Konkurentsiamet · 8. november 2021
Sisu (failidest)
Seisukohad arvamustele ja ettepanekutele
Elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule 426 SE
08.11.2021
Laekunud arvamus Eelnõu algataja seisukoht
Konkurentsiameti 01.10.2021 kiri nr 7-12/21-0161-236-1
Eelnõu punkidega 22-23 muudetakse ja täiendatakse elektrituruseaduse MKM: Konkurentsiameti arvamus on teadmiseks võetud.
(ELTS) § 18 lõigetega 1 1 - 1 3 , mille kohaselt vähemalt 100 000 Oleme nõus – täielikult eraldatud jaotusvõrguettevõtja regulatsiooni
tarbijaga jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslik vorm on osaühing, peab ettevalmistamine nõuab suuremat ettevalmistust ja täiendavat analüüsi.
olema nõukogu. Nõukogu tegevusele on seatud piirangud, et osaühingu Eraldamise erinevate võimalustega on MKM koos
põhikirjaga ei oleks võimalik anda nõukogule õigust sekkuda Rahandusministeeriumiga ka tegelemas.
jaotusvõrguettevõtja igapäevategevusse. Ka sätestatakse kord riigi
osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogu
liikmete nimetamiseks. Selle järgi peab sellise jaotusvõrguettevõtja
üldkoosolek nimetama oma nõukogu liikmed lähtuvalt riigivaraseaduse
§ 801 lõikes 1 nimetatud nimetamiskomitee ettepanekust. Selline
nõukogu liikme kohta ettepaneku tegemise regulatsioon on vajalik, et
tagada jaotusvõrguettevõtja sõltumatus temaga ühte kontserni
kuuluvast elektrienergia tootjast, laadimistaristu arendajast ja haldajast
ning salvestusüksuse arendajast ja haldajast.
Eelnõu punktide 25-26 ja 28 järgi muudetakse ELTS § 18 lõikeid 4, 5
ja 7 nii, et kõikidel juhtivatel positsioonidel olevate isikute töötasud
seotakse lahti muude valdkondade majandustulemustest ning
täpsustakse emaettevõtja õigusi teostada majanduslikku ja juhtimisalast
järelevalvet tütarettevõtja varade tootluse üle ning võrdse kohtlemise
kava koostaja sõltumatuse nõudeid.
Punktist 27 tulenevalt jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse
osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel
ja turupõhistel tingimustel ning jaotusvõrguettevõtjale võrgu
arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat või
juhtimiskeskuse teenust osutav isik ei tohi omada, arendada, hallata ega
käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või
energiasalvestusüksusi, välja arvatud oma tarbeks (ELTS § 18
täiendatakse vastavasisuliste lõigetega 5 1 ja 52 ).
1
Eestis on ainsaks ELTS § 18 ning selle muudatuste adressaadiks Eesti
Energia AS-i kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ,
kelle turuosaks on 86,2% (2020. aasta andmete põhjal).
Konkurentsiamet on Elektrilevi OÜ sõltumatust puuduvalt esitanud
arvamuse koos ettepanekutega 05.veebruaril 2021. a Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas (edaspidi arvamus).
Arvamuses rõhutab Konkurentsimet, et seoses üleminekuga
kliimaneutraalsusele, on elektri jaotusvõrguettevõtjad muutumas aina
olulisemaks infrastruktuuri ettevõtjateks ning analoogselt elektri
põhivõrguettevõtjaga on neil üha olulisem roll elektrituru toimimisel.
Uued arengud ja tehnoloogilised lahendused, nagu elektri
väiketootmine, salvestusseadmed, elektriautode laadimistaristu,
tarbimise juhtimine jm, on otseselt seotud elektrijaotusvõrguga.
Seejuures on väga oluline, et juhul, kui jaotusvõrguettevõtja omanik on
ise elektri ettevõtja (tootja, müüja, vm teenuste pakkuja), siis oleks
tagatud, et jaotusvõrguettevõtja kohtleks nii konkurente kui ka
emaettevõtet võrdselt.
Arvamuses toodud põhjendustele tuginedes leidis amet, et
efektiivseim viis Elektrilevi OÜ sõltumatuse tagamiseks oleks
omandi eristamine, samas on arusaadav, et sellega kaasneksid
olulised riskid Eesti Energia AS finantsstabiilsusele. Seetõttu on
mõistetav miks ei ole otsustatud omandilise eristamise, kui kõige
efektiivsema sõltumatuse tagamise vormi kasuks.
Eelnõuga kavandatavaid ELTS § 18 muudatusi analüüsides leiab
Konkurentsiamet, et muudatuste jõustumisel võib Elektrilevi OÜ
sõltumatus olla küll paremini tagatud, kuid siiski kahtleb amet sügavalt,
kas vaid administratiivse iseloomuga seadusandluse muudatused
tagavad piisaval määral ettevõtja sõltumatuse. On selge, et
administratiivsed meetmed ei saa anda sama tulemust mis omandi
eristamine.
Hea näitena võib tuua Elektri siseturu direktiivi 2019/9443
regulatsiooni süsteemihalduri sõltumatuse osas. Kui omandiliselt
eristatud põhivõrgu regulatsioon on üsna lakooniline, siis nn.
2
administratiivsete eristamise variantide regulatsioon on sätestatud
lehekülgede pikkuses detailses kirjelduses.
Arvamuses tõi Konkurentsiamet välja, et konkurentsiseaduse § 2
lõikest 3 tulenevalt võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva
mõju kaudu seotud ettevõtjad. Eelnevast tulenevalt loetakse
konkurentsireeglite rakendamise kontekstis tavaliselt üheks ettevõtjaks
ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid (arvestades ka äriseadustiku § 6),
sest üldjuhul ei konkureeri tütarettevõtjad omavahel ega ka
emaettevõtjaga, kuna see ei ole majanduslikult mõistlik ja
tütarettevõtjate äritegevus määratakse suures osas otseselt või kaudselt
kindlaks emaettevõtja poolt.
Ameti hinnangul eelnõuga kavandatavad muudatused võivad olukorda
küll leevendada, kuid probleeme ei lahenda – ka peale muudatuste
jõustumist jääb Eesti Energia AS osaliselt teostama majanduslikku ja
juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja Elektrilevi OÜ tegevuse üle.
Alates 01.01.2021 võttis Eesti Energia AS-i tütarettevõte Enefit
Connect OÜ üle enamuse Elektrilevi OÜ töötajatest ja funktsioonidest.
Tegemist on äärmiselt radikaalse reformiga, kus varem Elektrilevi OÜ-
s töötanud 727 -st töötajast viidi valdav enamus üle Enefit Connect OÜ-
sse ning Elektrilevi OÜ-sse jäi ligikaudu 30 töötajat. Eelnõu
muudatused nimetatud kontsernisiseste ettevõtete vahelist teenuste
osutamist tegelikkuses ei keela ning kui on täidetud riigihangete
seadusest tulenevad alused, mille järgi kontserni kuuluv ettevõte hangib
võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel,
mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel, tema tegevuses
vastuolu seadusega puudub. Eelnõu siinkohal detailset ja/või iseseisvalt
kohalduvat seadusest tulenevat regulatsiooni ei loo.
Ka ei lahenda eelnõu jaotusvõrgu IT-süsteemide arendamise
sõltumatust emaettevõtest. IT-süsteemide kasutamine ja arendus peab
vältima konkurentsiolukorra moonutamist, st emaettevõtjal ei tohi olla
IT -süsteemide arendamisest tulenevat tegutsemiseelist.
3
Kokkuvõttes on Konkurentsiamet seisukohal, et jaotusvõrgu
täieliku sõltumatuse tagamise parim lahend on omandiline
eristamine.
Amet on seisukohal, et seaduse eelnõus väljapakutud administratiivsed
lahendused ei ole piisavad jaotusvõrgu sõltumatuse tagamiseks. Juhul,
kui on otsus jätta Elektrilevi Eesti Energia AS kontserni, soovitab
Konkurentsiamet eelnõus toodud sõltumatuse tagamise meetmed
veelkord läbi analüüsida ning kaaluda 05.veebruari 2021. a arvamuses
soovitatud nn „riik riigis“ lahenduse rakendamist. Nimetatud
lahenduses võib ema- ja tütarettevõtte vahelist seost iseloomustada kui
finantsinvesteeringut, kus emaettevõtte peamine huvi on kasumi
teenimine ning vara väärtuse kasv ning välistatud on sekkumine
igapäevasesse majandustegevusse.
Võimalikud rakendatavad meetmed on piirata juhatuse liikme
tagasikutsumist või piirata emaettevõtte õigusi tegevuste või
indikaatorite määramisel. Heaks abivahendiks võimaliku lahenduse
väljatöötamisel on EL Elektri siseturu direktiivi 2019/944 regulatsioon
süsteemihalduri sõltumatuse osas. Kindlasti vajab aga täiendava
jaotusvõrguettevõtte sõltumatust tagava regulatsiooni kavandamine
põhjalikku analüüsi.
Eesti Elektritööstuse Liidu 08.10.2021 kiri nr 1-10/21-1
1. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust § 66 lõikega 12 MKM: Ei nõustu
Liidu seisukoht: direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 51 lõike 1 kohaselt 1. Direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 51 ei kohaldu Eestis, sest meil on
peab kümneaastane võrgu arengukava põhinema olemasoleval ja ainult üks põhivõrguettevõtja, kes on omandiliselt eristatud tootmisest
prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel ning sisaldama tõhusaid ja müügist alates 2010. aastast.
meetmeid, millega tagada võrgu piisav võimsus ja varustuskindlus.
Samuti tuleb vastavalt artikkel 51 lõikele 2 loetleda kõik vajalikud Direktiivi VI peatükk puudutab põhivõrguettevõtjate eraldatust
investeeringud selle tagamiseks ning vastavalt artikkel 51 lõikele 3 (artiklid 43-51). Artikkel 43 lõike 7 alusel on meil määratud sõltumatu
võtma täielikult arvesse võimalusi kasutada võrgu laiendamise asemel põhivõrguettevõtja.
tarbimiskaja, energiasalvestuslahendusi jm.
Tagamaks põhivõrguettevõtja tegevuse vastavuse direktiivi artikkel 40
lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja
turupõhisele korrale, peame põhjendatud nõudeks
4
põhivõrguettevõtjale, et arengukava koostamise hetkeks teada olev
tugiteenuste vajadus on ka arengukavas välja toodud.
Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit MKM: Ei nõustu
ettepaneku täiendada § 66 lg 12 sõnastust ja lisada arengukavas Sellist lisa punkti ei ole vajadust lisada, sest Tugiteenuste kohta
esitatava informatsiooni nimistusse ka vajalikud tugiteenused: luuakse § 663, millega sätestatakse võrguettevõtjate vaheline koostöö
(12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel
1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta ning kus võrguettevõtjad lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu
jooksul ehitada või ajakohastada; ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused
2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943
tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul; artikliga 57 ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega
3) investeerimisprojektide ajakava; kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (EÜT L 220,
4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused; 25.08.2017, lk 1– 120), artikliga 182.
5) eeldatava tarbimise;
6) võimalused teiste riikidega kauplemiseks; Kordamine seaduses põhjustab üle reguleerimise.
7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48.
8) vajalikud tugiteenused.
2. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust §-ga 66³ MKM: Ei nõustu
Liidu seisukoht: oleme seisukohal, et igasugune võrguettevõtja (sh 2. Direktiivist tulenev säte (artikkel 31 lg 7 ja artikkel 40 lg 5) ja
põhivõrguettevõtja) tegevus tugiteenuste (sh sagedusega mitteseotud võrguettevõtja peab tugiteenuste mitte kasutamist põhjendama
tugiteenuste) vajaduse väljaselgitamisel peab olema läbipaistev ja Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib jätta taotluse rahuldamata,
võimaldama kõikidel turuosalistel (sh põhivõrguettevõtjal endal) kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud
võrdsetel tingimustel lahenduse pakkumiseks valmistuda. tugiteenuste turupõhine pakkumine on majanduslikult tõhus.
Seetõttu leiame, et võrguettevõtja ei tohiks loobuda tugiteenuste
hankimise protsessist isegi siis, kui ta hindab seda viitega § 66³ lõikele
4 majanduslikult ebatõhusaks, õigustades seda näiteks võrguettevõtjale
kättesaadavate selliste eelistega, mis ei ole tavalisele turuosalisele
kättesaadavad (näiteks EL-i abifondide (nt. Connecting Europe
Facility) toel võrguettevõtjale soetatud seadmete abil tugiteenuste
osutamine turu võimalustest soodsamatel tingimustel).
Seda põhjusel, et kirjeldatud viisil saadud eelised on ajutise iseloomuga
ning turuosalised vajavad vajalike tugiteenustega seonduvat
informatsiooni edaspidisteks hangeteks valmistumiseks. Seetõttu peaks
5
võrguettevõtja alati koheselt jagama Konkurentsiameti ja teiste
turuosalistega informatsiooni tugiteenuste vajaduse kohta
võimaldamaks turuosalistel edaspidisteks hangeteks valmistuda.
Võrguettevõtja ei tohiks hoida endale informatsiooni tugiteenuse
vajaduse kohta, mis võimaldaks tal oma vahenditega vajadust selle
teenuse hankimise järele vähendada või täielikult elimineerida ja
seeläbi teenust turult mitte osta.
Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest ja MKM: Ei nõustu
direktiiv (EL) 2019/944 artikkel 40 lõige 4 sätetest, teeb Liit ettepaneku Riigihangete seadus (RHS) § 2 ja § 3 sätestavad seaduse eesmärgi ja
täiendada § 66³ lg 2 sõnastusettepanekut lisades sellesse hangete üldpõhimõtetena tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev,
läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra rakendamise otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning
nõude: § 66³. Tugiteenused … (2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel ning hankija
vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab võrguettevõtja tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja
riigihanke kohaldades selleks läbipaistvat, mittediskrimineerivat ja proportsionaalselt ning kohtleb kõiki võrdselt.
turupõhist korda. Riigihanke korraldamisel ei tohi
jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat.
3. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust 62. peatükiga MKM: Ei nõustu
Liidu seisukoht: direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt ei tohiks 3. Sõnastuse ettepanek läheb vastuollu direktiivi mõttega, seega
võrguettevõtjad energiasalvestusüksusi omada, arendada, hallata ega MKM on seisukohal, et „kadude kompenseerimise“ keeldu ei saa
käitada. Elektrituru uue korralduse kohaselt peaksid täielikult integreeritud võrgukomponendi sõnastusele lisada.
energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised.
Energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on vältida
konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada
kõigile turuosalistele õiglane juurdepääs energiasalvestusteenustele
ning edendada energiasalvestusüksuste tõhusat ja tulemuslikku
kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest.
Erijuhtumitel võivad võrguettevõtjaid energiasalvestusüksusi siiski
omada. Seda ainult juhul, kui tegemist on täielikult integreeritud
võrgukomponentidega, mida ei kasutata tasakaalustamiseks ega
ülekandevõime piiratuse juhtimiseks. Praegusel juhul ei ole sellised
erandid siiski piisava täpsusega seaduses kirjeldatud.
Sõnastusettepanekud: 1. Kehtiva olukorra parendamiseks teeb Liit
ettepaneku täpsemalt lahti kirjutada täielikult integreeritud
6
võrgukomponendi definitsiooni lisades sinna kadude
kompenseerimise:
26³) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis
on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline
toimimine ja mida ei kasutata tasakaalustamiseks, kadude
kompenseerimiseks, ülekoormuste ja sageduse juhtimiseks;
2. Lisaks teeb Liit ettepaneku täiendada § 7416 lõige 3 punkti 2 MKM: Nõus
sõnastust lisades sinna tasakaalustamisega seonduva piirangu: 3./2. Oleme nõus ettepanekuga lisada „sh tasakaalustamine“ § 7416
§ 74 . Energiasalvestusüksus
16
lõike 3 punktile 2.
…
(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada,
arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksust, kui see on täielikult
integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised
tingimused:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise
tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa;
2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks,
töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei
kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul sh
tasakaalustamiseks.
4. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust § 111³ lõikega 10 MKM: Nõustume osaliselt
Liidu seisukoht: eelnõust ei selgu, milliseks kuupäevaks peab Direktiiv sätestab, et salvestusüksuste investeerimisotsus peab olema
põhivõrguettevõtja olema seadme võrku ühendanud, et kohalduks tehtud jaotusvõrguettevõtjal 2019 aasta 4.juuliks ja
eelnõus sätestatud erand. Arvestades seda, et elektrituru uue korralduse
põhivõrguettevõtjal 2024. aastal ning et salvestusüksused ühendatakse
kohaselt peaksid energiasalvestusteenused olema turu- ja võrku hiljemalt kaks aastat lõpliku investeerimisotsuse tegemist
konkurentsipõhised ning võimalikult palju reserve peaks (artikkel 36 lg 4 p a ja artikkel 54 lg 5 p a)
põhivõrguettevõtja hankima turult ja turupõhiselt, teeme ettepaneku Jaotusvõrgule jäi ELTS eelnõu järgi selleks kohustuse täitmise
sätestada selleks kuupäevaks 1. jaanuar 2026. kuupäevaks 4.juuli 2021 ja põhivõrgule 2026 aasta.
Oleme nõus kuupäeva ettepanekuga, kuid see peab jääma 2026 aasta
Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit lõppu, siis on ettepanek kooskõlas ka direktiiviga (kuna
ettepaneku täiendada § 111³ lõike 10 sõnastust lisades sellesse täpse jaotusvõrguettevõtja kuupäev jääb minevikku, siis oleks võib olla
kuupäeva, mis ajaks peab põhivõrguettevõtja energiasalvestusüksuse mõttekas mõlemal võrguettevõtjal muuta kuupäev hilisemaks)
võrku ühendama: (10) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid 6 ja 7 ei
kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga
7
energiasalvestusüksuste suhtes, mille jaotusvõrguettevõtja ühendas
võrku hiljemalt 2021. aasta 4. juulil ja põhivõrguettevõtja 2026. aastal
1. jaanuaril.
5. Ettepanek lisada eelnõusse uus paragrahv, millega täiendatakse MKM: Ei nõustu
elektrituruseadusesse kavandatavat 62. peatükki Kehtiv elektrituruseadus juba keelab põhivõrguettevõtjal ja
Liidu seisukoht: direktiiv (EL) 2019/944 on seadnud eesmärgiks jaotusvõrguettevõtjal, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on
igasuguste huvide konfliktide elimineerimise tootjate, tarnijate ja suurem kui 100 000, elektrienergiat toota ja müüa.
põhivõrguettevõtjate vahel, et luua stiimuleid vajalikeks Eleringi Kiisa avariielektrijaam ei osale elektriturul ning seda
investeeringuteks ning tagada uutele turule tulijatele juurdepääs kasutatakse ainult elektrisüsteemi avariiolukordade lahendamiseks.
läbipaistva ja tõhusa reguleerimiskorra alusel. Leiame, et
võrguettevõtja eraldamine vertikaalselt integreeritud ettevõttest ei täida
enda eesmärki, kui võrguettevõtja jääb omama tootmisvarasid, mis
tekitavad tootmishuvi ja sellega ka olemusliku konflikti võrguettevõtja
põhitegevusalaga. Seda kinnitab ka direktiivis sätestatud tootmise ja
võrguga seotud tegevuste täieliku tegeliku eraldamise nõue.
Praegune elektrituruseadus küll sätestab, et põhivõrguettevõtja ei tohi
elektrienergiat toota ega müüa, kuid näeb selles siiski ette ka üsna
üldsõnalisi erisusi (§ 16 lg 3). Sellise regulatsiooni tulemusel on Balti
elektri reguleerimisturul leidnud aset juhtumeid (viimati näiteks 2021
jaanuaris), kus olenemata turuosaliste valmisolekust teenust pakkuda
on süsteemihaldurite vahelise avariireservide koostöölepingu alusel
aktiveeritud Eleringile kuuluvad Kiisa avariireservelektrijaamad ja
osutatud piiriüleselt teenust teise riigi põhivõrguettevõtjale.
Leiame, et selline süsteemihaldurite tegevus moonutab arenevat
süsteemiteenuste turgu ja sellised moonutused tuleks igal juhul
regulatiivsete vahenditega välistada. Oleme veendunud, et selliste
juhtumite ärahoidmise parimaks garantiiks oleks sundida
võrguettevõtjad loobuma tootmisvarade omamisest või alternatiivina
lubada nende aktiveerimist üksnes sellistel juhtudel, kui turg vajalikku
teenust pakkuda ei suuda.
Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit
ettepaneku lisada eelnõusse uus paragrahv järgmises sõnastuses:
§ 7417. Elektritootmisüksus
8
(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada
elektritootmisüksust.
(2) Võrguettevõtja korraldab avaliku enampakkumise talle
kuuluva elektritootmisüksuse müümiseks ning kooskõlastab
avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga.
(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja
omada, arendada, hallata ja käitada elektritootmisüksust, kui on
täidetud kõik järgmised tingimused:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku
enampakkumise tulemusel ei õnnestunud elektritootmisüksust
müüa;
2) võrguettevõtja võib elektritootmisüksuse käivitada üksnes
juhul, kui elektri reguleerimisturul osalevad tootmisseadmed on
ammendanud enda võimalused elektrisüsteemi toimimiseks
vajalikku elektrienergiat toota.
Majanduskomisjoni huvi korral oleme valmis meie poolt esitatud
ettepanekuid konkreetsemalt selgitama.
Eesti Energia 11.10.2021 kiri nr KA-JUH-13/228
Kirjutame Teile seoses eelnõuga 426 SE (elektrituruseaduse ja MKM: Ei nõustu
riigivaraseaduse muutmise seadus), mille planeeritud 1. lugemine Direktiiv sätestab üheselt, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks
toimub 13.10.2021. Olles analüüsinud majanduskomisjoni poolt olev jaotusvõrguettevõtja peab olema sõltumatu elektrienergia
täiskogule esimeseks lugemiseks esitatud eelnõud ja selle juurde tootmisest, müügist ja salvestamisest ning laadimistaristu rajamisest ja
kuuluvaid dokumente, soovime Eesti Energia poolt siinkohal edastada haldamisest (vt artikkel 35). Eesti Energia AS eksitab avalikkust
teile järgmised seisukohad väitega, et kõnealune muudatus on vastuolus direktiiviga.
1. Eelnõu § 1 punktiga 22 elektrituruseaduse paragrahvi 18 lõike 1 OÜ Elektrilevi seni kehtinud juhtimisstruktuur ja -hierarhia ei toeta
muutmine direktiivis sätestatud kohustuse täitmist. Võrguettevõtja, kelle
nõukogusse kuuluvad tootmise, müügi, salvestuse ning laadimistaristu
Eesti Energia (EE) kommentaarid: haldamisega tegelevate ettevõtjate juhatuse liikmed, ei ole nimetatud
1. Direktiiv (EL) 2019/944 ei keela ega piira vertikaalselt integreeritud tegevuste suhtes sõltumatu. See annab aga kontsernile ebaausa
ettevõtja juhatuse liikme õigust kuuluda selle ettevõtja kontserni osaks konkurentsieelise võrreldes ettevõtjatega, kes samadel tegevusaladel
oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogusse. Vastupidi, nii direktiiv, kui ka tegutsedes jaotusvõrguettevõtja nõukogus figureerida ei saa.
elektrituruseadus tunnustavad otsesõnu emaettevõtja õigust teostada
jaotusvõrguettevõtjast tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast Viidatud näited on ajale jalgu jäänud – liikmesriigid ei ole veel jõudnud
järelevalvet, mida saabki teha üksnes nõukogu liikmeks olemise kaudu. kõnealust direktiivi oma õigusesse üle võtta. Seetõttu on levinud ka
9
Seetõttu on eelnõu seletuskirjas esitatud MKM-i väide, et pakutud näited, kus jaotusvõrguettevõtja nõukogus on tootmise, müügi,
muudatus on vajalik direktiivi korrektseks üle võtmiseks, ekslik ja salvestamise või laadimistaristuga tegelevate isikute juhatuse või
eksitav. nõukogu liikmed.
Olukord, kus vertikaalselt integreeritud ettevõtja juhatuse liige või Eelnõu ei võta jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekult võimalust nõukogu
liikmed kuuluvad selle ettevõtja kontserni osaks oleva liikmeid nimetada ega nõukogule jaotusvõrguettevõtja juhtimiseks
jaotusvõrguettevõtja nõukogusse on Euroopas tavapärane. Lähima vajalikku sisendit anda. Eelnõuga lisatakse kohustus tagada, et
näitena saame selle osas tuua Leedu riigile kuuluva energiakontserni jaotusvõrguettevõtja nõukogus ei oleks kontserni muude
Ignitis Grupp’i juhatuse esimehe ja finantsdirektori kuulumise sama tegevusaladega seotud ettevõtjate juhtivaid isikuid.
kontserni koosseisu kuuluva Leedu suurima jaotusvõrguettevõtja
Energijos Skirstymo Operatorius AB nõukogusse:
https://www.eso.lt/en/about-us/eso-management.html#!topic160
Andmaks avalikkusele ja teistele turuosalistele täiendavat kindlust
jaotusvõrguettevõtja reeglitepärase toimimise osas, kuuluvad Energijos
Skirstymo Operatorius AB nõukogusse lisaks Ignitis Grupp’i juhatuse
liikmetele ka kaks sõltumatut nõukogu liiget ja ametiühingute esindaja.
2. Mis puudutab võrguettevõtja emaettevõtja sekkumist
jaotusvõrguettevõtja igapäevasesse majandustegevusse, siis seda
keelab direktiiv juba täna (direktiiv (EL) 2019/944 artikkel 35 lõige
2 c). Just seetõttu on kooskõlas äriseadustiku § 317-ga seatud
Elektrilevi OÜ põhikirjas nõukogu ülesannetele selged piirid, et
võrguettevõtja igapäevasesse majandustegevusse sekkumine
võrguettevõtja emaettevõtja poolt oleks välistatud.
Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest peame me MKM-i tehtud
muudatusettepanekut direktiiviga vastuolus olevaks,
ebaproportsionaalseks ja Eesti Energia kontserni majanduslikku
toimimist halvavaks. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda § 18 lg 1
alternatiivset sõnastust ning riigi osalusega elektriettevõtja omandis
oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogu täiendamist sõltumatute
liikmetega, kelle nimetab ametisse riigi osalusega äriühingute
nõukogude liikmete nimetamiskomitee – vt ka § 18 lg 13
muudatusettepanekut.
10
Paragrahvi 18 lõike 1 muudatusettepanek:
Lähtudes eelnevalt mainitud argumentidest teeme ettepaneku muuta
MKM-i poolt tehtud ettepanekut ja loobuda piirangust, mis keelab
emaettevõtja juhatuse liikmel osalemast jaotusvõrguettevõtjast
tütarettevõtte nõukogus:
(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või
jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu
jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest
vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud
elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada
jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja
igapäevase majandustegevuse eest.
2. Eelnõu § 1 punktiga 23 elektrituruseaduse paragrahvi 18
täiendamine lõigetega 11-13
EE kommentaarid: MKM: Ei nõustu. Eelnõu ei võta üldkoosolekult võimalust nimetada
1. Ettepanek, mille kohaselt riigi osalusega elektriettevõtja omandis jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmeid. Seetõttu ei ole siin ka vastuolu
oleva jaotusvõrguettevõtja (antud juhul Elektrilevi OÜ) nõukogu ÄS-ga.
liikmed määratakse nimetamiskomitee ettepanekul on vastuolus
äriseadustikuga. Äriseadustiku § 319 lg 2 kohaselt võib seaduse või
põhikirjaga näha ette, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed võib
valida muul viisil kui osanike otsusega. Nimetatud vastuolu
äriseadustikuga on MKM-il jäänud paraku analüüsimata.
2. Elektrilevi OÜ on osa oma emaühingu konsolideerimisgrupist ning MKM: Ei nõustu. Nimetamiskomitee võtab nõukogu liikmete kohta
konsolideerimisnõuete täitmise tagamiseks ei ole mõeldav olukord, kus ettepaneku tegemisel aluseks ka vajalikku pädevust jm kriteeriume
Elektrilevi OÜ konsolideerimisgrupi tasemel juhtimist korraldatakse tagamaks, et jaotusvõrguettevõtja nõukogu oleks pädev. Samuti säilib
täielikult konsolideerimisgrupist väljaspool olevate kolmandate isikute (ja peabki säilima) üldkoosoleku võimalus anda jaotusvõrguettevõtja
poolt. Elektrilevi OÜ osanik peab täitma oma seadusjärgseid nõukogule selged suunised jaotusvõrguettevõtja tegevuse
juhtimisfunktsioone ja kohustusi, mida ei ole võimalik nõutud mahus korraldamiseks.
täita olukorras, kus Elektrilevi OÜ juhtorganid komplekteeritakse
11
täielikult konsolideerimisgrupist väljaspool olevate kolmandate
isikutega.
Kui riigi osalusega elektriettevõtja omaniku esindaja soovib
jaotusvõrguettevõtja tegevuse läbipaistvuse suurendamise ja
turuosaliste parema kaasamise huvides kaasata jaotusvõrguettevõtja
nõukogusse sõltumatuid liikmeid, siis võib riigi osalusega
elektriettevõtja omaniku esindaja näha ette nimetamiskomitee
kaasamise selliste täiendavate nõukogu liikmete kaasamiseks.
Paragrahvi 18 lõike 13 täiendusettepanek:
Lähtudes eelnevalt mainitud argumentidest teeme ettepaneku muuta
MKM-i poolt tehtud ettepanekut, mis on vastuolus äriseadustikuga ja
ei võimalda emaettevõtja juhatusel konsolideerimisnõuete täitmist:
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi osalusega
elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekule
teeb elektriettevõtja omaniku esindaja soovil kuni kahe nõukogu
liikme nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku
riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute
nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes riigivaraseaduse § 801
lõigetes 2 ja 3 sätestatust.
3. Eelnõu § 1 punktiga 27 elektrituruseaduse paragrahvi 18 MKM: Ei nõustu. Eelnõus toodud regulatsiooni eesmärk ei ole äriliselt
täiendamine lõikega 52 kasuliku teabe varjamine vaid selle teabe kasutamise vältimine ebaausa
konkurentsi soodustamiseks. Eelnõus toodud regulatsioon tagab
EE kommentaarid: nimetatud täiendusega on MKM teinud parimal võimalikul viisil, et jaotusvõrguettevõtja oleks sõltumatu
ettepaneku, mille kohaselt ei tohi jaotusvõrguettevõtjale võrgu elektrienergia tootmisest, müügist, salvestusest ja laadimistaristu
arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat või haldamisest.
juhtimiskeskuse teenust osutav isik omada, arendada, hallata ega Leiame jätkuvalt, et direktiivi mõte on tagada, et jaotusvõrguettevõtja
käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või oleks sõltumatu tootmisest, müügist, salvestusest ja laadimistaristu
energiasalvestusüksusi, välja arvatud oma tarbeks. haldamisest. Seda kõike peab kindlasti tagama viisil, et omanikul on
jaotusvõrguettevõtja üle jätkuvalt tõhus kontroll. Seda eelnõu 426SE
Eelnõu seletuskirja kohaselt on kirjeldatud tegevuspiirangu eesmärgiks ka võimaldab.
kõrvaldada jaotusvõrguettevõtjatele vastavaid teenuseid osutavate
12
isikute väidetav konkurentsieelis, kuna niisugune ettevõtja teab sellist
jaotusvõrgu hetkeseisu ja arendamisega seotud teavet (sealhulgas
olemasolevate vabade võimsuste hetkeseisu ja asukohta ning võrgu
detailset arengukava), mis ei ole teada teistele turuosalistele. Seletuskiri
viitab ka direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 34, mis kohustab
jaotusvõrguettevõtjat tagama kõigile turuosalistele võrdväärsetel
alustel ligipääsu vajalikele andmetele, ning artiklile 37, mis kohustab
jaotusvõrguettevõtjat käsitlema tema omandis olevat äriliselt kasulikku
teavet konfidentsiaalsena. Kokkuvõtvalt leitakse seletuskirjas, et
elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või
energiasalvestusüksusi omaval, arendaval või haldaval ettevõtjal
jaotusvõrguettevõtjale teenuse osutamise keelamine tagab tõhusalt
eelnevalt kirjeldatud eesmärkide saavutamise.
Oleme alltoodud põhjustel seisukohal, et ettevõtjate majandustegevuse
osaline keelamine tegevuspiiranguga kavandatud viisil on
tegevuspiirangu eesmärke arvestades ebaproportsionaalne,
diskrimineeriv, mittevajalik ja ebatõhus, kahjustab konkurentsi, viib
kulude ning hindade kasvule ja ei ole direktiiviga nõutud.
1) Tegevuspiirang ei ole direktiiviga nõutud
Direktiiv näeb jaotusvõrguettevõtjale ette keelu omada või hallata
elektriautode laadimistaristuid või salvestusüksusi, kuid ei näe ette
tegevuspiirangule sarnast tegevuskeeldu jaotusvõrguettevõtjale
teenuseid osutavate ettevõtjate suhtes. Seega jõuti direktiivile
vastuvõtmisele eelnenud pikaaegse ja põhjaliku analüüsi tulemusena
seisukohale, et direktiivi eesmärkide, mis ühtivad eelnõu
eesmärkidega, saavutamiseks ei ole vajalik rakendada tegevuskeeldu
jaotusvõrguettevõtjale teenuseid osutavatele ettevõtjatele.
Ühtlasi tuleb tähele panna, et direktiivi õiguslikuks aluseks on EL-i
toimimise lepingu artikkel 194, millest tulenevalt on elektrienergia
siseturu ühiste normide kehtestamise õigus Euroopa Parlamendi ja
nõukogu pädevuses. Selliselt EL tasandil kehtestatud meetmed ei
mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude
kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel
13
ning tema energiavarustuse üldstruktuuri (EL toimimise lepingu
artikkel 194 lg 2), kuid kõnealune tegevuspiirang ei ole paigutatav
ühegi nimetatud erandi alla, milles liikmesriik võiks direktiiviga
võrreldes erinevaid või täiendavaid nõudeid kehtestada. Eelnõu
seletuskirjas pole samuti selgitatud, millisel õiguslikul alusel võiks
siseriiklikult kehtestada rangemaid tingimusi, kui on ette nähtud EL
tasandil kehtestatud elektrienergia siseturu ühistes normides, kus taolist
tegevuspiirangut ei sisaldu.
2) Tegevuspiirang kahjustab konkurentsi, diskrimineerib ettevõtjaid ja
viib kulude kasvule
Võrreldes direktiiviga kavandatav täiendav tegevuspiirang pärsib niigi
vähest konkurentsi vastavate elektriteenuste turul, survestab pingelist
olukorda tööjõuturul ning soodustab hindade kasvu. Tänapäeval
osutavad elektriehitusettevõtjad lisaks ehitusega seotud teenustele ka
võrgu planeerimise ja kujundamisega seotud teenuseid ning läbi
projekteerimise ollakse seotud liitumistega ja omatakse vastavat teavet.
Valdav osa sellistest ettevõtjatest liiguvad ka uute tehnoloogiliste
lahenduste rajamise ja/või käitamise suunas. Tegevuspiirang paneb
kõik sellised ettevõtjad valiku ette, kuna nad peavad valima kas osutada
teenuseid jaotusvõrguettevõtjatele või osutada teenuseid uute
tehnoloogiliste lahenduste arendajatele või osaleda ise nende
arendamises. Ka juhtimiskeskuse teenust osutavad ettevõtjad soovivad
osutada samuti teiste energialahenduste (tänavavalgustus,
kliendipaigaldused, laadimistaristu, sidevõrgud jne) juhtimisteenust.
Kavandatav tegevuspiirang muudaks eeltoodu võimatuks ja kohtleks
vastavaid ettevõtjaid diskrimineerivalt, sest neilt võetakse võimalus
kasutada enda kogemust ja võimekust oma põhitegevusalal. Lisaks
eeltoodule teostavad erinevate tehnoloogiliste lahendustega ja
energialahendustega seotud teenuste osutamisele suunatud vahetuid
toiminguid tihti samad spetsialistid, kes omavad vastavat kompetentsi
ja on sageli seotud ka konkreetse piirkonnaga. Kui kavandatava
tegevuspiirangu toimel väheneb huvi osutada teenuseid
jaotusvõrguettevõtjale, võib sellega tekkida olukord, kus vastavate
teenuste kättesaadavus jaotusvõrguettevõtja jaoks oluliselt halveneb,
14
mille tulemusena võib halveneda teenuste kvaliteet ning suureneda
teenuste hind, mis kasvatab võrgu haldamisega seotud kulusid.
Kavandatav tegevuspiirang tähendaks seda, et paljude teenuste ja/või
piirkondade jaoks on vaja täiendavat paralleelset kvalifitseeritud
tööjõudu, mida on raske leida ja mis viib konkurentsi vähenemisele ja
kulude kasvule. Samuti halveneb võimekus kiireks ja koheseks
sekkumiseks konkreetses asukohas rikete ja ohu korral.
3) Tegevuspiirang on ebatõhus
Vastupidiselt seletuskirjas loodetule ei taga tegevuspiirang tegelikult
eelnõu eesmärkide saavutamist. Selle asemel suunab tegevuspiirang
otsima ettevõtjaid võimalusi, kuidas vaatamata ebamõistlikule keelule
oma majanduslikku potentsiaali ja olemasolevat pädevust kõige
paremini ära kasutada. Tegevuspiirang on suunatud sellele, kuidas
olemasolevat ettevõtjate majandustegevuseks vajalikku teavet
võimalikult lihtsa ja piirava meetmega varjata. Selle asemel peaks
eelnõu keskenduma hoopis sellele, kuidas tagada kõigile ettevõtjatele
(sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit
või energiasalvestusüksusi omavatele, arendavatele või haldavatele
ettevõtjatele) võrdne ja efektiivne juurdepääs kogu neile vajalikule
teabele. Seetõttu oleme seisukohal, et kavandatav tegevuspiirang on
tegelikult ebatõhus meede.
4) Tegevuspiirang on ebaproportsionaalne
Majandustegevuse piiramine ja osaline keelamine on olemuselt kõige
karmim ja ettevõtluskeskkonna seisukohalt kahjulikum meede, mida
peaks rakendama ainult siis, kui on üheselt selge, et muud meetmed ei
ole andnud soovitud tulemust. Nagu juba eespool öeldud, leitakse
direktiivis, et tegevuspiirangule sarnast meedet ei ole direktiivi
eesmärkide saavutamiseks vaja. Samuti on näiteks Elektrilevi OÜ ja
temale teenust osutavad ettevõtjad võtnud tarvitusele erinevaid
meetmeid, mida juba on rakendatud ja rakendatakse jätkuvalt
seletuskirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Usume, et
majanduskomisjoni huvi korral on Elektrilevi OÜ valmis kõnealuseid
meetmeid ja nende rakendamist majanduskomisjonile täiendavalt
tutvustama. Tänasel päeval puuduvad faktid, mis annaksid alust väita,
15
et eelnõu seletuskirjas välja toodud eesmärkide saavutamiseks seni
rakendatud meetmed ei ole andnud tulemust ning puuduvad ka muud
võimalused taotletud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu viimase
abinõuna tuleb kasutada tegevuspiirangut. Seepärast on eelnõuga
kavandatav tegevuspiirang ebaproportsionaalne ja selliselt vastuolus
Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 11 ja 31.
5) Tegevuspiirang on sisuliselt mittevajalik
Kõige olulisem argument kõnealuse tegevuspiirangu vastu on see, et
tegevuspiirang ei ole vajalik. Tegevuspiirangu kehtestamisel lähtutakse
seletuskirja kohaselt sellest, et hoida saladuses teavet, mis ei pruugi olla
teada võrdselt kõigile turuosalistele. Selle asemel aga peaks
keskenduma küsimusele, kas on vaja hoida turuosaliste eest saladuses
teavet, mis on neile vajalik ja aitaks neil oma majandustegevust
arendada. Samuti on selge, et tunduvalt raskem on saavutada ja
kontrollida olemuslikult ettevõtjatele vajaliku ja kasuliku teabe
saladuses hoidmist, kui teha selline teave võrdselt kõigile
kättesaadavaks. Ekslikku lähenemist peegeldab muuhulgas
seletuskirjas toodud viide direktiivi artiklile 37 ja selles viites
tsiteeritud jaotusvõrguettevõtja kohustus käsitleda tema omandis olevat
äriliselt kasulikku teavet konfidentsiaalsena. Selline valikuline tsitaat
jätab vale mulje, nagu nõuaks direktiiv jaotusvõrguettevõtjalt äriliselt
kasuliku teabe saladuses hoidmist. Tegelikkuses aga ütleb direktiivi
artikkel 37 äriliselt kasuliku teabe kohta hoopis seda, et
jaotusvõrguettevõtja peab vältima niisuguse teabe diskrimineerivat
avaldamist. Seega ei nõua direktiiv mitte äriliselt kasulikku teabe
salastamist, nagu ekslikult väidab seletuskiri ja millel ekslikult põhineb
ka tegevuspiirangu kohaldamise ettepanek, vaid keelab sellist teavet
diskrimineerivalt avaldada ehk teisisõnu näeb ette sellise äriliselt
kasuliku teabe avaldamise mittediskrimineerival viisil. Sellele peaks
meie hinnangul keskenduma ka eelnõu.
Võrguettevõtja on oma kodulehel teinud kõigile võrdselt ja
mittediskrimineerivalt teatavaks palju äriliselt kasulikku teavet, mis
võimaldab võrguteenusele tõhusat juurdepääsu (näiteks olemasolevate
vabade võimsuste rakendus). Teabe hulk ja sisu täienevad ajas pidevalt
16
ja seda nii turuosaliste soovidest ja tagasisidest tulenevalt, kui ka
võrguettevõtja enda initsiatiivil.Täiendavalt näeb ka eelnõu § 1 punkt
49 ette täiendavad nõuded jaotusvõrguettevõtja arengukava koostamise
protsessile (sh konsulteerimise turuosalistega) ning arengukava sisule.
Eelnõu näeb praegu ette teatud teabe avalikustamise arengukavas ning
vajadusel võib seda nimekirja täiendada. Loodame, et eelnõu kohaselt
toimuvate konsultatsioonide käigus selgub täpsemalt, missuguse
jaotusvõrguettevõtjal olemasoleva teabe suhtes on turuosalistel
põhjendatud huvi. See võimaldaks avaldada vastava teabe arengukavas
või muul viisil kõigile turuosalistele samaaegselt ja ühetaoliselt.
Eesti Energia ettepanekud seoses elektrituruseaduse paragrahvi 18
täiendamisega lõikega 52:
Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest leiame, et MKM-i poolt
pakutud tegevuspiirang on mittevajalik kuna keskendub äriliselt
kasuliku teabe varjamisele. MKM-i poolt püstitatud probleemi
lahendamiseks tuleks aga keskenduda eelnõu teistele sätetele (nt eelnõu
§ 1 punkt 49), mis näevad ette äriliselt kasuliku teabe
mittediskrimineerivat avaldamist. Tulenevalt eeltoodust teeme
ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkti 27 nii, et sellest jäetakse välja
elektrituruseaduse § 18 täiendamine lõikega 52.
4. Eelnõu § 1 punktiga 4 elektrituruseaduse paragrahvi 3 MKM: Ei nõustu
täiendamine punktidega 82-85
EE kommentaarid:
1. Elektrienergia salvestamise definitsiooni pakutud kujul kehtestamine
ei võimalda salvestamist ühemõtteliselt piiritleda ega seetõttu seda ka
praktikas rakendada. Probleemiks on see, et pakutud sõnastus ei
võimalda piiritleda elektrienergia lõppkasutamise edasi lükkamist
tootmise hetkest hilisemale ajale („ette tarbimist“), sest pakutud
sõnastusest ei tulene, millisest ajavahemikust pikema elektri
salvestamise perioodi korral loetakse salvestatud elekter tarbitud
elektriks (st milline on salvestusperioodi aktsepteeritud pikkus).
17
2. Selguse huvides oleks vaja eelnõus täpsustada, et
energiasalvestusüksuseks loetakse ka kahesuunalist laadimist
võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt. Täpsustus on vajalik, sest
otsene elektrit salvestav seade ei ole pidevalt elektripaigaldisega
ühendatud ning seetõttu tuleb salvestusüksuseks lugeda laadimispunkt.
3. Pakutud muudatus, mis seletuskirja kohaselt peaks lahendama elektri
salvestamise nn “topelt maksustamise” probleemi, seda tegelikult ei
tee, sest eelnõu kohaselt vabastatakse nn “topelt maksustamisest”
elektri salvestaja poolt võrku tagastatud elekter. Pakutud sõnastus on
ebaõnnestunud, sest elektrit salvestanud käitisest võrku tagastatud
elektrienergia kogusele võrguettevõtjad Eestis võrgutasusid ei kohalda
ning selle pealt riik aktsiisi ning taastuvenergia tasu ei kogu. Kõik tasud
on kohaldatud salvestamiseks võrgust võetud elektrile, mistõttu ka
pärast kavandatud seadusemuudatuste tegemist säiliks salvestatud
elektri “topelt maksustamise” probleem.
Elektrienergia salvestamise ärimudeli praktikas ellu
rakendamiseks vajalikud täiendusettepanekud on järgmised:
Võimaldamaks elektrienergia salvestamise ärimudeli ellu rakendamist
praktikas, teeme ettepaneku lisada eelnõusse järgmised täiendused:
1) Lisada eelnõusse § 3 punkt 86, mis sätestaks salvestusperioodi MKM: Ei toeta. Salvestusperioodi sätestamine ei ole sisuliselt vajalik.
mõiste: On oluline tagada, et salvestustegevus toimub vastavalt turuosaliste
vabale soovile.
salvestusperiood - § 71 lõikes 10 määratletud ajavahemik, mille kestel
elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia
loetakse salvestatud elektrienergiaks.
2) Täiendada eelnõu § 3 punkti 82 järgmiselt: MKM: Ei toeta. Vt eelmise ettepaneku seisukohta.
82) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine
salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel
taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu
18
energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine
tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi
elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel.
3) Täiendada eelnõu § 3 punkti 84 järgmiselt: MKM: Ei toeta. Eelnõu sõnastus ei välista elektrisõiduki
laadimispunkti. Ka laadimispunkt on elektripaigaldise osa.
84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse
energiat, sh kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki
laadimispunkt.
4) Lisada elektrituruseaduse § 67 lõige 1 teksti sõnad “ning MKM: Nõustume muudatusettepanekuga.
salvestatud” alljärgnevalt:
“Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning
salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise /.../”
5) Täiendada eelnõu § 71 lõiget 10 järgmiselt: MKM: Ei toeta. Salvestusperiood võib olla kasvõi 12 kuud. Täpsemale
perioodile ei ole praktikas vajadust.
(10) Võrgutasusid ei kohaldata salvestatud elektrienergiale, mis
tagastatakse elektrivõrku sama salvestusperioodi vältel. Eestis
kohaldatakse kahte salvestusperioodi, 1. oktoobrist 31. märtsini ja 1.
aprillist 30. septembrini
Selgitus: salvestusperioodi pikkuse määramisel lähtutakse antud juhul
vajadusest salvestada vähemalt talvise sesoonse energianõudluse
tagamiseks vajalikku elektrienergiat alates kütteperioodi algusest.
Võimalik on kehtestada ka 12 kuud kestev salvestusperiood (1.aprill -
31.märts).
6) Lisaks võrgutasude rakendamise erisusele tuleks salvestatud MKM: Ei toeta. Teema vajab täiendavat analüüsi. MKM on salvestuse
elektrienergia vabastada ka taastuvenergia tasude ja elektriaktsiisi regulatsiooni tõhustamiseks koostamas sisulist analüüsi, mille käigus
maksmise kohustusest salvestatud elektrienergia osas. Seetõttu teeme erinevad võimalikud lahendusvariandid (mh ka kõnealune) läbi
ettepaneku muuta elektrituruseaduse § 592 lõiget 1 lisades olemasoleva analüüsitakse ja mõjuanalüüs tehakse. Hetkel ei ole aga sellise
sõnastuse lõppu järgmised sõnad: muudatuse mõju teada.
19
„… millest on maha lahutatud võrgust võetud ja salvestatud
elektrienergia kogus“
7) Lisaks muudatustele eelnõus ja elektrituruseaduses tuleks muuta ka MKM: Ei toeta. Vt eelmise ettepaneku kommentaari.
Alkoholi- tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 22 lõige 1 punkti
75, lisades selle teksti sõnad „välja arvatud salvestatud elektrienergia
kogus“:
„võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat
tarbijale, välja arvatud salvestatud elektrienergia kogus (edaspidi
elektrienergia võrguettevõtja), /…/“
Selgitus: sel viisil sätestatakse ühemõtteliselt, et elektriaktsiisi
makstakse üksnes võrgust võetud elektrienergia eest, millest on maha
lahutatud salvestatud elektrienergia kogus.
5. Eelnõu § 1 punktiga 17 elektrituruseaduse täiendamine
paragrahviga 122
EE kommentaarid: eelnõu sätestab energiakogukonna teema, kuid
jätab piiritlemata selle juriidilise ja sisulise tegevuse piirid, st millises
juriidilises vormis tohib kogukond tegutseda, milliseid teenuseid oma
liikmetele osutada ning milline on kogukonna loogiline geograafiline
tegevuspiirkond.
Paragrahvi 122 täiendusettepanekud: MKM: Ei toeta.
1) Kuigi kogukonna eesmärk ei pea olema majandusliku tulu
Lähtudes eelnevast leiame, et eelnõu antud paragrahvi tuleks täpsustada teenimine, võib kogukond seda siiski mh majandusliku tulu nimel
ning tuua selles välja vähemalt järgmine: korraldada.
2) On majanduslikult ja ressursitõhususlikult ebamõistlik nõuda, et
1) kogukonna loomiseks on vajalik mittetulundusühenduse asutamine kogukond peab teostama oma tegevust läbi enda rajatud
(kuna eesmärk ei ole rahalise kasumi taotlemine); elektripaigaldise. Ka direktiiv ütleb, et kogukond teeb oma tegevuse
2) kogukonna tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus; raames koostööd jaotusvõrguettevõtjaga (mh kasutab vajadusel selle
3) kogukonna liikmetele osutatavad energiateenused on teenused, mis võrku).
põhinevad täiel määral kogukonna poolt rajatud elektripaigaldise 3) Eelnõu järgi osutab kogukond energiateenuseid oma liikmetele.
kasutamisel; Puudub vajadus seda ettepaneku valguses muuta.
20
4) kogukonnal ei ole õigust osutada energiateenuseid isikutele, kes ei Kogukond võib end määratleda ka muudmoodi, eesmärk tõesti ei ole
ole kogukonna liikmed mittetulundusühingute seaduse tähenduses. rahalise kasumi teenimine aga keelatud see ka ei ole.
Kogukond võib energiateenuste vahendamiseks kasutada ka piirkonna
6. Eelnõu § 1 punktiga 29 elektrituruseaduse täiendamine jaotusvõrguettevõtja teenuseid. (Direktiivi nõue, et
paragrahviga 214 jaotusvõrguettevõtja teeks koostööd kogukondadega – artikkel 16 lg 1
p d)
EE kommentaarid: Direktiivist tulenevalt on kogukondadel õigus osaleda elektriturul
võrdsetel alustel koos teiste turuosalistega.
1. Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette, et agregaatorit koheldakse
mittediskrimineerivalt ja vastavalt tema tehnilisele võimekusele, samas
ei näe direktiiv ette, et võrguettevõtja on kohustatud tellima
paindlikkus- ja tugiteenuseid vaid agregaatorilt. Seega ei saa piirata
agregeerimises osalevate turuosaliste ringi ainult agregaatoriga. Paraku
võib praegust eelnõu sõnastust just selliselt tõlgendada. Seetõttu on
vajalik eelnõu sõnastust laiendada, tagamaks selle vastavus direktiivile.
2. Eelnõus viidatud Konkurentsiameti poolt väljatöötatavates
tingimustes (§ 214 lg 3) tuleb arvestada agregaatori kohustusega
hüvitada teistele turuosalistele tarbimiskaja aktiveerimise tõttu
tekkinud kulud ja saamata jäänud tulud. Eelnõu nõuab agregeerimisega
tegelevalt turuosaliselt küll bilansivastutust, samas on käsitlemata
jäetud agregaatori tegevusest põhjustatud kulude ja saamata jäänud tulu
hüvitamine teistele turuosalistele, eelkõige agregeeritava tarbija
elektrimüüjale või bilansihaldurile. Seda võimalust näevad aga ette
direktiivi sätted (direktiiv (EL) 2019/944 artikkel 17 lg 4). Ilma kulude
ja saamata jäänud tulu hüvitamiseta põhjustaks eelnõu kolmandatele
osapooltele (bilansihaldurid, müüjad) otsest ja mõõdetavat
majanduslikku kahju ning suurendaks kokkuvõttes ka tavatarbijate
elektriarveid.
Praktikas väljenduks kirjeldatud kahjude tekkimine järgmises
sündmuste ahelas:
1) Müüja ostab heauskselt (tarbijaga sõlmitud elektrimüügi lepingust
tulenevate kohustuste täitmiseks) päev-ette turult tarbijale vajaliku
elektrienergia;
21
2) Agregaatori sekkumise tulemusena koormatakse tarbija
tarbimiskoormus alla järgmisel päeval, pärast elektrienergia ostu
teostamist müüja poolt;
3) Selle tulemusena müüja poolt tarbijaga sõlmitud elektrimüügi
lepingu täitmiseks ostetud elektrienergia kogus liigub agregaatori
reguleerimispakkumusena süsteemihaldurile;
4) Sisuliselt võetakse müüjalt ära tema ostetud elektrienergia, mille eest
ei ole ette nähtud kompensatsiooni ega saamata jäänud tulu hüvitamist.
Selline käitumine oleks vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (§ 32);
5) Juhul, kui müüja ostetud elektrienergia hüvitamiseks
kompensatsiooni mehhanismi ei nähta ette ex ante, on elektrimüüja
sunnitud ex post alustama igakordse agregeerimise puhul kahjude
hüvitamise menetlust, millega kaasnevad täiendavad kulud.
Lõppkokkuvõttes kajastuvad kõik need kulud tavatarbijate
elektriarvetes.
Sarnased kulud kolmandatele osapooltele tekkivad ka agregaatori poolt
tarbimise üleskoormamisel, kui vahendaja osutab süsteemihaldurile
tarbimise suurendamise (ülesse koormamise) teenust. Vahendaja teenib
lepingust süsteemihalduriga taaskord kolmanda osapoole arvel,
tekitades üleskoormatava tarbija bilansihalduri bilansipiirkonnas
elektri puudujäägi, mille peab aga kinni maksma selle tarbija
bilansihaldur bilansienergia juurde ostmise näol. Seetõttu on
hüvitamise süsteemi loomine turu toimimiseks kriitiliselt vajalik.
3. Bilansihalduri kohene teavitus reguleerimistarne tellimisest on väga
oluline bilansikulu arvestamiseks. Selleks peavad süsteemihaldur
Eleringi süsteemid olema üles ehitatud nii, et kogu vastav info
edastatakse bilansihaldurile (või määratud müüjale). Kui enne Intraday
(ehk iga tund) ja Spot turu (iga hommik) tellimusaega ei ole
bilansihaldurit teavitatud kokkulepitud reguleerimistarnetest, siis
bilansihaldur tellib talle teadaoleva tarbimisinfo aluselt valed kogused
ja suurendab sellega bilansikulu.
Praktikas väljenduks kirjeldatud kahjude tekkimine järgmises
sündmuste ahelas:
22
1) üks päev-ette (või Intraday puhul tund-ette) koormatakse
tavapäraselt tarbiv klient alla null-tarbimisele, bilansihaldur näeb
kliendil null-tarbimist ning tellib ka järgnevaks päevaks (või tunniks)
nulltarne vastavalt tarbimisandmetele;
2) vastu bilansihalduri ootusi klient taastab normaalse tarbimise ning
tekib ebabilanss;
3) tagantjärele selgub, et tarbimisandmete anomaalia põhjuseks oli
agregaatori reguleerimistarne.
Paraku on bilansihalduri jaoks siis juba hilja reageerida, sest
energiavahendaja tegevus on talle kui kolmandale osapoolele otsese
majandusliku kahju juba põhjustanud. Kokkuvõttes saavad sellistel
juhtudel enim kahjustada need tarbijad, kellel puudub võimalus ja
võimekus agregeerimistegevuses osaleda. See tähendab, eelkõige
tiheasustusalade kortermajade elanikkond ja teised kodutarbijad, kes on
oma elektriarvega sunnitud kinni maksma agregaatorite tekitatud
kahju. See suurendab nende ja teiste tarbijate elektriarveid, kes ei osale
otseselt agregeerimisprotsessis. Seetõttu peame väga oluliseks, et
eelnõud vajalikul määral täiendataks.
Paragrahvi 214 täiendusettepanekud: MKM: Ei nõustu.
Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 214 sõnastust viisil, mis Paragrahv räägib konkreetselt agregeerimisest ning puudutab ainult
selgitaks konkreetsemalt, millised osapooled võivad agregaatorit. See ei tähenda, et paindlikkus- või tugiteenust ei või
agregeerimisteenust pakkuda. Lisaks teeme ettepaneku fikseerida kolmandad isikud osutada. Paragrahvid 662 ja 663 räägivad
seaduse tasemel mõningad olulisemad põhimõtted, mis võimaldaks võrguettevõtjate hangitavatest paindlikkus- ja tugiteenustest, kus on
vältida agregeerimisega potentsiaalselt põhjustatavat kahju sätestatud kõigi turuosaliste võrdsed võimalused paindlikkus- ja
elektrimüüjatele ja bilansihalduritele: tugiteenustes osalemiseks.
§ 214. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu Agregaatori kulumetoodika regulatsiooni kohta teeb MKM eraldi
muudatusettepaneku.
(1) Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel
tarbimiskajas turuosaliste, sealhulgas agregaatori osalemist.
23
(2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses
on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma
bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/943 artikliga 5.
(3) Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused,
viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ning avalikustab
nimetatud tingimused oma kodulehel. Tingimustes võetakse arvesse ka
agregeeritud koormusi ning agregeerimisega tegelevate
turuosaliste tegevuse tulemusena põhjustatud majanduslikku kahju
ja saamata jäänud tulu kolmandatele osapooltele, sealhulgas
elektrimüüjad ja bilansihaldurid.
(4) Agregaator või temaga reguleerimislepingu sõlminud tarbija on
kohustatud rahaliselt hüvitama teistele turuosalistele või teiste
turuosaliste bilansihaldurile tarbimiskaja aktiveerimise tõttu
tekkinud kulud ning saamata jäänud tulud. Käesolevas lõikes
nimetatud hüvitise arvutusmeetodi kinnitab majandus- ja
taristuminister määrusega.
(5) Enne mõõtepunkti agregeerimiseks kasutamist
edastab agregaator andmevahetusplatvormi kaudu tema tegevusest
mõjutatud bilansihaldurile ja avatud tarnijale järgmise teabe:
1) info vastavast kliendist/mõõtepunktist, hetkel kui
klient/mõõtepunkt läheb agregaatori valmisoleku nimekirja;
2) info kliendi ja mõõtepunkti kohta, mida reguleeritakse ning
reguleerimistarne suurus ja suund, hetkel kui toimub reguleerimise
tellimine/aktiveerimine süsteemioperaatori poolt.
(6) Võrguettevõtjad koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja
esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib nõuda
metoodika muutmist.
24
7. Eelnõu § 1 punktiga 70 elektrituruseaduse paragrahvi 88
täiendamine lõigetega 4 ja 5
EE kommentaarid: õigusselguse huvides tuleks lisaks eelnõu
seletuskirjale ka eelnõu tekstis rõhutada, et tähtajalise lepingu
ennetähtaegse lõpetamise tasu piirangut (mitte suurem, kui 50% tasust,
mis jääb elektrimüüjal või agregaatoril saamata) kohaldatakse just
füüsilisest isikust tarbijate suhtes, kuivõrd elektrituruseaduse
tähenduses on „tarbija“ igasugune elektritarbija, sealhulgas äritarbijast
juriidiline isik (st. mitte ainult füüsiline isik).
Kui eelnimetatud täpsustust eelnõusse ei lisata, siis võib tekkida
olukord, kus juba sõlmitud või ka tulevikus sõlmitavaid juriidiliste
isikute pikaajalisi elektriostulepinguid (ehk nn PPA lepinguid, mida
sõlmitakse tulevikus ehitatavate taastuvelektrijaamade toodangu
pikaajalise ostmise eesmärgil) võib hakata lõpetama oluliselt varem,
kui lepingutes sätestatud tingimused ette näevad. See omakorda võib
aga ohtu seada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise ja selle
tulemusena ka Eesti poolt võetud kohustuste täitmise.
Paragrahvi 88 lõigete 4 ja 5 täiendusettepanekud: MKM: Ei toeta. Regulatsioon peab tagama, et kõigil tarbijatel on
võimalik valida tasuta või tasulise müügilepingu sõlmimise vahel.
Teeme ettepaneku lisada § 88 lõigetesse 4 ja 5 täiendused, mis selgelt Muudatus käsitleb kõiki lepinguid, mis on sõlmitud pärast muudatuse
viitavad, et kavandatavad täiendused puudutavad füüsilisest isikust jõustumist. Seetõttu ei saa muudatus avaldada mõju juba sõlmitud
tarbijaid: lepingutele.
(4) Elektrimüüja või agregaator võimaldab füüsilisest isikust tarbijal
sõlmida nii tasuta kui tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia
müügilepingut.
(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tähtajalise elektrilepingu
või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et
tasu on ette nähtud lepingus, mille füüsilisest isikust tarbija on
sõlminud vabatahtlikult, ning tasust on füüsilisest isikust tarbijat enne
lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu
peab olema põhjendatud ega tohi olla suurem kui 50 protsenti tasust,
25
mis jääb elektrimüüjal või agregaatoril saamata tarbija poolt lepingu
ennetähtaegse lõpetamise tõttu.
Elektrilevi OÜ 12.10.2021 kiri nr JV-TUR-1/5074
Elektrilevi OÜ ettepanekud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud elektrituruseaduse ja
riigivaraseaduse muutmise seaduse 02.09 eelnõu suhtes
1. Võrguettevõtja juhtimine ja võrguettevõtja eraldatus muust MKM: Toetame ettepanekut.
võrguteenuse osutamisega mitteseotud tegevusest
Ettepanek lisada ELTS paragrahvi 18 täiendav lõige alljärgnevas
sõnastuses:
ELTS § 18 lg__- Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus
jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liikme või muu
jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest
vastutava isiku õigus samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva
mõju kaudu seotud teise võrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või
muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest
vastutav isik.
Selgitus:
Täienduse eesmärk on täpsustada ELTS § 18 sõnastust selliselt, et
võrguettevõtja igapäevane juhtimine peab olema eraldatud üksnes
muust võrguteenuse osutamisega mitteseotud tegevustest. Teisisõnu ei
tohiks seadusega olla vastuolus valitseva mõju kaudu seotud mitme
võrguettevõtja igapäevase majandustegevusega seotud isikute
kattumine.
Direktiivi eesmärk on tagada jaotusvõrguettevõtja eraldatus ja
sõltumatus muust jaotusega mitteseotud tegevusest, kuna on oht, et
liigne seotus ja vajalike meetmete rakendamata jätmine võib luua
võrguettevõtjaga seotud elektriettevõtetele konkurentsiturul
põhjendamatuid eeliseid, mis omakorda võib pärssida elektrituru
arengut tervikuna. Mitme samasse kontserni kuuluva võrguettevõtja
omavaheliste seostega sarnaseid ohte ei kaasne. Küll aga loob see
26
võrguettevõtjate koondumisel ja selle raames teeninduspiirkondade
ühendamisel üleminekuperioodiks täiendavat paindlikkust ja
efektiivsust. Kehtivas elektrituruseaduses laieneb paragrahvi 18 lõikes
1 kirjeldatud piirang kõigile kõigile võrguettevõtjaga valitseva mõju
kaudu seotud elektriettevõtjatele, kelleks paragrahvile 6 tuginevalt on
ka võrguettevõtjad.
Selgituseks väljavõte Direktiivist:
Artikkel 35- Jaotusvõrguettevõtjate eraldatus
1. Kui jaotusvõrguettevõtja moodustab osa vertikaalselt
integreeritud ettevõtjast, peab ta olema muust, jaotamisega
mitteseotud tegevusest vähemalt õigusliku vormi poolest,
organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu. Need
nõuded ei too kaasa kohustust eraldada jaotusvõrguettevõtja
vara vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist.
2. Lisaks lõike 1 nõuetele peab vertikaalselt integreeritud ettevõtja
osaks olev jaotusvõrguettevõtja olema muust, jaotamisega
mitteseotud tegevusest nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste
tegemises sõltumatu. Selleks peab ta vastama järgmistele
miinimumkriteeriumidele:
a) jaotusvõrguettevõtja juhtimise eest vastutavad isikud ei tohi
olla otse ega kaudselt tegevad elektritootmise, ülekandmise1 või
tarnimise igapäevase juhtimise eest vastutava integreeritud
elektriettevõtja äriühingustruktuuris;
2. Tõhus ja mittediskrimineeriv teabe jagamine kõigile MKM: Toetame ettepanekut.
turuosalistele
Ettepanek täiendada ELTS paragrahvi 70 ja paragrahvi 74
alljärgnevalt:
ELTS § 70. Teabe andmise kohustus
1
Ülekandmine = transmission
(a) the persons responsible for the management of the distribution system operator must not participate in company structures of the integrated electricity undertaking responsible,
directly or indirectly, for the day-to-day operation of the generation, transmission or supply of electricity;
27
(8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel võrgule
tõhusaks juurdepääsuks, sealhulgas võrgu kasutamiseks vajalikku
teavet.
ELTS § 74. Teabe andmine ja avaldamine
(6) Võrguettevõtja annab võrgule tõhusaks juurepääsuks ning võrgu
kasutamiseks vajaliku teabe oma veebilehel või turuosalistele
asjakohase päringu alusel võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud
vormingus.
Selgitus:
Direktiiv näeb ette võrguettevõtja kohustuse tagada turuosaliste võrdne
kohtlemine ja seda ka võrguteenuste osutamisega seotud teabele
ligipääsu suhtes.
MKM põhjendas seaduse muutmise vajadust oma 11.01 eelnõu
ettepanekus alljärgnevalt:
„Direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb läbivalt jaotusvõrgu neutraalsust ja
tõhusat toimimist selliselt, et jaotusvõrgu näol oleks tegemist olulist
vahendit omava isikuna konstruktiivse partnerina kõigile
turuosalistele, kellel on oma äritegevuse teostamisel vaja kasutada
jaotusvõrku. Nii keelab direktiiv läbivalt eelistada oma sidusettevõtjat
nii teenuste ostmisel kui teenuste pakkumisel (vt artikkel 3 lõige 4,
artikkel 31 lg 2, artikkel 33 lõige 3 punkt c jne), kohustab
jaotusvõrguettevõtjat tagama kõigile turuosalistele võrdväärsetel
alustel ligipääsu vajalikele andmetele (art 34) ning kohustab
jaotusvõrguettevõtjat käsitlema tema omanduses olevat äriliselt
kasulikku teavet konfidentsiaalsena (vt artikkel 37).“
Elektrilevi pakkus omalt poolt lahendusena välja ülalkirjeldatud
sõnastusettepaneku, mida ei ole järgnevates eelnõu versioonides paraku
arvestatud. Elektrilevi on jätkuvalt seisukohal, et ülalkirjeldatud
sõnastusettepaneku näol on tegemist vajaliku täiendusega, mis tagab
direktiivi sisulise ja vormilise ülevõtmise.
3. Energiakogukondadega seonduv § 122. Energiakogukond MKM: Ei toeta ettepanekut.
28
1) Kogukonnale tootmisseadmete nõuetekohasuse hindamise
Ettepanek: kohustuse seadmine on kogukondlikule arendamisele üle jõu käiv.
1. Täiendada eelnõu selliselt, et energiakogukonna valduses oleva Nõuetekohasus nõuab tehnilist teadlikkust ja spetsiifilist taristut ja
elektripaigaldisega ühendatud tootmismooduli nõuetekohasuse tehnikat. See kõik on olemas vaid võrguettevõtjal. Eelnõu järgi on
tõendamine on energiakogukonna vastutus. nõuetekohasuse hindamine võrguettevõtja kohustus.
2. Täiendada eelnõu selliselt, et energiakogukonna tegutsemisega
kaasneb tegevusloa või -teatise kohustus. Tegevusloa või -teatise 2) Energiakogukond määratleb end kogukonnana läbi oma põhikirja.
raames on energiakogukonna kohustus tagada muuhulgas ka Eraldi teavituskohustust läbi tegevusloa või -teatise ei ole siinkohal
energiakogukonna elektripaigaldisega ühendatud tootmismoodulite proportsionaalne nõuda.
nõuetekohasus.
Selgitus:
Kehtivas elektrituruseaduses kui ka käesolevas eelnõus on sätestamata
vastutaja, kelle kohustuseks on energiakogukonna valduses oleva
elektripaigaldisega ühendatud tootmismoodulite nõuetekohasuse
tõendamine. Kaasneb oluline risk, et selliselt kasutatavate
tootmismoodulite nõuetekohasus jääb tõendamata.
Samuti on reguleerimata energiakogukonna tegevusloa/-teavituse
kohustus. Jaotusvõrguettevõtjatelt oodatakse oma teeninduspiirkonnas
turuosalistele võrguteenuse osutamisel igakülgset koostööd sh. ka
energiakogukondadega direktiivi art 16 p 1 (d) alusel koostöö tegemist,
kuid seejuures puudub selge ülevaade asutatud energiakogukondadest.
4. Võrguteenuse osutamisega seotud teenuste sisseostuga seonduv MKM: Ei toeta. Riigihanke korras teenuste sisseostmine on oluline
nõue kogu eelnõu raames. Nõue tuleneb Euroopa Kohtu konkreetsest
Ettepanek piirduda jaotusvõrguettevõtja sisseostu reguleerimisel otsusest. Nimelt on kohus oma otsuses nr C-521/18 (28.10.2020)
eelnõu ettepanekus nr 27 kirjeldatud § 18 lõike 51 lisamisega. korranud ka eelnevalt kohtu poolt väljendatud seisukohta, et
(5 ) Jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud riigihangete võrgustikudirektiivi kohaldamisalasse ei kuulu üksnes
1
teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel võrgustikudirektiivi vastavates sätetes otsesõnu nimetatud hangetele (st
tingimustel. loetelu tegevustest, mis on võrgustikudirektiivi kohaldamisalas), vaid
ka hangetele, mis isegi juhul, kui nad on olemuselt teistsugused, aitavad
Selgitus: kaasa võrgustikudirektiivis loetletud tegevustele (vt otsuse p 37). Selles
Direktiivi eesmärgiks on tagada turuosaliste läbipaistev, kohtuasjas näiteks leiti, et võrgustikudirektiivi kohaldamisalasse
mittediskrimineeriv kohtlemine. Võrguteenuse osutamiseks vajalike kuuluvad ka postiteenuste pakkujate kontorites majahoidja-,
paindlikkus- ja tugiteenuste (sh sagedusega mitteseotud tugiteenuste) administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused, kuna need tegevused
29
kaasamisel rangelt riigihanke korraldamise nõuet Direktiivis ei ole. on seotud postisektori tegevusega selles mõttes, et aitavad tegelikult
Direktiiv nõuab sisseostu rakendamisel avaliku, mittediskrimineeriva sellele tegevusele kaasa ja võimaldavad selle tegevusega selle
ja turupõhise korra rakendamist. Elektrituruseaduse muutmisel tavapärastes tingimustes nõuetekohaselt tegeleda.
riigihanke korraldamise nõuete kehtestamine eeldaks nende
muudatuste kooskõla riigihangete seaduse regulatsiooniga.
Lisaks on eelnõu § 663 lg 2 mõiste „võrgu talitluskindluse tagamiseks
vajalik tugiteenus“ oma sisult ebaselge, mis takistab selle punkti
täitmist. Samuti on küsitav üldteenuse pakkuja leidmiseks riigihanke
korraldamise kohustuse kehtestamine. Kuivõrd üldteenuse pakkuja
valimise näol ei ole tegemist asjade, teenuste ega ehitustööde
hankimisega, puudub ka kohustus riigihanke korraldamiseks. Samuti
pole tegemist võrguteenuse osutamiseks vajalike tugiteenuste
sisseostuga, mille puhul võiks tekkida vajadus nende hankimiseks
läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel.
Eelnõus sisalduvad nõuded riigihanke korraldamiseks võtavad
hankijalt õiguse otsustada riigihangete seaduses (RHS) võimaldatud
hanke menetlusliikide kasutamise üle vastavalt asjaoludele. Riigihanke
korraldamise nõue võtab võrgustiku sektori hankijalt õiguse RHS-i
rakendusala erisustele, sh kasutada RHS-is kehtestatud erisusi
hankijaga seotud ettevõtjale, mis tuleneb riigihangete direktiivist.
Analüüsimata on jäetud kavandatava kitsendava regulatsiooni ja
sõnastuse selguse kooskõla RHS-iga (ühtlasi ka hankimist
reguleerivate direktiividega) ning see puudub direktiivi ülevõtmise
tabelis, sest see jääb direktiivist elektrienergia siseturu ühiste normide
kohta välja, kuid samal ajal sekkub teise valdkonda − riigihangete
direktiivi normidesse. Kui kavandatav regulatsioon peale analüüsimist
on kooskõlas hankimise normdokumentidega, tuleks muudatus teha
RHS-i, mitte ELTS-i.
5. Energiasalvestusele võrgutasude rakendamisega seonduvalt
Ettepanek muuta eelnõu paragrahv 71 lõiget 10 ja asendada see MKM: Toetame ettepanekut.
paragrahvi 71 lõikega 10 alljärgnevalt:
30
Salvestatud elektrienergia elektrivõrku tagastamise eest käesoleva
seaduse § 71 lg 1 p 4 kohast edastamistasu ei rakendata.
Selgitus:
Eelnõu sõnastus keelab lõikega 10 salvestatud elektrienergia võrku
tagastamise eest võrgutasu kohaldada, mis pole Direktiivi eesmärk.
Direktiivi eesmärk on vältida topelt võrgutasusid energiasalvestusele.
Elektrilevi ettepaneku kohaselt keelatakse lõikega 10 salvestatud
elektrienergia võrku tagastamise eest edastamistasu rakendada.
Eesmärk on vältida energiasalvestusele edastamistasu topelt
rakendamist.
Eesti Kaubandustööstuskoda 22.10.2021 kiri nr 4/211
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab
Riigikogu majanduskomisjoni võimaluse eest avaldada arvamust
elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse 426 SE
(edaspidi: Eelnõu) kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja
ettepanekud Eelnõu kohta.
1. Eelnõu § 1 p 22
Eelnõu § 1 p 22 on sõnastatud järgmiselt:
„22) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või
jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu
jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest
vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud
elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada
jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja
igapäevase majandustegevuse eest.“
Kaubanduskoda nõustub, et kehtiva elektrituruseaduse § 18 lõikega 1
ei ole Eesti nõuetekohaselt üle võtnud elektrienergia siseturu direktiivi
(EL) 2019/944 artiklist 35 tulenevat nõuet. Seetõttu peame igati
vajalikuks, et elektrituruseaduse § 18 lg 1 näeks ette piirangu lisaks
juhatuse liikmele muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase
31
majandustegevuse juhtimise eest vastutava isiku (nt tegevjuht,
valdkonnajuht, prokurist) osas.
Samas oleme seisukohal, et Eelnõu võtab elektrienergia siseturu
direktiivi artikli 35 ebamõistlikult rangelt elektrituruseadusesse üle.
Leiame, et Eelnõu § 1 p 22 ei peaks keelama jaotusettevõtja nõukogu
liikmel olla samaaegselt ka elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige.
Juhime tähelepanu asjaolule, et sellist keeldu ei tule direktiivist. Nimelt
on direktiivis (artikkel 35 lg 2a) kirjas, et jaotusvõrguettevõtja
juhtimise eest vastutavad isikud ei tohi olla otse ega kaudselt tegevad
elektritootmise, ülekandmise või tarnimise igapäevase juhtimise eest
vastutava integreeritud elektriettevõtja äriühingustruktuuris. Nõukogu
liige ei tegele aga äriühingu igapäevase juhtimisega. Äriseadustiku §
316 lg 1 kohaselt planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust ja korraldab
aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
Igapäevase juhtimisega tegeleb äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt
juhatus. Seetõttu ei peaks Eelnõu § 1 p 22 sisaldama viidet nõukogu
liikmele. Meie hinnangul on selles osas ekslik ka seletuskiri, mille
kohaselt on ka nõukogu liikme lisamine sättesse vajalik direktiivi
nõuetekohaseks ülevõtmiseks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 1 p 22 MKM: Ei toeta. Muudatusega ei ole tagatud, et jaotusvõrguettevõtja
selliselt, et elektriettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmel on jätkuvalt on oma tegevuses sõltumatu elektrienergia tootmisest, müügist,
õigus olla tütarettevõttest jaotusettevõtja nõukogu liige. Seega salvestusest või laadimistaristu haldamisest.
palume sõnastada Eelnõu § 1 p 22 järgmiselt:
„22) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või
jaotusvõrguettevõtja juhatuse liige või muu jaotusvõrguettevõtja
igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla
jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja
nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada
jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja
igapäevase majandustegevuse eest.“
2. Eelnõu § 1 p 23
Eelnõu § 1 p 23 on sõnastatud järgmiselt:
„23) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
32
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtjal,
mille õiguslikuks vormiks on osaühing, peab olema nõukogu.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja
põhikirjaga ei või äriseadustiku § 317 lõike 2 alusel anda nõukogule
õigust otsustada äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestamata küsimusi.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi osalusega
elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekule
teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku
riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute
nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes riigivaraseaduse § 801
lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“
Kaubanduskoja hinnangul on küsitav, kas elektrituruseadusesse lisatav
§ 18 lg 13 on kooskõlas äriseadustiku § 319 lg-ga 2. Nimelt sätestab
äriseadustiku § 319 lg 2, et seaduse või põhikirjaga võib ette näha, et
mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või määratakse ja
kutsutakse tagasi muul viisil kui üldkoosolekul. Eelnõu näeb aga ette,
et riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee
teeb ettepaneku kõikide nõukogu liikmete osas, mitte kuni poolte osas.
Lisaks tekitab Eelnõu sõnastuse puhul segadust ka see, kas riigi
osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja
üldkoosolek on kohustatud nimetamiskomitee ettepanekuid arvesse
võtma või mitte. Eelnõust otseselt ei tulene, et üldkoosolek peab
nimetamiskomitee ettepanekuid arvesse võtma. Kui Eelnõu sõnastust
tõlgendada selliselt, siis ei näe me vastuolu äriseadustiku § 319 lg-ga 2.
Kui üldkoosolek peab nimetamiskomitee ettepanekuid arvesse võtma,
siis on Eelnõu aga vastuolus äriseadustikuga.
Kaubanduskoja ettepanekud: MKM: Ei toeta. Säte on vajalik tagamaks jaotusvõrguettevõtja
Eelnevast tulenevalt teeme kolm alternatiivset ettepanekut seoses sõltumatus elektrienergia tootmisest, müügist, salvestusest või
elektrituruseaduse § 18 lg-ga 13: laadimistaristu haldamisest. Kordame üle, et eelnõu ei võta
1) Jätta Eelnõust välja elektrituruseaduse § 18 lg 13. üldkoosolekult võimalust nimetata nõukogu liikmed. Eelnõu täiendab
2) Täiendada elektrituruseaduse § 18 lg 13 teise lausega seadust selliselt, et nõukogu liikmete osas teeb ettepaneku
järgmises sõnastuses: „Riigi osalusega elektriettevõtja nimetamiskomitee.
omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolek ei pea
lähtuma nimetamiskomitee ettepanekust nõukogu liikme
valimiseks ja tagasikutsumiseks.“
3) Muuta elektrituruseaduse § 18 lg 13 sõnastust järgmiselt:
33
„(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi osalusega
elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekule
teeb kuni poolte nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise
ettepaneku riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega
äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes
riigivaraseaduse § 801 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“
3. Eelnõu § 1 p 27 MKM: Ei toeta. Lõike 52 lisamine tagab, et jaotusvõrguettevõtjale
Eelnõu § 1 p 27 on sätestatud järgmiselt: võrgu arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat
„27) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises teenust või juhtimiskeskuse teenust osutav isik ei saaks selle teenuse
sõnastuses: osutamisel ebaõiglast konkurentsieelist elektrisõidukite laadimispunkti
(51) Jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud või salvestusüksuste arendamisel ja haldamisel.
teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel
tingimustel.
(52) Jaotusvõrguettevõtjale võrgu arendamise, planeerimise või
liitumispakkumistega seonduvat või juhtimiskeskuse teenust osutav isik
ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite
laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi,
välja arvatud oma tarbeks.“
Kaubanduskoja hinnangul ei tulene plaanitav muudatus
(elektrituruseaduse § 18 lg 52) otseselt elektrienergia siseturu
direktiivist (EL) 2019/944. Viidatud direktiiv keelab
jaotusvõrguettevõtjal omada või hallata elektriautode laadimistaristuid
(artikkel 33 lg 2) või salvestusüksusi (artikkel 36 lg 1), kuid direktiiv ei
näe ette täiendavaid nõudeid jaotusvõrguettevõtjale teenust osutava
isiku osas. Seega ei ole tegemist meetmega, mida Eesti peab viidatud
direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse lisama.
Kaubanduskoja hinnangul ei pruugi Eelnõus sisalduv
elektrituruseaduse § 18 lg 5 olla kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse
2
§-dega 11 ja 31, sest see võib piirata ebaproportsionaalselt
ettevõtlusvabadust. Kaubanduskoda kahtleb, kas plaanitav keeld, mille
kohaselt ei tohi jaotusvõrguettevõtjale võrgu arendamise, planeerimise
või liitumispakkumistega seonduvat või juhtimiskeskuse teenust osutav
isik omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite
laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi,
välja arvatud oma tarbeks, on proportsionaalne abinõu soovitud
34
eesmärkide saavutamiseks. Järgnevalt selgitame lähemalt oma
seisukohta.
Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 teisest lausest,
mille kohaselt peavad piirangud olema vajalikud ega tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse
põhimõttele vastavuse kontrollimisel tuleb lähtuda abinõu 1)
sobivusest, 2) vajalikkusest ning 3)mõõdukusest ehk
proportsionaalsusest kitsamas tähenduses.
1) Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist.
Plaanitava muudatuse peamine eesmärk on tagada, et
jaotusteenuse osutamiseks vajalikud sisse ostetavad teenused ei
tooks endaga kaasa konfidentsiaalse teabe lekkimist. Seega on
elektrituruseaduse § 18 lg-st 52 tulenev keeld sobiv abinõu
eesmärgi saavutamiseks.
2) Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne
teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt
sama efektiivne kui esimene. Seega tuleb hinnata, kas eelnevalt
nimetatud eesmärgi saavutamiseks on muid abinõusid, mis
piiravad ettevõtlusvabadust vähem kui elektrituruseaduse § 18
lg-st 52 tulenev keeld. Kaubanduskoda ei suutnud seletuskirjast
leida, et Eelnõu koostajad oleksid lisaks Eelnõus sisalduvale
keelule kaalunud muid abinõusid soovitud eesmärgi
saavutamiseks. Lisaks puudub seletuskirjast plaanitava
muudatusega kaasnevate mõjude analüüs. Kuna seletuskirjas ei
ole välja toodud, et Eelnõu koostajad on analüüsinud
muudatustega kaasnevaid mõjusid ning teisi alternatiivne, siis
ei saa teha ka järeldust, et puuduvad alternatiivsed meetmed,
mis võimaldaksid jaotusvõrguettevõtjat ja talle teenust osutavat
isikut vähem koormata ja saavutada võrdväärse tulemi Eelnõus
sisalduva keeluga.
Kaubanduskoda on pigem seisukohal, et soovitava eesmärgi
saavutamiseks on muid abinõusid, mis piiravad ettevõtlusvabadust
vähem kui Eelnõus sisalduv keeld. Kaubanduskoja hinnangul võiks
üheks analüüsitavaks alternatiiviks olla see, et jaotusvõrguettevõtja
peab avalikustama turuosalistele rohkem andmeid, et tagada kõigile
turuosalistele võrdväärsetel alustel ligipääs vajalikele andmetele.
35
3) Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt
põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt
piirangu eesmärgi tähtsust. Kui riivet õigustavad põhjused
jäävad kaalumisel riivatud põhiõigusele alla, on avaliku võimu
abinõu põhiseadusega vastuolus ja seega keelatud.
Elektrituruseaduse § 18 lg 52 avaldaks negatiivset mõju
jaotusvõrguettevõtjale teenust osutavale isikule, kes peab edaspidi
valima, kas osutada teenust jaotusvõrguettevõtjale või omada,
arendada, hallata või käitada elektrisõidukite laadimispunkti,
laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi. Mõlema
tegevusega ei tohi teenust osutav isik edaspidi tegeleda. Teisest küljest
halveneb ka jaotusvõrguettevõtja olukord, sest väheneda võib isikute
arv, kes saavad teenust pakkuda. Seega võib plaanitav muudatus
vähendada konkurentsi, piirata teenuste kättesaadavust ja tuua seeläbi
ühiskonnale kaasa kulude suurenemise. Kuna seletuskirjas puudub
plaanitava muudatuse mõjuanalüüs, siis ei ole Kaubanduskoda hetkel
veendunud, et plaanitav muudatus on mõõdukas.
Eelnevast lähtudes esineb Kaubanduskoja hinnangul kahtlus, et
Eelnõus sisalduv elektrituruseaduse § 18 lg 52 on ebaproportsionaalne
abinõu soovitud eesmärkide saavutamiseks, sest see abinõu ei pruugi
olla vajalik ega mõõdukas. Seetõttu võib plaanitav muudatus olla
vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 31.
Kaubanduskoja ettepanek:
Kui puudub analüüs, mis kinnitab, et Eelnõus sisalduv
elektrituruseaduse § 18 lg-s 52 sisalduv meede on põhiseadusega
kooskõlas, ning plaanitava muudatusega kaasnevaid mõjusid ei ole
hinnatud, siis teeme ettepaneku jätta Eelnõust välja
elektrituruseaduse § 18 lg 52.
Elektrilevi OÜ 26.10.2021 kiri nr JV-TUR-1/5339
Elektrilevi OÜ ettepanek ELTS 74 lg 1 muutmiseks
Muudatusettepanek seoses võrguettevõtja poolt teabe avaldamise
tähtaegadega.
Elektrilevi OÜ on Eesti suurim võrguettevõtja ja seetõttu oleme
pidanud vajalikuks läbi aastate panustada Eesti elektrituru regulatsiooni
36
väljatöötamisse. Hetkel energia- ja tööjõuturul toimuv on toonud esile
täna kehtiva regulatsiooni kitsaskoha seoses võrguteenuse osutamisega
seotud kulubaasi ajakohastamisega.
Täna kehtiv kolmekuuline etteteatamisperiood võrguteenuse hinna
muutmisel seab ettenägematute hinnamuutuste puhul võrguettevõtjad
suure finantssurve alla, mis võib mõjuda võrguteenuse toimepidevusele
negatiivselt. Sisendkulude ülikiire hinnatõus on otseselt ja väga
tugevalt mõjutanud jaotusvõrkude majandustulemusi, mistõttu on
paratamatult vaja võrguteenuse hinda muuta. Elektrilevi
finantspositsioon on piisavalt tugev ja hetkel teenuse pakkumine ohus
ei ole, aga ka meie oleme pidanud vajalikuks algatada võrguteenuse
hinna muutmine. Väiksemate võrguettevõtete majanduslik seis on
kindlasti veelgi pingelisem.
Seetõttu teeme ettepaneku lühendada elektrituruseaduse ja
riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõus võrguettevõtja poolt teabe
avaldamise tähtaega tänaselt 90 päevalt 45 päevani.
Kehtiv redaktsioon:
§ 74. Teabe andmine ja avaldamine
(1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima
võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane
võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes
ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata
liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest
võetava edastamistasu suhtes.
Ettepanek: MKM: Ei toeta. Ettepanek ei ole turuosaliste vahel siiani arutelu all
§ 74. Teabe andmine ja avaldamine olnud. Lisaks ei ole ettepanek otseselt seotud direktiivi ülevõtmisega.
(1) Ülekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse MKM võtab tehtud ettepaneku kaalumisele ning valmistab vajadusel
kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ning teavitab tarbijat ja sellekohase muudatuse ette ja esitab selle Riigikogule menetlemiseks.
jaotusvõrguettevõtjat uutest hindadest vähemalt kolm kuud ette.
Jaotusvõrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad
oma veebilehel ja teavitab tarbijat uutest hindadest enne nende
jõustumist vähemalt 45 päeva ette. Sätet ei kohaldata liitumistasu,
37
tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava
edastamistasu suhtes.
Põhjendused:
Teenuse järjepidevuse ja võrguettevõtja investeerimisvõimekuse
hoidmine eeldab paindlikkust majanduskeskkonnas toimuvate
muudatustega kohanemisel.
Võrguettevõtja peab ELTS § 66 lg 1 ja talle väljastatud tegevusloa
tingimuste kohaselt arendama võrku oma teeninduspiirkonnas viisil,
mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa
tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud turuosalistele. Selle
eelduseks on asjakohased võrgutasud, mis ELTS § 71 lg-st 5 tulenevalt
peavad järjepidevalt tagama muu hulgas vajalike tegevuskulude
katmise, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, aga
ka kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise.
Pidev ja stabiilne võrgu arendamine toimub pikaajaliste arengukavade
alusel. Nende plaanipärane elluviimine on omakorda seotud stabiilse
finantseerimisvõimekusega.
Majanduskeskkonnas on üha rohkem määramatust ning mitmed
varasemalt suhteliselt stabiilsena püsinud kulusisendid, mida
võrguettevõtja mõjutada ei saa (nt kaoelektri hind, võrgus tehtavate
tööde hinnad), on hakanud kiiresti muutuma. Selliste tõusu suunas
toimuvate muutuste suure finantsmõju tõttu osutub vajalikuks nende
senisest kiirem kajastamine ka võrgutasudes, et suuta nõuetekohaselt
täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi, sh.
arenduskohustust.
Illustreerimaks etteteatamise aja vähenemist seniselt kolmelt kuult 45
päevale, saaks Elektrilevi näitel praegu kooskõlastamisel olevate
võrgutasude, milles kajastub ajakohasem hooldus- ja remondikulu
eelarve, senisest kiiremal rakendamisel parandada varustuskindlust,
saades täiendava 0,5 miljoni euroga hooldada 300 km liinitrasse.
Märkimisväärse mõjuga on praegu aset leidev võrgukadude katteks
ostetava elektrienergia hinna tõus, mille senisest kiirem kandumine
võrgutasudesse võimaldaks varustuskindluse tõstmiseks kasutada
täiendavalt üks miljon eurot.
38
Lisaks on Elektrilevi näitel oluline välja tuua kõige suurema
kulukomponendina ülekandeteenuse ostmine põhivõrguettevõtjalt.
Ülekandeteenuse tasude muutumise kiirem kajastamine jaotusteenuse
hinnas on samuti suure mõjuga. Analoogselt on võimalik kulusisendite
langemisel võrgutasusid operatiivsemalt ka langetada, et kaasnev mõju
väiksema etteteatamise ajaga tarbijatele edasi kanda.
Tarbijate paranenud võimalused hinnamuutustega kohanemisel.
Kui jälgida juba suvel alanud elektrienergia hinna järsku kasvu, siis
elektriarve kujunemist määrab ülekaalukalt võrguteenusega võrreldes
juba igal tunnil muutuda võiv elektrienergia hind, mille suhtes puudub
elektrimüüjatel tarbijatele mistahes etteteatamise kohustus.
Muudatustega seotud riskide jagamiseks pakuvad elektrimüüjad lisaks
börsipakettidele ka fikseeritud hindadega pakette, mis võimaldavad
tarbijatel jagada kulukomponentide muudatustega seotud riske oma
elektrimüüjaga. Kuivõrd võrguteenus on oma olemuselt monopoolne,
on tarbijatele parim, et võrgutasud on põhjendatud ja vastavad teenuse
osutamisega kaasnevatele tegelikele ja tõendatud kuludele koos
vastavate muudatuste kiirema jõudmisega tarbijateni.
Alternatiivselt pakuvad üha taskukohasemad lokaalsed tootmis- ja
energiasalvestuslahendused tarbijatele täiendavaid võimalusi
võrguteenusest sõltuvuse vähendamisel.
Tasude muutmise teavitusajad võiksid olla taristuteenuste üleselt
ühtlustatud.
Teenuste hindade muutmine on turumajanduse loomulik ja lahutamatu
osa ning kulukomponentide muutused kajastuvad paratamatult ka
lõpphinnas. Kulukomponentide korrektsioonide operatiivne
kajastamine teenuste lõpphinnas tagab nende kulupõhisuse, mis on eriti
oluline just elutähtsate teenuste puhul, kus võrdväärsed alternatiivid
sageli puuduvad.
Teisi energiasektori teenuseid ja ka muid elutähtsaid teenuseid
reguleerivates õigusaktides on kohustuslike teavituste aegu
reguleeritud paindlikumalt. Asjakohased teavitustähtajad on oluliselt
lühemad kui elektrienergia jaotusvõrguteenuse puhul ning põhjendatud
on eeldada nende ühtlustamist sarnaste teenuste üleselt. Ajalooliselt on
39
elektrienergia võrguteenuse puhul olnud pikad muudatuste
etteteatamisajad põhjendatud näiteks vajadusega mõõteandmeid
manuaalselt korrigeerida ka pikaajaliste arveldusperioodide ulatuses.
Nüüd on kaugloetavate mõõtevahendite ja automaatsete
arveldussüsteemidega võimalik muudatusi sisse viia oluliselt kiiremini,
mistõttu puudub teenuse osutajatel vajadus muudatuste sisseviimist nii
pikalt ette valmistada.
Elektrituruseaduses sätestatud asjakohane võrguettevõtja teavitusaeg
on olulised pikem kui teiste sarnaste teenuste puhul.
Näiteid etteteatamise aegadest erinevate sektorite lõikes:
Maagaasiseadus
§ 23. Võrguteenus ja selle hind
(6) Ülekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse
kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ning teavitab tarbijat ja
jaotusvõrguettevõtjat uutest hindadest vähemalt kolm kuud ette.
Jaotusvõrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad
oma veebilehel ja teavitab tarbijat uutest hindadest vähemalt kaks kuud
ette.
Kaugkütteseadus
§ 8. Soojuse müük ja hinnakujundus
(4) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse
piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.
Elektroonilise side seadus:
§ 99 Sideteenuse lepingu tingimuste muutmine
(3) Sideettevõtja teavitab lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste
muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud
viisil. Teade pealkirjastatakse ˮLepingu muutmineˮ ning teatesse
märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega
mittenõustumisel leping leppetrahvita üles öelda, tingimuste muutmise
põhjus ja õiguslik alus.
Isamaa fraktsiooni 27.10.2021 kiri
Muudatusettepanekud Elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse
muutmise seaduse eelnõu (426 SE) kohta
40
1. Eelnõu paragrahvi 1 punkti 23 muudetakse selliselt, et jäetakse MKM: Ei toeta. Peame jätkuvalt oluliseks, et seni kui
välja elektrituruseaduse paragrahvi 18 täiendamine lõikega 13. jaotusvõrguettevõtja on osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peab
nimetamiskomitee, võttes arvesse ELTS-s sätestatut, tegema
Eelnõust väljajäetav tekst: Elektrilevi OÜ üldkoosolekule nõukogu liikmete nimetamise
ettepaneku. See tagab parimal viisil, et nõukogu koosseis on erapooletu
„(1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi osalusega
3
elektrienergia tootmisest, müügist, salvestusest ning laadimistaristu
elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekule haldamisest.
teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku
riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute
nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes riigivaraseaduse §
801 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“;“
2. Eelnõust jäetakse välja paragrahv 2
Eelnõust väljajäetav tekst:
„§ 2. Riigivaraseaduse § 801 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu
„riigi osalusega“ sõnadega „või muudes seadustes nimetatud
juhtudel“.“
ja seoses sellega muudetakse eelnõu pealkirja ja sõnastatakse see
järgmiselt:
„Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu“
Selgitus: Käesolevad muudatusettepanekud lähtuvad arusaamast, et
emaettevõtjal peab olema õigus oma tütarettevõtja nõukogu liikmete
nimetamiseks.
41