dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti Energia korralise üldkoosoleku protokoll

Rahandusministeerium · 3. aprill 2023
Viit
12.5-4/2453-1
Registreeritud
3. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Eesti Energia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2023
Vastutaja
Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎12.5-42453-1 03.04.2023 Väljaminev kiri.asice10335 KB

Sisu (failidest)

Aastaaruanne 2022 Klientide usalduse toel läbi energiakriisi Tegevusaruanne Jätkusuutlikkuse aruanne Raamatupidamise aruanne Sisukord 2022 TEGEVUSARUANNE JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANNE 87 NORMALISEERITUD Juhatuse esimehe pöördumine 3 MÜÜGITULU PUHASKASUM Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad 6 KONSOLIDEERITUD 2,2 128 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 103 Tegevuskeskkond 8 mld mln Konsolideeritud kasumiaruanne 104 EUR EUR Teekonna tutvustus 16 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 105 Kasulikud ja mugavad kliendialahendused süsinikuneutraalsuse teekonnal 20 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 106 INVESTEERINGUD TÖÖTAJATE ARV 445 5361 Suured sammud ringmajandusel põhineva Konsolideeritud rahavoogude aruanne 107 süsinikuvaba keemiatööstuse poole 35 mln * Konsolideeritud omakapitali muutuste EUR Inimesekeskne teekond nulli 43 aruanne 108 Läbipaistvad juhtimisotsused 50 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 109 MÜÜGIMAHUD Riskijuhtimine 60 Majandustulemused 66 Elekter 10,5 TWh Soojus 0,8 TWh Müügitulu ja EBITDA 66 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 206 Gaas 1,9 TWh Vedelkütused 405 tuh t Elekter 68 Kasumi jaotamise ettepanek 214 Võrguteenus 70 Vedelkütused 72 Juhatuse liikmete allkirjad Gaas 74 2022. majandusaasta aruandele 215 TOODANG Taastuvenergia Muud tooted ja teenused 76 osakaal Jätkusuutlikkuse aruande lisad 216 Elekter 6,3 TWh Rahavood 78 elektri ja soojuse Sõnastik 223 Soojus 1,2 TWh toodangust Investeerimine 80 Investori informatsioon 225 Vedelkütused 424 tuh t 28% Finantseerimine 82 2023. aasta väljavaade 86 CO2 emissioon 6,8 mln t *31.12 seisuga Eesti Energia aastaaruanne 2022 3 Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja! 2021. aastal töötasime välja Eesti Energia „Teekond nulli“ strateegia. See on meie ühine teekond koos klientide ja partneritega jõudmaks 2045. aastaks süsinikuneutraalsuseni. Eesmärgi saavutamiseks peame oma kliente veelgi paremini tundma ja toetama. Läheme 2035. aastaks täielikult üle taastuvatest allikatest elektritootmisele ja rakendame ringmajanduse põhimõtteid, et meil oleks 2040. aastaks Hando Sutter süsinikuneutraalne keemiatööstus. Eesti Energia juhatuse esimees 2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa täieulatuslikku Eesti Energia kontsern toodab elektrit põlevkivist, tuulest, päikesest, agressiooni Ukraina riigi ja rahva vastu. See oli omakorda päästikuks jäätmepuidust, uttegaasist, segaolmejäätmetest, veest ja biomassist. energiakriisile kogu Euroopas, mis oli seni suures ulatuses sõltuv 2022. aastal tootsime kokku 6 260 GWh elektrit, millest veerand odavast Vene importgaasist. Täiuslikule tormile andis hoogu Venemaa oli taastuvelekter. Kuigi lõpetame põlevkivist elektri tootmise elektri ekspordi lõppemine Soome ja Balti riikidesse. Selle tulemusel kümnendi lõpuks, kasvas 2022. aastal energiakriisi tõttu nõudlus kadus turult ära enam kui 2000 megavatti tootmisvõimsust ehk rohkem just põlevkivielektri järele. Panime oma soojuselektrijaamad taas kui Olkiluoto 3 tuumajaama jagu elektri tootmise võimsust. täisvõimsusel tööle. Võrreldes 2021. aastaga tootsime 20% rohkem elektrit ja kaevandasime kolmandiku võrra rohkem põlevkivi. Eesti Lõppenud aasta näitas, et saime ka energiakriisis oma strateegiale elektritarbimisest tootis Eesti Energia 2022. aastal 71%, tänu millele kindlalt toetuda, pakkudes klientidele energialahendusi ja elektri­ sai Eestist mais, juunis, juulis ja septembris üle aastate taas elektrit süsteemi paindlikkusteenuseid ning investeerides taastuvelektri eksportiv riik. tootmisvarade kasvu. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 4 Põlevkivi kaevandamise ja elektritootmise tootmismahtude Võrguettevõtte Elektrilevi roll on tagada kõikide Eesti väiketootjate, kasvatamine oli võimalik vaid tänu väga kiirele töötajate värba­- eeskätt uute päikeseelektrijaamade liitumine jaotusvõrguga. Vastavate misele ning õigeaegsetele seadmete ja masinate hooldustele. taotluste maht Elektrilevi võrgus tegi Eestis kõigi aegade rekordi ja 2022. aastal värbasime enim inimesi – 500 töötajat – Eestis, ületas kõik varasemad prognoosid. Esitati üle 12 800 mikrotootja Ida-Virumaa üksustesse. liitumistaotluse. Kokku liitis Elektrilevi oma võrku aastaga 117,8 MW elektri tootmisvõimsust, millest enamuse andsid päikeseelektrijaamad. Töötajate arv kasvas mullu üle kogu kontserni, meiega liitus Kolme aastaga kasvas elektritootmisega seotud tarbimiskohtade arv 1500 inimest. Ligi pooled töökohad olid seotud klientidele jaotusvõrgus viis korda. energialahenduste pakkumisega Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. See oli Eesti Energia ajaloo suurim värbamisaasta. Väiketootjatele võrguliitumiste võimaldamine eeldab järjepidevaid võrgu arendustöid. 2022. aastal investeeris Elektrilevi nii võrgu töökindlusse 2022. aastal vajasid kliendid energiaettevõtete abi rohkem kui kui ka uute liitumiste võimaldamisse kokku 126 miljonit eurot, mis on kunagi varem. Kokku pöördusid kliendid meie poole koguni 726 000 ettevõtte tegutsemisajaloo suurim investeering ühe aasta jooksul. korral. Enim oodati meilt nõuandeid elektrikulude vähendamiseks. Aitasime klientidel valida nende tarbimisharjumustele vastavat Energiakriis tõendas, et taastuvatest allikatest toodetud elekter on elektripaketti või vahetada gaasikatla välja säästlikuma soojuspumba kiireim viis elektrikulude vähendamiseks. 2022. aastal eelistas üle vastu. Märkimisväärselt kasvas klientide huvi elektri tootmise vastu. 162 000 kliendi sõlmida Eesti Energiaga 5-10-aastaseid pikaajalisi Üle kogu Baltimaade rajas Eesti Energia 1271 päikeseelektrijaama. lepinguid, et oma püsikulud pikemaks perioodiks fikseerida. See on Lisaks huvitus iga kolmas päikeselahenduse tellija ka salvestus­ suur tunnustus ja usalduse märk. Kliendid, kes on sõlminud meiega lahenduse paigaldamisest. pikaajalise elektriostu lepingu, panustavad otseselt uute tuule- ja Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 5 päikeseparkide arendamisse. Kolme viimase aasta jooksul oleme pikki Eesti Energia praegune juhatus annab Eesti Energia juhtimise aprillist elektrimüügi lepinguid sõlminud 16 TWh ulatuses, millest 7,8 TWh üle. Ettevõte on tippvormis. Kaheksa aastaga on fossiilelektri tootjast ja sõlmiti 2022. aastal. müüjast saanud taastuvenergia tootja ning erinevate energialahenduste pakkuja nii era- kui ärikliendile. 2015. aastal teenis kontsern väljaspool Tarbijale taskukohasema ja keskkonnale sõbralikuma elektri turule Eestit 21% müügitulust. 2021. aasta oli ajaloos esimene, mil Eesti Energia toomiseks tegi kontserni taastuvenergiaettevõte Enefit Green müüs rohkem elektrit väljaspool Eestit ja 2022. aastal teenis ettevõte 2022. aastal poole miljardi euro ulatuses kuus investeerimisotsust juba 52% müügitulust välisturgudelt. – kolm maismaatuulepargi ja kolm päikesepargi kohta. 2022. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kokku kuus tuuleparki Eesti Energia ei ole loobunud oma 2021. aastal antud lubadusest minna koguvõimsusega 546 megavatti ja neli päikeseparki koguvõimsusega üle süsinikuvabale tootmisele. Ambitsioonika plaani elluviimine eeldab 50 megavatti. 2016. aastal loodud ja viis aastat hiljem börsil noteeritud tugevat organisatsiooni. Eesti Energias läbiviidud pühendumusuuringu taastuvenergia ettevõttest Enefit Greenist on saanud kiiresti kasvav ja juhtimiskvaliteedi TR*M indeksid näitasid 2022. aastal kõigi aegade taastuvenergia tootja Läänemere piirkonnas. parimat tulemust. 2016. aastast on töötajate pühendumus kasvanud üheksa punkti võrra 69ni ja juhtimiskvaliteet kümne punkti võrra 71ni. Taastuvenergiale üleminek nõuab elektrisüsteemilt palju suuremat Sellega on Eesti Energia eeskujuks enamikele regiooni teenindus- ja paindlikkust nii tootmise ja tarbimise juhtimisel kui ka energia tööstusettevõtetele. Lisaks oli Eesti Energia Kantar Emori tööandjate salvestamisel. Tundidel, kus nõudlus elektri järele on kõrge, toob iga maine uuringu põhjal Eestis 2022. aasta atraktiivseim tööandja. tarbimata jäänud elektri megavatt-tund hinna alla kogu ühiskonna jaoks. Auvere elektrijaamaga pakume automaatse sagedusreservi teenust Tänan südamest kogu Eesti Energia juhatuse nimel igat kontserni (aFRR) 25 MW reguleerimisvõimsusega juba 2021. aastast, 2022. aastal töötajat, klienti ning koostööpartnerit. Kontserni tänasel juhatusel täiendasime seda Eesti elektrijaama 8. ploki, Balti elektrijaama 11. ploki on olnud suur au sammuda Teiega sel ambitsioonikal ja erakordsel ja nelja Enefit Greeni tuulepargi võimekusega, kokku 55 MW ulatuses. teekonnal. Üheskoos oleme astunud suure sammu lähemale Koostöös Eleringiga Soome süsteemioperaatorile Fingrid elektrivõrgu 2045. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärgile. stabiliseerimiseks pakutav teenus kinnitas meie valmisolekut pakkuda seda ka Baltimaade elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks, juhul kui see turg tekib. Jätkasime kasvu oma koduturgudel. Nii Lätis kui Leedus on Enefitist saanud suuruselt teine turuosaline. Tervikuna on kontserni klientide Hando Sutter arv kõikidel turgudel kasvanud aastaga enam kui viiendiku. Eesti Energia juhatuse esimees Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 6 Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad 2021 2022 Elektrienergia müük GWh 9 435 10 537 sh jaemüük GWh 8 633 9 873 Võrguteenuse müük GWh 7 172 6 708 Vedelkütuste müük tuh t 420 405 Soojusenergia müük GWh 911 817 Töötajate keskmine arv in. 4 357 4 833 Elektrienergia toodang GWh 5 217 6 260 Vedelkütuste toodang tuh t 438 424 Soojusenergia toodang GWh 1 272 1 186 Müügitulud mln € 1 313,0 2 218,2 Kulumieelne ärikasum (EBITDA) mln € 317,6 420,4 Normaliseeritud* EBITDA mln € 243,0 333,0 Puhaskasum mln € 111,5 215,7 Normaliseeritud* puhaskasum mln € 36,9 128,3 Investeeringud mln € 253,3 445,2 Äritegevuse rahavood mln € 176,4 508,7 Põhivara mln € 3 366,7 3 969,9 Omakapital mln € 2 465,6 3 120,1 Netovõlg mln € 758,6 774,1 Netovõlg / EBITDA korda 2,4 1,8 EBITDA / intressikulud võlakohustustelt korda 11,3 14,7 Finantsvõimendus % 23,5 19,9 Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) % 5,2 6,9 EBITDA marginaal % 24,2 19,0 * Kasum ilma pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuste ümberhindluse mõjudeta. GRI 201-1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 7 TEENUSED TOOTMINE PÄIKESELAHENDUSED KOOS SALVESTUSEGA PÄIKESEPARGID TUULEPARGID HÜDROELEKTRIJAAM Oleme KIIRE INTERNET rahvusvaheline SOOJUSELEKTRIJAAMAD VEDELKÜTUSTE KOOSTOOTMISJAAMAD ELEKTRIPAKETID energiaettevõte TEHAS ELEKTRIAUTODE LAADIMISLAHENDUSED KOOSTOOTMISJAAMAD PELLETITEHAS Pakume klientidele kasulikke ja mugavaid energialahendusi ning toodame energiat aina SOOJUS- JA JAHUTUSLAHENDUSED keskkonnasäästlikumalt. TUULEPARGID VALGUSTUSLAHENDUSED Juriidiline nimi: Eesti Energia AS Peakontori aadress: Lelle 22, 11318, Tallinn, Eesti ELEKTRITÖÖD Eesti Energia ainuaktsionär on Eesti Vabariik, PÄIKESEPARGID keda aktsionäride üldkoosolekul esindab rahandusminister. TARBIMISE TARK JUHTIMINE GRI 2-1, GRI 2-7 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 8 Tegevuskeskkond Rahvusvahelise energiaettevõttena mõjutavad meie 2022. AASTAL ILMNESID TURUHINDADES JÄRGMISED äri peamiselt elektri-, kütteõli-, heitmekvootide- ja MEIE ÄRI OLULISELT MÕJUTAVAD SUUNDUMUSED gaasi hinnad, konkurents energia- ja klienditurgudel, (võrreldes eelmise aastaga): energeetikasektori regulatsioonid ning uute tehno­ • Elektrihinnad olid rekordkõrged tingituna maagaasi ja CO2 heitme­­ loogiate areng. Meie tegevuskeskkonda mõjutab kvootide kõrgetest turuhindadest. väga suurel määral eelmisel aastal alanud Venemaa • Heitmekvootide hinna tõi rekordkõrgele tasemele geopoliitilistest agressioon Ukrainas, mis tõi kaasa energiakriisi. sündmustest ning väikestest gaasivarudest tingitud väga kõrge maa­ gaasi turuhind, mis suurendas põlevkivist ja kivisöest elektri tootmist. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul kasvas maailmamajandus • Naftatoodete maailmaturu hinnad tõusid järsult pärast Venemaa 2022. aastal 3,2%. Eesti majandus kasvas Rahvusvahelise Valuutafondi agressiooni algust. Aasta lõpuks oli turg olukorraga kohanenud hinnangul 2022. aastal 1,8%. Majanduskasvu aeglustumise peamisteks ja hinnad vähenesid energiakriisieelsele tasemele. põhjuseks olid Venemaa agressioonist tingitud energiakriis ja sellest • Gaasihinnad tõusid ajalooliselt kõrgele tasemele tulenevalt tulenev hindade kasv ja tarneahelate muutumine. muutustest tarneahelates ning madalatest maagaasi varudest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 9 Keskmised elektrihinnad meie koduturgudel tõusid rekordkõrgele tasemele Eesti on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektri NORRA tootjad, kes müüvad börsile Tootmine 144,1 TWh Tarbimine 131,6TWh oma toodetud elektrit, ja elektri Keskmine hind* 117,4 €/MWh (+106,2%) SOOME Tootmine 67,0 TWh müüjad, kes ostavad börsilt Tarbimine 79,2 TWh elektrit, et seda lõpptarbijatele Keskmine hind* 154,0 €/MWh (+112,9%) edasi müüa. Enim mõjutavad meie tegevust Eesti, Läti, Leedu ROOTSI Tootmine 165,6 TWh EESTI ja Poola elektrihinnad, kuna Tarbimine 132,1 TWh Tootmine 7,3 TWh nendes riikides me nii toodame Keskmine hind* 100,6 €/MWh (+73,7%) Tarbimine 8,2 TWh kui ka müüme elektrit. Lisaks Keskmine hind* 192,8 €/MWh (+122,3%) müüme elektrit ka Soomes. LÄTI Eesti ja naaberriikide elektriturud Tootmine 4,5 TWh Tarbimine 6,8 TWh on ülekandekaablitega tihedalt Keskmine hind* 226,9 €/MWh (+155,6%) ühendatud. Seetõttu mõjutavad TAANI Tootmine 32,9 TWh elektritootmist ja -hindu ka LEEDU Tarbimine 34,3 TWh Tootmine 4,4 TWh mitmed tegurid väljaspool meie Keskmine hind* 214,6 €/MWh (+143,8%) Tarbimine 12,2 TWh Keskmine hind* 230,2 €/MWh (+154,5%) koduturge, näiteks nii veetase Norra hüdroreservuaarides POOLA kui ka piirkonna tuuleolud. Tootmine 162,7 TWh Tarbimine 172,4 TWh Keskmine hind* 164,5 €/MWh (+97,8%) * Tootmise ja tarbimise allikas: ENTSO-E Keskmiste hindade allikas: Nord Pool Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 10 Baltimaade elektrihindasid mõjutasid Koduturgude keskmised elektri turuhinnad rekordkõrged maagaasihinnad €/MWh Eesti Läti Leedu Poola Soome 500 2022. aastal oli Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodangu maht 426 TWh ning tarbimismaht 404 TWh. Võrreldes 2021. aastaga 400 vähenes Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodang 4 TWh 300 ning tarbimismaht vähenes 23 TWh võrra. Norra ja Rootsi 2022. aasta elektritoodang ületas tarbimismahtu. Eesti, Läti, Leedu, Soome ning 200 Taani tarbimismaht ületas riikidesisest elektritoodangut, mistõttu pidid riigid elektrit importima. 100 0 2021 2022 2023 Eesti ja lähiriikide elektrihindu mõjutasid 2022. aastal maagaasi Allikas: Nord Pool turuhind ning ilmastikuga seotud tegurid. Oluliselt kasvasid elektrihinnad 2022. aasta suvel, mis oli tingitud ajalooliselt kõrgetest gaasi ja CO2 kvootide hindadest. Tulenevalt tarneahelate muutustest ning šokkidest gaasi pakkumisele 2022. aasta jooksul jõudsid aasta teises pooles maagaasi hinnad Lisaks toimus suvel Balti regioonis suures mahus elektrijaamade ajalooliselt kõrgeimale tasemele. Aasta viimases kvartalis gaasihinnad hooldustöid ning vähese taastuvenergia tootmise tõttu tekkis alustasid langust ning detsembri lõpuks oli maagaasi hind võrreldav kolmandas kvartalis elektridefitsiit. Soome Olkiluoto 3 jaama suure aasta alguse hinnaga. Seda soosisid soojad ilmad ning Euroopas gaasi toodangu tõttu olid sel perioodil Soome elektrihinnad madalad, mis nõudluse langus. 2022. aasta teises pooles kiitis Euroopa Parlamendi mõjutasid ka Eesti elektrihindu, mille tulemusena täheldati Balti riikide tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon heaks RePowerEU vahel ajalooliselt suuri hinnaerinevusi. tegevuskava, mille üheks eesmärgiks on vähendada Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust Venemaalt tarnitavast gaasist. Aasta lõpuks 2022. aastal oli Hollandi gaasibörsil TTF kaubeldava maagaasi kesk­ vähendas Euroopa Liit üleüldist gaasi tarbimist 20,1% võrreldes eelneva mine hind 136,1 €/MWh (+90,4 €/MWh, +198% võrreldes 2021. aastaga). viie aasta keskmise kogusega, mis oli 5,1 protsendipunkti kõrgem kui 2022. aasta alguses oli maagaasi hind langevas trendis, mida põhjustas seatud eesmärk. Selle pingutuse raames vähendasid enim tarbimist Euroopa gaasiturgudel kõrge impordi tase. Kütteperioodi lõppedes olid Soome ning Balti riigid, kus gaasi tarbimine vähenes rohkem kui 35%. Euroopas gaasihoidlates varud ajalooliselt madalal tasemel, mis tekitas ebakindlust tuleviku osas ning koos tarneriskide suurenemisega esines Gaasielektrijaamad määravad traditsiooniliselt piirkonna tiputundidel gaasihindades tõus. elektrihinna. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 11 sisend, mistõttu on suurenenud nõudlus CO2 heitme­kvootide järele, mis Kõrge maagaasi hind on tinginud Euroopas olukorra, kus gaasist omakorda on tõstnud CO2 heitmekvootide turuhinda. elektrit tootvate elektrijaamade tootmise omahind on tõusnud kõrgemaks kui põlevkivist ja kivisöest elektri tootmise omahind. Ülekandekaablite kaudu jõuab Baltimaadesse Põhjamaade hüdroenergia, mis on teistel viisidel toodetud elektrist odavam. 2022. aastal oli keskmine hüdroressursside tase 55,9% reservuaaride maksimaalsest Gaasielektrijaamade alternatiivina kasutatakse elektri tootmiseks sageli mahutavuse tasemest, mis on 5,1% võrra madalam 2021. aasta ka kivisöejaamu. Selle tulemusel on ka kivisöe puhul toimunud gaasiga keskmisest tasemest ning 5,7% võrra madalam ajaloolisest keskmisest. sarnane hinnaralli. Kivisüsi on maagaasist poole CO2-intensiivsem TTF maagaasi hind Põhjamaade hüdroressursside tase nädalate lõikes €/MWh % maksimumist Ajalooline mediaan (2000–2022) 2021. aasta 2022. aasta 280 100 240 80 200 160 60 120 40 80 20 40 0 0 1 6 11 16 21 26 31 36 41 46 51 2020 2021 2022 2023 Allikas: TTF Allikas: Nord Pool Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 12 Regulatsioonid mõjutasid meie tegevust Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatuste kohaselt on universaal­ teenus määratud kestma kuni 2026. aasta aprillini. Seetõttu mõjutab 2022. aasta energiakriis tõi surve üle vaadata ja täiendada regulat­ universaalteenus meie tulemusi lisaks 2022. aastale ka järgnevatel sioone Euroopas. aastatel, millega seoses oleme kajastanud kontserni tulemustes negatiivse väärtusega tuletisinstrumendi mõju 37 mln eurot (meie elektrit tootva tütarettevõtte Enefit Poweri tulemustes negatiivne mõju Suurimat mõju meie tulemustele avaldasid Eesti elektrituru- 86 mln eurot). ära turuhinnad ja kui need peaks langema, siis loobuvad seaduse muudatused, millega kehtestati Eestis elektri universaal­- tarbijad tõenäoliselt ise universaal­teenusest. teenus. Riikliku elektri toetusmeetmega loodi kodutarbijatele, väikestele äriklientidele ja kohalikele oma­valitsustele võimalus Elektrienergia tootmise valdkonna seisukohalt positiivse arenguna osta elektrit Konkurentsiameti poolt ajutiselt kehtestatud seadustas Eesti riik 2030. aastaks eesmärgi, mille kohaselt peaks hinnaga alates 2022. aasta neljandast kvartalist. selleks tähtajaks kogu Eesti elektri sisetarbimine olema kaetud taastuvelektriga. Selline eesmärk loob hea aluse uute taastuvenergia tootmisvõimsuste kiiremaks arendamiseks. Poliitikute suurem aktiivsus elektrivaldkonna regulatiivse keskkonna ümbervaatamisel ei olnud omane üksnes Eestile. Oktoobris, pärast ELi energiaministrite ja valitsusjuhtide korduvaid arutelusid, väljastati ELi nõukogu määrus riiklike sekkumiste kohta Euroopa energiaturul, et võidelda kõrgete energiahindadega, mis mõjutas ettevõtte tegevust otseselt kõikidel koduturgudel. Määruse sisu, sh piirhindade kehtestamine suurele osale elektritootjatele, jõukusmaksu juurutamine naftatootjatele jms, tuleb pidada vastuoluliseks, sest olukorras, kus Euroopas on väga suur vajadus uute tootmisvõimsuste järele, vähendati kunstlikult energiaettevõtete võimet uusi investeeringuid ellu viia. Õnneks oli määruse kohaldamine liikmesriigiti väga erinev ja näiteks Eesti ja Läti avaldasid määruse avaldamise juures enda ühise seisukoha, mille kohaselt loobusid need riigid tootjatelt tulude äravõtmisest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 13 CO2 heitmekvootide hinnad kasvasid 2022. aasta alguses oli CO2 heitmekvootide hind tasemel 80,0 €/t ning jätkas tõusu kuni märtsini, mil hind langes kuuga 40% ning stabiliseerus rekordkõrgele tasemele 78 €/t tasemel. Esimese poolaasta lõpuni mõjutas CO2 hindasid kõrge maagaasi hind, mille tõttu toodeti Euroopas üha rohkem elektrit CO2- Heitmekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO2 heitmete mahukates kivisöejaamades. Teise poolaasta alguses võttis Euroopa õhku paiskamist üle Euroopa. Selleks soovitakse suunata energia­ Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon vastu tootjaid kasutama vähem saastavaid tooraineid ja investeerima otsuse rahastada taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide efektiivsematesse tootmistehnoloogiatesse. täitmist CO2 heitmekvootide müükidega. Lisaks mõjutas CO2 hindasid suvel välja kuulutatud erandmeede, mille alusel eraldatakse järgmise CO2 heitmekvootide hind mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõletusel nelja aasta jooksul ligikaudu 250 miljonit kvooti, et alandada energia­ toodetud elektri tootmiskulu, eriti meie vanemate ja CO2-mahukamate kulusid. Selle tulemusena langes CO2 hind aasta tipust 92,2 €/t tootmisseadmete puhul. Samal ajal soodustab kõrgem CO2 heitme­ tasemelt 66,5 €/t tasemele. kvootide hind meie konkurentsivõimet taastuvenergia tootmisüksustes. Aasta lõpuks hinnad tõusid 83,9 €/t tasemele, mida mõjutas Euroopa kliimaeesmärkide muutmine. Euroopa Parlamendi keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon leppis kokku heitkoguste CO2 heitmekvootide hinnad vähendamise eesmärgi sektoritele, mis kuuluvad heitkogustega €/t kauplemise süsteemi. Võrreldes 2005. aasta tasemega on planeeritud 120 heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 62% võrra. Antud eesmärk on 2014. aastal seatud eesmärgist 19 protsendipunkti võrra suurem. 100 CO2 heitmekvootide keskmine hind oli 2022. aastal 81,2 €/t, kasvades 80 2021. aastaga võrreldes 51,3% (+27,5 €/t). 60 Energiatootmise oluline näitaja Clean Dark Spread peegeldab 40 elektritootja arvestuslikku kasumimarginaali, mis jääb alles pärast 20 keskmisest elektri turuhinnast kütuse- ja CO2 heitmekulude 0 mahaarvamist. 2020 2021 2022 2023 Allikas: Intercontinental Exchange Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 14 Eesti Energia Clean Dark Spread oli 2022. aastal 72,1 €/MWh Naftatoodete maailmaturu hinnad (+58,7 €/MWh võrreldes 2021. aastaga). Põlevkivi kulu hinnakomponent Clean Dark Spread’is suurenes 11,9 €/MWh võrreldes 2021. aastaga. kasvasid võrreldes eelmise aastaga CO2 ja põlevkivi kulu hinnakomponendi muutuse kombineeritud mõju oli -47,4 €/MWh. Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laialdaselt kaubeldav toode on 1% väävlisisaldusega kütteõli, mille hind sõltub peamiselt Brenti toornafta hinnast. Eesti Energia CO2-vaba marginaali ja Clean Dark Spread’i seos Eesti elektrihinnaga Eesti Energia jaoks on toornafta ja kütteõli hinnatõus positiivse €/MWh Eesti keskmine elektrihind CO2-vaba marginaal Clean Dark Spread mõjuga, kuna see tõstab meie põlevkiviõli müügihinda. 420 360 300 Brenti toornafta keskmine hind oli 2022. aasta esimesel poolaastal 240 104,4 USD/bbl ehk 60,6% kõrgem (+39,4 USD/bbl) kui 2021. aasta 180 120 60 0 Vedelkütuste hinnad -60 2020 2021 2022 2023 USD/bbl Brenti toornafta (USD/bbl) Kütteõli 1% (€/t) €/t Allikas: Nord Pool, Eesti Energia 140 910 120 780 100 650 80 520 60 390 40 260 20 130 0 0 2020 2021 2022 2023 Allikas: Platts Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 15 esimesel poolaastal. 2022. aasta jaanuaris oli Brenti toornafta hind 85,5 USD/bbl, jõudes juuniks tasemele 117,2 USD/bbl. Esimesel poolaastal olid peamised hinnamõjurid nii geopoliitilistest sündmustest tingitud tarneraskused kui ka madal vedelkütuste tootmise tase, mis ei olnud järele jõudnud Covid-19 pandeemia mõjude kahanemisest tingitud nõudluse kasvule. Brenti toornafta keskmine hind oli 2022. aasta teisel poolaastal 93,1 USD/bbl ehk 21,8% kõrgem (+16,7 USD/bbl) kui 2021. aasta teisel poolaastal. Teisel poolaastal mõjutas Brenti toornafta hindasid peamiselt aprillis välja kuulutatud Ameerika Ühendriikide otsus vabastada varudest 180 miljonit barrelit naftat järgneva kuue kuu jooksul. Samuti oli oluline mõju nafta hindadele Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsustel tõsta intressimäärasid. Aasta lõpus mõjutas nafta hindasid veel Euroopa Liidu, G7 ja teiste riikide poolt kehtestatud piirhind 60 USD/bbl Venemaa naftale ning OPEC+ otsus vähendada nafta tootmist 2 miljoni barreli võrra päevas. Vedelkütuste hinnad Brenti toornafta keskmine hind oli 2022. aastal 98,9 USD/bbl, kasvades võrreldes 2021. aasta keskmise hinnaga +28 USD/bbl (+40%). Keskmine hind 2022 2021 2020 1% väävlisisaldusega kütteõli turuhind liikus 2022. aastal samas suunas Brenti toornafta USD/bbl 98,9 70,9 43,2 Brenti toornafta hinnaga. 1% väävlisisaldusega kütteõli keskmine hind Kütteõli 1% €/t 542,0 377,4 234,9 oli 2022. aastal 542,0 €/t ehk 43,7% (+164,5 €/t, ) kõrgem 2021. aasta Euro vahetuskurss EUR/USD 1,05 1,18 1,14 keskmisest hinnast. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 16 Teekonna tutvustus Energeetika trilemma ehk tasakaalu leidmine energia taskukohasuse, keskkonnamõju ning varustuskindluse vahel on tõusnud riiklikult tähtsaks teemaks kõigil Eesti Energia koduturgudel. Eesti Energia on veendunud, et kiireim ja ühiskonna jaoks soodsaim energiakriisi lahendus seisneb elektrifitseerimises, mille käigus taastuvelekter asendab teisi energiaallikaid, nagu mootorikütust või maagaasi. Elektrifitseerimist viime ellu koostöös kliendiga. See on meie ühine teekond nulli ehk CO2-neutraalsuseni. Just seetõttu plaanib tütarettevõtte Enefit Green neljakordistada oma Klientidele tarku energialahendusi pakkudes aitame energiat taastuvenergia tootmisvarade mahtu. See toob tarbijale taskukohase säästlikumalt tarbida ja vähendada sellest tulenevat keskkonnajälge. ja keskkonnahoidliku elektri. Samuti parandab see regioonis energia Volatiilse elektrihinna tingimustes ootavad kliendid stabiilsust, mistõttu varustuskindlust. pakume pikaajalisi taastuvenergial põhinevaid elektrilepinguid, Teekonna seos ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 17 energiatarbimise juhtimist, säästlikke kütte-, jahutus- ja valgustus­ Enefit-tehnoloogia võimaldab põlevkiviga koospürolüüsida jäätmeid – teenuseid. Elektriautode laiemaks kasutuselevõtuks aitame kliente vanu rehve ja seni taaskasutamatuna käsitletud segaplasti prügi. Pärast sõidukite laadimislahendustega. järeltöötlust on neist võimalik uuesti igapäevaeluks vajalikke materjale ja esemeid valmistada. Tõelisel ringmajandusel põhinev arenguväljavaade Keskkonnasäästlikumat energiakasutust aitab saavutada ka mikro­- muudab ka tööstuse Eestis Ida-Virumaal jätkusuutlikuks. tootjate arvu kasvatamine. Oleme oma klientidele partneriks päikese­- elektri­jaamade rajamisel. Lisaväärtusena pakume koos päikese- lahendusega salvestuslahendust, et kodus toodetud taastuvelektrit 2022–2026 OLULISIMAD EESMÄRGID saaks kasutada ka õhtuti, kui nõudlus soodsa elektri järele on suurem. • 80% meie klientidest kasutab vähemalt üht rohelist teenust Seejuures on võrguettevõtte Elektrilevi roll tagada Eesti väiketootjate, või toodet eeskätt uute päikeseelektrijaamade liitumine jaotusvõrguga. • Taastuvenergia tootmisvarade maht kasvab üle 4 korra Oluline osa Eesti Energia pikaajalisest süsinikuneutraalsuse 1900 MW-ni strateegiast puudutab põlevkivist elektri- ja soojatootmise lõpetamist ning järkjärgulist üleminekut vedelkütuste tootmiselt keemiatoodete • Kontserni energiatootmise CO2-intensiivsus väheneb 43% võrra lähteainete tootmisele, milleks ettevõte on kaasanud partnerid ja 0,37 t/MWh-lt 0,21 t/MWh-ni teadusasutused. • Meil on olemas plaan, kuidas jõuda süsinikuneutraalsuseni keemia­ tööstuses aastaks 2040 ning energiatootmises aastaks 2045. Meie teekond süsinikuneutraalse keemiatööstuseni 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 VANAREHVIDE KASUTAMINE VEDELKÜTUSTE TOOTMISEL PÕLEVKIVIÕLIST KEMIKAALIDE TOOTMISE ALGUS PÕLEVKIVIGAASIST VEDELKÜTUSTE TOOTMINE PÕLEVKIVIGAASIST KEMIKAALIDE TOOTMISE ALGUS PÜÜTUD CO2 VÄÄRINDAMINE KEMIKAALIDEKS PRÜGIPLASTIDE KASUTAMINE VEDELKÜTUSTE TOOTMISEL PÕLEVKIVIBENSIINIST KEMIKAALIDE TOOTMISE ALGUS Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 18 Klientide ootus varustuskindlust. Omanik eeldab põlevkivi väärindamist kooskõlas kliima­poliitikaga ja Ida-Virumaal töökohtade säilitamist. Klient soovib energiaekspertidelt oma vajadustele kompaktset ja Jaotusvõrguteenuselt oodatakse võrgu töökindluse parandamist lihtsat terviklahendust. Ta ootab mugavaid ja tarku lahendusi, mis järk-järgult viisil, mis tarbija rahakotti liigselt ei koorma. Lisaks ootab võimaldavad energiatarbimist juhtida või ise energiat toota. Lisaks omanik, et Eesti Energia tagab 2026. aasta lõpuni Eesti-sisese juhitava soovib iga klient oma energiakulusid kontrolli all hoida. Aina määravam elektritootmisvõimekuse vähemalt 1000 MW. on vastutustundlikkus – eelistatakse ettevõtteid, mis toodavad energiat taastuvatest allikatest, aitavad kliendil ise taastuvenergiat toota või Eesti Energia rohepöörde kolm sammast: keskkonnahoidlikumalt energiat tarbida. • Kliendile kasulike ja keskkonda hoidvate terviklahenduste pakkumine. Elektri võrguteenuse osas ootab klient, et see töötaks ilma suuremate • Päikese-, maismaa- ja meretuuleparkide rajamine koos katkestusteta ja oleks taskukohase hinnaga. Võrguga peab saama salvestussüsteemide arendamisega. liituda kiiresti ning mõistliku hinna eest. • Põlevkivist elektritootmise lõpetamine ja vedelkütuste tootmiselt üleminek ringmajanduse põhimõtetel toimivaks keemiatööstuseks. Omaniku ootus Ainuomanik Eesti Vabariik ootab ettevõttelt kasumlikkust ja stabiilset dividenditulu. Ootuspäraseks dividendiks on viie aasta keskmisena Eesti Energia eesmärk on hiljemalt 2035 toota elektrit ainult 50-100% konsolideeritud emaettevõtja omaniku osa puhaskasumist. taastuvatest allikatest. Kogu tootmine saavutab CO2-neutraalsuse Seda tehes peab järk-järgult suurenema taastuvallikatest toodetud hiljemalt aastaks 2045. elektri osakaal ka juhitavas elektritootmises, mis aitab hoida Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 19 Uus energiamaailm Rohepöörde võimaldajana ning suurepärase kliendikogemuse toel jõuame miljoni rahuloleva kliendini Läänemere regioonis. KIIRE INTERNET, ROHELINE ENERGIA SEADMETE JA TARBIMISE TARK JUHTIMINE, MOBIILIÄPP VÄIKETOOTMINE TUULEPARGID SOOJUS NUTIKAD VIRTUAALNE (kaugküte, soojuspump, LAHENDUSED, ELEKTRIJAAM gaas) VÄIKSEM KESKKONNA- PÄIKESEPARGID JALAJÄLG SOOJUSELEKTRIJAAMAD KOOSTOOTMISJAAMAD LUBJAKIVI ELEKTRITÖÖD ENERGIAVÕRK TUHK VANAREHVID ÜHISLIITUMINE PRÜGI ELEKTRIAUTO PUIDUJÄÄTMED LAADIMINE (elekter, internet, kaabellevi, elektriauto laadimine) PÄIKESEPARGID VÄHESE VÄÄVLISISALDUSEGA TÄNAVAVALGUSTUS LAEVAKÜTUS KVALITEETNE ELEKTRI JAOTUSVÕRK KINDLUSTUS PUHTAM TOOTMINE VALGUSTUS GRI 2-5 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 20 Kasulikud ja mugavad kliendialahendused süsinikuneutraalsuse teekonnal Kõrged elektri- ja gaasihinnad puudutasid 2022. aastal igat Eesti Energia klienti. Meie roll on olla klientide jaoks abivalmis energiapartner, kes on alati kättesaadav ja aitab kasutusele võtta uudseid energialahendusi. Kliendilahendused ja kliendirahulolu Nõustasime kliente e-kirjade, telefoni, iseteeninduse, äpi ja veebi­ vestluse teel. Ainuüksi Eestis vastasime aasta jooksul kokku rohkem kui 300 000 kliendi kõnele, mida on 30% võrra rohkem kui 2021. aastal. Kliendid vajasid meie tuge rohkem kui kunagi varem Väga suur osa kliendipäringutest Eestis olid seotud riikliku elektrihinna Energiakriis tõi kaasa plahvatusliku kliendipöördumiste kasvu nii Eestis, toetusmeetme – universaalteenusega. Infot universaalteenuse, Lätis kui Leedus. Kokku lahendasime 726 000 kliendipöördumist. Teekonna seos ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 21 elektrihinna kujunemise ja energiasäästu lahenduste kohta jagasime Kliendipöördumised 2022 väga paljudes kanalites, et olla kliendile igakülgselt toeks. Tegime seda nii sisuturunduse, otseposti, e-kirjade, postiteenust pakkuva Omniva Eesti Läti Leedu 120 000 postkontorite, Coopi jaeketi kaupluste ja paljude muude kanalite kaudu. Lisaks lõime Eesti, Läti ja Leedu klientidele nõuannete jagamiseks 100 000 veebilehe Energiatarkus. 80 000 60 000 Eesti Energia tellitud Kantar Emori uuring kinnitas, et järjepidevast 40 000 ja massiivsest teavitustegevusest oli kasu. Inimeste kindlustunne 20 000 energiaturul toimuva suhtes kasvas. Samuti hindasid inimesed, et on energeetikast senisest paremini informeeritud ja paranes ka 0 Jaanuar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Detsember September Oktoober November Veebruar arusaamine, kuidas elektri hind kujuneb. Teadlikum klient on oluline, sest see on esimene samm kindlustunde tagamise ja targemate energiateenuste kasutamise poole. Usaldus ja tugev väärtuspakkumine tõi kliente juurde Eristume konkurentidest väga tugeva väärtuspakkumisega ja usaldus­ Meie kliendiarv suurenes 2022. aastal kõigil turgudel. Aasta lõpuks väärse elektrimüüjana austame oma lepingukohustusi. Elektrimüüjana kasvas see rekordilise 605 397 kliendini (ei sisalda Elektrilevi kliente). ei muuda Eesti Energia mitte kunagi ühepoolselt fikseeritud hinnaga Lätis, Leedus ja Poolas kasvatasime märkimisväärselt müügimahte. elektrilepinguid. Klientide kasv 2022. aastal riigiti 2022 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Eesti 422 608 423 940 425 917 427 897 428 565 429 763 423 198 423 119 423 837 423 634 425 474 425 524 Läti 40 579 43 295 44 280 45 309 46 689 48 176 51 768 58 119 64 517 66 488 67 003 69 391 Leedu 25 375 30 616 33 680 39 463 51 284 75 976 81 115 95 262 98 954 98 722 100 064 102 945 Poola 1 298 1 334 1 537 1 700 1 876 1 789 1 803 1 858 1 874 1 911 2 391 2 454 Soome 4 084 3 781 3 742 3 707 3 556 3 529 3 658 4 139 5 272 5 059 5 059 5 083 KOKKU 493 944 502 966 509 156 518 076 531 970 559 233 561 542 582 497 594 454 595 814 599 991 605 397 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 22 Oleme LÄTIS tegutsenud alates 2006. LEEDUS oleme tegutsenud 2007. aastast ja POOLAST on saanud paari aastaga Eesti aastast ja oleme sealsel turul saavutanud oleme seal suuruselt teine elektrimüüja. järel meie suuruselt teine müügiturg. Näeme teise positsiooni nii energia kui ka energia­ Poolas kõige suuremat kasvupotentsiaali nii lahenduste pakkujana. taastuvenergia arendamises kui ka klientidele nutikate energiateenuste pakkumises. Meie energiamüügi Meie energiamüügi Meie turuosa turuosa on Lätis 24,7 % turuosa on Leedus 17,4 % Poolas on hetkel 0,9 % Meie lahendused aitasid klientidel energiakriisiga toime tulla Koos klientidega saame keskkonnahoidlikumaks. 80% Peale selle, et kliendid peavad Eesti Energiat konkurentsivõimeliseks Osakaal klientidest, elektrimüüjaks, näevad nad meid ka tarkade ja olulist energiasäästu kes kasutavad vähemalt üht rohelist 8% 31% võimaldavate lahenduste pakkujana. Meie era- ja ärikliendid kasutavad teenust või toodet 2021 2022 eesmärk päikese- ja soojuslahendusi, salvestus- ja valgustusteenust, elektri­ 2026 autode tarka laadimislahendust ja paindlikku energiatarbimise juhtimist. 2022. aasta lõpuks on 188 518 Eesti Energia klienti valinud endale vähemalt ühe keskkonnahoidliku energialahenduse, Enefit Volti 1 925 näiteks taastuvenergial põhineva elektripaketi, päikese­energia avaliku laadimisvõrgu lahenduse või koduse elektriauto laadija. kasutus kasvab iga aastaga 1 200 MWh Elektriautode laadimisteenuste brändi Enefit Volt all lõime 762 2022. aastal klientidele targa laadimisteenuse. See võimaldab laadimise automaatselt ajastada soodsaima elektri börsihinna ajaks. Veebruaris Eestis lansseeritud teenus jõudis aasta lõpuks ka Läti ja Leedu klientideni ning on peagi saadaval ka Poolas. 2020 2021 2022 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 23 Rekordi purustas meie avalik elektriautode laadimisvõrk. Ainuüksi juulis Lisaks energialahendustele pakume ka sidelahendusi. Jätkasime uue laetud elektrikogus võimaldas Eesti Energia klientidel läbida vähemalt põlvkonna internetivõrgu väljaehitamist, et kiireid ühendusi nõudvad miljon heitmevaba kilomeetrit. Meil on ka plaan laieneda elektriautode interneti- ja televisiooniteenused jõuaks ka maapiirkondadesse. Enefiti laadimisvõrguga Lätti, Leetu ja Poola. kiire interneti kasuks on tänaseks otsustanud juba üle 13 000 kliendi. Meie pakutav sideteenus on operaatorineutraalne ehk klient saab meie Mullu kasvas hüppeliselt inimeste huvi ise elektrit toota ja seda võrku võrguga liitudes valida endale alati sobivaima teenusepakkuja kõigi müüa. 2022. aasta jooksul lisandus meie klientide sekka 1271 õnnelikku turuosaliste hulgast. päikeseelektrijaama omanikku. Iga kolmas päikesepaneelidest huvitatud klient soovib paigaldada ka salvestuslahendust. Pikad elektriostulepingud annavad tuuleparkide rajamisele hoogu Tuule- või päikeseparkidega toodetud elekter on kõige taskukohasem ja keskkonnahoidlikum. Klientide huvi pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute vastu ületas meie ootusi. Üha rohkem on neid, kes soovivad sõlmida roheenergia ostmiseks kuni 10-aastaseid lepinguid, et oma püsikulud pikemaks perioodiks fikseerida. Kolme viimase aasta jooksul oleme selliseid lepinguid sõlminud 16 TWh ulatuses, millest 7,8 TWh mahus pikaajalisi lepinguid sõlmiti 2022. aastal. Kliendid, kes sõlmivad meiega pikaajalise elektriostu lepingu, panustavad otseselt uute tuule- ja päikeseparkide arendamisse. Elektri turuhind on viimastel aastatel taastuvenergia arendajatele liiga ebastabiilne, et teha ligi 30-aastase elueaga investeeringuid. Investeerimiskindluse tagamiseks on arendajatel vaja kas riiklikke toetusskeeme või võimalusi oma tuleviku toodangu müügihinna fikseerimiseks. Seetõttu on pikad fikseeritud hinnaga elektrilepingud kolmepoolselt kasulikud nii arendajale, elektrimüüjale kui ka kliendile. Pikaajalise elektrilepingu lahendusega on Eesti Energia olnud teerajajaks kogu Baltikumi regioonis. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 24 Kõige kasumlikum elektrijaam oli virtuaalne elektrijaam Taastuvenergiale üleminek nõuab elektrisüsteemilt palju suuremat paindlikkust nii tootmise ja tarbimise juhtimisel kui ka energia salves­ tamisel. Neil hetkil, kus nõudlus elektri järele on suur, võrdub tarbimata jäetud elekter toodetud elektriga. Seadmed, mille töörežiimi on võimalik ajatada, saavad pakutavalt paindlikkuselt meie abiga teenida tulu. 2021. aastal hakkasime Auvere elektrijaamaga pakkuma 25 MW reguleerimisvõimsusega automaatse sagedusreservi teenust (aFRR). 2022. aastal täiendasime seda võimekust Eesti elektrijaama 8. ploki, Balti elektri­jaama 11. ploki ja nelja Enefit Greeni tuulepargiga kokku 55 MW jagu. Koostöös Eleringiga Soome süsteemioperaatorile Fingrid elektrivõrgu stabiliseerimiseks pakutav teenus kinnitas meie valmisolekut pakkuda teenust Baltimaade elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks, juhul kui vastav turg tekib. Eestis reguleerisime mullu vastavalt süsteemioperaator Eleringi tellimusele elektritarbimist alla 570 MWh ja üles 37 MWh jagu. Estonia piimafarm Järvamaal Jätkasime ettevalmistusi paindliku energiajuhtimise teenuse lansseerimiseks ka Leedus ning Soomes, kus lepingud esimeste klientidega sõlmitud. Päikesepargi võimsus kahekordistatakse seal 348 kW-ni ja selle toodangu salvestamiseks paigaldatakse farmi 150 kWh elektrienergiat 2022. aasta jooksul valmistasime ette ainulaadse päikese­ mahutav aku. 150 kWh vastab keskmise pere 16 päeva elektrivajadusele. energia tootmise, salvestamise ja paindliku energiajuhtimise lahenduse pilootprojekti Estonia piimafarmis Järvamaal. Kodukliendile pakutava paindliku energiajuhtimise lahendus jõudis 2022. aasta lõpuks klienditestideni. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 25 Rahulolevad kliendid on meie suurim vara Kõrgete energiahindade olukorras vajasid kliendid abi ja see tõi kaasa väga palju kliendipäringuid. Klientide paremaks aitamiseks tõstsime Kliendid hindavad meie usaldusväärsust ning ootavad lubaduste oma teeninduskanalite võimekust. Muutsime töökorraldust, võtsime täitmist, kõrgel tasemel nõustamist ja tarku teenuseid. Klientide rahulolu töötajaid juurde ja kaasasime partnereid. Lisaks jagasime inimestele meie teeninduse ja teenustega mõõdame soovitusindeksiga kõikidel proaktiivselt infot energiaturul toimuvast, energialahendustest ja turgudel. energiasäästust kõikvõimalikes kanalites. Klienditeeninduse soovitusindeks (NPS) NPS 2021 NPS 2022 2022 eesmärk 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember KOKKU 2021 Jaanuar 22 Veebruar 22 Märts 22 Aprill 22 Mai 22 Juuni 22 Juuli 22 August 22 September 22 Oktoober 22 November 22 Detsember 22 KOKKU 2022 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 26 Taastuvenergia toodangu lisandumine lahendab energiakriisi Tuuleparkide rajamist toetavad pikaajalised elektrimüügilepingud Eesmärk 4× tootmisvõimsuse kasv Opereeriv võimsus Ehituses projektid 2 000 1 600 Tootmisvõimsus, MW 1 200 858 1 900 800 596 199 226 258 258 400 646 457 457 457 457 457 0 IV kv I kv II kv III kv IV kv 2023E 2026E 2021 2022 2022 2022 2022 Kiireim viis süsinikuneutraalsuseni jõuda on eri energialiikide asendamine taastuvatest allikatest toodetud elektriga. Seetõttu on Eesti Energia grupi taastuvenergia ettevõte Enefit Green võtnud sihiks kasvatada 2026. aastaks taastuvelektri toodangut 4,5 TWh-ni. 2022. aastal oli Enefit Greeni elektrienergia toodang 1,1 TWh. Kiireim viis süsinikuneutraalsuseni Enefit Green toetub uute projektide arendamisel pikaajalistele jõudmiseks on eri energialiikide fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingutele suurte elektrimüüjatega asendamine taastuvatest allikatest (Eesti Energia jm), kes omakorda pakuvad lõpptarbijatele pikaajalist toodetud elektriga. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 27 hinnakindlust. Ettevõte fikseerib uute arendusprojektide puhul 60% Enefit Greeni teine unikaalne projekt on Estonia päikesepargi arendus. tuule- või päikesepargi prognoositavast elektritoodangust ja 40% müüb See rajatakse põlevkivi väärindamisel tekkinud aherainest alustarindile, turutingimustel. 2022. aasta lõpuks oli Enefit Green elektrimüüjate mis on 27 m kõrge. Lahendus võimaldab kasutada ära tekkinud kaudu sõlminud selliseid lepinguid mahus 10,5 TWh. aherainet ja väheväärtuslikku maa-ala ning vähendada päikeseenergia tootmisel varjutusest tulenevaid kadusid. 2022. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kokku Ehituses olevatest parkidest andis 2022. aastal esimese elektri 43 MW kuus tuuleparki koguvõimsusega 546 megavatti Eestis, Leedus Šilale II tuulepark Leedus, mille ehitus algas 2021. aastal. 75 MW ja Soomes ning neli päikeseparki, millest kaks Eestis ja kaks Akmenė tuulepark jõuab esimese elektrini 2023. aasta alguses. 21 MW Poolas koguvõimsusega 50 megavatti. Purtse ja 72 MW Tolpanvaara tuulepargi ehitus jätkub plaanipäraselt ning mõlemad pargid annavad esimese toodangu 2023. aasta jooksul. Eesti jaoks kõige suurema mõjuga on nendest projektidest Sopi-Tootsi tuulepark, millest saab Eesti suurim taastuvenergia tootmise ala. Selle Olulise sammuna taastuvelektri tootmise suurendamisel pargi toodang katab 8,5% kogu Eesti tarbimisest ja 40% kodutarbijate on Enefit Green laiendanud lühiajalises arendusportfellis poolt tarbitavast elektrist. Olulise mõjuga koduturgude elektritarbijatele kavandatavate päikeseparkide mahtu. saab olema ka Kelme projekt Leedus, mille koguvõimsus on ligi 320 MW. Ainulaadse lahendusena rajab Enefit Green Eestis Lüganuse vallas Nii kuuluvad lõppenud aastast Enefit Greenile maakasutusõigused tuule ja päikese hübriidpargi. 21 MW tuule ja 32 MW päikesepark tulevase hübriidprojekti jaoks Vändras, portfelli lisandusid Seinapalu ja ehitatakse välja samaaegselt. Elektri tarbijani viimiseks kasutatakse Arakavälu projektid Eestis ning omandatud on päikeseprojektid Lihulas samu seadmeid, alajaama ja ühendust. Samuti kasutab hübriidpark ja Pärnu-Jaagupis. Sopi-Tootsi alale on ettevõttel kavas ehitada tuulest ja päikesest toodetud elektri võrku andmiseks ühte liitumis­ ca 75 MW päikesepark.   võimsust. Selline lahendus on mõistlik, kuna tuulest saab kõige rohkem elektrit toota sügisest kevadeni, päikesest aga just kevadest ja sügiseni. Enefit Green on aktiivselt edasi liikunud ka planeerimise faasis olevate See tähendab, et kahe jaama peale kokku on elektri toodang aasta projektidega. Olulise sammuna sai kohtuvaidluse järel uuesti hoo sisse lõikes ühtlasem ning piiratud võrguressurssi kasutatakse paremini ära. Risti tuulepargi arendus, mis on praeguseks jõudnud tuulepargi ala eelvaliku kinnitamise faasi. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 28 Liivi meretuulepargi arendus jõudis keskkonnauuringuteni Meretuulepark on Eesti jaoks kõige realistlikum viis leevendada energiadefitsiiti ja toota enne kümnendi lõppu suures koguses soodsa hinnaga taastuvelektrit. Liivi meretuulepargi arendus jätkus eesmärgiga jõuda 2025. aastaks investeerimisotsuseni. Lõppenud aastal käivitusid mahukad keskkonnauuringud ning pargi tehnilise lahenduse eelanalüüs. Viimase läbiviimist toetab ka Euroopa Liit. Olulise sammuna algatati riigi eriplaneering meretuulepargi elektriühenduste rajamiseks. Jätkus koostöö maailma juhtiva tuuleenergia arendajaga Ørsted ning algasid ettevalmistused arendusprojekti eraldamiseks Eesti Energiast. Liivi projekt on Eesti meretuuleparkide arendustest küpseim ja toodab valmides poole kogu Eestis tarbitavast elektrist. Sellega on Liivi meretuulepark oluline osa nii energiakriisi lahendusest kui ka taastuvenergia eesmärkide täitmisest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 29 Soojuselektrijaamad aitasid energiakriisis toime tulla elektrist. Kuna peamise kütusena kasutatakse Enefit Poweri juhitavates elektrijaamades põlevkivi, kasvas koos elektri suurema toodanguga Eesti Energia soojuselektrijaamadel on energiakriisis oluline roll elektri kolmandiku võrra ka põlevkivi kaevandamise maht. Põlevkivitoodangu varustuskindluse tagamisel. ning seeläbi ka elektritoodangu suurendamine oli või­malik vaid tänu edukale lisatööjõu värbamisele ja õigeaegsetele hooldustele. Kasvatasime 2022. aastal põlevkivielektri toodangut, et katta 2022. aasta lõpu seisuga oli Eesti Energias kasutusel juhitav elektriline elektritootmise puudujääki Eestis ja naaberriikides ning toota netotootmisvõimsus 1369 MW. Enefit Poweri jaamadest panustas elektrit Eestis käivitatud riikliku universaalteenuse jaoks. sellesse Eesti elektrijaam 866 MW, Balti elektrijaam 192 MW, Auvere elektrijaam 272 MW ja Enefit-280 12 MW. Lisaks on Enefit Greenil ka Iru ja Paide koostootmisjaamad võimsusega vastavalt 17 MW ja 2 MW. Võrreldes 2021. aastaga tootis tütarettevõte Enefit Power 2022. aastal Sellega tagame omaniku oodatud võimsuse 1000 MW, millest piisab, oma juhitavates tootmisvõimsustes ligikaudu 30% rohkem elektrit. et katta Eesti keskmine elektritarbimine. 2021. aastal tootsime 3981 GWh elektrienergiat ja 2022. aastal 5131 GWh, mis moodustas ligikaudu 70% kogu Eestis toodetud 2021 2022 Muutus % Kaevandatud põlevkivi tuh t 6 375 8 367 +1 992 +31,2% Elektritoodang kokku GWh 5 217 6 260 +1 043 +20,0% Taastuvelektri osakaal toodangust % 31,6% 23,2% -8,4 pp Emiteeritud CO2 (EE Grupp) tuh t 5 041 6 834 +1 770 +35,9% Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 30 Energiakriisi mõju meie süsinikuneutraalsuse strateegiale reservjaamad, mis olid varem pikalt seisnud. Suurenenud heitmetega on lühiajaline seoses tasus kontsern 2022. aastal erinevate keskkonnamaksude ja ressursitasude näol 73,1 miljonit eurot. Kontserni 2022. aasta Vaatamata energiakriisist tingitud ajutisele CO2 koguse kasvule, täidame CO2 emissioonikulud kasvasid turuhinnas 544,4 miljoni euroni. Lisaks omaniku ootuse 2030. aasta elektritootmise CO2-intensiivsusele juba tegi Enefit Power 2022. aastal keskkonna­kaitsega seotud investeerin­- lähiaastatel. 2030. aastaks lõpetame põlevkivist elektritootmise ja guid summas 10,4 miljonit eurot. Investeeringud hõlmasid nii ennetus­ asendame selle uute taastuvate tootmisvõimsuste ning alternatiiv­sete meetmeid keskkonnamõjude vähendamiseks kui ka õhuheitmete kütuste kasutamisega. 2035. aastaks plaanime jõuda süsiniku­ vähendamiseks mõeldud parendustegevusi ja õhuseiresüsteemide neutraalse elektritootmiseni. uuendamisi. Põlevkivi osakaal elektritootmises väheneb, kui rajame uusi taastuv­ energia võimsusi ning suurendame uttegaasi ja jäätmepuidu kasutust elektri tootmisel. Uttegaasi kasutamine aitab alandada elektritootmise CO2-heitmete prognoos süsinikuneutraalsuse strateegia alusel põlevkivi kasutust ning süsinikuintensiivsust.­Ka jäätmepuidu t CO2 / MWh EE kontserni energia CO2-intensiivsus EE kontserni elektri tootmise CO2-intensiivsus kasutamine vähendab elektritoomise keskkonnamõju. Enam kui pool 1,2 Enefit Poweri elektrijaamades kasutatavast jäätme­puidust on nii halva kvaliteediga, et see ei kõlba põletamiseks teistes katelseadmetes. 1 Sinna hulka kuuluvad näiteks lammutatud hoonete osad, vanad raamid, 0,8 uksed või mööbel. Eesti Energias on jäätmepuidu kasutamine tootmises 2022. aastal vähenenud 30% võrreldes 2021. aastaga. Peamiseks 0,6 põhjuseks on jäätmepuidu kättesaadavus ja hinnatõus. Energia­- 0,4 kriis tõi kaasa vajaduse käivitada vanemad põlevkivil töötavad 0,2 0 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2030 GRI 305-4 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 31 Elektri võrguteenus on rohepöörde selgroog Võrguliitumiste erakordselt suur maht Mikrotootja taotluste maht tegi Eestis kõigi aegade rekordi ja ületas kõik varasemad prognoosid. Elektrilevile esitati üle 12 800 mikrotootja liitumistaotluse (2021. aastal esitati 2290 taotlust), mis on üle viie korra rohkem kui aasta varem. Sõlmitud võrgulepingute andmete järgi on 2022. aastal lisandunud 4946 elektritootjat koguvõimsusega 117,8 MW. . Kokku on Elektrilevi jaotusvõrgus üle 15 562 elektritootja koguvõimsusega 603,6 MW. Liitumistaotluste kasv tk 2021 2022 Elektritootjate arv Elektrilevi võrgus Mikrotootja liitumistaotlused 2 290 12 850 (prognoositud 1 600) Elektritootjate koguvõimsus MW 15 562 Elektritootjad kokku tk Elektritootja liitumistaotlused 2 705 3 486 (prognoositud 2 500) 10 616 Tarbija liitumistaotlused 15 522 12 723 (prognoositud 13 200) 6 676 KOKKU 20 517 29 059 3 078 603,6 Mikrotootja liitumispakkumuste menetlemise keskmine aeg oli 485,8 39 päeva. Elektrilevi eesmärk on jõuda mikrotootja liitumispakkumiste 319,3 210,2 väljastamisega 30 päeva sisse. 2019 2020 2021 2022 Eesmärgi saavutamiseks saavad kliendid 2022. aastast elektritootja liitumistaotluste esitada Elektrilevi iseteeninduses. Parima teenindus­ protsessi tagamiseks tegime liitumisprotsessi e-teeninduses kliendi jaoks läbipaistvaks ja jälgitavaks. Väiketööna teostatavatele Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 32 mikrotootja liitumistele rakendasime fikseeritud hinna, mis tõstis Kliendi katkestuse keskmine kestus oluliselt liitumispakkumiste väljastamise kiirust. Samuti suurendasime meeskondi ja muutsime mikrotootja liitumistaotluste menetlusprotsessi minutit SAIDI rikkeline SAIDI plaaniline selliselt, et kliendid saavad selle käigus tootmismooduli võimsust vähendada ja vältida seeläbi kulukaid ja aeganõudvaid võrgutugevdus­ töid. Veel uuendasime vabade võimsuste kaarti, et see annaks ülevaate, millistel Elektrilevi jaotusvõrgu keskpingeliinidel on vaba võimsust 58 74 2021 2022 päikesejaamade võrku liitmiseks. Nii saavad kliendid planeerida oma KOKKU KOKKU elektrijaamasid kohe sobivamatesse asukohtadesse. 226 312 168 238 Rekordiline huvi mikrotootmise vastu tingis omakorda vajaduse võrgu lisainvesteeringuteks. Eesti riik eraldas sihtfinantseeringuna Elektrilevile 8 miljonit eurot võrguinvesteeringuteks. Koos omaosalusega investeeris Elektrilevi rohepöörde kiirendamiseks kokku 16 miljonit eurot. Selle käigus uuendati 500 km elektriliine ja loodi mikrotootmise võimekust 4500 majapidamise tarbeks. Ilmastikukindel võrk vähendab Elektrilevi eesmärk on asendada vana paljasjuhtmeline õhuliinivõrk kas ilmastikukindla isoleeritud õhukaabli või elektrikatkestusi maakaabliga. SAIDI ehk kliendi katkestuse keskmine kestus suurenes võrreldes 2021. aastaga. Aasta erakordselt tuuline algus, kus aprillikuuks oli Elektrilevi võrgus on 2022. aasta seisuga ligikaudu 60 000 km olnud sama palju tormipäevi kui eelnenud aastal kokku, tõi kaasa elektriliine, millest 33% on maa-alused liinid ning 66% õhuliinid. suurema katkestuste mahu. Lisaks mõjutas katkestuste kestus aasta Tihepiirkondades ehk asulates liigub võrk maa alla ning vähema lõpus Saaremaal ja Hiiumaal toimunud lumetorm, mille mõjude lõplik asustusega piirkondades asendatakse paljasjuhtmeline õhuliin likvideerimine võttis rohkem kui nädala. isoleeritud õhukaabliga. GRI 201-4 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 33 Ilmastikukindlaks loeme nii isoleeritud õhuliine kui ka maakaableid. Võrgu investeeringud Madalpingevõrgust on tänaseks ilmastikukindlaks ehitatud 94,7% mln € ning keskpingevõrgust 43,4%. Viimase kümne aasta jooksul on ilmastikukindla võrgu osakaal tervikuna kasvanud 26% ehk veerand 150 126 kogu võrgust. Samal perioodil on seetõttu oluliselt vähenenud ka rikete 120 arv, mis on langenud pea kolm korda: 33 000 rikkelt 12 000 rikkeni. 90 67 60 58 Rikete vähendamiseks oleme edukalt rakendanud igapäevasesse tööprotsessi Netfixi masinõppe rakenduse, mis 30 ennustab arvesti andmete põhjal võimalikke rikkeohte ning 0 võimaldab seeläbi ennetada madalpinge rikkeid. Investeeringud Töökindluse Liitumiste ja kokku investeeringud teenustööde kulu Aasta jooksul analüüsiti üle 1200 potentsiaalse rikke, millest 866 puhul tuvastati ka probleem. Kokkuhoid sellest oli üle 400 000 euro. Elektrilevi arendab võrku üle Eesti ühetaoliselt ning riske hinnates kõikjal terviklikult. Ilmastikukindla võrgu ehitusmaht oli 2022. aastal ligi 1300 km Ilmastikukindla (2021. aastal 1000 km) võrgu osakaal Madalpingevõrk 873 km Keskpingevõrk 426 km 2021 lõpu seisuga 2022 2022 2021 lõpu seisuga Madalpingevõrk Keskpingevõrk oli 93,3% oli 42,0% 94,7% 43,4% Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 34 Elektrilevi klientide rahulolu Elektrilevi rikkeinfo rakendus Maru on kogumas hoogu, aasta jooksul on kasutatud rakendust 212 229 korral ja unikaalseid kasutajaid oli 107 495. Tegemist on keskkonnaga, mis võimaldab kasutajatel teenuse Elektrilevi klientide arv on 2022. aasta lõpu seisuga 512 301. kvaliteedi probleemi korral ja eriti tormide ajal vahetada kiireloomulist infot võrguettevõtjaga. Viime igal aastal läbi kliendirahulolu uuringut, mille kohaselt on 2022. aasta Elektrilevi TRIM-indeks 33 ja sellest tulenevalt kliendirahulolu 74. Elektrilevi menetles 2022. aasta jooksul 622 kahjunõuet, millest 206 Aastal 2021 olid tulemused mõnevõrra kõrgemad: TRIM-indeks oli 42 ja hüvitati summas 166 349 eurot. kliendirahulolu 85. Kuigi meie konsultantide ning teenindajate asjatundlikkust hinnatakse Klientide rahulolu oli kõrgeim kõrgelt, on kõige rahulolevamad kliendid need, kes kasutavad Elektrilevi iseteeninduses ning veebi­vestluses. iseteenindust ning veebivestlust (chat). Klientide ootused on mõistagi Nende kanalite arendus on kõige kõrgemad liitumisteenuse osas - nii pakkumiste väljastamisel kui fookuses ka tulevikus. ka lepingu täitmisel. 2022. aasta tootjaliitumiste rekordilise huvi tõttu pikenesid liitumise tähtajad, mis tekitas klientides pahameelt. Lisaks mõjutas Elektrilevi kliendirahulolu oluliselt ka elektrihinna tõus. Seetõttu sattus suurema tähelepanu alla elektriarvestite mõõteandmed ning mõõteandmete prognoosimine tekitas klientides senisest enam segadust. Lepingute täitmise tähtaegade viibimist mõjutas täiendavalt ka ülemaailmne tarnekriis. 2022. aastal tõime turule uued neljatariifsed võrgupaketid, mis annavad kliendile võimaluse valida oma tarbimisharjumustele sobivaima paketi. Elektrilevi fookus on jätkuvalt veebi ja iseteeninduse arendamine. 2022. aastal võtsime kasutusele riikliku autentimise iseteeninduses. Mikrotootjad saavad nüüd jälgida liitumisprotsessi iseteeninduses, seal ka allkirjastada lepingud ning nende eest tasuda. Iseteeninduses tehakse 62% kõikidest toimingutest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 35 Suured sammud ringmajandusel põhineva süsinikuvaba keemiatööstuse poole Valmis ringmajandusel põhineva keemiatööstuse teekaart Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel Tegemist on põlevkivitööstuse järgmise arenguetapiga, kus võtame põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni. Sel teel toorainena kasutusele lisaks põlevkivile ka jäätmeplasti ja vanarehvid. asendame vedelkütuste tootmise järk-järgult plasti ja teiste keemiatööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega. 2022. aastal valmis detailne ringmajandusel põhineva keemiatööstuse Nii vähendame keskkonnajalajälge näiteks põllumajanduses, teekaart kuni 2040. aastani. Ühtlasi astusime olulised sammud sel teekaardil. Teostasime TalTechiga kahasse uuringu, kus valisime auto-, pakendi-, puidu-ja ehitustööstuses. välja kaks tehnoloogiat, millel on kõige suurem potentsiaal hakata pürolüüsitehastest süsinikku kinni püüdma. Järgmine samm on sõeluda neist tehnoloogiapakkujatega sobivaim ning leida teadus- ja arenduspartneritega parimad viisid püütud CO2 kasutamiseks. Tegevuste seos ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 36 Ringmajandusel põhinev keemiatööstus Põlevkivitööstuse järgmises arenguetapis võtame lisaks põlevkivile kasutusele ka jäätmekäitluses ülejääva plasti ja vanarehvid ning toodame sellest süsinikuneutraalselt targemaid tooteid, näiteks toormaterjali rõiva- ja plastitööstusele.   Prügiplast Sisend metanooli Põlevkivi Vanarehvid ELEKTRI- tootmiseks TOOTMINE CCUS SEADMED Me tan METANOOLI oo l s Gaa TOOTMINE Autotööstus Vedelad tooted Pakendi- Sport ENEFIT-SEADMED KEEMIATÖÖSTUSE TOORME tööstus KEEMIA- TOOTMISE KOMPLEKS TÖÖSTUS Muud Jäätmed - tarbeesemed elektritootmisesse ium t a lts naa K bo r ka Tuhk KÕRVALTOODETE VÄÄRINDAMINE Põllumajandus Ehitus Aheraine Taristuprojektid Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 37 Ringmajandus vähendab keskkonnajalajälge Ujuv päikesepark Ülemine reservuaar Ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuse visiooni oluline osa on jäätmevaba tootmine. See tähendab, et põlevkivi Alumine Tarindi päikesepark reservuaar Veevõtutorn keemiatoodeteks väärindamisel tekkiv aheraine ja tuhk leiavad kasutust teiste valdkondade toorainena. Lisaks on ka suurenergeetika Alumine tootmisüksustes juba täna palju ringmajanduse potentsiaali, mida ellu veesissevõtukoht rakendades vähendame keskkonna jalajälge näiteks põllumajanduses, Veetoru auto-, pakendi-, puidu- ja ehitustööstuses. Kivimite kiht Turbiinisaal Aheraine kasutus ringmajanduse suurprojektides Põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena tekib aheraine, mida Eesti Energia pumphüdroelektrijaam taaskasutame ise ja müüme partneritele. Perioodil 2022–2026 on meie eesmärk kasutada ära kogu tootmises tekkiv aheraine. 2022. aastal tekkis Estonia kaevanduses põlevkivi tootmisel kaevandamisjäätmeid (aherainet) kokku 2,98 mln tonni, mis leidis Aasta lõpus käivitus Ida-Virumaale Estonia kaevanduse tööstusalale täielikult taaskasutust. Lisaks taaskasutati eelnevatel aastatel 2026. aastaks planeeritava kuni 225 MW võimsusega vesisalvesti vaheladustatud aherainet 924 tuh tonni. Valdavalt taaskasutati tehnilise lahenduse analüüs koos keskkonnamõjude eelhindamisega. aherainet päikeseparkide alustarindite ehitamisel 3,35 mln tonni. Vesisalvesti on mastaapne ringmajandusprojekt, mille ehitamisel Kontserni infrastruktuuri tarbeks kasutati 77,9 tuh tonni aherainet ja kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv aheraine ja suletud killustikku, eelkõige teedeehituseks ja -hoolduseks. Klientidele müüsime kaevanduskäigud. Kui jaam käivitub, on see võimas salvesti, mis aitab aherainet ja killustikku kokku 261 tuh tonni. 2022. aastal hakkasime tagada energiajulgeolekut ja elektrivõrgu stabiilsust. klientide soovil pakkuma ka veelgi peenema fraktsiooniga (0-4 mm) killustikku. . Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 38 Estonia tööstusalal valmis ka sinna planeeritava 3 MW päikesepargi Põlevkivituhal on mitmeid taaskasutusvõimalusi aherainest alustarind ning jätkus teise sarnase pargi tarindi ehitus. 2022. aastal jätkas kontsern põlevkivituha taaskasutamise võimaluste Keemiatööstusele üleminekul olulist rolli kandva Enefit280-2 tehase uurimist plastitööstuses, ehitusgraanulite tööstuses, põllumajanduses, ehitus jõudis olulisemate tehnoloogilised seadmete paigalduseni – teedeehituses ja geopolümeeride tootmises. Strateegiaperioodi tehase süda ehk retort, kütuse etteande süsteemi purustusseadmed, 2022–2026 eesmärk on taaskasutada 0,4 mln tonni põlevkivituhka. tuhaärastusseadmed ja kondensatsiooni kolonn. Lisaks on põlevkivituha töötlemisel mineraalseteks ehitusmaterjalideks võimalik täiendavalt siduda ka süsihappegaasi. Kui 2020. aastal müüsime tuhka taaskasutuse eesmärgil 60 000 tonni ja 2021. aastal 77 000 Märgilise koostööprojekti viisime ellu koostöös taristuehitus­ tonni, siis 2022. aastal juba 100 000 tonni. Plaanime seda määra oluliselt ettevõttega GoTrack, kes kasutas meie aherainet Keila–Valingu kasvatada, sest tuhka kui täitematerjali või toorainet saab kasutada paljudes raudteelõigu ehitamisel. See on esimene kord, kui aherainet toodetes, näiteks mullaparendaja Enefixina. Iga lupjamiseks kasutatud on sellises mahus riigiraudtee taristuehitusel kasutatud, lubiväetise Enefix tonn hoiab kokku ja seob mulda ca 4,9 tonni CO2. andes teadmise, et aherainel ja killustikul kui kättesaadaval ja väärtuslikul materjalil on potentsiaali ka Rail Baltica ehitusel. 2022. aastal tarnisime esmakordselt Aheraine kasutamine Eesti Energia ajaloos meretranspordiga Keila-Valingu raudteelõigul. ca 4 000 tonni tuhka Põhjamaade ehitussektorile. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 39 Plastijäätmete ja vanarehvide ümbertöötlemine Energiatootmises kasutame mujal raskesti kasutatavat ja pigem utiliseerimisele kuuluvat toorainet (jäätmepuit, vanad rehvid jne). Koostöös partneriga muudame utiliseerimisele kuuluvad kõrval­ produktid uueks toormeks ja toodeteks. 2022. aastal sõlmisime pikaajalised tarnelepingud partneritega, kes varustavad Enefiti pürolüüsitehaseid alates 2023. aastast vanarehvide hakkega, mis osaliselt asendab toorainena põlevkivi. Prügiplasti koospürolüüsi labori- ja katsepingitestid tõestasid, et jäätmeplastisegu ja põlevkivi töötlemisel Enefiti pürolüüsi­ tehastes on suur potentsiaal ning 2023. aastal jätkame arendusi tööstuskatsetega. Eesti Energia kontserni keskkonnategevuse ohjamiseks ja parendamiseks rakendame rahvusvahelisele standardile ISO 14001 ja Euroopa Liidu standardile EMAS (EcoManagement and Audit Scheme) vastavaid sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme. Kontrollime ja Testimised vanarehvihakkega täiustame oma keskkonnajuhtimissüsteeme pidevalt. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 40 EESTI ENERGIA KONTSERN LÄHTUB OMA TEGEVUSES JA OTSUSTES JÄRGMISTEST LUBADUSTEST: Vähendame oma tegevuse mõju kesk- konnale ja arvestame Jätkame energiatootmise oma tegevuses kogu- süsinikuintensiivsuse konnaga. Heitmete ja Parandame Meie tegevus pidevat vähendamist jäätmete minimeerimiseks ning keskkonnateadlikkust ja otsused eesmärgiga saavutada ressursitõhususe tagamiseks oma töötajate seas ja on kooskõlas süsinikuneutraalne rakendame parimat võimalikku ühiskonnas. Panustame keskkonnaõiguse energiatootmine tehnikat. Keskkonnas toimuvate arengusse teadus- Eelistame teenuste, toodete põhimõtete ja aastal 2045 ja lõpetada muutuste jälgimiseks korraldame ja arendustegevusega ja tooraine hankimisel keskkonnavaldkonna põlevkivist elektri tootmine seiret ja koostame keskkonna- ja meie keskkonnaandmed keskkonnahoidlikke õigusaktidega. aastal 2035. aruandeid. on avalikud. riigihankeid. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Analüüsime oma Aitame klientidel Rakendame Loome eeldusi Rakendame kontorites tegevusega kaasnevat rohepööret plaanida ringmajanduse bioloogilise mitmekesisuse tervisliku töökeskkonna keskkonnamõju ja riske ning ja energialahenduste tervik- põhimõtteid, taastamiseks või tagamiseks ja keskkonnahoiu arendame ja täiustame spektrit pakkudes ellu viia. vähendame jäätmete teket säilitamiseks ja tagame põhimõtete järgimiseks järjepidevalt oma Usume, et elektrifitseerimine ja ja soodustame jäätmete asjakohase loodushoiu. rohelise kontori põhimõtteid. keskkonnategevust. taastuvenergiale üleminek on taaskasutamist. Vähendame paberi kiireim tee süsinikuneutraalsuseni. kasutamist, kogume prügi liigiti, kasutame vett, elektrit ja soojust säästlikult ning kasutame keskkonna- sõbralikke sõidukeid. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 41 Teadus- ja arendustöö väiksema keskkonnamõju ja Uusi ideid kogume töötajatelt ja välistelt partneritelt Enefit Idea Hubi nutikamate lahenduste nimel kaudu. Selle ettevõtmise eesmärk on tuvastada Eesti Energia kasvu võimendamiseks uusi ärivõimalusi aastase mõjuga 5–10% kontserni Eesti Energia investeeris 2022. aastal teadus- ja arendustöösse EBITDAst. Tänaseks on Idea Hubi kogunenud üle 1600 idee. 2022. aastal 11,9 miljonit eurot. Eesti Energia teadus- ja arendustegevus keskendub jätkasime ärikiirendite elluviimisega, mis on aidanud oluliselt kiirendada energiatootmise keskkonna jalajälje vähendamisele, väärtuslikumate uutel tehnoloogiatel ja ärimudelitel põhinevate lahenduste jõudmist toodete arendamisele ning klientidele nutikamate ja kasulikumate meie klientideni. Tänaseks on kiirendites osalenud 27 ideed, millest pea teenuste pakkumisele. pooled on kas juba klientideni jõudnud või arenduse lõpufaasides. 2022. aasta kaks kõige olulisemat uuringut puudutasid CO2 kinnipüüdmise tehnoloogiate tuvastamist koostöös TalTechiga ning suurandmete kasutamist klientide tarbimisprofiilide monitoorimiseks ja energiakäitumise prognoosimiseks. Mõni pilt? Selle analüüsi viisime läbi koos Tartu Ülikooliga ning plaanis on saadud teadmisi äris rakendada ja lahendust edasi arendada. Teadus- ja arendustöös on meie olulisimad partnerid TalTech ja TalTechi Virumaa kolledž, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, VTT ning rahvusvahelised suurkorporatsioonid energeetika tehnoloogiate, taastuvenergeetika, andmeteaduse ja naftakeemia valdkonnast. Eesti Energia kuulub mitmesse innovatsiooni eest seisvasse ühingusse, sealhulgas Euroopa puhta vesiniku allianss, ringmajandusettevõtete liit, tööandjate keskliidu uuendusmahukate ettevõtete 2% klubi ja Tänaseks on Innovatsiooni Käivituskoda, Innovatsiooniliidrite klubi ja Plastiliit. Lisaks Idea Hubi kogunenud osaleme mitmes rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis, mis üle 1600 idee. keskenduvad elektriautode laadimise ja kortermajade renoveerimise lahendustele. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 42 Jätkusuutlik ressursikasutus hoonetes ja autopargis Kontorist alguse saavate keskkonnamõjude vähendamisel hoiame järjepidevust. Igal aastal oleme vähemalt ühe oma kontori kujundanud Rohelise Kontori sertifikaadile vastavaks. 2022. aastal sai sertifitseeritud Pärnu kontor. Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistused antakse organisatsioonidele, kes on silma paistnud keskkonnateadlike lahendustega oma töökeskkonnas, näiteks jäätmete liigiti kogumise, efektiivsema vee ja energia kasutamise ja töötajate teadlikkuse tõstmisega. Hetkel töötame viies Rohelises Kontoris. Tallinna Veskiposti kontor on üks meie viiest Rohelisest Kui 2021. aasta lõpus oli kontsernis tööautodena kasutusel Kontorist. 22 elektriautot, siis 2022. aasta lõpuks kasvatasime nende arvu 32ni. See moodustab 7,5% kogu meie autopargist. 2024. aasta lõpuks oleme seadnud eesmärgi jõuda elektriautode 20% osakaaluni. Tänaseks on meie elektriautodega läbitud üle 750 000 kilomeetri, mis Eesti keskmist Tootmistehnika soetamisel lähtume sellest, et iga uus masin oleks sisepõlemismootoriga autode heitmete hulka vaadates on võimaldanud ohutum, efektiivsem ja keskkonnahoidlikum kui eelmine. 2022. aastal kokku hoida 152 tonni CO₂. sõlmis Enefit Power lepingud üheksa kaasaegse ja efektiivse buldooserkobesti ostmiseks. Nende heitgaasides sisaldub ca 80% Soodustame elektriautode kasutusele võtmist ka isiklikuks vähem tahkeid osakesi ja ligikaudu poole võrra vähem lämmastiku­ kasutuseks, paigaldades kontserni haldusalas olevatesse parklatesse heitmeid võrreldes varasemate mudelitega. Masinad tarnitakse elektrisõidukite laadijaid. Samuti on büroode töötajatel võimalik 2023. aasta esimeses kvartalis. lühemate distantside läbimiseks kasutada turvavarustusega elektritõukerattaid. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 43 Inimesekeskne teekond nulli Eesti suurim ja kiireim värbaja Eesti Energia kontserni töötajate arv Eesti Energia töötajad kõikidel koduturgudel on need, kes strateegiat 7000 igapäevaselt ellu viivad. 2022. aasta oli Eesti Energiale kui tööandjale 6 023 5 851 5 808 6000 5 775 ajalooline. See tõi Eesti Energiasse üle turgude ligi 800 uut tegijat – 5 361 5 033 alustasime aastat 4575-liikmelise töötajaskonnaga ning lõpetasime 5000 4 575 4 387 5361 töötajaga. Kasv peegeldub ka tööturu uuringutes: olime 2022. 4000 aastal CV Online’i ja CV Keskuse andmetel Eesti suurim ja kiireim 3000 värbaja. 2000 1000 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Tegevuste seos ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 44 Enim inimesi – enam kui 500 töötajat – värbasime 2022. aastal Eestis Töötajate eesmärgipärane arendamine Ida-Virumaa üksustesse. Väljaspool Eestit kasvas meie töötajate arv aasta jooksul 289 inimeseni. Töötajate arendamine Eesti Energias on hoitud mitmel viisil. Väga suure osa arendustegevustest moodustavad tehniliste pädevustega Meie töötajate pühendumus ja juhtimiskvaliteet kasvasid seotud koolitused, mis on meie kontserni toimimise alustalaks. Arendustegevustega nügime ettevõtte kultuuri jätkusuutlikkuse ja Eesti Energias läbiviidud pühendumusuuringu järgi on töötajate kliendikesksuse suunas. pühendumus 2022. aastal tõusnud 7% võrra 69-lt punktilt 74-le. Juhtimiskvaliteet tõusis 13 protsendi võrra: 71-lt punktilt 80-le. Need on Märkimisväärse ettevõtmisena töötajate arendamise vallas käivitati läbi aegade parimad tulemused. 2022. aastal Enefit Academy. Töötajatele mõeldud kolmkeelne õpikeskus keskendub väärtuspõhise juhtimise, vastutuse võtmise ja Eesti Energia tugevusena toovad töötajad esile selgeid tööohutuse andmise, eestvedamise, enesejuhtimise, võrgustikupõhise koostöö reegleid ja põhimõtteid, arusaadavaid eesmärke, teadmiste ja oskuste kompetentside ning kliendikeskse ja jätkusuutliku mõttelaadi rakendatavust, head tööõhkkonda ja kõrget juhtimiskvaliteeti. Väga kõrgelt arendamisele. Aasta lõpuks on õpikeskuse erinevaid õpivorme hinnatakse Eesti Energia tugevat turupositsiooni. Samal ajal tunnevad kasutanud üle 1100 töötaja. töötajad muret töötasu konkurentsivõimelisuse üle ning kolmandik töötajatest soovib kontsernis näha rohkem arengu- ja karjäärivõimalusi. Eesti Energia töötajate pühendumus on kasvanud TRI*M indeks Kõrge 100 74 79 69 69 68 70 66 PÜHENDUMUS Madal 0 Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Juhid ja Energia Energia Energia keskmine tööstus teenindus tipp- 2020 2021 2022 spetsialistid Enefit Academy GRI 404-2 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 45 Uute töötajate täisväärtusliku sisseelamise tagame läbi põhjalikult Lisaks tavapärastele klassikoolitustele on töötajatel võimalus osa kureeritud n-ö onboarding-programmi, milles anname töötajatele saada kogemusklubidest, kovisioonigruppidest, keelekohvikutest vajalikud teadmised kontserni strateegiast, väärtusahelast, peamistest ning õppida kogenud kolleegidelt arengupartnerluse abil. Näiteks valdkondadest ja eesmärkidest. Sealhulgas läbib iga töötaja koolitused korraldame koostöös erinevate majasiseste ja -väliste ekspertidega ka eetika, pettuseriski, küberturvalisuse ning võrdse kohtlemise teemal. kord kuus jätkusuutlikkuse ja rohepöörde tõlgendamisele keskenduvat loengusarja „Teekond nulli“, mille igas loengus osaleb keskmiselt üle Ettevõtte kultuuri, töötajaskonna heaolu ja pühendumuse edendamisel 500 osaleja. Naiste osakaalu kasvu toetamiseks energeetikavaldkonnas usume kõrgesse juhtimiskvaliteeti. Seetõttu oleme loonud programmid, korraldasime 2022. aastal kolm üritust pealkirjaga „Naised energias“, mis kasvatavad uusi juhte ja toetavad praeguseid juhte nende igapäeva- et innustada naisi valdkonna juhtimises kaasa lööma. töös. Lisaks oleme aidanud välja töötada ning toetame EBS 21st Century Sustainable Leadership programmi, mis keskendub andmepõhisele Töötajate arendamisel on märkimisväärne roll ka kohustuslikel ja jätkusuutlikkuse edendamisele äri väärtusahela eri etappides ja vabatahtlikel e-kursustel. valdkondades. Inspireerime ja koolitame järgmise Tänaseks on e-õppe põlvkonna energiaeksperte keskkonda Coursy kasutanud vähemalt 2600 Eesti Energia Vajame enam inseneriteadmistega spetsialiste, et toota üha rohkem töötajat, kes läbisid 2022. aastal taastuvenergiat, tuua klientideni innovaatilised lahendused ja viia ellu kokku 9431 e-kursust. Eesti Energia süsinikuneutraalne keemiatööstuse ambitsioon. Seepärast tegeleme järelkasvuga süsteemselt ja järjepidevalt. 2022. aastal võtsime praktikale 155 tulevikutegijat. Oleme avatud nii noortele kui ka karjääripöördel kogenumatele inimestele. Suuremad praktikakohtade asukohad on Eesti ning jagunevad võrd­ väärselt Harjumaa ja Ida-Virumaa regioonide vahel 45% ulatuses. Teistes regioonides ja riikides on osakaal väiksem. Eestis oleme kõige GRI 404-2 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 46 suurem praktikabaasi pakkuja ja strateegiline koostööpartner TalTechi Inspireerime põhikoolinoori ülikoolile. õppima füüsikat Panustame õppekavade arendamisse, loomisse ja uurimustööde läbiviimisse ning hariduskeskkondade arendamisse, näiteks Mektory Uuringud viitavad juba praegu suurele inseneride puudusele ja OSKA ruumi renoveerimine summas 170 000 eurot. 2022. aastal toetasime andmetest on selgunud, et järgmisel kümnendil jääb tööturul puudu 2/3 TalTechi nelja uue kaasaegse õppekava loomisega. inseneridest (OSKA 2021. aasta raport). Eesti Energia inseneride keskmine vanus tõuseb 2030. aastaks 10 aasta võrra, 42-lt eluaastalt 52-le. Õppekäikudega kaasame kooliõpilasi töömaailma ja näitame energia tekkimist reaalses tootmises. Oleme aasta jooksu teinud ekskursioone Selleks et meil oleks 10 aasta pärast taibukaid noori, kes viiksid ellu 1403 õpilastele. „Teekond nulli“ strateegiat, oleme loonud koos ABB, LHV, Fermi Energia, Nordecon ja Metrosertiga füüsikaõppele suunatud programmi „Lae end“. Oleme partnerid sellistes haridusalgatustes nagu Eesti Teadusagentuur, Selle kaudu tunnustame ja toetame koostöös partne­ritega põhikooli Enerhack, Edumus, CyberBattle, Hack4Education, et soodustada füüsikaõpetajaid ja viime parima füüsika õppepraktika Eesti õpilasteni. noorte õppimisvõimalusi ja uute teadmiste omandamist. 2022. aastal 2022. aastal toetasime programmi 99 000 euroga, uudseid õppe­ loodi Eesti Energia toetusel vesinikuteemaline TalTechi tudengite materjale asuti kasutama 100 koolis ning inspireerivaid õppevideoid on organisatsioon TiVo, kelle ambitsiooniks on tõsta ühiskonnas teadlikkust vaadatud enam kui 7000 korda. ja arendada projekte vesinikutehnoloogiate vallas. Teeme järjepidevat ja tõhusat koostööd tudengite organisatsiooniga: BEST, INSÜK jne. Jagame stipendiume nii kutseharidust omandavatele õpilastele kui ka üliõpilastele. 2022. aasta kevadstipendiumile valisime 13 stipendiaati ja sügisperioodiks 26 stipendiaadi. 2022. aastal toetasime ka A. Otsa nimelise stipendiumiga soojusenergeetikat õppivaid tudengeid, et panustada õppekava jätkusuutlikkusse ja tudengite õppemotivatsiooni. Koostöös TalTechi IT teaduskonnaga oleme toetanud lisastipendiumiga „Lae end” programmi viit parimat lõputööd bakalaureuseastmes ja magistrantuuris. esimesel koolitusel osales kümme särtsakat Ida-Virumaal korraldame kümnendat aastat koos omavalitsustega füüsikaõpetajat. Andekate Noorte Energia Fondi stipendiumi konkurssi, millega on toetatud rohkem kui 500 noort talenti. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 47 1999. aastal lõime Tallinna linna, Tallinna Tehnikaülikooli ja ASiga Tallinna Oktoobri lõpus kinnitas Eesti Energia juhatus uuendatud intsidentide Soojus Tallinna ajaloolisse elektrijaama hoonesse Energia Avastus­ uurimise põhimõtted. Nendes kirjeldatakse intsidentide juurpõhjuste keskuse. Avastuskeskuse eesmärk on populariseerida noorte hulgas uurimise põhimõtteid ja uurimise läbiviimise protsessi olulisemaid loodusteadusi ja inseneriametit. Teadusest tulvil keskuses saavad samme. Juurpõhjuste uurimise eesmärk on ära hoida sarnaste intsiden­- noored avastada energiamaailma põnevate ja praktiliste eksponaatide tide toimumine ja/või võimaliku mõju vähendamine tulevikus. Fookus on kaudu. 2022. aastal toetasime Energia Avastuskeskust 75 000 euroga, seatud süsteemsete, organisatsiooniliste vigade ja puuduste väljaselgita- et pakkuda loodusteaduste ja energeetika valdkonna põnevat avastamis­ misele, kuna selliste puuduste avastamine ja kõrvaldamine omab tunduvalt rõõmu igas vanuses külastajatele. laiemat mõju kogu organisatsioonile. Ühtlasi viisime läbi neli intsidentide uurimise koolitust üksuste spetsialistidele ja juhtidele üle kontserni. Töötajate tervis ja ohutus on Eesti Tööõnnetustest 2 lõppesid töötaja surmaga, 5 olid rasked ning Energia põhiväärtus 21 kerged tööõnnetused. 2. jaanuaril hukkus Ida-Virumaal Enefit Poweri keemiatehases Enefit 280 Tööõnnetused seadme plaanilise hooldustöö käigus kaks töötajat. Ettevõttesisene ja politsei algatatud uurimine selgitas, et tööde tegemisel rikuti Kerged Rasked Surmaga lõppenud ohutusnõudeid: puudus piisav ventilatsioon, enne tööde algust ei 35 tehtud õhuanalüüse ega mõõdetud temperatuuri ning ei kasutatud 30 turvarakmeid, samuti polnud piisav riskifaktorite hinnang enne tööle 25 asumist. Selliste traagiliste tööõnnetuste osas on kontsernil absoluutne 28 20 26 32 30 nulltolerants. Nende vältimiseks valmis 2022. aastal uuendatud 31 25 tööohutuse strateegia ning viidi täiendavalt aasta jooksul läbi mitmeid 15 24 18 16 15 tegevusi tööohutuse parendamiseks. 10 17 11 5 2022. aastal koostasime tegevuskavad kõrge riskitasemega tööde 0 vähendamiseks ning kaardistasime kõige ohtlikumad tööd tootmises. 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Aprilli lõpus korraldasime tootmise juhtidele, spetsialistidele ja töötajatele suunatud tööohutusfoorumi, millest võttis osa 500 inimest. Suvel viisime läbi suurenergeetika töötajate tööohutusküsitluse, mis näitas, et 230 töötajat on puutunud kokku tööohutusreeglite eiramisega. GRI 403-1 GRI 403-5 GRI 403-6 GRI 403-7 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 48 Hoolime oma töötajate Sihtasutuse Eesti Terviserajad kaudu teeme koostööd liikumis­ harrastuste populariseerimisel ja inimeste tervise edendamisel. ja klientide tervisest Terviseradade võrgustikus on tänaseks 123 hooldatud terviserada enam kui 1100 kilomeetril. 23 terviserajal toodeti 2022. aastal ka kunstlund. Tervist edendavaid üritusi toimub Eesti Energias aasta ringi. 2022. aastal 2022. aastal panustasime terviseradade arendamisse 85 000 euroga. koostasime erialaspetsialistidega kaheksa eri sisuga tervisekontrolli Sel aastal paigaldatud liikumisandurite ja rajameistrite andmeid paketti, mis lähtuvad töötajate töökeskkonna ja -iseloomu riski­ arvestades külastati terviseradu aasta jooksul hinnanguliselt 8 miljonit analüüsidest. Koostöös Peaasjad MTÜga viisime läbi vaimse tervise korda. Kantar Emori uuringu kohaselt on terviserajal käinud iga kampaania, mille käigus oli töötajatel võimalus testi abil hinnata oma kolmas eestlane. vaimse tasakaalu hetkeolukorda. Tugevad kogukonnasuhted 2022. aastal avanes Eesti Energia töötajatel võimalus liituda Pöörame tähelepanu piirkondade arengule, kus täna või tulevikus tervisekindlustusega. Tänu kindlustusele saavad töötajad tegutseme. Arendusprojektides lähtume läbipaistvuse ja kohaliku kõikidel koduturgudel kasutada vajadusel tasulist arstiabi. kogukonna kaasamise printsiibist. Tervisekindlustusega liitus üle 2300 kontserni töötaja. Lisaks moodustasime kontserni erinevate ettevõtete töötajatest vabatahtlike tervisedendajate võrgustiku, mille eesmärk on planeerida ja korraldada erinevaid terviseedendust toetavaid ühistegevusi ettevõtetes. Seoses olukorraga Ukrainas võimaldame töötajale tasuta psühholoogilise nõustamise teenust ning hüvitame töötajatele töötervishoiuarsti poolt määratud tööpsühholoogi vastuvõtu. Eesti Energia kontsernil on spordiklubi, mille kaudu toetatakse töötajate liikumise ja spordiga seotud tegevusi, sealhulgas osalemist erinevatel rahvaspordiüritustel. Individuaaltreeningute võimaluste laiendamiseks liitus spordiklubi 2022. aastal Stebby keskkonnaga. 2022. aasta lõpuks oli Eesti Energia spordiklubis 1365 liiget. GRI 403-3 GRI 201-1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 49 Kogukonnale oluliste küsimuste lahendamiseks loome ühiseid Ida-Virumaal korraldasime koostöös Viru Keemia Grupiga kohalikule töörühmi, et jagada infot ja regulaarselt arutleda teemadel, mis kogukonnale suunatud augustikuise perepäeva ViruFest, toetasime kogukondadel planeerimis­protsessis tekivad. Sellised töörühmi kohalike noorte huvitegevust koostöös Ida-Virumaa Omavalitsusliiduga käivitasime 2022. aastal Enefit Greeni arenduste raames Leedus, aga Andekate Noorte Energiafondist ning edendasime noorte huvi keemia- ka Eestis, näiteks Liivi lahe meretuulepargi arendusel ning kaevanduste ja infotehnoloogia vastu gümnaasiumites korraldatud infopäevade laiendamist puudutavatel teemadel Ida-Virumaal. kaudu. 123 terviserajast, mille arendamist üle Eesti toetame, asub 12 Ida-Virumaal. 2022. aastal suunas Eesti Energia tütarfirma Enefit Green Eestis tuulikutoetuse MTÜde kaudu kohalikesse projektidesse Eestis Leiame, et kohalik kogukond peab piirkonna arendus- kokku 142 458 eurot. Leedus on Enefit Green sõlminud kokkulepped projektidest kasu saama. Panustame oma tootmise lähedal kohalike omavalitsustega, kus toetasime kogukondi 137 729 euro ulatuses. elavate inimeste heaolusse kohalike omavalitsustega loodud mittetulundusühingute kaudu. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 50 Läbipaistvad juhtimisotsused Eesti Energia ainuomanik on Eesti Vabariik. Strateegilistele eesmärkidele oleme seadnud võtmemõõdikud, mida kasutame selgemaks eesmärkide seadmiseks ja nende Omaniku esindaja on rahandusminister. täitmise mõõtmiseks. Need võimaldavad meil hinnata, kas oleme eesmärkide täitmisel õigel teel. Kontserni strateegilised eesmärgid Juhtimispõhimõtted seame viieks järgmiseks aastaks ning uuendame neid igal aastal. Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks hoolitsevad juhid inimeste Eesti Energia nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja juhtida Eesti kaasamise ja võimestamise eest, lähtudes väärtustest ning ühtsetest Energiat nii, et oleksime strateegilise selguse, heade juhtimistavade, juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid sisekommunikatsiooni tegevuse efektiivsuse, majandustulemuste ja koostöö poolest kanalite kaudu pidevalt kursis organisatsiooni eesmärkide ja nende eeskujuks teistele ettevõtetele. Juhatus ja nõukogu lähtuvad Eesti täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja kõrge töökultuuri eest, Energia juhtimisel omaniku ootustest, kontserni strateegiast, visioonist, maksame oma töötajatele konkurentsivõimelist tasu ning märkame väärtustest ning kontserni tegevust reguleerivatest õigusaktidest. ja tunnustame oma inimesi. Ootuste ja eesmärkide täitmise eest Tegevuste seos ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 51 kannavad aktsionäri ees vastutust ettevõtte juhatus ja nõukogu. Organisatsiooni struktuur Ettevõtte eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes aktsionäriga, klientide, ja juhtimisorganid partnerite ja huvigruppidega. Eesti Energia esitleb ja kommenteerib oma majandustulemusi neli korda aastas ning avaldab esitlusmaterjalid Mõjusaks juhtimiseks peame oluliseks, et kontserni struktuur on selge kodulehel. ja loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut. Eetikakoodeks Kontserni emaettevõtte Eesti Energia ASi juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Strateegilistes küsimustes Eesti Energia järgib eetikakoodeksit, mis muu hulgas sätestab, et meie organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, ahistamisest, on toeks kontserni strateegiline juhtrühm. alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt sõltumata rahvusest, vanusest, rassist, soost, keelest, päritolust, nahavärvusest, usutunnistusest, puudest, Üldkoosolek seksuaalsest sättumusest, poliitilistest või muudest veendumustest. Eesti Energia kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, kes muu hulgas otsustab: Eesti Energia ei ole pidanud vajalikuks täiendavalt eetikakoodeksis • uute ettevõtete asutamise ja omandamise; sätestatule rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest me peame oma • olemasolevate ettevõtete likvideerimise; töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Eesti Energia parimaid • nõukogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise; huve ja lähtume seetõttu personali valikul sooneutraalselt ja • oluliste investeeringute tegemise; mittediskrimineerivalt isiku haridusest, oskustest ja varasematest • audiitori määramise; kogemustest ning vajadusel vastavusest õigusaktidest tulenevatele • majandusaasta tulemuste kinnitamise. nõuetele. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast kontserni majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on: • kontserni tegevuse planeerimine; • juhtimise korraldamine ja järelevalve juhatuse tegevuse üle; • kontserni strateegia kinnitamine ja järelevalve selle elluviimise üle; • olulisemate strateegiliste otsuste vastuvõtmine. GRI 2-9 GRI 2-12 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 52 Nõukogu annab järelevalve kohta aru omanikule. Eesti Energia Lisaks nõukogu koosolekutel osalemisele panustavad nõukogu liikmed nõukogul on seitse liiget, kes on ametisse määratud rahandusministri aktiivselt Eesti Energia tegevuse toetamisse. Käiakse lähemalt tutvumas kui omaniku esindaja otsusega, võttes arvesse riigi osalusega Eesti Energia ettevõtete ja äriüksustega, osaletakse Eesti Energiale äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee ettepanekud. olulistel kohtumistel omaniku esindajate, koostööpartnerite Nõukogu tööd juhib esimees. Nõukogu liikmetele seatud nõuded ja ja huvigruppidega. ootused on sätestatud äriseadustikus ja riigivaraseaduses. Lisaks juhindub nõukogu Eesti Energia põhikirjast ja nõukogu töökorrast. 2022. aastal oli nõukogu õigusnõustaja advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. Seni ametis olnud nõukogu volitused lõppesid 11. mail 2022. Üldkoosolek pikendas Andres Liinati, Einari Kiseli, Meelis Einsteini Nõukogu liikmete koosolekutel osalemine ja neile makstud tasud ja Tarmo Porgandi volitusi ning nimetas kaheks uueks nõukogu Koosolekutel Tasu kokku 2022 Tasu kokku 2021 liikmeks Taavi Tamkivi ja Ahti Kuninga. Nõukogu uueks esimeheks osalemine 2022 (eurot) (eurot) valis üldkoosolek Anne Mere ja ning kogu nõukogu volitused kestavad Anne Mere 7 15 273 11. maini 2025. Nõukogu uude koosseisu ei kuulunud enam Väino Einari Kisel 12 12 000 12 000 Kaldoja, Ants Pauls ja Ivo Palu. 20. detsembril 2022 kutsus üldkoosolek Andres Liinat 13 12 000 12 000 nõukogust tagasi Ahti Kuninga ja Taavi Tamkivi ning nimetas nende Meelis Einstein 13 12 000 12 000 asemel nõukogu liikmeteks Luukas Kristjan Ilvese ja Allan Niidu, kelle Tarmo Porgand 10 9 826 volitused kestavad 19. detsembrini 2025. Väino Kaldoja 6 8 727 24 000 Ahti Kuningas 6 7 315 Eesti Energia nõukogu liikmete tasustamist reguleerib riigivaraseadus, Taavi Tamkivi 4 7 315 mille kohaselt otsustab tasu suuruse ja maksmise korra omanik. Ants Pauls 6 4 364 12 000 Arvestades riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete Ivo Palu 6 4 364 12 000 nimetamiskomitee ettepanekut, on nõukogu esimehe tasuks määratud Raigo Uukkivi 3 2 174 12 000 2000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 1000 eurot kuus. Muid Allan Niidu 1 370 täiendavaid tasusid ja lahkumishüvitisi nõukogu liikmetele ei maksta. Luukas Kristjan Ilves 370 Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a juulis. 2022. aastal toimus 13 nõukogu koosolekut. GRI 2-10 GRI 2-19 GRI 2-20 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 53 Tütar- ja sidusettevõtjate nõukogud täielik sõltumatus. Elektrilevi juhtorgani või juhtkonna liikmeks ei tohi olla samas kontsernis oleva ettevõtja juhtorgani või juhtkonna liige. Erisusena võivad Elektrilevi ja tema tütarettevõtja Imatra Elekter Eesti Energia tütar- ja sidusettevõtjate nõukogude volitused ja vastutus juhtorganite liikmed kattuda, kui sellega ei kaasne võrguettevõtja on sätestatud nende põhikirjas. Nõukogud koosnevad reeglina Eesti sõltumatust kahjustavaid riske. Ettepaneku Elektrilevi nõukogu Energia juhatuse ja strateegilise juhtrühma liikmetest. liikmete kohta teeb riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee. Meie taastuvenergia ettevõtja Enefit Greeni nõukogu liikmetest vähemalt pooled peavad olema sõltumatud hea ühingujuhtimise tava Tütar- või sidusettevõtjate nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute vajadusele ja seaduses toodud tingimustele. Nõukogu kokkukutsumisel liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete arvust. juhindutakse kontserni reeglitest, tütar- või sidusettevõtja põhikirjast, õigusaktidest ja kaasomanikega sõlmitud kokkulepetest. Meie jaotusvõrguettevõtjal Elektrilevil on Elektrituruseadusest tulenevalt täiendav kohustus tagada juhatuse ja nõukogu liikmete GRI 2-10 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 54 Nõukogu seisuga 31. detsember 2022 ANNE MERE ANDRES LIINAT LUUKAS KRISTJAN ILVES EINAR KISEL nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: 12.05.2022 12.05.2017 20.12.2022 12.05.2017 Nõukogu esimees alates: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 12.05.2022 11.05.2025 19.12.2025 11.05.2025 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025 ALLAN NIIDU MEELIS EINSTEIN TARMO PORGAND nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: 20.12.2022 12.05.2020 12.05.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 19.12.2025 11.05.2025 11.05.2025 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 55 Juhatus Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei tohi ületada juhatuse liikme neljakordset keskmist kuutasu eelmisel majandusaastal. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud Kontserni tegevjuhtimise eest vastutab Eesti Energia juhatus, kes ja arvestama kontserni eesmärkide täitmist, loodud lisandväärtust ja lähtub ettevõtte juhtimisel nõukogu korraldustest, suunistest, omaniku turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhul, kui nõukogu ootustest ja nõukogu poolt kinnitatud kontserni strateegiast. Juhatuse kutsub juhatuse liikme tagasi oma algatusel enne tema volituste esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab nõukogu vastavalt lõppemist, ja selle suurus ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu juhatuse esimehe ettepanekutele. tasu. Juhatuse koosolekud toimuvad üldjuhul kord nädalas. Vajadusel korraldatakse koosolekuid elektrooniliselt. 2022. majandusaastal 2022. aasta jooksul juhatuse koosseis ei muutunud ning aasta toimus 56 koosolekut, neist 7 elektrooniliselt. lõpu seisuga kuulusid Eesti Energia juhatusse selle esimees Hando Sutter ning liikmed Andri Avila, Raine Pajo, Margus Vals Juhatuse liikmete koosolekutel osalemine ja neile makstud tasud ja Agnes Roos. Koosolekutel Tasu kokku 2022 Tasu kokku 2021 osalemine 2022 (eurot) (eurot) Eesti Energia juhatuse tasustamist reguleerib riigivaraseadus. Tasu Hando Sutter 52 297 334 243 950 suuruse otsustab nõukogu, arvestades nõukogu juurde loodud Raine Pajo 50 204 000 167 700 tasustamiskomitee ettepanekuid. Juhatuse liikme tasu makstakse Margus Vals 51 192 000 155 700 juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Tasu on fikseeritud juhatuse Andri Avila 50 192 000 155 700 liikmega sõlmitud lepingus ja seda saab muuta poolte kokkuleppel. Agnes Roos 51 190 085 155 332 Juhatuse liikmele võib maksta ka täiendavat tasu. GRI 2-10 GRI 2-19 GRI 2-20 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 56 Juhatus seisuga 31. detsember 2022 HANDO SUTTER ANDRI AVILA MARGUS VALS RAINE PAJO AGNES ROOS juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: 1.12.2014 1.03.2015 1.12.2014 1.12.2006 1.12.2019 Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 31.03.2023 31.03.2023 31.03.2023 31.03.2023 31.03.2023 VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD • Nord Pool Spot AS: Eesti, • Premia Foods AS: juhatuse • Eesti Energia AS: • Eesti Energia juhatuse liige, • Eesti Energia: äri- ja Läti, Leedu ja Venemaa liige / finantsdirektor strateegiadirektor tehnikadirektor, keskkond, elektri infotehnoloogia juht regiooni juht • Olympic Entertainment • Eesti Energia AS: ja soojuse tootmine, kaevandused, • Swedbank: grupi • US Invest AS: arengunõunik Group AS: juhatuse esimees energiakaubanduse direktor energiakaubandus, tehnoloogia IT-rakenduste divisjoni juht • Olympic Entertainment • Olympic Entertainment tööstus, õli tootmine • Swedbank: grupi Group AS: operatsioonide Group AS: juhatuse liige / HARIDUS • OÜ Põhivõrk (praeguse nimega IT-lahenduste juht laenu-, direktor finantsdirektor / Elering): nõukogu esimees, hoiuste ja maksetoodetele • London Business School, operatsioonide direktor juhatuse liige, arendusosakonna • Swedbank: Balti panganduse teadusmagister HARIDUS juhataja, elektrivõrgu IT-rakenduste üksuse juht • Tallinna Tehnikaülikool, HARIDUS planeerimise sektori juht, • Hansapank: Baltikumi IT • Estonian Business School, majandusteaduse kliendihaldur arendusosakonna juht MBA kursus • Concordia Rahvusvaheline bakalaureus • Soome põhivõrgu ettevõte • Hansapank: Baltikumi • Tallinna Tehnikaülikool, ülikool Eestis, rahvusvaheline Fingrid Oy: elektrivõrgu planeerija tootearendusvaldkonna juht mehaanikainsener ärijuhtimine • AS Ecomatic: tootejuht cum laude HARIDUS HARIDUS • Tartu Ülikool, majandusteadus • Tallinna Tehnikaülikool, MBA • Tallinna Tehnikaülikool, digimuutused ettevõttes magister • Tallinna Tehnikaülikool, tehnikateaduste doktor • Tallinna Tehnikaülikool, elektro­ energeetika insener Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 57 Strateegiline juhtrühm Börsil noteeritud ettevõtja Enefit Green ASi juhtimise erisused Kontserni strateegilise juhtrühma eesmärk on keskenduda kontserni tippjuhtimises strateegilistele aruteludele ja strateegia Meie taastuvenergiaettevõtte Enefit Green, kelle aktsiad on noteeritud täitmisele koos selleks vajaliku teemade analüüsiga. Strateegilisse börsil, tegevjuhtimise eest vastutab Enefit Greeni juhatus, kes lähtub juhtrühma kuulusid 2022. aastal Eesti Energia juhatuse liikmed, ettevõtja juhtimisel nõukogu poolt kinnitatud grupi strateegiast. Enefit Greeni juhatuse esimees, Elektrilevi juhatuse esimees, Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema sõltumatud hea Enefit Poweri juhatuse esimees, Enefit Connecti juhatuse esimees, ühingujuhtimise tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, turundus- ja kommunikatsioonidirektor, töötajakogemuse direktor, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete energiakaubanduse direktor, keskkonnajuht ning vaatlejatena arvust. riskijuhtimise ja siseaudititeenistuse juht ning õigusteenistuse juht. Jaotusvõrgu ettevõtjate Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter ASi juhtimise erisused Elektrituruseadusest ja elektrienergia siseturu ühiseeskirjadest lähtuvalt on elektri jaotusvõrgu ettevõtjatel Elektrilevil ja tema tütarettevõtjal Imatra Elektril muu hulgas kohustus tagada turuosaliste võrdne kohtlemine ja võrguettevõtja informatsiooni kaitsmine. Kooskolas õigusaktide ja parimate tavadega oleme kehtestanud juhtimise erinõuded, mis tagavad Elektrilevi ja Imatra Elektri sõltumatuse investeerimisotsuste vastuvõtmisel, hangete teostamisel ning turuosalisi ja kliendilepinguid puudutava informatsiooni konfidentsiaalsuse hoidmisel. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 58 Kontserni struktuur seisuga 31. detsember 2022 EESTI ENERGIA AS Enefit SIA Enefit Outotec Enefit Connect OÜ (Läti) Technology OÜ Enefit UAB Jordan Oil Shale Imatra Elekter AS Narva Soojusvõrk AS Elektrilevi OÜ Enefit Jordan BV (Leedu) Energy Company Enefit Sp. z o.o Orica Eesti OÜ Enefit Power AS 100% Eesti Energia ASi omanduses (Poola) EAO Real Estate Corp EAO Federal Lease LLC Eesti Energia enamusosalusega ettevõtja EAO State Leases LLC EAO Technology LLC Enefit American Oil Co. Enefit US LLC Enefit OY 100% Enefit Green ASi omanduses EAO Orion LLC (Soome) Strateegiline vähemusosalusega ettevõtja Attarat Power 100% Eesti Energia tütarettevõtja omanduses Enefit AB Holding Company BV Enefit Solutions AS (Rootsi) Attarat Mining Company BV Attarat Operation Enefit Power and SIA Technological and Maintenance Enefit Wind OÜ Enefit Green SIA Enefit Wind UAB Attarat Holding OÜ Enefit Green AS Heat Valka SIA Solutions Company BV (Eesti) (Läti) (Leedu) (Läti) (Läti) Tootsi Tuulepark OÜ Poola päikeseparkide Enefit Green UAB Tolpanvaara Empower 4Wind OÜ ettevõtjad: (Leedu) Wind Farm Oy Tootsi Windpark OÜ Team Paldiski OÜ Enefit Green sp. z o.o (Soome) Enefit Green Solar OÜ PV Plant Zambrow sp z. o.o. Hiiumaa Offshore PV Plant Debnik sp z. o.o. Tuulepark OÜ Šilalės vėjas UAB Enefit Wind Purtse AS UAB Šilutės vėjo parkas 2 UAB Šilutės vėjo parkas 3 Enercom SIA UAB Energijos Žara Vėjo Parkai UAB UAB Vėjoteka UAB Kelmės Vėjo Energija Baltic Energy Group UAB 2022. aastal toimusid järgnevad muudatused: - Enefit Green soetas Eesti Energia AS-lt tuulepargi arenduse Tootsi Windpark OÜ. - Enefit Green AS soetas Rääbiste Põllud OÜ (Enefit Green Solar OÜ). - Enefit Green AS Poola tütarettevõtjad Cirrus Sp. z o.o, Velum Sp. z o.o, INCUS Sp. z o.o.,Humilis Sp. z o.o, Energy Solar 15 Sp. z o.o ja PV Sielec Sp. z o.o ühendati üheks ettevõtteks Enefit Green Sp. z o.o. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 59 Kontserni ostutegevus ja partnersuhted läbipaistvuse ja seaduslikkuse tagamiseks rakendatakse lisaks ka otsuste eelkooskõlastamise nõuet. 2022. aastal kinnitas kontserni juhatus eetikakoodeksi partneritele. Kontserni lepingupartneritele ja tarnijatele kehtivad poliitikad on välja Dokumendi eesmärk on teavitada meie partnereid koostöö eelduseks toodud LISA 2. olevatest eetikanõuetest. Kontserni eetikanõuete koostamisel oleme lähtunud põhimõttest, et Eesti Energia jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline roll ka meie partneritel, samuti on Eesti Energia kontsernil Auditikomitee ja finantsaudiitor keskmisest suurem hoolsuskohustus tulenevalt meie mõjust ühiskonnas. Ootame oma partneritelt, et nad tegutseksid kooskõlas Auditikomitee on kontserni nõukogu poolt moodustatud organ, mille dokumendis sätestatud põhimõtetega ning järgiksid täielikult kõiki ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, õigusakte. Dokument läheb kaugemale pelgalt juriidilisest vastavusest, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja tuginedes sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse edendamisel eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele. Eetikakoodeksis käsitletud Komitee koosseisu ja esimehe määrab kontserni nõukogu. Auditikomitee teemad on kooskõlas ÜRO globaalse kokkuleppe 10 põhimõttega. koosolekud toimuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Auditikomitee tegevusaruanne esitatakse Ostuotsuste protseduurid on Eesti Energia kontsernis kehtestatud nõukogule kord aastas. Auditikomitee esitab oma tegevusaruande enne, kontserni Eesti äride osas ühtse ja üksikasjaliku hankekorraga. kui nõukogu majandusaasta aruande heaks kiidab. Hankekorraga on paika pandud täpsed erineva taseme juhtide otsustamise volitused. Eraldi on ära määratud eelarvejuhtide, äride Finantsauditi teostamisel lähtutakse rahvusvahelistest auditeerimise juhatuse liikmete, juhatuste ning nõukogude otsustamise volitused. standarditest. Eesti Energia põhikirja kohaselt määrab finantsaudiitori Lähtuvalt otsuse sisust (tehingu nõusoleku andmine, hanke üldkoosolek. Üldkoosolek on kinnitanud 2022. majandusaasta alusdokumentide kooskõlastamine, hanke algatamine jmt) on volituste finantsaudiitoriks audiitorühingu PricewaterhouseCoopers (PwC). piirid mõnevõrra erinevad, samuti esineb erinevat lähenemist ka Allkirjaõiguslik audiitor sõltub ettevõtte asukohamaast. Konsolideeritud valdkondade lõikes, näiteks eesmärgiga täita elektrituru seadusest raamatupidamise aruande auditi eest vastutab vandeaudiitor Jüri tulenevat Elektrilevile kehtivat eriregulatsiooni. Kontserni väljaspool Koltsov. Finantsauditi teostamise tasu Eesti Energia ei avalikusta, kuna Eestit registreeritud äriühinguid puudutavad otsustamise protseduurid kontserni hinnangul võib see kahjustada tulevaste perioodide hangete on kehtestatud eraldi välisettevõtete hankekorraga. Otsuste tulemusi. GRI 308-1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 60 Riskijuhtimine Kontserni riskide juhtimise eest vastutab kontserni MEIE RISKIJUHTIMISE EESMÄRGID ON: juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi ootus­ • toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist; pärase toimimise üle teevad järelevalvet kontserni nõukogu, auditikomitee ja siseauditi osakond. • aidata saavutada kontserni finants- ja tegevuseesmärke; • tunda ära potentsiaalseid võimalusi; Meie töös esinevate ja tegevust mõjutavate riskide juhtimise protsessi rakendamise eest vastutavad kontserni ettevõtete ja üksuste juhid. • hoida ära mittesoovitavaid sündmusi. Kontserni riskivalmidus on kajastatud strateegias ja väljendatud eelarves. Riskitaluvus on kehtestatud kontserniüleste põhimõtete, piirmäärade ja limiitidega ning väliste regulatiivsete nõuete ja lubadega. Riskijuhtimise mandaadid ja limiidid oleme kehtestanud näiteks finantsriskide (sh tootmisvarade hinnarisk, vastaspoolte krediidirisk ja likviidsusrisk) ja keskkonnariski juhtimiseks. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 61 Riskijuhtimise raamistik ja korraldus 1. Eesmärkide seadmine Riskijuhtimise protsess kujutab endast kontserni eesmärkide saavutamise seisukohast oluliste riskide tuvastamise ja analüüsimise Riskijuhtimise raamistiku moodustavad kontserni juhatuse seatud protsessi ning nende maandamiseks vajalike meetmete määratlemist riskide juhtimise põhimõtted, kus on kirjeldatud riskijuhtimisprotsess, ja rakendamist. osapoolte rollid ja vastutus. Samuti on seal kirjeldatud kontserni eesmärkide saavutamist mõjutavate riskivaldkondade juhtimise 2. Riskide tuvastamine põhimõtted, mille väljatöötamisel oleme lähtunud rahvusvahelistest Riskide tuvastamine lähtub organisatsiooni eesmärkidest. Kontserni standarditest ja parimatest tavadest. Kasutatavad riskijuhtimise tegevuse tulemusi võivad ohustada nii sisesed kui ka välised tegurid meetmed on suunatud riskide realiseerumise ennetamisele ning ning nii üksikute ettevõtjate, üksuste kui ka tegevuste tasandil. täiendame neid vastavalt muutustele kontserni strateegias, tegevustes Riskide tuvastamise ja hindamise eesmärk on koostada loetelu ja organisatsioonistruktuuris. olulistest riskidest, mis võivad takistada, halvendada või edasi lükata ettevõtja või üksuse tegevuse ja seeläbi kontserni eesmärkide Meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide tuvastamise, saavutamist. Sama tähtis on tuvastada riskid, mis tekivad võimaluste hindamise ja kahjude ennetamise tagab kontsernis toimiv valitsemise kasutamata jätmisega. ja järelevalve protsess. 3. Riskide hindamine Riskide hindamine koosneb riski olulisuse, st selle realiseerumise Eesmärgid 1 potentsiaalsest kvalitatiivsest ja/või kvantitatiivsest mõjust, ning selle ide realiseerumise tõenäosuse määratlemisest. Risk stamin tuva e 2 6 4. Riskide käsitlemine / riskidele reageerimine Ris damine hin Kui riskide tuvastamise ja hindamise tulemusel leitakse riske, us kid Aruandl e RISKIDE mille realiseerumise võimalik tagajärg on hinnatud väga kõrgeks JUHTIMISE või katastroofiliseks, siis rakendatakse meetmeid riski esinemise PROTSESS 3 tõenäosuse ja/või kahju potentsiaalse suuruse vähendamiseks. Lisaks, 5 kui riski realiseerumisest tekkiv kahju ei ole mittetalutav, kuid riski is ki- vähendamise meetmete rakendamine ei ole keeruline või kulukas, tuleb R lg k id e R i s itlu s jä im in e 4 käs alati kaaluda meetmete rakendamist. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 62 Valikud võivad sisaldada: 5. Riskide jälgimine a) riski vähendamist ehk maandamist; Kokkulepitud meetmete täitmist tuleb jälgida, et hinnata nende jätkuvat b) riski vältimist, st otsustades mitte alustada või jätkata tegevust, toimimist ning vajadusel teha muudatusi või rakendada uusi meetmeid. mis tekitab riski; c) riskiallika kõrvaldamist; 6. Aruandlus d) riskide jagamist teiste pooltega (kindlustustegevus); Riskide, nende suuruse ja meetmete tõhususe jälgimiseks ning riskide e) riski võtmist põhjendatud otsusega. arvestamiseks strateegiliste ja tegevuseesmärkide hindamiseks on vajalik piisava mahu ja sagedusega aruandlus. Nõukogu/auditikomitee RISKIDE JUHTIMISE KORRALDUS Riskide juhtimise protsessi tõhususe jälgimine Nooled tähistavad vastastikuseid infovahetuse ja raporteerimise liine. Kontserni juhatus Lõppvastutus riskide juhtimise eest, sh riskipoliitikate, limiitide kinnitamine Kontserni ettevõtted ja äriüksused Riskijuhtimise toetamise vastutusega Siseaudit kesksed teenistused/üksused VASTUTUS: VASTUTUS: VASTUTUS: On tegevuses esinevate ja tegevust mõjutavate Riskipoliitika väljatöötamine, sh riski identifitseerimise, Sõltumatu hinnang riskide juhtimise, riskide omanikeks, tagavad igapäevase riskide mõõtmise, maandamise ja kontrolli metoodikate kontrolli ja valitsemise protsessile. juhtimise; kirjeldused; korraldavad tööd viisil, mis tagab finants- lisaks riski mõõtmise ja kontrollitegevustele jälgivad ja tegevuseesmärkide saavutamise; kogutavate andmete, koostatavate raportite, analüüside ja eksperthinnangute baasil riski püsimist kokkulepitud tagavad tegevuse kinnitatud riskivalmiduse piirmäärades. ja taluvuse piirides; vastutavad tõhusa sisekontrollisüsteemi rakendamise ja toimimise eest. ESIMENE KAITSELIIN TEINE KAITSELIIN KOLMAS KAITSELIIN Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 63 Riskiprofiil Energiakandjate hindade volatiilsus võib vähendada meie võimalusi realiseerida elektri- ja õlitoodangut ning mõjutada pikaajalistest elektrimüügi ostu-müügilepingutest teenitavat tulu. Kõige olulisemad Riskiprofiilis on kirjeldatud meie äri ja tegevust kõige enam mõjutavad tururiskid on elektrienergia, vedelkütuste ja heitmekvootide hinnarisk. riskid, mille hulka kuuluvad strateegiline risk, finantsrisk (sh turu-, Tururiskide maandamiseks kasutame tuletisinstrumente. krediidi-, likviidsus-, intressimäära- ja vahetuskursirisk), tehnoloogiline ja tehniline risk, õigusrisk, vastavusrisk, keskkonnarisk, töökeskkonna- 2022. aastal oli üks põhifookus meie kliendipakkumiste parandamine ja tööohutusrisk, turva- ja tuleohurisk, maksurisk, regulatiivse keskkonna seoses pikaajaliste rohelise energia ostmisega välistelt tootjatelt. Kogu risk, kolmanda osapoole risk, IT-risk, pettuserisk, personalirisk, aasta oli fookus kõrgetest elektri- ning gaasihindadest tulenevate ilmastiku­risk ning infohalduse-teadmusrisk. kõrgete hindadega seotud turu- ja krediidiriskide paremal juhtimisel. Riskide hindamine ja uuendamine on osa igapäevasest juhtimistegevusest. Hindame nii olemasolevate kui ka arendatavate Riskivalmidus tegevuste riske. Olulisemad riskid ja nende maandamine Meie eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavateks riskideks on finantsriskide hulka kuuluv tururisk, õiguskeskkonnarisk, keskkonna- TULEMUS risk, IT-risk, tehnoloogiline ja tehniline risk ning tegevusriskid. ustsenaarium e, ee la rves tatud areng Suurt tähelepanu pöörame elutähtsate ja ärikriitiliste tegevuste Ootuspäran toimepidevusele, andmekaitsele ja tööohutusele. Turu- ja finantsriskid Tururiskina käsitame võimalust, et muutuste tõttu turul (nõudluses, toodete ja teenuste hinnas) on kontsern avatud muutustele oma AEG varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenuselt teenitava tulu suuruses. Riskitaluvus Riskivalmidus Kõikide riskide realiseerumise summa Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 64 Õigusrisk IT-risk Kontserni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie koduturgudel IT-riskina käsitame võimalust, et kontserni kuuluv ettevõtja ei saa kui ka Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt sõlmitud lepped ja vastu täita oma ärieesmärke infotehnoloogiliste lahenduste kasutusega võetud regulatsioonid. Õigusrisk tuleneb poliitilistest otsustest, kaasnevate puuduste tõttu. Peamisteks riskideks on infosüsteemide regulaatorite tegevusest regulatsioonide tõlgendamisel jms ning mittetoimimise ning andmete (sh kliendiandmete) või nende mõjutab meie igapäevast äritegevust. Õigusriski juhtimiseks jälgime konfidentsiaalsuse kaotamise risk. õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme aktiivselt avalikes diskussioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise Riski juhtimiseks viime läbi ja uuendame elutähtsate ja ärikriitiliste aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse õigusaktidele. tegevuste riskianalüüse. Suurt tähelepanu pöörame töötajate info- ja küberturbealasele teadlikkusele, mille parandamiseks korraldame Keskkonnarisk erinevaid IT turvateadlikkuse koolitusi ja seminare. Meie strateegiline eesmärk on vähendada keskkonnajalajälge ja olla rohepöörde eestvedaja. Keskkonnarisk tekib olukorras, kus kontserni tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju, mis ei ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega. Keskkonnakahju tekkimist energiatootmises väldime olemasolevate seadmete optimaalse opereerimise, uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamise ja ringmajanduse põhimõtete rakendamise abil efektiivsuse suurendamise kaudu. Keskkonnamõjude ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks rakendame ISO 14001 ja EMAS (ingl Eco-Management and Audit Scheme) standarditele vastavat keskkonnajuhtimise süsteemi ning lähtume oma tegevustes kehtivast keskkonnaseadusest ning selle alusel meile väljastatud keskkonnakaitselubade nõuetest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 65 Tehnoloogiline ja tehniline risk tähele­panu pettuseriski juhtimisele. Pettuseriski realiseerumise ohu ning seeläbi tekkida võiva kahju vähendamiseks tegeleme eelkõige Tehnoloogilise ja tehnilise riskina mõistame võimalust, et tehnoloogilised ennetusmeetmete osakaalu ja tõhususe suurendamisega, säilitades lahendused ei täida neile seatud strateegilisi ootusi või toimuvad seejuures operatiivse pettuste avastamise ja pettustele reageerimise võime. tehnilistes süsteemides ning kontrolli-, juhtimis- või turvasüsteemides rikked, mille tagajärjeks on teenuste või tootmise seisakud, olulise mõjuga Pettuseriski paremaks juhtimiseks on kontsernis loodud spetsiaalne avariid, ulatuslikud kahjud (sh keskkonnakahjud). üksus, kehtestatud eetikakoodeks ning rahvusvahelistele standarditele vastavad pettuseriski juhtimise põhimõtted. Ühtlasi töötab kontsernis Riski juhtimiseks teeme koostööd teadusasutuste ja tehnoloogiate teavitajate kaitse direktiiviga kooskõlas olev vihjeliin, toimivad erinevad arendajatega, oleme rakendanud varahalduse standardi ISO 55001 ja info- ja koolitusprogrammid (nt iga-aastane eetikakoodeksi e-kursus viime iga olulise mõjuga sündmuse korral läbi juurpõhjuse analüüsi ja korruptsiooni ennetamise koolitused) ning tehakse koostööd koos vajalike meetmete väljatöötamisega, et vähendada sarnaste õiguskaitseorganite ja erialaorganisatsioonidega kodu- ja välismaal. sündmuste toimumise tõenäosust ja negatiivset mõju. Juurutatud on majanduslike huvide aruandluse süsteem, mille Tegevusriskid kohaselt esitavad töötajad, kes võivad oma tööülesandeid täites sattuda huvide konflikti, oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja kinnitavad korrapäraste enesehindamistega oma sõltumatust. Tegevusriskid on põhjustatud puudulikest või mittetoimivatest protsessidest, inimestest, seadmetest, süsteemidest või välis­ sündmustest. Tegevusriske juhime riskijuhtimise põhimõtete, Riskide aruandlus standardite, juhtimispõhimõtete ja tulemusmõõdikute rakendamise abil. Osade tegevusriskide mõju vähendamiseks kasutame ka kindlustust. Kontserni riskide aruandlus ja info edastamise protsess tagavad riskidega seotud info jõudmise kõigi vajalike osapoolteni. Riskide juhtimise Suurt tähelepanu pöörame tööohutuse ja töökeskkonna riskidele. protsesside ja tegevuste edukust ning eesmärkide saavutamist mõõdame Kõigis kontserni tootmisettevõtetes on juurutatud töötervishoiu ja tulemusmõõdikute (ingl. k. KPI ehk Key Performance Indicator) abil ning tööohutuse juhtimissüsteem, oluliseks peame töötajate kaasatust valideerime riskijuhtimise küpsustaseme hindamisega. töökeskkonna riskide tuvastamisel ja ohutuskultuuri tõstmisel. Lisaks erinevate väljaõppe- ja täiendõppesessioonide juhendamistele Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavatest riskidest korraldame ohutuskoolitusi ja -õppepäevi. Meie eesmärk on töötada antakse regulaarset aru kontserni juhtrühmadele, juhatusele ja ilma tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta. auditikomiteele. Juhtkonda ja kõiki teisi asjaomaseid isikuid teavitatakse viivitamata kõigist olulistest üksiksündmustest ja nii võimalikest kui ka Arvestades kontserni tegevuse ulatust ja mahtu, pöörame suurt toimunud muutustest kontserni riskiprofiilis. GRI 2-27 GRI 205-2 GRI 403-1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 66 Majandustulemused Müügitulu ja EBITDA Eesti Energia 2022. aasta tulemused olid rekordilised müügihinnast, edastatud võrguteenuse kogus vähenes. Vedelkütuste tingituna kasvanud müügikogustest ja kõrgenenud müügitulu vähenes peamiselt väiksema müügikoguse tõttu. Gaasi müügitulu kasvu tingisid peamiselt aasta võrdluses oluliselt kõrgemad energiahindadest. hinnad. Muude toodete segmendi müügitulu kasvu toetas eelkõige suurenenud tulu sagedusreservi teenuste ning pelletite müügist. Kontserni 2022. aasta müügitulu ulatus 2 218 mln euroni. Müügitulu kasvas 2021. aastaga võrreldes 69% (+905,3 mln eurot). Müügitulu Kulumieelne ärikasum EBITDA oli 420,4 mln eurot, kasvades aastaga suurenes peamiselt elektri tulude tõusust (+714,0 mln eurot), võrreldes 32% (+102,8 mln eurot). 2022. aasta EBITDA sisaldab pikaajaliste eelmise aastaga suurenes nii müügikogus kui ka keskmine müügihind. elektri ostulepingute väärtuse muutuse mõjusid summas 87,4 mln eurot Võrguteenuse müügitulu kasvas tulenevalt kõrgemast keskmisest (2021. aastal 74,6 mln eurot). Normaliseeritud EBITDA (ilma ülaltoodud Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 67 mõjudeta) oli 2022. aastal 333,0 mln eurot (+90,0 mln eurot, +37%). tuletisinstrumentide ümberhindlus, kuid aasta võrdluses kasvas 2022. aasta puhaskasumiks kujunes 215,7 mln eurot (+104,2 mln eurot, märgatavalt ka teenitud muutuvkasum. Võrguteenuse EBITDA +93%). Normaliseeritud puhaskasum oli 128,3 mln eurot (+91,4 mln eurot). vähenes tulenevalt kasvanud muutuv- ja püsikuludest ning väiksemast Põhitoodetest mõjutasid kontserni tulemust positiivselt elektri ning müügimahust. Vedelkütuste EBITDA vähenes, suurima mõjuga tegur gaasi EBITDA. Enamus elektri EBITDA kasvust on seotud realiseerunud on samuti madalama hinnataseme juures võetud tuletistehingute tuletisinstrumentide kasumiga, samuti avaldas positiivset mõju oluliselt positsioonide realiseerumine. Muude toodete segmendi EBITDA kasvas. suurem müügikogus. Gaasi EBITDA kasvu toetas realiseerumata Kontserni müügitulu jagunemine ja muutus Kontserni EBITDA jagunemine ja muutus mln € mln € 69,0%) +905,3 (+ +102,8 (+32,4 %) +150,5 +33,9 2 218 +714,0 +8,6 -1,7 +9,8 420 +79,7 244 +68,5 -35,2 -20,1 74 318 242 1 313 52 87 135 234 1 480 286 218 766 Müügitulu Müügitulu EBITDA EBITDA 2021 Elekter Võrgu- Vedel- Gaas Muud 2022 2021 Elekter Võrgu- Vedel- Gaas Muud 2022 teenus kütused teenus kütused Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 68 Elekter Elektri osa kontserni müügitulust ja EBITDAst Elektri müügitulu Elektri müügitulu suurenes 2021. aastaga võrreldes 93% peamiselt kõrgemate elektri müügihindade tõttu. Müügitulu kasvu vähendas 67% 68% riskimaandamiseks sõlmitud tuletistehingute mõju (-59,1 mln eurot). Elektri müügist teenisime 2022. aastal tulu 1 480,4 mln eurot (+93%, +714,0 mln eurot). % müügitulust % EBITDAst Keskmine elektri müügihind Eesti Energia kontserni keskmine elektri müügihind oli 145,8 €/MWh keskmine müügihind 2022. aastal olnud 140,2 €/MWh ehk 73,4% ehk 87,9% kõrgem (+68,2 €/MWh) kui 2021. aastal. Keskmine müügi­ kõrgem (+59,3 €/MWh) kui aasta varem. Tuletistehingutest teenitud hind ei sisalda tuletistehingute mõju. Koos tuletistehingutega oleks kahjum ulatus 59,1 mln euroni (võrreldes 2021. aastaga -90,0 mln eurot). Elektri keskmine müügihind Elektri müügitulu Elektri müügimaht €/MWh 2021 2022 mln € Jäätmete vastuvõtu tulud TWh Hulgimüük Müügitulu (v.a jäätmete vastuvõtu tulud) Jaemüük %) 2 2,3 +1,1 (+11,7%) ) (+1 %) ,9% ,1 ,2 +87 06 (+93 ,2 ( +1 192,8 +714 ,0 +68 10,5 1 480 9,4 145,8 77,6 86,7 766 1 477 9,9 8,6 763 Elektri keskmine NP Eesti keskmine 2021 2022 2021 2022 müügihind* hind * Elektri toote keskmine müügihind kokku (sisaldab jaemüüki ja hulgimüüki). Keskmine müügihind ei sisalda tuletistehingute tulu ja jäätmete vastuvõtu tulusid. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 69 Elektri müügimaht ja Eesti Energia turuosa Elektri peamised tootenäitajad 2022 2021 Müüsime 2022. aastal 11,7% rohkem elektrit kui 2021. aastal. Hulgimüük Põhivarade tootlus % 16,8 11,0 vähenes 137 GWh (-17,1%) tasemeni 665 GWh. Jaemüük suurenes Elektri EBITDA €/MWh 27,2 23,1 2021. aastaga võrreldes 1 239 GWh (+14,4%), jõudes tasemeni 9 873 GWh. Jaemüük jagunes turgude vahel järgmiselt: Eesti 4 195 GWh (+19 GWh), Läti 1 784 GWh (+530 GWh), Leedu 2 274 GWh (+314 GWh), Poola Elektri EBITDA 1 567 GWh (+360 GWh) ja Soome 53 GWh (+16 GWh). Elektri EBITDA muutus Klientide tarbitud elektrienergia mahu järgi oli Eesti Energia turuosa 2022. aastal Eestis 56% ehk 1% võrra väiksem kui 2021. aastal. Eesti mln € Energia turuosa Lätis ja Leedus oli 2022. aastal vastavalt 25% ja 19%. +68,5 (+31,5%) Võrreldes 2021. aastaga võitsime Lätis 8 protsendipunkti ja Leedus +124,5 -28,8 286,1 2 protsendipunkti võrra turuosa. 217,6 -19,3 +24,3 -32,3 Elektri tootmismaht 2022. aastal tootsime 6 260 GWh elektrit, mis on 20% rohkem EBITDA Marginaali Koguse Püsi- Tuletis- Muu EBITDA kui 2021. aastal (+1 043 GWh). Toodangu kasvu soodustas 2021 muutuse muutuse kulude tehingud 2022 kõrgem elektrihind, mis oli tingitud rekordkõrgetest maagaasi mõju mõju muutus hindadest ja elektrienergia impordi keelust kolmandatest riikidest. Samal ajal pärssis tootmist kõrge CO2 heitmekvootide hind. Elektri EBITDA kasvas 32% 286,1 mln euroni (+68,5 mln eurot). Taastuvenergia toodang vähenes võrreldes 2021. aastaga 196 GWh (-11,9%), jõudes tasemeni 1 451 GWh. Sellest 912 GWh tootsime tuule­ parkides. Tuuleparkide toodang kahanes aasta võrdluses 71 GWh võrra Marginaali muutuse mõju kokku oli -19,3 mln eurot. Keskmine elektri (-7%). Taastuvenergia elektritoodang kahanes peamiselt halvemate müügitulu megavatt-tunni kohta kasvas 68,2 eurot. Tulud jäätmete tuuleolude ning tuuleparkide mõnevõrra väiksema töökindluse tõttu. vastuvõtust ning taastuvenergia toetustest aasta võrdluses vähenesid, Muudest taastuvatest allikatest tootsime 539 GWh elektrit, millest tulud kokku olid keskmiselt 67,2 eurot megavatt-tunni kohta suuremad põhiosa moodustas biomassist toodetud elekter. (mõju +708,0 mln eurot). Keskmine muutuvkulu kasvas samal ajal Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 70 69,0 eurot megavatt-tunni kohta (mõju -727,3 mln eurot) ning oli Võrguteenus tingitud peamiselt kõrgematest elektri ostukuludest, CO2 emissiooni­ kuludest ning keskkonnatasudest. Võrguteenuse osa kontserni müügitulust ja EBITDAst Elektri müügikogus kasvas 12%, mille mõju EBITDA-le oli +24,3 mln eurot. Püsikulude muutuse mõju EBITDA-le oli -32,3 mln eurot. Püsikulude 11% 12% kasvust on 20,8 mln eurot seotud tööjõukulude kasvuga. Palgakulud kasvasid kõikides üksustes, kuid enamus mõjust on seotud Enefit Poweri põlevkivi ja elektrienergia tootmisvõimekuse suurendamisega 2022. aastal. Remondikulude suurenemise mõju EBITDA-le on % müügitulust % EBITDAst -6,6 mln eurot. Realiseerunud tuletistehingute tulu suurenemise mõju EBITDA-le oli +124,5 mln eurot. Võrguteenuse müügitulu, müügimaht ja hind Muud mõjud summas -28,8 mln eurot tulenesid peamiselt 2022. aastal võrguteenuse müügitulu suurenes 3,7% ja müügimaht realiseerumata tuletis­instrumentide väärtuse muutusest. vähenes 6,5%. Võrguteenuse müügituluks kujunes 242,1 mln eurot (+8,6 mln eurot) ja müügimahuks 6 708 GWh (-464 GWh). Müügimahu vähenemist mõjutas tarbimise vähenemine, mis oli tingitud 2021. aasta võrdluses soojematest talvekuudest ja jahedamatest suvekuudest. Keskmine võrguteenuse hind oli 36,1 €/MWh (+3,5 €/MWh, +10,8%). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 71 Võrgukaod Võrguteenuste peamised tootenäitajad 2022 2021 Võrgukaod olid 2022. aastal 285 GWh ehk 3,8% võrku sisenenud Põhivarade tootlus % -0,1 3,3 elektrist (aasta varem 2021. aastal 307 GWh ehk 4,0%). 2021. aastaga Võrgukaod GWh 285,0 307,1 võrreldes vähenesid võrgukaod 7,2%. Korrigeeritud RAB mln € 888,0 856,1 Võrgukao osakaal vähenes kauglugemisest tuleneva elektrikoguste operatiivse mõõtmise ja pideva jälgimise tulemusel ning edastusmahu vähenemise tõttu. Võrguteenuse keskmine müügihind Võrguteenuse müügitulu Võrguteenuse müügimaht €/MWh mln € TWh -0,5 (-6,5%) ) ,8%) +8,6 (+3,7% +3,5 (10 7,2 6,7 36,1 233,6 242,1 32,6 2021 2022 2021 2022 2021 2022 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 72 Võrguteenuste EBITDA Vedelkütused Võrguteenuse EBITDA muutus Vedelkütuste osa kontserni müügitulust ja EBITDAst mln € -35,2 (-4 0,3%) 87,3 -13,1 -8,4 -11,8 -1,9 52,1 6% -3% EBITDA Marginaali Koguse Püsikulude Muu EBITDA % müügitulust % EBITDAst 2021 muutuse muutuse muutus 2022 mõju mõju Vedelkütuste müügitulu ja müügimaht Võrguteenuste EBITDA vähenes aasta võrdluses 40% võrra ning kahanes 2022. aastal 52,1 mln euroni (-35,2 mln eurot). 2022. aastal müüsime 405 tuhat tonni vedelkütuseid ja teenisime sellest müügitulu 133,2 mln eurot. Vedelkütuste müügitulu vähenes Võrguteenuste marginaali muutuse mõju EBITDA-le oli kokku -13,1 mln eelmise aastaga võrreldes 1,3% (-1,7 mln eurot) ja müügimaht vähenes eurot, sh kõrgema müügihinna mõju +23,2 mln eurot ning kõrgema 3,4% (-14,2 tuhat tonni). Müügimaht vähenes tulenevalt suuremast muutuv­kulu mõju -36,3 mln eurot. Kõrgem keskmine muutuvkulu on remontide mahust tingitud toodangu vähenemisest. seotud oluliselt kasvanud kaoenergia kuludega. Madalama keskmise marginaali mõjule lisandus ka väiksema müügikoguse negatiivne mõju: Vedelkütuste hind võrguteenuse müügimahu 6,5% languse mõju EBITDA-le oli -8,4 mln eurot. Vedelkütuste keskmine müügihind (tuletistehinguteta) kasvas 2022. Võrguteenuse püsikulud kasvasid 11,8 mln euro võrra, sh remondikulud aastal 45,0% tasemele 565,2 €/t (+175,3 €/t). Müügihind tõusis eelkõige kasvasid võrreldes eelmise aastaga 5,2 mln euro võrra ning tööjõukulud kõrgemate hindade tõttu vedelkütuste maailmaturul. 4,2 mln eurot võrra. Muud mõjud summas -1,9 mln eurot tulenevad 2021. aastal kajastatud negatiivsest firmaväärtusest Imatra Elektri soetamisest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 73 Tuletistehingutest teenisime 2022. aastal kahjumit 236,6 €/t. Vedelkütuste EBITDA 2021. aastal teenisime tuletistehingutest kahjumit 68,3 €/t. Arvestades tuletistehingute mõju, oli vedelkütuste keskmine müügihind 2022. aastal 328,6 €/t (+2,2%, +7,0 €/t). Võrdlustoote, 1% väävli­ Vedelkütuste EBITDA kahanes 2022. aastal -12,0 mln euroni sisaldusega kütteõli maailmaturuhind kasvas aasta võrdluses 43,6%. (-20,1 mln eurot). Vedelkütuste tootmismaht Vedelkütuste EBITDA muutus 2022. aastal tootsime 424 tuhat tonni vedelkütuseid. Võrreldes eelmise aastaga vähenes tootmismaht -3,2% (-13,9 tuhat tonni). Tootmismahu mln € -20,1 (-248,3%) langus tulenes suuremahulistest remontidest ja ümberehitustest +19,9 -3,3 -1,7 -55,1 tingitud katkestustest. 8,1 +20,1 Vedelkütuste peamised tootenäitajad -12,0 2022 2021 EBITDA Marginaali Koguse Püsi- Tuletis- Muu EBITDA 2021 muutuse muutuse kulude tehingud 2022 Põhivarade tootlus % -10,3 -4,3 mõju mõju muutus Vedelkütuste EBITDA €/tonn -29,5 19,2 Vedelkütuste keskmine müügihind Vedelkütuste müügitulu Vedelkütuste müügimaht €/t 2021 2022 mln € tuhat t -1,7 (-1,3%) -14,2 (-3,4%) ) (+45,0% (+4 3,6%) +175,3 +164,6 135 133 420 405 565 542 390 377 Vedelkütuste Raske kütteõli (1%) 2021 2022 2021 2022 keskmine müügihind maailmaturuhind Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 74 Marginaali suurenemise mõju kokku oli +19,9 mln eurot (+49,1 €/t). Gaas Sealjuures kõrgema keskmise müügihinna mõju EBITDA-le oli +71,1 mln eurot ning kõrgema keskmise muutuvkulu mõju -51,2 mln eurot. Gaasi osa kontserni müügitulust ja EBITDAst Muutuvkulud kasvasid eelkõige tulenevalt suurematest CO2 emissiooni­ kuludest ning keskkonnamaksudest. Vedelkütuste müügimahu vähenemise mõju EBITDA-le oli -3,3 mln eurot. Püsikulud kasvasid aasta võrdluses 1,7 mln euro võrra ning on enamjaolt seotud kõrgemate tööjõukuludega, mõnevõrra kasvasid ka 11% 17% remondikulud. Tuletistehingute tulu vähenemine langetas vedelkütuste EBITDAt 55,1 mln euro võrra. Realiseerunud vedelkütuste tuletistehingutelt % müügitulust % EBITDAst saime 2022. aastal kahjumit 95,9 mln eurot, 2021. aastal saime kahjumit 40,8 mln eurot. Muude tegurite mõju vedelkütuste EBITDA-le (+20,1 mln eurot) tuleneb Gaasi müügitulu ja müügimaht peamiselt võrdlusperioodis kajastatud realiseerumata tuletistehingute väärtuse muutuse kahjumist. 2022. aastal kasvas gaasi müügitulu võrreldes eelmise aastaga 161,2% võrra ja müügimaht langes 19,5%. Gaasi müügituluks kujunes 243,9 mln eurot (+150,5 mln eurot) ja müügimahuks 1 893,6 GWh (-457,3 GWh). Gaasi müük jagunes meie turgude vahel järgnevalt: Eesti 436 GWh (-182 GWh), Läti 258 GWh (-462 GWh), Leedu 434 GWh (+118 GWh) ning Poola 766 GWh (+69 GWh). Keskmine gaasi müügihind Keskmine gaasi müügihind oli 2022. aastal 128,8 €/MWh ehk 224,3% kõrgem (+89,1 €/MWh) kui 2021. aastal. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 75 Gaasi peamised tootenäitajad Gaasi EBITDA muutus 2022 2021 mln € Gaasi EBITDA €/MWh 38,8 -2,6 ) 7,0% +59,3 73,5 1 29 ,7 (+ Gaasi EBITDA +79 Gaasi EBITDA oli 2022. aastal 73,5 mln eurot (+79,7 mln eurot). +20,4 -2,5 +2,4 Gaasi muutuvkasum kasvas 20,4 mln euro võrra. Püsikulude kasvu -6,1 mõju EBITDA-le oli -2,5 mln eurot. Realiseerunud tuletistehingute EBITDA Muutuv- Püsi- Tuletis- Realiseeri- EBITDA mõju oli aasta võrdluses +2,4 mln eurot. Enim mõjutas gaasi EBITDAt 2021 kasumi kulude tehingud mata tuletis- 2022 muutus muutus instrumendid realiseerumata tuletisinstrumentide väärtuse muutus, mille mõju oli kokku +59,3 mln eurot (-12,6 mln eurot 2021. aastal; +46,7 mln eurot 2022. aastal). Gaasi keskmine müügihind Gaasi müügitulu Gaasi müügimaht €/MWh mln € TWh -0,5 (- 19,5%) ) ) ,3% 2% 4 +1 61, +22 ( ,1 ( 0,5 +89 128,8 +15 243,9 2,4 1,9 93,4 39,7 2021 2022 2021 2022 2021 2022 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 76 Muud tooted ja teenused Pelletite müügitulu kasvas 7,8 mln euro võrra. Muude toodete ja teenuste segmenti kuuluvad soojuse, tööstus­ Teiste toodete ja teenuste tulud kasvasid summaarselt 28,2 mln euro seadmete ja lisateenuste müük. Meie põhilisteks lisateenusteks on võrra, sh suurima mõjuga olid sagedusreservi teenused (+15,0 mln eurot), laadimisteenus, valgustusteenus, päikese teenused, paindlikkusteenus päikeseteenused (+6,2 mln eurot) ning kaevandus­tooted (+6,1 mln eurot) ning sooja- ja jahutusseadmetega seotud teenused. Samuti kajastame selle segmendi all ühekordsete tehingute mõju. Muude toodete ja teenuste müügitulu jagunemine Muude toodete ja teenuste osa mln € kontserni müügitulust ja EBITDAst %) (+40,0 +33,9 118 85 55 27 5% 5% 23 31 Muud tulud 35 Pelletite müük 33 Soojuse müük % müügitulust % EBITDAst 2021 2022 Muude toodete ja teenuste müügitulu Muude toodete ja teenuste EBITDA 2022. aastal teenisime muude teenuste ja toodete müügist tulu 118,5 mln eurot. Müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 40,0% Muude toodete ja teenuste EBITDA kasvas 2022. aastal 9,8 mln (+33,9 mln eurot). euro võrra 20,6 mln euroni. Soojusenergia müügitulu kahanes 2,2 mln eurot tulenevalt vähenenud müügimahust. Klientidele müüdud soojusenergia kogus vähenes 94 GWh võrra (-10%). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 77 Soojuse EBITDA kahanes 7,3 mln euro võrra tulenevalt oluliselt Muude toodete ja teenuste EBITDA muutus kõrgematest muutuv- ja püsikuludest 2022. aastal. mln € Muud mõjud kasvatasid EBITDAt summaarselt +17,1 mln eurot. %) (+91,4 +9,8 Suurimat mõju avaldab kasvule sagedusreservi teenuste ning muude +17,1 20,6 lisateenuste kasumlikkuse kasv 2022. aastal. Muude mõjude all on kajastatud ka mitmed ühekordse iseloomuga tehingud ning sündmused. 10,8 -7,3 Muu EBITDA Soojusenergia Muu Muu EBITDA 2021 2022 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 78 Rahavood 2022. aasta äritegevuse rahavood olid 508,7 mln eurot. Äritegevuse rahavoo kujunemine alates ärikasumist enne kulumit EBITDA-ga võrreldes (420,4 mln eurot) kujunesid mln € äritegevuse rahavood 2022. aastal 21% ehk +88,3 (+21,0%) 88,3 mln euro võrra suuremaks. +177,2 -18,5 -12,1 -14,2 508,7 420,4 +0,5 -44,6 Seoses käibekapitali muutustega kujunesid rahavood EBITDA-st 0,5 mln eurot kõrgemaks. Käibekapitali mõjutasid peamiselt lühiajaliste kohustuste suurenemine 153,7 mln eurot, varude suurenemine -62,8 mln eurot ja lühiajaliste nõuete suurenemine -58,8 mln eurot. Muu käibekapitali muutuste mõju äritegevuse rahavoole oli -32,3 mln eurot. EBITDA Käibe- CO2 Tuletis- Makstud Tulu- Muu Äritegevuse 2022 kapitali mõjud instru- intressid maks rahavood muutused mendid 2022 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 79 CO2 heitmekvootide arvelduste mõju EBITDA ja rahavoo võrdluses oli Äritegevuse rahavoo muutus -44,6 mln eurot. mln € Tuletisinstrumentide tehingute mõju (v.a CO2 instrumendid) oli %) (+188,3 +177,2 mln eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju +332,3 +166,1 mln eurot ja vedelkütustega seotud instrumentide mõju +102,8 +0,8 -11,1 -0,1 508,7 +14,9 mln eurot. Tuletisinstrumentide mõjud kujunevad nii mitte­ +127,3 rahalistest kui ka rahalistest mõjudest EBITDA-le ja äritegevuse +102,5 +10,0 rahavoogudele. 176,4 Makstud laenuintresside mõjul vähenesid äritegevuse rahavood 18,5 mln eurot. Tulumaksu tasusime 2022. aastal 12,1 mln eurot. Äri- Käibe- CO2 Tuletis- EBITDA Makstud Tulu- Muu Äri- Muud mõjud olid -14,2 mln eurot, millest liitumistasude amortisatsiooni tegevuse kapitali mõjud instru- muutus intressid maks tegevuse rahavood muutused mendid rahavood mõju oli -12,1 mln eurot ja põhivara müükide mõju -1,6 mln eurot. 2021 2022 Võrreldes eelmise aastaga suurenesid äritegevuse rahavood +188,3% (+332,3 mln eurot). Tuletisinstrumentide mõju (v.a CO2 instrumendid) oli +127,4 mln eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju +156,5 mln eurot, Käibekapitali muutuste mõju võrreldes 2021. aastaga oli vedelkütustega seotud instrumentide mõju -28,4 mln eurot. +102,5 mln eurot, sh lühiajaliste nõuete muutuse mõju käibekapitalile +91,7 mln eurot, lühiajaliste kohustuste muutuse mõju +98,3 mln eurot 2022. aastal tasusime võrreldes 2021. aastaga 11,1 mln eurot rohkem ja varude muutuse mõju -66,3 mln eurot. tulumaksu. CO2 heitmekvootide arvelduste mõju oli +10,0 mln eurot. Laenuintresse maksime 2022. aastal 0,8 mln eurot vähem kui aasta varem. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 80 Investeerimine 2022. aasta investeeringud olid Eesti Energia Lisaks investeerisime Eestis ja Poolas päikeseparkide arendamisse. Eestis asuvatesse Vändra ja Purtse päikeseparki investeerisime ajaloo suurimad seoses taastuvenergia võimsuste vastavalt 10 mln eurot ja 6,2 mln eurot ning Poolas Zambrow kiire arenguga. Investeerisime 2022. aastal kokku päikseparki 4,8 mln eurot. Zambrow ja Purtse päikesepark valmivad 445,2 mln eurot (+76%, +191,9 mln €). eeldatavasti 2023. aastal. Võrguteenused Taastuvenergia Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmiseks Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime Eestis Purtse investeerisime 125,5 mln eurot (2021. aastal 99,5 mln eurot), sh tuuleparki 14,6 mln eurot. Leedu tuuleparkide investeeringud ulatusid liitumistesse 67,1 mln eurot. Akmenės 62,5 mln euroni ja Šilales 30,7 mln euroni ning Soomes asuvasse Tolpanvaara tuuleparki investeerisime 18,3 mln eurot. Elektrilevi ehitas 352 uut alajaama ja 1 299 km liini (2021. aastal 2023. aastal valmivad eeldatavasti Purtse, Šilale, Akmenė ning ehitasime 372 uut alajaama ja 1 136 km liini). 2022. aasta lõpu seisuga Tolpanvaara tuulepargid. oli Elektrilevi madalpingevõrgust ilmastikukindel 94,7% (2021. aasta Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 81 lõpu seisuga 93,3%). Kokku pikenes aastaga ilmastikukindel võrk Suurenergeetika 1 077 km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 802 km võrra. 2022. aasta lõpu seisuga oli kogu madalpinge- ja keskpingevõrgust Keemiatööstuse arendamisse investeerisime 81,8 mln eurot. ilmastikukindel 72,8%. Tehas valmib 2024. aastal ning tõstab vedelkütuste aastatoodangu 700 tuhande tonnini. Imatra Elekter ehitas 13 uut alajaama ja 40 km liini. 2022. aasta lõpu seisuga oli Imatra madalpingevõrgust ilmastikukindel 93,2% Investeerisime 2,4 mln eurot Auvere elektrijaama uttegaasi võimekuse (2021. aasta lõpu seisuga 92,0%). Kokku pikenes aastaga ilmastikukindel tõstmiseks. Projekti elluviimisel suudab Auvere elektrijaam kasutada võrk 33 km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 30 km võrra. kogu primaarenergia osakaalust kuni 35% põlevkivigaasi, mis võimaldab 2022. aasta lõpu seisuga oli Imatra Elektri madalpinge- ja keskpinge­ tõsta tootmise paindlikkust ja efektiivsust ning optimeerida vedelkütuste võrgust ilmastikukindel 66,1%. ja elektri tootmist. Lisaks investeerisime 4,2 mln eurot Auvere elektrijaama väliste soojusvahetite rekonstrueerimise projekti, et suurendada Auvere elektrijaama töökindlust. Investeeringute jagunemine projektide lõikes Investeeringute jagunemine toodete lõikes mln € mln € 6 %) 6% ) +7 +7 445 , 9( 445 , 9( 91 91 +1 +1 125 88 27 253 Kapitaliseeritud intressid 253 126 Muud arendusprojektid Muu 79 161 63 Investeeringud olemasolevate Gaas 27 varade parendamiseks 42 104 210 Vedelkütused Investeeringud 126 taastuvenergiasse Võrguteenus 101 68 Elekter Elektrivõrk 2021 2022 2021 2022 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 82 Finantseerimine Energeetikasektori arendused on üldjuhul Meie peamised võõrkapitali allikad on rahvusvaheline võlakirjaturg ning investeerimislaenud Euroopa Investeerimispangalt (EIB), kapitalimahukad. Nii uute tootmisüksuste rajamiseks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD), Põhjamaade kui ka äri oluliseks laienemiseks ei piisa alati vaid Investeerimispangalt (NIB) ja kommertspankadelt. Neid täiendavad ettevõtte olemasolevatest vabadest vahenditest. likviidsuslaenu- ja garantiilimiidid regionaalsetelt pankadelt. Seetõttu kaasame suuremate arendusprojektide elluviimiseks turult võõrkapitali. Võlakohustused ja krediidireitingud Finantseerimisotsuste tegemisel lähtume kontserni finantspoliitikast, Kontserni võlakohustuste maht oli 2022. aasta lõpus nominaal­ kus on kindlaks määratud finantseerimise põhimõtted, lubatud võõr­- väärtuses 1 050 mln eurot (963 mln eurot 2021. aasta lõpus). kapitali kaasamise määr ning võla finantseerimise allikad. Finants­- Korrigeeritud soetusmaksumuses oli võlakohustuste maht 1055 mln poliitika järgi on Eesti Energia eesmärk hoida netovõla ja EBITDA suht­- eurot (957 mln eurot 2021. aasta lõpus). Võlakohustused koosnesid arv pikaajalises vaates allpool taset 3,5 (lubatud on lühemaajaline siht- 2022. aasta lõpu seisuga Londoni börsil noteeritud eurovõlakirjadest määra ületamine suuremate investeeringute või omandamiste puhul). nominaalväärtuses 500 mln eurot, EIB-lt saadud laenudest Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 83 nominaalväärtuses 55 mln eurot, NIB-lt nominaalväärtuses 80 mln Kontserni korduvkasutatavad likviidsuslaenud ulatusid 2022. aasta eurot, EBRD-lt väärtuses 7 mln eurot (31 mln Poola zlotti) lõpus 320 mln euroni (OP Corporate Bankilt 150 mln eurot, SEB-lt ja kommertspankade laenudest nominaalväärtuses 408 mln eurot 100 mln eurot, Swedbankilt 70 mln), millest oli kasutusel Swedbanki (sh korduvkasutatavad likviidsuslaenud summas 70 mln eurot). laen summas 70 mln eurot. Korduvkasutatavatest likviidsuslaenudest Kontserni laenudest moodustasid 2022. aasta lõpu seisuga 270 mln eurot on sõlmitud emaettevõtte ning 50 mln eurot Enefit Greeni pangalaenud 275 mln eurot, sh eelmainitud EBRD tütarettevõtte Enefit Greeni tasemel. laen väärtuses 7 mln eurot. Eesti Energia emaettevõtte laenud kommertspankadelt olid 2022. aasta lõpus summas 220 mln eurot, Kontserni kasutamata pikaajalised investeerimislaenud olid millest 150 mln eurot on laen Swedbankilt tähtajaga juuni 2024 ja 2022. aasta lõpus summas 245 mln eurot. Pikaajalised kasutusele korduvkasutatav likviidsuslaen summas 70 mln eurot OP Corporate võtmata investeerimislaenud moodustuvad 2019. aasta detsembris Bankilt. ja 2020. aasta juunis sõlmitud laenulepingutest Eesti Energia ja Euroopa Inves­teerimispangaga (EIB) vahel mahus vastavalt 175 mln Enefit Green tegi aasta jooksul korralisi pangalaenude tagasimakseid ja 70 mln eurot. summas 21,1 mln eurot kohalikule kommertspangale SEB ja EBRD-le, ning ennetähtaegseid tagasimakseid summas 94,3 mln eurot, millest 38,6 mln eurot moodustas Swedbanki investeerimislaen ja 55,7 mln eurot SEB investeerimislaen. Eesti Energia emaettevõte tegi aasta Võlakohustuste tagasimaksegraafik jooksul korralisi pangalaenude tagasimakseid summas 137,9 mln eurot, mln € Muud pangalaenud (Enefit Green) millest 17,9 mln eurot moodustas Euroopa Investeerimispanga laenude Muud pangalaenud (emaettevõte) tagasimaksed, 70 mln eurot Swedbanki likviidsuslaenu tagasimakse ja 611 Eurovõlakiri (emaettevõte) 50 mln eurot OP Corporate Banki likviidsuslaenu tagasimakse. 70 Euroopa Investeerimispank (emaettevõte) 2022. aasta lõpu seisuga oli kontserni likviidsete vahendite maht 280,5 mln eurot (raha pangakontodel). Lisaks oli kontsernil 2022. aasta lõpu seisuga välja võtmata laene summas 495 mln eurot, millest 500 189 445 mln eurot kuulusid emaettevõttele ja 50 mln eurot tütarettevõttele 75 66 Enefit Green. 2022. aastal sõlmis Enefit Green uusi laenulepingud 150 39 31 7 mahus 180 mln eurot (80 mln eurot tähtajaga jaanuar 2034 NIBga, 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 50 mln eurot tähtajaga detsember 2027 SEBga ja 50 mln eurot tähtajaga detsember 2027 Swedbankiga). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 84 Eesti Energia emaettevõtte korduvkasutatavate likviidsuslaenu­- 2022. aasta lõpus oli Eesti Energia kontserni võlakohustustest lepingute tähtajad on 2023. aasta septembris summas 120 mln eurot fikseeritud intressimääraga laene summas 723 mln eurot (2021. (aasta lõpu seisuga kasutamata 50 mln eurot) ning 2025. aasta aasta lõpus 573 mln eurot). Ujuva intressimääraga võlakohustusi oli septembris summas 150 mln eurot (aasta lõpu seisuga kasutamata summas 327 mln eurot (2021. aasta lõpus 391 mln eurot). Kontserni 150 mln eurot). Enefit Greeni korduvkasutatavate likviidsuslaenu­ võlakohustustest 99% on nomineeritud eurodes, Poola zlottides lepingute tähtajad on 2024. ja 2026. aasta septembris summades on nomineeritud üks laen summas 7 mln eurot (EBRDga sõlmitud 20 mln ja 20 mln eurot (mõlemad lepingud täies ulatuses kasutamata) laenuleping). ning ka 2025. aasta mais summas 10 mln eurot (kasutamata 10 mln eurot). Aruandeperioodi järel, 2023. aasta jaanuaris, sõlmis Eesti Energia kontserni tütarettevõte Enefit Green Põhjamaade Investeerimispangaga Likviidsete varade muutus 2022. aastal (NIB) laenulepingu 100 mln euro ulatuses ja SEBga 225 mln euro mln € ulatuses, et toetada Enefit Greeni uute tuule- ja päikeseparkide +82,6 (+41,7%) rajamist Baltikumis. Aruandeperioodi järel, 2023. aasta jaanuaris +508,7 -456,0 võttis Eesti Energia kasutusele likviidsuslaene 50 mln euro ulatuses OP Corporate Bankilt. Eesti Energia emaettevõte sõlmis 2023. aasta veebruaris jätkusuutliku sündikaatlaenu lepingu (Sustainability Linked Loan) mahus 600 mln eurot, 5 aastase tähtaja ja ujuva intressimääraga +29,8 280,5 finantseerimaks 2023. aasta septembris aeguvate võlakirjade tagasi­ 198,0 ostu ja grupi süsinikuneutraalusese strateegia investeeringuid. Raha Äritegevuse Investeerimise Finantseerimise Raha Krediidireitinguagentuur S&P uuendas 2022. aasta novembris Eesti ja raha rahavood rahavood rahavood ja raha Energia krediidianalüüsi, väljavaade ja krediidireiting jäid endisteks. ekvivalendid ekvivalendid 31.12.2021 31.12.2022 2022. aasta lõpu seisuga olid Eesti Energia krediidireitingud endised. Eesti Energia krediidiretingud on tasemetel BBB- (Standard and Poor’s, väljavaade negatiivne) ja Baa3 (Moody’s, väljavaade stabiilne). Eesti Eesti Energia võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli Energia finantspoliitika eesmärgiks on investeerimisjärgu tasemel 2022. aasta lõpu seisuga 2,47% (1,69% 2021. aasta lõpus). krediidireiting rahvusvahelistelt krediidireitinguagentuuridelt. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 85 Laenude jaotus intressimäärade ja laenajate lõikes Laenulepingutega on Eesti Energia võtnud kohustuse Fikseeritud Euro võlakiri EIB mitte ületada teatud finantssuhtarvude piirmäärasid. Ujuv baasmäär NIB Muud pangalaenud Kõik kontserni finantsnäitajad on 2022. aasta lõpu seisuga piirmääradega kooskõlas. 31% 40% Netovõlg / EBITDA suhtarv ja finantsvõimendus 48% 69% korda Netovõlg/EBITDA % Finantsvõimendus 7 38% 40% 8% 36% 6 Laenud intressimäärade lõikes Võõrkapital laenajate lõikes 30% 32% 5 4,2 24% 4,0 3,7 24% 4 20% 3 2,4 16% Omakapital ja finantssuhtarvud 2 1,8 8% 1 0 0% Kontserni omakapitali maht oli 2022. aasta lõpus 3,1 mld eurot. Eesti 2018 2019 2020 2021 2022 Energia aktsiate 100% omanik on Eesti Vabariik. 2022. aastal maksis kontsern omanikule dividende 47 mln eurot. Kontserni netovõlg oli 2022. aasta lõpu seisuga 774 mln eurot (2021. aasta lõpus 759 mln eurot). Netovõla ja EBITDA suhtarv oli 2022. aasta lõpu seisuga tasemel 1,8 (2021. aasta lõpus tasemel 2,4). Praegune netovõla ja EBITDA suhtarvu tase on kooskõlas finants­ poliitikas ettenähtud tasemega 3,5. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 86 2023. aasta väljavaade 2023. aasta majandustulemuste väljavaadet 2023. aastaks prognoosime müügitulu, investeeringute ja EBITDA kasvu. Müügitulude kasv tuleneb eelkõige suurematest elektri müügituludest, mõjutavad oluliselt energiaturgude ja üldised mille saavutame seoses suurema müügikogusega. Täiendavalt toetavad majanduskeskkonna muutused. müügitulude kasvu suuremad tulud gaasi, võrguteenuste ning lisa­ teenuste müügist. Meie põhilisteks lisateenusteks on laadimisteenus, 2023. aastal ootame energiaturgude rahunemist. Vedelkütuste turul valgustusteenus, päikeseenergia teenused, paindlikkusteenus ning toimus hindade langus Venemaa agressiooni eelsele tasemele juba sooja- ja jahutusseadmetega seotud teenused. Investeeringuid 2022. aasta lõpus, elektri turuhindade osas ootame hindade teatavat planeerime 2023. aastal teha suuremas mahus kui 2022. aastal. langust ja stabiliseerumist 2023. aastal. Lisaks energia hindadele mõjutavad meid oluliselt ka muud üldises majanduskeskkonnas toimuvad muutused. Erakordselt kõrge inflatsiooni tase mõjutab Suurimad arendusinvesteeringud on planeeritud taastuvenergia tugevalt sisse ostetavate kaupade ja teenuste hindasid ka 2023. portfelli ja keemiatööstuse arendamiseks. aastal. Keskpankade poolt intressimäärade suurendamine mõjutab finantseerimise kulusid. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 87 Eesti Energia jätkusuutlikkuse aruanne Eesti Energia jätkusuutlikkuse aruanne on koostatud Jätkusuutlikkuse aruandes sisalduv info on esitatud aruandeperioodi 1.01.2022 kuni 31.12.2022 kohta. Jätkusuutlikkuse mõõdikute hindamisel Global Reporting Initiative (GRI) standardi alusel ning on kontsernis kokkulepitud alguspunkt 2022. aasta tase, välja arvatud on osa Eesti Energia 2022. aasta majandusaasta energiatootmise CO2 intensiivsus, kus loeme baasiks 2020. aastal aruandest. Jätkusuutlikkuse aruandes esitatud info mõõdetud tulemuse. lähtub Eesti Energia strateegilistest eesmärkidest, äritegevuse olulisimatest mõjudest ja sihtrühmadest Põhjalikuma ESG aruande avalikustame 2023. majandusaasta kohta. Eesti Energia jätkusuutlikkuse aruanne ei ole auditeeritud ja põhineb ning ülemaailmse säästva arengu eesmärkidest ettevõtte andmestikul. (SDG). Aruanne sisaldab nii Eesti Energia grupi kui ka tema tütarfirmade konsolideeritud tulemusi, välja arvatud mõõdikute puhul, kus erisus on välja toodud. GRI 2-3 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 88 Eesti Energia jätkusuutlikkuse prioriteedid Kontserni jätkusuutlikkuse fookusteemad tulenevad ettevõtte määratud vastutaja, samuti on strateegilise juhtrühma tasandil 2022.–2026. aasta strateegiast ning strateegilistest eesmärkidest, mille lepitud kokku jagatud eesmärkides ja nende sihttasemetes. Kontserni täitmise eest vastutavad kontserni juhatus, strateegiline juhtrühm ning jätkusuutlikkuse prioriteetidega seotud eesmärkide täitmist jälgitakse ettevõtete ja üksuste juhid. Igal strateegilisel eesmärgil on kontsernis juhatuse ning valdkonna tasemel. Valdkond Fookusteema 2026. aasta eesmärk 2021. aasta tulemus 2022. aasta tulemus Seos ülemaailmse säästva arengu eesmärkidega (SDG) Kliima soojenemise Oleme abivalmis 80% meie klientidest 8% 31% leevendamine ja energiapartner, kes aitab kasutab vähemalt üht energiatootmise oma klientidel nende rohelist teenust või toodet 1 negatiivse keskkonna- keskkonnajalajälge jalajälje alandamine vähendada Kasvatame kontserni Taastuvenergia 428 MW 450 MW taastuvenergia tootmisvarade maht kasvab tootmisvarasid üle nelja korra 1900 MW-ni Vähendame Eesti Kontserni energiatootmise 0,43 t/MWh 0,55 t/MWh Energia energiatootmise CO2-intensiivsus väheneb CO2-intensiivsust 43% võrra 0,37 t/MWh-lt 0,21 t/MWh-ni Inimest väärtustav Tagame ohutu Kaotatud tööajaga 1,09 2,55 „teekond nulli“ töökeskkonna tööõnnetuste sageduse määr ≤ 1.0 Oleme inimesi väärtustav Eesti Energia 71 80 organisatsioon juhtimiskvaliteet on ≥ 86 2 Läbipaistev ja eetiline Eesti Energia tegevus on Ebaeetilise käitumisega on 21% 18% ühingujuhtimine läbipaistev ja eetiline kontsernis kokku puutunud ≤ 5% töötajatest 3 1. Protsent klientidest, kes kasutab vähemalt ühte roheteekonna toodet, milleks võib olla rohelise energia leping (nt taastuvelektril põhinev Kindel Pluss) või mõni kontserni pakutav energialahendus. 2. Mõõdetakse iga-aastase Eesti Energia töötajate pühendumuse ja juhtimiskvaliteedi uuringu käigus. Keskendume juhtimiskvaliteedile, sest juhtimine mõjutab suurel määral kontserni töötajate pühendumust. 3. Töötajad annavad tagasisidet 5-pallisel skaalal pühendumuse ja juhtimiskvaliteedi uuringu käigus. Töötajad nimetavad, milliste ebaeetiliste käitumisvormidega on nad aasta jooksul kokku puutunud. Uuringu tagasiside põhjal tekivad osakondades tegevuskavad ning kriitilisemates kohtades annab suuniseid ka eetikakomitee. GRI 305-4 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 89 Eesti Energia kontserni sidusrühmad ja olulised arengud 2022 Eesti Energia edukust määrab ja mõjutab tema suhete tugevus ja kui kiiresti ettevõte oma strateegiat ellu viib. ESG põhimõtetel sidusrühmadega. Tähtsaima sidusrühmana panustab ettevõtte läbiviidud sidusrühmade ootuste, oluliste kestlikusse teemade töötajaskond strateegia elluviimisse, kuid on veel teisigi olulisi määratlemise ning riskide ja võimaluste analüüsi viime läbi 2023. aastal. mõjugruppe, kelle ootustest ja kaasatusest sõltub, millisel kujul Eesti Energia olulised sidusrühmad Sidusrühm Kuidas kaasame Olulised arengud 2022 Omaniku esindaja ehk - Infovahetus vastavalt kontserni ühingujuhtimise korrale - Omanik uuendas Eesti Energia ootused 25. augustil 2022. Rahandusministeerium - Eesti Energia maksis omanikule 2021. aasta eest dividende 46,7 miljonit eurot. Töötajad - Sisemise koostöö hindamine - Töötajate hinnang sisemisele koostööle tõusis 4,1-lt 4,3-le. - Sisekommunikatsioonikanalid - Arvutita töötajatele toimus (ca 2100 inimest) edukas siseveebi - Tagasiside läbi pühendumusuuringu piloot mobiiltelefonides. - Ohuolukordadest, ebaeetilisest käitumisest jms teavitamine - Kontserni töötajate pühendumus tõusis 64-lt 79-le (TRI*M). - Tegevused juhtimiskultuuri arendamiseks - Sisemise koolitusprogrammi Enefit Academy käivitamine. - Regulaarsed koostöökohtumised ametiühingutega - Eesti Energia on 2022. aastal Emori uuringu põhjal töötavate inimeste hulgas mainekaim tööandja. - Korraldasime kaks ametiühingute usaldusisikute infopäeva. - Kõik ametiühingud kaetud 2022. aasta lõpuni kehtivate kollektiivlepingutega. - Asusime kontserni töötajatele pakkuma tervisekindlustust Era- ja ärikliendid - Klientide soovitusindeksi (NPS) mõõtmine - Eesti Energia era- ja ärikliendi kõikide turgude NPS tõusis - Kliendikõnede kvaliteedi analüüs aastaga 31-lt 39-le. - Teenindusvõrgu arendamine vastavalt klienditagasisidele - Elektrilevi era- ja ärikliendi rahulolu (TRI*M) on langenud - Teenusearendusse klientide kaasamine 42-lt 33-le. Kliendid hindavad väga kõrgelt meie konsultante, - Uudiskirjad, seminarid, kliendikohtumised negatiivselt mõjutasid rahulolu tootjaliitumiste pikad tähtajad. - Energiatarkuse veebis oli 2022. aastal 120 000 külastust. - Pea 163 000 era- ja ärikliendile hinnakindluse pakkumine Kindel Pluss toote kaudu. - Juurutasime kõik riiklikud energiatoetusmeetmed õigeaegselt erakordse ajasurve tingimustes. GRi 2-29 GRI 2-30 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 90 Sidusrühm Kuidas kaasame Olulised arengud 2022 Riigi- ja munitsipaalasutused - Regulaarne infovahetus konsultatsioonidel, - Pakkusime riikliku keskse hankija teenust kaheksale koostöökohtumistel, arengukavade tagasisidestamine riigiasutusele ning hankisime kaupu ja teenuseid 87 000 - Projektikohtumised arendusprojektide piirkondade euro väärtuses. Muu hulgas aitasime Eesti riiki Ukraina omavalitsustega abistamisega seotud hangete korraldamisel. - Kontserni taastuvenergia toodang kahanes 1,6 TWh-lt 1,5 TWh-le. - Kontserni tütarettevõte Enefit Green langetas investeerimisotsused 335 MW tuuleelektri ja 3 MW päikeseelektri ulatuses. - Liitsime Eestis elektrivõrku ligi 3446 mikrotootjat ning tõstsime ilmastikukindla võrgu osakaalu 72,3%-lt 73,7%-le. - Algatasime vesisalvesti tehnilise analüüsi. Projektiga panustame Baltikumi elektri varustuskindlusse. - Alustasime Eleringiga koostööd süsteemiteenuste osutamiseks. Koostööga aitame tagada elektrisüsteemi stabiilsust. Erialaliidud, mittetulundusühingud, - Regulaarne infovahetus konsultatsioonidel, - Eesti Energia kontsernil või tema tütarfirmadel oli 2022. aastal keskkonnaühendused koostöökohtumistel, visioonidokumentide tagasisidestamine liikmesus enam kui 40 liidus või ühingus üle koduturgude. Seadmete, teenuste tarnijad, - Potentsiaalisete tarnijate kaardistamine, kontaktiloome - Kontsern ostis hangete abil 2022. aastal kaupu enam kui strateegilised partnerid - Hankeplaanide koostamine ja avalikustamine 965 mln euro eest. - Tagasiside hankel osalejatelt pärast hanke läbiviimist - Sisemise ostuteadlikkuse kasvatamine kontserni juhtide seas - Eesti Energia kontserni hangetes alustame 2023. aastal hangete NPSi mõõtmist, et küsida hangete kohta tagasisidet hangetel osalejatelt. Haridus- ja teadusasutused - Regulaarsed kohtumised ülikoolide kontaktisikutega: vähemalt - 2022. aastal valmis CO2 püüdmise tehnoloogiate kaardistuse kord kuus töökoosolekud ja vähemalt kord aastas juhtkonna uuring koostöös TalTechiga ning suurandmete kasutamise tasemel analüüs kliendiprofiilide ja -käitumise hindamiseks ja - Uute koostöösuhete loomine ülikoolide/teadusasutustega prognoosiks koostöös Tartu Ülikooliga. koduturgudel ja väljaspool - Jagasime ülikoolidele 53 000 euro ulatuses stipendiume. - Pakkusime üliõpilastele 115 praktikakohta. - Panustasime 7 kõrghariduse eriala uuendamisse. Ajakirjandus - Info jagamine ajakirjanikele - Meediakajastuste arv Eestis kasvas 2022. aastal 6589 artiklilt - Meediasuhtluse hea tava järgimine 11 218 artiklini. - Kõneisikute koolitamine GRI 2-29 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 91 Sidusrühm Kuidas kaasame Olulised arengud 2022 Kohalikud kogukonnad - Regulaarsed kohtumised kogukondadega - Ida-Virumaa Andekate Noorte Fondi raames toetasime - Info proaktiivne jagamine koostöövõimaluste kohta veebilehel 2022. aastal 34 noort talenti. ja otsekohtumistel - Korraldasime järjekorras kümnenda Narva Energiajooksu, - Terviseradade ja „Lae end“ programmi nõukogude töös Ida-Virumaa suurima jooksusündmuse. osalemine - Ida-Virumaal on puudu perele suunatud suurüritustest, mistõttu korraldasime koostöös VKGga kohalikele elanikele suunatud perepäeva ViruFest. Sellel osales ca 3000 täiskasvanut ja last. - Eesti Energia toetatud terviseradu on 2022. aastal üle Eesti külastatud kokku 8 mln korda. Terviseradade rahastajana panustasime radade arendusse ja hooldusse. - Töötasime välja virtuaalreaalsusprillide lahenduse tuuleparkide tutvustamiseks. Eesti Energia kontserni võlausaldajad, - Investorsuhted: üldkoosolek, kvartalitulemuste tutvustus, - Eesti Energia kontsern pikendas SEBga laenulepinguid Enefit Greeni investorid börsiteated ja pressiteated 50 mln euro ulatuses. - Enefit Green tagastas ennetähtaegselt 94,3 mln euro väärtuses laene (SEB, Swedbank) ning sõlmis taastuvenergia projektide rahastamiseks kokku 180 mln euro eest uusi laenulepinguid (SEB, Swedbank ja NIB). - Enefit Green maksis 2022. aastal investoritele dividendidena välja 39,9 miljonit eurot ehk 0,151 eurot aktsia kohta. - Enefit Green sõlmis esimesed rohegarantiid. Maaomanikud - Professionaalne kommunikatsioon maaomanikega - 2022. aastal mõõtsime esimest korda maaomanike NPSi liinikoridoride hooldustööde kohta, mis tõusis aasta jooksul 3,7-lt 3,8-le. - Võtsime liinikoridoride hoolduspartneritega kasutusele tasustamissüsteemi, mis arvestab maaomanike rahuloluga. - Uuendasime maaomanikele suunatud infot elektrilevi.ee veebis. GRI 2-29 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 92 Eesti Energia jätkusuutlikkuse näitajad 1. Kliima soojenemise leevendamine ja energiatootmise negatiivse keskkonna jalajälje alandamine Olulisemad näitajad Jätkusuutlikud kliendilahendused 2021 2022 Kommentaar Kontserni energiatoodang ja -müük 2021 2022 Kontserni roheteekonna tCO2e 1 592 626 Toodetud elekter GWh 5 217 6 260 kliendilahendustega sh taastuvelekter GWh 1 647 1 451 emiteerimata jäänud CO2 Toodetud taastuvelektri % 32% 23% Klientidega sõlmitud TWh 8,4 7,8 toodangu osakaal pikaajaliste taastuvenergia elektrilepingute maht Toodetud soojus GWh 1 272 1 186 Elektrilevi võrku ühendatud tk 10 471 15 562 Kontserni müüdud GWh 9 435 10 537 mikrotootjate arv elektrienergia Ilmastikukindla võrgu % 72,3 73,7 sh müüdud % 24 23 osakaal taastuvelektri osa Virtuaalelektrijaamaga MW 279,6 539,2 Kontserni müüdud gaas GWh 2 351 1 894 ühendatud paindlikkusvarad Kontserni müüdud sh tootmisvarad MW soojusenergia GWh 911 817 Kokku portfell 268 529 Eesti Energia varad 111 290 sh tarbimisvarad MW Kokku portfell 11,6 10,2 Eesti Energia varad 5,7 5,7 Kontserni teadus- mln EUR 11,4 11,9 Grupi teadus- ja arendustegevuse ja arendus- rahaline maht tegevuse kulude arves- tuse aluseks on rahvus­vaheliselt levinud Frascati metoodika Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 93 Kontserni energiatarbimine 2021 2022 Heitmed 2020 2021 2022 Elektritarbimine GWh 570 545 Skoop 1 th t CO2e 3 887 5 156 6 922 sh kadu GWh 300 272 (Otsene) Esialgsed andmed Soojuse tarbimine MWh 5 325 5 103 Skoop 2 th t CO2e 256 231 197 Vedelkütuste GWh 136 149 (Kaudne) tarbimine Esialgsed andmed Jäätmepuidu tarbimine GWh 1 695 1 253 Skoop 3 th t CO2e 1 372 1 311 1 384 Segaolmejäätmete tuh tonni 238 216 (Muu kaudne) tarbimine Esialgsed andmed Vee tarbimine SOx tuh tonni 2,6 3,9 6,4 Jahutusvesi mln m3 707,7 737,7 NOx tuh tonni 2,6 3,3 3,9 Pumbatud mln m3 130,5 125,7 kaevandusvesi Tolmuheitmed tuh tonni 0,7 0,7 1,8 Olmevee tarbimine m3 5 581 6 111 Heitmed vette kontserni kontorites Hõljum tuh tonni 0,5 2,6 0,6 Sulfaadid tuh tonni 63 70 65 CO2 emissioonide mõjualana hinnatud kategooriad on lisatud aruande Jäätmeteke energiatootmisel 2021 2022 Lisa 4. Põlevkivi lend- ja mln tonni 3,5 4,4 koldetuhk sh taaskastutatud mln tonni 0,1 0,1 Aheraine mln tonni 1,9 3 sh taaskastutatud mln tonni 2,9 3,9 GRI 302-1 GRI 303-3 GRI 305-1 GRI 305-2 GRI 305-3 GRI 305-7 GRI 306-1 GRI 306-4 GRI 306-5 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 94 Muud näitajad 2021 2022 Kommentaar 2. Inimest väärtustav teekond nulli Keskkonnalubades tk sätestatud piirnormide ametlikult fikseeritud rikkumised sh õhuheitmed 0 0 muud näitajad 0 0 Töötajate arv ja vanusegruppide jaotus 2021 2022 Kontsernis on kehtiv Jah/Ei jah jah keskkonnapoliitika kuni 30 arv Kontserni keskkonna­ jah jah naised 150 218 poliitikas on mehed 297 524 kirjeldatud jäätmete, vee, energia ja naised % 36 29 ringlussevõtuga mehed 64 71 seonduvad põhimõtted 31-50 Kontsernil on jah jah Kontserni energiaaudit naised arv 569 663 teostatud Euroopa vastab energiamajanduse Parlamendi ja nõukogu korralduse seaduse (EnKS) mehed 1 786 2 089 energiatõhusust energiaauditi nõuetele naised % 24 24 käsitlevate direktiivide vastavalt majandus- ja taristu­ mehed 76 76 kohane energiaaudit ministri 26.12.2016 määrusele nr 76 „Energiaauditi 51 ja enam miinimumnõuded“. naised arv 374 399 Kontserni kliima- jah jah Hõlmab strateegia kinnitamist, mehed 1 400 1 468 ja keskkonnamõjusid omaniku ootuste ja stratee- naised % 21 21 käsitletakse nõukogu giliste mõõdikute täitmise tasandil jälgimist ning strateegiliste mehed 79 79 projektide algatamisi, Kokku 4 576 5 361 ülevaateid ja lõpetamisi naised arv 1 093 1 280 Kontserni kliima- jah jah Hõlmab strateegia uuenda­ mehed 3 483 4 081 ja keskkonnamõjusid mist, strateegiliste mõõdikute käsitletakse juhatuse määramist ja täitmise jälgi­- naised % 24 24 tasandil mist ning valdkonnaga seotud mehed 76 76 projektide investeerimi- otsuste ettevalmistust ning projektide ülevaatust GRI 2-12 GRI 2-7 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 95 Töölepingu tähtaeg 2021 2022 Töötajate jaotus segmentide lõikes 2021 2022 Tähtajatu arv Juhid arv 408 398 naised 1 033 1 224 naised 92 89 mehed 3 318 3 945 mehed 316 309 Tähtajaline Spetsialistid arv 2 121 2 461 naised 60 56 naised 790 951 mehed 165 136 mehed 1 331 1 510 Töötajate keskmine aasta 13,11 11,39 Teostajad arv 2 013 2 474 staaž naised 198 229 Osalise koormusega arv 70 81 mehed 1 815 2 245 töötajad Praktikandid arv 32 27 naised arv 35 33 naised 13 11 mehed 35 48 mehed 19 16 Usaldusisikud arv 2 1 naised mehed 2 1 Renditöötajad arv 0 0 naised mehed Kokku arv 4 576 5 361 GRI 2-7 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 96 Kontserni töötajad riikide lõikes 2021 2022 Kontserni ettevõtete töötajad 2021 2022 Eesti arv 4 382 5 075 Enefit Connect arv 746 805 naised 1 007 1 135 naised 181 202 mehed 3 375 3 940 mehed 565 603 Leedu 56 105 Enefit Green 171 183 naised 32 62 naised 26 29 mehed 24 43 mehed 145 154 Läti 96 123 Klienditeenused 312 447 naised 35 54 naised 212 309 mehed 61 69 mehed 100 138 Poola 38 54 Enefit Power 1 646 1 975 naised 18 28 naised 260 290 mehed 20 26 mehed 1 386 1 685 Saksamaa 2 2 Enefit Solutions 854 1 034 naised naised 45 48 mehed 2 2 mehed 809 986 Soome 1 1 Elektrilevi 48 52 naised 1 1 naised 11 16 mehed mehed 37 36 USA 1 1 Tugi- ja sisuüksused 799 865 naised naised 358 386 mehed 1 1 mehed 441 479 Kokku 4 576 5 361 Kokku 4 576 5 361 naised 1 093 1 280 mehed 3 483 4 081 GRI 2-7 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 97 Voolavus kontsernis 2021 2022 Voolavus kontsernis segmentide lõikes 2021 2022 Töötajate keskmine arv arv 4 360 4 835 Juhid naised 993 1117 keskmine töötajate arv arv 406 403 mehed 3 367 3 718 kõik lahkunud töötajad 53 51 Kõik lahkunud töötajad arv 650 785 omal soovil lahkunud 28 31 naised 205 196 töötajad mehed 445 589 koguvoolavus % 13 13 Koguvoolavus % 15 16 vabatahtlik voolavus 7 8 naised 21 18 Spetsialistid mehed 13 16 keskmine töötajate arv arv 1 976 2 210 Omal soovil lahkunud töötajad arv 299 404 kõik lahkunud töötajad 292 335 naised 102 127 omal soovil lahkunud 199 231 töötajad mehed 197 277 koguvoolavus % 15 15 Vabatahtlik voolavus % 7 8 vabatahtlik voolavus 10 10 naised 10 11 Teostajad mehed 6 7 keskmine töötajate arv arv 1 948 2 194 kõik lahkunud töötajad 217 319 omal soovil lahkunud 69 140 töötajad koguvoolavus % 11 15 vabatahtlik voolavus 4 6 GRI 401-1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 98 Uued töötajad kontsernis segmendi kaupa 2021 2022 Tippjuhtide sooline jaotus 2021 2022 Kommentaar kontsernis Juhid arv 51 24 Kokku arv 60 68 Juhatuse liikmed, naised 9 9 ettevõtete juhid mehed 42 15 ning sisu- ja Spetsialistid 428 626 tugiüksuste juhid naised 187 280 millest naised % 17 21 mehed 283 346 J1 12 12 Teostajad 264 808 naised arv 3 3 naised 33 59 mehed 9 9 mehed 231 746 J2 48 56 Praktikandid 123 115 naised 7 11 naised 58 37 mehed 41 45 mehed 65 78 Nõukogu liikmed Renditöö 1 Eesti Energia 7 7 nõukogu naised naised 1 mehed 1 mehed 7 6 Kokku 908 1 573 Elektrilevi nõukogu 3 4 naised arv (%) 287 (32) 385 (25) naised 1 mehed arv (%) 621 (68) 1 188 (75) mehed 3 3 Enefit Green nõukogu 5 5 naised 1 1 Vanemapuhkusel töötajad kontsernis 2021 2022 mehed 4 4 Kokku arv 92 99 naised 83 87 mehed 9 12 GRI 2-9 GRI 2-10 GRI 401-3 GRI 405-1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 99 Inseneride ja IKT tööpere sooline jaotus kontsernis 2021 2022 Keskmine kuu brutopalk 2021 2022 Kommentaar segmendi ja soo kaupa Kokku arv 1 059 1 149 Kõik segmendid kokku naised arv (%) 217 (21) 236 (21) naised EUR 1 732 2 101 Hõlmab erinevaid mehed 842 (79) 913 (79) tööperesid alates konsultantidest kaevuriteni. Keskmine kuu brutopalk 2021 2022 Muutus mehed 1 870 2 296 2021-2022 Juhid naised 4 004 4 097 Kõik töötajad EUR 2 056 2 293 12% mehed 3 971 4 363 Praktikandid 602 697 11% Spetsialistid Teostajad 1 503 1 705 11% naised 1 767 2 094 Spetsialistid 2 221 2 498 16% mehed 2 275 2 658 Juhid 3 987 4 474 17% Teostajad naised 1 143 1 428 Aasta töötasufond miljonit EUR 111 125 13% mehed 1 452 1 775 Naiste ja meeste aasta 2021 2022 bruto mediaan töötasu suhe Kõik töötajad suhe* 0.9:1 0.9:1 Praktikandid n/a n/a Teostajad 0.79:1 0.8:1 Spetsialistid 0.78:1 0.78:1 Juhid 1.0:1.0 0.93:1 Aastapalk kõrgeimini suhe 7.2:1 6.1:1 tasustatud töötaja ja kõikide töötajate mediaantasuga võrreldes * meeste mediaantasu = 1 võrrelduna nauste mediaantasuga GRI 201-1 GRI 405-2 GRI 2-21 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 100 Tööohutus- ja tervishoid 2021 2022 Kommentaar Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem jah/ei jah jah Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Eesti jah jah Energia lepingupartneritele Ohuolukordadest ja peaaegu juhtunud jah jah õnnetustest teatamise, nende registreerimise ja uurimise põhimõtted Tervisekindlustusega liitunud töötajate arv arv n/a 2 395 Tervisekindlustuse võimalust pakkus kontsern töötajale 2022. aastast. Spordiklubi liikmesus arv 1 205 1 365 Tööõnnetused tk 11 27 surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 0 2 raskete tööõnnetuste arv 4 4 kerged tööõnnetused 7 21 Partneritega juhtunud tööõnnetused 6 11 Kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr 1,09 2,55 Organisatsiooni töökeskkonna ohutust mõõtev indeks (Lost workday injury frequenc y per million working hours), mis peegeldab kaotatud tööajaga tööõnnetuste sagedust 1 mln töötunni kohta aruandlusperioodil. Hõlmab tööõnnetusi, mille tõttu on töötaja töölt eemal rohkem kui 24 tundi. Töötundide all mõistetakse alates kalendriaasta algusest teatud perioodi jooksul töötatud kõikide töötajate töötunde. Muud olulised töötajatega seotud näitajad 2021 2022 Kommentaar Pühendumusindeks TRI*M 69 74 indeks Juhtimiskvaliteedi indeks indeks 71 80 Tulemusvestlused läbi viidud arv 2 104 n/a Tulemusvestluste pidamise viimane tähtaeg on 20. märts Kollektiivlepinguga hõlmatud % 42 36 Töötajate osakaal, kes on osalenud vähemalt % 68 66 Hõlmab ettevõtte koolituskalendrisse kantud koolitusi ning ei kajasta arendustegevusi, ühel ettevõtte poolt pakutud koolitusel mis seotud avalike koolituste või seminaridega. 2022. aasta tulemust mõjutas oluliselt energiakriisiga kaasnenud suur värbamismaht GRI 403-9 GRI 2-30 GRI 403-1 GRI 404-3 GRI 403-4 GRI 403-8 GRI 403-3 GRI 403-7 GRI 403-10 GRI 404-2 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 101 3. Läbipaistev ja eetiline ühingujuhtimine Eetilise käitumise tagamine 2021 2022 Kommentaar Kontsern rakendab lapstööjõu välistamise jah/ei Jah Jah Partnerite eetikakoodeksi punktid 3.5 ja 3.6. ja vähemuste kohtlemise nõudeid Kontsernis kehtib eetikakoodeks jah/ei jah jah Kontsernis kehtivad eetikanõuded partneritele jah/ei jah jah Ettevõtte juhtorganite liikmed, kellele % 100 100 Kontserni strateegiline juhtrühm on tutvustatud kontserni eetikanõudeid Eetikakoodeksi e-kursuse läbinud % 98,8 90.9* E-kursus on mõeldud juhtidele ja spetsialistidele ehk kõikidele arvutiga töötajatele. töötajate arv 2022. aasta tulemus toodud 2022. aasta lõpu seisuga. *2022. a kursus on veel avatud ja jääb avatuks 100% saavutamiseni. Tegemist on kohustusliku kursusega. Riigihanked, kus hankepartner % ≥99 ≥99 Eetikanõuded lisatud igale hankele. on allkirjastanud eetikanõuded Alla kolme pakkujaga hangete arv % 16,5 15,96 Eesmärk on saada kõikidele hangetele üle kolme pakkuja. Kontserni vihjekanalitesse saabunud tk 66 47 Ohust, ebaeetilisest ja petturlikust käitumisest on võimalik anda teada 24/7: teadete arv • teavitades sellest Eesti Energia pettuseriski juhtimise osakonda suuliselt, telefonitsi (466 6000) või e-postiga ([email protected]); • teavitades sellest telefonitsi (640 7199) või e-postiga ([email protected]) teenindavat advokaadibürood. Töötajad, kes osalised eetikaküsimusi % 90 90 Eetikaküsimused sisalduvad kontserni iga-aastases pühendumuse uuringus, sisaldanud pühendumusuuringus kus osalevad kõik töötajad. Töötajad, kes on viimase aasta jooksul kokku % 21 18 Töötajate tagasiside pühendumusuuringu käigus. puutunud ebaeetilise (sh lugupidamatu) käitumisega Kliendiandmete töötlemisega tk 0 1 20.09.2022 kuvati Eesti Energia koduleheküljel klientidele ekslikult teiste inimeste seotud rikkumised aadresse ja e-posti andmeid. Informeerisime puudutatud kliente personaalselt juhtunust ning esitasime juhtunu kohta andmed Andmekaitse inspektsioonile. Aastavahetuse seisuga oli menetlus veel käimas. GRI 2-26 GRI 205-2 GRI 308-1 GRI 2-23 GRI 416-2 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 102 Muud ühingujuhtimisega seotud teemad 2021 2022 Kommentaar Kontserni maksujalajälg mln eur 77,2 124,5 Ressursitasud 20,5 55,9 Keskkonnamaksud 13,7 17,3 Tööjõumaksud 32,9 40,4 Aktsiisid 10,2 11,0 Keskkonnatasud Ressursitasud 20,5 55,9 Saastetasud 13,7 17,3 Maaomanikele makstud talumistasud EUR 231 299 232 810 Maatulundusmaa ning hoonesisesed alajaamad Taastuvenergia arendustega seotud kogukondadega koostööprojektid EUR 279 194 280 187 Toetused poliitparteidele EUR 0 0 GRI 201-1 GRI 415-1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 103 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud kasumiaruanne 104 17. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja Konsolideeritud koondkasumiaruanne 105 päritolusertifikaadid 180 18. Raha ja raha ekvivalendid 181 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 106 19. Aktsiakapital, kohustuslik reservkapital ja jaotamata kasum 181 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 107 20. Dividend aktsia kohta 182 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 108 21. Muud reservid 183 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 109 22. Võlakohustused 184 1. Üldine informatsioon 109 23. Võlad hankijatele ja muud võlad 187 2. Olulisemad arvestuspõhimõtted 112 24. Lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine 188 3. Finantsriskide juhtimine 138 25. Eraldised 189 4. Olulised raamatupidamishinnangud ja eeldused 152 26. Müügitulu 191 5. Segmendiaruandlus 155 27. Muud äritulud 192 6. Materiaalne põhivara 159 28. Kaubad, toore, materjal ja teenused 192 7. Tehingud seotud osapooltega 162 29. Tööjõukulud 193 8. Immateriaalne vara 164 30. Muud tegevuskulud 194 9. Varade kasutusõigus 166 31. Neto finantskulud 194 10. Investeeringud sidusettevõtjatesse 167 32. Tulumaksukulu 195 11. Tütarettevõtjad 170 33. Äritegevusest saadud raha 196 12. Varud 173 34. Bilansivälised varad ning tingimuslikud 13. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi 174 ja siduvad tulevikukohustused 197 14. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 175 35. Kasum aktsia kohta 200 15. Tuletisinstrumendid 177 36. Sündmused pärast aruandekuupäeva 201 16. Finantsvarade krediidikvaliteet 178 37. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta 202 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 104 Konsolideeritud kasumiaruanne miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Lisa 2022 2021 Müügitulu 2 218,2 1 313,0 5, 26 Muud äritulud 458,7 162,3 27 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 5,3 -11,0 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 687,8 -888,9 28 Tööjõukulud -167,6 -135,9 29 Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus -177,2 -172,1 5, 6, 8, 9, 33 Muud tegevuskulud -406,4 -121,9 30 ÄRIKASUM 243,2 145,5 Finantstulud 3,0 0,6 31 Finantskulud -23,0 -26,2 31 Neto finantskulud -20,0 -25,6 5, 31 Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse 2,5 2,0 5, 10, 33 KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 225,7 121,9 5 Tulumaksukulu -10,0 -10,4 32 ARUANDEAASTA KASUM 215,7 111,5 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 189,8 104,4 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist 25,9 7,1 11 Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0,25 0,14 35 Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0,25 0,14 35 Lisad lehekülgedel 109–205 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 105 Konsolideeritud koondkasumiaruanne miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Lisa 2022 2021 ARUANDEAASTA KASUM 215,7 111,5 Muu koondkasum Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) 490,2 177,4 21 sh mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest 3,3 - 11, 21 Sidusettevõtjate koondkasumi mõju 7,6 -0,8 10, 21 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed -3,3 3,0 21 Aruandeaasta muu koondkasum 494,5 179,6 ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU 710,2 291,1 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 681,0 284,0 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist 29,2 7,1 Lisad lehekülgedel 109–205 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 106 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne miljonites eurodes 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 31. DETSEMBER Lisa 2022 2021 2022 2021 VARAD OMAKAPITAL Põhivara Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid Materiaalne põhivara 3 253,6 2 979,5 6 Aktsiakapital 746,6 746,6 19 Varade kasutusõigus 11,2 9,5 9 Ülekurss 259,8 259,8 Immateriaalne põhivara 81,9 86,3 8 Kohustuslik reservkapital 75,0 75,0 19 Ettemaksed põhivara eest 44,9 45,9 6 Muud reservid 711,0 219,8 21 Edasilükkunud tulumaksuvara 3,8 1,9 Jaotamata kasum 1 160,7 1 017,6 19 Tuletisinstrumendid 496,5 187,6 13, 15, 16 Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv Investeeringud sidusettevõtjatesse 76,9 54,9 10 kapital ja reservid 2 953,1 2 318,8 Pikaajalised nõuded 1,0 1,1 14 Mittekontrolliv osalus 166,9 146,8 11 Kokku põhivara 3 969,8 3 366,7 Kokku omakapital 3 120,0 2 465,6 KOHUSTUSED Käibevara Pikaajalised kohustused Varud 176,8 114,1 12 Võlakohustused 449,0 788,3 13, 22 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Edasilükkunud tulumaksukohustused 22,1 21,8 32 ühikud ja päritolusertifikaadid 444,1 208,6 17 Muud võlad 4,8 3,0 23 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 430,8 336,6 14 Tuletisinstrumendid 32,1 37,8 13, 15 Tuletisinstrumendid 204,2 160,2 13, 15, 16 Lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine 351,1 300,9 24 Raha ja raha ekvivalendid 280,5 198,0 13, 16, 18 Eraldised 22,7 27,5 25 Kokku käibevara 1 536,4 1 017,5 Kokku pikaajalised kohustused 881,8 1 179,3 Kokku varad 5 506,2 4 384,2 Lühiajalised kohustused Võlakohustused 605,6 168,2 13, 22 Võlad hankijatele ja muud võlad 293,2 255,5 23 Tuletisinstrumendid 169,1 116,1 13, 15 Lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine 0,5 0,7 24 Eraldised 436,0 198,8 25 Kokku lühiajalised kohustused 1 504,4 739,3 Kokku kohustused 2 386,2 1 918,6 Kokku kohustused ja omakapital 5 506,2 4 384,2 Lisad lehekülgedel 109–205 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 107 Konsolideeritud rahavoogude aruanne miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Lisa 2022 2021 Rahavood äritegevusest Äritegevusest saadud raha 538,6 196,8 33 Makstud intressid ja laenukulud -18,5 -19,3 31 Saadud intressid 0,8 - 31 Makstud tulumaks -12,1 -1,0 32 Kokku rahavood äritegevusest 508,8 176,5 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -453,6 -217,5 6, 8, 23 Laekunud materiaalse põhivara sihtfinantseerimisest 6,5 2,5 Laekunud materiaalse põhivara müügist 2,9 7,2 6, 27 Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid 1,6 2,3 7, 10 Sisse makstud sidusettevõtjate aktsiakapitali -14,1 -9,2 7, 10 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel (miinus omandatud raha ja raha ekvivalendid) - -24,1 Antud laenud -0,1 - 7 Laekunud osaluse müügist sidusettevõtjas 0,7 - 7 Kokku rahavood investeerimistegevusest -456,1 -238,8 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 340,0 130,0 22 Tagasi makstud pangalaenud -253,2 -201,6 22 Tagasi makstud liisingukohustused -1,2 -1,2 22 Makstud dividendid -55,8 - 32 Saadud tütarettevõtja aktsiate emiteerimisest - 91,2 Saadud tütarettevõtja aktsiate müügist - 75,0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 29,8 93,4 Puhas rahavoog 82,5 31,1 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 198,0 166,9 13, 16, 18 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 280,5 198,0 13, 16, 18 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 82,5 31,1 Lisad lehekülgedel 109–205 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 108 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne miljonites eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Muud Jaotamata Kokku Mittekontrolliv Kokku Lisa reservkapital reservid kasum osalus omakapital Omakapital seisuga 31. detsember 2020 746,6 259,8 62,1 40,2 898,5 2 007,1 1,2 2 008,3 Aruandeaasta kasum - - - - 104,4 104,4 7,1 111,5 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 179,6 - 179,6 - 179,6 21 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 179,6 104,4 284,0 7,1 291,1 Kohustusliku reservkapitali suurendamine - - 12,9 - -12,9 - - - Osaline tütarettevõtte aktsiate võõrandamine - - - - 27,7 27,7 138,5 166,2 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - 12,9 - 14,8 27,7 138,5 166,2 Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 219,8 1 017,6 2 318,8 146,8 2 465,6 Aruandeaasta kasum - - - - 189,8 189,8 25,9 215,7 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 491,2 - 491,2 3,3 494,5 11, 21 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 491,2 189,8 681,0 29,2 710,2 Väljamakstud dividendid - - - - -46,7 -46,7 -9,1 -55,8 32 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - -46,7 -46,7 -9,1 -55,8 Omakapital seisuga 31. detsember 2022 746,6 259,8 75,0 711,0 1 160,7 2 953,1 166,9 3 120,0 Aktsiakapitali kohta on täiendav informatsioon esitatud lisas 19. Lisad lehekülgedel 109–205 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 109 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 1. Üldine informatsioon 1.1 2022. aasta olulisemad sündmused Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta Peamised muutused turusisendites konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab Eesti Energia Kontserni majandustulemusi mõjutavad oluliselt elektri-, maagaasi-, ASi (emaettevõte, õiguslikult vormilt aktsiaselts) ja tema tütarettevõtteid naftatoodete- ja heitmekvootide hinnad, samuti keskkonnatasude (edaspidi „kontsern”) ning kontserni osalemist sidusettevõtjates. muutused. Turuhindadel on mõju nii kontserni müügituludele kui Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Baltikumi, energia ostukuludele kasumiaruandes, samuti ostjatelt laekumata Soome ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel nõuete mahule finantsseisundi aruandes. Energia turuhinnad olid vedelkütuste turul. Kontsern tegeleb nii põlevkivi kaevandamise, elektri, 2022. aastal oluliselt mõjutatud Venemaa poolt alustatud agressioonist soojuse ja õli tootmise, põlevkivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogiate Ukrainas, mis tõi kaasa energiakriisi ning rekordkõrged ja volatiilsed arendamise kui ka klientidele teenuste ja toodete pakkumisega. energia hinnad. Turuhindade muutuste detailsemad selgitused on Kontserni eesmärk on väärindada Eesti peamist maavara põlevkivi esitatud tegevusaruande tegevuskeskkonna peatükis. efektiivseimal moel ning vähendada põlevkivienergeetika keskkonna Elektri turuhinnad mõjutavad elektri müügitulusid ja elektri ostukulusid. jalajälge. Lisaks põlevkivile toodetakse elektrit päikesest, tuulest, veest, Elektrihinnad olid rekordkõrged, tingituna omakorda maagaasi ja CO2 segaolmejäätmetest ja biomassist. Väljaspool Eestit tegutseb kontsern heitmekvootide kõrgetest turuhindadest. Keskmine turuhind Eestis oli kaubamärgi Enefit nime all. Kontsernil on finantsinvesteeringud 192,8 €/MWh (+106,1 €/MWh, +122% võrreldes 2021. aastaga). Ka teiste sidusettevõtjatesse, mis tegutsevad Jordaanias. koduturgude (Läti, Leedu, Poola, Soome) keskmised elektrihinnad tõusid Emaettevõtja registreeritud aadress on 2022. aastal rekordkõrgele tasemele. Kõrgetel hindadel on oluline mõju Lelle 22, Tallinn 11318, Eesti Vabariik. elektri segmendi müügituludele, ostukuludele ja kasumlikkusele (lisa 5, Eesti Energia ASi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. lisa 26, lisa 28). Eesti Energia ASi võlakirjad on noteeritud Londoni Börsil. Maagaasi turuhinnad mõjutavad kontserni gaasi müügitulusid ja Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus ostukulusid. Maagaasi hinnad olid 2022. aastal äärmiselt volatiilsed kinnitanud 24. märtsil 2023 Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule seoses turul valitseva ebakindlusega. Hollandi gaasibörsil TTF peab majandusaasta aruande täiendavalt heaks kiitma emaettevõtja kaubeldava maagaasi 2022. aasta keskmine hind oli 136,1 €/MWh nõukogu ja kinnitama aktsionäride üldkoosolek. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 110 (+90,4 €/MWh, +198% võrreldes 2021. aastaga). Maagaasi müügitulud, põlevkivi ressursitasu määr. Keskkonnatasude suurenemist mõjutab ostukulud ja kasumlikkus on esitatud lisas 5, lisas 26 ja lisas 28. lisaks ka suurem tootmismaht. Keskkonnatasude sh põlevkivi ressursitasuga seotud kulude muutused on näha lisas 28. Naftatoodete maailmaturu hinnad mõjutavad vedelkütuste segmendi müügitulusid. Naftatoodete turuhinnad tõusid järsult peale Venemaa Energiakriisis on Eesti Energia soojuselektrijaamadel oluline roll elektri agressiooni algust. Aasta lõpuks oli turg olukorraga kohanenud ja varustuskindluse tagamisel. Kasvatasime 2022. aastal põlevkivielektri hinnad vähenesid energiakriisi eelsele tasemele. Meie toodetavale toodangut, et katta elektritootmise puudujääki Eestis ja naaberriikides põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laialdaselt kaubeldav toode ning toota elektrit Eestis käivitatud riikliku universaalteenuse jaoks. on 1% väävlisisaldusega kütteõli, mille hind sõltub peamiselt Brenti Võrreldes 2021. aastaga tootis kontserni tütarettevõte Enefit Power toornafta hinnast. Kütteõli keskmine turuhind 2022. aastal oli 542,0 €/t 2022. aastal oma juhitavates tootmisvõimsustes 29% rohkem (+164,6 €/t; +44% võrreldes 2021. aastaga). Turuhinna mõju vedel­ elektrit (2022. aastal 5 131 GWh ja 2021. aastal tootsime 3 981 GWh). kütuste müügituludele tasakaalustavad riskimaandamistehingud. Kuna peamise kütusena kasutatakse Enefit Poweri juhitavates Vedelkütuste segmendi müügitulud ja kasumlikkus on toodud lisas 5 elektrijaamades põlevkivi, kasvas koos elektri suurema toodanguga ja lisas 26. kolmandiku võrra ka põlevkivi kaevandamise maht (2022. aastal 8 367 tuhat tonni ja 2021. aastal 6 375 tuhat tonni). Põlevkivitoodangu CO2 heitmekvootide hind mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõletusel ning seeläbi ka elektritoodangu suurendamine oli võimalik vaid tänu toodetud elektri tootmiskulu, eriti meie vanemate ja CO2-mahukamate edukale lisatööjõu värbamisele ja õigeaegsetele hooldustele. tootmisseadmete puhul. Heitmekvootide hinna tõus suurendab kasvuhoonegaaside emissiooni kulusid (lisa 28) ja kasvuhoonegaaside Võrguteenuse näol on tegemist reguleeritud teenusega, mille hind eraldist finantsseisundi aruandes (lisa 25). CO2 heitmekvootide kujuneb vastavalt kooskõlastusele Konkurentsiametiga. Keskmine keskmine hind 2022. aastal oli 81,2 €/t (+27,5 €/t; 51,3% võrreldes 2021. võrguteenuse hind 2022. aastal oli 36,1 €/MWh (2021. aastal 32,6 €/MWh). aastaga). Tingituna energiakriisist ja kõrgetest elektri turuhindadest, Keskmise võrguteenuse hinna tõus on tingitud elektri turuhindade suurenesid 2022. aastal oluliselt põlevkivist toodetud elektri toodangu kasvust, millel on otsene mõju elektri kao kuludele, mis on oluline kogused ja sellest omakorda tingituna suurenes ka CO2 emisioon, mis kulukomponent võrguteenuse hinnas. Võrguteenuse müügitulud ja 2022. aastal olid 6,8 miljon tonni (+1,8 miljon tonni; +36% võrreldes kasumlikkus on esitatud lisas 5 ja lisas 26. 2021. aastaga) Regulatiivsed muutused Keskkonnatasud mõjutavad otseselt põlevkivist elektri ja vedelkütuste tootmise kulusid. Põlevkivi ressursitasu määr tuleneb vastavalt Eesti Vabariigi riigikogu võttis 15. septembril 2022 vastu regulatsioonidele kütteõli turuhinnast. Kuna kütteõli turuhind tõusis elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muudatused, millega 2022. aastal märgatavalt võrreldes eelneva aastaga, siis tõusis ka loodi kodutarbijatele võimalus osta elektrit reguleeritud hinnaga Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 111 universaalteenusena alates 1. oktoobrist 2022. Eesti Energiale pandi et võidelda kõrgete energiahindadega, mis mõjutas ettevõtte seadusemuudatusega kohtustus toota universaalteenuse osutamiseks tegevust otseselt kõikidel koduturgudel. Määruse sisu, sh piirhindade vajalikku elektrit ja müüa seda elektrimüüjatele universaalteenuse kehtestamine suurele osale elektritootjatele, jõukusmaksu juurutamine osutamiseks. Seadusega sätestati universaalteenuse raames ostetava naftatootjatele jms, tuleb pidada vastuoluliseks, sest olukorras, kus elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise alused ja kooskõlastajaks Euroopas on väga suur vajadus uute tootmisvõimsuste järele, vähendati määrati Konkurentsiamet. Tootjahinnale lisandub elektrimüüja kunstlikult energiaettevõtete võimet uusi investeeringuid ellu viia. kulukomponent. Oktoobris jõustus seaduse muudatus, millega laiendati Õnneks oli määruse kohaldamine liikmesriigiti väga erinev ja näiteks universaalteenuse ulatust ning alates 1. novembrist 2022 kehtib Eesti ja Läti avaldasid määruse avaldamise juures enda ühise seisukoha, universaalteenus ka äritarbijatele. Universaalteenust saavad valida mille kohaselt loobusid need riigid tootjatelt tulude äravõtmisest. äriühingud, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Samuti saavad universaalteenust Poola riik on kehtestanud maksumuudatused, mille alusel valida mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust kompenseeritakse Poola väikeettevõtjatele (edaspidi SME) elektrihind, ettevõtjad, kuni kliendi aastane elektritarbimine ei ületa üht gigavatt- mis on üle 785PLN/MWh kohta, mida arvestatakse 10 päeva kaupa tundi. Novembris jõustunud täiendava seaduse muudatuse kohaselt netosummana (meie poolt makstav kasum miinus meile kompenseeritav laines universaalteenus veel ka kohalike omavalitsuste asutustele SME summa). Selle tulemusena sai kontsern 2022. aastal 0,4 miljon alates 1. detsembrist 2022 (täiendavat infot ja mõju toodud lisades 2.12.7, eurot kahjumit. 3.3, 4, 6, 15, 34). Olulisemad arengud taristuinvesteeringute valdkonnas Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatuste kohaselt eratarbijatele ja Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime Eestis Purtse kohalikele omavalitsustele on universaalteenus määratud kestma kuni tuuleparki 14,6 miljon eurot. Leedu tuuleparkide investeeringud ulatusid 2026. aasta aprillini, ettevõtted saavad universaalteenust kasutada Akmenės 62,5 miljon euroni ja Šilales 30,7 miljon euroni ning Soomes 2023. aasta lõpuni (pikemalt regulatiivsetest muutustest on kirjutatud asuvasse Tolpanvaara tuuleparki investeerisime 18,3 miljon eurot. 2023. tegevusaruandes). aastal valmivad eeldatavasti Purtse, Šilale, Akmenė ning Tolpanvaara tuulepargid. Lisaks investeerisime Eestis ja Poolas päikeseparkide Elektrienergia tootmise valdkonna seisukohalt positiivse arenguna arendamisse. Eestis asuvatesse Vändra ja Purtse päikeseparki seadustas Eesti riik 2030. aastaks eesmärgi, mille kohaselt peaks investeerisime vastavalt 10,0 miljon eurot ja 6,2 miljon eurot ning selleks tähtajaks kogu Eesti elektri sisetarbimine olema kaetud Poolas Zambrow päikseparki 4,8 miljon eurot. Zambrow ja Purtse taastuvelektriga. Selline eesmärk loob hea aluse uute taastuvenergia päikesepark valmivad eeldatavasti 2023. aastal. tootmisvõimsuste kiiremaks arendamiseks. Oktoobris, pärast ELi energiaministrite ja valitsusjuhtide korduvaid arutelusid, väljastati Kontserni tütarettevõte Enefit Green AS omandas 21.septembril 2022 ELi nõukogu määrus riiklike sekkumiste kohta Euroopa energiaturul, 6,6 miljoni euro eest ettevõtte Rääbiste Põllud OÜ (uuendatud ärinimi: Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 112 Enefit Green Solar OÜ), mille arenduses on kaks suurt päikeseparki 2. Olulisemad arvestuspõhimõtted Lääne-Eestis. Lihulas ja Pärnu-Jaagupis paiknevate arenduste plaanitav koguvõimsus on kuni 165 megavatti ning aastane prognoositav toodang Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatupidamise kuni 169 gigavatt-tundi. See elektri kogus katab ca 50 000 Eesti aastaaruande koostamisel rakendatud olulisematest keskmise kodumajapidamise aastase tarbimise ja eelduslikult hakkavad arvestuspõhimõtetest. Nimetatud arvestuspõhimõtteid on kasutatud pargid tööle nelja aasta pärast. Tehing kajastati varade soetusena, kuna järjepidevalt kõikidel esitatud aruandeperioodidel, v.a juhtudel, mille see ei vastanud äriühenduse mõistele (lisa 11). kohta on eraldi avaldatud info. Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmiseks 2.1 Arvestuse alused investeerisime 125,5 miljon eurot (2021. aastal 99,5 miljon eurot), sh liitumistesse 67,1 miljon eurot (2021. aastal 50,0 miljon eurot). Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Keemiatööstuse arendamisse investeerisime 2022. aastal 81,8 miljon Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee eurot (2021 aastal 50,2 miljon eurot). Tehas valmib 2024. aastal ning (IFRIC) tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. tõstab vedelkütuste aastatoodangu 700 tuhande tonnini. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud Lisateavet nende investeeringute kohta vt lisast 6. finantsnäitajad tuginevad ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Muud muutused kajastatavad finantsvarad ja -kohustused (sh tuletisinstrumendid). Kontserni tööjõukulude kasv võrreldes 2021 aastaga on tõusnud 26%, Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine mis on tingitud suurenenud tööjõu vajadusega suurenergeetikas. kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nõuab Kontserni töötajate arv võrdluses 31.12.2021 ja 31.12.2022 on kasvanud teatud raamatupidamishinnangute kasutamist. Samuti nõuab see 17%. (vt lisa 29) juhtkonnalt otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamise kohta. Need valdkonnad, mis eeldavad keerulisemaid hinnanguid Varude kasv võrreldes 2021 aasta lõpuga on olnud 62,8 miljon eurot ning kus raamatupidamishinnangutel ja eeldustel on oluline mõju ehk 55%. Kõige suurem kasv on olnud maagaasi varudes 28 miljon konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud eurot. Maagaasi varud on oluliselt kasvanud seoses maagaasi hinna informatsioonile, on avalikustatud lisas 4. suure kasvuga 2022. aasta jooksul, keskmine hind on kasvanud 95 €/MWh võrra (vt lisa 12). 2022 aastal on toimunud teatud uuendused tuletisinstrumentide ja riskimaandamisinstrumentide valdkonnas, detailsem info lisades 2, 3.1.1.2.1, 3.1.1.4, 3.3, 13, 15. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 113 2.2 Arvestus- ja avalikustamispõhimõtete muutused (b) Veel jõustumata uued standardid ja tõlgendused (a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023 Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2022: ennetähtaegselt. Tulud enne kavandatud kasutamist, kahjulikud lepingud – lepingu Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv täitmise kulud, viide kontseptuaalsele raamistikule – IAS 16, IAS 37 varade müük või üleandmine – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS-ides (rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; Euroopa Liit ei ole 2018–2020 – IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused (rakendus veel vastu võtnud). Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) – IAS 16 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse arvata põhivara kavandatud kasutusvalmidusse viimise aja jooksul peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab saadud tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum Ettevõte hakkab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad ja tehingu mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei käigus antakse üle tütarettevõtte aktsiad. Muudatused võivad ole valmis kavandatud kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, avaldada mõju kontserni ja tema sidusettevõtjate vaheliste tehingute et ettevõte peab „testima vara korralikku töökorda“, kui ta hindab kajastamisele. vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna poolt Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” – IAS 1 muudatused kavandatud tööseisundisse ning selle suhtes võib kohaldada kulumit (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust. Euroopa Liit ei ole veel vastu võtnud) – Piiratud ulatusega Muudatused avaldavad mõju kontserni tulevaste investeeringute muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks kajastamisele lõpetamata ehitusena. Kui seni kasutas kontsern või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest suuremahuliste investeeringute puhul lähenemist, kus vara kasutusele õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on võtmise testperioodil tekkivad tulud kajastati ehitatava põhivara aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem jääkväärtuse vähendusena, siis edaspidi kajastatakse vastavad kui 12 kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta testperioodi tulud jooksvalt kasumiaruandes. Lähitulevikus mõjutab õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise muudatus enim uue keemiatehase põhivarana arvele võtmise ja tehase õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. testperioodi tulude kajastamist 2024. aastal. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 114 Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab ettevõtetelt märkimisväärsete arvestuspõhimõtete asemel nende aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. muutes seda omakapitaliks. „Arveldus“ on defineeritud kui kohustuse Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide „Olulisuse otsuste tegemine“, et anda juhiseid olulisuse mõiste puhul, kus vahetusõigus liigitatakse omakapitaliinstrumendiks rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontserni liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. Kontserni hinnangul hinnangul on nendel muudatustel oluline mõju finantsaruandele. oluline mõju finantsaruandele puudub. 2023 aastal toimub nende muudatuste rakendamine ja seetõttu meie arvestuspõhimõtete peatükk (lisa 2) järgmises aastaaruandes Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva oluliselt lüheneb. edasilükkamine” – IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; Euroopa Liit ei IAS 8 muudatused: Arvestushinnangute mõiste (rakendub ole veel vastu võtnud) – IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) – pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020. aasta jaanuaris algse IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemiale arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest. reageerides lükati aga jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituse muudatuste rakendamiseks. Kontserni hinnangul oluline Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei mõju finantsaruandele puudub. kehti, ei ole eeldatavasti kontsernile olulist mõju. IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestus­ põhimõtete avalikustamine” (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) – IAS 1 muudeti, et nõuda Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 115 2.3 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ehk Kontserni poolt kontrollitavaid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse heitmekvoodid ja rohesertifikaadid ühikuid kajastatakse immateriaalse käibevarana. Riigilt tasuta saadud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid kajastatakse Heitmekvoodid nullmaksumuses. Kui kontsern on soetanud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid eeldatavast vajadusest rohkem ja need Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem loodi 2005. aastal kavatsetakse müüa, kajastatakse juurde ostetud kasvuhoonegaaside selleks, et edendada kasvuhoonegaaside, eeskätt süsinikdioksiidi heite lubatud heitkoguse ühikuid ostuhinnas või ümberhindluse meetodil. vähendamist. Süsteemi raames on riigid eraldanud teatud tootjatele lubatud heitkoguse ühikuid ehk nn heitmekvoote tasuta või õiglasest Süsinikdioksiidi heite põhjustamisel tekib kohustus anda riigile väärtusest madalama hinnaga. Lubatud heitkoguse ühikuid ostetakse üle vastav kogus heitmekvoote (lubatud heitkoguse ühikuid, CER ja müüakse vastavatel börsidel, kust tootjad, kes vajavad rohkem ühikuid, ERU ühikuid). Kulu ja vastav eraldis kajastatakse juhul, kui kvoote, kui neile tasuta või soodushinnaga on eraldatud, peavad oma tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ei kata riigi ees tekkinud kohustuste täitmiseks vajalikke kvoote juurde ostma. kohustust. Eraldis kajastatakse kontsernile kuuluvate ja kontsernile tasuta eraldatavate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute Esimesel kauplemisperioodil 2005–2007 kaubeldi vaid Euroopa Liidu keskmise hinna alusel. Kui kontsern annab kasvuhoonegaaside heite lubatud heitkoguse ühikutega (ingl. k. European Union Allowance, EUA). põhjustamise eest riigile üle lubatud heitkoguse ühikuid, vähendatakse Teisel kauplemisperioodil 2008–2012, mis oli Kyoto protokolli järgse nii eraldist kui ka immateriaalset vara võrdsete koguste ja summade kauplemise esimene periood, võimaldati Euroopa Liidu heitkogustega ulatuses. kauplemise süsteemis kaubelda ka rahvusvaheliste tõendatud heitkoguste vähendamise ehk CER ühikutega (ingl. k. Certified Emission Rohesertifikaadid Reduction unit) ja heitkoguste vähendamise ehk ERU (ingl. k. Emission Reduction Unit) ühikutega. Päritolutunnistus (guarantee of origin, edaspidi GoO) on tarbija poolt soetatav elektrooniline dokument, mis tõendab, et elektrienergia Alates kolmandast kauplemisperioodist 2013–2020 ei eraldata on toodetud taastuvast energiaallikast (roheline energia) või elektritootmise sektorile tasuta ega soodushinnaga lubatud heitkoguse tõhusa koostootmise režiimil. Iga 1 MWh toodetud elektrienergia ühikuid ja kõik elektritootjad peavad kõik vajalikud kvoodid ostma. kohta väljastatakse üks päritolutunnistus ehk rohesertifikaat. Tasuta kvoote jaotatakse muu hulgas rafineerimise (sh põlevkiviõli Päritolutunnistus kehtib 12 kuud dokumendi väljastamisest. tootmise), mõõdetava soojuse (sh kaugkütte) ja heitgaasist elektri tootmisele. Nimetatud teenuseid osutavad ka kontsernile kuuluvad GoO-de ostmise ja müügi eest vastutab Eesti Energia kontserni käitised. Kontsern on avalikustanud talle lubatud tasuta heitkoguse Energiakaubandus. Klienditeenuste üksused tellivad GoO-sid selleks, ühikute hinnangulise koguse 2023. aastal (lisa 34). 2021. ja 2022. aastal et tõendada klientidele rohelise energia päritolu. tasuta eraldatud ühikute kogused on toodud lisas 17. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 116 Eesti Energia kontsern toodab ise roheenergiat ja soetab ka turult 2.4 Konsolideerimine GoO-sid. Samuti toimub GoO-de müük kolmandatele osapooltele. (a) Tütarettevõtjad Igal riigil on oma GoO register, kus tuleb GoO tühistada: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi kuuluvad Association of Issuing Bodies (AIB) Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on ühendusse. AIB on riikide ühendus, mis tegeleb Euroopa energia kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on sertifikaatide süsteemi arendamise ja kasutamisega. Poolal on oma õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile kohalik register, Erinevate riikide AIB ühendusse kuuluvatest registritest ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu saab omavahel ülekandeid teha. majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. GoO-d tühistatakse tavapäraselt FIFO (first in first out) meetodil ehk varem ostetud GoO-d tühistatakse varem vältimaks nende aegumist. Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit. Tütarettevõtja omandamisel üleantud tasu mõõdetakse õiglases GoO-de puhul kasutatakse tulevikutehingute osas tuletisinstrumente, et väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud varade, maandada turuhinna riske, kuna toimub arvestuses koguseline ebakõla omandaja kohustiste omandatava endiste omanike ees ja omandaja ostude ja müükide vahel. poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste väärtuste summana. Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate Tulevikutehingud jaotatakse kaheks: varade ja kohustuste õiglast väärtust. Äriühenduses omandatud a) kauplemise eesmärgil soetatud sertifikaadid ehk tuletistehingud, eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused kajastatakse mida kajastatakse igakuiselt läbi kasumiaruande vastavalt kas omandamise kuupäeval nende õiglases väärtuses. ärituludes/ärikuludes (vaata lisaks punkt 2.14) ja b) klientide lepingute katteks soetatud sertifikaadid, mis alluvad Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõtjas mõõdetakse iga „own use“ kriteeriumile. omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast. GoO-de kajastamise olulised põhimõtted on: a) GoO-sid kajastatakse immateriaalse käibevarana kui need on Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise soetatud/toodetud; hetkel kuludena. b) GoOd, mida kontsernis toodetakse võetakse arvele nullmaksumuses; c) GoOd, mida ostetakse, kajastatakse soetusmaksumuses ning Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab kontsern talle eelnevalt kantakse kulusse samal perioodil. omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omandamise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 117 Kontserni poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu mõõdetakse (b) Muutused tütarettevõtjate osaluses, mille tulemusena omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Tingimuslikku tasu kontroll ei kao klassifitseeritakse kas omakapitalina või finantskohustusena. Finantskohustusena klassifitseeritud summad hinnatakse ümber Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena kontroll õiglasesse väärtusesse, õiglase väärtuse muutused kajastatakse tütarettevõtja üle ei kao, arvestatakse omakapitali tehinguna – see kasumiaruandes. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata tähendab, kui tehingut oma omanike õigusi rakendavate omanikega. ümber ja selle hilisemat arveldamist kajastatakse omakapitalis. Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse eelmiste Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud perioodide jaotamata kasumi kirjel omakapitalis. tasu, varasemate osaluste õiglane väärtus ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste (c) Tütarettevõtjate müük õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtja Kui kontsern kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse järelejäänud netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes. osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse väärtusesse Ühise kontrolli all toimunud äriühendused kajastatakse lähtudes ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe kajastatakse eelnevalt kirjeldatud arvestuspõhimõtetest. Ema- ja tütarettevõtjate kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks bilansiliseks finantsnäitajad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes maksumuseks järelejäänud osaluse edaspidisel sidusettevõtjana, konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud raamatupidamise ühisettevõtjana või finantsvarana kajastamisel. Lisaks arvestatakse aastaaruande koostamisel on kontsernisisesed tehingud, saldod kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtja ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest kontserni suhtes samal alusel, nagu siis, kui kontsern oleks seotud varad või ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud realiseerimata kohustused otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate finantsaruannete olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla kontserni kasumiaruandesse. arvestuspõhimõtetega. (d) Sidusettevõtjad Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringuid Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle kontsern omab olulist tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud 20–50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse allahindlused. kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 118 või vähendatakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti mitteseotud investorite osalustele sidusettevõtjates. Realiseerimata omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). Kontserni investeering kahjumid elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on sidusettevõtjatesse sisaldab omandamisel identifitseeritud vara väärtuse langus. firmaväärtust. Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne summa, 2.5 Segmendiaruandlus mis on seotud antud varade või kohustuste võõrandamisega. Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid Kontserni osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites koostatakse kontsernisiseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja kontserni osa otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja, omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning nende kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu bilansilise tegevuse tulemuste hindamise eest, on emaettevõtja juhatus. maksumuse korrigeerimisega. Kui kontserni osa sidusettevõtja 2.6 Välisvaluuta konverteerimine kahjumites on võrdne või ületab tema osalust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta kontsern edasisi (a) Arvestus- ja esitlusvaluuta kahjumeid, välja arvatud juhul, kui kontsernil on seaduslik või faktiline kohustus täita sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud makseid Iga kontserni ettevõtte finantsaruannetes kajastatavad kirjed sidusettevõtja nimel. arvestatakse tema põhilise majanduskeskkonna valuutas, milles ettevõte tegutseb (nn arvestusvaluuta). Kontsernil on tütarettevõtted Kontsern hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid Poolas, kelle arvestusvaluutaks on kohalik rahaühik zlott (PLN), ja selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on Ameerika Ühendriikides, kelle arvestusvaluutaks on USA dollar (USD). langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern väärtuse languse Konsolideeritud raamatupidamise aastaruanne on koostatud eurodes, summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahena mis on emaettevõtte arvestusvaluuta ja kontserni esitusvaluuta. ning kajastab selle kasumiaruande real „Muud kasumid/kahjumid Aruanded on ümardatud lähima miljonini, v.a juhul, kui sellele on sidusettevõtjatelt”. viidatud teisiti. Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud „ülespoole” või „allapoole” (b) Tehingud ja saldod suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate vahel kajastatakse investori finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 119 ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroopa Varade ja kohustuste ümberarvestamisel kasutatud sulgemiskursid Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank vastavat olid järgmised: seisuga 31. detsember 2022: EUR/PLN 4,6808 ja valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga ametliku EUR/USD 1,0530 ning seisuga 31. detsember 2021: EUR/PLN 4,5969 ja noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud kasumid EUR/USD 1,1326. Tulude ja kulude ümberarvestamise kursid olid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes, välja arvatud efektiivse 2022. aastal EUR/PLN 4,69 ja EUR/USD 1,07 ning 2021. aastal riskimaandajana kajastatavate rahavoo riskimaandamisinstrumentide EUR/PLN 4,57 ja EUR/USD 1,18. ümberhindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid, mida kajastatakse muus koondkasumis. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide Ükski kontserni kuuluvatest tütarettevõtjatest ei tegutse ümberhindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud hüperinflatiivses majanduskeskkonnas. kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud valuutakursside 2.7 Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tegevuskuludena. Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti (c) Kontserni kuuluvad ettevõtjad realiseeritakse järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase Tütarettevõtjate, kelle arvestusvaluuta ei lange kokku esitusvaluutaga, äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustustena on näidatud kohustused, finantstulemus ja -seisund arvestatakse ümber esitusvaluutasse, mille maksetähtaeg saabub järgmise majandusaasta jooksul või kasutades järgmisi protseduure: mis tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustused on - vara ja kohustuste kirjed hinnatakse ümber aruande perioodi lõpu näidatud pikaajalistena. Euroopa Keskpanga kursi alusel; 2.8 Materiaalne põhivara - tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi keskmiste kurssidega (v.a juhul, kui seda keskmist ei saa lugeda tulude ja kulude tekkimise Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse päeva kursside kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks; kontserni äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe sel juhul tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes kursiga); ja jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara - kõik selle tulemusena tekkivad ümberhindluse vahed kajastatakse ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud muus koondkasumis. vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 120 muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid. Materiaalse põhivara objektidele on määratud järgmised Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb valmistamisel ja kasulikud eluead: kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele, teenustele ja tööjõule. Hooned 30–50 aastat Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga Rajatised, sh koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena. elektriliinid 12,5–50 aastat muud rajatised 10–60 aastat Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi Masinad ja seadmed, sh ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, elektriülekandeseadmed 5–45 aastat kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) elektrijaamade seadmed 7–32 aastat valmistatava objekti soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutuste muud masinad ja seadmed 3–30 aastat kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse Muu põhivara 3–10 aastat kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on on valmis või selle ehitus on pikemaks ajaks peatatud. kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi varana ainult „müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse aastainventuuri juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab tulevikus varaobjektist käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab korral arenguplaanides kasutatavate amortisatsioonimäärade, usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või proportsionaalne amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Kui vara osa asendatud põhivarast kantakse finantsseisundi aruandest hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes kasumiaruandes kuludena. vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil jaotades soetusmaksumuse kuni lõppväärtuseni vara Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast hinnangulisele kasulikule elueale järgmiselt. näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (lisa 2.10). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 121 Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise genereerivatele üksustele, mis eeldatavasti saavad firmaväärtuse korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam tekitanud äriühenduse sünergiast kasu. Firmaväärtus jagatakse raha majanduslikku kasu. Põhivara müügist saadud kasumite ja kahjumite genereerivale üksusele või üksuste grupile, mis ei või olla suurem kui leidmiseks lahutatakse müügitulust müüdud varade jääkväärtus. ärisegment. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise juhul, kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Firmaväärtuse lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes vastavalt muude äritulude allahindlust edaspidi ei tühistata. Finantsseisundi aruandes kajastatakse või muude tegevuskulude real. firmaväärtust jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus väärtuse langus) (lisa 2.10). Tütarettevõtja müügist saadud kasumi või kahjumi 2.9 Immateriaalne vara arvestamisel arvestatakse firmaväärtuse jääkmaksumus müüdud tütarettevõtja vara jääkmaksumuse hulka. Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: (b) Lepingulised õigused - varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav; - on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; Äriühenduste käigus omandatud lepingulised õigused kajastatakse - objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. soetamise hetkel õiglases väärtuses ning pärast algset arvele võtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) amortiseeritakse kuludesse Lepingulised õigused amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. eeldatava lepingulise õiguse kehtivuse perioodi jooksul. Täiendav Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui informatsioon lepinguliste õiguste kohta on avalikustatud lisas 8. eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaalse põhivara (c) Tarkvara väärtuse languse hindamisega (v.a firmaväärtus). Määramata tähtajaga immateriaalse põhivara ning kasutusele võtmata immateriaalse Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse põhivara kaetavat väärtust kontrollitakse kord aastas, võrreldes nende kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse kaetavat väärtust bilansilise jääkväärtusega. ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arenduskulud, mis on otseselt seotud selliste eristatavate (a) Firmaväärtus tarkvaraobjektide arendamise ja testimisega, mis on kontserni poolt Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei amortiseerita, selle kontrollitavad, kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud asemel jagatakse firmaväärtus väärtuse languse kontrollimiseks raha järgmised tingimused: genereerivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi lõpul (või - tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; tihemini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus sellele viitab) läbi - juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada; raha genereeriva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus jagatakse raha - tarkvara on võimalik kasutada; Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 122 - on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast Pärast algset arvele võtmist kajastatakse maavarade uuringu ja majanduslikku kasu; hindamise varasid soetusmaksumuse mudeli alusel. - tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid; Maavarade uuringu ja hindamise varade väärtuse langust hinnatakse - tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt (lisa 2.10), kui on ilmnenud üks või mitu alljärgnevat asjaolu: mõõta. - periood, mil kontsernil on õigus teha uuringuid teatud piirkonnas, on lõppenud või lõpeb lähitulevikus ja selle pikendamist ei eeldata; Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid - olulisi väljaminekuid maavarade edaspidiseks uuringuks ja ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis ei hindamiseks teatud piirkonnas ei ole eelarvestatud ega planeeritud; vasta eeltoodud tingimustele, kajastatakse kuludena. Arenduskulusid, - maavarade uuringu ja hindamise tulemusena teatud piirkonnas mis on algselt kajastatud kuludena, ei kajastata hilisemal perioodil ei ole avastatud maavarade majanduslikult tasuvaid koguseid ja varana. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel kontsern on otsustanud lõpetada sellise tegevuse antud piirkonnas; meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni - on olemas piisavaid andmeid, mis viitavad sellele, et kuigi 15 aastat. arendustegevus teatud piirkonnas tõenäoliselt jätkub, on vähetõenäoline, et uuringu ja hindamise varade bilansiline (d) Maavarade uuringu ja hindamise varad maksumus kaetakse täielikult eduka arendustegevuse või müügi teel. Maavarade uuringu ja hindamise varadena kajastatakse väljaminekuid, mis on seotud uuringuks õiguse omandamisega, topograafiliste, (e) Kaevandamisõigused geoloogiliste, geokeemiliste ja geofüüsiliste uuringutega, uurimusliku puurimisega, proovide võtmise ja maavarade kaevandamise tehnilise Kontserni kontrolli all olevaid kaevandamisõigusi kajastatakse teostatavuse ja majandusliku tasuvuse hindamisega. finantsseisundi aruandes immateriaalse käibevarana või põhivarana sõltuvalt eeldatavast realiseerimise perioodist. Riigilt tasuta saadud Maavarade uuringu ja hindamise varad võetakse algselt arvele kaevandamisõigusi kajastatakse nullmaksumuses. Kaevandamisõiguste soetusmaksumuses. Sõltuvalt varade olemusest liigitatakse maavarade tasu, mida makstakse kaevandatud maavara koguse alusel, kajastatakse uuringu ja hindamise varad kas immateriaalseteks või materiaalseteks kuludena nende tekkimise hetkel (lisa 2.22). varadeks. Mõned uurimise ja hindamise varad kajastatakse immateriaalsete varadena (näiteks puurimisõigused), muud aga 2.10 Mittefinantsvarade väärtuse langus materiaalse varadena (näiteks sõidukid ja puurimisseadmed). Juhul kui materiaalset vara oli kasutatud immateriaalse vara arenduses, Määramata kasuliku elueaga varasid (v.a maa) (näiteks firmaväärtust) ja arvestatakse antud summat immateriaalse vara soetusmaksumusse. kasutusele võtmata immateriaalseid põhivarasid ei amortiseerita, vaid Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 123 kontrollitakse kord aastas nende väärtuse langust. Amortiseeritavate rahavood on olulises osas prognoositavad sõltumatult ülejäänud varade ja maa puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele varade poolt genereeritavatest rahavoogudest. Kahjum väärtuse viitavate asjaolude esinemist, kui teatud sündmused või asjaolude langusest kajastatakse koheselt kasumiaruandes kuluna. muutused viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Vara väärtuse languse kahjumit kajastatakse summas, mille võrra vara Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb asjaolusid, bilansiline maksumus ületab tema kaetavat väärtust. Vara kaetav mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara, v.a firmaväärtuse, kohta väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast: kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei eksisteeri või see - vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused; on vähenenud. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara - vara kasutusväärtus. kaetavat väärtust. Vastavalt testi tulemustele võidakse allahindlus kas osaliselt või täielikult tühistada. Firmaväärtuse väärtuse langusest Kui vara õiglast väärtust, millest on maha lahutatud müügikulutused, kajastatud kahjumit järgmisel perioodil ei tühistata. pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse varade abil tulevikus 2.11 Põhivarade (või müügigruppide) liigitamine müügiks genereeritavate hinnanguliste rahavoogude nüüdisväärtuses. hoitavaks Varade väärtuse langust hinnatakse juhul, kui sellele viitavad Põhivara või müügigrupp liigitatakse müügiks hoitavaks, kui selle võimalikud järgmised asjaolud: bilansiline jääkväärtus kaetakse peamiselt müügitehinguga, mitte - sarnaste varade turuväärtus on langenud; jätkuva kasutusega, ja müük on väga tõenäoline. Varasid hinnatakse - üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. on tõenäoline, et varadest genereeritav tulu väheneb; - turu intressimäärad on tõusnud; 2.12 Finantsvarad - varade füüsiline seisund on järsult halvenenud; - varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust; 2.12.1 Klassifitseerimine - mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust halvemad; - teatava raha genereeriva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada. Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: Samuti kontrollitakse väärtuse langust, kui kontsern tuvastab teisi vara • need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi muu väärtuse langusele viitavaid asjaolusid. koondkasumi või muutusega läbi kasumiaruande) • need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varade väärtuse langust hinnatakse kas üksiku vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta. Raha genereerivaks üksuseks loetakse Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade väikseim eraldi identifitseeritav varade grupp, millest genereeritavad haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 124 2.12.2 Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes või kuludes. Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale kasumiaruandes eraldi ridadel. vara ostmise või müümise kohustuse. 2.12.6 Omakapitaliinstrumendid Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kontsern annab Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse, välja üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. arvatud investeeringud sidusettevõtjatesse. 2.12.3 Mõõtmine 2.12.7 Tuletisinstrumendid Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses. Kõik millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara tuletisinstrumendid kajastatakse varana, kui nende õiglane väärtus omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse on positiivne ning kohustusena, kui õiglane väärtus on negatiivne. õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusest tekkivad kasumid väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kui tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. instrumenti ei kasutata riskimaandamise eesmärgil. Kontsern rakendab riskimaandamisarvestust (hedge accounting). Riskimaandamisarvestuse 2.12.4 Võlainstrumendid põhimõtteid on kirjeldatud lisas 2.14. Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist Eesti Energiale alates 1. oktoobrist 2022 elektrituruseaduse finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. muudatuse raames on pandud kohtustus müüa elektrit kõigile elektri edasimüüjatele universaalteenusena. Pandud kohustuse Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud näol on tegemist hinnavahe riskimaandamise tuletistehinguga, mida soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande 2.12.5 Korrigeeritud soetusmaksumus (täiendav info lisas 2.14b). Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning 2.12.8 Väärtuse langus mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest võlainstrumentide eeldatavat krediidikahju tuleviku informatsiooni varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 125 alusel. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas mõõdetakse edaspidi õiglases väärtuses. Väärtuse muutusest krediidirisk on oluliselt suurenenud. tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kontsern kasutab rahavoo tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid riskimaandamisinstrumente, mille eesmärk on maandada maagaasi, võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruandeperioodi põlevkiviõli, elektri hinna ja intressimäära muutumise riski. lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste Tehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaandamis­ tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. instrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riski­maandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute Nõuetele ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimise tegemise strateegia. Samuti dokumenteeritakse see, kas komponent, rakendab kontsern IFRS 9 kohast lihtsustatud lähenemist riskimaandamistehingutes kasutatavate tuletisinstrumentide vahel ning arvestab nõuete allahindlust kehtivusaja eeldatava krediidikahju on majandussuhe, ning maandatavate objektide rahavoogude ulatuses nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluse muutused. Riskimaandamistehingu sõlmimisel dokumenteerib maatriksit, kus nõuete allahindlus arvutatakse lähtudes erinevatest kontsern riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise aegumiste või tähtaja ületamise perioodidest. ebaefektiivsuse allikad kvantifitseeritakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes. 2.13 Finantsinstrumentide saldeerimine Riskimaandamise eesmärgil kasutatavate tuletisinstrumentide Finantsvara ja -kohustus saldeeritakse ja esitatakse finantsseisundi õiglased väärtused on esitatud lisas 15. Muus koondkasumis aruandes netosummana ainult siis, kui kontsernil on juriidiliselt kajastatud riskimaandamise reservi muutused on esitatud lisas 21. rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja kontsern kavatseb Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglane väärtus liigitatakse neid kas saldeerida netoalusel või realiseerida vara ja tasuda kohustuse kas pikaajaliseks varaks või kohustuseks, kui maandatava objekti samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus ei tohi olla sõltuv tulevastest järelejäänud tähtaeg on pikem kui 12 kuud, ja lühiajaliseks varaks või sündmustest ning peab olema rakendatav tavalise äritegevuse käigus kohustuseks, kui maandatava objekti järelejäänud tähtaeg on lühem ning ettevõtte või tehingupartneri lepingurikkumise, maksejõuetuse kui 12 kuud. ning pankroti korral. (a) Rahavoo riskimaandamine 2.14 Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine Rahavoo riskimaandamisinstrumentideks määratletud ja selleks Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse (optsioonide väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja puhul ainult sisemise väärtuse) muutuse efektiivset osa kajastatakse Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 126 muus koondkasumis. Ebaefektiivse osaga seotud kasum või kahjum liigitada lepinguteks, mis on sõlmitud tavapäraseks ostuks või müügiks kajastatakse kohe kasumiaruandes saldeeritult muu äritulu või muu (oma tarbeks). Kontsern kajastab neid lepinguid tuletisinstrumentidena, tegevuskuluna. mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kooskõlas standardiga IFRS 9. Väärtuspäeval arveldab kontsern sellised Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumisse lepingud füüsiliselt, võttes energiakoguse vastu ja müües selle kas või kahjumisse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab börsil või enda jaeklientidele. kasumit või kahjumit (näiteks kui leiab aset maandatav müük). Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised rahas Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine arveldatavad energia ostulepingud. Väärtuspäeval arveldatakse ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb tuletisinstrument fikseeritud hinna ja kokkulepitud turuhinna vahe omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja alusel. Kontsern kajastab selliseid lepinguid tuletisinstrumentidena, kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul mida mõõdetakse õiglases väärtuse läbi kasumiaruande kooskõlas kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, standardiga IFRS 9 või rahavoo riskimaandamisinstrumentidena, kui kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum konkreetne leping on riskimaandamisinstrumendiks määratletud ja või kahjum kasumiaruandes kohe saldeeritult muu äritulu või muu kvalifitseerub selleks. tegevuskuluna. (d) Tuletisinstrumendid oma tarbeks kaupade ostuks (b) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad tuletisinstrumendid Tuletisinstrumentide lepinguid, mis on sõlmitud ja mida edaspidi kasutatakse alusvaraks olevate kaupade saamiseks kooskõlas kontserni Tuletisinstrumente sh universaalteenus, mida ei ole määratletud eeldatavate ostuvajadustega, kajastatakse analoogselt tavapäraste riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses kaupade ostuga. Näiteks futuurlepinguid kasvuhoonegaaside lubatud läbi kasumiaruande. Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse heitkoguse ühikute ostuks, mis on vajalikud kontserni elektritootmise muutusest tulenevad kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes jaoks, ei kajastata finantsseisundi aruandes tuletisinstrumentidena, vaid muu äritulu või muu tegevuskuluna. ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud kajastatakse futuurlepingute realiseerumise hetkel, kui ostetud kasvuhoonegaaside (c) Elektrienergia ostulepingud lubatud heitkoguse ühikud kantakse kontsernile üle, immateriaalsete varadena. Enne realiseerumise tähtaega tehingupartnerile tehtud Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised füüsilise maksed kajastatakse ettemaksetena immateriaalse vara eest. elektrienergia ostulepingud, et tagada vajalik maht ja tasakaalustada riski ning müüa ostetud elekter kas börsil või enda jaeklientidele. Kui lepingu tingimused lubavad ühel osapoolel seda tasaarveldada Kontserni hinnangul ei vasta need lepingud nõuetele, mis lubaksid neid rahas või muu finantsinstrumendiga või lepingu sisuks olev alusvara Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 127 on kergesti rahaks vahetatav, hinnatakse lepingut, et teha kindlaks, kas sisemise intressimääraga. Nõude bilansilist väärtust vähendatakse selle suhtes saab rakendada arvestuspõhimõtteid, mida rakendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum alla­ oma tarbeks kasutatavatele kaupadele. Lepinguid, mis ei vasta oma hindlusest kajastatakse kasumiaruandes muu tegevuskuluna. Kui nõue tarbeks kasutatavate kaupade arvestuspõhimõtete rakendamise tingi­ loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus finantsseisundi mustele, kajastatakse tuletisinstrumentidena nagu eespool kirjeldatud. aruandest välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisel vähendatakse kasumiaruande rida „Muud tegevuskulud”. 2.15 Raha ja raha ekvivalendid Nõuded, mis eeldatavalt laekuvad ühe aasta või tavapärase äritsükli Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontosid pankades, jooksul, loetakse lühiajalisteks varadeks. Ülejäänud nõuded ostjate raha teel pankadesse ja lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid vastu kajastatakse pikaajaliste varadena. Pikaajalised nõuded ostjate pankades. vastu kajastatakse tõenäoliselt laekuva summa nüüdisväärtuses. Tõenäoliselt laekuva nõude nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet 2.16 Nõuded ostjate vastu kajastatakse nõude laekumistähtpäevani jäänud perioodi jooksul intressituluna, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase äritegevuse käigus müüdud energia või osutatud teenuste eest. 2.17 Varud Nõuded ostjate vastu võetakse algselt arvele tehinguhinnas ja Varud kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses või kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades neto realiseerimisväärtuses, kui see on soetusmaksumusest madalam. sisemise intressimäära meetodit ning arvestades maha allahindluse. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle Varude kulusse kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja valmistoodangu lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete soetusmaksumusse arvatakse tooraine kulud, otsesed tööjõukulud väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning muud otsesed ja kaudsed kulud (lähtudes tootmisseadmete ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine (makse hilinemine üle normaalvõimsusest). 90 päeva). Olulisi nõudeid hinnatakse individuaalselt. Ülejäänud Varude soetusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse kulutusi. Tooraine nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate ja materjali soetusmaksumus koosneb ostuhinnast, transpordikuludest kogemust laekumata jäänud nõuete osas, mida korrigeeritakse ning muudest soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. eeldatavate majanduskeskkonna muudatustega. Allahindluse summa on nõude bilansilise väärtuse ja hinnanguliste tulevaste Neto realiseerimisväärtuseks loetakse eeldatavat müügihinda, mida on rahavoogude nüüdisväärtuse vahe, mida on diskonteeritud algse vähendatud müügiga seotud kulutuste võrra. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 128 2.18 Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse (millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusmaksumuse vahe Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitalina. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. kajastatakse kasumiaruandes võlakohustuse kehtivuse perioodi jooksul, Uute aktsiate emiteerimisega otseselt kaasnevad vältimatud kasutades sisemise intressimäära meetodit. kulud kajastatakse omakapitalis emiteerimisest laekunud summa vähendusena. Üldkoosoleku poolt otsustatud, kuid äriregistris veel Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajastatakse registreerimata aktsiad kajastatakse omakapitalis registreerimata laenukasutuse kuludena selles ulatuses, mille osas on tõenäoline, et aktsiakapitalina. kontsern laenu täielikult või osaliselt välja võtab. Sellised teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste perioodide kuludena ja Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõtja tegema puhas­ kajastatakse laenukasutuse kuluna, kui laenu väljavõtmine aset leiab. kasumist eraldisi kohustuslikku reservkapitali, mille miinimumsuurus on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise suurus on 1/20 Võlakohustusi kajastatakse lühiajaliste kohustustena, välja arvatud aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali määra täitumiseni. juhul, kui kontsernil on tingimusteta õigus lükata kohustuse täitmist Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandeperioodi lõppu. katta vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 2.21 Laenukasutuse kulud 2.19 Võlad hankijatele Üldised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulud, mis on otseselt seotud tingimustele vastavate varade soetamise, ehitamise ja Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud tootmisega, milleks on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- või kohustused tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest. müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega, lisatakse Võlad, mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase varaobjektide soetusmaksumusele kuni hetkeni, mil varad on valmis äritsükli jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. Ülejäänud võlad nende ettenähtud kasutuseks või müügiks. hankijatele kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse peale Kapitaliseeritavaid laenukasutuse kulusid vähendatakse laenatud esmast arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades summade ajutisest investeerimisest teenitud tulu võrra. Kõik muud sisemise intressimäära meetodit. laenukasutuse kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena nende tekkimise perioodil. 2.20 Võlakohustused Rahavoogude aruandes on kapitaliseeritud laenukasutuse kulud Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses kajastatud real „Makstud intressid ja laenukulud“. vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast esmast Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 129 2.22 Maksustamine (b) Muud maksud Eestis (a) Ettevõtte tulumaks Eestis Kontserni kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid: Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Maksuliik Maksumäär ettevõtja aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna Erisoodustuste tulumaks 20%, 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 20% ehk Saastetasud Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast kohaldub viimise eest atmosfääri, veekogudesse, põhjavette regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ja pinnasesse ning jäätmete keskkonda paigutamise ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing eest. Saasteainete väljutamisel välisõhku on saastetasumäärad püsinud muutumatuna alates dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat 2015 aastast: välisõhku väljutatud saasteainete 14% maksumäära ja 20% tavamäära. Soodsamat maksumäära 1 tonni maksumäär on 2 – 1 278 (v.a merkaptaanid saab rakendada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva 31 785 eurot), veekogusse või põhjavette on vahemikus 7,09 – 24 326 eurot, jäätmete majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt ladestamisel 0,63 – 29,84 eurot /tonn. äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majandusaasta Põlevkivi keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse kaevandamisõiguse tasu 0,275–10 eurot kaevandatud põlevkivi tonni kohta võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada Vee erikasutusõiguse tasu 1,70–180,55 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta (2021. aastal edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. 1,63–178,76 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta). Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kasumiaruandes Maamaks 0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas tulumaksukuluna ning finantsseisundi aruandes edasilükkunud Raskeveokimaks 3,50–232,60 eurot/kvartalis veoauto kohta tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Elektrienergia aktsiisimaks 0,5–1,0 (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2023) eurot elektri MWh kohta Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb kogu vaba omakapitali Maagaasi aktsiisimaks 40–55,794 eurot/1000 m3 maagaasi kohta dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud konsolideeritud (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2023) raamatupidamise aastaaruande lisades. Põlevkivikütteõli aktsiisimaks 57–414 eurot/1000 kg põlevkivikütteõli kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2023) Põlevkivi aktsiisimaks 0,93 eurot gigadžauli kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2023) Äriühingu tulumaks 20%, 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 130 (c) Tulumaksumäärad välisriikides, kus kontsern tegutseb sätestatud aruandekuupäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse arvestuse aluseks oleva edasilükkunud tulumaksuvara realiseerimisel Läti Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga või tulumaksukohustuse tasumisel. 20/80 jaotatavalt kasumilt Leedu Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, 15% mis tekivad kontserni varade ja kohustuste bilansiliste väärtuste ja Saksamaa Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 30–33% (alates 31.12.2022 24,6%–36,1%), (kombineeritud äriühingu maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustuse maksustamisel tulumaks, ettevõtlustulumaks ja solidaarsusmaks) aluseks võetav summa). USA Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 21% Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte Jordaania Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib 20%. Vastavalt Jordaania Kuningriigiga sõlmitud lepingutele on Jordan Oil Shale Energy täielikult vabastatud tulumaksust kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis Holland Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi 25% (alates 28.11.2022 25,8%) olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel Poola Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga edasilükkunud tulumaksuvarasid ega kohustusi, välja arvatud võimalik 19% edasilükkunud tulumaksukohustus ettevõtte investeeringutelt tütar-, Soome Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. 20% Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustus tekib nendes riikides (d) Edasilükkunud tulumaks asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Välismaal asuvates tütarettevõtjates, välja arvatud Lätis, kajastatakse Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustus edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt varade ja kohustuste investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtjatesse, välja maksustamisbaasi ja nende bilansiliste väärtuste vahel. Edasilükkunud arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste tulumaksuvara ja -kohustuse kajastamisel kasutatakse bilansilise erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas kohustuse meetodit. Edasilükkunud tulumaksukohustusi ei kajastata tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste juhul, kui need tekivad firmaväärtuse esmasel arvele võtmisel; samuti tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või ei kajastata edasilükkunud tulumaksu, kui see tekib vara ja kohustuse likvideerimine jt tehingud. esmasel arvele võtmisel sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal ja mis ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku ega ka võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste maksustatavat kasumit. Edasilükkunud tulumaksusumma leidmisel erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või seadusega Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 131 tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta Töösuhte lõpetamise hüvitised ta edasilükkunud tulumaksukohustust. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüvitised, mida makstakse, kui edasilükkunud tulumaksukohustust planeeritava dividendi väljamakse kontsern otsustab lõpetada töösuhte töötajaga enne tavapärast ulatuses. pensionile jäämise kuupäeva või kui töötaja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kontsern Edasilükkunud tulumaksukohustuse mõõtmisel kasutab kontsern kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi varasemal järgmistest maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade kuupäevadest: (a) kui kontsern ei saa enam tagasi võtta nende hüvitiste alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele pakkumist ja (b) kui kontsern kajastab restruktureerimise kulusid, erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. mis on IAS 37 reguleerimisalas ja mis hõlmab töösuhte lõpetamise hüvitiste maksmist. Kui töötajatele on tehtud pakkumine, et soodustada Edasilükkunud tulumaksuvarasid kajastatakse maha arvatavatelt vabatahtlikku töölt lahkumist, kajastatakse töösuhte lõpetamise ajutistelt erinevustelt ainult sellises ulatuses, mille osas on tõenäoline, hüvitised vastavalt pakkumise vastu võtnud töötajate arvule. Hüvitised, et ajutine erinevus tühistub tulevikus ja on küllaldaselt maksustatavat mis makstakse välja hiljem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu, kasumit, mille vastu ajutist erinevust on võimalik kasutada. diskonteeritakse nüüdisväärtusesse. Restruktureerimiste käigus toimuvate koondamiste puhul moodustatakse koondamiseraldised 2.23 Töötajate hüvitised (lisa 2.24). Töötajate lühiajalised hüvitised Muud töötajate hüvitised Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, Kollektiivlepingutest ja muudest lepingutest tulenevate töötajate töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud ja muud hüvitiste ning tervisekahjustuste hüvitiste katteks on moodustatud sarnased tasud), kui töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu eraldised (lisa 2.24). jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja 2.24 Eraldised tööd tegi. Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille sündmusest tulenev seaduslik või faktiline kohustus, kohustuse vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kontsern realiseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja summa suurust prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustuse (viitvõla), millest on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustuse arvatakse maha kõik juba tasutud summad. täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades intressimäära, Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 132 mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele (a) Töösuhtejärgsete hüvitiste ja tervisekahjustuste hüvitamise iseloomulikele riskidele. Eraldiste aja jooksul toimuvat suurenemist eraldised kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna. Kui kontsernil on tekkinud kohustus maksta oma endistele töötajatele Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust, kasutades töösuhtejärgseid hüvitisi, moodustatakse nimetatud kulutuste katmiseks vajadusel ekspertide abi. Eraldisi ei moodustata tulevaste vastav eraldis. Töösuhtejärgsed hüvitised saab jagada järgmistesse tegevuskahjumite katteks. alamkategooriatesse: - eraldis hüvitise maksmiseks tööga seotud tervisekahjustuse korral; Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse kohustuste - eraldis stipendiumide maksmiseks; täitmiseks vajalike väljaminekute tõenäosus kindlaks, vaadeldes - pensionieraldis. kohustuste gruppi kui üht tervikut. Kuigi iga üksiku kohustuse puhul võib väljaminekute tõenäosus olla väike, võivad terve kohustuste grupiga Eraldis hüvitise maksmiseks tööga seotud tervisekahjustuse korral seotud väljaminekud osutuda tõenäoliseks. Sellisel juhul eraldis moodustatakse selleks, et täita kontserni seadusest tulenevaid kajastatakse (kui teised kajastamise kriteeriumid on täidetud). kohustusi endiste töötajate ees. Endisele töötajale makstud hüvitisesummad ja eeldatav makseperiood määratakse kindlaks Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja neid konkreetse kohtumäärusega ja/või endise töötaja ja kontserni vahel korrigeeritakse, lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldiste sõlmitud individuaalse lepinguga. moodustamisega seotud kulu kajastatakse kasumiaruandes tegevuskuludes või materiaalse põhivara soetusmaksumuses, kui Stipendiumi- ja pensionieraldiste kajastamisel võetakse arvesse järgmisi eraldise moodustamine on seotud demonteerimise, ümberpaigutamise aspekte: või taastamis- või muu kohustusega, mis on tekkinud vara soetamise või - võetud kohustustega seoses kindlaks määratud tingimused; vara teatud perioodi jooksul kasutamise tagajärjel. - eeldatav saajate arv; - eeldatav või kokkulepitud makseperiood. Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need algselt moodustati. (b) Keskkonnakaitselised eraldised Kui eeldatakse, et teine osapool hüvitab mõned või kõik eraldise Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne aruandeperioodi täitmiseks vajalikud kulutused, kajastatakse hüvitis juhul ja ainult lõppu toimunud keskkonnakahjustuste katteks juhul, kui nende juhul, kui hüvitise saamine pärast kohustuse täitmist kontserni poolt kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb seadusest või kui kontserni on praktiliselt kindel. Hüvitist käsitatakse eraldi varana. Hüvitisena senine keskkonnaalane tegevuspraktika on näidanud, et kontsernil kajastatud summa ei tohi ületada eraldise summat. on faktiline kohustus kahjustused likvideerida. Eraldiste määramiseks Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 133 on kasutatud ekspertide hinnanguid ning keskkonnakaitseliste tööde usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad muutuda teostamisel saadud kogemusi. kohustusteks, on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. (c) Koondamiseraldised 2.26 Müügitulu arvestus Koondamiseraldised on moodustatud töötajate koondamisega seotud kulutuste katteks, kui kontsern on avalikustanud restruktureerimiskava, Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. milles on kirjeldatud kavaga kaasnevaid kulutusi, mõjutatud Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida äritegevust või äritegevuse osa, peamisi ümberstruktureerimisest kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile mõjutatud asukohti, oma töölepingu lõpetamise eest hüvitist üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel saavate töötajate asukohti, funktsioone ja hinnangulist arvu, ning on kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll tekitanud asjaomastes isikutes õigustatud ootuse, et kontsern teostab kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Müügitulu kajastatakse ümberstruktureerimise, olles kas alustanud kõnealuse kava elluviimist ilma käibemaksu ja kontserni tehingute suhtes kohaldatavate erinevate või teavitanud asjaomaseid isikuid kava põhipunktidest. aktsiisimaksudeta (vt lisa 2.22). (d) Varade demonteerimise kulude eraldised (a) Kaupade müük – hulgimüük Varade demontaažikulude eraldised moodustatakse varade tulevase Kontsern toodab ja müüb põlevkiviõli ja põlevkivi hulgiturul. Müük demonteerimisega seotud hinnanguliste kulutuste katteks, kui varade kajastatakse ajal, kui kontroll toodete üle on üle antud, see tähendab, et demonteerimise kohustus tuleneb seadusest või kui kontserni senine tooted on tarnitud hulgimüüjale, kes saab täielikult otsustada toodete tegevuspraktika on näidanud, et kontsernil on faktiline kohustus müügikanali ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid kulutused teha. Varade demontaažikulude nüüdisväärtus kajastatakse mõjutada hulgimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, materiaalse põhivara soetusmaksumuses. kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud hulgimüüjale ning hulgimüüja on (e) Kasvuhoonegaaside heite eraldised aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või kontsernil on objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, Eraldise arvestuspõhimõtted on avalikustatud lisas 2.3. et kõik aktsepteerimise kriteeriumid on täidetud. 2.25 Tingimuslikud kohustused Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna nõuete Võimalikud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline tasumistähtaeg on kuni 90 päeva, mis on kooskõlas turupraktikaga. või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava Kontsern kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 134 tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja kohe, vaid teenuse osutamiseks vajalike varade eeldatava keskmise möödumisest. kasuliku eluea jooksul, milleks on 32 aastat. Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise Kui kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kohustusena real „Lepingulised kohustused“. kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis käsitatakse nimetatud teenuse osutamist eraldiseisva teostamiskohustusena ja müügitulu (d) Finantseerimiskomponent kajastatakse perioodi jooksul, kui teenust osutatakse. Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade (b) Teenuste müük – elekter, gaas, soojus, jäätmekäitlus või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehinguhinda Kontsern osutab elektri, gaasi, ja soojuse müügi ning jäätmekäitluse raha ajaväärtuse mõjuga. teenuseid fikseeritud ja muutuva hinnaga lepingute alusel. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse. 2.27 Sihtfinantseerimine Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt aruandeperioodi lõpuks tegelikult osutatud teenustele, kuna klient saab Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse. Elektri, gaasi ja soojuse on piisavalt kindel, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud müügitulu leitakse tegelike tarnitud ühikute alusel ning jäätmekäitluse tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude müügitulu vastavalt tegelikult vastu võetud ühikute alusel. Arveid kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse väljastatakse kuiselt. Kooskõlas standardiga IFRS 15 ei ole avaldatud vastavate kulude kajastamise perioodil. täitmata lepingutele määratud tehinguhindu. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil, mille Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna kohaselt võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara arvele ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem olulisel määral ei selle soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimise summa kajastatakse tühistata. finantsseisundi aruandes kohustusena (tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest). Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja (c) Liitumistasud sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suuruse määramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatava taristu tegelik Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetus maksumus. Juhatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast elektri müügi- ja võrguteenuse osutamisest eraldiseisvat Vastavalt Eesti elektrituru seaduse §-le 59 saab kontsern toetust teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt (tegevuskulude sihtfinantseerimine) 5,37 senti ühe kilovatt-tunni Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 135 elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvast energiaallikast Lepingud võivad sisaldada nii rendikomponente kui ka rendiga tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW. Kontsern mitteseotud komponente. Kontserni rendilepingud on peamiselt maa saab toetust igakuiselt vastavalt taastuvast energiaallikast toodetud kasutusõiguse seadmise lepingud, mis ei sisalda rendiga mitteseotud elektrienergia mahule. Toetus ei ole mõeldud konkreetsete kulude komponente. katmiseks, vaid on valitsuse meede, mille eesmärk on toetada ja hoogustada üleminekut taastuvenergiale Eestis. Toetust kajastatakse 2.28.1 Esmane mõõtmine brutomeetodil muude äritulude koosseisus real „Taastuvenergia toetus“. Kontsern kajastab vara kasutusõigust ja rendikohustust rendiperioodi 2.28 Rendid alguse seisuga. (a) Kontsern kui rentnik Esmasel kajastamisel mõõdab kontsern kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga Vara kasutusõiguse maksumus sisaldab: või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab • rendikohustuse algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat; rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida • kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. on lahutatud saadud rendistiimulid; • kõiki kontserni esmaseid otsekulutusi; Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, • kontserni hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või kui kontsern on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele. rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Kontsern hindab Varade kasutusõigus on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi real. piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline Kontsern mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustuse selleks sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on kontserni kontrolli all kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed ja mõjutab seda, kas ta on piisavalt kindel, et kasutab mõnda algse diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel hõlpsasti kindlaks teha, kasutab kontsern enda alternatiivset arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida kontsern peaks sarnases perioodi muutumise korral või kui tekib muutus lepingu lõpetamise või majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase pikendamise võimaluse teostamisel. tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutusõiguse varaga sarnase väärtusega vara. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 136 Alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on kontsern: 2.28.2 Edasine kajastamine • võimalusel kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud Pärast rendiperioodi algust mõõdab kontsern vara kasutusõigust muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest; soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli • selle tuletanud, kasutades algpunktina sektori võlakohustuste kasutamiseks mõõdab kontsern vara kasutusõigust soetus­ keskmist marginaali, mida on korrigeeritud kontserni krediidiriskiga; maksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse • korrigeerinud seda, võttes arvesse selliseid tegureid nagu langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatis. vastavalt rendikohustuse ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle kontsernile või Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustuse mõõtmisel kui vara kasutusõiguse maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kontsern realiseerib ostuõiguse, arvestab kontsern vara kasutusõiguse kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea alguseks tasutud: lõpuni. Muudel juhtudel arvestab kontsern vara kasutusõiguse kulumit (a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid; alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või (b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist Pärast rendiperioodi algust mõõdab kontsern rendikohustust järgmiselt: või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustuse intressile; maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või turu b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja rendimäärade järgi muutuvad maksed. Osad kontserni rendilepingud c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele sisaldavad muutuvaid rendimakseid; või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt (c ) summad, mida kontsern peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse fikseeritud rendimaksetele. garantiide alusel; Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustuse intress summa, mille (d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustuse lõppväärtuse et ta selle õiguse realiseerib, ja suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab kontsern (e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui kasumiaruandes rendikohustuse intressi ja muutuvad rendimaksed, mis rendiperioodi kindlaksmääramisel nähakse ette võimalus, et ei sisaldu rendikohustuse hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab kontsern kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 137 Kui rendimaksed muutuvad, võib olla vajadus rendikohustus ümber Kontsern hindab rendikohustuse ümber vastavalt kõnealustele hinnata. Kontsern kajastab rendikohustuse ümberhindluse summat muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus raha­ vara kasutusõiguse korrigeerimisena, v.a juhul, kui indeksil või määral voogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Kontsern teeb põhinevate muutuvate rendimaksete tõttu võivad rendimaksed tulevikus järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud tõusta, kuid sellised tõusud ei sisaldu enne jõustumist rendikohustuses. lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab kontsern muutmata Kui rendimaksete indeksil või määral põhinev korrigeerimine jõustub, diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud hinnatakse rendikohustus ümber ja seda korrigeeritakse vara muutuvate intressimäärade muutusest. kasutusõigusega, kasutades esialgset ümberhindluse diskontomäära. Kui aga vara kasutusõiguse jääkväärtus väheneb nullini ja Kontsern kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui: rendikohustuse mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või kontsern ümberhindluse järele jääva summa kasumiaruandes. enama alusvara kasutamisõiguse; ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib kontsern muudetud eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks lepingu asjaoludele. järgmistest olukordadest: (a) muudetakse rendiperioodi. Kontsern teeb muudetud rendimaksed Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus (b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Kontsern teeb kindlaks on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt tasumisele kuuluvate summade muutusele. kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem. Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib kontsern muudetud rendimaksed muutmata diskontomääraga juhul, kui esineb üks (b) Kontsern kui rendileandja järgmistest olukordadest: Kasutusrendi tingimustel välja renditud varade suhtes kohaldatakse a) muutuvad summad, mida kontsern peab eeldatavasti tasuma materiaalsele põhivarale kehtestatud arvestuspõhimõtteid. jääkväärtuse garantii alusel. Kontsern teeb kindlaks muudetud Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse lineaarselt rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel kasumiaruandes tuluna rendiperioodi jooksul. tasumisele kuuluvate summade muutusele; b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete 2.29 Dividendide maksmine kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi turu rendihindade analüüsi). vähendamisena ning kohustusena aktsionäri ees. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 138 2.30 Tehingud seotud osapooltega Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil. Kontserni likviidsus-, intressimäära- ja Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud valuutariske juhitakse emaettevõtja finantsosakonnas. seotud osapoolteks sidusettevõtjad, Eesti Energia ASi nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida 3.1.1 Tururiskid või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja äriotsuseid. Kuna Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, loetakse kontserni 3.1.1.1 Valuutarisk seotud osapoolteks ka riigi kontrolli või olulise mõju all olevaid üksusi. Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus Kontsern on rakendanud vabastust üksikult võetuna ebaoluliste või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. tehingute ja saldode avalikustamisest riigi ja seotud osapooltega, kuna Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustusteks loetakse euros riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. nomineeritud finantsvarasid ja -kohustusi juhul, kui majandusüksuse arvestusvaluuta on euro. Valuutariskide vältimiseks sõlmitakse ka pikaajalised võlakohustused ning elektri ekspordilepingud eurodes. Kontsernil ei ole olulisi finantsvarasid ega -kohustusi, mis on 3. Finantsriskide juhtimine valuutariskile avatud. 3.1 Finantsriskid 3.1.1.2 Hinnarisk Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood (sh valuutarisk, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära kõiguvad tulevikus muude kui intressimäära riskist või valuutariskist risk ja hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine tulenevate turuhindade muutumiste tõttu. Hinnariskist on mõjutatud riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele kontserni toodetavate kaupade ja osutatavate teenuste müük ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni vabaturutingimustes, tootmiseks vajalike ressursside ost ning õiglases finantstegevusele. Kontsern kasutab teatud riskipositsioonide väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad. maandamiseks tuletisinstrumente. 3.1.1.2.1 Kaupade hinnarisk Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Riskijuhtimise Olulisemad kaupade hinnariskid on põlevkiviõli müügi, elektrienergia, valdkonda kontsernis juhib juhatuse esimehele ja auditikomiteele maagaasi ning päritolutunnistuste ostu ja müügi ning kasvuhoone­ alluv riskijuhtimise- ja siseauditi teenistus, kes vastutab kontserni gaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu hinnarisk. Nende hinnariskide riskijuhtimissüsteemi väljaarendamise, rakendamise ja toimimise eest. maandamiseks kasutab kontsern erinevaid tuletisinstrumente. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 139 Elektrienergia ostuga seotud riskide maandamiseks kasutatavad 31. DETSEMBER tuletisinstrumendid 2022 2021 Tähtaeg 2023–2033 2022–2033 Kontsern müüb elektrit oma klientidele jaeturul. Osa kliendilepingutest Maandatud maht, Nord Pooli on sõlmitud fikseeritud hindadega. Elektrihinna kõikumise riski süsteemihinna komponent 2,6 TWh 3,2 TWh maandamiseks kasutab kontsern tuletisinstrumente (futuurid, Maandatud maht, Soome forwardid ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud), mis sõlmitakse hinnapiirkonna hinna komponent 2,3 TWh 2,7 TWh elektrienergia ostuks igal kauplemistunnil. Tehingud, mille eesmärgiks Maandatud maht, TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 0,8 TWh 1,2 TWh on elektrihinna muutumise riski maandamine, on määratletud rahavoo Maandatud maht, TGE Poola riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks alusinstrumendiks tipukoormuse hinnariski komponent - 0,01 TWh on suure tõenäosusega prognoositud elektrienergia ostutehingute Maandatud maht, Nord Pooli Leedu riskikomponendid: Poola turul TGE Poola baaselektri ja tiputundide hinnapiirkond (pikaajaline elektrienergia hinnad, muudel turgudel Nord Pooli süsteemihind ning süsteemihinna ostuleping) 4,8 TWh 3,8 TWh ja Soome piirkonna hinna vahe. Pikaajalised rahas arveldatavad Kaalutud keskmine alushind, Nord Pooli elektrienergia ostulepingud maandavad Nord Pooli Leedu süsteemihinna komponent 57,76 EUR/MWh 31,78 EUR/MWh hinnapiirkonnaga seotud riskipositsiooni. Pikaajaliste fikseeritud Kaalutud keskmine alushind, Soome hinnaga lepingute alusel Eesti, Läti, Leedu ja Poola klientidele hinnapiirkonna hinna komponent 7,1 EUR/MWh 5,32 EUR/MWh müüdava elektrienergia hinna muutumise riski maandamiseks Kaalutud keskmine alushind, TGE Poola sõlmitud tuletisinstrumentide maht sõltub järgmisteks perioodideks baaskoormuse hinnariski komponent 172,51 EUR/MWh 84,80 EUR/MWh sõlmitud lepingute alusel prognoositud elektrienergia müügikogustest. Kaalutud keskmine alushind, TGE Poola tipukoormuse hinnariski komponent - 138,38 EUR/MWh Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. Pikaajaliste elektrienergia ostulepingutega aktiivsel turul ei kaubelda. Üksikasjalikku selgitust nende õiglase väärtuse kindlaksmääramise kohta vt finantsriskide juhtimise lisa punktist 3.3. Kontsern ei avalikusta pikaajaliste elektrienergia ostulepingute hindu, et mitte kahjustada oma konkurentsipositsiooni turul. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 140 Elektrienergia müügiga seotud riskide maandamiseks kasutatavad hinna kõikumise riski maandamiseks Poola turul kasutab kontsern tuletisinstrumendid tuletisinstrumente (futuurid ja forwardid), mis sõlmitakse teatava koguse maagaasi ostuks igas kuus. Tehingud, mille eesmärgiks on Kontsernil on Eestis elektritootmise varad, mis töötavad täielikult maagaasi hinna kõikumise riski maandamine, on määratletud rahavoo või osaliselt põlevkivil, ja mis müüvad toodetud elektrienergiat riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks alusinstrumendiks Nord Pooli börsil. Kontsern kasutab elektrihinna kõikumise riski on suure tõenäosusega prognoositud maagaasi ostutehingute maandamiseks tuletisinstrumente (futuure ja forwardeid), mis riskikomponendid: maagaasi ostuhind Poola energiabörsil. sõlmitakse elektrienergia müügiks igal kauplemistunnil. Tehingud, mille Pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingute alusel Poola klientidele eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine, on müüdava maagaasi hinna muutumise riski maandamiseks sõlmitud määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks tuletisinstrumentide maht sõltub järgmisteks perioodideks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud elektrienergia sõlmitud lepingute alusel prognoositud maagaasi müügi kogustest. müügitehingute riskikomponendid: Nord Pooli süsteemihind ning Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. süsteemihinna ja Eesti hinnapiirkonna hinna vahe. Elektrimüügi hinnariski maandamiseks sõlmitud tuletistehingute maht sõltub 31. DETSEMBER tootmisplaanist. Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. 2022 2021 Lõpptähtaeg 2023–2024 2022–2023 31. DETSEMBER Maandatud maht, TGE Poola gaasi 2022 2021 hinnariski komponent 0,32 TWh 0,63 TWh Lõpptähtaeg 2023–2024 2022–2024 Kaalutud keskmine alushind 69,99 EUR/MWh 48,53 EUR/MWh Maandatud maht, Nord Pooli süsteemihinna komponent 0,04 TWh 0,5 TWh Maandatud maht, Eesti hinnapiirkonna Maagaasi müügi riskimaandamise tuletisinstrumendid hinna komponent - 0,5 TWh Kaalutud keskmine alushind, Nord Pooli Kontsern müüb oma klientidele jaeturul maagaasi. Osa kliendi­ süsteemihinna komponent 33,25 EUR/MWh 42,21 EUR/MWh lepingutest on sõlmitud muutuva hinnaga. Maagaasi hinna kõikumise Kaalutud keskmine alushind, Eesti riski maandamiseks Baltikumi turul kasutab kontsern tuletisinstrumente hinnapiirkonna hinna komponent - 42,72 EUR/MWh (futuurid ja forwardid). Need instumendid on alates 1. märts 2022 määratletud rahavoogude riskimaandamise instrumentidena. Maagaasi ostu riskimaandamise tuletisinstrumendid Maandamaks hinnariski, mis tuleneb Baltikumi pikaajalistest Kontsern müüb maagaasi oma klientidele jaeturul. Osa muutuvhinnaga kliendilepingutest, mis võetakse Inčukalnsist, kus kliendilepingutest on sõlmitud fikseeritud hindadega. Maagaasi on fikseeritud hinnaga maagaas, müüb kontsern tuletisinstrumente, Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 141 muutes Inčukalnsis oleva fikseeritud hinnaga gaasi ujuva hinna peale. Cargoes CIF NWE või selle eraldi identifitseeritavad komponendid. Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud Põlevkiviõli ning põlevikivibensiini hinnariski maandamiseks sõlmitud muutuva hinnaga maagaasi müügi tehingud, mis on hinnastatud vastu tuletistehingute maht sõltub tulevasteks perioodideks sõlmitud TTF ICE Endex Future. Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv pikaajalistest müügilepingutest ja tootmisplaanist. Vastavalt kontserni on 1:1. riskimaandamisstrateegiale sõlmitakse tuletislepingud ulatuses, mis katab kuni 90% järgmise kolme aasta suure tõenäosusega prognoositud 31. DETSEMBER tehingute müügimahust. Vastavate tuletisinstrumentide likviidsuse ning 2022 2021 kontserni riskimaandamise strateegia tõttu on aruandekuupäevale Lõpptähtaeg 2023 - lähemal olevate aastate riskimaandamisinstrumentidega kaetud Maandatud maht, TTF ICE Endex Future 0,04 TWh - müügimahu protsent kõrgem. Riskimaandamissuhte riskimaandamise Kaalutud keskmine alushind 114,42 EUR/MWh - suhtarv on 1:1. Põlevikiviõli: 31. DETSEMBER Põlevkiviõli ning põlevkivibensiini müügiga seotud riskide 2022 2021 maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid Lõpptähtaeg 2023–2025 2022–2024 Maandatud maht, 1% väävlisisaldusega Kontsernil on Eestis põlevkiviõli tootmise varad ja ta müüb toodetud raske kütteõli 823 tuhat Mt 740 tuhat Mt põlevkiviõli ning põlevikivibensiini globaalsetel energiaturgudel. Kaalutud keskmine alushind 385 EUR/Mt 303 EUR/Mt Kontsern kasutab põlevkiviõli ja -bensiini (põlevkivibensiini osas alates 01.01.2022) hinna kõikumise riski maandamiseks tuletisinstrumente (futuure ja swappe). Nendes tehingutes kohustub vastaspool Põlevikivibensiin: 31. DETSEMBER maksma fikseeritud hinna ja turuhinna vahe teataval ajaperioodil. 2022 2021 Kontserni riskimaandamispoliitika kohaselt on riskimaandamise Lõpptähtaeg 2023–2025 - eesmärk tagada kindlaksmääratud kasum pärast muutuvkulusid. Maandatud maht, Naphtha Cargoes CIF NWE 129 tuhat Mt - Tehingud sõlmitakse kindla koguse põlevkiviõli ning põlevikivibensiini Kaalutud keskmine alushind 547 EUR/Mt - müügiks tulevastel perioodidel ning need on määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud põlevkiviõli müügitehingute riskikomponendid: 1% väävlisisaldusega raske kütteõli või selle eraldi identifitseeritavad komponendid. Põlevikivibensiini maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud põlevikivibensiini müügitehingu riskikomponendid: Naphtha Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 142 Riskimaandamisinstrumentide efektiivne ja ebaefektiivne osa ja turgude (v.a Poola maagaas ning Baltikumi muutuva hinnaga maagaas (vt Maagaasi müügi riskimaandamise tuletisinstrumendid)) Riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset suhtes riskimaandamisarvestust, ja pikaajalised elektrienergia osa kajastatakse muus koondkasumis ja see liigitatakse ümber ostulepingud, mida kontsern ei ole määratlenud rahavoo kasumiaruandesse, kus see esitatakse müügituluna, müügitulu riskimaandamisinstrumentideks. Lisaks liigitatakse kauplemiseks vähendusena, kuluna või kulude vähendusena siis, kui prognoositud hoitavateks tuletisinstrumentideks maagaasi, elektri ja vedelkütuste müügitehing toimub, või muu äritulu või muu tegevuskuluna juhul, kui tuletisinstrumendid, mida pakutakse klientidele vahendustehingute selgub, et prognoositud müügitehingu toimumine teatud perioodil ei ole kaudu. tõenäoline. Kontsern ei ole tuvastanud mingeid olulisi riskimaandamise ebaefektiivsuse allikaid, mis võiksid riskimaandamissuhteid mõjutada. Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kontsernil olulised avatud netopositsioonid tuletisinstrumentides, mis ei olnud määratletud Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest riskimaandamisinstrumentideks. Antud instrumentide õiglane väärtus põhjustest: on arvutatud elektri, maagaasi ja vedelkütuse toodete turuhindade alusel. Arvutuste aluseks olevate turuhindade põhjendatult eeldatav • Võrreldes eelnevate perioodidega, muutusid aruandeaastal muutus avaldaks kontserni majandustulemustele järgmist mõju: valuutakursid volatiilsemaks. Valuutakursside mõju tõttu võib - Kui arvutustes kasutatud elektri turuhinnad oleksid olnud 10% majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamis­ kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele instrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, tulemile olnud 23,1 miljon eurot/-23,1 miljon eurot kus riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused (2021: 19,8 miljon eurot/-19,8 miljon eurot). ei liigu enam vastassuunas. Kontserni juhtkonna hinnangul on - Kui arvutustes kasutatud vedelkütuse toodete turuhinnad äärmiselt ebatõenäoline, et valuutakursi muutustest saaks tekkida oleksid olnud 10% kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni oluline ebaefektiivsus. maksujärgsele tulemile olnud -3,6 miljon eurot/3,6 miljon eurot Eelnevalt kirjeldatud riskid ei ole 2022. ega 2021. aastal realiseerunud. (2021: -6,2 miljon eurot/6,2 miljon eurot). - Kui arvutustes kasutatud maagaasi turuhinnad oleksid olnud 10% Riskimaandamise instrumentide õiglase väärtuse muutused, mis on kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele tulemile kajastatud riskimaandamise reservis, on avalikustatud lisas 21. Täiendav olnud 0,75 miljon eurot/-0,75 miljon eurot (2021: EUR 0,8 miljon informatsioon tuletisinstrumentide kohta on esitatud lisades 13, 15 ja 16. eurot/-0,8 miljon eurot). Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid 3.1.1.3 Rahavoo ja õiglase väärtuse intressimäära risk Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid on peamiselt maagaasi ostu Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus ja müügi tuletisinstrumendid, kuna kontsern ei rakenda nende toodete või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 143 Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga 3.1.1.4 Intressimäära vahetustehingud (swap-tehingud) võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Intressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud Intressimäära vahetustehingud on määratletud rahavoo intressimääraga võlakohustuste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva riskimaandamise instrumentideks. Riskimaandamisinstrumentide intressimääraga laenude võtmise kaudu, mille puhul intressimäärade (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide vahetustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud. (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 31. detsember 2022 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatus põhilised tingimused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, Kontserni intressimäära riskide juhtimises, seoses intressimäära valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikutehingud vahetustehingute (ingl. k. interest rate swap, IRS) sõlmimisega on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks 2022. aasta märtsis ja aprillis. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil kasutab Kontsern hüpoteetilise tuletisinstrumendi meetodit ja avatud kolm intressimäära vahetuslepingut nominaalsummas kokku võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi 168,3 miljon eurot. Seisuga 31. detsember 2022 oli grupi fikseeritud laenulepingute õiglase väärtuse muutustega. intressimääraga laenukohustuste (v.a rendikohustused) osakaal 68,9% (31. detsember 2021: 59,5%). Seisuga 31. detsember 2022 oli Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest pangalaenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär koos sõlmitud põhjustest: intressimäära vahetustehingute mõjuga 2,6% (31. detsember 2021: 0,9%). • Kontserni või intressimäära vahetustehingu vastaspoole Kontserni pangalaenude intress sõltub baasintressimäärast (euros krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik nomineeritud laenukohustuste puhul 3 või 6 kuu euribori tasemest, suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel Poola zlotis nomineeritud laenukohustuste puhul 6 kuu WIBOR tasakaalust välja minna. Kontserni juhtkonna hinnangul on äärmiselt tasemest). Seisuga 31. detsember 2022 avaldaks keskmise baasintressi­ ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus. määra tõus 0,5% võrra mõju kontserni maksude eelsele aastasele Õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole mudelit, kasumile 2,1 miljon euro ulatuses (31. detsember 2021: 0,0 miljon eurot). mida kinnitab tehingupartneri kinnitus. Kontserni sisemiste arvutuste Kui ujuva baasintressimäär seisuga 31. detsember 2022 oleks olnud 100 alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus baaspunkti kõrgem, oleks kontserni aruandeaasta puhaskasum olnud oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväärtusena tuginedes turul 4,2 miljonit eurot väiksem (2021 : 1,8 miljonit eurot). vaadeldavatel EURIBOR-i intressikõveratel. Õiglase väärtuse hinnangu Eelnevast tulenevalt ei avalda turuintressimäära muutused olulist mõju tegemisel võetakse arvesse kontserni ning vastaspoole krediidiriski, kontserni võlakohustustele, küll aga võivad mõjutada võlakohustuste mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest õiglast väärtust (lisa 22). tuletatud krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on liigitatud õiglase väärtuse tasemele 2. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 144 Seisuga 31. detsember 2022 oli Kontsernil sõlmitud kolm intressimäära Kontserni vabade vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest vahetustehingut kolme laenu intressimäära riski maandamiseks põhimõtetest: (võrreldaval perioodil intressimäära vahetustehingud puudusid): - kapitali säilimine; - äritegevuse jaoks õigel ajahetkel vajaliku likviidsuse tagamine; • Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 80,0 miljon - eelnevat kahte eesmärki arvestades optimaalse tootluse teenimine. eurot, mille puhul Kontsern saab 6 kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,1%. Kontsern kasutab intressimäära Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada järgmistesse kodu- vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva ja välismaistesse finantsinstrumentidesse: intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. septembril 2022. - rahaturu- ja intressifondid, mille osakuid või aktsiaid on võimalik regulaarselt lunastada või müüa; • Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 50,0 miljon - krediidiasutuste hoiused; eurot, mille puhul Kontsern saab 3-kuu EURIBOR-i ning maksab - vabalt kaubeldavad võlakirjad ja muud vabalt kaubeldavad fikseeritud intressimäära 1,049%. Kontsern kasutab intressimäära võlainstrumendid. vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 24. septembril 2022. Nõuded finantsinstrumentide emitentide/tehingute (sh riskimaandamis­ tehingute) vastaspoolte krediidiriski tasemele ning iga vastaspoole • Intressimäära vahetustehing nominaalsumma jäägiga 38,3 miljon maksimaalsed positsioonid kehtestab kontserni finantsriskide juhtimise eurot, mille puhul Kontsern saab 6-kuu EURIBOR-i ning maksab komitee. fikseeritud intressimäära 1,125%. Kontsern kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada üksnes intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. juunil 2022. finantsinstrumentidesse, mille alusvaluuta on euro. Lisaks on kehtestatud nõuded finantsinstrumentide tähtajale ning hajutamisele. 3.1.2 Krediidirisk Klientide tähtajaks tasumata arvetega tegeldakse igapäevaselt selleks Krediidirisk on risk, et kontsernile tekib rahaline kahju, sest spetsiifiliselt moodustatud osakondades. Arve maksetähtaja ületamise finantsinstrumendi teine osapool ei suuda oma kohustusi täita. korral saadab automatiseeritud meeldetuletus- ja hoiatussüsteem Krediidiriskile on avatud raha pangas, positiivse väärtusega kliendile teate, et juhul kui arvet ei tasuta, võib järgneda kliendi tuletisinstrumendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. elektrivõrgust väljalülitamine. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võlg üle inkassofirmale. Erikokkulepete sõlmimine on selleks moodustatud krediidikomiteede pädevuses. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 145 Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi lõpu et katta tuleviku likviidsusvajadust oma äriplaani elluviimisel ja seisuga oli järgmine: kohustuste täitmisel või et kontsern peab seetõttu vabu vahendeid kaasama kiirustades ja tingimustel, mis ei ole optimaalsed. Lühiajalist miljonites eurodes 31. DETSEMBER likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern hoiab pangakontodel 2022 2021 teatavat vaba raha puhvrit, et tagada piisavate vahendite olemasolu Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 13 ja 14)* 402,0 322,2 ka juhul, kui rahavoo prognoosist esineb kõrvalekaldeid. Pikaajalist Raha ja raha ekvivalendid likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern prognoosib (lisa 13, 16 ja 18) 280,5 198,0 regulaar­selt järgneva 12 kuu likviidsusvajadust (sh võetakse Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid arvesse rahavajadus investeeringuteks, laenu tagasimakseteks ja (lisad 3.3, 13, 15 ja 16) 700,7 347,8 dividendimakseteks ning äritegevusest teenitav positiivne rahavoog) Kokku krediidiriskile avatud summa 1 383,2 670,0 ja hoiab likviidsusvajaduse rahuldamiseks piisavat likviidsuspuhvrit * Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded miinus ettemaksed vabade rahaliste vahendite, välja võtmata investeerimislaenude ja likviidsuslaenu limiitide näol. Likviidsusriski juhitakse kontserni tasandil Nõuded ostjate vastu on esitatud summas, millest on maha arvatud emaettevõtja finantsosakonnas. oodatavad krediidikahjumid. Ehkki nõuete laekumist võivad mõjutada majanduslikud tegurid, on juhtkond seisukohal, et puudub oluline Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid mahus kahjumi risk, mis ületaks juba kajastatud krediidikahjumi summat. 280,5 miljon eurot (31. detsember 2021: 198,0 miljon eurot). Lisaks oli Muud nõuded allahinnatud varasid ei sisalda. majandusaasta lõpu seisuga välja võtmata laenusid 495,0 miljon euro ulatuses (31. detsember 2021: 535,0 miljon eurot) (lisa 22). Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 14 ja 16. Järgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste 3.1.3 Likviidsusrisk kohustuste (sh netomaksega tuletisinstrumentide) jaotus kohustuste lõpptähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingulised Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi diskonteerimata rahavood. Aruandeperioodi lõpust 12 kuu jooksul täita ebapiisava rahavoo tõttu. Likviidsusriski maandatakse tasumisele kuuluvate kohustuste summa, v.a võlakohustused, on erinevate finantsinstrumentidega nagu laenud, võlakirjad ja esitatud nende bilansilises väärtuses. kommertsväärtpaberid. Kontserni likviidsusrisk on kahetasandiline. Lühiajaline likviidsusrisk on risk, et kontserni pangakontodel ei ole piisavalt raha jooksvate maksekohustuste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk on risk, et kontsernil ei ole piisavalt vaba raha või muid likviidsuse allikaid, Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 146 Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2022: miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata Bilansiline väärtus rahavood kokku Võlakohustused (lisad 3.2, 13 ja 22)* 634,3 407,5 74,0 1 115,8 1 054,6 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 13 ja 15) 169,1 32,1 - 201,2 201,2 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 13 ja 23) 202,3 4,8 - 207,1 207,1 Kokku 1 005,7 444,4 74,0 1 524,1 1 462,9 * Intressikulud on hinnatud seisuga 31. detsember 2022 kehtinud intressimäärade alusel. Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2021: miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata Bilansiline väärtus rahavood kokku Võlakohustused (lisad 3.2, 13 ja 22)* 179,7 817,8 3,7 1 001,2 956,5 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 13 ja 15) 116,1 37,8 - 153,9 153,9 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 13 ja 23) 137,6 3,0 - 140,6 140,6 Kokku 433,4 858,6 3,7 1 295,7 1 251,0 * Intressikulud on hinnatud seisuga 31. detsember 2021 kehtinud intressimäärade alusel. 3.2 Kapitali juhtimine Kontsern järgib finantspoliitikat, mille kohaselt ei tohi netovõla ja EBITDA suhe pikaajaliselt ületada 3,5 (2021: 3,5) ning omakapital Eesti Energia ASi kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsuseid dividendide peab moodustama vähemalt 50% varadest (31. detsember 2021: 50%). jaotamise ning aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise kohta teeb Seisuga 31. detsember 2022 oli netovõla ja EBITDA suhe ettenähtud Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Igal majandusaastal tasemel (31. detsember 2021: netovõla ja EBITDA suhe oli ettenähtud määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega Eesti Energia ASi tasemel). poolt riigieelarvesse makstav dividendisumma, mis on kooskõlas kehtiva dividendipoliitikaga (vt lisad 19 ja 20). 2022. aastal liigitati võlakiri pikaajalisest lühiajaliseks kuna võlakirja tagasimakse on sügis 2023 (vt lisad 22 ja 36). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 147 Seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oli kontserni 3.3 Õiglane väärtus netovõla ja EBITDA suhe ning omakapitali ja varade suhe järgmine: Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud miljonites eurodes 31. DETSEMBER soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustuste 2022 2021 õiglased väärtused seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 Võlakohustused (lisad 3.1, 13 ja 22) 1 054,6 956,5 oluliselt nende kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes Miinus: raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 12 ja 18) -280,5 -198,0 kajastatud jääkväärtustest, v.a võlakirjad (õiglane väärtus arvestatud Netovõlg 774,1 758,5 õiglase väärtuse hierarhia 1. tasemele liigitatavate sisenditega, lisa Omakapital kokku 3 120,0 2 465,6 22). Kontserni hinnangul on ka lühiajaliste nõuete ja kohustuste ning EBITDA* 420,4 317,6 laenunõuete, millest on maha arvatud väärtuse langus, jääkväärtus Varad 5 506,2 4 384,2 ligikaudu võrdne nende õiglase väärtusega. Avalikustamise eesmärgil Netovõlg/EBITDA 1,8 2,4 leitakse finantskohustuste õiglane väärtus tulevaste lepinguliste Omakapital/varad 57% 56% rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav Kapital kokku kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. (netovõlg + omakapital kokku) 3 894,1 3 224,1 Netovõla ja kapitali suhe 20% 24% Järgnevates tabelites on esitatud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise sisendite järgi. * EBITDA – kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi ja väärtuse languse kulusid (vaata ka lisa 5, kus on esitatud summa Erinevaid tasemeid defineeritakse järgmiselt: arvutuskäik) - identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel (tase 1); Nii EBITDA kui ka netovõlg on alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad, - muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) vara või kohustuste puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad (tase 2); defineeritud ja need ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete - vara või kohustuste puhul mittejälgitavad sisendid (tase 3). tulemuslikkusnäitajatega võrreldavad. Kontserni hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lugejatele täiendavat kasulikku informatsiooni grupi majandustulemuste ja juhtimise kohta ning neid näitajaid kasutab ka juhtkond kontserni tulemuste analüüsimisel ja juhtimisaruandluses. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes IFRSi nõuete kohaselt. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 148 Alljärgnevas tabelis on esitatud kontserni varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, vastavalt õiglase väärtuse hierarhia tasemetele seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Varad Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid (lisad 13, 15 ja 16) 58,2 35,3 183,3 276,8 Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (lisad 13, 15 ja 16) 32,7 30,5 360,7 423,9 Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 13, 15 ja 16) 90,9 65,8 544,0 700,7 Kohustused Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid (lisad 13, 15 ja 16) 63,9 0,5 46,8 111,2 Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (lisad 13, 15 ja 16) 89,8 0,2 - 90,0 Kokku finantskohustused (lisad 3.1, 13 ja 15) 153,7 0,7 46,8 201,2 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2021 Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Varad Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid (lisad 13, 15 ja 16) 36,4 19,7 83,7 139,8 Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (lisad 13, 15 ja 16) 98,1 14,4 95,5 208,0 Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 13, 15 ja 16) 134,5 34,1 179,2 347,8 Kohustused Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid (lisad 13, 15 ja 16) 53,3 21,9 - 75,2 Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (lisad 13, 15 ja 16) 71,0 7,7 - 78,7 Kokku finantskohustused (lisad 3.1, 13 ja 15) 124,3 29,6 - 153,9 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 149 a) 1. taseme finantsinstrumendid c) 3. taseme finantsinstrumendid Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide õiglase väärtuse Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määratakse aluseks on noteeritud turuhinnad aruandeperioodi lõpu seisuga. Turgu selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehnikates peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad on lihtsalt ja regulaarselt kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need kättesaadavad börsilt, vahendajalt, maaklerilt, tööstusharu grupilt, on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda hindamisteenistuselt või regulatiivselt asutuselt ja need kujutavad hinnangutele. Instrument liigitatakse 3. tasemele, kui üks või mitu tegelike ja regulaarselt aset leidvate turutingimustel toimuvate olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandmetel. Kontsern liigitab tehingute hindasid. Kontserni finantsvarade noteeritud turuhinnaks on universaalteenust, päritolusertifikaate ja pikaajalisi elektrienergia nende hetke pakkumishind. Kontserni elektri, maagaasi ning põlevkiviõli ostulepingud 3. taseme instrumentideks. ja -bensiini tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse Nasdaq OMX, ICE, Platts European Marketscani, TGE, Argus ning Nymexi börsil, on Kontserni finantsriskide juhtimise osakond hindab kontserni liigitatud 1. taseme instrumentideks. finantsinstrumentide, sh 3. taseme instrumentide õiglast väärtust finantsaruandluse jaoks. Osakonna hindamismeeskond allub vahetult Forward-, swap- ja futuurlepingute õiglane väärtus leitakse kontserni finantsriskide juhtimise komiteele, kes kinnitab osakonna aruandekuupäeva forwardhindade alusel. poolt kasutatavad hindamistehnikad. Finantsriskide juhtimise komitee ja hindamismeeskond arutavad hindamisprotsesse ja -tulemusi vähemalt b) 2. taseme finantsinstrumendid kord kvartalis vastavalt kontserni kvartaliaruandluse ajakavale. Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määratakse Tase 3 instrumentide jaotus selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehnikates miljonites eurodes 31. DETSEMBER kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need 2022 2021 on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda Pikaajalised elektrienergia ostulepingud 536,7 179,2 hinnangutele. Instrument liigitatakse 2. tasemele, kui kõik olulised Päritolusertifikaadid -2,4 - õiglase väärtuse määramiseks vajalikud sisendid on jälgitavad. Kui üks Universaalteenus -37,1 - või mitu olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse Kokku 497,2 179,2 instrument tasemele 3. Kontserni Baltikumi elektri ja intressimäära vahetustehingutest Pikaajalise elektrienergia ostulepingute õiglane väärtus leitakse tulenevate tuletisinstrumentide väärtuse leidmiseks kasutatakse kontserni ja klientide vahel tegelikult sõlmitud pikaajaliste (enam kui viie hindamistehnikaid, mis põhinevad Nasdaq OMX ja pankadevahelise aasta pikkuste) elektrienergia ostulepingute alusel. Õiglase väärtuse intressi-swap’ide turu aruandekuupäeva noteeringutel. hindamise arvutused tehakse kord kuus. Arvutustes kasutatakse Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 150 aruandekuupäevale eelneval kuul sõlmitud lepingute kaalutud keskmist Juhul kui prognoositud hinnad muutuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni hinda, mis konverteeritakse baaskoormuse elektrihinnaks, mida puhaskasumile olnud -/+ 22,4 miljon eurot (2021: puudusid). kasutatakse elektrienergia ostulepingute hindamiseks. miljonites eurodes Rahavoo Kauplemiseks Juhul kui prognoositud hinnad muutuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni riskimaandamis- hoitavad tuletis- instrumendid instrumendid puhaskasumile +/- 21,5 miljon eurot (2021: +/- 19,7 miljon eurot) ja Algsaldo seisuga 1. jaanuar 2021 0,0 10,9 mõju kontserni muule koondkasumile +/- 60,2 miljon eurot Muus koondkasumis kajastatud kasum 95,5 - (2021: +/- 20,8 miljon eurot). Muus äritulus kajastatud kasum - 72,8 Päritolusertifikaatide 3. taseme tuletisinstrumentide õiglase Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2021 95,5 83,7 väärtuse leidmisel kasutatakse hindamistehnikat, mis põhineb Muus koondkasumis kajastatud kasum 265,2 - päritolutunnistustega kauplejate poolt kuvatud ostu- ja müügiäärtel. Muus äritulus kajastatud kasum - 99,6 Õiglase väärtuse hindamise arvutused tehakse igapäevaselt. Muus ärikulus kajastatud kahjum - -46,8 Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2022 360,7 136,5 Kui arvutustes kasutatud päritolutunnistuste turuhinnad muutuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni puhaskasumile +/- 0,6 miljon eurot (2021: puudusid). Muus koondkasumis kajastatav kasum kajastatakse real „Riski­maandamis- instrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised kasumi­ Universaalteenuse 3. taseme tuletisinstrumentide õiglase aruandesse)“. Muus äritulus kajastatav kasum kajastatakse real „Kasum väärtuse leidmisel kasutatakse hindamistehnikat, mis põhineb tuletisinstrumentide ümberhindlusest“. erinevatel sisenditel. Turuhinna väärtuse leidmiseks kasutatakse hindamistehnikaid, mis põhinevad Nasdaq OMX noteeringutel Õiglase väärtuse hierarhia 3. taseme instrumentide 2022. aasta ning õiglase väärtuse leidmiseks kasutatakse turuhinna ning korduvast õiglase väärtuse mõõtmisest tingitud realiseerimata kasum Konkurentsiameti poolt kehtestatud Universaalteenuse hinna vahet. kokku moodustas 92,5 miljon eurot (2021: 49,0 miljon eurot). See summa Koguste prognoosimisel on Kontsern võtnud aluseks Kontserni välistelt on kajastatud muus äritulus. edasimüüjatelt saadud koguste prognoosid ning sealjuures on võetud arvesse ka inimeste võimalikku liikumist pakettide vahel, mis baseerub turuhinna ning Universaalteenuse hinna võrdlusel. Universaalteenuse koguseid on võetud üles vaid kuni 2024 esimese kvartalini, kuna peale seda jääb juhtkonna hinnangul turuhind püsivalt madalamaks Universaalteenuse kehtestatud hinnast ning kliendid väljuvad Universaalteenuse paketist (täiendav hinnangute informatsioon toodud lisas 4). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 151 3.4 Finantsvarade ja -kohustuste tasaarveldus a) Finantsvarad Alljärgnevaid finantsvarasid on tasaarveldatud: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 Finantsvarade Finantsseisundi Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Netosumma brutosumma aruandes tasaarveldatud finantsvarade netosumma aruandes saldeerimata finantskohustuste brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad Tuletisinstrumendid 1 057,9 -357,2 700,7 -0,6 700,1 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2021 Finantsvarade Finantsseisundi Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Netosumma brutosumma aruandes tasaarveldatud finantsvarade netosumma aruandes saldeerimata finantskohustuste brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad Tuletisinstrumendid 410,2 -62,4 347,8 -6,2 341,6 b) Finantskohustused Alljärgnevaid finantskohustusi on tasaarveldatud: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 Finantskohustuste Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Netosumma brutosumma tasaarveldatud finantsvarade finantskohustuste netosumma aruandes saldeerimata brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad Tuletisinstrumendid 558,4 -357,2 201,2 -0,6 200,6 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2021 Finantskohustuste Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Netosumma brutosumma tasaarveldatud finantsvarade finantskohustuste netosumma aruandes saldeerimata brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad Tuletisinstrumendid 216,3 -62,4 153,9 -6,2 147,7 Kontserni ja tehingupartnerite vahel sõlmitud lepingud võimaldavad vastastikused nõuded on samas valuutas. Mõningad lepingud tasaarveldust konkreetsete üksiktehingute raames, juhul kui võimaldavad tasaarveldusi kahe või enama tehingu raames. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 152 4. Olulised raamatupidamishinnangud b) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine ja eeldused Kontsern viib vastavalt vajadusele läbi materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse teste. Varade kaetava väärtuse testimisel Raamatupidamishinnangud ja rakendatud eeldused kasutatakse juhtkonna hinnanguid varade kasutamisest ning müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude, Raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb kasutada raamatupidamis­- inflatsiooni- ja kasvumäärade ning toetuste saamise tõenäosuse hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohta. Hinnangute aluseks on prognoosid üldise majanduskeskkonna, kohustusi ning lisades avalikustatud finantsseisundiaruande-väliseid elektrienergia tarbimise ja müügihinna kohta. Varade õiglase väärtuse varasid ja tingimuslikke kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud määramisel kasutatakse ka eksperthinnanguid. Kui olukord tulevikus juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda muutub, tuleb võib-olla täiendavaid allahindlusi teha või varem hilisemate tegelike tulemustega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatud allahindlusi osaliselt või täielikult tühistada. Võrguteenuse kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes. osutamiseks kasutatava põhivara kaetavat väärtust mõjutab Järgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas konsolideeritud Konkurentsiamet, kes määrab nende varade põhjendatud tulukuse raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. määra. Kui võrguteenuse osutamisega seotud tulud, kulud ja investeeringud jäävad ettenähtud piiridesse, tagab teenuse müügist a) Materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine saadav tulu nende varade põhjendatud tulukuse. Informatsioon aruandeperioodil arvestatud varade väärtuse languse kohta on Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna avalikustatud lisades 6 ja 8. hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud c) Eraldiste kajastamine ja hindamine mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkväärtuses Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsern moodustanud keskkonna­ 3 253,6 miljon eurot (31. detsember 2021: 2 979,5 miljon eurot), kaitselisi, mäetööde lõpetamise, varade demonteerimise, töötajate aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 170,0 miljon eurot ja lepingutega seotud eraldisi kogusummas 30,0 miljon eurot (2021: 166,8 miljon eurot) (lisa 6). Materiaalse põhivara keskmine (31. detsember 2021: 33,1 miljon eurot) (lisa 25). Nimetatud kohustuste järelejäänud kasulik eluiga on 14,4 (31. detsember 2021: 18,6) aastat. summa ja/või realiseerumise aeg on ebakindel. Eraldiste nüüdis­ Kui varade keskmine järelejäänud eluiga pikeneks/lüheneks ühe aasta väärtuse määramisel on kasutatud mitmeid juhtkonna hinnanguid ja võrra, siis amortisatsioonikulu väheneks 14,3 miljoni euro võrra eeldusi tulevaste kulutuste suuruse, inflatsioonimäära ja väljamaksete (2021: 8,7 miljoni euro võrra)/ suureneks 16,3 miljoni euro võrra aja kohta. Tegelikud kulutused võivad osutuda suuremateks või (2021: 9,7 miljoni euro võrra). väiksemateks sõltuvalt võimalikest muutustest õigusnormides, Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 153 keskkonnakahjude likvideerimiseks vajalikus tehnoloogias ning miljon eurot). Kontsernil on kirjalikult vormistatud dividendipoliitika, kulutustes, mida katavad kolmandad osapooled. mille aluseks on ainuaktsionäri väljendatud dividendiootus. Dividendipoliitikast lähtuvalt on kontsern hinnanud, et kontserni Eesti Kontsern võttis 2022. aastal kasutusele uue diskontomäärade ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus dividende ei arvutusmudeli, sest vana mudel oli suures osas üles ehitatud Eesti jaotata. Kontsernil on võimalik dividendipoliitika rakendamisel kontrollida Energia enda võlakirja ja pankade poolt esitatud potentsiaalsete oma tütarettevõtete dividendide jaotamise ajastust ja summat. võlahindade prognooside pealt tuletatud intressikõverale. Kuna Eesti Energia võlakiri on aegumas ja uut võlakirja me ei ole emiteerinud, f) 3. taseme instrumentide õiglase väärtuse arvestamisel kasutatud ning kuna pikemaajalise potentsiaalse võla hinna prognoosimine sisendid tänases volatiilsus intressikeskkonnas on keeruline, siis pidasime vajalikuks mudeli ümber kohandada kergesti kättesaadava ja läbipaistva Pikaajaliste elektrienergia ostulepingute õiglase väärtuse arvutamiseks andmestiku peale. Uus mudel kasutab euroopa AAA reitinguga kasutatakse matemaatilisi mudeleid, mis kasutavad turuhindu ja võlakirjade intressikurvi, millele lisatakse Eesti riigi CDS (credit default tegelike klientidega sõlmitud lepingute kaalutud keskmisi hindu, mis on spread), ning meie enda krediidireitingu spread. Diskontomäärade konverteeritud baaskoormuse elektrihindadeks. Päritolusertifikaatide muutuse mõju vt lisa 25. õiglase väärtuse leidmisel kasutatakse hindamistehnikat, mis põhineb päritolutunnistustega kauplejate poolt kuvatud ostu- ja müügiäärtel. d) Tingimuslikud varad ja kohustused (Vaata täpsemat infot lisas 3.3.) Tingimuslike varade ja kohustuste hindamisel kasutab juhtkond Universaalteenuse õiglase väärtuse arvestamisel kasutatud sisendite eelnevat kogemust, üldist informatsiooni majandus- ja sotsiaalkesk­ kirjeldus toodud allpool olevas punktis (4g). konna kohta ning tuleviku sündmuste eeldusi ja tingimusi, mis põhinevad parimatel teadmistel olukorrast. Täiendav informatsioon on esitatud g) Universaalteenuse kajastamine lisas 34. Enefit Power AS-il lasub seadusest tulenev kohustus arveldada e) Edasilükkunud tulumaksu kajastamine kontserni Eesti ja Läti igakuiselt elektrimüüjatega universaalteenuse hinna ja turuhinna tütarettevõtete jaotamata kasumilt (Nordpool EE päev-ette hinna) vahe eelmisel kuul tegelikult tarbitud koguste pealt (lisa 1.1). Kontsern jätkab toodetud elektrienergia müüki Seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 ei ole kontsern avatud turule, elektrienergia otsemüüki edasimüüjatele või nende kajastanud edasilükkunud tulumaksukohustusi seoses Eesti ja Läti klientidele ei toimu. Sellest tulenevalt on tegemist rahas arvelduva tütarettevõtete jaotamata kasumiga seotud ajutiste maksustavate tuletisinstrumendiga, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi erinevustega summas 1 008,3 miljon eurot (31. detsember 2021: 988,6 kasumiaruande (lisa 2.12.7 ja 2.14). Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 154 arvestus hõlmab endas olulist juhtkonna hinnangut, mis tugineb 31. detsembri 2022 seisuga on universaalteenuse tuletisinstrumendi järgmistele sisenditele: õiglaseks väärtuseks arvestatud Kontserni tasandil negatiivsed 37,1 miljonit eurot (lisa 15). Tuletisinstrumendi õiglast väärtust määratakse - Tuleviku elektrihinna prognoos – tuleviku turuhinna väärtuse igal bilansipäeval ning muutused turusisendites (elektrihinna prognoos) leidmiseks kasutatakse hindamistehnikaid, mis põhinevad Nasdaq või seadusandluses (universaalteenuse hind või selle seadusandlik OMX noteeringutel. Tuginedes elektrihinna prognoosile 31. detsembri baas) avaldavad olulist mõju selle väärtusele. 2022 seisuga, hindas juhtkond, et nõudlus universaalteenuse järgi püsib kuni kevadeni 2024, kuna alates aprillist 2024 langeb Emaettevõtja puhul on tegemist elektrienergia edasimüüjaga, kes elektri turuhind oluliselt alla universaalteenuse hinna. Keskmine arveldab universaalteenuse hinna ja turuhinna vahe Enefit Power prognoositav elektrituruhind 2023. aastaks on 172,50 eurot/MWh AS-ga ning nende mõju elimineeritakse konsolideerimisel. Tuletitehingu ning 2024. aasta I kvartaliks 180,45 eurot/MWh. raamatupidamislik käsitlus emaettevõtja konsolideerimata aruannetes ühtib Kontsernis rakendatavate arvestuspõhimõtetega. 31. detsembri 2022 - Universaalteenuse hind ja selle võimalik muutus tulevikus – seisuga on universaalteenuse tuletisinstrumendi õiglaseks väärtuseks universaalteenuse hind võib muutuda sõltuvalt tootmiskuludest arvestatud emaettevõtja tasandil positiivsed 48,8 miljon eurot. ja poliitilistest mõjudest. Mõlemat mõjutavad globaalsed trendid (inflatsioon, energiakriis, CO2 hinnad jne). 31.12.2022 seisuga tuletistehingu õiglase väärtuse arvestuses on lähtutud Konkurentsiameti poolt kehtestatud hinnast 154,08 eurot/MWh. - Universaalteenuse tarbimiskoguste prognoos (Kontserni vaates) – koguste prognoosimisel on võetud aluseks Kontserni välistelt edasimüüjatelt saadud koguste prognoosid ning sealjuures on võetud arvesse ka inimeste võimalikku liikumist pakettide vahel, mis baseerub turuhinna ning Universaalteenuse hinna võrdlusel. Kuudel, mil universaalteenuse hind on prognoositavast elektri turuhinnast kõrgem on arvestatud, et toimub inimeste liikumine pakettide vahel ehk vahetatakse universaalteenuse pakett börsipaketi vastu. Perioodile 01.01.23–31.03.24 on prognoositav elektrienergia tarbimise kogus universaalteenusena läbi Kontserni väliste edasimüüjate 1,2 TWh. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 155 5. Segmendiaruandlus Segmendi müügitulu hõlmab müügitulu ainult välistelt klientidelt, mis on teenitud vastavate toodete ja teenuste müügist. Kuna segmendid Juhatus kasutab kontserni majandustulemuste hindamiseks ja juhtimis­ põhinevad kontsernist välja müüdavatel toodetel ja teenustel (mitte otsuste tegemiseks tootepõhist aruandlust. Kontsern on määratlenud juriidilistel isikutel), puuduvad segmentidevahelised tehingud, mida põhitooted ja -teenused ehk väärtustloovad üksused, mis teenivad oleks vaja elimineerida. kontsernivälist tulu ja kasumit, ning on välja arendanud metoodika, mille Kõik kontserni ärikulud jaotatakse toodetele ja teenustele, mille alusel tulud, kulud ja varad jaotatakse toodetele ja teenustele. tootmise või osutamisega need on seotud. Kui toode (näiteks Kontsern on eristanud nelja peamist toodet ja teenust, mida esitatakse elektrienergia) toodetakse mitme kontserni äriüksuse poolt eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed väiksemad tooted ja vertikaalselt integreeritud väärtusahelas, siis sellega seotud kulud teenused, mis on esitatud koos kui „Muud“: hõlmavad kõigi toote valmistamises osalenud üksuste tootmiskulusid 1) elektrienergia (taastuvatest kui ka mittetaastuvatest allikatest (näiteks elektrienergia kulu hõlmab selle tootmiseks kasutatud põlevkivi kulu). Kontserni üldkulud jaotatakse toodetele ja teenustele elektrienergia tootmine ja müük ning energiakaubandus); proportsionaalselt nende kulude abil teenitud müügitulule. 2) võrguteenused (võrguteenuse müük reguleeritud turul ja Elektrilevi reguleeritud lisateenuste müük); Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, 3) vedelkütused (vedelkütuste tootmine ja müük); aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid ning 4) maagaas (maagaasi müük); tulumaksukulu ei jaotata segmentidele. EBITDA ei ole IFRS-i kohaselt 5) muud tooted ja teenused (sh soojuse tootmine ja müük, määratletud tulemuslikkuse näitaja. Kontserni EBITDA määratlus ei lisateenuste (laadimisteenus, valgustusteenus, päikese teenused, pruugi olla võrreldav teiste majandusüksuste sarnaselt pealkirjastatud paindlikkusteenus, sooja- ja jahutusseadmete teenused jm) tulemuslikkuse näitajate ja avalikustatavate andmetega. müük tööstusseadmete ehitus ja müük,, vanametalli müük, kaevandustoodete müük, muude toodete ja teenuste müük). Kontserni varad jaotatakse segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi segmentidele ei jaotata, kuna neid Alates 2022. aastast on maagaasi segment kajastatud eraldi, kuna juhitakse tsentraalselt kontserni finantsosakonna poolt. maagaasi müük välistele klientidele ületab IFRS 8-ga kehtestatud kvantitatiivseid piirmäärasid. Tulenevalt eelnevast on tehtud Elektrituruseaduse kohaselt on võrguettevõtjad kohustatud avalikustatud tegevussegmentide muudatused tagasiulatuvalt. võrgutasude hinnad Konkurentsiametiga kooskõlastama. Konkurentsiamet on koostanud hindade kooskõlastamise metoodika, Muude toodete ja teenuste segment (muud) hõlmab kõrvaltooteid mis võtab arvesse kulusid, mis on vajalikud seadusega ettenähtud ja teenuseid, mille osakaal kontserni müügitulust ja EBITDA-st on kohustuste täitmiseks ning tagab investeeritud kapitali põhjendatud eraldivõetuna ebaoluline. Ükski nendest kõrvaltoodetest ja teenustest tulukuse. Reeglina loeb Konkurentsiamet investeeritud kapitaliks ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul tuleks nende kohta aasta keskmist põhivarade jääkväärtust, millele on lisatud 5% välisest informatsiooni avalikustada eraldiseisvalt. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 156 müügitulust. Põhjendatud tulukuse määr on ettevõtte kaalutud Elektrienergia, maagaasi ja võrguteenuste müügitulude kasvu põhjused keskmine kapitali hind (WACC). Ülejäänud segmentide müügihinnad ei on kirjeldatud lisas 1.1. ole reguleeritud õigusaktidega. Muude toodete ja teenuste segmendi müügitulu kasvu olulisemad Kaugkütteseaduse kohaselt peavad ka soojusettevõtjad, kes müüvad mõjutajad on pelletite müük (+7,8 miljon eurot võrreldes 2021. aastaga), soojust tarbijatele või võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijatele või sagedusreservi teenuste müük (+15,0 miljon eurot), päikeseteenuste toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis, müüdava müük (+6,2 miljon eurot) ning kaevandustoodete müük (+6,1 miljon eurot). soojuse piirhinna Konkurentsiametiga kooskõlastama. EBITDA Müügitulu miljonites eurodes 31. DETSEMBER Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on kontserniväliste 2022 2021 klientide müügitulu arvestamisel kasutatud samu arvestuspõhimõtteid EBITDA nagu konsolideeritud kasumiaruande koostamisel. Elektrienergia 286,1 217,6 Võrguteenused 52,1 87,3 miljonites eurodes 31. DETSEMBER Maagaas 73,5 -6,1 2022 2021 Vedelkütused -12,0 8,0 Kontserniväliste klientide müügitulu Raporteeritud segmendid kokku 399,7 306,8 Elektrienergia 1 480,4 766,4 Muud 20,7 10,8 Võrguteenused 242,1 233,6 Kokku 420,4 317,6 Maagaas 243,9 93,4 Põhivara kulum ja amortisatsioon Vedelkütused 133,2 135,0 (lisad 6, 8 ja 9) -177,2 -172,1 Raporteeritud segmendid kokku 2 099,6 1 228,4 Neto finantskulud (lisa 31) -20,0 -25,6 Muud 118,6 84,6 Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse Kokku (lisa 26) 2 218,2 1 313,0 (lisa 10) 2,5 2,0 Kasum enne tulumaksustamist 225,7 121,9 Lisas 26 on esitatud müügitulud detailsemalt kaupade ja teenuste liikide * EBITDA: kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, kaupa. Segmendiaruandes on kõigi kaupade ja teenuste müügitulud ning põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid jaotatud neljale põhitootele ja muude toodete segmendile võttes aluseks nii otseselt antud toote või teenuse müügitulusid kui ka seotud Pikaajalisi elektrienergia ostulepinguid, mille osas ei rakendata riski­- alamtoodete ja teenuste müügitulusid. Seetõttu ei ole lisad 5 ja 26 maandamisarvestust ning mille õiglase väärtuse muutus kajastatakse omavahel elektrienergia ja võrguteenuste/võrguga seotud teenuste seeläbi kasumiaruandes, sisaldub elektrienergia segmendi EBITDA-s tulude puhul rida-realt võrreldavad. 2022. aastal summas 87,4 miljonit eurot (2021. aastal 74,6 miljonit eurot). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 157 Muud kasumi ja kahjumi avalikustatavad näitajad Intressitulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ja kasumit kapitaliosaluse Lisainformatsioon arvestatud põhivara väärtuse languse, põhivara meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse segmentide vahel ei kulumi ja amortisatsiooni kohta on avalikustatud lisas 6 ja 8 ning jaotata ning seda informatsiooni emaettevõtja juhatusele ei esitata. eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kohta lisas 25. miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2022 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2021 Põhivara kulum ja Eraldiste moodustamine (-) Põhivara kulum ja Eraldiste moodustamine (-) amortisatsioon ja ümberhindamine (+) amortisatsioon ja ümberhindamine (+) Elektrienergia -80,8 367,6 -76,7 131,6 Võrguteenused -53,1 - -51,3 - Vedelkütused -18,4 56,3 -20,6 29,8 Maagaas -0,1 - -0,0 - Raporteeritud segmendid kokku -152,4 423,9 -148,5 161,4 Muud -24,8 12,9 -23,6 8,8 Kokku (lisad 6, 8 ja 25) -177,2 436,8 -172,1 170,2 Varad Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on varade summade arvestamisel kasutades samu arvestuspõhimõtteid nagu konsolideeritud finantsaruannete koostamisel. miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2022 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2021 Kokku Investeeringud sidus­ Investeeringud põhi­ Kokku Investeeringud sidus­ Investeeringud põhi­ varad ettevõtjatesse (lisa 10) varasse (lisad 6 ja 8) varad ettevõtjatesse (lisa 10) varasse (lisad 6 ja 8) Elektrienergia 2 989,3 2,8 209,8 2 134,0 2,4 68,1 Võrguteenused 1 292,6 - 126,1 1 212,2 - 101,8 Vedelkütused 547,7 1,3 88,1 450,0 1,6 63,3 Maagaas 154,7 - - 111,1 - - Raporteeritud segmendid kokku 4 984,3 4,1 424,0 3 907,3 4,0 233,2 Muud 521,9 72,8 21,2 476,9 50,9 20,1 Kokku (lisad 6,8 ja 10) 5 506,2 76,9 445,2 4 384,2 54,9 253,3 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 158 Kogu kontserni kohta esitatav informatsioon Kontserniväline müügitulu klientide asukoha järgi Põhivarade jaotus varade asukoha järgi* miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Eesti 1 068,5 771,6 Eesti 2 940,6 2 782,2 Leedu 500,5 240,9 Leedu 333,7 249,1 Läti 299,8 143,3 Soome 33,3 14,6 Poola 285,7 106,9 Läti 31,9 33,1 Araabia Ühendemiraadid 23,4 22,7 USA 27,9 26,3 Taani 12,7 17,4 Poola 23,8 15,0 Suurbritannia 12,2 - Muud riigid 0,4 0,9 Holland 3,9 - Kokku põhivarad (lisad 6,8 ja 9) 3 391,6 3 121,2 Belgia 3,8 - * Välja arvatud finantsvarad, edasilükkunud tulumaksuvara ja investeeringud sidusettevõtjatesse Prantsusmaa 3,1 - Põhjamaad 3,0 6,1 Kontsernil on 2022. aastal üks klient, kelle käive elektrienergiast ületab Muud riigid 1,6 4,1 eraldiseisvalt 10% kontserni müügitulust. Müük kokku antud kliendile Kokku kontserniväline müügitulu oli 2022. aastal 1 370,6 miljon eurot (2021. aastal müük kokku antud (lisa 26) 2 218,2 1 313,0 kliendile 532,8 miljon eurot). *Põhjamaad - Soome ja Rootsi Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 159 6. Materiaalne põhivara miljonites eurodes Maa Hooned Rajatised Masinad ja Muud Lõpetamata Ettemaksed Kokku seadmed ehitus Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 87,7 331,9 1 252,6 3 226,7 5,3 70,8 3,1 4 978,1 Akumuleeritud kulum - -125,5 -526,2 -1 398,6 -5,0 - - -2 055,4 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020 (lisa 4) 87,7 206,4 726,4 1 828,1 0,3 70,8 3,1 2 922,7 2021. aastal toimunud liikumised Investeeringud põhivara soetusse kokku (lisa 5) 0,1 0,1 0,6 4,6 0,3 198,0 42,9 246,6 Arvestatud kulum ja allahindlus (lisad 4, 5 ja 33) - -7,0 -32,2 -126,6 -0,4 -0,6 - -166,8 Müüdud põhivara jääkväärtuses -0,5 -2,3 -0,1 -0,9 - - - -3,8 Lisandunud äriühenduste kaudu 0,1 0,4 13,6 11,4 - 1,0 0,3 26,8 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 - 0,1 -0,6 0,1 - -0,2 Ümberklassifitseeritud 0,2 1,8 55,6 73,5 1,4 -132,1 -0,4 - Kokku 2021. aastal toimunud liikumised 0,1 -7,0 37,6 -38,6 1,4 66,3 42,8 102,6 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 87,8 331,3 1 335,1 3 302,3 7,0 137,1 45,9 5 246,5 Akumuleeritud kulum - -131,9 -571,1 -1 512,8 -5,3 - - -2 221,1 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 (lisa 4) 87,8 199,4 764,0 1 789,5 1,7 137,1 45,9 3 025,4 2022. aastal toimunud liikumised Investeeringud põhivara soetusse kokku (lisa 5) 6,2 - 0,1 6,5 0,2 415,5 8,0 436,5 Arvestatud kulum ja allahindlus (lisad 4, 5 ja 33) - -6,9 -33,6 -128,7 -0,5 -0,3 - -170,0 Müüdud põhivara jääkväärtuses -0,3 -0,7 - -0,3 - - - -1,3 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 0,1 -0,4 - - - -0,1 Ümberklassifitseeritud 0,6 1,3 84,5 60,3 - -129,7 -9,0 8,0 Kokku 2022. aastal toimunud liikumised 6,7 -6,2 51,0 -62,6 -0,3 285,5 -1,0 273,1 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 94,5 330,7 1 418,2 3 351,9 6,9 422,6 44,9 5 669,7 Akumuleeritud kulum - -137,5 -603,2 -1 625,0 -5,5 - -2 371,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 (lisa 4) 94,5 193,2 815,0 1 726,9 1,4 422,6 44,9 3 298,5 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 160 Olulised investeeringud vaata lisa 1.1. ainult põlevkivi (põlevkiviplokid), 3) plokid, mis kasutavad lisaks põlevkivile ka muid kütuseid (hübriidplokid). Elektrijaamade Vara väärtuse testid koostatakse olukordades, kui on alust arvata, jagamisel eraldiseisvateks raha genereerivateks üksusteks on et vara väärtus võib olla langenud, kus võib olla vajadus varasemalt lähtutud eelkõige elektriplokkide efektiivsusest, erinevate kütuste kajastatud alahindluse tühistamiseks või kui eksisteerib teatud raha kasutamise võimekusest, asendatavusest kontserni müügistrateegias genereeriva üksusega seotud oluline firmaväärtuse saldo. ja elektriplokkidega seotud juhtimisotsuste sõltumatusest. Nii Sellisteks varadeks, kus on vaja koostada vara väärtuse test, on hübriidplokkides kui ka Auvere elektrijaamas toodetakse elektrit nii 2022. aastal kontserni hinnangu kohaselt Eesti Energia elektri tootmise põlevkivist kui ka taastuvatest ja alternatiivsetest kütustest. Auvere hübriidplokid, põlevkiviplokid, tuulepargid ja Enefit American Oil elektrijaama elektriploki efektiivsus on teistest oluliselt kõrgem. varad (2021: samad varad). Vara genereerivad üksused, mille osas on kajastatud firmaväärtus, on esitatud lisas 8. 2022. ja 2021. aasta lõpu seisuga tuvastati üksnes elektrijaamade hübriidplokkide varadel väärtuse languse indikaatoreid. Elektrijaamade võimaliku varade väärtuse languse peamiseks indikaatoriks on elektri ja heitmekvootide turuhindade suur volatiilsus, Hübriidplokkide varade bilansiline jääkväärtus seisuga 31. detsember kuna elektrijaamade varade väärtus on mõlema teguri suhtes tundlik. 2022 oli 114,3 miljon eurot (31. detsember 2021: 123,0 miljon eurot). Tuuleparkide varade väärtuse langust on testitud nendele raha Varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testis genereerivatele üksustele jaotatud firmaväärtuse tõttu. ei ole arvesse võetud potentsiaalseid otsustamata investeeringud tootmise ümberkorraldamiseks rohepöördest tulenevalt. Vara väärtuse 2022. aastal saavutasid elektri turuhinnad rekordtasemed ja testi tulemusena allahindluse vajadust ei tuvastatud. Eeldatavad muutusid erakordselt volatiilseks tingituna Venemaa poolt algatatud tulevased rahavood diskonteeriti diskontomääraga 10,6% (2021: 7,5%). agressioonist Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriisist. 2022. aasta Diskontomäära 1 protsendipunktise kasvu mõju varade kaetavale lõpuks on energiaturud mõnevõrra rahunenud ja järgnevates aastateks väärtusele on 0,5 miljon eurot, mille puhul vara kasutusväärtus prognoosivad analüütikud stabiilsemaid elektri hinnatasemeid. ületaks endiselt bilansilist jääkväärtust (2021. aastal oli diskontomäära Heitmekvootide hinnad on tugevalt seotud Euroopa kliimapoliitikaga 1 protsendipunktise kasvu mõju 8 miljon eurot, mille puhul varade ja heitmekvootide turu arenguvõimaluste kohta on palju erinevaid kasutusväärtus ületaks endiselt bilansilist jääkväärtust). nägemusi. Sellest tingituna on analüütikute heitmekvootide hinnaprognoosid väga erinevad. Hübriidplokkide kaetav väärtus on tundlik elektri ja heitmekvootide hinna muutuse suhtes (2021: elektri ja heitmekvootide hinna muutuse Eesti Energia elektrijaamade varade väärtuse testid suhtes). Elektrijaamu käsitletakse kolme eraldiseisva raha genereeriva Elektri turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu forward-hindadest üksusena: 1) Auvere elektrijaam, 2) plokid, mis kasutavad kütusena kui kolmandate osapoolte eksperthinnangust. Alates 2024. aastast Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 161 on prognoositud elektrihind vahemikus 90–126 €/MWh (2021: alates heitmekvoodi hinnaprognoosi vahemikus 100 €/t–117 €/t 2023. aastast on elektrihinna prognoos vahemikus 69–87 €/MWh). (2021: heitmekvoodi hinnaprognoosi vahemikus 79 €/t–97 €/t). Kui prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad, kui vara väärtuse testis rakendatud tase (2021: kui prognoositud elektrihinnad Lisaks elektrijaamade hübriidplokkide varadele koostati 2022. aastal oleksid 20% madalamad, kui vara väärtuse testis rakendatud vara väärtuse test ka elektrijaamade põlevkiviplokkide varadele, tase), oleks hübriidplokkide vara kaetav väärtus 107 miljon eurot kuna vastavatel plokkidel tuvastati 2020. aastal allahindluse vajadus. madalam (2021: 237 miljon eurot madalam) ja varade bilansiline Varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi jääkväärtus ületaks nende kasutusväärtust 39 miljoni euro võrra tulemusel ei tuvastatud vajadust varasemalt kajastatud allahindluse (2021: 123 miljoni euro võrra). Elektrihinna tundlikkuse mõõtmiseks tühistamiseks. on kasutatud elektrihinna prognoosi vahemikus 72–87 €/MWh Eesti Energia tuuleparkide varade väärtuse testid (2021: elektrihinna prognoosi vahemikus 55–70 €/MWh). Tulenevalt kontserni müügistrateegiast, mille kohaselt soovitakse müüa enam Tuuleparkide varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. Varade elektrit tiputundidel, oli kontserni 2022. aastal saavutatud kvartali väärtuse testide tulemusena allahindluse vajadust ei tuvastatud keskmine müügihind 8–20% (2021: 5–18%) kõrgem kui Nord Pooli Eesti (2021: allahindluse vajadust samuti ei tuvastatud). Eeldatavad hinnapiirkonna hind. Seda strateegiat plaanib kontsern ka järgmistel tulevased rahavood diskonteeriti, kasutades Leedu tuuleparkide puhul aastatel rakendada. Vara väärtuse testi koostamisel võeti arvesse diskontomäära 7,4% ja Eesti tuuleparkide puhul diskontomäära 7,5% ka järgmiste aastate riskimaandamistehingute oodatavad mõjud ja (2021: vastavalt 5,7% ja 4,7%). Diskontomäära 1 protsendipunktise kasvu universaalteenuse rakendamise mõju. Universaalteenus vähendas puhul ületaks varade kasutusväärtus endiselt bilansilist jääkväärtust hübriidplokkide varade kaetavat väärtust 19,4 miljoni euro võrra. (2021: sama). Heitmekvootide turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu forward- Tuuleparkide varad on eelkõige tundlikud elektrihinna muutuste hindadest kui kolmandate osapoolte eksperthinnangust. Alates 2024. suhtes. Varade väärtuse testides kasutati samu eeldusi elektrihinna aastast on heitmekvootide hinnaprognoos vahemikus 83 €/t–98 €/t kohta, mida kasutati elektrijaamade varade väärtuse testides. Kui (2021: heitmekvootide hinnaprognoos vahemikus 63 €/t–83 €/t). prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad, kui vara väärtuse Kui prognoositud heitmekvootide hinnad oleksid 20% kõrgemad, testis rakendatud tase, oleks Eesti ja Leedu tuuleparkide varade kaetav kui vara väärtuse testis rakendatud tase (2021: kui prognoositud väärtus vastavalt 57 miljon eurot (2021: 62 miljonit eurot) ja 52 miljon heitmekvootide hinnad oleksid 20% kõrgemad, kui vara väärtuse eurot (2021: 53 miljonit eurot) madalam, samas varade kasutusväärtus testis rakendatud tase), siis oleks vara kaetav väärtus kuni 52 miljon ületaks siiski nende bilansilist jääkväärtust. Tuuleparkide varade kaetava eurot madalam (2021: 141 miljon eurot madalam) ja varade jääkväärtus väärtuse hindamisel on arvesse võetud ka neile jaotatud firmaväärtust. ületaks kasutusväärtust 15 miljoni euro võrra (2021: 31 miljoni euro võrra). Heitmekvoodi hinna tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 162 Enefit American Oili varade väärtuse test 7. Tehingud seotud osapooltega 2022. aastal viidi läbi Enefit American Oili varade väärtuse test, Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni mille tulemusel ei tuvastatud vajadust allahindluseks või varasema konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud allahindluse tühistamiseks (2021: ei tuvastatud vajadust allahindluseks seotud osapoolteks sidusettevõtjad, emaettevõtja juhatuse ja nõukogu ega varasema allahindluse tühistamiseks). Enefit American Oili varade liikmed ning muud ettevõtjad, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või kaetava väärtuse hindamiseks kasutatavad metoodikat muudeti oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus võrreldes eelnevate aastatega. Uues metoodikas võeti aluseks riigil on kontroll või valitsev mõju. Utah osariigi territooriumil müügil olevate enam kui 1000-aakriliste maatükkide kaalutud keskmine hind (2021. aastal kasutusel olnud Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute metoodikas oli kaetava väärtuse hindamisel aluseks Utah osariigi ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, Vernali piirkonna lähiümbruses (20 miili) müügil olevate enam kui kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte 100-aakriliste maatükkide keskmine hind). Metoodika muudatus üle. võimaldab lähedasemalt hinnata võrreldavate maatükkide hinda (Enefit American Oil maatüki pindala on 17 305 aakrit). Tehingud sidusettevõtjatega miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Kasutusrendi tingimustel rendile antud hooned ja rajatised 2022 2021 miljonites eurodes 31. DETSEMBER Kaupade ost 21,6 10,2 2022 2021 Teenuste ost - 2,1 Soetusmaksumus 5,8 6,3 Tulu teenuse müügist 1,5 0,3 Akumuleeritud kulum aruandeaasta Kasum osaluse müügist (lisa 33) 0,6 - alguses -4,3 -4,6 Materiaalse põhivara ost 0,1 - Aruandeaasta kulum -0,1 -0,1 Antud laenud (lisa 14) 0,1 - Jääkväärtus 1,4 1,6 Saadud dividendid (lisa 10) 1,6 2,3 Sissemakstud omakapital (lisa 10) 14,1 9,2 Rendile antud varasid kasutatakse osaliselt oma äritegevuses ning osaliselt renditulu saamise eesmärgil. Soetusmaksumus ja kulum on 02.05.2022 müüdi 10% osalus sidusettevõtjas Wind Controller Oy arvestatud vastavalt rendile antud vara osale. 0,7 miljoni euro eest. Osaluse müügist teeniti kasumit 0,6 miljonit eurot. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 163 Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad Nõuded Elering AS-i vastu ning kohustused Elering AS-i ees olulist mõjuvõimu miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Kaupade ja teenuste ost 3,3 0,6 Nõuded 3,3 4,6 Kohustused 4,9 9,1 Kontsern müüb teistele riigi kontrolli või olulise mõju all olevatele üksustele elektrit, võrguteenust ja soojusenergiat tavapärase Keskkonnaamet, kes tegutseb Euroopa Komisjoni otsuse alusel riikliku äritegevuse käigus. Kontsern on teinud aruandeperioodil ja võrreldaval haldajana, eraldab kontsernile tasuta kasvuhoonegaaside heitkoguse perioodil olulises summas ostu- ja müügitehinguid Elering AS-ga, mis ühikuid. Tasuta eraldatud heitkoguste ühikute kogus ja õiglane väärtus, on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing. võttes arvesse heitkoguste ühikute turuhinda nende saamise päeval, on avalikustatud lisas 17. Tehingud Elering AS-ga Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud on avalikustatud miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER lisas 29. Nõuded sidusettevõtjatele on avalikustatud lisas 14 ning võlad 2022 2021 sidusettevõtjatele lisas 23. Käesoleval perioodil on seotud osapoolte Teenuste ost 79,8 78,0 osas nõuete muutus seotud 0,8 miljoni euro osas USA dollari kursi Kaupade ost 54,4 23,5 Materiaalse põhivara ost ja ettemaksed mõjuga, kuna antud nõuete alusvaluuta on USD dollar ning põhivara eest 14,2 2,1 0,1 miljoni euro osas täiendava laenuga mis on tunnistatud Kaupade ja teenuste müük 39,0 19,0 ebatõenäoliselt laekuvaks (2021. aastal oodatavaid krediidikahjumeid Taastuvenergia toetus (lisa 27) 23,8 29,4 0,1 miljon eurot). Vaata detaile antud laenunõude osas lisast 14. Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise korral Tehingud Elering AS-iga tulenevad tavapärasest äritegevusest on teenistuslepingutes ette nähtud kolme kuu hüvitise maksmine. (nt elektrienergia ostmine ja müümine ning seonduvad võrguteenused), mis toimuvad turutingimustel ja pole tagatud. Võrguteenuse ostul-müügil kasutatakse Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindu. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 164 8. Immateriaalne vara miljonites eurodes Firma- Tarkvara Tarkvara Muu Maavarade Lepingulised Kokku väärtus lõpetamata immateriaalne uuringu ja õigused soetus põhivara hindamise varad Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 26,2 44,6 15,4 2,7 2,2 28,5 119,6 Akumuleeritud kulum - -37,2 - -1,0 - -0,6 -38,8 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020 26,2 7,4 15,4 1,7 2,2 27,9 80,8 2021. aastal toimunud liikumised Lisandumised (lisa 5) - 0,9 5,8 - - - 6,7 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara (lisa 5) - - - - - - - Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisad 5 ja 33) - -3,8 - -0,3 - - -4,2 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - - 0,1 1,7 1,8 Lisandunud äriühenduste kaudu - 0,1 - - - 0,9 1,0 Ümberklassifitseeritud - 11,9 -11,9 - - - - Kokku 2021. aastal toimunud liikumised - 9,1 -6,1 -0,3 0,1 2,6 5,4 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 26,2 57,0 9,3 2,6 2,3 30,5 127,9 Akumuleeritud kulum - -40,5 - -1,2 - - -41,7 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 26,2 16,5 9,3 1,4 2,3 30,5 86,3 2022. aastal toimunud liikumised Lisandumised (lisa 5) - 0,1 2,4 - - - 2,5 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara (lisa 5) - - 6,2 - - - 6,2 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisad 5 ja 33) -0,6 -5,2 - -0,1 - -0,2 -6,1 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - - 0,2 1,4 1,6 Ümberklassifitseeritud - 8,7 -8,7 - - -8,5 -8,5 Kokku 2022. aastal toimunud liikumised -0,6 3,6 -0,1 -0,1 0,2 -7,3 -4,3 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 25,6 62,4 9,2 2,5 2,5 23,2 125,4 Akumuleeritud kulum - -42,3 - -1,2 - - -43,5 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 25,6 20,1 9,2 1,3 2,5 23,2 81,9 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 165 Firmaväärtus allokeeritud firmaväärtuse osas olid viidud läbi koos tuuleparkidega seonduva materiaalse põhivara väärtuse languse testidega (vaata lisa Firmaväärtuse jagunemine raha genereerivate üksuste lõikes 6 paneel „Eesti Energia tuuleparkide varade väärtuse testid”). Täiendav miljonites eurodes 31. DETSEMBER informatsioon oluliste sisendite ning nende sensitiivsuse osas on 2022 2021 avalikustatud samuti lisas 6. Nelja Energia omandamisel lisandunud firmaväärtus 19,9 19,9 Maavarade uuringu ja hindamise varad Poola päikeseparkide soetamisel tekkinud firmaväärtus 2,2 2,8 Maavarade uuringu ja hindamise varadena on kajastatud kulutused Muud 3,5 3,5 USAs Utah’ osariigis omandatud põlevkivivarude uurimiseks. Kokku firmaväärtus 25,6 26,2 Lepingulised õigused Firmaväärtuse väärtuse langust testiti aruandekuupäeva seisuga, Lepinguliste õigustena on kajastatud USAs Utah’ osariigis omandatud hinnates äriühendustes omandatud firmaväärtuse kaetavat väärtust iga kaevandamisõiguste väärtus, mille eeldatavaks elueaks loetakse raha genereeriva üksuse diskonteeritud tulevase perioodi rahavoogude 20 aastat. põhjal. 2022. aastal tuvastati Poola päikeseparkide varadel allahindluse 2020. aasta augustis omandas kontsern lepingulised õigused vajadus ja firmaväärtust hinnati alla 0,6 miljoni euro võrra (2021. aastal Tolpanvaara tuulepargi arendamiseks, tasudes selle eest 8 miljon allahindluse vajadust ei tuvastatud). Teistel varadel vara väärtuse testi eurot. Lepingulised õigused hõlmavad erinevaid ehituslube, lennuameti tulemusena allahindluse vajadust ei tuvastatud. Raha genereerivate kooskõlastusi, maanteeühenduste rajamise lube, elektrivõrguga üksuste kaetava väärtuse leidmisel kasutati kasutusväärtust. liitumise lepinguid ja tuulekiiruse mõõtmise tehnilisi dokumente, Nelja Energia omandamisel lisandunud firmaväärtusega seotud mis võimaldavad selleks määratletud maatükile tuulepargi ehitada. raha genereerivate üksuste prognoositavad rahavood diskonteeriti 2022 aastal klassifitseerisime lepingulised õigused summas diskontomääraga 7,5% Eesti tuuleparkidel ja 7,4% Leedu tuuleparkidel 8 miljon eurot ümber materiaalse põhivara lõpetamata ehituse reale. (2021. aastal 4,7% Eesti tuuleparkidel ja 5,7% Leedu tuuleparkidel) Tuulepargi eeldatav kasulik eluiga on 30 aastat ning hetkel vara veel ei Ülejäänud firmaväärtuse aluseks olevate raha genereerivate üksuste amortiseerita. Tolpanvaara tuulepark Soomes on planeeritud valmima puhul diskontomääraga 7,4%-11,4% (2021. aastal 5,9%). 2024. aasta alguses. Nelja Energia omandamisel lisandunud firmaväärtusega seotud raha genereerivate üksuste prognoositavad rahavood on tundlikud elektri turuhinnaprognooside osas. Kaetava väärtuse testid tuuleparkidele Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 166 9. Varade kasutusõigus miljonites eurodes Maa Büroopinnad Kokku Rendilepingutega seotud kulud, mis on kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes: Soetusmaksumus seisuga 31.12.2020 2,5 - 2,5 Akumuleeritud kulum -0,3 - -0,3 miljonites eurodes 2022 2021 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020 2,2 - 2,2 Intressikulu 0,4 0,3 Rendikulud (lisa 30) 4,9 4,7 2021. aastal toimunud liikumised Lisandumised 0,7 7,5 8,2 Kulum -0,2 -0,7 -0,9 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2021 3,2 7,5 10,7 Akumuleeritud kulum -0,5 -0,7 -1,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 2,7 6,8 9,5 2022. aastal toimunud liikumised Lisandumised 1,8 1,0 2,8 Kulum -0,3 -0,8 -1,1 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2022 5,0 8,5 13,5 Akumuleeritud kulum -0,8 -1,5 -2,3 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 4,2 7,0 11,2 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 167 10. Investeeringud sidusettevõtjatesse Allpool on toodud kontserni sidusettevõtjad seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021, mis juhtkonna hinnangul on kontserni jaoks olulised: Ettevõtja nimi Asukoht Osaluse suurus % Seotuse Kajastamise Bilansiline maksumus 31. DETSEMBER kirjeldus meetod 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Orica Eesti OÜ* Eesti 35,00% 35,00% Märkus 1 Kapitaliosaluse meetod 3,7 3,5 Enefit Jordan B.V. kontsern Jordaania, Eesti 65,00% 65,00% Märkus 2 Kapitaliosaluse meetod - - Attarat Mining Co BV** Holland, Jordaania 10,00% 10,00% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 1,4 1,2 Attarat Power Holding Co BV kontsern** Holland, Jordaania 10,00% 10,00% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 68,8 48,0 Attarat Operation & Maintenance Co BV** Holland, Jordaania 10,00% 10,00% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 2,5 1,6 Muud investeeringud sidusettevõtjatesse 0,5 0,6 * Sidusettevõtja majandusaasta on 1. oktoobrist kuni 30. septembrini. ** Sidusettevõtjate majandusaasta on 1. juulist kuni 30. juunini. Kokku investeeringud sidusettevõtjatesse 76,9 54,9 Märkus 1: Orica Eesti OÜ tegeleb lõhkeainete tootmise ja müügiga Märkus 3: Attarat Mining Co BV asutati kaevandusteenuste ning on strateegiliseks partneriks Enefit Power AS-le. osutamiseks Jordaanias. Attarat Operation & Maintenance Co BV tegeleb kaevanduse haldustegevustega ning Märkus 2: Enefit Jordan B.V. kontsern tegeleb põlevkivi Attarat Power Holding Co BV kontsern tegeleb põlevkivi­ arendusprojektiga Jordaanias. Enefit Jordan B.V. elektrijaama arendamisega Jordaanias. 16. märtsil 2017 kontserni kajastatakse sidusettevõtjana, kuna vastavalt allkirjastas Attarat Power Company Co BV (APCO) aktsionäride lepingule ei ole kontsernil võimalik ilma teise Jordaania põlevkivielektrijaama investeerimislepingu. või mõnel juhul ka mõlema ülejäänud 35% osade omaniku Koos investeerimislepinguga jõustus aktsiate müügileping, nõusolekuta vastu võtta olulisi Enefit Jordan B.V. kontserni millega Eesti Energia vähendas oma varasemat 65% puudutavaid otsuseid. Lähtudes hääletuskvoorumi osalust APCOs 10%-le. Kuigi Eesti Energia AS müüs nõuetest ühist kontrolli ei ole kehtestatud. Enefit Jordan B.V. 55% oma osalusest, säilitas kontsern sidusettevõtja üle kontserni netovarad on 31.12.2022 ning 31.12.2021 seisuga olulise mõju ja õiguse omandiõigusega seotud tuludele. negatiivsed. Sidusettevõtjale antud laenud on allahinnatud Seega kajastatakse allesjäänud 10% osalust endiselt (lisa 14). investeeringuna sidusettevõtjasse. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 168 Sidusettevõtjate kokkuvõtlik finantsinformatsioon Sidusettevõtja Enefit Jordan B.V. Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co Attarat Power Attarat Operation & nimi kontsern BV Holding Co BV Maintenance Co BV kontsern miljonites eurodes 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 Summeeritud finantsseisundi aruanne: Raha - - 7,7 7,8 1,2 5,7 5,8 4,8 0,8 4,9 Muu käibevara 0,3 0,3 6,1 3,9 73,5 43,9 94,0 16,4 35,4 21,1 Põhivara - - 1,3 2,0 1,5 2,0 2 259,3 1 927,9 0,6 0,6 Lühiajalised kohustused 2,6 2,2 4,4 3,7 56,6 33,8 140,1 99,5 21,1 19,6 Pikaajalised kohustused 59,4 48,1 - - - - 1 495,8 1 366,0 - - Netovara -61,7 -50,0 10,7 10,1 19,6 17,8 723,2 483,6 15,7 7,0 Summeeritud koondkasumi aruanne: Müügitulu - - 32,9 19,4 54,6 4,2 - - 27,4 27,1 Kasum(kahjum) jätkuvast tegevusest -8,6 -6,6 4,9 4,3 1,8 -23,0 -10,7 -7,3 8,7 8,6 Kasum(kahjum) lõpetatud tegevusest - - - - - - - - - - Muu koondkasum - - - - - - 76,2 35,4 - - Omakapitali liikumised: Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi alguses -50,0 -39,7 10,1 10,1 17,8 36,8 483,6 327,0 7,0 5,2 Aruandeperioodi tulem -8,6 -6,6 4,9 4,3 1,8 -23,0 -10,7 -7,3 8,7 8,6 Muu koondkasum - - - - - - 76,2 35,4 - - Sissemaksed omakapitali - - - - - - 141,0 92,1 - - Väljakuulutatud dividendid - - -4,3 -4,3 - - - - - -7,5 Valuutakursi mõju -3,1 -3,7 - - - 4,0 33,1 36,4 - 0,7 Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi lõpus -61,7 -50,0 10,7 10,1 19,6 17,8 723,2 483,6 15,7 7,0 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 169 Sidusettevõtja Enefit Jordan B.V. Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co Attarat Power Attarat Operation & nimi kontsern BV Holding Co BV Maintenance Co BV kontsern miljonites eurodes 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 Võrdlus bilansilise maksumusega: Kontserni osalus -40,2 -32,5 3,7 3,5 1,9 1,8 72,3 48,4 1,6 0,7 Muud korrigeerimised - - - - -0,5 -0,6 -3,5 -0,4 0,9 0,9 Arvestuslik firmaväärtus 12,3 12,3 - - - - - - - - Kontserni osalus negatiivses netovaras mida kontsern ei kajasta 27,9 20,2 - - - - - - - - Bilansiline maksumus perioodi lõpul - - 3,7 3,5 1,4 1,2 68,8 48,0 2,5 1,6 Eraldiseisvalt ebaolulised sidusettevõtjad Lisaks ülaltoodud osalustele sidusettevõtjates on kontsernil osalusi ka mitmes üksikult mitteolulistes sidusettevõtjates, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 Ebaoluliste sidusettevõtete bilansiline maksumus 0,5 0,6 Kasum jätkuvast tegevusest 0,0 0,2 Kasum sidusettevõtte müügist 0,6 - Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 170 11. Tütarettevõtjad Allpool on toodud kontserni tütarettevõtted seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021. Tütarettevõtja nimi Riik ja tegevuskoht Äritegevuse sisu Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale osale lihtaktsiad (%) kuuluvad lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Elektrilevi OÜ Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Imatra Elekter AS Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Enefit Power AS Eesti Elektrienergia tootmine, põlevkivi kaevandamine 100,0 100,0 - - AS Narva Soojusvõrk Eesti Soojusenergia jaotamine ja müük 100,0 100,0 - - Enefit Solutions AS Eesti Metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistamine 100,0 100,0 - - Enefit Green AS Eesti Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 77,2 22,8 22,8 Attarat Holding OÜ Eesti Varahaldus 100,0 100,0 - - Enefit Outotec Technology OÜ Eesti ja Saksamaa Uue põlvkonna põlevkiviõli tootmise tehnoloogia Enefit arendamine ja litsentseerimine 60,0 60,0 40,0 40,0 Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Tootsi Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Wind OÜ Eesti Elektrienergia tootmine 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Wind Purtse AS Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Connect OÜ Eesti Võrgu kaasjuhtimine ja uutel tehnoloogiatel põhinevad energialahendused 100,0 100,0 - - Tootsi Windpark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Enefit SIA Läti Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Power & Heat Valka SIA Läti Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük 77,2 77,2 22,8 22,8 Enercom SIA Läti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Technological Solutions SIA Läti Koostootmisjaam 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Green SIA Läti Pelletite tootmine 77,2 77,2 22,8 22,8 4Energia SIA Läti Juhtimisteenused - 77,2 - 22,8 Enefit UAB Leedu Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 171 Tütarettevõtja nimi Riik ja tegevuskoht Äritegevuse sisu Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale osale lihtaktsiad (%) kuuluvad lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Enefit Wind UAB Leedu Elektrienergia tootmine 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Green UAB Leedu Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilalės vėjas UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilutės vėjo parkas 2 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilutės vėjo parkas 3 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Energijos Žara Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Vėjo Parkai UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Vejoteka UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Kelmes vejo energija UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Baltic Energy Group UAB Leedu Meretuulepargi arendamisega seotud uurimistegevus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit U.S., LLC USA Varahaldus 100,0 100,0 - - Enefit American Oil Co. USA Vedelkütuste tootmise arendamine 100,0 100,0 - - Enefit Sp. z o.o. Poola Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Green sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 77,2 22,8 22,8 Cirrus sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast - 77,2 - 22,8 Velum sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast - 77,2 - 22,8 Incus sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast - 77,2 - 22,8 Humilis sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast - 77,2 - 22,8 Energy Solar 15 sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast - 77,2 - 22,8 PV Sielec Sp. z o.o. Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast - 77,2 - 22,8 PV Plant Zambrow Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 PV Plant Debnik Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit AB Rootsi Juhtimisteenused 100,0 100,0 - - Enefit OY Soome Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Green Solar OÜ Eesti Taastuvenergia 77,2 - 22,8 - Tolpanvaara Wind Farm Oy Soome Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Eesti Energia AS omandis olev Tootsi Windpark OÜ müüdi 28.07.2022 Enefit Green AS’le. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 172 21. septembril 2022 sõlmisid Eesti Energia AS-i 77,2% tütarettevõtte miljonites eurodes Enefit Green grupp Enefit Green AS ostjana ning MindMap OÜ ja Toorm OÜ müüjatena Summeeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2022 31.12.2021 165 MW ulatuses päikesepargi arendusi (2 projekti) sisaldava ettevõtte Raha 131,5 80,5 Rääbiste Põllud OÜ (21. septembril 2022 nimetati ümber Enefit Green Nõuded ja ettemaksed 41,1 22,4 Solar OÜ-ks) kõigi osakute ostulepingu. Enefit Green Solar OÜ kõigi Tuletisinstrumendid 3,3 - osakute eest makstav summa oli 6,6 miljon eurot. Tehing kajastati Varud 14,2 9,5 varade soetusena, kuna see ei vastanud äriühenduse mõistele. Lühiajalised varad kokku 190,1 112,4 Põhivara kokku 874,0 705,3 30. detsembril 2022 ühendati Poola ettevõtted Enefit Green sp zoo, Lühiajalised kohustused kokku 49,1 43,9 Cirrus sp zoo, Velum sp zoo, Incus sp zoo, Humilis sp zoo, Energy Solar Pikaajalised kohustused kokku 296,3 140,1 15 sp zoo ja PV Sielec SP zoo üheks äriühinguks. Ühise äriühingu Kohustused kokku 345,4 184,0 nimeks sai Enefit Green sp.zoo. Omakapital 718,7 633,6 Mittekontrolliv osalus % 22,83% 22,83% Kõiki tütarettevõtjaid konsolideeritakse. Emaettevõtjale otse kuuluva Mittekontrolliv osalus 164,1 144,7 hääleõiguse osakaal tütarettevõtjates ei erine talle kuuluvate Summeeritud koondkasumiaruanne 01.01–31.12.2022 01.01–31.12.2021 lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiad üheski Riskimaandamisinstrumentide ümbe­ rhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised kontserni kuuluvas tütarettevõtjas. kasumiaruandesse) 14,6 -12,4 Välismaiste tütarettevõtjate ümber- Olulised piirangud arvestusel tekkinud valuutakursivahed 0,2 -0,1 Perioodi puhaskasum 110,2 79,6 Kuni võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) investeeringud ei ületa Perioodi koondkasum 125,0 67,1 heakskiidetud rahastamiskava, ei tohi Elektrituruseaduse Summeeritud rahavoogude aruanne 01.01–31.12.2022 01.01–31.12.2021 kohaselt emaettevõtja sekkuda võrguettevõtja igapäevasesse Kokku rahavood äritegevustest 126,2 117,2 majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud Kokku rahavood investeerimistegevustest -189,6 -74,7 otsustesse. Kokku rahavood finantseerimistegevustest 114,4 27,2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 51,0 69,7 FINANTSINFORMATSIOON OLULISE MITTEKONTROLLIVA Aruandeperioodil tütarettevõtte mittekontrollivatele osalustele OSALUSEGA TÜTARETTEVÕTJA KOHTA allokeeritud puhaskasum on 25,2 miljon eurot ning muu koondkasum Allpool on esitatud finantsteave ainsa tütarettevõtja kohta, millel 3,3 miljon eurot (2021 aasta allokeeritud puhaskasum 6,9 miljon eurot). on kontserni seisukohast olulisi mittekontrollivaid osalusi. Summad Tütarettevõtte akumuleeritud mittekontrollivad osalused seisuga on avalikustatud enne kontserni ettevõtjate vaheliste tehingute 31. detsember 2022 on 164,8 miljon eurot. (2021. aasta akumuleeritud elimineerimist. mittekontrollivad osalused on 145,4 miljon eurot). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 173 12. Varud miljonites eurodes 31. DETSEMBER Tooraine ja materjal ladudes suurenemise põhjus on kasvanud 2022 2021 tootmismahtudes, milleks oli vaja täiendavalt osta varuosi, seadmeid Tooraine ja materjal ladudes 71,8 48,2 jms summas 18,6 miljonit eurot. Lõpetamata toodang Aruandeperioodil varude allahindlus 0,9 miljonit eurot (2021 aastal Ladustatud põlevkivi 37,9 40,7 varude allahindlusi ei olnud). Paljandustööd karjäärides 1,7 1,6 Muu lõpetamata toodang 0,7 0,2 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaastal kajastati kuludes varusid Kokku lõpetamata toodang 40,3 42,5 summas 335,9 miljon eurot (2021: 144,7 miljon eurot). Valmistoodang Põlevkiviõli 10,2 6,5 Pelletid 6,1 2,8 Muu valmistoodang 0,6 0,4 Kokku valmistoodang 16,9 9,7 Müügiks ostetud kaubad Gaas (lisa 1.1) 41,4 13,4 Muud müügiks ostetud kaubad 6,0 0,2 Kokku müügiks ostetud kaubad 47,4 13,6 Ettemaksed hankijatele 0,4 0,1 Kokku varud (lisa 33) 176,8 114,1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 174 13. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi miljonites eurodes Korrigeeritud Finantsvarad õiglases Tuletisinstrumendid, mille Kokku soetusmaksumuses väärtuses muutusega suhtes rakendatakse kajastatavad varad läbi kasumiaruande riskimaandamisarvestust Seisuga 31. detsember 2022 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1, 14 ja 16) 402,0 - - 402,0 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 15 ja 16) - 276,8 423,9 700,7 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 16 ja 18) 280,5 - - 280,5 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 682,5 276,8 423,9 1 383,2 Seisuga 31. detsember 2021 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1, 14 ja 16) 322,2 - - 322,2 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 15 ja 16) - 139,8 208,0 347,8 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 16 ja 18) 198,0 - - 198,0 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 520,2 139,8 208,0 868,0 miljonites eurodes Korrigeeritud Finantskohustused Tuletisinstrumendid, mille Kokku soetusmaksumuses õiglases väärtuses suhtes rakendatakse kajastatavad muutusega läbi riskimaandamisarvestust kohustused kasumiaruande Seisuga 31. detsember 2022 Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 22) 1 054,6 - - 1 054,6 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) 207,1 - - 207,1 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 15) - 111,2 90,0 201,2 Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 1 261,7 111,2 90,0 1 462,9 Seisuga 31. detsember 2021 Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 22) 956,5 - - 956,5 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) 140,6 - - 140,6 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 15) - 75,2 78,7 153,9 Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 1 097,1 75,2 78,7 1 251,0 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 175 14. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Piiratud kasutusega rahana kajastatakse rahalisi vahendeid, mida hoitakse tuletisinstrumentidega teostatavate tehingute tagatisena erinevate finantspartnerite kontodel. miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 Real ettemaksed on kõige olulisem muutus bilansipäevade võrdluses Lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded käibemaksu ettemakse saldo suurenemine summas 9,1 miljon eurot. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 349,4 290,0 Muud nõuded on suurenenud laekumata põhivara sihtfinantseeringu Oodatavad krediidikahjumid -6,0 -1,8 saldo tulemusena summas 9,3 miljon eurot. Täpsem info lisas 24. Kokku nõuded ostjate vastu 343,4 288,2 Viitlaekumised Nõuete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest Muud viitlaekumised 1,4 2,7 maksumusest. Nõuete laekumine ei ole tagatistega kaetud. Valdav Kokku viitlaekumised 1,4 2,7 osa kontserni nõuetest ja ettemaksetest on eurodes. Info nõuete Ettemaksed 29,8 15,5 krediidikvaliteedi kohta on avalikustatud lisas 16. Piiratud kasutusega raha 42,6 29,8 Muud nõuded (lisa 24) 13,6 0,4 miljonites eurodes 31. DETSEMBER Kokku lühiajalised nõuded ostjate vastu 2022 2021 ja muud nõuded 430,8 336,6 Nõuded ostjate vastu, mille maksetähtaeg ei ole saabunud (lisa 15) 320,3 260,0 Pikaajalised nõuded Nõuded ostjate vastu, mille maksetähtaeg Laenunõuded sidusettevõtjatele (lisa 7) 12,6 11,7 on saabunud, aga mida ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks Oodatavad krediidikahjumid laenunõuetelt (lisa 7) -12,6 -11,7 maksetähtajast möödunud 1–30 päeva 15,5 14,7 Muud pikaajalised nõuded 1,0 1,1 maksetähtajast möödunud 31–60 päeva 2,8 1,1 Kokku pikaajalised nõuded 1,0 1,1 maksetähtajast möödunud 61–90 päeva 1,6 0,8 Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 3.1) 431,8 337,7 Kokku nõudeid ostjate vastu, mille maksetähtaeg on saabunud, aga mida ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks 20,2 16,6 Sidusettevõtjale Enefit Jordan B.V. kontsern antud laen põhineb 2011. Nõuded ostjate vastu, mis on osaliselt alla aastal sõlmitud lepingul. Laen on välja antud USA dollarites, selle hinnatud intressimäär on 15% aastas ja tagasimaksmine tähtajatu. Kontsern ei ole maksetähtajast möödunud 3–6 kuud 2,6 3,9 laenult intressitulu kajastanud, kuna selle laekumine pole tõenäoline. maksetähtajast möödunud üle 6 kuu 6,3 9,5 Kokku nõuded ostjate vastu, mille Vt ka lisa 10. Pikaajaliste nõuete muutus on seotud 0,8 miljoni euro osas maksetähtajast on möödunud üle 3 kuu 8,9 13,4 USA dollari kursi mõjuga, kuna antud nõuete alusvaluuta on USD dollar, Kokku nõuded ostjate vastu 349,4 290,0 ning 0,1 miljoni euro osas täiendava laenuga (vt lisa 7). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 176 Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjate Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, vastu lähtudes ühistest krediidiriski tunnustest ja makseviivituse mille maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. kestusest. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad vastavalt Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse kogu­ 31. detsembrile 2022 või 31. detsembrile 2021 eelneva 36 kuu müügi summat korrigeeritakse, tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, makseprofiilidel ning nendel perioodidel esinenud krediidikahjumitel. kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid hilisemal perioodil Ajaloolisi kahjumimäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning laekub ning kui suur osa üle 90 päeva viivises olevatest nõuetest jääb tulevikku vaatavat teavet, mis puudutab makromajanduslikke tegureid, hilisemal perioodil sisse nõudmata. Hindamisel võetakse arvesse ka mis mõjutavad klientide võimet nõuded tasuda. Kontserni hinnangul on muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid, nagu näiteks globaalne riikides, kus kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, kõige olulisemad majanduslangus. näitajad SKP ja töötuse määr, ning seega korrigeerib kontsern varasemaid kahjumimäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast Nõudeid sidusettevõtjatele ja piirangutega rahajääke hinnatakse ja muutusest. analüüsitakse ülejäänud nõuetest eraldi, lähtudes täielikust oodatava laenukahjumi mudelist. Juhtkonna hinnangul on nõuete krediidikvaliteet kõrge ja see on Muutused oodatavates krediidikahjumites nõuetes ostjate vastu kooskõlas ajalooliste suundumustega. Ajaloolised lootusetuks kantud nõuete mahud on olnud järgmised (2022: 1,6 miljon eurot, 2021: 0,9 miljonites eurodes 31. DETSEMBER miljon eurot, 2020: 1,5 miljon eurot, 2019: 0,5 miljon eurot, 2018: 0,2 2022 2021 miljon eurot, 2017: 0,4 miljon eurot, 2016: 0,6 miljon eurot). Oodatavad krediidikahjumid perioodi algul -1,8 -1,6 Aruandeperioodil ebatõenäoliselt Ülalkirjeldatud põhimõtete alusel kajastatud nõuete allahindlus oli laekuvateks loetud ja laekunud 31. detsembri 2022 ja 31. detsembri 2021 seisuga ebaoluline. Kontsern ebatõenäolised arved -5,8 -1,1 hindas ka saabumata maksetähtajaga ja kuni 90 päeva maksetähtaega Lootusetuks tunnistatud arved 1,6 0,9 ületanud nõuete oodatavat krediidikahjumit ning tuvastatud väärtuse Oodatavad krediidikahjumid perioodi lõpul -6,0 -1,8 langus oli ebaoluline. IFRS 9 kohaselt tuleb hinnata ka raha ja raha ekvivalentide väärtuse Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda. langust, kuid seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oli tuvastatud väärtuse langus ebaoluline. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 177 15. Tuletisinstrumendid miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 31. DETSEMBER 2021 Varad Kohustused Varad Kohustused Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 399,8 0,1 193,7 2,5 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuur-lepingud – kauplemisderivatiivid 206,4 0,8 87,3 4,3 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 6,0 - 12,5 - Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud – kauplemisderivatiivid 63,0 60,3 52,3 51,9 Vedelkütuste müügi swap- ja forwardlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 3,5 89,8 1,8 76,2 Vedelkütuste müügi swap- ja forwardlepingud – kauplemisderivatiivid 0,4 0,4 - 18,8 Intressimäära swap 14,6 - - - Universaalteenus - 37,1 - - Muud tuletisinstrumendid 7,0 12,7 0,2 0,2 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 13, 16 ja 21) 700,7 201,2 347,9 153,9 sealhulgas pikaajaline osa: Elektrienergia ostu ja müügi forward ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 330,4 - 105,9 0,2 Elektrienergia ostu ja müügi forwardlepingud – kauplemisderivatiivid 145,0 - 76,6 0,3 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 0,6 - 3,2 - Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud – kauplemisderivatiivid 1,2 - 0,2 - Vedelkütuste müügi swap- ja forwardlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 2,2 19,0 1,7 29,4 Vedelkütuste müügi swap-, ja forwardlepingud – kauplemisderivatiivid - - - 7,9 Intressimäära swap 11,3 - - - Universaalteenus - 5,1 - - Muud tuletisinstrumendid 5,8 8,0 - - Kokku pikaajaline osa 496,5 32,1 187,6 37,8 Kokku lühiajaline osa 204,2 169,1 160,2 116,1 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 178 16. Finantsvarade krediidikvaliteet Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole alla hinnatud, krediidikvaliteedi hinnangu aluseks on reitinguagentuuride poolt antud krediidireitingud või nende puudumisel klientide ja muude lepingupartnerite varasem krediidikäitumine. miljonites eurodes 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Nõuded ostjate vastu Muud nõuded ja viitlaekumised Nõuded uute klientide vastu Muud nõuded, mis omavad Moody's (kliendisuhe lühem kui 6 kuud) 16,4 8,5 krediidireitingut Aa3 32,3 27,2 Nõuded olemasolevate klientide vastu Nõuded ilma sõltumatu osapoole (kliendisuhe pikem kui 6 kuud), kes viimase krediidireitinguta 26,3 6,8 6 kuu jooksul ei ole maksetähtaega ületanud 192,3 125,7 Kokku muud nõuded (lisa 14) 58,6 34,0 Nõuded olemasolevate klientide vastu (kliendisuhe pikem kui 6 kuud), kes on viimase 6 kuu jooksul maksetähtaega ületanud 140,7 155,8 Tuletisinstrumendid Kokku nõuded ostjate vastu (lisa 14) 349,4 290,0 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3 17,0 11,4 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, Arvelduskontod mis omavad Moody´s krediidireitingut A1 1,1 0,5 Pankades, mis omavad Moody´s Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, krediidireitingut Aa3 260,1 189,8 mis omavad Moody´s krediidireitingut Baa3 0,2 - Pankades, mis omavad Moody´s Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, krediidireitingut Aa2 - 0,7 mis omavad Moody´s krediidireitingut Baa2 60,4 36,9 Pankades, mis omavad Moody´s Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, krediidireitingut A2 8,0 2,1 mis omavad Moody´s krediidireitingut Baa1 1,2 4,2 Pankades, mis omavad Moody´s Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, krediidireitingut A3 11,3 5,4 mis omavad Moody´s krediidireitingut Caa1 - 98,1 Pankades, mis omavad Moody´s Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid krediidireitingut Baa2 1,1 - ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 620,8 196,7 Kokku arvelduskontod (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 18) 280,5 198,0 Kokku positiivse väärtusega tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 13 ja 15) 700,7 347,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 179 Kontserni raha ja raha ekvivalentide jääk oli 31. detsembri 2022 seisuga protseduuridele tuleb alati enne lepingu sõlmimist hinnata hoiustatud järgmistes pankades: SEB pank, Swedbank, Danske Bank, potentsiaalse vastaspoole krediidivõimet. Ehkki nendel vastaspooltel ei Luminor Bank, Nordea Bank, OP Corporate Bank, Citadele Bank, Citibank ole välist reitingut, loeb Eesti Energia neid tugevateks vastaspoolteks N.A. New Yorgi filiaal ja Zachodni WBK S.A. Bank. Seisuga 31. detsember tuginedes kontserni poolt teostatud sisemisele hindamisele. Seega ei 2022 ületasid kontojäägid Eesti SEB pangas ja Eesti Swedbankis ole antud vastaspoolte osas krediidiriski realiseerumine tõenäoline. kumbki 10% kontserni raha ja raha ekvivalentide kogujäägist Lisaks on krediidirisk osaliselt kaetud pangagarantiide ja muude (31. detsember 2021: kontojäägid Eesti Swedbankis ja Eesti SEB krediiditoetuse instrumentidega. pangas ületasid kõik 10% kontserni raha ja raha ekvivalentide jäägist). Seisuga 31. detsember 2022 moodustasid finantsvarad osapooltega European Energy Trading A/S ja UAB L-Vejas kumbki enam kui 10% kogu finantsvaradest (31. detsember 2021: finantsvarad osapooltega European Energy Trading A/S, UAB L-Vejas, Noble Securities S.A. ja Latvenergo AS moodustasid kõik enam kui 10% kogu finantsvaradest). IFRS 9 kohaselt tuleb hinnata ka raha ja raha ekvivalentide väärtuse langust, kuid seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oli tuvastatud väärtuse langus ebaoluline. Juhatuse hinnangul ei esine muude nõuete ja viitlaekumiste puhul, millel puudub sõltumatu osapoole krediidireiting, olulist krediidiriski, kuna ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks väärtuse langusele. Käesoleval aastal on piiratud kasutusega raha summas 10,2 miljonit eurot vastaspooltelt, kellel puudub krediidireiting. Muude nõuete hulgas on sihtfinantseeringu nõue Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile summas 8,0 miljonit eurot, mille osas ei näe juhatus krediidiriski. Positiivse väärtusega tuletisinstrumente, millel puudub sõltumatu osapoole krediidireiting, on kokku 620,8 miljon eurot (31. detsember 2021: 196,7 miljon eurot). Summa sisaldab kolme suurt pikaajalist elektrienergia ostulepingut. Vastavalt kontserni sisemistele Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 180 17. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolusertifikaadid miljonites eurodes 31. DETSEMBER Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid müüakse juhul, kui 2022 2021 elektri ja põlevkiviõli turuhindade muutusest põhjustatud tootmismahu Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse vähenemise tõttu tekib nende märkimisväärne ülejääk. ühikud 428,0 193,3 Päritolusertifikaadid 16,1 15,3 Aruande- ja võrdlusperioodil on kontsernile tasuta eraldatud Kokku kasvuhoonegaaside lubatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid järgmistes kogustes: heitkoguse ühikud ja päritolusertifikaadid 444,1 208,6 • 2021. aastal 905 475 tonni õiglase väärtusega* 50,3 miljon eurot • 2022. aastal 886 299 tonni õiglase väärtusega* 73,2 miljon eurot. * Õiglane väärtus põhineb EL-i lubatud heitkoguse ühikute turuhinnal tasuta ühikute saamise kuupäevade seisuga. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute liikumised tuhanded tonnid, Kogused 31. DETSEMBER Päritolusertifikaatide liikumised miljonites eurodes 2022 2021 2022 2021 miljonites eurodes 31. DETSEMBER Kasvuhoonegaaside 2022 2021 lubatud heitkoguse ühikud aruandeperioodi algul 4 942 4 625 193,3 75,5 Päritolusertifikaadid aruandeperioodi algul 15,3 9,8 Soetatud 6 725 3 992 431,0 194,9 Soetatud 12,6 12,0 Müüdud -36 -23 -3,1 -2,2 Loovutatud -11,4 -6,4 Riigile tagastatud kasvu­hoone­ Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,4 -0,1 gaaside heitkoguse ühikud Päritolusertifikaadid aruandeperioodi lõpul 16,1 15,3 (lisa 25) -4 931 -3 652 -193,2 -74,9 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud Päritolusertifikaatide valuutakursside erinevused tulenevad kontserni aruandeperioodi lõpul 6 700 4 942 428,0 193,3 Poola tütarettevõttest. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 181 18. Raha ja raha ekvivalendid 19. Aktsiakapital, kohustuslik reservkapital ja jaotamata kasum miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 Seisuga 31. detsember 2022 oli Eesti Energia ASil registreeritud Arvelduskontod pankades 280,5 198,0 746 645 750 aktsiat (31. detsember 2021: 746 645 750 aktsiat). Aktsia Kokku raha ja raha ekvivalendid nimiväärtus on 1 euro. Kõik seltsi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 16) 280,5 198,0 Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Rahandus­ Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi ministeerium, mida esindab seltsi aktsionäride üldkoosolekul rahandusminister. Eesti Energia ASi põhikirjas fikseeritud miinimum­ miljonites eurodes 31. DETSEMBER aktsia­kapital on 250,0 miljon eurot ja maksimumkapital 1000,0 miljon 2022 2021 eurot. Euro 247,1 186,5 Poola zlott 18,4 6,1 Seisuga 31. detsember 2022 moodustas kontserni kohustuslik reserv­ USA dollar 13,8 4,1 kapital 75,0 miljon eurot (31. detsember 2021: 75,0 miljon eurot). Rootsi kroon 1,2 1,3 Kokku raha ja raha ekvivalendid Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni vaba omakapital (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 16) 280,5 198,0 1 160,7 miljon eurot (31. detsember 2021: 1 017,6 miljon eurot). Kasumi jaotamisel aktsionäridele tuleb maksta tulumaksu 14/86 netosummast dividendile, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamaksmiseni. Ülejäänud dividendid tuleb maksustada maksumääraga 20/80 netosummast. Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 227,9 miljon eurot (31. detsember 2021: 202,2 miljon eurot) tulumaksu. Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 932,8 miljon eurot (31. detsember 2021: 815,4 miljon eurot). Vastavalt rakendatavale dividendipoliitikale piirduvad aktsionärile välja makstavad aastadividendid majandusaasta kasumiga. Seda arvesse võttes on kontsern hinnanud, et kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtete Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 182 jaotamata kasumist lähitulevikus dividende ei jaotata. Kontsernil on kont­roll 20. Dividend aktsia kohta oma tütarettevõtete dividendide jaotamise ajastuse ja suuruse üle. 2022. aastal maksis Eesti Energia AS dividende Eesti Vabariigile Järgnevas tabelis on esitatud vaba omakapitali, võimaliku dividendi­ 46,7 miljonit eurot, so 0,06 eurot aktsia kohta (2021. aastal dividende summa ja sellega kaasneva dividendi tulumaksu arvutuse alus: ei makstud). Väljamakse toimus 3. mail 2022. miljonites eurodes 31. DETSEMBER Juhatus tegi aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 2022 2021 Jaotamata kasum 1 160,7 1 017,6 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta eest dividende 0,07 eurot Vaba omakapital 1 160,7 1 017,6 aktsia kohta, kokku 52,2 miljon eurot. Käesolevas konsolideeritud Tulumaks kogu vaba omakapitali raamatupidamise aastaaruandes ei ole seda dividendimakset väljamaksmisel -227,9 -202,2 kajastatud kohustusena, kuna seisuga 31. detsember 2022 ei olnud Võimalikud netodividendid 932,8 815,4 dividend heaks kiidetud. Ettevõtte tulumaksukulu dividendidelt on 9,6 miljon eurot. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on see summa kajastatud seisuga 31. detsember 2022 edasilükkunud maksukohustusena. Üksikasju vt lisast 32. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 183 21. Muud reservid miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 Muud reservid perioodi algul 219,7 40,2 sh riskimaandamise reserv perioodi algul 211,5 34,2 sh realiseerimata kursivahede reserv perioodi algul 9,0 6,0 sh sidusettevõtjate koondkasumi mõju perioodi lõpul -0,8 - Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus 670,3 231,5 sh elektrienergia riskimaandamisinstrumendid 706,0 317,3 sh põlevkiviõli riskimaandamisinstrumendid -76,7 -112,4 sh gaasi riskimaandamisinstrumendid 26,5 26,6 sh intressimäära swapi riskimaandamisinstrumendid 14,5 - Kajastatud müügitulu suurenemise/vähenemisena -155,0 3,1 sh kajastatud elektrienergia müügitulu suurenemise/vähenemisena -58,9 31,0 sh kajastatud põlevkiviõli müügitulu vähenemisena -96,1 -27,9 Kajastatud kaubad, toore, materjal ja teenuste kulu suurendamisena/vähendamisena -335,1 -51,1 sh kajastatud elektrienergia kulu vähenemisena -304,4 -34,6 sh kajastatud gaasi kulu vähenemisena -30,7 -16,5 Kajastatud intressikulu suurendamisena 0,1 - Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed -3,3 3,0 Mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest (lisa 11) -3,3 - Sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 7,6 -0,8 Muud reservid perioodi lõpul 711,0 219,7 sh riskimaandamise reserv perioodi lõpul 698,5 211,5 sh realiseerimata kursivahede reserv perioodi lõpul 5,7 9,0 sh sidusettevõtjate muu koondkasumiga seotud reserv perioodi lõpul 6,8 -0,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 184 22. Võlakohustused miljonites eurodes Lühiajalised võlakohustused Pikaajalised võlakohustused Kokku Panga- Emiteeritud Liisingu- Panga- Emiteeritud Liisingu- Muud laenud võlakirjad kohustused laenud võlakirjad kohustused laenud Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2020 (lisad 3.1, 3.2 ja 13) 305,5 - 0,2 229,4 474,2 2,0 3,0 1 014,4 2021. aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Lisandunud võlakohustus 130,0 - - - - - - 130,0 Võlakohustuse tagasimaksmine -161,6 - -1,2 -40,0 - - - -202,5 Mitterahalised liikumised Rendikohustuse esmane kajastamine - - 0,8 - - 7,4 - 8,2 Ümberklassifitseerimised -106,6 - 1,0 106,6 - -1,0 - - Kogunenud intress - - - - 9,1 - - 9,1 Muud liikumised -0,1 - 0,2 - - 0,5 -3,0 -2,7 Kokku 2021. aastal toimunud liikumised -138,3 - 0,8 66,6 9,1 6,9 -3,0 -57,9 Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 (lisad 3.1, 3.2 ja 13) 167,2 - 1,0 296,0 483,4 8,9 - 956,5 2022. aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Lisandunud võlakohustus 70,0 - - 270,0 - - - 340,0 Võlakohustuse tagasimaksmine -253,2 - -1,2 - - - - -254,4 Mitterahalised liikumised Rendikohustuse esmane kajastamine - - 0,1 - - 2,7 - 2,8 Ümberklassifitseerimised 127,3 483,3 1,4 -127,3 -483,3 -1,4 - -0,0 Kogunenud intress - 9,5 - - - - - 9,5 Muud liikumised - - 0,1 - - 0,2 - 0,3 Kokku 2022. aastal toimunud liikumised -55,9 492,8 0,4 142,7 -483,3 1,5 - 98,1 Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2022 (lisad 3.1, 3.2 ja 13) 111,3 492,8 1,4 438,7 0,0 10,4 - 1 054,6 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 185 Emiteeritud võlakirjad on 2022 aastal ümberklassifitseeritud Võlakirjade ja pangalaenude õiglane väärtus pikkajalisest lühiajalisse võlakohustusse kuna võlakirjade miljonites eurodes 31. DETSEMBER tagasimaksmine toimub sügisel 2023. 2022 2021 2022. aastal kasutas kontsern rahavoogude juhtimiseks likviidsuslaene Võlakirjade nominaalväärtus (lisa 3.1) 500,0 500,0 ja tegi likviidsuslaenude tagasimakseid. Seisuga 31.12.2022 oli kontsern Võlakirjade turuväärtus noteeritud müügihinna alusel (lisa 3.3) 493,8 518,3 võtnud kasutusse Swedbankilt saadud likviidsuslaenu summas 70,0 miljon eurot, mis on kajastatud lühiajalise kohustusena. Fikseeritud intressimääraga pangalaenude Enefit Green AS sõlmis 2022. aastal pikaajalisi laenulepinguid, nominaalväärtus (lisa 3.1) 55,0 72,9 millest 270,0 miljon eurot maksti täielikult välja. Peale selle Fikseeritud intressimääraga pangalaenude tegi kontsern 2022. aastal Euroopa Investeerimispangale (EIB) õiglane väärtus (lisa 3.3) 52,1 74,5 graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas 17,9 miljon eurot (2021: 47,9 miljon eurot) ning likviidsuslaenu tagasimakseid summas Fikseeritud intressimäära vahetuslepingutega pangalaenude nominaalväärtus (lisa 3.1.1.4) 168,3 - 120,0 miljon eurot (2021: 70,0 miljonit eurot). Enefit Green AS tegi Fikseeritud intressimäära vahetuslepingutega 2022. aastal graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.1.1.4) 168,3 - 21,0 miljon eurot (2021: 33,6 miljon eurot) ja vabatahtlikke laenu tagasimakseid summas 94,3 miljon eurot (2021: 40,0 miljon eurot). Ujuva intressimääraga pangalaenude nominaalväärtus (lisa 3.1) 326,7 390,4 Ujuva intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.3) 326,7 390,4 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 186 Võlakirjad on nomineeritud eurodes ning noteeritud Londoni börsil. Laenud on nomineeritud eurodes ja Poola zlottides (31. detsember 2021 Võlakirjade turuväärtuse leidmisel on kasutatud õiglase väärtuse seisuga olid laenud nomineeritud eurodes ja Poola zlottides). Seisuga hierarhia tasemele 1 vastavaid sisendeid. 31. detsember 2022 olid laenude intressimäärad vahemikus 1,1%–7,7% (31. detsember 2021: 0,4–3,1%). Juhtkonna hinnangul ei erine ujuva intressimääraga laenude õiglane väärtus võrreldava perioodi lõpu seisuga nende bilansilisest Laenude ja võlakirja kaalutud keskmine intressimäär oli seisuga väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muutunud. Fikseeritud 31. detsember 2022 2,47% (31. detsember 2021: 1,69%). intressimääraga pangalaenude õiglased väärtused leiti kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit diskontomääradega vahemikus Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni võlakirjade kogumaht 4,414%–6,347% (2021: 0,569%–0,657%), mis on tasemele 2 vastavad nominaalväärtuses 500,0 miljon eurot, lunastustähtajaga 2023 sisendid õiglase väärtuse hierarhias. Diskontomäärad arvutatakse (31.detsember 2021: 500,0 miljon lunastustähtajaga 2023). interpoleeritud intressimäära swap’ide alusel, võttes arvesse ajaperioodi Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil välja võtmata laenusid laenude tagasimakseteni. Swap intressimäärad tuginevad SEB poolt 495,0 miljon euro eest (31. detsember 2021: 535,0 miljon eurot). avalikustatud euro midswap määradel. Võlakohustuste kaalutud keskmised efektiivsed intressimäärad koos Pangalaenud nominaalväärtuses tagasimaksetähtaja järgi sõlmitud intressimäära vahetustehingute mõjuga miljonites eurodes 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 < 1 aasta 111,3 167,3 Pangalaenud 2,6% 0,9% 1–5 aastat 369,0 292,3 Võlakirjad 2,4% 2,4% > 5 aasta 69,7 3,7 Liisingukohustused 2,9% 2,6% Kokku 550,0 463,3 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 187 23. Võlad hankijatele ja muud võlad miljonites eurodes 31. DETSEMBER Võlad hankijatele saldo sisaldab seisuga 31. detsember 2022 2022 2021 võlgnevust materiaalse põhivara eest summas 29,3 miljon eurot Finantskohustused võlgades hankijatele (31. detsember 2021: 48,6 miljon eurot). ja muudes võlgades Võlad hankijatele 182,3 123,5 Ettemaksete jääk seisuga 31. detsember 2022 koosneb peamiselt Viitvõlad 7,4 7,0 ostjate ettemaksest summas 7,2 miljonit eurot (31. detsember 2021 Võlad seotud osapooltele 2,7 1,8 koosnes peamiselt ettemaksetest CO2 heitmekvootide eest summas Muud võlad 14,7 8,3 43,3 miljon eurot). Kokku finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades (lisa 3.1 ja 13) 207,1 140,6 Võlad töötajatele 29,2 21,7 Maksuvõlad 51,8 49,3 Ettemaksed 9,9 46,9 Kokku võlad hankijatele ja muud võlad 298,0 258,5 sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad 293,2 255,5 sh pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad 4,8 3,0 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 188 24. Lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine Liitumus-ja muud teenustasud Sihtfinantseerimise saldo sisaldab sihtfinantseeringuid seoses järgmiste kontserni projektidega: miljonites eurodes 31. DETSEMBER - Narva tuulepark, 2022 2021 - Paide elektrijaam, Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 285,1 248,1 - biomassil töötava koostootmisjaama ehitus Lätis, Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 46,8 37,6 - Narva linna kaugkütte magistraaltorustiku rekonstrueerimine, Liitumistasu katteks üle antud varade - täiendatud võrguseadmete kaughalduse platvorm (AREP), maksumus 3,6 10,2 - põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja ja tarbija vahelise Tuludena kajastatud liitumis- ja muud liidese väljatöötamine, et osutada innovatiivseid võrguteenuseid teenustasud (lisa 33) -12,1 -10,8 energiasüsteemi tõhususe suurendamiseks, Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 323,4 285,1 - kasutajakesksed elektriautode linnapiirkonna ja Sihtfinantseerimine 28,2 16,5 kauglaadimislahendused, Kokku lepingulised kohustused - Eesti Energia õlitööstuse territooriumi ümbruse õhukvaliteedi seire ja sihtfinantseerimine 351,6 301,6 tellimine, sh lühiajalised 0,5 0,7 - Võrguinvesteering mikrotootmise võimekuse suurendamiseks. sh pikaajalised 351,1 300,9 Rekordiline huvi mikrotootmise vastu tingis vajaduse võrgu lisa­- investee­ringuteks. Eesti riik eraldas sihtfinantseeringuna Elektrilevile Liitumis- ja muude teenustasude kasv 2022. aastal on tingitud 8,0 miljon eurot võrguinvesteeringuteks. Toetuse väljamaksmise peamiselt nii tarbijate kui ka tootjate uute liitumiste arvu märgatavast tingimuseks on Elektrilevi poolt hiljemalt 31.05.2023 esitatud kasvust. Liitumistasude summat mõjutas ka ehitushindade kasv. auditeeritud aruanne, mis tõendab perioodil 01.01.2022–31.12.2022 tehtud investeeringuid, mille tulemusena on suurenenud elektri jaotus­ võrgus taastuvelektri tootmisseadmete liitumisvõimsus vähemalt 66 MW ulatuses sõltuvalt liitumispunkti asukoha pingeastmest ja alajaamast. Selleks, et sihtfinantseerimist tagasi ei nõutaks, peab kontsern täitma teatavaid kohustusi: säilitama projektidokumente, nõudmisel esitama projektidega seotud aruandeid ning mõne projekti puhul täitma teatavaid tehnilisi tingimusi. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 189 25. Eraldised miljonites eurodes Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Lõppjääk 31. detsember 2022 1. jaanuar 2022 ümberhindamine intressikulu (lisa 5) (lisa 30) Lühiajaline eraldis Pikaajaline eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 28) 19,4 -2,6 0,5 -1,0 2,6 13,6 Töötajatega seotud eraldised (lisa 29) 5,3 -1,4 - -0,5 0,7 2,7 Varade demonteerimise kulude eraldis 6,0 - 0,3 - - 6,4 Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis (lisad 17 ja 28) 193,2 428,7 - -193,2 428,7 - Eraldis kahjulike lepingute suhtes 0,1 0,2 - -0,1 0,3 - Lepingust tulenevate kohustuste eraldis 0,1 - - -0,1 - - Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 2,2 12,0 - -10,3 3,7 - Kokku eraldised (lisa 4, 5) 226,3 436,8 0,8 -205,2 436,0 22,7 miljonites eurodes Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Lõppjääk 31. detsember 2021 1. jaanuar 2021 ümberhindamine intressikulu (lisa 5) (lisa 30) Lühiajaline eraldis Pikaajaline eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 28) 20,3 -0,3 0,5 -1,1 2,1 17,3 Töötajatega seotud eraldised (lisa 29) 6,2 -0,4 0,1 -0,6 1,1 4,2 Varade demonteerimise kulude eraldis 5,7 - 0,3 - - 6,0 Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis (lisad 17 ja 28) 76,2 191,9 - -74,9 193,2 - Eraldis kahjulike lepingute suhtes 0,1 0,1 - -0,1 0,1 - Lepingust tulenevate kohustuste eraldis 0,2 - - -0,1 0,1 - Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 1,8 6,9 - -6,5 2,2 - Muu eraldis 28,0 -28,0 - - - - Kokku eraldised (lisa 4, 5) 138,6 170,2 0,9 -83,3 198,8 27,5 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 190 Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis on märkimisväärselt suure­ Töötajatega seotud eraldised nenud heitmekvootide hindade muutuse tõttu. Üksikasju vt lisast 1.1. Töötajatega seotud eraldised on moodustatud: Eraldisi on diskonteeritud kasutades diskontomäära 5,8%–6,07% - kollektiivlepingutes ning muudes kokkulepetes sätestatud toetuste (2021: 0,40%–3,09%). Eraldiste diskonteerimisel kasutatakse maksmiseks; diskontomäärade kõverat, mis võimaldab anda täpsema hinnangu - tervisekahjustuste hüvitamiseks; erinevate ajahorisontidega eraldistele. Eraldiste moodustamise ja - koondamishüvitiste maksmiseks; ümberhindamise kuludest 2022. majandusaastal tulenes - stipendiumite maksmiseks. -10,5 miljon eurot (2021: 0,6 miljon eurot) diskontomäärade muutusest ja inflatsioonimäärade muutuse mõju 1,7 miljonit eurot Pikaajalised töötajatega seotud eraldised realiseeruvad lepingutes (2021: 0,4 miljonit eurot). sätestatud tähtaegade jooksul või töötajate järelejäänud eluea jooksul, mille määramise aluseks on võetud Statistikaameti andmed Keskkonnakaitselised eraldised prognoositava eluea kohta vanuserühmade kaupa. Kaevanduste ja karjääride koondamishüvitiste eraldised moodustatakse siis, kui on välja Keskkonnakaitse ja mäetööde lõpetamisega seotud eraldised on kuulutatud kaevanduste ja karjääride lõplikud sulgemisplaanid. moodustatud: - kaevandatud maa-alade rekultiveerimiseks; Varade demonteerimise kulude eraldis - pinnase puhastamiseks; - kaevandamise tegevuse tagajärjel rikutud veevarustuse Varade demonteerimise kulude eraldis on moodustatud Narva elektri­- taastamiseks; jaamade renoveeritud 8. ja 11. ploki ning tööstusjäätmete prügila - lõhketöödega ehitistele tekitatud kahjude väljaselgitamiseks ja tulevase demonteerimisega seotud kulutuste katteks. Varade kompenseerimiseks; demonteerimise kulude nüüdisväärtus on arvestatud põhivara - jäätmeväljade sulgemiseks ja üleliigse vee neutraliseerimiseks; soetusmaksumusse. Varade demonteerimise kulude eraldis realiseerub - suletud tuhaväljade järelhooldustööde tegemiseks; eeldatavasti aastatel 2034–2035. - tööstusjäätmete prügila sulgemiseks; Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis - asbesti likvideerimiseks elektrijaamades; - kaevandamisõiguse tasu maksmiseks. Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldise kajastamise arvestus­- põhimõtteid on kirjeldatud lisas 2.3 ja täiendavat teavet kasvuhoone­ Pikaajalised keskkonnakaitselised eraldised realiseeruvad Enefit Poweri gaaside lubatud heitkoguse ühikute kohta leiab lisast 17. kaevandustes aastatel 2023–2044 ja Enefit Poweri elektrijaamades aastatel 2023–2058. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 191 26. Müügitulu miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Selgitusi elektri- ja gaasienergia müügitulu märkimisväärse 2022 2021 suurenemise kohta 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga vt lisast 1.1. Tegevusvaldkondade lõikes Muude teenuste müügi suurenemine on tingitud reguleerimisteenuse Kaupade müük müügi suurenemisest summas 13,2 miljon eurot, päikeseparkide Põlevkiviõli müük 133,2 135,0 ehitustööde suurenemisest 6,2 miljoni eurot, elektrivõrgu teenuste Pelleti müük 30,3 22,7 müügist summas 1,4 miljoni eurot ning muudest teenustest Põlevkivi müük 7,2 1,2 6,2 miljoni eurot. Muude kaupade müük 4,6 6,8 Kokku kaupade müük 175,3 165,7 Müügitehingud ei sisalda üldjuhul olulist finantseerimise komponenti. Teenuste müük Tulu kajastamise ning müüdud kaupade või osutatud teenuste eest Elektrienergia müük 1 479,1 762,3 saadud tasu laekumise vahele ei jää suurt ajavahemikku (v.a allpool Gaasienergia müük 243,9 93,4 kirjeldatud liitumistasude puhul), kuna keskmine maksetähtaeg on Võrguga seotud teenuste müük 242,3 238,5 14–30 päeva. Soojusenergia müük 22,0 23,3 Jäätmete käitlus ja edasimüük 14,2 15,4 Kontserni kajastatud lepingulised kohustused tulenevad klientidelt Vara rent ja hooldus 1,0 1,0 saadud ettemaksetest, mis on seotud uutele elektri tarbimiskohtadele Muude teenuste müük 40,4 13,4 uute võrguühenduste ehitamisega. Kontserni hinnangul ei moodusta Kokku teenuste müük 2 042,9 1 147,3 liitumistasud elektrimüügist või jooksvast jaotusvõrguteenuse Kokku müügitulu (lisa 5) 2 218,2 1 313,0 osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ning seepärast on liitumistasudest laekunud tulu kajastatud kohustusena (ettemakstud tuluna), mis kantakse tulusse teenuse osutamiseks vajalike varade hinnangulise keskmise kasutusea jooksul, mis on 32 aastat. Kontserni lepinguliste kohustuste saldo muutused on avalikustatud lisas 24. Ühestki muust kontserni tuluvoost ei tulene lepingulisi kohustusi ega varasid. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 192 27. Muud äritulud 28. Kaubad, toore, materjal ja teenused miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Kasum tuletisinstrumentide Elektrienergia 677,9 371,7 ümberhindlusest 426,1 93,8 Kasvuhoonegaaside emissioonikulu Taastuvenergia toetus 22,8 29,5 (lisa 25) 428,7 191,9 Saadud viivised, trahvid, hüvitised 4,9 3,0 Ostetud gaas edasimüügiks 211,7 77,5 Kasum materiaalse põhivara müügist Ülekandeteenused 77,5 76,5 (lisa 33) 1,6 3,4 Tehnoloogiline kütus 73,7 44,1 Kasum valuutakursi muutusest 1,3 0,8 Materjalid ja varuosad 65,2 32,4 Sihtfinantseerimine (lisa 33) 1,0 0,9 Loodusvarade ressursimaks 55,9 20,5 Muud äritulud 1,0 0,5 Hooldus- ja remonditööd 45,6 37,6 Kasutamata eraldise tuludesse Ostetud tööd ja teenused 23,2 15,6 kandmine - 28,0 Keskkonnakaitselised saastemaksud 17,3 13,7 Negatiivne firmaväärtus - 1,9 Mäetööde lõpetamise ja Kasum kasuhoonegaasi heitkoguse keskkonnakaitseliste eraldiste ühikute müügist - 0,5 moodustamine (lisa 25) -2,8 -0,9 Kokku muud äritulud 458,7 162,3 Muud kaubad, toore, materjal ja teenused 13,9 8,3 Kokku kaubad, toore, materjal Kasutamata eraldise tuludesse kandmine summas 28,0 miljonit ja teenused 1 687,8 888,9 eurot tuleneb 31. detsembri 2020 seisuga samas summas kajastunud eraldisest, mis jäi kasutamata. Vaidlus GE-ga (GE Power Estonia AS, GE Power Sp z.o.o. ja GE Steam Systems S.A.S) jõudis 2021. aastal Elektri, edasimüügiks ostetud gaasi ning kasvuhoonegaaside lahenduseni. heitmekvootide kulu suurenemise põhjuseks on sisendihindade tõus. Tehnoloogilise kütuse, materjalide ja varuosade ning loodusvarade ressursimaksu suurenemise põhjuseks on suurem tootmismaht. (üksikasjalikku teavet vt lisast 1.1). Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 193 29. Tööjõukulud miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Tööjõukuludelt arvestatud maksud sisaldavad sotsiaalkindlustusmaksu 2022 2021 summas 44,5 miljon eurot (2021: 35,6 miljon eurot) ja tööandja Töötajate arv töötuskindlustusmakseid summas 1,0 miljon eurot (2021: 0,9 miljon Töötajate arv perioodi algul 4 572 4 387 eurot). Kontsernil ei ole muid juriidilisi ega faktilisi kohustusi pensioni Töötajate arv perioodi lõpul 5 361 4 572 või muude sarnaste väljamaksete tegemiseks. Keskmine töötajate arv 4 833 4 357 Emaettevõtja juhatuse liikmed valib emaettevõtja nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni 3 aastaks. miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2022 2021 Tööjõukulud Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 139,7 110,8 Keskmine töötasu kuus (eurodes) 2 408,8 2 119,2 Muud tasud ja toetused töötajatele 2,5 2,8 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 46,1 36,7 Töötajatega seotud eraldiste moodustamine ja tühistamine (lisa 25) - 0,6 -0,4 Kokku arvestatud tööjõukulud 187,7 149,9 sh arvestatud nõukogudele ja juhatustele Palgakulu, preemiad, lisatasud 3,9 3,4 Kokku arvestatud nõukogudele ja juhatustele 3,9 3,4 Kapitaliseeritud oma jõududega ehitatud põhivara maksumusse -20,1 -14,0 Kokku tööjõukulud 167,6 135,9 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 194 30. Muud tegevuskulud 31. Neto finantskulud miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Kahjum tuletisinstrumentide Finantstulud ümberhindlusest 349,8 72,5 Intressitulud 0,8 - Mitmesugused bürookulud 15,7 13,2 Kasum valuutakursi muutusest 2,2 0,6 Maksud 6,0 3,6 Kokku finantstulud (lisa 33) 3,0 0,6 Konsultatsioonikulud 5,6 4,5 Finantskulud Kindlustus 5,4 4,7 Intressikulud võlakohustustelt Rendikulud (lisa 9) 4,9 4,7 Intressikulud võlakirjadelt ja Hoonete ja rajatiste kulud 4,8 4,1 laenudelt -29,0 -28,4 Uurimis- ja arengukulud 2,7 2,4 sh. realiseerunud intressimäärade Makstud trahvid ja hüvitised 0,4 7,6 vahetusleping (lisa 21) -0,1 - Muud tegevuskulud 11,1 4,6 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (lisa 6) 7,0 3,2 Muud tegevuskulud kokku 406,4 121,9 Kokku intressikulud võlakohustustelt (lisa 33) -22,0 -25,2 Intressikulud eraldistelt (lisa 25) -0,8 -0,8 Ülaltoodud tabelis avalikustatud rendikulude jagunemine: Kokku intressikulud -22,8 -26,0 miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Muud finantskulud -0,2 -0,2 2022 2021 Kokku finantskulud -23,0 -26,2 Muutuvad rendimaksed mis ei sisaldu Neto finantskulud -20,0 -25,6 rendikohustustes 0,9 0,7 Madala väärtusega rendilepingud 2,1 2,4 Lühiajalised rendilepingud 1,9 1,6 Kokku 4,9 4,7 Diskonteeritud tulevaste perioodide maksed muutuva rendimaksega rendilepingute kehtivusaja jooksul on avalikustatud lisas 34. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 195 32. Tulumaksukulu Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis Keskmine tegelik tulumaksumäär äriühinguid dividendide jaotamisel. miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2022 2021 Alates 2019. aastast kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele EESTI madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega Dividendide netosumma 64,8 55,7 saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel sh dividendid, millele on rakendatud kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. soodusmääraga tulumaks 14/86 6,7 8,6 Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub dividendid, millele on rakendatud tulumaksumäär 20/80 34,1 31,3 kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi maksuvabad dividendid 24,0 15,8 väljamakseni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme eelneva Teoreetiline tulumaks antud majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a. tulumaksumääraga 9,6 11,9 esimene arvesse võetav aasta. Maksustamisele ei kuulu jaotatavad Tegelik tulumaks dividendidelt 9,6 9,3 dividendid, mida makstakse teistelt äriühingutelt saadavate dividendide Keskmine efektiivne tulumaksumäär 14,8% 16,7% arvel, tingimusel, et dividendide saajale kuulus dividendide maksmise Tütarettevõtjate tulumaksukulu 3,2 1,9 ajal vähemalt 10% suurune osalus. Tulumaksukulu 12,8 11,2 Edasilükkunud tulumaksukulu(-tulu) -2,8 -0,8 sh edasilükkunud tulumaksutulu -3,2 -1,4 edasilükkunud tulumaksukulu 0,4 0,6 Kokku tulumaksukulu 10,0 10,4 * Dividendide tulumaksu kajastatakse tekkepõhiselt, mis tähendab, et 2023. aastal makstavate dividendide tulumaks kajastati edasilükkunud tulumaksukohustusena seisuga 31. detsember 2022 ning seega 2022. aasta majandusaasta kasumiaruandes Kontsernil on seisuga 31.12.2022 edasilükkunud tulumaksukohustus 22,1 miljon eurot (2021: 21,8 miljon eurot), millest 10,3 miljon eurot (31. detsember 2021: 10,9 miljon eurot) tuleneb 2018. aastal teostatud Nelja Energia AS äriühendusest, kus ostuanalüüsi käigus kajastati edasilükkunud tulumaksukohustus tulenevalt Leedus asuvate tuule­ parkide õiglaste väärtuse ning raamatupidamislikult kajastatud varade bilansiliste maksumuse vahest ja 9,6 miljon eurot (2021: 9,2 miljon eurot) on seotud 2023. aastal maksmisele kuuluva tulumaksuga. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 196 33. Äritegevusest saadud raha miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2022 2021 Kasum enne maksustamist 225,7 121,9 Korrigeerimised Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum ja väärtuse langus (lisad 5,6 ja 9) 171,1 167,9 Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus (lisad 5 ja 8) 6,1 4,2 Liitumis- ja muud teenustasudest tulenevad lepingulised kohustused (lisa 24) -12,1 -10,8 Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 27) -1,6 -3,4 Kasum sidusettevõte müügist (lisa 7) -0,6 - Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 27) -1,0 -0,9 Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 10) -1,9 -2,0 Tasumata/laekumata kahjum tuletisinstrumentidelt 184,7 24,1 Kasum/kahjum muudest mitterahalistest tehingutest 0,1 1,2 Intressikulu võlakohustustelt (lisa 31) 22,0 25,2 Intressi- ja muud finantstulud (lisa 31) -0,8 - Äritegevuse netorahavoog enne muutusi käibevarades ja lühiajalistes kohustustes 591,7 327,4 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Äritegevusega seotud nõuete muutus (lisa 14) -58,8 -150,4 Varude muutus (lisa 12) -62,8 3,5 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -278,4 -100,5 Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -400,0 -247,4 Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus Eraldiste muutus (lisa 25) 232,4 87,7 Võlad hankijatele muutus (lisa 23) 78,0 19,5 Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 36,5 9,6 Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 346,9 116,8 Äritegevusest saadud raha 538,6 196,8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 197 34. Bilansivälised varad ning tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused (a) Bilansivälised varad miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 Põlevkivivarud Eesti kõrge usaldusväärsus* 362 371 Kontserni ja tema sidusettevõtjate valduses olevate põlevkivivarude Jordaania (APCO***) ülevaade on esitatud alltoodud tabelis. Eesti Vabariigi põlevkivivarud kõrge usaldusväärsus* 924 924 kajastavad riikliku maavarade bilansi kohaseid põlevkivivarusid. prognoos** 295 295 Rahvusvaheliste arendusprojektide põlevkivivarude kajastamisel Jordaania (JOSE) on lähtutud rahvusvaheliste standardite nõuetest avalikustatud kõrge usaldusväärsus* - - varudele ja varadele. Varude klassifitseerimine ja usaldusväärsuse prognoos** 2 309 2 309 määramine on teostatud volitatud ekspertide poolt nii uurituse taseme Ameerika Ühendriigid** kui majandusliku väljavaate osas. Sõltuvalt projekti arendusetapist kõrge usaldusväärsus** 3 500 3 500 on varude kajastamisel kohandatud ja arvesse võetud teadaolevaid usaldusväärne** 2 300 2 300 tehnilisi, keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke piiranguid. prognoos** 230 230 Emissiooni õigused * Varu on osa uuritud geoloogilisest varust, mille määramisel on arvesse võetud teadaolevad tehnilised, keskkonnakaitselised ja sotsiaalmajanduslikud piirangud. 2023. aastal eraldatakse kontsernile kuuluvatele käitistele tasuta CO2 ** Varu on geoloogilise uuringu tulemusel määratud kõrge majandusliku potentsiaaliga põlevkivi kogus maapõues, mille puhul pole arvesse võetud võimalikke kasutamist limiteerivaid piiranguid. heitkoguste ühikuid hinnanguliselt 891 776 tonni ulatuses. *** Eesti Energiale kuulub ettevõttes 10%-ne osalus. 2023. aastal tasuta eraldatavate ühikute täpne arv selgub hiljemalt Kategooriate „usaldusväärne“ ja „prognoos“ erinevus seisneb teostatud 2023. aasta aprilliks. Tasuta heitkoguste ühikute eraldamine peaks uuringute tasemes. „Usaldusväärne“ põhineb põhjalikumal analüüsil jätkuma perioodidel 2023–2025 ja 2026–2030, lähtudes käitiste iga- ning lisaks varu suurusele on teada, et see on majanduslikult kasutatav. aastastest tootmismahtudest ja EL-i poolt kujundatava kliimapoliitika otsustest. Lisateavet kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kohta vt lisast 17. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 198 (b) Tingimuslikud kohustused otsustati Soscor’iga müügilepingut mitte sõlmida. Soscor ei nõustunud konkursilt kõrvaldamisega ja luges lepingu juba sõlmituks. Soscor on Pooleliolevad vaidlused 2022. a esitanud vahekohtumenetluses nõude Enefit Power AS vastu. Soscor’i nõue vahekohtumenetluses on vahemikus USD 5.6 miljonit Eesti Energia AS-ile kuulub läbi oma tütarettevõtte Attarat Holding OÜ kuni USD 11.9 miljonit. Juhtkonna hinnangul on vastaspoole kaebus 10% osalus Jordaania ettevõttes Attarat Power Company (APCO). alusetu ning seeläbi mainitud summade realiseerumine Eesti Energia 19. detsembril 2020 esitasid Jordaania Valitsus (JV) ja Jordaania riigile kahjuks ebatõenäoline. kuuluv National Electric Power Company (NEPCO) avaldused ICC vahekohtule vahekohtumenetluse algatamiseks. Nii JV kui NEPCO Eesti Energia AS-i tütarettevõtja Enefit sp. z o.o. on algatanud nõuavad oma avalduses, et poolte vahel kokku lepitud ja elektrienergia kohtumenetlused kahe võlgniku suhtes: Technika Odlewnicza ostulepingus fikseeritud elektrienergia tariifi tuleb alandada. APCO sp. z o.o., nõue 0,3 miljon eurot (1,2 miljon zlotti), kohtumenetluse juhatus on määranud oma esindajateks vahekohtumenetluses algus 20.01.2023, vaidluse lahenemist oodatakse 2023 aastal; ja Slaughter and May advokaadibüroo ning Jordaania advokaadibüroo Nova Ceramica sp. z o.o., nõue 1,7 miljon eurot (8,0 miljonit zlotti), Obeidat Law APCO. APCO leiab, et nii JV kui ka NEPCO nõuded on kohtumenetluse algus 22.02.2023, vaidluse lahenemist oodatakse täielikult alusetud ning keeldub nõuete täitmisest. Aruande kinnitamise 2024 aastal. Eesti Energia kontsern eeldab, et nõuded rahuldatakse hetkeks ei ole võimalik vahekohtumenetluse mõju mõistliku kindlusega täies ulatuses. Kontsern on vaidlusalused nõuded seisuga hinnata. Vaidluse lahenemist oodatakse 2023. aastal. Seega ei ole 31. detsember 2022 100% allahinnanud. kõnealuse vaidlusega seotud kulude katteks moodustatud eraldist ning nõue on avalikustatud tingimusliku kohustusena. Kui arbitraažiprotsess Eesti Energia AS tütarettevõttel Enefit Power AS olid 2022. aasta lõpu laheneb kontserni jaoks negatiivse tulemusega, võib finantsseisundi seisuga pooleli hinna kooskõlastamise menetlused Konkurentsiametiga aruandes kajastatud investeering (seisuga 31. detsember 2022: 68,8 nii universaalteenuse tootjahinna kui kaugkütte soojuse piirhinna miljon eurot; seisuga 31. detsember 2021: 48,0 miljon eurot) vajada kooskõlastamiseks. allahindamist. Universaalteenusele kehtestas Konkurentsiamet 2022. aastal ajutise Singapuris registreeritud äriühing Soscor Energy PTE Ltd (edaspidi tootmishinna 154,08 €/MWh, samas esitatud taotlusete põhjal on Soscor) osales 2021. aastal Eesti Energia AS poolt tütarettevõtja Enefit põhjendatud hinnaks keevkihtplokkidega elektri tootmisel 172,59 €/MWh Power AS nimel korraldatud põlevkivibensiini müügikonkursil (Enefit ja tolmpõletusplokkidega elektri tootmisel 188,43 €/MWh. Kuna Power AS müüja). Soscor esitas konkursil pakkumuse, mis esialgu Enefit Power AS on sunnitud garanteerima elektri müüjatele hinna tunnistati edukaks pakkumuseks. Hiljem läbi viidud taustauuringu tasemel, mis ei taga Enefit Powerile AS-ile põhjendatud kulude järelkontrolli tulemusena selgus, et Soscor ei vasta tehingupartneritele katmist, siis oleme 2022. aasta tulemustes arvesse võtnud vastavate esitatavatele nõuetele, mistõttu Soscor kõrvaldati konkursilt ning tuletisinstrumentide tulevastes perioodides realiseeruva kahjumi Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 199 Eesti Energia kontserni tasemel 37,1 miljon eurot (Enefit Power AS-is (c) Laenukovenandid 85,9 miljon eurot). 17. märtsil 2023 teatas Konkurentsiamet, et jättis hinnataotluse kooskõlastamata. Kontserni poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Piirmäärasid ei ole ületatud Kaugkütte soojuse piirhinna taotlust ei ole Konkurentsiamet (lisa 22). kooskõlastanud rohkem kui aasta jooksul. Viimase esitatud taotluse alusel on põhjendatud soojuse hinnaks 65,01 €/MWh, kuid hetkel (d) Siduvad tulevikukohustused soojuse müügihind on 31,23 €/MWh. 10. märtsil 2023 teatas Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustused Konkurentsiamet, et jättis hinnataotluse kooskõlastamata. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil põhivara soetamiseks Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 340,7 miljoni euro EESTI (31. detsember 2021: 434,2 miljoni euro) eest. Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega Muutuvad rendimaksed üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril Kui hoonestusõigused põhinevad muutuvatel rendimaksetel, mis on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul ei sõltu indeksist ega määrast (nt väljamaksete tegemisel võetakse maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel aluseks maal asuvate varade müügiprotsent või katastriüksuste maade määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul väärtused), siis neid rendilepinguid ei arvestata kasutusõiguse varade ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ja rendikohustustena vastavalt IFRS 16 nõuetele, vaid arvestatakse kui kontsernile olulise täiendava maksusumma. perioodi tegevuskulusid. Kontserni hinnangul on 31. detsembri 2022. VÄLISRIIGID aasta seisuga diskonteeritud tulevaste perioodide maksete summa nende rendilepingute kehtivusaja jooksul 7,7 miljon eurot Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega (2021: 7,9 miljon eurot). Muutused katastriväärtustes, elektrihindades üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserni välisettevõttes. Teistes riikides, või tootmismahtudes mõjutavad rendilepingute tegelikke makseid. kus opereerivad kontserni tütarettevõtted on maksuhalduril õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust sõltuvalt riigist kuni 6 aasta Tehnovõrkude ja -rajatiste talumise tasu jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast. Juhtkonna hinnangul Makseid tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest reguleerib ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata asjaõigusseadus, millega kinnisvaraomanikel on õigus nõuda tasu kontsernile olulise täiendava maksusumma. nende tehnovõrkude majutamise eest nende kinnistul. Seisuga Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 200 31. detsember 2022 oli kontsernil tehnovõrkude talumisest tulenevaid 35. Kasum aktsia kohta kohustusi 2023. aastaks 0,2 miljon eurot (31. detsembri 2021 seisuga 2022. aastaks: 0,2 miljon eurot). Tehnovõrkude ja -rajatiste talumise Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kulud olid 2022. aastal kokku 0,3 miljon eurot (2021. aastal 0,3 miljon kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalseid eurot). Tasude suurus sõltub maa maksustatavast väärtusest ja lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum kõigil perioodidel võrdne rakendatud lõivuprotsendist. Esimene määratakse kindlaks riigi poolt tava puhaskasumiga. koostatud ebaregulaarsete ajavahemikega toimuvate uuringute põhjal (viimane toimus 2001. aastal ja järgmine toimub 2023. aastal) ning teine miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER määratakse asjaõigusseadusega ja seda võidakse ebaregulaarsete 2022 2021 ajavahemike tagant korrigeerida. Sellest tulenevalt võivad kontserni Emaettevõtja omaniku osa kasumist (miljon eurot) 189,8 104,4 makstud summad järgmistel perioodidel suureneda või väheneda. Kaalutud keskmine aktsiate arv Tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasusid arvestatakse muutuvate (miljonites) 746,6 746,6 rendimaksetena IFRS 16 tähenduses (vt lisa 30). Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,25 0,14 Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,25 0,14 31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga oli Eesti Energia AS’l 746 645 750 aktsiat. Aktsia nominaalväärtus on 1 euro. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 201 36. Sündmused pärast aruandekuupäeva Aruandeperioodi järel, 2023. aasta jaanuaris, sõlmis Eesti Energia tootmiseks kasutada, loobumiseks. Uus regulatsioon mõjutab ka Enefit kontserni tütarettevõte Enefit Green Põhjamaade Investeerimispangaga Powerit kaaluma vanade tootmisseadmete sulgemisest alakoormatud (NIB) laenulepingu 100 miljon euro ulatuses ja SEBga 225 miljon liitumisvõimsust loovutama. Kuna Eesti on seadnud endale eesmärgiks euro ulatuses, et toetada Enefit Greeni uute tuule- ja päikeseparkide tagada kogu Eesti elektri sisetarbimine aastal 2030 taastuvelektriga, rajamist Baltikumis. Aruandeperioodi järel, 2023. aasta jaanuaris võttis siis sisaldavad seadusemuudatused mitmeid taastuvelektri projektide Eesti Energia kasutusele likviidsuslaene 50 miljon euro ulatuses arendamist toetavaid ja kiirendavaid aspekte nagu tuuleparkide OP Corporate Bankilt. Eesti Energia emaettevõte sõlmis 2023. aasta planeeringute kiirendamine, taastuvelektri vähempakkumiste tingimuste veebruaris jätkusuutliku sündikaatlaenu lepingu (Sustainability täpsustamine, meretuuleenergia kasutuselevõtuks vähempakkumise Linked Loan) mahus 600 miljon eurot, 5 aastase tähtaja ja ujuva korraldamise ettepaneku tegemine jms. Lisaks tavapärastele intressimääraga finantseerimaks 2023. aasta septembris aeguvate toetusmeetmetele annab vastuvõetud seadus võrguettevõtjatele võlakirjade tagasiostu ja grupi süsinikuneutraalusese strateegia õiguse osta riigihanke teel kuni 50% ulatuses kaoelektrit pikaajaliste investeeringuid. ostulepingutega. Nimetatud aspektid annavad kontserni ettevõtetele täiendavaid võimalusi kontserni pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. 15.02.2023 võttis Riigikogu vastu elektrituruseaduse muudatused, Antud seadusemuudatusel puudub tagasiulatuv korrigeeriv mõju 2022. mille üheks peamiseks eesmärgiks oli turuosalistele motivatsiooni aasta majandustulemustele. andmine ülemäärastest elektri liitumisõigustest, mida ei suudeta elektri Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 202 37. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud konsolideeritud aruannete koostamisel. Emaettevõtja konsolideerimata emaettevõtja eraldiseisvad põhiaruanded, mille avalikustamine on aruannetes kajastatakse investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse nõutud Eesti raamatupidamise seadusega. Emaettevõtja põhiaruanded soetusmaksumuses. on koostatud kasutades samu arvestuspõhimõtteid, mida on kasutatud Kasumiaruanne Koondkasumiaruanne miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Müügitulu 1 302,6 503,6 ARUANDEAASTA KASUM/-KAHJUM 378,5 -56,3 Muud äritulud 339,0 298,9 Muu koondkasum Kaubad, toore, materjal ja teenused -902,2 -530,5 Kirjed, mis võib edaspidi ümber Tööjõukulud -47,7 -39,5 klassifitseerida kasumiaruandesse: Põhivara kulum ja amortisatsioon -4,2 -4,2 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümber­klassifit­ Muud tegevuskulud -350,1 -308,5 seerimised kasumiaruandesse) 238,4 100,5 ÄRIKASUM/-KAHJUM 337,4 -80,2 Aruandeaasta muu koondkasum 238,4 100,5 Finantstulud 66,7 51,4 Finantskulud -25,6 -27,5 ARUANDEAASTA KOONDKASUM Neto finantstulud 41,1 23,9 KOKKU 616,9 44,2 KASUM/-KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 378,5 -56,3 ARUANDEAASTA KASUM/-KAHJUM 378,5 -56,3 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 203 Finantsseisundi aruanne miljonites eurodes 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 VARAD OMAKAPITAL Põhivara Aktsiakapital 746,6 746,6 Materiaalne põhivara 22,8 21,5 Ülekurss 259,8 259,8 Varade kasutusõigus 6,0 6,7 Kohustuslik reservkapital 75,0 75,0 Immateriaalne põhivara 9,8 13,8 Riskimaandamise reserv 352,0 113,5 Tuletisinstrumendid 879,5 333,7 Jaotamata kasum 461,5 129,7 Investeeringud tütarettevõtjatesse 889,2 941,5 Kokku omakapital 1 894,9 1 324,6 Laenud ja nõuded tütarettevõtjatele ja muud nõuded 183,8 182,8 KOHUSTUSED Kokku põhivara 1 991,1 1 500,0 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 192,5 694,4 Käibevara Pikaajalised ettemaksud 1,8 - Varud 41,4 13,4 Tuletisinstrumendid 544,9 140,2 Kasvuhoonegaaside lubatud Eraldised 0,4 0,5 heitkoguse ühikud ja päritolusertifikaadid 429,3 193,3 Kokku pikaajalised kohustused 739,6 835,1 Nõuded ostjate vastu ja muud Lühiajalised kohustused nõuded 791,8 841,3 Võlakohustused 581,5 138,7 Tuletisinstrumendid 349,8 102,7 Võlad hankijatele ja muud võlad 166,2 123,8 Raha ja raha ekvivalendid 126,8 49,6 Tuletisinstrumendid 347,7 277,8 Kokku käibevara 1 739,1 1 200,3 Eraldised 0,3 0,3 Kokku varad 3 730,2 2 700,3 Kokku lühiajalised kohustused 1 095,7 540,6 Kokku kohustused 1 835,3 1 375,7 Kokku kohustused ja omakapital 3 730,2 2 700,3 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 204 Rahavoogude aruanne miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2022 2021 2022 2021 Rahavood äritegevusest Makstud intressid ja laenukulud -15,3 -16,0 Kasum enne maksustamist 378,5 -56,3 Saadud intressid 12,7 21,9 Korrigeerimised Kokku rahavood äritegevusest -81,5 -225,9 Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum 3,0 2,7 Rahavood investeerimistegevusest Immateriaalse põhivara amortisatsioon 1,2 1,6 Laekunud dividendid tütarettevõtetelt 46,7 27,1 Kasum materiaalse põhivara müügist -1,3 -0,2 Tasutud materiaalse ja immateriaalse Kasum tütarettevõtte osaluse müügist -4,3 - põhivara soetamisel -3,9 -6,9 Eeldatav krediidikahju laenult tütarettevõttele 1,0 2,2 Laekunud materiaalse ja immateriaalse Kasum tütarettevõtte osaluse müügist - -34,9 põhivara müügist 5,3 1,1 Tasumata/laekumata kahjum Laekunud tütarettevõtte müügist 56,6 - tuletisinstrumentidelt -79,9 85,7 Tütarettevõtjatele antud arvelduskrediidi muutus 169,4 74,4 Intressikulu võlakohustustelt 25,4 25,1 Kokku rahavood investeerimistegevusest 274,1 95,7 Intressitulu -18,9 -17,0 Dividenditulu -46,7 -27,1 Rahavood finantseerimistegevusest Äritegevuse netorahavoog enne muutusi Saadud laenud 70,0 120,0 käibevarades ja lühiajalistes kohustustes 258,1 -18,3 Tagasi makstud pangalaenud -137,9 -117,9 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Tagasi makstud liisingukohustused -0,8 -0,8 Äritegevusega seotud nõuete muutus -15,0 -65,2 Makstud dividendid -46,7 - Varude muutus -28,0 -5,6 Saadud tütarettevõtja aktsiate müügist - 75,0 Muu äritegevusega seotud Kokku rahavood finantseerimistegevusest -115,4 76,3 käibevarade netomuutus -311,2 -109,0 Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -354,2 -179,8 Puhas rahavoog 77,2 -53,9 Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 49,6 103,5 Eraldiste muutus -0,1 0,2 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 126,8 49,6 Võlgnevuse muutus hankijatele -5,9 12,4 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 77,2 -53,9 Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 23,2 -46,3 Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 17,2 -33,7 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 205 Omakapitali muutuste aruanne miljonites eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Riskimaandamise Jaotamata Kokku reservkapital reserv kasum Omakapital seisuga 31. detsember 2020 746,6 259,8 62,1 13,0 199,0 1 280,5 Aruandeaasta kahjum - - - - -56,3 -56,3 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 100,5 - 100,5 Aruandeaasta koondkasum/(-kahjum) kokku - - - 100,5 -56,3 44,2 Kohustusliku reservkapitali suurendamine - - 12,9 - -12,9 - Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - 12,9 - -12,9 - Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 113,5 129,8 1 324,6 Aruandeaasta kasum - - - - 378,5 378,5 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 238,4 - 238,4 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 238,4 378,5 616,9 Makstud dividendid - - - - -46,7 -46,7 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - -46,7 -46,7 Omakapital seisuga 31. detsember 2022 746,6 259,8 75,0 351,9 461,6 1 894,9 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata miljonites eurodes 31. DETSEMBER kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise 2022 2021 seadusele summa, millest aktsiaselts võib Emaettevõte omakapital 1 894,9 1 324,6 teha aktsionäridele väljamakseid. Emaette­- Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -889,2 -941,5 võtte omakapital on kokku viidud korrigee­ Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil 1 947,4 1 935,7 ritud konsolideerimata omakapitaliga Korrigeeritud konsolideerimata omakapital (lisa 19) 2 953,1 2 318,8 kõrval olevas tabelis. Sisukord 206 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Eesti Energia AS-i aktsionärile Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Energia AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud kasumiaruannet 31. detsember 2022 lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud koondkasumiaruannet 31. detsember 2022 lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee Sisukord 207 Ülevaade meie auditist Kokkuvõte • Kontserni auditi olulisus on 9 miljonit eurot, mis on määratud kui ligikaudu 2,5% Kontserni kasumist enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate Olulisus kapitaliosaluse tulemit (EBITDA), mida on meie poolt korrigeeritud ühekordsete tehingute mõjuga. • Kohandasime auditi ulatust lähtudes Kontserni kuuluvate ettevõtete riski tasemest ja suurusest ning viisime läbi kas Auditi täismahus auditi või eraldiseisvad auditiprotseduurid oluliste kasumiaruande või bilansiridade osas. Kontserni tasemel ulatus kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste Peamised puudumises. auditi teemad • Materiaalse põhivara võimaliku väärtuse languse hindamine. • Universaalteenuse raamatupidamislik kajastamine. Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile. Olulisus Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna. 2 Sisukord 208 Kontserni auditi olulisus 9 miljonit eurot Kuidas me selle määrasime Kontserni olulisuse määramisel me lähtusime oma ametialasest hinnangust. Hinnangu aluseks võtsime 2.5% EBITDA-st, mida on korrigeeritud ühekordsete tehingute mõjuga. Kontsern on defineerinud EBITDA kui kasumi enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit. EBITDA ei ole IFRS finantsaruandluse raamistikus defineeritud tulemuslikkuse näitaja, mis on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5 ning selle määratlemise ja arvestamise eest vastutab juhtkond. Kontserni poolt EBITDA arvestuseks või määratlemiseks kasutatud meetod või mõisted võivad erineda teiste ettevõtete poolt sarnaselt nimetatud näitajate definitsioonist või arvestuse meetoditest. Rakendatud olulisuse Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA, kuna nagu on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas kriteeriumi põhjendus 5, on see üheks olulisemaks mõõdikuks Kontserni tulemuslikkuse hindamisel juhtkonna poolt. Olulisuse arvestusel korrigeerisime EBITDA-t erandlike tehingute mõjuga, mis mõjutasid ühekordselt ning oluliselt Kontserni tulemust. Kirjeldatud olulised korrigeerimised olid: • kahjum 37.1 miljonit eurot, mis tulenes universaalteenusega seotud tuletisinstrumendi realiseerumata õiglasest väärtusest. Vastava tuletisinstrumendi üksikasjad on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades 3, 4 ja 15; • kasum 86.6 miljonit eurot, mis tulenes pikaajaliste elektrienergia lepingute realiseerunud ja realiseerumata kasumitest, mida ei kajastata kui riskimaandamisinstrumente. Vastavate tehingute üksikasjad on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5. Peamised auditi teemad Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust. 3 Sisukord 209 Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis Materiaalse põhivara võimaliku väärtuse languse hindamine (juhatuse poolt Esmalt hindasime, kas on varasid, mille puhul esinevad väärtuse languse tehtud olulised eeldused ning nende mõju materiaalse põhivara kaetavale indikatsioonid, mida juhtkond ei ole tuvastanud. Hindamisel tuginesime meie väärtusele on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande teadmistele Kontserni ja selle äritegevuse kohta ning tööstusharude kohta, kus lisades 4 ning 6). Kontsern tegutseb. Lisaks viisime läbi intervjuud Kontserni juhatuse liikmete ja võtmetöötajatega ning vaatasime läbi Kontserni sisemise aruandlusega seotud Seisuga 31. detsember 2022 moodustavad Kontserni materiaalsed põhivarad dokumendid. kokku 3 253.6 miljonit eurot, millest oluline osa asub Eestis ja on seotud põlevkivi kaevandamise ning põlevkiviõli ja elektri tootmisega. Volatiilsed elektri Hindasime põhilisi juhatuse poolt varade kaetava väärtuse arvestamisel ja CO2 heitmekvootide turuhinnad ning ebakindlus nende muutuse osas kasutatud eelduseid ja hinnanguid, sealhulgas majandustegevusega seotud tulevikus on indikatsiooniks, et põlevkivist ja muudest kütustest elektri eelduseid nagu prognoositavad tegevuskulud, elektri tootmismahud ja tootmisega seotud üksuste (hübriidplokkide üksus) varade kaetav väärtus võib tootmisseadmete töökindlus. olla madalam nende bilansilisest jääkväärtusest. Kontserni hübriidplokkide Kontrollisime juhatuse eelduseid, võrreldes neid äritasandi juhtidelt saadud üksuse materiaalse põhivara kaetava väärtuse aluseks on kasutusväärtus, mis informatsiooniga, Kontserni tegelike tulemuste ning sisemiste dokumentidega, põhineb tulevaste perioodide diskonteeritud rahavoogudel. nagu näiteks eelarveprognoosid ja Eesti Energia AS-i ning Enefit Power AS-i Kuna tulevaste perioodide rahavoogude prognoosimine ja diskonteerimine on juhatuse ning nõukogu koosolekute protokollid. Valdkondades, kus juhatus oli paratamatult seotud ebakindlusega, siis on hübriidplokkide üksuse väärtuse lähtunud turusisenditest või turunäitajatest tuletatud sisenditest, nagu näiteks hindamine subjektiivne ning eeldab oluliste hinnangute kasutamist. Mitmeid vara elektri ja CO2 heitmekvootide hinnad, võrdlesime neid väliste infoallikatega. väärtuse testi aluseks olevaid olulisi eelduseid, nagu prognoositud elektri- ja Kaasasime PwC hindamisspetsialiste, kes aitasid meil hinnata juhatuse poolt CO2 heitmekvootide hinnad, mõjutavad globaalsed ja siseriiklikud rakendatud diskontomäärade asjakohasust. Võrdlesime neid määrasid välise majanduspoliitilised tegurid. Hinnanguliste eelduste kasutamise tõttu eksisteerib infoga ja kontrollisime nende aluseks olevaid eelduseid lähtudes meie võrdlemisi oluline risk, et potentsiaalne varade väärtuse langus võib jääda teadmistest Kontsernist ja selle tegevusvaldkondadest. tuvastamata või olla ebakorrektselt arvestatud. Sellest tulenevalt on antud valdkond üheks peamiseks auditi teemaks. Lisaks hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes materiaalse põhivara vara väärtuse testide osas avalikustatud informatsiooni piisavust. Universaalteenuse raamatupidamislik kajastamine Hankisime Kontserni juhatuse poolt koostatud seaduse muudatuse raamatupidamisliku mõju analüüsi, mis käsitles seadusest tuleneva kohustuse 15. septembril 2022 vastuvõetud elektrituru- ja konkurentsiseaduse vastavust tuletisinstrumendi definitsioonile. Veendumaks juhatuse järelduste muudatusega kohustati Kontserni kuuluv tütarettevõte (Enefit Power AS) korrektsuses, kaasasime PwC sisemisi arvestusspetsialiste, kes aitasid meil tagama oma tootmisvõimsuste alusel universaalteenuse osutamiseks vajalik kriitiliselt hinnata analüüsis tehtud eelduseid ning IFRS-i tõlgendusi, võttes elektri maht seaduses sätestatud Eesti tarbijatele Konkurentsiametiga arvesse ka Kontserni üldist äritegevuse mudelit ning elektrituru toimimise kooskõlastatud fikseeritud hinna alusel alates 1. oktoobrist 2022. detaile. 4 Sisukord 210 Kontsern ei teosta elektrienergia otsemüüki turul tegutsevatele elektri Erilist tähelepanu pöörasime tuletistehingu õiglase väärtuse arvestuse kontrollile edasimüüjatele või nende lõppklientidele ning seaduses sätestatud kohustuse bilansipäeva seisuga, hinnates õiglase väärtuse aluseks olevaid põhilisi täitmiseks arveldab otse elektri edasimüüjatega erinevuse fikseeritud ja sisendeid. turuhinna vahel. Sellest tulenevalt on raamatupidamislikult tegemist hinnavahe Veendumaks õiglase väärtuse arvestuses kasutatud elektri turuhindade tuletistehinguga, mida Kontsern kajastab õiglases väärtuses muutusega läbi õigsuses, võrdlesime neid avalike tulevikku suunatud elektri turuhinna kasumiaruande. noteeringutega bilansipäeva seisuga ning kolmandate osapoolte pikaajaliste Tuletistehingu õiglase väärtuse määramiseks Kontserni juhatuse poolt tehtud elektri turuhinna prognoosidega. olulised eeldused ning nende mõju on kirjeldatud konsolideeritud Kindluse saamiseks universaalteenuse fikseeritud hinna võimalike muutuste raamatupidamise aastaaruande lisades 3, 4 ja 15. osas tulevikus, hindasime juhatuse poolt prognoosi aluseks võetud 31. detsembri 2022 seisuga on universaalteenuse tuletisinstrumendi õiglaseks informatsiooni, sealhulgas elektrituruseaduse nõuete tõlgendusi, väärtuseks arvestatud miinus 37.1 miljonit eurot. kommunikatsiooni Konkurentsiametiga, elektri tootmise omahinna arvestusi ning tuleviku planeeritud tootmismahte, võrreldes seda äritasandi juhtidelt saadud Tuletistehingu õiglase väärtuse arvestamisel on peamisteks sisenditeks ning teabega, Kontserni tegelike tulemuste ning sisemiste dokumentidega, nagu määramatuse allikateks elektri turuhinna prognoos, Konkurentsiameti poolt näiteks eelarveprognoosid ja Eesti Energia AS-i ning Enefit Power AS-i juhatuse kehtestatud universaalteenuse hinna prognoos ning Kontserniväliste ning nõukogu koosolekute protokollid. edasimüüjate poolt edastatud aastased universaalteenusena müüdava elektri koguse prognoosid. Tuginedes antud sisenditele, on juhatus hinnanud Universaalteenuse aluseks oleva elektrimahu valideerimiseks viisime selle võimalikku lõpptarbija käitumist elektripaketi valikul ning seeläbi tuletanud kogused kokku Kontserniväliste edasimüüjate poolt edastatud andmetega. kuised prognoositavad elektritarbimise kogused universaalteenuse paketi Saamaks kindlust universaalteenuse üldise nõudluse prognoosi ja selle aluseks raames. oleva elektri edasimüüjate lõpptarbijate võimaliku käitumise osas elektrienergia hinnapakettide valikul, hindasime juhatuse poolt esitatud kontsernisisest Muutused turusisendites (elektri turuhind) või seadusandluses tarbijakäitumise ajaloolist teavet, võrreldes seda äritasandi juhtidelt saadud (universaalteenuse hind või selle seadusandlik baas) avaldavad olulist mõju informatsiooniga ning elektrituru toimimise põhimõtetega. tuletistehingu õiglasele väärtusele. Lisaks hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes Kuna tulevaste perioodide elektri turuhinna prognoos, universaalteenuse hind universaalteenuse osas avalikustatud informatsiooni piisavust. tulevikus ning universaalteenuse tarbimise kogused on paratamatult seotud ebakindlusega, siis on tuletisinstrumendi õiglase väärtuse hindamine subjektiivne ning eeldab oluliste hinnangute kasutamist. Mainitud sisendeid mõjutavad oluliselt rahvusvahelised ja siseriiklikud majanduspoliitilised ning seadusandlikud tegurid. Hinnanguliste eelduste kasutamise tõttu eksisteerib oluline risk, et tuletistehingu õiglane väärtus võib olla arvestatud ebakorrektselt. Sellest tulenevalt on antud valdkond üheks peamiseks auditi teemaks. 5 Sisukord 211 Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tegevusvaldkonda, milles Kontsern tegutseb. Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste tütarettevõtete finantsaruannete osas, tingituna nende suurusest ja riski tasemest: • Enefit Power AS (elektrienergia, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivi kaevandamine); • Elektrilevi OÜ (ülekandevõrgud); • Enefit SIA (elektrienergia ja gaasi müük Lätis); • Enefit UAB (elektrienergia ja gaasi müük Leedus); • Eesti Energia AS (Kontserni emaettevõte); • Enefit Green AS (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine) ja tema tütarettevõtted (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine). Lisaks teostasime spetsiifilised auditi protseduurid oluliste saldode ja tehingute osas: • Enefit Sp. z.o.o (elektrienergia ja gaasi müük Poolas) müügitulu, nõuded ostjate vastu, tuletisinstrumentide, piiratud kasutusega raha ning rohesertifikaatide saldod; • Enefit American Oil (põlevkivi arendusõigused USA-s), Enefit Solutions AS-i (metallkonstruktsioonide valmistamine) ning Enefit Outotec Technology OÜ (Enefit tehnoloogia testtehas) varade võimaliku väärtuse languse hindamine; • Attarat Holding OÜ (varahaldus ettevõte Jordaania investeeringute haldamiseks) investeeringud sidusettevõtjatesse. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises. Kirjeldav informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 11. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, jätkusuutlikkuse aruannet ja selle lisasid, kasumi jaotamise ettepanekut, investori informatsiooni ja sõnastikku (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. 6 Sisukord 212 Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; 7 Sisukord 213 • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu. AS PricewaterhouseCoopers Jüri Koltsov Toomas-Hendrik Parts Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 623 Vandeaudiitor, litsents nr 689 24. märts 2023 Tallinn, Eesti 8 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 214 Kasumi jaotamise ettepanek Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 1 160 725 415,58 eurot, millest 2022. aasta puhaskasum moodustas 189 827 110,10 eurot. Juhatus teeb äriseadustiku § 332 alusel ettepaneku jaotada jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 järgmiselt: 1. maksta aktsionärile dividendiks 52 200 000 eurot; 2. jätta ülejäänud 2022. aasta puhaskasum summas 137 627 110,10 eurot jaotamata kasumiks seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega. Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 215 Juhatuse liikmete allkirjad 2022. majandusaasta aruandele Eesti Energia juhatus on 2022. majandusaastal täitnud nõuetekohaselt sisalduvate andmete eest Eesti Energia kontserni 31. detsembril juhatuse liikmete kohustusi ning juhtinud Eesti Energia kontserni 2022 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, seatud eesmärkide suunas. Juhatus on regulaarselt andnud aru konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, audiitori nõukogule, on lähtunud oma volitustest ja esitanud kõik vajaliku järeldusotsusest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus nõukogule otsustamiseks. Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga on koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise oma kohustust majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. 24. Märts 2023 Juhatuse esimees Juhatuse liikmed Hando Sutter Andri Avila Raine Pajo Agnes Roos Margus Vals Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 216 Jätkusuutlikkuse aruande lisad LISA 1. GRI sisuregister GRI standard Nimetus Lehekülg GRI standard Nimetus Lehekülg Organisatsioon ja raporteerimine GRI 201: Majandustulemused 2016 2-1 Ülevaade organisatsioonist 7 201-1 Otsene loodud ja jagatud majanduslik 6, 100, 48, 103 2-3 Aruandluse periood, sagedus ja 88 väärtus kontaktinfo 201-4 Valitsuselt saadud finantsabi 32 Tegevus ja töötajad GRI 205: Korruptsiooni vältimine 2016 2-6 Kontserni tegevuse tutvustus 16-19 205-2 Korruptsioonivastastest põhimõtetest ja 65, 102 2-7 Töötajad 95-97 toimingutest teavitamine ja sellealane koolitus Ühingujuhtimine GRI 302: Energia 2016 2-9 Ühingujuhtimine ja struktuur 50, 99 302-1 Energiatarbimine organisatsioonis 94 2-10 Kõrgeima juhtorgani liikmete valimine ja 49, 50, 52, 98 nimetamine GRI 303: Vesi ja heitveed 2018 2-12 Kõrgeima juhtorgani roll mõjude 51, 95 303-3 Veevõtt 94 juhtimise järelevalves 303-4 Veeheide 94 2-19 Tasustamispõhimõtted 52, 55 303-5 Veetarbimine 94 2-20 Töötasu määramise protsess 52, 55 GRI 305: Heitkogused 2016 2-21 Aastase kogutöötasu suhtarv 100 305-1 Otsesed KHG heitkogused (Skoop 1) 94 Strateegia, poliitikad ja tegevused 305-2 Kaudsed energia KHG heitkogused 94 2-23 Kontsernis kehtivad poliitikad 102, 114-116 (Skoop 2) 2-26 Nõuküsimise ja probleemide tõstatamise 65, 102 305-3 Muud kaudsed KHG heitkogused 94 võimalused (Skoop 3) 2-28 Liikmeline kuuluvus 117 305-4 KHG heite intensiivsus 29, 30, 89 Sidusrühmade kaasamine 305-7 Lämmastikoksiidid (NOx), vääveloksiidid 94 (SOx) jm olulised õhku eralduvad 2-29 Lähenemisviis sidusrühmadele 90-92 saasteained 2-30 Kollektiivlepingud 90, 101 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 217 GRI standard Nimetus Lehekülg GRI standard Nimetus Lehekülg GRI 306: Jäätmed 2020 GRI 404: Koolitus ja haridus 2016 306-3 Jäätmeteke 94 404-2 Programmid töötajate oskuste 44-45, 101 306-4 Jäätmete ringlussevõtt 94 arendamiseks ja ülemineku toetamiseks 306-5 Jäätmete kõrvaldamine 94 404-3 Töötajate protsent, kes saavad 101 regulaarselt tulemuste ja karjääri arengu GRI 308: Tarnijate keskkonnamõju hindamine 2016 ülevaateid 308-1 Uued tarnijad, keda 59, 102 GRI 405: Mitmekesisus ja võrdsed võimalused 2016 keskkonnakriteeriumide alusel hinnati 405-1 Juhtorganite ja töötajate mitmekesisus 99 GRI 401: Tööhõive 2016 405-2 Meeste ja naiste põhipalga ja töötasu 100 401-1 Uute töötajate värbamine ja töötajate 98,99 suhe voolavus GRI 415: Poliitiline tegevus 2016 401-3 Vanemapuhkus 99 415-1 Toetus poliitilistele organisatsioonidele ja 103 GRI 403: Töötervishoid ja -ohutus 2018 algatustele 403-3 Töötervishoiu teenused 48, 101 GRI 418: Kliendiandmete kaitse 2016 403-4 Töötajate kaasamine, konsulteerimine 101 418-1 Põhjendatud kaebused seoses 102 ja kommunikatsioon töötervishoiu ja kliendiandmete kaitse nõuete rikkumise ohutuse valdkonnas ja kliendiandmete kadumisega 403-5 Töötajate töötervishoiu- ja ohutusalane 47 koolitus 403-6 Töötajate tervise edendamine 47 403-7 Ärisuhete kaudu otseselt ettevõttega 47, 114 seotud negatiivsete mõjude ärahoidmine ja leevendamine töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas 403-9 Töövigastused 101 403-10 Tööga seotud terviseprobleemid 101 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 218 LISA 2. Kontsernis kehtivad sertifikaadid, juhendid ja korrad Juhtimispoliitika dokument Eesmärk Link Eesti Energia kontserni Juhtimise korraldamise põhimõtted on raamistik kontserni üldjuhtimisele ning juhtide ja töötajate https://enefitgreen.ee/.resources/green/ juhtimise korraldamise käitumist reguleerivatele põhimõtetele. Kontserniüleste sisekordadega koosmõjus annavad webresources/assets/pdf/juhtimise- põhimõtted need suunised ja selguse, kuidas kontserni juhitakse. Juhtimispõhimõtetes kirjeldame kontserni korraldamise-pohimotted.pdf juhtimisorganeid, -kultuuri, peamisi sisekordasid ja juhendeid, käitumispõhimõtteid ning meie väärtusi. Eetikakoodeks Eesti Energia ASi kontserni eetikakoodeksi eesmärk on ühine arusaam eetilisest käitumisest. https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ Eetikakoodeksi põhimõtete järgimist ootame kõikidelt kontserni ettevõtete töötajatelt ning ettevottest/pdf/Eetikakoodeks_est.pdf juhatuse, auditikomitee ja nõukogu liikmetelt. Usume, et eetikakoodeksis kirjeldatud nõuete järgimine aitab kasvatada kontserni väärtust ning vältida kahju kontserni varale ja mainele. Eetikakoodeks põhineb meie väärtustel. Eesti Energia kontserni Eesti Energia lepingupartneritele seatavad eetikanõuded, mille järgimine on koostöö eelduseks https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ eetikakoodeks partneritele ning mille mittetäitmine võib olla koostöö lõpetamise aluseks. hanke-dokumendid/Eetikanouded_EE_ lepingupartneritele_alates_21112022_EST. pdf https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ hanke-dokumendid/Eetikanouded_EE_ lepingupartneritele_alates_21112022_EST. pdf Eesti Energia töötervishoiu Eesti Energia üks põhiväärtustest on „Ohutus eelkõige“. Kontserni töötervishoiu- ja tööohutuse https://enefitgreen.ee/.resources/ ja tööohutuse põhimõtted peamine eesmärk on töötada tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta. Oleme võtnud eesmärgiks green/webresources/assets/ null tööõnnetust, mille suunas järk-järgult liigume. Ohutuskultuuri parendamine, ohutu pdf/T%C3%B6%C3%B6tervishoiu%20 töökeskkonna loomine ning selle tagamine on meie prioriteet, kuid selleks, et eesmärgini ja%20t%C3%B6%C3%B6ohutuse%20 jõuaksime, peavad meie töötajad ja lepingupartnerid ohutult töötama ning käituma. Ohutus p%C3%B5him%C3%B5tted_02.11.2020.pdf sõltub igaühest. Nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks on ohutus meie töökultuuri ja igapäevase käitumise lahutamatuks osaks. Oleme sõnastanud meie jaoks olulised põhimõtted, mille täitmine on kohustuslik kõikidele Eesti Energia heaks või nimel töötavatele inimestele. Töötervishoiu ja Töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad nõuded, millest Eesti Energia kontserni kuuluva https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ tööohutuse nõuded ettevõtjaga lepingulistes suhetes olevad partnerid juhinduvad. hanke-dokumendid/TTO_nouded_EE_ Eesti Energia lepingupartneritele_est.pdf https:// lepingupartneritele www.energia.ee/-/doc/8644186/ hanke-dokumendid/TTO_nouded_EE_ lepingupartneritele_est.pdf GRI 2-23 GRI 403-7 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 219 Juhtimispoliitika dokument Eesmärk Link Ohuolukordadest ja peaaegu Miinimumnõuded töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas toimunud ohuolukordadest https://www.energia.ee/-/ juhtunud õnnetustest ja peaaegu juhtunud õnnetustest teatamisele, registreerimisele ja uurimisele kontserni doc/8644186/hanke-dokumendid/ teatamise, registreerimise ja ettevõtetes, äriüksustes ja teenistustes. Ohuolukordadest_ja_peaaegu_juhtunud_ uurimise põhimõtted onnetustest_teavitamise_pohimotted_EST.pdf Eesti Energia kontserni Ühtsed nõuded ja menetlusreeglid hangete, sh kesksete riigi- ja ühishangete korraldamiseks. https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ ettevõtjate hankekord Hankekorras reguleeritakse riigihangete ja konkursside planeerimist, ettevalmistamist, hanke-dokumendid/EE_Hankekord_EST.pdf läbiviimist, hankelepingute sõlmimist ja haldamist ning järelevalve teostamise üldpõhimõtteid. Keskkonnahoidlik hankimine Eesti Energia keskkonnapoliitika põhimõte on, et kasutame teenuste, toodete ja tooraine https://www.energia.ee/et/ettevottest/ hankimisel võimalusel keskkonnahoidlikke riigihankeid. vastutustundlik-energia/keskkond/koostoo Eesti Energia kontserni Eesti Energia kontserni keskkonnategevuse ohjamiseks ja parendamiseks rakendame https://www.energia.ee/-/doc/8644186/pdf/ keskkonnapoliitika rahvusvahelisele standardile ISO 14001 ja Euroopa Liidu standardile EMAS (Eco Management EE_kontserni_keskkonnapoliitika.pdf and Audit Scheme) vastavaid sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme. Kontrollime ja täiustame oma keskkonnajuhtimissüsteeme pidevalt. Kontserni keskkonnamõju Teadvustame oma tegevuse kavandamisel keskkonnamõjusid ning arvestame https://www.energia.ee/et/ettevottest/ hindamise aruanded / tootmispiirkonnas oleva keskkonnaseisundiga erinevates valdkondades. vastutustundlik-energia/keskkond/ keskkonnamõju strateegilise keskkonnapoliitika hindamise aruanded Kontserni ettevõtete ISO sertifikaadid on omistatud järgmistele kontserni ettevõtetele: https://www.energia.ee/et/ töötervishoiu- ja tööohutuse • Enefit Power AS ISO sertifikaadid kehtivad kuni 13.01.2026 ettevottest/tehnoloogia/ juhtimissüsteemi sertifikaadid • Enefit Solutions AS ISO sertifikaadid kehtivad kuni 30.09.2025 elektri-ja-sooja-tootmine?tabgroup_1=auvere • Enefit Connect ISO sertifikaadid kehtivad kuni 12.10.2023 https://www.energia.ee/et/ettevottest/ • Enefit Greeni ISO sertifikaadid kehtivad kuni 09.09.2024 tehnoloogia/enefit-solutions https://www.energia.ee/et/enefit-connect https://enefitgreen.ee/et/ettevottest/ juhtimine#management-principles Kontserni ettevõtete ISO sertifikaadid on omistatud järgmistele kontserni ettevõtetele: https://www.energia.ee/et/ettevottest/ keskkonnajuhtimise • Enefit Power AS ISO sertifikaadid kehtivad kuni 13.01.2026 tehnoloogia/elektri-ja-sooja- sertifikaadid • Enefit Solutions AS ISO sertifikaadid kehtivad kuni 30.09.2025 tootmine?tabgroup_1=auvere https://www. • Enefit Connect ISO sertifikaadid kehtivad kuni 12.10.2023 energia.ee/et/ettevottest/tehnoloogia/ • Enefit Greeni ISO sertifikaadid kehtivad kuni 09.09.2024 elektri-ja-sooja-tootmine?tabgroup_1=auvere https://www.energia.ee/et/ettevottest/ tehnoloogia/enefit-solutions https://www.energia.ee/et/enefit-connect https://enefitgreen.ee/et/ettevottest/ juhtimine#management-principles GRI 2-23 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 220 Juhtimispoliitika dokument Eesmärk Link Rohelise Kontori Rohelise Kontori põhimõtteid rakendavad järgmised kontorid: https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ tunnistused • Eesti Energia peakontor (Lelle 22), tunnistus kehtib kuni 11.12.2023 ettevottest/keskkond/failid/Eesti_Energia_ • Enefit Poweri Õlitööstuse administratiivhoone, tunnistus kehtib kuni 30.12.2024 AS_Parnu_buroo_RK_tunnistus.pdf • Enefit Poweri Logistika keskuse Hobuseraua 19 kontor, tunnistus kehtib kuni 09.11.2025 https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ • Enefit Connecti ja Elektrilevi Veskiposti kontor, tunnistus kehtib kuni 26.11.2024 ettevottest/keskkond/failid/ • Eesti Energia Pärnu kontor (Energia 4), tunnistus kehtib kuni 15.12.2025 Enefit_Power_AS_Logistika_keskus_ Hobuseraua_19_RK_tunnistus.pdf https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ ettevottest/keskkond/failid/Enefit_Power_ AS_Olitoostuse_RK_tunnistus.pdf https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ ettevottest/keskkond/failid/Lelle_22_ Rohelise_kontori_tunnistus.pdf https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ ettevottest/keskkond/failid/Veskiposti_RK_ tunnistus.pdf Kontserni tütarettevõtete Eesti Energia keskkonnaalast tegevust reguleerivad Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi ning kohaliku https://www.energia.ee/et/ettevottest/ keskkonnakaitseload omavalitsuse õigusaktidest tulenevad nõuded. Eesti Energia igapäevaseks tegevuseks on vajalik vastutustundlik-energia/keskkond/ keskkonnakaitselubade olemasolu. Nende lubadega sätestatavad nõuded peavad tagama vee, keskkonnapoliitika õhu ja pinnase kaitse ning jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (nagu vesi, õhk, pinnas) teise, st lubadega on määratud heite piirväärtused, https://kotkas.envir.ee/permits/public_index seire jmt kohustused, mida tuleb järgida. Lisaks sellele eeldab keskkonnakompleksluba parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamist. Eesti Energia kõik load on avalikud ja kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Iru elektrijaam EMAS Nii nagu rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard ISO 14001, on ka EMAS seadnud https://www.energia.ee/et/ettevottest/ eesmärgiks soodustada ettevõtete ja organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse vastutustundlik-energia/keskkond/ pidevat täiustamist. EMAS ja ISO 14001 nõuded keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisele on keskkonnapoliitika samad, kuid EMAS määrusega on kehtestatud veel mõned olulised lisanõuded, nagu näiteks avalik keskkonnaaruanne. https://enefitgreen.ee/vastutustundlikkus/ keskkond#sertifikaadid Enefit Green AS Iru Elektrijaam omab EMAS registreeringut aastast 2006 ning avalikustab iga aasta keskkonnaaruande, mis on kättesaadav Enefit Greeni veebis. Iru Elektrijaama EMAS registreering kehtib kuni 18.11.2024 Kliendiandmete töötlemise Eesti Energia kliendiandmete töötlemise põhimõtted määravad kindlaks selle, kuidas Eesti https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ põhimõtted Energia kliendiga suhtluses kliendi andmeid kasutab, ja annavad teavet andmete kasutamisega ettevottest/pdf/kliendiandmete_tootlemise_ seotud oluliste küsimuste kohta. pohimotted_est.pdf GRI 2-23 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 221 LISA 3. Eesti Energia kontserni ja tema tütarfirmade liikmesus organisatsioonides ja ühendustes ASOCIACIJA INFOBALT BALTIC INSTITUTE OF CORPORATE GOVERNANCE CIGRE ECOBA EESTI ELEKTRI-JA ELEKTROONIKASEADMETE RINGLUS EESTI ELEKTRITÖÖDE ETTEVÕTJATE LIIT EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT EESTI ELEKTROENERGEETIKA SELTS EESTI GEOLOOGIA SELTS EESTI INFOTEHNOLOOGIA- JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT EESTI JÕUJAAMADE JA KAUGKÜTTE ÜHING EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA EESTI KEEMIATÖÖSTUSE LIIT EESTI KESKKONNAJUHTIMISE ASSOTSIATSIOON EESTI KINNISVARA KORRASHOIU LIIT EESTI MAKSUMAKSJATE LIIT EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT EESTI MÄESELTS EESTI PERSONALIJUHTIMISE ÜHING PARE EESTI PLASTITÖÖSTUSE LIIT EESTI RINGMAJANDUSETTEVÕTETE LIIT EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING EESTI TUULEENERGIA ASSOTSIATSIOON EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT EUROPEAN NETWORK FOR CYBER SECURITY EU DSO ENTITY AISBL EUROPEAN ENERGY INFORMATION SHARING AND ANALYSIS CENTRE EESTI VESINIKUTEHNOLOOGIATE ÜHING INDUSTRIE-UND HANDELSKAMMER FRANKFURT AM MAIN ISCOWA LATVIJAS BIOENERGIJAS ASOCIACIJA LATVIJAS SILTUMUZNEMUMU ASOCIACIJA LATVIJAS TIRDZNIECĪBAS UN RŪPNIECĪBAS KAMERA LIETUVOS ATSINAUJINANCIU ISTEKLIU ENERGETIKOS KONFEDERACIJA LIETUVOS MARKETINGO ASOCIACIJA LIETUVOS VEJO ELEKTRINIU ASOCIACIJA MAAILMA ENERGEETIKANÕUKOGU EESTI RAHVUSKOMITEE MERCELL LITHUANIA UAB NORDIC ASSOCIATION OF EL FLUX B.V.ECTRICITY TRADERS PALDISKI ETTEVÕTJATE LIIT MTÜ VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE FOORUM TURUNDAJATE LIIT GRI 2-28 Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 222 LISA 4. CO2 emissioonide mõjualana hinnatud kategooriad CO2 emissioonide mõjualana hinnatud kategooriad Skoop 1 1. F-gaasid (mh SF6, osaliselt halogeenitud fluorosüsivesinikud, Eesti Energia kontserni süsiniku jalajälg on arvutatud järgides fluoroklorosüsivesinikud ja fluorosüsivesinikud) rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside 2. Bensiini kasutus transpordis raporteerimise standardeid „Greenhouse Gas Protocol Corporate 3. Diisli kasutus transpordis ja tootmises Accounting and Reporting Standard, Revised Edition (2004)" 4. Põlevkivi põletamine elektri ja sooja tootmisel ning „Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting 5. Põlevkivigaasi põletamine elektri ja sooja tootmisel Standard (2011)“. 6. Põlevkiviõli põletamine käivitamisel/katlamajas 7. Maagaasi põletamine sooja tootmisel ja tootmises 8. Biomassi põletamise fossiilne osa 9. Põlevkiviõli tootmine 10. Jäätmete põletamine Skoop 2 1. Võrgust ostetud elekter Eesti Energiale kuuluvates asukohtades 2. Võrgust ostetud soojus Eesti Energiale kuuluvates asukohtades 3. Ülekande kadu jaotusvõrgus Skoop 3 1. Ostetud kaubad ja teenused Lõhkamine kaevandustes 4. Ülesvoolu transport ja jaotus Toormete ja kütuste transport tootmisesse 5. Tegevuste käigus tekitatud jäätmed Jäätmete väljavedu 6. Ärireisid Tööreisid lennukiga 7. Töötajate tööl käimine Sisse ostetud transporditeenus 8. Ülesvoolu liisitud tegevused Bensiini ja diisli kasutus transpordis üüritud masinates Võrgust ostetud elekter üüripindadel 9. Allavoolu transport ja jaotus Toormete kütuste transport tarbijani 11. Müüdud toodete kasutamine Õli ja pelleti põletamine tarbija poolt 15. Investeeringud sidusettevõtetesse Investeeringutest tulenevad heitmed Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 223 Sõnastik Arbitraaž – sama tüüpi kaupade või väärtpaberite ostmine ja müümine Finantsvõimendus – netovõlg jagatud netovõla ja omakapitali samaaegselt erinevatel turgudel, eesmärgiga teenida kasumit summaga turuhindade erinevuselt Futuur – osapoolte vahel sõlmitud leping, mis kohustab kokkulepitud Baasinvesteeringud – investeeringud, mis on vajalikud olemasolevate alusvara (näiteks toorainet) ostma või müüma varem kokkulepitud tootmisvõimsuste hoidmiseks hinnaga MWh – megavatt-tund. 1 MWh on energiahulk, mille toodab (või tarbib) Hüdroressursside tase – hüdroelektrijaamade reservuaaride täituvuse ühe tunni jooksul ühtlase 1 MW (megavatt) võimsusega töötav seade tase protsendina maksimaalsest võimalikust tasemest. Suurim osa Põhjamaade elektrienergia toodangust põhineb hüdroenergial, mille 1 000 000 MWh = 1 000 GWh = 1 TWh tootmismaht sõltub hüdroreservuaaride veetasemetest Clean Dark Spread (CDS) – Eesti Energia põlevkivi ja CO2 kulu vaba Keevkihttehnoloogia (CFB) – keevkihtpõletuse tehnoloogia (ingl. k. marginaal. Elektri börsihinnast (NP Eesti) on maha arvatud põlevkivi circulating fluidised bed), kus toimub suuremate (põlemata) osakeste täiskulud ning CO2 kulud (arvestades CO2 detsembri futuuri hinda ning tagasitoide koldesse elektrienergia MWh tootmisel tekkivat CO2 kogust) Likviidsus – likviidsete varade maht. Raha ja ekvivalentide, lühiajaliste CO2 heitmekvoot – tulenevalt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise finantsinvesteeringute ja üle 3-kuulise tähtajaga deposiitide summa süsteemist (ETS) annab üks heitmekvoot omanikule õiguse ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) emiteerimiseks. Kvootide hulk on piiratud, mistõttu Maksujalajälg – näitaja, mis väljendab maksude maksmise kaudu kujuneb kvootidele rahaline väärtus loodud ettevõtte panust ühiskonda EBITDA marginaal – ärikasum enne kulumit (EBITDA) jagatud Muutuvkasum – kasum pärast müügituludest muutuvkulude müügituluga lahutamist FFO – ingl. k. Funds From Operations. Äritegevuse rahavoog, Netovõlg – võlakohustused (amortiseeritult) miinus raha ja raha v.a käibekapitali muutused ekvivalendid, rahaturu fondiosakud ja intressivõlakirjad Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 224 NP süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi hind, mille arvutamise SAIDI – ingl. k. System Average Interruption Duration Index ehk süsteemi aluseks on kõik tehtud ostu ja müügi pakkumised, arvestamata katkestuskestuse indeks. Kliendikatkestuste kogukestus minutites sealjuures ülekandevõimsuste piiranguid jagatud teenindatud klientide arvuga OHSAS, ISO 14001, HAZOP – rahvusvahelised standardid, SAIFI – ingl. k. System Average Interruption Frequency Index ehk mis käsitlevad riskide juhtimist töötervishoiu ja ohutuse, süsteemi katkestussageduse indeks. Kliendikatkestuste koguarv jagatud keskkonnajuhtimissüsteemi ja õnnetuste ennetamise valdkondades teenindavate klientide arvuga OSAMAT – ingl. k. „Management of Environmentally Sound Recycling Tulevikutehingutega kaetud positsioon – tulevaste perioodide of Oil Shale Ashes into Road Construction Products. Demonstration in müüdava elektrienergia ja vedelkütuste ning ostetavate heitmekvootide Estonia“. Projekt, mille raames katsetati põlevkivituha kasutusvõimalusi kogus, mille ulatuses hind on eelnevalt fikseeritud teede rajamisel Tööstuspoliitika roheline raamat – koostöös riigi ja tööandjate Põhivarade tootlus – ingl. k. Return On Fixed Assets – ROFA. Jooksva organisatsioonidega loodud dokument, milles on kaardistatud tööstuse 12 kuu ärikasum jagatud keskmise põhivarade mahuga, v.a lõpetamata kitsaskohad ning pakutud lahendusettepanekud nende likvideerimiseks ehitused (jaotatud tootele) ja tööstuse arenguks Põlevkivi ressursitasu – tasu, mis tuleb maksta riigile maardlas asuva Võrgukaod – tarbijateni jõudev elektrienergia kogus on mõnevõrra ühe tonni põlevkivi kasutamise eest väiksem elektrijaamadest võrku antud kogusest, kuna ülekandmisel muundub osa elektrienergiast elektriliinides ja trafodes soojuseks. RAB – ingl. k. Regulated Asset Base ehk reguleeritud varade maht Väiksemal määral põhjustavad kadu ka elektrivargused ja ebatäpne mõõtmine. Võrguettevõte peab kaoenergia kompenseerima ning selleks ROIC – ingl. k. Return On Invested Capital ehk ärikasum jagatud on vaja osta igal tunnil vastav kogus elektrienergiat keskmise investeeritud kapitaliga Sisukord Eesti Energia aastaaruanne 2022 225 Investori informatsioon Kontserni 2023. majandusaasta tulemused avalikustatakse järgnevalt: • I kvartali vahearuanne – 4. mai 2023 • II kvartali vahearuanne – 3. august 2023 • III kvartali vahearuanne – 2. november 2023 • Kontserni 2023 majandusaasta auditeerimata tulemused –28. veebruar 2024 Eesti Energia majandustulemused ning investorsuhete kontaktid on leitavad kontserni veebilehel: www.energia.ee/et/ettevottest/investorile Sisukord EESTI ENERGIA AS Registrikood 10421629 Asukoht ja aadress Lelle tänav 22, Tallinn 11318 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 30. märts 2023. a, algus kell 8:30 Suur-Ameerika 1, Tallinn AINUAKTSIONÄR Eesti Energia ASi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 746 645 750, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiate valitseja määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“ aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 18.07.2022. a korralduse nr 72 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 9 alusel esindab rahandusminister Annely Akkermann. Aktsiate/häälte arv: 746 645 750 KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja: Annely Akkermann, rahandusminister Kutsutud: Anne Mere, Seltsi nõukogu esimees Hando Sutter, Seltsi juhatuse esimees Andri Avila, Seltsi juhatuse liige Andrus Säälik, rahandusministri nõunik Kaur Kajak, Rahandusministeeriumi asekantsler Kaie Karniol, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Tarmo Porgand, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja, Seltsi nõukogu liige Kaupo Raag, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivanalüütik Jüri Koltsov, AS-i PricewaterhouseCoopers vastutav vandeaudiitor (p 1) KOOSOLEKU PÄEVAKORD 1. Kontserni majandusaasta aruande audiitori aruanne (audiitori ettekanne) 2. Seltsi 2022. a majandusaasta kokkuvõte ja nõukogu ülevaade 2022. a kohta - Juhatuse esimehe ettekanne - Nõukogu esimehe ettekanne 3. 2022. aasta majandusaasta aruande kinnitamine 4. 2022. aasta kasumi jaotamine 5. Omaniku ootused äriühingule ja hinnang ootuste täitmisele 2022. aastal 6. Seltsi uue põhikirja kinnitamine 7. Muud küsimused Koosolekut juhatas Annely Akkermann ja protokollis Kaupo Raag. Päevakorrapunkt 1. Kontserni majandusaasta aruande audiitori aruanne Seltsi majandusaasta finantsaudiitor esines ettekandega tutvustades auditi ulatust ja tulemusi. Otsus nr 1: Ainuaktsionär võttis teadmiseks finantsaudiitori esitatud informatsiooni. Päevakorrapunkt 2. Seltsi 2022. a majandusaasta kokkuvõte ja nõukogu ülevaade 2022. a kohta Hando Sutter esitas juhatuse esimehe ülevaate Seltsi 2022. a. majandusaasta ja 2023. a. alguse kohta. Perioodil avaldasid tulemustele olulist mõju järsult muutunud energiakandjate hinnad, mis tõi ka omajagu väljakutseid. Enefit Poweri puhaskahjumisse jäämisel mängis olulist rolli 2022. a rakendatud universaalteenus, mille kogukahju ettevõttele aruandeaastal oli 128 miljonit eurot. Lisaks muutus seoses kaoelektri kulu kiire suurenemisega kahjumlikuks Elektrilevi OÜ. Taastuvenergia toodang 2022. a vähenes, mille tingis biomassi hinna järsk kasv, mistõttu kaotas see kütus konkurentsivõime ning selle kasutus elektri tootmisel vähenes. Anne Mere esitas nõukogu aruande 2022. a majandusaasta kohta. Otsus nr 2: Ainuaktsionär võttis teadmiseks juhatuse ja nõukogu esimehe poolt esitatud ülevaate 2022. aasta majandusaasta ja 2023. aasta alguse kohta. Päevakorrapunkt 3. 2022. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Ühingu nõukogu on teinud ettepaneku ainuaktsionärile kinnitada Seltsi 2022. a. majandusaasta aruanne koos audiitori järeldusotsusega (vt lisa 1). Otsus nr 3: Kinnitada Seltsi 2022. aasta majandusaasta aruanne (Lisa 1). Päevakorrapunkt 4. 2022. aasta kasumi jaotamine Seltsi juhatus andis ülevaate kasumi jaotamise ettepanekust. Seltsi kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 1 160 725 415,58 eurot, millest 2022. aasta puhaskasumist moodustas Seltsi omaniku osa 189 827 110,10 eurot. Otsus nr 4: Ainuaktsionär võttis vastu järgmised otsused: - maksta Ainuaktsionärile dividendidena 68 900 000 (kuuskümmend kaheksa miljonit üheksasada tuhat) eurot; - seoses Seltsi kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 1 091 825 415,58 eurot jaotamata; - dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole viie tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest. Päevakorrapunkt 5. Omaniku ootused äriühingule ja hinnang ootuste täitmisele 2022. aastal Ainuaktsionär tutvustas ühingule seatud omaniku ootusi ning nende täitmise hindamise tulemusi. Otsus nr 5: Ainuaktsionär hindab ühingu 2022. aasta omaniku ootuste täitmist heaks. Päevakorrapunkt 6. Seltsi uue põhikirja kinnitamine Nõukogu on teinud ainuaktsionärile ettepaneku muuta põhikirja selliselt, et juhatuse liikmete maksimaalne arv oleks viie asemel kuus. Kuueliikmeline juhatus võimaldab juhtida suurettevõtet laiapõhjalisemalt ja operatiivsemalt. Varasemalt puudus kontserni juhatuses suurenergeetika esindatus (Enefit Power), aga arvestades valdkonna olulisust nii ettevõtte kui riigi seisukohalt, on vajalik esinduse toomine tippjuhtkonda. Otsus nr 6: Muuta Eesti Energia ASi põhikirja punkti 6.2.1. esimest lauset ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Juhatus koosneb ühest (1) kuni kuuest (6) liikmest“. Juhatusel esitada põhikirja uus redaktsioon (Lisa 2) registripidajale. Päevakorrapunkt 7. Muud küsimused Muid küsimusi ei arutatud Kõik otsused on vastu võetud 746 645 750 poolhäälega (100% koosolekul esindatud häältest). Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 9:40. Protokolli lisad: - Seltsi 2022. aasta majandusaasta aruanne; - Seltsi põhikirja uus redaktsioon. Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Annely Akkermann Kaupo Raag EESTI ENERGIA AS PÕHIKIRI 1. ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1 Ärinimi Aktsiaseltsi (edaspidi „Selts“) ärinimi on Eesti Energia AS. 1.2 Asukoht Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 2. TEGEVUSVALDKOND, EESMÄRK JA JUHTIMISPÕHIMÕTTED 2.1.1 Seltsi tegevusvaldkonnad ja eesmärk on: (a) elektrienergia, soojusenergia, võrguteenuse ning energiaga seotud lisateenuste müük Läänemere piirkonnas; (b) elektrienergia ja soojusenergia tootmine ning energiakaubandus Läänemere piirkonnas; (c) põlevkivi kaevandamine ja põlevkivimaardlate tööstuslik arendamine terves maailmas; (d) põlevkiviõli tootmine ja müük, põlevkivist elektrienergia ja soojusenergia tootmine ning müük, põlevkivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogia arendamine ning müük terves maailmas; (e) tööstuslike tehnoloogiate ja seadmete arendamine, tootmine ja müük terves maailmas; (f) kasumi teenimine, võimaldamaks omanikutulu Eesti Vabariigile kui ainuaktsionärile. 2.1.2 Seltsi juhtimisel rakendatakse hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid. 3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 3.1 Aktsiakapitali suurus 3.1.1 Seltsi miinimumaktsiakapital on kakssada viiskümmend miljonit (250 000 000) eurot ja maksimumaktsiakapital üks miljard (1 000 000 000) eurot. Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata. 3.1.2 Aktsiakapitali suuruse muutmiseks on vajalik aktsionäride üldkoosoleku otsus. 3.2 Aktsiad 3.2.1 Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (edaspidi vastavalt „Aktsia“ ja „Aktsiad“). Iga Aktsia nimiväärtus on üks (1) euro. Iga Aktsia annab aktsionärile ühe (1) hääle. 3.2.2 Seltsil on ühte liiki Aktsiad. 3.2.3 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. 3.2.4 Aktsia on vabalt võõrandatav. 3.2.5 Aktsiad registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris. 3.3 Vahetusvõlakirjad Selts võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks lasta välja vahetusvõlakirju. 3.4 Aktsiate eest tasumine 3.4.1 Aktsiate eest tasutakse rahas ja/või mitterahalise sissemaksega. Aktsia eest tasumise kord määratletakse Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusega. 3.4.2 Mitterahalist sissemakset hindab Seltsi juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor, kes esitab ka kirjaliku arvamuse mitterahalise sissemakse väärtuse vastavuse kohta seaduses sätestatud nõuetele. 4. AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK 4.1 Aktsionäride üldkoosoleku pädevus Aktsionäride üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on: 4.1.1 põhikirja muutmine; 4.1.2 aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 4.1.3 vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine; 4.1.4 nõukogu liikmete, sh esimehe, valimine; 4.1.5 nõukogu liikmete tagasikutsumine; 4.1.6 nõukogu liikmete tasustamise otsustamine ja nõukogu töökorra, mis sisaldab muuhulgas nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korda, kehtestamine; 4.1.7 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 4.1.8 audiitori(te) valimine; 4.1.9 erikontrolli määramine; 4.1.10 nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Seltsi esindaja määramine; 4.1.11 Seltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 4.1.12 Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise otsustamine, sealhulgas Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine; 4.1.13 teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine; 4.1.14 Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine; 4.1.15 otsuste määramine, milliste tegemiseks peab Seltsi tütarettevõtjal olema Seltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusolek; 4.1.16 omaniku ootuste kehtestamine, milles määratletakse Seltsile strateegilised ja finantseesmärgid; 4.1.17 muude seadusega aktsionäride üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Punktides 4.1.1 - 4.1.17 nimetamata küsimustes võib aktsionäride üldkoosolek otsuse vastu võtta ainult juhatuse või nõukogu nõudel. Juhatuse või nõukogu nõudel vastu võetud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed. 4.2 Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmise kord 4.2.1 Aktsionäride üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses sätestatud korras ning see toimub juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. Seltsi aktsionäril on seaduses sätestatud tingimustel/nõuete täitmisel õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata. 4.2.2 Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole Aktsiatega esindatud häältest. 4.2.3 Kui aktsionäride üldkoosolekul ei ole esindatud punktis 4.2.2 nimetatud hääled, kutsub juhatus seaduses sätestatud korras kokku uue aktsionäride üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata sellel esindatud häältest. 4.2.4 Aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja punktides 4.1.1, 4.1.2, 4.1.3, 4.1.5, 4.1.7 ja 4.1.11 nimetatud küsimustes on aktsionäride üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 4.3 Elektrooniline osalemine aktsionäride üldkoosolekul Aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates. Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates sätestatakse, kas elektrooniline hääletamine on võimalik ning kuidas saab tutvuda juhatuse poolt kehtestatud elektroonilise hääletamise korraga. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema Aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5. NÕUKOGU 5.1 Nõukogu pädevus 5.1.1 Nõukogu on Seltsi juhtimisorgan, mis planeerib Seltsi tegevust ja korraldab Seltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 5.1.2 Nõukogu võtab vastu otsuseid Seltsi tegevuse seisukohast tähtsust omavates küsimustes, mida ei ole antud aktsionäride üldkoosoleku pädevusse ning mis väljuvad Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas järgnevaid otsuseid: (a) Seltsi strateegia, sh finantsplaani, ja eelarve kinnitamine järgides punktis 4.1.16 nimetatud omaniku ootustes toodud eesmärke; (b) Teistes juriidilistes isikutes osaluse omandamise või võõrandamise heakskiitmine ning punktides 4.1.12 ja 4.1.13 nimetatud juhul üldkoosolekule otsustamiseks esitamine; (c) Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise heakskiitmine ning üldkoosolekule otsustamiseks esitamine; (d) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; (e) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute korral; (f) välisriigis filiaali asutamine ja sulgemine; (g) investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa; (h) laenude või muude võlakohustuste võtmine, mille suurus ületab Seltsi eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa; (i) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest; (j) prokuristi nimetamine ning Seltsi nimel tegutsemiseks üldvolituse andmine; (k) juhatuse liikmete valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse esimehe valimine; (l) juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses Seltsi esindaja määramine; (m) Seltsi aktsionäriga tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses Seltsi esindaja määramine; (n) nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5.2 Nõukogu liikmed 5.2.1 Nõukogul on kuus (6) kuni kaheksa (8) liiget. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kuni kolm (3) aastat. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Seltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada põhikirja punktis 5.1.1 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. 5.2.2 Nõukogu liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi aktsionäride üldkoosoleku otsusega. 5.2.3 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik riigivaraseaduse tähenduses: (a) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi aktsionär; (b) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Seltsi aktsionär; (c) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Seltsi aktsionär; (d) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Seltsi aktsionär; (e) omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 5.2.4 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla: (a) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist); (b) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist); (c) isik, kellel on ärikeeld (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast ärikeelu lõppemist); (d) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast kahju hüvitamist); (e) isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud (keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud). 5.2.5 Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, tema puudumisel juhib nõukogu koosolekut osalejatest vanim nõukogu liige. 5.2.6 Nõukogu liikmed on kohustatud teavitama isikut, kes on ta nõukogu liikmeks valinud, järgmistest asjaoludest: (a) Seltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Seltsi suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid. Teavitamiskohustuse täitmiseks korraldab nõukogu esimees nõukogu koosoleku kutse esitamise aktsionärile samaaegselt selle saatmisega nõukogu liikmetele; (b) oma tegevusest nõukogu või muu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama nimetatud isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu juhtorgani tegevuse kohta; (c) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Seltsi juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele. 5.3 Nõukogu otsused 5.3.1 Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud korras. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsuseid võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud korras üksnes juhul, kui kõik nõukogu liikmed on nõus otsuste vastuvõtmisega nõukogu koosolekut kokku kutsumata. 5.3.2 Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees vastava otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. 5.3.3 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud viisil, on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole kõigist nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks (1) hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu otsus loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui otsus vormistatakse kirjalikult ja selle on allkirjastanud kõik nõukogu liikmed. 5.4 Nõukogu liikmete tasustamine 5.4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsionäride üldkoosolek. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.4.2 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 6. JUHATUS 6.1 Juhatuse pädevus Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi. Juhatus peab Seltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Punktis 5.1.2 nimetatud toiminguid võib juhatus teha nõukogu eelneval nõusolekul. 6.2 Juhatuse liikmed 6.2.1 Juhatus koosneb ühest (1) kuni kuuest (6) liikmest. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi nõukogu otsusega. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat, kui nõukogu ei otsusta teisiti. 6.2.2 Seltsi juhatuse liikmeks ei või olla punktides 5.2.4(a) - 5.2.4(e) nimetatud isik. 6.2.3 Juhul kui Seltsi juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd ja juhib Seltsi igapäevast tegevust. 6.3 Juhatuse liikmete tasustamine 6.3.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 6.3.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 6.3.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses; 6.3.4 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 7. ESINDAMINE Seltsi võib tehingu või muu õigustoimingu tegemisel esindada kaks juhatuse liiget ühiselt, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsuses, millega juhatuse liige ametisse nimetatakse, on märgitud, et teatud juhatuse liige võib Seltsi esindada üksinda. Nõukogu esimees tagab, et juhatuse liikmete igakordsel valimisel kantakse nende esindusõiguse piirangud äriregistrisse. 8. AUDITIKOMITEE 8.1 Auditikomitee pädevus Auditikomitee on organ, mis nõustab nõukogu raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Nõukogu kinnitab Auditikomitee töökorra rahandusministri poolt kehtestatud auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtteid reguleeriva määruse alusel. 8.2 Auditikomitee liikmed Auditikomitee koosneb kolmest (3) kuni neljast (4) liikmest. Auditikomitee liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi nõukogu otsusega. Auditikomitee liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks (3) aastaks. 9. AUDIITOR JA KONTROLL 9.1 Audiitor Audiitorite arvu määrab ja audiitori(d) nimetab aktsionäride üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitor(id) nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. 9.2 Sisekontrollisüsteem ja siseauditi funktsioon Sisekontrollisüsteemi ülesehitamise ja selle toimimise eest vastutab Seltsi juhatus. Sisekontrollisüsteemi toimimise hindamiseks ning riskidel põhineva järelevalve tagamiseks loob Selts siseaudiitori ametikoha või moodustab siseauditi osakonna või korraldab siseaudiitori teenuse ostmise audiitorühingult. Nõukogu kinnitab siseauditi funktsiooni põhimääruse ning nimetab ja vabastab ametist riskijuhtimise ja siseauditi teenistuse juhi ning kinnitab temaga sõlmitava lepingu tingimused. Riskijuhtimise ja siseauditi teenistuse juht annab siseauditi funktsiooni tegevusest aru Auditikomiteele ja nõukogule. 9.3 Erikontroll Aktsionärid, kelle Aktsiatega on esindatud vähemalt üks kümnendik (1/10) Seltsi aktsiakapitalist, võivad aktsionäride üldkoosolekul nõuda Seltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 10. MAJANDUSAASTA JA ANDMETE AVALIKUSTAMINE 10.1.1 Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10.1.2 Selts esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates (s.o. hiljemalt 30. aprillil) Äriregistrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud punktis 6.3.2 nimetatud täiendav tasu. 10.1.3 Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab juhatus ülevaate majandusaasta aruandes, kirjeldades tema hinnangul Seltsi tegevuse olulisi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning võimalikke muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. 10.1.4 Selts avalikustab oma veebilehel: (a) viivitamata teated tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest arvestades Seltsi börsil noteeritud väärtpaberite osas kehtivaid nõudeid; (b) kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kohta hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks ning teise ja neljanda kvartali kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; (c) nõukogu ja juhatuse koosseisu, nendes tehtud muudatused, nõukogu liikmele määratud tasu suuruse ja üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; (d) punktis 10.1.2 nimetatud aruanded samal ajal Äriregistrile esitamisega. 10.1.5 Punktis 10.1.4 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema Seltsi veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. 11. DIVIDENDID 11.1.1 Aktsionäridele makstakse dividende vastavalt nende Aktsiate nimiväärtusele. Dividendide maksmise otsustab aktsionäride üldkoosolek. 11.1.2 Nõukogu nõusolekul võib juhatus teha aktsionäridele pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel dividendidena jaotada. 11.1.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks aktsionärile finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. 12. RESERVKAPITAL Seltsi reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti. 13. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD 13.1.1 Selts võib maksta toetusi ja teha annetusi teadus- ja arendustegevuseks oma tegevusvaldkondades, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimused määratakse juhatuse otsusega. Selts koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega võib kalendriaasta jooksul maksta toetusi ja teha annetusi kokku kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. 13.1.2 Toetuste maksmise ja annetuse tegemise otsustab juhatus kooskõlas juhatuse otsusega kehtestatud toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimustega. 13.1.3 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse Seltsi veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. Seltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise põhjendus. Käesolev põhikiri on kinnitatud Seltsi ainuaktsionäri otsusega 30.03.2023. a.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel