Viljandi Hoolekandekeskus
[email protected]
Lastekodu tn 6, Viiratsi alevik, Viljandi vald,
70101, Viljandi maakond
12.12.2024 nr 5.1-3/32658-3
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Viljandi Linnavalitsuse hallatavas
hoolekandeasutuses Viljandi Hoolekandekeskuses (registrikood 77001441).
1.3. Järelevalve teostamise koht: Viljandi maakond, Viljandi vald, Viiratsi alevik, Lastekodu tn 6,
70101.
1.4. Paikvaatluse aeg: 05.11.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato, Tõnis Palgi ja Inna Tamm
(järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR.
1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid: Viljandi Hoolekandekeskuse juhataja Anu Välis ja
hooldusjuht Lianika Silla.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Viljandi Hoolekandekeskus (Hooldekodu) ei ole
täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. SoMm nr 36 § 2 lg 3, mille järgi tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel
teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne
hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldekodus ei kasutatud
hooldustoimingute tegemisel inimese privaatsuse tagamiseks sirmi või kardinat vms
vahendit. Detailsemalt on nimetatud rikkumine kajastatud akti punktis 3.1.1.
2.2. SHS § 22 lõige 3, mille järgi osutavad vahetult hooldusteenust hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Tööajatabelitest
september – november 2024) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid osaliselt ilma
hooldustöötaja juhendamiseta. Detailsemalt on nimetatud rikkumine kajastatud akti
punktis 3.1.3.
2.3. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama
tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie
tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja
hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud
majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või
töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Detailsemalt on nimetatud
rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.
Võttes arvesse, et Viljandi Hoolekandekeskus on asunud järelevalvemenetluse ajal
rikkumisi kõrvaldama ja on näidanud üles soovi ja valmisolekut rikkumised kõrvaldada
esimesel võimalusel, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist.
Järelkontroll Viljandi Hoolekandekeskuses toimub peale 01.05.2025.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse Viljandi Hoolekandekeskuses 01.11.2024 ning etteteatamata
paikvaatlus viidi läbi 05.11.2024. Hooldekodule on 02.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba
(SÜH000032) tegevuskohas Lastekodu tn 6, Viiratsi alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond.
ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 68le inimesele. Paikvaatluse päeval oli teenusel
66 inimest. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 01.11.2024 kantud 12 teenust
vahetult osutavat töötajat (neist kolm abihooldajat).
Viljandi Hoolekandekeskus on Viljandi Linnavalitsuse hallatav asutus. Info Hooldekodu
kontaktandmete, asukoha, teenuste kirjelduse ja kohamaksumuse kohta on avaldatud
Hooldekodu kodulehel. Hooldekodu kohamaksumus on 1400 € kuus, millele lisandub mähkmete,
ravimite ja iluteenuste (juuksur, pediküür) tasu, hoolduskomponendi osa ühe teenusesaaja kohta
on 500 eurot kuus.
Hooldekodu tegutseb renoveeritud ja juurdeehitusega hoones. Teenusesaajad on majutatud ühte
kolmekohalisse ning ühe- ja kahekohalistesse tubadesse ÜHteenuse osutamine toimub
Hooldekodu vana osa kolmel ja juurdeehituse kahel korrusel, köök, söögisaal ja pesumaja asuvad
keldrikorrusel. Hooldekodu territoorium on piiratud aiaga, piisavalt on pinkidega varustatud
puhkenurki, peenraid lillede ja aiasaadustega, lisaks trepile viib õue ka kaldtee. Õuealale on
loodud eraldi dementsusega teenusesaajate vajadusi arvestav osa.
3.1. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.1.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 kuni 4 alusel tuleb teenuseosutajal
tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on
määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad
isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute
tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja
võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.
Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet,
kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.
2
Hooldekodu ruumid on heas sanitaarses seisus. Erinevad korrused on märgistatud
piktogrammidega, mis lihtsustab orienteerumist Hooldekodus ja soovitud ruumini
jõudmist. Hooldekodus on käsipuud, lift, trepironija (kasutusel lifti remondi ajal), majast
väljumiseks lisaks trepile ka kaldtee. Kasutusel on funktsionaalvoodid, lamatiste vastased
õhkmadratsid, libilinad, kannatoed, toetavad padjad, liikumist toetavaid abivahendeid
(ratastoole, tugiraame) on piisavalt. Koridorides ja korruste üldalal on videovalve,
sisenemisel kasutusel kiibisüsteem. Osades magamistubades on kasutusel potitoolid,
kuid ülejäänud toast eraldavad sirmid või vahekardinad puudusid. Vestlustest
teenusesaajate ja nende lähedastega selgus, et sirmi puudumine intiimtoimingute
tegemisel on häiriv, inimese privaatsust rikutakse, kui isikuhooldustoiminguid (mähkmete
vahetus, intiimpiirkonna pesemine, voodi kõrval asuva potitooli kasutamine jms) tehakse
toanaabri nägemisulatuses, samuti võib toanaabri hooldus- ja intiimtoimingute nägemine
häirida teisi teenusesaajaid. Seega on rakendamata privaatsust kaitsvad meetmed
(määruse § 2 lõige 3) ja ei ole tagatud teenusesaaja õigus privaatsusele.
Hooldekodus on piisavalt pesemisruume ja tualette, mis on kohandatud
liikumisraskustega isikutele kasutamiseks. Ülekehapesul kasutatakse ka pesuraami.
Hooldustoiminguid teostavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, Hooldekodu
meditsiiniteenuse tagavad kolm meditsiiniõde, kes töötavad osakoormustega 0,5, 0,5 ja
0,75. Päevasel ajal on tööl viis ja öisel ajal kaks hooldustöötajat. Hooldustoiminguid
teostavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad. Hooldekodu mõlemas hooneosas on
puhkeruumid hooldajatele, kuid vana osa ruumid on väga kitsad.
3.1.2. SHS § 21 lõige 2 kuni 5 (nõuded hooldusplaanile)
SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates
teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse
rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus
vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema
hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused
ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning
hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas.
Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada
hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis
on määratud hooldusplaanis.
Kohapeal tutvuti kolme juhuslikult valitud teenusesaaja hooldusplaaniga. Kontrollitud
hooldusplaanid olid koostatud tähtaegselt (30 päeva jooksul alates teenusesaaja
ÜHteenusele asumisest). Hooldekodu selgitas, et 2024. aastal Hooldekodus tööd
alustanud hooldusjuht on asunud üle vaatama ja täiendama kõikide teenusesaajate
hooldusplaane ja protsess on veel lõpuni viimata. Järelevalvemenetluse ajal esitati kõigi
teenusesaajate elektroonilised hooldusplaanid. Hooldusjuhi sõnul algab hooldusplaani
koostamise protsess inimese teenusele tulemise kuupäevast, mil hinnatakse
teenusesaaja hooldusvajadus. Andmete kogumiseks kasutatakse küsitlusvormi, mille
täidab esmalt hooldustöötaja, meditsiiniõde ja tegevusjuhendaja täiendavad
hooldusplaani osa, kus on kajastatud teenusesaajale vajaminevad õendus- ja
aktiviseerivad tegevused. Hooldusplaani koostamisel osalevad hooldusjuht, meditsiiniõde
ja hooldaja.
Vestlustest selgus, et teenusesaajad ja nende lähedased ei ole hooldusplaanist teadlikud.
Kontrollitud (L.K., A.S., M.K..) hooldusplaanis on leitavad teenusesaaja andmed,
terviseseisundi hinnang, isikutoimingute hinnang, hooldusplaanid sisaldavad teenuse
osutamise individuaalseid eesmärke, tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut
tegevuste elluviimise kohta. Hooldekodu vaatab üle teenusesaaja tegevus- ja
osalusvõimet vähemalt üks kord poolaastas ning vajadusel sagedamini (oluliste muutuste
ilmnemisel). Hooldajate sõnu paiknevad hooldusplaanid hooldusjuhi juures, igapäevaselt
tehtavaid hooldustoiminguid dokumenteeritakse, kuid hooldusplaani selleks ei kasutata ja
hooldusplaani oma igapäevatöö alusdokumendina ei nähtud. Toimiva hooldusplaani
koostamine (eriti hinnangute andmine ja otsuste tegemine) on meeskonnatöö, kuna see
eeldab teenusesaaja jälgimist erinevatest aspektidest lähtuvalt.
3
Hooldekodu on lähtunud hooldusplaanide koostamisel SHS § 21 nõuetest ning kontrollitud
hooldusplaanid on koostatud isikukeskselt lähtudes kaasamise ja turvalisuse
põhimõtetest.
3.1.3. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid
viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd
juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik,
kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama
õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust
vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5
sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Hooldekodu juhataja sõnul kontrollitakse
andmeid karistusregistrist kord aastas ja uue töötaja tööle asumisel. Juhataja esitas
karistusregistri kontrolli andmed, kontroll oli teostatud 07.10.2024.
Hooldekodu edastas töötajate nimekirja 12.11.2024 ja täpsustas nimekirja 18.11.2024.
ÜHteenuse osutamise tagamiseks töötab Hooldekodus kokku 36 töötajat, kellest hooldus-
ja abihooldustöötajaid on 20 (abihooldustöötajaid on 9). Hooldekodu personali hulka
kuuluvad juhataja, hooldusjuht, kolm tegevusjuhendajat, kaks puhastusteenindajat,
peremees, perenaine ja köögipersonal. Hooldustöötajad töötavad 24- (7.00 - 7.00) ja 13-
(7.00 - 20.00) või 14- tunnistes (07.00 - 21.00) vahetustes. Hooldekodu töökorralduse
kohaselt on töövahetuses neli või viis hooldustöötajat, kus 68-le teenusesaajale osutab
ÜH teenust ööpäevaringselt kaks hooldustöötajat ning päevasel ajal 13/14 tunnises
töövahetuses kaks või kolm hooldustöötajat. Kui töövahetuses on tööl neli
hooldustöötajat, siis on ühel hooldustöötajal tagada kõrvalabi keskmiselt 17
teenusesaajale ning viie hooldustöötaja puhul keskmiselt 13 teenusesaajale. Kontrollitud
tööajatabelitest (september – november 2024) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid
osaliselt ilma hooldustöötaja juhendamiseta. Näiteks B osas 06.09.2024 00.00-07.00
(T.R. ), 12.09.2024 07.00-21.00 (M.K.), 16.09.2024 07.00-24.00 (T.R), 19.09.2024 07.00-
20.00 (M.K), 23.09.2024 00.00-07.00 (T.R.), 07.00-21.00 (M.K.), 07.00-24.00 (M.K.), A
osas 15.09.2024 07.00-24.00 (L.O.).
SKA seisukoht: Hooldekodu ei ole taganud SHS § 22 lõikes 3 nõutud personali olemasolu,
kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldaksid teenuse osutada.
3.1.4. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse
lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldekodus on kasutusel erinevaid jälgimislehti,
mida töötajad igapäevaselt täidavad. Tööpäevadel 9.30 algaval koosolekul, kus osaleb
kogu meeskond, antakse edasi ÜHteenusega osutamisega seotud oluline info, info
jäetakse ka hooldajate toa infotahvlile. Üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul
märgitakse käsikirjaliselt märkmevihikusse. Toit valmistatakse Hooldekodus kohapeal.
Eritoidu vajadust jälgib meditsiinitöötaja, teavitades sellest hooldusjuhti või juhatajat, kes
annab kööki toidu valmistamiseks vastava korralduse, hooldustöötaja toimetab määratud
toidu teenusesaajani (tema tuppa või söögisaali). Vestlustest teenusesaajate, töötajate,
lähedaste ja kohalike omavalitsuste esindajatega võib järeldada, et määruse § 2 lõikes 5
loetletud isikuhooldustoimingud on tagatud.
3.1.5. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Hooldekodus osutavad õendusteenust kolm osakoormusega (0,5, 0,5 ja 0,75) töötavat
meditsiiniõde, kes on kohapeal tööpäeva vältel vastavalt graafikule. Õe puudumisel
kutsutakse vajadusel kiirabi.
Infovahetuseks hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on märkmevihik, mis asub
hooldustöötajate ruumis, infot edastatakse ka suuliselt. Hooldustöötajad oskavad ära
tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit.
Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine ravimite
4
manustamisel. Meditsiiniõde ülesanneteks on perearstidega suhtlemine, ravimite saamise
ja vajadusel arsti külastuse korraldamine, meditsiiniliste protseduuride teostamine ning
nädala ravimite personaalsetesse ravimikarpidesse jagamine. Dosaatoritesse jagatud
ravimid annab teenusesaajatele ja jälgib ravimite võtmist hooldaja. Paikvaatluse käigus
kogutud tõenditest ja Hooldekodu edastatud dokumentidest nähtub, et määruse § 2 lõike
6 punktid 1-6 on täidetud.
3.1.6. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Hooldekodu asub kogukonna keskel, asutuses töötab kolm tegevusjuhendajat, tagatud on
hingehoid, Hooldekodu külastab regulaarselt kirikuõpetaja. Läbiviidavad tegevused on
regulaarsed ja mõtestatud. Teenusesaajatel on head võimalused värskes õhus
viibimiseks ning sotsiaalsete kontaktide säilitamiseks. Hooldekodu korraldab vajadusel
transpordi (tasu lisandub teenuse osutamise maksumusele).
Lähedastega suhtlemist toetatakse, kasutusel on külastuste registreerimisleht, külastusi
ei piirata, kuid palutakse arvestada teenusesaajate varase ööunega. Vajadusel aidatakse
telefonikõnesid teha teenusesaaja isiklikult mobiililt või Hooldekodu üldnumbrilt.
lähedased saavad teenusesaajaga kohtuda külalistetoas, koridoris puhkealal, suvisel ajal
õues, voodikeskset teenusesaajat on lubatud külastada tema toas.
Paikvaatluse käigus kogutud tõenditest ja Hooldekodu edastatud dokumentidest nähtub,
et määruse § 2 lõike 7 punktid 1 – 5 on täidetud.
3.1.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ja
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud)
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Info Hooldekodu kohamaksumuse kohta on avaldatud Hooldekodu kodulehel.
Hooldekodu kohamaksumus on 1400 € kuus, millele lisandub mähkmete, ravimite ja
iluteenuste (juuksur, pediküür) tasu, hoolduskomponendi osa ühe teenusesaaja kohta on
500 eurot kuus.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori
andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodu hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja alusel
(20 töötajat) olema seisuga ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 682 eurot. Arvestuse
aluseks on MTRi kantud hoolduspersonali andmed (üksteist hooldustöötajat ja üheksa
abihooldustöötajat) ning teenuskohtade arv 68. Kalkulaatoris on hooldus- ja
abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja
abihooldustöötajate töötate töötasu.
3.2. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa
väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega
seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustuse ning ei ole
teavitanud SKAd tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimuste muutmisest tähtaegselt
(hooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). Kontrollimistel (01.11.2024)
selgus, et MTRi, ja TÖRi võrdlemisel oli 12-st MTRi kantud hooldajast või abihooldajast
töösuhe Hooldekoduga vaid kahel. Hooldekodu esitas töötajate nimekirja 12.11.2024 ning
korrigeeris nimekirja 18.11.2024. Kontrollimistel (18.11.2024) selgus, et MTRi, TÖRi ja
Hooldekodu poolt esitatud vahetult teenust osutavate 20 töötaja nimed lagesid kokku.
Kolme töötaja (L.O., S.V., M.L) andmed kvalifikatsioon osas, kas tegemist on hooldaja või
abihooldajaga, erinesid ja vajasid täpsustamist.
4. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on
abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse
5
pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse
kasutajatele.
4.2. Mõelda töökorralduslikult läbi, et hooldustöötajad näeksid ja kasutaksid hooldusplaane
hooldustoimingute tegemise alusdokumendina.
4.3. Kaasata hooldusplaani koostamisse teenusesaajaid ja nende lähedasi.
4.4. Hooldekodul tuleb 01.07.2026 aastaks (määrus nr 36 §d 3 ja 4) tagada teenuse osutamise
tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohalolek kuni 36 teenusesaaja kohta
ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolek
kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Inna Tamm
järelevalve peaspetsialist
6