KINNITATUD
23.10.2024 käskkirjaga nr 148
Lisa 1
Konkursi tingimused ja kord (konkursikutse)
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-2026
Sotsiaalkindlustusamet teeb 35-le kohalikule omavalitsusele, kes osalevad projektis „Isikukeskse
erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses 2023-2024”, ettepaneku
esitada mudeli jätkurakendamiseks taotlus konkursile „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli
jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-2026”.
1. Üldandmed
1.1 Konkursi läbiviija Sotsiaalkindlustusamet
kontaktandmed registrikood 70001975
aadress Paldiski mnt 80, Tallinn 15092
www.sotsiaalkindlustusamet.ee
1.2 Konkursi projektijuht Viktooria Iljin
vastutav isik ja teenuste osakond, erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitus
kontaktandmed e-post:
[email protected]
1.3 Konkursi Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus
nimetus omavalitsuses 2025-2026
1.4 Lepingu Teenusmudeli katsetamist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+
rahastamisallikas (ESF+), TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus”,
tegevus „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste
süsteemi katsetamine”.
1.5 Konkursi Lisa 1. Konkursi tingimused ja kord
dokumentatsioon Lisa 2. Teenusmudeli katsetamise kirjeldus (sh teenusmudeli
katsetamisel KOV tegevused ja teenuskomponentide loetelu)
Lisa 3. Koostöölepingu projekt (edaspidi leping) ja vormid (1-10)
lepingu täitmisel
Lisa 4. Taotluse vormid:
Vorm 4.1. Taotlus ja kinnitused;
Vorm 4.2. Ühistaotlejate volikiri.
Lisa 5. Teenuskomponentide hinnakiri
2. Konkursi kirjeldus
2.1. Konkursi eesmärk
Konkursi eesmärk on jätkurakendada eelmise projektiperioodi kogemuste baasilt uuendatud
isikukeskse erihoolekande teenusmudelit koostöös nende kohalike omavalitsustega (35), kes on
perioodil 2023-2024 mudeli katsetamises osalenud.
2.2. Koostöö lühikirjeldus
Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmest nr 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate
ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine” rahastatud toetuse andmise
tingimuste (TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus” tegevuse „Integreeritud,
isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine” sisuks on katsetada
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) koostöös
isikukeskse komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli (edaspidi ISTE) rakendatavust
omavalitsustes. Ühelt poolt hõlmab see psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel
teenuskomponentidel põhineva lähenemise katsetamist ja teisalt katsetatakse korraldusskeemi,
kus psüühilise erivajadusega inimeste abi ja teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus.
Tegevusi jätkatakse koostöös seni ISTEt katsetanud 35 omavalitsusega, kes osalesid edukalt
2022. aasta lõpus läbiviidud avalikul konkursil ja kellega sõlmiti koostöölepingud. 2025-2026
perioodil on ISTE jätkurakendamine ja konkurss viiakse läbi KOVidele, kes on varem (2023-2024)
mudelit rakendanud. Jätkuperioodil on eelduseks, et mudel piirkonnas juba toimib. Uuel perioodil
toimub väljumiskava ellu rakendamine ning eesmärk on hoida toimivat võrgustikku töös seniste
ISTE rakendamisega seotud tegevuste korraldamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Perioodiks
2025-2026 tehakse 2023-2024. aastal mudelit katsetanud 35-le omavalitsustele ettepanek jätkata
varasema kogemuse baasilt edasiarendatud mudeli jätkurakendamist. Varasema ISTE
versiooniga võrreldes on alates 2025. aastast katsetatavas teenusmudelis tehtud muudatusi
teenuskomponentide sisus ja arvus, täpsustatud sihtrühma, teenuse rahastamise lähtekohti jm.
ISTE jätkurakendamise täpsem sisu, sh selle eesmärgid, sihtrühm ja korraldusskeem on
kirjeldatud lisas 2 (Teenusmudeli katsetamise kirjeldus). Detailsema ülevaate katsetatavast
teenusmudelist ja teenuskomponentidest, millest teenusmudel koosneb, annavad lisa 2 ptk 4
„Isikukeskse teenusmudeli kirjeldus” ja ptk 5 „Teenuskomponentide loetelu”. Lisaks on uuel
perioodil 2025-2026 kehtestatud teenuskomponentide osutamise hinnakiri (vt lisa 5).
Jätkurakendamise 2025-2026 perioodil osutatakse uuenenud korraldusmudeli baasil teenust
psüühilise erivajadusega inimestele kuni 808 teenuskohal. Projekti kaudu saavad teenuseid
peamiselt inimesed, kes on projekti sisenenud perioodil 2023-2024 ja vajavad teenuse jätkamist.
Koostöö kirjeldus, teenuse kohtade arv ja teenuse kohtade jaotamise põhimõtted ning tingimused
on kirjeldatud käesolevas konkursi tingimuste ja korra dokumendis.
Teenusmudeli katsetamise eelarvest kaetakse kohalikes omavalitsustes katsetamisega seotud
tegevuste kulud, sh nii abivajajatele reaalselt osutatavate teenuskomponentide maksumus kui
KOV korralduskulud (eelkõige tööjõukulud). Täpsemalt on finantseerimise tingimused kirjeldatud
konkursi tingimuste punktides 2.6.1. ja 2.6.2.
2.3. Taotlejad (sh ühistaotlejad)
2.3.1. Nõuded taotlejale
Nõuded taotlejale ISTE projektis perioodiks 2025-2026 on järgmised (kõik esitatud nõuded
peavad olema samaaegselt täidetud):
SHS § 15 lg 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud
isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi
saamiseks vajalikes tegevustes. Käesoleval konkursil saavad taotlejateks olla üksnes
kohaliku omavalitsuse üksused (vallad või linnad) kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud,
kellel on õigus ja kohustus osutada SHS § 15 lg 1 sätestatud teenust. Vallad ja linnad võivad
taotluse esitada enda ametiasutuse kaudu, kelle õiguslik vorm äriregistri poolt peetava riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutuste registri kohaselt on „kohaliku omavalitsuse asutus”. Valla ja
linna ametiasutus tegutseb sellisel juhul valla või linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku
nimel. Taotlejaks võib olla valdade või linnade ühine ametiasutus ja valla või linna ühise
ametiasutuse hallatava asutus, kes täidab kohaliku omavalitsuse ülesandeid.
Taotleja peab olema varasemalt osalenud projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli
rakendamine kohalikus omavalitsuses 2023-2024” rakendamises, et osaleda 2025-2026
perioodil jätkurakendamisel. Seega saavad perioodil 2025-2026 taotlejateks olla need
kohaliku omavalitsuse üksused, kes on ISTE projektis osalenud ja kellega on SKA sõlminud
2023-2024 perioodil lepingu: Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Harku vald, Hiiumaa vald,
Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Järva vald, Kehtna vald, Keila linn, Kiili vald, Kohila vald, Kohtla-
Järve linn, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Narva linn, Otepää vald, Paide linn,
Põhja-Pärnumaa vald, Põltsamaa vald, Pärnu linn, Raasiku vald, Rakvere linn, Rapla vald,
Rõuge vald, Tallinna linn, Tapa vald, Tartu linn, Tori vald, Türi vald, Tõrva vald, Valga vald,
Viljandi linn, Väike-Maarja vald.
2.3.2. Ühistaotlejad
Taotlejaks võib olla ka mitu kohalikku omavalitsust ühiselt (edaspidi ühistaotlejad), kes kõik
vastavad punktis 2.3.1. toodud nõuetele. Sellisel juhul nimetavad ühistaotlejad taotluste
menetlemisega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud
esindaja ning kinnitavad ühistaotlejate solidaarvastutust. Ühistaotluse korral peab esitama
ühistaotlejate volikirja vastavalt lisas 4 etteantud vormile 4.2.
2.3.3. KOVis teenusmudeli piloteerimist koordineeriv juhtumikorraldaja
Taotleja nimetab vormil 4.1. KOVis teenusmudeli piloteerimist koordineeriva juhtumikorraldaja,
kes ühtlasi on ka lepingujärgne kontaktisik ja volitatud esindaja. Nõuded teenusmudeli
piloteerimist KOVis koordineerivale juhtumikorraldajale on järgmised:
Teenusmudeli piloteerimist KOVis koordineerivaks juhtumikorraldajaks saab olla KOV
teenistuja (ametnik või töötaja), kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja
kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav
kvalifikatsioon1.
Kui projektiperioodi jooksul vahetub koordineeriv juhtumikorraldaja või lisandub töötaja, kes
viib läbi koordineeriva juhtumikorraldaja tegevusi, peavad lisandunud ja vahetunud töötajad
vastama ülalnimetatud tingimustele ning KOV peab edastama SKAle sellekohase kinnituse.
Kui KOVis planeeritakse teenusmudeli piloteerimise tegevused jaotada mitme töötaja vahel,
peavad ülaltoodud tingimustele vastama kõik KOVis teenusmudeli piloteerimisel inimesega
juhtumikorralduse ja hindamise tegevusi tegevad töötajad.
Teisi teenusmudelis kirjeldatud KOV tegevusi võivad teha vastavate oskustega teised KOV
töötajad.
Teenusmudeli piloteerimist KOVis koordineeriva(te) töötaja(te) nõuetele vastavuse eest vastutab
KOV andes vastavasisulise kinnituse esitatud taotluses.
2.4. Teenusekohtade jaotus
2.4.1. Lepingu sõlmimisel KOVidele jaotatavate teenuskohtade arv
Käesoleva konkursi raames 2025-2026 perioodiks jaotatakse taotlejate vahel ära kuni 808
teenuskohta, seejuures on igal taotlejal võimalik jätkata projektis osalemist maksimaalselt sama
teenuskohtade arvuga, mis tal oli 2024. aastal seisuga 30.04.2024 (vt tabel 1). Erinevalt
varasemast, 2023-2024, perioodist jaotatakse taotlejatele ainult ühte tüüpi teenuskohti, st enam
ei jätkata ISTE katsetamist majutusega teenuskohtadel, vaid alates 2025. aastast käsitletakse
majutuses teenuskohti nn tavakohtadena. Teenuskohtade taotlemisel lähtub KOV eelmise
perioodi teenuskohtade koguarvust (st KOVil on võimalik taotleda maksimaalselt teenuskohti
vastavalt tabelis 1 toodud arvudele) ning märgib taotluse ja kinnituste vormil (vorm 4.1.), millise
teenuskohtade arvuga soovib alates 2025. aastast ISTE jätkurakendamisel osaleda.
Ühistaotlejate puhul on maksimaalseks teenuskohtade arvuks ühiselt taotlevate KOVide
teenuskohtade summa.
Kui pärast taotlejate poolt taotluste esitamist selgub, et välja ei jagata kõik 808 teenuskohta, siis
jäävad osad teenuskohad välja jagamata.
Tabel 1. KOVide lõikes ISTE teenuskohtade arv, seisuga 30.04.2024.
2023-2024
Jrk KOV nimi teenuskohtade arv (30.04.2024)
1 Antsla vald 15
2 Elva vald 13
3 Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald 24
4 Harku vald 10
5 Hiiumaa vald 5
6 Jõelähtme vald 25
7 Jõhvi vald 5
8 Järva vald 15
1
Projektis tuginetakse Sotsiaalhoolekande seaduses § 161 sätestatud määratlusele, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse
üksuses sotsiaaltöötajana nimetada ametisse isiku, kellel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult
tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Seejuures arvestatakse SHS §160 lg 41 üleminekusätet.
9 Kehtna vald 15
10 Keila linn 5
11 Kiili vald 5
12 Kohila vald 25
13 Kohtla-Järve linn 27
14 Kose vald 15
15 Lüganuse vald 8
16 Narva linn 19
17 Otepää vald 10
18 Paide linn 12
19 Põhja-Pärnumaa vald 12
20 Põltsamaa vald 5
21 Pärnu linn 55
22 Raasiku vald 10
23 Rakvere linn 15
24 Rapla vald 60
25 Rõuge vald 7
26 Tallinna linn 130
27 Tapa vald 7
28 Tartu linn 46
29 Tori vald 38
30 Tõrva vald 25
31 Türi vald 30
32 Valga vald 50
33 Viljandi linn 55
34 Väike-Maarja vald 10
KOKKU 808
2.4.2. Teenuskohtade arvu muutumine lepingu kehtivuse ajal (vahehindamised)
Lepingu kehtivuse ajal toimuvad regulaarsed KOVidele lepingus kokkulepitud teenuskohtade
täituvuse vahehindamised. Vahehindamise tulemusel võib KOVile eraldatud teenuskohtade arv
väheneda, kui vahehindamise (vt lisa 2 punkt 2.3.) käigus selgub, et kõik KOVile eraldatud
teenuskohad ei ole täidetud. Sellisel juhul vähendatakse KOVI teenuskohtade arvu täitmata
teenuskohtade arvu võrra ning samas proportsioonis väheneb teenuskomponentide maksumuse
maksimaalne rahaline maht.
Esimene vahehindamine toimub seisuga 30.04.2025, järgmised vahehindamised toimuvad
31.10.2025, 30.04.2026 ja 31.10.2026. Teenuskohtade vahehindamise tingimused on kirjeldatud
teenusmudeli katsetamise kirjelduses (lisa 2, punktis 2.3.).
KOVi teenuskohtade vähenemisel võib SKA teha otsuse KOViga lepingu lõpetamiseks, kui
lepingu sõlmimise hetkel kokku lepitud teenuskohtade arvust on täidetud vähem kui 20%. Kui
lepingu kehtivuse ajal, pärast 30.04.2025, tekib olukord, kus KOVil on kõik algselt lepingus
kokkulepitud teenuskohad täitmata, lõppeb leping viimase inimese teenuselt lahkumisele
järgneva kuu viimase kuupäevaga (vastavalt lepingu punktis 2.4; 3 ja 9 toodule).
2.5. Sihtrühm. Teenusekohtade täitmine
Abivajavate inimeste projekti kaasamisel peab KOV järgima SHS § 5-s sätestatut.
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamisel KOVide poolt kaasatavad abivajajad
peavad vastama projekti sihtrühma kriteeriumitele (lisa 2 punkt 1.3; vt ka sihtrühma kirjeldust
TATis, punkt 2.2.4).
Juhime tähelepanu, et perioodiga 2023-2024 võrreldes on projekti sihtrühma kuulumise tingimusi
täpsustatud. Muudatused on järgmised:
Alates 2025. aastast saavad projektis osaleda 18-aastased ja vanemad isikud (erinevalt
varasemast, kui projekti said siseneda 16-aastased ja vanemad isikud).
Erandina saavad uuel perioodil (alates 2025) jätkata projekti tegevustes 2023-2024 perioodil
kaasatud alla 18-aastased noored, kui KOV hinnangul vajab isik teenuse jätkamist.
Alates 2025. aastast saavad projektis osaleda täiskasvanud psüühikahäirega inimesed, kellel
on tuvastatud abi- ja toetusvajadus igapäevaeluga toimetuleku eluvaldkonnas.
Projekti saab kaasata uusi inimesi ainult perioodil 01.01.2025-30.04.2025. Projekti sisenevad
inimesed peavad sisenemise hetkel olema SKA toetavate erihoolekandeteenuste (toetatud
elamine, töötamise toetamine või igapäevaelu toetamine, välja arvatud igapäevaelu toetamise
teenus autismispektrihäirega inimesele ja igapäevaelu toetamise teenus päeva ja
nädalahoiuteenusena) järjekorras.
Esimesel neljal kuul vabanenud teenuskohtade täitmisel tegutseb KOV uute abivajajate
kaasamisel vastavalt teenusmudeli katsetamise kirjelduse punktis 3.1. KOV tegevustele.
2.5.1. Teenuskohad 2023-2024 perioodil ISTE projektis osalenud abivajajatele
Taotleja saab 2023-2024 perioodil kaasatud abivajajatele, kes 31.12.2024 seisuga osalevad
projektis, teenuse osutamist 2025-2026 perioodil jätkata, kui inimene vastab konkursi tingimuste
punktis 2.5. ja lisa 2 punkt 1.3. kirjeldatud sihtrühmale ning järgmistele kriteeriumitele:
Katsetamisel osaleval inimesel, kelle puhul KOV soovib projekti raames teenuse osutamist
2025. aastal jätkata, peab viimane abi- ja toetusvajaduse hindamine (esmane või korduv
hindamine) olema tehtud 2024. aasta jooksul. Juhul, kui SKA tuvastab 2025. aasta alguses
aruandlusest (KOVi teenuskomponentide andmekogu vorm 3.8 toetusvajaduse lehelt), et
projektis jätkaval isikul on abi- ja toetusvajaduse hindamine 2024. aastal tegemata, arvatakse
nimetatud isik(ud) projektis osalejate hulgast välja.
ISTE projektis jätkavate abivajajate osas, kelle kohta on esitatud sisenemise ankeedid 2023-
2024 perioodil, ei ole vaja uusi sisenemise ankeete esitada, kuna tegevused jätkuvad sama
struktuuritoetuste rahastusperioodis. Vajalik on tähele panna, et 2023-2024 perioodi
sisenemise ankeetide vormil on Eesti Töötukassaga andmete töötlemise nõusoleku punkt,
mille nõusolek kehtib kuni 31.12.2024. Kui 2025. aastal ISTE projektis jätkava inimese osas
on vajalik teha Töötukassasse päringuid seoses töövõime hindamise ekspertarvamuste
andmetega, on vajalik juba esitatud ankeedile võtta inimeselt nõusoleku pikendamine.
Projektis 2024. aastal osalevate isikute kohta, kes alates 2025. aastast ei jätka projektis
osalemist, täidetakse 2023-2024 perioodi väljumise ankeet (vorm 3.2) hiljemalt 31.12.2024
seisuga ja edastatakse SKAle projektis seatud tähtaegu jm nõudeid järgides.
2.6. Eeldatav maksumus
ISTE projekti eelarvest kaetakse 2025-2026 perioodil KOVide piloteerimisega seotud tegevuste
kulud, sh nii teenuse osutamise kulud (nn teenuskomponentide maksumus) kui KOV
korralduskulud (nn teenusmudeli koordineerimise maksumus, sh juhtumikorraldaja töötasu).
Teenuskomponentide maksumuse ja lepingu täitmise maksumuse kujunemist on täpsemalt
selgitatud konkursi tingimuste punktides 2.6.1. ja 2.6.2.
Lepingu alusel SKA poolt tehtavate väljamaksete maksimaalne rahaline maht perioodil
01.01.2025-31.01.2027 on kuni 8 694 799,12 eurot (siin ja edaspidi koos kõikide maksude ja
maksetega, nende lisandumisel), mis hõlmab järgnevat:
1) teenusmudeli koordineerimise maksumus vastavalt taotleja teenusekohtade arvule,
maksimaalselt summas kuni 926 170 eurot;
2) teenuskomponentide maksumus, st teenuskomponentide eest makstav eeldatav ja ühtlasi
maksimaalne rahaline maht, summas kuni 7 768 629,12 eurot.
KOViga sõlmitavate lepingute täitmise tegelik rahaline maht võib kujuneda väiksemaks kui
käesolevas punktis märgitud maksimaalne rahaline maht, kuna reaalselt osutatava teenuse
rahaline maht sõltub teenusmudeli katsetamisel kaasatud teenuse saajate tegelikust
abivajadusest, st inimese abivajaduse hindamise tulemustest, personaalsesse tegevusplaani
kavandatud ja reaalselt kasutatud teenuskomponentide mahust, maksumusest ja teenuse
kasutamise kestusest.
Taotleja ei esita oma taotluses teenusmudeli koordineerimise maksumust (vt punkti 2.6.1.)
ega teenuskomponentide maksumust (vt punkti 2.6.2.), vaid esitada tuleb 2025. aastaks
soovitud teenusekohtade arv (st teenusmudeli piloteerimisel kaasatavate abivajajate arv),
mis ei saa olla suurem kui 30.04.2024 vahehindamise järgne lepinguline kohtade arv (tabel
1). Lepingu kohase maksimaalse rahalise mahu, mis koosneb teenusmudeli koordineerimise
maksumusest ja teenuskomponentide arvestuslikust maksumusest, arvutab SKA välja vastavalt
KOVile jaotatud teenuskohtade arvule.
2.6.1. Teenusmudeli koordineerimise maksumus
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamisega seotud korralduskulude katteks
makstakse lepingupartneriks olevale KOVile teenusmudeli koordineerimise tasu, mis on mõeldud
teenusmudeli katsetamise tegevuse elluviimisega seotud sihipäraste kulude katmiseks, sh:
a) töötajate töötasu ja tööjõumaksud (omavalitsuses katsetamise tegevustega seotud töötajate,
sh koordineeriva juhtumikorraldaja palgafond);
b) büroo- ja sidekulud, sh IT-varade ja tarkvaralitsentside soetamise kulud;
c) tegevuse elluviimisega seotud töövahenditele ja töökeskkonnale, ruumide rendi- ja
kommunaalkulud;
d) teenusmudeli katsetamise tegevustega seotud transpordikulud;
e) teenusmudeli katsetamise raames toimuvatel koolitustel vm üritustel osalemiseks vajalikud
kulud sh majutuskulud.
Alapunktides b-e nimetatud kulude osakaal ei tohi ületada summaarselt 10% teenusmudeli
koordineerimise tasu kogumaksumusest.
Teenusmudeli katsetamise perioodil maksab SKA lepingu täitjale (KOV) teenusmudeli
koordineerimise tasu vastavalt lepingu punktile 4.1.1. Teenusmudeli koordineerimise tasu on
fikseeritud summa, mida SKA maksab lepingupartneriks olevale KOVile igakuiselt sõlmitud
lepingu ja esitatud arvete alusel. Teenusmudeli koordineerimise tasu kogu perioodi maksimaalne
määr sõltub sõlmitud lepingu järgsest teenuskohtade arvust. Lõplik teenusekoordineerimise tasu
eraldatud summa lepitakse kokku lepingu sõlmimisel (lepingu punkt 2.4.). Teenusmudeli
koordineerimistasu (sh tööjõukulu koos kõigi maksudega) ühe teenuskoha kohta ühes kuus on
45,85 eurot2.
Alates 2025. aastast kehtib tingimus, et KOViga lepingu sõlmimisel fikseeritakse teenusmudeli
koordineerimise tasu kogu perioodiks 01.01.2025-31.01.2027 st koordineerimistasu suurust
edaspidi ei muudeta (ei vähendata) vastavalt tegelikult täidetud teenuskohtadele, väljaarvatud
(lepingu punktis 2.4. või 9.6.) juhul, kui leping lõppeb ennetähtaegselt. Koordineerimistasu
makstakse KOVile ka 2027. aasta jaanuarikuu eest projekti lõpetamisega seotud tegevusteks, sh
projektis osalejate väljumise korraldamiseks ja jätkutegevustele ülemineku toetamiseks,
koondaruannete ja arvete koostamiseks ning SKAle vajalike dokumentide ja tagasiside
esitamiseks.
Teenusmudeli koordineerimistasu kasutamise üle otsustab KOV lähtuvalt omavalitsuse
vajadustest - kas teenusmudeli katsetamiseks võetakse tööle täiendav töötaja (KOVis
teenusmudelit koordineeriv juhtumikorraldaja) või tasustatakse KOVis juba töötavaid
sotsiaalvaldkonna töötajaid katsetamisega seotud tööülesannete täitmise eest vms (vastavalt
konkursi tingimuste punktis 2.3.3. ja teenusmudeli katsetamise kirjelduses toodule). Oluline on
seejuures, et KOVis oleksid kaetud kõik teenusmudeli koordineerimisega seotud vajalikud
tegevused/funktsioonid, sõltumata sellest, kas neid täidab üks või mitu töötajat (sh nt abivajaduse
hindamine, teenuseosutajate hankimine, aruandlus ja lepinguliste suhete korraldus SKA ja
partneritega).
2.6.2. Teenuskomponentide maksumus
SKA tasub KOVile teenusmudeli tegevustesse kaasatud abivajajatele reaalselt osutatud
teenuskomponentide maksumuse KOVi poolt SKAle esitatud arvete alusel. Tasutakse nende
teenuskomponentide eest, mis on loetletud lisa 2 ptk 5 (Teenuskomponentide loetelu),
teenuskomponentide maksumuse aluseks on SKA poolt kehtestatud hinnakiri (vt lisa 5).
Perioodil 2025-2026 on teenuskomponentide osutamiseks SKA poolt kehtestatud hinnakiri,
millest peab KOV lähtuma ja mille alusel toimub teenuskomponentide eest tasumine KOVile.
Teenuskomponendid jagunevad edaspidi (lisa 2) põhiteenuse komponendiks ja tugiteenuse
komponentideks. Põhiteenuse ja tugiteenuse osutamine toimub regulaarselt ning igakuiselt.
2 Näiteks, kui KOVil on lepingu järgselt eraldatud 10 teenuskohta, on KOVile makstav teenusmudeli koordineerimise tasu ühes kuus
458,50 eurot (10 x 45,85 eurot) ja tasu ülemmäär kokku perioodi 01.01.2025-31.01.2027 (25 kuud) kohta on 11 462,50 eurot.
Teenuskomponentide eest tasumine toimub vastavalt hinnakirjale tunnipõhiselt (vt lisa 5 ja lisa
2). Hinnakirja koostamisel on lähtutud senisest ISTE katsetamise kogemusest ehk tegelikult
tasutud keskmistest kuludest ja üle Eesti projektis osalenud KOVide kehtestatud hinnakirjade
keskmistest määradest.
2025-2026. perioodil on hinnapiiriga hõivatuse eluvaldkonna teenuskomponent, mille arvestuslik
isikupõhine kuu piirhind on 190 eurot kuus, kuid mis võib kuude lõikes erineda, sh olla suurem
kui 190 eurot, kuid ühe kalendriaasta kogukulu inimese kohta ei tohi ületada arvestuslikku 12 kuu
piirhinda. 3
Summaarselt ei tasu SKA KOVile teenusmudeli katsetamise vältel teenuskomponentide
maksumuse eest rohkem kui tema eelarve maksimaalmäärani, mis arvutatakse iga KOVi puhul
järgmiselt:
KOV
teenusekohtade teenuskomponentide
teenuskomponentide = X
arv KOV taotluses maksumus ühe inimese kohta4
maksimaalmäär
Teenuskomponentide arvestuslik maksumus ühes kuus ühe inimese kohta on 400,61 eurot, kogu
perioodil 2025-2026 (24 kuud) ühe inimese kohta 9614,64 eurot.
Tabel 2: Tabelis on esitatud näitlikult esialgsed KOV teenuskomponentide maksumuse
maksimaalmäärad kogu lepinguperioodil vastavalt erinevale teenuskohtade arvule.
KOV teenuskohtade arv 2025-2026 KOV teenuskomponentide maksumuse
maksimaalmäär lepinguperioodil (24 kuud)
5 teenuskohta 48 073,20
10 teenuskohta 96 146,40
20 teenusekohta 192 292,80
25 teenusekohta 240 366,00
30 teenusekohta 288 439,20
40 teenusekohta 384 585,60
50 teenusekohta 480 732,00
Kui pärast KOVi poolt taotluste esitamist selgub, et välja ei jagata kõik 808 teenuskohta ja seetõttu
jääb teenuskomponentide osutamiseks eraldatud kogueelarves ülejääk, siis SKA jätab endale
õiguse suurendada proportsionaalselt teenuskohti saavate KOVide teenuskomponentide
osutamiseks eraldatud arvestuslikku rahalist mahtu lepingu sõlmimisel ja teenuskomponentide
osutamiseks KOVile eraldatud summa lepitakse kokku lepingus. Seda tehakse üks kord pärast
taotluste läbivaatamist ja enne koostöölepingute sõlmimist, kuid teenuskomponentide arvestuslik
maksumus ühes kuus osaleja kohta ei saa olla suurem, kui 488 eurot kuus.
KOV ei tohi lepingus nimetatud maksimaalmäära lepinguperioodil ületada. Teenuskomponentide
maksumuse mahu täitumisel KOVga leping lõppeb (st kui kõigile KOVi poolt teenusmudeli
katsetamisse kaasatud abivajajatele summaarselt osutatud teenuskomponentide maksumus
ületab KOV maksimaalmäära, siis leping lõppeb).
Juhul, kui perioodiliselt toimuvate vahehindamiste (vt p.2.4.2) käigus selgub, et KOVile eraldatud
teenuskohad ei ole kõik täidetud, vähendatakse KOVile eraldatud teenuskohtade arvu täitmata
kohtade võrra ja arvestatakse antud KOVi teenuskomponentide maksumus ümber samas
proportsioonis.
3
Tuginetud on 2024 a töötamise toetamise teenuse maksimaalsele maksumusele kuus, mis on 190 eurot.
https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023004
4
Teenuskomponentide maksumus ühe inimese kohta on 9614,64 eurot kogu lepinguperioodi (24 kuud) vältel kokku. Täpsustuseks,
teenuskomponentide maksumus ühe inimese kohta on arvestuslik – st reaalselt võib erinevatele abivajajatele osutatud
teenuskomponentide maksumus olla erinev ja see ei ole piiratud näidistena esitatud arvutustes toodud summadega, kuid KOVile
projekti jooksul kokku tasutav summa ei tohi ületada KOV maksimaalmäära.
2.7. Koostöölepingu kestus ja tingimused
Kõigi edukaks osutunud taotlejatega sõlmib SKA koostöölepingud. Eeldatavalt sõlmitakse leping
2024. aasta detsembris. Lepingu sõlmimise tähtaeg on indikatiivne ja ei oma õiguslikku
tähendust. Leping kehtib alates 01.01.2025 kuni 31.01.2027 (eeldatavalt kuni 25 kuud). Leping
lõppeb ennetähtaegselt, kui lepingu kehtivuse ajal täitub teenuskomponentide osutamiseks
eraldatud maksimaalne maht või kõik teenuskohad on pärast 30.04.2025 täitmata. SKA võib teha
otsuse lepingu lõpetamiseks, kui täidetud on vähem kui 20% teenuskohtadest.
Koostöölepingu projekt on toodud lisas 3. Leping sõlmitakse lepingu projektis sätestatud
tingimustel.
KOVil peab olema valmisolek alustada teenusmudeli jätkurakendamisega (teenusmudeli
kasutusele võtmise ja juurutamisega) alates kuupäevast, mil temaga sõlmitud leping jõustub.
3. Konkursi läbiviimise kord
3.1. Taotluse vormistamine ja esitamine
3.1.1. Konkursil „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus
omavalitsuses 2025-2026” osalemiseks tuleb esitada taotlus vastavalt konkursi dokumentides
sisalduvatele tingimustele. Dokumendid tuleb esitada esindusõigust omava isiku poolt digitaalselt
allkirjastatult. Nõutavate dokumentide loetelu:
a) taotlus, mis tuleb vormistada ja esitada lisas 4 toodud vormil (4.1.) eesti keeles. Muul kujul
esitatud taotlusi ei arvestata;
taotluse vormil märgib taotleja, millise teenuskohtade arvuga soovib ta 2025. aastast alates
ISTE katsetamist jätkata (vt tabel 1) ja taotlusega kinnitab täpse soovitud kohtade arvu ja
tingimustele vastavuse;
taotleja nimetab vormil 4.1. KOVis teenusmudeli piloteerimist koordineeriva juhtumikorraldaja,
kes ühtlasi on ka lepingujärgne kontaktisik ja volitatud esindaja. Nõuded teenusmudeli
piloteerimist KOVis koordineerivale juhtumikorraldajale on toodud konkursi tingimuste punktis
2.3.3.;
taotleja täidab taotluse kirjelduse, tuues välja vähemalt järgmise info: kuidas on planeeritud
ISTE jätkurakendamine; keda on planeeritud kaasata projekti tiimi (kui ei ole muutusi, siis
kirjeldada senist kaasamist); kes on peamised koostööpartnerid ja keda soovite veel kaasata
võrgustikku; kuidas planeerite pärast ISTE projekti lõppu toetada projektis osalejaid (alates
2027).
b) juhul kui taotlus esitatakse mitme KOVi koostöös, tuleb esitada ühistaotlejate volikiri vastavalt
lisas 4 etteantud vormile (vorm 4.2.).
3.1.2. SKA annab konkursi väljakuulutamisest teada ameti kodulehel
(https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/hanked#iste).
SKA saadab konkursi avaldamise info kõigi perioodil 2023-2024 ISTEt piloteerivate KOVide
üldmeilile ning senises koostöölepingus fikseeritud kontaktisikutele.
Konkursil osalemiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud kirjalik taotlus. Taotluse esitamise
tähtaeg on 29. november 2024 kell 11:00. Taotlused esitada e-posti aadressile
[email protected] märksõnaga „ISTE 2025-2026”. Kõigile taotluse esitanutele
saadetakse dokumentide kättesaamise kohta vastuskiri e-posti teel.
3.1.3. Konkursi dokumentide ja tingimuste kohta saab selgitusi või täiendavat teavet e-posti teel
konkursi vastutavalt isikult.
3.2. Taotluste vastavuse kontroll
3.2.1. Konkursi raames esitatud taotluste vastavust kontrollib SKA peadirektori käskkirja alusel
projektijuht.
3.2.2. Taotluste vastavuse kontroll:
a) vastavaks tunnistatakse taotlused, milles taotleja on esitanud konkursikutse punktis 3.1.
nõutud ja täidetud dokumendid ning taotleja vastab konkursikutse punktis 2.3. esitatud nõuetele;
b) SKAl on õigus küsida taotluse kohta lisainformatsiooni ja selgitusi, kui taotluse kontrollimisel
tekib ebaselgus. Taotleja on kohustatud kirjalikult vastama 3 tööpäeva jooksul vastavasisulise
selgitustaotluse saamisest arvates. Juhul, kui taotleja ei vasta selgitustaotlusele nõutud tähtaja
jooksul, võib SKA jätta taotluse vastavaks tunnistamata. Mittevastav taotleja edasises lepingu
sõlmimise etapis ei osale.
3.2.3. Teenuskohtade jaotamine ja maksumus
a) Teenuskohtade jaotamine toimub taotluses esitatud teenuskohtade arvu alusel (vastavalt
konkursi tingimuste punktile 2.4.). ISTE jätkurakendamist on võimalik jätkata 2025-2026 perioodil
maksimaalselt sama teenuskohtade arvuga (vt tabel 1), mis oli KOVil 2024. aastal
(teenuskohtade arv seisuga 30.04.2024).
b) Kui KOV ei soovi projektis osaleda või soovib vähem teenuskohti, kui on neile 2024. aastal
eraldatud, siis jäävad need teenuskohad välja jagamata.
c) Taotlejad ei esita taotlustes juhtumikorralduse maksumust ega teenuskomponentide
maksumust. SKA jätab endale õiguse suurendada proportsionaalselt teenuskohti saavate
KOVide teenuskomponentide osutamiseks eraldatud arvestuslikku rahalist mahtu lepingu
sõlmimisel, kuid teenuskomponentide arvestuslik maksumus ühes kuus osaleja kohta ei saa olla
suurem, kui 488 eurot kuus (vt punkti 2.6.2.).
3.2.4. Konkursi taotluste menetlemine
Projektijuht esitab peadirektorile ettepaneku edukateks osutunud taotlejate ja teenuskohtade
jaotumise kohta (sh lepingu rahaline maht) 10 tööpäeva jooksul pärast KOVi poolt esitatud
taotluste esitamise tähtaja saabumist. SKA peadirektor kinnitab käskkirjaga edukad
koostööpartnerid, kellega sõlmitakse koostööleping (lisa 3), mille SKA edastab KOVidele
allkirjastamiseks. Juhul, kui taotleja ei allkirjasta lepingut 10 tööpäeva jooksul, loetakse, et taotleja
on konkursil osalemisest loobunud.
KINNITATUD
23.10.2024 käskkirjaga nr 148
Lisa 2
Teenusmudeli katsetamise kirjeldus
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses
(redaktsioon V, kehtib alates 01.01.2025)
Taustainfo .............................................................................................................................. 2
Mõisted .................................................................................................................................. 3
1. KATSETAMISE OBJEKT, EESMÄRK JA SIHTRÜHM .................................................... 4
1.1. Katsetamise objekt .......................................................................................................4
1.2. Katsetamise eesmärk ...................................................................................................4
1.3. Sihtrühm .......................................................................................................................4
1.4. Teenusmudeli piloteerimise osapooled .........................................................................5
2. PILOTEERIMISE SISU JA ETAPID ............................................................................... 6
2.1. Teenusmudeli lühikirjeldus............................................................................................6
2.2. ISTE katsetamise korraldus KOVis ...............................................................................7
2.3. Omavalitsuste teenuskohtade arvu vahehindamine ......................................................7
2.4. Teenuskomponentide osutamise ja teenusmudelivälise abi kombineerimine ................8
3. POOLTE TEGEVUSED TEENUSMUDELI KATSETAMISEL .......................................... 8
3.1. KOV tegevused teenusmudeli katsetamisel ..................................................................8
3.2. SKA tegevused teenusmudeli katsetamisel ................................................................11
4. ISIKUKESKSE TEENUSMUDELI KIRJELDUS ............................................................. 11
4.1. Teenusmudeli aluspõhimõtted ....................................................................................12
4.2. I etapp: Abivajaduse märkamine ja seostamine teenussüsteemiga ............................13
4.3. II etapp: Abivajaduse hindamine .................................................................................14
4.4. III etapp: Teenuse planeerimine..................................................................................15
4.5. IV etapp: Plaani elluviimine .........................................................................................16
5. TEENUSKOMPONENTIDE LOETELU ......................................................................... 18
1
Taustainfo
Heaolu arengukava 2023-20301 kohaselt on üheks Eesti sotsiaalhoolekande arendamise
prioriteetseks suunaks toetada esmatasandil pakutava hoolekandelise abi kättesaadavust ja
kvaliteeti ning rakendada isikukeskse erihoolekande teenusemudelit.
Alates 2016. aastast on Eestis tegeldud uudse erihoolekande teenusmudeli väljaarendamisega,
et kujundada erihoolekandeteenused ümber psüühilise erivajadusega inimese ja tema perekonna
vajadustest lähtuvalt ning muuta teenuste korraldus senisest paindlikumaks.
2016-2017 viis Sotsiaalministeerium koostöös lepingupartner Trinidad Wiseman OÜ-ga läbi
teenusedisaini protsessi, mille tulemusel töötati välja isikukeskne komponendipõhine
erihoolekandeteenuste teenusmudeli prototüüp2. Loodud teenusmudelis käsitletakse psüühilise
erivajadusega inimesele abi osutamist eluvaldkondade üleselt, integreerides erinevate
süsteemide poolt osutatavad tegevused üheks terviklikuks inimest ja tema lähedasi toetavaks
teenuseks. Toimetulekut toetavaid tegevusi ja teenuse sisukomponente on võimalik uues
süsteemis paindlikult kombineerida ja kohandada vastavalt inimese abivajadusele.
Disainiprotsessi käigus jõuti tulemusele, et isikukeskse lähenemise puhul on otstarbekas hoida
teenuste korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil, mis asub inimesele kõige
lähemal ning kus on ülevaade ja võimalused kogukonna ressursside kasutamiseks (sh
võimalused korraldada suhtlust teenuseosutajatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke
teenuskomponente).
Alates 2017. aastast on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) katsetanud uut teenusmudelit
ESF rahastatava tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste
süsteemi piloteerimine” raames3. 2017-2018 viidi SKA korraldamisel läbi esimene teenusmudeli
katsetamine4, mille raames katsetati uut isikukeskset vajaduspõhist teenusmudelit (edaspidi
ISTE) ja kus psüühilise erivajadustega inimestele ning nende lähedastele vajalikku abi korraldas
kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). Esimeses katsetamises osales kaheksa Eesti omavalitsust.
Tuginedes esimesel piloteerimisel saadud kogemustele ja teenusedisainerite ettepanekutele
arendati ja parendati isikukeskset erihoolekande teenusmudelit ning 2019. aastal käivitus teine
katsetamine. Ajaperioodil 2019-2022 korraldas SKA kokku neli konkursivooru leidmaks KOVidest
lepingupartnereid, kes täiendatud teenusmudelit katsetaksid. Oktoobris 2019 alustas
teenusmudeli katsetamisega 8 KOVi, veebruaris 2020 lisandus 5 KOVi ja novembris 2020 liitusid
veel 7 KOVi. 2021. aasta lõpuks katsetas teenusmudelit 20 ning 2022. aastal juba 28 KOVi Eesti
erinevatest piirkondadest5. 2023-2024 katsetavad ISTEt kokku 35 omavalitsust. Saadud
praktilistele kogemustele tuginedes on otstarbekas jätkata isikukeskse teenusmudeli põhimõtete
rakendamist ja KOV tasandil psüühilise erivajadusega inimestele abi korraldamise katsetamist.
ISTE toetab psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut, ühiskonnaelus osalemist (sh
võimetekohast osalemist tööhõives), kaasamist kogukonna tasandil ja leevendab lähedaste
hoolduskoormust. ISTE katsetamist KOV korraldusel viiakse läbi alates 2023. aastast
Ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide 2021-2027 meetme „Iseseisvat toimetulekut
toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine” TAT „Sotsiaalkaitse
ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus” tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku
erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine” raames.
1
Heaolu arengukava 2023-2030 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-
2030.pdf
2
Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks. Projekti lõpparuanne. Trinidad
Wiseman, 2017. Tellija Sotsiaalministeerium.
https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fwww.sm.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fcontent-
editors%2Fsisekomm%2Flopparuanne_taiendatud_10okt.docx&wdOrigin=BROWSELINK
3
Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine”, toetuse
andmise tingimused (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine” alategevus
,,Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine”,
https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-05/TVR_SKA_raamtekst.pdf
4
Vt SKA kodulehel „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekt kohaliku omavalitsuse korralduse baasil”,
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/asutuse-info/projektid#iipes-piloot
5
Vt SKA kodulehel „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine 2019-2022”,
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/ISTE_2019-2022_kokkuv%C3%B5te.pdf
2
Mõisted
ISTE katsetamise dokumentatsioonis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses.
Põhiteenuse osutaja - organisatsioon, mille sotsiaalhoolekande praktika tagab teenusmudeli
katsetamises osalevale abivajajale tervikliku ja järjepideva personaalse juhtumikorralduslikku
abi ja toetuse, sh tagab tegevusplaani koostamise ja jälgib selle täitmist ning korraldab selle
elluviimiseks vajalikku võrgustikutööd (vt punkt 1.4. ja ptk 4). Põhiteenuse osutajaks võib olla
juriidiline isik, kelle puhul äriregistris või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris
märgitud põhitegevusalade loetelu hõlmab sotsiaalhoolekandelisi tegevusi. Põhiteenuse
osutaja võib olla KOV ise, KOV hallatav asutus või KOV-väline omavalitsuse partneriks olev
teenuseosutaja (sh vabaühendus, sihtasutus või äriühing). Põhiteenuse osutaja võib
samaaegselt olla ka tugiteenuse osutaja. Projektis osaleval inimesel on korraga üks
põhiteenuse osutaja.
Erihoolekandeteenus (EHT) on sotsiaalteenus, mis on suunatud raske, sügava või püsiva
kuluga psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele, kes oma tervislikust seisundist
tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu
vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks ning igapäevaeluga toimetulekul teistega võrdsetel
alustel.
Juhtumikorraldaja - antud teenusmudeli katsetamise raames on juhtumikorraldaja KOV
vastutusel olevate teenusmudeli tegevuste peamine läbiviija (sh abi- ja toetusvajaduse
hindamine ja inimese teenussüsteemiga seostamine ja võrgustikutöö, teenusmudeli
rakendamisega seotud korralduslik tegevus, sidusvaldkondade vahelise koostöö
initsieerimine) ja teenusmudeli tegevuste elluviimise eest vastutaja, kontaktisik SKAle.
Teenusmudeli katsetamist KOVis koordineerivaks juhtumikorraldajaks saab olla KOV
teenistuja (ametnik või töötaja), kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja
kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav
kvalifikatsioon (vt lisa 1 punkti 2.3.3. ja teenusmudeli kirjelduse punkt 1.4.).
Kogukond - asumid või piirkondlikud kogumid, kus toimub üksteise märkamine, suhtlemine
ja abistamine igapäevaelulistes asjades, ühised tegevused ning loomulik mitteformaalne
suhtlus ja seotus läbi suhete, mis võimaldab kriisides ja teatud ressursside katkestuste korral
hakkama saada (Gilchrist, 2019) 6.
Tugiteenuse osutajad - erinevad teenuskomponente osutavad organisatsioonid, sh tänaseid
erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid vm sotsiaalteenuseid osutavad organisatsioonid
(vt punkti 1.4). Tugiteenuse osutajaks võib olla KOV ise, KOV hallatav asutus või KOVi-väline
omavalitsuse partneriks olev organisatsioon (sh vabaühendus, sihtasutus või äriühing).
Tugiteenuse osutaja võib samal ajal olla ka põhiteenuse osutajaks. Projektis osaleval inimesel
võib olla korraga mitu tugiteenuse osutajat.
Psüühilise erivajadusega inimesed - raske, sügava ja püsiva kuluga psüühikahäirega
inimesed, sh nii psüühilise haiguse kui intellektipuudega inimesed.
Sidusvaldkond - psüühilise erivajadusega inimesele teisi vajalikke teenuseid ja
toetusmeetmeid osutavad valdkonnad väljaspool tänast erihoolekande- ja sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuste süsteemi, nt haridus- või tervishoiusüsteem, tööhõive süsteem jm.
Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenus (SRT) on sotsiaalteenus, mis on mõeldud erivajadusega
inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Teenuse toel õpivad inimene ja tema
lähedased, kuidas terviseseisundist tingitud erivajadustega igapäevaselt hakkama saada.
Teenus - psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele terviklikult ja integreeritult
osutatav abi, mis kujuneb iga abivajaja puhul personaalselt tema toetamiseks vajalikest
tegevustest (ehk teenuskomponentidest). Teenus moodustub erihoolekande- ja
rehabilitatsiooniteenuste sarnastest väiksemateks üksikosadeks lahutamise ja nendest
inimese vajadustele vastava tervikliku teenuste paketi koostamise tulemusena. Teenus on
erinevatest teenuskomponentidest moodustuv pakett, mis sisaldab nii põhiteenust kui
tugiteenust.
Eluvaldkonna komponent ehk teenuskomponent - konkreetses eluvaldkonnas abivajaja
toimetulekut toetav tegevus, hinnatud toetusvajadusele vastav tegevus. Teenuskomponendid
jagunevad põhiteenuse komponendiks ja tugiteenuse komponentideks ning põhinevad
toetavate erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste sarnastel tegevustel.
6
Gilchrist, A. (2019). The Well-Connected Community: A Networking Approach to Community Development. Policy Press.
3
Teenuskomponendi tegevus – teenuskomponent koosneb tegevustest (varasemad
komponendid).
Teenuseosutajad - üldnimetus põhiteenuse osutajate ja/või tugiteenuse osutajate kohta.
Organisatsioonid, mille sotsiaalhoolekande praktikud teostavad teenusmudelis nii
põhiteenuse kui tugiteenuse tegevusi ja osutavad teenuskomponente. Teenuseosutaja võib
olla KOV ise, KOV hallatav asutus või KOV-väline omavalitsuse partneriks olev
teenuseosutaja (sh vabaühendus, sihtasutus või äriühing).
1. KATSETAMISE OBJEKT, EESMÄRK JA SIHTRÜHM
1.1. Katsetamise objekt
Projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses
2025-2026” raames katsetatakse uuendatud isikukeskset vajaduspõhist teenusmudelit, kus
psüühilise erivajadusega inimestele ning nende lähedastele vajalikku abi korraldab KOV.
1.2. Katsetamise eesmärk
Eesmärk on jätkata sihtrühma kuuluvate inimeste toimetulekut toetavate integreeritud,
isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli rakendamist, kus SKA ja
KOV koostöös katsetavad isikukeskse komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli
rakendatavust omavalitsustes. Eelkõige on eesmärgiks rakendada psüühilise erivajadusega
inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus
psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on KOV.
Tegevuse raames soovib SKA:
1) katsetada praktikas isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli tegevusprotsesse ja
selgitada välja, kuidas teenusmudel toetab psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja
ühiskonnaelus osalemist, sh nende võimetekohast osalemist tööturuteenustel ja tööhõives;
2) abivajava inimese varaseks märkamiseks kohalikul tasandil parendada KOVide koostööd
sidusvaldkondade partneritega;
3) arendada esmakordse abivajaja vajaduste hindamist ning juurutada ühtset abi- ja
toetusvajaduse hindamist KOVi ja riigi tasandil, samuti testida abi- ja toetusvajaduse
hindamisvahendi sobivust sihtrühma toetusvajaduse määra väljaselgitamiseks ja edasise
tegevuse planeerimiseks;
4) toetada KOVides juhtumikorralduse töömeetodi rakendamist, et tagada psüühilise
erivajadusega abivajajale ja tema lähedastele järjepidev koordineeritud tugi ja nõustamine
kohalikul tasandil, KOV poolt;
5) suurendada sihtrühmale vajalike teenuste kättesaadavust regionaalselt, toetades
omavalitsustes teenuskomponentide hankimist ning teenuseosutajate lisandumist;
6) välja selgitada teenusmudeli sobivus sihtrühma eri alarühmade puhul, sh soodustada
isikukeskse lähenemise abil kooli lõpetamise järgselt võimalikult iseseisva elu jätkamist ja
psüühilise erivajadusega inimeste integreerumist kogukonda;
7) toetada kogukonna ressursside kaasamist psüühilise erivajadusega inimeste teenuste
süsteemi;
8) analüüsida teenusmudeli rakendamisega seotud kulusid, saada ülevaade
teenuskomponentide kulupõhise hinna ja isikupõhiste eelarvete kujunemisest.
Katsetamise käigus soovib SKA koguda KOVidelt ja teistelt teenusmudeli katsetamisel
osalevatelt partneritelt tagasisidet ja analüüsida teenusmudeli rakendajate jt osapoolte kogemust
uutel põhimõtetel rakendatud teenusesüsteemi korralduse kohta. Kogutud teadmist analüüsides
saab SKA teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks, et senist
teenuste korraldust täiendada ja parandada.
1.3. Sihtrühm
Katsetatava isikukeskse teenusmudeli sihtrühmaks on raske, sügava või püsiva kuluga
psüühilise erivajadusega inimesed, kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
4
1. ta on vähemalt 18-aastane. Erandina saavad alates 2025. aastast jätkata projekti tegevustes
2023-2024 perioodil kaasatud alla 18 aastased noored, kui KOV hinnangul vajab isik teenuse
jätkamist;
2. tal ei ole diagnoositud põhihaigusena dementsust ega sõltuvust alkoholist või narkootilistest
ainetest;
3. tal on hindamise käigus tuvastatud abi- ja toetusvajadus igapäevaeluga toimetuleku
eluvaldkonnas;
4. 2023-2024 perioodil ISTE projekti kaasatud isikul peab olema 2024. aasta jooksul läbi viidud
abi- ja toetusvajaduse hindamine (esmane või korduv) ja KOV hinnangul vajab isik teenuse
jätkamist;
5. perioodil 01.01.2025-30.04.2025 projekti sisenejad peavad olema sisenemise hetkel SKA
toetavate erihoolekandeteenuse (toetatud elamine, töötamise toetamine või igapäevaelu
toetamine, välja arvatud igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimesele ja
igapäevaelu toetamise teenus päeva ja nädalahoiuteenusena) järjekorras.
Sihtrühma kohta kasutatakse dokumentatsioonis ka termineid abivajaja või teenuse saaja.
Erihoolekande teenusmudeli piloteerimises osalev abivajaja ei tohi samaaegselt saada
erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid praeguses riiklikus süsteemis (küll tohib
abivajaja liikuda ühest süsteemist teise). Samuti ei tohi teenusmudelis osalev abivajaja saada
samaaegselt samalaadseid teenuseid mitme välisrahastusel (sh Euroopa Sotsiaalfondist ja
Euroopa Sotsiaalfond+) rahastatava tegevuse raames (vt ka punkt 2.4).
1.4. Teenusmudeli piloteerimise osapooled
Teenusmudeli piloteerimisel on olulisteks osapoolteks:
valla- või linnavalitsus, kes vastutab teenusmudeli korralduse ja koordineerimise eest oma
piirkonnas (sh tagasiside andmise eest SKAle), samuti psüühilise erivajadusega inimeste
abivajaduse märkamise, hindamise ja inimese teenussüsteemiga seostamise eest;
põhiteenuse osutaja, kes osutab abivajajale terviklikku ja järjepidevat personaalset
juhtumikorralduslikku tuge. Põhiteenuse osutaja vastutab inimesele tervikliku teenuse
planeerimise ja tegevusplaani elluviimise eest. Projektis osaleval inimesel on korraga üks
põhiteenuse osutaja;
tugiteenuse osutaja, kelleks on erinevad teenuskomponente osutavad organisatsioonid, sh
tänaseid erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid vm sotsiaalteenuseid
osutavad organisatsioonid. Projektis osaleval inimesel võib olla korraga mitu tugiteenuse
osutajat;
SKA, kes vastutab teenusmudeli katsetamisel omavalitsustele vajaliku toe tagamise eest oma
valdkondliku pädevuse piires, samuti teenusmudeli tegevuste finantseerimise eest. SKA loob
piloteerimise üldise raamistiku tuginedes teenusmudeli põhimõtetele. Lisaks on SKA
ülesanne koostöö raames koondada, vahendada ja analüüsida informatsiooni erinevate
KOVide katsetamisel saadud kogemuste ja praktikate kohta, teostada kontrolli lepingu
täitmise üle ja ühtlustada üle-eestiliselt KOVide praktikat teenusmudeli rakendamisel,
koolitada erinevaid osapooli ISTE rakendamiseks;
sidusvaldkondade partnerid ja kogukonnas tegutsevad organisatsioonid, kelle teenuste
kasutamiseks on inimesel oma eluolukorrast tulenevalt õigus ja vajadus ning kellega teevad
KOV, põhi- ja tugiteenuse osutajad koostööd.
Teenusmudeli piloteerimisel tohib kasutada vaid praktikuid, kellel on olemas vajalikud teadmised
ja oskused klienditööks abivajajatega.
KOVis on võtmeisikuks teenusmudeli piloteerimist koordineeriv juhtumikorraldaja (on
ühtlasi koostöölepingus märgitud volitatud esindaja), kes peab olema KOV teenistuja (ametnik
või töötaja), kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on
riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon7. Teenusmudeli
7
Teenusmudeli katsetamisel tuginetakse Sotsiaalhoolekande seaduses § 161 sätestatud määratlusele, mille kohaselt võib kohaliku
omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötajana nimetada ametisse isiku, kellel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või
kellel on riiklikult tunnustatud kõrghariduse sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Seejuures arvestatakse SHS §160 lg 41
üleminekusätet.
5
piloteerimiseks võib KOVis koordineeriva juhtumikorraldaja täiendavalt tööle võtta või
rakendada KOVis olemasolevaid vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid. Oluline on, et
piloteerimisel oleksid omavalitsuses kaetud kõik teenusmudeli koordineerimisega seotud
tööülesanded, sõltumata sellest, kas neid täidab üks või mitu töötajat (sh abi- ja
toetusvajaduse hindamine, abivajaja seostamine põhiteenuse osutajaga,
teenuskomponentide hankimine, aruandlus ja lepinguliste suhete korraldus SKA ja
partneritega jm teenusmudeli katsetamise administratiivsete küsimustega tegelemine).
Teenusmudeli tegevusi, mis on seotud vahetult klienditööga (sh inimeste abivajaduse
märkamise, hindamise ja inimese teenussüsteemiga seostamise ja võrgustikutööga) peab
läbi viima KOV teenistuja (ametnik või töötaja), kellele on kutseseaduse alusel välja antud
sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele
vastav kvalifikatsioon (vaata lisa 1 punkt 2.3.3.);
Põhi- või tugiteenuse teenuskomponente vahetult osutavad praktikud peavad omama
vastavasisulist pädevust või väljaõpet, mis võimaldab osutada teenuskomponendi sisulisi
tegevusi. Kuna ISTE põhineb suurel määral erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuste sarnastel tegevustel, mida on teenusdisaini protsessi käigus täiendatud, siis saab
lähtuda pädevuse hindamisel erihoolekande toetavate teenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse osutajale kehtestatud haridusnõuetest, tuginedes vastavalt sotsiaalhoolekande
seadusele (SHS) §688 ja §86. Miinimumpädevus teenuskomponentide osutamisel on
tegevusjuhendaja kvalifikatsioon ehk vastavus SHS §86 kehtestatud nõuetele ja
sotsiaalkaitseministri määrusele9. Piloteerimises osalev KOV peab tagama, et teenusmudeli
elluviimisel rakendatakse vaid nõutava kvalifikatsiooni ja väljaõppega praktikuid. Kui
teenuskomponendi tegevuse teostajale on õigusaktides sätestatud kvalifikatsioon või
haridusnõuded, peab KOV tagama teenuskomponente vahetult osutavate praktikute
vastavuse nõuetele (nt kehtestama nõuded töötajate värbamisel ja/või nimetama nõuded
lepingupartnerite hankimisel). Vastutus teenuskomponentide osutajate kvalifikatsiooni ja
väljaõppe olemasolu kontrollimisel on KOVil.
2. PILOTEERIMISE SISU JA ETAPID
2.1. Teenusmudeli lühikirjeldus
Isikukeskne erihoolekande teenusmudel käsitleb psüühilise erivajadusega inimese toetamist
eluvaldkondade üleselt, integreerides seni erinevate süsteemide poolt osutatud tegevused
inimest ja tema lähedasi toetavaks terviklikuks teenuseks. ISTE teenusmudelis on psüühilise
erivajadusega inimesele osutatava toetuse sisu ja korraldus senisest teenusekorraldusest erinev:
1) Teenusmudeli katsetamise raames osutavad teenuseosutajad komponendipõhist teenust,
mis põhineb suurel määral tänastel erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste
sarnastel tegevustel ja mida on teenusdisaini ning mudeli katsetamise protsessi käigus
täiendatud. ISTE teenusmudelis käsitletakse psüühilise erivajadusega inimesele ja tema
lähedastele osutatavat abi tervikliku integreeritud teenusena, mis põimitakse iga abivajaja
puhul kokku personaalselt tema toetamiseks vajalikest eluvaldkondlike komponentide
tegevustest. Igale teenusmudeli piloteerimises osalevale abivajajale tagab personaalse toe
põhiteenuse osutaja (konkreetne sotsiaalhoolekande praktik), kes teda nõustab, juhendab ja
kes koordineerib inimese eluolukorrale vastavalt võrgustikutööd teiste osapooltega, sh
tugiteenuse osutajatega ja sidusvaldkondade partneritega.
2) Uues teenusmudelis on lisaks sisulisele ülesehitusele tänasest erinev ka teenuste
korraldamise tasand. SHS kohaselt korraldab psüühilise erivajadusega inimestele
osutatavaid erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid SKA, muid sellele sihtrühmale
8
Sotsiaalhoolekande seaduses § 68 on sätestatud nõuded rehabilitatsioonimeeskonnale. Kui ISTE teenuskomponendi sisu
rehabilitatsiooniteenuse sarnane (näiteks vaimse tervise komponendi raames saab inimene psühholoogilist nõustamist) siis peab
teenust vahetult osutav spetsialist vastama rehabilitatsioonimeeskonna kvalifikatsiooninõuetele. SHS
https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023003
9
Sotsiaalhoolekande seaduses § 86 on sätestatud ja selle alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri määruses nõuded, mille
kohaselt erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik, kellel on vähemalt keskharidus ja vajalik erialane ettevalmistus
või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks. Kohustuslik on tegevusjuhendaja koolituse läbimine täies
mahus või tegevusjuhendaja koolituse sissejuhatava osa läbimine, mis võimaldab töötada koolituse täies mahus läbinud
tegevusjuhendaja juhendamisel. SHS https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023003 ja sotsiaalkaitseministri määrus
„Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele” https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022018
6
vajalikke sotsiaalteenuseid aga KOV. Uue teenusmudeli piloteerimisel vastutab kogu
psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamise korralduse ja protsessi eest oma piirkonnas
KOV. Praktikas tähendab see KOV tegevust selle nimel, et:
a. omavalitsuses elavaid psüühilise erivajadusega abivajavaid inimesi on märgatud;
b. KOVis kaasatud psüühilise erivajadusega inimeste abi- ja toetusvajadus on hinnatud;
c. iga abivajaja on kokku viidud teda järjepidevalt toetava sotsiaalhoolekande praktikuga
(põhiteenuse osutaja), kes vastutab inimesele vajaliku abi andmise eest (sh tagab
abivajajale teenuse osutamise teenusmudelis nimetatud viisil ja kontakti loomise
erinevate tugiteenuse osutajate ja sidusvaldkonna osapooltega);
d. piirkonnas on abivajajatele vajalikud teenuskomponendid kättesaadavad (teenuse
osutajateks võivad olla nii senised KOVi lepingupartnerid, SKA lepingupartnerid kui ka
uued teenuseosutajad).
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli detailne kirjeldus on käesoleva dokumendi peatükis 4
ja teenuskomponentide sisukirjeldused peatükis 5.
2.2. ISTE katsetamise korraldus KOVis
ISTE katsetamisel KOVides tuleb järgida punktis 3 kirjeldatud tegevusi ja punktis 4 kirjeldatud
mudeli samme.
Projektiperioodi alguses keskendub KOV oma piirkonnas teenusmudeli piloteerimiseks vajalike
partnerite leidmisele, nendega koostöösuhete loomisele (teenuseosutajad, sidusvaldkondade
partnerid), teenuskomponentide hankimisele ning töökorralduse paika panemisele. Sellega
paralleelselt toimub KOVis ka piirkonna psüühilise erivajadusega inimeste kaasamine
teenusmudeli tegevustesse.
Projekti saab kaasata uusi inimesi ainult perioodil 01.01.2025-30.04.2025. Projekti sisenevad
inimesed peavad vastama punktis 1.3. nimetatud sihtgrupi kirjeldusele ja olema sisenemise
hetkel SKAs toetavate erihoolekandeteenuste (toetatud elamine, töötamise toetamine või
igapäevaelu toetamine, välja arvatud igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega
inimesele ja igapäevaelu toetamise teenus päeva ja nädalahoiuteenusena) järjekorras.
Kogu projektiperioodi ajal on KOV inimese vaates juhtumikorralduse võtmerollis. KOVis on
põhirõhk tervikpildi omamisel abivajavast inimesest, tervikliku abi korraldamine ja ISTE mudeli
rakendamisega seotud jooksvate probleemide lahendamine. Selle kõrvalt arendatakse
koostöösuhteid, otsitakse uusi partnereid inimeste abivajadustele vastavate teenuskomponentide
osutamiseks (viies vajadusel selleks läbi täiendavaid hankeid) jmt. SKA kogub KOVidelt ja teistelt
katsetamises osalevatelt partneritelt regulaarselt tagasisidet, kaardistab ja analüüsib
piloteerimises osalejate kogemusi teenusesüsteemi korralduse kohta, toimub kogemuste
vahetamine.
Piloteerimise vältel toimuvad regulaarselt kogemusseminarid mudeli katsetamisel tekkinud
küsimuste arutamiseks ja ühiste lahenduste leidmiseks, samuti regulaarse tagasiside andmiseks
ja saamiseks.
2.3. Omavalitsuste teenuskohtade arvu vahehindamine
Piloteerimise vältel teostab SKA regulaarselt KOVide vahehindamisi jälgimaks teenuskohtade
arvu täitumist ning teenusmudeli tegevuste läbiviimist. Vahehindamise tulemused mõjutavad
katsetamisel osaleva KOVi edasist teenuskomponentide maksumust.
Esimene vahehindamine toimub seisuga 30.04.2025, mille tulemusel korrigeeritakse
koostöölepingus teenuskohtade arvu (lepingu punkt 2.4.) ja teenuskomponentide rahalist mahtu
(lepingu punkt 4.2.) vastavalt tegelikult täidetud teenuskohtadele. Järgmised vahehindamised
toimuvad 31.10.2025, 30.04.2026 ja 31.10.2026. Kui koostöölepingu kehtivuse ajal tekib olukord,
kus KOVil on täidetud algselt lepinguga kokkulepitud teenuskohtade arvust vähem kui 20% võib
SKA teha otsuse lepingu lõpetamiseks. Kui lepingu kehtivuse ajal, pärast 30.04.2025, tekib
olukord, kus KOVil on kõik algselt koostöölepinguga kokkulepitud teenuskohad täitmata lõppeb
leping alates viimase inimese teenuselt lahkumisele järgneva kuu viimase kuupäevaga.
7
2.4. Teenuskomponentide osutamise ja teenusmudelivälise abi kombineerimine
Katsetamisel ei saa osaleda sihtrühma kuuluv abivajaja, kes saab samaaegselt erihoolekande-
või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid praeguses riiklikus süsteemis (küll tohib abivajaja liikuda
ühest süsteemist teise, st olla teenusmudeli tegevustesse sisenemise hetkel
erihoolekandeteenustel).
Abivajaja võib teenusmudeli tegevustes osalemise ajal kasutada sidusvaldkondade partnerite
poolt osutatavaid teenuseid ja tegevusi, kuid tuleb vältida samalaadse sisu ja eesmärgiga
tegevuste dubleerivat osutamist. Kui inimene osaleb teenustel või projektide tegevustes, mis on
sisult ja eesmärgilt sarnased ISTE eluvaldkondkonna komponendis sisalduvate tegevustega (sh
Euroopa Sotsiaalfondist, ESF+ ja teistest allikatest rahastatavad tegevused, Töötukassa
teenused ja projektid, Tervise Arengu Instituudi projektid jmt), ei või ta samaaegselt saada neid
(kokkulangevaid) teenuskomponente isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamise
raames (vt peatükk 5).
Inimesele vajalike teenuskomponentide ning teiste teenuste ja projektide tegevuste sisulise
kattuvuse jälgimine toimub sidusvaldkondadega koostöö käigus. Dubleerimise vältimise eest
vastutab teenusmudeli piloteerimist koordineeriv KOV juhtumikorraldaja.
3. POOLTE TEGEVUSED TEENUSMUDELI KATSETAMISEL
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine toimub KOVide ja SKA koostöös.
Teenusmudeli katsetamine hõlmab nii otsese klienditööga seotud tegevusi kui korralduslikke
tegevusi, sh nii kohalikus piirkonnas kui üleriiklikult teenusmudeli juurutamisega seotud tegevusi.
3.1. KOV tegevused teenusmudeli katsetamisel
Katsetamise käigus KOV:
3.1.1. kaardistab ISTE sihtgruppi kuuluvad inimesed oma vallas või linnas ja leiab perioodil
01.01.2025-30.04.2025 vabanevatele teenuskohtadele ISTE sihtgrupi kirjeldusele
vastavad inimesed;
3.1.2. leiab kogukonna ressursid ja teenuseosutajad, kes osutavad teenuskomponente, mida on
vaja inimesele ja tema lähedastele abi ja toe tagamisel. Teenusepakkujate leidmisel võib
KOV rakendada kõiki sotsiaalkaitseliste abimeetmete korraldamise võimalusi, lähtudes
asjakohastest regulatsioonidest, sh KOVis kehtestatud hankekorrast, riigihangete
seadusest ja muudest õigusaktidest;
3.1.3. KOV lähtub teenuseosutajate leidmisel SKA poolt etteantud teenuskomponentide
kirjeldustest (ptk 5) ja hinnakirjast (lisa 5);
3.1.4. KOV võib leida teenuskomponentide osutajad, kes pakuvad ühte või mitut
teenuskomponenti. KOV võib teenuskomponente hankides täpsustada hinnastamise
põhimõtteid ja tingimusi ning määratleda täpsemalt oma partneritega seotud tingimused
ja ootused teenusmudeli tegevuste elluviimisel lähtudes konkreetse sihtrühma ja oma
piirkonna abivajavate inimeste vajadustest, kuid ei tohi kitsendada kirjeldatud
teenusmudeli tegevusi ja võimalusi. Teenuskomponente võib juurde hankida
teenusmudeli katsetamise jooksul vastavalt kaasatud inimeste abivajadusele. Seejuures
KOV:
a) jälgib ja tagab põhiteenuse osutajaid valides ja nendega lepingulisi suhteid luues, et
katsetamise vältel oleks täidetud nõue, et põhiteenuse osutaja on juriidiline isik, kelle
puhul äriregistris või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris märgitud
põhitegevusalade loetelu hõlmab sotsiaalhoolekandelisi tegevusi;
b) jälgib ja tagab, et põhi- ja tugiteenuse osutajad vastaksid õigusaktides sätestatud
kvalifikatsiooni- või haridusnõutele;
c) jälgib ja tagab põhi- ja tugiteenuse osutajate teenuse kvaliteedi vastavuse
sotsiaalteenuste kvaliteedipõhimõtetele ning teenusmudeli tegevuste osutamise
vastavalt koostöö tingimustele kogu katsetamises osalemise perioodil,
3.1.5. avaldab valla- või linnavalitsuse kodulehel KOV teenusepakkujate nimekirja ja nende poolt
osutatavate komponentide nimekirja;
3.1.6. teenusmudeli rakendamiseks ja abivajajate teenussüsteemiga sidumiseks:
8
a) määrab teenusmudeli katsetamise kontaktisiku ja avaldab valla või linna kodulehel
tema kontaktandmed;
b) jagab oma vallas või linnas avalikkusele informatsiooni isikukeskse teenusmudeli
võimalustest ja rakendamise kogemustest;
c) kaardistab sidusvaldkondade asutused, nt tervishoiu- ja haridusasutused,
hoolekandeasutused, politsei, töötukassa bürood, kogukonnateenuste osutajad jm
asjassepuutuvad ja/või potentsiaalsed kogukonnas tegutsevad organisatsioonid
piirkonnas;
d) lepib sidusvaldkondadega kokku suhtluskanalid ja koostööprotsessid abivajaja
seostamiseks teenussüsteemiga ja muude toetusmehhanismidega oma piirkonnas,
3.1.7. abivajava inimese kaasamiseks ja talle abi osutamiseks:
a) tagab abivajava inimese teenusmudelis osalemiseks sisenemise ankeedi täitmise ja
allkirjastamise (vorm 3.1.) ning kontrollib inimese sihtrühma kuulumist regulaarselt
katsetamise vältel;
b) viib läbi inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise kasutades teenusmudeli
hindamisvahendit (vorm 3.3.). Kaasatud inimese abi- ja toetusvajaduse hindamine
tuleb läbi viia esimesel võimalusel pärast inimese liitumist teenusmudeli tegevustega
(pärast sisenemise ankeedi täitmist), kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul
ankeedi täitmise kuupäevast alates;
c) määratleb hindamisinstrumendi abil inimese abivajaduse taseme eri
eluvaldkondades. Valib abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusi arvestades isiku ja
vajadusel tema lähedastega koostöös välja põhiteenuse ja tugiteenuse osutajad (vt
ptk 4 ja 5). Seejärel teeb hindamise tulemustele tuginedes otsuse inimese abivajaduse
olemasolu ja põhiteenuse osutaja juures teenusmudeli põhimõtetel ja tegevustega
temale vajaliku abi osutamise kohta (sarnane haldusaktiga);
d) seostab inimese põhiteenuse osutajaga ja tagab, et koostöös inimesega alustatakse
teenuse planeerimist (st alustatakse põhiteenuse teenuskomponentide osutamisega),
mille tulemusel valmib hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul inimesele personaalne
tegevusplaan. Tegevusplaani vormina võib kasutada põhiteenuse osutaja poolt
loodud vormi, millel on vähemalt samad andmeväljad nagu on teenusmudelis
katsetamiseks kasutataval vormil (näidiseks vorm 3.4.). Tegevusplaani võib hiljem
vajadusel muuta ja täpsustada (vt samuti punkt 4.4.).
3.1.8. tagab inimesele regulaarse põhiteenuse ja tugiteenuse komponentide osutamise lähtudes
isikukeskse teenusmudeli kirjeldusest (vt ptk 4);
3.1.9. tagab, et põhiteenuse osutaja koordineeriks inimese eluolukorrale vastavalt
võrgustikutööd erinevate sidusvaldkondade ja teenuskomponentide osutajate vahel
igakuiselt, sh KOV juhtumikorraldajaga;
3.1.10. tagab, et põhiteenuse osutaja viib regulaarselt läbi (vähemalt iga 6 kuu tagant) kaasatud
abivajajate hindamise ja tegevusplaani korrigeerimise ning muudatused
teenuskomponentide osutamises vastavalt inimese muutunud abivajadusele ning edastab
sellekohase info KOV juhtumikorraldajale;
3.1.11. tagab, et põhiteenuse osutaja koostab abivajavale inimesele kokkuvõtva hinnangu
abivajaduse ja teenuse osutamise kohta (vt vorm 3.9. kokkuvõttev hinnang) teenusmudeli
katsetamise tegevuste lõppedes, inimese teenuse vajaduse lõppedes, inimese
teenusmudelis osalemise katkestamisel või teenusmudeli tegevuste kontrolli käigus KOVi
esitatud nõude peale;
3.1.12. peab inimese kohta toimikut (võimalusel digitaalselt) ja koondab toimikusse katsetamise
käigus inimesele abi osutamisel koostatud dokumendid ja informatsiooni kõigist
teenuskomponentidest, mida inimesele või tema lähedastele osutatakse;
3.1.13. avab inimese kohta menetluse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi
STAR). Kannab STARi inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemused ja vajadusel
viibimiskoha märke vastavalt SKA meeskonna antud juhendile;
3.1.14. teeb ise ja soodustab oma teenuskomponente osutavate lepingupartnerite ja KOV
hallatavate asutuste koostööd sidusvaldkondade esindajate ja kogukonnas tegutsevate
organisatsioonidega, kelle teenuste kasutamiseks on inimesel oma eluolukorrast
tulenevalt õigus ja vajadus;
3.1.15. lähtub isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamisel koostöölepingust, konkursi
tingimustest, ja teenusmudeli katsetamise kirjeldusest sh teenuskomponentide (vt ptk 5)
kirjeldusest ning teenuskomponentide hinnakirjast (lisa 5);
9
3.1.16. tagab teenusmudeli piloteerimisel juhtumikorralduse töömeetodi rakendamise.
Juhtumikorralduse tagamisel on KOVil, sõltuvalt kohalikest vajadustest, õigus valida, kas
teenusmudeli koordineerimise tasu siduda sotsiaaltöötaja (hindamine, mille eelduseks on
sotsiaalhoolekandes töötamiseks vastav erialane kõrgharidus) ja/või teenuskomponentide
administreerimisega seotud (hankimine, lepinguliste suhete korraldus, arveldamine)
tööjõukuludega või täidab neid rolle üks ja sama Inimene;
3.1.17. kasutab abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit ning teeb täiendus- ja
muudatusettepanekuid, mis toetavad hindamisvahendi kasutamist KOVides. Oodatud on
ka KOVi muud ettepanekud, nt andmevahetuse, isikukeskse teenusmudeli ning info- ja
koolitusvajaduse osas;
3.1.18. arvestab SKA ettepanekuid isikukeskse teenusmudeli tegevuste ja protsessi
parendamisel ning lähtub antud juhistest teenusmudeli rakendamisel. Lepingupartner
osaleb koos teenuseosutajaga SKA koolitustel ja kogemusseminaridel teenusmudeli
rakendamiseks ning edukaks läbiviimiseks, vastab tagasisideküsitlustele jm SKA
päringutele;
3.1.19. osutab sihtgrupile isikukeskse teenusmudeli kohaselt abimeetmeid, eesmärgiga toetada
inimese jõudmist tööturuteenustele, avatud tööturule või võimetekohasele muule hõivega
seotud või samastatud tegevusele (nt vabatahtlik töö, õppimine vms);
3.1.20. teeb igakülgset koostööd sidusvaldkondade partnerite ja kogukonnas tegutsevate
organisatsioonidega, kelle teenuste kasutamiseks on inimesel oma eluolukorrast
tulenevalt õigus ja vajadus ning kellega teevad KOV, põhi- ja tugiteenuse osutajad
koostööd;
3.1.21. KOV ja tema partnerid täidavad struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,
toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõudeid
ja korda vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sh Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrust nr
54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine”10;
3.1.22. esitab igakuiselt SKAle teenuskomponentide osutamisele järgneva kalendrikuu
7. kuupäevaks isikute kohta koondarve, millel kajastub teenusmudeli koordineerimise tasu
summa ja kõikide eelmise kuu tasumisele kuuluvate teenuskomponentide maksumuste
summa. Arvele tuleb märkida koostöölepingu number, konkursi nimetus, periood (kuu),
eraldi kuluread (teenusmudeli koordineerimise tasu ja teenuskomponentide maksumus);
3.1.23. esitab igakuiselt SKAle digitaalselt allkirjastatult isikupõhise kulude koondaruande kõikide
teenuskomponentide kohta (vt vormi 3.8. „Teenuskomponentide andmekogu”)
komponentide osutamisele järgneva kalendrikuu 7. kuupäevaks. Teenuskomponentide
planeerimisel, osutamisel ja aruandluses lähtutakse teenuskomponentide loetelust
(käesoleva dokumendi ptk 5 „Teenuskomponendid”). Koondaruande faili pealkiri peab
sisaldama aruannet esitava KOV nime ja aruandekuu ning -aasta nimetust (näiteks
„Teenuskomponentide andmekogu_01.2025_Tallinn”);
3.1.24. tagab, et teenuskomponentide osutamine kaasatud abivajajatele on dokumentaalselt
tõendatud ja vajadusel SKAle esitatav. Selleks täidetakse iga abivajaja kohta „Teenuse
osutamise andmestik” (vt vormi 3.5.), mis kajastab inimesele teenuskomponentide
osutamise tegevusi ja see info on teenuseosutaja esindaja poolt allkirjastatud (nt
teenuseid vahetult osutanud praktiku või organisatsiooni vastutava isiku või KOVi
lepingupartneri vastutava isiku poolt). Teenuseosutaja võib kasutada
teenuskomponentide osutamise sisutegevuste dokumenteerimiseks ja arvete koostamise
aluseks oma elektroonilise töölaua töövorme, juhul, kui neil on samad andmeväljad nagu
on vormil 3.5.;
3.1.25. täidab kaasatud abivajajate kohta tegevustega liitumisel ja lõpetamisel ankeedi ning võtab
inimeselt või tema seaduslikult esindajalt nõusoleku isikuandmete töötlemiseks (vt vormid
3.1. Ankeet sisenemisel ja 3.2. Ankeet väljumisel). Kogub ja säilitab katsetamisel osalejate
ankeedid ja isikuandmete töötlemiseks antud nõusolekud vastavalt sõlmitud
koostöölepingus sätestatule;
3.1.26. edastab digitaalselt ja isikuandmete töötlemise nõudeid järgides jooksvalt ja esimesel
võimalusel SKAle katsetamisega liitunud abivajaja ankeedi isikuandmete töötlemise
nõusolekuga ning väljuja väljumise ankeedi koopiad. Lisaks edastab KOV SKAle esimesel
võimalusel teenuseosutaja poolt koostatud kokkuvõtvad hinnanud (vorm 3.9). Ankeedid
10
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012
10
ja kokkuvõttev hinnang tuleb saata hiljemalt möödunud perioodi koondaruande esitamise
tähtajal, so 7. kuupäevaks;
3.1.27. tagab teenusmudeli tegevuste mõju hindamiseks abivajava inimese poolt elukvaliteedi
hinnangu täitmise (vorm 3.6.) koheselt, kui inimene on põhiteenuse osutaja juurde
suunatud. Elukvaliteedi hinnang täidetakse kaasatud inimese poolt teenuskomponentide
kasutamisega alustamisel (st põhiteenuse - teenuse planeerimisega alustamisel) ning
edaspidi regulaarselt pärast aasta möödumist eelmisest hinnangust ja/või teenusmudeli
tegevuste lõpetamisel. Elukvaliteedi hinnangu küsimustik täidetakse alati, kui inimene
lõpetab teenusmudeli tegevustes osalemise, sh ka siis kui eelmisest elukvaliteedi
hinnangu täitmisest ei ole veel aasta möödunud. KOV kogub ja koondab jooksvalt inimese
poolt täidetud elukvaliteedi hinnangu andmed tabelisse „Elukvaliteedi hinnangute
koondandmed_xls” (vorm 3.7.) ning edastab need SKAle möödunud kvartalile järgneva
kuu 7. kuupäevaks;
3.1.28. tagab regulaarse (vähemalt 1 kord aastas) teenuse saajate rahulolu-uuringu läbiviimise ja
teenuse lõppemisel teenuse mõju hindamise;
3.1.29. peab arvestust koostöölepingu alusel tehtavate väljamaksete maksumuse üle ja jälgib, et
ei ületataks lepingu maksimaalset rahalist mahtu ega teenuskomponentide maksumusele
seatud piiranguid (vt täpsemalt konkursi tingimused punkt 2.6.2);
3.1.30. teenusmudeli katsetamise ja/või koostöölepingu lõppedes (sh ennetähtaegsel lõppemisel)
esitab kõikide teenusmudeli katsetamisel abi saanud inimeste kohta väljumise ankeedid
(vormil 3.2.) ning on valmis esitama kõiki SKA poolt välja küsitud dokumente kuni
31.01.2027.
3.2. SKA tegevused teenusmudeli katsetamisel
Piloteerimise käigus SKA:
3.2.1. nõustab, juhendab ja koolitab teenusmudeli katsetamisel osalejaid teenusmudeli
aluspõhimõtete, toimimise, osapoolte tegevuste ja vastutuse osas, korraldab kogemuste
vahetamist. Teenusmudeli rakendamist puudutav kogemuste vahetamine toimub kogu
katsetamise vältel;
3.2.2. korraldab teenusmudelis kasutatavate vormide, hindamisvahendite ja küsimustike
kasutamise väljaõpet;
3.2.3. kogub KOVidelt ja teistelt katsetamisel osalevatelt partneritelt regulaarselt tagasisidet ja
analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatud teenusesüsteemi korralduse
kohta (sh kohtub teenuse saajatega);
3.2.4. jõustab KOVe teenuste korraldamisel ning arendamisel, arendab katsetatavat
teenusmudelit jooksvalt kogu katsetamise perioodi vältel;
3.2.5. vahendab informatsiooni erinevate KOVide teenusmudeli katsetamisel saadud
kogemuste kohta, eesmärgiga ühtlustada üle-eestilist teenusmudeli juurutamise praktikat;
3.2.6. kogub ja vahendab teavet teiste sarnaste tegevuste ja programmide kohta. Teeb koostööd
sidusvaldkondadega teenusmudeli katsetamiseks vajalike tegevuste elluviimise
toetamiseks;
3.2.7. teostab teenusmudeli katsetamise raames elluviidavate tegevuste ja koostöölepingust
tulenevate kohustuste üle kontrolli;
3.2.8. tasub teenusmudeli piloteerimise eest koostöölepingus kokku lepitud tasu (sh
teenuskomponentide maksumuse ja teenusmudeli koordineerimise tasu);
3.2.9. kontrollib koostöölepingus sätestatud tähtaja jooksul esitatud arvete ja dokumentatsiooni
vastavust nõuetele;
3.2.10. teeb muid ISTE edukaks rakendamiseks vajalikke tegevusi.
4. ISIKUKESKSE TEENUSMUDELI KIRJELDUS
Erihoolekande teenuste eesmärgiks on toetada psüühilise erivajadusega inimeste võimalikult
iseseisvat toimetulekut ja osalemist ühiskonnaelus läbi juhendamise või kõrvalabi tagamise
erinevates eluvaldkondades. Piloteeritav teenusmudel töötati välja teenusedisaini tegevuste
raames aastatel 2016-2017 ning seda on täiendatud pärast aastast katsetamist ja mõjuanalüüsi
aastal 2017-2018. Tuginedes katsetamise käigus saadud tagasisidele on aastatel 2019-2021,
2022 ja 2024 läbi viidud teenusmudeli protsesside ja tegevuste kirjelduste täiendamine.
11
2025-2026 aastal valmistatakse ette ISTE mudeli katsetamise lõpetamine ja tulenevalt
katsetamise kogemusest sisendi andmine erihoolekandereformi tegevustesse.
ISTE on:
Detailne teenusmudeli joonis:
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/2022-11/tenusmudeli_joonis.png
ISTE mudeli rakendamisel lähtutakse Eesti sotsiaalteenuste, erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse kvaliteedijuhiste põhimõtetest ning sotsiaalse rehabilitatsiooni
osutamise juhendist11. Vastutus kvaliteetsete teenuste korraldamise eest lasub KOVil. Teenuste
osutamise kvaliteedi tagab teenuse osutaja.
4.1. Teenusmudeli aluspõhimõtted
Isikukesksed, sihtgrupi ja tema lähedaste vajadustele vastavad teenused
Komponendipõhises teenusmudelis on võimalik koostada abivajajale personaalselt tema
toetusvajadusele vastav teenuspakett.
Olulisel kohal on inimese ja tema pere võimalus valida sobivaid teenuskomponente erinevate
teenuseosutajate juurest. Vajadusel on inimesele võimalik tuge pakkuda juba teenussüsteemi
sisenemise varajases faasis. Kui inimesel on tema erivajadusest tulenevalt otsustamine ja
valik raskendatud, võimaldab omavalitsuse juhtumikorraldaja ja/või põhiteenuse osutaja teha
inimesel toetatud valikuid. Lisaks psüühilise erivajadusega inimestele vajavad toetust ka
nende lähedased. Lähedaste toetamiseks on teenusmudelis tegevused tugiteenuse
komponentide sees. Pere tugiteenuse komponendid on suunatud toetama ja abistama
hoolduskoormusega pereliikmeid ja lähedasi selle ülesandega toime tulema. Peredele
suunatud tugi on eriti oluline juhul, kui inimene ise keeldub abist või ei ole vajalik abi ja
teenuskomponendid koheselt kättesaadavad ning hoolduskoormus langeb vaid pere
õlgadele.
Kasutajasõbralik, lihtne ja arusaadav teenussüsteem, sujuv liikumine teenussüsteemis
Teenusmudeli väljatöötamise oluliseks põhimõtteks oli leida teenussüsteemi sisenenud
abivajajale ja tema lähedastele parim, meeldivaim, mugavaim ja kiireim viis jõuda vajaliku
toeni. Sellest lähtuvalt on teenusmudeli üks fookustest selgelt teenussüsteemi sisenemisel ja
abivajaduse märkamisel. Teenusmudeli eesmärk on tagada abivajajale ja lähedastele
esmane info ja nõustamine seal, kus abivajadust märgati (nt KOV sotsiaaltöötajalt,
intellektipuudega noorele juba koolist, psüühikahäirega inimesele haiglast või esmatasandi
tervisekeskusest). Selleks kaardistab KOV teenusmudeli rakendamisel oma piirkonna
sidusvaldkonnad, informeerib neid piirkonna teenusmudeli korraldusest ning lepib kokku
koostööpõhimõtted, sh abivajajast teavitamise ja info edastamise viisid. See eeldab KOVi
poolt proaktiivset abi osutamist, mis tagab abivajajale ja tema perele informeerituse õigustest
ja teenussüsteemi võimalustest, samuti abi esimeste valikute tegemisel ja otsustamisel. 2025-
11
Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Lisa%201%20-
%20Eesti%20sotsiaalteenuste%20kvaliteedijuhis_27.02.2024.pdf
Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhis: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023-
03/Erihoolekandeteenuste_kvaliteedijuhis.pdf
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kvaliteedijuhis: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023-
11/Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenuse%20kvaliteedijuhis_24.11.2023.pdf)
Sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamise juhend: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
09/Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenuse%20osutamise%20juhend_23.09.2024.pdf
12
2026 perioodil kaasatakse uusi inimesi projekti vaid 01.01.2025-30.04.2025, kuid abivajajate
märkamine, informeerimine ja nõustamine on jätkuvalt KOVi ülesanne.
Mudeli oluline osa on teenussüsteemi sisenenud abivajajale teenuse planeerimine ja plaani
elluviimine põhiteenuse näol. Pidev põhiteenus tagab ka sujuva ülemineku ja liikumise
teenuste vahel, erinevate sekkumiste, sh sidusvaldkondade teenuste ning
kogukonnaressursside koordineerimise ja inimesele kättesaadavuse.
Inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise ja teenuste planeerimise protsess peab olema
võimalikult kaasav, isikukeskne ja terviklik. Protsessi kaasatakse vaid minimaalselt vajalikke,
inimese ja lähedaste vajadusi tundvaid osapooli või erialapraktikuid. Abi- ja toetusvajaduse
hindamisel tuleb lähtuda andmetest ja informatsioonist, mis on inimese kohta juba varasemalt
läbiviidud hinnangute ja otsuste alusel kogutud ja inimese poolt varasemalt esitatud, nt
töövõime hindamise- ja puude hindamise andmed, info andmebaasidest (nt STAR,
haridussüsteemi arenguetappide hindamised). Teenuste planeerimiseks vajalikku
lisainformatsiooni inimese toetusvajaduse ja toimetuleku kohta saab lisaks koguda
põhiteenuse osutaja poolt läbi koostegemise ja kogemise keskkonnas, kus inimene elab ja
tegutseb. Toetuse planeerimisel on oluline mõõdetavate eesmärkide seadmine seoses
elukvaliteedi parandamise või säilitamisega, samuti inimese võimetekohase arendamisega,
mille saavutamist on võimalik töö käigus hinnata. Loodud lahendustes on arvestatud ka
psüühikahäirega inimeste eripära ning vajadust saada nn abi situatsioonis, kui inimene
keeldub abist või tema seisund vajab kiiret sekkumist.
Paindlikkus teenuste planeerimisel ning korraldamisel
Komponendipõhine teenusmudel võimaldab kombineerida erinevaid teenuskomponente ning
koostada igale inimesele ja tema perele sobiva teenuskomponentidest koosneva
teenuspaketi. Teenuse protsess võimaldab paindlikult muuta ja täiendada teenuspaketti -
kombineerida toe sisu lähtudes inimese taastumise/ arengu faasidest, klienditeekonna
etappidest, inimese ja pere muutuvatest vajadustest. Teenuskomponentide planeerimisel ja
osutamisel lähtutakse samuti abivajaja vajadusest - teenuskomponendi maht ja vajalik toe
määr sõltub konkreetselt inimese eluolukorrast ja vajadustest.
Mudel võimaldab ühe inimese teenuspaketis paindlikult kombineerida erinevate
teenuseosutajate poolt osutatavaid tugiteenuse komponente. Selline paindlikkus võimaldab
teenuseosutajatel ka spetsialiseeruda ning arendada spetsiifilisi tõenduspõhiseid programme
ja tegevusi (nt peredele suunatud perekoolitusprogramm, tugi- ja eneseabigrupid jm). Mitme
erineva teenuseosutaja teenuskomponentide kombineerimise läbi saab luua integreeritud
teenuspakette, kus abivajaja ei jää ühe asutuse nn ökosüsteemi kinni ja on kogukonnaga
paremini seostatud.
Teenusmudeli kirjeldus lähtub neljast peamisest erihoolekande teenuse klienditöö etapist:
(1) abivajaduse märkamine ja seostamine teenussüsteemiga,
(2) abi- ja toetusvajaduse hindamine,
(3) teenuse planeerimine,
(4) plaani elluviimise tagamine.
Alljärgnev isikukeskse teenusmudeli detailne kirjeldus on jagatud kaheks peamiseks osaks:
(a) taustal toimuvad tegevused, mis ei ole vahetu töö abivajajaga;
(b) tegevused, mille käigus toimub otsene töö abivajava inimese ja tema lähedastega.
Teenusmudeli jaotamine etappideks võimaldab selgelt määratleda igas etapis osutatava toe eest
vastutajad ja nende ülesanded.
4.2. I etapp: Abivajaduse märkamine ja seostamine teenussüsteemiga
Vastutab: KOV
Eesmärgiks on abivajajate võimalikult varajane märkamine ning proaktiivne abi teenussüsteemi
sisenemisel läbi koostöö sidussüsteemidega.
13
Ettevalmistavad taustategevused:
o Sidussüsteemide kaardistamine ja partnerite informeerimine abi osutamise korraldusest –
KOV vastutab oma piirkonnas abivajaduse proaktiivse märkamise ja koostöö toimimise eest
kaardistades sidussüsteemid (nt kiirabi, psühhiaatri kabineti, haigla, Töötukassa, koolid,
varjupaigad jm piirkonnas olulised asutused).
o Suhtluskanalite ja koostööprotsesside kokku leppimine abivajaja seostamiseks
teenussüsteemi (KOV juhtumikorraldajaga) ja piirkonna teiste toetusmehhanismidega.
Otsene töö abivajajaga:
o Sidussüsteemide töötajatele edastatav info toetab abivajajat teenussüsteemi sisenemisel –
töötajad on informeeritud, teadlikud ja oskavad abivajadust märgata ning abivajajat
teenussüsteemi sisenemisel toetada. Nad teavad, kuidas toimib piirkonnas psüühilise
erivajadusega inimeste toetussüsteem ning oskavad abivajaja sellega õigeaegselt seostada.
o Sidussüsteemist edastatud info tulemusel jõuab sotsiaaltöötaja proaktiivselt abivajajani seal,
kus vajadust märgati (nt koolis, kodus, haiglas). Inimese abivajadus avaldub üldjuhul
sidusvaldkonna töö raames (nt tervishoid, haridus, tööhõive). Oluline on, et KOV-i
sotsiaaltöötaja võtab inimesega ühendust kohe kui abivajadust märgati, mitte ei oodata, kuni
inimene või pere ise pöörduvad või on tekkinud kriisiolukord.
4.3. II etapp: Abivajaduse hindamine
Vastutab: KOV
Abi- ja toetusvajaduse hindamise eesmärk on abivajaduse taseme määratlemine eri
eluvaldkondades ja teenusele õigustatuse tuvastamine. Abivajadust hinnatakse
hindamisinstrumendi abil ning selle tulemus on sisendiks omavalitsusele juhtumi
dokumenteerimiseks (STAR süsteem, haldusotsus) ning põhiteenuse osutajale teenuse
planeerimiseks järgmises etapis.
Ettevalmistavad taustategevused:
Sotsiaaltöötaja eeltäidab hindamise instrumendi olemasoleva info põhjal (dokumentatsioon ja info
formaalsetest kanalitest nt STARi päringud, mis annavad info puude olemasolu ja
rehabilitatsiooniplaani kohta, Töötukassas teostatud töövõime hindamise kohta jms). Samuti
koondatakse kokku info, mis kogunes abivajaduse märkamise faasis erinevate sidusvaldkondade
poolt.
Otsene töö abivajajaga (ja/või lähedastega):
(A) Koostöövalmis inimese puhul informeerib sotsiaaltöötaja abivajajat ja/või tema lähedasi
nende õigustest ja toetusvõimalustest. Tutvustab neile teenussüsteemi toimimise põhimõtteid
ning selgitab, mida abi- ja toetusvajaduse hindamisel hinnatakse ning kuidas teenuse
planeerimine sellest lähtuvalt toimuma hakkab. Samuti tutvustatakse piirkonna põhiteenuse
osutajaid ning koos tehakse informeeritud valik, millise põhiteenuse osutajaga vajalike
teenuskomponentide planeerimist jätkata (juhul kui piirkonnas on mitu põhiteenuse osutajat).
Sotsiaaltöötaja seostab abivajaja seejärel sobiva põhiteenuse osutajaga. Juhul, kui piirkonnas
ei ole mitut põhiteenuse osutajat, on soovitatav põhiteenuse osutaja hindamisele kaasata, et
abivajaja võimalikult kiiresti seostada ning põhiteenuse osutajat võimalikult vara informeerida
ning vältida dubleerivaid hindamisi.
(B) inimese puhul, kes ei ole valmis koostööks toimub samuti abi- ja toetusvajaduse hindamine.
Sotsiaaltöötaja küsib selleks võimalusel lisainfot abivajajaga kokku puutuvatelt inimestelt.
Selle info põhjal otsustab sotsiaaltöötaja (võimalusel koos abivajaja lähedastega) sobivaima
põhiteenuse osutaja, kes hakkab abivajajaga kontakti ja usaldussuhet üles ehitama.
Abivajajale ning tema lähedastele on teenussüsteemi sisenemisel oluline usaldusväärse kontakti
olemasolu, kellelt saada terviklikku infot ja nõustamist kõigi teenuskomponentide ja
teenuseosutajate, oma õiguste ja võimaluste kohta. KOV vastutuseks on oma tööd korraldada
nii, et abivajajal ja tema lähedastel tekiks arusaam oma õigustest ja võimalustest ning
kindlustunne, et nende huvide ja õigustega arvestatakse.
14
Abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusel on võimalik abivajaja seostada tema jaoks vajaliku
spetsialiseerumisega põhiteenuse teenuseosutajaga, kes jätkab terviklikult toe planeerimist ja abi
osutamist.
4.4. III etapp: Teenuse planeerimine
Vastutab: põhiteenuse osutaja
Inimesele vajalike teenuskomponentide ja nende tegevuste planeerimisega tegeleb
teenusmudelis ainult põhiteenuse osutaja. Eesmärk on personaalse tegevusplaani koostamine,
teenuskomponentide planeerimine ja teenuskomponentide osutajatega seostamine.
Järjepidevalt, st kogu katsetamise perioodi vältel jälgitakse abivajaduse muutumist, hinnatakse
senise teenuse tulemuslikkust ning vastavalt muutustele planeeritakse vajadusel inimesele
osutatava teenuspaketi sisu ümber. Tegevusplaan, sinna planeeritud teenuskomponendid ja selle
muudatused kooskõlastatakse KOViga, kes vastutab vajalike teenuskomponentide olemasolu ja
eelarve eest.
Põhiteenuse osutamine toimub regulaarselt ehk igakuiselt.
Kokkupuude teenuse kasutaja (ja/või lähedastega):
(A) Koostöövalmis abivajaja puhul koostab põhiteenuse osutaja koos abivajajaga (ja/või
lähedastega) personaalse tegevusplaani, mis allkirjastatakse teenuse saaja ja plaani
koostaja(te) poolt. Tegevusplaani koostamisel võib põhiteenuse osutaja aluseks võtta endale
ja inimese vajadustele sobiva metodoloogia, kuid see peab olema kaasav (st abivajaja ja
lähedased on teadlikud teenussüsteemi võimalustest ning neid toetatakse informeeritud
valikute tegemisel) ning võtma aluseks abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemused (st
teenuse planeerimine ja eesmärkide seadmine peab lähtuma tuvastatud abivajaduse
tasemest erinevates eluvaldkondades).
Teenuse planeerimise algetapis toimub inimese poolt hinnangu andmine oma elukvaliteedi
erinevatele aspektidele kasutades elukvaliteedi hindamise küsimustikku12. Põhiteenuse
osutaja toetab ja motiveerib inimest oma elukvaliteedi üle arutlema ja küsimustikku täitma.
(B) Inimese puhul, kes ei ole valmis koostööks, koostatakse toetusplaan. Toetusplaani
koostamisse kaasatakse võimalusel abivajaja lähedased jt olulised võrgustiku liikmed.
Toetusplaani eesmärgiks on üldjuhul abivajajaga kontakti loomine ning koostöövalmiduse
saavutamine taastumisprotsessi toetamisel ja abi vastuvõtmiseks. Koostöövalmiduse
saavutamisel vaadatakse toetusplaan üle ja asutakse koostama inimesele personaalset
tegevusplaani.
Koostatud tegevusplaani (või toetusplaani) eesmärkidest lähtuvalt planeeritakse abivajajale
teenuskomponendid ehk lisatakse spetsialisti tegevused eluvaldkondadega seoses ning
seostatakse ta vastavate erihoolekande teenusmudeli teenuskomponentide või
sidusvaldkondade teenuste osutajatega. Teenusmudel võimaldab teenuskomponente paindlikult
ja vajaduspõhiselt tegevusplaani juurde lisada kohe, kui põhiteenuse osutaja selleks vajadust
näeb. Regulaarsed vahehinnangud (vähemalt iga 6 kuu järel) ja kokkuvõtted ning andmete
lisamine (mitte kustutamine) võimaldab muutusi jälgida, olukorda võrrelda.
Tegevus- ja/või toetusplaani pannakse kirja ka inimese lähedasele vajalik abi, selle eesmärk ja
eesmärgist tulenevalt planeeritud teenuskomponendid.
Põhiteenuse osutamisega alustatakse hiljemalt 30 päeva pärast abivajaduse hindamist ning
tegevusplaani koostamise ajal on vajadusel võimalik lisaks põhiteenusele osutada kiire abina
igapäevaelu teenuskomponenti.
Kogu teenusmudeli katsetamise perioodi jooksul jälgib põhiteenuse osutaja inimese abivajaduse
muutumist. Pärast aastast teenuskomponentide osutamist palub põhiteenuse osutaja anda
inimesel uuesti hinnang oma elukvaliteedile. Elukvaliteedi hinnangust, abivajaduse muutusest ja
sellest lähtuvad tegevusplaani muutused fikseeritakse tegevusplaanis. Projektis osaleja
abivajadus tuleb vähemalt iga 6 kuu tagant üle hinnata.
Taustategevused:
12
Gigantesco, A, Giuliani, M. „Quality of life in mental health services with a focus on psychiatric rehabilitation practice”, 2011
https://www.iss.it/documents/20126/45616/ANN_11_04_07.pdf
15
Põhiteenuse osutajal on võimalik teenuse planeerimisse kaasata vajadusel väliseid
spetsialiste/eksperte, kui põhiteenuse osutaja vajab abivajaja vajaduste mõistmiseks ning
teenuse planeerimiseks lisapädevust (komponendi tegevus välise spetsialisti/eksperdi
kaasamine teenuse planeerimisse, nt tööks abist keeldujate või muude spetsiifiliste vajadustega
sihtgruppide puhul, nt pervassiivse arenguhäirega inimeste, suurema ohtlikkuse või
riskikäitumisega inimeste puhul, kellega tööks põhiteenuse osutaja kogemusest ei piisa).
4.5. IV etapp: Plaani elluviimine
Vastutused:
● Põhiteenuse osutaja tagab tervikliku plaani elluviimise (terviklik personaalne
juhtumikorraldus).
● Tugiteenuse osutaja vastutab inimese tegevusplaani elluviimisel oma teenuskomponendi
sisuliste tegevuste ja teenuse kvaliteedi eest.
● KOV (juhtumikorraldaja) vastutab teenuste rahastuse haldamise, vajalike
teenuskomponentide osutajate leidmise korraldamise, aruandluse, teenuse kvaliteedi
nõuetele vastavuse ja omavaheliste lepinguliste kohustuste täitmise eest.
Plaani elluviimise etapis teevad kõik osapooled koostööd – põhiteenuse osutaja, tugiteenuse
osutaja(d) ning KOV tagamaks paindlik ja terviklik teenuse osutamine, mis arvestab inimeste
personaalset toetusvajadust kõigis eluvaldkondades. Põhiteenuse osutamine toimub regulaarselt
ehk igakuiselt.
Teenuse osutamine toimub läbi tugiteenuse teenuskomponentide, mida võivad osutada erinevad
teenuseosutajad (sh põhiteenuse osutaja). Komponendipõhine lähenemine võimaldab
kombineerida ühte teenuspaketti erihoolekande ja rehabilitatsiooniteenuse sarnaseid
sisutegevusi kui ka olemasolevaid kogukonna ressursse.
Kogu plaani elluviimise etapis jätkub põhiteenuse osutamine.
Tugiteenuse osutamine toimub inimesele regulaarselt ehk igakuiselt. Sarnaselt
erihoolekandeteenustele lõpetatakse inimesele ISTE projekti kaudu abi osutamine kui ta ei kasuta
tugiteenust kauem kui kaks kalendrikuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse
kasutamise korral13.
Kokkupuude teenuse kasutajaga (ja/või lähedastega)
Põhiteenuse osutaja nõustab abivajajat ja seostab ta tugiteenuse komponentide osutaja(te)ga.
Vastavalt tuvastatud abivajadusele ja teenuse planeerimise tulemustele osutatakse inimesele
tugiteenuse komponente erinevates eluvaldkondades, et tagada inimesele isikukeskne ja terviklik
teenus. Teenuskomponentide osutamine toimub paindlikult lähtuvalt inimese vajadusest sh tema
elu- või töökohas, koolis, kogukonnas, pargis, teenuse osutaja ruumides vms.
Põhiteenuse osutaja ülesanne on plaani elluviimise raames inimese vajaduste osas tervikvaate
omamine, võrgustiku töö koordineerimine ja tugiteenuse osutajatega esmane seostamine, sh
sotsiaalse võrgustikuga suhtlemine. Toetuse eesmärgiks on terviklik personaalne
juhtumikorraldus (sh tagada inimesele informeeritus protsessist, luua lihtne ja arusaadav
dokumentatsioon, arusaadav ülevaade teenussüsteemi toimimise põhimõtetest, toetus
teenuskomponentidega tutvumiseks koha peal jms). Põhiteenuse osutaja tagab abivajajale
võimalikult kiire, lihtsa ja arusaadava asjaajamise tugiteenuse komponentideni jõudmisel.
Taustategevused
Põhiteenuse osutaja tagab teenusplaani elluviimise koostöös tugiteenuse komponentide
osutajate ja KOViga.
KOV tagab plaani elluviimiseks vajalikud tegevused.
Põhiteenuse osutaja tagab inimese planeeritud tugiteenuse komponentideni jõudmise ja
kättesaadavuse abivajajale. Põhiteenuse osutaja peab arvestust osutatud teenuskomponentide
mahu ja tegevuste üle vormi „Teenuse osutamise andmestik” (vorm 3.5.) abil ja lähtudes ptk 5
13
SHS §80 lg 1 p 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023003#para68lg7
16
toodust. Igakuiselt edastatakse see info KOV juhtumikorraldajale, kes on teadlik abi korralduse
tegevustest ja kannab andmed vormile 3.8. „KOV_Teenuskomponentide andmekogu”.
Teenusmudeli tegevuste lõppedes, inimese teenuse vajaduse lõppedes, inimese poolt
teenusmudeli tegevuste katkestamisel, või KOVi poolt teenusmudeli tegevuste kontrolli käigus
esitatud nõude peale koostab põhiteenuse osutaja kokkuvõtte teenuse osutamisest ja hinnangu
inimese abivajaduse kohta (vorm 3.9.). Kokkuvõtvas hinnangus kirjeldatakse isikukeskselt
tegevusi ja nende mõju inimesele, põhjendatakse muudatusi tegevusplaanis, nimetatakse
takistused ja antakse soovitusi edaspidiseks. Kokkuvõtvad hinnangud tuleb esitada SKAle koos
väljumise ankeediga.
ISTE projektis osalemisega tekib abivajajal õigus projekti käigus tuvastatud abi- ja toetusvajaduse
tõttu saada erihoolekandeteenuse eelisjärjekorda14.
14
Sotsiaalkaitseministri määrus „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded” § 3 lg 8,
https://www.riigiteataja.ee/akt/122042021008
17
5. TEENUSKOMPONENTIDE LOETELU
Teenuskomponentide loetelu annab täpse ülevaate teenuse planeerimiseks vajalikest põhi- ja tugiteenuse teenuskomponentidest.
PÕHITEENUSE KOMPONENDID
Põhiteenuse osutaja töötab juhtumikorralduse põhimõtteid järgides ning tagab läbi personaalse ja sisulise juhtumikorralduse tervikliku plaani elluviimise, sh koordineerib terviklikult
võrgustikutööd. Põhiteenuse teenuskomponentide eesmärk on kõikide inimese eluolukorras vajalike osapoolte koostöö hoidmine tagamaks paindlik ja terviklik teenuse osutamine, mis
arvestab inimeste personaalset toetusvajadust kõigis eluvaldkondades.
Põhiteenuse raames toimub inimesele tegevusplaani koostamine, teenuskomponentide planeerimine ja seostamine teenuskomponentide osutajatega. Järjepidevalt, kogu teenuse perioodi
vältel, jälgitakse abivajaduse muutumist ning vastavalt muutustele planeeritakse vajadusel teenus ümber.
Põhiteenuse osutaja ülesanne on plaani elluviimise raames inimese vajaduste osas tervikvaate omamine, sh tugiteenuse osutajatega esmane seostamine (nt vajadusel inimese perearsti
nimistusse saamisega seotud toimingud jms või Töötukassa tegevustega esmane seostamine).
Põhiteenuse osutaja tagab abivajajale võimalikult kiire, lihtsa ja arusaadava asjaajamise tugiteenuse teenuskomponentide osutajateni jõudmisel.
Teenuskomponendi hinna sisse on arvestatud teenuse osutamisega seotud dokumenteerimine, eel- ja järeltöö ning teenusega kaasnevad kulud (personal, inventar, üldkulud).
* Põhiteenuse komponent ei sisalda muid teenuse sisutegevusi. Kui on vajadus muude individuaalsete sisutegevuste järele, lisanduvad teenuskomponendid vastavalt abivajadusele.
Tegevus projektis
Komponent Tegevus Tegevuse kirjeldus osalejaga või
meeskondlik tegevus
Põhiteenus Teenuse Teenuse planeerimise raames toimub: Tegevus projektis
planeerimine ja 1. terviklik ja järjepidev toetusvajaduse ja selle muutumise hindamine; osalejaga ja
tegevusplaani 2. teenuskomponentide planeerimine, sh tegevusplaani koostamine koos inimesega, vajadusel kaasates inimese lähedased meeskondlik tegevus
elluviimise ja teised vajalikud sidusvaldkonna esindajad;
tagamine 3. regulaarne toetusvajaduse arvestamine, tegevusplaani üle vaatamine ja muudatuste planeerimine;
4. teenuse tegevuste kokkuvõte, tulemuste ja mõju hindamine.
Tegevusplaani elluviimise tagamise raames toimub:
1. tegevusplaani elluviimise terviklik toetamine ja selle täitmise koordineerimine;
2. võrgustikutöö koordineerimine ja teostamine (sh sotsiaalse võrgustikuga suhtlemine), koostöö kõikide inimese
eluolukorrast tulenevate võrgustikuliikmete ja sidusvaldkonna esindajatega (nt tervishoiutöötajad, haridussüsteemi töötajad,
tööhõivesüsteemi töötajad, teised teenuse osutajad);
3. inimese nõustamine olemasolevatest abimeetmetest, esmane seostamine ja kontaktide loomine vajalike
teenuskomponentide osutajate ning sidusvaldkondade ja KOV teenustega, sh vajadusel:
a) tervishoiuteenustega sidumine, et inimene jõuaks vajalike teenusteni ning jälgiks ravi, vajadusel esmased pere- või
eriarsti vastuvõttude organiseerimine;
b) teavitustöö kogukonnas: kogukonna hirmude maandamine ja positiivse suhtumise tekkimise toetamine.
Naabrite/kogukonna/võrgustiku toetamine ja teavitamine, et tagada neile ja inimesele turvaline koostöö;
c) toetamine kogukonnateenuste kasutamisel: otsitakse võimalusi korraldada toetust viisil, et inimene seostatakse
võimalikult maksimaalselt tegevustega tema loomulikus elukeskkonnas;
d) nõustamine ja abi rahaliste toetuste taotlemisel, eestkoste korraldamisel.
18
Käsitletav kui esmane toetus, kontaktide loomine, olukordade selgitamine sidusvaldkondade esindajatega, sh sissetuleku
tagamisel, nt töövõime või puude hindamise õiguse välja selgitamisel abistamine ja asjaajamise korraldamine, tagamaks, et
inimesele tekiks võimalus regulaarseks sissetulekuks.
Välise Välise spetsialisti konsultatsiooni eesmärk on luua lisapädevuse kaasamise võimalus põhiteenuse osutajale teenuse Tegevus projektis
spetsialisti/ planeerimisel. Lisapädevuse kaasamise vajadus võib tuleneda keerulisest kliendijuhtumist, kus põhiteenuse osutajal puudub osalejaga
eksperdi spetsiifilise psüühilise erivajadusega sihtgrupiga töös kogemus. Komponendi raames on võimalik sisse osta konsultatsiooni
konsultatsioon spetsialistidelt/ekspertidelt, kel on rehabilitatsioonispetsialisti pädevus ja/või kogemus väga spetsiifiliste või keeruliste
teenuse kliendigruppidega.
planeerimiseks
Põhiteenuse osutaja saab välist spetsialisti kaasata teenuse planeerimise protsessis, enne tegevusplaani valmimist, aga ka
regulaarse toetusvajaduse ja tegevusplaani ülevaatamise käigus ja muudatuste planeerimisel.
Näiteks on võimalik kaasata eripädevusega väline ekspert juhtumite puhul, kus inimene keeldub abist madala haigusteadlikkuse
tõttu, kuid sotsiaaltöötaja hinnangul vajab juhtum sekkumist. Väline ekspert aitab sel juhul põhiteenuse osutajal koostada
toetusplaani kontakti loomiseks ja koostöövalmiduse saavutamiseks.
Personaalne Personaalne toetamine inimese elus ettetulevates erakorralistes eluolukordades. Tegevus projektis
toetamine Teenuskomponendiga tagatakse: osalejaga
erakorralistes 1) personaalne toetus ootamatult tekkinud kriisi korral või olukorras, mis vajab kiiret sekkumist nt inimese või tema pere
eluolukordades toetamine haiguse äkilisel ägenemisel, raviarsti/tööandajaga suhtlemine; töövõimetuslehe korraldamine; ootamatu haiglaravi
vajadus ja selle korraldamine, sh tahtest olenematule ravi vajaduse korral jne. Võimalik tagada kiire sekkumine ja toetus
ebastabiilse olukorra stabiliseerimiseks, inimese baasvajaduste ja turvalisuse tagamiseks;
2) haiguskriitikata inimese ja/või abist keelduja motiveerimine, koostöö ja usaldussuhte loomine, et abivajaja oleks valmis abi
vastu võtma ja jõuaks erinevate eluvaldkondade teenuskomponentideni. Eesmärk on luua kontakt, kasvatada koostöövalmidust
ja motiveerida abi vastu võtma ning valmistada ette tingimused tegevusplaani koostamiseks koostöös põhiteenuse osutajaga.
Käsitletav ka kiire ja lühiajalise kriisiabi ja/või SOS kontaktina – töötaja tegevus, kes on kättesaadav ja toetab inimest kriisi korral
lühiajaliselt.
Teenuskomponent ei ole inimese regulaarne igapäevane nõustamine ja toetamine.
Kasutatakse ainult sellisel juhul, kui tegevus vastab ülalnimetatule.
19
TUGITEENUSE KOMPONENDID
Tugiteenuse eesmärk on tagada paindlikkus ja terviklik lähenemine teenuse sisu planeerimisel, mis arvestaks kõiki eluvaldkondi.
Komponendipõhine lähenemine võimaldab kombineerida ühte teenussüsteemi nii tänaseid erihoolekande ja rehabilitatsiooniteenuse sarnaseid sisutegevusi kui ka kogukonna ressursse.
Tugiteenuse teenuskomponendi osutaja:
vastutab oma teenuskomponendi sisuliste tegevuste ja teenuskomponendi kvaliteedi eest.
teeb oma tegevuste läbiviimiseks ja eesmärgi täitmiseks teenuskomponendi sees vajadusel võrgustikutööd. Võrgustiku all mõeldakse nii inimese lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad,
naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt);
hindab oma tegevuse mõju ja tulemusi.
Teenuskomponendid sisaldavad eeltööd, otsest tööd inimesega ja järeltööd, vajadusel dokumenteerimist. Kõik teenuskomponendi läbiviimisega kaasnevad kulud sisalduvad selle hinnas.
Tegevused projektis osalejaga on individuaalsed tegevused projektis osalejaga ehk teenuse osutamine ühele inimesele.
Tegevused pereliikmega on suunatud toetama ja abistama hoolduskoormusega pereliikmeid ja lähedasi selle ülesandega toime tulema, kuid fookus on projektis osalejal.
Tegevus grupis on tegevus kus abivajajad osalevad tegevuses grupina, mille suurus on 2-12 inimest.
Komponent Tegevus Tegevuse kirjeldus Tegevuses osaleja
Sotsiaalsete Sotsiaalsete Sotsiaalsete suhete soodustamine, loomine ja säilitamine, sh: Tegevus projektis
suhete suhete toetamine a) nõustamine ja toetus lähedastega suhete taastamiseks ja hoidmiseks; osalejaga
komponent b) alaealiste lastega suhete taastamine ja toetamine, haiguse tõttu kannatanud/katkenud suhete taastamine alaealiste Tegevus pereliikmega
lastega; Tegevus grupis
c) vanade sõprussuhete taastamine, uute sõprade leidmine, ärakasutamise ennetamine;
d) võimalused ja piisav tugi turvaliste seksuaal- ning paarisuhete loomiseks. (UCLA moodul nt kasutuses Maarjakülas,
Tallinna Vaimse Tervise Keskuses, HENK);
e) toetus ja nõustamine lapsevanemaks olemisel, sh lapsevanemaks vajalike oskuste arendamine, tugi ja nõustamine
lapse kasvatamisel individuaalselt või grupis (kursused, tugigrupp jm). Tegevuseks ei ole lapsega pere tugiisiku teenuse
tegevuste läbiviimine, mis on kirjeldatud Sotsiaalhoolekande seaduses KOV teenusena.
Vaimse tervise Taastumise ja Tegevused, mis on suunatud taastumisteekonna protsesside toetamiseks. Tegevus projektis
komponent vaimse tervise a) Vaimse tervise alase info jagamine ja nõustamine (sh digitaalselt, telefoni teel) ning teiste tegevusi läbi viivate osalejaga
haigusega praktikuteni edasi jõudmise tagamine. Tegevus pereliikmega
toimetuleku b) Raviarstiga koostöös sobiva ravi ja seda toetavate taastumistegevuste planeerimine, sh ohumärkide plaani ja Tegevus grupis
toetamine kriisikaardi koostamine koostöös oluliste tugivõrgustiku liikmetega (lähedased, vaimse tervise õde jt).
c) Nõustamine ja tugi haiguse, selle sümptomite, ravi ja ravimi kõrvalmõjudega toimetulekuks, haiguse ägenemise
ennetamiseks, sh sümptomite kontrolli jms grupiõppeprogrammid.
d) Nõustamine ja tugi haiguse mõjude, takistuste, stressi ja negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks.
e) Taastumiskursus - taastumise mõtteviisi arendamiseks, oma loo ja taastumisprotsessi läbitöötamiseks, eesmärkide
läbimõtlemiseks.
20
f) Vaimse tervise alane (psühhiaatria õde, psühhiaater) või sotsiaalne nõustamine ja teraapiad, sh nt kognitiivne
remediatsioon (ajutreening), erinevad loovteraapiad, tegevusteraapia jms.
Pere nõustamine ja koolitus. Vaimse tervise alane nõustamine, koolitus, grupinõustamine perele:
informeerimine, emotsionaalne ja praktiline tugi ning juhendamine haiguse ja sellest tulenevate piirangute ja võimaluste
mõistmiseks, sobiva toe pakkumiseks, peresuhete ja -toetuse optimeerimiseks, sh kriisiolukorras käitumise ja sobivate
strateegiate õppimiseks.
Vaimse ja Teenuskomponendi tegevused on suunatud abivajajate kognitiivsete võimete arendamiseks ja säilitamiseks, sh nii Tegevus projektis
motoorse intellektipuudega inimestele kui tõsise vaimse tervise haigusega inimestele. Motoorse võimekusega tegelemine aitab kaasa osalejaga
võimekuse vaimse tervise stabiilsusele ja vaimse võimekuse säilimisele. Tegevus pereliikmega
arendamine ja Tegevus grupis
säilitamine Teraapiad ning tegevused vaimse ja motoorse võimekuse säilitamiseks ja arendamiseks, sh:
a) erinevad loovteraapiad;
b) sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi, logopeedi nõustamine ja tegevused, nt alternatiivkommunikatsiooni vahendite
kasutama õppimine – PCS, piktogrammid;
c) sensoorse interpretatsiooni toetamine (aistinguliste iseärasuste kaardistamine, sekkumiste planeerimine);
d) sensoorne dieet (meelte tasakaalustamine), tunnetuslik suhtlemine;
e) füsioteraapia, sh loomade kaasamine teraapiates;
f) erinevad tegevusteraapilised tegevused, sh tegevusteraapia jms.
Psühholoogiline Nõustamine ja psühhoteraapia personaalse identiteedi tugevdamiseks, jõustamiseks, taastumisloo läbitöötamiseks, stressi, Tegevus projektis
nõustamine ja emotsioonide ja negatiivsete mõtetega toimetulekuks, oma keha tunnetuseks jms. osalejaga
psühhoteraapia Psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia perele (psüühilise erivajadusega inimese hooldus- ja toetuskoormusega Tegevus pereliikmega
kaasnevate olukordadega toimetulekuks), sh teraapia koos abivajava inimesega. Tegevus grupis
Psühholoogiline nõustamine psüühikahäirega vanema alaealistele lastele ja noortele (individuaalne, grupis, laagrites vm).
Kogemus- Nõustamine saab olla psüühikahäire kogemusega inimese, sarnase kogemusega perede või taastujast kogemusnõustaja Tegevus projektis
nõustamine poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. osalejaga
Tegevus pereliikmega
Kogemusega inimeste vahel toimuv teadmiste- ja kogemuste vahetus ja/või nõustamine, mille käigus jagatakse Tegevus grupis
kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset ja/ või praktilist tuge. Kogemusnõustamine vastavalt sellele, mis on isiku
eesmärgid või väljakutsed. Rääkimine inimestega, kes on sarnase taastumisprotsessi läbi teinud. Eesmärgiks on haiguse,
ravimite kõrvaltoimete ja sümptomitega toimetulekuks haigusteadlikkuse tõstmine.
Tugigrupp ja/või eneseabigrupp - grupid sarnase probleemiga inimeste toetamiseks, haiguse ja sümptomitega
toimetulekuks, erinevatele probleemidele, psüühikahäirest tulenevatele piirangutele ja diagnoosigruppidele suunatud grupid,
nt depressiooni suund, sõltuvus, häälte kuulmine jne. Tugi- ja eneseabigruppe võivad juhtida spetsialistid koos
kogemusnõustajaga või vastava väljaõppega kogemusnõustaja üksi.
Tugigrupp perele - regulaarselt toimuv grupp (sarnaste probleemidega peredele), grupijuhtimisel osalevad koos eriala
praktikutega ka kogemusnõustajad.
21
Eneseabigrupp perele - sarnase kogemusega inimeste tugi, grupijuhina tegutseb tavapäraselt kogemusnõustaja, kellel on
kogemus olla ise samas olukorras pereliige.
Riski- ja Etteplaneeritud ja kavandatud tegevused inimesel esineva riski- ja probleemse käitumise maandamiseks ja olukordade Tegevus projektis
probleemse ennetamiseks. osalejaga
käitumise Riskijuhtimine - riskikäitumise hindamine ja juhtimine, sh riskide hindamine kahjustava sündmuse ennetamiseks (nt enda Tegevus pereliikmega
juhtimine hooletusse jätmine, suitsiid, agressiivsus, oht lastele). Tegevuste planeerimine olemasolevate riskide ohjamiseks ja kõigi
seotud osapoolte kaitsmiseks. Koostatakse vajadusel ohumärkide plaan, kriisikaart jm (nt CARe metoodika alusel).
Probleemse käitumise juhtimine, sh käitumiseksperdi nõustamine tugimeeskonnale ja perele probleemse käitumise
mõistmiseks ja korrigeerimiseks, emotsioonide ja negatiivsete mõtetega toimetulekuks.
Inimese ettevalmistus kriisiolukorraks, nt harjutamine ja õpetamine kriitilistes olukordades käituma - turvalisuse tagamise ja
abi kutsumise oskused.
Füüsilise Füüsilise tervise Füüsilise tervise eest hoolitsemise toetamine, nõustamine ja motiveerimine tervislike eluviiside tagamiseks (füüsiline Tegevus projektis
tervise alane nõustamine aktiivsus, toitumine, tervislikud eluviisid jms). Tervishoiuteenustega jooksev (igapäevavajadustega seonduvalt) kontakti osalejaga
komponent ja toetus loomine, hoidmine ja seostamine (pereõde, perearst jm arstidega kontakti loomine, vajadusel retseptide ja ravimitega Tegevus pereliikmega
seonduvad tegevused). Tegevus grupis
Füüsilise Tegevus projektis
Sportimis- ja liikumisvõimaluste soodustamine: värskes õhus viibimise ja sportimisvõimaluste leidmise toetamine.
aktiivsuse osalejaga
Liikumisharjumuste kujundamine, -parandamise või -säilimise toetamine, võimetele sobiva liikumisvõimaluse leidmise
toetamine Tegevus pereliikmega
toetamine.
Tegevus grupis
Teraapiad Füsioteraapiline nõustamine jm teraapilised tegevused füüsilise tervise toetamiseks. Tegevus projektis
füüsilise tervise Tegevusega tagatakse inimesele tema füüsilise sooritusvõime ja tegevuskeskkonnaga seotud hindamine ja kohanduste osalejaga
toetamiseks soovitamine. Inimese füüsilise liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate ja/või säilitavate Tegevus pereliikmega
tegevuste/juhiste koostamine ja rakendamise toetamine/nõustamine. Eesmärk on anda inimesele teadmised ja harjutused, Tegevus grupis
mida iseseisvalt sooritada.
Sisaldab ka abivahendite vajaduse hindamist ja sobivate abivahendite soovitamist ning kasutama õpetamist spetsialisti poolt
(füsioterapeut, tegevusterapeut vms, kellel on vastav õigus ja pädevus).
On samuti inimese ja tema lähedaste nõustamine, sh ergonoomiliste abistamise võtete õpetamine inimese elu- ja
tegevuskeskkonnas.
Ei sisalda füsioteraapilist ravi (passiivseid tegevusi).
Liikumine Siirdumise ja liikumise toetamine inimese elukeskkonnas. Tegevus projektis
eluruumides Teenuskomponendiga tagatakse inimesele vajalik tugi (vajadusel abivahend või ka vahetu teise inimese poolt osutatav osalejaga
füüsiline tugi) ja teda on juhendatud oma igapäevases eluruumides liikumiseks ning tegutsemiseks. Tegevus pereliikmega
Liikumine Transpordi kasutamise toetamine - transpordi planeerimine ja harjutamine. Tugi (nt ühis) transpordi kasutamisel
Tegevus projektis
väljaspool (liikumisteede planeerimine, harjutamine).
osalejaga
eluruume Teenuskomponendiga tagatakse inimesele nõustamine ja juhendamine transpordi kasutamise ja planeerimise osas.
Tegevus pereliikmega
Vajadusel harjutatakse kasutama ühistransporti, läbima uusi teekondi (hirmude maandamine, toetamine uutes ja/või ärevust
Tegevus grupis
tekitavates olukordades).
22
Hõivatuse Töötamise Töötamise toetamise raames toetatakse abivajajat töö otsimisel ja/või säilitamisel: Tegevus projektis
komponent toetamine a) töösuutlikkuse hindamine - töösuutlikkuse ja -oskuste, ressursside ja riskide hindamine ning kaardistamine, praktiliste osalejaga
töötegevuste käigus sobivate töövaldkondade väljaselgitamine; Tegevus pereliikmega
Hõivatuse b) vajaliku toe ja tööotsingute planeerimine; Tegevus grupis
komponendi c) esmane karjäärinõustamine - nõustamine töö leidmiseks, säilitamiseks, tuleviku planeerimiseks;
arvestuslik d) töö leidmine - tugi töö leidmisel ja töötamiseks vajalike tugiteenuste korraldamisel, sh vajadusel koostöö Töötukassaga;
isikupõhine e) töötingimuste kohaldamine - erivajadustest lähtuvate paindlike ja sobivate töötingimuste ning töökeskkonna loomise
kalendriaasta toetamine. Tööandjaga suhtlemine ja toetamine paindlike ning vajadustele vastavate töötingimuste korraldamiseks ja
piirhind 2025- tagamiseks. Tööandja motiveerimine sobivate tingimuste loomiseks;
2026.a on 2280 f) juhendamine tööga alustamisel, töötamise ajal ja töö lõpetamisel.
eurot.
Töötamise toetamise tegevused võivad toimuda teenuseosutaja juures, tööandja juures või kohandatud keskkonnas sh töö-
või tegevuskeskustes.
Töösarnase või Tegevus grupis
rakendus- Töösarnase või rakendusliku tegevuse teostamise võimalus turvalises ja kohandatud keskkonnas, kus saab teha
tegevuse võimetekohaseid ülesandeid jõukohases tempos ning sealjuures on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja
toetamine abi.
spetsiaalselt
kohandatud Töösarnased tegevused toimuvad teenuseosutaja juures või kohandatud keskkonnas sh töö- või tegevuskeskustes.
keskkonnas
Õppimise Tegevus projektis
Õppimise toetamine - tugi õpivõimaluste leidmisel, õpingute alustamisel ja säilitamisel.
toetamine osalejaga
Õppimistingimuste kohaldamine - erivajadustest lähtuvate paindlike ja sobivate õppimistingimuste ja -keskkonna loomise
toetamine. Tegevus pereliikmega
Vajadusel hariduse tugiteenuste korraldamine. Tegevus grupis
Rakendus Tegevus projektis
kogukonnas Vabatahtliku töö või muude võimaluste leidmine kogukonda panustamiseks, sh vabatahtliku tegevuse leidmine. osalejaga
Juhendamine ja/või abistamine kogukonna tegevustega liitumisel. Tegevus pereliikmega
Tegevus grupis
Vaba aja ja Vaba aja ja Vaba aja sisustamine, huvitegevuse leidmine ja säilitamine. Puhkuse ja hõive (töö jm rakenduse) vahelise tasakaalu Tegevus projektis
huvitegevuse huvitegevuse hoidmine. osalejaga
komponent toetamine Huviringides osalemise toetamine tegevuskeskuses või kogukonnas. Tegevus pereliikmega
Tugi huviringi valimisel ja sinna kohale jõudmisel ning tegevustega liitumisel. Tegevus grupis
Individuaalse huvitegevuse toetamine kogukondlikes tegevusi pakkuvates asutustes, tugi tegevustega liitumisel.
Elukoha Toetus elukoha Sobivama elamispinna korraldamine - nõustamine sobiva elamispinna või eluasemega seotud teenuse valikul, võimalike Tegevus projektis
komponent vahetusel elamispindadega teenuskohtadega tutvumine kohapeal. Toetus sobivama elamispinna organiseerimiseks, kui olemasolev osalejaga
eluase raskendab taastumist või toimetulekut. Tegevus pereliikmega
Kolimisplaan/üleminekuplaan - kolimise planeerimine, koostöös abivajaja ja tema perega tegevusplaani koostamine
kolimisega seotud praktiliste küsimuste lahendamiseks ja sujuvaks üleminekuks.
Praktiline abi kolimise teostamiseks (transport jm).
Uue elukeskkonnaga tutvumine (vajadusel juba eelnevalt), kogukonna ja ümbrusega tutvumine.
23
Igapäevaelu Igapäevaelu Tugi vastavalt inimese vajadusele ja võimekusele. Tegevus projektis
komponent toetamine Igapäevaelu toetamise raames toetatakse inimest vastavalt tema vajadustele ja võimekusele (meeldetuletus, juhendamine, osalejaga
toetus, hooldus) alljärgnevates igapäevaelu valdkondades: Tegevus pereliikmega
a) söömise ja söögitegemise toetamine - tugi poes käimisel ja/või toidu valmistamisel või söömisel; Tegevus grupis
b) enese eest hoolitsemise toetamine - tugi hügieenitoimingutes, riietumisel jms;
c) majapidamistoimingute toetamine - tugi koristamisel, pesu pesemisel jm elukoha eest hoolitsemisega seotud
toimingutes;
d) rahadega toimetuleku toetamine, sh tugi eelarve planeerimisel ja raha kasutamisel, rahaliste toimingute tegemisel,
pangateenuste kasutamisel, arvete tasumisel, sh võlgade tekkimise vältimine;
e) asjaajamise toetamine, sh suhtlus ametiasutuste ja erinevate teenuseosutajatega, regulaarsed tegevused sissetuleku
tagamiseks, nt KOV toimetulekutoetuse taotlemisel abistamine.
Ettevalmistus Iseseisvuskursus - iseseisva(ma) eluga toimetulekuks vajalike oskuste arendamine kursuse/laagri, individuaal- või grupitöö Tegevus projektis
iseseisvumiseks viisil. osalejaga
Iseseisva elu harjutamine ajutisel elamispinnal. Tegevus pereliikmega
Kohanemise toetamine - üleminekut võimaldav ja kohanemist toetav tegevus, sh uue teenuse osutajaga tutvumise periood, Tegevus grupis
mis tagaks sujuvama ülemineku teenuste vahel.
24
4143579 -1270 0 0 f Vorm 3.1. Ankeet sisenemisel „ Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätku rakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-2026 “ ANKEET SISENEMISEL Käesoleva projekti raames osutatavaid teenuseid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond + „ Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus “ TAT vahenditest. Sisenemise ankeedis küsitud andmeid kasutatakse ainult statistilistel eesmärkidel ( punktides 1 - 5 ) . ISIKUANDMED Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Aadress ( elukoht rahvastikuregistris ) ( tänav/küla, maja ja korteri nr, linn/vald, maakond) Aadress (tegelik viibimiskoht kui erineb rahvastikuregistri st ) (tänav/küla, maja ja korteri nr, linn/vald, maakond) Kontakttelefon E-posti aadress ISIKU SEADUSLIK ESINDAJA Nimi/asutus Isikukood/registrikood Aadress ( tegelik elukoht ) ( tänav/küla, maja ja korteri nr, linn/vald, maakond) Kontakttelefon E-posti aadress ANDMED TÖÖHÕIVE JA ÕPPIMISE KOHTA Tööhõive staatus ankeedi esitamisel ( tee ühte enda kohta käivasse lahtrisse „x“) ☐ Töötav , sh FIE - hõivatuks loetakse vähemalt 15-aastaseid isikuid, kes käivad tööl või neid, kes ei tööta aktiivselt, aga kellel on töökoht või ettevõte, millest nad on ajutiselt eemal (nt haiguse, puhkuse, hariduse omandamise või koolituse tõttu). ☐ Töötu ( kuni 12 kuud, 15–24-aastaste puhul kuni 6 kuud ) - töötuks loetakse isikut, kellel ei ole tööd, kuid kes oleks valmis töötama ning kes otsib aktiivselt tööd, sh töötuna registreeritud isikud. ☐ Pikaajaline töötu – isik, kes on olnud töötu 12 kuud või kauem; 15-24-aastane on pikaajaline töötu juhul, kui ta on olnud töötu 6 kuud või kauem enne ankeedi täitmist . ☐ Mitteaktiivne – isik, kes ei ole töötav, FIE ega töötu, sh täiskohaga õppurid, vanemapuhkusel olijad, ajateenijad, vanaduspensionärid (st isik, kes ei ole hetkel aktiivse tööjõu osa). Õppimine ja osalemine kursustel ankeedi esitamisel ( märgi vajadusel „x“) ☐ Õ ppimine tasemeõppes ( üld -, kutse- ja kõrgharidus), huvihariduse omandamine ja tööpraktikal, koolitustel, kursustel, seminaridel, konverentsidel ning eratundides osalemine. ☐ K ooli lõpetamine (märgi eeldatav lõpetamise aasta ja õppeasutus). ..................................... ......... ABIVAJADUSE ESMAMÄRKAMINE ( märkida ühte sobivasse lahtrisse „x“) Kohalik omavalitsus Tervishoid ( haigla, polikliinik, perearst jne. ) Kool Töötu - kassa Teenuse osutaja Kogukond Muu (nimet a) ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ HOOLDUSKOORMUS Kas igapäevaselt toime tulemiseks on vaja kellegi abi või tuge ? (Täpsustus: p rojektis defineeritakse igapäevast pidevat abivajadust ja toetusvajadust hoolduskoormusena) ☐ Jah ☐ Ei Kui jah , siis täpsusta da , kes ja milles toetab? ( nt pereliige, lähedane, eestkostja, tugiisik, sotsiaaltöötaja, mõni muu abistaja ; poes käimisel, toidu valmistamisel, asjaajamises jne ) ......................................................................................................................................................... TEAVITAMINE Teavitame, et Sotsiaalkindlustusamet ja .................................................... (kohaliku omavalitsuse nimi) vahetavad omavahel teenuse saaja isikuandmeid ( sh. terviseandmeid ) eesmärgiga selgitada välja riiklike andmebaaside kaudu teenusele saamise õigustatus t ning sihtrühma kuuluvus t . Teavitame, et .................................................... (kohaliku omavalitsuse nimi) ja Sotsiaalkindlustusamet töötlevad ( sh vahetavad ) teenuse saaja isikuandmeid ( sh. terviseandmeid ) eesmärgiga hinnata isikukeskse teenusmudeli, erihoolekandeteenuste ning muude abimeetmete vajadust. Teavitame, et .................................................... (kohaliku omavalitsuse nimi) ja teenuseosutaja d vahetavad omavahel teenuse saaja isikuandmeid ( sh. terviseandmeid ) isikukeskse teenusmudeli ning täiendavate abimeetmete osutamiseks. NÕUSOLEKUD ( palun märgista, kui oled nõus ) ☐ Olen nõus , et Eesti Töötukassa edastab minu töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmed ( info töövõime ulatuse ja töövõime vähenemise kestuse; töövõime hindamise eksperdiarvamuses kirjeldatud tegutsemispiirangute, nende avaldumise, põhjuste ja mõju tegutsemisvõime kohta ning soovitused töötingimusteks ) teenusemudeli rakendamises osalevale .................................................... (kohaliku omavalitsuse nimi) kogu teenusemudeli katseta mise kehtivuse ajal kuni 31. 01 . 202 7 kohaliku omavalitsuse päringu alusel. Töötukassa edastatud andmeid kasutatakse teenuse raames minu abivajaduse ja sellele vastava abi väljaselgitamiseks . KINNITUSED Kinnitan käesolevas ankeedis esitatud andmete õigsust. Olen teadlik, et Sotsiaalkindlustusamet edastab minu ankeedis esitatud isikuandmed statistiliste uuringute eesmärgil Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Statistikaametile ( punktides 1 ,3, 5 ) . Olen teadlik, et saan antud nõuso leku igal ajal tagasi võtta teatades sellest kirjalikult e-posti .............................................................................. (kohaliku omavalituse e-postiaadress) aadressil . I sik või tema seaduslik esindaja: K uupäev (sisenemine) Nimi Allkiri või allkirjastatud digitaalselt K ohaliku omavalitsuse esindaja ( juhul, kui isik ei ole nõus / võimeline ankeeti a llkirjastama ) : K uupäev (sisenemine) Nimi Allkiri või allkirjastatud digitaalselt
right -125095 0 0 Vorm 3.2 Ankeet väljumisel „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätku rakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-2026 “ ANKEET VÄLJUMISEL TÄIDAB ISIKU KOHTA OMAVALITSUSE TÖÖTAJA Käesoleva teenusemudeli raames osutatavaid teenuseid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond + „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ TAT vahenditest. Väljumise ankeedis küsitud andmeid kasutatakse ainult statistilistel eesmärkidel. PROJEKTIS OSALENUD ISIKU ANDMED Eesnimi Perekonnanimi Isikukood 2. ANDMED PROJEKTIS OSALE NUD ISIKU TÖÖHÕIVE JA ÕPPIMISE KOHTA TEENUSELT VÄLJUMISEL Tööhõive staatus ankeedi esitamisel ( tee ühte enda kohta käivasse lahtrisse „x“) ☐ Töötav, sh FIE - hõivatuks loetakse vähemalt 15-aastaseid isikuid, kes käivad tööl või neid, kes ei tööta aktiivselt, aga kellel on töökoht või ettevõte, millest nad on ajutiselt eemal (nt haiguse, puhkuse, hariduse omandamise või koolituse tõttu). ☐ Töötu (kuni 12 kuud, 15–24-aastaste puhul kuni 6 kuud) - töötuks loetakse isikut, kellel ei ole tööd, kuid kes oleks valmis töötama ning kes otsib aktiivselt tööd, sh töötuna registreeritud isikud. ☐ Pikaajaline töötu - isik, kes on olnud töötu 12 kuud või kauem; 15-24-aastane on pikaajaline töötu juhul, kui ta on olnud töötu 6 kuud või kauem enne ankeedi täitmist. ☐ Mitteaktiivne - isik, kes ei ole töötav, FIE ega töötu, sh täiskohaga õppurid, vanemapuhkusel olijad, ajateenijad, vanaduspensionärid (st isik, kes ei ole hetkel aktiivse tööjõu osa). Õppimine ja osalemine kursustel ankeedi esitamisel ( märgi vajadusel „x “) ☐ Õ ppimine tasemeõppes ( üld -, kutse- ja kõrgharidus), huvihariduse omandamine ja tööpraktikal, koolitustel, kursustel, seminaridel, konverentsidel ning eratundides osalemine. ☐ K ooli lõpetamine (mär kida eeldatav lõpetamise aasta ja õppeasutus). ................................................................................................................................. 3 . ANDMED PROJEKTIS OSALE NUD ISIKU TOIMETULEKU JA HOOLDUSKOORMUSE KOHTA Palume märkida alljärgnevas tabelis teenuse saaja kohta sobiva vastusevariandi lahtrisse „x“. Kas saadud teenused on parandanud ja/või aidanud säilitada isiku toimetulekut? Hinnangu andmisel arvestada isiku hinnangut toimetuleku paranemisele ja tugineda isiku kohta koostatud kokkuvõtvale hinnangule. Võrrelda projekti sisenemisel tehtud abi- ja toetusvajaduse hindamise skoori projektist väljumisel koostatud kokkuvõtva hinnangu skooriga. ☐ Jah - teenuse saamine on parandanud ja/või säilitanud toimetulekut. Isikule koostatud abi- ja toetusvajaduse hindamise skoor on langenud või jäänud samaks. ☐ Ei - teenuse saamine ei ole parandanud ja/või säilitanud toimetulekut. Isikule koostatud abi- ja toetusvajaduse hindamise skoor on tõusnud. ☐ Muu - p alume lisada selgitus. ............................................................................................................................................................... Kas teenuse saamine on parandanud h oolduskoormusega seotud olukorda? Hinnangu andmisel tugineda isiku kohta koostatud kokkuvõtvale hinnangule ( vorm 3.9. punkt 2 , k as teenuse saamine on aidanud parandada lähedase hooldamisega seotud olukorda? ), st kui isikul on lähedased, kellel on hoolduskoormu s (vt „Hindamisvahendi metoodilist juhendit)? ☐ Jah - teenuse saamine on parandanud hoolduskoormusega seotud olukorda, hoolduskoormus on vähenenud. ☐ Ei - teenuse saamine ei ole parandanud hoolduskoormusega seotud olukorda, hoolduskoormus on jäänud samale tasemel e või suurenenud. ☐ Muu - p alume lisada selgitus. ............................................................................................................................................................... 4. LAHKUMISE PÕHJUS (täiendavad märkmed/kirjeldus lahkumise põhjuse kohta ) K ohaliku omavalitsuse esindaja: K uupäev ( väljumine ) Nimi Allkiri või allkirjastatud digitaalselt
4585335 -57150 0 0 V orm 3.6. Elukvaliteedi hindamise küsimustik „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätku rakendamine kohalikus omavalitsuses 202 5-2026 “ Sinu nimi ________________________________ ___________ ________ _ Sinu vanus (aastates) __________________________________ ________ Tänane kuupäev ( kuupäev, kuu, aasta) ____________________________ Soovime teada üht-teist Sinu elukvaliteedi kohta, et paremini hinnata oma tööd ja vajadusel seda parendada. Palun hinda allpool nimetatud eluvaldkondi oma isiklikus elus, mõeldes viimase nädala (7 päeva) kogemustele. Palun ole vastamisel võimalikult aus. S inu vastused on salastatud ja neid ei kasutata ilma nõusolekuta. H inda igat teemat skaalal 1 kuni 10 (1= väga halb , 6= nii ja naa , 10= väga hea ). Sinu füüsilise tervise olukord (sh füüsiline valu või on sul ravimitest kõrvalnähud) . 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ väga halb nii ja naa väga hea Sinu toimetulek igapäevategevustega (näiteks: söömine, pesemine, riidesse panemine, tualeti kasutamine, liiklemine/liikumine ja transpordi kasutamine jms). 5280871 33655 0 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ täiesti sõltuv vajan abi ainult pesemisel täiesti iseseisev Sinu psühholoogiline seisund (kas sa rõõmustad ja naudid elu või tunned ennast alaväärsena, pinges, ärevana, sageli murelikuna?). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ väga halb nii ja naa väga hea Sinu töö, õpingud või teised töösarnased tegevused (mõtle oma tööle, õpingutele, muudele töösarnastele või vabatahtlikele tegevustele). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ väga halb nii ja naa väga hea Sinu rahaline olukord . 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ puudub raha esma- vajalike asjade ostuks ootamatute kulutuste puhul jääb rahast puudu väga hea Sinu suhted sugulastega (välja arvatud abikaasa, poiss/tüdruksõbra või muu lähedase partneriga). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ väga halb nii ja naa väga hea Sinu suhted sõprade ja teiste inimestega üldiselt (näiteks töökaaslaste, naabrite, teiste teenuse kasutajatega jt.). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ väga halb nii ja naa väga hea Sinu romantilised ja seksuaalsed suhted (näiteks abikaasa, poiss/tüdruksõbra või muu lähedase partneriga). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ väga halb nii ja naa väga hea Sinu huvid ja vabaaja tegevused 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ väga halb nii ja naa väga hea Sinu elukoht , kus praegu elad (korter, asutus vms). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ räpane ja ebaturvaline nii ja naa see sobib mulle hästi Sinu elutingimused piirkonnas , kus elad (sotsiaal-, vaba aja- ja kultuuriteenused, kuritegevuse tase, kas esineb vägivalda või kiusamist, kas naabrid on viisakad). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ räpane ja ebaturvaline nii ja naa see sobib mulle hästi Sinu praegune elu tervikuna . 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ kohutav nii ja naa suurepärane Gigantesco, A, Giuliani, M. „Quality of life in mental health services with a focus on psychiatric rehabilitation practice“, 2011. https://www.scielosp.org/pdf/aiss/2011.v47n4/363-372/en
4596765 0 0 0 Форма 3.6. Анкета оценки качества жизни « Продолжение в недрение модели услуг специальной опеки, ориентированной на человека, в местном самоуправлении 202 5 – 202 6 » Ваши имя и фамилия ________________________________ ___________ ________ _ Ваш возраст (в годах) __________________________________ ________ ________ Сегодняшнее число (месяц, год) ____________________________ ____________ Мы хотели бы узнать кое-что о качестве вашей жизни, чтобы мы могли лучше оценить и при необходимости улучшить нашу работу. Оцените приведенные ниже сферы вашей частной жизни, имея в виду свой опыт за последнюю неделю . Пожалуйста, отвечайте максимально честно. Ваши ответы являются конфиденциальными и не будут использованы без вашего согласия. Шкала оценок по каждому вопросу от 1 до 10 (1 = очень плохо, 6 = когда как, 10 = очень хорошо). Состояние вашего физического здоровья (в т. ч. физическую боль или побочные эффекты от лекарств). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ очень плохо когда как очень хорошо Ваша способность справляться с повседневными делами (например, есть, умываться, одеваться, пользоваться туалетом, передвигаться и пользоваться транспортом). 5280871 33655 0 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ полностью зависим очень плохо помощь нужна, только чтобы умываться совершенно самостоятелен Ваше психологическое состояние (счастливы ли вы и наслаждаетесь ли жизнью — или чувствуете себя неполноценным, испытываете стресс, тревогу, часто беспокоитесь). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ очень плохо когда как очень хорошо Ваша работа, учеба или другая деятельность, сопоставимая с работой (подумайте о своей работе, учебе, другой деятельности, связанной с работой, или волонтерской деятельности) . 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ очень плохо когда как очень хорошо Ваше финансовое положение . 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ нет денег на покупку предметов первой необходимости в случае непредвиденных расходов денег не хватает очень хорошо Ваши отношения с родственниками (кроме супруга, парня/девушки или другого близкого партнера). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ очень плохо когда как очень хорошо Ваши отношения с друзьями и другими людьми в целом (например, с коллегами по работе, соседями, другими пользователями услуги и т. д.). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ очень плохо когда как очень хорошо Ваши романтические и сексуальные отношения (например, с супругом, парнем/девушкой или другим близким партнером). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ очень плохо когда как очень хорошо Ваши интересы и занятия в свободное время . 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ очень плохо когда как очень хорошо Ваше место жительства , где вы проживаете в настоящее время (квартира, учреждение и т. п.). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ грязное и небезопасное когда как мне очень подходит Условия жизни в районе , где вы проживаете (социальные услуги, услуги по проведению досуга и культурные услуги, уровень преступности, имеются ли случаи насилия и травли, вежливы ли соседи). 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ грязное и небезопасное когда как мне очень подходит Ваша нынешняя жизнь в целом . 5280025 33020 1786255 33020 0 4109720 33020 40640 33655 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ужасная когда как отличная Gigantesco, A, Giuliani, M. „Quality of life in mental health services with a focus on psychiatric rehabilitation practice“, 2011. https://www.scielosp.org/pdf/aiss/2011.v47n4/363-372/en
KINNITATUD
23.10.2024 käskkirjaga nr 148
Lisa 4
Vorm 4.1. Taotlus ja kinnitused
Sotsiaalkindlustusamet
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-2026
Nimi: Lüganuse Vallavalitsus
Registrikood: 77000223
Taotleja Juriidiline aadress: Keskpuiestee 20, Kiviõli 43199, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond
Nimi:
Registrikood:
Ühistaotleja(d) Juriidiline aadress:
Taotleja kontaktandmed Telefon: 3321320
(KOV üldised kontaktandmed) E-post:
[email protected]
Nimi: Dmitri Dmitrijev
Taotleja allkirjaõiguslik Ametinimetus: vallavanem
esindaja Esindusõiguse alus: Lüganuse valla põhimäärus
Esitame käesolevaga taotluse konkursil „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-
2026“ osalemiseks.
Andmed teenusmudeli jätkurakendamist KOVis koordineeriva juhtumikorraldaja kohta, kes on ühtlasi lepingus kontaktisikuks
(kui teenusmudeli katsetamise juhtumikorraldus jagatakse KOVis mitme töötaja vahel, esitada andmed kõigi kohta).
Ees- ja perekonnanimi Anne Rembel
Isikukood 45709212289
Töökoht ja ametinimetus Lüganuse Vallavalitsus, sotsiaaltöötaja
E-post
[email protected]
Telefon 5400 4808
Kinnitame, et KOVis ISTE mudeli piloteerimist koordineeriv
juhtumikorraldaja vastab konkursi tingimustele (punkt 2.3.3.) ☒ Jah, juhtumikorraldaja vastab konkursi tingimustele
Taotletav teenusekohtade arv (teenusmudeli katsetamisse kaasatavate inimeste
arv kokku vastavalt lisa 1. punktile 2.4.) 8
Lüganuse Vallavalitsus on planeerinud ISTE jätkurakendamist 2025-2026 8-le püsiva
psüühikahäirega või psüühilise erivajadusega isikule. Samad isikud osalevad ka ISTE
projektis 2023-2024 ning jätkavad ISTE jätkuprojektis 2025-2026.
Teenusmudeli rakendamist korraldab KOVi sotsiaaltöötaja-juhtumikorraldaja. Lüganuse
vallas hakkab teenusmudelit koordineerima sama isik, kes koordineeris ka eelmist
projekti. Projekti koordinaator on sotsiaaltöötaja, kes tegeleb KOVis puuetega
täiskasvanute, erihoolekande ja täisealiste isikute eestkoste küsimustega.
Jätkuprojekti läbiviimseks otsime koostööpartnereid erinevate teenuskomponentide
pakkumiseks. Sobivaimaks koostööpartneriks oleks ISTE 2023-2024 põhi- ja lisateenuse
komponente pakkuv teenuseosutaja. Teenuse osutamiseks 2025-2026 soovime leida
välise partneri või partnerid järgides RHSi ja KOVi hankekorra nõudeid. Projekti
jätkurakendamise perioodil on projektis osalejatele plaanis pakkuda personaalset
toetamist vastavalt iga kliendi individuaalsetele vajadustele, mis on abivajaduse
hindamistulemustest selgunud. Jätkurakendamise põhitegevus on suunatud järgmistele
projekti teenuskomponentidele: klientide sotsiaalsete suhete toetamine; klientide vaimse
Taotleja kirjeldab: tervise stabiilsuse säilitamine, nende vaimse võimekuse tõstmine, kognitiivsete võimete
- kuidas on planeeritud ISTE jätkurakendamine; arendamine, haigusega toimetulemise toetamine; klientide hõivatuse (töötamise,
- keda on planeeritud kaasata projekti tiimi (kui ei ole õppimise ja kogukonnatöös osalemise) ja vaba aja tegevustes osalemise toetamine.
muutusi, siis kirjeldada senist kaasamist); Koostööpartneriteks on vajadusel kliendi pereliikmed, tema lähedased, perearst,
- kes on peamised koostööpartnerid ja keda soovite töötukassa töötajad, teiste teenuste osutajad.
veel kaasata võrgustikku;
- kuidas planeerite pärast ISTE projekti lõppu Projekti toimimise perioodil toetame kliente nende igapäevaeluga toimetulekul, et nad
toetada projektis osalejaid (alates 2027). oleksid projekti lõppedes võimalikult iseseisvad ja saaksid oma igapäevaeluga hakkama.
Projekti lõpus viime läbi hindamise, mille tulemusel peab selguma projektis osalenud
kliendi edasine abivajadus või oma eluga iseseisev toimetulek. Kui selgub kliendi edasine
toetusvajadus, kaalume varianti kliendile SKA poolt pakutava erihoolekandeteenuse
taotlemiseks (näit igapäevaelu toetamine, kogukonnas elamine). Kui projekti
lõpphindamise tulemusel selgub isiku väiksem abivajadus, pakume KOVi poolseid
teenuseid (näit tugiisikuteenus) või toetusi. Projekti juhtumikorraldaja jätkab tööd
vallavalituses ja saab vajadusel nõustamist ja toetust pakkuda.
Kinnitame, et:
1) soovime koostöös SKAga jätkata ISTE teenusmudeli jätkurakendamist perioodil 2025-2026;
2) oleme tutvunud konkursi tingimustega ja kõikide seotud dokumentidega ning SKA antud selgitustega ning võtame üle kõik dokumentides
esitatud tingimused ja nõustume kõigi koostöölepingu projektis sätestatud tingimustega;
3) oleme osalenud koostööpartnerina 2023-2024 perioodil ISTE teenusmudeli rakendamisel;
4) me ei osuta isikutele samaaegselt samalaadse sisu ja eesmärgiga tegevusi mitme välisrahastuse vahendite tegevuse raames (sh Euroopa
Liidu struktuurifondidest või muudest välisrahastuse vahenditest);
5) meie esitatud taotlus on jõus 90 päeva taotluse ja kinnituste esitamise tähtpäevast arvates;
6) tagame lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmete töötlemise kooskõlas õigusaktidega;
7) meie käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid ja ressursid või võimalus neid vahendeid saada.
Nimi Dmitri Dmitrijev
Ametinimetus vallavanem
Kuupäev 21.11.2024
(allkirjastatud digitaalselt)
KINNITATUD
23.10.2024 käskkirjaga nr 148
Lisa 5
Teenuskomponentide hinnakiri
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-
2026
KOMPONENT Tunnihind
Põhiteenus 55,00
Tunnihind
tegevusele Tunnihind Tunnihind
projektis tegevusele tegevusele
KOMPONENT osalejaga pereliikmega grupis Piirhind
1. Sotsiaalsete
suhete komponent 50,00 50,00 25,00 ei ole rakendatav
2. Vaimse tervise
komponent 55,00 55,00 30,00 ei ole rakendatav
3. Füüsilise tervise
komponent 50,00 50,00 25,00 ei ole rakendatav
4. Hõivatuse 2280 eurot
komponent 40,00 40,00 25,00 kalendriaastas
5. Vaba aja ja
huvitegevuse
komponent 40,00 40,00 20,00 ei ole rakendatav
6. Elukoha ei ole
komponent 45,00 45,00 rakendatav ei ole rakendatav
7. Igapäevaelu
komponent 40,00 40,00 20,00 ei ole rakendatav
Kõik teenuskomponendi läbiviimisega kaasnevad kulud sisalduvad selle hinnas.
Teenuskomponendi hinna sisse on arvestatud teenuse osutamisega seotud
dokumenteerimine, eel- ja järeltöö, võrgustikutöö ning teenusega kaasnevad kulud (personal,
inventar, üldkulud, teenuse osutaja transport).
Põhiteenuse osutamine toimub regulaarselt ehk igakuiselt.
Hõivatuse komponendi arvestuslik isikupõhine kalendriaasta piirhind 2025-2026.a on 2280
eurot.
Koostööleping nr 2-10/37238-1
Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
(edaspidi SKA), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
Lüganuse Vallavalitsus, registrikood 77000223, asukoht Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse
vald, Ida-Viru maakond (edaspidi täitja), mida esindab põhimääruse alusel vallavanem Dmitri
Dmitrijev,
edaspidi koos pooled või eraldi pool,
lähtudes SKA ja täitja ühisest huvist jätkata isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamist
kohalikus omavalitsuses, sõlmisid käesoleva koostöölepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine
kohalikus omavalitsuses 2025-2026” tulemusena.
1.2. Lepingu alusel osutatavaid teenuseid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+, TAT
„Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus”, tegevus „Integreeritud, isikukeskse
ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine”.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. lisa 1 – konkursi tingimused ja kord;
1.3.2. lisa 2 – teenusmudeli katsetamise kirjeldus;
1.3.3. lisa 3 – vormid (1-10) lepingu täitmisel;
1.3.4. lisa 4 – täitja taotlus;
1.3.5. lisa 5 – teenuskomponentide hinnakiri.
1.3.6. Lepingu lisadeks on muudatused, mis allkirjastatakse ka pärast lepingu sõlmimist.
1.4. Lepingu lisas 3 olevaid vorme on SKAl õigus ühepoolselt täiendada ja muuta lepingu
täitmise käigus lepingu punktis 7.5.1. SKA poolt volitatud esindaja poolt allkirjastatuna.
Vormide muutmiseks lepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.
2. Lepingu ese
2.1. Lepingu esemeks on SKA avalike ülesannete osaline isikukeskne ümberkorraldamine.
2.2. Lepingu eesmärgiks on jätkata SKA ja kohalike omavalitsuste koostöös uue isikukeskse
komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli rakendamist omavalitsustes, sh katsetada
psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist
ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis
on kohalik omavalitsus.
2.3. Täitja osutab isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamise teenust (edaspidi
teenus) vastavalt konkursi ja lepingu tingimustele Lüganuse valla haldusterritooriumil.
2.4. Täitjale eraldatakse abivajavatele isikutele abi korraldamiseks 8 (kaheksa) teenuskohta.
Projekti vältel võib täitjale eraldatud teenuskohtade arv väheneda, kui vahehindamise (vt
lisa 2 p.2.3.) käigus selgub, et kõik täitjale eraldatud teenuskohad ei ole täidetud. Sellisel
juhul vähendatakse täitja teenuskohtade arvu täitmata teenuskohtade arvu võrra ning
samas proportsioonis väheneb ka käesoleva lepingu punktis 4.2 sätestatud lepingu
maksimaalne rahaline maht teenuskomponentide maksumuse osas. Täitja teenuskohtade
vähenemisel võib SKA teha otsuse täitjaga lepingu lõpetamiseks, kui täitjaga lepingu
sõlmimise hetkel kokku lepitud teenuskohtade arvust on täidetud vähem kui 20%. Otsuses
märgitakse lepingu lõppemise kuupäev.
2.5. Teenus hõlmab erinevaid teenuskomponente, mille loetelu on esitatud lepingu lisas 2.
2.6. Teenuse täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded, samuti teenuse sihtgrupp on
esitatud lepingu lisas 2.
3. Lepingu tähtaeg
3.1. Täitja viib projekti tegevusi ellu alates 01.01.2025 kuni 31.12.2026. Projekti tegevuste kulud
on abikõlblikud alates 01.01.2025 kuni 31.01.2027.
3.2. Leping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.01.2027 või kuni
teenuskomponentide maksimaalse mahu täitumiseni või lepingu punktis 3.3. asjaolude
ilmnemisel või SKA lepingu lõpetamise otsusega (lepingu punkt 2.4.), sõltuvalt sellest,
milline tingimus saabub varem.
3.3. Kui lepingu kehtivuse ajal, pärast 30.04.2025, tekib olukord, kus täitjal on kõik teenuskohad
täitmata, lõppeb leping viimase inimese teenuselt lahkumisele järgneva kuu viimase
kuupäevaga.
4. Lepingu rahaline maht ja tasumise tingimused
4.1. SKA tasub täitjale nõuetekohaselt osutatud teenuse eest vastavalt teenuskohtade arvule ja
reaalselt osutatud teenuskomponentidele:
4.1.1. teenusmudeli koordineerimise tasu, mis fikseeritakse lepingu sõlmimisel kogu
lepingu kehtivuse ajaks;
4.1.2. kaasatud abivajajatele reaalselt osutatud teenuskomponentide maksumuse
vastavalt lepingu lisa 1 punktis 2.6.2. nimetatud tingimustele ja SKA poolt
kehtestatud teenuskomponentide hinnakirjale (lepingu lisa 5).
4.2. Lepingu maksimaalseks rahaliseks mahuks on 87 540,56 eurot (summa koos maksude ja
maksetega, nende lisandumisel), mis koosneb teenusmudeli koordineerimise tasust
summas 9 170,00 eurot ja teenusekomponentide maksumusest summas 78 370,56 eurot.
4.3. SKA-l ei ole kohustust tasuda teenuse eest lepingus fikseeritud maksimaalses rahalises
mahus. Tegelikult osutatava teenuse rahaline maht sõltub projekti kaasatud teenusesaajate
tegelikust abivajadusest, st vastavalt nende abivajaduse hindamise tulemustest,
individuaalsesse tegevusplaani kavandatud ja reaalselt kasutatud teenuskomponentide
mahust, maksumusest ja teenuse kasutamise kestusest. Sellest tulenevalt võib konkursi
osade suhtes sõlmitavate lepingute täitmise tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui
lepingu punktis 4.2 märgitud summa.
4.4. Täitja esitab igal kuul projektis osalejatele teenuse osutamise kohta digitaalselt allkirjastatud
aruandevormi (lisa 3, vorm 3.8. „Teenuskomponentide andmekogu”) hiljemalt
aruandlusperioodile järgneva kuu 7. kuupäevaks e-posti aadressile
[email protected]. Vorm 3.8. faili pealkiri peab sisaldama aruannet esitava
KOV nime ja aruandekuu ning -aasta nimetust (näiteks „Teenuskomponentide
andmekogu_01.2025_Tallinn”).
4.5. Täitja esitab iga kuu arve hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu 7. kuupäevaks e-
arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number, konkursi nimetus, periood (kuu), eraldi
kuluread (teenusmudeli koordineerimise tasu ja teenuskomponentide maksumus).
4.6. SKA kontrollib esitatud dokumentide vastavust 20 tööpäeva jooksul. Juhul kui andmete
kontrollimisel ja võrdlemisel tuvastatakse erinevusi või puudusi, taotleb SKA täitjalt
täiendavaid andmeid ning täitja on kohustatud vastama 3 tööpäeva jooksul.
4.7. SKA tasub esitatud arved 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on saanud arve (koos arve
lisaks olevate dokumentidega) ja täitja on nõuetekohaselt esitatud kõik lepingus nõutud
dokumendid, sh parandatud on kõik dokumentides ja andmetes esinenud puudused.
Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad SKAle olema esitatud kõik lepingus nõutud
dokumendid.
4.8. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 20 tööpäeva arve esitamisest. Arve tasumise
eelduseks on nõuetekohase aruandevorm („Teenuskomponentide andmekogu”) ja arve
esitamine.
4.9. Täitja esitab SKAle hiljemalt koos lepingu punktis 4.4. nimetatud aruandega eelneva kuu
sisenemise (kuni 30.04.2025) ja väljumise ankeedid (vorm 3.4. ja 3.5.) ning kokkuvõtvad
hinnangud (vorm 3.9.) ja kvartali lõppedes elukvaliteedi hinnangute koondandmed (vormil
3.7.). Muud dokumendid esitab täitja vastavalt SKA päringutele.
5. Lepingu täitmine
5.1. Pool kohustub tegema teise poolega koostööd lepingu eesmärkide saavutamiseks. Pooled
juhinduvad koostöös avalike huvidega seotud kaalutlustest.
5.2. Täitja on kohustatud:
5.2.1. täitma lepingut nõuetekohaselt ja osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt,
kooskõlas lepingu, konkursi tingimuste ja esitatud taotlusega. Täitja tegevused on
loetletud lepingu lisa 2 „Teenusmudeli katsetamise kirjeldus” punktis 3.1.;
5.2.2. tegema lepingu täitmise käigus tööd ja toimingud, mis ei ole konkursi dokumentides
sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde
hulka;
5.2.3. tagama lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmete töötlemise ja säilitamise
kooskõlas õigusaktide ja lepinguga;
5.2.4. järgima SKA täiendavaid ja põhjendatud juhiseid ja ettepanekuid lepingu täitmisel;
5.2.5. esitama SKAle nõuetekohaselt ja tähtaegselt lepingus kokku lepitud aruanded,
arved ja muud dokumendid. SKA nõudmisel peab olema täitjal (või täitjaga
kokkuleppel teenuseid vahetult osutanud isikutel) võimalik dokumentaalselt
tõendada teenuskomponentide osutamist pilootprojektis osalevatele abivajajatele
ka pärast lepingu ennetähtaegset lõppemist. Täitja on kohustatud esitama SKA
poolt küsitud projektiga seotud dokumente, vastama saadetud küsitlustele ja
osalema kogemusseminaridel;
5.2.6. säilitama lepingu täitmisega seotud dokumente kuni 31.12.2032 vastavalt Vabariigi
Valitsuse 23.02.2022 määrusele nr 56 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele”;
5.2.7. järgima teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse
12.05.2022 määrusele nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”
(https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012).
5.3. Täitjal on õigus:
5.3.1. saada tasu osutatud teenuste eest;
5.3.2. pöörduda SKA poole juhiste saamiseks, kui see on vajalik lepingu nõuetekohaseks
täitmiseks.
5.4. SKA on kohustatud:
5.4.1. koostama teenuskomponentide hinnakirja (lisa 5) ja avaldama selle
Sotsiaalkindlustusameti kodulehel ISTE projekti lehel;
5.4.2. lähtuma projekti elluviimisel lepingust, konkursi tingimustes (lisa 1), teenusmudeli
katsetamise kirjeldusest (lisa 2) ning teistest alusdokumentidest (sh TAT);
5.4.3. maksma teenuse eest kokku lepitud tasu;
5.4.4. kontrollima teenuse eest esitatud arvete ja dokumentatsiooni nõuetele vastavust
lepingus sätestatud tähtaja jooksul.
5.5. SKAl on õigus:
5.5.1. anda täitjale teenuse osutamiseks juhiseid;
5.5.2. kontrollida lepingu täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel täitjalt selle kohta
informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, sh õigus mistahes ajal
lepingu täitmisel ajal nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse
tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist;
5.5.3. teostada kohapealset kontrolli täitja juures süsteemselt ja regulaarselt teenuse sisu
ja kvaliteedi osas, et hinnata, kas teenuse osutamine vastab oma sisu ja kvaliteediga
teenusega hõlmatud isikute vajadustele, sh õigus saada selgitusi osutatud teenuste
ning nende otstarbekuse ja vajalikkuse kohta;
5.5.4. nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist;
5.5.5. nõuda tagasi täitjale väljamakstud tasu juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis seavad
kahtluse alla rahaliste vahendite mitteotstarbekohase kasutamise, selliste rahaliste
vahendite ulatuses.
6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingu
rikkumine oli tahtlik.
6.2. Täitja vastutab igasuguse lepingu rikkumise eest eelkõige, kui leping on jäänud täitmata,
teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms.
Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õigus-
kaitsevahendi SKA. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.3. SKA esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest
arvates. Pretensioonis fikseeritakse lepingu täitmisel ilmnenud puudused ja vajadusel
määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. SKA võib nõuda puuduste kõrvaldamist või
uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata täitjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi.
6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on SKA-l õigus nõuda leppetrahvi
10% (kümme protsenti) lepingu hinnast, kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt.
6.5. Kui täitja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või
kui SKA-l ei ole heastamise vastu huvi, nt konfidentsiaalsusnõuete rikkumine, on SKA-l
õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast.
6.6. Lepingus sätestatud lepingu täitmise tähtajast või lepingu punkti 6.3. alusel esitatavas
pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on SKA-l õigus nõuda täitjalt
leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.7. Kui SKA viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda
SKA-lt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas,
kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast.
6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on SKA-l õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest täitjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. Oluliseks
rikkumiseks loetakse muuhulgas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuste
rikkumine.
6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul vastava nõude
saamisest. SKA-l on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa
lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda
teiselt poolelt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene
nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad
vääramatu jõuna.
6.11. Lepingu punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõu esinemise asjaoludel, eelkõige kui esinevad
inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei
osutu võimalikuks teenuse osutamine lepingus sätestatud tingimustel, on pooltel õigus
muuta teenuse osutamise tingimusi. Sellisel juhul võivad pooled piirangute/ohu ajaks kokku
leppida muudatustes, mis tagavad eesmärgipärase ja projekti tingimustele vastava teenuse
osutamise. Muudatused lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja
loetakse lepingu lisaks.
6.12. SKAl on lepingu punktis 6.11. nimetatud olukorras õigus ühepoolselt lepingu täitmine
peatada, kui lepingu tingimuste kohane teenuse osutamine võib ohtu seada teenuse
osutajate või teenuse saajate elu või tervise. Sellisel juhul edastab SKA täitjale peatamise
otsuse, mis loetakse lepingu lisaks.
6.13. Kui lepingu rikkumine täitja poolt toob kaasa kulude mitteabikõlblikkuse, nõuab SKA täitjalt
tagasi kulud kogu finantskorrektsiooni ulatuses.
7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
7.1. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
7.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui
teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad
teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest
jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
7.3. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
7.4. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise
kellaajal.
7.5. Poolte volitatud esindajad:
7.5.1. SKA volitatud esindaja Viktooria Iljin, telefon +372 5886 7716, e-post
[email protected]. SKA volitatud esindajal on õigus esindada
SKA-d kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes sh lisa 3 vormide
allkirjastamisel. SKA volitatud esindajal ei ole õigust esindada SKAd järgmistes
lepingu muudatustega seotud tegevustes: lepingu muutmine, lepingu ühepoolne
erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude
esitamine.
7.5.2. Täitja volitatud esindaja Anne Rembel, telefon +372 5400 4808, e-post
[email protected].
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on SKAl eeldatavalt õigustatud huvi.
8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid SKA
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,
advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, kes on seotud konfidentsiaal-
suskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud
ulatuses avalik.
8.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või
kolmandate isikute huvides.
8.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,
keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja
tähtajatut täitmist.
8.5. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse
ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Täitja tagab
isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kolmandate osapooltega sõlmitud lepingute
täitmisel ning sõlmib volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise lepingu.
9. Lepingu muutmine ja lõpetamine
9.1. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Pooled on
teadlikud, et lepingu üleandmisele kehtivad muuhulgas seadusest tulenevad piirangud.
9.2. Pooled võivad lepingut muuta juhul, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste
tegemine on vajalik teenuse eduka osutamise tagamiseks.
9.3. Objektiivsest vajadusest tulenevalt on SKAl täitja nõusolekul õigus pikendada lepingu
kehtivust kuni 3 (kolm) kuud.
9.4. SKA-l on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui
tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või esineb muu asjaolu, mille puhul ei
saa eeldada, et lepingu täitmine jätkub. SKA teatab täitjale lepingu lõpetamisest kirjalikult
ette vähemalt 30 kalendripäeva.
9.5. Pooled muudavad lepingut ja sõlmivad lepingu lisa seoses teenuskohtade arvu
muutmisega lepingu punktis 2.4. sätestatud tingimustel ja lepingu rahalist mahtu 4.2.
sätestatud tingimustel.
10. Lõppsätted
10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
10.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks kohtule.
10.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Sotsiaalkindlustusamet Täitja
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkindlustusamet Lüganuse Vallavalitsus
Maret Maripuu Dmitri Dmitrijev
peadirektor