Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Registrikood: 12984303
Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus
3. aprill 2023 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Andrus Kattel Veiko Vaske
Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur
Kristjan Tamm Maret Kruus
Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Heili Püümann
Laura Raadik
Mari Past
Indrek Niklus Kristiina Koll
Sten Tikerpe Katrin Kalda
ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Madis Abel
VA I D LUS T US
Riigihange: „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi
ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenr 258347)
Vaidlustajad: TAMRO EESTI OÜ
Registrikood 10173188
Pärnu mnt 501, 76401 Saue vald
Takeda Pharmaceuticals International AG
Registrikood CHE-113.444.401
Thurgauerstrasse 130, 8152 Glattpark (Opfikon), Šveits
Vaidlustajate esindajad: Vandeadvokaat Veiko Vaske
Advokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
Estonia pst 9, 10143 Tallinn
e-post
[email protected];
[email protected]
Hankija: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Registrikood 90006399
J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn
e-post:
[email protected]
Kolmandad isikud: Octapharma AG
Registrikood CHE-108.025.582
Seidenstrasse 2, 8853 Lachen, Šveits
Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH
Registrikood FN 63568
Oberlaaer Str. 235, 1100 Viin, Austria
MAGNUM MEDICAL OÜ
Registrikood 11332521
Vae tn 16, 76401 Saue vald
NOVE - 2/6 -
1. TAOTLUSED:
1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks järgmised Sihtasutuse Põhja-Eesti
Regionaalhaigla otsused riigihankes „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast
toodetud ravimi ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347):
(A) 23.03.2023 otsus lükata ühispakkujate TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharma-
ceuticals International AG pakkumuse tagasi;
(B) 23.03.2023 otsus tunnistada ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma
Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ
pakkumus edukaks;
(C) 24.03.2023 otsus jätta edukad ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma
Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ
hankemenetlusest kõrvaldamata.
2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustajate menetluskulud
välja hankijalt vastavalt vaidlustajate esitatavale menetluskulude nimekirjale.
2. FAKTILISED ASJAOLUD
1. 19.01.2023 alustas Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla („Hankija“) avatud hanke-
menetlusena läbiviidavat riigihanget „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi
ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347). Pakkumusi hinnatakse üksnes
maksumuse alusel.
2. Tähtajaks esitasid pakkumuse kaks ühispakkujate konsortsiumit: ühispakkujad TAMRO
EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG („Tamro jt“ või „Vaidlustajad“), kes
pakkusid hinda 3 434 000 eurot, ning ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma
Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ („Octapharma jt“),
kes pakkusid hinda 3 562 800 eurot.
3. 15.03.2023 otsustega tunnistas Hankija Tamro jt pakkumuse vastavaks ja edukaks.
Pärast Octapharma jt poolt 17.03.2023 otsustele vaidlustuse esitamist Hankija aga tunnistas
22.03.2023 nimetatud otsused kehtetuks. 23.03.2023 võttis Hankija kõnealuses hankes vastu
uued otsused:
(A) lükata Tamro jt pakkumus tagasi;
(B) tunnistada Octapharma jt pakkumus vastavaks;
(C) tunnistada Octapharma jt pakkumus edukaks.
4. 24.03.2023 otsustas hankija Octapharma jt kui edukad pakkujad jätta hankemenetlusest
kõrvaldamata.
5. Kuna Tamro jt ei nõustu nende pakkumuse tagasilükkamisega, esitavad nad käes-
olevaga 23.03.2023 tehtud pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale riigihangete
vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse. Sellega kaasuvalt ja lähtudes nn otsuste
järgnevuse põhimõttest vaidlustavad Tamro jt ka Octapharma jt pakkumuse edukaks
tunnistamise ning Octapharma jt kui edukate pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamata
jätmise.
3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
3.1. Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane
6. Esiteks ja peamisena vaidlustavad Vaidlustajad enda pakkumuse tagasilükkamise.
Hankija on seda otsust põhjendanud järgmiselt:
NOVE - 3/6 -
„Ühispakkujatel TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG puudub
ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba. Ühispakkujad on
vastavustingimuse täitmiseks tuginenud kolmanda isiku näitajatele. Vastavustingimuse
täitmiseks ei ole ühispakkujatel võimalik tugineda kolmanda isiku näitajatele.“
Seega järeldub Hankija esitatud põhjendustest, et Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustajate
pakkumus kahele järgmisele riigihanke alusdokumendis „Vastavustingimused“ esitatud pakku-
muse vastavustingimusele:
„Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise tegevusluba.“
„Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema tegevusluba verekomponentide tootmiseks.“
Vaidlustajate hinnangul on Hankija selline järeldus alltoodud põhjustel ekslik.
7. Tõenäoliselt rajanevad Hankija ebaõiged järeldused Vaidlustajate 10.03.2023 vastusel
Hankija 07.03.2023 teabepäringule (riigihangete registris sõnumilõime ID 723 841). Hankija
palus Vaidlustajatel viidata dokumentidele, kus on kirjas, et ühel või teisel ühispakkujal Vaid-
lustajate konsortsiumist on olemas ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide toot-
mise tegevusluba. Vaidlustajad selgitasid seepeale, et mainitud load on Takeda Manufacturing
Austria AG-l („TMA“), kes on 100% ühe ühispakkuja Takeda Pharmaceuticals International
AG („TPI“) tütarühing ning kuhu ühispakkujad Eestist hangitud vereplasma edasiseks
töötlemiseks suunavad. Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise kohta esitatud põhjen -
dustest järeldub, et Hankija nõustub, et TMA-l on kõnealused load (seega selle üle vaidlust
ei ole), kuid nähtavasti ei pea Hankija lubatavaks seda, et need load on justnimelt TMA -l,
mitte aga ühel või teisel ühispakkujal, TPI-l või TAMRO EESTI OÜ-l.
8. Hankija lähenemine on liialt formalistlik ega arvestada konkreetse hanke ja
konkreetse pakkumuse asjaolusid.
9. Kõigepealt, mis puudutab konkreetse hanke asjaolusid, siis alustuseks tuleb
rõhutada, et asjasse puutuvad vastavustingimused on sõnastatud abstraktselt: pakkujal
peavad olema teatavad tegevusload. Hankija ei ole määratlenud ühtegi konkreetset luba
loa väljastamiseks pädeva riigi, pädeva asutuse ega õigusliku aluse järgi. See tähendab,
et nõutud ei ole mingi kindla riigi kindla asutuse väljastatavaid lube. Juba sellest tulenevalt
on paljasõnaline väide, et Vaidlustajatel tegevusload puuduvad, kuna pole võima lik aru
saada, millise konkreetse loa puudumist ette heidetakse. Avalikult kättesaadavatest
andmetest nähtub, et Takeda kontsernile, mille emaettevõtja Euroopas on TPI, on
Euroopa Ravimiameti poolt väljastatud PMF (Plasma Master File) sertifikaat nr
EMEA/H/PMF/000003/04.1 Nagu selgitatud viidatud lingil Euroopa Ravimiameti kodulehel,
kinnitab PMF sertifikaat seda, et sertifikaadiomanik (vastav kontsern) käitleb vereplasmat
vastavuses kõigi Euroopa Liidu nõuetega ning see sertifikaat kehtib kogu liidus. Seega on
Vaidlustajatel nõutav kompetents olemas.
10. Lisaks, nagu tuleneb riigihanke eseme tehnilisest kirjeldusest, raamlepingu
projektist ja nagu viitab ka riigihanke nimetus, on hanke esemeks ravimite ja
hüübimisfaktori ost-müük, mitte aga tootmine. Lepingu alusel annab Hankija pakkujale
(müüjale) üle vereplasma töötlemise eesmärgil, kuid tegemist ei ole töövõtulepinguga
vereplasmast preparaatide tootmiseks, vaid selgelt müügisuhtega. Ka raamlepingu tekst
eristab selgelt müüjat ja tootjat: p 6.6 kohaselt peab müüja tagama kauba transpordi
tootja kehtestatud hoiutingimustel ja tootja originaalpakendites. Kusagilt ei tulene nõuet,
et müüja (st pakkuja) ja tootja isik peaksid kokku langema. Hankelepingu täitmise viis ja
korraldus on pakkuja diskretsioon. Seega, tõlgendades vaidlusaluseid vastavustingimusi
1 https://www.ema.europa.eu/en/human-regulatory/overview/plasma-master-file-pmf-certification/plasma-master-
file-certificates#pmfs-currently-following-ema-certification-scheme-section
NOVE - 4/6 -
hanke eseme ja eesmärgi valguses, nagu kohtupraktika seda nõuab (TlnRKo 3-06-2109,
p 11; TrtRKo 3-17-1063, p 18; TlnRKo 3-21-653, p 21), siis tuleb tingimusi mõista selliselt,
et müüja peab olema võimeline tagama hankijalt omandatava vereplasma töötlemise
õiguspärasel viisil, asjakohast ja vajalikku tegevusluba omava tootja poolt. Hanke eset
arvestades puudub objektiivne vajadus, et tingimata (ühis)pakkujal endal oleksid Hankija
nõutud tegevusload, kuna hankija ei ole nõudnud, et ühispakkuja peaks tegelema
tootmisega. Lühidalt, pakkuja peab olema õiguslikult olukorras, kus ta on võimeline – ise
või oma koostööpartnerite abiga – lepingut õiguspäraselt täitma. Hankija kui toodete ostja
jaoks ei ole oluline, konkreetselt milline juriidiline keha üht või teist müügile eelnevat
toimingut teostab.
11. Mis puudutab pakkumust ning seda iseloomustavaid asjaolusid, siis nagu nähtub
lisatud volikirjast (lisa 1 – TMA volikiri TPI-le), on TMA kui TPI 100%-line tütarühing
andnud viimasele volitusele osaleda vaidlusaluses riigihankes „oma nimel ja TMA arvel“
(ing k in its own name and on our behalf). Seega on
TPI-l kui emaettevõtjal tütarettevõtja TMA selgesõnaline volitus teha riigihankes pakku -
mus arvestusega, et TMA, rakendades talle väljastatud tegevuslube, teeb Hankijale
soovitud toodete tarnimiseks vajalikud tootmistegevused. Sealjuures tuleb mõista, et TPI
emaettevõtjana kontrollib tütarettevõtjat TMA-d täielikult – riski, et TMA ei tee TPI-ga
koostööd, ei esine. Niisugune organisatsiooniline skeem on praktikas tunnustatud ja
õiguspärane, mida kinnitab tõik, et Takeda kontsernile on Euroopa Ravimiameti poolt
väljastatud eelviidatud PMF (Plasma Master File) sertifikaat.
12. Seega, võttes arvesse mitmeid asjaolusid nende kogumis, ei ole õige Vaidlustajatele
ette heita, et nad soovivad täita hankelepingut selliselt, et loakohustuslikud
tootmistegevused teostab TPI tütarühing TMA, millel on selleks kõik vajalikud load.
13. Veel on oluline osutada, et nagu Vaidlustajad märkisid ka oma 10.03.2023 vastuses
Hankija 07.03.2023 küsimusele, on Vaidlustajad organisatsiooniliselt samamoodi struktureeri-
tuna teinud Hankijaga koostööd juba aastast 2020 (hankeleping riigihankes nr 208577) ning
seni on Hankija sellist lahendust aktsepteerinud. Ka käesolevas hankes aktsepteeris Hankija
esmalt Vaidlustajate pakkumuse õiguslikku ülesehitust, tunnistades selle 15.03.2023 otsustes
vaastavaks ja edukaks. Seega on Hankija kannapööre arusaamises, milline pakkumuse
ülesehitus on lubatav ja milline mitte, üllatav ja Vaidlustajate suhtes sõnamurdlik. Selline
toimimismall ei ole kooskõlas RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõttega, nimelt läbipaistvusega. Vaidlustajad tulid hankesse varasema teadmisega, et
konkreetse hankija jaoks on vaidlusalune skeem tegevusloanõuete täitmiseks vastuvõetav,
ent nüüd asus sama hankija risti vastupidisele seisukohale.
3.2. Ka alltöövõtjale tuginemise korral oleks pakkumus nõuetekohane
14. Juhul kui VAKO peaks olenemata eeltoodust leidma, et Vaidlustajate pakkumusega
seonduvaid asjaolusid tuleb tõlgendada nii, et Vaidlustajatel endil ei ole vastavustingimustes
nõutud tootmise tegevuslube, siis alternatiivse õiguskäsitluse korras leiavad Vaidlustajad, et
neil oli lubatud asjaomaste vastavustingimuste täitmiseks tugineda kolmanda isiku (alltöövõtja)
lubadele.
15. Nimelt on põhimõtteliselt ekslik Hankija seisukoht, et vastavustingimuse täitmiseks ei ole
ühispakkujatel võimalik tugineda „kolmanda isiku näitajatele“. (Vaidlustajad eelistavad selles
kontekstis mitte kasutada terminit „näitajad“, kuna see on tegevusloa puhul keeleliselt veidi
eksitav.) RHS-ist ega selle aluseks olevatest EL riigihankedirektiividest niisugust piirangut ei
tule. Seda kinnitab ka VAKO otsus vaidlustusasjas nr 5-18/192791, kus vaidluse keskmes oli
niisamuti pakkumuse vastavustingimuseks liigituv nõue, et pakkuja peab olema esitanud
NOVE - 5/6 -
majandustegevuse registrile („MTR“) teatava majandustegevusteate („MTT“). VAKO selgitas
selles lahendis järgmist (allajoonimised on Vaidlustajate rõhutused):
„[P]akkujal on mitmeid võimalusi, kuidas tagada oma pakkumuse vastavus hanketingimustele.
Pakkuja võib hankes osaleda alltöövõtjaid kasutava üksikpakkujana, alltöövõtjaid mitte-
kasutava üksikpakkujana või ühispakkujana. Seejuures ei piira seadus kuidagi pakkuja
kaalutlusruumi ega tee ettekirjutusi, millises vormis võib või peab pakkuja pakkumuse tegema.
Sellised ettekirjutused riivaksid väga tõsiselt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 31 sätestatud
ettevõtlusvabadust.“ (otsuse p 14)
„[O]n lubatav, et pakkuja formuleerib oma pakkumuse nõnda, et MTR-le MTT esitamise nõue
saab täidetud alltöövõtja(te)ga kahepeale (mitmepeale). Vastupidine lähenemine tähendaks
alltöövõtu väga laiaulatuslikku piiramist, milleks RHS alust ei anna. Ainsa erandina saab
hankija alltöövõttu piirata RHS § 103 lg 7 alusel, kuid antud juhul ei ole Hankija sellist piirangut
RHAD-s sätestanud. Kui pakkuja ei saaks ka RHS § 103 lg 7 rakendamata jätmise korral
tugineda alltöövõtja MTT-le, tähendaks see eriti suuremate ehitushangete puhul, et
üksikpakkumuse tegemine on äärmiselt raskendatud või praktiliselt võimatu. Mahuka hanke-
lepingu täitmine võib eeldada kümnete MTT-de esitamist MTR-le ja kui hankija nõuab kõigi
nende olemasolu pakkumuse vastavustingimusena, võib alltöövõtu välistamise korral olla
sisuliselt möödapääsmatu esitada väga mitme (nt 10 või 20) pakkuja ühispakkumus, mis ei
saa olla RHS eesmärk.“ (otsuse p 15)
„MTR-le MTT esitamise nõude osas on lubatud tugineda alltöövõtja asjaomasele MTT-le, kui
hankija pole alltöövõttu RHS § 103 lg 7 alusel vastavas osas välistanud. Seda järeldust ei
väära ka tõsiasi, et Hankija kasutas RHAD-s sõnastust „[p]akkuja peab olema esitanud /.../“.
Hankija sõnakasutus ei saa muuta seaduse põhimõttelist toimimisloogikat, nagu seda eespool
kirjeldatud on. Liiatigi ei tähenda „pakkujale“ viitamine, et sama nõuet ei võiks täita mõni muu
isik. Ka nt kvalifitseerimistingimuste puhul esitatakse nõuded „pakkujale“ või „taotlejale“, kuid
RHS §-st 103 tulenevalt on pakkujal või taotlejal võimalik tugineda teise ettevõtja vahenditele
ilma, et hankija oleks pidanud RHAD-s selgesõnaliselt sellise võimaluse ette nägema.“ (otsuse
p 16)
16. VAKO järeldused eelosundatud lahendist on sisuliselt üks-ühele ülevõetavad ka praegu-
sesse vaidlusesse. Esiteks ei saa olla mõistlikku vaidlust, et asjaomased tegevusloanõuded
on riigihankeõiguslikus mõttes pakkumuse vastavustingimused. Teiseks, Hankija ei ole RHS
§ 103 lg 7 alusel alltöövõtu kasutamist hanke alusdokumentides keelanud. Hoopis vastupidi,
alusdokumentidest nähtuvalt on alltöövõtjate kasutamine sõnaselgelt lubatud ning Hankija on
sellega isegi arvestanud. Nii nt pidid pakkujad hankemenetluses osalemise avalduses (ette
valmistatud Hankija poolt) andma kinnituse, et nad võtavad kasutusele „mõistlikud meetmed,
et vältida korruptsiooni oma alltöövõtjate, või muude pakkujaga seotud või pakkuja mõju all
olevate kolmandate isikute poolt“ (avalduse p 8.2.4). Kolmandaks ja viimaseks, ehkki Hankija
on asjaomastes vastavustingimustes kasutanud sõnastust „Pakkujal (või ühispakkujal) peab
olema /.../“, siis nagu VAKO on juba otsustanud, ei saa pelgalt selline sõnavalik väärata
pakkuja seaduslikku õigust kasutada alltöövõttu ja täita vastavustingimusi alltöövõtjate abiga
(kui just Hankija ei ole alltöövõtu kasutamist RHS § 103 lg 7 alusel keelanud, mis antud juhul
nii ei ole) (vrd VAKOo 21-18/186204, p 12, kus VAKO selgitas, et hankija sõnavalik hanke
alusdokumentides ei tähenda, et pakkuja peab kvalifikatsioonitõendid esitama juba kohe koos
pakkumusega, kui RHS-i järgi see veel sel hetkel nõutav pole).
17. Niisiis, ka juhul, kui vaadelda Vaidlustajate pakkumust nõnda, et Vaidlustajad tuginevad
kahe tootmise tegevusloa osas TMA-le kui alltöövõtjale, siis on see antud riigihankes
õiguspärane lahendus ning Hankijal ei ole alust Vaidlustajate pakkumust tagasi lükata.
NOVE - 6/6 -
18. Kokkuvõttes, igal juhul – sõltumata sellest, milline hinnang Vaidlustajate pakkumuse
organisatsioonilisele struktuurile anda – täidab Vaidlustajate pakkumus Hankija seatud
nõuded ravimite tootmise tegevusloa ja verekomponentide tootmise tegevusloa olemasolu
osas. Sellest tulenevalt on Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsus õigusvastane ning
kuulub kehtetuks tunnistamisele.
3.3. Ülejäänud vaidlustatud otsuste õigusvastasus
19. Octapharma jt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja nende kui edukate pakkujate
hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse vaidlustavad Vaidlustajad tulenevalt otsuste
järgnevuse põhimõttest. Nimelt, kuna hindamiskriteeriumi järgi parima pakkumuse tegid
Vaidlustajad, ent Vaidlustajate pakkumus lükati ebaõigesti tagasi, siis on automaatselt õigus-
vastased ka hindamiskriteeriumi järgi kehvema pakkumuse teinud Octopharma jt pakkumuse
edukaks tunnistamine ning nende kui edukate pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamata
jätmine (vrd VAKOo 125-18/194358, p 18; 124-22/249507, p 16).
4. MENETLUSLIKUD AVALDUSED
20. Vaidlustuse tähtaegsus. 23. ja 24.03.2023 tehtud otsustele 3.04.2023 esitatud
vaidlustus on esitatud igal juhul tähtaegselt, kuna kui avalduse esitamiseks ettenähtud
tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks
puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
21. Riigilõiv. Vaidlustajad on vaidlustuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1280 eurot
(vt lisa 2 – riigilõivu maksekorraldus).
22. Esindusõigus. Allakirjutanud kinnitavad, et on Vaidlustajate volitatud esindajad selles
vaidlustusmenetluses.
23. Asja läbivaatamise viis. Vaidlustajad ei pea asjas istungi korraldamist vajalikuks ning
nõustuvad kirjaliku menetlusega.
24. Tõendid. Soovimata vaidlustusasja toimikut tarbetult koormata, ei ole Vaidlustajad
vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registrist niigi kättesaadavad.
25. Edasine suhtlus. Vaidlustajad paluvad kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud
teated edastada nende volitatud esindajate e-postile (näidatud vaidlustuse tiitellehel).
Lugupidamisega
Veiko Vaske Mart Parind
Vandeadvokaat Advokaat
Lisad:
1) TMA volikiri TPI-le;
2) riigilõivu maksekorraldus.