dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 25. juuni 2021
Viit
1.5-1.1/1800-2
Registreeritud
25. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.asice469 KB

Sisu (failidest)

Teie: 24.05.2021 nr 7-5.13/21- Advokaadibüroo Koch & Partnerid OÜ 01236 Meie: 21.06.2021 nr 8- 5/21/2425-4 Vastus pöördumisele Täname Teid pöördumast. Olete märkinud, et kui Vabariigi Valitsuselt ei saada lähiajal selgeid ja ammendavaid vastuseid selgitustaotluses esitatud küsimustele ning koolide maskikohustuse jätkamise osas ei tehta kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtvaid otsuseid, kaaluvad mitmed lapsevanemad kohtusse pöördumist. Selliselt on isikutel võimalus enda õiguste kaitseks toimida ning õigusvastased õigusaktid tunnistab kohus ka kehtetuks. Nõustume, et igaühe subjektiivsed õigused on kohtus kaitstavad, samas selgitame Teile põhjuseid, miks piirangud kehtestati ning milliseid ohte piirangutega püüti ennetada. Äärmiselt lihtne on võtta ette üks COVID-19 viiruse tõkestamise meede ja kritiseerida selle rakendamist, jättes tähelepanuta seejuures laiema vaate. Avalikes siseruumides maski kandmise kohustuse kehtestas Vabariigi Valitsus 23. novembril 2020. a korraldusega nr 417. Põhjendused selle kohustuse kohta leiab korralduse seletuskirjast. Näiteks on seal välja toodud, et maski kandmist koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise lisameetmena toetavad ka viimastel kuudel tehtud teadusuuringud, mille peamised järeldused koos viidetega on aluseks ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhismaterjalis1. Näiteks hiljutises süstemaatilises ülevaates tegid Chu et al kindlaks, et viiruse ülekandumise risk meditsiiniliste ja N95 respiraatorite kandmisel väheneb keskmiselt viis korda2. Ka mittemeditsiinilistel (puuvillast, sünteetilistest materjalidest jms) näomaskidel võib mitmete hiljutiste uuringute kohaselt olla soodsaid filtreerivaid omadusi, mis on võrreldavad meditsiiniliste näomaskidega, sõltuvalt materjalist, kihtide arvust, koostisest ja kujust3. Lisaks eelnimetatutele on mask või näokate avalikus ruumis ühel või teisel viisil kohustuslik näiteks Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Tšehhi Vabariigis, Austrias, Islandil, Kreekas, Küprosel, Leedus, Lätis, Slovakkias ja Taanis. Taanis algab maskikohustus 12. eluaastast, Ungaris 6. eluaastast, Portugalis 10. eluaastast. 1 Vt https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/covid-19-guidelines-non-pharmaceutical- interventions-september-2020.pdf 2 Vt Chu DK, Akl EA, Duda S, Solo K, Yaacoub S, Schünemann HJ, et al. Physical distancing, face masks, and eye protection to prevent person-to-person transmission of SARS-CoV-2 and COVID-19: a systematic review and meta-analysis. The Lancet. 2020;395(10242):1973-87 3 Vt Gandhi M, Beyrer C, Goosby E. Masks Do More Than Protect Others During COVID-19: Reducing the Inoculum of SARS-CoV-2 to Protect the Wearer. Journal of General Internal Medicine. 2020. Fischer EP, Fischer MC, Grass D, Henrion I, Warren WS, Westman E. Low-cost measurement of facemask efficacy for filtering expelled droplets during speech. Science Advances. 2020:eabd3083. Konda A, Prakash A, Moss GA, Schmoldt M, Grant GD, Guha S. Aerosol Filtration Efficiency of Common Fabrics Used in Respiratory Cloth Masks. ACS Nano. 2020;14(5):6339-47. Varallyay C, Li N, Case B, Wolf B. Material Suitability Testing for Nonmedical Grade Community Face Masks to Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Uuringute tegijad on järeldanud, et nina ja suu katmine maskiga koos distantsi hoidmisega vähendab nakatumisvõimalust. Samuti on teadlased esile tõstnud ruumide ventileerimise olulisust 4, mille üheks põhjuseks on see, et koroonaviirus võib levida ka juba hingamise käigus inimese hingamisteedest väljuvate aerosoolsete osakeste abil, ja kinnises ruumis on viiruse leviku tõenäosus suurem. Maski kandmine, ruumi täituvuse vähendamine, distantsi hoidmine ja kinnise ruumi hea ventilatsioon tagavad, et väiksem osa viiruseosakestest jõuab ruumis viibiva inimese hingamisteedesse ja inimene nakatub. Seega on oluline kasutada ühel ajal erinevaid meetmeid, et takistada viiruse levikut. Rahvusvahelise teaduskirjanduse5, Eesti teadlaste ning Terviseameti andmetele tuginedes on ka palju neid, kes ei tea, et nad on viiruse kandjad (n-ö asümptomaatilised või minimaalsete sümptomitega nakatunud), seetõttu on mask vajalik ning asjakohane meede nakkuse leviku pidurdamiseks üldiselt. Seda lisaks ka seetõttu, et viiruse kandja võib olla nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite teket. Kui inimesel ei ole veel sümptomid avaldunud või põeb ta haigust sümptomiteta, siis levitab ta viirust edasi enese teadmata, muuhulgas lihtsalt rääkides. Rääkides või lauldes võivad õhuvooluga kanduda suust süljepiisad, mis suurendab viiruse levikut rohkem kui lihtsalt hingamine. Maski kandmisel väheneb risk nakkuse levikuks nii juhtudel, kus haigestunud isik kannab maski, aga ka juhtudel, kus terve inimene kannab maski, sest väheneb võimalik sisse hingatav viiruse kogus. Maski kandmisel väheneb ka võimalik edasikantava viiruse kogus, mida saadakse puutepindadelt, kuna mask kaitseb nina ning suud saastunud kätega näo katsumisel. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja UNICEF soovitavad 12-aastastel ja vanematel lastel kanda maske samadel alustel täiskasvanutega. Lastel on kohustuslik maski kanda nt Prantsusmaal (alates 11. eluaastast), Saksamaal, Lätis (13 ja vanemad), Kreekas, Belgias (alates 12. eluaastast), Hispaanias, Leedus jne. Ehk, et rahvusvaheliste soovituste kohaselt ja teiste riikide praktikat arvestades on maskide kandmine 12-aastaste (ja kohati ka nooremate) laste puhul võimalik. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 andmisel on arvestatud asjaolu, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 2 lõike 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna see on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult, mille kulg on riskirühmadele raske või eluohtlik, viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Vastavad põhjendused sisalduvad nimetatud korralduses nr 282 ja selle seletuskirjas. NETS § 28 lõigete2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud teabe ja soovituse maskikohustuse kohta epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel, abinõu (kohustus või piirang) on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju. Maski kandmise kohustus ja muud piirangud kehtestati, sest COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik oli Eestis kiiresti tõusnud. Terviseameti peadirektori 10. novembri 2020. a käskkirjaga oli Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu kehtestatud tervishoiualane hädaolukord. Piirangu kehtestamise lähtekohaks oli Terviseameti hinnang, mille kohaselt on COVID-19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel on 4 Vt https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/Heating-ventilation-air-conditioning-systems-in- the-context-of-COVID-19-first-update.pdf 5 Vt https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/transmission 2 (5) iseloomulikud sümptomid. Peale üksikisikute haigestumise oli viiruse levik tuntavalt mõjutanud üldist tervishoiusüsteemi toimetulekut alates kriitiliselt vähenenud COVID-19 haiguse jaoks mõeldud haiglakohtade arvust ja lõpetades plaanilise ravi kättesaadavusega. Viiruse laialdasel levikul oli tuntav negatiivne mõju kogu ühiskonnale (tööturg, ettevõtlus, haridus, vaba eneseteostus jm). Piirangute kehtestamisel arvestati, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Maski kandmise kohustust või muud viiruse tõkestamiseks vajalikku abinõu, mida NETS-s ei ole otsesõnu nimetatud, võib Vabariigi Valitsus erandlikult kehtestada NETS § 28 lõigetes 2, 5 ja 6 sätestatud üldvolituse alusel, arvestades lõiget 8. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 punkti 82 sõnastusest nähtub, et maski kandmise kohustus ei ole absoluutne. Vastavalt korralduse nr 282 punktile 82 peavad avalikes siseruumides viibijad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Sellisel kujul on valitsus kehtestanud korrakaitseseaduse § 5 lõike 3 tähenduses olulise ohu tõrjumiseks imperatiivselt sõnastatud kohustuse, kuid jätnud teises lauses määratlemata õigusmõistete abil võimaluse teha igat üksikjuhu õiglust võimaldava erandi. Korralduse sõnastus jätab inimesele võimaluse valida, kas ta kannab avalikes siseruumides viibides kaitsemaski või katab nina ja suu, lisaks ei ole korralduses toodud juhtudel maski kandmine nõutav. Valitsuse korraldused on kehtestatud tähtajalistena, üldjuhul vaadatakse need läbi hiljemalt kahe nädala tagant. See on võimaldanud piirangute põhjendatust ja sisulist õiglust regulaarselt hinnata ning vajadusel muuta nii, et need vastaksid muutunud epideemia oludele, ohu tasemele ning muule olulisele. COVID-19 viiruse leviku situatsioonis on oluline hoida koolid avatuna, et tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne hariduse omandamine. Läbi terve pandeemia perioodi ei ole see olnud siiski alati võimalik ning Vabariigi Valitsus on pidanud oma korraldusega kehtestama liikumis- ja viibimispiirangud üldhariduskoolides, aga ka teistes koolides. Olukorras, kus viiruse levik oli mõnevõrra vähenenud oli ka võimalik liikumis- ja viibimispiirangutest loobuda, kuid oli ka selge, et endiselt eksisteerib vajadus viiruse levikut tõkestada. Üheks viiruse leviku tõkestamise meetmeks, nagu eelnevast nähtus, on olnud mask. On selge, et tõendusmaterjal enamuste meetmete efektiivsuse osas on seni piiratud, kuid järjest lisandub uusi andmeid, mis annavad põhjust järeldada, et meetmed on olnud efektiivsed (sh mask).6 WHO on soovitanud 6 – 11-aastastel lastel maskide kandmist vastavalt riskitasemele, arvestades piirkonna nakatumisriski, ventilatsiooni taset koolis, laste maskikandmise soostumust, vanemate ja õpetajate järelevalvet, kontaktide arvu koolis ja vanemate inimestega. Vanemad lapsed (alates 12- aastased) peaksid maski kandma analoogiliselt täiskasvanutega. 7 Vabariigi Valitsuse poolt korraldusega kehtestatud maskikandmise kohustus laieneb üksnes isikutele, kes on 12-aastased või vanemad8. Seega ei laiene maskikandmise kohustus alla 12- aastastele lastele. Samuti ei laiene maskikandmise kohustus isikule juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Seega on vanuselist piiri arvestades tegemist 5. - 12. klassi õpilastega, kelle puhul saaks rääkida isikutest, kellele laieneb maskikandmise kohustus. Nende õpilaste kontaktõppest osavõttu piirati Vabariigi Valitsuse korraldusega 1. märtsist 2021. a sisuliselt 16. maini 2021. a, va 9. ja 12. klass (piirati 1. märtsist 2021. a kuni 3. maini 2021. a) ja Vabariigi Valitsuse korralduses toodud erisused (haridusliku erivajadusega lapsed jne). Seega 2 ja pool kuud ehk sisuliselt terve kevade ei viibinud õpilased üldse koolimajas. Kuna seal viibimine ja liikumine oli keelatud, siis ei laienenud samal perioodil neile õpilastele ka maskikandmise kohustust (kohustus oli seotud kooli õppehoones 6 Koroonaviiruse levikut piiravad meetmed koolis. Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut 2021 7 World Health Organization. Mask use in the context of COVID-19: Interim Guidance.2020 – https://apps.who.int/iris/handle/10665/337199 8 Vt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 punkte 8 2 ja 2013 3 (5) viibimisega ja lisaks avalikus ruumis viibimisega). Seega Vabariigi Valitsus ei näinud oma korraldusega ette õpilastele kohustust kanda maski oma kodus. Lisaks sellele oli 11. jaanuarist 2021. a kuni 24. jaanuarini 2021. a (k.a) kehtestatud liikumis- ja viibimispiirang Harjumaa ja Ida-Virumaa haridusasutustes.9 Ehk, et ka suure osa jaanuarikuu jooksul ei saa me rääkida maskikandmise kohustusest väga suure osa õpilaste puhul. Olukorras, kus need isikud, kelle suhtes koolis maskikandmise kohustust rakendati, on väga suure osa ajast tegelikult viibinud distantsõppel, lähtuvalt neile laienenud kooli õppehoones liikumise- ja viibimise piirangute tõttu, mistõttu ei ole alust rääkida pikaajalisest neile laienevast kohustusest. Kui me ei saa rääkida pikaajalisest õpilastele laienenud kohustusest, siis on üsna kaheldav, et on alust rääkida ka võimalikust kahjulikust mõjust õpilasele tervisele, kuna seda aega, mil õpilased olid sunnitud maski kandma (kooli õppehoones) pole sisuliselt ju olnudki. Kõigest mõni nädal maikuus 2021. a. Nii Vabariigi Valitsuse korralduses, selle seletuskirjas, kui ka Vabariigi Valitsuse poolt koroonakriisi tarbeks loodud veebilehe (kriis.ee) korduma kippuvate küsimuste all on rõhutatud, et „Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib nõude täitmiseks piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata). Oluline on seejuures, et maski kasutatakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile“. Ei ole eluliselt usutav, et õpilastel esineb tervisele kahjulik mõju samaaegselt nii meditsiinilisele maskile, laiaotstarbe näokattele (poest ostetavad korduvkasutatavad maskid, ise valmistatud maskid jne), muule isikukaitsevahendile (nt visiir), muule näokattele, mida saab kasutada suu ja nina samaaegseks katmiseks, kui katteks kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata). Mööndes asjaolu, et maski kandmine siseruumis võib olla seotud teatud subjektiivse ebamugavusega võrreldes ilma maskita olemisega, kuid mõningast ebamugavust ei saa pidada tervisele ohtlikuks. Tervishoiutöötajad kannavad maski päevade kaupa, aastast aastasse, viibides siseruumides ja ei ole selliseid tõenduspõhiseid uuringuid, mis ammendavalt kinnitaksid, et maski kandmine mõjub oluliselt ehk tervist kahjustavalt nende tervishoiutöötajate tervisele. Kirurgias, kus maski kandmine on läbiv ohutusmeede, on tuvastatud rida kutsehaigusi ja tööga seotud terviseriske, kuid maski kandmisega seotud riske või sellest tulenevaid kahjustusi nimekirjades ei ole. Liiatigi tuleks maski kandmisega kaasnevat mõningast subjektiivset ebamugavust kõrvutada selle mittekandmisest sündiva potsentsiaalse kahjuga. Antud juhul, arvestades asjaolu, et teatud vanusrühmades on nakatumisel SARS-CoV-2 surma tõenäosus vahemikus 9-19%, saab mõõta kahju inimeludes. Kuna maski kandmise kohustus kehtestati vaid väga kõrge viiruse levimuse perioodiks, tuleb seda meedet lugeda proportsionaalseks. Väidate, et Teieni on jõudnud mitme lapsevanema poolt esitatud teave, et negatiivsete kõrvalmõjude üle kaebavad ka Eesti koolilapsed. Abstraktselt, konkreetsele juhule viitamata ja konkreetseid tõendeid esitamata, on võimalik igaühel palju väita. Eestis on teadaolevalt ka üsna suur hulk inimesi, kes on põhimõtteliselt igasuguste piirangute ja sealhulgas maskikandmise kohustuse vastased. Küsimus, mis aga vajab konkreetset selgitamist, peitub konkreetsele isikule piirangutega, sh maski kandmise kohustusega tektitatud kahju ulatuses. Viitate, et Teieni on jõudnud teave, et Eesti koolides eiratakse ja sealhulgas veel sageli igaühe õigust 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/316012021002, vt punkti 208. 4 (5) keelduda maski kandmisest, kui see ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjusi arvestades võimalik. Haridus- ja Teadusministeerium on üsna veendunud, et omab siiski ülevaadet milline on praktikas maskikandmise kohustuse täitmise olukord koolides, kuivõrd koolid aktsepteeritavad õpilaste ja vanemate öeldud põhjendusi vastunäidustuste kohta jne. Koolid on aktsepteerinud meile teadaolevalt õpilaste ja nende vanemate poolt esitatud põhjendusi. On selge, et subjektiivne ebamugavus ei ole tervislik põhjus. Seega see põhjendus peab olema eluliselt usutav, selgelt seotud õpilase tervisliku seisundiga, millele peab maskikandmine olema vastunäidustatud. Kindlasti võib näomaskiks sobimatu näokatte kandmine pikemaaegselt nina ja suu ees olla ka kahjulik, kuna mikrokiud, tolm või muud osakesed võivad sattuda hingamisteedesse ja neid kahjustada. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul on kandmiseks sobimatud materjalid järgmised: 1) materjal, millest ei ole võimalik läbi hingata – näiteks teksariie, nahk, kiletaoline materjal vmt; 2) materjal, mis on väga hõre, vastu valgust vaadates paistavad augud, selline materjal ei filtreeri inimese sisse- ega väljahingatavat õhku; 3) materjal, mis on immutatud/värvitud nahale sobimatute kemikaalidega.10 Aga ei ole selliseid uuringuid, millele toetudes tõsikindlalt väita, et meditsiiniliste maskide kandmine on kahjulik maskikandja tervisele. Maski kandmisega kaasnev ebamugavus on selgelt vähem koormav, kui lapse või tema lähedaste elule ja tervisele ärahoitav oht. Maailmas on erinevaid piirkondi, kus maski kandmine on igapäevaselt niisama loomulik, kui seda on meie kliimavöötmes riiete kandmine. Haridus- ja Teadusministeeriumil ei ole tõsikindlaid andmeid, et maski õigesti kasutamisel tekitaks see ohtu inimese tervisele. Vabariigi Valitsus on hinnanud epidemioloogilist olukorda hetkel niivõrd heaks, et tunnistas Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2021. a korraldusega nr 214 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ korralduse punkti 82 (maski kandmise kohustus) ja punkti 2013 kehtetuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raina Loom õigusosakonna asejuhataja osakonnajuhataja ülesannetes Koopia: Riigikantselei Indrek Kilk 735 0144 [email protected] 10 Vt - https://www.kriis.ee/et/isikukaitsevahendid-maskid-jms 5 (5)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel