dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Majandusaasta aruanne

Rahandusministeerium · 3. aprill 2023
Viit
12.5-4/2444-1
Registreeritud
3. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Eesti Draamateater
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2023
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎90008264_2022.bdoc189 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Draamateater registrikood: 90008264 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 5 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6831400 faks: +372 6831401 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.draamateater.ee Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Tulemiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Netovara muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 18 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 19 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 20 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 21 Lisa 7 Kasutusrent 21 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 22 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 23 Lisa 12 Muud tulud 24 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 14 Tööjõukulud 24 Lisa 15 Intressitulud 25 Lisa 16 Seotud osapooled 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 TEGEVUSARUANNE 2022 Uued lavastused: 1. Mehis Pihla "Solist", lavastaja Kersti Heinloo 2. Urmas Vadi "Tund enne päikesetõusu", lavastaja Hendrik Toompere jr 3. Harold Pinter "Majahoidja", lavastaja Hendrik Toompere 4. Peter Shaffer "Amadeus", lavastaja Karl Laumets 5. Mats Traat, Priit Pedajas "Puud olid, puud olid hellad velled", lavastaja Priit Pedajas 6. Yasmina Reza "Kunst", lavastaja Karl Laumets 7. Mehis Pihla, Siret Campbell "Meister Solness", lavastaja Mehis Pihla 8. Paolo Genovese "Võõrad", lavastaja Taavi Teplenkov 9. Andrus Kivirähk "Café Théâtral", lavastajad Karmo Nigula, Hendrik Toompere jr REPERTUAAR 2022. aastale jätsid tugeva jälje nii koroonapuhangud, esimestel kuudel ka piirangud seoses Covidiga kui ka Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Aasta alguses jätkus koroonast ja vastavatest piirangutest tulenev keeruline planeerimisolukord, teatri töötajate haigusjuhtumite tõttu jäi ära 44 etendust. Ukrainas alanud sõda vallandas inflatsiooni ja hinnatõusu, mille tõttu hüppeliselt kasvasid teatri majandamiskulud. Ka publiku jaoks tõusis järsult elukallidus ning ka piletihinna tõus (kõigis teatrites) on teinud mõnede vaatajagruppide jaoks keeruliseks harjumuspärase ja soovikohase kultuuritarbimise. Sellest hoolimata täitis teater jätkuvalt oma olulisi sisulisi eesmärke, nagu uue eesti dramaturgia, klassika ja kõrgetasemelise kaasaegse maailmadramaturgia lavastamine. Oli silmapaistvaid kunstilisi õnnestumisi. Teater tegutses võimalikult paindlikult ja kokkuhoidlikult ning sai kriitilise aastaga edukalt hakkama. Eesti näidendid. Mehis Pihla „Solist“ põhineb silmapaistva Eesti pianisti Käbi Laretei autobiograafilistel teostel, mida on eesti keeles ilmunud kümmekond. Suure tahtejõu ja ande varal ehitas Käbi Laretei emigrandina Rootsis üles oma eduka karjääri, aga selle kõrvale mahtusid ka kaks last, mitmed kirglikud suhted ja kaks abielu: esimene tippdirigendi ja teine maailmakuulsa filmilavastajaga. Nõnda on lavastus nii pagulaseestlase saatusest 20. sajandi ajaloopööristes kui ka laiemalt andeka naise eluvalikutest, hinnast, mida tuleb maksta eneseteostuse eest. Kersti Heinloo jätkab omanäolise lavastajana, lavastuses kõlab elav muusika tänapäeva silmapaistva pianisti Kirke Karja esituses. Lavastusega tähistati Kersti Kreismanni 75. sünnipäeva, samuti Käbi Laretei 100. sünniaastapäeva. Urmas Vadi „Tund enne päikesetõusu“. Urmas Vadi loob oma romaanides ja näidendites isikupärase maagilis-realistliku maailma. Väliselt on kõik argine, tegelasteks lihtsad inimesed, kuid autor nihestab mõnda teose omailmas elementi ja toob eksistentsiaalsed küsimused esile ühekorraga ängistavana ja koomilisena. „Tunni“ lavastuses leidub kaosepöörist ja ahastust, janti ja elu põhiküsimuste üle mõtisklemist, halvavat keskeakriisi ja turvalist lähedustunnet. Kõik tegelased ja vaatajad väärivad kaastunnet ja mõistmist, kõigi tegelaste ja vaatajate üle 1 võib südamerahus muiata. Kriitika tõdes selle fantaasiaküllase lavastuse kohta, et „tervik moodustub osade summana, mis on suurem kui lihtsalt osad kokku liita“ (Kaur Riismaa, „Ellu jäetud inimesed“, Sirp, 25.02.2022). Mats Traadi romaani „Puud olid, puud olid hellad velled“ dramatiseeris ja lavastas Priit Pedajas. Traadi lühiromaan (1979) on eellugu tema sajandipikkuse ajahaardega jõgiromaanile „Mingem üles mägedele“. Tartukeelses poeetilises loos pidasid noored inimesed ellujäämisvõitlust maaga, tööga ja saatusega, lavastus kujutas ristteed noore inimese elus, kus oma unistused, soovid ja valikud põrkuvad traagiliselt kokku ajastu etteantustega. Väärtuslik keeletegu eesti keele mitmekesisuse elavdamiseks oli tuua suurele lavale üks omapärane eesti murdekeel. Mehis Pihla ja Siret Campbelli "Meister Solness" põhineb Henrik Ibseni kuulsal näidendil „Ehitusmeister Solness" (1892), kuid inspiratsiooniks olnud teosest on võetud vaid peategelaste süsteem ja paar tegevuse põhitelge. Autorid on kirjutanud uue, erksalt tänapäevase näidendi. Kuidas me inimestena käitume siis, kui elu justkui pudeneks peos peeneks ja järele ei jää midagi? Vana arhitekt hakkab teostama seda, mida ta on terve elu teha tahtnud, kuid aeg ja pere on muutunud, mitte miski enam ei soosi teda. Kõik üritavad ennast tõestada. Kõik igatsevad elu. Noored tahavad olla paremad kui vanad. Ja vanad… ei taha olla lihtsalt „vanad”. Igavene põlvkondade konflikt, kus on siiski lootust ja armu. "Café Théâtral" on suuresti trupi ühistöös sündinud lavastus. Karmo Nigula ideega liitusid teise lavastajana Hendrik Toompere jr ja dramaturgina Andrus Kivirähk, laule leida ja sõnu viimistleda aitas kogu trupp. Laval on elav muusika, 4-liikmeline bänd. Sündis eheda teatrienergiaga lavastus, mis kabareele omaselt puudutab küll tõsiseid ja isiklikke teemasid, teeb torkeid päevapoliitika pihta, visandab teatud karaktereid, kuid teeb seda humoorika ja iroonilise kõrvalpilguga. Lavastus õnnestus kui suurepärane kvaliteetne meelelahutus ja täidab tähtsat, tänuväärset osa repertuaaris. Tänapäeva maailma dramaturgia. Peter Shafferi "Amadeus" on üks tänapäeva näitekirjanduse kuulsamaid tekste, väga palju tõlgitud ja mängitud kogu maailmas, tuntud ka tänu menukale filmile. Lavastaja Karl Laumets ja kunstnik Kristjan Suits on loonud delikaatse tasakaalu ajastutruuduse ja kaasaegsuse vahel, aegade ülesena on esiplaanil tegelaste psühholoogilised portreed, üldinimlik eneseteostuse ja enesekehtestamise vajadus. Mis paneb inimest hävitama seda, mida ta kõige pühamaks peab? Mait Malmsten (kes 2022. aastal tähistas oma 50. sünnipäeva) lõi Salieri tegelaskujus ühe oma psühholoogilise suurrolli. Yasmina Reza "Kunst" jõudis Draamateatri lavale paarikümne aastase vaheajaga samuti teist kord, nagu ka Shafferi „Amadeus“. Üks kolmest sõbrast ostab maali, täiesti valge lõuendi. Teised ei mõista seda ostu ja puhkevates aruteludes jõutakse sügavamate ja olulisemate küsimusteni kui üks maal – kokkukuuluvus, tolerants, truudus, andestus. Üksainus valge lõuend kergitab olulisi küsimusi sõpruse, ilu, väärtuste kohta. Lavastus esietendus suvel Viinistu Kunstimuuseumis ja jätkas teatri repertuaaris oma maja väikses saalis. Paolo Genovese "Võõrad" põhineb erilisel materjalil: filmil, millele kuulub maailmas enim taaslavastatud filmi rekord (2022. aastaks oli erinevaid kinointerpretatsioone tehtud üle 20). Õnnestunud lavastajadebüüdi tegi näitleja Taavi Teplenkov, kes nimetas prooviprotsessi eel ühe oma eesmärgina pakkuda lavastava näitlejana kolleegidele-näitlejatele süvenevat 2 prooviprotsessi ja maksimaalset mänguvõimaluste realiseerimist. Näidendi lihtne süžee – vanad sõbrad jagavad ühel õhtul üksteisega kõiki telefonikõnesid ja sõnumeid ning esile tulevad ootamatud saladused – on eluline, tegelasi kujutatakse soojuse ja mõistmisega. Tormiline publikuhuvi kõneleb õnnestumisest, lavastuse vajalikkusest meie publikule. Klassika. Harold Pinterit, "Majahoidja" autorit võib pidada üheks mõjukamaks tänapäeva näitekirjanikuks. „Majahoidja“ kuulub kahtlemata moodsa dramaturgiaklassika kullafondi. Pinteri tekstid on oma lõpuniütlematuses ligitõmbavad üha uutele põlvkondadele, avatud erinevatele tõlgendustele. 1960. aasta näidend küsib praegugi teravalt aktuaalseid küsimusi, nagu inimese vastuhakk, oma vaimse ja füüsilise ruumi kaotamine, sõnade ja võimuga manipuleerimine. Tegelased mässivad end avades samas end üha rohkem sisse ja aegamööda avaneb vihjamisi kujutatud sõnadetagune maailm. Materjali päritolu põhjal on uute lavastuste jaotus selline: 5 eesti, 2 inglise, 1 itaalia, 1 prantsuse. ED kui järjepidevalt eesti dramaturgiaga tegeleva teatri jaoks on tähtis koostöö kaasaegsete eesti autoritega. Üheksast uuest lavastusest neli olid uued algupärandid ja üks eesti romaani dramatiseering – see on Draamateatri jaoks suurepärane proportsioon. Tõlkenäidendid on oma kultuuri tippude hulgast. Draamateater on sihipäraselt teinud koostööd väga heade tõlkijatega. Avalikul ja kunstilisel keelekasutusel on suur mõju keelekogukonnale, teatri vastustus ja võimalus seda mõjutada on suur. 2022. a lavastati juba olemasolevad tõlked (Erkki Sivonen „Majahoidja“, Tatjana Hallap „Kunst“, Hans Luik „Amadeus“). Uue eestinduse itaalia keelest tegi Draamateatri viimaste aastate hea koostööpartner Margus Alver („Võõrad“). Rõhutagem ka eesti keele enda rikkuse esiletoomist tartukeelse lavastusega „Puud olid, puud olid hellad velled“. Lavastuskunstnike puhul jätkus koostöö Draamateatri heade kolleegidega, nagu Kristjan Suits, kes tegi kolme lavastuse kujunduse: "Amadeus", "Kunst", "Meister Solness". Järjepidevalt on Draamateatris lavastuskunstnikuna töötanud Pille Jänes („Puud olid“) ja Arthur Arula („Tund enne päikesetõusu“), head koostööpartnerid on aastate jooksul olnud ka Jaanus Laagriküll („Majahoidja“) ja Illimar Vihmar („Café Théâtral“). Hea meel oli lavastuskunstnikuna tervitada näitlejat ja lavastajat Kersti Heinlood, kes tegi kujunduse oma lavastusele „Solist“, ja grimmikunstnik Helga Aliis Saarleni, kes tegi lavakujunduse „Võõrastele“. Tänapäeva teater nõuab koostööd suuremate loominguliste meeskondadega, paljude meediumide sünteesi, füüsiliste-pildiliste-heliliste vahendite integreerimist tervikuks. Lavastuste loomingulistesse meeskondadesse kuulusid nii oma majast kui ka väljastpoolt valgus- ja videokunstnikud (Priidu Adlas, Andreas Altmäe, Tauno Makke, Sander Aleks Paavo, Triin Suvi, Epp Kubu, Kaido Mikk, Rene Liivamägi), heli- ja muusikalised kujundajad ning heliloojad (Lauri Kaldoja, Matis Leima, Kirke Karja, Ann Reimann, Owe Petersell, Andrus Laansalu), muusikud („Café Théâtrali“ elava muusika 4-liikmeline bänd), kostüümikunstnikud (Kärt Ojavee, Anu Lensment), koreograafid (Jüri Nael, Villiko Kruuse) jt. Eesti uuemat dramaturgiat tutvustavas Esimese lugemise sarjas esitati viis näidendit. Üks neist oli Eesti Teatri Agentuuri 2021. a näidendivõistluse võidutöö, Katariina Libe „Võrsed“. Näidendivõistlusel osalejate hulgast valiti välja sobivad tekstid edasi arendamiseks ETA ning Lavastajate ja dramaturgide liidu mentorprogrammis, tulemusi esitati Esimesel lugemisel. 3 Martin Nõmme „kaunis/kummaline“ mentoriks oli stsenarist , tõlkija ja näitekirjanik Martin Algus, Heneliis Nottoni „Emesise“ mentoriks stsenarist ja näitekirjanik Mehis Pihla. Hooaja lõpus esitati kahe EMTA lavakunstikooli dramaturgia õppesuuna lõpetaja tööd, lugemist juhendasid üliõpilased ise: Elo Järve „Komisjon“ ja Roos Lisette Parmase „Esimene kiri: seadus ja prohvetid“. Tormiliselt positiivse vastuvõtu pälvis 2022. aastal ühe välisteksti heategevuslik lugemisesitus: suure saali laval kanti ette pisut kärbitud versioon kultuslikust märulifilmist „Die Hard“, pealkirjaga „Täna loeme visa hinge“. Välja müüdud saali kogu piletitulu annetati MTÜ Mondo kaudu Ukraina kodude taastamiseks. Tõelise hoo sai sisse kontserdisari „Muusikud Draamas“. Väike saal on valguskujundusega ja kohtade ümberpaigutusega muudetud õdusaks kontserdipaigaks. 2022. aastal astusid üles Slow Motion Orchestra, Guido Kangur ja UMA, Brian Melvin Trio, Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand, Riho Sibul ja Ulla Krigul, Siiri Sisask, Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann. Repertuaaripilt tervikuna kujuneb uutest ja juba mängukavas olevatest lavastustest ning see on jätkuvalt hästi tasakaalus. Eesti dramaturgia valik on mitmekesine ja uusi algupärandeid lisandub hoogsalt, need moodustavad repertuaarist stabiilselt umbes kolmandiku või enamgi. Ka lastelavastus on traditsiooniliselt algupärand („Lohe needus“). Maailma tänapäevadramaturgia kultuuriline spekter on lai ja valik kunstiväärtuslik. Meelelahutuslikuma repertuaari osakaal on piisav. 2022. aasta jooksul anti 500 etendust ja korraldati lisaks 20 muud üritust. Statsionaaris anti 436 etendust ja väljaspool teatrimaja 64 etendust. Piletiga külastajaid oli 103 740. Saalide keskmine täituvus oli 82 % ja keskmine piletihind 17,3 € (ilma käibemaksuta). Piletitulu kogunes 1 798 884,67 € (ilma km-ta). Aasta suurimad publikumagnetid suures saalis olid „Lehman Brothers“ (21 790 vaatajat), „Mefisto“ (9987) ja „Amadeus“ (9045), väikses saalis kogusid enim publikut „Oh jumal“ (4471), „Pangalaen“ (3333) ja „Kunst“ (koos Viinistu mängukordadega 3177 vaatajat). Maalisaali „Solisti“ mahtus nägema 3290 inimest. Külalisetendusi anti Eestis Vanemuises („Lehman Brothers“, „Mefisto“) ja Tartus Heino Elleri muusikakoolis („Solist“). Mitmes Eesti paigas mängiti etendust „Oh, Jumal”. Kevadel käis lavastus „Millest tekivad triibud?“ ringreisil Brüsselis ja Amsterdamis. Suvel mängiti 2022. aastal Viinistul kolme lavastust – „Talupojad tantsivad prillid ees“ Viinistu katlamajas, „Oh jumal“ Viinistu kabelis, „Kunst“ Viinistu Kunstimuuseumis. Kadriorus Vilde muuseumis jätkus just sellesse ruumi loodud lavastus „Millest tekivad triibud?“ mängimine. Sügisest sai teatri 2022/2023. aasta hooaja peatoetajaks UG Investments. Aastat hinnates tuleb tõdeda, et erandliku aasta kohta on nii statistilised kui ka kunstilised tulemused head. Tööpauside ja sagedase plaanide muutmise tõttu oli see keeruline aasta, aga teater kohanes paindlikult. Erakordselt suur koormus langes müügiosakonnale, tuli ühendust 4 võtta, pileteid vahetada ja tagasi osta, korduvalt saalide plaane muuta ja kohti hajutada, pretensioone lahendada ja soove rahuldada personaalselt kümnete tuhandete piletiostjatega. Tähelepanuväärne on seejuures, et nii nagu varasemaltki ei soovinud enamik pileteid tagasi müüa vaid edasi lükata, et valitud etendust ikkagi näha. On oluline, et kunstilises kvaliteedis ei tehtud järeleandmisi, teater säilitas töömeeleolu. Kuigi kogu Eesti teatripublik on pisut väsinud etendustele pääsu tingimuste pidevast muutmisest ja etenduste ärajäämisest ning see annab tunda ka Draamateatris, siis aastatega loodud usaldust Eesti Draamateatri vastu ei murendanud üldiselt ka see keeruline aasta. TRUPP, TUNNUSTUS Koosseisuliste lavastajatena töötasid 2022. a teatris Priit Pedajas, Hendrik Toompere ning kunstiline juht Hendrik Toompere jr. Kõik koosseisulised lavastajad tõid kõik välja ühe lavastuse, Hendrik Toompere jr koos Karmo Nigulaga ka teise. Teistelt lavastajatelt oli 5 lavastust (Karl Kaumets 2, Kersti Heinloo, Mehis Pihla ja Taavi Teplenkov igaüks 1, Karmo Nigula tegi 1 lavastuse koos Hendrik Toompere jr-ga). Aasta alguses lahkus jäädavalt Maria Klenskaja (6.01.2022). Trupiga liitusid hooaja alguses näitlejad Gert Raudsep ja Ursel Tilk ning lavastaja Kertu Moppel. 2022. a lõpus oli trupis 38 näitlejat. Kolleegipreemia Ants 2022. aasta loomingu eest: Käsu-Ants – Taavi Teplenkov "Võõrad" Suur Ants, naispeaosa – Kersti Kreismann Käbi Laretei - "Solist" Suur Ants, meespeaosa – Mait Malmsten – Salieri - "Amadeus"; Rocco - "Võõrad" Väike Ants, naiskõrvalosa – Hilje Murel – Ell - "Puud olid, puud olid hellad velled"; osaline - "Café Théâtral" ja Laine Mägi – Aline Solness - "Meister Solness"; osaline - "Café Théâtral" Väike Ants, meeskõrvalosa – Raimo Pass – Kõhetu kuju - "Tund enne päikesetõusu"; van Swieten "Amadeus"; osaline - "Café Théâtral" Ilu-Ants, kujundaja – Helga Aliis Saarlen – "Amadeus" - grimmikunstnik; "Võõrad" - kunstnik Abi-Ants (teenindav töötaja) – teenindusjuht Lii Piiparinen Asi-Ants (tehniline töötaja) – valgusala juhataja Priidu Adlas Kaval-Ants – Kairi Kruus ja Mehis Pihla, „Täna loeme visa hinge“ idee autor ja lavastaja – väga-väga visa hinge eest Töömesilase lõõgastus-majutuspaketi, mille pani välja Kalev Spa, sai enda kasutada etenduse juht Karin Undrits. Aasta hõivatuima näitlejate tunnustuse ja loomingulise enesetäiendamise reisi pälvis naisnäitlejate hulgast Harriet Toompere (mängis 99 etendust) ja meesnäitlejate seast Guido Kangur (112 etendust). Need preemiad on välja pannud Draamateater koos MyFitnessiga. Kertu Moppel ja Juhan Ulfsak pälvisid lavastajatöö ja peaosatäitmise eest lavastuses „Mefisto“ riikliku kultuuripreemia 2022. aastal, Raimo Pass Näitlejate Liidu auraha ja Ivo Uukkivi Lennarti rolli eest Viinistu produktsioonis „Lennart. Pöördtooliaastad“ Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi. 5 HARIDUS- JA TEAVITUSTÖÖ, MUUD SÜNDMUSED 2022. aastal osales Eesti Draamateatri töötubades 275 õpilast. Valdav osa töötubadest oli Kertu Moppeli lavastuse "Mefisto" etendusejärgsed arutelud gümnaasiumiõpilastega. Teatrimajas tehti õpilastele kümmekond ringkäiku. 2022. aasta jaanuarist juunini regulaarselt koos noorte kriitikalaboratooriumi Üle Rambi laboratooriumi II lend. 12 gümnaasiumiõpilast Tallinna erinevatest koolidest osales 9 kohtumisel, kus õpiti kirjutama teatriarvustusi ja kohtuti näitlejate ja lavastajatega ning arutleti ühiselt vaadatud lavastuste üle. Kevadel toimus 3. korda monoloogide esitamise võistlus gümnaasiumiõpilastele. Eelvoorudes osales 39 osalejat üle Eesti. Avalikus finaalis Draamateatri laval esinesid publikule ja žüriile 10 finalisti. Esimene võistlus oli pühendatud Shakespeare'i loomingule, teine Madis Kõivu loomingule ning kolmas andis õpilastele võimaluse tutvuda tuntud monoloogidega Eesti Draamateatri lavastustest läbi aegade. 2022. aasta kevadel toimus 14. korda arvustuste võistlus, kuhu laekus 18 arvustust gümnaasiumiõpilastelt, kes analüüsisid 2021./2022. hooajal nähtud Eesti Draamateatri lavastusi. 5. teatriuurimuste võistlusele laekus 8 õpilasuurimust. Gümnaasiumiõpilaste koostatud uurimused käsitlesid teatrit eri nurkade alt. Kevadel osalesime taas EETEAL-i korraldatud koolinoorte teatripäeval, mida 2022. aastal korraldas Paide Teater. Töötoad viisid läbi Kairi Kruus, Mehis Pihla ja Helena Lotman. Jätkus eesti dramaturgia edendamiseks mõeldud pikaajaline kirjastamisprojekt. „Näidendiraamatu“ sarjas avaldame Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid koos lavastuse fotodega. 2021. aastal ilmusid Urmas Vadi „Tund enne päikesetõusu” ja Mehis Pihla „Solist”. Täname toetuse eest Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali ja kirjanduse sihtkapitali. Publikulehte Eesti Draamateater ilmus 1 number. See on publikule tasuta kättesaadav ED kassas ning jõuab Põhja-Eestis Postimehe tellijateni koos põhilehega. Toimus uue lavastusega kaasnev Link, vestlusringis arutleti „Amadeusi“ teemadel. Mitmeaastase koroonapausi järel toimus taas heategevuslik Jõulusahver, mille päeva lõpetas teatrisündmuseks kujunenud „Täna loeme visa hinge“.Kolleegid Draamateatrist ja teistest teatritest olid oodatud müüma oma käsitööd, müüdi Draamateatri pileteid, tutvustati „Näidendiraamatu“ sarja, esinesid Draamateatri muusikud. Kohatasudest ning puhveti tulust laekunud summad annetati MTÜ Mondo kaudu Ukraina kodude taastamiseks. Samuti kogus teater kevadhooajal annetusi Pagulasabile Ukraina heaks. Kogutud summale lisas teater omalt poolt ühe „Lehman Brothersi“ etenduse piletitulu. 6 ED kasutas järjest aktiivsemalt ja läbimõeldumate kampaaniatega oma Facebooki ja Instagrami kontot, sotsiaalmeedia on jätkuvalt oluline infokanal teatud sihtgruppideni jõudmiseks. Septembris osales Eesti Draamateater Tallinna kuuendal Kirjandustänava festivalil Koidula tänavas. EHITUS JA REMONT 2022. aasta ehitus ja remontööde investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks planeeritavatest rahadest. Teostatud sai pikalt etteplaneeritud tegevused kui ka avariilise iseloomuga tööd. Töömahukaimaks projektiks oli II korruse puhveti ettevalmistusruumi laiendus. II korruse puhveti abiruumide vajadus tekkis parketile kohviku rajamisega. Oli ka ilmne kahtlustus et puhveti tagaseinas olev kanalisatsioonitoru on vigane sest seina pragudest immitses ebameeldivat lõhna, kahtlustus osutus ka tõeseks. Tagaseina nihutamisega sai kaks probleemi lahendatud. Aasta rõhuasetus oli suures osas tööruumides valgustuse parandamine. Viimasest remondist tööruumides on juba möödas 14 aastat ja sinna vahele jääb ka kvalitatiivne valgustuse valgusallikate üleminek hõõgpirnidelt LED lahendusele. Tänased LED lahendused on juba valgustipõhised. Kui siiani püüdsime säästlikumaid valguslahendusi saada hõõgpirnide, - torude vahetamisega, siis täna, et saada ühtlast töötaja silmale sõbrale valguslahendust, tuleb välja vahetada ka valgusti/valgustid. Draamateatri paljudes tööruumides on oluline täpselt eristada ümbritsevaid värve korrektselt, mis seab ka valitavatele valgustitele kõrgema kvaliteedinõude. 2022. aastal sai täielikult uuendatud grimmiruumi valgustus I korrusel ja osaliselt IV korrusel. Suur-Sõjamäe töökodade kompleksis sai asendatud energiamahukad ja aeglase süttimisega häilid-prožektorid led-prožektorite vastu. Plaanis on valgustuse väljavahetamise projektid ka õmblejate korrusel. PILETIMAAILM Aastal 2022 on müüdud Piletimaailma programmist 769322 piletit. Piletimaailmaga liitus 22 uut korraldajat, kes oma ürituse pileteid läbi Piletimaailma müüvad. Piletimaailma programmi arendused 2022: Täiustati erinevate teatrite ja Piletimaailma kinkekaartide süsteemi koos põhjalike müügiaruannete ja kujundusvõimaluste lisamisega. Viidi piletimüügi aruanded ning raamatupidamine kooskõlla Riigi tugiteenuste Keskuse nõuetega. Koolitati litsentsiaate probleemide lahendusel piletimüügisüsteemis. Tehti võimalikuks automaatväravate kasutamine piletite kontrollimiseks. 7 Eraldi viidi läbi personaalne müügi-ja adminprogrammi koolitus erinevates kultuurikeskustes ning RIMI müügipunktides üle Eesti. Kooskõlastati arendajaga 2023. aastaks plaan Piletimaailma uuendusteks eelkõige Netipoe (sh kujnduse) ning platvormiosade ja tarkvara vallas ning muuta kliendisõbralikumaks Abi/Help lisa. MUU INFO Sihtasutusele Eesti Draamateater eraldati Kultuuriministeeriumi poolt tegevustoetuse lepinguga 2 541 921 eurot, lisaks eraldati 2023 aastal 2022 energiakulude katteks 30700 eurot. SA Eesti Draamateater juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liikmena jätkab Rein Oja, kellega on sõlmitud juhatuse liikme leping kuni 2024. SA Eesti Draamateater nõukogu on viieliikmeline, liikmete koosseis ei muutunud. Juhatusele maksti aruandeaastal koos maksudega 62 018 eurot. Nõukogu liikmetele maksti koos maksudega 16 758 eurot. Olulisi kohustusi ega tingimuslikke kohustisi aruandeaastal ei olnud, tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega ning nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas. Koosseisulistele töötajatele arvestati aruandeaastal tasusid koos maksudega 2 752 505 eurot, mittekoosseisulistele 129 586 eurot. Kokku olid tööjõukulud 2 974 393 eurot. Keskmiselt oli aruandeperioodil 122 töötajat, aasta lõpul töötas teatris 137 inimest PEAMISED FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarvude arvutamise metoodika: Puhaskasumi marginaal = tulem / müügitulu Ärikasumi marginaal = põhitegevuse tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused Netovara määr = netovara / aktiva 8 31.12.2022 31.12.2021 Puhaskasumi marginal -11,3% 4,5% Ärikasumi marginaal -11,4% 4,5% Netovara puhastootlus -4,1% 0,9% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,64 1,85 Netovara määr 76,8% 84,5% 9 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 885 748 1 980 629 2 Nõuded ja ettemaksed 204 085 228 519 3;4 Kokku käibevarad 3 089 833 2 209 148 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 5 007 063 5 451 261 5 Immateriaalsed põhivarad 18 677 21 479 6 Kokku põhivarad 5 025 740 5 472 740 Kokku varad 8 115 573 7 681 888 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 881 594 1 191 046 4;8;9 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 000 0 10 Kokku lühiajalised kohustised 1 882 594 1 191 046 Kokku kohustised 1 882 594 1 191 046 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 103 591 7 103 591 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -612 749 -672 029 Aruandeaasta tulem -257 863 59 280 Kokku netovara 6 232 979 6 490 842 Kokku kohustised ja netovara 8 115 573 7 681 888 12 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 583 246 3 163 203 10 Tulu ettevõtlusest 2 275 300 1 313 592 11 Muud tulud 1 820 5 661 12 Kokku tulud 4 860 366 4 482 456 Kulud Jagatud annetused ja toetused -14 358 -4 965 Mitmesugused tegevuskulud -1 662 825 -1 161 093 13 Tööjõukulud -2 974 393 -2 785 853 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -468 736 -470 566 5;6 Muud kulud -22 -699 Kokku kulud -5 120 334 -4 423 176 Põhitegevuse tulem -259 968 59 280 Intressitulud 2 105 0 15 Aruandeaasta tulem -257 863 59 280 13 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -259 968 59 280 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 468 736 470 566 5;6 Kokku korrigeerimised 468 736 470 566 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 26 539 -20 489 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 691 549 353 098 Kokku rahavood põhitegevusest 926 856 862 455 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -21 737 -57 643 5;6 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -21 737 -57 643 Kokku rahavood 905 119 804 812 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 980 629 1 175 817 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 905 119 804 812 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 885 748 1 980 629 2 14 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2020 7 103 591 -672 029 6 431 562 Aruandeaasta tulem 59 280 59 280 31.12.2021 7 103 591 -612 749 6 490 842 Aruandeaasta tulem -257 863 -257 863 31.12.2022 7 103 591 -870 612 6 232 979 15 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse,tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiip. SA Eesti Draamateater kasutab tulemiaruande koostamisel RTJ 14 toodud tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha,raha teel, arvelduskontode jääke ( v.a. arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalsed põhivarad on varad, mida SA Eesti Draamateater kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalsed varad on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatavad mittemonetaarsed varad. Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiir on 5000 eurot (ilma käibemaksuta) välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad, mis vastavad vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud) ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Põhivara võetakse arvele kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist(ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta). Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutusvalmis saamise hetkest ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) 16 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 5-50 aastat Arvutid ja arvutustehnika 2-4 aastat Masinad ja seadmed 5-10 aastat Muud materiaalsed põhivarad 2-20 aastat Immateriaalne põhivara 2-10 aastat Maad ei amortiseerita. Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel, või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsioonikuluna. Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna Finantskohustised Finantskohustised (näiteks võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetustena kajastatakse saadud vahendeid(saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste kajastamisel lähtutakse üldeeskirjas toodud põhimõtetest. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: -sihtfinantseerimine -teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; -tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse Teatrile lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamiseperioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude hüvitamisviiside alusel(standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruandeperioodil. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et Teater toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisuse momendil, st. põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalsete või immateriaalsete põhivaradena. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivarad soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksuna bilansikirjel "Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused" saadud ettemaksetena. Tulud Tulud etendustest kajastatakse etenduse toimumise hetkel. Piletite tagastamise tõenäosust hinnatakselähtuvalt senisest kogemusest ning tagastused kajastatakse müügitehingute toimumise perioodil müügitulu vähendamisena. 17 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist. Intressitulu kajastatakse siis kui: (a) tulu laekumine on tõenäoline ja (b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooltena käsitletakse: • tegev- ja kõrgem juhtkond • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nendega seotud äriühingud. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Sularaha kassas 3 155 2 343 Raha arvelduskontodel 2 878 363 1 976 648 Raha teel 4 230 1 638 Kokku raha 2 885 748 1 980 629 18 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 118 753 118 753 Ostjatelt laekumata 118 753 118 753 arved Maksude ettemaksed ja 3 061 3 061 4 tagasinõuded Muud nõuded 2 762 2 762 Intressinõuded 2 105 2 105 Viitlaekumised 657 657 Ettemaksed 48 627 48 627 Tulevaste perioodide 47 928 47 928 kulud Muud makstud 699 699 ettemaksed Kinnipidamised töötasudest 182 182 Sihtfinantseerimise nõuded 30 700 30 700 Kokku nõuded ja 204 085 204 085 ettemaksed 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 66 985 66 985 Ostjatelt laekumata 67 313 67 313 arved Ebatõenäoliselt -328 -328 laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte 70 70 vastu Maksude ettemaksed ja 115 684 115 684 4 tagasinõuded Ettemaksed 45 482 45 482 Tulevaste perioodide 45 272 45 272 kulud Muud makstud 210 210 ettemaksed Kinnipidamised töötasudest 298 298 Kokku nõuded ja 228 519 228 519 ettemaksed 19 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 1 263 285 Käibemaks 75 44 152 25 558 Üksikisiku tulumaks 45 100 36 213 Sotsiaalmaks 83 241 69 529 Kohustuslik kogumispension 3 264 2 970 Töötuskindlustusmaksed 5 353 4 562 Ettemaksukonto jääk 2 986 115 684 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 061 182 373 115 684 139 117 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Ettemaksed arvutisüsteemid masinad ja seadmed 31.12.2020 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 17 098 168 508 3 327 170 0 13 006 219 Akumuleeritud kulum -4 391 879 -84 585 -13 314 -17 098 -114 997 -2 637 954 0 -7 144 830 Jääkmaksumus 308 457 4 810 205 53 511 0 0 53 511 689 216 0 5 861 389 Ostud ja parendused 48 567 9 075 57 642 Muud ostud ja 48 567 9 075 57 642 parendused Amortisatsioonikulu -276 456 -26 364 0 0 -26 364 -164 950 -467 770 31.12.2021 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 17 098 168 508 3 367 106 9 075 13 055 230 Akumuleeritud kulum -4 668 335 -110 949 -13 314 -17 098 -141 361 -2 794 273 -7 603 969 Jääkmaksumus 308 457 4 533 749 27 147 0 0 27 147 572 833 9 075 5 451 261 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 21 737 0 21 737 Amortisatsioonikulu -269 253 -21 897 0 0 -21 897 -174 785 -465 935 Ümberliigitamised 0 0 0 0 0 9 075 -9 075 0 31.12.2022 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 17 098 168 508 3 389 737 0 13 068 786 Akumuleeritud kulum -4 937 588 -132 846 -13 314 -17 098 -163 258 -2 960 877 -8 061 723 Jääkmaksumus 308 457 4 264 496 5 250 0 0 5 250 428 860 0 5 007 063 20 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne 31.12.2022 hakkas kehtima Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatus, millega kehtestati materiaalse ja immateriaalse põhivara arvelevõtmise alampiiriks 10 000 eurot. Muudatust rakendatakse alates 2023.aastast, põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 euro kantakse SA Eesti Draamateater bilansist välja varade jääkmaksumuses 31.12.2022 seisuga ja see kajastub 2023. aasta amortisatsioonikuluna. Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2020 Soetusmaksumus 183 632 183 632 Akumuleeritud kulum -159 357 -159 357 Jääkmaksumus 24 275 24 275 Amortisatsioonikulu -2 796 -2 796 31.12.2021 Soetusmaksumus 183 632 183 632 Akumuleeritud kulum -162 153 -162 153 Jääkmaksumus 21 479 21 479 Amortisatsioonikulu -2 802 -2 802 31.12.2022 Soetusmaksumus 183 632 183 632 Akumuleeritud kulum -164 955 -164 955 Jääkmaksumus 18 677 18 677 Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2022 2021 Kasutusrendikulu 6 230 3 364 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2022 31.12.2021 12 kuu jooksul 5 692 5 692 1-5 aasta jooksul 13 947 19 640 21 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 853 082 853 082 Võlad töövõtjatele 93 569 93 569 Maksuvõlad 182 373 182 373 Muud võlad 4 770 4 770 Muud viitvõlad 4 770 4 770 Saadud ettemaksed 747 800 747 800 Tulevaste perioodide tulud 707 646 707 646 Muud saadud ettemaksed 40 154 40 154 Kokku võlad ja ettemaksed 1 881 594 1 881 594 31.12.2021 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 533 113 533 113 Võlad töövõtjatele 92 706 92 706 Maksuvõlad 139 117 139 117 Muud võlad 8 643 8 643 Muud viitvõlad 8 643 8 643 Saadud ettemaksed 415 908 415 908 Tulevaste perioodide tulud 344 869 344 869 Muud saadud ettemaksed 71 039 71 039 Muud kohustised 1 559 1 559 Kokku võlad ja ettemaksed 1 191 046 1 191 046 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Puhkusetasude kohustis 92 948 92 323 Muud võlad 622 383 Kokku võlad töövõtjatele 93 570 92 706 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 22 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2021 tulemiaruandes Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 482 376 0 -2 482 376 0 0 tegevustoetus Kultuuriministeerium 114 784 0 -114 784 0 0 kriisiabi Töötukassa palgatoetus 563 393 0 -563 393 0 0 Teater Maale programm 1 000 0 -1 000 0 0 Kultuurkapital 1 650 0 -1 650 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 3 163 203 0 -3 163 203 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 3 163 203 0 -3 163 203 0 0 toetused Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2022 tulemiaruandes Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 541 921 0 -2 541 921 0 0 tegevustoetus Kultuuriministeeriumi toetus 2022 0 0 -30 700 30 700 0 energiakulude katteks Kultuurkapital 12 394 769 -10 625 0 1 000 Kokku sihtfinantseerimine 2 554 315 769 -2 583 246 30 700 1 000 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 2 554 315 769 -2 583 246 30 700 1 000 toetused Tulenevalt 2022.aastal suurenenud kuludest, eraldas Kultuuriministeerium tagasiulatuvalt SA-le Eesti Draamateater energiakulude katteks 30 700 eurot. Toetus laekub 2023. aastal. Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2022 2021 Kunsti ja kirjandusalane loometegevus (9231) 1 845 219 1 057 484 Tulud Piletimaailma teenustest (5119) 299 975 194 923 Enda mittteeluruumide rendileandmine (7020) 28 666 19 902 Reklaamindus (7440) 76 100 16 300 Kirjastamistegevus (2214) 2 097 2 271 Muud tulud (9232) 23 243 22 712 Kokku tulu ettevõtlusest 2 275 300 1 313 592 23 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Muud tulud (eurodes) 2022 2021 Muud 1 820 5 661 Kokku muud tulud 1 820 5 661 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Üür ja rent -45 135 -41 039 Energia -243 983 -152 634 Elektrienergia -111 725 -68 949 Soojusenergia -123 662 -77 200 Kütus -8 596 -6 485 Veevarustusteenused -5 196 -3 293 Mitmesugused bürookulud -110 572 -111 456 Lähetuskulud -10 087 -8 891 Koolituskulud -1 663 -616 Riiklikud ja kohalikud maksud -7 719 -8 242 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 2 167 Uuslavastuste kulud -356 821 -219 696 Etendustegevuse kulud -578 899 -360 429 Muud -302 750 -256 964 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 662 825 -1 161 093 Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu -2 222 770 -2 077 328 Sotsiaalmaksud -738 097 -697 060 Erisoodustused -13 526 -10 965 Muud 0 -500 Kokku tööjõukulud -2 974 393 -2 785 853 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 122 134 24 Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Intressitulud (eurodes) 2022 2021 Intressitulu hoiustelt 2 105 0 Kokku intressitulud 2 105 0 Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ja ettemaksed Asutajad ja liikmed 0 70 Kokku nõuded ja ettemaksed 0 70 MÜÜDUD 2022 2021 Teenused Teenused Asutajad ja liikmed 716 733 Kokku müüdud 716 733 OSTETUD 2022 2021 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 6 250 0 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 6 250 0 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 59 198 55 837 25 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Draamateater SA osanikele Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Draamateater SA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2022 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu asjaolu Modifitseerimata oma arvamust juhime tähelepanu asjaolule, et seisuga 31.12.2021 koostatud raamatupidamise aastaaruannet auditeeris HLB Expertus KLF OÜ (audiitorettevõtja tegevusloa number: 241) vandeaudiitor Arvo Lepik (vandeaudiitori number: 280), kes väljastas auditi tulemusena 24.03.2022 modifitseerimata sõltumatu vandeaudiitori aruande. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Sergei Tšistjakov Vandeaudiitori number: 481 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number: 62 Lõõtsa tn 2a, Tallinn, Harju maakond, 11415 20.03.2023 Saatja: Draamateater <[email protected]> Saadetud: 03.04.2023 12:38 Adressaat: <[email protected]>; <"RAM Info"> Teema: SA Eesti Draamateater, Juhtimine, Maarit Randrüüt, Kiri, 03.04.2023, 1.1-8/30-1, 2022 auditeeritud a ... Manused: 90008264_2022.bdoc Asutus: SA Eesti Draamateater Osakond: Juhtimine Saatja: Randrüüt, Maarit Dokumendi liik: Kiri Reg. kpv.: 03.04.2023 Reg. nr.: 1.1-8/30-1 Pealkiri: 2022 auditeeritud aastaaruanne
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel