dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 8. november 2021
Viit
11-1/21-002-2
Registreeritud
8. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kaupmeeste Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausad kaubandustavad
Sari
11-1 Ebaausate kaubandustavade kirjavahetus
Toimik
11-1
Vastutaja
Kristiina Šesterikov (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Järelevalveosakond)

Failid

  • 📎Konkurentsiameti vastus_Kaupmeeste Liit_08.11.2021.asice215 KB

Sisu (failidest)

Eesti Kaupmeeste Liit Kiriku tn 6 10130, Tallinn 08.11.2021 nr 11-1/21-002-2 Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Konkurentsiameti vastus Eesti Kaupmeeste Liidu küsimustele põllumajandustoodete ja toiduaine tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse tõlgendamise kohta Esitasite Konkurentsiametile 08.10.2021 küsimused 01.11.2021 jõustunud põllumajandustoodete ja toiduaine tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse (edaspidi PTEKS) tõlgendamise kohta. Kuna viidatud seadus mõjutab oluliselt suhteid ostjate ja müüjate vahel toidu tarneahelas, siis leiate, et Teid ootab järgneva aasta jooksul ees ulatuslik lepingute muutmine ning seadusesätete tõlgendamine. Sellest tulenevalt tõite välja, et seaduses ning selle seletuskirjas on mitmeid ebaselgeid kohti ning esitasite Konkurentsiametile, kui PTEKS-i üle järelevalvet tegevale haldusorganile küsimused seaduse tõlgendamise kohta. Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet enda vastused Teie poolt esitatud küsimustele. „§ 1. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja suhtes, kes on asutatud või kelle elukoht on Euroopa Liidus.“ 1. Kas käesolev seadus kohaldub lepingutele, mida EL ostja sõlmib kolmandas riigis tegutseva müüjaga? Näiteks ostes Venemaa viinatehaselt kanget alkoholi? Konkurentsiameti vastus: PTEKS kohaldub ka lepingutele, mille Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsev ostja sõlmib kolmandas riigis tegutseva müüjaga. Seadust kohaldatakse olukorras, kus vähemalt üks tehingu osapool (ostja või müüja), või mõlemad osapooled on asutatud Euroopa Liidus.1 Seega antud näite puhul, kus Euroopa Liidus ning eeldatavalt Eestis tegutsev ostja ostab Venemaa viinatehaselt kanget alkoholi, siis kuuluvad kohaldamisele PTEKS-is sätestatud regulatsioon. 2. Kui rahvusvaheline jaekett ostab läbi Soome, Rootsi, Leedu, Saksamaa või muu riigi mõnda toodet keskselt, aga osa sisseostust tuuakse müügiks Eesti poodidesse, siis kas Eesti õigus kohaldub mingis etapis või tehakse lepingud lähtudes sisseostumaa õigusest? Konkurentsiameti vastus: PTEKS, ega ka direktiiv EL 2019/633 (edaspidi Direktiiv) ei sätesta, millise riigi õigust ostja ja müüja enda lepingulistes suhetes rakendama peavad. Ka PTEKS eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et lepingu suhtes kohaldatava õiguse valik on 1 Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu Seletuskiri. Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c0757e2-9aca-4f4a-9f17- 208fa91fea72/P%C3%B5llumajandustoote%20ja%20toidu%20tarneahelas%20ebaausa%20kaubandustava%20t %C3%B5kestamise%20seadus, lk 5. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 lepingupoolte enda otsustada, kuid oluline on silmas pidada, et olenemata kohaldatavast õigusest tuleb alati kohaldada ka Direktiivi. Lisaks on Euroopa Komisjon selgitanud, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”), kohaselt on lepingupooltel õigus otsustada, millise riigi õigust nende lepinguliste suhete puhul kohaldatakse, ning Direktiiv ei sekku lepingule kohaldatava õiguse valikusse. Siiski ei tähenda see seda, et Direktiivi artikli 3 lõikes 4 sätestatu saaks kõrvale jätta. Komisjon on soovitanud selle kohta vaadata ka „Rooma I” artiklit 9 ja toonud muuhulgas välja, et liikmesriik peab tagama oma riigi õiguses, et vaatamata lepingu suhtes kohaldatava õiguse valikule ei saa pooled kõrvale jätta Direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. „§ 1. (5) Käesolevat seadust kohaldatakse põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja suhtes sõltumata nendevahelisi suhteid reguleeriva lepingu suhtes kohaldatavast õigusest.“ 3. Osades EL liikmesriikides on kehtestatud samasisuline punkt, et kohaldama peab just nende vastavat regulatsiooni. Mida sellisel juhul teha kui ostja ja müüja asukohariigid mõlemad nõuavad, et kohaldataks just nende päritolumaa ebaausate kaubandustavade tõkestamise seadust? Konkurentsiameti vastus: Komisjon on soovitanud vaadata „Rooma I” artiklit 9, mille kohaselt võidakse kohaldada selle riigi õiguse üldist kehtivust omavaid sätteid, kus lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita või on täidetud, niivõrd kuivõrd need üldist kehtivust omavad sätted muudavad lepingu täitmise ebaseaduslikuks. Samas, nagu Te õigesti välja tõite, siis PTEKS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse PTEKS-i sõltumata ostja ja müüja suhteid reguleeriva lepingu suhtes kohaldatavast õigusest ning vastavalt Direktiivi artikkel 5 p-le 1 võib tarnija (ehk müüja) esitada kaebuse kas tarnija või ostja asukoha liikmesriigi nõuete eest vastutavale asutusele, kes on pädev jõustama Direktiivi artiklis 3 sätestatud keelde. Seega, kui müüja on näiteks Eestis ja ostja on Lätis ning lepingu suhtes kohaldatav õigus on poolte vahel kokkulepitult Läti õigus, kuid kui müüja leiab, et ostja kasutab ebaausat kaubandustava, siis ta võib pöörduda ka Eesti Konkurentsiameti poole. Konkurentsiamet kohaldab PTEKS regulatsiooni. Kui nüüd ebaaus kaubandustava on erinevalt reguleeritud Eesti ja Läti seadustes, siis ettevõtjate (eelkõige ostja) õiguskindluse seisukohalt oleks soovituslik, et lähtutakse lepingutes selliselt, et mõlemad regulatsioonid oleksid täidetud. Näiteks kui PTEKS nõuab 30 päevast maksetähtaega kõikide kaupade osas, kuid ostja liikmesriigi ebaausate kaubandustavade seadus lubab kuni 60 päevast tähtaega, siis ostja seisukohast oleks sellisel juhul mõistlik lähtuda PTEKS-is sätestatust. „§ 3. (1) Põllumajandustoode ja toit käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toode või selles lisas nimetamata toode, mis on töödeldud toiduks samas lisas nimetatud toodet kasutades.“ 4. Kas antud seaduse rakendusalasse kuuluvad: a) multš b) loomatoit c) kanep d) potililled? Konkurentsiameti vastus: Euroopa Komisjon on selgitanud, et Euroopa Liidus on aluseks, millest lähtudes määratletakse toode põllumajandustooteks, Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisa. Selles lisas kasutatakse 1958. aasta Brüsseli nomenklatuuri koode. Brüsseli 2 (10) nomenklatuur asendati kombineeritud nomenklatuuriga, mis kehtestati 23. juulil 1987. aastal Nõukogu määrusega 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta2. Selle määruse artiklist 12 tuleneb, et Komisjon võtab igal aastal määruse vormis, kooskõlas artikliga 1 vastu kombineeritud nomenklatuuri (määruse eestikeelses tõlkes koondnomenklatuuri) täieliku variandi. Tooted, mis kvalifitseeruvad põllumajandustoodeteks on ainult need, mis sisalduvad 1958. aastal kohaldatud nomenklatuuris (Brüsseli nomenklatuuris). Koodid võivad olla muutunud, kuid tooted on aja jooksul jäänud samaks. Seega kaaludes, kas koodid on lisas I nimetatud kombineeritud nomenklatuuri koodid, tuleb arvesse võtta, kas koodid on muutunud ja kas toode on nimetatud 1958. aasta Brüsseli nomenklatuuris. Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooniga saab tutvuda veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT ning Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisa abitabel kuni 8-kohalise CN-koodi leidmiseks on kättesaadav veebilehel: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015R1754 . Teie poolt välja toodud loetelust kuuluvad seaduse rakendusalasse: loomatoit (EL-i toimimise lepingu I lisa 23. rühm), kanep (EL-i toimimise lepingu I lisa 57. rühm) ning potililled (EL-i toimimise lepingu I lisa 6. rühm).3 Lisaks juhib Konkurentsiamet tähelepanu asjaolule, et tolliseaduse §-s 21 on sätestatud, et Eesti tollitariifistikku haldab ja selle õigsuse eest vastutab Maksu- ja Tolliamet koostöös riigisiseste meetmete õigsuse eest vastutavate ministeeriumidega. Seega, juhul kui Teil tekib täiendavaid küsimusi Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisa tõlgendamise kohta, siis on alati võimalus pöörduda enda küsimusega ka Maksu- ja Tolliameti poole. „§ 5. (1) Ostjal on keelatud nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga.“ 5. Kas ostja võib toote eest, mis on poes aegunud mitte maksta, kui vastavalt on kokku lepitud? Näiteks uute toodete puhul, mille müügiedu ei osata planeerida, kuid mille jaeketi sortimenti arvamisest on müüja huvitatud. Mittemaksmine ei ole eraldi tasu. Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele võimalikult täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid andmeid (näiteks konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Käesoleval juhul ei ole arusaadav, miks leiate, et nimetatud säte võiks kuuluda PTEKS § 5 lg 1 alla, kui tegemist ei ole isegi tasuga. Samas võib Teie poolt kirjeldatud situatsioon kuuluda PTEKS § 6 lõige 1 punkti 1 reguleerimisealasse. 6. Kas praagi tagastusest loobumise tasu (näiteks puu- ja juurviljade puhul) on seotud toote müügiga ja seega lubatud? Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele võimalikult täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid andmeid (näiteks konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Pretensioonide esitamise küsimusega seonduv on poolte vahel mõistlik lepingus omavahel kokku leppida. Küll aga on oluline tasu lubatavuse puhul hinnata, kelle omandis tooted on. Kas toodete puudused olid olemas juba müüja omandis, või tekkisid puudused (näiteks puu- ja juurviljade puhul) ostja omandis. 7. Kas lubatud on küsida erinevaid boonustasusid (mahuboonus, kasvuboonus jmt)? Tegemist sisuliselt tagantjärele antavate allahindlustega. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01987R2658- 20210101&qid=1634650583114 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015R1754 3 (10) Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele võimalikult täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid andmeid (näiteks konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt d viitab maksetele, mis ei ole seotud konkreetse müügitehinguga. Kui ostja müüb müüja kaupa edasi tarbijatele ja müüja maksab ostjale selle eest boonustasu, siis on tegemist olukorraga, kus müüja sai selle tasu eest midagi vastu. Selline boonus ei kuulu Direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti d kohaldamisalasse. Seega tuleb hinnata, kas müüja saab midagi lisasumma maksmise eest vastu.4 Konkurentsiamet selgitab, et kui Teie poolt välja toodud boonustasu eest saab müüja midagi ostjalt vastu, siis ei ole boonustasu küsimise puhul tegemist ebaausa kaubandustavaga. 8. Kas lubatud on küsida toote tasu sortimenti lisamise eest (kulu, mis tekib kaupmehel kui testitakse ja hinnatakse uusi tooteid ning tehakse erinevad tegevused, et sellised tooted sortimenti võtta) või väljapaneku tasu? Seletuskirjas on antud selgitused antud küsimusele Maaeluministeeriumi poolt, aga need seletused on arusaamatud. Selgitame, et kaupmehel on müüjate poolt pidev surve võtta sortimenti uusi või uuendatud tooteid, samuti pöördub pidevalt uusi tarnijaid oma toodetega, kes soovivad oma kaupu jaekettidele pakkuda. Kas on lubatud küsida toote sortimenti võtmise hindamise eest tasu ka juhul kui hindamise tulemusel toodet sortimenti ei arvata? Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele võimalikult täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid andmeid (näiteks konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Juhul, kui müüja soovib uue toote sortimenti võtmist, siis mõistlik on alustada uue toote sortimendi lisamist lepingueelsete läbirääkimiste teel, kus on võimalik läbi rääkida hinnas ja muudes poolte jaoks olulistes tingimustes. Juhul, kui poolte vahel veel ei ole sõlmitud põllumajandustoote ja toidu ostu- ning müügilepingut, siis puudub poolte vahel PTEKS reguleerimisalasse kuuluv lepinguline suhe, mistõttu sellises olukorras PTEKS-i sätted ei kohaldu. 9. Kui müüjale tundub, et tasude eest ei saa ta piisavalt teenust vastu või ta ei ole sellega rahul, kas müüja võib lugeda antud sätte lepingus tühiseks ja jaekett ei saa tasu nõuda? Kui mingis tasus (mis on seotud toote sortimenti arvamisega, parema nähtavuse tagamisega või toote müügiedu saavutamisega) on lepingus selgesõnaliselt kokku lepitud (nii hinnas kui tegevuse sisus), kas sellisel juhul saab müüja siiski tasu vaidlustada ja väita, et tegemist on tasuga, mis ei ole müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga? Konkurentsiameti vastus: Teie poolt esitatud küsimuse puhul on oluline silmas pidada, et kui boonustasus on ostja ja müüja vahel kokku lepitud nii, et müüjal oli võimalik teha kaalutletud otsus ja kirjeldatud juhul ei ole tegemist ostjapoolse lepingurikkumise olukorraga, siis saab müüja teha ostjale ettepaneku selle kokkuleppe muutmiseks, või lõpetamiseks edasiulatuvalt. Nagu toimub lepingu sõlmimine või muutmine, siis toimub ka lepingu lõpetamine lepingupoolte kokkuleppel (kui lepingus või seaduses ei ole ette nähtud muud alust). Müüjale kohaldub võlaõigusseadus samamoodi nagu ostjalegi, mis väljendub selles, et ka müüja peab käituma ostja suhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Ühepoolse otsustamise võimalikkuse üle otsustades tuleb alati kaaluda, kas see, mille üle otsustatakse, mõjutab ka teise lepingupoole õigusi või kohustusi. Kui vastus on jah, siis tuleb lähtuda lepinguliste suhete üldpõhimõttest, mis on sätestatud võlaõigusseaduses, ehk üldjuhul lahendatakse kõik mõlema lepingupoole õigusi ja kohustusi puudutavad küsimused poolte kokkuleppel. Kui kirjeldatud juhul ei ole tegemist ostjapoolse lepingurikkumise olukorraga, siis saab müüja selles olukorras teha ostjale ettepaneku selle kokkuleppe muutmiseks või lõpetamiseks edasiulatuvalt. Seejuures on oluline silmas 4 Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu Seletuskiri. Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c0757e2-9aca-4f4a-9f17- 208fa91fea72/P%C3%B5llumajandustoote%20ja%20toidu%20tarneahelas%20ebaausa%20kaubandustava%20t %C3%B5kestamise%20seadus, lk 19. 4 (10) pidada, et igal isikul ning ettevõtjal on alati õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtu poole, kui leitakse, et tema õigusi on rikutud. Küll aga oleks mõistlik esitatud küsimuses kirjeldatud olukorra vältimiseks leppida kokku eelnevalt lepingus väga selgelt ning ühemõtteliselt rakendatavates tasudes. Viidatud olukorra puhul tuleks kokku leppida nii hinnas, kui ka tegevuse sisus, et müüjal oleks võimalik teha majanduslikult kaalutletud otsus, mis tähendab, et müüjal on otsuse tegemiseks olemas igakülgne teave. „§ 5. (2) Ostjal on keelatud nõuda müüjalt makseid põllumajandustoote ja toidu raiskumineku või kao eest, kui see raiskuminek või kadu ei ole toimunud müüja süül ning: 1) põllumajandustoote ja toidu raiskuminek või kadu on toimunud ostja ruumides või 2) põllumajandustoote ja toidu omandiõigus on läinud üle ostjale.“ 10. Tavapraktika kiirestiriknevate kaupade (näiteks puu- ja juurviljad, lõikelilled) tarneahelas on leppida kokku kaoprotsent või tasu ebakvaliteetse kauba mittetagastamise eest. Kuna on teada, et mingi osa toodangust läheb alati hukka/kaotsi (näiteks kahjustub transpordil), on tavapraktika leppida ette kokku konkreetne kaoprotsent ja/või võtta tasu selle eest, et riknenud kaupa ei tagastata (jaekett ise tegeleb riknenud kauba käitlemise ja utiliseerimisega), et hoida kokku administreerimis- ja tõestamiskulusid mõlema lepingupartneri jaoks. Kas kaoprotsendi ja tagastamisest loobumise tasud on endiselt lubatud? Selgitame, et kaoprotsendi nõudmisel/maksmisel lähtutakse üldjuhul ette kokku lepitud protsendist (raamlepingus fikseeritakse kaoprotsent lähtudes kauba spetsiifikast ning varasemast kogemusest antud müüja ja kauba kao osas) mitte konkreetsest juhtumist (iga konkreetse tarne kao tegelikust suurusest ja süüst). Konkurentsiameti vastus: Keelatud on nii nõuda, kui ka kokku leppida, et ostja tohib müüjalt nõuda tasu, kui müüja toode on raisku läinud või kadunud ostja ruumides ja raiskuminek või kadu ei ole toimunud müüja süül. Samuti ei tohi ostja nõuda tasu, kui müüja toode on raisku läinud või kadunud, kui raiskuminek või kadu ei ole toimunud müüja süül ja kui tarnija toote omandiõigus on ostjale üle läinud. Kui ühes eelnevalt kirjeldatud olukorras nõuab ostja müüjalt hüvitist või soovib selles kokku leppida, siis on see keelatud ebaaus kaubandustava PTEKS § 5 lg 2 kohaselt. VÕS §-i 104 kohaselt vastutab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormideks selles seaduses on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Viidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Viidatud paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel ning kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades ja tegevuses, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. Kooskõlas VÕS-i §-ga 104 on nimetatud direktiivis kasutatava „hooletuse või süü asemel” kasutatud üksnes „süüd”, kuna hooletus on üks süü liike ning eelnõuga ei kitsendata teiste süü liikide kasutamist. Seega keelab nimetatud säte igasuguse nõude esitamise müüjale, kes ei ole süüdi kauba raiskuminekus või kaos. Näiteks juhul, kui pakendis on vähem kaupa ehk võib eeldada müüja süüd ja vastutust, siis tuleb endiselt lähtuda lepingust ja VÕS-is sätestatud nõuetest. Lepingulise kohustuse mittekohase täitmise puhul rakendatakse VÕS-is sätestatud meetmeid. Sellest tulenevalt on pretensiooni esitamise ajas mõistlik poolte vahel lepingus kokku leppida. 5 (10) 11. Uusi tooteid sortimenti võttes on tavapärane kokkulepe, et kui toode ei müü, maksab tootja kao kinni ostja jaoks. Kas selline praktika on endiselt lubatud või nüüdsest keelatud? Konkurentsiameti vastus: Antud küsimuse puhul on ametile esitatud vastamiseks liiga vähe teavet (kuidas on lepingus kokkulepitud nt omandiõiguse üleminek jne), kuid nagu eelmise vastuse puhul, on oluline arvestada PTEKS § 5 lg-s 2 sätestatut. „§ 5. (3) Ostjal on keelatud keelduda põllumajandustoote ja toidu ostmisest kui oma lepingulisest kohustusest nii lühikese etteteatamisajaga, mille puhul ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse.“ 12. Muu turustusvõimaluse olemasolu sõltub tootest, hooajaliste toodete puhul hooajast, müüja agarusest, müüja koostöösuhete kvaliteedist, kokkulepetest teiste klientidega ja müügivõrgustiku ulatusest. Ostjal ei ole seda infot, mistõttu on raske hinnata, kui lihtne või kerge on müüjale alternatiivsete turustusvõimaluste leidmine. Palume anda riigipoolseid juhtnööre ja piire, mille alusel ostja saaks mõistlikult eeldada müüja võimalusi. Konkurentsiameti vastus: Ostja saab lähtuda üksnes objektiivsetest asjaoludest, milleks eelkõige on toode ja selle säilivusaeg.5 13. Kas üks lahendus oleks lepingus kokku leppida, kui pika etteteatamistähtaja jooksul teatud toodete tellimusi saab tühistada? Konkurentsiameti vastus: Teie poolt välja toodud lahendus on Konkurentsiameti hinnangul mõistlik. Selliselt olukorra lahendamine muudab tingimused üheselt selgeks kõigile osapooltele ning vähendab kindlasti hilisemaid võimalikke vaidlusi osapoolte vahel. Samas, on ka siin oluline lähtuda objektiivsetest asjaoludest, milleks on eelkõige toode ning selle säilivusaeg. „§ 5. (4) Ostjal on keelatud ühepoolselt muuta neid põllumajandustoote ja toidu müügilepingu tingimusi, mis on seotud nimetatud toodete tarne või kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste või hindadega või ostja pakutava või osutatava põllumajandustoote ja toidu müügiga otseselt seotud teenusega.“ 14. Kas lepingusse on lubatud lisada punkt, et kaupluse sulgemisel müüja sinna kaupa ei too? Konkurentsiameti vastus: Juhul, kui Ostja jaoks on sellise punkti fikseerimine lepingus oluline, siis selle lisamine on poolte kokku leppel kindlasti võimalik ja mõistlik. Samas tuleb silmas pidada, et müüja jaoks peavad olema üheselt arusaadavad tingimused, millistel aegadel tooteid tarnida ning ostja peab kokkulepitud ajal tagama, et müüjal on võimalik kaupa ostjale tarnida. Sealhulgas oleks mõistlik lepingusse kirjalikult sellisel juhul ka märkida, millised on poe lahtiolekuajad, et müüjal oleks võimalik vastavate aegadega arvestada. Juhul kui poolte vahel ei ole kokku lepitud poe lahtioleku ajas, mille jooksul on müüjal võimalik ostjale kaupa tarnida, siis on tegemist ostjapoolse lepingurikkumisega, kuna ostja ei täida enda lepingujärgset kohustust, ehk ei võta kokku lepitud kohas kaupa vastu. Lepingu muutmise korral on oluline silmas pidada ka piisavalt pika etteteatamisetähtaja andmist müüjale, et müüjal oleks võimalik 5 Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu Seletuskiri. Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c0757e2-9aca-4f4a-9f17- 208fa91fea72/P%C3%B5llumajandustoote%20ja%20toidu%20tarneahelas%20ebaausa%20kaubandustava%20t %C3%B5kestamise%20seadus, lk 17-22. 6 (10) enda majandustegevust korraldada, et tagada kauba tarnimine poolte vahel kokku lepitud ajal, mille osas ostja lepingut soovib muuta. 15. Poodide tellimused on sageli lepingus kokku lepitud iganädalastena või mingi regulaarsusega. Kui kauplus tellib tavapäraselt N koguse toodet ja müüja ei ole nõus tarnekogust vähendama, siis kas ostja on sunnitud kogust N edasi ostma kuni lepingu lõppemiseni? Isegi kui antud toodet maha müüa ei õnnestu? Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele võimalikult täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid andmeid (näiteks konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Järgnev vastus on hüpoteetiline, tutvumata seejuures konkreetse lepingu ning selle sisuga. Juhul, kui näiteks nõudlus toote või kauba järele on vähenenud, mistõttu on ostjal soov tootemahtusid vähendada, siis on tegemist mõjuva põhjusena võlaõigusseaduse tähenduses, mis annab ostjale õiguse leping erakorraliselt VÕS § 196 lg 1 tähenduses üles öelda. Seega ei ole mõjuva põhjuse olemasolul ostjal kohustust tooteid teatud koguses ja mahus edasi osta kuni lepingu lõppemiseni. „§ 6. (4) Kui põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja on kokku leppinud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4‒6 nimetatud tasu maksmises ja ostja esitab müüjale sellekohase nõude, esitab ta lisaks lõikes 3 nimetatud teabele müüjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ka hinnangulised kulud ja nende kulude põhjenduse.“ 16. Palume täpsustada kui detailselt on vaja kulud lahti kirjutada. Kas piisab sellest kui müüja sellekohasel nõudel esitada kulude hinnanguline suurus ning selgitus, mida antud kulude eest tehakse (näiteks – toote esitlemine jaeketi kliendilehes, reklaam kodulehel, eriväljapanek vmt). Kas turunduskulude üheks osaks võib olla ka nn üldine turunduse kulu, mis tehakse jaeketi poolt (keti üldise tuntuse ja külastatavuse tõstmiseks) ja mis ei ole otseselt seotud konkreetse kaubaartikliga, kuid siiski läbi külastatavuse tõusu, teenib ka iga tootja/müüja huve? Ehk, et kui Müüja on nõus sellise kulu katmisega ja see on kokku lepitud, kas see on lubatud? Konkurentsiameti vastus: Viidatud seadusesätte mõte on, et müüjal oleks võimalik hinnata, mida ta kokku lepitava summa eest vastu saab, ehk põhjendatus peaks sisaldama teavet, mis aitaks müüjal jõuda otsusele, kas sõlmida ostjaga leping või mitte. Euroopa Komisjon on kulude märkimise üksikasjalikkuse kohta märkinud, et nendest peaksid selguma kulu kujunemise osad, näiteks standardkulud ning ka see, kas kulud sisaldavad administreerimise kulusid või mitte. Seega, kui müüja on nõus Teie poolt viidatud turunduskulu katmisega, siis on sellise kulu kokku leppimine lubatud, kuna ka nn üldine turunduse kulu aitab meelitada kliente kauplusesse, mis aitab omakorda kaasa müüja kauba jõudmise suurema hulga tarbijateni. Küll aga peab kulu suurus olema müüja jaoks põhjendatud ning arusaadav 17. Juhul kui pooled on raamlepinguga kokku leppinud aastase turundusfondi suuruse (st eeldatava turunduskulude suuruse), müüja kohustus sellises ulatuses turundusse aasta jooksul ostjaga koostöös panustada, samuti see, mida selle raha eest plaanitakse aasta jooksul teha. Kui aasta jooksul müüja siiski seda kokkulepet ei täida (näiteks ühtegi kampaaniaase oma tooteid/materjale ei paku, mingit turundustegevust läbi ostja ei telli) siis kas on õigus kokkulepitud summa siiski Müüjalt leppetrahvina sisse nõuda kui see on selliselt ka lepingus sätestatud st Müüjale ette teada? Sel juhul Müüja selle tasu eest otseselt midagi ei saa, kuid see on tema enda valik st ta otsustab kokkulepet mitte täita. Konkurentsiameti vastus: Pooled peavad lepingulises suhtes lähtuma võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Poolte vahel 7 (10) sõlmitud lepingus peab leppetrahvi nõudmise korral olema leppetrahviga seonduv üheselt ning arusaadavalt fikseeritud ning müüja jaoks peab leppetrahvi suurus ning leppetrahvi realiseerumine olema arusaadav enne lepingu sõlmimist. Juhul, kui realiseerub Teie poolt kirjeldatud olukord, kus müüja enda poolset lepingulist kohustust ostja ees ei täida, siis juhul, kui lepingus on leppetrahvi maksmise kohustus ette nähtud, siis on ostjal õigus seda müüjalt nõuda. Küll aga on leppetrahvi nõudmisel oluline silmas pidada võlaõigusseaduses leppetrahviga seonduvat ning juhul kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, siis VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Sealjuures arvestades kohustuse täitmise ulatust tema poolt ning teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 18. Kas müüjal on õigus ostjalt nõuda tegelike kulude tõendamist st kuludokumentide alusel müüjale täpsete kulunud summade tõendamist, tagantjärele? Kui jah, siis kas ka ärisaladust sisaldavaid andmeid (nt kolmanda osapoole pakutav tunnihind ostjale, tehtavad materjalisoodustused) peab avaldama? Kuidas neid kajastada kui neid avaldama ei pea? Konkurentsiameti vastus: Kulud tuleb ostja poolt müüjale välja tuua selliselt, et müüjal oleks võimalik aru saada, mille eest ning kui palju ta maksma peab, ehk millest kujuneb üldsumma ning mis on kulu kujunemise osad. Samas on oluline silmas pidada ka ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduses sätestatut. Juhul, kui kolmanda osapoole tunnihind ostjale ning tehtavad materjalisoodustused ei ole kogumis või üksikosades üldteada, või kergesti kättesaadav selle ringkonna isikutele, kes tavaliselt sellise teabega tegelevad, siis on tegemist ärisaladusega EKTÄKS § 5 lg 1 punkti 1 tähenduses ja see informatsioon avaldamisele ei kuulu. Küll aga võiks sellisel juhul müüja soovi korral kulude tõendamise nõudmise korral näidata ära kulud näiteks ligikaudsete suurusjärkudena või protsentidena, mis ei anna selgesõnaliselt edasi informatsiooni kolmanda osapoolega sõlmitud lepingu tingimustest. „§ 16. (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügileping viiakse käesoleva seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul selle Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates. Käesoleva seadusega kooskõlla viimata müügileping või selle tingimus, mis on käesoleva seadusega vastuolus, on tühine.“ 19. Palume täpsustada, mis kuupäevaks peavad antud seaduse nõuded olema üle kantud: a. uutesse lepingutesse b. olemasolevatesse lepingutesse. Konkurentsiameti vastus: Uutesse lepingutesse peavad seaduse nõuded olema üle kantud seaduse jõustumisest alates, ehk 1. novembriks 2021. Mis puudutab olemasolevaid lepinguid, siis Direktiivi kohaselt algab 12 kuu pikkune tähtaeg olemasolevate müügilepingute kooskõlla viimiseks kulgema ülevõtmise meetmete avaldamiskuupäevast, ehk liikmesriigi õigusakti tegelikust õigusakti avaldamise kuupäevast. Eestis on selleks kuupäevaks 21.09.2021, ehk kui PTEKS avaldati Riigi Teatajas. Seega tuleb enne PTEKS- i jõustumist sõlmitud müügilepingud viia seadusega kooskõlla hiljemalt 21. septembriks 2022. 20. Kas 12 kuu vältel ehk kuni 1.11.2022 kehtivad veel vanad (seaduse jõustumise ajaks juba sõlmitud) lepingud sh 30-päevane maksetähtaeg? Või muutuvad vanades lepingutes perioodil 1.11.2021-1.11.2022 automaatselt mõned sätted automaatselt tühisteks? Näiteks kas 30-päevast maksetähtaega peab hakkama rakendama alates 1.11.2021.a. olenemata sellest, et lepingus on hetkel sätestatud näiteks 35 päevane maksetähtaeg või rakendub see hetkest kui lepingus on muudatus tehtud ja algusaeg kokku lepitud (hiljemalt 12 kuu möödumisel seaduse Riigi Teatajas avaldamisest)? 8 (10) Konkurentsiameti vastus: Kuni 21. september 2022 võivad kehtida enne seaduse jõustumist (01. november 2021) sõlmitud lepingud, milles võib sisaldada Teie poolt küsimuses näitena toodud 30 päevasest maksetähtajast pikem maksetähtaeg. Seadus ei näe ette sätteid, mis muudaks lepingut automaatselt. Seega ei muutu sellest tulenevalt ka kuni 21.09.2022 kehtivates lepingutes sätted automaatselt tühiseks. Küll aga toob amet välja, et Riigikogu menetluse käigus tehtud eelnõu § 16 lõike 1 muudatusettepaneku seletuskirjas on selgitatud, et lepingu muudatusi on võimalik jõustada varem kui seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja lõppemisest arvates, st juba enne 21. septembrit 2022. Muuhulgas on lisaks selgitatud, et kui seaduse Riigi Teatajas avaldamise kuupäev satub kuu keskele, millega on käesoleval juhul ka tegemist, siis ei tähenda see, et ettevõtjad peavad oma lepingute muutmisega ootama hilisema võimaliku kuupäevani, ehk 21. septembrini 2022. Lepingute muutmisega kaasnevad muudatused ettevõtjate raamatupidamises (näiteks muutuvad maksetähtajad ja nende arvestus) ning raamatupidamises toimub arvestus üldjuhul kuude kaupa. Seetõttu tooks lepingute muutmine kuu keskel kaasa vajaduse pidada ühes kuus kahte erinevat arvestust, mis ei oleks ettevõtjate jaoks otstarbekas. Seetõttu ei pea ostjad ja müüjad muudetava sätte kohaselt viimase kuupäevani ootama, vaid lähtuda tuleks ettevõtjale mõistlikumast ning mugavamast lahendusest, kui raamatupidamislikult on muudatuste tegemine kuu alguse seisuga (või ka aasta või poolaasta seisuga) parem, siis saavad ettevõtjad valida enda jaoks muudatuste tegemiseks sobivaima aja. Küll aga tuleb loomulikult lepingu muudatused ja nende jõustumise aeg seaduses ettenähtud tähtaja piirides poolte vahel kokku leppida. 21. Kas praegu kehtiva lepingu muutmisel peale 01.11.2021.a., mis ei vasta seaduses sätestatud tingimustele peab mistahes muudatuse korral koheselt 100% seaduse nõuetega kooskõlla viima või võib lepingutes muudatusi teha ka ositi, näiteks viies esmalt sisse muud nõuded ja seejärel 30-päevase maksetähtaja hilisemas etapis? Näiteks kui lepingus muudetakse toote hinda kokkuleppel (näiteks tõstetakse hinda müüja algatusel), siis kas ostjal on kohustus muuta koheselt ka kogu muud lepingut, sealhulgas maksetähtaega? Konkurentsiameti vastus: Tähtaeg 01.11.2021 puudutab üksnes uusi, ehk sellest kuupäevast sõlmitavaid lepinguid osapoolte vahel. Mis puudutavad enne 1. novembrit 2021 sõlmitud lepinguid ning nende muutmist, siis vastas amet sellele pikemalt eelmise küsimuse vastuses. Seega on kuni 21.09.2022 võimalik ettevõtjatel lepinguid muuta ning PTEKS-iga kooskõlla viia neile sobival ajal ja viisil. Oluline on lepingutingimuste muutmise puhul silmas pidada siiski ka võlaõigusseadusest tulenevaid põhimõtteid ning ka müüja peab lepingu osalise muutmisega nõus olema. 22. Kui ostja sõlmib müüjaga 2021 aasta detsembris lepingu, kus maksetähtaeg on 35 päeva, siis kas antud säte on tühine või on kogu uus leping tühine? Kui ainult antud säte on tühine, siis kas leping kehtib muus osas edasi, aga maksetähtaeg on automaatselt 30 päeva, kuigi lepingus on sätestatud teisiti? Konkurentsiameti vastus: PTEKS § 19 kohaselt jõustub seadus 01.11.2021 ning sellest kuupäevast alates sõlmitud lepingud peavad olema PTEKS-is sätestatud nõuetega kooskõlas. Juhul, kui leping hõlmab tingimust, mis on seadusega vastuolus, siis tuleb vastavat lepingut hinnata tervikuna. Tühine võib olla kogu leping näiteks juhul, kui tegemist oli ühekordse tehinguga, mille puhul määrati, või lepiti kokku maksetähtaeg, mis on pikem kui 30 päeva tarnepäevast arvates. Samas näiteks pikaajalise lepingu puhul, mille maksetähtaja arvestamisel võetakse aluseks tarneperiood, või ka seaduse reguleerimisala hulka mitte kuuluvate kaupadega seotud lepingute puhul, on tehingu tingimuste hulgast võimalik kõrvale jätta vaid osa, ehk säte, mis sisaldab seadusega vastuolus olevat maksetähtaega, ülejäänud osas leping kehtib. Seda kinnitab ka tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Samas on siiski kasulik leping võimalikult kiiresti seadusega kooskõlla viia, kuna seadusega vastuolus 9 (10) oleva sätte olemasolu lepingus tähendab seaduses sätestatud maksetähtajaga seotud ebaausa kaubandustava keelu rikkumist, mille eest on ette nähtud väärteokaristus. Väärteokaristuse määramisel võetakse muuhulgas arvesse ka rikkumise kestust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1034 lg 3 kohaselt juhul, kui vastastikune leping on tühine, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma, või selle väärtuse hüvitama samaaegselt, kohaldades vastavalt selle seaduse §-s 111 sätestatut. VÕS § 111 lõike 3 kohaselt aga ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik, või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega tulenevalt eeltoodust, juhul kui müüja on oma lepingujärgsed kohustused ostja ees täitnud, ei saa ostja omapoolsest kohustuse täitmisest, ehk kauba vastuvõtmisest või selle eest tasumisest keelduda ning samuti ei saa müüja nõuda ostjale üleantud kauba endale tagastamist. „§ 16. (2) Kui ostja soovib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu käesoleva seadusega kooskõlla viia, teeb ta müüjale lepingu muutmiseks ettepaneku ja annab müüjale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui müüja tähtaja jooksul oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.“ 23. Seadus mingil põhjusel keskendub vaid lepingu kooskõlla viimisele ostja soovil ja ei anna mingit juhist selle kohta kui müüja pöördub ostja poole lepingu muutmise sooviga. Kas ka müüjal on õigust algatada lepingu antud seadusega kooskõlla viimiseks? Kuidas sel juhul on ette nähtud lepingu muutmise protsess? Konkurentsiameti vastus: Tulenevalt VÕS § 13 lg-st 1 toimub lepingu muutmine poolte kokkuleppel. Seega on võimalik kokkuleppe sõlmimist algatada mõlemal osapoolel, ehk nii ostjal kui ka müüjal. PTEKS § 16 lg 1 annab hiliseima võimaliku tähtaja nõuetele mittevastavate lepingute seadusega kooskõlla viimiseks ning selle nõude täitmise peab tagama ostja. Lepingu muutmise protsess toimub tavapärases võlaõigusseaduses ette nähtud korras, järgides võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid. 24. Kui müüja pöördub ise ostja poole sooviga leping käesoleva seadusega kooskõlla viia, kas ostjal on õigus teha müüjale ettepanek tulla läbirääkimiste juurde mõne aja pärast? Vastavalt ostja enda planeeritud protsessile? Konkurentsiameti vastus: Kuna lepingu muutmine toimub poolte kokkuleppel, siis on võimalik poolte kokkuleppel tulla läbirääkimiste juurde mõne aja pärast tagasi, kuid silmas peab pidama, et enne 01.11.2021 sõlmitud lepingud, ehk PTEKS-is sätestatud nõuetele mittevastavad lepingud, peavad olema seadusega kooskõlla viidud hiljemalt 21.09.2022. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja 10 (10)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel