dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 1. oktoober 2021
Viit
7-12/21-0161-236-1
Registreeritud
1. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-12 Energiavaldkonna arengu ja varustuskindlusega seotud dokumendid
Toimik
7-12/21-0161
Vastutaja
Kiur Põld (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎7-1221-0161-236-1 01.10.2021 Väljaminev kiri.asice559 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 05.02.2021 nr 1-6/21-0018-002-1 10122 Tallinn E-post [email protected] Koopia: Justiitsministeerium ([email protected]); Rahandusministeerium ([email protected]). Konkurentsiameti arvamus elektri jaotusvõrkude sõltumatuse tagamiseks Seoses üleminekuga kliimaneutraalsusele on elektri jaotusvõrguettevõtjad muutumas aina olulisemaks infrastruktuuri ettevõtjateks ning analoogselt elektri põhivõrguettevõtjaga on neil üha olulisem roll elektrituru toimimisel. Uued arengud ja tehnoloogilised lahendused, nagu elektri väiketootmine, salvestusseadmed, elektriautode laadimistaristu, tarbimise juhtimine jm, on otseselt seotud elektrijaotusvõrguga. Seejuures on väga oluline, et juhul, kui jaotusvõrguettevõtja omanik on ise elektri ettevõtja (tootja, müüja, vm teenuste pakkuja), siis kohtleks ta nii konkurente kui ka emaettevõtet võrdselt. Eelpoolnimetatud juhul konkureerib emaettevõte otseselt teiste turuosalistega ning on oluline, et kõigil konkurentidel oleksid võrdsed võimalused. Eestis on taoline olukord Eesti Energia AS-i kontserni kuuluva jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ osas. Lisaks tasub rõhutada, et Eestis on oluline jaotusvõrkude kontsentratsioon, kus Elektrilevi OÜ turuosa on 86,3% (2019. aasta andmete põhjal) ning tegemist on ainsa üle 100 000 klienti omava jaotusvõrguettevõtjaga. 2019. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu kohta sätestab, et jaotusvõrguettevõtja peab kohtlema võrdselt kõiki turuosalisi ning olema sõltumatu ka juhul kui emaettevõtja tegutseb ise samal ajal elektriturul. Muuhulgas on sätestatud alljärgnevad kohustused nagu osta elektrit ja muid elektrisüsteemi teenuseid võrdsetel alustel ja mitte eelistada sealjuures emaettevõtet; teostada võrgu arendust läbipaistval ja kõikide turuosaliste huvisid järgival viisil; andmete avaldamise osas tagama kõikide turuosaliste võrdse juurdepääsu ja mitte eelistama sealjuures emaettevõtet; ärisaladuse ja konfidentsiaalse info hoidmise kohustus, jm nõuded. Sisuliselt võib tõmmata aina enam paralleeli elektri põhivõrguettevõtjaga, mille sõltumatuse tagamine on väga oluline tingimus elektrituru tõrgeteta toimimiseks. Kui põhivõrgu omandi eristamise nõuded sätestati detailselt juba enam kui 10 aastat tagasi eelmises Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/72/EÜ, siis jaotusvõrguettevõtjate sõltumatuse tagamise regulatsioonis on liikmesriikidel küllaltki suur kaalutlusõigus ning Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 2019. a vastuvõetud direktiiv (EL) 2019/944 ei sätesta olulisi täiendavaid tingimusi. Direktiiv sätestab, et üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrk peab olema eraldiseisev juriidiline isik, ettevõttel peavad olema piisavad inimressursid, emaettevõte ei tohi sekkuda jaotusvõrgu igapäevasesse majandustegevusse, teenused ja tooted, mida sisse ostetakse, tuleb hankida turutingimustel avatud hangete kaudu, lisaks üldised reeglid, millega peab olema tagatud kõigi turuosaliste võrdne kohtlemine ja keeld eelistada emaettevõtet. Seega võib väita, et direktiiv annab küll väga selged suunised tagada jaotusvõrgu sõltumatus, kuid samas jätab vormi ja meetodite valiku liikmesriikide otsustada. 2020. a oktoobris teavitas Eesti Energia AS olulisustest ümberkorraldustest, mille raames tütarettevõte Enefit Connect OÜ1 võttis üle enamuse Elektrilevi OÜ töötajatest ja funktsioonidest. Tegemist on äärmiselt radikaalse reformiga. kus varem Elektrilevi OÜ-s töötanud 7272-st töötajast viidi valdav enamus üle Enefit Connect OÜ-sse ning Elektrilevi OÜ-sse jäi vaid 30 töötajat. Konkurentsiseaduse § 2 lõikest 3 tulenevalt võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Eelnevast tulenevalt loetakse konkurentsireeglite rakendamise kontekstis tavaliselt üheks ettevõtjaks ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid (arvestades ka äriseadustiku § 6), sest üldjuhul ei konkureeri tütarettevõtjad omavahel ega ka emaettevõtjaga, kuna see ei ole majanduslikult mõistlik ja tütarettevõtjate äritegevus määratakse suures osas otseselt või kaudselt kindlaks emaettevõtja poolt. Seetõttu ka antud juhtumi puhul on jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse tagamise eelduseks ema- ja tütarettevõtja suhete detailne reguleerimine seadusandluses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on algatanud seadusandliku initsiatiivi3 jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse täpsustamiseks, kus vastavalt eelnõule täiendatakse ELTS paragrahve 16 ja 18 ning täpsustatakse vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrgu sõltumatuse regulatsiooni. Konkurentsiamet on seisukohal, et nimetatud regulatsioon tuleks veelkord põhjalikumalt läbi analüüsida ning vaadelda, mis on parim viis sõltumatuse tagamiseks. Alljärgnevalt on amet kaardistatud olulisi aspekte, mis on vajalikud, et tagada jaotusvõrgu sõltumatus emaettevõttest ning täita direktiivis sätestatud eesmärke. Võrgu arendamine peab toimuma viisil, mis tagab võrdsed võimalused kõigile turuosalistele ning välistab emaettevõtte eelistamise. Kuna liitumisel tuleb tasuda liitumistasu, mis on oluline osa vastava projekti maksumusest, siis on turuosalised huvitatud, et võrgu arendamine toimuks viisil, kus see paikneks potentsiaalsetele teenuse tarbijatele võimalikult lähedal ning liitustasu suurus kujuneks minimaalseks. Näitena võib tuua elektriautode laadimistaristu, mis on oluline tuleviku arengu perspektiivis. Info vaba võrguvõimsuse olemasolu kohta peab olema võrdselt kättesaadav kõigile turuosalistele. See on otseselt seotud eelmises lõigus kirjeldatud olukorraga, kus võimalikult soodsa hinnaga võrguga liitumine on seotud vaba võimsuse olemasoluga. Tarbimisinfo ning kliendiandmed ja muud elektrivõrgu funktsioneerimisega seotud teave peab olema võrdselt kättesaadav ning täidetud muud olulised nõuded. Tulenevalt eelpooltoodust on väga oluline jaotusvõrgu sõltumatus IT-süsteemide arendamisel, 1 https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/10/13/eesti-energia-loob-uue-vabaturu-vorguteenuste- ettevotte-enefit-connect 2 https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/ELV%202019%20MAA_tervik.pdf 3 https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/20-0380 2 (4) mis peab vältima olukorda, kus emaettevõtjal on turul tegutsemiseks eelis, mis moonutab konkurentsiolukorda. Ka peavad jaotusvõrguettevõtja käsutuses olema piisavad inimressursid, et tagada sõltumatus emaettevõttest. Samuti vaba valik teenuste sisseostmiseks, mis eeldab läbipaistvatel tingimusel avalike hangete korraldamist. Liigne integreeritus emaettevõttega tekitab riski, kus jaotusvõrgu tegelikku juhtimist on keeruline ellu viia ning tekib olukord, kus emaettevõte on väga tugevas siseteabe valdaja (insideri) rollis. Efektiivseim viis ettevõtte sõltumatuse tagamiseks oleks omandi eristamine. Analoogne protsess viidi läbi 10 aastat tagasi, kui Eesti Energia AS-i kontsernist lahutati põhivõrguettevõte Elering AS. Lisaks on sõltumatus tagatud ka ettevõtete omandi viimisega erinevate ministeeriumite haldusaladesse. Ameti hinnangul on nimetatud reform olnud edukas ning taganud süsteemihalduri täieliku sõltumatuse. Samas, võttes arvesse Eesti Energia AS-i eripära - väga suurt sõltuvust põlevkivitööstusest ja koalitsioonilepingus sätestatud eesmärke väljuda põlevkivielektri tootmisest aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040, ei ole mõttekas lahutada jaotusvõrku Eesti Energia AS-i kontsernist. Elektrilevi OÜ oma stabiilse kassavooga kujundab tasakaalustavat finantsjõudu põlevkivitööstusele kontsentreerunud Eesti Energia AS-i kontsernile. Lisaks tuleb arvestada ka Ida-Virumaa eripäraga ning sealse elanikkonna hõivatusega põlevkivitööstuses. Majandusaasta aruannete alusel oli Elektrilevi OÜ kulumi eelne kasum 2019.a ligi 80 mln € ning 2018 a. üle 100 mln € ehk tegemist on arvestatava kassavooga mis tasakaalustab kontserni muid riske. Konkurentsiamet soovitab eelnõus toodud sõltumatuse tagamise meetmed veelkord läbi analüüsida ning kaaluda nn „riik riigis“ lahenduse rakendamist, kus on küll tagatud jaotusvõrgu sõltumatus, kuid samas säilib finantsiline integreeritus ja tagatud on emaettevõtte ultimatiivne õigus teenida kasumit oma varalt. Lisaks on oluline säilitada ema- ja tütarettevõtte finantsiline integreeritus. Kuna lihtsam on sõnastada jaotusvõrgu sõltumatus lubamise kui keelamise kriteeriumite alusel, siis on alljärgnevalt sõnastatud kriteeriumid, mille alusel oleks jaotusvõrk finantsiliselt kontserni integreeritud, ülejäänud tegevustes oleks jaotusvõrk täiesti sõltumatu (võrgu arendamine ja juhtimine, konkreetsed investeerimisotsused, teenuste sisseost, hangete korraldamine, jne). Emaettevõttel on õigus kinnitada tütarettevõtte eelarve, sh investeeringute eelarve, sätestada kasumi teenimise eesmärk, varade tootlikkuse kriteeriumid, maksimaalne võlakoormus. Samuti säiliks finantsiline integreeritus, kus laenukapitali teenindamine toimuks kontserni siseselt. Ka on emaettevõttel õigus sätestada elektrivarustuse kvaliteedi kriteeriumid. Oluline on tagada jaotusvõrgu juhatuse sõltumatus, kus selle tasustamise, motiveerimise (näiteks otsus tähtaja pikendamise osas) on seotud eelkõige omaniku poolt sätestatud finantseesmärkide täitmisega ning mitte juhatuse tegevusega, mis on seotud elektrivõrgu teenuse osutamisega. Kokkuvõtteks võib ema- ja tütarettevõtte vahelist seost iseloomustada kui finantsinvesteeringut, kus emaettevõtte peamine huvi on kasumi teenimine ning vara väärtuse kasv. Konkurentsiameti hinnangul aitaks eelpool pakutud lahendus viia minimaalseks riskid, mis on seotud emaettevõtja eeliste ära kasutamisega ning tagaks ühtlasi direktiivis sätestatud eesmärkide täitmise. Jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse tugevdamise juures tuleb vaadelda ka võimalikke negatiivseid aspekte. Nimelt on kontsernisiseste tegevuste konsolideerumise eesmärk kuluefektiivsus ning vastupidine suund võib kaasa tuua selle languse. Samas on võrgutasud allutatud regulatsioonile ning nende muudatus tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga, kelle ülesanne on järgida, et ettevõtte majandamisel säiliks kuluefektiivsus. Teiselt poolt võib konsolideerumise efekti tasakaalustada tütarettevõtte vabadus hangete teostamisel, kus tellides väljaspool kontserni võib saavutada samuti kulude kokkuhoidu. Kokkuvõttes sätestab direktiiv 2019/944 liikmesriigile selge kohustuse tagada jaotusvõrkude sõltumatus, kuid jätab vormi ja meetodite valiku liikmesriikide otsustada. Konkurentsiamet soovitab MKM-l erinevad võimalused veelkord läbi analüüsida ning 3 (4) kaaluda ühe variandina ka ameti soovitatud nn. „riik riigis“ lahenduse rakendamist. Lugupidamisega Märt Ots Peadirektor Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 4 (4) Kristen Michael Riigikogu majanduskomisjon Meie: 01.10.2021 nr 7-12/21-0161-236-1 Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Seisukoht elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse 426 SE eelnõu osas Austatud härra Michael Riigikogu juhatuse otsusega on Riigikogu menetlusse võetud Vabariigi Valituse 13. septembril algatatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 426 SE (edaspidi eelnõu). Juhtivkomisjoniks määratud majanduskomisjon. Eelnõu punkidega 22-23 muudetakse ja täiendatakse elektrituruseaduse (ELTS) § 18 lõigetega 11 - 13, mille kohaselt vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslik vorm on osaühing, peab olema nõukogu. Nõukogu tegevusele on seatud piirangud, et osaühingu põhikirjaga ei oleks võimalik anda nõukogule õigust sekkuda jaotusvõrguettevõtja igapäevategevusse. Ka sätestatakse kord riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmete nimetamiseks. Selle järgi peab sellise jaotusvõrguettevõtja üldkoosolek nimetama oma nõukogu liikmed lähtuvalt riigivaraseaduse § 801 lõikes 1 nimetatud nimetamiskomitee ettepanekust. Selline nõukogu liikme kohta ettepaneku tegemise regulatsioon on vajalik, et tagada jaotusvõrguettevõtja sõltumatus temaga ühte kontserni kuuluvast elektrienergia tootjast, laadimistaristu arendajast ja haldajast ning salvestusüksuse arendajast ja haldajast. Eelnõu punktide 25-26 ja 28 järgi muudetakse ELTS § 18 lõikeid 4, 5 ja 7 nii, et kõikidel juhtivatel positsioonidel olevate isikute töötasud seotakse lahti muude valdkondade majandustulemustest ning täpsustakse emaettevõtja õigusi teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja varade tootluse üle ning võrdse kohtlemise kava koostaja sõltumatuse nõudeid. Punktist 27 tulenevalt jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel ning jaotusvõrguettevõtjale võrgu arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat või juhtimiskeskuse teenust osutav isik ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi, välja arvatud oma tarbeks (ELTS § 18 täiendatakse vastavasisuliste lõigetega 51 ja 52). Eestis on ainsaks ELTS § 18 ning selle muudatuste adressaadiks Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ, kelle turuosaks on 86,2% (2020. aasta andmete Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 põhjal)1. Konkurentsiamet on Elektrilevi OÜ sõltumatust puuduvalt esitanud arvamuse koos ettepanekutega 05.veebruaril 2021. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas (edaspidi arvamus)2. Arvamuses rõhutab Konkurentsimet, et seoses üleminekuga kliimaneutraalsusele, on elektri jaotusvõrguettevõtjad muutumas aina olulisemaks infrastruktuuri ettevõtjateks ning analoogselt elektri põhivõrguettevõtjaga on neil üha olulisem roll elektrituru toimimisel. Uued arengud ja tehnoloogilised lahendused, nagu elektri väiketootmine, salvestusseadmed, elektriautode laadimistaristu, tarbimise juhtimine jm, on otseselt seotud elektrijaotusvõrguga. Seejuures on väga oluline, et juhul, kui jaotusvõrguettevõtja omanik on ise elektri ettevõtja (tootja, müüja, vm teenuste pakkuja), siis oleks tagatud, et jaotusvõrguettevõtja kohtleks nii konkurente kui ka emaettevõtet võrdselt. Arvamuses toodud põhjendustele tuginedes leidis amet, et efektiivseim viis Elektrilevi OÜ sõltumatuse tagamiseks oleks omandi eristamine, samas on arusaadav, et sellega kaasneksid olulised riskid Eesti Energia AS finantsstabiilsusele. Seetõttu on mõistetav miks ei ole otsustatud omandilise eristamise, kui kõige efektiivsema sõltumatuse tagamise vormi kasuks. Eelnõuga kavandatavaid ELTS § 18 muudatusi analüüsides leiab Konkurentsiamet, et muudatuste jõustumisel võib Elektrilevi OÜ sõltumatus olla küll paremini tagatud, kuid siiski kahtleb amet sügvavalt, kas vaid administratiivse iseloomuga seadusandluse muudatused tagavad piisaval määral ettevõtja sõltumatuse. On selge, et administratiivsed meetmed ei saa anda sama tulemust mis omandi eristamine. Hea näitena võib tuua Elektri siseturu direktiivi 2019/9443 regulatsiooni süsteemihalduri sõltumatuse osas. Kui omandiliselt eristatud põhivõrgu regulatsioon on üsna lakooniline, siis nn. administratiivsete eristamise variantide regulatsioon on sätestatud lehekülgede pikkuses detailses kirjelduses4. Arvamuses tõi Konkurentsiamet välja, et konkurentsiseaduse § 2 lõikest 3 tulenevalt võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Eelnevast tulenevalt loetakse konkurentsireeglite rakendamise kontekstis tavaliselt üheks ettevõtjaks ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid (arvestades ka äriseadustiku § 6), sest üldjuhul ei konkureeri tütarettevõtjad omavahel ega ka emaettevõtjaga, kuna see ei ole majanduslikult mõistlik ja tütarettevõtjate äritegevus määratakse suures osas otseselt või kaudselt kindlaks emaettevõtja poolt. Ameti hinnangul eelnõuga kavandatavad muudatused võivad olukorda küll leevendada, kuid probleeme ei lahenda – ka peale muudatuste jõustumist jääb Eesti Energia AS osaliselt teostama majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja Elektrilevi OÜ tegevuse üle. Alates 01.01.2021 võttis Eesti Energia AS-i tütarettevõte Enefit Connect OÜ üle enamuse Elektrilevi OÜ töötajatest ja funktsioonidest. Tegemist on äärmiselt radikaalse reformiga, kus varem Elektrilevi OÜ-s töötanud 727 -st töötajast viidi valdav enamus üle Enefit Connect OÜ- sse ning Elektrilevi OÜ-sse jäi ligikaudu 30 töötajat. Eelnõu muudatused nimetatud kontsernisiseste ettevõtete vahelist teenuste osutamist tegelikkuses ei keela ning kui on täidetud riigihangete seadusest tulenevad alused, mille järgi kontserni kuuluv ettevõte hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel, tema tegevuses vastuolu seadusega puudub. Eelnõu siinkohal detailset ja/või iseseisvalt kohalduvat seadusest tulenevat regulatsiooni ei loo.5 Ka ei lahenda eelnõu jaotusvõrgu IT-süsteemide arendamise sõltumatust emaettevõtest. IT- süsteemide kasutamine ja arendus peab vältima konkurentsiolukorra moonutamist, st, 1 2021 a. omandas Elektrilevi OÜ elektri jaotusvõrgu Imatra Elekter AS-lt, tehingu järel on ettevõtte turuosa jaotusteenuse osutamisel ~89%. 2 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/ka/dokument/8539329 3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32019L0944 4 Põhivõrguettevõtja eraldamine on reguleeritud eraldi direktiivi peatükis VI. 5 Isiku õigusi saab piirata ning talle kohustusi seada vaid seadusest tulenevate normide alusel. 2 (3) emaettevõtjal ei tohi olla IT -süsteemide arendamisest tulenevat tegutsemiseelist. Kokkuvõttes on Konkurentsiamet seisukohal, et jaotusvõrgu täieliku sõltumatuse tagamise parim lahend on omandiline eristamine. Amet on seisukohal, et seaduse eelnõus väljapakutud administratiivsed lahendused ei ole piisavad jaotusvõrgu sõltumatuse tagamiseks. Juhul, kui on otsus jätta Elektrilevi Eesti Energia AS kontserni, soovitab Konkurentsiamet eelnõus toodud sõltumatuse tagamise meetmed veelkord läbi analüüsida ning kaaluda 05.veebruari 2021. a arvamuses soovitatud nn „riik riigis“ lahenduse rakendamist. Nimetatud lahenduses võib ema- ja tütarettevõtte vahelist seost iseloomustada kui finantsinvesteeringut, kus emaettevõtte peamine huvi on kasumi teenimine ning vara väärtuse kasv ning välistatud on sekkumine igapäevasesse majandustegevusse. Võimalikud rakendatavad meetmed on piirata juhatuse liikme tagasikutsumist või piirata emaettevõtte õigusi tegevuste või indikaatorite määramisel. Heaks abivahendiks võimaliku lahenduse väljatöötamisel on EL Elektri siseturu direktiivi 2019/944 regulatsioon süsteemihalduri sõltumatuse osas. Kindlasti vajab aga täiendava jaotusvõrguettevõtte sõltumatust tagava regulatsiooni kavandamine põhjalikku analüüsi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Lisatud Konkurentsiameti 05.veebruari 2021. a kiri nr 1-6/21-0018-002-1 „Konkurentsiameti arvamus elektri jaotusvõrkude sõltumatuse tagamiseks“. Kiur Põld 667 2590 [email protected] 3 (3)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel