dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Teade menetluse lõpetamisestAvalik

Teade menetluse lõpetamisest Maksekeskus AS

Konkurentsiamet · 2. november 2021
Viit
5-5/2021-061
Registreeritud
2. november 2021
Dokumendi liik
Teade menetluse lõpetamisest
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-5 Konkurentsialased soovitused ja koondumiste otsused (uus nimi al 07.07.2025)
Toimik
5-5/2021
Vastutaja
Katrin Tasa (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Järelevalveosakond)

Failid

  • 📎Teade menetluse lõpetamisest_Maksekeskus_02.11.21.pdf175 KB

Sisu (failidest)

Maksekeskus AS Niine 11 10414 Tallinn 02.11.2021 nr 5-5/2021-061 Saadetud e-posti aadressile [email protected] Teade järelevalvemenetluse lõpetamisest 1. Järelevalvemenetluse alustamine AS Finora Capital esitas 10.02.2021 Konkurentsiametile taotluse haldusmenetluse ja vajadusel väärteomenetluse alustamiseks seoses Maksekeskus AS-i poolt pakutud teenuse lõpetamisega. Amet alustas eelpool nimetatud taotluse alusel järelevalvemenetlust, et kontrollida kas Maksekskus AS omab turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 13 tähenduses ning juhul kui omab, siis kas Maksekeskus AS-i tegevus on kooskõlas KonkS § 16 punktidega 3 ja 6. 2. Faktilised asjaolud AS Finora Capital (edaspidi Finora) on Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidiandja, kes pakub ettevõtjatele ja tarbijatele erinevaid krediiditooteid ning Maksekeskus AS (edaspidi Maksekeskus) on makseasutus, kes pakub kaupmeestele (e-poodidele) erinevaid makselahendusi läbi Maksekeskuse veebikeskkonna (edaspidi ka platvorm). Finora selgitas ametile 10.02.2021 esitatud taotluses, et Maksekeskus ja Finora sõlmisid tähtajatu koostöölepingu (edaspidi nimetatud leping), mille alusel oli Finoral võimalik enda veebikeskkonna kaudu Maksekeskuse klientideks olevate e-poodide ostjatele pakkuda ostude eest tasumiseks krediiti. Finora ja Maksekeskuse vahel sõlmitud lepingutingimuste kohaselt võimaldas Maksekeskus oma veebikeskkonna kaudu ostjatele makseviisina Finora poolt antavat krediiti (edaspidi Finora Laen). Finora Laenu pakkumise ja väljastamisega seotud tegevuse läbiviimine pidi toimuma Finora enda keskkonnas, samuti jäi laenude andmise otsustusõigus ainuisikuliselt Finorale. Muuhulgas tõi Finora välja, et nende poolt oli vajalik investeerida tarkvaraarendusse, mis võimaldaks ostjatele Maksekeskuse keskkonnas kaupade ja teenuste eest tasumiseks Finora Laenu pakkuda. 18.05.2020 edastas Maksekeskus Finorale e-kirja, milles esitas ettepaneku lõpetada Finora Laenu pakkumine Maksekeskuse vahendusel alates 01.12.2020. Kuna Finora soovis Maksekeskuse keskkonnas Finora Laenu pakkumist igal juhul jätkata, asus ta Maksekeskuse muutunud ootuste põhjuseid välja selgitama ning läbirääkimiste teel lahendusi otsima, millised võiksid olla mõlema poole huvidele vastavad uued koostöötingimused. 30.10.2020 teatas Maksekeskus, et lõpetab poolte vahelise lepingu alates 01.12.2020. Samal päeval teavitas Maksekeskus ka enda e-poodidest kliente, et lõpetab Finora Laenu pakkumise enda veebikeskkonna vahendusel. Finora on seisukohal, et selline käitumine Maksekeskuse poolt on vastuolus konkurentsiseadusega. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Finora on seisukohal, et Maksekeskus on olulist vahendit omav ettevõtja KonkS § 15 mõttes ning Maksekeskusel on turgu valitsev seisund KonkS § 13 lg 1 tähenduses. Finora tõi oma taotluses välja, et arvestades Maksekeskuse turuosa suurust makseasutuste seas on Maksekeskusel KonkS § 18 lg-st 1 ja § 16 p-st 6 tulenevalt kohustus lubada Finorale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu oma olulisele vahendile ning mitte kuritarvitada oma turgu valitsevat seisundit. Sellest tulenevalt on Finora seisukohal, et Maksekeskusel puudus nii lepinguõiguslikult kui konkurentsiõigusest tulenevalt alus keelduda alates 01.12.2020 lepingu täitmise jätkamisest, samuti puudus tal õigus katkestada Maksekeskuse liidestatus Finora keskkonnaga. Konkurentsiamet esitas Maksekeskusele 22.02.2021 taotluse teabe saamiseks, millele Maksekeskus vastas 09.03.2021. Vastuse kohaselt on Maksekeskus seisukohal, et antud vaidluse raames ei esine avalikku huvi, ega seaduslikku alust, mis õigustaksid Maksekeskuse lepinguvabaduse piiramist, kuna tegemist on üksnes Finora ärihuviga saada otsejuurdepääs Maksekeskuse kliendibaasile. Maksekeskus leiab, et Finora ei saa eeldada ja nõuda, et Maksekeskus austaks Finora ärihuve enam kui enda ärihuve. Maksekeskus tõi välja, et Finora väide, mille kohaselt sujus poolte koostöö tõrgeteta on väär, kuna juba 03.03.2020 pöördus Maksekeskus Finora poole, tuues välja asjaolu, et Finora tehingute aktiivsus on väga madal. Konkurentsiametile esitatud andmete ja tõendite kohaselt selgitas Maksekeskus, et Finora poolt pakutava toote vastu on olnud nõudlus klientide poolt algusest peale väga väike. Maksekeskus tõi välja, et nende jaoks on mõistmatu Finora väide, mille kohaselt tuli teha tarkvaraarendusi, mis nõudsid finantsilisi väljaminekuid ning tegemist oli Finora sisemise otsusega, kuna selline investeering ei saanud olla vajalik Maksekeskusega koostööks. Maksekeskus ei nõustu Finora väitega, mille kohaselt oleks Maksekeskus olulist vahendit omav ettevõtja ning omaks asjakohasel kaubaturul turgu valitsevat seisundit. Finora on Maksekeskuse turuosa arvestanud ainult makseasutuste turuosa alusel, kuid arvesse tuleb võtta ka kõikide krediidiandjate (pankade) turuosa, kes osutavad analoogset teenust (s.o pangalingimakseid). Õigetel eeldustel turuosa arvestades on Maksekeskus seisukohal, et Maksekeskus ei ole olulist vahendit omav ettevõtja, millest tulenevalt ei laiene Maksekeskusele konkurentsiseaduses sätestatud olulist vahendit omava ettevõtja kohustused. Veelgi enam, Maksekeskus on seisukohal, et Finoral on võimalik hõlpsasti ka ise alustada otse kõikide pankadega koostööd ning sõlmida pangalingilepingud, kuna igal kaupmehel on võimalik ise liidestada oma e-pood viidatud pankadega. Sellist võimalust reklaamib iga pank ka enda veebilehel. Lisaks leidis Maksekeskus oma vastuses, et kuna Finora poolt pakutaval tootel oli väga madal kasutusaktiivsus ning pea olematu tulu, siis tooks Finora Laenu makseviisina kasutamine ning selle taastamine Maksekeskusele kaasa põhjendamatu kahju ja kulud. Maksekeskus selgitas, et Finora Laenu makseviisi taastamine ja käigus hoidmine põhjustab lisatööd nii Maksekeskuse klienditeenindusele kui ka IT-osakonnale. Kuna Finora poolt pakutav toode oli väga madala populaarsuse ning madala kasuteguriga Maksekeskuse jaoks, siis on Maksekeskus seisukohal, et iga kasumi teenimisele suunatud äriühing peab eelkõige silmas pidama enda ärilisi huve, millest tulenevalt kasutas Maksekeskus enda õigust pooltevaheline koostöö lõpetada. Mis puudutab Maksekeskuse konkurente ning nende poolt pakutavaid teenuseid, siis tõi Maksekeskus välja, et nemad pakuvad e-kaupmeestele erinevaid makseviise. Maksekeskus on integreerinud erinevad makseviisid ühte keskkonda, mis võimaldab Maksekeskuse klientidel (e-kaupmeestel) pakkuda oma klientidele (e-ostjatele) mugavat võimalust tasuda ostu eest enda poolt soovitud viisil, kas läbi krediitkaardi, pangalingi või krediidi. Kuna Maksekeskus ise ei väljasta krediitkaarte ning ei ole krediidiasutus ega krediidiandja, siis on Maksekeskuse rolliks ainult kanali loomine ning Maksekeskuse koostööpartneriteks on krediitkaardi protsessor, krediidiasutused ja krediidiandjad. Kuna Maksekeskus ei paku ise lõplikku teenust, vaid on loonud enda poolt kanali, siis konkureerib Maksekeskus teiste maksete vahendamise 2 (5) teenusepakkujatega Eestis (nt PayPal, Paysera, Klarna, Montonio Finance jne). Lisaks on Maksekeskus seisukohal, et konkureeritakse ka Eestis tegutsevate krediidiasutustega (s.h Swedbank, SEB, Luminor, LHV, Coop Pank), sest e-kaupmeestel on võimalik sõlmida iga krediidiasutusega eraldi pangalingileping. Lisaks pakuvad ka osad krediidiasutused Maksekeskusega sarnast makseviiside integreerimisteenust, kuna näiteks sõlmides lepingu Swedbank AS-iga on võimalik koguda makseid ka SEB ja LHV klientidelt ning sõlmides lepingu Luminor Bank AS-iga on võimalik koguda makseid ka SEB, Swedbank ja LHV klientidelt. Muuhulgas tõi Maksekeskus välja, et krediidi pakkumine ei toimu läbi Maksekeskuse, vaid Maksekeskuse süsteemi kaudu ning Maksekeskus ei ole krediidiandja, ega ka krediidivahendaja. Konkurentsiamet edastas Maksekeskusele 29.04.2021 täiendava teabetaotluse, millele Maksekeskus vastas 07.05.2021. Maksekeskus tõi oma vastuses välja Finora poolt pakutava makseviisi vahendamisega seotud kulud ning vastavate kulude komponendid. Suurima osa Konkurentsiametile edastatud kulukomponentidest moodustab makseviisi vahendamisega seotud tööjõukulu. Maksekeskus selgitas, et Maksekeskuse kõikide osakondade töötajad on seotud makseviisi vahendamisega (näiteks IT töötajad ja klienditoetöötajad). Asjaolu, et Finora poolt pakutavat Finora Laenu makseviisi kasutatakse vähe, ei vähenda see Maksekeskuse jaoks nimetatud makseviisiga seotud tööjõukulusid, kuna klienditoe töötajaid tuleb koolitada kõikide makseviiside osas. Lisaks peab IT-haldus tagama kõikide makseviiside integratsioonide käideldavuse ning testimisel tuleb arvestada kõikide makseviisidega. Enda seisukohtade näitlikustamiseks tõi Maksekeskus välja, et Maksekeskuse töötajad tegelesid 2020. aastal Finorat puudutavate küsimustega 68% tööpäevadest. Vastavale seisukohale jõudis Maksekeskus kui hindas klienditoe rakenduses märksõnaga „Finora“ seonduvat kirjavahetuse arvu, Maksekeskuse sisekommunikatsioonis kasutusel oleva Slack sõnumirakenduses Finorat puudutavate sõnumite hulka ning aastas olevate tööpäevade arvu. Lisaks selgitas Maksekeskus oma 07.05.2021 vastuses, et tulu suurus, mida Finora poolt pakutav makseviis Maksekeskusele 2020. aastal tõi on Maksekeskuse jaoks marginaalne ning arvestades tööjõukulude ning Finora makseviisist tuleneva tulu omavahelist seost, siis moodustab Finora makseviisist saadav tulu Maksekeskuse 2020. aasta müügitulust väga väikese osa. Oma seisukohtade näitlikustamiseks edastas Maksekeskus Konkurentsiametile väljavõtted 2020. aasta majandusaastaaruandest, mis tõendab tööjõukulude suurust. Lisaks esitas Maksekeskus lisana Maksekeskuse poolt vahendatavad makseviisid ning Maksekeskuse klienditoe rakenduse väljavõtte otsingu osas sõnale “Finora” ja Slack sõnumirakenduse väljavõtte otsingu osas sõnale “Finora”. 3. Konkurentsiameti hinnang 3.1. Kaubaturg KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Maksekeskuse äritegevuseks on pakkuda e-kaupmeestele integreeritud makselahendusi, mille kohaselt ei pea kaupmees ise liidestama oma e-poodi erinevate pankadega, vaid piisab liidestamisest Maksekeskusega. Lisaks pakub Maksekeskus e-kaubandusega seotuid teenuseid nt Maksekeskuse süsteemi kaudu, kus on krediidiandjal Maksekeskuse klientideks olevate e- kaupmeeste klientidele võimalik pakkuda täiendavat makseviisi nii öelda maksa hiljem lahendust, ehk tasuda ostetavate kaupade eest krediidiandja laenuga. Viimati nimetatud teenust võimaldas Maksekeskus oma platvormi vahendusel pakkuda e-poodide ostjatele varem ka Finorale. 3 (5) Konkreetne teenus, mille üle pooled vaidlevad, on e-poodide klientidele täiendava makseviisi (krediidi) võimaldamine seeläbi, et Maksekeskus reklaamiks oma platvormil oma klientideks olevate e-poodidest ostjatele võimalust tasuda alates teatud summast ostude eest krediidiga ning suunas sellest huvitatud ostjad Finora lehele edasiseks krediidi taotlemiseks. Juhul kui ostja krediiditaotlus sai Finoralt positiivse vastuse, tasus Finora väljastatava krediidina ostusumma Maksekeskusele, mis omakorda edastas selle e-poele. Kuna oma olemuselt on maksa hiljem lahendus Maksekeskuse, tema klientideks olevate e- poodide ning nende ostjate vaates samaväärne makselahendus kui mistahes teine makselahendus, käsitleb amet antud menetluses kaubaturuna makselahenduse (sh krediidi) pakkumist (sh vahendamine) e-poodidele ja nende klientidele. 3.2. Maksekeskuse positsioon kaubaturul KonkS § 13 lg 1 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS §13 lg 2 kohaselt on turgu valitsev seisund ka KonkS §-s 15 sätestatud olulist vahendit omaval ettevõtjal. KonkS § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Seega peavad järelduseks, et ettevõtja omab olulist vahendit, olema üheaegselt täidetud kaks tingimust: esiteks, vahendi dubleerimine on võimatu või majanduslikult ebaotstarbekas, ning teiseks, olulise vahendita ei ole sellele juurdepääsu soovival ettevõtjal võimalik kaubaturul tegutseda, kuna puuduvad asenduskaubad. Käesoleval juhul, on amet kaubaturuna piiritlenud makselahenduse pakkumise e-poodidele ja nende klientidele ja kuna Maksekeskusega samal kaubaturul pakuvad sama teenust veel erinevaid ettevõtjaid nt Montonio Finance, PayPal, Paysera, Klarna, siis ei ole täidetud tingimus, et Maksekeskuse keskkond on selline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või otstarbekas dubleerida. Lisaks on võimalik krediidiandjal kaubaturul tegutseda ning tarbijateni jõuda läbi oma kanali (nt internetilehe) pakkudes makselahendusena krediiti. Sellisel juhul sõlmib tarbija esmalt laenulepingu ning ostab seejärel e-poest soovitud kauba. Teiseks, on maksa hiljem makselahendust pakkuda soovival krediidiandjal võimalik sõlmida koostöö otse e-kaupmehega ning pakkuda oma krediiditoodet e-poe kodulehel viimase ostjale. Selliselt on mitmed suured e-poed ka käitunud, pakkudes oma e-poe lehel ka erinevate finantsasutuste krediiti, lisaks Maksekeskuse poolt võimaldatavatele finantsasutuste krediidile (nt https://www.hansapost.ee/e-poest-ostmise-info/jarelmaks/). Samuti pakub selliselt teenust Finora oma koostööpartneritest e-kaupmeestele1. Kuigi läbi Maksekeskuse platvormi e-kaupmeeste tarbijatele krediidi pakkumine võib pakkuda krediidiandjale häid võimalusi jõuda suurema hulga tarbijateni, ei tähenda nimetatud asjaolu, et selline võimalus oleks asendamatu või vältimatu. Käesoleval ajal puudub statistika Maksekeskuse turuosa hindamiseks antud kaubaturul, kuna statistikat kogutakse turuosalise isiku liigituse järgi, mitte aga osutatava teenuse järgi. Nii koondab Finantsinspektsioon oma kodulehel statistikat makseasutuste turuosade suuruste üle, mille kohaselt oli Maksekeskuse turuosa 74,31% makseasutuste turujaotusest maksete mahu järgi seisuga 30.09.20202. Maksekeskuse 09.03.2021 vastuse kohaselt toimub Maksekeskuse 1 Finora Capital AS koduleht, külastatud 12.05.21 2 Finantsinspektsiooni koduleht, külastatud 27.09.21, https://fi.ee/et/publikatsioonid/makseasutuste-sektori-iii- 4 (5) endi andmetel nende vahendusel keskmiselt 16,48% Eestis tehtud e-ostude käibest, mis on oluliselt vähem, kui KonkS § 13 lg 1 sätestatud 40% käibe nõue, mille puhul eeldatakse turgu valitseva seisundi omamist. Ametil ei ole andmeid selle kohta, kui palju tehakse e-poodides tehinguid läbi vastavas e-poes reklaamitava järelmaksu ning kui palju võtavad tarbijad otse laenu krediidiasutuselt e-poest ostetavate kaupade ostmiseks. Samas ei ole Maksekeskuse seisundi täpne määratlemine kaubaturul käesoleva menetluse raames vajalik, kuna alltoodud põhjustel ka turgu valitseva seisundi olemasolul ei tuvastanud Konkurentsiamet konkurentsiseaduse nõuete rikkumist. Üldiselt on igal ettevõtjal (sealhulgas ka turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal) õigus valida endale koostööpartnereid ja konkurentsiõiguse alusel sekkumine, mis võib kaasa tuua koostöö kohustuse kehtestamise, peab olema hoolikalt kaalutud. Maksekeskus selgitas, et Finora Laenu võimaldamine maksa hiljem lahenduse kaudu ei olnud Maksekeskusele majanduslikult otstarbekas, mistõttu lõpetas Maksekeskus koostöö Finoraga. Konkurenstiamet leiab, et ka turgu valitseval ettevõtjal on õigus oma koostööpartnerite lepinguid üle vaadata ja ka lõpetada koostöö, kui see on objektiivselt põhjendatud. Käesoleval juhul põhjendas Maksekeskus Finora Laenu vahendamise teenuse lõpetamist sellega, et Finora Laen oli väga madala kasutusaktiivsusega ning tõi Maksekeskusele pea olematut tulu. Maksekeskus selgitas, et Finora Laenu makseviisi käigus hoidmine põhjustab lisatööd nii Maksekeskuse klienditeenindusele kui ka IT-osakonnale. Kuna Finora poolt pakutav toode oli väga madala populaarsuse ning madala kasuteguriga, siis olid antud toote pakkumisega seotud tööjõukulud väga suured. Isegi kui Finora maksaks Maksekeskusele rohkem vahendustasu kulude katteks, ei ole mõtet hoida mitmeid erinevaid kuid tarbija vaates lõppkokkuvõttes samaväärseid maksa hiljem lahendusi valikus, kuna iga täiendav valiku tegemise nõue või täiendava kliki tegemise vajadus vähendab e-kaubanduses tõenäosust edukaks tehinguks, millele viitab ka Finora ise oma 10.02.2021 taotluses. Otsusega eemaldada valikust samaliigiliste maksa hiljem makselahenduste seast vähem populaarsem, lähtus Maksekeskus objektiivsest ning mittediskrimineerivast kriteeriumist. Seega, esitatud tõendite põhjal ei tekkinud Konkurentsiametil kahtlust esitatud kaalutluste objektiivsuses. 4. Menetluse lõpetamine Lähtudes eeltoodust lõpetab Konkurentsiamet Maksekeskuse AS tegevuse kontrollimiseks alustatud järelevalvemenetluse KonkS § 634 lg 1 punkti 1 alusel, seoses seaduse rikkumise tunnuste puudumisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja kvartali-2020-ulevaade 5 (5)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel