OTSUS
30.11.2021 nr 7-10/2021-005
Elering AS bilansilepingu tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamine
1. Haldusmenetluse alustamine
Elektrituruseaduse (ELTS) § 53 lõike 4 kohaselt kooskõlastab süsteemihaldur
Konkurentsiametiga bilansilepingu tüüptingimused (Tüüptingimused).
Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimused ei ole kooskõlas käesoleva
seadusega või kui tüüptingimuste sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või
arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimused kahjustavad teist
poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
ELTS § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi territooriumil
on põhivõrguettevõtjaks Elering AS.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõige 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks
haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus).
20.10.2021 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Konkurentsiametile kooskõlastamiseks
bilansilepingu tüüptingimuste muudatusettepanekud (Tüüptingimuste muudatused).
2. Menetlusosalised
Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post
[email protected].
3. Asjaolud ja menetluse käik
20.10.2021 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Konkurentsiametile kooskõlastamiseks
Tüüptingimuste muudatused.
Elering tõi oma taotluses välja, et muudatused sisaldavad sõnastuslikke täiendusi tulenevalt
Komisjoni Määrusest (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse
elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (Määrus). Nimetatud Määruse artikli 18 lõike 6 punkt
k alusel peavad elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused sisaldama Määruse artiklis 55
toodud bilansienergia hinna arvutamisele kohalduvaid põhimõtteid sh välditud
reguleerimisenergia väärtuse määratlust.
Määruse artikkel 52 lõige 2 sätestab kõikide põhivõrguettevõtjate poolt ettepaneku välja
töötamist täpsustamaks ja ühtlustamaks bilansiselgituse sh bilansienergia hinna arvutamise
reegleid. Määruse artikkel 52 lõige 4 sätestab välja töötatud reeglitele rakendamiskuupäeva,
2 (5)
milleks on mitte kauem kui 18 kuud pärast kõigi asjakohaste reguleerivate asutuste heakskiitu.
Määruse artikli 52 lõike 2 metoodika kinnitati Euroopa Koostööameti otsusega 18-20201 15.
juuli 2020. Seega on reeglite hiliseim rakendumistähtaeg 15.jaanuar 2022.
Balti süsteemihaldurid on alates 2018. aasta algusest rakendanud Baltikumis ühist
bilansienergia hinna arvutamise metoodikat, mis põhineb ühistel ja koordineeritud püüdlustel
Baltikumi summaarse ebabilansi tasakaalustamisel läbi ühtse käsitsi käivitatavate sageduse
taastamise reservidel põhineva reguleerimisturu käitamise ning reguleerimisturuhinna
arvutamise metoodikal.
Balti süsteemihaldurid – Elering AS, AS Augstsprieguma tīklsile, Litgrid AB – korraldasid
perioodil 21.07.2021 – 20.08.2021 ühise avaliku konsultatsiooni Balti harmoniseeritud
bilansiselgituse reeglite dokumendile, mis sisaldab Määruse artikli 52 lõike 2 punktiga b
kooskõlas bilansienergia hinnaarvutamise metoodikat.
Elering esitas Konkurentsiametile koos Tüüptingimuste muudatuse taotlusega ka Baltikumi
ühise avaliku konsultatsiooni tulemused, mille hulka kuulub Baltikumi ühiste bilansiselgituse
reeglite dokument (dokumendi inglise keelne nimetus: Baltic CoBA Imbalance Settlement
Rules) ning süsteemihaldurite poolt koostatud vastused turuosaliste käest laekunud tagasisidele
(dokumendi inglise keelne nimetus: TSOs responses for ISHM public consultation feedback).
Eleringi hinnangul esitatud elektrienergia bilansilepingu Tüüptingimuste muudatusettepanekud
põhinevad sisult Baltikumi ühise avaliku konsultatsiooni tulemustel ning sisaldavad
bilansienergia hindade arvutamise reegleid vastavalt Määruse artiklile 52 ja 55 lõigetele 1 ja 2.
4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste
osas
Konkurentsiamet töötas esitatud taotluse läbi ning leidis, et see on põhjendatud ja taotlus kuulub
rahuldamisele. Tüüptingimuste muutmise vajadus tekkis eeskätt sellest, et Määruse artikli 18
lõike 6 punkt k alusel peavad elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused sisaldama Määruse
artiklis 52-55 toodud bilansienergia hinna arvutamisele kohalduvaid põhimõtteid.
1. Elering tegi ettepaneku täiendada Tüüptingimuste punkti 2 uute punktidega 2.1.4, 2.1.6
ja 2.1.7.
2.1.4: Reguleerimisenergia hind - bilansienergia hinna arvutamisel kasutatav peamine
hinnakomponent nendel selgitusperioodidel, mil Balti süsteemihaldur on
reguleerimisenergiat aktiveerinud.
2.1.6: Välditud reguleerimisenergia väärtus – bilansienergia hinna arvutamisel
kasutatav peamine hinnakomponent nendel selgitusperioodidel, mil Balti
süsteemihaldur ei ole reguleerimisenergiat aktiveerinud.
2.1.7: Neutraalsuskomponent – bilansienergia hinna arvutamisel kasutatav
lisakomponent, mida süsteemihaldur rakendab finantsneutraalsuse tagamiseks.
1
https://documents.acer.europa.eu/Official_documents/Acts_of_the_Agency/Individual%20decisions/ACER%20
Decision%2018-
2020%20on%20the%20harmonisation%20of%20the%20main%20features%20of%20imbalance%20settlement
%20(ISHP).pdf
3 (5)
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimustesse uute mõistete sisse toomine on
põhjendatud ja vajalik, et bilansienergiahinna arvutamine oleks kooskõlas Määruse artikli 52
lõike 2 metoodikaga, Määruse artikli 55 lõigete 1 ja 2 põhimõtetega ja et oleks arusaadav kuidas
bilansienergia hinda arvutatakse.
2. Elering tegi ettepaneku kustutada Tüüptingimuste punkt 7.1.3, kus on lause „Eelpool
kirjeldatud erisus päevasisese bilansiplaani esitamisel hakkab kehtima hiljemalt alates
01.07.2019.“
Konkurentsiamet nõustub ettepanekuga, kuna see lause ei ole enam asjakohane.
3. Elering tegi ettepaneku lisada Tüüptingimustesse uue punktina 9 järgmise pealkirja ja
sõnastusega:
9. Bilansienergia hind
9.1. Süsteemihaldur kasutab bilansienergia hinna arvutamisel järgnevaid
komponente: reguleerimisenergia hinda või välditud reguleerimisenergia väärtust,
neutraalsuskomponenti ja Baltikumi summaarset bilansienergia suunda.
9.1.1. Süsteemihaldur arvutab välditud reguleerimisenergia väärtuse Baltikumi ühises
pakkumiste nimekirjas saadavaloleva pakkumise põhiselt.
9.1.2. Süsteemihaldur arvutab aruandeperioodi kohta neutraalsuskomponendi, mida
rakendatakse iga selgitusperioodi kohta, summeerides:
9.1.2.1. Baltikumi süsteemivälise avatud tarne, Baltikumi reguleerimisenergia ning
Baltikumi bilansienergia netokulu.
9.1.2.2.Baltikumi bilansienergia absoluutväärtusena, millest on maha arvestatud
ülesreguleerimise tulemusel tekkinud bilansienergia.
9.1.3. Süsteemihaldur arvutab neutraalsuskomponendi, jagades punktis 9.1.2.2.
toodud andmed punktis 9.1.2.1. toodud andmetega.
9.2. Süsteemihaldur arvutab bilansienergia hinna sõltuvalt aktiveeritud
reguleerimisenergiast:
9.2.1. juhul kui süsteemihaldur on selgitusperioodil teostanud üksnes
ülesreguleerimist, kujuneb bilansienergia hinnaks ülesreguleerimise hind, millele
süsteemihaldur on neutraalsuskomponendi juurde liitnud.
9.2.2. juhul kui süsteemihaldur on selgitusperioodil teostanud üksnes
allareguleerimist, kujuneb bilansienergia hinnaks allareguleerimise hind, millest
süsteemihaldur on neutraalsuskomponendi maha lahutanud;
9.2.3. juhul kui süsteemihaldur on selgitusperioodil teostanud nii üles- kui ka
allareguleerimist, määratakse bilansienergia hind sõltuvalt Baltikumi summaarse
bilansienergia suunast:
9.2.3.1. kui Baltikumi summaarne bilansienergia on negatiivne, kujuneb bilansienergia
hind vastavalt punktis 9.2.1. toodule;
9.2.3.2. kui Baltikumi summaarne bilansienergia on positiivne, kujuneb bilansienergia
hind vastavalt punktis 9.2.2. toodule;
9.2.4. juhul kui süsteemihaldur ei ole selgitusperioodil reguleerimisenergiat
aktiveerinud, rakendab süsteemihaldur bilansienergia hinna arvutamisel punktis 9.1.1.
kirjeldatud välditud reguleerimisenergia väärtust:
9.2.4.1. kui Baltikumi summaarne bilansienergia on negatiivne, kujuneb bilansienergia
hinnaks madalaima hinnaga ülesreguleerimisepakkumise hind, millele süsteemihaldur
on neutraalsuskomponendi juurde liitnud.
9.2.4.2. kui Baltikumi summaarne bilansienergia on positiivne, kujuneb välditud
4 (5)
reguleerimisenergia väärtuseks kõrgeima hinnaga allareguleerimisepakkumise hind,
millest süsteemihaldur on neutraalsuskomponendi maha lahutanud.
Konkurentsiameti hinnangul on punkti 9 lisamine bilansienergia tüüptingimustesse vajalik,
kuna see tuleneb Määruse artikli 18 lõike 6 punktist k, mille alusel peavad elektrienergia
bilansilepingu tüüptingimused sisaldama Määruse artiklis 55 toodud bilansienergia hinna
arvutamisele kohalduvaid põhimõtteid. Eeltoodud põhimõtete osas toimus ka Baltikumi ühine
avalik konsultatsioon, mis sisaldas bilansienergia hindade arvutamise reegleid vastavalt
Määrusele. Turuosaliste tagasisidest võib järeldada, et esitatud bilansienergia hinna
arvutamisele kohalduvad põhimõtteid on mõistlikud.
4. Kokkuvõte
ELTS § 53 lõike 4 kohaselt kooskõlastab süsteemihaldur Konkurentsiametiga bilansilepingu
tüüptingimused. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole
kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on
ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus
kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis
on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel
ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja)
kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise
viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele
kommetele.
VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega
kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole
lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine
muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab
lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.
Konkurentsiamet on Eleringi poolt 20.10.2021 kooskõlastamiseks esitatud bilansilepingu
tüüptingimuste muudatusettepanekud läbi töötanud. Kooskõlastamiseks esitatud elektrienergia
bilansilepingu tüüptingimuste muudatusettepanekud ei ole vastuolus VÕS § 42 lõike 1 sätetega.
Samuti ei ole kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused vastuolus VÕS § 42 lõike 2 sätetega,
kuna ei kalduta kõrvale seaduse olulistest põhimõtetest.
Kooskõlastamiseks esitatud elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused vastavad ELTS 4.
peatükis ja Vabariigi Valitsuse 05.02.2019. määruse „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“
sätestatud põhimõtetele.
Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et nimetatud tüüptingimused ei piira teise lepingupoole
lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi
5 (5)
saavutamine. Kooskõlastamiseks esitatud bilansilepingu tüüptingimused on süsteemihalduri ja
bilansihalduri õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel
realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 53 lõikele 4 ja § 93 lõike 6 punktile 6
otsustan:
kooskõlastada Elering AS poolt 20.10.2021 Konkurentsiametile esitatud bilansilepingu
tüüptingimused käesoleva otsuse lisas 1 toodud sõnastuses.
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30
päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus
Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Lisa 1: Elering AS elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused
Elering AS
ELEKTRIENERGIA BILANSILEPINGU
TÜÜPTINGIMUSED
1. Üldsätted............................................................................................................................. 2
2. Mõisted ............................................................................................................................... 3
3. Lepingu ese ........................................................................................................................ 4
4. Lepingu kehtivus ................................................................................................................ 4
5. Bilansipiirkonna määramine .............................................................................................. 4
6. Bilansihaldur ...................................................................................................................... 5
7. Bilansi planeerimine ........................................................................................................... 5
8. Bilansi selgitamine ............................................................................................................. 7
9. Bilansienergia hind ............................................................................................................. 8
10. Bilansienergia ost ja müük .............................................................................................. 8
11. Garantiid .......................................................................................................................... 9
12. Süsteemihalduri õigused ja kohustused......................................................................... 10
13. Bilansihalduri õigused ja kohustused ............................................................................ 11
14. Kahju hüvitamine .......................................................................................................... 12
15. Lepingu muutmine ja ülesütlemine ............................................................................... 12
16. Tahteavaldused .............................................................................................................. 13
1. Üldsätted
1.1. Käesolevad “Elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused” (edaspidi:
tüüptingimused) määravad kindlaks Elering AS (edaspidi: süsteemihaldur) õigused ja
kohustused bilansihaldurile süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud
elektrienergia bilansilepingu alusel süsteemivastutuse teenuste osutamisel ning
bilansihalduri õigused ja kohustused elektrienergia bilansilepingu täitmisel;
1.2. Tüüptingimused on elektrienergia bilansilepingu lahutamatuks osaks;
1.3. Bilansihaldurite poolt esitatavad bilansiplaanid ning bilansiplaanide muudatused
esitatakse süsteemihaldurile Kesk-Euroopa suve- või talveajas ehk CE(S)T ajas, välja
arvatud juhul kui süsteemihaldur ei ole määranud teisiti. Kõik ülejäänud
tüüptingimustes toodud tähtajad ja kirjeldatud tegevused on kohalikus ehk EE(S)T
ajas;
1.4. Käesolevate tüüptingimuste mõistes käsitletakse Eesti elektrisüsteemi planeerimise
piirkonda ja bilansienergia hinnapiirkonda tervikuna ühe ja sama piirkonnana;
1.5. Seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv tüüptingimus on tühine.
2. Mõisted
Tüüptingimustes kasutatakse mõisteid õigusaktides sätestatud tähenduses või alljärgnevas
tähenduses:
2.1. Aruandeperiood - üks kalendrikuu;
2.2. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb
süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;
2.3. Bilansienergia hind - on hind, olgu see positiivne, null või negatiivne, mis arvutatakse
iga selgitusperioodi ja ebabilansi suuna kohta;
2.4. Bilansienergia kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia koguse ja
bilansienergia hinna korrutamise teel;
2.5. Bilansiplaan - andmete kogum bilansihalduri bilansipiirkonna planeeritava tarbimise,
tootmise ja määratud tarnete kohta;
2.6. Bilansipiirkond - bilansihaldur ja tema katkematus avatud tarnete ahelas olevad
turuosalised, kelle bilansi selgitamisel võetakse aluseks bilansihalduriga
bilansilepingus kokkulepitud mõõtepunktide mõõteandmed;
2.7. Bilansiteenuse administratiivkulu bilansihaldurile - on tasu, mida süsteemihaldur
rakendab bilansihaldurile süsteemihalduri poolse bilansivastutuse administratiivkulu
katteks;
2.8. Bilansiteenuse kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia
kogumaksumuse ja bilansiteenuse administratiivkulu tasu summana;
2.9. Ebabilanss - bilansihalduri jaoks arvutatud elektrienergia kogus, mis väljendub iga
selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne ja määratud tarne vahel ning samuti
võttes arvesse süsteemihalduri poolt aktiveeritud reguleerimisenergia tarnet vastava
bilansihalduri bilansipiirkonnast;
2.10. Elektrisüsteem - elektri tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad
Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega ja tarbijatega ühendav
võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
2.11. Kauplemisperiood - täistund. Päeva esimene tund on 00.00 kuni 01.00 ja viimane tund
on 23.00 kuni 00.00 vastavalt bilansiplaani esitamise ajatsoonile;
2.12. Leping - bilansihalduri ja süsteemihalduri vahel sõlmitud bilansileping koos kõigi selle
muudatuste, lisade ja lahutamatute osadega, sealhulgas tüüptingimustega;
2.13. Reguleerimisenergia - süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud
reguleerimisreservi või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur
kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse
ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;
2.14. Reguleerimisenergia hind - bilansienergia hinna arvutamisel kasutatav peamine
hinnakomponent nendel selgitusperioodidel, mil Balti süsteemihaldur on
reguleerimisenergiat aktiveerinud;
2.15. Selgitusperiood - täistund ehk üks (1) tund, mille kohta ebabilanss on arvutatud
vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile;
2.16. Välditud reguleerimisenergia väärtus – bilansienergia hinna arvutamisel kasutatav
peamine hinnakomponent nendel selgitusperioodidel, mil Balti süsteemihaldur ei ole
reguleerimisenergiat aktiveerinud;
2.17. Neutraalsuskomponent – bilansienergia hinna arvutamisel kasutatav lisakomponent,
mida süsteemihaldur rakendab finantsneutraalsuse tagamiseks;
3. Lepingu ese
3.1. Lepingu alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt avatud tarnena
igal selgitusperioodil tema ebabilansi katteks vajaliku koguse bilansienergiat;
3.2. Bilansihaldur ei tohi ettekavatsetult bilansienergiat kasutada, mis tähendab et
lepinguga ei ole lubatud etteprognoositav süstemaatiline bilansienergia ost või müük.
4. Lepingu kehtivus
4.1. Leping jõustub pärast lepingu sõlmimist poolte vahel eraldi allkirjastatava aktiga
kokkulepitava kalendrikuu 1. kuupäeva kella 00.00-st tingimusel, et bilansihaldur on
süsteemihaldurile esitanud ja üle kandnud lepingu punktis 11 toodud garantiid ja et
bilansihaldur ei oma ühtegi teist avatud tarnijat peale süsteemihalduri ning
bilansihalduril on olemas oma ülesannete täitmist võimaldavad infosüsteemid.
5. Bilansipiirkonna määramine
5.1. Bilansipiirkonna andmed hallatakse andmevahetusplatvormis;
5.2. Avatud tarne ahela muudatuse korral esitab bilansihaldur andmevahetusplatvormis
avatud tarne lepingu teate, mis peab sisaldama tarneahelasse juurde lisanduva või
eralduva turuosalise nime ja EIC koodi, mõõtepunkti(de) EIC koodi (koode), avatud
tarne lepingu algusaega ja lõppaega. Nimetatud andmed tuleb esitada
andmevahetusplatvormi formaadi kohaselt järgides õigusaktides sätestatud avatud
tarne ahela muudatuse nõudeid;
5.3. Avatud tarne ahela reeglid on määratud elektrituruseaduses ja Vabariigi Valitsuse
26.06.2003 määruses 184 (võrgueeskiri).
6. Bilansihaldur
6.1. Bilansihaldurina tegutsemiseks tuleb ettevõttel sõlmida süsteemihalduriga
elektrienergia bilansileping. Selleks tuleb:
6.1.1. esitada süsteemihalduri üldkontaktile
[email protected] taotlus bilansihaldurina
registreerimiseks;
6.1.2. omada ning edukalt testida bilansihaldusega seotud andmevahetuseks
infotehnoloogilisi lahendusi sellises korras, mis vastavad süsteemihalduri poolt
määratud andmevahetuse nõuetele;
6.1.3. sõlmida süsteemihalduriga andmelao live-keskkonna kasutamiseks lepingu;
6.1.4. tasuda või esitada süsteemihaldurile garantiid vastavalt tüüptingimuste ptk 11;
6.1.5. vastama seadusandluses ning bilansilepingus määratud bilansihaldurina tegutsemise
nõuetele.
7. Bilansi planeerimine
7.1. Bilansi planeerimisele kohalduvad üldnõuded.
7.1.1. Bilansihalduri poolt süsteemihaldurile esitatav bilansiplaan peab sisaldama 0,1 MWh
täpsusega järgmisi andmeid:
7.1.1.1. tootmise detailne plaan, millest on maha arvestatud elektrijaamade omatarve. Eraldi
tuleb näidata:
a. kõikide üle 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ning üle 10 MW nimivõimsusega
tootmisseadmete tootmisplaanid;
b. alla 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ja tootmisseadmete, mille tootmisplaanid
ei kuulu punktide 7.1.1.1.c ning 7.1.1.1.d kohaselt esitatud plaanide koosseisu,
tootmise koondplaan;
c. kõikide alates 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade
tootmisplaanid;
d. alla 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade tootmise
koondplaan eraldi näidatuna.
7.1.1.2. summaarne tarbimine bilansihalduri bilansipiirkonnas;
7.1.1.3. koondandmed bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste ja teiste
bilansihaldurite bilansipiirkondadesse kuuluvate turuosaliste vaheliste määratud
tarnete kohta bilansihaldurite kaupa;
7.1.1.4. koondandmed bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste elektribörsi
määratud tarnete kohta;
7.1.2. Süsteemihaldurile esitatav bilansiplaan esitatakse elektrooniliselt süsteemihalduri
poolt kehtestatud viisil vastavalt lepingule lisatud vormi näidisele;
7.1.3. Süsteemihaldurile esitatav päev-ette ja päevasisesed bilansiplaanid peavad olema
tasakaalus kõikide kauplemisperioodide lõikes. Bilansiplaani päevasisesel
korrigeerimisel, mis on tingitud bilansihalduri portfellis ettenägematul põhjusel
tekkinud prognoositavast ebabilansist, mille mõju kestab kauem kui üks tund võib
bilansihaldur korrigeerida päevasisest bilansiplaani selliselt, et tasakaalus on kõik
kauplemiseks suletud tunnid ning teiste tundide osas ei pea bilansiplaan olema
tasakaalus.
7.2. Nõuded bilansiplaanide esitamisele ja päev-ette kauplemisele.
7.2.1. Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansiplaani järgmise päeva kohta
kauplemisperioodide lõikes iga päev kella 15.30-ks vastavalt punktis 7.1. toodud
andmetele;
7.2.2. Kui süsteemihaldur loeb esitatud bilansiplaani tehniliselt või esitatud andmete tõttu
mitte lubatavaks, siis teavitab ta sellest bilansihaldurit nii kiiresti kui võimalik koos
põhjuse selgitamisega, kuid mitte hiljem kui kella 16.00-ks;
7.2.3. Kui bilansihalduri bilansiplaanis andmed elektribörsi tarnete osas erinevad elektribörsi
korraldaja poolt esitatud andmetest, võtab süsteemihaldur aluseks elektribörsi
korraldaja poolt esitatud andmed;
7.2.4. Kui bilansihaldurid ei jõua omavahelistes määratud tarnetes kokkuleppele, siis
rakendab süsteemihaldur väiksema koguse reeglit ehk võtab aluseks väiksema
väärtuse esitanud bilansihalduri tarne;
7.2.5. Punktis 7.2.2 toodud juhtudel on bilansihaldur kohustatud esitama süsteemihaldurile
korrigeeritud ja vastaspooltega kooskõlastatud uued muudetud bilansiplaani nii kiiresti
kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kella 16.30-ks;
7.2.6. Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile kinnitatud päeva bilansiplaani eelneval päeval:
7.2.6.1. kui punktis 7.2.2 kirjeldatud tegevust ei ole vaja rakendada, siis hiljemalt kella
16.00-ks;
7.2.6.2. kui punktis 7.2.2 kirjeldatud tegevust on vaja rakendada, siis hiljemalt kella 17.00-ks.
7.3. Päevasisene kauplemine ja bilansiplaanide muutmine.
7.3.1. Juhul, kui bilansihaldur või tema avatud tarne ahelas olev turuosaline on kaubelnud
päevasisesel elektribörsil või bilansihaldur soovib muuta bilansiplaanis esitatud
määratud tarneid elektribörsi välise kaubandusega (see tähendab kaubandust teise
bilansiportfelliga) tuleb bilansihalduril esitada vastav bilansiplaani muudatus
süsteemihaldurile mitte hiljem kui kümme (10) minutit peale päevasisese elektribörsi
kauplemise sulgemise aega. Bilansiplaanis peavad sisalduma kõik turutehingud kõigi
antud päeva tundide kohta, mis on tehtud vastava tunni turu sulgumise ajani;
7.3.2. Süsteemihaldur kinnitab vastavalt punktile 7.3.1 esitatud muudatuse(d) bilansiplaanis
üksnes juhul, kui on saanud vastava taotluse ka bilansihaldurilt, kelle bilanssi
muudatus mõjutab või kui on saanud vastavad andmed elektribörsi korraldajalt ning
muudatused on tehniliselt lubatavad;
7.3.3. Kui bilansihalduri poolt esitatud andmed erinevad elektribörsi korraldaja poolt esitatud
andmetest, võtab süsteemihaldur aluseks elektribörsi korraldaja poolt esitatud andmed;
7.3.4. Kui bilansihalduri poolt esitatud andmed erinevad teise bilansihalduri poolt esitatud
andmetest hiljemalt punktis 7.3.1 toodud bilansiplaani esitamise tähtaja saabumisel,
süsteemihaldur muudatust ei kinnita ning bilansiplaaniks loetakse viimane
süsteemihalduri poolt kinnitatud bilansiplaan vastava kauplemisperioodi kohta;
7.3.5. Süsteemihaldur teavitab bilansihaldurit lõplikust korrigeeritud bilansiplaanist
hiljemalt 10 minutit enne kauplemisperioodi algust;
7.3.6. Bilansi korrigeerimise käigus süsteemihalduriga kokkulepitud tarned loetakse bilansi
selgitamisel määratud tarneteks;
7.3.7. Päevasisesel elektribörsil saab tehinguid teha vastavalt elektribörsi korraldaja poolt
määratud reeglitele;
7.3.8. Kui bilansihaldurid soovivad muuta oma määratud tarneid pärast päevasisese
kauplemise sulgemise aega kahepoolse kaubandusena, tuleb bilansihalduritel vastav
tehing teostada omavahelise tehinguna väljaspool süsteemihalduri
bilansiplaneerimise- ja selgitamise korda.
8. Bilansi selgitamine
8.1. Süsteemihaldur on kohustatud selgitama bilansihalduri poolt ostetud või müüdud
bilansienergia koguse 1 kWh täpsusega iga selgitusperioodi kohta;
8.2. Süsteemihaldur arvutab bilansienergia koguse igaks selgitusperioodiks summana
bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest,
summaarsetest määratud tarnetest ning süsteemihalduri ja bilansihalduri
bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel teostatud summaarsetest
reguleerimisenergia tarnetest. Bilansienergia arvutamisel võetakse võrku antud ja
ostetud tarned arvesse “+”-märgiga ning võrgust võetud ja müüdud tarned “-”-
märgiga. Jaotusvõrguettevõtja bilansihalduri mõõdetud tarne kogus arvutatakse
jaotusvõrgu piirimõõtepunktide tarnekoguste summana, millest on lahutatud teiste
bilansihaldurite piirkonnas olevate turuosaliste mõõdetud tarned selle
jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas;
8.3. Süsteemihaldur on kohustatud bilansihaldurile iga selgitusperioodi kohta esitama
aruande (edaspidi: bilansiaruanne), mis sisaldab järgmisi andmeid:
8.3.1. bilansihalduri summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas;
8.3.2. bilansihalduri summaarsed määratud tarned;
8.3.3. reguleerimisenergia tarned süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate
turuosaliste vahel, mis olid aktiveeritud süsteemihalduri tellimusel;
8.3.4. bilansihalduri bilansienergia kogus, mis ei sisalda punktis 8.3.3 toodud juhtudel
reguleerimisenergia tarneid;
8.3.5. bilansienergia ostu – ning müügihind ilma administratiivkulu komponendita ja ostetud
või müüdud bilansienergia kogumaksumus, mis saadakse bilansienergia koguse (punkt
8.3.4) ja selle hinna korrutamise teel;
8.3.6. bilansiteenuse administratiivkulu komponent ja kogumaksumus aruandeperioodil;
8.3.7. eelmistel perioodidel müüdud ning ostetud bilansienergia koguste ja/või hindade
paranduste kohta;
8.4. Esmane bilansi selgitamine toimub kuu lõikes alljärgnevalt:
8.4.1. mõõteandmed mõõtepunktide lõikes on pooltele kättesaadavad
andmevahetusplatvormist;
8.4.2. esmase bilansiaruande jaoks arvestuskuu selgitusperioodide summaarsed mõõdetud
tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas arvutatakse andmevahetusplatvormis iga
järgneva kuu 8. kuupäevaks;
8.4.3. süsteemihaldur esitab bilansihaldurile peale punktis 8.4.2 andmete kättesaamist
esmase kuu bilansiaruande järgmise tööpäeva kell 12:00ks;
8.5. Lõpliku bilansi selgitamiseks:
8.5.1. lõpliku bilansiaruande jaoks summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri
bilansipiirkonnas arvutatakse andmevahetusplatvormis kaks kuud peale arvestuskuud
1.kuupäeval;
8.5.2. süsteemihaldur esitab bilansihaldurile lõpliku bilansiaruande hiljemalt järgmise
tööpäeva jooksul alates punktis 8.5.1 summaarsete mõõdetud tarnete edastust
andmevahetusplatvormis.
8.6. Süsteemihaldur juhindub bilansiteenuse administratiivkulude hinnakomponendi
arvestusel Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud metoodikast.
9. Bilansienergia hind
9.1. Süsteemihaldur kasutab bilansienergia hinna arvutamisel järgnevaid komponente:
reguleerimisenergia hinda või välditud reguleerimisenergia väärtust,
neutraalsuskomponenti ja Baltikumi summaarset bilansienergia suunda.
9.1.1. Süsteemihaldur arvutab välditud reguleerimisenergia väärtuse Baltikumi ühises
pakkumiste nimekirjas saadavaloleva pakkumise põhiselt.
9.1.2. Süsteemihaldur arvutab aruandeperioodi kohta neutraalsuskomponendi, mida
rakendatakse iga selgitusperioodi kohta, summeerides:
9.1.2.1. Baltikumi süsteemivälise avatud tarne, Baltikumi reguleerimisenergia ning Baltikumi
bilansienergia netokulu.
9.1.2.2. Baltikumi bilansienergia absoluutväärtusena, millest on maha arvestatud
ülesreguleerimise tulemusel tekkinud bilansienergia.
9.1.3. Süsteemihaldur arvutab neutraalsuskomponendi, jagades punktis 9.1.2.2. toodud
andmed punktis 9.1.2.1. toodud andmetega.
9.2. Süsteemihaldur arvutab bilansienergia hinna sõltuvalt aktiveeritud
reguleerimisenergiast:
9.2.1. juhul kui süsteemihaldur on selgitusperioodil teostanud üksnes ülesreguleerimist,
kujuneb bilansienergia hinnaks ülesreguleerimise hind, millele süsteemihaldur on
neutraalsuskomponendi juurde liitnud.
9.2.2. juhul kui süsteemihaldur on selgitusperioodil teostanud üksnes allareguleerimist,
kujuneb bilansienergia hinnaks allareguleerimise hind, millest süsteemihaldur on
neutraalsuskomponendi maha lahutanud;
9.2.3. juhul kui süsteemihaldur on selgitusperioodil teostanud nii üles- kui ka
allareguleerimist, määratakse bilansienergia hind sõltuvalt Baltikumi summaarse
bilansienergia suunast:
9.2.3.1. kui Baltikumi summaarne bilansienergia on negatiivne, kujuneb bilansienergia hind
vastavalt punktis 9.2.1. toodule;
9.2.3.2. kui Baltikumi summaarne bilansienergia on positiivne, kujuneb bilansienergia hind
vastavalt punktis 9.2.2. toodule;
9.2.4. juhul kui süsteemihaldur ei ole selgitusperioodil reguleerimisenergiat aktiveerinud,
rakendab süsteemihaldur bilansienergia hinna arvutamisel punktis 9.1.1. kirjeldatud
välditud reguleerimisenergia väärtust:
9.2.4.1. kui Baltikumi summaarne bilansienergia on negatiivne, kujuneb bilansienergia
hinnaks madalaima hinnaga ülesreguleerimisepakkumise hind, millele süsteemihaldur
on neutraalsuskomponendi juurde liitnud.
9.2.4.2. kui Baltikumi summaarne bilansienergia on positiivne, kujuneb välditud
reguleerimisenergia väärtuseks kõrgeima hinnaga allareguleerimisepakkumise hind,
millest süsteemihaldur on neutraalsuskomponendi maha lahutanud.
10. Bilansienergia ost ja müük
10.1. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes
selgitusperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt
esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, negatiivne, siis loetakse,
et süsteemihaldur on sellel selgitusperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat
koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil;
10.2. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes
selgitusperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt
esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, positiivne, siis loetakse,
et bilansihaldur on sellel selgitusperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat
koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil;
10.3. Süsteemihaldur arvutab seaduse alusel koostatud ja avalikustatud metoodika järgi
igaks selgitusperioodiks hinnad nii ostetud kui müüdud bilansienergiale;
10.4. Bilansihaldurile müüdud bilansienergia maksumus saadakse aruandeperioodi kõigis
selgitusperioodides süsteemihalduri poolt bilansihaldurile müüdud bilansienergia
maksumuste summeerimise teel;
10.5. Süsteemihaldurile müüdud bilansienergia maksumus saadakse aruandeperioodi kõigis
selgitusperioodides süsteemihalduri poolt bilansihaldurilt ostetud bilansienergia
maksumuste summeerimise teel.
11. Garantiid
11.1. Bilansihaldur on kohustatud esitama süsteemihaldurile püsi – ja muutgarantiid lepingu
punktis 11 toodud korras;
11.2. Bilansihaldur on kohustatud esitama süsteemihaldurile hiljemalt lepingu jõustumise
päevaks püsigarantiina viimase poolt aktsepteeritava panga garantii summas 31 955
eurot, mis peab kehtima kogu lepingu kehtivuse aja ja vähemalt neli kuud pärast
lepingu lõppemist. Alternatiivina võib kasutada ka deposiiti süsteemihalduri kontol
eelpooltoodud summa ja kehtivusaja tingimustel. Süsteemihaldur ei tagasta
bilansihaldurile püsigarantii summade hoidmise eest pangalt saadud intressitulu;
11.3. Muutgarantiina on bilansihaldur kohustatud kandma süsteemihalduri poolt kirjalikult
teatatud garantiikontole hiljemalt lepingu jõustumise päevaks süsteemihalduri poolt
vastavuses õigusaktidega määratud summas. Bilansihaldur kannab nimetatud
ülekandega seotud kulud;
11.4. Bilansihalduri nõudel vähendab süsteemihaldur garantiikontol olevat muutgarantiid,
kui see on suurem poolteistkordsest eelmisel kuul bilansihalduri poolt
süsteemihaldurilt ostetud bilansienergia eest makstavast summast, millest on maha
lahutatud samal perioodil süsteemihalduri poolt maksmisele kuuluv bilansihaldurilt
ostetud bilansienergia eest makstav summa. Selleks kannab süsteemihaldur
vähendatava summa bilansihalduri kontole viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul
alates vastava teate saamisest. Nimetatud pangaülekande teenustasud kannab
süsteemihaldur;
11.5. Süsteemihalduri nõudel on bilansihaldur kohustatud suurendama garantiikontol olevat
muutgarantiid, kui see on väiksem poolteistkordsest eelmisel kuul bilansihalduri poolt
süsteemihaldurilt ostetud bilansienergia eest makstavast summast, millest on maha
lahutatud samal perioodil süsteemihalduri poolt maksmisele kuuluv bilansihaldurilt
ostetud bilansienergia eest makstav summa. Selleks kannab bilansihaldur täiendava
summa süsteemihalduri garantiikontole viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates
vastava teate saamisest. Nimetatud pangaülekande teenustasud kannab bilansihaldur;
11.6. Süsteemihaldur tagastab bilansihaldurile muutgarantii summade hoidmise eest pangalt
saadud intressitulud. Intressitulude arvutus tehakse üks kord aastas kogu kalendriaasta
eest ja kantakse üle 15. jaanuariks. Kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, siis tehakse
arvestus aasta jooksul tegelikult garantiikontol hoitud aja eest ning tagastatakse pärast
lepingust tulenevate kõigi maksete tasumist.
12. Süsteemihalduri õigused ja kohustused
12.1. Süsteemihaldur on kohustatud:
12.1.1. tagama igal ajahetkel süsteemi varustuskindluse ja bilansi;
12.1.2. korraldama piiriüleseks energiakaubanduseks elektrisüsteemi läbilaskevõimsuste
juhtimise ning avaldama läbilaskevõimsuste juhtimise põhimõtted oma veebilehel;
12.1.3. müüma bilansihaldurile bilansienergiat nendel selgitusperioodidel, mil viimase
bilansipiirkonnas olevate turuosaliste poolt määratud tarnetega ostetud ja võrku antud
elektrienergia koguste summa on väiksem tema bilansipiirkonnas olevate turuosaliste
poolt määratud tarnetega müüdud ja võrgust võetud elektrienergia koguste summast;
12.1.4. ostma bilansihaldurilt bilansienergiat nendel selgitusperioodidel, mil viimase
bilansipiirkonnas olevate turuosaliste poolt määratud tarnetega ostetud ja võrku antud
elektrienergia koguste summa on suurem tema bilansipiirkonnas olevate turuosaliste
poolt määratud tarnetega müüdud ja võrgust võetud elektrienergia koguste summast;
12.1.5. korraldama bilansihalduri bilansi selgitamise ja sellega seotud infovahetuse;
12.1.6. järgima oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust
ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste
võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet;
12.1.7. kasutama bilansienergia hinna kujundamisel võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse
põhimõtet;
12.1.8. hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist saladuses seoses
lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle bilansihalduri kohta teatavaks saanud
mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada viimase huve või mille saladuses
hoidmise vastu bilansihalduril eeldatavalt on või võib olla huvi;
12.1.9. teavitama bilansihaldurit esimesel võimalusel teadaolevatest tehnilistest piirangutest,
mis eeldatavalt võivad mõjutada bilansihalduri planeeritavaid tarneid;
12.1.10. avaldama bilansienergia ostu – ning müügihinnad oma veebilehel selgitusperioodide
lõikes hiljemalt kalendrikuu viiendaks (5) tööpäevaks peale arvestuskuud;
12.1.11. avaldama oma veebilehel Konkurentsiametiga kooskõlastatud „Bilansiteenuse hinna
arvutamise metoodika“, bilansiteenuse administratiivkulude hinnakomponendi ning
bilansiselgituse metoodika, teavitades selles bilansihaldureid vähemalt kolmkümmend
(30) päeva ette;
12.1.12. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks.
12.2. Süsteemihalduril on õigus:
12.2.1. seada piiranguid bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste tarnetele
seaduses ettenähtud juhtudel;
12.2.2. muuta lepingus sätestatud infovahetuse infotehnoloogilisi lahendusi ning nõuda
bilansihaldurilt valmisolekut nimetatud muutusteks süsteemihalduri poolt seatud
tähtajaks, teatades sellest bilansihaldurile kolmkümmend (30) päeva ette.
Bilansihaldurile väga mahukate muudatuste teostamiseks on bilansihalduril õigus
taotleda süsteemihaldurilt täiendavat ajapikendust koos ajapikenduse vajamise
põhjendusega. Juhul kui süsteemihalduri hinnangul on ajapikendus põhjendatud
lepitakse süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel kokku uus tähtaeg infotehnoloogiliste
lahenduste muutmiseks;
12.2.3. ühepoolselt muuta bilansihalduri poolt mittenõuetekohaselt esitatud bilansiplaani ja
viia bilansiplaan tasakaalu vastavalt punktides 7.2.2 ja 7.3.4 toodud põhimõtetele.
13. Bilansihalduri õigused ja kohustused
13.1. Bilansihaldur on kohustatud:
13.1.1. korraldama bilansi selgitamise ja sellega seotud infovahetuse oma piirkonnas;
13.1.2. esitama süsteemihaldurile bilansiplaani, kus toodud määratud tarned on eelnevalt alati
kooskõlastatud tarnete vastaspooltega;
13.1.3. jälgima talle süsteemihalduri poolt edastatud teateid ja piiranguid kogu bilansi
planeerimise ja juhtimise ajal;
13.1.4. sõlmima süsteemihalduriga andmevahetusplatvormi kasutamiseks lepingu;
13.1.5. hoidma oma bilansienergia ostu ning müüki mõistlikes piirides ning mitte kasutama
süsteemihalduri avatud tarnet muuks eesmärgiks, kui oma bilansi prognoosimatute
hälvete katmiseks;
13.1.6. tellima piisavalt võimsust, et toime tulla oma elektrienergia müügi kohustuste
täitmisega oma klientide ees;
13.1.7. informeerima süsteemihaldurit viimase nõudmisel koheselt ebabilansi põhjustest;
13.1.8. alustama süsteemihalduri nõudmisel viivitamatult tegevust oma bilansi
tasakaalustamiseks süsteemihalduri poolt aktsepteeritaval tasemel hiljemalt 2 tunni
jooksul pärast vastava teate saamist, kui bilansihalduri bilanss ei ole süsteemihalduri
hinnangul piisavalt tasakaalus;
13.1.9. varustama süsteemihaldurit kogu vajaliku informatsiooniga, mis on viimasele vajalik
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks süsteemihalduri poolt määratud viisil ja
infokandjal;
13.1.10. haldama andmevahetusplatvormis bilansipiirkonda ning tagama, et avatud tarne ahela
muudatusega on järgitud kõiki õigusaktides sätestatud sellekohaseid nõudeid;
13.1.11. esitama süsteemihaldurile oma piirkonna avatud tarnete koguste kohta andmed
nõuetekohaselt järgides bilansilepingus ja õigusaktides sätestatud sellekohaseid
nõudeid;
13.1.12. uuendama oma infotehnoloogilist riist – ja/või tarkvara omal kulul süsteemihalduri
poolt seatud tähtajaks, kui süsteemihaldur on teavitanud lepingus ettenähtud
infovahetuse infotehnoloogilise lahenduse muutusest mõistliku aja ette ning tegemist
on mõistliku muudatusega;
13.1.13. teavitama lepingu lõpetamise korral oma kliente ning nende võrguettevõtjaid, kelle
avatud tarnijaks ta on, sellest võimalikult kiiresti;
13.1.14. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks.
13.2. Bilansihalduril on õigus saada andmevahetusplatvormist mõõtetulemused nende
mõõtepunktide kohta, millega on ühendatud bilansihalduri bilansipiirkonna
turuosalised.
14. Kahju hüvitamine
14.1. Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või
mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju lepinguga ettenähtud
juhtudel ja korras;
14.2. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele
poolele kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju
olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid;
14.3. Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju
kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 13.2 loetletud dokumentide
saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult
oma motiveeritud vastuväited.
15. Lepingu muutmine ja ülesütlemine
15.1. Lepingut saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel lepingus või
õigusaktides ettenähtud alustel. Süsteemihalduril on õigus ühepoolselt muuta
tüüptingimusi järgides tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks seaduses sätestatud
korda;
15.2. Tüüptingimuste muutmisest teatab süsteemihaldur bilansihaldurile kirjalikult.
Muudetud tüüptingimused avaldab süsteemihaldur oma veebilehel. Süsteemihaldur
kohustub bilansihalduri nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta;
15.3. Mistahes ajahetkel kehtivad süsteemihalduri tüüptingimused on lepingu, sealhulgas
kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste
lahutamatuks osaks, sõltumata nende vahetust lisamisest lepingule;
15.4. Poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingust
tulenevaid kohustusi ning seda rikkumist ei ole heastatud selleks antud mõistliku aja
jooksul. Pool peab teisele poolele lepingu ülesütlemise soovist kirjalikult vähemalt
kolmkümmend (30) päeva ette teatama;
15.5. Bilansihalduril on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest süsteemihaldurile
kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette;
15.6. Pool võib lepingu üles öelda ainult kalendrikuu vahetuse seisuga;
15.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud lepingu kehtetus, kohaldatakse
ka pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad
poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu kehtib
iseäranis sätete kohta, mis määravad poolte vaheliste vaidluste lahendamise, lepingu
sätete tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolte vastutuse ja kahju hüvitamise.
Samuti tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba
tekkinud kohustused, sealhulgas tasuda kõik sisse nõutavaks muutunud või lepingu
kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sisse
nõutavaks muutunud maksed vastavalt lepingule.
16. Tahteavaldused
16.1. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis kõik lepingu täitmisega või lepingust
tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud
tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) loetakse ametlikult ja
kooskõlas lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on antud teisele poolele üle allkirja
vastu või edastatud kirja, faksi, elektronposti või muu elektroonilise kanali (nt
spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus) kaudu saadetud või telefoni teel lepingus
märgitud või teisele poolele kirjalikult teatatud kontaktaadressidel või –numbritel;
16.2. Teade loetakse kätte antuks, kui:
16.2.1. teade on üle antud allkirja vastu;
16.2.2. teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga;
16.2.3. faksi või elektronposti või muu elektroonilise kanali kaudu saadetud lähetus on
registreeritud tehnoloogiliselt;
16.2.4. telefonikõne on salvestatud.
16.3. Kõik tahteavaldused loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui
need on tehtud poole poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt;
16.4. Lepingule allakirjutamisega annavad Pooled nõusoleku bilansivastutusega seotud
kõnede salvestamiseks ning kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud
korralduste või muude bilansihalduri poolt tehtud toimingute tõendamiseks.