dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pulli ja Rütavere PEJ DP algatamisest teatamine

Rahandusministeerium · 4. aprill 2023
Viit
15-3/2476-1
Registreeritud
4. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Merilin Rosenberg (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. mai 2023

Failid

  • 📎Pulli ja Rütavere PEJ DP algatamisest teatamine.asice5776 KB

Sisu (failidest)

TORI VALLAVALITSUS Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad 04.04.2023 nr 6-2.1/1191 Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu 22. märtsi 2023 otsusega nr 152 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Pulli ja Rütavere külade piirkonnas päikeseelektrijaamade arendamiseks. Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Pulli külas asuvaid kinnistuid: − Raja (73001:007:0182) – pindala 13,63 ha, maatulundusmaa; − Uueaasa (73001:007:0253) – pindala 18,13 ha, maatulundusmaa; − Juntsi-Jaak (73001:007:0032) - pindala 24,23 ha, maatulundusmaa; − Nasa (73001:007:0070) - pindala 30,02 ha, maatulundusmaa; − Juntsi Jüri (73001:007:0103) – pindala 20,66 ha, maatulundusmaa; Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Rütavere külas asuvaid kinnistuid: − Aaviku (73001:007:0242; pindala 54,15 ha), − Abja (73001:007:0108), pindala 36,2 ha, maatulundusmaa; − Juntsi-Jüri (73001:007:0105), pindala 21,4 ha, maatulundusmaa; − Kaarli (73001:007:0210), pindala 8,25 ha, maatulundusmaa; − Nasa (73001:007:0071), pindala 7,83 ha, maatulundusmaa; − Sopaaugu (73001:007:0023), pindala 10,05 ha, maatulundusmaa; − Suureoja-Indriku (73001:007:0269), pindala 36,33 ha, maatulundusmaa; − Suureoja-Juhani (73001:007:0270), pindala 10,88 ha, maatulundusmaa. Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Pulli ja Rütavere külades. Ümbruskond on valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 1 km kaugusel. Juurdepääs alale on tagatud mööda riigi kõrvalmaanteed nr 19285 Tori-Rütavere ning riigi põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere- Sõmeru. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Elbi tee (tee nr 7300315) või Juntsi teed (tee nr 7300312). Pulli küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse katastripiirist (sh päikeseelektrijaama alast) ca 20 m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme elamuga kinnistut – Posti, Siku. Päikeseelektrijaama lähialale, ca 200 m raadiusesse jäävad veel elamutega kinnistud Reidla, Uuenäripa tee 5. Ülejäänud olemasolevate elamutega maad jäävad kaugemale. Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA Rütavere küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse katastripiirist ca 50 m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme elamuga kinnistut – Kalda (kahest planeeritud päikeseelektrijaamast ca 100 m kaugusel), Suura (kahest päikeseelektrijaamast ca 100 m kaugusel), Kaarli (planeeritud päikeseelektrijamast ca 120m kaugusel) ning Suureoja-Hardo (ca 120 m kaugusele kahest päikeseelektrijaama alast) Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on nimetatud maaüksustele määrata ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Kinnistutele on kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa. Sauga valla kehtiva üldplaneeringu (2016) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega alale, millele ei ole määratletud juhtotstarbeid, tegemist on põllu- ja metsamaa alaga. Osaliselt on ala maakasutusena määratletud põllumajanduse maa. Küll aga kattuvad paar kinnistut (Juntsi-Jüri, Sopaaugu ja Aaviku) osaliselt maakonna tasandi rohevõrgustiku tugialaga. Kuid kavandatud päikeseelektrijaama alad rohevõrgustikuga ei kattu. Päikeseelektrijaamade temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud. Kuna üldplaneeringus pole juhtotstarvet määratud, säilib olemasolev, st maatulundusmaa, põllumajandusmaa. Detailplaneeringuga määratakse PEJ tarbeks sihtotstarve tootmismaaks. Detailplaneering muudab Sauga valla kehtivat üldplaneeringut. Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud (2018): - päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised tööstuspargid, laudakompleksid. Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku põllumajandusmaaga. Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul lammaste karjatamine), kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Seega ei ole päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha. Planeeringuga määratakse väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarve üksnes päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. See tähendab, et kui päikesejaama kasutusaeg lõppeb, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Pulli küla ja Rütavere küla piirkondade kohta eraldi), kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ (reg nr 10607878). Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike. Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid looma- ja taimeliike. Projektiala läheduses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala ning II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiirlaste leiukohad. Veidi eemale, ca 1,5 km kaugusele jääb väike-konnakotka leiukoht ja püsielupaik. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale olulist mõju ei avalda. Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga. Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse. Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub. Lähtudes KSH eelhinnangus ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks. Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel https://www.torivald.ee/pulli-ja-rutavere-kulade-paikeseparkide-dp Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaeluministeerium, Maa-amet, piirinaabrid, puudutatud isikud Piret Kallas planeerimisspetsialist 5198 4663 [email protected] TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS Sindi 22. märts 2023 nr 152 Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Evecon Sindi OÜ (registrikood 10340062) prokurist Rainer Raud esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Pulli ja Rütavere külade piirkonnas päikesepargi detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Pulli külas asuvaid kinnistuid: − Raja (73001:007:0182) – pindala 13,63 ha, maatulundusmaa; − Uueaasa (73001:007:0253) – pindala 18,13 ha, maatulundusmaa; − Juntsi-Jaak (73001:007:0032) - pindala 24,23 ha, maatulundusmaa; − Nasa (73001:007:0070) - pindala 30,02 ha, maatulundusmaa; − Juntsi Jüri (73001:007:0103) – pindala 20,66 ha, maatulundusmaa; Detailplaneeringuala hõlmab järgmisi Tori vallas Rütavere külas asuvaid kinnistuid: − Aaviku (73001:007:0242; pindala 54,15 ha), − Abja (73001:007:0108), pindala 36,2 ha, maatulundusmaa; − Juntsi-Jüri (73001:007:0105), pindala 21,4 ha, maatulundusmaa; − Kaarli (73001:007:0210), pindala 8,25 ha, maatulundusmaa; − Nasa (73001:007:0071), pindala 7,83 ha, maatulundusmaa; − Sopaaugu (73001:007:0023), pindala 10,05 ha, maatulundusmaa; − Suureoja-Indriku (73001:007:0269), pindala 36,33 ha, maatulundusmaa; − Suureoja-Juhani (73001:007:0270), pindala 10,88 ha, maatulundusmaa. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on nimetatud maaüksustele määrata ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Kinnistutele on kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa. Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Pulli ja Rütavere külades. Ümbruskond on valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 1 km kaugusel. Juurdepääs alale on tagatud mööda riigi kõrvalmaanteed nr 19285 Tori-Rütavere ning riigi põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Elbi tee (tee nr 7300315) või Juntsi teed (tee nr 7300312). Pulli küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse katastripiirist (sh päikeseelektrijaama alast) ca 20 m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme elamuga kinnistut – Posti, Siku. Päikeseelektrijaama lähialale, ca 200 m raadiusesse jäävad veel elamutega kinnistud Reidla, Uuenäripa tee 5. Ülejäänud olemasolevate elamutega maad jäävad kaugemale. Rütavere küla piirkonnas asuvad lähimad majapidamised kavandatud tegevuse katastripiirist ca 50 m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme elamuga kinnistut – Kalda (kahest planeeritud päikeseelektrijaamast ca 100 m kaugusel), Suura (kahest päikeseelektrijaamast ca 100 m kaugusel), Kaarli (planeeritud päikeseelektrijamast ca 120m kaugusel) ning Suureoja-Hardo (ca 120 m kaugusele kahest päikeseelektrijaama alast) Sauga valla kehtiva üldplaneeringu (2016) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega alale, millele ei ole määratletud juhtotstarbeid, tegemist on põllu- ja metsamaa alaga. Osaliselt on ala maakasutusena määratletud põllumajanduse maa. Küll aga kattuvad paar kinnistut (Juntsi-Jüri, Sopaaugu ja Aaviku) osaliselt maakonna tasandi rohevõrgustiku tugialaga. Kuid kavandatud päikeseelektrijaama alad rohevõrgustikuga ei kattu. Päikeseelektrijaamade temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud. Kuna üldplaneeringus pole juhtotstarvet määratud, säilib olemasolev, st maatulundusmaa, põllumajandusmaa. Detailplaneeringuga määratakse PEJ tarbeks sihtotstarve tootmismaaks. Detailplaneering muudab Sauga valla kehtivat üldplaneeringut. Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud (2018): - päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised tööstuspargid, laudakompleksid. Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku põllumajandusmaaga. Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul lammaste karjatamine), kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Seega ei ole päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha. Planeeringuga määratakse väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarve üksnes päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. See tähendab, et kui päikesejaama kasutusaeg lõppeb, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Pulli küla ja Rütavere küla piirkondade kohta eraldi), kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ (reg nr 10607878). Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike. Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid looma- ja taimeliike. Projektiala läheduses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala ning II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiirlaste leiukohad. Veidi eemale, ca 1,5 km kaugusele jääb väike-konnakotka leiukoht ja püsielupaik. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale olulist mõju ei avalda. Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga. Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse. Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub. Lähtudes KSH eelhinnangus ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Keskkonnaamet oma 16.02.2023 kirjas nr 6-2/23/1658-2 on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnaamet edastab märkused ja juhib järgnevalt tähelepanu asjaoludele, millega planeeringu elluviimisel arvestada: 1. KSH eelhinnangu sissejuhatavas osas (lk 5) on kirjeldatud KSH eelhinnangu andmise aluseid, kuid ei ole välja toodud, millise KeHJS või Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 (edaspidi määrus nr 224) sätte alusel KSH eelhinnangu andmine vajalikuks osutus. Määruse nr 224 sätestatud punktide alusel eeldatavasti eelhinnangu koostamise kohustust ei olnud ning lähtuvalt alal kehtivast üldplaneeringust (Sauga valla üldplaneering) ei ole viidatud üldplaneeringut muutvale DP algatamisele. Arvestades DP ala suurust (292 ha) oleks asjakohane viidata määruse nr 224 § 9 p-le 1, mis käsitleb maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist, kui maa pindala on suurem kui 100 ha. Korrektsuse ja selguse huvides on mõistlik KSH eelhinnangu koostamise põhjus välja tuua. 2. Pulli PEJ-st jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina, KLO9124375) elupaik ligikaudu 1,5 km kaugusele ning Rütavere PEJ-st jääb sama liigi elupaik ca 600 meetri kaugusele. KSH eelhinnangutega on jõutud järeldusele, et ei ole ette näha ebasoodsat mõju piirkonna röövlindudele (väike-konnakotkas), seda ka mitte koosmõju näol. Kaardianalüüsi (eelhinnangute punktis 3.2, joonis 3.2) tulemusena on väidetud, et mõlemad planeeringualad hõivavad alla kolmandiku väike- konnakotka jaoks sobivatest toitumisaladest. 2.1. Koosmõju hindamisel tuleb arvestada ka ligikaudu 1 km lõuna pool asuva Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistutele taotletava päikesepargi DP- ga, mis on samuti kavandatud avatud maastikule. Tuleb arvesse võtta, et lähipiirkonnas on veel mitmeid teadaolevaid väike-konnakotkaid, kes kasutavad toitumiseks samuti oma kodupiirkonnas olevaid avamaa kõlvikuid. Asjaolu, et Tori valla üldplaneering on koostamisel ning teada pole väärtuslike põllumaadele ehitamise tingimused ja suunised ning pole ette teada, kas antud piirkonnas võiks veel tekkida huvi päikseparkide rajamise vastu, võib tekitada olukorra, kus ühel hetkel ei ole väike-konnakotkastel selles piirkonnas piisavalt suurel pindalal toitumisala ja tekib liigisisene konkurents toitumisalade pärast. Ühtlasi tuleks võimaliku koosmõju hindamisel (eelkõige väike-konnakotkale) arvestada menetluses oleva Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringuga, mille eesmärgiks on välja selgitada sobiv ala tuulepargi rajamiseks. 3. Pulli PEJ eelhinnangu punktis 3.2 (lk 20) on jõutud järelduseni, et „Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevate nahkhiirlaste ohuteguritest, ei ole nahkhiirlastele ebasoodsat mõju ette näha“. Nõustume, et eelduste kohaselt ei ole näha ette ohtu käsitiivalistele, kuna päikesepaneelid paigutatakse Pärnu jõest ca 0,5 km kaugusele ja nahkhiirte elupaigast ca 0,2 km kaugusele. Samas märgime, et nahkhiirte üheks eelistatuks biotoobiks on ka vanad metsad ja metsaservad koos puhveralaga. Ei ole välistatud, et planeeringualaga piirnev Kivaste kinnistu (katastritunnus 73001:007:0046) vana mets võib olla käsitiivaliste elupaigaks. Oleme seisukohal, et paneelide paigutamine metsaserva ilma puhvrita ei ole ettevaatusprintsiibist lähtuvalt mõistlik, mistõttu palume jätta puhver või lasta teha vastava eksperdi poolt planeeringu või tegevusloa menetluse käigus nahkhiirte uuring, mille tulemusena selgub, kas kõnealuses metsas reaalselt nahkhiiri leidub. 4. Seoses eelmainitud ligikaudu 1 km lõuna pool asuva Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistutele taotletava päikesepargi DP-ga on kahe planeeringuga suhteliselt väikese maaala peal PEJ-ga kokku hõlmatud ca 155 ha. Kuna mõlema planeeringu puhul on KSH eelhinnangute koostajaks sama ekspertfirma (Alkranel OÜ) ning töö koostamise aeg on samuti sama (2022. november), siis oli eelhinnangute koostamise ajal DP algatamise taotlus mõlema päikesepargi puhul esitatud ja teada ka mõlema planeeringu eesmärk ja asukoht. Sellest tulenevalt jääb selgusetuks, miks kumulatiivsuse osas (mõlema eelhinnangu punktis 3.9) ei ole käsitletud kahe suure PEJ omavahelist võimalikku kumulatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale? Punktis 2 on mõlemas eelhinnangus kirjutatud, et „Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga ehk ca 300 meetrit kinnistupiiridest“. Millel põhineb taoline mõjuala määratlus? 5. Mõlema KSH eelhinnangu punktis 1.2 on toodud välja tegevuse seosed kehtiva Pärnu maakonnaplaneeringuga (MP) ja endise Sauga valla üldplaneeringuga (ÜP). Eelhinnangutes on viidatud Pärnu MP-s esitatud tingimusele, et päikesepargid tuleks kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele. Lisaks sätestab MP tingimused suuremate päikeseparkide asukohtade osas, mille rajamisel tuleks ilma põhjendatud vajaduse ja kaalutlemiseta vältida väärtuslikke põllumaid ja maastikke ning rohelise võrgustiku alasid. DP ala asub maakonnaplaneeringu kohase väärtusliku põllumajandusmaaga alal. MP ei ole otseselt määranud, millistele parameetritele „suurem“ päikeseenergia park vastab, kuid arvestada tuleks ka võimaliku kumulatiivsusega (seoses lõuna pool planeeritava PEJ-ga). Eelmainitu põhjal tuleb eelhinnangutes ja planeeringumenetluses võimalikke kumulatiivseid mõjusid käsitleda ja hinnata. 6. Pulli PEJ eelhinnangu punktis 3.2 (lk 20) on öeldud, et Pärnu jõe loodusala jääb ca 700 m kaugusele. DP skeemi kohaselt jääb PEJ ala lähimas punktis ca 400 m kaugusele. Märgime ka seda, et Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistutele taotletava päikesepargi DP KSH eelhinnangu raames on sama KSH ekspert koostanud Natura eelhinnangu, kuigi mainitud DP reaalne PEJ ala asub kõige lähemas punktis ca 1,4 km kaugusel lähimale Natura võrgustikku kuuluvale alale (samuti Pärnu jõe loodusala). Keskkonnaamet küll nõustub, et Natura alale mõjud puuduvad, kuid siiski jääb selgusetuks, mis põhjusel sellisel juhul Natura alale lähemale planeeritava PEJ eelhinnangu raames ei ole Natura eelhinnangut antud. 7. Elustiku mitmekesisuse ja loodushüvede tagamise eesmärgil palume eelhinnangu koostajal tutvuda uuringu „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“ tulemuste ja soovitustega ning sealsete leevendusmeetmetega, mis konkreetse päikesepargi asukoha ja tehniliste tingimustega arvestades oleksid realiseeritavad (nii planeeringumenetluses kui hilisemas loamenetluses). Keskkonnaameti soovitusi ja ettepanekuid kaalutakse ning arvestatakse planeeringu koostamisel. KSH eelhinnangut on vastavalt täiendatud. Rahandusministeerium oma 27.02.2023 kirjas nr 15-3/552-2 märgib järgmist: 1. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõust ei selgu, kas tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või mitte. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on ühiskondlik kokkulepe ning vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneerinute koostamise aluseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et PlanS 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, palume detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud täiendada ja tuua välja, kas detailplaneeringuga kavatsetakse üldplaneeringut muuta või mitte. Kui seda soovitakse, siis tuleb selgitada, milles seisneb üldplaneeringu muutmine. Enne detailplaneeringu, sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist tuleb arvestada PlanS § 128 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks hinnata detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimise võimalikkust, on otstarbekas juba detailplaneeringu algatamise materjalides fikseerida asjaolud ja tuua välja põhjendused, mis selgitavad ja aitavad mõista üldplaneeringu muutmise eesmärki ja vajadust. Päikeseelektrijaama kavandamisel väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb hinnata muuhulgas otstarbeka maakasutuse põhimõttest lähtuvalt planeeringuala sobivust päikeseelektrijaama rajamiseks – väärtusliku ja hea juurdepääsetavusega põllumajandusmaa piisavust piirkonnas ning nii ulatuslikul alal maakasutuse muutmise vajadust. 2. Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018) kohaselt kattub valdav osa päikesepargi alast väärtusliku põllumajandusmaaga. Pulli külla planeeritava päikeseelektrijaama KSH eelhinnangu peatükis 3.6 „Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele“ on kirjeldatud, et kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana; väikeloomade karjatamine) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt aktsepteeritav. Sama järeldus on toodud ka Rütavere külla planeeritava päikeseelektrijaama KSH eelhinnangu peatükis 1.2 ja 3.6. Lisaks on järeldatud, et päikesepargi kavandamisega pole oodata elustiku muutumist ega mitmekesisuse vähenemist kavandataval alal ega selle ümbruses. Selleks, et ulatuslikul päikeseelektrijaama alal säiliks mullastik, ei toimuks elustiku muutumist ega mitmekesisuse vähenemist ja ala oleks võimalik ka päikesepargi töötamise ajal otstarbe kohaselt kasutada, palume täiendada KSH eelhinnanguid ning välja tuua vastavad meetmed (nt vältida herbitsiidide kasutamist päikeseelektrijaama alal, rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus, võimaldada karjatamist, määrata detailplaneeringuga ehituslikud tingimused päikesepaneelide paigutamiseks, mis säilitaksid sobiva kasvukoha ja võimaldaksid ümbritseva ala kasutust heina- ja karjamaana). Detailplaneeringu koostamiseks ja selle elluviimiseks vajalikud meetmed fikseerida ka lähteseisukohtades. 3. Rütavere päikeseelektrijaama käsitlevas KSH eelhinnangu peatükis 1 „Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus“ on kirjeldatud, et tegevuse asukoht on nähtav tõenäoliselt riigi põhimaanteelt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Võimalikku päikeseelektrijaama mõju maanteel liiklejatele aga käsitletud pole, sh peatükis 3.9 „Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja maavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)“. Palume KSH eelhinnangut täiendada ning välja tuua, kas maanteel liiklejale võib päikeseelektrijaam avaldada mõju, kui suures ulatuses on päikesepark maanteelt nähtav. Hinnata mõju leevendamiseks päikeseparkide liigendamise vajadust. 4. Lähteseisukohtades on fikseeritud, et koostööd planeeringu koostamisel tehakse Keskkonnaameti, Transpordiameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kaasatavateks on määratud piirinaabrid ja puudutatud isikud, Elektrilevi OÜ, Rahandusministeerium ja Maaeluministeerium. Vallavolikogu otsuse eelnõus on selgitatud, et detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandusja Toiduametilt, Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Kui detailplaneeringu koostamiseks selgitatakse välja asjakohased koostöötegijad, siis tuleb nendega koostööd teha kogu planeeringu menetluse käigus. St detailplaneeringu lähteseisukohtades nimetatud kõikidelt koostöötegijatelt oleks tulnud seisukohta küsida detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja lähteseisukohtade kohta. Palume selle PlanS sätestatud põhimõttega detailplaneeringu koostamisel arvestada. Selgitame, et PlanS § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja põhjendatud juhul koostööd ja kooskõlastab planeeringu ka §-s 3 nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Sellisel juhul tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal koostöö tegemist ja planeeringute kooskõlastamist põhjendada, sealhulgas selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust ning kuulumist vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda. Kuna planeeringuala valdavalt asub Pärnu maakonna planeeringus näidatud väärtuslikult põllumajandusmaal ja Maaeluministeeriumi ülesanne on kujundada maakasutuspoliitikat, et tagada põllumajandusmaa sihipärane ja kestlik kasutus, palume Maaeluministeerium määrata lähteseisukohtades koostöötegijaks. Lisaks märgime, et vastavalt PlanS § 6 punktile 12 on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja annab muuhulgas ülevaate planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Kuna lähteseisukohad koostatakse konkreetse detailplaneeringu jaoks, tuleb selles PlanS-s sätestatud nõuet täpsustada ja loetleda kinnisasjad, kelle omanikke planeeringu koostamisse kaasatakse. 5. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnanguid on täiendatud ning põhjendatult leitud, et tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju ning detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel arvestatakse KSH eelhinnangutes ja vallavolikogu otsuse eelnõus välja toodud leevendavate meetmetega. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ka selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltooduga detailplaneeringu koostamisel arvestada. Rahandusministeeriumi soovitusi ja ettepanekuid kaalutakse ning arvestatakse planeeringu koostamisel. KSH eelhinnangut ja lähteseisukohti täiendatakse vastavalt. Põllumajandus- ja Toiduamet oma 21.02.2023 kirjas nr 6.2-6/846-1 nõustub Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmisega. Planeeringu ala asub Pulli, Suureoja, Suuroja ja Elbi drenaažkuivendusega maaparandusehitistel. Lisada lähteseisukohtadesse: • Planeeringus kajastada maaparandusehitised (seletuskirjas eraldi peatükina, joonistel drenaaž); • Päikesepaneelide alal asuvate kollektorite peale ja nende vahetusse lähedusse piirdeaeda, paneele, rajatisi ja taristut mitte planeerida. Päikesepaneelidele kavandataval alal asub tihe drenaaživõrk, mis mõjutab ka väljaspool planeeringu/paneelide ala asuvaid põllumaid, seetõttu tuleb planeeringu koostajal parima lahenduse leidmiseks teha PTA-ga koostööd juba planeeringu koostamise algfaasis. Lähteseisukohti täiendatakse nimetatud märkuste osas. Maaeluministeerium oma 17.02.2023 kirjas nr 4.1-5/168-1 juhtis tähelepanu, et Pärnu maakonna planeeringu järgi kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku põllumajandusmaaga. Maaeluministeerium on antud küsimuses eelkõige seisukohal, et väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa sobivaim ja õigeim kasutusviis on põllumajandustoodete tootmine, mille kaudu tagatakse toiduga kindlustatus ja eriti praeguses julgeolekukeskkonnas toidujulgeolek. Päikesejaama rajamine kõige ettevaatlikumate mulda säästvate võtetega ei kahjusta otseselt mulda ja selle elustikku, kuid samaaegselt saavad päikejaamaga seotud maa põllumajandusliku kasutuse võimalused olema väga piiratud. Maaeluministeerium on seisukohal ja seda näeb ette ka Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 309 SE eelnõu § 3510 lõige 2, et vallavalitsus peab määrama väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarbe üksnes päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. See tähendab, et kui päikesejaama kasutusaeg lõppeb, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve. Palume eelkirjeldatud tingimus lisada ka Tori Vallavolikogu otsuse vastavasse eelnõusse. Oleme seisukohal, et selle tingimusega tagatakse/kindlustatakse pärast päikesejaama töö lõppemist sellega seotud põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine. Lisaks soovitame päikesepaneelide aluse maa kasutamiseks täpsemate tingimuste seadmisel teadvustada ja arvesse võtta Elurikkuse Agentuuri OÜ ning Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma koostöös valminud uuringu raportis „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“ https://landscape.ut.ee/wpcontent/uploads/2023/01/Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele _isbn.pdf toodud põhimõtteid ja järeldusi. Maaeluministeerium loodab, et Tori vallavalitsus ja vallavolikogu kaaluvad nii suure ulatusega väärtusliku põllumajandusmaa päikesejaamaga hõlmamise otsustamisel põhjalikult kõiki argumente, jätmata kõrvale võimalikke riske, mis on seotud põllumajandusmaa pindala vähenemisega, maaparandussüsteemide toimimise ja hoiuvõimaluste tagamisega, päikesejaamaga seotud maaga piirnevate põllumajandusmaade edasise kasutusvõimalusega, tänase geopoliitilise situatsiooniga jms. Maaeluministeerium ei võta seisukohta KSH vajalikkuse üle otsustamise kohta. Maaeluministeeriumi soovitusi ja ettepanekuid arvestatakse planeeringu koostamisel. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 punkti 3 ning Evecon Sindi OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Pulli ja Rütavere külade piirkonnas päikesepargi rajamiseks. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta Pulli ja Rütavere külade piirkonnas päikesepargi detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine vastavalt kehtivale seadusandlusele. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jana Malõh volikogu esimees Lisa “Asukohaskeem” Tori Vallavolikogu 22. märtsi 2023 otsuse nr 152 juurde Pulli külla planeeritava päikeseelektrijaama keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Töö tellija: Evecon OÜ Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2022-2023 1 Publitseerimise üldised andmed: • Töö koostatud: november 2022 - märts 2023. a. • Koostajad (Alkranel OÜ) o Alar Noorvee (Alkranel OÜ, keskkonnaeskpert), o Terje Liblik (Alkranel OÜ, keskkonnakonsultant). Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5 1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .......................................................... 6 1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ................................................... 6 1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................. 8 1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................. 9 1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke ............................... 9 1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus............................ 10 1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ..................................... 10 2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND ....................... 11 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused.............................................................................................................................. 11 2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi ......................................... 12 2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik .............................................. 14 2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................ 15 3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE 17 3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus....................................................................... 17 3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele, sh Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................ 17 3.3 Natura 2000 alade eelhindamine ............................................................................... 22 3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada........................................................................................................................... 23 3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega .................................................... 24 3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus .............................. 24 3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus ..................................... 25 3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 25 3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud.................................................................. 25 3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale............................................................................... 26 3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele ................................ 27 3.8 Mõju märgaladele ...................................................................................................... 28 3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal- majanduslikud aspektid ........................................................................................................ 28 3 3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) .................................................................................. 28 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 30 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 31 4 SISSEJUHATUS Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonnas Tori vallas Pulli külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama kavandamine Raja (73001:007:0182; pindala 13,63,15 ha), Uueaasa (73001:007:0253; pindala 18,13 ha), Juntsi- Jaak (73001:007:0032; pindala 24,23 ha), Nasa (73001:007:0070; pindala 30,02 ha), Juntsi Jüri (73001:007:0103; pindala 20,66 ha) kinnistutele koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Käesolevat eelhinnangut saavad eelkõige otsustajad (tegevuslubade andjad) kasutada täiendava töövahendina päikeseelektrijaama kavandamisega seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates haldusmenetluse protsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: ⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust; ⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; ⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Kavastu külla kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6 lg 1 välja toodud tegevusele, tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 3 „energeetika“ alla, mille korral on vajalik anda eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Küll aga puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 2 (Energeetika), kuivõrd selle loetelus ei ole esitatud päikeseelektrijaama, kui tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Detailplaneeringuga hõivatakse 106,67 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1, § 9 lg 1, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang on vajalik anda maatulundusmaa sihtotstarbe muutmisel, kui maa pindala on suurem kui 100 hektarit. Eelnevast lähtuvalt viiakse ala planeerimisel läbi KSH eelhinnang. Dokumendi koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar (2018), tellis Keskkonnaministeerium) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). KSHEH tellijaks on Evecon OÜ. KSH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnakonsultant Terje Liblik. 5 1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS 1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonnas Tori vallas Pulli külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama (eeldatav asukoht esitatud joonisel 1.2) kavandamine kinnistutele: - Raja (73001:007:0182) – kinnistu pindala 13,63 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 9,3 ha; - Uueaasa (73001:007:0253) – kinnistu pindala 18,13 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 8 ha; - Juntsi-Jaak (73001:007:0032) - kinnistu pindala 24,23 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 8,3 ha; - Nasa (73001:007:0070) - kinnistu pindala 30,02 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 12,8 ha; - Juntsi Jüri (73001:007:0103) – kinnistu pindala 20,66 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 9 ha. Tegevus paikneb hajaasustusalal, mille lähim tiheasustusala, Sindi linn, paikneb Pärnu jõe vastaskaldal (linnulennult ca 750 m). Kõigi viie kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa, mida kasutatakse heina- või põllumaana. Joonis 1.1. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, tähistatud sinisega (Alus: Maa-amet, 2022). 6 Joonis 1.2. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, paiknemine kinnistutel tähistatud helesinisega (Allikas: Evecon OÜ; Alus: Maa-amet, 2022 Kinnistutele on kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa. Ühe päikesepaneeli suurimaks kiiritusvõimsuseks on ca 1000 W/m2, võimsus kehtib Eesti laiuskraadidel, kui päike paistab selgest taevast risti päikesepaneeli pinnale. Kuna päikesepaneelide pidev asendi muutmine risti vastu päikest on omanikele keeruline ning kulukas, on leitud optimaalne lahendus (Hemeltron OÜ, 2011). Eestis on optimaalseks päikesepaneelide paigalduskaldenurgaks maapinna suhtes 30-40°, mis tagab maksimaalse summaarse tootlikkuse aastas. Kui päikesepaneelid paigaldada +/-20 kraadi võrra erinevalt optimaalsest, siis aastase tootlikkuse erinevus ei ole märkimisväärne (üldjuhul alla 5%) (Energiapartner, 2022). Eesti kliimas on kõige mõistlikum paigaldada päikesepaneelid suunaga lõunasse (eemale tugimaanteest). Päikeseelektrijaamu võib paigaldada erinevatele pindadele – katused, hoone seintele, maapinnale jms. Päikesepaneelid on enamasti tumedat värvi, mistõttu muutuvad nad otsese päikeseenergia käes olles kuumaks, millega kaasneb tootmisefektiivsuse langus. Maapinnale paigaldamine võimaldab aga päikeseelektrijaamale head jahutust, mis tõstab selle tootmisefektiivsust. Maapinnale paigaldatav päikeseelektrijaam koosneb enamasti neljast komponendist (Taastuvenergia, 2018): • päikesepaneelid; • võrguinventer; • tootmisandmete kajastamine portaalis; • päikesepaneelide paigaldamise raam. 7 Elektrijaama päikesepaneelid paigaldatakse tehasetootelistest detailidest, mis kinnitatakse teraskonstruktsioonile. Teraskonstruktsioonid ankurdatakse maapinda. 1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Tori valla omavalitsusüksus moodustati haldusreformi tulemusena pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise Are, Sauga, Tori valdade ja Sindi linna ühinemisel. Uue omavalitsusüksuse kogu territooriumi hõlmav Tori üldplaneering (ÜP; koostamisel) algatati 2018. aastal, kuid on käesoleva KSH eelhinnangu koostamise ajal alles eskiisi väljatöötamise faasis, seega sellest kindlaid seoseid välja tuua siinkohal ei saa. ÜP koostamise edasistes faasides täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaade piire ja määratakse võimalusel põllumajandusmaadele täiendavad kasutust ja ehitustegevust reguleerivad tingimused. Samuti määratletakse koostatava detailplaneeringuga päikeseelektrijaamade üldised tingimused. Kavandatav tegevus jääb endise Sauga valla territooriumile ja kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni rakendatakse varasemates dokumentides sätestatut. Sauga valla üldplaneeringu (2016) kohaselt jääb kogu planeeritud päikeseelektrijaam hajaasustusega alale, millele ei ole määratletud juhtotstarbeid. Tegemist on põllu- ja metsamaa alaga. Osaliselt on ala maakasutusena määratletud põllumajanduse maa. Päikeseelektrijaamade temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud. Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud (2018): - päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised tööstuspargid, laudakompleksid. Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku põllumajandusmaaga. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2017) sätestab energiamajanduse eesmärgiks toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmis- tehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Eesmärk on arendada Eesti energiatarvet rahuldavat energiatootmist, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Selle tulemusel peaks taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustama 2030. aastaks 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest ning 80% Eestis toodetud soojusest toodetama taastuvate energiaallikate baasil. Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises peaks aastal 2030 moodustama vähemalt 10%. Päikeseenergia kasutus väikelahendustes suureneb prognooside järgi aastaks 2050 kuni 100 MW võrra, kattes elektritarbimise vajadusest ca 1%. 8 Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (2019) on Eesti peamiste energia- ja kliimapoliitika eesmärkide ja nende täitmise meetmete hulgas toodud taastuvelektri osakaalu tõstmine 40%-ni. Selleks rakendatakse tootmismahtude kasvu tuulenergeetikas (nii maismaa- kui ka meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas ja puitkütuste kasutusel ning hüdro- pumpjaamade rajamisega. Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide kujunemiskõverasse sektorite põhiselt peaks päikeseenergeetika osas tõusma 2020. aasta 100 MW-lt 2030. aastaks 415 MW-ni. Kavas rõhutatakse kohalike omavalitsuste rolli olulisust taastuvenergia arendamisel, sh tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimine, saavutamaks ühiseid riiklikke taastuvenergia eesmärke. Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe1 järgi on eesmärgiks jõuda 2030. aastaks 65%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Lisaks energia summaarsele lõpptarbimisele on seatud ka riiklikud alameesmärgid. Alameesmärke on kolm: elektrienergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest (100%), osakaal transpordis (14%) ning soojusmajanduses (63%). 1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on arvestatud käesoleva töö ptk-s 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (sh EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a), Maa-ameti kaardirakendus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaardirakendus jt) sisalduvat teavet. Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Tori vallas Pulli külas. Ümbruskond on valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 750 m kaugusel. Juurdepääs alale on tagatud mööda riigi kõrvalmaanteed nr 19285 Tori-Rütavere ning riigi põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikku Juntsi teed (tee nr 7300312). Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub päikesepargi tarbeks kavandatud ala ja kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga. 1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke Päikeseelektrijaama rajamisel/ehitamisel võib kaasneda vähene müra ja vibratsioon. Vähendamaks võimalikke häiringuid, on ehitustööd planeeritud päevasele ajale. Sellest tulenevalt ei ole ette näha ka valgusreostust. Kavandatava päikeseelektrijaama rajamisega kaasneb paratamatult energiakasutus (ehitusmasinad) ja jäätmeteke ning ehitusseadmete kasutusel tuleb arvestada võimalike õhuheitmetega. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. 1 Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022- 2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.“. 9 Eelpool kirjeldatud keskkonnamõju avaldavad tegurid taanduvad peale ehitustegevust. Elektrijaama kasutusajal ei esine müra, vibratsiooni, heidet välisõhku ega ka veekeskkonda, valgusreostust ega jäätmete teket. Samuti ei esine elektrijaama kasutusajal sisuliselt energiakasutust (eeskätt kasutatakse energiat vaid hooldus- ja jälgimistegevuseks kohale tulekuks). Päikeseelektrijaama rajamise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid soojuse, kiirguse või lõhna teket. 1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeritava tegevusega kaasneda võivad võimalikud avariiolukorrad piirduvad enamasti ehitusprotsessiga – leke transpordivahenditest ja ehitusseadmetest. Kuna aga tööde teostamisel kasutatakse korras masinaid ja ehitusseadmeid, siis on avariiolukordade teke antud olukorras vähetõenäoline. Lähim veekogu (Pärnu jõgi) asub ca 400 meetri kaugusel, lähim märgala Kõrsa raba, paikneb linnulennult ca 2 km kaugusel. Ehitusplats peab olema varustatud absorbentmaterjalidega, mida kasutada seadmetest tulenevate võimalike lekete likvideerimiseks. Kaaluda tuleks välisperimeetrite markeerimist piirdeaiaga. Piirdeaia rajamine hoiab ära võimalike õnnetuste teket, nagu näiteks inimeste/ loomade liikumine planeeritaval ala, seeläbi end päikesepaneelide nurkadega vigastades ning aitab samuti vältida päikeseelektrijaama rajatiste kahjustamist. 1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetused võivad antud piirkonnas olla seotud eelkõige erakordselt suurte üleujutustega ning erakordselt tugevate tormidega. Kavandatavale päikeseelektrijaamale lähim hüdromeetriajaam asub Oore külas Pärnu jõel, kavandatud alast linnulennult 4 km kaugusel. Oore hüdromeetriajaama (Jaama „0“ 5,6 m EH2000) andmeil on Pärnu jõe veetase pikaajaliste vaatluste (aastatel 1923 – 2021. a) keskmisena 70 cm (6,3 m EH2000). Jõe kõrgeim veetase oli Oorel aastal 1926, mil see ulatus 548 cm kõrgusele (11,08 m EH2000). Kavandatud tegevusega ala Jõele lähima kinnistu maapinna absoluutkõrgus Maa-ameti (2022) kohaselt on 11 m (EH2000), kinnistute keskmised absoluutkõrgused jäävad 13 m (EH2000) juurde. Kuna päikeseelektrijaam paikneb Pärnu jõest ca 400 m kaugusel ning maapinna keskmised kõrgused jäävad üle kõrgeima veetaseme ning päikesepaneelid ei paikne otse vastu maapinda, siis on tagatud, et päikeseelektrijaama alal ei ole üleujutamist ette näha ka suurte üleujutuse korral. Seega üleujutusriks puudub. Erakordselt tugevad tormid võivad omada ohtu tugikonstruktsioonide püsimisele maapinnas. Tormide esinemise võimalikkusega arvestatakse projekti koostamisel ja tugikonstruktsioonide ankurdamisel. 10 2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga ehk ca 300 meetrit kinnistupiiridest. 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Planeeritud päikesepargi aladega piirnevad kinnistud on esitatud järgnevas tabelis (tabel 2.1). Paksus kirjas on toodud need kinnistud, mis piirnevad planeeritava päikesepargiga. Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist (sh päikeseelektrijaama alast) ca 20 m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme elamuga kinnistut – Posti, Siku. Päikeseelektrijaama lähialale, ca 200 m raadiusesse jäävad veel elamutega kinnistud Reidla, Uuenäripa tee 5. Ülejäänud olemasolevate elamutega maad jäävad kaugemale. Tabel 2.1. Kavandatud tegevusega piirnevad kinnistud. Paksus kirjaga on märgistatud need kinnistud, mis piirnevad kavandatava päikeseelektrijaamaga. Lähiaadress Katastriüksus Maakasutuse sihtotstarve Pindala, ha 19285 Tori-Rütavere tee 73001:007:0086 Transpordimaa 3,67 Nurmenurga 73001:007:0173 Maatulundusmaa 0,4611 Aluste 73001:007:0038 Maatulundusmaa 3,69 Siku 73001:007:0140 Elamumaa 1,9992 Nurmeveere 73001:007:0172 Maatulundusmaa 3,74 Nurmepõllu 73001:007:0174 Maatulundusmaa 4,65 Uuenäripa tee 5 73001:007:0189 Maatulundusmaa 4,91 Jõekääru tee 1 73001:007:0195 Elamumaa 0,5034 Läätsa 73001:007:0197 Maatulundusmaa 23,3589 Kallaku 73001:007:0213 Maatulundusmaa 3,04 Jõekääru 73001:007:0220 Maatulundusmaa 5,7653 Jõekääru 73001:007:0221 Maatulundusmaa 8,07 Reidla 73001:007:0027 Elamumaa 0,4938 Juntsi-Jaak 73001:007:0031 Maatulundusmaa 13,96 Svinksi 73001:007:0043 Elamumaa 1,2297 Nasa 73001:007:0069 Maatulundusmaa 13,86 Põlluääre 73001:007:0096 Maatulundusmaa 2,25 Juntsi-Jüri 73001:007:0102 Maatulundusmaa 8,3 Väike-Abja 73001:007:0107 Maatulundusmaa 17,36 Abja 73001:007:0108 Maatulundusmaa 36,2 Suureoja-Juhani 73001:007:0270 Maatulundusmaa 10,88 Posti 73001:007:0298 Maatulundusmaa 7,75 Soopa 73001:007:0299 Maatulundusmaa 7,8 Pasuna 73001:001:1366 Maatulundusmaa 3,6932 Aluste tee 4 80901:001:0831 Maatulundusmaa 4,42 Kivaste 73001:007:0046 Maatulundusmaa 24,45 Lähim tiheasustusala, Sindi linn, asub linnulennult ca 750 m kaugusel edela suunal. Ligipääs päikeseelektrijaama alale on võimalik luua mööda kohalikku Juntsi teed (tee nr 7300312). Detailplaneeringuala piirneb põhjaloode suunal põhimaanteega nr 5. 11 Koostamisel oleva Tori valla üldplaneeringu (algatatud Tori Vallavolikogu otsusega 18. oktoober 2018 nr 114) eskiislahendus on koostamisel, mistõttu ei ole teada piirkonna perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid või arengusuundi. 2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi Kavandatav päikeseelektrijaamale lähim veekogu on Pärnu jõgi, mis asub ca 400 meetri kaugusel kavandatavast päikesepargist, lähim märgala paikneb ca 2 km kaugusel (Kõrsa raba). Kuna päikeseelektrijaam ise heitmeid ei tekita, on ainuke oht seotud ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust või õlisid. Maa-ameti kaardirakenduse (2022) alusel jääb kogu detailplaneeringuga kavandatav päikeseelektrijaam maaparandushoiualale (vt joonis 2.1), kus paikneb maaparandust reguleeriv võrk. Alal paiknevad maaparandusehitused PULLI ja ELBI. Küll aga ei paikne alal maaparandussüsteemi eesvoolusid. Joonis 2.1 Maaparandusehitise reguleeriv võrk (pruuniga tähistatud) kaetud alad, maaparandusehitise eesvool (tumesinine joon), maaparandusehitise kollektoreesvool (peened helesinised jooned), riigi poolt korras hoitavad eesvoolud (tähistaud punase joonega). Alus: Maa-amet, 2022. Planeeritud tegevusala ei kattu maardla aladega. Kavandatava tegevusala muldkatte moodustavad valdavalt gleimullad, gleistunud mullad, näivleetunud gleimullad (Go; LkIIg; KIg, LPG) (vt ka joonis 2.2). Maakonnaplaneeringu ja PRIA andmestik, mille kohaselt on valdav osa alast kaetud väärtusliku põllumajandusmaaga. 12 Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse kinnistutel (märgitud sinisega) ja neile planeeritavatel päikesepaneelidel (musttäpitus) paiknevad ja seda ümbritsevad mullad. Alus: Maa-amet, 2022. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Keskkonnaportaal, 2001) kohaselt jääb osa planeeringuala nõrgalt ja osa keskmiselt kaitstud põhjaveega aladele (vt ka joonis 2.3). Joonis 2.3. Väljavõte Keskkonnaportaali (2022) „Andmed ja kaart“ teemalehelt detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses. 13 Lähtuvalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 on ehituskeeluvöönd üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Kuivõrd Pärnu jõe valgala pindala on 6836,5 km², siis kehtib 50 m ehituskeeluvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 lg 2 on ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiuse arvestamise lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 määratakse suurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiir korras, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord kohaselt ei kuulu Pärnu jõgi suure ületujutusalaga siseveekogude nimistusse. Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel 10 m, st Pärnu jõel kallasraja laius 10 m. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 m laiune kaldariba veeseisu piirjoonest, mida mööda võib vabalt ja takistamatule veekogu ääres liikuda. Veeseaduse § 118 kohaselt moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldale veekaitsevöönd, mis Pärnu jõel on 10 m. Jõele lähim päikesepargi ala on planeeritud ca 400 m kaugusele. Seega on päikeseelektrijaam kavandatud väljapoole Pärnu jõe veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndeid. 2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik Nasa kinnistule kavandatud päikeseelektrijaamast ca 400 m kaugusele (seejuures kinnistu piirist ca 200 m kaugusele) jääb Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Pärnu jõe loodusalana (EE0040345). Juntsi-Jüri kinnistust kirde suunda jääb enam kui 4 km kaugusele Kuiaru looduskaitseala (KLO1000575), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Kuiaru loodusalana (EE0040320). Kavandatud tegevusala lähedusse, ca 1,5 km kaugusele Juntsi-Jüri kinnistule kavandatud päikeseelektrijaamast ida suunda, jääb I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka (Clanga pomarina) leiukoht, liigi registreeritud püsielupaik jääb ca 250 m kaugusele liigi leiukoha piirist (st ca 1,75 km kaugusele kavandatud päikesepargist). Lähimad II kaitsekategooriasse kuuluvad liigid paiknevad Pärnu jõe loodusalal (nahkhiirlased), samuti III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid (hink, võldas). Lähima kaitsealuse taimeliigi (II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi kasvukoht – sulgjas õhik (Neckera pennata)) paikneb planeeritud tegevusalast ca 4 km kaugusel põhja suunas. Järgneval joonisel on esitatud kavandatud tegevuse paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes (joonis 2.4). 14 Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse paiknemine (katastriüksused) ning lähimad looduskaitselised objektid. DPga hõivatud katastriüksused (sinine); eelduslikult päikesepaneelidega kaetud ala (must täpitus). Alus: Maa-amet, 2022; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 2022. 2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Kultuurimälestisi kavandatud tegevuse alal ei paikne. Lähim kultuurimälestis paikneb edela suunal, Pärnu jõe kaldal ca 1 km kaugusel – Kiviaja asulakoht (reg nr 11810). Vastaskaldal ca 600 m kaugusel asub kultuurimälestis kalmistu (reg nr 11826). Päikeseelektrijaama alale lähim pärandkultuuriobjekt, Vanad kohanimed (730:KON:011) paikneb ca 600 m kaugusel lõuna suunal ning 1 km kaugusel lääne suunal paikneb pärandkultuuriobjekt külavainud (730:KUV:001). Järgneval joonisel on esitatud kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriobjektide paiknemine koostatava detailplaneeringu piirkonnas (joonis 2.5). 15 Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse vahetusläheduses paiknevad kultuurimälestised koos piiranguvööndiga (vasakul) ning pärandkultuuriobjektid (paremal). Alus: Maa-amet, 2022. 16 3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE 3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus Kavandatud tegevus on planeeritud Pärnumaale Tori valda Polli külla. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja selle mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest keskkonnamõju. Enamus tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest jäävad projektiala piiridesse ning on oma olemuselt lühiajalised, taandudes ehitustegevuse lõppedes. Küll aga on, mõjuala ulatus kavandatava tegevuse alast mõnevõrra suurem müra ja maastikuilme osas. Ehitustegevuse käigus võib levida müra naaberkinnistutele. Mõju maastikuilmele – tegevuse asukoht on tõenäoliselt nähtav riigi kõrvalmaanteelt nr 19285 Tori- Rütavere ning riigi põhimaanteelt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Sellegipoolest kaasub tegevusega laiem positiivne keskkonnamõju – taastuvenergia kasutuselevõtuga väheneb fossiilsete kütuste kasutamise vajadus elektrienergia tootmiseks, misläbi väheneb pikas perspektiivis ka kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri. Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega vahelisi seoseid ning kaasuvaid olulisi keskkonnamõjusid. 3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele, sh Natura 2000 võrgustiku alad Kavandatud päikeseelektrijaama vahetusse lähedusse (ca 1,5 km) jääb I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka (Clanga pomarina, varasem nimetus Aquila pomarina) leiukoht, veidi kaugemale, leiukoha piirist ca 250 m kaugusele jääb ka liigi registreeritud püsielupaik. Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on üks Euroopa arvukamatest kotkastest. Vaatamata sellele peetakse liiki ohustatuks, kuna tema areaal ja arvukus on eelmise sajandiga võrreldes vähenenud. Väike-konnakotka praeguseks arvukuseks Eestis võib hinnata 600–700 paari. Liik on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane ning looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Väike-konnakotka elupaik on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike- konnakotkas väldib vähese metsa ja intensiivse maakasutusega alasid, samuti suuri ühtlasi metsamassiive. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade ja saagialade hävimine ja kvaliteedi langus ning pesitsusaegne häirimine (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava, 2018). Eelneva põhjal on liigi kaitse-eeldusteks väikese arvukuse tõttu haruldus, ohutegurite kriitilise mõju tõttu ohustatus ning Euroopa Nõukogu direktiivist 79/409/EMÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta, tulenev rahvusvaheline kohustus. Liigitegevuskava alusel võib liigi kodupiirkonnaks üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa. Selles raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest. Kogu planeeritav ala jääb kaitsealuse liigi kodupiirkonda ja võimalikule toitumisalale. Eestis läbiviidud uuringud on kinnitanud, et pesa ümbritsevatest väike-konnakotka toitumisaladest moodustasid hooldatud rohumaad 31,2%, hooldamata rohumaad ja söötis põllud 41,6% ning põllumaad 27,2% (Tuvi 2009, Väli 2018). Nii 1 km, 2 km kui 5 km raadiuses ümber pesapuu on leitud pikaajaliste rohumaade positiivne mõju liigi elupaigavalikule, ehk 17 mida rohkem on pikaajalisi rohumaid, seda tõenäolisem on väike-konnakotka esinemine piirkonnas (Väli et al. 2013). Vaadeldes järgnevat joonist on näha, et väike-konnakotka toitumisalal (3 km raadiuses) on hulgaliselt põllu- ja rohumaid, arvestades kavandatavat tegevust, ei ole ette näha olulist põllu- ja rohumaade vähenemist, mistõttu ei ole ette näha toitumisalade olulist vähenemist ja seega ka ohtu väike-konnakotkale (vt joonis 3.1). Joonis 3.1. DP ala kinnistud (tähistatud sinisega) ning kavandatava päikeseelektrijaama ala (tähistatud musta täpitusega) paiknemine väike-konnakotka (Clanga pomarina) kodupiirkonnas (sinine katkendjoon). Muud looduskaitselised objektid on esitatud rohelise viirutusega. Põllumajandus- ja rohumaade väljavõte esitatud oranži täpitusega. Päikeseelektrijaama paiknemine esitatud musta täpitusega. Alus: Maa-amet, 2022; PRIA, 2022; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a). Lisaks Pulli külale, on detailplaneering päikeseelektrijaama püstitamiseks koostamisel ka Kõrsa ja Rütavere külas. Ka viimane jääb piirkonna väike-konnakotka kodupiirkonda, mistõttu on asjakohane vaadelda ka nende koosmõju toitumisalade säilimisele (vt joonis 3.2). Kõrsa külla kavandatav PEJ jääb väljapoole kaitsekorralduskavas märgitud kodupiirkonna ulatust (3 km). Järgnevalt jooniselt on näha, et väike-konnakotka kodupiirkonda jäävad detailplaneeringud hõivavad alla kolmandiku väike-konnakotka jaoks sobivatest toitumisaladest. Eelnevast lähtuvalt leiab eelhinnangu koostaja, et detailplaneeringud ei oma koosmõjus väike-konnakotkale (sobivate toitumisalade piisavuse säilimisele) ebasoodsaid mõjusid. 18 Joonis 3.2. Rütavere DP ala kinnistute (lillaga), Pulli DP ala kinnistute (sinine), Kõrsa DP ala kinnistute (roosa) ning kavandatavate päikeseelektrijaamade alade (tähistatud musta täpitusega) paiknemine väike-konnakotka (Clanga pomarina) kodupiirkonnas (sinine katkendjoon). Muud looduskaitselised objektid on esitatud rohelise viirutusega. Põllumajandus- ja rohumaade väljavõte esitatud oranži täpitusega. Päikeseelektrijaama paiknemine esitatud musta täpitusega. Alus: Maa-amet, 2022; PRIA, 2022; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a). Keskkonnaamet juhtis oma 16.02.2023 kirjaga nr 6 2/23/1658 2 tähelepanu: „Ühtlasi tuleks võimaliku koosmõju hindamisel (eelkõige väike konnakotkale) arvestada menetluses oleva Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringuga, mille eesmärgiks on välja selgitada sobiv ala tuulepargi rajamiseks.“ KSHEH koostaja leiab, et kuivõrd Tori valla põhjaosa eriplaneering, asukoha eelvalik (2023) kohaselt jääb lähim eelvaliku ala enam kui 10 km kaugusele (EP planeeringuala enam kui 6 km kaugusel) ning Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik (2022) jääb lähim eelvaliku ala enam kui 5 km (EP planeeringuala ca 2,5 km) kaugusele üle Kõrsa raba, ei ole PEJ ja tuuleparkide eeldatavate arendusalade koosmõjus ette näha olulist ebasoodsat mõju väike-konnakotkale. Seda põhjusel, et eriplaneeringutega kavandatud tuuleparkide eeldatavad arendusalad jäävad kaugemale, kui väike-konnakotka 19 kodupiirkonna suurus nende igapäevaseks liikumiseks eeldab. Eriplaneeringutega kavandatavad kaasnevaid mõjusid käsitletakse täpsemalt vastava eriplaneeringu KSH-s. Üheks päikeseelektrijaama võimalikuks ohuks lindudele on peetud „järveefekti“ tekkimist, seejuures peetakse ohustatuks eelkõige veelinde ning röövlinde, kelle toidubaasiks võivad olla veeloomad. Hüpoteesi kohaselt peavad veelinnud päikesepaneele (valguse peegeldumisel) ülelennul veepinnaks ning püüavad neile maanduda ning hukkuvad. Viimased uuringud (2021. aastast) on aga leidnud, et kokkupõrkerisk on vähetõenäoline ning võib esineda pigem piirkondades kus suurtel alade puuduvad veeallikad, kuid ka siis peavad mitmed aspektid kokku langema, et lind päikesepaneele veekoguks peaks. Näiteks uuriti USAs lõuna Californias (Kosciuch jt., 2021) lindude ja hukkunud lindude esinemist järvede ning päikeseelektrijaamade lähistel (rohumaal, põllumaal, kõrbestunud maal). Tulemused näitasid, et järve ümbruses esines oluliselt rohkem linde kui päikesepargi lähistel, ning hukkunud lindude esinemine oli tõenäoliseim kõrbestunud maa-alal (3 hukkunut) (vt joonis 3.3). Varasemalt on uuritud nt Lõuna-Aafrika suurima päikeseelektrijaama mõju lindudele (Visser jt., 2019), kus kolme kuu jooksul leiti kaheksa surnud lindu kuuest liigist (neli värvulist, üks kanaline ja üks tuviline). 2014. aastal viisid Kagan jt läbi uuringu, milles uurisid suure (1420 ha) päikeseelektrijaama mõju lindudele, kus leiti 61 linnu jäänused 31st riigist. Kõiki neid uuringuid iseloomustab üks ühine joon – nad on läbi viidud ekvaatorile lähematel aladel, kus võrreldes Eestiga, on päikesepaneelid paigaldatud oluliselt suurema nurga alla (saavutamaks maksimaalset kasu). Viimane tähendab, et paneelide teineteise varjutamist päikeseelektrijaama sees üldiselt ei toimu ning paneelid võib teineteisele ka lähemale paigutada (kui Eestis). Seetõttu, et paneelide read on paigutatud üksteisele lähedale, tekibki ühtlane sinakas ala, mis põhjustab visuaalselt „järveefekti“ tekkimist. Lähtuvalt Eesti asukoha laiuskraadidest, tuleb päikesepaneelid maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks paigaldada lõuna suunda 30-40 kraadisa nurga alla, vältimaks paneelide teineteise varjutamist, tuleb paigaldada paneelid teineteisest 5-7 m kaugusele (vt ka joonis 3.4). See tähendab, et Eesti tingimustes on päikesepark visuaalselt triibutatud ala, mitte ühtlase tumesinisepinnaga ala. Eelnevast lähtuvalt võib öelda, et „järveefekt“ on eelkõige lõunapoolsetes riikides esinev efekt, mille esinemine Eestis paigaldatud päikeseelektrijaamades on vähetõenäoline. Lisaks sellele ei püüa väike-konnakotkas saaki veekogudest, mille tõttu ei ole tõenäoline, et väike-konnakotka puhul esineks paneelidega kokkupõrkeriski. Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha ebasoodsat mõju piirkonna röövlindudele (väike-konnakotkas). 20 Joonis 3.3. Päikesepaneelide paiknemine käsitletud uuringu aladel. Vasakul USA uuringu ala kõrbe alal; paremal Aafrika suurim päikeseelektrijaam. Alus: Kosciuch, 2021; Visser jt, 2019. Väljavõte: Google Maps, 2022. Illustreerimaks erinevusi asukoha laiuskraadide ning päikesepaneelide paigaldamise vahel, on järgmisel joonisel esitatud ortofoto Eestis maismaale paigaldatud päikeseelektrijaamast. Joonis 3.4. Päikesepaneelide ilme ülelennul Lääne-Virumaal Papiniidu külas paiknevast päikeseelektrijaamast. Väljavõte: Google Maps, 2022. Tegevuse lähialal, Pärnu jõe loodusalaga kattuval alal, paiknevad mitmete nahkhiirlaste leiukohad. Lähimad potentsiaalselt päikesepaneelidega kaetud alad on kavandatud ca 240 m kaugusele nahkhiirlase leiukohast (sh ca 220 m Nasa kinnistu nahkhiirlaste poolsest piirist (20 m leiukohast)). 21 2023. aastal valmis „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“ teadus- ja muu kirjanduse, raportite ja Euroopas läbi viidud projektide tulemuste ning kogemuste põhjal koostatud töö. Töö (2023) kohaselt on päikeseelektrijaamade mõju nahkhiirlastele veel vähe uuritud, küll aga tuuakse töös välja võimalikud meelitavad aspektid, nt paneelide juurde kogunevad putukad meelitavad nahkhiiri ligi, mistõttu on PEJ alad nahkhiirlastele potentsiaalselt heaks toitumisalaks (Bennun et al 2021, Harrison et al 2017 läbi Takkis., Helm., 2023). Küll aga on uuringud näidanud, et sellegipoolest on kontrollaladel (mitte PEJ aladel) nahkhiirte aktsiivus suurem (Montag et al., 2016 läbi Takkis., Helm., 2023). Samuti on leitud, et nahkhiired (eriti noorloomad) võivad siledaid pindu mõnikord pidada veekogudeks ning üritavad neist juua (Greif ja Siemers 2017 läbi Takkis., Helm., 2023), küll aga on Takkis ja Helm (2023) välja toonud, et maapinna suhtes kaldu asetatud paneelide mõju on raske hinnata. Kokkupõrkeriski on hinnatud USA-s (California), kus leiti, et fotogalvaaniliste paneelide puhul on hukkuvate käsitiivaliste arv väga väike (Smallwood, 2022 läbi Takkis., Helm., 2023). Samas on Takkis ja Helm (2023) töös välja toonud käsitiivaliste soodustava aspektina, et „Kui PEJ juures on sobivad elupaigad nahkhiirtele (näiteks mõni hea veekogu või noor mets), kuid puuduvad vanad õõnsad puud, kus nad peatuda saaksid, siis võib käsitiivalistele paigaldada ka pesakaste PEJ alale või selle lähedusesse“, viidates, et olulised ebasoodsad mõjud tegevusel puuduvad ning PEJ arendustegevus ei välista nahkhiirtele sobivaid elukohti. Keskkonnaamet esitas 16.02.2023 kirjas nr 6 2/23/1658 2: „Oleme seisukohal, et paneelide paigutamine metsaserva ilma puhvrita ei ole ettevaatusprintsiibist lähtuvalt mõistlik, mistõttu palume jätta puhver või lasta teha vastava eksperdi poolt planeeringu või tegevusloa menetluse käigus nahkhiirte uuring, mille tulemusena selgub, kas kõnealuses metsas reaalselt nahkhiiri leidub.“ Kuigi viimatine päikeelektrijaamu puudutav töö (Takkis., Helm., 2023) viitab ebasoodsate mõjude puudumisele, ei ole sellegipoolest piisavalt andmestikku, mis seda kinnitaks. Eelnevast lähtuvalt seatakse ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käsitiivaliste leiukohale puhvervöönd (20 m), mille arvestamisel ebasoodne mõju nahkhiirlastele puudub. Ühendkuningriikides (Berthinussen,et al., 2021) loetakse soovituslikuks vahekauguseks mikrotuulikute ja nahkhiirlaste leiukohtade vahel 20 m. Arvestades päikeseelektrijaamaga kaasnevaid väiksemaid mõjusid võrreldes mikrotuulikutega, leiab KSHEH koostaja, et 20 m on piisav puhvervöönd, millega tagatakse leiukohtade säilimine. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmetel (november 2022) jääb lähim Natura võrgustikku kuuluv ala, Pärnu jõe loodusala, ca 700 km kaugusele. Lähtuvalt planeeritava tegevuse iseloomust ei ole ebasoodsa mõju kaasnemist Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele ette näha. Ülejäänud looduskaitsealused liigid jäävad kaugemale kui eelpool käsitletud ning lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ebasoodsad mõjud neile puuduvad. 3.3 Natura 2000 alade eelhindamine Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt 2013. a koostatud juhenddokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (juhendmaterjali viimatine uuendus 2019. a, R. Kutsari jt poolt). 22 Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud järgneval joonisel. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Mõju eelduse olemasolu tuvastamisel rakenduks automaatse ehk kohustusliku KSH protsess (johtuvalt KeHJS). Joonis 3.5. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeem (allikas: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013). 3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada Kavandatav tegevus, päikeseelektrijaam, kinnistutel Raja (73001:007:0182; kinnistu pindala 13,63 ha), Uueaasa (73001:007:0253; 18,13 ha), Juntsi-Jaak (73001:007:0032 24,23 ha), Nasa (73001:007:0070; 30,02), Juntsi Jüri (73001:007:0103; 20,66 ha) on kavandatud kinnistute keskossa ja see jääb lähimast Natura 2000 võrgustikku kuuluvast alast, Pärnu jõe loodusala, ca 400 meetri kaugusele. Kokku on kavas kinnistutel hõlmata päikeseelektrijaama arendamiseks kinnistute pindalast 47,4 ha (kogu kinnistute pindala 106,67 ha). Päikeseelektrijaam on kavandatud alale koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Pärnu jõe loodusala (EE0040345) jääb Nasa kinnistule kavandatud päikeseelektrijaamast ca 400 meetri kaugusele (seejuures kinnistu piirist ca 200 m kaugusele). Järgmine lähim Natura võrgustiku ala jääb enam kui 4 km kaugusele – Kuiaru loodusala (EE0040320). Arvestades tegevuse iseloomu ning Kuiaru loodusala kaugust, ei ole ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist Kuiaru loodusala. 23 Joonis 3.6. Natura 2000 võrgustikualade paiknemine Pulli PEJ DP ala kinnistupiiride suhtes (tähistatud sinisega; PEJ eelduslik ala musta täpitusega). Natura lodusalad tähistatud rohelise viirutusega. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). Samuti kuuluvad loodusala kaitse-eesmärkide hulka järgmised loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Kuiaru loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) . 3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusliku korraldusega. 3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgid on esitatud ptk 4.1-s. Pärnu jõe loodusala jääb kavandatava tegevuse mõjualast välja, kuna puudub seotus veerežiimi osas. Samuti ei mõjuta kavandatav tegevus veekvaliteeti, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet. Seega ei mõjutata ka loodusalal kaitstavate veeliikide isendite elupaiku. Lähim loodusala (Pärnu jõe loodusala) asub kavandatavate tegevuste alast (eelduslikust päikesepaneelidega kaetavast alast) ca 400 m kaugusel, järgmised loodusalad paiknevad 24 suurema vahemaa kaugusel ning kavandatavad tegevused ei mõjuta sealseid elupaigatüüpe ja kaitstavaid liike. Puudub seotus veerežiimi või veekvaliteedi osas, seega ei mõjutata Pärnu jõe veekvaliteeti ega vooluhulka, ning sellest tulenevalt ei mõjutata ka kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide elupaiku. 3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus Kavandatavate päikeseparkide alal asub maaparandussüsteemil ning seda läbib maaparandussüsteemi eesvool. Arvestades tegevuse iseloomu, ei võeta eesvoolukraavist ega sinna ei suunata vett, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet (vastupidi, projekti teostamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine käesoleval tasemel). Kavandatavad tegevused ei ole mürarikkad, puuduvad saasteainete heitmed välisõhku või veekeskkonda, valgusreostus on minimaalne, seega ei avaldata kavandatava tegevusega mõju 400 m ning enam kui 4 km kaugusel asuvatele Natura-aladele, nende poolt kaitstavatele elupaigatüüpidele ega ka seal kaitstavate liikide elupaikadele. Seega ei ole fikseeritud ohte kaitse-eesmärkidele ning ei tule läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. 3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) Päikeseelektrijaam jääb pinnaveekogust ca 400 m kaugusele. Arvestades piirkonna mullastikku (gleimullad, gleistunud mullad, leetunud gleimullad jms), ei ole tegemist kaitstud põhjaveega alaga. Eelnevast lähtuvalt tuleb päikeseelektrijaama alustarandi ehitamisel vastavaks tegevuseks sobivat inertset materjali moel, mis ei kujuta ohtu põhja- ja pinnaveele (sh selle vee kvaliteedile). Kogu päikeseelektrijaama ala on planeeritud maaparandussüsteemi võrgustikule. Tegevuse planeerimisel maaparandussüsteemidega arvestamisel, ebasoodne mõju neile puudub. Kuna päikeseelektrijaam ise heitmeid veekeskkonda ei tekita, on ainuke oht seotud ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust või õlisid. Ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on toereetiliselt võimalikud lekked pinnasesse ning heitmed õhku. Tegemist on väheolulise (vähetõenäolise) ning lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse tingimuste tagamise eest (sh kasutatava tehnika ja selle käsitluse vastavus kehtivatele normatiividele), mis vähendab veel täiendavalt keskkonnahäiringute esinemise võimalusi. Päikeseelektrijaama rajamis- ja kasutustingimused ei ole seega sellised, mis võiksid põhjustada vastava alaptk teemavaldkonnaga seonduvaid mõjusid (sh ohte). Seetõttu ei ole ette näha ebasoodsat (negatiivset) mõju pinna- ja põhjaveele. 3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud Päikeseelektrijaama ehitustöödega kaasneb vähene keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas. Müra kaasneb seadmete kasutusel, kui tugikonstruktsioone paigaldatakse ankurdatud postvundamentidele. Tegevusega ei kaasne laiaulatuslikke ehitustöid ning kaasnev mõju on 25 lühiajaline. Vähendamaks tekkiva müra ja vibratsiooniga kaasnevaid häiringuid, on ehitustööd planeeritud päevasele ajale. Päikeseparkidel võivad mõningast müra tekitada ka inverterid, 15 m kaugusel on tagatud müratase 64-65 dB ning müra öine sihtväärtus II mürakategooria aladel 40 dB on saavutatud ~244 m kaugusel ja müra öine piirväärtus 45 dB ~166 m kaugusel (Greentech Renewables, 2022). Päikeseparkidel võivad mõningast müra tekitada ka inverterid, 15 m kaugusel on tagatud müratase 64-65 dB ning müra öine sihtväärtus II mürakategooria aladel 40 dB on saavutatud ehk 244 m kaugusel ja müra öine piirväärtus ca 166 m kaugusel (Greentech Renewables, 2022). Eelnevast lähtuvalt tuleb päikeseelektrijaama kavandamisel selle planeerimis ja/ või ehitusloa menetlusprotsessi kaasata majapidamisi, mis jäävad vähemalt 250 m raadiusesse. Käesoleval juhul jäävad lähialale elamutega kinnistud Posti, Siku, Reidla ja Uuenäripa. Kavandatava tegevuse ekspluatatsioonil ei ole ette näha olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas. 3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia kasutamise vajadus, misläbi paiskub energiatootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu saab laiemas kontekstis ja üldistatult väita, et ka õhukvaliteedile avaldatav mõju on positiivne, toetudes siinkohal ka tabelile 3.1. Kliimaga seostatavat mõju laiemalt saab üldistatult võrrelda tuuleenergia (komponendid ja transport, ettevalmistus ja ülespanek, hooldus ja hilisem utiliseerimine) jt energialiikide kasutusega (elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside kogustena (väljendatuna CO2 ekvivalentidena, vt tabel 3.1). Tabeli alusel võib päikeseenergia kasutamist pidada kliimale avalduvate mõjude osas soodsamaks võrreldes nt kivisöe ja maagaasi kasutamisega elektritootmiseks. Seega, kuna päikeseenergia osakaalu suurendamine vähendab vajadust energiatootmisel fossiilsete kütuste kasutamist, siis kaasnevad sellega ka kliimale positiivsed mõjud. Tabel 3.1. Erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu olelusringi jooksul kaasnevate kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena toodetud elektrienergia koguse suhtes Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012) Kivisüsi 1000 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 180– 220 g/kWh) Maagaas 500–600 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 140–160 g/kWh) Biomass - Fotogalvaanilised päikesepaneelid 29–80 g/kWh Tuuleenergia 8-20 g/kWh Tuumaenergia 8-45 g/kWh Hüdroenergia 3-7 g/kWh Kogutud teabe alusel ei ole alust eeldada kasutusajal õhule ja kliimale negatiivsete mõjude avaldumist. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed, mida loetleda. 26 Võimalik negatiivne mõju õhukvaliteedile on seotud eelkõige päikeseelektrijaama ning selle juurde kuuluva taristu rajamisprotsessidega. Rajamisprotsess on ainuke periood, millega kaasneb teatav hulk õhuheitmeid, viimaseid tekitavad ehitusel kasutatavad seadmed ja sõidukid. Liiklusest, sh sõidukitest pärinevad erinevad saasteained sh süsihappegaas (CO2), mille puhul on tegemist kasvuhoonegaasiga. Antud juhul tuleb silmas pidada, et ehitustegevusel tekkiv heide on ajutine ning ehitustööde lõppedes ei teki päikesepargist õhuheitmeid, seega ei muutu piirkonna õhukvaliteet. 3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele Päikeseelektrijamad muudavad maastikuilmet, kuid kuna need rajatakse asukohta, mis on kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustuspiirkonnas ega jää rohevõrgustiku või väärtusliku maastiku alale ega ümbritsevast maastikust kõrgemale asukohale. Lähiümbrust ei kasutata organiseeritult rekreatiivsel eesmärgil. Küll aga jääb ala riigi tugimaantee ja kõrvalmaantee lähedusse. Eelnevast lähtuvalt on toob DP kaasa lokaalse tähtsusega (st lähipiirkonnas) maastikuilme muutuse. Üldjuhul on tugijalgadele paigaldatud päikesepaneeli kõrgus maapinnast ca 3,1 m. Statsionaarsete päikesepaneelide kasutusaeg on reeglina kuni 30 aastat ja kasutuse lõppedes saab need eemaldada tekitamata pinnasele kahjustusi ja vähendamata selle kvaliteeti püsirohumaana või põllumaana. Kuna tegemist on tasase maastikuga, ei muudeta projekti teostamisel ka pinnavorme. Päikesepargi tegevuse lõppedes saab maa-ala edasi kasutada heina- ja põllumaana. Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana; väikeloomade karjatamine) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt aktsepteeritav. Päikesepargi alal tuleb teostada regulaarset niitmist ja vältida herbitsiidide kasutamist niitmise asemel päikeseelektrijaama alal. Soovitav rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus. 2023. aastal valmis „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“. Antud töö kohased soovitused seoses ala niitmisega on järgmised: Liiga sage niitmine vähendab taimede ning ka neist sõltuvate erinevate organismide mitmekesisust (Blaydes et al. 2021). Täielikult niitmata jätmine aga tekitab lisaks paneelide varjutamisele ka paksu kulukihi, mis hakkab kahandama taimestiku liigirikkust ning soosib üksikute kõrgemakasvuliste liikide vohamist. Kulukiht võib eriti kuivadel aastatel tõsta ka tuleohtu (Solar Energy UK 2022). Soovitatav on sõltuvalt ala viljakusest ja niiskustingimustest niita üks või kaks korda aastas (kui ei kasutata lisaks karjatamist). Kuivematel aladel võib mõnikord ühe aasta ka vahele jätta. Kui taimed kipuvad päikesepaneele liigselt varjutama, siis võib niita paneelide eest 1-2 m laiust riba sagedamini, vastavalt vajadusele (Blaydes et al. 2021). Kuna PEJ alad võivad olla olulised alad maaspesitsevatele lindudele, tuleks võimalusel niita alates juuli keskpaigast (BirdLife... 2015, Pettersson et al. 2022). Kõrgekasvulise taimestikuga aladel võib taimestiku mitmekesisuse taastamiseks, madala taimestiku loomiseks ja edasise hooldusvajaduse 27 vähendamiseks niita esialgu soovitud tulemuse saavutamiseni 2 korda aastas (juuni alguses ja augustis) ning edaspidi, kui taimestik enam nii lopsakas ei ole, taas üks kord aastas. Sellistel aladel on eriti oluline niite eemaldamine. Niitmisel on alati hea jätta mõned alad niitmata, et tagada putukatele ja teistele loomadele toitumiskohad ning varjevõimalused (Biesmeijer et al. 2020). Näiteks on hea niita ala kahes osas mõnenädalase vahega, nii et varem niidetud alal jõuavad taimed enne teise poole niitmist õitsema hakata (Raab 2015). Mõnda jaama piirkonda võiks niita ka sagedamini (näiteks paneelide esist) ja mõned piirkonnad jätta suve jooksul üldse niitmata (Biesmeijer et al. 2020, SolarPower Europe 2021b). Hea on ka talveks jätta mõnele poole ka niitmata heina, mis sobib hästi mõnedele putukatele talvitumiskohaks (Cizek et al. 2012). Niitmata jäänud laike peaks igal aastal tegema uude kohta, et ala ei võsastuks ja ei tekiks paksu kulukihti. Võimalusel võib ka võimaldada karjatamist, määrata detailplaneeringuga ehituslikud tingimused päikesepaneelide paigutamiseks, mis säilitaksid sobiva kasvukoha ja võimaldaksid ümbritseva ala kasutust heina- ja karjamaana. Arvestades planeeritava päikeseelektrijaama kaugust kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriliste objektidest ning päikeseelektrijaama iseloomu, ei ole ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist pärandkultuuriobjektidele ega ka kultuuriväärtustele. 3.8 Mõju märgaladele Kavandatud tegevus jääb lähimast märgalast, Kõrsa rabast, enam kui 2 km kaugusele, mistõttu ei ole kavandatava tegevusega ette näha tegevusi märgalal. Samuti ei kavandata tegevusi, mis muudaksid maa-ala (lähipiirkonna) veerežiimi. 3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal- majanduslikud aspektid Päikeseelektrijaama rajamise ja käitamisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või veekeskkonda. Samuti piirdub müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga ning päikeseelektrijaama ekspluatatsiooni aegselt ei tekitata müra ega vibratsiooni. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või valgus- ja soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või heaolu mõjutada. Rajatav päikeseelektrijaam vähendaks põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneks ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku. Päikeseelektrijaama ehitamisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele, kuna selle tegevus pakub tööd projekteerijatele, planeerijatele, inseneridele, tootjatele ja päikeseenergia erialaspetsialistidele. Kuna rajatav elektrijaam on täisautomaatne, siis asjaolusid arvestades ei ole tegemist pikaajalise mõjuga. 3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) 28 Ehitustegevusel kasutatavad masinad kasutavad kütusena fossiilset kütust. Päikesepaneelide paigaldamisel ei eemaldata pinnast, vaid ankurdatakse teraskonstruktsioon maapinda. Sellisel moel ei oma tegevus olulist ebasoodsat mõju pinnasele ega loodusvaradele, kuna olulist ehitustegevust ei kaasne. Päikeseelektrijaama rajamisega ei kaasne ka pöördumatut mõju maale ja mullastikule, kuna puudub vajadus kattepinnase koorimiseks, maa-ala täitmiseks vmt. Seega on võimalik peale päikeseelektrijaama eluea lõppu päikesepaneelid ja nende tugistruktuurid demonteerida ja soovi korral varasem maakasus taastada. Projektala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Ehitustegevuse käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida, kuid eelduslikult piirdub jäätmeteke valdavalt elektrijaama seadmete pakendimaterjalidega. Ehitusperioodil tekkivad jäätmed sorditakse kohapeal vastavalt materjali liikidele ning antakse taaskasutuseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid seoses valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna tekkega. Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha olulist mõju keskkonnale. Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivseid teadaolevaid kumuleeruvaid faktoreid (vt ptk 3.2). Küll aga kaasneb tegevusega positiivne mõju. Päikeseelektrijaama rajamine vähendab põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneb ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, selle mahtu ja asukohta, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest keskkonnamõju. 29 KOKKUVÕTE Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (KSHEH) objektiks oli Pärnu maakonnas Tori vallas Pulli külas päikeseelektrijaama rajamiseks koostatav detailplaneering. Eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju hindamine. Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele. Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (KSHEH) teostati Evecon OÜ tellimuse alusel ning koostati lähtuvalt kehtivast Eesti Vabariigi seadusandlusest. Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike. Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid looma- ja taimeliike. Projektiala läheduses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala ning II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiirlaste leiukohad. Veidi eemale, ca 1,5 km kaugusele jääb väike-konnakotka leiukoht ja püsielupaik. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale olulist mõju ei avalda. Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga. Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse. Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub. Lähtudes ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks. Eelhinnangu osas on soovituslik saata seisukohapäring (vormistaja tavapäraselt KeHJS alusel otsustaja(d)), vähemalt järgmistele asjaomastele asutustele: • Keskkonnaametile. • Põllumajandusametile. 30 KASUTATUD KIRJANDUS AB Artes Terrae OÜ, 2022. Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik. AB Artes Terrae OÜ, 2022. Tori valla põhjaosa eriplaneeringu tuulepargi asukoha eelvalik. Astover, A. 2005. Eesti Mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool. Tartu. https://www.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf. Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021a) Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development: guidelines for project developers. IUCN, Gland, Switzerland and The Biodiversity Consultancy, Cambridge, UK. Berthinussen, A., Richardson O.C. and Altringham J.D. (2021) Bat Conservation: Global Evidence for the Effects of Interventions. Conservation Evidence Series Synopses. University of Cambridge, Cambridge, UK. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, 2017. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, 2019. Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017. Energia Partner, 2022. Koduleht. https://energiapartner.ee/paikeseenergia/paikesepaneelide- kinnitused-ja-kaldenurk/. Greentech Renewables. (2. detsember 2022. a.). Allikas: https://www.greentechrenewables.com/article/electrical-noise-emissions-solar-pv-inverter- chargerGreif, S., Siemers, B.M. (2010) Innate recognition of water bodies in echolocating bats. Nature Communications. 1(8), 107. Harrison, C., Lloyd, H., Field, C., England, N. (2017) Evidence review of the impact of solar farms on birds, bats and general ecology (NEER012). Hemeltron OÜ, 2011. Koduleht. www.hemeltron.ee. Kagan RA, Viner TC, Trail PW & Espinoza EO. (2014). Avian mortality at solar energy facilities in southern California: a preliminary analysis. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, 2022. Kosciuch, K., Riser-Espinoza, D., Moqtaderi, C., Erickson, W. Aquatic Habitat Bird Occurrences at Photovoltaic Solar Energy Development in Southern California, USA. Diversity 2021, 13, 524. https://doi.org/10.3390/d13110524. Loodusajakiri, 2008. Teder, Eesti põlisasukas. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2314_2312.html. Lõhmus, A., 1993. Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987-92. 31 Montag, H., Parker, G., Clarkson, T. (2016) The effects of solar farms on local biodiversity: a comparative study. Pärnu maakonnaplaneering, 2018. Sauga valla üldplaneering, 2016. Smallwood, K.S. (2022) Utility ‐ scale solar impacts to volant wildlife. The Journal of Wildlife Management. 86, e22216. Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. Visser, E., Perold, V., Ralston-Paton, S., Cardenal AC & Ryan PG. (2019). Assessing the impacts of a utility-scale photovoltaic solar energy facility on birds in the Northern Cape, South Africa. Renewable Energy, 133: 1285-1294. Väike-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks, 2018. Väli, Ü., Tuvi, J., Sein, Gunnar. 2017. Agricultural land use shapes habitat selection, foraging and reproductive success of the Lesser Spotted Eagle Clanga pomarina. Journal of Ornithology. Väli, Ü., 2018. Timing of Breeding Events of the Lesser Spotted Eagle Clanga pomarina as Revealed by Remote Cameras and GPS-tracking. Ardea 106(1), 1–10. 32 33 Rütavere külla planeeritava päikeseelektrijaama keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Töö tellija: Evecon OÜ Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2022-2023 1 Publitseerimise üldised andmed: • Töö koostatud: november 2022 - märts 2023. a. • Koostajad (Alkranel OÜ): o Alar Noorvee (Alkranel OÜ, keskkonnaeskpert), o Terje Liblik (Alkranel OÜ, keskkonnakonsultant). Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5 1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .......................................................... 6 1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ................................................... 6 1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................. 8 1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................. 9 1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke ............................. 10 1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus............................ 10 1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ..................................... 10 2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND ....................... 12 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused.............................................................................................................................. 12 2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi ......................................... 13 2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik .............................................. 16 2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................ 17 3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE 19 3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus....................................................................... 19 3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele, sh Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................ 19 3.3 Natura 2000 alade eelhindamine ............................................................................... 24 3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada........................................................................................................................... 24 3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega .................................................... 25 3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus .............................. 26 3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus ..................................... 26 3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 26 3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud.................................................................. 27 3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale............................................................................... 27 3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele ................................ 28 3.8 Mõju märgaladele ...................................................................................................... 30 3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal- majanduslikud aspektid ........................................................................................................ 30 3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) .................................................................................. 30 3 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 32 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 33 4 SISSEJUHATUS Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonnas Tori vallas Rütavere külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama kavandamine Aaviku (73001:007:0242; pindala 54,15 ha), Abja (73001:007:0108; pindala 36,2 ha), Juntsi- Jüri (73001:007:0105; pindala 21,4 ha), Kaarli (73001:007:0210; pindala 8,15 ha), Nasa (73001:007:0071; pindala 7,83 ha), Sopaaugu (73001:007:0023; pindala 10,05 ha), Suureoja- Indriku (73001:007:0269; pindala 36,33 ha), Suureoja-Juhani (73001:007:0270; pindala 10,88 ha) kinnistutele koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Käesolevat eelhinnangut saavad eelkõige otsustajad (tegevuslubade andjad) kasutada täiendava töövahendina päikeseelektrijaama kavandamisega seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates haldusmenetluse protsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: ⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust; ⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; ⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Kavastu külla kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6 lg 1 välja toodud tegevusele, tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 3 „energeetika“ alla, mille korral on vajalik anda eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Küll aga puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 2 (Energeetika), kuivõrd selle loetelus ei ole esitatud päikeseelektrijaama, kui tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Rütavere külas hõivatakse detailplaneeringuga 184,99 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maad. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1, § 9 lg 1 kohaselt vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang maatulundusmaa sihtotstarbe muutmisel, kui maa pindala on suurem kui 100 hektarit. Eelnevast lähtuvalt viiakse ala planeerimisel läbi KSH eelhinnang. Dokumendi koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar (2018), tellis Keskkonnaministeerium) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). KSHEH tellijaks on Evecon OÜ. KSH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnakonsultant Terje Liblik. 5 1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS 1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonnas Tori vallas Rütavere külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama (eeldatav asukoht esitatud joonisel 1.2) kavandamine kinnistutele: - Aaviku (73001:007:0242) - kinnistu pindala 54,15 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 10 ha; - Abja (73001:007:0108) – kinnistu pindala 36,2 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 16 ha; - Juntsi-Jüri (73001:007:0105) – kinnistu pindala 21,4 ha, millest eelduslikult hõivab 9,6 ha; - Kaarli (73001:007:0210) – kinnistu pindala 8,15 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 3,7 ha; - Nasa (73001:007:0071) - kinnistu pindala 7,83 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 3,5 ha; - Sopaaugu (73001:007:0023) - kinnistu pindala 10,05 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 4,5 ha; - Suureoja-Indriku (73001:007:0269) - kinnistu pindala 36,33 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 16 ha; - Suureoja-Juhani (73001:007:0270) - kinnistu pindala 10,88 ha, millest päikeseelektrijaam hõivab eelduslikult 4,8 ha. Tegevus paikneb hajaastustusalal, mille lähim tiheasustusala paikneb teisel pool Pärnu jõge- Sindi linn (linnulennult ca 2 km). Kõigi kaheksa kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa, mida kasutatakse heina- või põllumaana. Joonis 1.1. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, kinnistud tähistatud rohelisega (Alus: Maa-amet, 2022). 6 Joonis 1.2. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, paiknemine kinnistutel tähistatud helesinisega (Allikas: Evecon OÜ; Alus: Maa-amet, 2022 Kinnistutele on kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa. Ühe päikesepaneeli suurimaks kiiritusvõimsuseks on ca 1000 W/m2, võimsus kehtib Eesti laiuskraadidel, kui päike paistab selgest taevast risti päikesepaneeli pinnale. Kuna päikesepaneelide pidev asendi muutmine risti vastu päikest on omanikele keeruline ning kulukas, on leitud optimaalne lahendus (Hemeltron OÜ, 2011). Eestis on optimaalseks päikesepaneelide paigalduskaldenurgaks maapinna suhtes 30-40°, mis tagab maksimaalse summaarse tootlikkuse aastas. Kui päikesepaneelid paigaldada +/-20 kraadi võrra erinevalt optimaalsest, siis aastase tootlikkuse erinevus ei ole märkimisväärne (üldjuhul alla 5%) (Energiapartner, 2022). Päikeseelektrijaamu võib paigaldada erinevatele pindadele – katused, hoone seintele, maapinnale jms. Päikesepaneelid on enamasti tumedat värvi, mistõttu muutuvad nad otsese 7 päikeseenergia käes olles kuumaks, millega kaasneb tootmisefektiivsuse langus. Maapinnale paigaldamine võimaldab aga päikeseelektrijaamale head jahutust, mis tõstab selle tootmisefektiivsust. Maapinnale paigaldatav päikeseelektrijaam koosneb enamasti neljast komponendist (Taastuvenergia, 2018): • päikesepaneelid; • võrguinventer; • tootmisandmete kajastamine portaalis; • päikesepaneelide paigaldamise raam. Elektrijaama päikesepaneelid paigaldatakse tehasetootelistest detailidest, mis kinnitatakse teraskonstruktsioonile, viimane ankurdatakse maapinda. 1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Tori valla omavalitsusüksus moodustati haldusreformi tulemusena pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise Are, Sauga, Tori valdade ja Sindi linna ühinemisel. Uue omavalitsusüksuse kogu territooriumi hõlmav Tori üldplaneering (ÜP; koostamisel) algatati 2018. aastal, kuid on on käesoleva KSH eelhinnangu koostamise ajal alles eskiisi väljatöötamise faasis, seega sellest kindlaid seoseid välja tuua siinkohal ei saa. ÜP koostamise edasistes faasides täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaade piire ja määratakse võimalusel põllumajandusmaadele täiendavad kasutust ja ehitustegevust reguleerivad tingimused. Samuti määratletakse koostatava detailplaneeringuga päikeseelektrijaamade üldised tingimused. Kavandatav tegevus jääb endise Sauga valla territooriumile ja kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni rakendatakse varasemates dokumentides sätestatut. Sauga valla üldplaneeringu (2016 kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega alale, millele ei ole määratletud juhtotstarbeid, tegemist on põllu- ja metsamaa alaga. Küll aga kattuvad paar kinnistut (Juntsi-Jüri, Sopaaugu ja Aaviku) osaliselt Sauga valla maakonna tasandi rohevõrgustiku tugialaga. Kuid kavandatud päikeseelektrijaama alad rohevõrgustikuga ei kattu. Päikeseelektrijaamade temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud. Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud (2018): - päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised tööstuspargid, laudakompleksid. Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku põllumajandusmaaga. Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul lammaste karjatamine), kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Seega ei ole päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2017) sätestab energiamajanduse eesmärgiks toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel 8 energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmis- tehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Eesmärk on arendada Eesti energiatarvet rahuldavat energiatootmist, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Selle tulemusel peaks taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustama 2030. aastaks 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest ning 80% Eestis toodetud soojusest toodetama taastuvate energiaallikate baasil. Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises peaks aastal 2030 moodustama vähemalt 10%. Päikeseenergia kasutus väikelahendustes suureneb prognooside järgi aastaks 2050 kuni 100 MW võrra, kattes elektritarbimise vajadusest ca 1%. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (2019) on Eesti peamiste energia- ja kliimapoliitika eesmärkide ja nende täitmise meetmete hulgas toodud taastuvelektri osakaalu tõstmine 40%-ni. Selleks rakendatakse tootmismahtude kasvu tuulenergeetikas (nii maismaa- kui ka meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas ja puitkütuste kasutusel ning hüdro- pumpjaamade rajamisega. Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide kujunemiskõverasse sektorite põhiselt peaks päikeseenergeetika osas tõusma 2020. aasta 100 MW-lt 2030. aastaks 415 MW-ni. Kavas rõhutatakse kohalike omavalitsuste rolli olulisust taastuvenergia arendamisel, sh tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimine, saavutamaks ühiseid riiklikke taastuvenergia eesmärke. Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe1 järgi on eesmärgiks jõuda 2030. aastaks 65%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Lisaks energia summaarsele lõpptarbimisele on seatud ka riiklikud alameesmärgid. Alameesmärke on kolm: elektrienergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest (100%), osakaal transpordis (14%) ning soojusmajanduses (63%). 1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on arvestatud käesoleva töö ptk-s 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (sh EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a), Maa-ameti kaardirakendus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaardirakendus jt) sisalduvat teavet. Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Tori vallas Rütavere külas. Ümbruskond on valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 2 km kaugusel. Juurdepääs alale on tagatud mööda riigi kõrvalmaanteed nr 19285 Tori-Rütavere ning riigi põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Elbi tee (tee nr 7300315) või Juntsi teed (tee nr 7300312). 1 Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022- 2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.“. 9 Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub päikesepargi tarbeks kavandatud ala ja kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga. 1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke Päikeseelektrijaama rajamisel/ehitamisel võib kaasneda vähene müra ja vibratsioon. Vähendamaks võimalikke häiringuid on ehitustööd planeeritud päevasele ajale. Sellest tulenevalt ei ole ette näha ka valgusreostust. Kavandatava päikeseelektrijaama rajamisega kaasneb paratamatult energiakasutus (ehitusmasinad) ja jäätmeteke ning ehitusseadmete kasutusel tuleb arvestada võimalike õhuheitmetega. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Eelpool kirjeldatud keskkonnamõju avaldavad tegurid taanduvad peale ehitustegevust. Elektrijaama kasutusajal ei esine müra, vibratsiooni, heidet välisõhku ega ka veekeskkonda, valgusreostust ega jäätmete teket. Samuti ei esine elektrijaama kasutusajal sisuliselt energiakasutust (eeskätt kasutatakse energiat vaid hooldus- ja jälgimistegevuseks kohale tulekuks). Päikeseelektrijaama rajamise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid soojuse, kiirguse või lõhna teket. 1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeritava tegevusega kaasneda võivad võimalikud avariiolukorrad piirduvad enamasti ehitusprotsessiga – leke transpordivahenditest ja ehitusseadmetest. Kuna aga tööde teostamisel kasutatakse korras masinaid ja ehitusseadmeid, siis on avariiolukordade teke antud olukorras vähetõenäoline. Lähim veekogu (Pärnu jõgi) asub hõlmatavate kinnistute piirist ca 700 meetri kaugusel, kui kavandatud päikeseelektrijaama alast ca 1400 m kaugusel. Lähim märgala Kõrsa raba, paikneb linnulennult ca 3 km kaugusel. Ehitusplats peab olema varustatud absorbentmaterjalidega, mida kasutada seadmetest tulenevate võimalike lekete likvideerimiseks. Kaaluda tuleks välisperimeetrite markeerimist. Markeerimine piirdeaiaga hoiab ära võimalike õnnetuste teket, nagu näiteks inimeste/ loomade liikumine planeeritaval ala, seeläbi end päikesepaneelide nurkadega vigastades. 1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetused võivad antud piirkonnas olla seotud eelkõige erakordselt suurte üleujutustega ning erakordselt tugevate tormidega. Kavandatavale päikeseelektrijaamale lähim hüdromeetriajaam asub Oore külas Pärnu jõel, kavandatud alast linnulennult 2-3 km kaugusel. Oore hüdromeetriajaama (Jaama „0“ 5,6 m EH2000) andmeil on Pärnu jõe veetase pikaajaliste vaatluste (aastatel 1923 – 2021. a) 10 keskmisena 70 cm (6,3 m EH2000). Jõe kõrgeim veetase oli Oorel aastal 1926, mil see ulatus 548 cm kõrgusele (11,08 m EH2000). Kavandatud tegevusega ala Jõele lähima kinnistu kõrgus Maa-ameti (2022) kohaselt on 16 m (EH2000), kinnistute keskmised kõrgused jäävad 14-15 m (EH2000) juurde. Kuna päikeseelektrijaam paikne Pärnu jõest ca 700 me kaugusel ning maapinna keskmised kõrgused jäävad üle kõrgeima veetaseme ning päikesepaneelid ei paikne otse vastu maapinda, siis on tagatud, et päikeseelektrijaama alal ei ole üleujutamist ette näha suurtee üleujutuse korral. Erakordselt tugevad tormid võivad omada ohtu tugikonstruktsioonide püsimisele maapinnas. Tormide esinemise võimalikkusega arvestatakse projekti koostamisel ja tugikonstruktsioonide ankurdamisel. 11 2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga ehk ca 300 meetrit kinnistupiiridest. 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Planeeritud päikesepargi rajamiseks planeeritud kinnistutega piirnevad kinnistud on esitatud järgnevas tabelis (tabel 2.1). Paksus kirjas on toodud need kinnistud, mis piirnevad planeeritava päikesepargiga. Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist ca 50 m kaugusel, kus planeeritud tegevusega ala ümbritseb kolme elamuga kinnistut – Kalda (kahest planeeritud päikeseelektrijaamast ca 100 m kaugusel), Suura (kahest päikeseelektrijaamast ca 100 m kaugusel), Kaarli (planeeritud päikeseelektrijamast ca 120m kaugusel) ning Suureoja- Hardo (ca 120 m kaugusele kahest päikeseelektrijaama alast) Tabel 2.1. Kavandatud tegevusega piirnevad kinnistud. Paksus kirjaga on märgistatud need kinnistud, mis piirnevad kavandatava päikeseelektrijaamaga. Lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala, ha Läätsapõllu 73001:007:0198 Maatulundusmaa 8,94 Mardioja 73001:007:0236 Maatulundusmaa 16,08 Nurmesalu 73001:007:0176 Maatulundusmaa 5,75 Läätsa 73001:007:0197 Maatulundusmaa 23,36 Läätsametsa 73001:007:0199 Maatulundusmaa 7,34 Kardo 73001:007:0200 Maatulundusmaa 2,04 Indriko 73001:007:0207 Maatulundusmaa 22,33 Kaarli 73001:007:0209 Maatulundusmaa 7,47 Jõekääru 73001:007:0221 Maatulundusmaa 8,07 Suura 73001:007:0223 Maatulundusmaa 2,75 Mardioja 73001:007:0235 Maatulundusmaa 14,46 Elbi 73001:007:0245 Maatulundusmaa 7,03 Uueaasa 73001:007:0253 Maatulundusmaa 18,13 Ollandimetsa 73001:007:0010 Maatulundusmaa 16,66 Sopaaugu 73001:007:0020 Maatulundusmaa 23,73 Sopaaugu 73001:007:0021 Maatulundusmaa 53,06 Juntsi-Jaak 73001:007:0032 Maatulundusmaa 24,23 Juntsi-Jaak 73001:007:0033 Maatulundusmaa 4,96 Aluste 73001:007:0041 Maatulundusmaa 5,12 Uuenassa 73001:007:0036 Maatulundusmaa 1,98 Kalda 73001:007:0049 Maatulundusmaa 2,48 Näripa 73001:007:0076 Maatulundusmaa 3,87 5 Pärnu-Rakvere- 73001:007:0067 Transpordimaa Sõmeru tee 16,59 Juntsi-Jüri 73001:007:0103 Maatulundusmaa 20,66 Juntsi-Jüri 73001:007:0104 Maatulundusmaa 2,45 Väike-Abja 73001:007:0107 Maatulundusmaa 17,36 Siimu-Aarne 73001:007:0118 Maatulundusmaa 3,04 Siimu-Anne 73001:007:0111 Maatulundusmaa 2,47 Metsanurga 73001:007:0127 Maatulundusmaa 0,63 Uuetoa 73001:007:0128 Maatulundusmaa 16,87 12 Lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala, ha Suureoja-Hardo 73001:007:0271 Maatulundusmaa 3,08 Tuka 73001:001:1410 Maatulundusmaa 2,06 Väike-Tuka 73001:001:1411 Elamumaa 1,50 Lähim tiheasustusala, Sindi linn, asub planeeritud päikeseelektrijaama alast linnulennult ca 2 km kaugusel edela suunal. Ligipääs päikeseelektrijaama alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Elbi tee (tee nr 7300315) või Juntsi teed (tee nr 7300312). Detailplaneeringuala ( kavandtaud päikeseelektrijaama ala) piirneb põhjaloode suunal põhimaanteega nr 5. Koostamisel oleva Tori valla üldplaneeringu (algatatud Tori Vallavolikogu otsusega 18. oktoober 2018 nr 114) eskiislahendus on koostamisel, mistõttu ei ole teada piirkonna perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid või arengusuundi. 2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi Kavandatavale päikeseelektrijaamale (eeldatavale alale, mitte kinnistu piirile) lähim veekogu on Pärnu jõgi, mis asub ca 1,4 km kaugusel, lähim märgala paikneb ca 3 km kaugusel (Kõrsa raba). Kuna päikeseelektrijaam ise heitmeid ei tekita, on ainuke oht seotud ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust või õlisid. Maa-ameti kaardirakenduse (2022) alusel jääb suur osa kavandatava tegevuse alast maaparandushoiualale, kus paikneb maaparandust reguleeriv võrk (maaparandussüsteemi kood: 6114500020120; 6114500020100; 6114500020100). Alal paiknevad maaparandusehitised SUUREOJA (eesvool alla 10 km2 valgalaga), mis voolab läbi Abja kinnistu ja ELBI (eesvool alla 10 km2 valgalaga), mis asub Suureoja-Juhani kinnistu servas. Suureoja-Juhani kinnistu põhjaserval asub maaparandussüsteemi ehitis SUUROJA (eesvool üle 25 km2 valgalaga). 13 Joonis 2.1 Maaparandusehitise reguleeriv võrk (pruuniga tähistatud) kaetud alad, maaparandusehitise eesvool (tumesinine joon), maaparandusehitise kollektoreesvool (peened helesinised jooned), riigi poolt korras hoitavad eesvoolud (tähistaud punase joonega). Alus: Maa-amet, 2022. Planeeritud tegevusala ei kattu maardla aladega. Kavandatava tegevusala muldkatte moodustavad valdavalt gleimullad, gleistunud mullad (Go; LkG; KIg), lammi-gleimullad (AG) aga ka näivleetunud gleimullad (LPG) (vt ka joonis 2.2). Maakonnaplaneeringu ja PRIA andmestik, mille kohaselt on valdav osa alast kaetud väärtusliku põllumajandusmaaga. 14 Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse kinnistutel (märgitud lillaga) ja planeeritud päikeseelektrijaama alal (märgitud must täpitusega) paiknevad ja seda ümbritsevad mullad. Alus: Maa-amet, 2022. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Keskkonnaportaal, 2001) kohaselt jääb osa planeeringuala nõrgalt ja osa keskmiselt kaitstud põhjaveega aladele (vt ka joonis 2.3). Joonis 2.3. Väljavõte Keskkonnaportaali (2022) „Andmed ja kaart“ teemalehelt detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses. Lähtuvalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 1, ehituskeeluvöönd üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Kuivõrd Pärnu jõe valgala 15 pindala on 6836,5 km², siis kehtib 50 m ehituskeeluvöönd. Abja kinnistul kehtib Suureoja eesvoolul eesvoolu kaitsevöönd 12m. Suureoja-Juhani kinnistule ulatud maaparandussüsteemi eesvoolu SUUROJA ehituskeeluvöönd 50 m. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 lg 2 on ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiuse arvestamise lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 määratakse suurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiir korras, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord kohaselt ei kuulu Pärnu jõgi suure üleujutusalaga siseveekogude nimistusse. Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohaselt on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel 10 m, st Pärnu jõel kallasraja laius 10 m. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 m laiune kaldariba veeseisu piirjoonest, mida mööda võib vabalt ja takistamatule veekogu ääres liikuda. Veeseaduse § 118 kohaselt moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldale veekaitsevöönd, mis Pärnu jõel on 10 m. Jõele lähim päikeseelektrijaama maa-ala on planeeritud ca 1400 m kaugusele. Seega on päikeseelektrijaam kavandatud väljapoole Pärnu jõe veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndeid. Kavandatud päikesepargi alad jäävad maaparandussüsteemi eesvoolust, mille valgla pindala on alla 10 km2 vähemalt 10 m kaugusele ning eesvoolust, mille valgala on pindala on enam kui 25 km2 kaugemale kui 50 m. Eelnevast lähtuvalt võib öelda, et kavandatav tegevus jääb väljapoole eesvoolu kaitsevööndeid. 2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik Aaviku kinnistu piirist ca 700 m, kuid kavandatud päikespargi alast ca 1400 m kaugusele ida suunda jääb Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Pärnu jõe loodusalana (EE0040345). Juntsi-Jüri kinnistu piirist kirde suunda jääb ca 2,4 km kaugusele, kuid kavandatud päikesepargi alast ca 3 km kaugusele Kuiaru looduskaitseala (KLO1000575), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Kuiaru loodusalana (EE0040320). Aaviku kinnistule kavandatud päikeseelektrijaama ala jääb ida-kagu suunas paiknevast I kaitsekategooriasse kuuluvast väike-konnakotka (Clanga pomarina) leiukohast ca 600 m, veidi kaugemale, ca 730 m kaugusele jääb aga liigi püsielupaik. Lähimad II kaitsekategooriasse kuuluvad liigid paiknevad Pärnu jõe loodusalal (nahkhiirlased), samuti III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid (hink, võldas). Tegevusala lõunapoolseimast päikeseelektrijaama alast ca 3 km lõunapoole paikneb Kõrsa niidurüdi püsielupaik (KLO3002720). Ala kattub suures osas Kõrsa raba alaga. Ca 5 km kaugusele kagu suunda jääb projekteeritav Kildemaa metsise püsielupaik (PLO1000583). Kõrsa raba on lisaks I kaitsekategooriasse kuuluva liigi, niidurüdi leiukohale ka II kaitsekategooriasse kuuluvate väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) leiukohaks. 16 Lähimad kaitsealused taimeliigid paiknevad planeeritud tegevusalast (päikeseelektrijaama alast; vt joonis 2.4 must täpitus) ca 2 km kaugusele põhja suunda jääb II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi kasvukoht – sulgjas õhik (Neckera pennata). Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse, päikeseelektrijaama, paiknemine seotud katastriüksustel ning lähimad looduskaitselised objektid. DPga hõivatud katastriüksused (lilla); eelduslikult päikesepaneelidega kaetav ala (must täpitus). Alus: Maa-amet, 2022; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a). 2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Kultuurimälestisi kavandatud tegevuse alal ei paikne. Lähim kultuurimälestis paikneb edela suunal, Pärnu jõe kaldal ca 1,8 km kaugusel Kiviaja asulakoht (reg nr 11810), vastaskaldal kalmistu (reg nr 11826) ning Pärnu jõe vastaskaldal kagu suunal ca 1,7 km kaugusel Ohvrikivi "Võnnukivi", "Kalevipoja vestitasku kivi" (reg nr 11840). Lähim pärandkultuuriobjekt, Vanad kohanimed (730:KON:009), paikneb Kaarli kinnistul (lähimast tegevusalast ca 200 m kaugusel). Järgneval joonisel on esitatud kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriobjektide paiknemine koostatava detailplaneeringu piirkonnas. 17 Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse vahetusläheduses paiknevad kultuurimälestised koos piiranguvööndiga (vasakul) ning pärandkultuuriobjektid (paremal). Alus: Maa-amet, 2022. 18 3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE 3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus Kavandatud tegevus on planeeritud Pärnumaale Tori valda Rütavere külla. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja selle mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest keskkonnamõju. Enamus tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest jäävad projektiala piiridesse ning on oma olemuselt lühiajalised, taandudes ehitustegevuse lõppedes. Küll aga on, mõjuala ulatus on kavandatava tegevuse alast mõnevõrra suurem müra ja maastikuilme osas. Ehitustegevuse käigus võib levida müra naaberkinnistutele. Mõju maastikuilmele – tegevuse asukoht on nähtav tõenäoliselt riigi põhimaanteelt nr 5 Pärnu- Rakvere-Sõmeru. Sellegipoolest kaasub tegevusega laiem positiivne keskkonnamõju – taastuvenergia kasutuselevõtuga väheneb fossiilsete kütuste kasutamise vajadus elektrienergia tootmiseks, misläbi väheneb pikas perspektiivis ka kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri. Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega vahelisi seoseid ning kaasuvaid olulisi keskkonnamõjusid. 3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele, sh Natura 2000 võrgustiku alad Kavandatud päikeseelektrijaama lähipiiroknda (ca 600 m) jääb I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka (Clanga pomarina) leiukoht, veidi kaugemale, potentsiaalselt päikesepaneelidega täidetavast alast ca 730 m kaugusele jääb ka liigi püsielupaik. Väike- konnakotkas (Clanga pomarina, varasem nimetus Aquila pomarina) on üks Euroopa arvukamatest kotkastest. Vaatamata sellele peetakse liiki ohustatuks, kuna tema areaal ja arvukus on eelmise sajandiga võrreldes vähenenud. Väike-konnakotka praeguseks arvukuseks Eestis võib hinnata 600–700 paari. Liik on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane ning looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Väike-konnakotka elupaik on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad maanteeude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas väldib vähese metsa ja intensiivse maakasutusega alasid, samuti suuri ühtlasi metsamassiive. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade ja saagialade hävimine ja kvaliteedi langus ning pesitsusaegne häirimine (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava, 2018). Eelneva põhjal on liigi kaitse-eeldusteks väikese arvukuse tõttu haruldus, ohutegurite kriitilise mõju tõttu ohustatus ning Euroopa Nõukogu direktiivist 79/409/EMÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta, tulenev rahvusvaheline kohustus. Liigitegevuskava alusel võib liigi kodupiirkonnaks üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa. Selles raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest. Kogu planeeritav ala jääb kaitsealuse liigi kodupiirkonda ja võimalikule toitumisalale. Eestis läbiviidud uuringud on kinnitanud, et pesa ümbritsevatest toitumisaladest moodustasid hooldatud rohumaad 31,2%, hooldamata rohumaad ja söötis põllud 41,6% ning põllumaad 27,2% (Tuvi 2009, Väli 2018). Nii 1 km, 2 km kui 5 km raadiuses ümber pesapuu on leitud 19 pikaajaliste rohumaade positiivne mõju liigi elupaigavalikule, ehk mida rohkem on pikaajalisi rohumaid, seda tõenäolisem on väike-konnakotka esinemine piirkonnas (Väli et al. 2013). Vaadeldes järgnevat joonist (joonis 3.1) on näha, et väike-konnakotka võimalikul toitumisalal (3 km raadiuses) on hulgaliselt põllu- ja rohumaid, arvestades kavandatavat tegevust, ei ole ette näha olulist põllu- ja rohumaade vähenemist, mistõttu ei ole ette näha toitumisalade halvenemist ja seega ka ohtu väike-konnakotkale. Joonis 3.1. DP ala (lillaga) ja päikeseelektrijaama (must täpitus) paiknemine väike-konnakotka (Clanga pomarina) kodupiirkonnas (sinine katkendjoon). Muud looduskaitselised objektid on esitatud rohelise viirutusega. Põllumajandus- ja rohumaade väljavõte esitatud oranži täpitusega. Alus: Maa-amet, 2022; PRIA, 2022; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a). Lisaks Rütavere külale, on detailplaneeringu päikeseelektrijaama püstitamiseks koostamisel ka Kõrsa ja Pulli külas. Ka viimane jääb piirkonnas pesitseva väike-konnakotka kodupiirkonda, mistõttu on asjakohane vaadelda ka nende koosmõju toitumisalade säilimisele. Kõrsa külla kavandatav PEJ jääb väljapoole kaitsekorralduskavas märgitud kodupiirkonna ulatust (3 km). Järgnevalt jooniselt (joonis 3.2) on näha, et väike-konnakotka kodupiirkonda jäävad detailplaneeringud hõivavad alla kolmandiku väike-konnakotka jaoks sobivatest toitumisaladest. Eelnevast lähtuvalt leiab eelhinnangu koostaja, et detailplaneeringud ei oma koosmõjus väike-konnakotkale (sobivate toitumisalade piisavuse säilimisele) ebasoodsaid mõjusid. 20 Joonis 3.2. Rütavere DP ala kinnistute (lillaga), Pulli DP ala kinnistute (sinine), Kõrsa DP ala kinnistute (roosa) ning kavandatavate päikeseelektrijaamade alade (tähistatud musta täpitusega) paiknemine väike-konnakotka (Clanga pomarina) kodupiirkonnas (sinine katkendjoon). Muud looduskaitselised objektid on esitatud rohelise viirutusega. Põllumajandus- ja rohumaade väljavõte esitatud oranži täpitusega. Päikeseelektrijaama paiknemine esitatud musta täpitusega. Alus: Maa-amet, 2022; PRIA, 2022; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a). Keskkonnaamet juhtis oma 16.02.2023 kirjaga nr 6 2/23/1658 2 tähelepanu: „Ühtlasi tuleks võimaliku koosmõju hindamisel (eelkõige väike konnakotkale) arvestada menetluses oleva Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringuga, mille eesmärgiks on välja selgitada sobiv ala tuulepargi rajamiseks.“ KSHEH koostaja leiab, et kuivõrd Tori valla põhjaosa eriplaneering, asukoha eelvalik (2023) kohaselt jääb lähim eelvaliku ala enam kui 10 km kaugusele (EP planeeringuala enam kui 4 km kaugusel) ning Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik (2022) jääb lähim eelvaliku ala enam kui 5 km (EP planeeringuala ca 2,5 km) kaugusele üle Kõrsa raba, ei ole PEJ ja tuuleparkide eeldatavate arendusalade koosmõjus ette näha olulist ebasoodsat mõju väike-konnakotkale. Seda põhjusel, et eriplaneeringutega kavandatud tuuleparkide eeldatavad arendusalad jäävad kaugemale, kui väike-konnakotka 21 kodupiirkonna suurus nende igapäevaseks liikumiseks eeldab. Eriplaneeringutega kavandatavad kaasnevaid mõjusid käsitletakse täpsemalt vastava eriplaneeringu KSH-s. Üheks päikeseelektrijaama võimalikuks ohuks lindudele on peetud „järveefekti“ tekkimist, seejuures peetakse ohustatuks eelkõige veelinde ning röövlinde, kelle toidubaasiks võivad olla veeloomad. Hüpoteesi kohaselt peavad veelinnud päikesepaneele (valguse peegeldumisel) ülelennul veepinnaks ning püüavad neile maanduda ning hukkuvad. Viimased uuringud (2021. aastast) on aga leidnud, et kokkupõrkerisk on vähetõenäoline ning võib esineda pigem piirkondades kus suurtel alade puuduvad veeallikad, kuid ka siis peavad mitmed aspektid kokku langema, et lind päikesepaneele veekoguks peaks. Näiteks uuriti USAs lõuna Californias (Kosciuch jt., 2021) lindude ja hukkunud lindude esinemist järvede ning päikeseelektrijaamade lähistel (rohumaal, põllumaal, kõrbestunud maal). Tulemused näitasid, et järve ümbruses esines oluliselt rohkem linde kui päikesepargi lähistel, ning hukkunud lindude esinemine oli tõenäoliseim kõrbestunud maa-alal (3 hukkunut) (vt joonis 3.3). Varasemalt on uuritud nt Lõuna-Aafrika suurima päikeseelektrijaama mõju lindudele (Visser jt., 2019), kus kolme kuu jooksul leiti kaheksa surnud lindu kuuest liigist (neli värvulist, üks kanaline ja üks tuviline). 2014. aastal viisid Kagan jt läbi uuringu, milles uurisid suure (1420 ha) päikeseelektrijaama mõju lindudele, kus leiti 61 linnu jäänused 31st riigist. Kõiki neid uuringuid iseloomustab üks ühine joon – nad on läbi viidud ekvaatorile lähematel aladel, kus võrreldes Eestiga, on päikesepaneelid paigaldatud oluliselt suurema nurga alla (saavutamaks maksimaalset kasu). Viimane tähendab, et paneelide teineteise varjutamist päikeseelektrijaama sees üldiselt ei toimu ning paneelid võib teineteisele ka lähemale paigutada (kui Eestis). Seetõttu, et paneelide read on paigutatud üksteisele lähedale, tekibki ühtlane sinakas ala, mis põhjustab visuaalselt „järveefekti“ tekkimist. Lähtuvalt Eesti asukoha laiuskraadidest, tuleb päikesepaneelid maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks paigaldada lõuna suunda 30-40 kraadisa nurga alla, vältimaks paneelide teineteise varjutamist, tuleb paigaldada paneelid teineteisest 5-7 m kaugusele (vt ka joonis 3.4). See tähendab, et Eesti tingimustes on päikesepark visuaalselt triibutatud ala, mitte ühtlase tumesinisepinnaga ala. Eelnevast lähtuvalt võib öelda, et „järveefekt“ on eelkõige lõunapoolsetes riikides esinev efekt, mille esinemine Eestis paigaldatud päikeseelektrijaamades on vähetõenäoline. Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha ebasoodsat mõju piirkonna röövlindudele (väike-konnakotkas). Lisaks sellele ei püüa väike-konnakotkas saaki veekogudest, mille tõttu ei ole tõenäoline, et väike-konnakotka puhul esineks paneelidega kokkupõrkeriski. Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha ebasoodsat mõju piirkonna röövlindudele (väike-konnakotkas). 22 Joonis 3.3. Päikesepaneelide paiknemine käsitletud uuringu aladel. Vasakul USA uuringu ala kõrbe alal; paremal Aafrika suurim päikeseelektrijaam. Alus: Kosciuch, 2021; Visser jt, 2019. Väljavõte: Google Maps, 2022. Illustreerimaks erinevusi asukoha laiuskraadide ning päikesepaneelide paigaldamise vahel, on järgmisel joonisel esitatud ortofoto Eestis maismaale paigaldatud päikeseelektrijaamast. Joonis 3.4. Päikesepaneelide ilme ülelennul Lääne-Virumaal Papiniidu külas paiknevast päikeseelektrijaamast. Väljavõte: Google Maps, 2022. Ülejäänud looduskaitsealused liigid jäävad kaugemale kui eelpool käsitletud ning lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ebasoodsad mõjud neile puuduvad. 23 3.3 Natura 2000 alade eelhindamine Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt 2013. a koostatud juhenddokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (juhendmaterjali viimatine uuendus 2019. a, R. Kutsari jt poolt). Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud järgneval joonisel. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Mõju eelduse olemasolu tuvastamisel rakenduks automaatse ehk kohustusliku KSH protsess (johtuvalt KeHJS). Joonis 3.5. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeem (allikas: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013). 3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada Kavandatav tegevus, päikeseelektrijaam, kinnistutel Aaviku (73001:007:0242; pindala 54,15 ha), Abja (73001:007:0108; pindala 36,2 ha), Juntsi-Jüri (73001:007:0105; pindala 21,4 ha), Kaarli (73001:007:0210; pindala 8,15 ha), Nasa (73001:007:0071; pindala 7,83 ha), Sopaaugu (73001:007:0023; pindala 10,05 ha), Suureoja-Indriku (73001:007:0269; pindala 36,33 ha), Suureoja-Juhani (73001:007:0270; pindala 10,88 ha). Lähim loodusala paikneb Aaviku kinnistu piirist ca 700 m kaugusel, kavandatud päikesepargi alast (paneelidega kaetavast) aga ca 1400 meetri kaugusele. Järgmine lähim loodusala jääb päikesepargi alast (paneelidega kaetavast) ca 3 km kaugusele – Kuiaru loodusala. Kokku on kavas kinnistutel hõlmata 24 päikeseelektrijaama arendamiseks kinnistute pindalast 68,2 ha (kogu kinnistute pindala 184,99 ha). Päikeseelektrijaam on kavandatud alale koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Pärnu jõe loodusala (EE0040345) jääb Aaviku kinnistu põhjapiirist ca 700 meetri kaugusele, kuid kavandatud päikesepargi alast ca 1,4 km kaugusele. Järgmine lähim Natura võrgustiku ala jääb ca 3 km kaugusele (paneelidega kaetavast alast) – Kuiaru loodusala. Joonis 3.6. Natura 2000 võrgustikualade paiknemine Rütavere PEJ DP ala kinnistupiiride suhtes (tähistatud lillaga). Natura lodusalad tähistatud rohelise viirutusega; Natura linnualad tähistatud sinise viirutusega. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). Samuti kuuluvad loodusala kaitse-eesmärkide hulka järgmised loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Kuiaru loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) . 3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusliku korraldusega. 25 3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgid on esitatud ptk 4.1-s. Pärnu jõe loodusala jääb kavandatava tegevuse mõjualast välja, kuna puudub seotus veerežiimi osas. Samuti ei mõjuta kavandatav tegevus veekvaliteeti, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet. Seega ei mõjutata ka loodusalal kaitstavate veeliikide isendite elupaiku. Lähim loodusala asub kavandatavate tegevuste alast ca 1400 m kaugusel (eelduslikust päikesepaneelidega kaetavast alast 700 m), järgmised loodusalad paiknevad suurema vahemaa kaugusel ning kavandatavad tegevused ei mõjuta sealseid elupaigatüüpe ja kaitstavaid liike. Puudub seotus veerežiimi või veekvaliteedi osas, seega ei mõjutata Pärnu jõe veekvaliteeti ega vooluhulka, ning sellest tulenevalt ei mõjutata ka kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide elupaiku. 3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus Kavandatavate päikeseparkide alal asub maaparandussüsteemil ning seda läbib maaparandussüsteemi eesvool. Arvestades tegevuse iseloomu, ei võeta eesvoolukraavist ega sinna ei suunata vett, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet (vastupidi, projekti teostamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine käesoleval tasemel). Kavandatavad tegevused ei ole mürarikkad, puuduvad saasteainete heitmed välisõhku või veekeskkonda, valgusreostus on minimaalne, seega ei avaldata kavandatava tegevusega mõju 1400 m ning ca 3 km kaugusel asuvatele Natura-aladele, nende poolt kaitstavatele elupaigatüüpidele ega ka seal kaitstavate liikide elupaikadele. Seega ei ole fikseeritud ohte kaitse-eesmärkidele ning ei tule läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. 3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) Päikeseelektrijaam jääb pinnaveekogudest (jõgi) enam kui 1 km kaugusele, lähim märgala (Kõrsa raba) paikneb ca 3 km kaugusel. Arvestades piirkonna mullastikku (gleimullad, gleistunud mullad, lammi-gleimullad, näivleetunud gleimullad), ei ole tegemist kaitstud põhjaveega alaga. Eelnevast lähtuvalt tuleb päikeseelektrijaama alustarandi ehitamisel vastavaks tegevuseks sobivat inertset materjali moel, mis ei kujuta ohtu põhja- ja pinnaveele (sh selle vee kvaliteedile). Kogu päikeseelektrijaama ala on planeeritud maaparandussüsteemi võrgustikule, kuid väljapoole eesvoolu kaitsevööndit. Ebasoodne mõju maaparandussüsteemidele puudub, kui nendega arvestatakse tegevuse planeerimisprotsessis. Kuna päikeseelektrijaam ise heitmeid veekeskkonda ei tekita, on ainuke oht seotud ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust või õlisid. Ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on toereetiliselt võimalikud lekked pinnasesse ning heitmed õhku. Tegemist on väheolulise (vähetõenäolise) ning lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse tingimuste tagamise eest (sh kasutatava tehnika ja selle käsitluse vastavus kehtivatele normatiividele), mis vähendab veel täiendavalt keskkonnahäiringute esinemise võimalusi. 26 Päikeseelektrijaama rajamis- ja kasutustingimused ei ole seega sellised, mis võiksid põhjustada vastava alaptk teemavaldkonnaga seonduvaid mõjusid (sh ohte). Seetõttu ei ole ette näha ebasoodsat (negatiivset) mõju pinna- ja põhjaveele. 3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud Päikeseelektrijaama ehitustöödega kaasneb vähene keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas. Müra kaasneb seadmete kasutusel, kui tugikonstruktsioone paigaldatakse ankurdatud postvundamentidele. Tegevusega ei kaasne laiaulatuslikke ehitustöid ning kaasnev mõju on lühiajaline. Vähendamaks tekkiva müra ja vibratsiooniga kaasnevaid häiringuid, on ehitustööd planeeritud päevasele ajale. Päikeseparkidel võivad mõningast müra tekitada ka inverterid, 15 m kaugusel on tagatud müratase 64-65 dB ning müra öine sihtväärtus II mürakategooria aladel 40 dB on saavutatud 244 m kaugusel ja müra öine piirväärtus ca 166 m kaugusel (Greentech Renewables, 2022). Eelnevast lähtuvalt tuleb päikeseelektrijaama kavandamisel selle planeerimis ja/ või ehitusloa menetlusprotsessi kaasata majapidamisi, mis jäävad vähemalt 250 m raadiusesse. Käesoleval juhul jäävad lähipiirkonda olemasolevate elamutega kinnistud Kalda, Suura, Kaarli ning Suureoja-Hardo. Kavandatava tegevuse ekspluatatsioonil ei ole ette näha olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas. 3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia kasutamise vajadus, misläbi paiskub energiatootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu saab laiemas kontekstis ja üldistatult väita, et ka õhukvaliteedile avaldatav mõju on positiivne, toetudes siinkohal ka tabelile 3.1. Kliimaga seostatavat mõju laiemalt saab üldistatult võrrelda tuuleenergia (komponendid ja transport, ettevalmistus ja ülespanek, hooldus ja hilisem utiliseerimine) jt energialiikide kasutusega (elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside kogustena (väljendatuna CO2 ekvivalentidena, vt tabel 3.1). Tabeli alusel võib päikeseenergia kasutamist pidada kliimale avalduvate mõjude osas soodsamaks võrreldes nt kivisöe ja maagaasi kasutamisega elektritootmiseks. Seega, kuna päikeseenergia osakaalu suurendamine vähendab vajadust energiatootmisel fossiilsete kütuste kasutamist, siis kaasnevad sellega ka kliimale positiivsed mõjud. Tabel 3.1. Erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu olelusringi jooksul kaasnevate kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena toodetud elektrienergia koguse suhtes. Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012) Kivisüsi 1000 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 180– 220 g/kWh) Maagaas 500–600 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 140–160 g/kWh) Biomass - Fotogalvaanilised päikesepaneelid 29–80 g/kWh Tuuleenergia 8-20 g/kWh Tuumaenergia 8-45 g/kWh 27 Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012) Hüdroenergia 3-7 g/kWh Kogutud teabe alusel ei ole alust eeldada kasutusajal õhule ja kliimale negatiivsete mõjude avaldumist. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed, mida loetleda. Võimalik negatiivne mõju õhukvaliteedile on seotud eelkõige päikeseelektrijaama ning selle juurde kuuluva taristu rajamisprotsessidega. Rajamisprotsess on ainuke periood, millega kaasneb teatav hulk õhuheitmeid, viimaseid tekitavad ehitusel kasutatavad seadmed ja sõidukid. Liiklusest, sh sõidukitest pärinevad erinevad saasteained sh süsihappegaas (CO2), mille puhul on tegemist kasvuhoonegaasiga. Antud juhul tuleb silmas pidada, et ehitustegevusel tekkiv heide on ajutine ning ehitustööde lõppedes ei teki päikesepargist õhuheitmeid, seega ei muutu piirkonna õhukvaliteet. 3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele Päikeseelektrijamad muudavad maastikuilmet, nende rajamisel tuleks vältida asukohti, mis on kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustuspiirkonnas ning kattuvad rohevõrgustike või väärtuslike maastikega. Kuigi kavandatava tegevusega hõlmatud katastriüksustest Sopaaugu ja Juntsi-Jüri jäävad maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku alale, ei ole päikeseelektrijaama alasid rohevõrgustiku aladele kavandatud (vt joonis 3.7). Planeeritud tegevusega kaetavad alad ei kattu väärtuslike maastike aladega. Joonis 3.7. Rütavere päikeseelektrijaama paiknemine maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku suhtes (tähistatud roheliste pindobjektidega). Rohelise viirutusega tähistatud looduskaitselised objektid. Kavandatav päikesepaneelide paigutus tähistatud musta täpitusega. Statsionaarsete päikesepaneelide kasutusaeg on reeglina kuni 30 aastat ja kasutuse lõppedes saab need eemaldada tekitamata pinnasele kahjustusi ja vähendamata selle kvaliteeti 28 püsirohumaana või põllumaana. Kuna tegemist on tasase maastikuga, ei muudeta projekti teostamisel ka pinnavorme. Neist asjaoludest tulenevalt pole oodata elustiku muutumist ega mitmekesisuse vähenemist kavandataval alal ega selle ümbruses. Päikesepargi tegevuse lõppedes saab maa-ala edasi kasutada heina- ja põllumaana. Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana; väikeloomade karjatamine) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt aktsepteeritav. Päikesepargi alal tuleb teostada regulaarset niitmist ja vältida herbitsiidide kasutamist niitmise asemel päikeseelektrijaama alal. Soovitav rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus. 2023. aastal valmis „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“. Antud töö kohased soovitused seoses ala niitmisega on järgmised: Liiga sage niitmine vähendab taimede ning ka neist sõltuvate erinevate organismide mitmekesisust (Blaydes et al. 2021). Täielikult niitmata jätmine aga tekitab lisaks paneelide varjutamisele ka paksu kulukihi, mis hakkab kahandama taimestiku liigirikkust ning soosib üksikute kõrgemakasvuliste liikide vohamist. Kulukiht võib eriti kuivadel aastatel tõsta ka tuleohtu (Solar Energy UK 2022). Soovitatav on sõltuvalt ala viljakusest ja niiskustingimustest niita üks või kaks korda aastas (kui ei kasutata lisaks karjatamist). Kuivematel aladel võib mõnikord ühe aasta ka vahele jätta. Kui taimed kipuvad päikesepaneele liigselt varjutama, siis võib niita paneelide eest 1-2 m laiust riba sagedamini, vastavalt vajadusele (Blaydes et al. 2021). Kuna PEJ alad võivad olla olulised alad maaspesitsevatele lindudele, tuleks võimalusel niita alates juuli keskpaigast (BirdLife... 2015, Pettersson et al. 2022). Kõrgekasvulise taimestikuga aladel võib taimestiku mitmekesisuse taastamiseks, madala taimestiku loomiseks ja edasise hooldusvajaduse vähendamiseks niita esialgu soovitud tulemuse saavutamiseni 2 korda aastas (juuni alguses ja augustis) ning edaspidi, kui taimestik enam nii lopsakas ei ole, taas üks kord aastas. Sellistel aladel on eriti oluline niite eemaldamine. Niitmisel on alati hea jätta mõned alad niitmata, et tagada putukatele ja teistele loomadele toitumiskohad ning varjevõimalused (Biesmeijer et al. 2020). Näiteks on hea niita ala kahes osas mõnenädalase vahega, nii et varem niidetud alal jõuavad taimed enne teise poole niitmist õitsema hakata (Raab 2015). Mõnda jaama piirkonda võiks niita ka sagedamini (näiteks paneelide esist) ja mõned piirkonnad jätta suve jooksul üldse niitmata (Biesmeijer et al. 2020, SolarPower Europe 2021b). Hea on ka talveks jätta mõnele poole ka niitmata heina, mis sobib hästi mõnedele putukatele talvitumiskohaks (Cizek et al. 2012). Niitmata jäänud laike peaks igal aastal tegema uude kohta, et ala ei võsastuks ja ei tekiks paksu kulukihti. Võimalusel võib ka võimaldada karjatamist, määrata detailplaneeringuga ehituslikud tingimused päikesepaneelide paigutamiseks, mis säilitaksid sobiva kasvukoha ja võimaldaksid ümbritseva ala kasutust heina- ja karjamaana. Kavandatav päikeseelektrijaam jääb riikliku tähtsusega maantee lähialale, arvestades, et päikesepaneelid tuleb maksimaalse efekti saamiseks paigutada lõuna suunda, siis jäävad need maanteest eemale ning ei tohiks kaasa tuua peegeldust, mis võiks potentsiaalselt mõjutada 29 autoga liiklejaid. Eelnevast lähtuvalt on toob DP kaasa lokaalse tähtsusega (st lähipiirkonnas) maastikuilme muutuse. Arvestades planeeritava päikeseelektrijaama kaugust kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriliste objektidest ning päikeseelektrijaama iseloomu, ei ole ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist pärandkultuuriobjektidele ega ka kultuuriväärtustele. 3.8 Mõju märgaladele Kavandatud tegevus jääb lähimast märgalast, Kõrsa rabast, enam kui 1 km kaugusele, mistõttu ei ole kavandatava tegevusega ei ole ette näha tegevusi märgalal. Samuti ei kavandata tegevusi, mis muudaksid maa-ala (lähipiirkonna) veerežiimi. 3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal- majanduslikud aspektid Päikeseelektrijaama rajamise ja käitamisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või veekeskkonda. Samuti piirdub müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga ning päikeseelektrijaama ekspluatatsiooni aegselt ei tekitata müra ega vibratsiooni. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või valgus- ja soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või heaolu mõjutada. Rajatav päikeseelektrijaam vähendaks põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneks ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku. Päikeseelektrijaama ehitamisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele, kuna selle tegevus pakub tööd projekteerijatele, planeerijatele, inseneridele, tootjatele ja päikeseenergia erialaspetsialistidele. Kuna rajatav elektrijaam on täisautomaatne, siis asjaolusid arvestades ei ole tegemist pikaajalise mõjuga. 3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) Ehitustegevusel kasutatavad masinad kasutavad kütusena fossiilset kütust. Päikesepaneelide paigaldamisel ei eemaldata pinnast, vaid ankurdatakse teraskonstruktsioon maapinda. Sellisel moel ei oma tegevus olulist ebasoodsat mõju pinnasele ega loodusvaradele, kuna olulist ehitustegevust ei kaasne. Päikeseelektrijaama rajamisega ei kaasne ka pöördumatut mõju maale ja mullastikule, kuna puudub vajadus kattepinnase koorimiseks, maa-ala täitmiseks vmt. Seega on võimalik peale päikeseelektrijaama eluea lõppu päikesepaneelid ja nende tugistruktuurid demonteerida ja soovi korral varasem maakasus taastada. Projektala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. 30 Ehitustegevuse käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida, kuid eelduslikult piirdub jäätmeteke valdavalt elektrijaama seadmete pakendimaterjalidega. Ehitusperioodil tekkivad jäätmed sorditakse kohapeal vastavalt materjali liikidele ning antakse taaskasutuseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid seoses valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna tekkega. Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha olulist mõju keskkonnale. Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivseid teadaolevaid kumuleeruvaid faktoreid (vt ptk 3.2). Küll aga kaasneb tegevusega positiivne mõju. Päikeseelektrijaama rajamine vähendab põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneb ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, selle mahtu ja asukohta, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest keskkonnamõju. 31 KOKKUVÕTE Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (KSHEH) objektiks oli Pärnu maakonnas Tori vallas Rütavere külas päikeseelektrijaama rajamiseks koostatav detailplaneering. Eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju hindamine. Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele. Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (KSHEH) teostati EveconOÜ tellimuse alusel ning koostati lähtuvalt kehtivast Eesti Vabariigi seadusandlusest. Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike. Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid looma- ja taimeliike. Projektiala naabruses paikneb väike-konnakotka leiukoht ja püsielupaik. Veidi eemale, ca 700 m kaugusele planeeritud alast jääb ka Pärnu jõe loodusala. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale ja kaitstavatele liikidele olulist mõju ei avalda. Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga. Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse. Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub. Lähtudes ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks. Eelhinnangu osas on soovituslik saata seisukohapäring (vormistaja tavapäraselt KeHJS alusel otsustaja(d)), vähemalt järgmistele asjaomastele asutustele: • Keskkonnaametile. • Põllumajandusametile. 32 KASUTATUD KIRJANDUS AB Artes Terrae OÜ, 2022. Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik. AB Artes Terrae OÜ, 2022. Tori valla põhjaosa eriplaneeringu tuulepargi asukoha eelvalik. Astover, A. 2005. Eesti Mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool. Tartu. https://www.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, 2017. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, 2019. Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017. Energia Partner, 2022. Koduleht. https://energiapartner.ee/paikeseenergia/paikesepaneelide- kinnitused-ja-kaldenurk/. Greentech Renewables. (2. detsember 2022. a.). Allikas: https://www.greentechrenewables.com/article/electrical-noise-emissions-solar-pv-inverter- charger Hemeltron OÜ, 2011. Koduleht. www.hemeltron.ee. Kagan RA, Viner TC, Trail PW & Espinoza EO. (2014). Avian mortality at solar energy facilities in southern California: a preliminary analysis. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, 2022. Kosciuch, K., Riser-Espinoza, D., Moqtaderi, C., Erickson, W. Aquatic Habitat Bird Occurrences at Photovoltaic Solar Energy Development in Southern California, USA. Diversity 2021, 13, 524. https://doi.org/10.3390/d13110524. Loodusajakiri, 2008. Teder, Eesti põlisasukas. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2314_2312.html. Lõhmus, A., 1993. Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987-92. Pärnu maakonnaplaneering, 2018. Sauga valla üldplaneering, 2016. Visser, E., Perold, V., Ralston-Paton, S., Cardenal AC & Ryan PG. (2019). Assessing the impacts of a utility-scale photovoltaic solar energy facility on birds in the Northern Cape, South Africa. Renewable Energy, 133: 1285-1294. Väike-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks, 2018. Väli, Ü., 2018. Timing of Breeding Events of the Lesser Spotted Eagle Clanga pomarina as Revealed by Remote Cameras and GPS-tracking. Ardea 106(1), 1–10. 33
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →