Antsla Tervisekeskus MTÜ
[email protected]
Kooli tee 12
66403, Antsla
02.12.2024 nr 5.1-3/33568-4
JÄRELEVALVE AKT
ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Antsla Tervisekeskuses (registrikood 80125052) väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande
seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu
osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Kooli tee 12, Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond,
66403.
1.4. Paikvaatluse aeg: 12.11.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Ülle Sihver, Aime Koger ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna
juht).
1.6. Järelevalvetoimingute juures osales Antsla Tervisekeskuse juhatuse liige Katrin Urbanik
(juhataja).
1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-
kirjavahetus, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud
majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste
andmeregistris (STAR).
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et:
2.1. Antsla Tervisekeskus (Hooldekodu) ei olnud täitnud SHS § 22 lõikes 3 sätestatud nõuet,
mille kohaselt tuleb hooldustöötajal juhendada abihooldustöötaja tööd.
Hooldekodu 2024. aasta septembri ja oktoobri tööajatabelitest nähtus, et abihooldustöötajad
töötasid 24 tundi ilma hooldustöötaja juhendamiseta neljal korral (06.09.24, 30.09.24, 19.10.24,
29.10.24). Hooldekodu 2024.aasta novembri ja detsembri tööajatabelid vastavad nõuetele, igal
ööpäeval juhendab vähemalt üks hooldustöötaja abihooldustöötajate tööd (vt punkti 3.4).
SKA seisukoht: Hooldekodu on rikkumise kõrvaldanud ja SKA lõpetab
järelevalvemenetluse.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas 11.11.2024 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses sätestatud nõuete täitmise
kontrollimiseks. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete
(SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisus) ja kaasamisele.
3.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise
keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest
lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud
hooldusplaanis.
MTRi andmetel osutab Antsla Tervisekeskus ööpäevaringset ÜHteenust ja
erihoolekandeteenuseid (igapäevaelu toetamise teenus ja toetatud elamise teenus).
Hooldekodule on ÜHteenuse osutamiseks välja antud tegevusluba nr SÜH000045 ning
maksimaalselt on lubatud ÜHteenust osutada 46le isikule. Päästeameti ja Terviseameti
18.09.2024 hinnangute kohaselt vastab tegevuskoht tervisekaitse ja tuleohutusalastele nõuetele.
Paikvaatlusel nähtus, et Hooldekodu osutab ÜHteenust kolmekorruselises hoones (endine haigla
hoone), kus teenusesaajatele on tagatud turvaline keskkond ja toimetulek. Hoones on lift ja
platvormtõstuk (siseõue minekuks), teenusesaajate ruumid on kohandatud abivajadustele
vastavaks (nt kaldtee koridoris, käsipuud üldkasutavates ruumides), soetatud on erinevad
abivahendid hooldustööks (tõstuk) ja liikumiseks (ratastoolid, käimisraamid). Tunnustust väärib,
et Hooldekodu on loonud teenusesaajatele hubase ja koduse keskkonna (kardinad, fotod, pildid,
kell, lilled jms) nii üldaladel (puhketoad, koridorid) kui ka teenusesaajate tubades. Teenusesaajaid
majutatakse peamiselt ühe- ja kahekohalistes tubades, vaid üks tuba on kolmekohaline.
Hooldekodus on oma köök, kus valmib toit kolmeks toidukorraks, nädalamenüüd on leitavad
infotahvlitel. Teenusesaajatel on võimalik tunda end turvaliselt, sest Hooldekodus on kasutusel
kutsungisüsteem.
Veebis on võimalik Hooldekodu kohta teavet saada Antsla vallavalitsuse kodulehelt, kus on
lühikirjeldus teenuse osutamise kohast, osutatavast teenusest, kontaktidest ja ÜHteenuse
maksumusest. Kodulehelt leiab Antsla Tervisekeskuse asjaajamise korra ja põhikirja.
Hooldekodul on koostatud töökorralduse reeglid (tööandja ja töötaja kohustused, töötervishoid,
töö- ja tuleohutus), päevaplaan teenusesaajatele ning erakorraliste sündmuste ja ohuolukordades
tegutsemise juhend.
Paikvaatluse päeval oli tööl kokku kuus hooldustöötajat. Igal korrusel on üks hooldustöötaja või
abihooldustöötaja, teenusesaajate pesemisega tegelevad kaks abihooldustöötajat. Teenuse
saajate vaba aega aitab sisustada tegevusjuhendaja/abihooldustöötaja. STAR 11.11.2024
väljavõtte kohaselt oli ÜHteenuse saajaid kokku 43 (ühel korrusel ligikaudu 14 teenusesaajat).
SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel SHS § 20 lõigetest 1-3 ning
teenuse osutamisel on järgitud isikukesksuse ja turvalisuse kvaliteedipõhimõtteid.
3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool
kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus
määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud
ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes
teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada
teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel
selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul
tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga.
2
3.2.1. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded
Kontrollitud kuues hooldusplaanis on kirjeldatud teenuse saaja toimetulek ja abivajadus
erinevates igapäevategevuste valdkondades (nt suhtlemine, kognitiivsed võimed, liikumine,
söömine ja joomine jms). Hooldusplaanides on kajastatud isikuhooldustoimingud ning füüsilise,
vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega toimingud. Lisalehel on terviseseisundiga seotud toimingud.
Hooldekodus on hooldustoimingute tegemisel privaatsus tagatud. Kahekohalistes tubades ja
ühes kolmekohalises toas on kasutusel kardinad (laesiinid) või sirmid. Hooldekodu juhataja ja
töötajate sõnul selgitatakse teenuse saajale hooldustoimingu teostamist ning arvestatakse
teenuse saaja tahte ja võimekusega. Kui teenuse saaja seisundis (tervise- või muu olukord) on
ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest juhatajat, kes võtab ühendust
teenuse saaja lähedasega samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. Teenuse saajate
lähedased (vestlus kahe lähedasega) kinnitavad, et teave teenuse saaja olukorra või vajaduste
kohta on neil olemas (nt gripi vastu vaktsineerimine või muu olukorra muutus teenuse saaja
seisundis). Teenuse saajate lähedased on teadlikud hooldusplaani koostamisest, kuid
dokumendiga tutvunud ei ole.
3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu tagab teenuse saajatele abi ja juhendamise söömisel ja joomisel. Vajadusel
valmistatakse eritoitu, püreestatud toitu ja arvestatakse teenuse saaja toidu eelistustega. Enamik
teenuse saajatest söövad toitu oma toas, vaid üksikud (korruselt 3-4) käivad puhketoas söömas.
Söötmist vajas 11.11. 24 seisuga kuus teenuse saajat. Teenusesaajatel olid olemas veega
täidetud joogitopsid või laual joogipudelid. Hooldustöötajad tuletavad teenusesaajatele vedeliku
tarbimist meelde ja pakuvad voodikesksetele teenusesaajatele juua vähemalt kahe tunni järel.
Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele abi riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude
korrashoiul. Teenusesaajad saavad kanda ka isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldustöötajad
abistavad teenuse saajaid liikumisel ja asendivahetustel (nt istuvasse asendisse tõusmisel) ning
abivahendite kasutamisel (olemas liikumisabivahendid, tõstuk ja hooldustööks vajalikud
abivahendid). Hooldustöötajad tuletavad meelde ja juhendavad teenusesaajaid
suuhügieenitoimingute tegemisel, vajadusel teostavad teenuse saajatel proteeside puhastamist.
Mähkmeid vahetatakse kolm korda päevas ning vajadusel ka sagedamini. Üle keha pesemine
toimub vähemalt üks kord nädalas ja siis vahetatakse ka teenuse saaja riided ja voodipesu
(vajadusel sagedamini) ning korrastatakse küüned ning meestel teostatakse habemehooldus.
Juuksuriteenus on Hooldekodus kättesaadav. Hooldekodu töötajad omavad teavet, kuidas
nõustada ja toetada teenusesaajaid ja/või tema lähedasi erinevates elusituatsioonides
(terviseseisundi muutumine, teenusesaaja elulõpu faas, surmaga toimetulek), hingelist tuge
pakub vajadusel kirikuõpetaja.
Hooldustöötajad dokumenteerivad iga teenuse saaja kohta hooldustoimingute töölehte, mis
kajastab isikuhooldustoimingute teostamist. Lisaks täidavad hooldustöötajad pesemistabelit,
logiraamatusse kirjutatakse päevasündmused ning eraldi on töölehed käsimüügiravimite andmise
kohta.
3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Hooldekodus osutab õendusabiteenust kaks meditsiiniõde. Terviseseisundiga seotud
toimingutest teostavad meditsiiniõed õendusprotseduure (sidumised, kateetri vahetus vms),
jälgivad teenuse saajate üldseisundit, teevad koostööd teenuse saaja perearstiga, järgivad
raviskeeme, jaotavad ravimid karpidesse. Meditsiiniõde jagab hooldustöötajatele teavet
vajaminevatest toimingutest kas suuliselt või kirjalikult (markertahvel hooldajate toas). Vajadusel
mõõdavad hooldustöötajad teenuse saajate vererõhku, kehatemperatuuri ja veresuhkrut.
Lamatiste ennetamiseks rakendatakse teenuse saajate aktiviseerimist, naha hooldust, vajadusel
asendivahetust ja lamatiste vastast madratsit. Meditsiiniõe sõnul lamatistega teenuse saajaid
hetkel Hooldekodus pole. Hooldustöötajad oskavad anda esmast abi teenuse saajale, vajadusel
saavad tervisealast nõu küsida meditsiiniõelt ka töövälisel ajal ning erakorralistel juhtudel
kutsuvad kiirabi.
3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Hooldekodus töötab osalise ajaga tegevusjuhendaja-abihooldustöötaja, kes pakub teenuse
saajatele (sh voodikesksetele) päevategevusi, nt ette lugemine, vestlusringid, käelised
tegevused, lauamängude mängimine, värskes õhus viibimise korraldamine. Ühisüritustel käivad
3
esinemas kohaliku kooli ja lasteaia lapsed, et toetada kogukonna sidusust. Teenuse saajate
päevakava sisaldab perioode vaba aja tegevusteks ning teenuse saajate hooldusplaanid
sisaldavad isikukeskseid vabaaja tegevusi. Teenuse saajate meeleolu aitavad hoida kaks
robotkassi ja -koer. Hooldekodu võimaldab teenuse saajate lähedastel paindlikku
külastamisvõimalust, kuid arvestada tuleb teenuse saajate päevakava ja hooldustoimingute
teostamisega. Teenuse saajate ja nende lähedastega vestlustest selgus rahulolu teenuse
osutamise kohaga ja hooldusteenuse osutamisega (hooldustöötajate töö).
SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud määruse § 2 lõigetes 1–7 sätestatud nõuded ja järgib
teenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtteid.
3.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu.
SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab KOV üksus inimese ÜHteenusele suunamise haldusaktis (nt
korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama
kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste
katmise). Vestlustest (Antsla ja Võru vallavalitsuse sotsiaaltöötaja, Hooldekodu juht) selgus, et
KOV üksus hooldusteenusele suunamisel koostab haldusakti, mis sisaldab vaid teenuse
rahastamist. Teenusesaaja abivajadusest tulenevaid toiminguid/tegevusi KOV haldusakt ei
kajasta. Hooldekodu juhataja selgituste kohaselt, kui teenuse saaja saabub ÜHteenusele, siis
hooldustöötajad teostavad põhjaliku hooldusvajaduse hindamise (jälgimine 1-2 nädala jooksul) ja
võimalusel koguvad teavet teenuse saaja lähedastelt.
Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenuse saajaga või kui teenuse saaja pole
kontaktne, siis teenuse rahastajaga, 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates isikule
hooldusplaani. Järelevalvemenetluses SKA kontrollis kuue hooldusplaani vastavust SHS § 21
lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Hooldekodu koostab teenuse saajatele hooldusplaanid
tähtaegselt, mis selgus Hooldekodu poolt esitatud täiendavast dokumendist (kuupäevaliselt
kirjas, millal teenuse saaja ÜHteenusel saabus ja millal hooldusplaan koostati). Hooldusplaanides
puudub kuupäev, millal on hooldusplaan koostatud. Hooldusplaanide analüüsimisel selgus, et
ühe hooldusplaani koostamisse ei olnud kaasatud teenuse rahastajat (KOV, lähedane).
Nimetatud hooldusplaan sisaldas märget, et teenuse saaja ei olnud suuteline suhtlema.
Hooldekodu juhatajaga vestlusest selgus, et teave saadi teenuse saaja lähedaselt, kuid
hooldusplaani jäi see märkimata. Hooldusplaani koostamisel osalevad hooldustöötaja ja teenuse
saaja. Meditsiiniõde koostab eraldi töölehe, milles sisalduvad teenuse saaja terviseandmed
(eriliigilised andmed) ja vajaminevad tegevused teenuse saaja terviseseisundi jälgimiseks (nt
vererõhu, kehatemperatuuri, pulsi sageduse mõõtmised, valuravi). Hooldekodu juhataja selgitas,
et tervishoiutöötaja teeb koostööd hooldustöötajatega hooldusplaanide koostamisel, kuid
hooldusplaani pole seda märgitud. Hooldekodu on hooldusvajaduse hindamise kõrval selgitanud
välja tervishoiuteenuste vajaduse. SKA juhib Hooldekodu tähelepanu, et hooldusplaani
koostamine on meeskonnatöö, kuhu tuleb kaasata teenuse saajale olulised inimesed (lähedased,
hoolduspersonal, tervishoiutöötaja)1.
Kontrollitud hooldusplaanidest saab järeldada, et need sisaldavad teenuse osutamise eesmärki
tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut tegevuste elluviimise kohta (lõige 4). Hooldekodul on
koostatud põhjalik hooldusplaan, kus on hinnatud teenuse saaja toimetulekut ja selgitatud välja
hooldusvajadus. Lisainfo lahtris on kirjeldatud teenuse saaja eesmärk. Tegevused on sõnastatud
isikukeskselt ja lühieesmärgina. Tegevuste sagedus on enamasti iga päevane ja osaliselt on
täidetud teenuse tulemuslikkus (vt soovitust punktis 4.1.). Hooldekodu koostab iga kuue kuu järel
teenuse saajale uue hooldusplaani ehk teenuse saaja seisund on vähemalt üks kord poolaastas
ülevaadatud.
SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud SHS § 21 sätestatud nõuetest, kuid enam tuleks
hooldusplaanide koostamisel rakendada kaasamise kvaliteedipõhimõtet.
1
Sotsiaalkaitseministri määruse „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele
üldhooldusteenusele“ seletuskiri
4
3.4. SHS § 22 sätestab nõuded üldhooldusteenuse osutajale.
Hooldekodus töötab kokku 18 hooldustöötajat, kellest kümme on abihooldustöötajad.
Hooldustöötajad töötavad 24-tunnistes, 10-tunnistes (8.00–18.00) ja 8-tunnistes (8.00-16.00)
töövahetustes. Alates novembrist, mil ÜHteenusel on 46 teenusesaajat töötab 24 tundi kokku
kolm hooldustöötajat, kellest kaks on abihooldustöötajad (varem 40 teenuse saajat ja kaks
hooldustöötajat 24 tunnistes vahetustes). Päevasel ajal on majas kaks abihooldajat-pesijat,
tegevusjuhendaja-abihooldustöötaja ja puhastusteenindaja. Tunnustust väärib, et alates
novembrist töötab ühel ööpäeval kolm hooldustöötajat ööpäevaringselt ja kolm abihooldustöötajat
päevasel ajal. Hooldekodul on täidetud määruse § 3 nõue (rakendub 01.07.2026) teenuse saajate
ja hooldustöötajate suhtarvule, kuid alates 01.07.2026 tuleb Hooldekodul tagada päevasel ajal
12 järjestikuse tunni jooksul 12 teenusesaaja kohta hooldustöötajate või abihooldustöötajate
kohalolek.
Hooldekodu septembri ja oktoobri tööajatabelite kontrollimisel selgus, et abihooldustöötajad on
töötanud iseseisvalt ilma hooldustöötaja juhendamiseta järgmistel kuupäevadel: 06.09.24,
30.09.24, 19.10.24, 29.10.24. Hooldekodu juhataja selgituste kohaselt esines ootamatuid olukordi
(hooldustöötaja haigestumine, isiklikud põhjused), mil puudus võimalus leida tööle kvalifitseeritud
hooldustöötajat. Lähiajal on lisandumas tööle veel üks koolitatud hooldustöötaja, mis edaspidi
sellised olukorrad välistab. 2024.aasta novembri ja detsembri tööajatabelis on igal ööpäeval
tagatud vähemalt ühe kvalifitseeritud hooldustöötaja olemasolu (vt punkti 2.1).
Juhime tähelepanu, et Hooldekodul tuleb tagada piisavalt koolitatud hooldustöötajaid, et
lahendada ka võimalikud erandolukorrad (hooldustöötajate haigestumine või muu puudumise
põhjus). Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud
teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks hooldusplaani alusel.
Hooldustöötaja haridusele kehtestatud nõuete eesmärk on tagada, et hooldusteenust vahetult
osutav töötaja on kompetentne vastu võtma teenuse saaja heaolu puudutavaid otsuseid ning
osutama talle asjakohast abi. Abihooldustöötaja ei oma mitmekülgseid teadmisi ja praktilisi
oskusi, mida hooldustöötaja on omandanud hooldustöötaja kutse saamisel või koolituse läbimisel.
Seega tuleb hooldustöötajatel alati juhendada abihooldustöötajate tööd.
Hooldekodu juhatuse liige kontrollib hooldustöötajate karistatuse puudumist hooldustöötaja tööle
asumisel (SHS § 22 lõige 5) ja teostab päringu kord aastas.
SKA seisukoht: Hooldekodu ei lähtunud SHS § 22 lõike 3 nõudest 2024. aasta septembris ja
oktoobris, kuid rikkumine on kõrvaldatud alates 01.11.2024.
3.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb ÜHteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude
maksumus ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu 01.11.2024 hinnakirja alusel on ÜHteenuse maksumus keskmise hooldusvajaduse
korral 1220 eurot ja suure kõrvalabi vajaduse korral 1300 eurot. Hoolduskulu on mõlema
hooldusvajadusega teenusesaajale 648 eurot kuus. Hooldekodu juhataja sõnul on hoolduskulude
arvestamisel võetud aluseks hooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite
kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituste kulud.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024. a) peaks 11.11.2024 andmetel (18 hooldustöötajat) olema Hooldekodus hoolduskulu ühe
teenusesaaja kohta 803 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena
arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
SKA seisukoht: Hooldekodu lähtub ÜHteenuse osutamisel SHS § 221 lõikest 6.
3.6. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja
5
peab teavitama SKAd muudatustest vahetu ÜHteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või
abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). SKA-l peab olema võimalus
kontrollida vahetu ÜHteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema
kindlus, et ÜHteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes
kõik on kajastatud tegevusloal.
Hooldekodu lähtub MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustusest ning MSÜS § 30 lõike
2 nõuded on täidetud. MTRi, töötajate nimekirja ja tööajatabelite (september-november 2024 a)
kontrollimisel selgus, et Hooldekodus töötab kokku 18 vahetult teenust osutavat töötajat, kes
vastavad SHS § 22 lõike 4 nõuetele.
SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud nõuded.
IV. ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Soovitame Hooldekodul lisada teenusesaaja hooldusplaani selle koostamise kuupäev,
hooldusteenuse eesmärk/eesmärgid, lisada eesmärgist lähtuvad tegevused ja sagedus (kordade
arv lähtudes toimingust), tegevuse/hooldustoimingu teostaja/abistaja ning teenuseosutaja
hinnang tegevuste elluviimise kohta.
4.2. Soovitame Hooldekodul teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega
(ekspertnõustamine asutustele).
4.3. Leida võimalused koolitatud hooldustöötajate arvu suurendamiseks (kutseõpe,
täiendkoolitus).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Plato
järelevalve peaspetsialist
6