dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu algataja seisukohad 426 SE kohta esitatud ettepanekutele

Konkurentsiamet · 8. november 2021
Viit
7-12/21-0161-236-2
Registreeritud
8. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-12 Energiavaldkonna arengu ja varustuskindlusega seotud dokumendid
Toimik
7-12/21-0161
Vastutaja
Kiur Põld (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
13. november 2021

Failid

  • 📎MKM_seisukohad426_SE_ettepanekutele_08112021.pdf496 KB

Sisu (failidest)

Seisukohad arvamustele ja ettepanekutele Elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule 426 SE 08.11.2021 Laekunud arvamus Eelnõu algataja seisukoht Konkurentsiameti 01.10.2021 kiri nr 7-12/21-0161-236-1 Eelnõu punkidega 22-23 muudetakse ja täiendatakse elektrituruseaduse MKM: Konkurentsiameti arvamus on teadmiseks võetud. (ELTS) § 18 lõigetega 1 1 - 1 3 , mille kohaselt vähemalt 100 000 Oleme nõus – täielikult eraldatud jaotusvõrguettevõtja regulatsiooni tarbijaga jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslik vorm on osaühing, peab ettevalmistamine nõuab suuremat ettevalmistust ja täiendavat analüüsi. olema nõukogu. Nõukogu tegevusele on seatud piirangud, et osaühingu Eraldamise erinevate võimalustega on MKM koos põhikirjaga ei oleks võimalik anda nõukogule õigust sekkuda Rahandusministeeriumiga ka tegelemas. jaotusvõrguettevõtja igapäevategevusse. Ka sätestatakse kord riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmete nimetamiseks. Selle järgi peab sellise jaotusvõrguettevõtja üldkoosolek nimetama oma nõukogu liikmed lähtuvalt riigivaraseaduse § 801 lõikes 1 nimetatud nimetamiskomitee ettepanekust. Selline nõukogu liikme kohta ettepaneku tegemise regulatsioon on vajalik, et tagada jaotusvõrguettevõtja sõltumatus temaga ühte kontserni kuuluvast elektrienergia tootjast, laadimistaristu arendajast ja haldajast ning salvestusüksuse arendajast ja haldajast. Eelnõu punktide 25-26 ja 28 järgi muudetakse ELTS § 18 lõikeid 4, 5 ja 7 nii, et kõikidel juhtivatel positsioonidel olevate isikute töötasud seotakse lahti muude valdkondade majandustulemustest ning täpsustakse emaettevõtja õigusi teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja varade tootluse üle ning võrdse kohtlemise kava koostaja sõltumatuse nõudeid. Punktist 27 tulenevalt jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel ning jaotusvõrguettevõtjale võrgu arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat või juhtimiskeskuse teenust osutav isik ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi, välja arvatud oma tarbeks (ELTS § 18 täiendatakse vastavasisuliste lõigetega 5 1 ja 52 ). 1 Eestis on ainsaks ELTS § 18 ning selle muudatuste adressaadiks Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ, kelle turuosaks on 86,2% (2020. aasta andmete põhjal). Konkurentsiamet on Elektrilevi OÜ sõltumatust puuduvalt esitanud arvamuse koos ettepanekutega 05.veebruaril 2021. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas (edaspidi arvamus). Arvamuses rõhutab Konkurentsimet, et seoses üleminekuga kliimaneutraalsusele, on elektri jaotusvõrguettevõtjad muutumas aina olulisemaks infrastruktuuri ettevõtjateks ning analoogselt elektri põhivõrguettevõtjaga on neil üha olulisem roll elektrituru toimimisel. Uued arengud ja tehnoloogilised lahendused, nagu elektri väiketootmine, salvestusseadmed, elektriautode laadimistaristu, tarbimise juhtimine jm, on otseselt seotud elektrijaotusvõrguga. Seejuures on väga oluline, et juhul, kui jaotusvõrguettevõtja omanik on ise elektri ettevõtja (tootja, müüja, vm teenuste pakkuja), siis oleks tagatud, et jaotusvõrguettevõtja kohtleks nii konkurente kui ka emaettevõtet võrdselt. Arvamuses toodud põhjendustele tuginedes leidis amet, et efektiivseim viis Elektrilevi OÜ sõltumatuse tagamiseks oleks omandi eristamine, samas on arusaadav, et sellega kaasneksid olulised riskid Eesti Energia AS finantsstabiilsusele. Seetõttu on mõistetav miks ei ole otsustatud omandilise eristamise, kui kõige efektiivsema sõltumatuse tagamise vormi kasuks. Eelnõuga kavandatavaid ELTS § 18 muudatusi analüüsides leiab Konkurentsiamet, et muudatuste jõustumisel võib Elektrilevi OÜ sõltumatus olla küll paremini tagatud, kuid siiski kahtleb amet sügavalt, kas vaid administratiivse iseloomuga seadusandluse muudatused tagavad piisaval määral ettevõtja sõltumatuse. On selge, et administratiivsed meetmed ei saa anda sama tulemust mis omandi eristamine. Hea näitena võib tuua Elektri siseturu direktiivi 2019/9443 regulatsiooni süsteemihalduri sõltumatuse osas. Kui omandiliselt eristatud põhivõrgu regulatsioon on üsna lakooniline, siis nn. 2 administratiivsete eristamise variantide regulatsioon on sätestatud lehekülgede pikkuses detailses kirjelduses. Arvamuses tõi Konkurentsiamet välja, et konkurentsiseaduse § 2 lõikest 3 tulenevalt võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Eelnevast tulenevalt loetakse konkurentsireeglite rakendamise kontekstis tavaliselt üheks ettevõtjaks ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid (arvestades ka äriseadustiku § 6), sest üldjuhul ei konkureeri tütarettevõtjad omavahel ega ka emaettevõtjaga, kuna see ei ole majanduslikult mõistlik ja tütarettevõtjate äritegevus määratakse suures osas otseselt või kaudselt kindlaks emaettevõtja poolt. Ameti hinnangul eelnõuga kavandatavad muudatused võivad olukorda küll leevendada, kuid probleeme ei lahenda – ka peale muudatuste jõustumist jääb Eesti Energia AS osaliselt teostama majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja Elektrilevi OÜ tegevuse üle. Alates 01.01.2021 võttis Eesti Energia AS-i tütarettevõte Enefit Connect OÜ üle enamuse Elektrilevi OÜ töötajatest ja funktsioonidest. Tegemist on äärmiselt radikaalse reformiga, kus varem Elektrilevi OÜ- s töötanud 727 -st töötajast viidi valdav enamus üle Enefit Connect OÜ- sse ning Elektrilevi OÜ-sse jäi ligikaudu 30 töötajat. Eelnõu muudatused nimetatud kontsernisiseste ettevõtete vahelist teenuste osutamist tegelikkuses ei keela ning kui on täidetud riigihangete seadusest tulenevad alused, mille järgi kontserni kuuluv ettevõte hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel, tema tegevuses vastuolu seadusega puudub. Eelnõu siinkohal detailset ja/või iseseisvalt kohalduvat seadusest tulenevat regulatsiooni ei loo. Ka ei lahenda eelnõu jaotusvõrgu IT-süsteemide arendamise sõltumatust emaettevõtest. IT-süsteemide kasutamine ja arendus peab vältima konkurentsiolukorra moonutamist, st emaettevõtjal ei tohi olla IT -süsteemide arendamisest tulenevat tegutsemiseelist. 3 Kokkuvõttes on Konkurentsiamet seisukohal, et jaotusvõrgu täieliku sõltumatuse tagamise parim lahend on omandiline eristamine. Amet on seisukohal, et seaduse eelnõus väljapakutud administratiivsed lahendused ei ole piisavad jaotusvõrgu sõltumatuse tagamiseks. Juhul, kui on otsus jätta Elektrilevi Eesti Energia AS kontserni, soovitab Konkurentsiamet eelnõus toodud sõltumatuse tagamise meetmed veelkord läbi analüüsida ning kaaluda 05.veebruari 2021. a arvamuses soovitatud nn „riik riigis“ lahenduse rakendamist. Nimetatud lahenduses võib ema- ja tütarettevõtte vahelist seost iseloomustada kui finantsinvesteeringut, kus emaettevõtte peamine huvi on kasumi teenimine ning vara väärtuse kasv ning välistatud on sekkumine igapäevasesse majandustegevusse. Võimalikud rakendatavad meetmed on piirata juhatuse liikme tagasikutsumist või piirata emaettevõtte õigusi tegevuste või indikaatorite määramisel. Heaks abivahendiks võimaliku lahenduse väljatöötamisel on EL Elektri siseturu direktiivi 2019/944 regulatsioon süsteemihalduri sõltumatuse osas. Kindlasti vajab aga täiendava jaotusvõrguettevõtte sõltumatust tagava regulatsiooni kavandamine põhjalikku analüüsi. Eesti Elektritööstuse Liidu 08.10.2021 kiri nr 1-10/21-1 1. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust § 66 lõikega 12 MKM: Ei nõustu Liidu seisukoht: direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 51 lõike 1 kohaselt 1. Direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 51 ei kohaldu Eestis, sest meil on peab kümneaastane võrgu arengukava põhinema olemasoleval ja ainult üks põhivõrguettevõtja, kes on omandiliselt eristatud tootmisest prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel ning sisaldama tõhusaid ja müügist alates 2010. aastast. meetmeid, millega tagada võrgu piisav võimsus ja varustuskindlus. Samuti tuleb vastavalt artikkel 51 lõikele 2 loetleda kõik vajalikud Direktiivi VI peatükk puudutab põhivõrguettevõtjate eraldatust investeeringud selle tagamiseks ning vastavalt artikkel 51 lõikele 3 (artiklid 43-51). Artikkel 43 lõike 7 alusel on meil määratud sõltumatu võtma täielikult arvesse võimalusi kasutada võrgu laiendamise asemel põhivõrguettevõtja. tarbimiskaja, energiasalvestuslahendusi jm. Tagamaks põhivõrguettevõtja tegevuse vastavuse direktiivi artikkel 40 lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja turupõhisele korrale, peame põhjendatud nõudeks 4 põhivõrguettevõtjale, et arengukava koostamise hetkeks teada olev tugiteenuste vajadus on ka arengukavas välja toodud. Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit MKM: Ei nõustu ettepaneku täiendada § 66 lg 12 sõnastust ja lisada arengukavas Sellist lisa punkti ei ole vajadust lisada, sest Tugiteenuste kohta esitatava informatsiooni nimistusse ka vajalikud tugiteenused: luuakse § 663, millega sätestatakse võrguettevõtjate vaheline koostöö (12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel 1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta ning kus võrguettevõtjad lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu jooksul ehitada või ajakohastada; ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused 2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul; artikliga 57 ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega 3) investeerimisprojektide ajakava; kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (EÜT L 220, 4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused; 25.08.2017, lk 1– 120), artikliga 182. 5) eeldatava tarbimise; 6) võimalused teiste riikidega kauplemiseks; Kordamine seaduses põhjustab üle reguleerimise. 7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48. 8) vajalikud tugiteenused. 2. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust §-ga 66³ MKM: Ei nõustu Liidu seisukoht: oleme seisukohal, et igasugune võrguettevõtja (sh 2. Direktiivist tulenev säte (artikkel 31 lg 7 ja artikkel 40 lg 5) ja põhivõrguettevõtja) tegevus tugiteenuste (sh sagedusega mitteseotud võrguettevõtja peab tugiteenuste mitte kasutamist põhjendama tugiteenuste) vajaduse väljaselgitamisel peab olema läbipaistev ja Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib jätta taotluse rahuldamata, võimaldama kõikidel turuosalistel (sh põhivõrguettevõtjal endal) kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud võrdsetel tingimustel lahenduse pakkumiseks valmistuda. tugiteenuste turupõhine pakkumine on majanduslikult tõhus. Seetõttu leiame, et võrguettevõtja ei tohiks loobuda tugiteenuste hankimise protsessist isegi siis, kui ta hindab seda viitega § 66³ lõikele 4 majanduslikult ebatõhusaks, õigustades seda näiteks võrguettevõtjale kättesaadavate selliste eelistega, mis ei ole tavalisele turuosalisele kättesaadavad (näiteks EL-i abifondide (nt. Connecting Europe Facility) toel võrguettevõtjale soetatud seadmete abil tugiteenuste osutamine turu võimalustest soodsamatel tingimustel). Seda põhjusel, et kirjeldatud viisil saadud eelised on ajutise iseloomuga ning turuosalised vajavad vajalike tugiteenustega seonduvat informatsiooni edaspidisteks hangeteks valmistumiseks. Seetõttu peaks 5 võrguettevõtja alati koheselt jagama Konkurentsiameti ja teiste turuosalistega informatsiooni tugiteenuste vajaduse kohta võimaldamaks turuosalistel edaspidisteks hangeteks valmistuda. Võrguettevõtja ei tohiks hoida endale informatsiooni tugiteenuse vajaduse kohta, mis võimaldaks tal oma vahenditega vajadust selle teenuse hankimise järele vähendada või täielikult elimineerida ja seeläbi teenust turult mitte osta. Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest ja MKM: Ei nõustu direktiiv (EL) 2019/944 artikkel 40 lõige 4 sätetest, teeb Liit ettepaneku Riigihangete seadus (RHS) § 2 ja § 3 sätestavad seaduse eesmärgi ja täiendada § 66³ lg 2 sõnastusettepanekut lisades sellesse hangete üldpõhimõtetena tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra rakendamise otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning nõude: § 66³. Tugiteenused … (2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel ning hankija vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab võrguettevõtja tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja riigihanke kohaldades selleks läbipaistvat, mittediskrimineerivat ja proportsionaalselt ning kohtleb kõiki võrdselt. turupõhist korda. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat. 3. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust 62. peatükiga MKM: Ei nõustu Liidu seisukoht: direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt ei tohiks 3. Sõnastuse ettepanek läheb vastuollu direktiivi mõttega, seega võrguettevõtjad energiasalvestusüksusi omada, arendada, hallata ega MKM on seisukohal, et „kadude kompenseerimise“ keeldu ei saa käitada. Elektrituru uue korralduse kohaselt peaksid täielikult integreeritud võrgukomponendi sõnastusele lisada. energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised. Energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele õiglane juurdepääs energiasalvestusteenustele ning edendada energiasalvestusüksuste tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest. Erijuhtumitel võivad võrguettevõtjaid energiasalvestusüksusi siiski omada. Seda ainult juhul, kui tegemist on täielikult integreeritud võrgukomponentidega, mida ei kasutata tasakaalustamiseks ega ülekandevõime piiratuse juhtimiseks. Praegusel juhul ei ole sellised erandid siiski piisava täpsusega seaduses kirjeldatud. Sõnastusettepanekud: 1. Kehtiva olukorra parendamiseks teeb Liit ettepaneku täpsemalt lahti kirjutada täielikult integreeritud 6 võrgukomponendi definitsiooni lisades sinna kadude kompenseerimise: 26³) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ja mida ei kasutata tasakaalustamiseks, kadude kompenseerimiseks, ülekoormuste ja sageduse juhtimiseks; 2. Lisaks teeb Liit ettepaneku täiendada § 7416 lõige 3 punkti 2 MKM: Nõus sõnastust lisades sinna tasakaalustamisega seonduva piirangu: 3./2. Oleme nõus ettepanekuga lisada „sh tasakaalustamine“ § 7416 § 74 . Energiasalvestusüksus 16 lõike 3 punktile 2. … (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa; 2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul sh tasakaalustamiseks. 4. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust § 111³ lõikega 10 MKM: Nõustume osaliselt Liidu seisukoht: eelnõust ei selgu, milliseks kuupäevaks peab Direktiiv sätestab, et salvestusüksuste investeerimisotsus peab olema põhivõrguettevõtja olema seadme võrku ühendanud, et kohalduks tehtud jaotusvõrguettevõtjal 2019 aasta 4.juuliks ja eelnõus sätestatud erand. Arvestades seda, et elektrituru uue korralduse põhivõrguettevõtjal 2024. aastal ning et salvestusüksused ühendatakse kohaselt peaksid energiasalvestusteenused olema turu- ja võrku hiljemalt kaks aastat lõpliku investeerimisotsuse tegemist konkurentsipõhised ning võimalikult palju reserve peaks (artikkel 36 lg 4 p a ja artikkel 54 lg 5 p a) põhivõrguettevõtja hankima turult ja turupõhiselt, teeme ettepaneku Jaotusvõrgule jäi ELTS eelnõu järgi selleks kohustuse täitmise sätestada selleks kuupäevaks 1. jaanuar 2026. kuupäevaks 4.juuli 2021 ja põhivõrgule 2026 aasta. Oleme nõus kuupäeva ettepanekuga, kuid see peab jääma 2026 aasta Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit lõppu, siis on ettepanek kooskõlas ka direktiiviga (kuna ettepaneku täiendada § 111³ lõike 10 sõnastust lisades sellesse täpse jaotusvõrguettevõtja kuupäev jääb minevikku, siis oleks võib olla kuupäeva, mis ajaks peab põhivõrguettevõtja energiasalvestusüksuse mõttekas mõlemal võrguettevõtjal muuta kuupäev hilisemaks) võrku ühendama: (10) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga 7 energiasalvestusüksuste suhtes, mille jaotusvõrguettevõtja ühendas võrku hiljemalt 2021. aasta 4. juulil ja põhivõrguettevõtja 2026. aastal 1. jaanuaril. 5. Ettepanek lisada eelnõusse uus paragrahv, millega täiendatakse MKM: Ei nõustu elektrituruseadusesse kavandatavat 62. peatükki Kehtiv elektrituruseadus juba keelab põhivõrguettevõtjal ja Liidu seisukoht: direktiiv (EL) 2019/944 on seadnud eesmärgiks jaotusvõrguettevõtjal, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on igasuguste huvide konfliktide elimineerimise tootjate, tarnijate ja suurem kui 100 000, elektrienergiat toota ja müüa. põhivõrguettevõtjate vahel, et luua stiimuleid vajalikeks Eleringi Kiisa avariielektrijaam ei osale elektriturul ning seda investeeringuteks ning tagada uutele turule tulijatele juurdepääs kasutatakse ainult elektrisüsteemi avariiolukordade lahendamiseks. läbipaistva ja tõhusa reguleerimiskorra alusel. Leiame, et võrguettevõtja eraldamine vertikaalselt integreeritud ettevõttest ei täida enda eesmärki, kui võrguettevõtja jääb omama tootmisvarasid, mis tekitavad tootmishuvi ja sellega ka olemusliku konflikti võrguettevõtja põhitegevusalaga. Seda kinnitab ka direktiivis sätestatud tootmise ja võrguga seotud tegevuste täieliku tegeliku eraldamise nõue. Praegune elektrituruseadus küll sätestab, et põhivõrguettevõtja ei tohi elektrienergiat toota ega müüa, kuid näeb selles siiski ette ka üsna üldsõnalisi erisusi (§ 16 lg 3). Sellise regulatsiooni tulemusel on Balti elektri reguleerimisturul leidnud aset juhtumeid (viimati näiteks 2021 jaanuaris), kus olenemata turuosaliste valmisolekust teenust pakkuda on süsteemihaldurite vahelise avariireservide koostöölepingu alusel aktiveeritud Eleringile kuuluvad Kiisa avariireservelektrijaamad ja osutatud piiriüleselt teenust teise riigi põhivõrguettevõtjale. Leiame, et selline süsteemihaldurite tegevus moonutab arenevat süsteemiteenuste turgu ja sellised moonutused tuleks igal juhul regulatiivsete vahenditega välistada. Oleme veendunud, et selliste juhtumite ärahoidmise parimaks garantiiks oleks sundida võrguettevõtjad loobuma tootmisvarade omamisest või alternatiivina lubada nende aktiveerimist üksnes sellistel juhtudel, kui turg vajalikku teenust pakkuda ei suuda. Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit ettepaneku lisada eelnõusse uus paragrahv järgmises sõnastuses: § 7417. Elektritootmisüksus 8 (1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektritootmisüksust. (2) Võrguettevõtja korraldab avaliku enampakkumise talle kuuluva elektritootmisüksuse müümiseks ning kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga. (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja käitada elektritootmisüksust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud elektritootmisüksust müüa; 2) võrguettevõtja võib elektritootmisüksuse käivitada üksnes juhul, kui elektri reguleerimisturul osalevad tootmisseadmed on ammendanud enda võimalused elektrisüsteemi toimimiseks vajalikku elektrienergiat toota. Majanduskomisjoni huvi korral oleme valmis meie poolt esitatud ettepanekuid konkreetsemalt selgitama. Eesti Energia 11.10.2021 kiri nr KA-JUH-13/228 Kirjutame Teile seoses eelnõuga 426 SE (elektrituruseaduse ja MKM: Ei nõustu riigivaraseaduse muutmise seadus), mille planeeritud 1. lugemine Direktiiv sätestab üheselt, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks toimub 13.10.2021. Olles analüüsinud majanduskomisjoni poolt olev jaotusvõrguettevõtja peab olema sõltumatu elektrienergia täiskogule esimeseks lugemiseks esitatud eelnõud ja selle juurde tootmisest, müügist ja salvestamisest ning laadimistaristu rajamisest ja kuuluvaid dokumente, soovime Eesti Energia poolt siinkohal edastada haldamisest (vt artikkel 35). Eesti Energia AS eksitab avalikkust teile järgmised seisukohad väitega, et kõnealune muudatus on vastuolus direktiiviga. 1. Eelnõu § 1 punktiga 22 elektrituruseaduse paragrahvi 18 lõike 1 OÜ Elektrilevi seni kehtinud juhtimisstruktuur ja -hierarhia ei toeta muutmine direktiivis sätestatud kohustuse täitmist. Võrguettevõtja, kelle nõukogusse kuuluvad tootmise, müügi, salvestuse ning laadimistaristu Eesti Energia (EE) kommentaarid: haldamisega tegelevate ettevõtjate juhatuse liikmed, ei ole nimetatud 1. Direktiiv (EL) 2019/944 ei keela ega piira vertikaalselt integreeritud tegevuste suhtes sõltumatu. See annab aga kontsernile ebaausa ettevõtja juhatuse liikme õigust kuuluda selle ettevõtja kontserni osaks konkurentsieelise võrreldes ettevõtjatega, kes samadel tegevusaladel oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogusse. Vastupidi, nii direktiiv, kui ka tegutsedes jaotusvõrguettevõtja nõukogus figureerida ei saa. elektrituruseadus tunnustavad otsesõnu emaettevõtja õigust teostada jaotusvõrguettevõtjast tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast Viidatud näited on ajale jalgu jäänud – liikmesriigid ei ole veel jõudnud järelevalvet, mida saabki teha üksnes nõukogu liikmeks olemise kaudu. kõnealust direktiivi oma õigusesse üle võtta. Seetõttu on levinud ka 9 Seetõttu on eelnõu seletuskirjas esitatud MKM-i väide, et pakutud näited, kus jaotusvõrguettevõtja nõukogus on tootmise, müügi, muudatus on vajalik direktiivi korrektseks üle võtmiseks, ekslik ja salvestamise või laadimistaristuga tegelevate isikute juhatuse või eksitav. nõukogu liikmed. Olukord, kus vertikaalselt integreeritud ettevõtja juhatuse liige või Eelnõu ei võta jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekult võimalust nõukogu liikmed kuuluvad selle ettevõtja kontserni osaks oleva liikmeid nimetada ega nõukogule jaotusvõrguettevõtja juhtimiseks jaotusvõrguettevõtja nõukogusse on Euroopas tavapärane. Lähima vajalikku sisendit anda. Eelnõuga lisatakse kohustus tagada, et näitena saame selle osas tuua Leedu riigile kuuluva energiakontserni jaotusvõrguettevõtja nõukogus ei oleks kontserni muude Ignitis Grupp’i juhatuse esimehe ja finantsdirektori kuulumise sama tegevusaladega seotud ettevõtjate juhtivaid isikuid. kontserni koosseisu kuuluva Leedu suurima jaotusvõrguettevõtja Energijos Skirstymo Operatorius AB nõukogusse: https://www.eso.lt/en/about-us/eso-management.html#!topic160 Andmaks avalikkusele ja teistele turuosalistele täiendavat kindlust jaotusvõrguettevõtja reeglitepärase toimimise osas, kuuluvad Energijos Skirstymo Operatorius AB nõukogusse lisaks Ignitis Grupp’i juhatuse liikmetele ka kaks sõltumatut nõukogu liiget ja ametiühingute esindaja. 2. Mis puudutab võrguettevõtja emaettevõtja sekkumist jaotusvõrguettevõtja igapäevasesse majandustegevusse, siis seda keelab direktiiv juba täna (direktiiv (EL) 2019/944 artikkel 35 lõige 2 c). Just seetõttu on kooskõlas äriseadustiku § 317-ga seatud Elektrilevi OÜ põhikirjas nõukogu ülesannetele selged piirid, et võrguettevõtja igapäevasesse majandustegevusse sekkumine võrguettevõtja emaettevõtja poolt oleks välistatud. Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest peame me MKM-i tehtud muudatusettepanekut direktiiviga vastuolus olevaks, ebaproportsionaalseks ja Eesti Energia kontserni majanduslikku toimimist halvavaks. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda § 18 lg 1 alternatiivset sõnastust ning riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogu täiendamist sõltumatute liikmetega, kelle nimetab ametisse riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee – vt ka § 18 lg 13 muudatusettepanekut. 10 Paragrahvi 18 lõike 1 muudatusettepanek: Lähtudes eelnevalt mainitud argumentidest teeme ettepaneku muuta MKM-i poolt tehtud ettepanekut ja loobuda piirangust, mis keelab emaettevõtja juhatuse liikmel osalemast jaotusvõrguettevõtjast tütarettevõtte nõukogus: (1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest. 2. Eelnõu § 1 punktiga 23 elektrituruseaduse paragrahvi 18 täiendamine lõigetega 11-13 EE kommentaarid: MKM: Ei nõustu. Eelnõu ei võta üldkoosolekult võimalust nimetada 1. Ettepanek, mille kohaselt riigi osalusega elektriettevõtja omandis jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmeid. Seetõttu ei ole siin ka vastuolu oleva jaotusvõrguettevõtja (antud juhul Elektrilevi OÜ) nõukogu ÄS-ga. liikmed määratakse nimetamiskomitee ettepanekul on vastuolus äriseadustikuga. Äriseadustiku § 319 lg 2 kohaselt võib seaduse või põhikirjaga näha ette, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed võib valida muul viisil kui osanike otsusega. Nimetatud vastuolu äriseadustikuga on MKM-il jäänud paraku analüüsimata. 2. Elektrilevi OÜ on osa oma emaühingu konsolideerimisgrupist ning MKM: Ei nõustu. Nimetamiskomitee võtab nõukogu liikmete kohta konsolideerimisnõuete täitmise tagamiseks ei ole mõeldav olukord, kus ettepaneku tegemisel aluseks ka vajalikku pädevust jm kriteeriume Elektrilevi OÜ konsolideerimisgrupi tasemel juhtimist korraldatakse tagamaks, et jaotusvõrguettevõtja nõukogu oleks pädev. Samuti säilib täielikult konsolideerimisgrupist väljaspool olevate kolmandate isikute (ja peabki säilima) üldkoosoleku võimalus anda jaotusvõrguettevõtja poolt. Elektrilevi OÜ osanik peab täitma oma seadusjärgseid nõukogule selged suunised jaotusvõrguettevõtja tegevuse juhtimisfunktsioone ja kohustusi, mida ei ole võimalik nõutud mahus korraldamiseks. täita olukorras, kus Elektrilevi OÜ juhtorganid komplekteeritakse 11 täielikult konsolideerimisgrupist väljaspool olevate kolmandate isikutega. Kui riigi osalusega elektriettevõtja omaniku esindaja soovib jaotusvõrguettevõtja tegevuse läbipaistvuse suurendamise ja turuosaliste parema kaasamise huvides kaasata jaotusvõrguettevõtja nõukogusse sõltumatuid liikmeid, siis võib riigi osalusega elektriettevõtja omaniku esindaja näha ette nimetamiskomitee kaasamise selliste täiendavate nõukogu liikmete kaasamiseks. Paragrahvi 18 lõike 13 täiendusettepanek: Lähtudes eelnevalt mainitud argumentidest teeme ettepaneku muuta MKM-i poolt tehtud ettepanekut, mis on vastuolus äriseadustikuga ja ei võimalda emaettevõtja juhatusel konsolideerimisnõuete täitmist: (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekule teeb elektriettevõtja omaniku esindaja soovil kuni kahe nõukogu liikme nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes riigivaraseaduse § 801 lõigetes 2 ja 3 sätestatust. 3. Eelnõu § 1 punktiga 27 elektrituruseaduse paragrahvi 18 MKM: Ei nõustu. Eelnõus toodud regulatsiooni eesmärk ei ole äriliselt täiendamine lõikega 52 kasuliku teabe varjamine vaid selle teabe kasutamise vältimine ebaausa konkurentsi soodustamiseks. Eelnõus toodud regulatsioon tagab EE kommentaarid: nimetatud täiendusega on MKM teinud parimal võimalikul viisil, et jaotusvõrguettevõtja oleks sõltumatu ettepaneku, mille kohaselt ei tohi jaotusvõrguettevõtjale võrgu elektrienergia tootmisest, müügist, salvestusest ja laadimistaristu arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat või haldamisest. juhtimiskeskuse teenust osutav isik omada, arendada, hallata ega Leiame jätkuvalt, et direktiivi mõte on tagada, et jaotusvõrguettevõtja käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või oleks sõltumatu tootmisest, müügist, salvestusest ja laadimistaristu energiasalvestusüksusi, välja arvatud oma tarbeks. haldamisest. Seda kõike peab kindlasti tagama viisil, et omanikul on jaotusvõrguettevõtja üle jätkuvalt tõhus kontroll. Seda eelnõu 426SE Eelnõu seletuskirja kohaselt on kirjeldatud tegevuspiirangu eesmärgiks ka võimaldab. kõrvaldada jaotusvõrguettevõtjatele vastavaid teenuseid osutavate 12 isikute väidetav konkurentsieelis, kuna niisugune ettevõtja teab sellist jaotusvõrgu hetkeseisu ja arendamisega seotud teavet (sealhulgas olemasolevate vabade võimsuste hetkeseisu ja asukohta ning võrgu detailset arengukava), mis ei ole teada teistele turuosalistele. Seletuskiri viitab ka direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 34, mis kohustab jaotusvõrguettevõtjat tagama kõigile turuosalistele võrdväärsetel alustel ligipääsu vajalikele andmetele, ning artiklile 37, mis kohustab jaotusvõrguettevõtjat käsitlema tema omandis olevat äriliselt kasulikku teavet konfidentsiaalsena. Kokkuvõtvalt leitakse seletuskirjas, et elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi omaval, arendaval või haldaval ettevõtjal jaotusvõrguettevõtjale teenuse osutamise keelamine tagab tõhusalt eelnevalt kirjeldatud eesmärkide saavutamise. Oleme alltoodud põhjustel seisukohal, et ettevõtjate majandustegevuse osaline keelamine tegevuspiiranguga kavandatud viisil on tegevuspiirangu eesmärke arvestades ebaproportsionaalne, diskrimineeriv, mittevajalik ja ebatõhus, kahjustab konkurentsi, viib kulude ning hindade kasvule ja ei ole direktiiviga nõutud. 1) Tegevuspiirang ei ole direktiiviga nõutud Direktiiv näeb jaotusvõrguettevõtjale ette keelu omada või hallata elektriautode laadimistaristuid või salvestusüksusi, kuid ei näe ette tegevuspiirangule sarnast tegevuskeeldu jaotusvõrguettevõtjale teenuseid osutavate ettevõtjate suhtes. Seega jõuti direktiivile vastuvõtmisele eelnenud pikaaegse ja põhjaliku analüüsi tulemusena seisukohale, et direktiivi eesmärkide, mis ühtivad eelnõu eesmärkidega, saavutamiseks ei ole vajalik rakendada tegevuskeeldu jaotusvõrguettevõtjale teenuseid osutavatele ettevõtjatele. Ühtlasi tuleb tähele panna, et direktiivi õiguslikuks aluseks on EL-i toimimise lepingu artikkel 194, millest tulenevalt on elektrienergia siseturu ühiste normide kehtestamise õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevuses. Selliselt EL tasandil kehtestatud meetmed ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel 13 ning tema energiavarustuse üldstruktuuri (EL toimimise lepingu artikkel 194 lg 2), kuid kõnealune tegevuspiirang ei ole paigutatav ühegi nimetatud erandi alla, milles liikmesriik võiks direktiiviga võrreldes erinevaid või täiendavaid nõudeid kehtestada. Eelnõu seletuskirjas pole samuti selgitatud, millisel õiguslikul alusel võiks siseriiklikult kehtestada rangemaid tingimusi, kui on ette nähtud EL tasandil kehtestatud elektrienergia siseturu ühistes normides, kus taolist tegevuspiirangut ei sisaldu. 2) Tegevuspiirang kahjustab konkurentsi, diskrimineerib ettevõtjaid ja viib kulude kasvule Võrreldes direktiiviga kavandatav täiendav tegevuspiirang pärsib niigi vähest konkurentsi vastavate elektriteenuste turul, survestab pingelist olukorda tööjõuturul ning soodustab hindade kasvu. Tänapäeval osutavad elektriehitusettevõtjad lisaks ehitusega seotud teenustele ka võrgu planeerimise ja kujundamisega seotud teenuseid ning läbi projekteerimise ollakse seotud liitumistega ja omatakse vastavat teavet. Valdav osa sellistest ettevõtjatest liiguvad ka uute tehnoloogiliste lahenduste rajamise ja/või käitamise suunas. Tegevuspiirang paneb kõik sellised ettevõtjad valiku ette, kuna nad peavad valima kas osutada teenuseid jaotusvõrguettevõtjatele või osutada teenuseid uute tehnoloogiliste lahenduste arendajatele või osaleda ise nende arendamises. Ka juhtimiskeskuse teenust osutavad ettevõtjad soovivad osutada samuti teiste energialahenduste (tänavavalgustus, kliendipaigaldused, laadimistaristu, sidevõrgud jne) juhtimisteenust. Kavandatav tegevuspiirang muudaks eeltoodu võimatuks ja kohtleks vastavaid ettevõtjaid diskrimineerivalt, sest neilt võetakse võimalus kasutada enda kogemust ja võimekust oma põhitegevusalal. Lisaks eeltoodule teostavad erinevate tehnoloogiliste lahendustega ja energialahendustega seotud teenuste osutamisele suunatud vahetuid toiminguid tihti samad spetsialistid, kes omavad vastavat kompetentsi ja on sageli seotud ka konkreetse piirkonnaga. Kui kavandatava tegevuspiirangu toimel väheneb huvi osutada teenuseid jaotusvõrguettevõtjale, võib sellega tekkida olukord, kus vastavate teenuste kättesaadavus jaotusvõrguettevõtja jaoks oluliselt halveneb, 14 mille tulemusena võib halveneda teenuste kvaliteet ning suureneda teenuste hind, mis kasvatab võrgu haldamisega seotud kulusid. Kavandatav tegevuspiirang tähendaks seda, et paljude teenuste ja/või piirkondade jaoks on vaja täiendavat paralleelset kvalifitseeritud tööjõudu, mida on raske leida ja mis viib konkurentsi vähenemisele ja kulude kasvule. Samuti halveneb võimekus kiireks ja koheseks sekkumiseks konkreetses asukohas rikete ja ohu korral. 3) Tegevuspiirang on ebatõhus Vastupidiselt seletuskirjas loodetule ei taga tegevuspiirang tegelikult eelnõu eesmärkide saavutamist. Selle asemel suunab tegevuspiirang otsima ettevõtjaid võimalusi, kuidas vaatamata ebamõistlikule keelule oma majanduslikku potentsiaali ja olemasolevat pädevust kõige paremini ära kasutada. Tegevuspiirang on suunatud sellele, kuidas olemasolevat ettevõtjate majandustegevuseks vajalikku teavet võimalikult lihtsa ja piirava meetmega varjata. Selle asemel peaks eelnõu keskenduma hoopis sellele, kuidas tagada kõigile ettevõtjatele (sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi omavatele, arendavatele või haldavatele ettevõtjatele) võrdne ja efektiivne juurdepääs kogu neile vajalikule teabele. Seetõttu oleme seisukohal, et kavandatav tegevuspiirang on tegelikult ebatõhus meede. 4) Tegevuspiirang on ebaproportsionaalne Majandustegevuse piiramine ja osaline keelamine on olemuselt kõige karmim ja ettevõtluskeskkonna seisukohalt kahjulikum meede, mida peaks rakendama ainult siis, kui on üheselt selge, et muud meetmed ei ole andnud soovitud tulemust. Nagu juba eespool öeldud, leitakse direktiivis, et tegevuspiirangule sarnast meedet ei ole direktiivi eesmärkide saavutamiseks vaja. Samuti on näiteks Elektrilevi OÜ ja temale teenust osutavad ettevõtjad võtnud tarvitusele erinevaid meetmeid, mida juba on rakendatud ja rakendatakse jätkuvalt seletuskirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Usume, et majanduskomisjoni huvi korral on Elektrilevi OÜ valmis kõnealuseid meetmeid ja nende rakendamist majanduskomisjonile täiendavalt tutvustama. Tänasel päeval puuduvad faktid, mis annaksid alust väita, 15 et eelnõu seletuskirjas välja toodud eesmärkide saavutamiseks seni rakendatud meetmed ei ole andnud tulemust ning puuduvad ka muud võimalused taotletud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu viimase abinõuna tuleb kasutada tegevuspiirangut. Seepärast on eelnõuga kavandatav tegevuspiirang ebaproportsionaalne ja selliselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 11 ja 31. 5) Tegevuspiirang on sisuliselt mittevajalik Kõige olulisem argument kõnealuse tegevuspiirangu vastu on see, et tegevuspiirang ei ole vajalik. Tegevuspiirangu kehtestamisel lähtutakse seletuskirja kohaselt sellest, et hoida saladuses teavet, mis ei pruugi olla teada võrdselt kõigile turuosalistele. Selle asemel aga peaks keskenduma küsimusele, kas on vaja hoida turuosaliste eest saladuses teavet, mis on neile vajalik ja aitaks neil oma majandustegevust arendada. Samuti on selge, et tunduvalt raskem on saavutada ja kontrollida olemuslikult ettevõtjatele vajaliku ja kasuliku teabe saladuses hoidmist, kui teha selline teave võrdselt kõigile kättesaadavaks. Ekslikku lähenemist peegeldab muuhulgas seletuskirjas toodud viide direktiivi artiklile 37 ja selles viites tsiteeritud jaotusvõrguettevõtja kohustus käsitleda tema omandis olevat äriliselt kasulikku teavet konfidentsiaalsena. Selline valikuline tsitaat jätab vale mulje, nagu nõuaks direktiiv jaotusvõrguettevõtjalt äriliselt kasuliku teabe saladuses hoidmist. Tegelikkuses aga ütleb direktiivi artikkel 37 äriliselt kasuliku teabe kohta hoopis seda, et jaotusvõrguettevõtja peab vältima niisuguse teabe diskrimineerivat avaldamist. Seega ei nõua direktiiv mitte äriliselt kasulikku teabe salastamist, nagu ekslikult väidab seletuskiri ja millel ekslikult põhineb ka tegevuspiirangu kohaldamise ettepanek, vaid keelab sellist teavet diskrimineerivalt avaldada ehk teisisõnu näeb ette sellise äriliselt kasuliku teabe avaldamise mittediskrimineerival viisil. Sellele peaks meie hinnangul keskenduma ka eelnõu. Võrguettevõtja on oma kodulehel teinud kõigile võrdselt ja mittediskrimineerivalt teatavaks palju äriliselt kasulikku teavet, mis võimaldab võrguteenusele tõhusat juurdepääsu (näiteks olemasolevate vabade võimsuste rakendus). Teabe hulk ja sisu täienevad ajas pidevalt 16 ja seda nii turuosaliste soovidest ja tagasisidest tulenevalt, kui ka võrguettevõtja enda initsiatiivil.Täiendavalt näeb ka eelnõu § 1 punkt 49 ette täiendavad nõuded jaotusvõrguettevõtja arengukava koostamise protsessile (sh konsulteerimise turuosalistega) ning arengukava sisule. Eelnõu näeb praegu ette teatud teabe avalikustamise arengukavas ning vajadusel võib seda nimekirja täiendada. Loodame, et eelnõu kohaselt toimuvate konsultatsioonide käigus selgub täpsemalt, missuguse jaotusvõrguettevõtjal olemasoleva teabe suhtes on turuosalistel põhjendatud huvi. See võimaldaks avaldada vastava teabe arengukavas või muul viisil kõigile turuosalistele samaaegselt ja ühetaoliselt. Eesti Energia ettepanekud seoses elektrituruseaduse paragrahvi 18 täiendamisega lõikega 52: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest leiame, et MKM-i poolt pakutud tegevuspiirang on mittevajalik kuna keskendub äriliselt kasuliku teabe varjamisele. MKM-i poolt püstitatud probleemi lahendamiseks tuleks aga keskenduda eelnõu teistele sätetele (nt eelnõu § 1 punkt 49), mis näevad ette äriliselt kasuliku teabe mittediskrimineerivat avaldamist. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkti 27 nii, et sellest jäetakse välja elektrituruseaduse § 18 täiendamine lõikega 52. 4. Eelnõu § 1 punktiga 4 elektrituruseaduse paragrahvi 3 MKM: Ei nõustu täiendamine punktidega 82-85 EE kommentaarid: 1. Elektrienergia salvestamise definitsiooni pakutud kujul kehtestamine ei võimalda salvestamist ühemõtteliselt piiritleda ega seetõttu seda ka praktikas rakendada. Probleemiks on see, et pakutud sõnastus ei võimalda piiritleda elektrienergia lõppkasutamise edasi lükkamist tootmise hetkest hilisemale ajale („ette tarbimist“), sest pakutud sõnastusest ei tulene, millisest ajavahemikust pikema elektri salvestamise perioodi korral loetakse salvestatud elekter tarbitud elektriks (st milline on salvestusperioodi aktsepteeritud pikkus). 17 2. Selguse huvides oleks vaja eelnõus täpsustada, et energiasalvestusüksuseks loetakse ka kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt. Täpsustus on vajalik, sest otsene elektrit salvestav seade ei ole pidevalt elektripaigaldisega ühendatud ning seetõttu tuleb salvestusüksuseks lugeda laadimispunkt. 3. Pakutud muudatus, mis seletuskirja kohaselt peaks lahendama elektri salvestamise nn “topelt maksustamise” probleemi, seda tegelikult ei tee, sest eelnõu kohaselt vabastatakse nn “topelt maksustamisest” elektri salvestaja poolt võrku tagastatud elekter. Pakutud sõnastus on ebaõnnestunud, sest elektrit salvestanud käitisest võrku tagastatud elektrienergia kogusele võrguettevõtjad Eestis võrgutasusid ei kohalda ning selle pealt riik aktsiisi ning taastuvenergia tasu ei kogu. Kõik tasud on kohaldatud salvestamiseks võrgust võetud elektrile, mistõttu ka pärast kavandatud seadusemuudatuste tegemist säiliks salvestatud elektri “topelt maksustamise” probleem. Elektrienergia salvestamise ärimudeli praktikas ellu rakendamiseks vajalikud täiendusettepanekud on järgmised: Võimaldamaks elektrienergia salvestamise ärimudeli ellu rakendamist praktikas, teeme ettepaneku lisada eelnõusse järgmised täiendused: 1) Lisada eelnõusse § 3 punkt 86, mis sätestaks salvestusperioodi MKM: Ei toeta. Salvestusperioodi sätestamine ei ole sisuliselt vajalik. mõiste: On oluline tagada, et salvestustegevus toimub vastavalt turuosaliste vabale soovile. salvestusperiood - § 71 lõikes 10 määratletud ajavahemik, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks. 2) Täiendada eelnõu § 3 punkti 82 järgmiselt: MKM: Ei toeta. Vt eelmise ettepaneku seisukohta. 82) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu 18 energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel. 3) Täiendada eelnõu § 3 punkti 84 järgmiselt: MKM: Ei toeta. Eelnõu sõnastus ei välista elektrisõiduki laadimispunkti. Ka laadimispunkt on elektripaigaldise osa. 84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat, sh kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt. 4) Lisada elektrituruseaduse § 67 lõige 1 teksti sõnad “ning MKM: Nõustume muudatusettepanekuga. salvestatud” alljärgnevalt: “Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise /.../” 5) Täiendada eelnõu § 71 lõiget 10 järgmiselt: MKM: Ei toeta. Salvestusperiood võib olla kasvõi 12 kuud. Täpsemale perioodile ei ole praktikas vajadust. (10) Võrgutasusid ei kohaldata salvestatud elektrienergiale, mis tagastatakse elektrivõrku sama salvestusperioodi vältel. Eestis kohaldatakse kahte salvestusperioodi, 1. oktoobrist 31. märtsini ja 1. aprillist 30. septembrini Selgitus: salvestusperioodi pikkuse määramisel lähtutakse antud juhul vajadusest salvestada vähemalt talvise sesoonse energianõudluse tagamiseks vajalikku elektrienergiat alates kütteperioodi algusest. Võimalik on kehtestada ka 12 kuud kestev salvestusperiood (1.aprill - 31.märts). 6) Lisaks võrgutasude rakendamise erisusele tuleks salvestatud MKM: Ei toeta. Teema vajab täiendavat analüüsi. MKM on salvestuse elektrienergia vabastada ka taastuvenergia tasude ja elektriaktsiisi regulatsiooni tõhustamiseks koostamas sisulist analüüsi, mille käigus maksmise kohustusest salvestatud elektrienergia osas. Seetõttu teeme erinevad võimalikud lahendusvariandid (mh ka kõnealune) läbi ettepaneku muuta elektrituruseaduse § 592 lõiget 1 lisades olemasoleva analüüsitakse ja mõjuanalüüs tehakse. Hetkel ei ole aga sellise sõnastuse lõppu järgmised sõnad: muudatuse mõju teada. 19 „… millest on maha lahutatud võrgust võetud ja salvestatud elektrienergia kogus“ 7) Lisaks muudatustele eelnõus ja elektrituruseaduses tuleks muuta ka MKM: Ei toeta. Vt eelmise ettepaneku kommentaari. Alkoholi- tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 22 lõige 1 punkti 75, lisades selle teksti sõnad „välja arvatud salvestatud elektrienergia kogus“: „võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale, välja arvatud salvestatud elektrienergia kogus (edaspidi elektrienergia võrguettevõtja), /…/“ Selgitus: sel viisil sätestatakse ühemõtteliselt, et elektriaktsiisi makstakse üksnes võrgust võetud elektrienergia eest, millest on maha lahutatud salvestatud elektrienergia kogus. 5. Eelnõu § 1 punktiga 17 elektrituruseaduse täiendamine paragrahviga 122 EE kommentaarid: eelnõu sätestab energiakogukonna teema, kuid jätab piiritlemata selle juriidilise ja sisulise tegevuse piirid, st millises juriidilises vormis tohib kogukond tegutseda, milliseid teenuseid oma liikmetele osutada ning milline on kogukonna loogiline geograafiline tegevuspiirkond. Paragrahvi 122 täiendusettepanekud: MKM: Ei toeta. 1) Kuigi kogukonna eesmärk ei pea olema majandusliku tulu Lähtudes eelnevast leiame, et eelnõu antud paragrahvi tuleks täpsustada teenimine, võib kogukond seda siiski mh majandusliku tulu nimel ning tuua selles välja vähemalt järgmine: korraldada. 2) On majanduslikult ja ressursitõhususlikult ebamõistlik nõuda, et 1) kogukonna loomiseks on vajalik mittetulundusühenduse asutamine kogukond peab teostama oma tegevust läbi enda rajatud (kuna eesmärk ei ole rahalise kasumi taotlemine); elektripaigaldise. Ka direktiiv ütleb, et kogukond teeb oma tegevuse 2) kogukonna tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus; raames koostööd jaotusvõrguettevõtjaga (mh kasutab vajadusel selle 3) kogukonna liikmetele osutatavad energiateenused on teenused, mis võrku). põhinevad täiel määral kogukonna poolt rajatud elektripaigaldise 3) Eelnõu järgi osutab kogukond energiateenuseid oma liikmetele. kasutamisel; Puudub vajadus seda ettepaneku valguses muuta. 20 4) kogukonnal ei ole õigust osutada energiateenuseid isikutele, kes ei Kogukond võib end määratleda ka muudmoodi, eesmärk tõesti ei ole ole kogukonna liikmed mittetulundusühingute seaduse tähenduses. rahalise kasumi teenimine aga keelatud see ka ei ole. Kogukond võib energiateenuste vahendamiseks kasutada ka piirkonna 6. Eelnõu § 1 punktiga 29 elektrituruseaduse täiendamine jaotusvõrguettevõtja teenuseid. (Direktiivi nõue, et paragrahviga 214 jaotusvõrguettevõtja teeks koostööd kogukondadega – artikkel 16 lg 1 p d) EE kommentaarid: Direktiivist tulenevalt on kogukondadel õigus osaleda elektriturul võrdsetel alustel koos teiste turuosalistega. 1. Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette, et agregaatorit koheldakse mittediskrimineerivalt ja vastavalt tema tehnilisele võimekusele, samas ei näe direktiiv ette, et võrguettevõtja on kohustatud tellima paindlikkus- ja tugiteenuseid vaid agregaatorilt. Seega ei saa piirata agregeerimises osalevate turuosaliste ringi ainult agregaatoriga. Paraku võib praegust eelnõu sõnastust just selliselt tõlgendada. Seetõttu on vajalik eelnõu sõnastust laiendada, tagamaks selle vastavus direktiivile. 2. Eelnõus viidatud Konkurentsiameti poolt väljatöötatavates tingimustes (§ 214 lg 3) tuleb arvestada agregaatori kohustusega hüvitada teistele turuosalistele tarbimiskaja aktiveerimise tõttu tekkinud kulud ja saamata jäänud tulud. Eelnõu nõuab agregeerimisega tegelevalt turuosaliselt küll bilansivastutust, samas on käsitlemata jäetud agregaatori tegevusest põhjustatud kulude ja saamata jäänud tulu hüvitamine teistele turuosalistele, eelkõige agregeeritava tarbija elektrimüüjale või bilansihaldurile. Seda võimalust näevad aga ette direktiivi sätted (direktiiv (EL) 2019/944 artikkel 17 lg 4). Ilma kulude ja saamata jäänud tulu hüvitamiseta põhjustaks eelnõu kolmandatele osapooltele (bilansihaldurid, müüjad) otsest ja mõõdetavat majanduslikku kahju ning suurendaks kokkuvõttes ka tavatarbijate elektriarveid. Praktikas väljenduks kirjeldatud kahjude tekkimine järgmises sündmuste ahelas: 1) Müüja ostab heauskselt (tarbijaga sõlmitud elektrimüügi lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks) päev-ette turult tarbijale vajaliku elektrienergia; 21 2) Agregaatori sekkumise tulemusena koormatakse tarbija tarbimiskoormus alla järgmisel päeval, pärast elektrienergia ostu teostamist müüja poolt; 3) Selle tulemusena müüja poolt tarbijaga sõlmitud elektrimüügi lepingu täitmiseks ostetud elektrienergia kogus liigub agregaatori reguleerimispakkumusena süsteemihaldurile; 4) Sisuliselt võetakse müüjalt ära tema ostetud elektrienergia, mille eest ei ole ette nähtud kompensatsiooni ega saamata jäänud tulu hüvitamist. Selline käitumine oleks vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (§ 32); 5) Juhul, kui müüja ostetud elektrienergia hüvitamiseks kompensatsiooni mehhanismi ei nähta ette ex ante, on elektrimüüja sunnitud ex post alustama igakordse agregeerimise puhul kahjude hüvitamise menetlust, millega kaasnevad täiendavad kulud. Lõppkokkuvõttes kajastuvad kõik need kulud tavatarbijate elektriarvetes. Sarnased kulud kolmandatele osapooltele tekkivad ka agregaatori poolt tarbimise üleskoormamisel, kui vahendaja osutab süsteemihaldurile tarbimise suurendamise (ülesse koormamise) teenust. Vahendaja teenib lepingust süsteemihalduriga taaskord kolmanda osapoole arvel, tekitades üleskoormatava tarbija bilansihalduri bilansipiirkonnas elektri puudujäägi, mille peab aga kinni maksma selle tarbija bilansihaldur bilansienergia juurde ostmise näol. Seetõttu on hüvitamise süsteemi loomine turu toimimiseks kriitiliselt vajalik. 3. Bilansihalduri kohene teavitus reguleerimistarne tellimisest on väga oluline bilansikulu arvestamiseks. Selleks peavad süsteemihaldur Eleringi süsteemid olema üles ehitatud nii, et kogu vastav info edastatakse bilansihaldurile (või määratud müüjale). Kui enne Intraday (ehk iga tund) ja Spot turu (iga hommik) tellimusaega ei ole bilansihaldurit teavitatud kokkulepitud reguleerimistarnetest, siis bilansihaldur tellib talle teadaoleva tarbimisinfo aluselt valed kogused ja suurendab sellega bilansikulu. Praktikas väljenduks kirjeldatud kahjude tekkimine järgmises sündmuste ahelas: 22 1) üks päev-ette (või Intraday puhul tund-ette) koormatakse tavapäraselt tarbiv klient alla null-tarbimisele, bilansihaldur näeb kliendil null-tarbimist ning tellib ka järgnevaks päevaks (või tunniks) nulltarne vastavalt tarbimisandmetele; 2) vastu bilansihalduri ootusi klient taastab normaalse tarbimise ning tekib ebabilanss; 3) tagantjärele selgub, et tarbimisandmete anomaalia põhjuseks oli agregaatori reguleerimistarne. Paraku on bilansihalduri jaoks siis juba hilja reageerida, sest energiavahendaja tegevus on talle kui kolmandale osapoolele otsese majandusliku kahju juba põhjustanud. Kokkuvõttes saavad sellistel juhtudel enim kahjustada need tarbijad, kellel puudub võimalus ja võimekus agregeerimistegevuses osaleda. See tähendab, eelkõige tiheasustusalade kortermajade elanikkond ja teised kodutarbijad, kes on oma elektriarvega sunnitud kinni maksma agregaatorite tekitatud kahju. See suurendab nende ja teiste tarbijate elektriarveid, kes ei osale otseselt agregeerimisprotsessis. Seetõttu peame väga oluliseks, et eelnõud vajalikul määral täiendataks. Paragrahvi 214 täiendusettepanekud: MKM: Ei nõustu. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 214 sõnastust viisil, mis Paragrahv räägib konkreetselt agregeerimisest ning puudutab ainult selgitaks konkreetsemalt, millised osapooled võivad agregaatorit. See ei tähenda, et paindlikkus- või tugiteenust ei või agregeerimisteenust pakkuda. Lisaks teeme ettepaneku fikseerida kolmandad isikud osutada. Paragrahvid 662 ja 663 räägivad seaduse tasemel mõningad olulisemad põhimõtted, mis võimaldaks võrguettevõtjate hangitavatest paindlikkus- ja tugiteenustest, kus on vältida agregeerimisega potentsiaalselt põhjustatavat kahju sätestatud kõigi turuosaliste võrdsed võimalused paindlikkus- ja elektrimüüjatele ja bilansihalduritele: tugiteenustes osalemiseks. § 214. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu Agregaatori kulumetoodika regulatsiooni kohta teeb MKM eraldi muudatusettepaneku. (1) Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas turuosaliste, sealhulgas agregaatori osalemist. 23 (2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. (3) Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ning avalikustab nimetatud tingimused oma kodulehel. Tingimustes võetakse arvesse ka agregeeritud koormusi ning agregeerimisega tegelevate turuosaliste tegevuse tulemusena põhjustatud majanduslikku kahju ja saamata jäänud tulu kolmandatele osapooltele, sealhulgas elektrimüüjad ja bilansihaldurid. (4) Agregaator või temaga reguleerimislepingu sõlminud tarbija on kohustatud rahaliselt hüvitama teistele turuosalistele või teiste turuosaliste bilansihaldurile tarbimiskaja aktiveerimise tõttu tekkinud kulud ning saamata jäänud tulud. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitise arvutusmeetodi kinnitab majandus- ja taristuminister määrusega. (5) Enne mõõtepunkti agregeerimiseks kasutamist edastab agregaator andmevahetusplatvormi kaudu tema tegevusest mõjutatud bilansihaldurile ja avatud tarnijale järgmise teabe: 1) info vastavast kliendist/mõõtepunktist, hetkel kui klient/mõõtepunkt läheb agregaatori valmisoleku nimekirja; 2) info kliendi ja mõõtepunkti kohta, mida reguleeritakse ning reguleerimistarne suurus ja suund, hetkel kui toimub reguleerimise tellimine/aktiveerimine süsteemioperaatori poolt. (6) Võrguettevõtjad koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib nõuda metoodika muutmist. 24 7. Eelnõu § 1 punktiga 70 elektrituruseaduse paragrahvi 88 täiendamine lõigetega 4 ja 5 EE kommentaarid: õigusselguse huvides tuleks lisaks eelnõu seletuskirjale ka eelnõu tekstis rõhutada, et tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu piirangut (mitte suurem, kui 50% tasust, mis jääb elektrimüüjal või agregaatoril saamata) kohaldatakse just füüsilisest isikust tarbijate suhtes, kuivõrd elektrituruseaduse tähenduses on „tarbija“ igasugune elektritarbija, sealhulgas äritarbijast juriidiline isik (st. mitte ainult füüsiline isik). Kui eelnimetatud täpsustust eelnõusse ei lisata, siis võib tekkida olukord, kus juba sõlmitud või ka tulevikus sõlmitavaid juriidiliste isikute pikaajalisi elektriostulepinguid (ehk nn PPA lepinguid, mida sõlmitakse tulevikus ehitatavate taastuvelektrijaamade toodangu pikaajalise ostmise eesmärgil) võib hakata lõpetama oluliselt varem, kui lepingutes sätestatud tingimused ette näevad. See omakorda võib aga ohtu seada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise ja selle tulemusena ka Eesti poolt võetud kohustuste täitmise. Paragrahvi 88 lõigete 4 ja 5 täiendusettepanekud: MKM: Ei toeta. Regulatsioon peab tagama, et kõigil tarbijatel on võimalik valida tasuta või tasulise müügilepingu sõlmimise vahel. Teeme ettepaneku lisada § 88 lõigetesse 4 ja 5 täiendused, mis selgelt Muudatus käsitleb kõiki lepinguid, mis on sõlmitud pärast muudatuse viitavad, et kavandatavad täiendused puudutavad füüsilisest isikust jõustumist. Seetõttu ei saa muudatus avaldada mõju juba sõlmitud tarbijaid: lepingutele. (4) Elektrimüüja või agregaator võimaldab füüsilisest isikust tarbijal sõlmida nii tasuta kui tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut. (5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on ette nähtud lepingus, mille füüsilisest isikust tarbija on sõlminud vabatahtlikult, ning tasust on füüsilisest isikust tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ega tohi olla suurem kui 50 protsenti tasust, 25 mis jääb elektrimüüjal või agregaatoril saamata tarbija poolt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu. Elektrilevi OÜ 12.10.2021 kiri nr JV-TUR-1/5074 Elektrilevi OÜ ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse 02.09 eelnõu suhtes 1. Võrguettevõtja juhtimine ja võrguettevõtja eraldatus muust MKM: Toetame ettepanekut. võrguteenuse osutamisega mitteseotud tegevusest Ettepanek lisada ELTS paragrahvi 18 täiendav lõige alljärgnevas sõnastuses: ELTS § 18 lg__- Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liikme või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutava isiku õigus samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud teise võrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik. Selgitus: Täienduse eesmärk on täpsustada ELTS § 18 sõnastust selliselt, et võrguettevõtja igapäevane juhtimine peab olema eraldatud üksnes muust võrguteenuse osutamisega mitteseotud tegevustest. Teisisõnu ei tohiks seadusega olla vastuolus valitseva mõju kaudu seotud mitme võrguettevõtja igapäevase majandustegevusega seotud isikute kattumine. Direktiivi eesmärk on tagada jaotusvõrguettevõtja eraldatus ja sõltumatus muust jaotusega mitteseotud tegevusest, kuna on oht, et liigne seotus ja vajalike meetmete rakendamata jätmine võib luua võrguettevõtjaga seotud elektriettevõtetele konkurentsiturul põhjendamatuid eeliseid, mis omakorda võib pärssida elektrituru arengut tervikuna. Mitme samasse kontserni kuuluva võrguettevõtja omavaheliste seostega sarnaseid ohte ei kaasne. Küll aga loob see 26 võrguettevõtjate koondumisel ja selle raames teeninduspiirkondade ühendamisel üleminekuperioodiks täiendavat paindlikkust ja efektiivsust. Kehtivas elektrituruseaduses laieneb paragrahvi 18 lõikes 1 kirjeldatud piirang kõigile kõigile võrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtjatele, kelleks paragrahvile 6 tuginevalt on ka võrguettevõtjad. Selgituseks väljavõte Direktiivist: Artikkel 35- Jaotusvõrguettevõtjate eraldatus 1. Kui jaotusvõrguettevõtja moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peab ta olema muust, jaotamisega mitteseotud tegevusest vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu. Need nõuded ei too kaasa kohustust eraldada jaotusvõrguettevõtja vara vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist. 2. Lisaks lõike 1 nõuetele peab vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olev jaotusvõrguettevõtja olema muust, jaotamisega mitteseotud tegevusest nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemises sõltumatu. Selleks peab ta vastama järgmistele miinimumkriteeriumidele: a) jaotusvõrguettevõtja juhtimise eest vastutavad isikud ei tohi olla otse ega kaudselt tegevad elektritootmise, ülekandmise1 või tarnimise igapäevase juhtimise eest vastutava integreeritud elektriettevõtja äriühingustruktuuris; 2. Tõhus ja mittediskrimineeriv teabe jagamine kõigile MKM: Toetame ettepanekut. turuosalistele Ettepanek täiendada ELTS paragrahvi 70 ja paragrahvi 74 alljärgnevalt: ELTS § 70. Teabe andmise kohustus 1 Ülekandmine = transmission (a) the persons responsible for the management of the distribution system operator must not participate in company structures of the integrated electricity undertaking responsible, directly or indirectly, for the day-to-day operation of the generation, transmission or supply of electricity; 27 (8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel võrgule tõhusaks juurdepääsuks, sealhulgas võrgu kasutamiseks vajalikku teavet. ELTS § 74. Teabe andmine ja avaldamine (6) Võrguettevõtja annab võrgule tõhusaks juurepääsuks ning võrgu kasutamiseks vajaliku teabe oma veebilehel või turuosalistele asjakohase päringu alusel võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud vormingus. Selgitus: Direktiiv näeb ette võrguettevõtja kohustuse tagada turuosaliste võrdne kohtlemine ja seda ka võrguteenuste osutamisega seotud teabele ligipääsu suhtes. MKM põhjendas seaduse muutmise vajadust oma 11.01 eelnõu ettepanekus alljärgnevalt: „Direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb läbivalt jaotusvõrgu neutraalsust ja tõhusat toimimist selliselt, et jaotusvõrgu näol oleks tegemist olulist vahendit omava isikuna konstruktiivse partnerina kõigile turuosalistele, kellel on oma äritegevuse teostamisel vaja kasutada jaotusvõrku. Nii keelab direktiiv läbivalt eelistada oma sidusettevõtjat nii teenuste ostmisel kui teenuste pakkumisel (vt artikkel 3 lõige 4, artikkel 31 lg 2, artikkel 33 lõige 3 punkt c jne), kohustab jaotusvõrguettevõtjat tagama kõigile turuosalistele võrdväärsetel alustel ligipääsu vajalikele andmetele (art 34) ning kohustab jaotusvõrguettevõtjat käsitlema tema omanduses olevat äriliselt kasulikku teavet konfidentsiaalsena (vt artikkel 37).“ Elektrilevi pakkus omalt poolt lahendusena välja ülalkirjeldatud sõnastusettepaneku, mida ei ole järgnevates eelnõu versioonides paraku arvestatud. Elektrilevi on jätkuvalt seisukohal, et ülalkirjeldatud sõnastusettepaneku näol on tegemist vajaliku täiendusega, mis tagab direktiivi sisulise ja vormilise ülevõtmise. 3. Energiakogukondadega seonduv § 122. Energiakogukond MKM: Ei toeta ettepanekut. 28 1) Kogukonnale tootmisseadmete nõuetekohasuse hindamise Ettepanek: kohustuse seadmine on kogukondlikule arendamisele üle jõu käiv. 1. Täiendada eelnõu selliselt, et energiakogukonna valduses oleva Nõuetekohasus nõuab tehnilist teadlikkust ja spetsiifilist taristut ja elektripaigaldisega ühendatud tootmismooduli nõuetekohasuse tehnikat. See kõik on olemas vaid võrguettevõtjal. Eelnõu järgi on tõendamine on energiakogukonna vastutus. nõuetekohasuse hindamine võrguettevõtja kohustus. 2. Täiendada eelnõu selliselt, et energiakogukonna tegutsemisega kaasneb tegevusloa või -teatise kohustus. Tegevusloa või -teatise 2) Energiakogukond määratleb end kogukonnana läbi oma põhikirja. raames on energiakogukonna kohustus tagada muuhulgas ka Eraldi teavituskohustust läbi tegevusloa või -teatise ei ole siinkohal energiakogukonna elektripaigaldisega ühendatud tootmismoodulite proportsionaalne nõuda. nõuetekohasus. Selgitus: Kehtivas elektrituruseaduses kui ka käesolevas eelnõus on sätestamata vastutaja, kelle kohustuseks on energiakogukonna valduses oleva elektripaigaldisega ühendatud tootmismoodulite nõuetekohasuse tõendamine. Kaasneb oluline risk, et selliselt kasutatavate tootmismoodulite nõuetekohasus jääb tõendamata. Samuti on reguleerimata energiakogukonna tegevusloa/-teavituse kohustus. Jaotusvõrguettevõtjatelt oodatakse oma teeninduspiirkonnas turuosalistele võrguteenuse osutamisel igakülgset koostööd sh. ka energiakogukondadega direktiivi art 16 p 1 (d) alusel koostöö tegemist, kuid seejuures puudub selge ülevaade asutatud energiakogukondadest. 4. Võrguteenuse osutamisega seotud teenuste sisseostuga seonduv MKM: Ei toeta. Riigihanke korras teenuste sisseostmine on oluline nõue kogu eelnõu raames. Nõue tuleneb Euroopa Kohtu konkreetsest Ettepanek piirduda jaotusvõrguettevõtja sisseostu reguleerimisel otsusest. Nimelt on kohus oma otsuses nr C-521/18 (28.10.2020) eelnõu ettepanekus nr 27 kirjeldatud § 18 lõike 51 lisamisega. korranud ka eelnevalt kohtu poolt väljendatud seisukohta, et (5 ) Jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud riigihangete võrgustikudirektiivi kohaldamisalasse ei kuulu üksnes 1 teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel võrgustikudirektiivi vastavates sätetes otsesõnu nimetatud hangetele (st tingimustel. loetelu tegevustest, mis on võrgustikudirektiivi kohaldamisalas), vaid ka hangetele, mis isegi juhul, kui nad on olemuselt teistsugused, aitavad Selgitus: kaasa võrgustikudirektiivis loetletud tegevustele (vt otsuse p 37). Selles Direktiivi eesmärgiks on tagada turuosaliste läbipaistev, kohtuasjas näiteks leiti, et võrgustikudirektiivi kohaldamisalasse mittediskrimineeriv kohtlemine. Võrguteenuse osutamiseks vajalike kuuluvad ka postiteenuste pakkujate kontorites majahoidja-, paindlikkus- ja tugiteenuste (sh sagedusega mitteseotud tugiteenuste) administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused, kuna need tegevused 29 kaasamisel rangelt riigihanke korraldamise nõuet Direktiivis ei ole. on seotud postisektori tegevusega selles mõttes, et aitavad tegelikult Direktiiv nõuab sisseostu rakendamisel avaliku, mittediskrimineeriva sellele tegevusele kaasa ja võimaldavad selle tegevusega selle ja turupõhise korra rakendamist. Elektrituruseaduse muutmisel tavapärastes tingimustes nõuetekohaselt tegeleda. riigihanke korraldamise nõuete kehtestamine eeldaks nende muudatuste kooskõla riigihangete seaduse regulatsiooniga. Lisaks on eelnõu § 663 lg 2 mõiste „võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalik tugiteenus“ oma sisult ebaselge, mis takistab selle punkti täitmist. Samuti on küsitav üldteenuse pakkuja leidmiseks riigihanke korraldamise kohustuse kehtestamine. Kuivõrd üldteenuse pakkuja valimise näol ei ole tegemist asjade, teenuste ega ehitustööde hankimisega, puudub ka kohustus riigihanke korraldamiseks. Samuti pole tegemist võrguteenuse osutamiseks vajalike tugiteenuste sisseostuga, mille puhul võiks tekkida vajadus nende hankimiseks läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel. Eelnõus sisalduvad nõuded riigihanke korraldamiseks võtavad hankijalt õiguse otsustada riigihangete seaduses (RHS) võimaldatud hanke menetlusliikide kasutamise üle vastavalt asjaoludele. Riigihanke korraldamise nõue võtab võrgustiku sektori hankijalt õiguse RHS-i rakendusala erisustele, sh kasutada RHS-is kehtestatud erisusi hankijaga seotud ettevõtjale, mis tuleneb riigihangete direktiivist. Analüüsimata on jäetud kavandatava kitsendava regulatsiooni ja sõnastuse selguse kooskõla RHS-iga (ühtlasi ka hankimist reguleerivate direktiividega) ning see puudub direktiivi ülevõtmise tabelis, sest see jääb direktiivist elektrienergia siseturu ühiste normide kohta välja, kuid samal ajal sekkub teise valdkonda − riigihangete direktiivi normidesse. Kui kavandatav regulatsioon peale analüüsimist on kooskõlas hankimise normdokumentidega, tuleks muudatus teha RHS-i, mitte ELTS-i. 5. Energiasalvestusele võrgutasude rakendamisega seonduvalt Ettepanek muuta eelnõu paragrahv 71 lõiget 10 ja asendada see MKM: Toetame ettepanekut. paragrahvi 71 lõikega 10 alljärgnevalt: 30 Salvestatud elektrienergia elektrivõrku tagastamise eest käesoleva seaduse § 71 lg 1 p 4 kohast edastamistasu ei rakendata. Selgitus: Eelnõu sõnastus keelab lõikega 10 salvestatud elektrienergia võrku tagastamise eest võrgutasu kohaldada, mis pole Direktiivi eesmärk. Direktiivi eesmärk on vältida topelt võrgutasusid energiasalvestusele. Elektrilevi ettepaneku kohaselt keelatakse lõikega 10 salvestatud elektrienergia võrku tagastamise eest edastamistasu rakendada. Eesmärk on vältida energiasalvestusele edastamistasu topelt rakendamist. Eesti Kaubandustööstuskoda 22.10.2021 kiri nr 4/211 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Riigikogu majanduskomisjoni võimaluse eest avaldada arvamust elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse 426 SE (edaspidi: Eelnõu) kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud Eelnõu kohta. 1. Eelnõu § 1 p 22 Eelnõu § 1 p 22 on sõnastatud järgmiselt: „22) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“ Kaubanduskoda nõustub, et kehtiva elektrituruseaduse § 18 lõikega 1 ei ole Eesti nõuetekohaselt üle võtnud elektrienergia siseturu direktiivi (EL) 2019/944 artiklist 35 tulenevat nõuet. Seetõttu peame igati vajalikuks, et elektrituruseaduse § 18 lg 1 näeks ette piirangu lisaks juhatuse liikmele muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase 31 majandustegevuse juhtimise eest vastutava isiku (nt tegevjuht, valdkonnajuht, prokurist) osas. Samas oleme seisukohal, et Eelnõu võtab elektrienergia siseturu direktiivi artikli 35 ebamõistlikult rangelt elektrituruseadusesse üle. Leiame, et Eelnõu § 1 p 22 ei peaks keelama jaotusettevõtja nõukogu liikmel olla samaaegselt ka elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige. Juhime tähelepanu asjaolule, et sellist keeldu ei tule direktiivist. Nimelt on direktiivis (artikkel 35 lg 2a) kirjas, et jaotusvõrguettevõtja juhtimise eest vastutavad isikud ei tohi olla otse ega kaudselt tegevad elektritootmise, ülekandmise või tarnimise igapäevase juhtimise eest vastutava integreeritud elektriettevõtja äriühingustruktuuris. Nõukogu liige ei tegele aga äriühingu igapäevase juhtimisega. Äriseadustiku § 316 lg 1 kohaselt planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Igapäevase juhtimisega tegeleb äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt juhatus. Seetõttu ei peaks Eelnõu § 1 p 22 sisaldama viidet nõukogu liikmele. Meie hinnangul on selles osas ekslik ka seletuskiri, mille kohaselt on ka nõukogu liikme lisamine sättesse vajalik direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks. Kaubanduskoja ettepanek: Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 1 p 22 MKM: Ei toeta. Muudatusega ei ole tagatud, et jaotusvõrguettevõtja selliselt, et elektriettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmel on jätkuvalt on oma tegevuses sõltumatu elektrienergia tootmisest, müügist, õigus olla tütarettevõttest jaotusettevõtja nõukogu liige. Seega salvestusest või laadimistaristu haldamisest. palume sõnastada Eelnõu § 1 p 22 järgmiselt: „22) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“ 2. Eelnõu § 1 p 23 Eelnõu § 1 p 23 on sõnastatud järgmiselt: „23) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: 32 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslikuks vormiks on osaühing, peab olema nõukogu. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja põhikirjaga ei või äriseadustiku § 317 lõike 2 alusel anda nõukogule õigust otsustada äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestamata küsimusi. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekule teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes riigivaraseaduse § 801 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“ Kaubanduskoja hinnangul on küsitav, kas elektrituruseadusesse lisatav § 18 lg 13 on kooskõlas äriseadustiku § 319 lg-ga 2. Nimelt sätestab äriseadustiku § 319 lg 2, et seaduse või põhikirjaga võib ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või määratakse ja kutsutakse tagasi muul viisil kui üldkoosolekul. Eelnõu näeb aga ette, et riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee teeb ettepaneku kõikide nõukogu liikmete osas, mitte kuni poolte osas. Lisaks tekitab Eelnõu sõnastuse puhul segadust ka see, kas riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolek on kohustatud nimetamiskomitee ettepanekuid arvesse võtma või mitte. Eelnõust otseselt ei tulene, et üldkoosolek peab nimetamiskomitee ettepanekuid arvesse võtma. Kui Eelnõu sõnastust tõlgendada selliselt, siis ei näe me vastuolu äriseadustiku § 319 lg-ga 2. Kui üldkoosolek peab nimetamiskomitee ettepanekuid arvesse võtma, siis on Eelnõu aga vastuolus äriseadustikuga. Kaubanduskoja ettepanekud: MKM: Ei toeta. Säte on vajalik tagamaks jaotusvõrguettevõtja Eelnevast tulenevalt teeme kolm alternatiivset ettepanekut seoses sõltumatus elektrienergia tootmisest, müügist, salvestusest või elektrituruseaduse § 18 lg-ga 13: laadimistaristu haldamisest. Kordame üle, et eelnõu ei võta 1) Jätta Eelnõust välja elektrituruseaduse § 18 lg 13. üldkoosolekult võimalust nimetata nõukogu liikmed. Eelnõu täiendab 2) Täiendada elektrituruseaduse § 18 lg 13 teise lausega seadust selliselt, et nõukogu liikmete osas teeb ettepaneku järgmises sõnastuses: „Riigi osalusega elektriettevõtja nimetamiskomitee. omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolek ei pea lähtuma nimetamiskomitee ettepanekust nõukogu liikme valimiseks ja tagasikutsumiseks.“ 3) Muuta elektrituruseaduse § 18 lg 13 sõnastust järgmiselt: 33 „(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekule teeb kuni poolte nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes riigivaraseaduse § 801 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“ 3. Eelnõu § 1 p 27 MKM: Ei toeta. Lõike 52 lisamine tagab, et jaotusvõrguettevõtjale Eelnõu § 1 p 27 on sätestatud järgmiselt: võrgu arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat „27) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises teenust või juhtimiskeskuse teenust osutav isik ei saaks selle teenuse sõnastuses: osutamisel ebaõiglast konkurentsieelist elektrisõidukite laadimispunkti (51) Jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud või salvestusüksuste arendamisel ja haldamisel. teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel. (52) Jaotusvõrguettevõtjale võrgu arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat või juhtimiskeskuse teenust osutav isik ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi, välja arvatud oma tarbeks.“ Kaubanduskoja hinnangul ei tulene plaanitav muudatus (elektrituruseaduse § 18 lg 52) otseselt elektrienergia siseturu direktiivist (EL) 2019/944. Viidatud direktiiv keelab jaotusvõrguettevõtjal omada või hallata elektriautode laadimistaristuid (artikkel 33 lg 2) või salvestusüksusi (artikkel 36 lg 1), kuid direktiiv ei näe ette täiendavaid nõudeid jaotusvõrguettevõtjale teenust osutava isiku osas. Seega ei ole tegemist meetmega, mida Eesti peab viidatud direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse lisama. Kaubanduskoja hinnangul ei pruugi Eelnõus sisalduv elektrituruseaduse § 18 lg 5 olla kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse 2 §-dega 11 ja 31, sest see võib piirata ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Kaubanduskoda kahtleb, kas plaanitav keeld, mille kohaselt ei tohi jaotusvõrguettevõtjale võrgu arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat või juhtimiskeskuse teenust osutav isik omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi, välja arvatud oma tarbeks, on proportsionaalne abinõu soovitud 34 eesmärkide saavutamiseks. Järgnevalt selgitame lähemalt oma seisukohta. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 teisest lausest, mille kohaselt peavad piirangud olema vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavuse kontrollimisel tuleb lähtuda abinõu 1) sobivusest, 2) vajalikkusest ning 3)mõõdukusest ehk proportsionaalsusest kitsamas tähenduses. 1) Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Plaanitava muudatuse peamine eesmärk on tagada, et jaotusteenuse osutamiseks vajalikud sisse ostetavad teenused ei tooks endaga kaasa konfidentsiaalse teabe lekkimist. Seega on elektrituruseaduse § 18 lg-st 52 tulenev keeld sobiv abinõu eesmärgi saavutamiseks. 2) Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Seega tuleb hinnata, kas eelnevalt nimetatud eesmärgi saavutamiseks on muid abinõusid, mis piiravad ettevõtlusvabadust vähem kui elektrituruseaduse § 18 lg-st 52 tulenev keeld. Kaubanduskoda ei suutnud seletuskirjast leida, et Eelnõu koostajad oleksid lisaks Eelnõus sisalduvale keelule kaalunud muid abinõusid soovitud eesmärgi saavutamiseks. Lisaks puudub seletuskirjast plaanitava muudatusega kaasnevate mõjude analüüs. Kuna seletuskirjas ei ole välja toodud, et Eelnõu koostajad on analüüsinud muudatustega kaasnevaid mõjusid ning teisi alternatiivne, siis ei saa teha ka järeldust, et puuduvad alternatiivsed meetmed, mis võimaldaksid jaotusvõrguettevõtjat ja talle teenust osutavat isikut vähem koormata ja saavutada võrdväärse tulemi Eelnõus sisalduva keeluga. Kaubanduskoda on pigem seisukohal, et soovitava eesmärgi saavutamiseks on muid abinõusid, mis piiravad ettevõtlusvabadust vähem kui Eelnõus sisalduv keeld. Kaubanduskoja hinnangul võiks üheks analüüsitavaks alternatiiviks olla see, et jaotusvõrguettevõtja peab avalikustama turuosalistele rohkem andmeid, et tagada kõigile turuosalistele võrdväärsetel alustel ligipääs vajalikele andmetele. 35 3) Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Kui riivet õigustavad põhjused jäävad kaalumisel riivatud põhiõigusele alla, on avaliku võimu abinõu põhiseadusega vastuolus ja seega keelatud. Elektrituruseaduse § 18 lg 52 avaldaks negatiivset mõju jaotusvõrguettevõtjale teenust osutavale isikule, kes peab edaspidi valima, kas osutada teenust jaotusvõrguettevõtjale või omada, arendada, hallata või käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi. Mõlema tegevusega ei tohi teenust osutav isik edaspidi tegeleda. Teisest küljest halveneb ka jaotusvõrguettevõtja olukord, sest väheneda võib isikute arv, kes saavad teenust pakkuda. Seega võib plaanitav muudatus vähendada konkurentsi, piirata teenuste kättesaadavust ja tuua seeläbi ühiskonnale kaasa kulude suurenemise. Kuna seletuskirjas puudub plaanitava muudatuse mõjuanalüüs, siis ei ole Kaubanduskoda hetkel veendunud, et plaanitav muudatus on mõõdukas. Eelnevast lähtudes esineb Kaubanduskoja hinnangul kahtlus, et Eelnõus sisalduv elektrituruseaduse § 18 lg 52 on ebaproportsionaalne abinõu soovitud eesmärkide saavutamiseks, sest see abinõu ei pruugi olla vajalik ega mõõdukas. Seetõttu võib plaanitav muudatus olla vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 31. Kaubanduskoja ettepanek: Kui puudub analüüs, mis kinnitab, et Eelnõus sisalduv elektrituruseaduse § 18 lg-s 52 sisalduv meede on põhiseadusega kooskõlas, ning plaanitava muudatusega kaasnevaid mõjusid ei ole hinnatud, siis teeme ettepaneku jätta Eelnõust välja elektrituruseaduse § 18 lg 52. Elektrilevi OÜ 26.10.2021 kiri nr JV-TUR-1/5339 Elektrilevi OÜ ettepanek ELTS 74 lg 1 muutmiseks Muudatusettepanek seoses võrguettevõtja poolt teabe avaldamise tähtaegadega. Elektrilevi OÜ on Eesti suurim võrguettevõtja ja seetõttu oleme pidanud vajalikuks läbi aastate panustada Eesti elektrituru regulatsiooni 36 väljatöötamisse. Hetkel energia- ja tööjõuturul toimuv on toonud esile täna kehtiva regulatsiooni kitsaskoha seoses võrguteenuse osutamisega seotud kulubaasi ajakohastamisega. Täna kehtiv kolmekuuline etteteatamisperiood võrguteenuse hinna muutmisel seab ettenägematute hinnamuutuste puhul võrguettevõtjad suure finantssurve alla, mis võib mõjuda võrguteenuse toimepidevusele negatiivselt. Sisendkulude ülikiire hinnatõus on otseselt ja väga tugevalt mõjutanud jaotusvõrkude majandustulemusi, mistõttu on paratamatult vaja võrguteenuse hinda muuta. Elektrilevi finantspositsioon on piisavalt tugev ja hetkel teenuse pakkumine ohus ei ole, aga ka meie oleme pidanud vajalikuks algatada võrguteenuse hinna muutmine. Väiksemate võrguettevõtete majanduslik seis on kindlasti veelgi pingelisem. Seetõttu teeme ettepaneku lühendada elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõus võrguettevõtja poolt teabe avaldamise tähtaega tänaselt 90 päevalt 45 päevani. Kehtiv redaktsioon: § 74. Teabe andmine ja avaldamine (1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Ettepanek: MKM: Ei toeta. Ettepanek ei ole turuosaliste vahel siiani arutelu all § 74. Teabe andmine ja avaldamine olnud. Lisaks ei ole ettepanek otseselt seotud direktiivi ülevõtmisega. (1) Ülekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse MKM võtab tehtud ettepaneku kaalumisele ning valmistab vajadusel kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ning teavitab tarbijat ja sellekohase muudatuse ette ja esitab selle Riigikogule menetlemiseks. jaotusvõrguettevõtjat uutest hindadest vähemalt kolm kuud ette. Jaotusvõrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ja teavitab tarbijat uutest hindadest enne nende jõustumist vähemalt 45 päeva ette. Sätet ei kohaldata liitumistasu, 37 tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Põhjendused: Teenuse järjepidevuse ja võrguettevõtja investeerimisvõimekuse hoidmine eeldab paindlikkust majanduskeskkonnas toimuvate muudatustega kohanemisel. Võrguettevõtja peab ELTS § 66 lg 1 ja talle väljastatud tegevusloa tingimuste kohaselt arendama võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud turuosalistele. Selle eelduseks on asjakohased võrgutasud, mis ELTS § 71 lg-st 5 tulenevalt peavad järjepidevalt tagama muu hulgas vajalike tegevuskulude katmise, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, aga ka kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise. Pidev ja stabiilne võrgu arendamine toimub pikaajaliste arengukavade alusel. Nende plaanipärane elluviimine on omakorda seotud stabiilse finantseerimisvõimekusega. Majanduskeskkonnas on üha rohkem määramatust ning mitmed varasemalt suhteliselt stabiilsena püsinud kulusisendid, mida võrguettevõtja mõjutada ei saa (nt kaoelektri hind, võrgus tehtavate tööde hinnad), on hakanud kiiresti muutuma. Selliste tõusu suunas toimuvate muutuste suure finantsmõju tõttu osutub vajalikuks nende senisest kiirem kajastamine ka võrgutasudes, et suuta nõuetekohaselt täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi, sh. arenduskohustust. Illustreerimaks etteteatamise aja vähenemist seniselt kolmelt kuult 45 päevale, saaks Elektrilevi näitel praegu kooskõlastamisel olevate võrgutasude, milles kajastub ajakohasem hooldus- ja remondikulu eelarve, senisest kiiremal rakendamisel parandada varustuskindlust, saades täiendava 0,5 miljoni euroga hooldada 300 km liinitrasse. Märkimisväärse mõjuga on praegu aset leidev võrgukadude katteks ostetava elektrienergia hinna tõus, mille senisest kiirem kandumine võrgutasudesse võimaldaks varustuskindluse tõstmiseks kasutada täiendavalt üks miljon eurot. 38 Lisaks on Elektrilevi näitel oluline välja tuua kõige suurema kulukomponendina ülekandeteenuse ostmine põhivõrguettevõtjalt. Ülekandeteenuse tasude muutumise kiirem kajastamine jaotusteenuse hinnas on samuti suure mõjuga. Analoogselt on võimalik kulusisendite langemisel võrgutasusid operatiivsemalt ka langetada, et kaasnev mõju väiksema etteteatamise ajaga tarbijatele edasi kanda. Tarbijate paranenud võimalused hinnamuutustega kohanemisel. Kui jälgida juba suvel alanud elektrienergia hinna järsku kasvu, siis elektriarve kujunemist määrab ülekaalukalt võrguteenusega võrreldes juba igal tunnil muutuda võiv elektrienergia hind, mille suhtes puudub elektrimüüjatel tarbijatele mistahes etteteatamise kohustus. Muudatustega seotud riskide jagamiseks pakuvad elektrimüüjad lisaks börsipakettidele ka fikseeritud hindadega pakette, mis võimaldavad tarbijatel jagada kulukomponentide muudatustega seotud riske oma elektrimüüjaga. Kuivõrd võrguteenus on oma olemuselt monopoolne, on tarbijatele parim, et võrgutasud on põhjendatud ja vastavad teenuse osutamisega kaasnevatele tegelikele ja tõendatud kuludele koos vastavate muudatuste kiirema jõudmisega tarbijateni. Alternatiivselt pakuvad üha taskukohasemad lokaalsed tootmis- ja energiasalvestuslahendused tarbijatele täiendavaid võimalusi võrguteenusest sõltuvuse vähendamisel. Tasude muutmise teavitusajad võiksid olla taristuteenuste üleselt ühtlustatud. Teenuste hindade muutmine on turumajanduse loomulik ja lahutamatu osa ning kulukomponentide muutused kajastuvad paratamatult ka lõpphinnas. Kulukomponentide korrektsioonide operatiivne kajastamine teenuste lõpphinnas tagab nende kulupõhisuse, mis on eriti oluline just elutähtsate teenuste puhul, kus võrdväärsed alternatiivid sageli puuduvad. Teisi energiasektori teenuseid ja ka muid elutähtsaid teenuseid reguleerivates õigusaktides on kohustuslike teavituste aegu reguleeritud paindlikumalt. Asjakohased teavitustähtajad on oluliselt lühemad kui elektrienergia jaotusvõrguteenuse puhul ning põhjendatud on eeldada nende ühtlustamist sarnaste teenuste üleselt. Ajalooliselt on 39 elektrienergia võrguteenuse puhul olnud pikad muudatuste etteteatamisajad põhjendatud näiteks vajadusega mõõteandmeid manuaalselt korrigeerida ka pikaajaliste arveldusperioodide ulatuses. Nüüd on kaugloetavate mõõtevahendite ja automaatsete arveldussüsteemidega võimalik muudatusi sisse viia oluliselt kiiremini, mistõttu puudub teenuse osutajatel vajadus muudatuste sisseviimist nii pikalt ette valmistada. Elektrituruseaduses sätestatud asjakohane võrguettevõtja teavitusaeg on olulised pikem kui teiste sarnaste teenuste puhul. Näiteid etteteatamise aegadest erinevate sektorite lõikes: Maagaasiseadus § 23. Võrguteenus ja selle hind (6) Ülekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ning teavitab tarbijat ja jaotusvõrguettevõtjat uutest hindadest vähemalt kolm kuud ette. Jaotusvõrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ja teavitab tarbijat uutest hindadest vähemalt kaks kuud ette. Kaugkütteseadus § 8. Soojuse müük ja hinnakujundus (4) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist. Elektroonilise side seadus: § 99 Sideteenuse lepingu tingimuste muutmine (3) Sideettevõtja teavitab lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse ˮLepingu muutmineˮ ning teatesse märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumisel leping leppetrahvita üles öelda, tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Isamaa fraktsiooni 27.10.2021 kiri Muudatusettepanekud Elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE) kohta 40 1. Eelnõu paragrahvi 1 punkti 23 muudetakse selliselt, et jäetakse MKM: Ei toeta. Peame jätkuvalt oluliseks, et seni kui välja elektrituruseaduse paragrahvi 18 täiendamine lõikega 13. jaotusvõrguettevõtja on osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peab nimetamiskomitee, võttes arvesse ELTS-s sätestatut, tegema Eelnõust väljajäetav tekst: Elektrilevi OÜ üldkoosolekule nõukogu liikmete nimetamise ettepaneku. See tagab parimal viisil, et nõukogu koosseis on erapooletu „(1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi osalusega 3 elektrienergia tootmisest, müügist, salvestusest ning laadimistaristu elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekule haldamisest. teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes riigivaraseaduse § 801 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“;“ 2. Eelnõust jäetakse välja paragrahv 2 Eelnõust väljajäetav tekst: „§ 2. Riigivaraseaduse § 801 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu „riigi osalusega“ sõnadega „või muudes seadustes nimetatud juhtudel“.“ ja seoses sellega muudetakse eelnõu pealkirja ja sõnastatakse see järgmiselt: „Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu“ Selgitus: Käesolevad muudatusettepanekud lähtuvad arusaamast, et emaettevõtjal peab olema õigus oma tütarettevõtja nõukogu liikmete nimetamiseks. 41
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →