MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2022
aruandeaasta lõpp: 31.12.2022
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Draamateater
registrikood: 90008264
tänava/talu nimi, Pärnu mnt 5
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10148
telefon: +372 6831400
faks: +372 6831401
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.draamateater.ee
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 12
Bilanss 12
Tulemiaruanne 13
Rahavoogude aruanne 14
Netovara muutuste aruanne 15
Raamatupidamise aastaaruande lisad 16
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16
Lisa 2 Raha 18
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 19
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 20
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 20
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 21
Lisa 7 Kasutusrent 21
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 22
Lisa 9 Võlad töövõtjatele 22
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 23
Lisa 12 Muud tulud 24
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 14 Tööjõukulud 24
Lisa 15 Intressitulud 25
Lisa 16 Seotud osapooled 25
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
TEGEVUSARUANNE 2022
Uued lavastused:
1. Mehis Pihla "Solist", lavastaja Kersti Heinloo
2. Urmas Vadi "Tund enne päikesetõusu", lavastaja Hendrik Toompere jr
3. Harold Pinter "Majahoidja", lavastaja Hendrik Toompere
4. Peter Shaffer "Amadeus", lavastaja Karl Laumets
5. Mats Traat, Priit Pedajas "Puud olid, puud olid hellad velled", lavastaja Priit Pedajas
6. Yasmina Reza "Kunst", lavastaja Karl Laumets
7. Mehis Pihla, Siret Campbell "Meister Solness", lavastaja Mehis Pihla
8. Paolo Genovese "Võõrad", lavastaja Taavi Teplenkov
9. Andrus Kivirähk "Café Théâtral", lavastajad Karmo Nigula, Hendrik Toompere jr
REPERTUAAR
2022. aastale jätsid tugeva jälje nii koroonapuhangud, esimestel kuudel ka piirangud seoses
Covidiga kui ka Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Aasta alguses jätkus koroonast ja
vastavatest piirangutest tulenev keeruline planeerimisolukord, teatri töötajate haigusjuhtumite
tõttu jäi ära 44 etendust. Ukrainas alanud sõda vallandas inflatsiooni ja hinnatõusu, mille tõttu
hüppeliselt kasvasid teatri majandamiskulud. Ka publiku jaoks tõusis järsult elukallidus ning
ka piletihinna tõus (kõigis teatrites) on teinud mõnede vaatajagruppide jaoks keeruliseks
harjumuspärase ja soovikohase kultuuritarbimise.
Sellest hoolimata täitis teater jätkuvalt oma olulisi sisulisi eesmärke, nagu uue eesti
dramaturgia, klassika ja kõrgetasemelise kaasaegse maailmadramaturgia lavastamine. Oli
silmapaistvaid kunstilisi õnnestumisi.
Teater tegutses võimalikult paindlikult ja kokkuhoidlikult ning sai kriitilise aastaga edukalt
hakkama.
Eesti näidendid.
Mehis Pihla „Solist“ põhineb silmapaistva Eesti pianisti Käbi Laretei autobiograafilistel
teostel, mida on eesti keeles ilmunud kümmekond. Suure tahtejõu ja ande varal ehitas Käbi
Laretei emigrandina Rootsis üles oma eduka karjääri, aga selle kõrvale mahtusid ka kaks last,
mitmed kirglikud suhted ja kaks abielu: esimene tippdirigendi ja teine maailmakuulsa
filmilavastajaga. Nõnda on lavastus nii pagulaseestlase saatusest 20. sajandi ajaloopööristes
kui ka laiemalt andeka naise eluvalikutest, hinnast, mida tuleb maksta eneseteostuse eest.
Kersti Heinloo jätkab omanäolise lavastajana, lavastuses kõlab elav muusika tänapäeva
silmapaistva pianisti Kirke Karja esituses. Lavastusega tähistati Kersti Kreismanni 75.
sünnipäeva, samuti Käbi Laretei 100. sünniaastapäeva.
Urmas Vadi „Tund enne päikesetõusu“. Urmas Vadi loob oma romaanides ja näidendites
isikupärase maagilis-realistliku maailma. Väliselt on kõik argine, tegelasteks lihtsad inimesed,
kuid autor nihestab mõnda teose omailmas elementi ja toob eksistentsiaalsed küsimused esile
ühekorraga ängistavana ja koomilisena. „Tunni“ lavastuses leidub kaosepöörist ja ahastust,
janti ja elu põhiküsimuste üle mõtisklemist, halvavat keskeakriisi ja turvalist lähedustunnet.
Kõik tegelased ja vaatajad väärivad kaastunnet ja mõistmist, kõigi tegelaste ja vaatajate üle
1
võib südamerahus muiata. Kriitika tõdes selle fantaasiaküllase lavastuse kohta, et „tervik
moodustub osade summana, mis on suurem kui lihtsalt osad kokku liita“ (Kaur Riismaa, „Ellu
jäetud inimesed“, Sirp, 25.02.2022).
Mats Traadi romaani „Puud olid, puud olid hellad velled“ dramatiseeris ja lavastas Priit
Pedajas. Traadi lühiromaan (1979) on eellugu tema sajandipikkuse ajahaardega jõgiromaanile
„Mingem üles mägedele“. Tartukeelses poeetilises loos pidasid noored inimesed
ellujäämisvõitlust maaga, tööga ja saatusega, lavastus kujutas ristteed noore inimese elus, kus
oma unistused, soovid ja valikud põrkuvad traagiliselt kokku ajastu etteantustega. Väärtuslik
keeletegu eesti keele mitmekesisuse elavdamiseks oli tuua suurele lavale üks omapärane eesti
murdekeel.
Mehis Pihla ja Siret Campbelli "Meister Solness" põhineb Henrik Ibseni kuulsal näidendil
„Ehitusmeister Solness" (1892), kuid inspiratsiooniks olnud teosest on võetud vaid
peategelaste süsteem ja paar tegevuse põhitelge. Autorid on kirjutanud uue, erksalt
tänapäevase näidendi. Kuidas me inimestena käitume siis, kui elu justkui pudeneks peos
peeneks ja järele ei jää midagi? Vana arhitekt hakkab teostama seda, mida ta on terve elu teha
tahtnud, kuid aeg ja pere on muutunud, mitte miski enam ei soosi teda. Kõik üritavad ennast
tõestada. Kõik igatsevad elu. Noored tahavad olla paremad kui vanad. Ja vanad… ei taha olla
lihtsalt „vanad”. Igavene põlvkondade konflikt, kus on siiski lootust ja armu.
"Café Théâtral" on suuresti trupi ühistöös sündinud lavastus. Karmo Nigula ideega liitusid
teise lavastajana Hendrik Toompere jr ja dramaturgina Andrus Kivirähk, laule leida ja sõnu
viimistleda aitas kogu trupp. Laval on elav muusika, 4-liikmeline bänd. Sündis eheda
teatrienergiaga lavastus, mis kabareele omaselt puudutab küll tõsiseid ja isiklikke teemasid,
teeb torkeid päevapoliitika pihta, visandab teatud karaktereid, kuid teeb seda humoorika ja
iroonilise kõrvalpilguga. Lavastus õnnestus kui suurepärane kvaliteetne meelelahutus ja
täidab tähtsat, tänuväärset osa repertuaaris.
Tänapäeva maailma dramaturgia.
Peter Shafferi "Amadeus" on üks tänapäeva näitekirjanduse kuulsamaid tekste, väga palju
tõlgitud ja mängitud kogu maailmas, tuntud ka tänu menukale filmile. Lavastaja Karl Laumets
ja kunstnik Kristjan Suits on loonud delikaatse tasakaalu ajastutruuduse ja kaasaegsuse vahel,
aegade ülesena on esiplaanil tegelaste psühholoogilised portreed, üldinimlik eneseteostuse ja
enesekehtestamise vajadus. Mis paneb inimest hävitama seda, mida ta kõige pühamaks peab?
Mait Malmsten (kes 2022. aastal tähistas oma 50. sünnipäeva) lõi Salieri tegelaskujus ühe
oma psühholoogilise suurrolli.
Yasmina Reza "Kunst" jõudis Draamateatri lavale paarikümne aastase vaheajaga samuti teist
kord, nagu ka Shafferi „Amadeus“. Üks kolmest sõbrast ostab maali, täiesti valge lõuendi.
Teised ei mõista seda ostu ja puhkevates aruteludes jõutakse sügavamate ja olulisemate
küsimusteni kui üks maal – kokkukuuluvus, tolerants, truudus, andestus. Üksainus valge
lõuend kergitab olulisi küsimusi sõpruse, ilu, väärtuste kohta. Lavastus esietendus suvel
Viinistu Kunstimuuseumis ja jätkas teatri repertuaaris oma maja väikses saalis.
Paolo Genovese "Võõrad" põhineb erilisel materjalil: filmil, millele kuulub maailmas enim
taaslavastatud filmi rekord (2022. aastaks oli erinevaid kinointerpretatsioone tehtud üle 20).
Õnnestunud lavastajadebüüdi tegi näitleja Taavi Teplenkov, kes nimetas prooviprotsessi eel
ühe oma eesmärgina pakkuda lavastava näitlejana kolleegidele-näitlejatele süvenevat
2
prooviprotsessi ja maksimaalset mänguvõimaluste realiseerimist. Näidendi lihtne süžee –
vanad sõbrad jagavad ühel õhtul üksteisega kõiki telefonikõnesid ja sõnumeid ning esile
tulevad ootamatud saladused – on eluline, tegelasi kujutatakse soojuse ja mõistmisega.
Tormiline publikuhuvi kõneleb õnnestumisest, lavastuse vajalikkusest meie publikule.
Klassika.
Harold Pinterit, "Majahoidja" autorit võib pidada üheks mõjukamaks tänapäeva
näitekirjanikuks. „Majahoidja“ kuulub kahtlemata moodsa dramaturgiaklassika kullafondi.
Pinteri tekstid on oma lõpuniütlematuses ligitõmbavad üha uutele põlvkondadele, avatud
erinevatele tõlgendustele. 1960. aasta näidend küsib praegugi teravalt aktuaalseid küsimusi,
nagu inimese vastuhakk, oma vaimse ja füüsilise ruumi kaotamine, sõnade ja võimuga
manipuleerimine. Tegelased mässivad end avades samas end üha rohkem sisse ja aegamööda
avaneb vihjamisi kujutatud sõnadetagune maailm.
Materjali päritolu põhjal on uute lavastuste jaotus selline: 5 eesti, 2 inglise, 1 itaalia, 1
prantsuse. ED kui järjepidevalt eesti dramaturgiaga tegeleva teatri jaoks on tähtis koostöö
kaasaegsete eesti autoritega. Üheksast uuest lavastusest neli olid uued algupärandid ja üks
eesti romaani dramatiseering – see on Draamateatri jaoks suurepärane proportsioon.
Tõlkenäidendid on oma kultuuri tippude hulgast. Draamateater on sihipäraselt teinud
koostööd väga heade tõlkijatega. Avalikul ja kunstilisel keelekasutusel on suur mõju
keelekogukonnale, teatri vastustus ja võimalus seda mõjutada on suur. 2022. a lavastati juba
olemasolevad tõlked (Erkki Sivonen „Majahoidja“, Tatjana Hallap „Kunst“, Hans Luik
„Amadeus“). Uue eestinduse itaalia keelest tegi Draamateatri viimaste aastate hea
koostööpartner Margus Alver („Võõrad“). Rõhutagem ka eesti keele enda rikkuse esiletoomist
tartukeelse lavastusega „Puud olid, puud olid hellad velled“.
Lavastuskunstnike puhul jätkus koostöö Draamateatri heade kolleegidega, nagu Kristjan
Suits, kes tegi kolme lavastuse kujunduse: "Amadeus", "Kunst", "Meister Solness".
Järjepidevalt on Draamateatris lavastuskunstnikuna töötanud Pille Jänes („Puud olid“) ja
Arthur Arula („Tund enne päikesetõusu“), head koostööpartnerid on aastate jooksul olnud ka
Jaanus Laagriküll („Majahoidja“) ja Illimar Vihmar („Café Théâtral“). Hea meel oli
lavastuskunstnikuna tervitada näitlejat ja lavastajat Kersti Heinlood, kes tegi kujunduse oma
lavastusele „Solist“, ja grimmikunstnik Helga Aliis Saarleni, kes tegi lavakujunduse
„Võõrastele“.
Tänapäeva teater nõuab koostööd suuremate loominguliste meeskondadega, paljude
meediumide sünteesi, füüsiliste-pildiliste-heliliste vahendite integreerimist tervikuks.
Lavastuste loomingulistesse meeskondadesse kuulusid nii oma majast kui ka väljastpoolt
valgus- ja videokunstnikud (Priidu Adlas, Andreas Altmäe, Tauno Makke, Sander Aleks
Paavo, Triin Suvi, Epp Kubu, Kaido Mikk, Rene Liivamägi), heli- ja muusikalised kujundajad
ning heliloojad (Lauri Kaldoja, Matis Leima, Kirke Karja, Ann Reimann, Owe Petersell,
Andrus Laansalu), muusikud („Café Théâtrali“ elava muusika 4-liikmeline bänd),
kostüümikunstnikud (Kärt Ojavee, Anu Lensment), koreograafid (Jüri Nael, Villiko Kruuse)
jt.
Eesti uuemat dramaturgiat tutvustavas Esimese lugemise sarjas esitati viis näidendit. Üks
neist oli Eesti Teatri Agentuuri 2021. a näidendivõistluse võidutöö, Katariina Libe „Võrsed“.
Näidendivõistlusel osalejate hulgast valiti välja sobivad tekstid edasi arendamiseks ETA ning
Lavastajate ja dramaturgide liidu mentorprogrammis, tulemusi esitati Esimesel lugemisel.
3
Martin Nõmme „kaunis/kummaline“ mentoriks oli stsenarist , tõlkija ja näitekirjanik Martin
Algus, Heneliis Nottoni „Emesise“ mentoriks stsenarist ja näitekirjanik Mehis Pihla.
Hooaja lõpus esitati kahe EMTA lavakunstikooli dramaturgia õppesuuna lõpetaja tööd,
lugemist juhendasid üliõpilased ise: Elo Järve „Komisjon“ ja Roos Lisette Parmase „Esimene
kiri: seadus ja prohvetid“.
Tormiliselt positiivse vastuvõtu pälvis 2022. aastal ühe välisteksti heategevuslik
lugemisesitus: suure saali laval kanti ette pisut kärbitud versioon kultuslikust märulifilmist
„Die Hard“, pealkirjaga „Täna loeme visa hinge“. Välja müüdud saali kogu piletitulu annetati
MTÜ Mondo kaudu Ukraina kodude taastamiseks.
Tõelise hoo sai sisse kontserdisari „Muusikud Draamas“. Väike saal on valguskujundusega
ja kohtade ümberpaigutusega muudetud õdusaks kontserdipaigaks. 2022. aastal astusid üles
Slow Motion Orchestra, Guido Kangur ja UMA, Brian Melvin Trio, Kadri Voorand ja Mihkel
Mälgand, Riho Sibul ja Ulla Krigul, Siiri Sisask, Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann.
Repertuaaripilt tervikuna kujuneb uutest ja juba mängukavas olevatest lavastustest ning see on
jätkuvalt hästi tasakaalus. Eesti dramaturgia valik on mitmekesine ja uusi algupärandeid
lisandub hoogsalt, need moodustavad repertuaarist stabiilselt umbes kolmandiku või enamgi.
Ka lastelavastus on traditsiooniliselt algupärand („Lohe needus“). Maailma
tänapäevadramaturgia kultuuriline spekter on lai ja valik kunstiväärtuslik.
Meelelahutuslikuma repertuaari osakaal on piisav.
2022. aasta jooksul anti 500 etendust ja korraldati lisaks 20 muud üritust. Statsionaaris anti
436 etendust ja väljaspool teatrimaja 64 etendust.
Piletiga külastajaid oli 103 740. Saalide keskmine täituvus oli 82 % ja keskmine piletihind
17,3 € (ilma käibemaksuta). Piletitulu kogunes 1 798 884,67 € (ilma km-ta).
Aasta suurimad publikumagnetid suures saalis olid „Lehman Brothers“ (21 790 vaatajat),
„Mefisto“ (9987) ja „Amadeus“ (9045), väikses saalis kogusid enim publikut „Oh jumal“
(4471), „Pangalaen“ (3333) ja „Kunst“ (koos Viinistu mängukordadega 3177 vaatajat).
Maalisaali „Solisti“ mahtus nägema 3290 inimest.
Külalisetendusi anti Eestis Vanemuises („Lehman Brothers“, „Mefisto“) ja Tartus Heino
Elleri muusikakoolis („Solist“). Mitmes Eesti paigas mängiti etendust „Oh, Jumal”.
Kevadel käis lavastus „Millest tekivad triibud?“ ringreisil Brüsselis ja Amsterdamis.
Suvel mängiti 2022. aastal Viinistul kolme lavastust – „Talupojad tantsivad prillid ees“
Viinistu katlamajas, „Oh jumal“ Viinistu kabelis, „Kunst“ Viinistu Kunstimuuseumis.
Kadriorus Vilde muuseumis jätkus just sellesse ruumi loodud lavastus „Millest tekivad
triibud?“ mängimine.
Sügisest sai teatri 2022/2023. aasta hooaja peatoetajaks UG Investments.
Aastat hinnates tuleb tõdeda, et erandliku aasta kohta on nii statistilised kui ka kunstilised
tulemused head. Tööpauside ja sagedase plaanide muutmise tõttu oli see keeruline aasta, aga
teater kohanes paindlikult. Erakordselt suur koormus langes müügiosakonnale, tuli ühendust
4
võtta, pileteid vahetada ja tagasi osta, korduvalt saalide plaane muuta ja kohti hajutada,
pretensioone lahendada ja soove rahuldada personaalselt kümnete tuhandete piletiostjatega.
Tähelepanuväärne on seejuures, et nii nagu varasemaltki ei soovinud enamik pileteid tagasi
müüa vaid edasi lükata, et valitud etendust ikkagi näha.
On oluline, et kunstilises kvaliteedis ei tehtud järeleandmisi, teater säilitas töömeeleolu. Kuigi
kogu Eesti teatripublik on pisut väsinud etendustele pääsu tingimuste pidevast muutmisest ja
etenduste ärajäämisest ning see annab tunda ka Draamateatris, siis aastatega loodud usaldust
Eesti Draamateatri vastu ei murendanud üldiselt ka see keeruline aasta.
TRUPP, TUNNUSTUS
Koosseisuliste lavastajatena töötasid 2022. a teatris Priit Pedajas, Hendrik Toompere ning
kunstiline juht Hendrik Toompere jr. Kõik koosseisulised lavastajad tõid kõik välja ühe
lavastuse, Hendrik Toompere jr koos Karmo Nigulaga ka teise. Teistelt lavastajatelt oli 5
lavastust (Karl Kaumets 2, Kersti Heinloo, Mehis Pihla ja Taavi Teplenkov igaüks 1, Karmo
Nigula tegi 1 lavastuse koos Hendrik Toompere jr-ga).
Aasta alguses lahkus jäädavalt Maria Klenskaja (6.01.2022).
Trupiga liitusid hooaja alguses näitlejad Gert Raudsep ja Ursel Tilk ning lavastaja Kertu
Moppel.
2022. a lõpus oli trupis 38 näitlejat.
Kolleegipreemia Ants 2022. aasta loomingu eest:
Käsu-Ants – Taavi Teplenkov "Võõrad"
Suur Ants, naispeaosa – Kersti Kreismann Käbi Laretei - "Solist"
Suur Ants, meespeaosa – Mait Malmsten – Salieri - "Amadeus"; Rocco - "Võõrad"
Väike Ants, naiskõrvalosa – Hilje Murel – Ell - "Puud olid, puud olid hellad velled"; osaline
- "Café Théâtral" ja Laine Mägi – Aline Solness - "Meister Solness"; osaline - "Café
Théâtral"
Väike Ants, meeskõrvalosa – Raimo Pass – Kõhetu kuju - "Tund enne päikesetõusu"; van
Swieten "Amadeus"; osaline - "Café Théâtral"
Ilu-Ants, kujundaja – Helga Aliis Saarlen – "Amadeus" - grimmikunstnik; "Võõrad" -
kunstnik
Abi-Ants (teenindav töötaja) – teenindusjuht Lii Piiparinen
Asi-Ants (tehniline töötaja) – valgusala juhataja Priidu Adlas
Kaval-Ants – Kairi Kruus ja Mehis Pihla, „Täna loeme visa hinge“ idee autor ja lavastaja –
väga-väga visa hinge eest
Töömesilase lõõgastus-majutuspaketi, mille pani välja Kalev Spa, sai enda kasutada etenduse
juht Karin Undrits. Aasta hõivatuima näitlejate tunnustuse ja loomingulise enesetäiendamise
reisi pälvis naisnäitlejate hulgast Harriet Toompere (mängis 99 etendust) ja meesnäitlejate
seast Guido Kangur (112 etendust). Need preemiad on välja pannud Draamateater koos
MyFitnessiga.
Kertu Moppel ja Juhan Ulfsak pälvisid lavastajatöö ja peaosatäitmise eest lavastuses
„Mefisto“ riikliku kultuuripreemia 2022. aastal, Raimo Pass Näitlejate Liidu auraha ja Ivo
Uukkivi Lennarti rolli eest Viinistu produktsioonis „Lennart. Pöördtooliaastad“ Kristi ja Siim
Kallase fondi stipendiumi.
5
HARIDUS- JA TEAVITUSTÖÖ, MUUD SÜNDMUSED
2022. aastal osales Eesti Draamateatri töötubades 275 õpilast. Valdav osa töötubadest oli
Kertu Moppeli lavastuse "Mefisto" etendusejärgsed arutelud gümnaasiumiõpilastega.
Teatrimajas tehti õpilastele kümmekond ringkäiku.
2022. aasta jaanuarist juunini regulaarselt koos noorte kriitikalaboratooriumi Üle Rambi
laboratooriumi II lend. 12 gümnaasiumiõpilast Tallinna erinevatest koolidest osales 9
kohtumisel, kus õpiti kirjutama teatriarvustusi ja kohtuti näitlejate ja lavastajatega ning
arutleti ühiselt vaadatud lavastuste üle.
Kevadel toimus 3. korda monoloogide esitamise võistlus gümnaasiumiõpilastele.
Eelvoorudes osales 39 osalejat üle Eesti. Avalikus finaalis Draamateatri laval esinesid
publikule ja žüriile 10 finalisti. Esimene võistlus oli pühendatud Shakespeare'i loomingule,
teine Madis Kõivu loomingule ning kolmas andis õpilastele võimaluse tutvuda tuntud
monoloogidega Eesti Draamateatri lavastustest läbi aegade.
2022. aasta kevadel toimus 14. korda arvustuste võistlus, kuhu laekus 18 arvustust
gümnaasiumiõpilastelt, kes analüüsisid 2021./2022. hooajal nähtud Eesti Draamateatri
lavastusi.
5. teatriuurimuste võistlusele laekus 8 õpilasuurimust. Gümnaasiumiõpilaste koostatud
uurimused käsitlesid teatrit eri nurkade alt.
Kevadel osalesime taas EETEAL-i korraldatud koolinoorte teatripäeval, mida 2022. aastal
korraldas Paide Teater. Töötoad viisid läbi Kairi Kruus, Mehis Pihla ja Helena Lotman.
Jätkus eesti dramaturgia edendamiseks mõeldud pikaajaline kirjastamisprojekt.
„Näidendiraamatu“ sarjas avaldame Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid koos
lavastuse fotodega. 2021. aastal ilmusid Urmas Vadi „Tund enne päikesetõusu” ja Mehis
Pihla „Solist”. Täname toetuse eest Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali ja kirjanduse
sihtkapitali.
Publikulehte Eesti Draamateater ilmus 1 number. See on publikule tasuta kättesaadav ED
kassas ning jõuab Põhja-Eestis Postimehe tellijateni koos põhilehega.
Toimus uue lavastusega kaasnev Link, vestlusringis arutleti „Amadeusi“ teemadel.
Mitmeaastase koroonapausi järel toimus taas heategevuslik Jõulusahver, mille päeva lõpetas
teatrisündmuseks kujunenud „Täna loeme visa hinge“.Kolleegid Draamateatrist ja teistest
teatritest olid oodatud müüma oma käsitööd, müüdi Draamateatri pileteid, tutvustati
„Näidendiraamatu“ sarja, esinesid Draamateatri muusikud. Kohatasudest ning puhveti tulust
laekunud summad annetati MTÜ Mondo kaudu Ukraina kodude taastamiseks.
Samuti kogus teater kevadhooajal annetusi Pagulasabile Ukraina heaks. Kogutud summale
lisas teater omalt poolt ühe „Lehman Brothersi“ etenduse piletitulu.
6
ED kasutas järjest aktiivsemalt ja läbimõeldumate kampaaniatega oma Facebooki ja
Instagrami kontot, sotsiaalmeedia on jätkuvalt oluline infokanal teatud sihtgruppideni
jõudmiseks.
Septembris osales Eesti Draamateater Tallinna kuuendal Kirjandustänava festivalil Koidula
tänavas.
EHITUS JA REMONT
2022. aasta ehitus ja remontööde investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks
planeeritavatest rahadest. Teostatud sai pikalt etteplaneeritud tegevused kui ka avariilise
iseloomuga tööd. Töömahukaimaks projektiks oli II korruse puhveti ettevalmistusruumi
laiendus. II korruse puhveti abiruumide vajadus tekkis parketile kohviku rajamisega. Oli ka
ilmne kahtlustus et puhveti tagaseinas olev kanalisatsioonitoru on vigane sest seina pragudest
immitses ebameeldivat lõhna, kahtlustus osutus ka tõeseks. Tagaseina nihutamisega sai kaks
probleemi lahendatud.
Aasta rõhuasetus oli suures osas tööruumides valgustuse parandamine. Viimasest remondist
tööruumides on juba möödas 14 aastat ja sinna vahele jääb ka kvalitatiivne valgustuse
valgusallikate üleminek hõõgpirnidelt LED lahendusele. Tänased LED lahendused on juba
valgustipõhised. Kui siiani püüdsime säästlikumaid valguslahendusi saada hõõgpirnide, -
torude vahetamisega, siis täna, et saada ühtlast töötaja silmale sõbrale valguslahendust, tuleb
välja vahetada ka valgusti/valgustid. Draamateatri paljudes tööruumides on oluline täpselt
eristada ümbritsevaid värve korrektselt, mis seab ka valitavatele valgustitele kõrgema
kvaliteedinõude. 2022. aastal sai täielikult uuendatud grimmiruumi valgustus I korrusel ja
osaliselt IV korrusel. Suur-Sõjamäe töökodade kompleksis sai asendatud energiamahukad ja
aeglase süttimisega häilid-prožektorid led-prožektorite vastu. Plaanis on valgustuse
väljavahetamise projektid ka õmblejate korrusel.
PILETIMAAILM
Aastal 2022 on müüdud Piletimaailma programmist 769322 piletit. Piletimaailmaga liitus 22
uut korraldajat, kes oma ürituse pileteid läbi Piletimaailma müüvad.
Piletimaailma programmi arendused 2022:
Täiustati erinevate teatrite ja Piletimaailma kinkekaartide süsteemi koos põhjalike
müügiaruannete ja kujundusvõimaluste lisamisega. Viidi piletimüügi aruanded ning
raamatupidamine kooskõlla Riigi tugiteenuste Keskuse nõuetega. Koolitati litsentsiaate
probleemide lahendusel piletimüügisüsteemis. Tehti võimalikuks automaatväravate
kasutamine piletite kontrollimiseks.
7
Eraldi viidi läbi personaalne müügi-ja adminprogrammi koolitus erinevates kultuurikeskustes
ning RIMI müügipunktides üle Eesti.
Kooskõlastati arendajaga 2023. aastaks plaan Piletimaailma uuendusteks eelkõige Netipoe (sh
kujnduse) ning platvormiosade ja tarkvara vallas ning muuta kliendisõbralikumaks Abi/Help
lisa.
MUU INFO
Sihtasutusele Eesti Draamateater eraldati Kultuuriministeeriumi poolt tegevustoetuse
lepinguga 2 541 921 eurot, lisaks eraldati 2023 aastal 2022 energiakulude katteks 30700
eurot.
SA Eesti Draamateater juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liikmena jätkab Rein Oja, kellega
on sõlmitud juhatuse liikme leping kuni 2024.
SA Eesti Draamateater nõukogu on viieliikmeline, liikmete koosseis ei muutunud.
Juhatusele maksti aruandeaastal koos maksudega 62 018 eurot. Nõukogu liikmetele maksti
koos maksudega 16 758 eurot.
Olulisi kohustusi ega tingimuslikke kohustisi aruandeaastal ei olnud, tehingud juhatuse ja
nõukogu liikmetega ning nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas.
Koosseisulistele töötajatele arvestati aruandeaastal tasusid koos maksudega 2 752 505 eurot,
mittekoosseisulistele 129 586 eurot. Kokku olid tööjõukulud 2 974 393 eurot. Keskmiselt oli
aruandeperioodil 122 töötajat, aasta lõpul töötas teatris 137 inimest
PEAMISED FINANTSSUHTARVUD
Finantssuhtarvude arvutamise metoodika:
Puhaskasumi marginaal = tulem / müügitulu
Ärikasumi marginaal = põhitegevuse tulem / müügitulu
Netovara puhastootlus = tulem / netovara
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused
Netovara määr = netovara / aktiva
8
31.12.2022 31.12.2021
Puhaskasumi marginal -11,3% 4,5%
Ärikasumi marginaal -11,4% 4,5%
Netovara puhastootlus -4,1% 0,9%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,64 1,85
Netovara määr 76,8% 84,5%
9
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 2 885 748 1 980 629 2
Nõuded ja ettemaksed 204 085 228 519 3;4
Kokku käibevarad 3 089 833 2 209 148
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 5 007 063 5 451 261 5
Immateriaalsed põhivarad 18 677 21 479 6
Kokku põhivarad 5 025 740 5 472 740
Kokku varad 8 115 573 7 681 888
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 1 881 594 1 191 046 4;8;9
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 000 0 10
Kokku lühiajalised kohustised 1 882 594 1 191 046
Kokku kohustised 1 882 594 1 191 046
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 103 591 7 103 591
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -612 749 -672 029
Aruandeaasta tulem -257 863 59 280
Kokku netovara 6 232 979 6 490 842
Kokku kohustised ja netovara 8 115 573 7 681 888
12
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2022 2021 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 2 583 246 3 163 203 10
Tulu ettevõtlusest 2 275 300 1 313 592 11
Muud tulud 1 820 5 661 12
Kokku tulud 4 860 366 4 482 456
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -14 358 -4 965
Mitmesugused tegevuskulud -1 662 825 -1 161 093 13
Tööjõukulud -2 974 393 -2 785 853 14
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -468 736 -470 566 5;6
Muud kulud -22 -699
Kokku kulud -5 120 334 -4 423 176
Põhitegevuse tulem -259 968 59 280
Intressitulud 2 105 0 15
Aruandeaasta tulem -257 863 59 280
13
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2022 2021 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -259 968 59 280
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 468 736 470 566 5;6
Kokku korrigeerimised 468 736 470 566
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 26 539 -20 489
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 691 549 353 098
Kokku rahavood põhitegevusest 926 856 862 455
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-21 737 -57 643 5;6
soetamisel
Kokku rahavood investeerimistegevusest -21 737 -57 643
Kokku rahavood 905 119 804 812
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 980 629 1 175 817 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 905 119 804 812
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 885 748 1 980 629 2
14
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2020 7 103 591 -672 029 6 431 562
Aruandeaasta tulem 59 280 59 280
31.12.2021 7 103 591 -612 749 6 490 842
Aruandeaasta tulem -257 863 -257 863
31.12.2022 7 103 591 -870 612 6 232 979
15
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti
finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku
sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse
standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest
ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise
aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse,
olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse,tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu
ülimuslikkuse printsiip.
SA Eesti Draamateater kasutab tulemiaruande koostamisel RTJ 14 toodud tulemiaruande skeemi.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha,raha teel, arvelduskontode jääke ( v.a. arvelduskrediit) ning
lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse
kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul
puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalsed põhivarad on varad, mida SA Eesti Draamateater kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta
kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Immateriaalsed varad on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatavad mittemonetaarsed varad.
Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiir on 5000 eurot (ilma käibemaksuta) välja arvatud maa, mis võetakse
soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna ja
selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalsed põhivarad, mis vastavad vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast (kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud) ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Põhivara soetusmaksumusse
võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile,
paigaldamisele).
Põhivara võetakse arvele kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab
vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist(ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad
kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt
põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).
Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja
sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.
Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul
kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle
kasutusvalmis saamise hetkest ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui täielikult
amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult
kasutusest eemaldatud.
Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
16
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned ja rajatised 5-50 aastat
Arvutid ja arvutustehnika 2-4 aastat
Masinad ja seadmed 5-10 aastat
Muud materiaalsed põhivarad 2-20 aastat
Immateriaalne põhivara 2-10 aastat
Maad ei amortiseerita.
Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad
eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt.
Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel, või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või
kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara
mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsioonikuluna.
Rendid
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul
loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna
Finantskohustised
Finantskohustised (näiteks võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud
soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud
kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases
väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Toetustena kajastatakse saadud vahendeid(saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste
kajastamisel lähtutakse üldeeskirjas toodud põhimõtetest.
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
-sihtfinantseerimine -teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega
eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning
raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
-tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse Teatrile lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud
eesmärkidest.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude
arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamiseperioodil, kui
sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha
laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude hüvitamisviiside alusel(standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende
kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruandeperioodil.
Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist. Tegevuskulude katteks saadud
sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et Teater
toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna
toetuse saamise tekkepõhisuse momendil, st. põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade
soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalsete või immateriaalsete põhivaradena.
Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivarad soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus
on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole
veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksuna bilansikirjel "Sihtotstarbelised tasud, annetused ja
toetused" saadud ettemaksetena.
Tulud
Tulud etendustest kajastatakse etenduse toimumise hetkel. Piletite tagastamise tõenäosust hinnatakselähtuvalt senisest kogemusest
ning tagastused kajastatakse müügitehingute toimumise perioodil müügitulu vähendamisena.
17
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu
periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist.
Intressitulu kajastatakse siis kui:
(a) tulu laekumine on tõenäoline ja
(b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata
Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel
perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale
majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Seotud osapooled
Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud
osapooltena käsitletakse:
• tegev- ja kõrgem juhtkond
• eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nendega seotud äriühingud.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Sularaha kassas 3 155 2 343
Raha arvelduskontodel 2 878 363 1 976 648
Raha teel 4 230 1 638
Kokku raha 2 885 748 1 980 629
18
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 118 753 118 753
Ostjatelt laekumata
118 753 118 753
arved
Maksude ettemaksed ja
3 061 3 061 4
tagasinõuded
Muud nõuded 2 762 2 762
Intressinõuded 2 105 2 105
Viitlaekumised 657 657
Ettemaksed 48 627 48 627
Tulevaste perioodide
47 928 47 928
kulud
Muud makstud
699 699
ettemaksed
Kinnipidamised töötasudest 182 182
Sihtfinantseerimise nõuded 30 700 30 700
Kokku nõuded ja
204 085 204 085
ettemaksed
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 66 985 66 985
Ostjatelt laekumata
67 313 67 313
arved
Ebatõenäoliselt
-328 -328
laekuvad nõuded
Nõuded seotud osapoolte
70 70
vastu
Maksude ettemaksed ja
115 684 115 684 4
tagasinõuded
Ettemaksed 45 482 45 482
Tulevaste perioodide
45 272 45 272
kulud
Muud makstud
210 210
ettemaksed
Kinnipidamised töötasudest 298 298
Kokku nõuded ja
228 519 228 519
ettemaksed
19
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 1 263 285
Käibemaks 75 44 152 25 558
Üksikisiku tulumaks 45 100 36 213
Sotsiaalmaks 83 241 69 529
Kohustuslik kogumispension 3 264 2 970
Töötuskindlustusmaksed 5 353 4 562
Ettemaksukonto jääk 2 986 115 684
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 061 182 373 115 684 139 117
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Ettemaksed
arvutisüsteemid
masinad
ja
seadmed
31.12.2020
Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 17 098 168 508 3 327 170 0 13 006 219
Akumuleeritud kulum -4 391 879 -84 585 -13 314 -17 098 -114 997 -2 637 954 0 -7 144 830
Jääkmaksumus 308 457 4 810 205 53 511 0 0 53 511 689 216 0 5 861 389
Ostud ja parendused 48 567 9 075 57 642
Muud ostud ja
48 567 9 075 57 642
parendused
Amortisatsioonikulu -276 456 -26 364 0 0 -26 364 -164 950 -467 770
31.12.2021
Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 17 098 168 508 3 367 106 9 075 13 055 230
Akumuleeritud kulum -4 668 335 -110 949 -13 314 -17 098 -141 361 -2 794 273 -7 603 969
Jääkmaksumus 308 457 4 533 749 27 147 0 0 27 147 572 833 9 075 5 451 261
Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 21 737 0 21 737
Amortisatsioonikulu -269 253 -21 897 0 0 -21 897 -174 785 -465 935
Ümberliigitamised 0 0 0 0 0 9 075 -9 075 0
31.12.2022
Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 17 098 168 508 3 389 737 0 13 068 786
Akumuleeritud kulum -4 937 588 -132 846 -13 314 -17 098 -163 258 -2 960 877 -8 061 723
Jääkmaksumus 308 457 4 264 496 5 250 0 0 5 250 428 860 0 5 007 063
20
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
31.12.2022 hakkas kehtima Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatus, millega kehtestati materiaalse ja
immateriaalse põhivara arvelevõtmise alampiiriks 10 000 eurot. Muudatust rakendatakse alates 2023.aastast, põhivara
soetusmaksumusega alla 10 000 euro kantakse SA Eesti Draamateater bilansist välja varade jääkmaksumuses 31.12.2022 seisuga ja
see kajastub 2023. aasta amortisatsioonikuluna.
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2020
Soetusmaksumus 183 632 183 632
Akumuleeritud kulum -159 357 -159 357
Jääkmaksumus 24 275 24 275
Amortisatsioonikulu -2 796 -2 796
31.12.2021
Soetusmaksumus 183 632 183 632
Akumuleeritud kulum -162 153 -162 153
Jääkmaksumus 21 479 21 479
Amortisatsioonikulu -2 802 -2 802
31.12.2022
Soetusmaksumus 183 632 183 632
Akumuleeritud kulum -164 955 -164 955
Jääkmaksumus 18 677 18 677
Lisa 7 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2022 2021
Kasutusrendikulu 6 230 3 364
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2022 31.12.2021
12 kuu jooksul 5 692 5 692
1-5 aasta jooksul 13 947 19 640
21
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2022 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 853 082 853 082
Võlad töövõtjatele 93 569 93 569
Maksuvõlad 182 373 182 373
Muud võlad 4 770 4 770
Muud viitvõlad 4 770 4 770
Saadud ettemaksed 747 800 747 800
Tulevaste perioodide tulud 707 646 707 646
Muud saadud ettemaksed 40 154 40 154
Kokku võlad ja ettemaksed 1 881 594 1 881 594
31.12.2021 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 533 113 533 113
Võlad töövõtjatele 92 706 92 706
Maksuvõlad 139 117 139 117
Muud võlad 8 643 8 643
Muud viitvõlad 8 643 8 643
Saadud ettemaksed 415 908 415 908
Tulevaste perioodide tulud 344 869 344 869
Muud saadud ettemaksed 71 039 71 039
Muud kohustised 1 559 1 559
Kokku võlad ja ettemaksed 1 191 046 1 191 046
Lisa 9 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Puhkusetasude kohustis 92 948 92 323
Muud võlad 622 383
Kokku võlad töövõtjatele 93 570 92 706
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
22
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2021
tulemiaruandes
Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium
2 482 376 0 -2 482 376 0 0
tegevustoetus
Kultuuriministeerium
114 784 0 -114 784 0 0
kriisiabi
Töötukassa palgatoetus 563 393 0 -563 393 0 0
Teater Maale programm 1 000 0 -1 000 0 0
Kultuurkapital 1 650 0 -1 650 0 0
Kokku
sihtfinantseerimine 3 163 203 0 -3 163 203 0 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 3 163 203 0 -3 163 203 0 0
toetused
Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2022
tulemiaruandes
Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium
2 541 921 0 -2 541 921 0 0
tegevustoetus
Kultuuriministeeriumi
toetus 2022 0 0 -30 700 30 700 0
energiakulude katteks
Kultuurkapital 12 394 769 -10 625 0 1 000
Kokku
sihtfinantseerimine 2 554 315 769 -2 583 246 30 700 1 000
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 2 554 315 769 -2 583 246 30 700 1 000
toetused
Tulenevalt 2022.aastal suurenenud kuludest, eraldas Kultuuriministeerium tagasiulatuvalt SA-le Eesti Draamateater energiakulude katteks
30 700 eurot. Toetus laekub 2023. aastal.
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2022 2021
Kunsti ja kirjandusalane loometegevus (9231) 1 845 219 1 057 484
Tulud Piletimaailma teenustest (5119) 299 975 194 923
Enda mittteeluruumide rendileandmine (7020) 28 666 19 902
Reklaamindus (7440) 76 100 16 300
Kirjastamistegevus (2214) 2 097 2 271
Muud tulud (9232) 23 243 22 712
Kokku tulu ettevõtlusest 2 275 300 1 313 592
23
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Muud tulud
(eurodes)
2022 2021
Muud 1 820 5 661
Kokku muud tulud 1 820 5 661
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2022 2021
Üür ja rent -45 135 -41 039
Energia -243 983 -152 634
Elektrienergia -111 725 -68 949
Soojusenergia -123 662 -77 200
Kütus -8 596 -6 485
Veevarustusteenused -5 196 -3 293
Mitmesugused bürookulud -110 572 -111 456
Lähetuskulud -10 087 -8 891
Koolituskulud -1 663 -616
Riiklikud ja kohalikud maksud -7 719 -8 242
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 2 167
Uuslavastuste kulud -356 821 -219 696
Etendustegevuse kulud -578 899 -360 429
Muud -302 750 -256 964
Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 662 825 -1 161 093
Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)
2022 2021
Palgakulu -2 222 770 -2 077 328
Sotsiaalmaksud -738 097 -697 060
Erisoodustused -13 526 -10 965
Muud 0 -500
Kokku tööjõukulud -2 974 393 -2 785 853
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 122 134
24
Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Intressitulud
(eurodes)
2022 2021
Intressitulu hoiustelt 2 105 0
Kokku intressitulud 2 105 0
Lisa 16 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
LÜHIAJALISED 31.12.2022 31.12.2021
Nõuded ja ettemaksed
Asutajad ja liikmed 0 70
Kokku nõuded ja ettemaksed 0 70
MÜÜDUD 2022 2021
Teenused Teenused
Asutajad ja liikmed 716 733
Kokku müüdud 716 733
OSTETUD 2022 2021
Teenused Teenused
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
6 250 0
omanikud ning nende valitseva või
olulise mõju all olevad ettevõtjad
Kokku ostetud 6 250 0
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2022 2021
Arvestatud tasu 59 198 55 837
25
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Eesti Draamateater SA osanikele
Arvamus
Oleme auditeerinud Eesti Draamateater SA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2022 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja
netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh
sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu asjaolu
Modifitseerimata oma arvamust juhime tähelepanu asjaolule, et seisuga 31.12.2021 koostatud raamatupidamise aastaaruannet auditeeris HLB Expertus KLF OÜ (audiitorettevõtja
tegevusloa number: 241) vandeaudiitor Arvo Lepik (vandeaudiitori number: 280), kes väljastas auditi tulemusena 24.03.2022 modifitseerimata sõltumatu vandeaudiitori aruande.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie
arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada
või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui
võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on
ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused
võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Sergei Tšistjakov
Vandeaudiitori number: 481
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number: 62
Lõõtsa tn 2a, Tallinn, Harju maakond, 11415
20.03.2023
Saatja: Draamateater <
[email protected]>
Saadetud: 03.04.2023 12:38
Adressaat: <
[email protected]>; <"RAM Info">
Teema: SA Eesti Draamateater, Juhtimine, Maarit Randrüüt, Kiri,
03.04.2023, 1.1-8/30-1, 2022 auditeeritud a ...
Manused: 90008264_2022.bdoc
Asutus: SA Eesti Draamateater
Osakond: Juhtimine
Saatja: Randrüüt, Maarit
Dokumendi liik: Kiri
Reg. kpv.: 03.04.2023
Reg. nr.: 1.1-8/30-1
Pealkiri: 2022 auditeeritud aastaaruanne