Eesti Kaupmeeste Liit
Kiriku tn 6
10130, Tallinn
08.11.2021 nr 11-1/21-002-2
Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressile
[email protected]
Konkurentsiameti vastus Eesti Kaupmeeste Liidu küsimustele põllumajandustoodete ja
toiduaine tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse tõlgendamise kohta
Esitasite Konkurentsiametile 08.10.2021 küsimused 01.11.2021 jõustunud
põllumajandustoodete ja toiduaine tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse
(edaspidi PTEKS) tõlgendamise kohta. Kuna viidatud seadus mõjutab oluliselt suhteid ostjate
ja müüjate vahel toidu tarneahelas, siis leiate, et Teid ootab järgneva aasta jooksul ees ulatuslik
lepingute muutmine ning seadusesätete tõlgendamine. Sellest tulenevalt tõite välja, et seaduses
ning selle seletuskirjas on mitmeid ebaselgeid kohti ning esitasite Konkurentsiametile, kui
PTEKS-i üle järelevalvet tegevale haldusorganile küsimused seaduse tõlgendamise kohta.
Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet enda vastused Teie poolt esitatud küsimustele.
„§ 1. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja
suhtes, kes on asutatud või kelle elukoht on Euroopa Liidus.“
1. Kas käesolev seadus kohaldub lepingutele, mida EL ostja sõlmib kolmandas riigis
tegutseva müüjaga? Näiteks ostes Venemaa viinatehaselt kanget alkoholi?
Konkurentsiameti vastus: PTEKS kohaldub ka lepingutele, mille Euroopa Liidu
liikmesriigis tegutsev ostja sõlmib kolmandas riigis tegutseva müüjaga. Seadust
kohaldatakse olukorras, kus vähemalt üks tehingu osapool (ostja või müüja), või mõlemad
osapooled on asutatud Euroopa Liidus.1 Seega antud näite puhul, kus Euroopa Liidus ning
eeldatavalt Eestis tegutsev ostja ostab Venemaa viinatehaselt kanget alkoholi, siis kuuluvad
kohaldamisele PTEKS-is sätestatud regulatsioon.
2. Kui rahvusvaheline jaekett ostab läbi Soome, Rootsi, Leedu, Saksamaa või muu riigi
mõnda toodet keskselt, aga osa sisseostust tuuakse müügiks Eesti poodidesse, siis kas
Eesti õigus kohaldub mingis etapis või tehakse lepingud lähtudes sisseostumaa
õigusest?
Konkurentsiameti vastus: PTEKS, ega ka direktiiv EL 2019/633 (edaspidi Direktiiv) ei
sätesta, millise riigi õigust ostja ja müüja enda lepingulistes suhetes rakendama peavad. Ka
PTEKS eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et lepingu suhtes kohaldatava õiguse valik on
1
Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu
Seletuskiri. Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c0757e2-9aca-4f4a-9f17-
208fa91fea72/P%C3%B5llumajandustoote%20ja%20toidu%20tarneahelas%20ebaausa%20kaubandustava%20t
%C3%B5kestamise%20seadus, lk 5.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
lepingupoolte enda otsustada, kuid oluline on silmas pidada, et olenemata kohaldatavast
õigusest tuleb alati kohaldada ka Direktiivi.
Lisaks on Euroopa Komisjon selgitanud, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ)
nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta
(„Rooma I”), kohaselt on lepingupooltel õigus otsustada, millise riigi õigust nende
lepinguliste suhete puhul kohaldatakse, ning Direktiiv ei sekku lepingule kohaldatava
õiguse valikusse. Siiski ei tähenda see seda, et Direktiivi artikli 3 lõikes 4 sätestatu saaks
kõrvale jätta. Komisjon on soovitanud selle kohta vaadata ka „Rooma I” artiklit 9 ja toonud
muuhulgas välja, et liikmesriik peab tagama oma riigi õiguses, et vaatamata lepingu suhtes
kohaldatava õiguse valikule ei saa pooled kõrvale jätta Direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2
sätestatut.
„§ 1. (5) Käesolevat seadust kohaldatakse põllumajandustoote ja toidu ostja ning
müüja suhtes sõltumata nendevahelisi suhteid reguleeriva lepingu suhtes
kohaldatavast õigusest.“
3. Osades EL liikmesriikides on kehtestatud samasisuline punkt, et kohaldama peab just
nende vastavat regulatsiooni. Mida sellisel juhul teha kui ostja ja müüja asukohariigid
mõlemad nõuavad, et kohaldataks just nende päritolumaa ebaausate kaubandustavade
tõkestamise seadust?
Konkurentsiameti vastus: Komisjon on soovitanud vaadata „Rooma I” artiklit 9, mille
kohaselt võidakse kohaldada selle riigi õiguse üldist kehtivust omavaid sätteid, kus
lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita või on täidetud, niivõrd kuivõrd need üldist
kehtivust omavad sätted muudavad lepingu täitmise ebaseaduslikuks. Samas, nagu Te
õigesti välja tõite, siis PTEKS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse PTEKS-i sõltumata ostja ja
müüja suhteid reguleeriva lepingu suhtes kohaldatavast õigusest ning vastavalt Direktiivi
artikkel 5 p-le 1 võib tarnija (ehk müüja) esitada kaebuse kas tarnija või ostja asukoha
liikmesriigi nõuete eest vastutavale asutusele, kes on pädev jõustama Direktiivi artiklis 3
sätestatud keelde. Seega, kui müüja on näiteks Eestis ja ostja on Lätis ning lepingu suhtes
kohaldatav õigus on poolte vahel kokkulepitult Läti õigus, kuid kui müüja leiab, et ostja
kasutab ebaausat kaubandustava, siis ta võib pöörduda ka Eesti Konkurentsiameti poole.
Konkurentsiamet kohaldab PTEKS regulatsiooni. Kui nüüd ebaaus kaubandustava on
erinevalt reguleeritud Eesti ja Läti seadustes, siis ettevõtjate (eelkõige ostja) õiguskindluse
seisukohalt oleks soovituslik, et lähtutakse lepingutes selliselt, et mõlemad regulatsioonid
oleksid täidetud. Näiteks kui PTEKS nõuab 30 päevast maksetähtaega kõikide kaupade
osas, kuid ostja liikmesriigi ebaausate kaubandustavade seadus lubab kuni 60 päevast
tähtaega, siis ostja seisukohast oleks sellisel juhul mõistlik lähtuda PTEKS-is sätestatust.
„§ 3. (1) Põllumajandustoode ja toit käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu
toimimise lepingu I lisas nimetatud toode või selles lisas nimetamata toode, mis on
töödeldud toiduks samas lisas nimetatud toodet kasutades.“
4. Kas antud seaduse rakendusalasse kuuluvad:
a) multš
b) loomatoit
c) kanep
d) potililled?
Konkurentsiameti vastus: Euroopa Komisjon on selgitanud, et Euroopa Liidus on aluseks,
millest lähtudes määratletakse toode põllumajandustooteks, Euroopa Liidu toimimise
lepingu I lisa. Selles lisas kasutatakse 1958. aasta Brüsseli nomenklatuuri koode. Brüsseli
2 (10)
nomenklatuur asendati kombineeritud nomenklatuuriga, mis kehtestati 23. juulil 1987.
aastal Nõukogu määrusega 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise
tollitariifistiku kohta2. Selle määruse artiklist 12 tuleneb, et Komisjon võtab igal aastal
määruse vormis, kooskõlas artikliga 1 vastu kombineeritud nomenklatuuri (määruse
eestikeelses tõlkes koondnomenklatuuri) täieliku variandi. Tooted, mis kvalifitseeruvad
põllumajandustoodeteks on ainult need, mis sisalduvad 1958. aastal kohaldatud
nomenklatuuris (Brüsseli nomenklatuuris). Koodid võivad olla muutunud, kuid tooted on
aja jooksul jäänud samaks. Seega kaaludes, kas koodid on lisas I nimetatud kombineeritud
nomenklatuuri koodid, tuleb arvesse võtta, kas koodid on muutunud ja kas toode on
nimetatud 1958. aasta Brüsseli nomenklatuuris.
Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud
versiooniga saab tutvuda veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT ning Euroopa Liidu toimimise lepingu I
lisa abitabel kuni 8-kohalise CN-koodi leidmiseks on kättesaadav veebilehel: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015R1754 .
Teie poolt välja toodud loetelust kuuluvad seaduse rakendusalasse: loomatoit (EL-i
toimimise lepingu I lisa 23. rühm), kanep (EL-i toimimise lepingu I lisa 57. rühm) ning
potililled (EL-i toimimise lepingu I lisa 6. rühm).3
Lisaks juhib Konkurentsiamet tähelepanu asjaolule, et tolliseaduse §-s 21 on sätestatud, et
Eesti tollitariifistikku haldab ja selle õigsuse eest vastutab Maksu- ja Tolliamet koostöös
riigisiseste meetmete õigsuse eest vastutavate ministeeriumidega. Seega, juhul kui Teil
tekib täiendavaid küsimusi Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisa tõlgendamise kohta, siis
on alati võimalus pöörduda enda küsimusega ka Maksu- ja Tolliameti poole.
„§ 5. (1) Ostjal on keelatud nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja
põllumajandustoote ja toidu müügiga.“
5. Kas ostja võib toote eest, mis on poes aegunud mitte maksta, kui vastavalt on kokku
lepitud? Näiteks uute toodete puhul, mille müügiedu ei osata planeerida, kuid mille
jaeketi sortimenti arvamisest on müüja huvitatud. Mittemaksmine ei ole eraldi tasu.
Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele võimalikult
täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid andmeid (näiteks
konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Käesoleval juhul ei ole
arusaadav, miks leiate, et nimetatud säte võiks kuuluda PTEKS § 5 lg 1 alla, kui tegemist
ei ole isegi tasuga. Samas võib Teie poolt kirjeldatud situatsioon kuuluda PTEKS § 6 lõige
1 punkti 1 reguleerimisealasse.
6. Kas praagi tagastusest loobumise tasu (näiteks puu- ja juurviljade puhul) on seotud toote
müügiga ja seega lubatud?
Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele võimalikult
täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid andmeid (näiteks
konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Pretensioonide esitamise
küsimusega seonduv on poolte vahel mõistlik lepingus omavahel kokku leppida. Küll aga
on oluline tasu lubatavuse puhul hinnata, kelle omandis tooted on. Kas toodete puudused
olid olemas juba müüja omandis, või tekkisid puudused (näiteks puu- ja juurviljade puhul)
ostja omandis.
7. Kas lubatud on küsida erinevaid boonustasusid (mahuboonus, kasvuboonus jmt)?
Tegemist sisuliselt tagantjärele antavate allahindlustega.
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01987R2658-
20210101&qid=1634650583114
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015R1754
3 (10)
Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele võimalikult
täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid andmeid (näiteks
konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt
d viitab maksetele, mis ei ole seotud konkreetse müügitehinguga. Kui ostja müüb müüja
kaupa edasi tarbijatele ja müüja maksab ostjale selle eest boonustasu, siis on tegemist
olukorraga, kus müüja sai selle tasu eest midagi vastu. Selline boonus ei kuulu Direktiivi
artikli 3 lõike 1 punkti d kohaldamisalasse. Seega tuleb hinnata, kas müüja saab midagi
lisasumma maksmise eest vastu.4 Konkurentsiamet selgitab, et kui Teie poolt välja toodud
boonustasu eest saab müüja midagi ostjalt vastu, siis ei ole boonustasu küsimise puhul
tegemist ebaausa kaubandustavaga.
8. Kas lubatud on küsida toote tasu sortimenti lisamise eest (kulu, mis tekib kaupmehel
kui testitakse ja hinnatakse uusi tooteid ning tehakse erinevad tegevused, et sellised
tooted sortimenti võtta) või väljapaneku tasu? Seletuskirjas on antud selgitused antud
küsimusele Maaeluministeeriumi poolt, aga need seletused on arusaamatud. Selgitame,
et kaupmehel on müüjate poolt pidev surve võtta sortimenti uusi või uuendatud tooteid,
samuti pöördub pidevalt uusi tarnijaid oma toodetega, kes soovivad oma kaupu
jaekettidele pakkuda. Kas on lubatud küsida toote sortimenti võtmise hindamise eest
tasu ka juhul kui hindamise tulemusel toodet sortimenti ei arvata?
Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele võimalikult
täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid andmeid (näiteks
konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Juhul, kui müüja soovib uue toote
sortimenti võtmist, siis mõistlik on alustada uue toote sortimendi lisamist lepingueelsete
läbirääkimiste teel, kus on võimalik läbi rääkida hinnas ja muudes poolte jaoks olulistes
tingimustes. Juhul, kui poolte vahel veel ei ole sõlmitud põllumajandustoote ja toidu ostu-
ning müügilepingut, siis puudub poolte vahel PTEKS reguleerimisalasse kuuluv lepinguline
suhe, mistõttu sellises olukorras PTEKS-i sätted ei kohaldu.
9. Kui müüjale tundub, et tasude eest ei saa ta piisavalt teenust vastu või ta ei ole sellega
rahul, kas müüja võib lugeda antud sätte lepingus tühiseks ja jaekett ei saa tasu nõuda?
Kui mingis tasus (mis on seotud toote sortimenti arvamisega, parema nähtavuse
tagamisega või toote müügiedu saavutamisega) on lepingus selgesõnaliselt kokku
lepitud (nii hinnas kui tegevuse sisus), kas sellisel juhul saab müüja siiski tasu
vaidlustada ja väita, et tegemist on tasuga, mis ei ole müüja põllumajandustoote ja toidu
müügiga?
Konkurentsiameti vastus: Teie poolt esitatud küsimuse puhul on oluline silmas pidada, et
kui boonustasus on ostja ja müüja vahel kokku lepitud nii, et müüjal oli võimalik teha
kaalutletud otsus ja kirjeldatud juhul ei ole tegemist ostjapoolse lepingurikkumise
olukorraga, siis saab müüja teha ostjale ettepaneku selle kokkuleppe muutmiseks, või
lõpetamiseks edasiulatuvalt. Nagu toimub lepingu sõlmimine või muutmine, siis toimub ka
lepingu lõpetamine lepingupoolte kokkuleppel (kui lepingus või seaduses ei ole ette nähtud
muud alust). Müüjale kohaldub võlaõigusseadus samamoodi nagu ostjalegi, mis väljendub
selles, et ka müüja peab käituma ostja suhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt.
Ühepoolse otsustamise võimalikkuse üle otsustades tuleb alati kaaluda, kas see, mille üle
otsustatakse, mõjutab ka teise lepingupoole õigusi või kohustusi. Kui vastus on jah, siis
tuleb lähtuda lepinguliste suhete üldpõhimõttest, mis on sätestatud võlaõigusseaduses, ehk
üldjuhul lahendatakse kõik mõlema lepingupoole õigusi ja kohustusi puudutavad
küsimused poolte kokkuleppel. Kui kirjeldatud juhul ei ole tegemist ostjapoolse
lepingurikkumise olukorraga, siis saab müüja selles olukorras teha ostjale ettepaneku selle
kokkuleppe muutmiseks või lõpetamiseks edasiulatuvalt. Seejuures on oluline silmas
4
Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu
Seletuskiri. Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c0757e2-9aca-4f4a-9f17-
208fa91fea72/P%C3%B5llumajandustoote%20ja%20toidu%20tarneahelas%20ebaausa%20kaubandustava%20t
%C3%B5kestamise%20seadus, lk 19.
4 (10)
pidada, et igal isikul ning ettevõtjal on alati õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtu
poole, kui leitakse, et tema õigusi on rikutud. Küll aga oleks mõistlik esitatud küsimuses
kirjeldatud olukorra vältimiseks leppida kokku eelnevalt lepingus väga selgelt ning
ühemõtteliselt rakendatavates tasudes. Viidatud olukorra puhul tuleks kokku leppida nii
hinnas, kui ka tegevuse sisus, et müüjal oleks võimalik teha majanduslikult kaalutletud
otsus, mis tähendab, et müüjal on otsuse tegemiseks olemas igakülgne teave.
„§ 5. (2) Ostjal on keelatud nõuda müüjalt makseid põllumajandustoote ja toidu
raiskumineku või kao eest, kui see raiskuminek või kadu ei ole toimunud müüja süül
ning:
1) põllumajandustoote ja toidu raiskuminek või kadu on toimunud ostja ruumides või
2) põllumajandustoote ja toidu omandiõigus on läinud üle ostjale.“
10. Tavapraktika kiirestiriknevate kaupade (näiteks puu- ja juurviljad, lõikelilled)
tarneahelas on leppida kokku kaoprotsent või tasu ebakvaliteetse kauba
mittetagastamise eest. Kuna on teada, et mingi osa toodangust läheb alati hukka/kaotsi
(näiteks kahjustub transpordil), on tavapraktika leppida ette kokku konkreetne
kaoprotsent ja/või võtta tasu selle eest, et riknenud kaupa ei tagastata (jaekett ise tegeleb
riknenud kauba käitlemise ja utiliseerimisega), et hoida kokku administreerimis- ja
tõestamiskulusid mõlema lepingupartneri jaoks. Kas kaoprotsendi ja tagastamisest
loobumise tasud on endiselt lubatud? Selgitame, et kaoprotsendi nõudmisel/maksmisel
lähtutakse üldjuhul ette kokku lepitud protsendist (raamlepingus fikseeritakse
kaoprotsent lähtudes kauba spetsiifikast ning varasemast kogemusest antud müüja ja
kauba kao osas) mitte konkreetsest juhtumist (iga konkreetse tarne kao tegelikust
suurusest ja süüst).
Konkurentsiameti vastus: Keelatud on nii nõuda, kui ka kokku leppida, et ostja tohib
müüjalt nõuda tasu, kui müüja toode on raisku läinud või kadunud ostja ruumides ja
raiskuminek või kadu ei ole toimunud müüja süül. Samuti ei tohi ostja nõuda tasu, kui
müüja toode on raisku läinud või kadunud, kui raiskuminek või kadu ei ole toimunud
müüja süül ja kui tarnija toote omandiõigus on ostjale üle läinud. Kui ühes eelnevalt
kirjeldatud olukorras nõuab ostja müüjalt hüvitist või soovib selles kokku leppida, siis
on see keelatud ebaaus kaubandustava PTEKS § 5 lg 2 kohaselt. VÕS §-i 104 kohaselt
vastutab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest
üksnes süü olemasolu korral. Süü vormideks selles seaduses on hooletus, raske hooletus
ja tahtlus. Viidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole
järgimata jätmine. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku
hoole olulisel määral järgimata jätmine. Viidatud paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt on
tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel
ning kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt,
nagu ta rakendab oma asjades ja tegevuses, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske
hooletuse korral. Kooskõlas VÕS-i §-ga 104 on nimetatud direktiivis kasutatava
„hooletuse või süü asemel” kasutatud üksnes „süüd”, kuna hooletus on üks süü liike
ning eelnõuga ei kitsendata teiste süü liikide kasutamist.
Seega keelab nimetatud säte igasuguse nõude esitamise müüjale, kes ei ole süüdi kauba
raiskuminekus või kaos. Näiteks juhul, kui pakendis on vähem kaupa ehk võib eeldada
müüja süüd ja vastutust, siis tuleb endiselt lähtuda lepingust ja VÕS-is sätestatud
nõuetest. Lepingulise kohustuse mittekohase täitmise puhul rakendatakse VÕS-is
sätestatud meetmeid. Sellest tulenevalt on pretensiooni esitamise ajas mõistlik poolte
vahel lepingus kokku leppida.
5 (10)
11. Uusi tooteid sortimenti võttes on tavapärane kokkulepe, et kui toode ei müü, maksab
tootja kao kinni ostja jaoks. Kas selline praktika on endiselt lubatud või nüüdsest
keelatud?
Konkurentsiameti vastus: Antud küsimuse puhul on ametile esitatud vastamiseks liiga
vähe teavet (kuidas on lepingus kokkulepitud nt omandiõiguse üleminek jne), kuid nagu
eelmise vastuse puhul, on oluline arvestada PTEKS § 5 lg-s 2 sätestatut.
„§ 5. (3) Ostjal on keelatud keelduda põllumajandustoote ja toidu ostmisest kui oma
lepingulisest kohustusest nii lühikese etteteatamisajaga, mille puhul ei saa mõistlikult
eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse.“
12. Muu turustusvõimaluse olemasolu sõltub tootest, hooajaliste toodete puhul hooajast,
müüja agarusest, müüja koostöösuhete kvaliteedist, kokkulepetest teiste klientidega ja
müügivõrgustiku ulatusest. Ostjal ei ole seda infot, mistõttu on raske hinnata, kui lihtne
või kerge on müüjale alternatiivsete turustusvõimaluste leidmine. Palume anda
riigipoolseid juhtnööre ja piire, mille alusel ostja saaks mõistlikult eeldada müüja
võimalusi.
Konkurentsiameti vastus: Ostja saab lähtuda üksnes objektiivsetest asjaoludest,
milleks eelkõige on toode ja selle säilivusaeg.5
13. Kas üks lahendus oleks lepingus kokku leppida, kui pika etteteatamistähtaja jooksul
teatud toodete tellimusi saab tühistada?
Konkurentsiameti vastus: Teie poolt välja toodud lahendus on Konkurentsiameti
hinnangul mõistlik. Selliselt olukorra lahendamine muudab tingimused üheselt selgeks
kõigile osapooltele ning vähendab kindlasti hilisemaid võimalikke vaidlusi osapoolte
vahel. Samas, on ka siin oluline lähtuda objektiivsetest asjaoludest, milleks on eelkõige
toode ning selle säilivusaeg.
„§ 5. (4) Ostjal on keelatud ühepoolselt muuta neid põllumajandustoote ja toidu
müügilepingu tingimusi, mis on seotud nimetatud toodete tarne või kohaletoimetamise
sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste või
hindadega või ostja pakutava või osutatava põllumajandustoote ja toidu müügiga
otseselt seotud teenusega.“
14. Kas lepingusse on lubatud lisada punkt, et kaupluse sulgemisel müüja sinna kaupa ei
too?
Konkurentsiameti vastus: Juhul, kui Ostja jaoks on sellise punkti fikseerimine
lepingus oluline, siis selle lisamine on poolte kokku leppel kindlasti võimalik ja
mõistlik. Samas tuleb silmas pidada, et müüja jaoks peavad olema üheselt arusaadavad
tingimused, millistel aegadel tooteid tarnida ning ostja peab kokkulepitud ajal tagama,
et müüjal on võimalik kaupa ostjale tarnida. Sealhulgas oleks mõistlik lepingusse
kirjalikult sellisel juhul ka märkida, millised on poe lahtiolekuajad, et müüjal oleks
võimalik vastavate aegadega arvestada. Juhul kui poolte vahel ei ole kokku lepitud poe
lahtioleku ajas, mille jooksul on müüjal võimalik ostjale kaupa tarnida, siis on tegemist
ostjapoolse lepingurikkumisega, kuna ostja ei täida enda lepingujärgset kohustust, ehk
ei võta kokku lepitud kohas kaupa vastu. Lepingu muutmise korral on oluline silmas
pidada ka piisavalt pika etteteatamisetähtaja andmist müüjale, et müüjal oleks võimalik
5
Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu
Seletuskiri. Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c0757e2-9aca-4f4a-9f17-
208fa91fea72/P%C3%B5llumajandustoote%20ja%20toidu%20tarneahelas%20ebaausa%20kaubandustava%20t
%C3%B5kestamise%20seadus, lk 17-22.
6 (10)
enda majandustegevust korraldada, et tagada kauba tarnimine poolte vahel kokku
lepitud ajal, mille osas ostja lepingut soovib muuta.
15. Poodide tellimused on sageli lepingus kokku lepitud iganädalastena või mingi
regulaarsusega. Kui kauplus tellib tavapäraselt N koguse toodet ja müüja ei ole nõus
tarnekogust vähendama, siis kas ostja on sunnitud kogust N edasi ostma kuni lepingu
lõppemiseni? Isegi kui antud toodet maha müüa ei õnnestu?
Konkurentsiameti vastus: Selleks, et esitada Teie poolt esitatud küsimusele
võimalikult täpne ning ammendav vastus, siis on vaja Konkurentsiametil täpsemaid
andmeid (näiteks konkreetne leping ja selle sisu) seisukoha kujundamiseks. Järgnev
vastus on hüpoteetiline, tutvumata seejuures konkreetse lepingu ning selle sisuga.
Juhul, kui näiteks nõudlus toote või kauba järele on vähenenud, mistõttu on ostjal soov
tootemahtusid vähendada, siis on tegemist mõjuva põhjusena võlaõigusseaduse
tähenduses, mis annab ostjale õiguse leping erakorraliselt VÕS § 196 lg 1 tähenduses
üles öelda. Seega ei ole mõjuva põhjuse olemasolul ostjal kohustust tooteid teatud
koguses ja mahus edasi osta kuni lepingu lõppemiseni.
„§ 6. (4) Kui põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja on kokku leppinud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4‒6 nimetatud tasu maksmises ja ostja
esitab müüjale sellekohase nõude, esitab ta lisaks lõikes 3 nimetatud teabele müüjale
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ka hinnangulised kulud ja nende kulude
põhjenduse.“
16. Palume täpsustada kui detailselt on vaja kulud lahti kirjutada. Kas piisab sellest kui
müüja sellekohasel nõudel esitada kulude hinnanguline suurus ning selgitus, mida antud
kulude eest tehakse (näiteks – toote esitlemine jaeketi kliendilehes, reklaam kodulehel,
eriväljapanek vmt). Kas turunduskulude üheks osaks võib olla ka nn üldine turunduse
kulu, mis tehakse jaeketi poolt (keti üldise tuntuse ja külastatavuse tõstmiseks) ja mis ei
ole otseselt seotud konkreetse kaubaartikliga, kuid siiski läbi külastatavuse tõusu, teenib
ka iga tootja/müüja huve?
Ehk, et kui Müüja on nõus sellise kulu katmisega ja see on kokku lepitud, kas see on
lubatud?
Konkurentsiameti vastus: Viidatud seadusesätte mõte on, et müüjal oleks võimalik
hinnata, mida ta kokku lepitava summa eest vastu saab, ehk põhjendatus peaks
sisaldama teavet, mis aitaks müüjal jõuda otsusele, kas sõlmida ostjaga leping või mitte.
Euroopa Komisjon on kulude märkimise üksikasjalikkuse kohta märkinud, et nendest
peaksid selguma kulu kujunemise osad, näiteks standardkulud ning ka see, kas kulud
sisaldavad administreerimise kulusid või mitte. Seega, kui müüja on nõus Teie poolt
viidatud turunduskulu katmisega, siis on sellise kulu kokku leppimine lubatud, kuna ka
nn üldine turunduse kulu aitab meelitada kliente kauplusesse, mis aitab omakorda kaasa
müüja kauba jõudmise suurema hulga tarbijateni. Küll aga peab kulu suurus olema
müüja jaoks põhjendatud ning arusaadav
17. Juhul kui pooled on raamlepinguga kokku leppinud aastase turundusfondi suuruse (st
eeldatava turunduskulude suuruse), müüja kohustus sellises ulatuses turundusse aasta
jooksul ostjaga koostöös panustada, samuti see, mida selle raha eest plaanitakse aasta
jooksul teha. Kui aasta jooksul müüja siiski seda kokkulepet ei täida (näiteks ühtegi
kampaaniaase oma tooteid/materjale ei paku, mingit turundustegevust läbi ostja ei telli)
siis kas on õigus kokkulepitud summa siiski Müüjalt leppetrahvina sisse nõuda kui see
on selliselt ka lepingus sätestatud st Müüjale ette teada? Sel juhul Müüja selle tasu eest
otseselt midagi ei saa, kuid see on tema enda valik st ta otsustab kokkulepet mitte täita.
Konkurentsiameti vastus: Pooled peavad lepingulises suhtes lähtuma
võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Poolte vahel
7 (10)
sõlmitud lepingus peab leppetrahvi nõudmise korral olema leppetrahviga seonduv
üheselt ning arusaadavalt fikseeritud ning müüja jaoks peab leppetrahvi suurus ning
leppetrahvi realiseerumine olema arusaadav enne lepingu sõlmimist. Juhul, kui
realiseerub Teie poolt kirjeldatud olukord, kus müüja enda poolset lepingulist kohustust
ostja ees ei täida, siis juhul, kui lepingus on leppetrahvi maksmise kohustus ette nähtud,
siis on ostjal õigus seda müüjalt nõuda. Küll aga on leppetrahvi nõudmisel oluline silmas
pidada võlaõigusseaduses leppetrahviga seonduvat ning juhul kui leppetrahv on
ebamõistlikult suur, siis VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus seda leppetrahvi
maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni.
Sealjuures arvestades kohustuse täitmise ulatust tema poolt ning teise lepingupoole
õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
18. Kas müüjal on õigus ostjalt nõuda tegelike kulude tõendamist st kuludokumentide alusel
müüjale täpsete kulunud summade tõendamist, tagantjärele? Kui jah, siis kas ka
ärisaladust sisaldavaid andmeid (nt kolmanda osapoole pakutav tunnihind ostjale,
tehtavad materjalisoodustused) peab avaldama? Kuidas neid kajastada kui neid
avaldama ei pea?
Konkurentsiameti vastus: Kulud tuleb ostja poolt müüjale välja tuua selliselt, et
müüjal oleks võimalik aru saada, mille eest ning kui palju ta maksma peab, ehk millest
kujuneb üldsumma ning mis on kulu kujunemise osad. Samas on oluline silmas pidada
ka ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduses sätestatut. Juhul, kui
kolmanda osapoole tunnihind ostjale ning tehtavad materjalisoodustused ei ole kogumis
või üksikosades üldteada, või kergesti kättesaadav selle ringkonna isikutele, kes
tavaliselt sellise teabega tegelevad, siis on tegemist ärisaladusega EKTÄKS § 5 lg 1
punkti 1 tähenduses ja see informatsioon avaldamisele ei kuulu. Küll aga võiks sellisel
juhul müüja soovi korral kulude tõendamise nõudmise korral näidata ära kulud näiteks
ligikaudsete suurusjärkudena või protsentidena, mis ei anna selgesõnaliselt edasi
informatsiooni kolmanda osapoolega sõlmitud lepingu tingimustest.
„§ 16. (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu
müügileping viiakse käesoleva seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul selle Riigi Teatajas
avaldamise kuupäevast arvates. Käesoleva seadusega kooskõlla viimata müügileping
või selle tingimus, mis on käesoleva seadusega vastuolus, on tühine.“
19. Palume täpsustada, mis kuupäevaks peavad antud seaduse nõuded olema üle kantud:
a. uutesse lepingutesse
b. olemasolevatesse lepingutesse.
Konkurentsiameti vastus: Uutesse lepingutesse peavad seaduse nõuded olema üle kantud
seaduse jõustumisest alates, ehk 1. novembriks 2021. Mis puudutab olemasolevaid
lepinguid, siis Direktiivi kohaselt algab 12 kuu pikkune tähtaeg olemasolevate
müügilepingute kooskõlla viimiseks kulgema ülevõtmise meetmete avaldamiskuupäevast,
ehk liikmesriigi õigusakti tegelikust õigusakti avaldamise kuupäevast. Eestis on selleks
kuupäevaks 21.09.2021, ehk kui PTEKS avaldati Riigi Teatajas. Seega tuleb enne PTEKS-
i jõustumist sõlmitud müügilepingud viia seadusega kooskõlla hiljemalt 21. septembriks
2022.
20. Kas 12 kuu vältel ehk kuni 1.11.2022 kehtivad veel vanad (seaduse jõustumise ajaks
juba sõlmitud) lepingud sh 30-päevane maksetähtaeg? Või muutuvad vanades
lepingutes perioodil 1.11.2021-1.11.2022 automaatselt mõned sätted automaatselt
tühisteks? Näiteks kas 30-päevast maksetähtaega peab hakkama rakendama alates
1.11.2021.a. olenemata sellest, et lepingus on hetkel sätestatud näiteks 35 päevane
maksetähtaeg või rakendub see hetkest kui lepingus on muudatus tehtud ja algusaeg
kokku lepitud (hiljemalt 12 kuu möödumisel seaduse Riigi Teatajas avaldamisest)?
8 (10)
Konkurentsiameti vastus: Kuni 21. september 2022 võivad kehtida enne seaduse
jõustumist (01. november 2021) sõlmitud lepingud, milles võib sisaldada Teie poolt
küsimuses näitena toodud 30 päevasest maksetähtajast pikem maksetähtaeg. Seadus ei näe
ette sätteid, mis muudaks lepingut automaatselt. Seega ei muutu sellest tulenevalt ka kuni
21.09.2022 kehtivates lepingutes sätted automaatselt tühiseks. Küll aga toob amet välja, et
Riigikogu menetluse käigus tehtud eelnõu § 16 lõike 1 muudatusettepaneku seletuskirjas
on selgitatud, et lepingu muudatusi on võimalik jõustada varem kui seaduses sätestatud
maksimaalse tähtaja lõppemisest arvates, st juba enne 21. septembrit 2022. Muuhulgas on
lisaks selgitatud, et kui seaduse Riigi Teatajas avaldamise kuupäev satub kuu keskele,
millega on käesoleval juhul ka tegemist, siis ei tähenda see, et ettevõtjad peavad oma
lepingute muutmisega ootama hilisema võimaliku kuupäevani, ehk 21. septembrini 2022.
Lepingute muutmisega kaasnevad muudatused ettevõtjate raamatupidamises (näiteks
muutuvad maksetähtajad ja nende arvestus) ning raamatupidamises toimub arvestus
üldjuhul kuude kaupa. Seetõttu tooks lepingute muutmine kuu keskel kaasa vajaduse pidada
ühes kuus kahte erinevat arvestust, mis ei oleks ettevõtjate jaoks otstarbekas. Seetõttu ei pea
ostjad ja müüjad muudetava sätte kohaselt viimase kuupäevani ootama, vaid lähtuda tuleks
ettevõtjale mõistlikumast ning mugavamast lahendusest, kui raamatupidamislikult on
muudatuste tegemine kuu alguse seisuga (või ka aasta või poolaasta seisuga) parem, siis
saavad ettevõtjad valida enda jaoks muudatuste tegemiseks sobivaima aja. Küll aga tuleb
loomulikult lepingu muudatused ja nende jõustumise aeg seaduses ettenähtud tähtaja
piirides poolte vahel kokku leppida.
21. Kas praegu kehtiva lepingu muutmisel peale 01.11.2021.a., mis ei vasta seaduses
sätestatud tingimustele peab mistahes muudatuse korral koheselt 100% seaduse
nõuetega kooskõlla viima või võib lepingutes muudatusi teha ka ositi, näiteks viies
esmalt sisse muud nõuded ja seejärel 30-päevase maksetähtaja hilisemas etapis? Näiteks
kui lepingus muudetakse toote hinda kokkuleppel (näiteks tõstetakse hinda müüja
algatusel), siis kas ostjal on kohustus muuta koheselt ka kogu muud lepingut, sealhulgas
maksetähtaega?
Konkurentsiameti vastus: Tähtaeg 01.11.2021 puudutab üksnes uusi, ehk sellest
kuupäevast sõlmitavaid lepinguid osapoolte vahel. Mis puudutavad enne 1. novembrit 2021
sõlmitud lepinguid ning nende muutmist, siis vastas amet sellele pikemalt eelmise küsimuse
vastuses. Seega on kuni 21.09.2022 võimalik ettevõtjatel lepinguid muuta ning PTEKS-iga
kooskõlla viia neile sobival ajal ja viisil. Oluline on lepingutingimuste muutmise puhul
silmas pidada siiski ka võlaõigusseadusest tulenevaid põhimõtteid ning ka müüja peab
lepingu osalise muutmisega nõus olema.
22. Kui ostja sõlmib müüjaga 2021 aasta detsembris lepingu, kus maksetähtaeg on 35
päeva, siis kas antud säte on tühine või on kogu uus leping tühine? Kui ainult antud säte
on tühine, siis kas leping kehtib muus osas edasi, aga maksetähtaeg on automaatselt 30
päeva, kuigi lepingus on sätestatud teisiti?
Konkurentsiameti vastus: PTEKS § 19 kohaselt jõustub seadus 01.11.2021 ning sellest
kuupäevast alates sõlmitud lepingud peavad olema PTEKS-is sätestatud nõuetega
kooskõlas. Juhul, kui leping hõlmab tingimust, mis on seadusega vastuolus, siis tuleb
vastavat lepingut hinnata tervikuna. Tühine võib olla kogu leping näiteks juhul, kui tegemist
oli ühekordse tehinguga, mille puhul määrati, või lepiti kokku maksetähtaeg, mis on pikem
kui 30 päeva tarnepäevast arvates. Samas näiteks pikaajalise lepingu puhul, mille
maksetähtaja arvestamisel võetakse aluseks tarneperiood, või ka seaduse reguleerimisala
hulka mitte kuuluvate kaupadega seotud lepingute puhul, on tehingu tingimuste hulgast
võimalik kõrvale jätta vaid osa, ehk säte, mis sisaldab seadusega vastuolus olevat
maksetähtaega, ülejäänud osas leping kehtib. Seda kinnitab ka tsiviilseadustiku üldosa
seadus, mille § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui
tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Samas on
siiski kasulik leping võimalikult kiiresti seadusega kooskõlla viia, kuna seadusega vastuolus
9 (10)
oleva sätte olemasolu lepingus tähendab seaduses sätestatud maksetähtajaga seotud ebaausa
kaubandustava keelu rikkumist, mille eest on ette nähtud väärteokaristus. Väärteokaristuse
määramisel võetakse muuhulgas arvesse ka rikkumise kestust. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 84 sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt
võlaõigusseaduses sätestatud alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1034 lg 3 kohaselt juhul,
kui vastastikune leping on tühine, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma,
või selle väärtuse hüvitama samaaegselt, kohaldades vastavalt selle seaduse §-s 111
sätestatut. VÕS § 111 lõike 3 kohaselt aga ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei
oleks asjaolusid arvestades mõistlik, või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine
lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega
tulenevalt eeltoodust, juhul kui müüja on oma lepingujärgsed kohustused ostja ees täitnud,
ei saa ostja omapoolsest kohustuse täitmisest, ehk kauba vastuvõtmisest või selle eest
tasumisest keelduda ning samuti ei saa müüja nõuda ostjale üleantud kauba endale
tagastamist.
„§ 16. (2) Kui ostja soovib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu käesoleva
seadusega kooskõlla viia, teeb ta müüjale lepingu muutmiseks ettepaneku ja annab
müüjale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui
müüja tähtaja jooksul oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.“
23. Seadus mingil põhjusel keskendub vaid lepingu kooskõlla viimisele ostja soovil ja ei
anna mingit juhist selle kohta kui müüja pöördub ostja poole lepingu muutmise sooviga.
Kas ka müüjal on õigust algatada lepingu antud seadusega kooskõlla viimiseks? Kuidas
sel juhul on ette nähtud lepingu muutmise protsess?
Konkurentsiameti vastus: Tulenevalt VÕS § 13 lg-st 1 toimub lepingu muutmine poolte
kokkuleppel. Seega on võimalik kokkuleppe sõlmimist algatada mõlemal osapoolel, ehk nii
ostjal kui ka müüjal. PTEKS § 16 lg 1 annab hiliseima võimaliku tähtaja nõuetele
mittevastavate lepingute seadusega kooskõlla viimiseks ning selle nõude täitmise peab
tagama ostja. Lepingu muutmise protsess toimub tavapärases võlaõigusseaduses ette nähtud
korras, järgides võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid.
24. Kui müüja pöördub ise ostja poole sooviga leping käesoleva seadusega kooskõlla viia,
kas ostjal on õigus teha müüjale ettepanek tulla läbirääkimiste juurde mõne aja pärast?
Vastavalt ostja enda planeeritud protsessile?
Konkurentsiameti vastus: Kuna lepingu muutmine toimub poolte kokkuleppel, siis on
võimalik poolte kokkuleppel tulla läbirääkimiste juurde mõne aja pärast tagasi, kuid silmas
peab pidama, et enne 01.11.2021 sõlmitud lepingud, ehk PTEKS-is sätestatud nõuetele
mittevastavad lepingud, peavad olema seadusega kooskõlla viidud hiljemalt 21.09.2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Rõõmusaar
konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
10 (10)