Justiitsministeerium 03.04.2023 nr 1-4/23/1404
Rahandusministeerium
Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruse nr 32
„Maa korralise hindamise metoodika“ muutmise
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Saadame kooskõlastamiseks keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruse nr 32 „Maa
korralise hindamise metoodika“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva
jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
Kadri Tubli, 626 0751
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
16.03.2023
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 07.07.2022 määruse nr 32
„Maa korralise hindamise metoodika“ muutmine
Määrus kehtestatakse maa hindamise seaduse § 43 lõike 5 alusel.
Keskkonnaministri 07.07.2022 määruses nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Tallinnas Juhkentali, Järve, Kadriorg, Kalamaja, Kassisaba, Keldrimäe, Kelmiküla,
Kitseküla, Kompassi, Kurepõllu, Lilleküla, Luite, Maakri, Maarjamäe, Merimetsa, Mustjõe,
Paevälja, Pelgulinn, Rahumäe, Raua, Sadama, Sibulaküla, Sikupilli, Südalinn, Tatari, Tondi,
Torupilli, Tõnismäe, Uus Maailm, Uuslinn, Vanalinn, Veerenni, Ülemiste ja Ülemistejärve
asumid käesoleva määruse § 12 lõikes 2 kirjeldatud ulatuses;“;
2) paragrahvi 12 lõikes 2 sisalduv tabel asendatakse järgmise tabeliga:
Asum ja asumi osad Ehitusõiguse
ruutmeetri
väärtus
eurodes
1. Tallinnas:
1.1. Vanalinn, Südalinn, Maakri, Kompassi, Sibulaküla, Sadama 450
1.2. Kadriorg, Raua, Tõnismäe, Tatari, Kalamaja idaosa (Telliskivi 400
tänavast ida poole jääv osa, Kopli tänavast põhja poole jääv osa,
Volta tänavast ida poole jääv osa, Tööstuse tänavast põhja poole jääv
osa, mööda Kalamaja kalmistupargi lääneserva, Kalaranna tänavast
põhja poole jääv osa, v.a Miinisadama ala)
1.3. Kassisaba, Kelmiküla, Torupilli lääneosa (K. Türnpu tänavast ja 350
Laagna teest lääne poole jääv osa)
1.4. Keldrimäe, Uus Maailm, Veerenni põhjaosa (Vana-Lõuna 325
tänavast lääne poole jääv osa, Herne tänavast põhja poole jääv osa,
Veerenni tänavast ida poole jääv osa, Õilme tänavast põhja poole
jääv osa, Magasini tänavast lääne poole jääv osa kuni Herne
tänavani, Herne tänavast põhja poole jääv osa)
1.5. Pelgulinna idaosa (Sõle ja Nisu tänavatest ida poole jääv osa), 300
Kalamaja lääneosa (Miinisadama ala, Kalamaja kalmistupargist
lääne poole jääv osa, Tööstuse tänavast lõuna poole jääv osa, Volta
tänavast lääne poole jääv osa, Kopli tänavast lõuna poole jääv osa
kuni Telliskivi tänavani), Torupilli idaosa (K. Türnpu tänavast ja
Laagna teest ida poole jääv osa), Lilleküla põhjaosa (Tikutaja,
Tihase ja Krookuse tänavast põhja poole jääv osa, Keemia tänavast
ida poole jääv osa, Endla tänavast põhja poole jääv osa, Mineraali
1
tänavast ida poole jääv osa, üle Paldiski maantee Hipodroomini
ulatuva lõigu põhjaosa), Maarjamäe lääneosa (Pähkli tänavast ja
selle mõttelisest pikendusest lääne poole jääv osa).
1.6. Juhkentali, Veerenni lõunaosa (Vana-Lõuna tänavast ida poole 275
jääv osa, Herne tänavast lõuna poole jääv osa, Veerenni tänavast
lääne poole jääv osa, Õilme tänavast lõuna poole jääv osa, Magasini
tänavast ida poole jääv osa kuni Herne tänavani, Herne tänavast
lõuna poole jääv osa)
1.7. Kitseküla, Tondi, Merimetsa, Mustjõe, Sikupilli, Lilleküla 250
lõunaosa (Tikutaja, Tihase ja Krookuse tänavast lõuna poole jääv
osa, Keemia tänavast lääne poole jääv osa, Endla tänavast lõuna
poole jääv osa, Mineraali tänavast lääne poole jääv osa, üle Paldiski
maantee Hipodroomini ulatuva lõigu lõunaosa), Pelgulinna
lääneosa (Sõle ja Nisu tänavatest lääne poole jääv osa), Maarjamäe
idaosa (Pähkli tänavast ja selle mõttelisest pikendusest ida poole
jääv osa)
1.8. Kurepõllu, Luite, Paevälja, Uuslinn, Järve, Rahumäe idaosa 200
(Pärnu mnt 238 katastriüksuse piirides), Ülemistejärve lääneosa
(Pärnu maanteest mööda Järve metsa põhjaserva, k.a Pärnu mnt
143a, kuni raudteeni, mööda raudteed kuni Järvevana teeni),
Ülemiste lääneosa (Suur-Paala tänavast ja selle mõttelisest
pikendusest Suur- Sõjamäe teeni ulatuva osa lääne poole jääv ala,
Ääsi tänavast ja selle mõttelisest pikendusest lääne poole jääv osa
kuni Tallinna Lennujaama territooriumini, piki lennujaama
territooriumi äärt Tartu maanteeni ulatuv osa)
1.9. Ülemiste idaosa (Suur-Sõjamäe tänavast lõuna poole jääv osa, Ääsi 150
tänavast ja selle mõttelisest pikendusest ida poole jääv osa kuni
Tallinna lennujaama territooriumini, piki lennujaama territooriumi
äärt Kesk-Sõjamäe teeni ulatuv osa)
2. Tartus:
2.1. Vanalinn 350
2.2. Toometaguse 275
2.3. Riiamäe, Uueturu, Vaksali, Supilinna põhjaosa (Oa tänavast 250
põhja poole jääv osa), Tähtvere idaosa (Laulupeo pst 15 // Tähtvere
tn 56 ja Laulupeo pst 19 katastriüksuste piirist idapoole jääv osa, F.
R. Kreutzwaldi tänavast lõuna poole jääv osa, C. R. Jakobsoni
tänavast ida poole jääv osa, Taara puiesteest põhja poole jääv osa, J.
Hurda tänavast ida poole jääv osa, Vaksali tänavast põhja poole jääv
osa)
2.4. Ülejõe lõunaosa (Pikast tänavast lõuna poole jääv osa, k.a Narva 225
mnt 89), Ees-Karlova põhjaosa (Eha tänavast põhja poole jääv osa,
Tähe tänavast ida poole jääv osa, Õnne tänavast põhja poole jääv
osa, Sõpruse puiesteest põhja poole jääv osa), Ujula-Kvissentali
lõunaosa (Ujula tänavast lõuna poole jääv osa ja Puiestee tänavale
suunduva Ujula tänava mõttelisest pikendusest ida poole jääv osa),
Supilinna lõunaosa (Oa tänavast lõuna poole jääv osa), Tähtvere
lääneosa (F. Tuglase tänavast ida poole jääv osa, F. R. Kreutzwaldi
tänavast lõuna poole jääv osa, Laulupeo puiesteest lõuna poole jääv
osa, F. R. Kreutzwaldi tänavast põhja poole jääv osa, C. R. Jakobsoni
tänavast lääne poole jääv osa, Taara puiesteest lõuna poole jääv osa,
2
J. Hurda tänavast lääne poole jääv osa, Vaksali tänavast lõuna poole
jääv osa)
2.5. Kastani-Filosoofi (Väike-Kaare tänavast põhja poole jääv osa), 200
Ülejõe põhjaosa (Pikast tänavast põhja pool jääv osa, v.a Narva mnt
89), Ujula-Kvissentali põhjaosa (Ujula tänavast ida ja põhja poole
jääv osa)
3) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse arv „4“ arvuga „3“;
4) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse arv „4“ arvuga „3“;
5) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1−3“ tekstiosaga „1 ja 2“;
6) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse arv „4“ arvuga „3“.
Madis Kallas
Minister Meelis Münt
Kantsler
3
16.03.2023
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruse nr 32
„Maa korralise hindamise metoodika“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri 07.07.2022 määrus nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ (edaspidi
määrus) on kehtestatud maa hindamise seaduse (edaspidi MHS) § 43 lõike 5 alusel ja sätestab
metoodika, mille alusel viiakse läbi maa korralist hindamist. MHSi § 41 järgi on maa korraline
hindamine andmekogude andmetele tuginev turupõhine maa hindamine, mille tulemusena
määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind. Kogu hindamine tehakse andmete
alusel: tehinguandmete, maa omadusi kirjeldavate andmete ja muude andmete alusel, mis on
vajalikud kinnisvaraturu analüüsiks. Seetõttu käsitleb metoodika põhjalikult andmete
kasutamist, andmete analüüsi ja analüüsitulemuste esitamist.
Eelnõu koostamine määruse muutmiseks on ajendatud sellest, et pärast hindamistulemuste
avalikustamist 31.10.2022 ilmnes tagasiside põhjal vajadus korrigeerida kahe hindamismudeli
kasutuse ulatust. Üks muudatus puudutab ehitusõiguse mudeli rakendamise piirkonna
täpsustamist Tallinnas. Teine muudatus puudutab maatulundusmaid Tallinna ja Tartu
lähiümbruses (asukohaklassis 3).
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan
(
[email protected], tel 5683 3535), kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist
Britt Suits (
[email protected], tel 5699 0412), õigusosakonna jurist Kadri Vainomäe
(
[email protected], tel 5697 0246). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja on
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (
[email protected], tel
626 2953) ja õigusekspertiisi on teinud sama osakonna jurist Kadri Tubli (
[email protected],
tel 626 0751).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktide 1 ja 2 muudatused on seotud ehitusõiguse mõju arvestamise aluseks olevate
piirkondadega. Hindamistulemuste detailsel analüüsimisel peale detailplaneeringute andmete
kontrollimist kohalike omavalitsuste poolt ilmnes, et kesklinna piirkonnast eemal asuvates
Haabersti, Sitsi, Sääse ja Tondiraba kõrghoonete piirkondades, mis asuvad nn saarekestena
ehitusmaa mudeliga hinnatavate maade vahel, ei ole ehitusõiguse mudeli rakendamine kohane,
sest üksteise naabruses paiknevatel katastriüksustel, millest üks on hinnatud ehitusõiguse
mudeliga ja teine ehitusmaa mudeliga, tulevad väärtuse erisused liiga suured. Ehitusõigusega
hinnatavast alast välja jäänud katastriüksuste puhul kasutatakse hindamisel varasema
ehitusõiguse mudeli asemel ehitusmaa mudelit.
Samuti ilmnes vajadus planeeringuala piiride ebatäpsuse tõttu täpsustada asumite piire. Järve
kõrghoonete piirkonnast eemaldatud ja Rahumäe idaosas lisandunud katastriüksus on üks ja
seesama. Järve kõrghoonete piirkonna ala poolitas katastriüksust selliselt, et osaliselt jäi
katastriüksus ehitusõiguse mudeliga hinnatavale alale ja osaliselt ei jäänud. Seetõttu muudeti
sõnastust ja täpsustati, et kogu katastriüksus paikneb ehitusõiguse mudeliga hinnataval alal.
Lisandunud Ülemistejärve lääneosa jääb teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine
Tallinnas“ Ülemistejärve kõrghoonete piirkonda. Ülemistejärve kõrghoonete piirkond paikneb
1
ehitusõigusega hinnatava ala piiril ning enamik sellest paikneb Kitseküla ja Järve asumis.
Mõlemad asumid paiknevad ehitusõiguse mudeliga hinnatavas alas. Kuna kõrghoonete
piirkond on terviklik, siis täpsustati ja laiendati ehitusõigusega hinnatava ala ulatust
Ülemistejärve asumisse. Lisandunud katastriüksuste puhul kasutatakse hindamisel varasema
ehitusmaa mudeli asemel ehitusõiguse mudelit.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 10 lõike 1 punkti 1, täpsustades piirkondi, kus
arvestatakse ehitusõiguse mõju. Nimekirjast jäetakse välja teemaplaneeringu „Kõrghoonete
paiknemine Tallinnas“ Haabersti, Järve, Sitsi, Sääse ja Tondiraba kõrghoonete piirkond.
Nimekirja lisatakse Rahumäe ja Ülemistejärve asum.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 12 lõiget 2, täiendades lisatud ehitusõiguse mõju
arvestavate piirkondade piiride kirjeldusi ja jättes välja piirkonnad, milles ehitusõiguse mõju ei
arvestata. Arusaadavuse huvides lisati tabeli veergudele numeratsioon. Tabelist jäetakse välja
Järve, Sääse, Sitsi, Rocca al Mare ja Tondiraba kõrghoonete piirkond ning tabelit täiendatakse
Rahumäe idaosa ning Ülemistejärve lääneosa piirkonna piiride kirjeldusega (uue tabeli
numeratsiooni järgi veerus 1.8).
Eelnõu punktide 3–6 muudatused on kõik seotud maa korralisel hindamisel maatulundusmaa
sihtotstarbega katastriüksuse hindamisega kolmandas asukohaklassis. Kehtivas määruses on
sätestatud, et asukohaklassis 3 olevaid maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse kõlvikuid
(v.a õuemaa kõlvik) hinnatakse aktiivse turuta maa mudeliga.
Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusel võib paikneda kuni viis kõlvikut: metsamaa,
haritav maa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa. Kuna kõlvikud on väga erineva
loodusliku koostisega ja erinevad üksteisest ka väärtustasemelt, siis maatulundusmaa puhul
võetakse 2022. aasta maa korralisel hindamisel aluseks maatükil paiknevad kõlvikud. Nii oli
see ka eelmisel, 2001. aasta maa korralisel hindamisel.
Maatulundusmaana käsitletakse maad, mida kasutatakse põllumajandussaaduste tootmiseks või
metsakasvatuseks ja maad, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Nii metsa- kui ka
põllumajandusmaa puhul on üldjuhul asukohast olulisem see, millised omadused maatükil on:
kui viljakas on maa harimiseks muld, milline puistu metsas kasvab jms. Vaid piirkondades, kus
toimib aktiivne kinnisvaraturg, on maatulundusmaa puhul oluline asukoht. Seda seetõttu, et
tihtipeale ei vaadata turul tehinguid tehes mitte seda, et maa sihtotstarbe järgi on tegemist
maatulundusmaaga, vaid arvestatakse potentsiaaliga arendada senisele metsa- ja
põllumajandusmaale kas elamurajoon või äri- ja tootmispark. Seda peegeldavad ka tehtud
tehingute hinnad. Seetõttu leiti hindamismudelite väljatöötamisel, et maatulundusmaa
sihtotstarbega katastriüksusel asuvaid kõlvikuid (v.a õuemaa kõlvik) tuleks ka maa korralisel
hindamisel hinnata kõrgema väärtusega asukohaklassides (1–3) mitte tuginedes kõlvikute
väärtusele, vaid rakendades aktiivse turuta maa hindamismudelit.
Asukohaklassides 1 ja 2, mis paiknevad suurlinnade keskmetes, on selline lähenemine igati
õigustatud. Tallinna kesklinna läheduses paikneval maatulundusmaal on kõige mõjusamaks
väärtust mõjutavaks teguriks siiski asukoht. Ka eelmisel korralisel hindamisel kasutati kõige
kallima väärtusega piirkondades maatulundusmaa hindamisel tuntavalt kõrgemaid
tsoonihindasid kui ülejäänud tsoonides.
Asukohaklassis 3, mis paikneb suuremate linnade äärealadel ja ka linnade ümbruses,
peegeldasid maatulundusmaa müügihinnad samuti asukohast tulenevat mõju ja
ehituspotentsiaali. Seetõttu rakendati esialgu ka 3. asukohaklassis maatulundusmaa
2
sihtotstarbega katastriüksusel asuvate kõlvikute (v.a õuemaa) hindamisel aktiivse turuta maa
hindamismudelit.
Hindamistulemuste detailsel analüüsimisel ilmnes, et kuigi 3. asukohaklassis on potentsiaalseid
arenduspiirkondi, on ka väga palju maatulundusmaid, mis on sihtotstarbelises kasutuses.
Analüüsil ilmnes, et hinnates maid tuleviku kasutuspotentsiaalist lähtuvalt, hinnatakse maid üle
ja koheldakse seega ebavõrdselt neid maaomanikke, kes tegelikkuses suurlinna külje all harivad
põldu või kasvatavad metsa. Kuna arendustegevuse käigus muudetakse maa sihtotstarve
vastavaks tulevasele kasutusele ja sellega kaasneb korralise hindamise mõistes MHSi § 42
lõike 2 alusel maa väärtuse ümberarvutamine, siis on õiglane, et asukohaklassis 3 ei hinnata
maatulundusmaade puhul asukohast tulenevat mõju ega arenduspotentsiaali, vaid lähtutakse
maa kvaliteedist. Muudatuse järel hinnatakse asukohaklassis 3 olevaid maatulundusmaa
sihtotstarbega maid sarnaselt 4.–8. asukohaklassile ehk kõlvikute väärtuse järgi.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 13 lõiget 1, lisades põllumajandusmaa rühma
asukohaklassi 3 kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste haritava maa ja
loodusliku rohumaa kõlvikud.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 14 lõiget 1, lisades metsamaa rühma asukohaklassi
3 kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste metsamaa kõlvikud.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 15 lõike 1 punkti 2, jättes aktiivse turuta maa
rühmast välja asukohaklassi 3 kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste
haritava maa, loodusliku rohumaa ja metsamaa kõlvikud.
Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 15 lõiget 2, lisades maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksuste muu maa kõlvikud asukohaklassis 3 erisuse hulka, millega rakendatakse
hindamisel asukohaklassi 8 madalaimat väärtustaset.
3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa Liidu
õigust.
4. Määruse mõju
Esimene kavandatav muudatus puudutab 65 elamu-, äri-, tootmis- ja ühiskondlike ehitiste
sihtotstarbega katastriüksust Tallinnas.
Tabelis on toodud piirkondade kaupa nende katastriüksuste arv, mille puhul muutus
hindamismudel ehitusõigusega hinnatava ala ulatuse täpsustamise tõttu.
Piirkond Välja jäänud katastriüksuste arv Lisandunud katastriüksuste arv
Haabersti kõrghoonete piirkond 26
Järve kõrghoonete piirkond 1
Sitsi kõrghoonete piirkond 22
Sääse kõrghoonete piirkond 5
Tondiraba kõrghoonete piirkond 3
Rahumäe idaosa 1
Ülemistejärve lääneosa 8
Kokku 57 9
Teine muudatus puudutab 1530 maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust, mis paiknevad
3. asukohaklassis.
3
Tabelis on toodud katastriüksused kohalike omavalitsuste kaupa. Rohkem on selliseid
katastriüksuseid Tallinna lähiümbruse valdades: Viimsi vallas (636), Saue vallas (404), Harku
vallas (196), Saku vallas (110) ja Rae vallas (100). Kui võrrelda esialgset, asukoha ja
ehituspotentsiaaliga arvutatud maksustamishinna muutust eelmise, 2001. aasta
maksustamishinnaga, siis on näha, et muutus oleks olnud üldjuhul väga suur. Üheteistkümne
kohaliku omavalitsuse puhul oleks muutus olnud enam kui 10-kordne ja neist koguni 9 puhul
enam kui 40-kordne. Vaid Tallinna ja Maardu linna puhul oleks muutus olnud vastavalt 1,7- ja
3,9-kordne.
Kohalik Katastri- 2001. aasta 2022. aasta Maksustamis- 2022. aasta Maksustamis-
omavalitsus üksuste maksustamis- esialgne hinna muutus muudetud hinna muutus
arv hind (€) maksustamis- 2022 maksustamis- 2022
hind (€) esialgne/2001 hind (€) muudetud/2001
(kordades) (kordades)
Viimsi vald 636 6 501 780 107 449 482 16,5 23 514 153 3,6
Saue vald 404 589 340 54 463 176 92,4 11 179 182 19,0
Harku vald 196 958 040 43 759 865 45,7 5 801 642 6,1
Saku vald 110 224 130 25 212 734 112,5 5 122 655 22,9
Rae vald 100 247 160 18 064 882 73,1 8 161 566 33,0
Tallinn 30 3 073 170 5 293 240 1,7 407 835 0,1
Keila linn 15 62 420 3 942 199 63,2 241 898 3,9
Kambja vald 11 11 770 1 252 940 106,5 472 265 40,1
Kiili vald 12 14 490 910 594 62,8 287 930 19,9
Luunja vald 3 4 660 558 164 119,8 64 725 13,9
Maardu linn 8 116 070 454 056 3,9 21 976 0,2
Tartu linn 1 8 300 103 816 12,5 10 752 1,3
Lääne-Harju vald 3 210 77 848 370,7 1 396 6,6
Tartu vald 1 0 3 432 34
Kokku 1 530 11 811 540 261 546 428 22,1 55 288 009 4,7
Maatulundusmaa sisaldab lisaks neljale kõlvikule, mille hindamismetoodikat muudeti, ka
õuemaa kõlvikut, mida hinnatakse kõikides asukohaklassides ehitusmaa mudeliga. Seetõttu ei
ole muutuste suurus kõikides kohalikes omavalitsustes ühesugune. Muutused on suuremad seal,
kus on vähem õuemaad, ja ka seal, kus on rohkem muu maa kõlvikut, kuna see on
väärtustasemelt kõige madalam. Pärast metoodika muudatust on keskmiseks 2022. aasta
maksustamishinna kasvuks võrreldes 2001. aasta maksustamishinnaga 4,7 korda varasema 22,1
asemel. Mõnes kohalikus omavalitsuses on tõus üsna väike ning Tallinnas ja Maardus väheneb
kokkuvõttes 3. asukohaklassi maatulundusmaade puhul maksustamishind. Kuna eesmärk on
hindamine teha võimalikult lihtsalt, selgelt ja erisusi tegemata, siis seekordsel hindamisel tuleb
leppida sellega, et 1530 maatulundusmaast, mille hindamise metoodikat muudeti, väheneb
maksustamishind 268 (17,5%) juhul. Neist 222 juhul Viimsi vallas, 28 juhul Tallinnas, 8 juhul
Maardu linnas, 4 juhul Harku vallas ja Keila linnas ning 2 juhul Saue vallas. Kokkuvõtvalt on
aga muudetud lähenemine siiski maatulundusmaa omanikele õiglasem. Kui maatulundusmaa
ehituslik potentsiaal peaks realiseeruma, siis kaasneb sellega sihtotstarbe muutus ja ühtlasi ka
uus maksustamishind, mis võtab seda arvesse.
5.Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei laeku riigieelarvesse tulusid ega kaasne kulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
4
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile.
5
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/23-0362 - Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruse nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ muutmise eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.04.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/708d7f50-6cfb-469b-a087-55909c2cc8f6
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/708d7f50-6cfb-469b-a087-55909c2cc8f6?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main