LIIGITI KOGUMINE ON LIHTNE
PAKENDID
PLAST- JA SEGA-
KLAASPAKEND PAPP- JA BIOJÄÄTMED VANAPABER
METALLPAKEND, OLMEJÄÄTMED
PABERPAKEND
JOOGIKARTONG
Loputa vajadusel kergelt, et ei Loputa vajadusel kergelt, et ei Voldi suured papist pakendid Biojäätmed pane konteinerisse Kogu paber ja kartong muudest Kogu pakendi- ja toidujäätmed
määriks teisi pakendeid ja kotti. määriks teisi pakendeid ja kotti. kokku või rebi tükkideks, nii lahtiselt, paberkotis või täielikult jäätmetest eraldi ka siis, kui teie eraldi ja segaolmejäätmete hulk
võtavad nad vähem ruumi. biolaguneva ja komposteeruva majal pole selleks konteinerit. väheneb märgatavalt!
Eemadada korgid ja kaaned, Jäta korgid-kaaned peale. kotiga.
sildid võivad jääda. Veendu, et materjal on puhas Vanapaber pane konteinerisse
ja kuiv. lahtiselt.
Karastus- ja alkohoolsete Kilekotid ja pakkekile Pappkastid ja -karbid Riknenud toit ja toidujäätmed Ajalehed, ajakirjad Jäätmed, mille liigiti kogumine
SOBIB
jookide pudelid Toote ümber olnud penoplast Paberkotid Tahked riknenud puu- ja Kataloogid ja reklaammaterjalid pole korraldatud
Moosipurgid köögiviljad, nende koored Töövihikud, paberist ja Kassiliiv, rasvane ja raskesti
Kosmeetika- ja hooldustoodete Pakkepaber
Toiduainete purgid ning tarbekaupade pakendid Liha- ja kalajäätmed, kalaluud kartongist kaustikud puhastatav pakend, mähkmed,
Kleeplintidega pappkastid hügieenisidemed, kosmeetika,
Leiva ja saia kotid, singi ja Muna- ja pähklikoored Trükiga ja puhas kirja- ning küpsetuspaber, foolium,
juustu pakendid Pabermassist munarestid joonistuspaber jahtunud tuhk, tolmuimeja
Salatikarbid Majapidamispaber Kontoripaber tolmukott, suured kondid,
Papp näritud näts, kummist esemed
Konservikarbid Pabersalvrätid
Jõupaber Hõõgniidiga lambipirnid, CD-
Alumiiniumpurgid Kohvipaks, paberfiltrid plaadid, tühjad ja katkised
Metallkorgid ja -kaaned Lõikelilled, ilma potita Kileaknata ümbrikud pastakad, tühjad vildikad
Piima- ja piimatoodete, toataimed Vanad raamatud Katkised kruusid ja taldrikud
mahla- ning veinipakendid (kõvade kaanteta)
Kasutuskõlbmatud jalanõud,
riided ja mänguasjad
Akna- leht- ja peegelklaas Küpsetuspaber Määrdunud/vettinud paber ja Tavalised kilekotid, Määrdunud või vettinud paber Toidujäätmed, puhtad pakendid
EI SOBI
Valguslambid ja elektripirnid Toodet sisaldav pakend papp (nt pitsakarp) toidupakendid ja papp Värvijäägid, ravimid, tule- ja
Keraamika, kristall ja portselan Plastist mänguasjad Pehmepaber (nt tualettpaber) Kassiliiv, tuhk, suitsukonid Majapidamispaber plahvatusohtlikud jäätmed,
(nt toidunõud, vaasid jne) Ajalehed, ajakirjad, raamatud Vedelad toidujäägid, toiduõli, Kasutatud pabernõud patareid, akud, kodumasinad,
Kodukeemia, liimi-, värvi- ja elektroonika
Kuumuskindel klaas (nt teisi ohtlikke aineid Koopia- või joonistuspaber suured kondid Kopeerpaber
ahjukindlad toidunõud) sisaldavaid pakendid Kiletatud või vahatatud pinnaga Ehitusjäätmed, aiajäätmed
Fooliumi või kilet sisaldav Kleepsildid, teibid
Mähkmed, hügieenisidemed, paber, papp, kartong (nt või kileaknaga paberkotid Vedelad jäätmed (näiteks
Foolium, võipaber kasutatud toiduõli)
kondoomid mahlapakid, raamatukaaned) Küpsetuspaber
Kommipaberid, jäätisepaberid Suuremõõtmelised jäätmed,
Pandimärgisega pudelid Munakarbid Vanad ravimid
Tapeet, lamineeritud või mööbel, peegel, vaibad,
Plastist ja kummist tooted, Tapeet Mähkmed, hügieenisidemed kiletatud paber madratsid
mis ei ole pakendid Tolmuimejakotid Tetrapakid, munakarbid Ained ja esemed, mis oma
Ehitusmaterjalid Kunstlilled, küünlad kaalu, mõõtmete või kuju tõttu
Kõik, mis sisaldab materjale
Lille- ja salatipotid peale paberi ja kartongi võivad ohustada mahutit,
veokit või vedajat
VAATA LISAINFOT KUHUVIIA.EE
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Pepleri tn 35, Tartu linn
Lisa 5
üürilepingule nr KPJ-4/2019-4128
HOONE SISEKORRAEESKIRI
Aadress: Pelperi tn 35, Tartu linn
Registriosa nr: 5370403
Katastritunnus: 79507:036:0004
Hoone nimetus: 12203 Administratiivhoone
Ehitisregistri kood: 104041524
Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS
SISUKORD
1. ÜLDSÄTTED 2
2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2
3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2
4. PARKIMISE KORRALDUS 3
5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3
6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3
7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE, TURVAINTSIDENTIDE KORRAL 4
8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 5
9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6
10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6
11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6
SISEKORRAEESKIRJA LISAD 7
1/7
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Pepleri tn 35, Tartu linn
1. ÜLDSÄTTED
Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.
Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.
Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad.
Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid
oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad
tagama, et ka nende külalised lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.
Tekkivate Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel määratud
küsimuste kontaktisikute.
lahendamine
Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole
E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000,
[email protected]
2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE
Lahtiolekuajad Klientide vastuvõtt: E 8.30-18.00, T, K, N 8.30-16.30, R 8.30-13.00
klientidele
Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik.
töötajatele
E-R 06:00-23:00.
Tehniline valve Hoones on tehniline valve.
Hoone võetakse valvest maha E-R kell 6:00 ja hoone valvestub hiljemalt kell
23:00.
Töövälisel ajal on majas viibimine lubatud maja üürnike volitatud isikute loal
ja nende vastutusel. Sellisel puhul valvest maha võtmine toimub hoone
kasutajale antud parooli/läbipääsukaardi abil.
Hoone valvestamine toimub automaatselt.
Mehitatud valve Hoones puudub mehitatud valve.
Käitumine häire Turvafirmale on kontaktisikuks haldur ja objekti sõidab kontrollima turvafirma
korral patrull. Turvafirmal on lubatud siseneda hoone üldaladele kontrollimaks häire
põhjust. Vajaduse korral sisendeda ruumidesse, et kontrollida ruumide
korrasolekut.
Valehäire korral saab patrulli väljakutset tühistada haldur salasõna alusel,
dispetšeri telefoninumbrile helistades (Forus Security AS +3721899).
Läbipääsuvahendite Kaarte, võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust üürnik.
haldamine
Posti liikumine Reguleerib üürnik. Hoone üürnikule saabuv käsipost toimetatakse hoone
postkasti.
3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM
Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes
reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad
infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga
kooskõlastada.
Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasaajastamise ja muutmise üürileandja.
Üürniku kohustus on anda infot vajalike muudatuste kohta.
Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik.
2/7
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Pepleri tn 35, Tartu linn
Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid)
kaasajastamise ja muutmise üürnik.
4. PARKIMISE KORRALDUS
Parkimine ja Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule.
parkimiskorraldus Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust. Teistel hoone kasutajatel
pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada. Töötajatel ei ole lubatud kasutada
spetsiaalselt hoone klientidele mõeldud parkimiskohti.
Külastajatel on parkimine tasuta 2h 30min koos parkimiskellaga. Töötajatele
väljastab haldur parkimisload vastavalt vajadusele.
Parkla asukoht Maapealne ja maa-alune parkla asuvad hoone taga hoovis.
Elektriauto 2 kohta maa-aluses parklas.
laadimispunkt
Jalg- ja Jalg- ja tõukerattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele maja taga.
tõukerataste
parkimine
5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD
Ühiskasutuses Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende
ruumid otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamast või kasutada laskmast muul eesmärgil.
Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast.
6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES
Kaardistatud Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1
ohuolukorrad „Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“.
Tegutsemine Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit
ohuolukordades või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000
Teadlikkus Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle
tegutsemisel andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega.
tulekahju korral
Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise
plaani ja evakuatsiooniskeeme ning üürileandja nõudmisel esitama dokumendiga
tutvunute allkirjadega nimekirja.
Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest
vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja.
Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning
hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine
hoones on keelatud.
Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa.
Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on üürileandjal.
Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama
evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus
teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise
ohutuse ja nõuetekohasuse üle.
3/7
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Pepleri tn 35, Tartu linn
Tulekustutus- Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste
vahendid (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks,
evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased
tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.
Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju
kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste
ja päästevahendite kasutamisoskuse.
Teoreetiline Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist
tulekahjuõppus töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning iga-aastase
evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui antud kohustus
tuleneb seadusest. Üürileandja nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise
koolituse dokumentatsiooni ja osalejate allkirjadega nimekirja.
Üürniku tellimusel võib üürileandja eraldi kokkuleppe alusel korraldada
teoreetilise õppuse.
Praktiline Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja
tulekahjuõppus tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik
on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilisel
osal.
Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutusaruande
Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.
Üürnik on kohustatud esitama üürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga
seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks.
7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE, TURVAINTSIDENTIDE KORRAL
Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, e-post
[email protected]
Teade peab sisaldama järgmist infot:
Hoone aadress
Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)
Probleemi kirjeldus
Teavitaja nimi ja kontakt
Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta,
siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja
mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega.
Avariide Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele avarii avastaja.
likvideerimine
väljaspool tööaega
Teavitamise Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada
kohustus üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada
24 h jooksul.
Turvaintsidendist Poolel on kohustus turvaintsidendist2 teavitada teist poolt viivitamatult sellest
teavitamine teada saamisel. Üürnikul on kohustus teavitada objekti kinnisvarahaldurit ja
1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus,
kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms.
2 Turvaintsident on sündmus või sündmused, millega kaasneb andmete või muude infovarade käideldavuse, tervikluse või
konfidentsiaalsuse kadu või tekib oluline oht andmete käideldavuse, tervikluse või konfidentsiaalsuse kao tekkeks.
4/7
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Pepleri tn 35, Tartu linn
üürileandja infoturbejuhti. Üürileandjal on kohustus teavitada üürnikku e-posti
kaudu aadressil
[email protected].
8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS
Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud
standarditele.
Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole
madalam kui -22°C).
Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui
25°C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27°C).
Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine
õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu
niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale.
Hoones on sundventilatsioon. Sundventilatsiooniga hoones Üürileandja tagab
projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid
iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada.
Hoones ei ole lubatud ruumide tuulutamist akende avamise teel.
Tehnosüsteemide Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja
hooldus, nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad
ümberehitus tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette
nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid,
mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu
suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb
teavitada RKASi kliendituge.
Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise
vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või
üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult
põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt
reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult
üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.
Piirangud Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil.
hoolduse
Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda
läbiviimisel
konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid
teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku.
Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja
üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada.
Hooldustööde teostajal ei ole vaja läbida taustakontrolli.
Lepingulistele partneritele tehakse sissepääsuload kuni lepingu lõppemiseni.
Tehnosüsteemide Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,
ekspluatatsioon toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid
(nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.
Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.
Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende
avamist.
5/7
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Pepleri tn 35, Tartu linn
Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse,
seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine
võib toimuda üürileandja loal.
9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL
Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju.
Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda
heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte
kahjustada tahtlikult üürileandja vara.
Piirangud Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. . Müra tekitavad ja
heakorra üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada.
osutamisel
Hooldustööde teostajal ei ole vaja läbida taustakontrolli.
Lepingulistele partneritele tehakse sissepääsuload kuni lepingu lõppemiseni.
Jäätmete Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades.
kogumine
Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid,
(hoidmine)
keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel
üürileandjaga).
Riigilipu Heiskamist korraldab ning lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürileandja. Lipp
heiskamine heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja
lippude heiskamise poolde masti. Kui hoonel puudub lipumast, siis seotakse lipu
külge leinalint.
Muude lippude Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist
heiskamine korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu
olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, va juhul kui üürilepingus on teisiti kokku
lepitud.
10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL
Suitsetamise Suitsetamine (sh ka e-sigaret) on hoones rangelt keelatud.
lubamine
Suitsuruum hoones puudub. Välisterritooriumil on suitsetamine lubatud selleks
mõeldud kohas.
11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED
Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel
tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik).
Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on
avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülitada. Energia
kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või
seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab
suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted
kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate
säästliku energiatarbimise eest.
Energia küttele -
Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.
6/7
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Pepleri tn 35, Tartu linn
Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3
„Jäätmete sorteerimise juhend“.
Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid,
ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta.
Paber Paberit tuleb kasutada säästlikult.
SISEKORRAEESKIRJA LISAD
1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised
2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord
3. Jäätmete sorteerimise juhend
7/7
Pepleri tn 35, Tartu
Avariide ja mittevastavuste
likvideerimise kord
Avariide, rikete ja puuduste Riigi Kinnisvara AS klienditugi
1. edastamine tööpäevadel
8:00–18:00 tel (+372) 605 0000
[email protected]
Väljaspool tööaega Kert Mardo
2. edastatakse teated objekti
haldurile (soovitavalt ainult tel (+372) 56 87 9379
avarii korral)
[email protected]
Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta,
3. on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted
Vesi ja kanalisatsioon Kinnisvarateenindus OÜ Tel 5331 5652
Küte Kinnisvarateenindus OÜ Tel 5331 5652
Elekter Kinnisvarateenindus OÜ Tel 5331 5652
Ventilatsioon ja Kinnisvarateenindus OÜ Tel 5331 5652
jahutus
Nõrkvoolusüsteemid Optimus Systems AS Tel 663 0132
(ATS, valve)
Heakord Puhastusproff OÜ Tel 566 08 760
Tehniline valve Forus Security AS Tel 1899
Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg
Avarii Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas
2 h jooksul inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale.
Rike Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või
48 h jooksul süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke
ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja
elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht.
Puudus Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus
72 h jooksul ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist
ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse
tegemisele.
Muudatus nr 3
06.04.2020 sõlmitud
üürilepingule nr Ü17379/19
KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS
Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, 10115 Tallinn (edaspidi nimetatud
üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Karel Aasrand
ja
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092
Tallinn (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu,
edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled,
võttes arvesse, et:
1) poolte vahel on 06.04.2020 sõlmitud üürileping nr Ü17379/19 (edaspidi nimetatud leping), mille
kohaselt on üürnikul õigus kasutada Tartu linnas, Pepleri tn 35 asuvat üüripinda;
2) üürnik on avaldanud soovi alates 01.01.2025 vähendada osaliselt üüripinda, mis antakse kasutusse
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (edaspidi nimetatud TEHIK). Eeltoodust tulenevalt
soovivad pooled muuta üüritava pinna suurust ja lepingu lisasid nr 1 ja 3;
3) lepingu eritingimuste punkti 11.2 alusel kohustub üürnik temast tuleneva asjaolu tõttu lepingu
ennetähtaegsel lõppemisel hüvitama üürileandjale kapitalikomponendi põhiosa jäägi kehtivas
annuiteetmaksegraafikus lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku
lepitud kapitali lõppväärtus ning sisustuse kapitalikomponendi põhiosa jäägi lepingu lõppemise
kuupäeva seisuga, millest on lahutatud sisustuse kapitali lõppväärtus, kui pooled ei ole kokku leppinud
teisiti. Pooled soovivad kokku leppida, et seoses üüripinna vähendamisega alates 01.01.2025 tasub
üürnik lepingu lisa nr 6.1 alusel tehtud investeeringu kapitalikomponendi makseid ja hangitud sisustuse
kapitalikomponendi makseid loobutava üüripinna arvelt proportsionaalselt väiksemas summas ning ei
kohustu loobutava üüripinna osas üürileandjale vastavate kapitalikomponentide jääki hüvitama, kuna
selle kohustuse võtab uue üürnikuna TEHIK;
4) poolte vahel on 09.02.2024 sõlmitud lepingu lisa nr 6.3 „Parendustööde teostamise kokkulepe“
(edaspidi nimetatud lisa nr 6.3), mille kohaselt teostab üürileandja üüripinnal kokkulepitud mahus
parendustööd (edaspidi nimetatud tööd);
5) valminud on lepingu lisa nr 6.3 alusel teostatud tööd, mis on 27.08.2024 sõlmitud aktiga üürnikule
seisuga 26.08.2024 üle antud ning selgunud on tööde tegelik maksumus 19 991,88 (üheksateist tuhat
üheksasada üheksakümmend üks koma kaheksakümmend kaheksa) eurot ilma käibemaksuta, mille
alusel fikseeritakse kapitalikomponendi maksed;
6) pooled soovivad kokku leppida turvaintsidendist teavitamise korras, mistõttu täiendatakse lepingu lisa
nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ peatükki nr 7;
7) pooled soovivad lepingule lisada lepingu lisa nr 5 lisa 2 „Avariide ja mittevastavuste likvideerimise
kord“ ja lisa 3 „Jäätmete sorteerimise juhend“;
8) pooled soovivad täpsustada lepingu lõppemise kuupäeva,
leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):
1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 1.2 ning lugeda see alates 01.01.2025 õigeks alljärgnevas
sõnastuses:
1/2
„1.2. Kinnistu oluliseks osaks on haldushoone (ehitisregistri kood 104041524, ehitise kasutamise
otstarve administratiivhoone, mälestise number puudub), üüritav pind 2 026,4 m2, millest 1 176,1
m2 on üürnike ainukasutuses ja 888,5 m2 on üürnike ühiskasutuses.“.
2. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.1 ning lugeda see alates 01.01.2025 õigeks alljärgnevas
sõnastuses:
„2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind haldushoones kokku on arvestuslikult 1 372,3 m2, millest:
2.1.1. 847,8 m2 on üürniku ainukasutuses;
2.1.2. 524,5 m2 on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.“.
3. Muuta lepingu eritingimuste punkti 9.2 ning lugeda see õigeks alljärgnevas sõnastuses:
„9.2. Leping lõpeb 03.02.2041.“.
4. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon“ ning asendada see alates 01.01.2025
käesoleva kokkuleppe lisaga nr 1.
5. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ning asendada see alates 01.01.2025 käesoleva
kokkuleppe lisaga nr 2.
6. Muuta lepingu lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ ja asendada see kokkuleppe lisaga nr 3.
7. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava
poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks
esindatava nimel.
8. Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt.
9. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast arvates.
Kokkuleppe lisad:
1. Lepingu lisa nr 1 - Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon
2. Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu
3. Lepingu lisa nr 5 - Hoone sisekorraeeskiri
Üürileandja Üürnik
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Karel Aasrand Maret Maripuu
haldusteenuste direktor peadirektor
Riigi Kinnisvara AS Sotsiaalkindlustusamet
2/2