Maksekeskus AS
Niine 11
10414 Tallinn 02.11.2021 nr 5-5/2021-061
Saadetud e-posti aadressile
[email protected]
Teade järelevalvemenetluse lõpetamisest
1. Järelevalvemenetluse alustamine
AS Finora Capital esitas 10.02.2021 Konkurentsiametile taotluse haldusmenetluse ja vajadusel
väärteomenetluse alustamiseks seoses Maksekeskus AS-i poolt pakutud teenuse lõpetamisega.
Amet alustas eelpool nimetatud taotluse alusel järelevalvemenetlust, et kontrollida kas
Maksekskus AS omab turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 13
tähenduses ning juhul kui omab, siis kas Maksekeskus AS-i tegevus on kooskõlas KonkS § 16
punktidega 3 ja 6.
2. Faktilised asjaolud
AS Finora Capital (edaspidi Finora) on Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidiandja, kes
pakub ettevõtjatele ja tarbijatele erinevaid krediiditooteid ning Maksekeskus AS (edaspidi
Maksekeskus) on makseasutus, kes pakub kaupmeestele (e-poodidele) erinevaid
makselahendusi läbi Maksekeskuse veebikeskkonna (edaspidi ka platvorm).
Finora selgitas ametile 10.02.2021 esitatud taotluses, et Maksekeskus ja Finora sõlmisid
tähtajatu koostöölepingu (edaspidi nimetatud leping), mille alusel oli Finoral võimalik enda
veebikeskkonna kaudu Maksekeskuse klientideks olevate e-poodide ostjatele pakkuda ostude
eest tasumiseks krediiti. Finora ja Maksekeskuse vahel sõlmitud lepingutingimuste kohaselt
võimaldas Maksekeskus oma veebikeskkonna kaudu ostjatele makseviisina Finora poolt
antavat krediiti (edaspidi Finora Laen). Finora Laenu pakkumise ja väljastamisega seotud
tegevuse läbiviimine pidi toimuma Finora enda keskkonnas, samuti jäi laenude andmise
otsustusõigus ainuisikuliselt Finorale. Muuhulgas tõi Finora välja, et nende poolt oli vajalik
investeerida tarkvaraarendusse, mis võimaldaks ostjatele Maksekeskuse keskkonnas kaupade
ja teenuste eest tasumiseks Finora Laenu pakkuda.
18.05.2020 edastas Maksekeskus Finorale e-kirja, milles esitas ettepaneku lõpetada Finora
Laenu pakkumine Maksekeskuse vahendusel alates 01.12.2020. Kuna Finora soovis
Maksekeskuse keskkonnas Finora Laenu pakkumist igal juhul jätkata, asus ta Maksekeskuse
muutunud ootuste põhjuseid välja selgitama ning läbirääkimiste teel lahendusi otsima, millised
võiksid olla mõlema poole huvidele vastavad uued koostöötingimused. 30.10.2020 teatas
Maksekeskus, et lõpetab poolte vahelise lepingu alates 01.12.2020. Samal päeval teavitas
Maksekeskus ka enda e-poodidest kliente, et lõpetab Finora Laenu pakkumise enda
veebikeskkonna vahendusel. Finora on seisukohal, et selline käitumine Maksekeskuse poolt on
vastuolus konkurentsiseadusega.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Finora on seisukohal, et Maksekeskus on olulist vahendit omav ettevõtja KonkS § 15 mõttes
ning Maksekeskusel on turgu valitsev seisund KonkS § 13 lg 1 tähenduses. Finora tõi oma
taotluses välja, et arvestades Maksekeskuse turuosa suurust makseasutuste seas on
Maksekeskusel KonkS § 18 lg-st 1 ja § 16 p-st 6 tulenevalt kohustus lubada Finorale mõistlikel
ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu oma olulisele vahendile ning mitte
kuritarvitada oma turgu valitsevat seisundit. Sellest tulenevalt on Finora seisukohal, et
Maksekeskusel puudus nii lepinguõiguslikult kui konkurentsiõigusest tulenevalt alus keelduda
alates 01.12.2020 lepingu täitmise jätkamisest, samuti puudus tal õigus katkestada
Maksekeskuse liidestatus Finora keskkonnaga.
Konkurentsiamet esitas Maksekeskusele 22.02.2021 taotluse teabe saamiseks, millele
Maksekeskus vastas 09.03.2021. Vastuse kohaselt on Maksekeskus seisukohal, et antud
vaidluse raames ei esine avalikku huvi, ega seaduslikku alust, mis õigustaksid Maksekeskuse
lepinguvabaduse piiramist, kuna tegemist on üksnes Finora ärihuviga saada otsejuurdepääs
Maksekeskuse kliendibaasile. Maksekeskus leiab, et Finora ei saa eeldada ja nõuda, et
Maksekeskus austaks Finora ärihuve enam kui enda ärihuve. Maksekeskus tõi välja, et Finora
väide, mille kohaselt sujus poolte koostöö tõrgeteta on väär, kuna juba 03.03.2020 pöördus
Maksekeskus Finora poole, tuues välja asjaolu, et Finora tehingute aktiivsus on väga madal.
Konkurentsiametile esitatud andmete ja tõendite kohaselt selgitas Maksekeskus, et Finora poolt
pakutava toote vastu on olnud nõudlus klientide poolt algusest peale väga väike. Maksekeskus
tõi välja, et nende jaoks on mõistmatu Finora väide, mille kohaselt tuli teha tarkvaraarendusi,
mis nõudsid finantsilisi väljaminekuid ning tegemist oli Finora sisemise otsusega, kuna selline
investeering ei saanud olla vajalik Maksekeskusega koostööks.
Maksekeskus ei nõustu Finora väitega, mille kohaselt oleks Maksekeskus olulist vahendit omav
ettevõtja ning omaks asjakohasel kaubaturul turgu valitsevat seisundit. Finora on Maksekeskuse
turuosa arvestanud ainult makseasutuste turuosa alusel, kuid arvesse tuleb võtta ka kõikide
krediidiandjate (pankade) turuosa, kes osutavad analoogset teenust (s.o pangalingimakseid).
Õigetel eeldustel turuosa arvestades on Maksekeskus seisukohal, et Maksekeskus ei ole olulist
vahendit omav ettevõtja, millest tulenevalt ei laiene Maksekeskusele konkurentsiseaduses
sätestatud olulist vahendit omava ettevõtja kohustused. Veelgi enam, Maksekeskus on
seisukohal, et Finoral on võimalik hõlpsasti ka ise alustada otse kõikide pankadega koostööd
ning sõlmida pangalingilepingud, kuna igal kaupmehel on võimalik ise liidestada oma e-pood
viidatud pankadega. Sellist võimalust reklaamib iga pank ka enda veebilehel.
Lisaks leidis Maksekeskus oma vastuses, et kuna Finora poolt pakutaval tootel oli väga madal
kasutusaktiivsus ning pea olematu tulu, siis tooks Finora Laenu makseviisina kasutamine ning
selle taastamine Maksekeskusele kaasa põhjendamatu kahju ja kulud. Maksekeskus selgitas, et
Finora Laenu makseviisi taastamine ja käigus hoidmine põhjustab lisatööd nii Maksekeskuse
klienditeenindusele kui ka IT-osakonnale. Kuna Finora poolt pakutav toode oli väga madala
populaarsuse ning madala kasuteguriga Maksekeskuse jaoks, siis on Maksekeskus seisukohal,
et iga kasumi teenimisele suunatud äriühing peab eelkõige silmas pidama enda ärilisi huve,
millest tulenevalt kasutas Maksekeskus enda õigust pooltevaheline koostöö lõpetada.
Mis puudutab Maksekeskuse konkurente ning nende poolt pakutavaid teenuseid, siis tõi
Maksekeskus välja, et nemad pakuvad e-kaupmeestele erinevaid makseviise. Maksekeskus on
integreerinud erinevad makseviisid ühte keskkonda, mis võimaldab Maksekeskuse klientidel
(e-kaupmeestel) pakkuda oma klientidele (e-ostjatele) mugavat võimalust tasuda ostu eest enda
poolt soovitud viisil, kas läbi krediitkaardi, pangalingi või krediidi. Kuna Maksekeskus ise ei
väljasta krediitkaarte ning ei ole krediidiasutus ega krediidiandja, siis on Maksekeskuse rolliks
ainult kanali loomine ning Maksekeskuse koostööpartneriteks on krediitkaardi protsessor,
krediidiasutused ja krediidiandjad. Kuna Maksekeskus ei paku ise lõplikku teenust, vaid on
loonud enda poolt kanali, siis konkureerib Maksekeskus teiste maksete vahendamise
2 (5)
teenusepakkujatega Eestis (nt PayPal, Paysera, Klarna, Montonio Finance jne). Lisaks on
Maksekeskus seisukohal, et konkureeritakse ka Eestis tegutsevate krediidiasutustega (s.h
Swedbank, SEB, Luminor, LHV, Coop Pank), sest e-kaupmeestel on võimalik sõlmida iga
krediidiasutusega eraldi pangalingileping. Lisaks pakuvad ka osad krediidiasutused
Maksekeskusega sarnast makseviiside integreerimisteenust, kuna näiteks sõlmides lepingu
Swedbank AS-iga on võimalik koguda makseid ka SEB ja LHV klientidelt ning sõlmides
lepingu Luminor Bank AS-iga on võimalik koguda makseid ka SEB, Swedbank ja LHV
klientidelt. Muuhulgas tõi Maksekeskus välja, et krediidi pakkumine ei toimu läbi
Maksekeskuse, vaid Maksekeskuse süsteemi kaudu ning Maksekeskus ei ole krediidiandja, ega
ka krediidivahendaja.
Konkurentsiamet edastas Maksekeskusele 29.04.2021 täiendava teabetaotluse, millele
Maksekeskus vastas 07.05.2021. Maksekeskus tõi oma vastuses välja Finora poolt pakutava
makseviisi vahendamisega seotud kulud ning vastavate kulude komponendid. Suurima osa
Konkurentsiametile edastatud kulukomponentidest moodustab makseviisi vahendamisega
seotud tööjõukulu. Maksekeskus selgitas, et Maksekeskuse kõikide osakondade töötajad on
seotud makseviisi vahendamisega (näiteks IT töötajad ja klienditoetöötajad). Asjaolu, et Finora
poolt pakutavat Finora Laenu makseviisi kasutatakse vähe, ei vähenda see Maksekeskuse jaoks
nimetatud makseviisiga seotud tööjõukulusid, kuna klienditoe töötajaid tuleb koolitada kõikide
makseviiside osas. Lisaks peab IT-haldus tagama kõikide makseviiside integratsioonide
käideldavuse ning testimisel tuleb arvestada kõikide makseviisidega. Enda seisukohtade
näitlikustamiseks tõi Maksekeskus välja, et Maksekeskuse töötajad tegelesid 2020. aastal
Finorat puudutavate küsimustega 68% tööpäevadest. Vastavale seisukohale jõudis
Maksekeskus kui hindas klienditoe rakenduses märksõnaga „Finora“ seonduvat kirjavahetuse
arvu, Maksekeskuse sisekommunikatsioonis kasutusel oleva Slack sõnumirakenduses Finorat
puudutavate sõnumite hulka ning aastas olevate tööpäevade arvu.
Lisaks selgitas Maksekeskus oma 07.05.2021 vastuses, et tulu suurus, mida Finora poolt
pakutav makseviis Maksekeskusele 2020. aastal tõi on Maksekeskuse jaoks marginaalne ning
arvestades tööjõukulude ning Finora makseviisist tuleneva tulu omavahelist seost, siis
moodustab Finora makseviisist saadav tulu Maksekeskuse 2020. aasta müügitulust väga
väikese osa.
Oma seisukohtade näitlikustamiseks edastas Maksekeskus Konkurentsiametile väljavõtted
2020. aasta majandusaastaaruandest, mis tõendab tööjõukulude suurust. Lisaks esitas
Maksekeskus lisana Maksekeskuse poolt vahendatavad makseviisid ning Maksekeskuse
klienditoe rakenduse väljavõtte otsingu osas sõnale “Finora” ja Slack sõnumirakenduse
väljavõtte otsingu osas sõnale “Finora”.
3. Konkurentsiameti hinnang
3.1. Kaubaturg
KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja
kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel
vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti
territooriumi või selle osa.
Maksekeskuse äritegevuseks on pakkuda e-kaupmeestele integreeritud makselahendusi, mille
kohaselt ei pea kaupmees ise liidestama oma e-poodi erinevate pankadega, vaid piisab
liidestamisest Maksekeskusega. Lisaks pakub Maksekeskus e-kaubandusega seotuid teenuseid
nt Maksekeskuse süsteemi kaudu, kus on krediidiandjal Maksekeskuse klientideks olevate e-
kaupmeeste klientidele võimalik pakkuda täiendavat makseviisi nii öelda maksa hiljem
lahendust, ehk tasuda ostetavate kaupade eest krediidiandja laenuga. Viimati nimetatud teenust
võimaldas Maksekeskus oma platvormi vahendusel pakkuda e-poodide ostjatele varem ka
Finorale.
3 (5)
Konkreetne teenus, mille üle pooled vaidlevad, on e-poodide klientidele täiendava makseviisi
(krediidi) võimaldamine seeläbi, et Maksekeskus reklaamiks oma platvormil oma klientideks
olevate e-poodidest ostjatele võimalust tasuda alates teatud summast ostude eest krediidiga ning
suunas sellest huvitatud ostjad Finora lehele edasiseks krediidi taotlemiseks. Juhul kui ostja
krediiditaotlus sai Finoralt positiivse vastuse, tasus Finora väljastatava krediidina ostusumma
Maksekeskusele, mis omakorda edastas selle e-poele.
Kuna oma olemuselt on maksa hiljem lahendus Maksekeskuse, tema klientideks olevate e-
poodide ning nende ostjate vaates samaväärne makselahendus kui mistahes teine
makselahendus, käsitleb amet antud menetluses kaubaturuna makselahenduse (sh krediidi)
pakkumist (sh vahendamine) e-poodidele ja nende klientidele.
3.2. Maksekeskuse positsioon kaubaturul
KonkS § 13 lg 1 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul
tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval
määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist
eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub
kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
KonkS §13 lg 2 kohaselt on turgu valitsev seisund ka KonkS §-s 15 sätestatud olulist vahendit
omaval ettevõtjal. KonkS § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku
monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik,
infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole
majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole
võimalik kaubaturul tegutseda.
Seega peavad järelduseks, et ettevõtja omab olulist vahendit, olema üheaegselt täidetud kaks
tingimust: esiteks, vahendi dubleerimine on võimatu või majanduslikult ebaotstarbekas, ning
teiseks, olulise vahendita ei ole sellele juurdepääsu soovival ettevõtjal võimalik kaubaturul
tegutseda, kuna puuduvad asenduskaubad. Käesoleval juhul, on amet kaubaturuna piiritlenud
makselahenduse pakkumise e-poodidele ja nende klientidele ja kuna Maksekeskusega samal
kaubaturul pakuvad sama teenust veel erinevaid ettevõtjaid nt Montonio Finance, PayPal,
Paysera, Klarna, siis ei ole täidetud tingimus, et Maksekeskuse keskkond on selline vahend,
mida teisel isikul ei ole võimalik või otstarbekas dubleerida. Lisaks on võimalik krediidiandjal
kaubaturul tegutseda ning tarbijateni jõuda läbi oma kanali (nt internetilehe) pakkudes
makselahendusena krediiti. Sellisel juhul sõlmib tarbija esmalt laenulepingu ning ostab seejärel
e-poest soovitud kauba. Teiseks, on maksa hiljem makselahendust pakkuda soovival
krediidiandjal võimalik sõlmida koostöö otse e-kaupmehega ning pakkuda oma krediiditoodet
e-poe kodulehel viimase ostjale. Selliselt on mitmed suured e-poed ka käitunud, pakkudes oma
e-poe lehel ka erinevate finantsasutuste krediiti, lisaks Maksekeskuse poolt võimaldatavatele
finantsasutuste krediidile (nt https://www.hansapost.ee/e-poest-ostmise-info/jarelmaks/).
Samuti pakub selliselt teenust Finora oma koostööpartneritest e-kaupmeestele1. Kuigi läbi
Maksekeskuse platvormi e-kaupmeeste tarbijatele krediidi pakkumine võib pakkuda
krediidiandjale häid võimalusi jõuda suurema hulga tarbijateni, ei tähenda nimetatud asjaolu,
et selline võimalus oleks asendamatu või vältimatu.
Käesoleval ajal puudub statistika Maksekeskuse turuosa hindamiseks antud kaubaturul, kuna
statistikat kogutakse turuosalise isiku liigituse järgi, mitte aga osutatava teenuse järgi. Nii
koondab Finantsinspektsioon oma kodulehel statistikat makseasutuste turuosade suuruste üle,
mille kohaselt oli Maksekeskuse turuosa 74,31% makseasutuste turujaotusest maksete mahu
järgi seisuga 30.09.20202. Maksekeskuse 09.03.2021 vastuse kohaselt toimub Maksekeskuse
1
Finora Capital AS koduleht, külastatud 12.05.21
2
Finantsinspektsiooni koduleht, külastatud 27.09.21, https://fi.ee/et/publikatsioonid/makseasutuste-sektori-iii-
4 (5)
endi andmetel nende vahendusel keskmiselt 16,48% Eestis tehtud e-ostude käibest, mis on
oluliselt vähem, kui KonkS § 13 lg 1 sätestatud 40% käibe nõue, mille puhul eeldatakse turgu
valitseva seisundi omamist. Ametil ei ole andmeid selle kohta, kui palju tehakse e-poodides
tehinguid läbi vastavas e-poes reklaamitava järelmaksu ning kui palju võtavad tarbijad otse
laenu krediidiasutuselt e-poest ostetavate kaupade ostmiseks. Samas ei ole Maksekeskuse
seisundi täpne määratlemine kaubaturul käesoleva menetluse raames vajalik, kuna alltoodud
põhjustel ka turgu valitseva seisundi olemasolul ei tuvastanud Konkurentsiamet
konkurentsiseaduse nõuete rikkumist.
Üldiselt on igal ettevõtjal (sealhulgas ka turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal) õigus
valida endale koostööpartnereid ja konkurentsiõiguse alusel sekkumine, mis võib kaasa tuua
koostöö kohustuse kehtestamise, peab olema hoolikalt kaalutud.
Maksekeskus selgitas, et Finora Laenu võimaldamine maksa hiljem lahenduse kaudu ei olnud
Maksekeskusele majanduslikult otstarbekas, mistõttu lõpetas Maksekeskus koostöö Finoraga.
Konkurenstiamet leiab, et ka turgu valitseval ettevõtjal on õigus oma koostööpartnerite
lepinguid üle vaadata ja ka lõpetada koostöö, kui see on objektiivselt põhjendatud. Käesoleval
juhul põhjendas Maksekeskus Finora Laenu vahendamise teenuse lõpetamist sellega, et Finora
Laen oli väga madala kasutusaktiivsusega ning tõi Maksekeskusele pea olematut tulu.
Maksekeskus selgitas, et Finora Laenu makseviisi käigus hoidmine põhjustab lisatööd nii
Maksekeskuse klienditeenindusele kui ka IT-osakonnale. Kuna Finora poolt pakutav toode oli
väga madala populaarsuse ning madala kasuteguriga, siis olid antud toote pakkumisega seotud
tööjõukulud väga suured. Isegi kui Finora maksaks Maksekeskusele rohkem vahendustasu
kulude katteks, ei ole mõtet hoida mitmeid erinevaid kuid tarbija vaates lõppkokkuvõttes
samaväärseid maksa hiljem lahendusi valikus, kuna iga täiendav valiku tegemise nõue või
täiendava kliki tegemise vajadus vähendab e-kaubanduses tõenäosust edukaks tehinguks,
millele viitab ka Finora ise oma 10.02.2021 taotluses. Otsusega eemaldada valikust
samaliigiliste maksa hiljem makselahenduste seast vähem populaarsem, lähtus Maksekeskus
objektiivsest ning mittediskrimineerivast kriteeriumist. Seega, esitatud tõendite põhjal ei
tekkinud Konkurentsiametil kahtlust esitatud kaalutluste objektiivsuses.
4. Menetluse lõpetamine
Lähtudes eeltoodust lõpetab Konkurentsiamet Maksekeskuse AS tegevuse kontrollimiseks
alustatud järelevalvemenetluse KonkS § 634 lg 1 punkti 1 alusel, seoses seaduse rikkumise
tunnuste puudumisega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Rõõmusaar
konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
kvartali-2020-ulevaade
5 (5)