TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 04.04.2023 nr 6-2.1/1190
Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu
22. märtsi 2023 otsusega nr 150 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Elbu külas Ado-Metsa kinnistul.
Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Elbu külas asuvat Ado-Metsa
(14901:001:0198, kinnistusregistris registriosa numbriga 2399406) maaüksust.
Kinnistu kogu pindala on 9,88 ha. Maakatastri andmetel on Ado-Metsa kinnistu
hoonestamata ja koosneb 8,31 ha metsamaast ja 1,57 ha muust maast.
Detailplaneeringu ala piirneb põhja poolt Angojaga ja 100% maatulundusmaaga,
lääne- ja lõuna suunast piirneb planeeringuala olemasoleva 19219 Are – Elbu
kõrvalmaanteega ning uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla)
projekteeritava liiklussõlmega. Liiklussõlmest ida suunas Aru (14901:001:0083) ja
Ado-Metsa (14901:001:0197) maaüksustele on kavandatud tankla, parklad ja
majutushoone. Kompleksi on kavandatud ka elektriautode laadimisjaam. Juurdepääs
planeeritavale alale toimub 19219 Are-Elbu teelt. Kavandatava päikesepargi ala jääb
suures ulatuses Angoja ehituskeeluvööndisse.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ado-Metsa maaüksustele määrata
ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks ning moodustada kinnistust eraldi krunt
uue põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) kavandatava liiklussõlme tarbeks.
Päikesepaneelid rajatakse eesmärgiga varustada päikeseenergiaga kõrval krundil
kehtestatud Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringus ette nähtud elektriautode
laadimisjaama. Detailplaneeringuga planeeritakse moodustada kolm krunti -
planeeritava tootmismaa ehk päikesepaneelide pargi tarbeks ning maatulundusmaa ja
transpordimaa.
Alal kehtib Are valla üldplaneering, mis on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009
otsusega nr 73. Üldplaneeringu järgi valla territooriumil tuleb soodustada
alternatiivenergia allikate (vee-, tuule- ja bioenergia) kasutusse võtmist. Kehtiv
üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist otseselt ei käsitle. Planeeritav ala jääb
üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalale ja on metsamaa. Detailplaneering muudab
Are valla üldplaneeringut.
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Planeeritav ala ei jää Pärnu maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku,
väärtusliku maastiku või väärtusliku põllumajandusmaa alale. Seega otsest vastuolu
maakonnaplaneeringu tingimustega ei ole. Pärnu maakonna planeeringus rõhutatakse,
et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku
energiamajanduse oluline eesmärk. Maakonna planeeringus on kirjeldatud, et
maakonnas on Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-
Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ on kehtestatud
Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529. Planeeritav lahendus ei ole
vastuolus teemaplaneeringuga, vaid lähtubki kõrgema tasandi planeeringus määratud
trassikoridorist ja liiklussõlmest.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: LEMMA
OÜ (reg nr 11453673).
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole
oodata detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat
olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise
hindamise läbiviimist.
Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel
https://www.torivald.ee/elbu-kula-ado-metsa-dp
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet,
Põllumajandus- ja Toiduamet, piirinaabrid, puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]
TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Sindi 22. märts 2023 nr 150
Ado-Metsa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Uus Mets OÜ (registrikood 14607898) juhatuse liige Jüri Mõis esitas Tori
Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Elbu külas Ado-Metsa kinnistutele detailplaneeringu
koostamise algatamiseks.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ado-Metsa maaüksustele määrata
ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks ning moodustada kinnistust eraldi krunt uue
põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) kavandatava liiklussõlme tarbeks.
Päikesepaneelid rajatakse eesmärgiga varustada päikeseenergiaga kõrval krundil
kehtestatud Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringus ette nähtud elektriautode
laadimisjaama. Detailplaneeringuga planeeritakse moodustada kolm krunti - planeeritava
tootmismaa ehk päikesepaneelide pargi tarbeks ning maatulundusmaa ja transpordimaa.
Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Elbu külas asuvat Ado-Metsa (14901:001:0198,
kinnistusregistris registriosa numbriga 2399406) maaüksust. Kinnistu kogu pindala on
9,88 ha. Maakatastri andmetel on Ado-Metsa kinnistu hoonestamata ja koosneb 8,31 ha
metsamaast ja 1,57 ha muust maast.
Detailplaneeringu ala piirneb põhja poolt Angojaga ja 100% maatulundusmaaga, lääne- ja
lõuna suunast piirneb planeeringuala olemasoleva 19219 Are – Elbu kõrvalmaanteega
ning uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava
liiklussõlmega. Liiklussõlmest ida suunas Aru (14901:001:0083) ja Ado-Metsa
(14901:001:0197) maaüksustele on kavandatud tankla, parklad ja majutushoone.
Kompleksi on kavandatud ka elektriautode laadimisjaam. Juurdepääs planeeritavale alale
toimub 19219 Are-Elbu teelt.
Kavandatava päikesepargi ala jääb suures ulatuses Angoja ehituskeeluvööndisse.
Alal kehtib Are valla üldplaneering, mis on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009
otsusega nr 73. Üldplaneeringu järgi valla territooriumil tuleb soodustada
alternatiivenergia allikate (vee-, tuule- ja bioenergia) kasutusse võtmist. Kehtiv
üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist otseselt ei käsitle. Planeeritav ala jääb
üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalale ja on metsamaa.
Planeeritav ala ei jää Pärnu maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku,
väärtusliku maastiku või väärtusliku põllumajandusmaa alale. Seega otsest vastuolu
maakonnaplaneeringu tingimustega ei ole.
Pärnu maakonna planeeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu
suurendamine on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Maakonna
planeeringus on kirjeldatud, et maakonnas on Eesti keskmisest enam potentsiaali
päikeseenergia kasutamiseks.
Maakonnaplaneeringus seatakse päikeseenergia arendamiseks tingimused alljärgnevalt:
- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele,
nt endised tööstuspargid, laudakompleksid;
- suuremate päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga. Vältida
päikeseenergia tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule
põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale.
Päikeseenergia tootmine nimetatud aladel on võimalik põhjendatud vajadusel ja
täiendava kaalutlemise tulemusena;
- väiketuulikute rajamise ja päikeeseenergia kasutamise tingimused määrata
üldplaneeringuga.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-
Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ on kehtestatud Pärnu
maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529.
Planeeritav lahendus ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, vaid lähtubki kõrgema tasandi
planeeringus määratud trassikoridorist ja liiklussõlmest.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: LEMMA OÜ
(reg nr 11453673).
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata
detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimist. KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:
- kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega
loodusvarade taastumisvõime ületamist;
- planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, planeeringualal
puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Teadaolevate kaitsealuste
liikide leiukohtadesse või kaitsealuste linnuliikide olulistele toitumisaladele
päikesepaneele ei kavandata;
- kavandatav tegevus muudab maakasutust ja välistab alal päikesepargi elueal metsa
uuenemise, mis mõjutab ebasoodsalt elurikkuse säilitamise eesmärke. Antud
mõjusid on võimalik leevendada ja kompenseerida. Leevendusmeetmete
rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju;
- Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku alal ning tegevus rohevõrgustiku
toimimist ebasoodsalt ei mõjuta;
- projekti realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Päikesepargi rajamine veekogu
ehituskeeluvööndisse on võimalik ainult Keskkonnaameti vastaval kooskõlastusel;
- projektiga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud
tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele
ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;
- kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning
ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
- kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
- alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole
eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
majandustegevusele;
- kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;
- päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva
elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest
õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning
kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.
- lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole
ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi
rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
- Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH
algatamise vajadust.
KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel on ebasoodne mõju alal esinevatele
taimekooslustele. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised:
− Päikesepargi rajamisel soovitud alale muudetakse senist maakasutust ning
päikesepargi eluea jooksul ei ole alal võimalik metsa uuenemine. See vähendab
päikesepargi positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele. Taastuvenergia
kiirendamise auditi raames on välja töötatud raadamise kompenseerimise esmane
kontseptsioon. Raadamise tulemusena metsamaa mitte vähenemise tagamiseks, on
vajalikuks meetmeks eelkõige asendusmetsastamine ehk metsa istutamine
tuulerikastele rannikualadele, endistele ammendunud karjääride maa-aladele,
endistele või mahajäetud tööstus- või kaevandusaladele, linnalähipiirkondadesse
ning viimasena ka toidutootmise seisukohast vähemväärtuslikele põllumaadele
ning loomakasvatuse ja elurikkuse hoiu seisukohast vähemväärtuslikele
rohumaadele. Kuna asendusmetsastamine hakkab tulemusi andma väga suure
ajanihkega ja reeglina on asenduseks leitud ala väiksema viljakusega ja väiksema
süsiniku sidumise potentsiaaliga, siis reaalseks mõjude kompenseerimiseks peaks
metsastama lisaks raadatud alale veel juurde 25%. Samas tuleb
asendusmetsastamiseks sobivate alade valikul arvestada, et välistatud oleks
looduskaitseliselt oluliste alade metsastamine (näiteks pärandniidud, luitealad,
lagesood, väärtuslikud püsirohumaad) ning minimeeritud toidutootmise
seisukohast oluliste väärtuslike põllumajandusmaade metsastamine.
− Vältida puude ja põõsaste raiet ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid
lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal
pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.
− Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.
− Rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele
sobilik niidukooslus. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargiga, mille rajamiseks
likvideeritakse metsakooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks ja
vastamaks elurikkuse kao pidurdamise eesmärkidele on tugevalt soovitatav rajada
paneelide vahele niidukooslus. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika
putukafaunale (sh päevaliblikatele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab
toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid
seemnesegusid, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga.
Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil kooslust kujundades
olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Hooldada
tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-looduslike rohumaade hooldamise
põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (mitte varem kui
10. juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt
poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks,
kui see on praegu.
− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada
päikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud
pakuvad elu- ja varjepaiku roomajatele ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi
alale tekkiv kooslus võiks olla sobilik elupaik.
− Maanteelt avaneva monotoonse tehisliku vaate vähendamiseks on soovitav
säilitada ja rajada teede äärde haljastust. Eelistada tuleks kodumaistest
kiirekasvulistest lehtpuuliikidest ja okaspuuliikidest koosnevate puudegruppide ja
salude rajamist. Kui kõrghaljastuse rajamine ei ole ruumipuudusel võimalik, siis
võib kasutada ka vertikaalhaljastust päikeseelektrijaam piiraval piirdeaial.
Eelistada tuleks looduslikke liike – humalat ja tappusid, kuid kasutada saab ka
metsviinapuud jt ronitaimede liike.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ja
Rahandusministeeriumilt.
Keskkonnaamet oma 14.02.2023 kirjas nr 6-5/23/1568-2 on seisukohal , et lähtudes
algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala
keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise
keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt
vajalik.
Keskkonnaamet juhib siiski järgnevalt tähelepanu asjaoludele, millega planeeringu
elluviimisel
arvestada
1. Ado Metsa kinnistu piirneb põhjast Angojaga (VEE1150500), millele kehtivad
looduskaitseseadusest (LKS) tulenevalt kalda ehituskeelu edaspidi EKV) ja
piiranguvööndid (vastavalt 50 m ja 100 m). Projekti joonise kohaselt asub
planeeritud PEJ nii kalda piiranguvööndis kui kalda ehituskeeluvööndis.
1.1 KMH eelhinnangu punktis 3 (lk 10) ja 4.4 (lk 14 on viidatud LKS § 38 lg le 2 ,
mille kohaselt laieneb metsamaal veekogu EKV piiranguvööndi piirini, millest
tulenevalt jääb kavandatava päikesepargi ala suures ulatuses EKV-sse. Juhime
tähelepanu, et viidatud säte ei hõlma oja tüüpi vooluveekogusid ja EKV on antud
juhul50 meetrit põhikaardile kantud veekogu piirist(LKS §38 lg 1 p 4).
1.2 Vastavalt DP lähteseisukohtadele tehakse planeeringuga ettepanek EKV
vähendamiseks. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi tõlgendusele on päikesepargid
tehnorajatised olenemata selle võimsusest või sellest, kas tegemist on
üksikmajapidamise tarbeks rajatava või äri- ja tööstusliku päikesepargiga.
Vastavalt LKS §38 lg 5 p-s sätestatud erandile ei laiene ehituskeeld kehtestatud
DP-ga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatudtehnovõrgule ja –rajatisele.
Seega ei ole Ado-Metsa kinnistu päikesepargi rajamise eelduseks EKV
vähendamine.
2. Eelhinnangu punktis 2.4 (lk 7) ja punktis 4.3 (lk 14) on väidetud, et planeeringuala
ei jää maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku, väärtusliku maastikuvõi
väärtusliku põllumajandusmaa alale ning seetõttu otsest vastuolu
maakonnaplaneeringu tingimustega ei ole ja samuti ei ole oodata olulist mõju
rohelise võrgustiku toimimisele. Juhime tähelepanu, et Pärnu maakonna
planeeringu kohaselt on rohelise võrgustiku toimimiseks otstarbekas kasutada
EKV-d mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori
laiuseks on EKV ulatus. Tori valla uus üldplaneering on koostamisel ning hetkel ei
ole teada, millised saavad olema sealsed rohevõrgustiku tingimused selle
säilitamiseks ja toimimiseks. Vaatamata sellele on kindel, et vooluveekogude
kaldaid pidi rändab enamus suuremaid imetajaid ja erineva ökosüsteemi piirile,
kus on funktsioonide ja ressursside rohkus, koondub tavaliselt enam elusolendeid.
Seetõttu soovitame jätta päikesepargi ja veekogu vahele suurem puhver kui seda
on vaid veekaitsevööndi ulatus (10 meetrit).
3. LKS § 34 sätestab, et kalda kaitse eesmärk on seal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda
eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine. Eskiisi kohane PEJ lahendus on aga kalda kaitse-eesmärkidega
vastuolus ja ebasoodsate mõjudega. Selle järelduseni on jõutud ka eelhinnangus,
mistõttu tuleb ette näha leevendavad meetmed ka kalda kaitse-eesmärkide
tagamiseks (nt eelpool mainitud laiem puhver).
4. Eelhinnangu punktis 4.2 (lk 13) on välja toodud, et PEJ mõju linnustikule,
loomadele, taimestikule on väga vähene, kuid tõdetakse, et ka uuringuid on
võrdlemisi vähe teostatud. Juhime tähelepanu, et valminud on uuring
„Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja
peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“. Märgime, et
metsaökosüsteemid on ühed kõige ebasobivamad kohad päikesepargi rajamiseks ja
seda tuleks vältida. KSH eelhinnangu punktis 4.11 (lk 17) on eelhinnangu koostaja
ka ise tõdenud, et seoses metsamaa kasutusest välja minekuga ja sellest tuleneva
CO2 sidumise lakkamisega on PEJ rajamise positiivne mõju palju väiksem. Seda
enam on antud juhul leevendusmeetmed elustiku mitmekesisuse tagamiseks
äärmiselt vajalikud, sest päiksepargi rajamise tulemusena ei ole võimalik
olemasoleva metsamaa uuendamine. Väljapakutud meetmed on kooskõlas
mainitud uuringu tulemuste ja soovitustega.
5. Elustiku mitmekesisuse ja loodushüvede tagamise eesmärgil soovitame
eelhinnangu koostajal tutvuda eelpool viidatud uuringuga ning vajadusel soovitada
täiendavaid leevendusmeetmeid, mis konkreetse päikesepargi asukoha ja tehniliste
tingimustega arvestades oleksid realiseeritavad.
Üheks meetmeks võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks on puude ja põõsaste
raie ja taimestiku eemaldamist sisaldavate pinnasetööde vältiminelindude
pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Peamine pesitsusaeg kestab kuni
31. juulini, mistõttu tuleb ajavahemikku ühe kuu võrra pikendada.
6. KSH eelhinnangu järeldustes (lk 19) on alapunktis 3 öeldud, et PEJ rajamine
välistab metsa uuenemise ja mõjutab olemasolevat elurikkuse taset. Samuti on
öeldud, et neid mõjusid on võimalik leevendada ja kompenseerida, mis on
eelhinnangu lõpuosas välja toodud. Keskkonnaamet nõustub, et pakutud meetmeid
tuleks antud asukohta PEJ rajamise korral rakendada. Soovitame siiski võimaluse
korral kaaluda selle ja teiste päikeseparkide planeerimist väheväärtuslikele või
kasutusest väljalangenud aladele.
Keskkonnaameti soovitusi ja ettepanekuid kaalutakse ning arvestatakse planeeringu
koostamisel.
Põllumajandus- ja Toiduamet oma 31.01.2023 kirjas nr 6.2-6/814-1 tõi välja, et on
tutvunud taotlusele lisatud dokumendiga. Kavandatavate tegevuste eskiisjoonisel on
kajastatud planeeringu alaga piirnev riigihoolduses ANGOJA (6115050020000/001)
eesvool kaitsevööndiga. Kaitsevöönd on jäetud planeeritavate tegevuse osas välja, tagades
nii eesvoolule vajaliku kaitse. Põllumajandus- ja Toiduamet ei esita täiendavaid
ettepanekuid.
Rahandusministeerium oma 21.02.2023 kirjas nr 15-3/533-2 märkis järgmist:
1. Vallavolikogu otsuse eelnõus märgitakse, et detailplaneeringu koostamise
algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta
Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Kuna planeeringualale kavandatakse ka krunt Via Baltica liiklussõlme tarbeks, siis
on vajalik detailplaneeringu algatamise materjalidele küsida seisukohta ka
Transpordiametilt.
2. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõus on välja toodud, et planeeringu
koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada
ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Ära on toodud,
et kaasatakse piirinaabreid ja puudutatud isikuid. Märgime, et vastavalt PlanS § 6
punktile 12 on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või
pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja
kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida
planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava
ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute
tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Palume
lähteseisukohtades loetleda kinnisasjad, mille omanikke kaastakse planeeringu
koostamisse.
3. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole
otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et
tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju ning detailplaneeringu
koostamisel ja elluviimisel arvestatakse KSH eelhinnangus ja vallavolikogu otsuse
eelnõus välja toodud leevendavate meetmetega taimekooslustele. Vastavalt PlanS
§ 4 lõike 2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ka selle
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Palume eeltoodut planeeringu koostamisel
arvestada.
Transpordiamet oma 20.02.2023 kirjas nr 7.2-2/23/1819-2 esitas omapoolsed seisukohad
planeeringu koostamiseks, mis on välja toodud lähteseistukohtades.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu
kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,
kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja
§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,
planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve
korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Uus Mets OÜ poolt esitatud detailplaneeringu
algatamise taotluse Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Elbu külas Ado-Metsa
kinnistul.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse
lahutamatu lisa.
3. Jätta Ado-Metsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on
kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi
veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu
seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud
tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna
Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisa “Asukohaskeem”
Tori Vallavolikogu 22. märtsi 2023 otsuse nr 150 juurde
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa
maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Tallinn 2022
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
Nimetus: Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava
päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: K-Projekt
Reg nr 12203754
Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn
Tel +372 626 4100
E-post
[email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 600 7740
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere
Töös osalesid: Laura Elina Tuovinen
Töö versioon: 20.12.2022
2
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus .......................................................................... 5
2 Seotus strateegiliste dokumentidega ................................................................................... 6
2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ........................................................................ 6
2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ................................................... 6
2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ..................................... 6
2.4 Pärnu maakonna planeering ......................................................................................... 7
2.5 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km
92,0-170,0 ............................................................................................................................... 7
2.6 Are valla üldplaneering ................................................................................................. 8
2.7 Tori valla üldplaneering ................................................................................................ 9
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .............................................................. 10
4 Hinnang keskkonnamõjudele ............................................................................................. 12
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ........................... 12
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele........ 12
4.3 Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................... 14
4.4 Mõju veekeskkonnale ................................................................................................. 14
4.5 Jäätmeteke ................................................................................................................. 15
4.6 Müra ja vibratsioon .................................................................................................... 15
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus ............................................................................ 15
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................... 16
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 16
4.10 Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................................ 17
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 17
4.12 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine.. 17
4.13 Muud aspektid............................................................................................................ 17
5 Järeldused.......................................................................................................................... 19
3
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr
11453673) K-Projekt AS tellimusel 2022 aasta detsembris. Töö teostasid keskkonnaeksperdid
Piret Toonpere (KMH0153) ja Laura Elina Tuovinen.
Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et
otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
Päikeseelektrijaama rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste
loetellu.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta
eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Samuti tuleb KSH
algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides
1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral.
Käesolev eelhinnangu on koostatud detailplaneeringust huvitatud isiku soovil eesmärgiga saada
ülevaade võimalikest mõjudest keskkonnale.
Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH
algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides
eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest ja samuti praeguse Tori Vallavolikogu
poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide
erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude
esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.
Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte
ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise
ja positiivsete mõjude võimendamise osas.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua
olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada
viivitamata.
4
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava päikeseelektrijaam Pärnu
maakonnas Tori vallas Elbu külas asuvat Ado-Metsa (kü 14901:001:0198, kinnistusregistris
registriosa numbriga 2399406) maaüksust. Kinnistu kogu pindala on 9,88 ha. Maakatastri
andmetel on Ado-Metsa kinnistu hoonestamata ja koosneb 8,31 ha metsamaast ja 1,57 ha muust
maast.
Joonis 1. Planeeritava ala asukoht. Joonis: K-Projekt Aktsiaselts 2022
Detailplaneeringu ala piirneb põhja poolt 100% maatulundusmaaga, lääne- ja lõuna suunast
piirneb planeeringuala olemasoleva 19219 Are – Elbu kõrvalmaanteega ning uue rajatava
põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava liiklussõlmega. Liiklussõlmest ida
suunas Aru (14901:001:0083) ja Ado-Metsa (14901:001:0197) maaüksustele on kavandatud
tankla, parklad ja majutushoone. Kompleksi on kavandatud ka elektriautode laadimisjaam.
Detailplaneeringu eesmärgiks on alale päikeseelektrijaama rajamine piirkonda planeeritud
elektriautode laadimisjaama toiteks. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse luua eeldus
päikeseelektrijaama, seda teenindavate tehniliste kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia-
või salvestusrajatiste ning hoonestuse ehitamiseks.
Detailplaneeringu alal jaguneb kolmeks krundiks. Planeeritava tootmismaa ehk päikesepaneelide
pargi pindala on u 49427 m², maatulundusmaa u 15355 m² ja transpordimaa pindala on 34024
m².
Päikesepargi territooriumile kavandatakse teenindusteed, mis on avalikkusele mitte-ligipääsetav
eratee. Päikesepargi territooriumile pääseb kõrvalmaantee 19219 Are - Elbu kaudu.
5
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
2 Seotus strateegiliste dokumentidega
2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad
viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade
sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda
laiemalt.
Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega
majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi
ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050
on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega.
Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel
suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on
sealjuures tuuleenergia, biomass ja päikeseenergia. Eesmärgi täitmiseks peab taastuvenergia
installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on
Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest
vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia
tootmismahtude 4-kordset kasvu.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.
2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)
ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani
2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks
on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu
Eestis.
ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke
teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja
keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse
konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja
keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.
Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu
kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt
moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.
Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt
Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.
Päikeseenergiajaama rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas.
2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi,
regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks
kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.
6
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on
tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust,
energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude
ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel
tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist,
energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning
taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.
Päikesepaneelide poolt toodetav keskkonnasäästlik energia aitab vähendada fossiilsete kütuste
tarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu Eesti üldises energiabilansis.
Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava
eesmärkidega.
2.4 Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine
on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Maakonna planeeringus on kirjeldatud, et
maakonnas on Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks.
Maakonnaplaneeringus seatakse päikeseenergia arendamiseks tingimused alljärgnevalt:
- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt
endised tööstuspargid, laudakompleksid;
- suuremate päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga. Vältida
päikeseenergia tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule
põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia
tootmine nimetatud aladel on võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise
tulemusena;
- väiketuulikute rajamise ja päikeeseenergia kasutamise tingimused määrata
üldplaneeringuga;
Planeeritav ala ei jää maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku
või väärtusliku põllumajandusmaa alale. Seega otsest vastuolu maakonnaplaneeringu
tingimustega ei ole.
2.5 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi
asukoha täpsustamine km 92,0-170,0
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via
Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ on kehtestatud Pärnu maavanema
1.10.2012 korraldusega nr 529.
Eelhinnanguga hõlmatud detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, vaid
lähtubki kõrgema tasandi planeeringus määratud trassikoridorist ja liiklussõlmest.
7
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
Joonis 3. Väljavõte Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringust.
2.6 Are valla üldplaneering
Alal kehtib Are valla üldplaneering, mis on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009 otsusega nr
73.
Üldplaneeringu järgi valla territooriumil tuleb soodustada alternatiivenergia allikate (vee-, tuule-
ja bioenergia) kasutusse võtmist. Kehtiv üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist otseselt ei
käsitle. Planeeritav ala jääb üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalale ja on metsamaa.
8
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
Joonis 2. Väljavõte kehtivast Are üldplaneeringust. Punase joonega näidatud planeeringuala
paiknemine.
2.7 Tori valla üldplaneering
Tori valla üldplaneering algatati Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 ning on käesoleval
hetkel koostamisel. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd üldplaneeringu
koostajatega.
9
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond
Planeeringuala asub Tori vallas, Elbu külas, Ado-Metsa kinnistul. Maakatastri andmetel on Ado-
Metsa kinnistu hoonestamata. Planeeritav ala piirneb põhja- ja lääne poolt 100%
maatulundusmaaga ja lõuna- ja ida suunast piirneb planeeringuala uue rajatava põhimaantee nr
4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava liiklussõlmega. Lõunapooles ala piirneb olemasoleva
Are - Elbu avalikult kasutatava maanteega. Lähim elamumaa kinnistu piir asub planeeringualast
linnulennult u 230 m kaugusel.
Planeeringuala puhul on tegu valdavalt metsamaaga. Metsamaaks ei liigitu ainult ala läbiva
kõrgepingeliini trassikoridori alune ala. Alal on hiljuti teostatud uuendusraiet. Metsaregistri
kohaselt oli alal valdav angervaksa kasvukohatüübi haava ja kase enamusega küps mets. Kogu
planeeringuala mets on inventeeritud I ja II boniteediklassi, seega tegu on hea kvaliteediga
metsamaaga.
Joonis 3. Olemasolev olukord.
Planeeringuala asub suhteliselt tasase ja lauge reljeefiga alal. Maapinna kõrgused jäävad
vahemikku 13-14 m.
Planeeritava ala puhul on peamiselt leostunud gleimullad. Planeeringuala pinnakate koosneb
viirsavist. Planeeringuala asub valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Maainfo kitsenduste kaardi alusel jääb planeeringualale Angoja oja (VEE1150500). Angoja
veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m.
Looduskaitseseaduse kohaselt laieneb metsamaal ehituskeeluvöönd piiranguvööndini. See et
10
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
alal on teostatud lageraiet ei muuda asjaolu, et alal on valdavaks metsamaa. Tegemist ei ole
avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Oja valgala suurus on 37.9 km². Veekogu suubub Elbu
ojja (VEE1150300).
Planeeringualale ega selle vahetus lähedusse ei jää looduskaitse all olevaid alasid,
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel jäävad planeeringualast vähemalt 10
km kaugusele Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Kuiaru loodusala (EE0040320), Lavassaare
linnuala (EE0040325) ja Lavassaare loodusala (EE0040324).
Lähimad kaitsealad on Kuiaru looduskaitseala (KLO1000575) ja Lavassaare looduskaitseala
(KLO1000645), mis jäävad üle 10 km kaugusele.
Alal ega lähialal maardlaid registreeritud ei ole.
Tegu ei ole maaparandussüsteemide esinemisalaga. Tegu ei ole üleujutuse riskipiirkonnaga.
Planeeritaval alal või selle läheduses puuduvad muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad
kultuurimälestised. Samuti puuduvad pärandkultuuri objektid.
Planeeringuala läbib elektriõhuliin L-Pärnu-Jaagupi:(L35114), mille kaitsevööndi ulatus on 25 m
mõlemale poole telge. Planeeringuala lõunaosasse jääb avalikult kasutatava tee Are – Elbu (nr
19219) kaitsevöönd.
Joonis 3. Planeeringualal esinevad kitsendused. Alus: Maa-ameti kaardirakendus
11
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
4 Hinnang keskkonnamõjudele
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku
alale
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel jäävad planeeringualast vähemalt 10
km kaugusele Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Kuiaru loodusala (EE0040320), Lavassaare
linnuala (EE0040325) ja Lavassaare loodusala (EE0040324).
Joonis 3. Detailplaneeringu ala asukoht Natura alade suhtes. Alus: Eesti Põhikaart, EELIS (Eesti
looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.
Kavandatava päikeseelektrijaama ehitusala ja võimalik mõjutatav ala jääb tugevalt eemale Natura
2000 loodus- ja linnualasid. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on
välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit
ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala
terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja
loodusobjektidele
Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne
planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses.
Are mõisa park (KLO1200049) on planeeringualast lähim kaitsealune park, mis asub u 2,4 km
kaugusel ida suunas. Kaitstaval mõisa pargi alal leiduvad järgmised liikide leiukohad: põhja-
nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9108824 ja KLO9116306); veelendlane (Myotis daubentonii)
(KLO9115730) ja rohukonn (Rana temporaria) (KLO9117397). Arvestades kaitsealuse pargi
kaugust, siis ei ole oodata sellele ega seal elutsevatele liikidele kavandatava tegevusega
kaasnevana olulise mõju avaldamist.
Planeeringualast u 2,5 km kaugusel lääne suunas asuv Elbu raba on mitme I, II ja III
kaitsekategooria linnuliigi elupaik. Elbu rabas registreeritud III kaitsekategooria linnuliigid on
12
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
hiireviu (Buteo buteo) (KLO9114561 ja KLO9124646); suurkoovitaja (Numenius arquata)
(KLO9113261); hoburästas (Turdus viscivorus) (KLO9129631); rüüt (Pluvialis apricaria)
(KLO9113284); mudatilder (Tringa glareola) (KLO9113305); punajalg-tilder (Tringa tõtanus)
(KLO9113312); väikekoovitaja (Numenius phaeopus) (KLO9113264); teder (Tetrao tetrix)
(KLO9129637); hoburästas (Turdus viscivorus) (KLO9129631) ja sookurg (Grus grus)
(KLO9113241). Planeeringualast u 2,2 km kaugusel lääne suunas on tuvastatud I kaitsekategooria
liigi merikotka elupaik (Haliaeetus albicilla) (KLO9124386). Aastal 2021 pesa oli asustatud ja
pesitsemine edukas. Arvestades suurt vahemaad ja tegevuse iseloomu, siis ei ole tegevusega
kaasnevana oodata pesitsusalade häirimist. Samuti arvestades suurt vahemaad, siis ei ole oodata
tegevusega kaasnevat toitumisalade olulist vähenemist.
Planeeringualast u 1,2 km kaugusele loodesse jääb Parisselja väike-konnakotka (Aquila pomarina)
(KLO9128705) püsielupaik KLO3000356. Väike-konnakotkas on I kaitsekategooriasse kuuluv
linnuliik. Väike-konnakotka pesa on olnud tühi aastast 2015, millal viimati pesas tuvastati hiireviu.
Teine väike-konnakotka püsielupaik (KLO9127180) jääb u 1 km kaugusele lõunasse. Viimane
registeeritud vaatluskord oli 2021. a, millal pesa oli asustamata sihtliigi poolt. Hiireviud nähti
pesas. Elupaik paikneb piisavalt kaugel, et kavandatava tegevusega kaasnev võimalikud
ehitusaegse häiringud on välditud. Väike-konnakotka kaitse tegevuskavas on märgitud, et liigi
kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa.
Planeeringuala puhul on tegu metsamaaga. Väike-konnakotkas toitub avamaastikel, seega ei ole
ala liigi oluline toitumisala. Tegevusega kaasnevana ei ole seega oodata olulist mõju liigi elu- ja
toitumisalale.
Erinevalt tuuleparkidest ei peeta päikeseparke linnustikule valdavalt otsest ebasoodsat mõju
avaldavaks objektideks. Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on võrreldes
tuuleparkidega teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning
kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa1. Päikeseparkide puhul avaldub mõju linnustikule
eeskätt siiski olukordades, kus päikesepargi ala hõivab linnustiku jaoks olulisi elu või
toitumispaiku. Antud ala puhul linnustiku jaoks esmatähtsad elu ja toitumispaigad puuduvad.
Seega tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju linnustikule. Vältimaks
võimalike alal pesitsevate lindude pesitsemisaegseid häiringuid on asjakohane ehitustegevuse
ajastamine (vt ptk 5).
Päikesepargi rajamine antud alale avaldab eeskätt mõju taimestikule. Päikesepargi rajamisel
üldjuhul eemaldatakse ehitusaladelt looduslik taimekooslus, sh puittaimestik, kui seda esineb.
Üldjuhul jäetakse päikesepaneele ümbritsev ala taimestiku osas kas looduslikule uuenemisele või
külvatakse päikesepargi rajamise järgselt kergesti hooldatav rohttaimede segu. Kuna tegu on
metsamaaga, siis alale päikesepargi rajamisel ala kasutus metsamaana lakkab vähemalt
päikesepargi eluea jooksul. Päikesepargi rajamisel ei saa metsa uuenemine alal toimuda.
Päikesepaneelide olemasolu muudab ala mikroklimaatilisi tingimusi, st tähendab näiteks, et
paneelide all on suvel jahedam ja talvel seevastu soojem, kui paneelideta alal. Paneelide all on
ööpäevane niiskuse ja temperatuuri kõikumine väiksem 2. Paneelid mõjutavad ka sademete
1 Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity
impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland,
Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy.
2 Turney, D., Fthenakis, V. 2011. Environmental impacts from the installation and operation of large-scale solar
power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews.
13
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
jõudmist maapinnale. Paneelide all, kus valgust vähem ning kuhu sademed sageli ei jõua, väheneb
rohttaimestiku biomass ja liigirikkus3.
Ehitustegevuse ja sellele järgneva päikesepargi käitamisega kaasnev ebasoodne mõju on
liigirikkuse vähenemine. Samuti väheneb ala potentsiaalne biomassi hulk. Tegu on I ja II
boniteediklassi kuuluva metsamaaga, seega oleks alal oodatav metsa uuenemine võrdlemisi kiire.
Kuigi antud ala puhul on ei ole tegu kõrge väärtusega kooslustega võib planeeringu eskiisi kohase
päikesepargi lahendusega kaasnevat mõju taimestikule pidada ebasoodsaks mõjuks. Mõju on
võimalik vähendada rakendades mõjusid minimeerivaid, kompenseerivaid ja elustiku rikastamise
meetmeid (vt ptk 5).
Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub.
Eeldada võib, et olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide
arvukust, puuduvad.
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele
mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.
4.3 Mõju rohevõrgustikule
Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav
süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti
loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi
elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid
ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata
tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju
elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem
massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.
Planeeritav ala jää ei maakonnaplaneeringu ega üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale
(vt ptk 2.4). Seega olulist mõju rohelise võrgustiku toimimisele ei ole oodata.
4.4 Mõju veekeskkonnale
Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust. Alal ei ole toimunud
keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks
piirangud kavandatavale tegevusele
Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Päikeseelektrijaam ei vaja
veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu
ala ulatuses, selleks on piisavalt haljaspinda.
Planeeringuala külgneb vooluveekoguga ning planeeritavale alale ulatuvad veekoguga seotud
kitsendused. Arvestada tuleb, et looduskaitseseaduse kohaselt laieneb metsamaal veekogu
ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Kavandatava päikesepargi ala jääb seega suures
ulatuses ehituskeeluvööndisse. Kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate
looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda
eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
3 Armstrong, A., Ostle, N.J., Whitaker, J. 2016. Solar park microclimate and vegetation management effects on
grassland carbon cycling.
14
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
Päikesepargi rajamine ehituskeeluvööndisse kahjustab eeldatavalt kalda kaitse eesmärke.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldav detailplaneering ei vaja otseselt KSH
läbiviimist. Arvestama peab, et ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda ainult
Keskkonnaameti nõusolekul vastuvõetud planeeringu alusel ning ehituskeeluvööndi
vähendamine on üldjuhul võimalik erandolukorras, kus selleks on kaalukad põhjused.
Päikesepargi rajamisega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik Keskkonnaameti kaalutlusotsusega.
4.5 Jäätmeteke
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama
kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale
isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh
kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole
oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.
Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi amortiseerumise järel. Päikesepargi kasutamisest
kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et
päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule
laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.
Kavandatava tegevuse ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks
põhjustada olulist keskkonnamõju. Päikesepargi eluea lõpul lasub selle jäätmekäitluse
korraldamise kohustus pargi omanikul.
4.6 Müra ja vibratsioon
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see
mõju on lühiajaline. Arvestades pargi asukohta ja kaugust elamutes, siis ei ole oodata ehitusaegset
müra- ja vibratsioonihäiringut.
Päikesepargi tööga ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni.
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate
mõjudega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev
keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Turvavalgustust ei saa pidada
oluliseks ebasoodsaks keskkonnamõjuks.
Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha.
Päikesekiirgusel põhineva energia tootmine on üks keskkonda säästvamaid energia tootmise viise,
millega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda.
Paneelide pind on päikesevalguse neelamiseks kaetud spetsiaalse matistava
(peegeldumisvastase) kihiga, sest eesmärk on päikesekiirguse võimalikult rohke neeldumine.
15
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
Mõningast mõju võib omada päikesepaneelidelt peegelduv päikesevalgus, kuid peegelduse
suunas on elamuasustus kaugel ning ümbritsevatel objektidel (näiteks teedel) häiringute
tõenäosus väike.
Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid.
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Päikeseelektrijaama ehitusel
tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks
ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud
tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli
lekete vältimisele.
Olulist avariiohtu opereerimise ajal ette näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb
üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid
juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi
selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike
pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste
kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud
kaitsepotentsiaali ühtlustussüsteemi väljaehitamisega.
Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordade võimalikkust.
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeritav ala on käesoleval ajal aktiivselt kasutamata. Puudub nii oluline majanduslik kui
ka rekreatiivne kasutus. Seega ei ole oodata, et ala kasutus päikesepargina võtaks ära teistelt
sotsiaalmajanduslikult olulistelt kasutusviisidelt. Ebasoodne mõju kaasneb ala senisele
metsamajanduslikule kasutusele, sest päikesepargi rajamine välistab päikesepargi eluea jooksul
alal metsa majandamise.
Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb üldises taastuvenergeetika
arengus. Päikesepark võimaldab elektri hajatootmist suurendada. Tehnoloogia kiire areng ühelt
poolt ning elektrivõrgu ülalpidamise kallinemine teiselt poolt on loonud Eesti jaoks olukorra, kus
energiajulgeoleku tagamiseks tuleb keskustest kaugemal asuvates asustusüksustes tõsiselt
kaaluda jaotusvõrgu tugevdamist lokaalsete elektrilahendustega, et tagada piirkonna häireteta
elektrivarustus. Antud juhul soovitakse kasutada päikeseparki elektriautode laadimisjaama
elektrivarustuseks, mis edendab taastuvenergia kasutamist transpordis.
Päikeseparkidel on visuaalne mõju. Mõju on suurem lähivaadetes, st juhul kui päikesepaneelid
jäävad vaatajast ligikaudu 80...100 kaugusele, kuid vaated on oluliselt mõjustatud kuni u 900 m
kaugusel4. Seda juhul kui sellises ulatuses avanevad kaugvaated. Antud juhul jääb päikesepark
vaadeldav teelt, sh uue liiklussõlme alalt. Monotoonse tehisliku vaate vähendamiseks on soovitav
säilitada ja rajada teede äärde haljastust. Eelistada tuleks kodumaistest kiirekasvulistest
lehtpuuliikidest ja okaspuuliikidest koosnevate puudegruppide ja salude rajamist.
4 Rodrigues, M., Montañés, C. and Fueyo, N., 2010. A method for the assessment of the visual impact caused by
the large-scale deployment of renewable-energy facilities. Environmental Impact Assessment Review, 30(4),
pp.240-246.
16
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
4.10 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi piirkonnas kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid
puuduvad. Seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata.
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine
Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia
tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja
kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju
positiivne.
Taastuvelektrijaamade korral on otsene mõju välisõhule ja kliimale seotud vaid jaama rajamisega
ja seadmete tootmisega ning nende kasutusaja järgse käitlemisega.
Päikeseelektrijaamaga (olelusringi ehk elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside heitkogus
väljendatuna CO2 ekvivalentidena on keskmiselt 123.8 g/kWh. Päikeseelektrijaama energia
tagasiteenimise aeg on keskmiselt 3.8 aastat6. Päikeseelektrijaama eluiga on 25-30 aastat.
Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO 2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia
tootmisel eraldus 2020 a 747 g CO 2/kWh7. Seega on päikeseelektrijaama rajamisel positiivne
mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste
pidurdamisele.
Samas tuleb arvestada, et antud päikeseelektrijaama puhul kaasneb jaama rajamisega metsamaa
kasutusest välja minek. Kõrge boniteediga metsamaale päikesepargi rajamine on küll eeldatavalt
summaarselt kliimamuutusi leevendava mõjuga, kuid seoses alal metsa CO2 sidumise
lakkamisega on metsamaa arvelt rajatud päikeseelektrijaamade positiivne mõju väiksem kui
põllu- ja rohumaadele rajatud jaamade puhul.
4.12 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik
mõjude kumuleerumine
Kavandatav tegevus on planeeritud riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu - Ikla km 99.0 – 120.6 asuva Libatse
– Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatud trassi äärde. Projektiga nähakse ette põhimaante nr 4
Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringutega kavandatud trassi asukohas 2+2
põhimaantee projekteerimine. Planeeringuala külgneb uue 2+2 põhimaantee trassiga (Are
ümbersõit) ja Are viaduktiga. Tuginedes olemasolevale informatsioonile, siis kavandatav tegevus
on planeeritud kooskõlas Via Baltica projektiga. Olulist mõjude kumuleerumist pole oodata.
4.13 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse. Antud juhul on tegu kavandatava päikeseelektrijaamaga, mis oma olemuselt on
taastuvenergia kavandamine. Tegevus on kooskõlas kliimaeesmärkidega.
5 https://register.muinas.ee
6 Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-
scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619
7 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country
17
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu päikeseelektrijaama
kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega puudub.
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
18
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
5 Järeldused
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata
detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. KSH
eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist
detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:
1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega
loodusvarade taastumisvõime ületamist;
2) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, planeeringualal
puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Teadaolevate kaitsealuste liikide
leiukohtadesse või kaitsealuste linnuliikide olulistele toitumisaladele päikesepaneele
ei kavandata;
3) kavandatav tegevus muudab maakasutust ja välistab alal päikesepargi elueal metsa
uuenemise, mis mõjutab ebasoodsalt elurikkuse säilitamise eesmärke. Antud mõjusid
on võimalik leevendada ja kompenseerida. Leevendusmeetmete rakendamisel ei ole
oodata olulist ebasoodsat mõju;
4) Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku alal ning tegevus rohevõrgustiku toimimist
ebasoodsalt ei mõjuta;
5) projekti realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja
veerežiimile. Päikesepargi rajamine veekogu ehituskeeluvööndisse on võimalik ainult
Keskkonnaameti vastaval kooskõlastusel;
6) projektiga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud
tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning
Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;
7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning
ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
9) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole
eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
majandustegevusele;
10) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;
11) päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva
elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest
õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale
avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.
12) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel
antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
19
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
13) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise
vajadust.
KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel on ebasoodne mõju alal esinevatele
taimekooslustele. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised:
− Päikesepargi rajamisel soovitud alale muudetakse senist maakasutust ning päikesepargi
eluea jooksul ei ole alal võimalik alal metsa uuenemine. See vähendab päikesepargi
positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele. Taastuvenergia kiirendamise auditi8
raames on välja töötatud raadamise kompenseerimise esmane kontseptsioon. Raadamise
tulemusena metsamaa mitte vähenemise tagamiseks, on vajalikuks meetmeks eelkõige
asendusmetsastamine ehk metsa istutamine tuulerikastele rannikualadele, endistele
ammendunud karjääride maa-aladele, endistele või mahajäetud tööstus- või
kaevandusaladele, linnalähipiirkondadesse ning viimasena ka toidutootmise seisukohast
vähemväärtuslikele põllumaadele ning loomakasvatuse ja elurikkuse hoiu seisukohast
vähemväärtuslikele rohumaadele. Kuna asendusmetsastamine hakkab tulemusi andma
väga suure ajanihkega ja reeglina on asenduseks leitud ala väiksema viljakusega ja
väiksema süsiniku sidumise potentsiaaliga, siis reaalseks mõjude kompenseerimiseks
peaks metsastama lisaks raadatud alale veel juurde 25%,. Samas tuleb
asendusmetsastamiseks sobivate alade valikul arvestada, et välistatud oleks
looduskaitseliselt oluliste alade metsastamine (näiteks pärandniidud, luitealad, lagesood,
väärtuslikud püsirohumaad) ning minimeeritud toidutootmise seisukohast oluliste
väärtuslike põllumajandusmaade metsastamine.
− Vältida puude ja põõsaste raiet ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude
pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude
pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.
− Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.
− Rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik
niidukooslus. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargiga, mille rajamiseks likvideeritakse
metsakooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks ja vastamaks elurikkuse kao
pidurdamise eesmärkidele on tugevalt soovitatav rajada paneelide vahele niidukooslus.
Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh päevaliblikatele ja
tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks
tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid9, mille täpsemal valikul on asjakohane
konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil
kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem
hooldusvajadus. Hooldada tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-looduslike rohumaade
hooldamise põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (mitte
varem kui 10. juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida
sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks,
kui see on praegu.
8 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-
arendamine?view_instance=0¤t_page=1
9 Nt https://www.nordicbotanical.eu/
20
Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022
− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada päikesepargi
alal haljastuselementidena - rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud pakuvad elu- ja varjepaiku
roomajatele ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi alale tekkiv kooslus võiks olla sobilik
elupaik.
− Maanteelt avaneva monotoonse tehisliku vaate vähendamiseks on soovitav säilitada ja
rajada teede äärde haljastust. Eelistada tuleks kodumaistest kiirekasvulistest
lehtpuuliikidest ja okaspuuliikidest koosnevate puudegruppide ja salude rajamist. Kui
kõrghaljastuse rajamine ei ole ruumipuudusel võimalik, siis võib kasutada ka
vertikaalhaljastust päikeseelektrijaam piiraval piirdeaial. Eelistada tuleks looduslikke liike
– humalat ja tappusid, kuid kasutada saab ka metsviinapuud jt ronitaimede liike.
21