketeenuse_hüvitamise_pöördumine_Signe_Riisalo_22.06.2021 .asice -----Original Message----- From: Eesti Kurtide Liit <[email protected]> Sent: Tuesday, June 22, 2021 1:34 PM To: Signe Riisalo <[email protected]> Cc: Janis Golubenkov <[email protected]>; Mati Kartus <[email protected]>; Riina Kuusk <[email protected]>; Sirle Papp <[email protected]>; Helle Sass <[email protected]> Subject: Eesti Kurtide Liidu pöördumine viipekeele tõlketeenuse hüvitamisest kohalikes omavalitsustes Importance: High Tere, austatud sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo! Eesti Kurtide Liit pöördub Teie poole teie seisukoha ja arvamuse saamiseks, kuidas saab parandada ühetaolist viipekeele tõlketeenuse kättesaadavust Eestis, et tagada kurtidele ühiskonnaelus osalemine teistega võrdsetel alustel. Meie pöördumine on ajendatud sellest, et suuremates omavalitsustes nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Viljandis on viipekeele tõlketeenus kättesaadav ja hästi toetatud omavalitsuse poolt. Kuid mujal Eestis on kurtidel suhtlemine takistatud ja sageli mõned kohalikud omavalitsused ei hüvita viipekeele tõlketeenust, sellele vaatamata on nende omavalitsuste teadlikkus vajaduspõhisest viipekeele tõlketeenusest paranenud, kuid on ka mõnesid omavalitsusi nagu siin näiteks Võru linnavalitsust, kes on keeldunud aastaid viipekeele tõlketeenust osutama, välja arvatud mõned korrad, kui tasuti teenuseosutajate arved. See on üks drastiline näide. Meie saame hästi aru, et SHS selle § 15 võib piduriks olla eesti keeleseaduse § 8 õiguse realiseerimisele. Sellega seoses palume Teie seisukohta ja arvamust! Meie oleme valmis vastama Teie täpsustavatele küsimustele. Manuses on Eesti Kurtide Liidu pöördumine Parimat ikka Tiit Papp Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Nõmme tee 2, Tallinn 13426 SMS (ainult) +372 521 8851 e-post: [email protected] EKL koduleht: www.ead.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel