dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Rahandusministeerium · 6. aprill 2023
Viit
1.1-11/1523-2
Registreeritud
6. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Statistikaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-5_23_0146-1_Rahandusministeerium_Tsiviilkriisi_ja_riigikaitse_seaduse_eelnõu_kooskõlastamiseks_ja_arvamuse_avaldamiseks_esitamine_06.04.2023.asice113 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie: 28.02.2023 nr 7-2/23-00367-2 Meie: 06.04.2023 nr 1.1-5/0146-1 Tagasiside tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule Lugupeetud minister Statistikaamet tänab võimaluse eest tagasisidestada tsiviil- ja riigikaitseliste seaduse eelnõud ning teeb alljärgnevalt järgmised tähelepanekud: 1. Paragrahvist 9 „Kriisiülesannete määramine“ selgub, et kriisiolukorra lahendamise toetamiseks (lg 1) määratakse asutustele seaduse või VV kriisiplaanis (lg 3) püsiv kriisiülesanne (lg 2). Siinkohal peab Statistikaamet vajalikuks meelde tuletada, et viimaste kriiside korral (Covid, Ukraina sõda) on asutus teinud Vabariigi Valitsusele ad hoc analüüse. Kuna praegu kehtivate õigusaktide alusel ei ole Statistikaametile sätestatud kriisiaja ülesannet, siis ei ole Statistikaamet ka sellist võimekust loonud ning reaalses, suure ulatusega kriisis ei pruugi ad hoc lähenemine olla üldse võimalik. Kui Vabariigi Valitsusel on ka edaspidi tahe Statistikaametilt kriisolukordades saada analüüse (nii selliseid, mida võib ette planeerida kui ka neid, mis tuleks koostada sõltuvalt kriisiolukorrast), teeme ettepaneku täiendada eelnõu viisil, mille tulemusena määratakse Statistikaametile püsiv kriisiülesanne. Olemasolevate ressursside piires on Statistikaameti toimepidevuse tase kriisiolukordades väga madal. Püsiva kriisiülesande sätestamise ja vastavate ressursside eraldamise korral on Statistikaametil võimalus ning kohustus protsesse selliselt arendada, et need vastavad kriisiolukorra vajadustele (nt sellisel juhul peab olema elekter tagatud, andmebaasid dubleeritud, töötajatel määratud kriisiülesande täitmise kohustus jne). 2. Paragrahv 10 lg 2 „Üleriigiline riskianalüüs“ alusel tuleb pädevatel asutusel hinnata riske, mille põhjal koostatakse üleriigiline riskianalüüs. Seletuskirja lk 36 on toodud näitlik loetelu, et milliseid riske peaks hindama, mh on nimetatud ka sektorite ja allsektorite ristsõltuvusest tulenevad riskid, sh elanikkonnale ja siseturule. Selliste mõjuanalüüside tegemisel on varasemalt avaldatud soovi kasutada ka Statistikaameti kogutavaid andmeid. Arutelude käigus ning ka antud seaduse eelnõu seletuskirjast on selgunud, et Statistikaametil vastavad andmed puuduvad, vajavad eeltöötlust Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee või neid ei koguta piisaval detailsel tasemel. Seega teeme ettepaneku Riigikantseleil koostöös pädevate asutustega ja Statistikaametiga kaardistada/ määratleda, milliseid andmeid vajatakse Statistikaametilt nimetatud riskianalüüsi teostamiseks. Samuti on eeltoodu vajalik, et Statistikaameti pädevus oleks hõlmatud § 10 lg 6 alusel sätestatava Vabariigi Valitsuse määrusega, millega kehtestatakse üleriigilise riskianalüüsi ning selle eelanalüüsi koostamise nõuded ja kord. 3. Paragrahv §116 „Andmekogust andmete väljastamise üldvolitus kriisiolukorra lahendamisel“ koosmõjus paragrahviga 117 „Isikuandmete töötlemine ja andmesubjekti õiguste piiramine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Paragrahvis 116 on sätestatud, et Kriisiolukorras on andmekogu vastutav või volitatud töötleja kohustatud väljastama eelkõige kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat meedet kohaldavale Vabariigi Valitsuse volitatud haldusorganile andmekogusse kantud kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke isikustamata andmeid ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole andmete väljastamise või muul viisil andmetele juurdepääsu õigust sätestatud. Statistikaamet märgib, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalike andmeallikate, andmete kogumise, töötlemise ning andmete analüüsi eesmärki ning korraldust tuleb täpsustada, et oleks tagatud metoodika kaudu andmete kvaliteet ja kokkuvõttes usaldusväärsus. Covidi pandeemia ajal liikuvusanalüüse tehes tuli selgelt välja, et isikustatud andmeid hõivates on see eriti oluline, kuna erinevad lähenemised metoodikale (metoodikat ei olnud võimalik kontrollida, see oli n.ö akrediteerimata), tõid kaasa vead andmetes ning tulemustes. Andmete parandamine oli võimatu või kulus selleks liialt niigi väärtuslikku aega. Riikliku statistika seaduse (RStS) kohaselt teeb statistikatöid Statistikaamet ning nende tööde tegemiseks on Statistikaametil vastavalt RSTS § 28 lõikele 4 õigus saada andmekogudesse kogutud andmed, sh ka isikustatud andmeid. Leiame, et kriisiolukorra lahendamiseks oleks mõistlik kasutada ennekõike juba olemasolevaid lahendusi ja/või võimekusi, sh Statistikaameti pädevust ning kompetentsi ning õiguslikke aluseid andmete kogumiseks ja töötlemiseks. See võib tähendada Statistikaametile konkreetsete kriisiülesannete määramist, mis hõlmaksid kriiside lahendamiseks vajalike andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist. Isikustamata andmete kogumisel on oluline, et eelnevalt oleks asutustega kokkulepitud ja ka kriisiolukordadeks valmisolekuks testitud andmete edastamise kord. Lisaks märgime, et kriisiolukordade lahendamiseks ei pruugi piisata vaid isikustamata andmete töötlemisest ning hädavajalik võib olla ka isikustatud andmete töötlemine. Isikustatud andmete töötlemine võimaldab erinevate andmekogude andmeid koos töödelda ning seeläbi toota kvaliteetsemat ning täpsemat analüüsi. Statistikaamet töötleb oma põhiülesannete täitmiseks isikustatud andmeid, pseudonüümides need vajadusel pärast kontrolli ja andmestike sidumist. Samuti tuleb kaaluda, kas kriisiolukorras peaks kriisi lahendavatel asutustel olema õigus saada kriisi lahendamiseks ka vajalikul määral isikustatud eraandmeid (privately held data). Selleks puudub kehtivas õiguses toimiv lahendus, sest selget õiguslikku alust õigusaktides sätestatud ei ole või on need õiguslikud alused sätestatud eriseadustes üksikute juhtudena. Isikustatud eraandmete töötlemisel tuleb see põhimõte esmalt andmete valdajatega läbi arutada ja leida vastastikku sobivad lahendused ning loomulikult tagada andmete kaitse ja nende andmete pealt tehtud analüüside avaldamine vaid andmete anonüümsust tagaval kujul. Statistikaamet on alati valmis andma täiendavaid selgitusi esitatud tähelepanekute kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmet Lee Peadirektor Ilona Reiljan 625 9390, [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel