Lisa Perioodi 2010. aasta kuni 2020. aasta Eesti hinnapiirkonna keskmise elektri börsihinna arvutus
Reaalsetes
väärtustes keskmine
elektri hind 2010-
Kus see arvutuse lisa on? 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2020. aastal
Keskmine elektri hind Eesti hinnapiirkonnas, €/MWh 46,31 43,37 39,22 43,15 37,58 31,10 33,06 33,22 47,04 45,86 33,68
Tarbijahinnaindeks (THI), % 3,0 5,0 3,9 2,8 -0,1 -0,5 0,1 3,4 3,4 2,3 -0,4
THI kordaja 1,030 1,050 1,039 1,028 0,999 0,995 1,001 1,034 1,034 1,023 0,996
THI kumulatiivne kordaja 1,216 1,158 1,114 1,084 1,085 1,090 1,089 1,054 1,019 0,996 1,000
Keskmised elektri hinnad korrigeeritud 2020. aastasse, €/MWh 56,29 50,21 43,70 46,77 40,77 33,91 36,01 35,00 47,93 45,67 33,68 42,7
Minister Taavi Aas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 27.10.2021 nr 7-12/21-0189-269-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
Ettepanek taastuvenergia toetuste ülevaatamiseks
Austatud härra Aas
Eestis ja ühtlasi ka Euroopas on elektri hind tõusnud 2021. aasta teises pooles hüppeliselt.
Hinnatõusu on peamiselt mõjutanud maagaasi hinna tõus, lisaks ka muud tegurid nagu
tarbimise tõus (mõjutatud majanduse elavnemisest), CO2 kvoodi hind, kivisöe hind, madal
taastuvenergia tootmise tase jt. tegurid1. Tänavune elektri börsihind on võrreldes 2020. aastaga
tõusnud 102%2. Elektri keskmine börsihind on olnud käesoleva aasta juulikuus 83,78 €/MWh,
augustikuus 87,03 €/MWh ja septembrikuus 122,40 €/MWh. Võrdluseks, et 2020. aastal
tervikuna oli elektri keskmine börsihind vaid 33,69 €/MWh, millest järeldub, et võrreldes
käesoleva aasta septembrikuuga on hinnatõus olnud aasta jooksul erakordselt suur. Ka viimased
prognoosid näitavad, et elektri hind jääb kõrgele tasemele kuni 2022. aasta kevadeni ning
vastavalt EL Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet ACER1-i prognoosile
oleme jõudmas pigem kõrgema elektri hinna ajastusse.
Elektri kogumaksumus (enne järsku elektri hinna tõusu) kodutarbijale moodustus ~30%
elektrienergiast (aluseks on vabal turul kujunev hind nõudluse ja pakkumise tulemusena ning
mille hinda ei reguleerita), ~43% võrguteenusest (reguleeritakse Konkurentsiameti poolt), ~1%
elektriaktsiisist (riiklikult reguleeritud), ~17% käibemaksust (riiklikult reguleeritud) ja ~9%
taastuvenergia tasust (riiklikult reguleeritud). Eestis tuleb taastuvenergia toetus tarbijatelt, kes
maksavad igas kuus elektri võrguteenuse eest, millele lisandub vastavalt tarbitud elektri
kogusele taastuvenergia tasu. Seega tarbija maksab suurema tarbimise puhul ka rohkem
taastuvenergia tasu.
2021. aasta veebruarikuus avaldatud analüüsis3 leidsime, et taastuvenergia tootmiseks
1
https://documents.acer.europa.eu/en/The_agency/Organisation/Documents/Energy%20Prices_Final.pdf
2
Arvutustes on aluseks võetud 2020. aasta keskmine börsihind 33,69 €/MWh ja 2021. aasta jaanuarikuu kuni
septembrikuu keskmine börsihind 68,13 €/MWh.
3
Konkurentsiameti analüüs taastuvenergia toetuste kohta on leitav siit:
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/konkurentsiameti_hinnang_taastuvenergia_toetuste_kohta_0.p
df
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
kasutatav tehnoloogia on odavnenud ning on suurenenud taastuvenergia tootmismahud.
Taastuvenergia toomise mahu kasvust tingituna on tarbijate maksukoormus alates 2007. aastast,
võrreldes 2020. aastaga, suurenenud kaheksa korda. Tarbijad tasusid aastatel 2007 kuni 2020
taastuvenergia toetusteks 827,9 mln eurot. Prognooside kohaselt võib perioodi 2007 kuni 2030
(ehk 23 aastat) tarbija poolt tasutava taastuvenergia toetuse kogumaksumuseks kujuneda kuni
1,5 miljardit eurot. Arvestades taastuvenergia tehnoloogia maksumuse muutust ja
taastuvenergia tootmise mahu suurenemist, võib olemasolev taastuvenergia toetuse suurus
tähendada põhjendamatult suurt maksukoormust tarbijale. Leidsime, et tuleb üle minna
turupõhisele lahendusele ja järk-järgult kaotada taastuvenergia toetused.
Investeerimisotsuste tegemisel taastuvenergia tootmisesse on üheks kõige olulisemaks teguriks
saadav võimalik tulu. Toetust saavate tootjate tulu koosneb kahest elemendist elektri hinnast ja
makstavast toetusest. Makstav toetus ehk riigiabi antakse turutõrke kõrvaldamiseks kindlaks
määratud perioodil ja ulatuses, mis on vajalik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107
lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Riigiabi peab olema ergutava mõjuga4.
Seega, kui elektrienergia börsihind on piisavalt kõrge, võib puududa ka vajadus taastuvenergia
toetusmeetme järele.
Taastuvenergia tootmisse tehtud investeerimisotsused on lähtunud otsuse tegemise hetkel
kehtinud elektri börsihinnast ning võimalikust taastuvenergia toetusest. Pole põhjust eeldada,
et omaaegsetes äriplaanides arvestati elektri hinna olulise tõusuga. Amet arvutas välja viimase
10. aasta (2010. aasta kuni 2020. aasta) keskmise elektrienergia börsihinna reaalsetes
väärtustes, milleks kujunes 42,7 €/MWh. Seega oleks ka põhjendatud viia toetuse määr
vastavusse elektrienergia börsihinnaga.
Võrreldes 2020-nda aastaga on 2021. aastal elektrienergia hind kasvanud 102% ning
seetõttu on võimalik, et taastuvenergia toetuse suurus ei ole enam kooskõlas kunagise
toetuse andmise eesmärgiga. Käesoleval ajal taastuvenergia tootmiseks toetuse maksmine ei
pruugi olla selline riigiabi mis on ergutav ning vajalik turutõrke kõrvaldamiseks. Tänasel hetkel
kindlustab elektrienergia börsihind taastuvenergia tootjatele piisava tulu.
Eeltoodust tulenevalt, soovitab amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil üle
vaadata kehtivad taastuvenergia toetuse määramise tingimused ja suurused ning viia
need seosesse elektrienergia börsihinnaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Lisatud perioodi 2010. aasta kuni 2020. aasta Eesti hinnapiirkonna keskmise elektri
börsihinna arvutus.
4
KonkS § 30 lg 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/782641?leiaKehtiv#para30
2 (2)