Rahandusministeerium Teie: 28.02.2023 nr 7-2/23-00367-2
Meie: 06.04.2023 nr 1.1-5/0146-1
Tagasiside tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule
Lugupeetud minister
Statistikaamet tänab võimaluse eest tagasisidestada tsiviil- ja riigikaitseliste seaduse eelnõud ning teeb
alljärgnevalt järgmised tähelepanekud:
1. Paragrahvist 9 „Kriisiülesannete määramine“ selgub, et kriisiolukorra lahendamise toetamiseks
(lg 1) määratakse asutustele seaduse või VV kriisiplaanis (lg 3) püsiv kriisiülesanne (lg 2).
Siinkohal peab Statistikaamet vajalikuks meelde tuletada, et viimaste kriiside korral (Covid,
Ukraina sõda) on asutus teinud Vabariigi Valitsusele ad hoc analüüse. Kuna praegu kehtivate
õigusaktide alusel ei ole Statistikaametile sätestatud kriisiaja ülesannet, siis ei ole
Statistikaamet ka sellist võimekust loonud ning reaalses, suure ulatusega kriisis ei pruugi ad hoc
lähenemine olla üldse võimalik. Kui Vabariigi Valitsusel on ka edaspidi tahe Statistikaametilt
kriisolukordades saada analüüse (nii selliseid, mida võib ette planeerida kui ka neid, mis tuleks
koostada sõltuvalt kriisiolukorrast), teeme ettepaneku täiendada eelnõu viisil, mille tulemusena
määratakse Statistikaametile püsiv kriisiülesanne. Olemasolevate ressursside piires on
Statistikaameti toimepidevuse tase kriisiolukordades väga madal. Püsiva kriisiülesande
sätestamise ja vastavate ressursside eraldamise korral on Statistikaametil võimalus ning
kohustus protsesse selliselt arendada, et need vastavad kriisiolukorra vajadustele (nt sellisel
juhul peab olema elekter tagatud, andmebaasid dubleeritud, töötajatel määratud kriisiülesande
täitmise kohustus jne).
2. Paragrahv 10 lg 2 „Üleriigiline riskianalüüs“ alusel tuleb pädevatel asutusel hinnata riske, mille
põhjal koostatakse üleriigiline riskianalüüs. Seletuskirja lk 36 on toodud näitlik loetelu, et milliseid
riske peaks hindama, mh on nimetatud ka sektorite ja allsektorite ristsõltuvusest tulenevad riskid,
sh elanikkonnale ja siseturule. Selliste mõjuanalüüside tegemisel on varasemalt avaldatud soovi
kasutada ka Statistikaameti kogutavaid andmeid. Arutelude käigus ning ka antud seaduse eelnõu
seletuskirjast on selgunud, et Statistikaametil vastavad andmed puuduvad, vajavad eeltöötlust
Statistikaamet
Tatari 51, 10134 Tallinn
rg-kood 70000332; tel 625 9300
[email protected], www.stat.ee
või neid ei koguta piisaval detailsel tasemel. Seega teeme ettepaneku Riigikantseleil koostöös
pädevate asutustega ja Statistikaametiga kaardistada/ määratleda, milliseid andmeid vajatakse
Statistikaametilt nimetatud riskianalüüsi teostamiseks. Samuti on eeltoodu vajalik, et
Statistikaameti pädevus oleks hõlmatud § 10 lg 6 alusel sätestatava Vabariigi Valitsuse
määrusega, millega kehtestatakse üleriigilise riskianalüüsi ning selle eelanalüüsi koostamise
nõuded ja kord.
3. Paragrahv §116 „Andmekogust andmete väljastamise üldvolitus kriisiolukorra lahendamisel“
koosmõjus paragrahviga 117 „Isikuandmete töötlemine ja andmesubjekti õiguste piiramine
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Paragrahvis 116 on sätestatud, et
Kriisiolukorras on andmekogu vastutav või volitatud töötleja kohustatud väljastama eelkõige
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat meedet kohaldavale Vabariigi
Valitsuse volitatud haldusorganile andmekogusse kantud kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke
isikustamata andmeid ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole andmete
väljastamise või muul viisil andmetele juurdepääsu õigust sätestatud.
Statistikaamet märgib, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalike andmeallikate, andmete
kogumise, töötlemise ning andmete analüüsi eesmärki ning korraldust tuleb täpsustada, et oleks
tagatud metoodika kaudu andmete kvaliteet ja kokkuvõttes usaldusväärsus. Covidi pandeemia
ajal liikuvusanalüüse tehes tuli selgelt välja, et isikustatud andmeid hõivates on see eriti oluline,
kuna erinevad lähenemised metoodikale (metoodikat ei olnud võimalik kontrollida, see oli n.ö
akrediteerimata), tõid kaasa vead andmetes ning tulemustes. Andmete parandamine oli võimatu
või kulus selleks liialt niigi väärtuslikku aega. Riikliku statistika seaduse (RStS) kohaselt teeb
statistikatöid Statistikaamet ning nende tööde tegemiseks on Statistikaametil vastavalt RSTS §
28 lõikele 4 õigus saada andmekogudesse kogutud andmed, sh ka isikustatud andmeid. Leiame,
et kriisiolukorra lahendamiseks oleks mõistlik kasutada ennekõike juba olemasolevaid lahendusi
ja/või võimekusi, sh Statistikaameti pädevust ning kompetentsi ning õiguslikke aluseid andmete
kogumiseks ja töötlemiseks. See võib tähendada Statistikaametile konkreetsete kriisiülesannete
määramist, mis hõlmaksid kriiside lahendamiseks vajalike andmete kogumist, töötlemist,
analüüsimist. Isikustamata andmete kogumisel on oluline, et eelnevalt oleks asutustega
kokkulepitud ja ka kriisiolukordadeks valmisolekuks testitud andmete edastamise kord.
Lisaks märgime, et kriisiolukordade lahendamiseks ei pruugi piisata vaid isikustamata andmete
töötlemisest ning hädavajalik võib olla ka isikustatud andmete töötlemine. Isikustatud andmete
töötlemine võimaldab erinevate andmekogude andmeid koos töödelda ning seeläbi toota
kvaliteetsemat ning täpsemat analüüsi. Statistikaamet töötleb oma põhiülesannete täitmiseks
isikustatud andmeid, pseudonüümides need vajadusel pärast kontrolli ja andmestike sidumist.
Samuti tuleb kaaluda, kas kriisiolukorras peaks kriisi lahendavatel asutustel olema õigus saada
kriisi lahendamiseks ka vajalikul määral isikustatud eraandmeid (privately held data). Selleks
puudub kehtivas õiguses toimiv lahendus, sest selget õiguslikku alust õigusaktides sätestatud ei
ole või on need õiguslikud alused sätestatud eriseadustes üksikute juhtudena. Isikustatud
eraandmete töötlemisel tuleb see põhimõte esmalt andmete valdajatega läbi arutada ja leida
vastastikku sobivad lahendused ning loomulikult tagada andmete kaitse ja nende andmete pealt
tehtud analüüside avaldamine vaid andmete anonüümsust tagaval kujul.
Statistikaamet on alati valmis andma täiendavaid selgitusi esitatud tähelepanekute kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmet Lee
Peadirektor
Ilona Reiljan
625 9390,
[email protected]