EESTI KURTIDE LIIT
ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF
Austatud sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo Teie:
Eesti Sotsiaalministeerium Meie: 22.06.2021
Viipekeele tõlketeenuse hüvitamisest kohalikes omavalitsustes
Eestis on umbes 1500 kurti, kellele on vaja ühiskonnaelus osalemiseks viipekeele
tõlketeenust. Viipekeele tõlketeenuse saamiseks on mitmed õiguslikud alused.
Keeleseadus § 8 annab kurtidele õiguse viipekeelt kasutada asjaajamisel (asutustel ja
organisatsioonidel lasub kohustus tagada tõlketeenus). Sama paragrahvi lõike 1 alusel on
igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sh Eesti
välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäitur ja vandetõlgi juures ning
nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus,
mittetulundusühingus ja sihtasutusesi. Lõikega 2 on kehtestatud, et kurdi või vaegkuulja
eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus tagatakse tõlketeenuse
võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras.
Sotsiaalhoolekande seadus § 15 lõigetega 2 ja 3 on sätestatud, et abivajaduse
väljaselgitamisel tuleb lähtuda terviklikust lähenemisest inimese abivajadusele, võttes
arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
inimese personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning asjaolude arvestamisel
tuleb tagada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega
inimesele tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav
abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine.
Tõlketeenuse hüvitamise üle otsustamisel tuleb lähtuda nii sotsiaalseadustiku üldosa
seaduses kehtestatud sotsiaalkaitse, kui ka sotsiaalhoolekande seaduse §-s 3 sätestatud
sotsiaalhoolekande üldistest põhimõtetest. Eeskätt tuleb abi andmisel lähtuda inimese
vajadustest. See tähendab, et inimesele tuleb anda abi, mis teda aitab, ja seda nii palju, kui
tema abivajaduse katmiseks vaja on.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 4 sätestab
muu hulgas, et osalisriigid kohustuvad tagama ja edendama puudega inimeste kõigi
inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mistahes diskrimineerimiseta puude
alusel. Alapunkt d) sätestab, et osalisriigid kohustavad hoiduma mistahes tegevusest või
praktikast, mis ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooniga, ning tagama, et avaliku võimu
esindajad ja institutsioonid tegutseksid vastavalt konventsioonile. Konventsiooni artikli 9
punkti 1 kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele
teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja
suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning
Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510
13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510
Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post:
[email protected]
Koduleht: www.ead.ee
EESTI KURTIDE LIIT
ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF
muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Artikli 1 punkti
(b) kohaselt kohaldatakse nimetatud artiklit ka mh teabe-, suhtlus- ja muude teenusete osas.
Antud artikli kohaselt tuleb kõrvaldada kõik juurdepääsu takistused. Seejuures sätestab
konventsiooni artikkel 19, et konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puudega inimeste
võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad
tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puudega inimestel seda õigust täielikult
teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist, tagades
muu hulgas, et: (a) puudega inimestel on teistega võrdsetel alustel võimalus valida oma
elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad, ning neil ei ole kohustust järgida mõnda
kindlat elukorraldust; (b) puudega inimestel on juurdepääs mitmetele kodu-,
elukohajärgsetele ja muudele kogukondlikele tugiteenustele, kaasa arvatud elamise
toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks
vajalik isiklik abistaja; (c) kõik üldsusele mõeldud avalikud teenused ja ehitised on võrdsetel
alustel juurdepääsetavad ka puudega inimestele ja arvestavad nende vajadustega.
Konventsiooni artikli 25 kohaselt osalisriigid tunnistavad, et puudega inimestel on õigus
võimalikult heale tervisele ilma diskrimineerimiseta puude alusel. Osalisriigid võtavad
tarvitusele kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele juurdepääs
sootundlikele tervishoiuteenustele, kaasa arvatud tervisega seotud taastusravile. Eriti
kohustuvad osalisriigid: b) tagama puudega inimestele spetsiaalselt nende puuete tõttu
vajalikud tervishoiuteenused, kaasa arvatud asjakohane varajane määratlemine ja
sekkumine, samuti teenused, mille eesmärk on minimeerida ja ennetada puuete lisandumist,
sealhulgas ka laste ja vanemate isikute hulgas.
Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustuseks kindlustada, et puudega inimestel oleks
võimalus võrdne võimalus elada kogukonnas ja omada teistega (inimestega kellel puuet ei
ole) võrdseid valikuid ja tõhusaid meetmeid. Riik peab tagama puudega inimeste täieliku
kogukonda kaasamise ja selles osalemise. Üheks puudega inimeste sotsiaalse integreerumise
vahendiks tuleb lugeda viipekeeletõlgi võimaldamist inimestele, et neil oleks võimalik
ühiskondlikust elust osa võtta.
Eestis on kurtidele hetkel kaks tõlketeenuse viisi: kontakttõlge, kus kliendid ja viipekeeletõlk
paiknevad samas ruumis ning kaugtõlge, kus kliendid ja/või viipekeeletõlk asuvad eri paigus
ja suhtlemine toimub kas osaliselt või täielikult sidevahendite abil. Sotsiaalkindlustusamet
osutab Skype kaugtõlketeenust. See on leevendanud mõnel määral tõlketeenuse
kättesaadavust kohalikes omavalitsustes, kuid see teenus ei asenda täielikult viipekeele
kontakttõlke teenust. Skype kaugtõlketeenus on oma olemuselt telefonikõne ja ei sobi alati
igaks olukorraks. Kaugtõlketeenust ei saa ette broneerida soovitud kuupäevaks ja kellaajaks.
Teenust osutatakse elavjärjekorra alusel. Näiteks arsti või õpetajat ei saa panna ootele kuni
järjekord teenuse vajajani jõuab. Lisaks, teenus on avatud esmaspäevast reedeni kella 9.00 –
17.00 ja laupäeviti kell 10.00 – 16.00. Seega tuleb sageli kasutada kontakttõlketeenust, mida
peaks hüvitama kohalikud omavalitsused.
Suuremates omavalitsustes nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Viljandis on
viipekeele tõlketeenus kättesaadav ja hästi toetatud omavalitsuse poolt. Kuid mujal Eestis on
Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510
13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510
Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post:
[email protected]
Koduleht: www.ead.ee
EESTI KURTIDE LIIT
ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF
kurtidel suhtlemine takistatud ja sageli kohalikud omavalitsused ei hüvita viipekeele
tõlketeenust.
Puuetega inimeste õiguste komitee julgustab oma suunistes riike andma puudega inimestele
neile vajalikke abivahendeid tasuta. Viipekeele tõlketeenus põhimõtteliselt võrdsustatav
abivahendiga, sest kurdid ei saa viipekeele tõlketeenuseta ühiskonnas osaleda. Puudega
inimesed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust kuni 90%. Seega võiks riik
pakkuda soodustust ka viipekeele tõlketeenusele. Põhiseaduse § 28 lõige 4 sätestab riigile ja
kohalikule omavalitsusele kohustuse kõrvaldada puudest johtuvat faktilist ebavõrdsust moel,
mis võimaldab puudega inimestel realiseerida õigusi teiste inimestega võrdselt.
Palun Teie seisukohta ja arvamust, kuidas saab parandada ühetaolist viipekeele tõlketeenuse
kättesaadavust Eestis, et tagada kurtidele ühiskonnaelus osalemine teistega võrdsetel
alustel.
Meie oleme valmis vastama Teie täpsustavatele küsimustele.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Tiit Papp
Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees
Nõmme tee 2, Tallinn 13426
SMS (ainult) +372 521 8851
e-post:
[email protected]
EKL koduleht: www.ead.ee
Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510
13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510
Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post:
[email protected]
Koduleht: www.ead.ee
EESTI KURTIDE LIIT
ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF
Austatud sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo Teie:
Eesti Sotsiaalministeerium Meie: 22.06.2021
Viipekeele tõlketeenuse hüvitamisest kohalikes omavalitsustes
Eestis on umbes 1500 kurti, kellele on vaja ühiskonnaelus osalemiseks viipekeele
tõlketeenust. Viipekeele tõlketeenuse saamiseks on mitmed õiguslikud alused.
Keeleseadus § 8 annab kurtidele õiguse viipekeelt kasutada asjaajamisel (asutustel ja
organisatsioonidel lasub kohustus tagada tõlketeenus). Sama paragrahvi lõike 1 alusel on
igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sh Eesti
välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäitur ja vandetõlgi juures ning
nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus,
mittetulundusühingus ja sihtasutusesi. Lõikega 2 on kehtestatud, et kurdi või vaegkuulja
eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus tagatakse tõlketeenuse
võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras.
Sotsiaalhoolekande seadus § 15 lõigetega 2 ja 3 on sätestatud, et abivajaduse
väljaselgitamisel tuleb lähtuda terviklikust lähenemisest inimese abivajadusele, võttes
arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
inimese personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning asjaolude arvestamisel
tuleb tagada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega
inimesele tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav
abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine.
Tõlketeenuse hüvitamise üle otsustamisel tuleb lähtuda nii sotsiaalseadustiku üldosa
seaduses kehtestatud sotsiaalkaitse, kui ka sotsiaalhoolekande seaduse §-s 3 sätestatud
sotsiaalhoolekande üldistest põhimõtetest. Eeskätt tuleb abi andmisel lähtuda inimese
vajadustest. See tähendab, et inimesele tuleb anda abi, mis teda aitab, ja seda nii palju, kui
tema abivajaduse katmiseks vaja on.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 4 sätestab
muu hulgas, et osalisriigid kohustuvad tagama ja edendama puudega inimeste kõigi
inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mistahes diskrimineerimiseta puude
alusel. Alapunkt d) sätestab, et osalisriigid kohustavad hoiduma mistahes tegevusest või
praktikast, mis ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooniga, ning tagama, et avaliku võimu
esindajad ja institutsioonid tegutseksid vastavalt konventsioonile. Konventsiooni artikli 9
punkti 1 kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele
teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja
suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning
Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510
13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510
Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post:
[email protected]
Koduleht: www.ead.ee
EESTI KURTIDE LIIT
ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF
muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Artikli 1 punkti
(b) kohaselt kohaldatakse nimetatud artiklit ka mh teabe-, suhtlus- ja muude teenusete osas.
Antud artikli kohaselt tuleb kõrvaldada kõik juurdepääsu takistused. Seejuures sätestab
konventsiooni artikkel 19, et konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puudega inimeste
võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad
tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puudega inimestel seda õigust täielikult
teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist, tagades
muu hulgas, et: (a) puudega inimestel on teistega võrdsetel alustel võimalus valida oma
elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad, ning neil ei ole kohustust järgida mõnda
kindlat elukorraldust; (b) puudega inimestel on juurdepääs mitmetele kodu-,
elukohajärgsetele ja muudele kogukondlikele tugiteenustele, kaasa arvatud elamise
toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks
vajalik isiklik abistaja; (c) kõik üldsusele mõeldud avalikud teenused ja ehitised on võrdsetel
alustel juurdepääsetavad ka puudega inimestele ja arvestavad nende vajadustega.
Konventsiooni artikli 25 kohaselt osalisriigid tunnistavad, et puudega inimestel on õigus
võimalikult heale tervisele ilma diskrimineerimiseta puude alusel. Osalisriigid võtavad
tarvitusele kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele juurdepääs
sootundlikele tervishoiuteenustele, kaasa arvatud tervisega seotud taastusravile. Eriti
kohustuvad osalisriigid: b) tagama puudega inimestele spetsiaalselt nende puuete tõttu
vajalikud tervishoiuteenused, kaasa arvatud asjakohane varajane määratlemine ja
sekkumine, samuti teenused, mille eesmärk on minimeerida ja ennetada puuete lisandumist,
sealhulgas ka laste ja vanemate isikute hulgas.
Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustuseks kindlustada, et puudega inimestel oleks
võimalus võrdne võimalus elada kogukonnas ja omada teistega (inimestega kellel puuet ei
ole) võrdseid valikuid ja tõhusaid meetmeid. Riik peab tagama puudega inimeste täieliku
kogukonda kaasamise ja selles osalemise. Üheks puudega inimeste sotsiaalse integreerumise
vahendiks tuleb lugeda viipekeeletõlgi võimaldamist inimestele, et neil oleks võimalik
ühiskondlikust elust osa võtta.
Eestis on kurtidele hetkel kaks tõlketeenuse viisi: kontakttõlge, kus kliendid ja viipekeeletõlk
paiknevad samas ruumis ning kaugtõlge, kus kliendid ja/või viipekeeletõlk asuvad eri paigus
ja suhtlemine toimub kas osaliselt või täielikult sidevahendite abil. Sotsiaalkindlustusamet
osutab Skype kaugtõlketeenust. See on leevendanud mõnel määral tõlketeenuse
kättesaadavust kohalikes omavalitsustes, kuid see teenus ei asenda täielikult viipekeele
kontakttõlke teenust. Skype kaugtõlketeenus on oma olemuselt telefonikõne ja ei sobi alati
igaks olukorraks. Kaugtõlketeenust ei saa ette broneerida soovitud kuupäevaks ja kellaajaks.
Teenust osutatakse elavjärjekorra alusel. Näiteks arsti või õpetajat ei saa panna ootele kuni
järjekord teenuse vajajani jõuab. Lisaks, teenus on avatud esmaspäevast reedeni kella 9.00 –
17.00 ja laupäeviti kell 10.00 – 16.00. Seega tuleb sageli kasutada kontakttõlketeenust, mida
peaks hüvitama kohalikud omavalitsused.
Suuremates omavalitsustes nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Viljandis on
viipekeele tõlketeenus kättesaadav ja hästi toetatud omavalitsuse poolt. Kuid mujal Eestis on
Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510
13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510
Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post:
[email protected]
Koduleht: www.ead.ee
EESTI KURTIDE LIIT
ESTONIAN ASSOCIATION OF THE DEAF
kurtidel suhtlemine takistatud ja sageli kohalikud omavalitsused ei hüvita viipekeele
tõlketeenust.
Puuetega inimeste õiguste komitee julgustab oma suunistes riike andma puudega inimestele
neile vajalikke abivahendeid tasuta. Viipekeele tõlketeenus põhimõtteliselt võrdsustatav
abivahendiga, sest kurdid ei saa viipekeele tõlketeenuseta ühiskonnas osaleda. Puudega
inimesed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust kuni 90%. Seega võiks riik
pakkuda soodustust ka viipekeele tõlketeenusele. Põhiseaduse § 28 lõige 4 sätestab riigile ja
kohalikule omavalitsusele kohustuse kõrvaldada puudest johtuvat faktilist ebavõrdsust moel,
mis võimaldab puudega inimestel realiseerida õigusi teiste inimestega võrdselt.
Palun Teie seisukohta ja arvamust, kuidas saab parandada ühetaolist viipekeele tõlketeenuse
kättesaadavust Eestis, et tagada kurtidele ühiskonnaelus osalemine teistega võrdsetel
alustel.
Meie oleme valmis vastama Teie täpsustavatele küsimustele.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Tiit Papp
Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees
Nõmme tee 2, Tallinn 13426
SMS (ainult) +372 521 8851
e-post:
[email protected]
EKL koduleht: www.ead.ee
Nõmme tee 2 reg. nr. 80007861 Tel: (372) 6 552 510
13426 Tallinn a/a EE891010022002532007 SEB Faks: (372) 6 552 510
Estonia SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X E-post:
[email protected]
Koduleht: www.ead.ee
Saatja: Mare Anderson <
[email protected]>
Saadetud: 29.06.2021 14:19
Adressaat: Mare Anderson <
[email protected]>
Teema: FW: Eesti Kurtide Liidu pöördumine viipekeele tõlketeenuse
hüvitamisest kohalikes omavalitsustes
Tähtsus: Kõrgeim
Manused:
Viipekeele_tõ
lketeenuse_hüvitamise_pöördumine_Signe_Riisalo_22.06.2021
.pdf;
Viipekeele_tõ
lketeenuse_hüvitamise_pöördumine_Signe_Riisalo_22.06.2021
.asice
-----Original Message-----
From: Eesti Kurtide Liit <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 22, 2021 1:34 PM
To: Signe Riisalo <
[email protected]>
Cc: Janis Golubenkov <
[email protected]>; Mati Kartus
<
[email protected]>; Riina Kuusk <
[email protected]>; Sirle Papp
<
[email protected]>; Helle Sass <
[email protected]>
Subject: Eesti Kurtide Liidu pöördumine viipekeele tõlketeenuse
hüvitamisest
kohalikes omavalitsustes
Importance: High
Tere, austatud sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo!
Eesti Kurtide Liit pöördub Teie poole teie seisukoha ja arvamuse
saamiseks,
kuidas saab parandada ühetaolist viipekeele tõlketeenuse kättesaadavust
Eestis, et tagada kurtidele ühiskonnaelus osalemine teistega võrdsetel
alustel.
Meie pöördumine on ajendatud sellest, et suuremates omavalitsustes nagu
Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Viljandis on viipekeele
tõlketeenus kättesaadav ja hästi toetatud omavalitsuse poolt. Kuid mujal
Eestis on kurtidel suhtlemine takistatud ja sageli mõned kohalikud
omavalitsused ei hüvita viipekeele tõlketeenust, sellele vaatamata on
nende
omavalitsuste teadlikkus vajaduspõhisest viipekeele tõlketeenusest
paranenud, kuid on ka mõnesid omavalitsusi nagu siin näiteks Võru
linnavalitsust, kes on keeldunud aastaid viipekeele tõlketeenust osutama,
välja arvatud mõned korrad, kui tasuti teenuseosutajate arved. See on üks
drastiline näide.
Meie saame hästi aru, et SHS selle § 15 võib piduriks olla eesti
keeleseaduse § 8 õiguse realiseerimisele.
Sellega seoses palume Teie seisukohta ja arvamust!
Meie oleme valmis vastama Teie täpsustavatele küsimustele.
Manuses on Eesti Kurtide Liidu pöördumine
Parimat ikka
Tiit Papp
Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees
Nõmme tee 2, Tallinn 13426
SMS (ainult) +372 521 8851
e-post:
[email protected]
EKL koduleht: www.ead.ee