Teie 21.02.2023 nr 8-1/1370, JUM/23-
Justiitsministeerium 0207/-1K
[email protected] Meie 06.04.2023 nr 1.1-11/1292-3
Juristieksami seadus
Austatud proua minister
Täname võimaluse eest avaldada arvamust juristieksami seaduse eelnõu kohta. Kooskõlastan
eelnõu järgmiste märkustega:
1. Seletuskirja kohaselt võimaldaks juristieksam korraldada seniste ameti- ja kutseeksamite
üldosa ühiselt, et hinnata lävendile vastavust – kandidaadi võimet rakendada Eesti õigust
õigusmagistri tasemel. Seniste ameti- ja kutseeksamite eesmärk muutub ja maht väheneb.
Eelnõu seletuskirjas on ühtlasi mainitud juriidiliste elukutsete laiapindsust. Seetõttu palume
detailsemalt analüüsida ja selgitada, kuidas ühetaolise juristieksami korraldus ja hindamine
seda arvesse võtab. Näiteks, kuidas tagatakse, et eksam ei ole liiga tsiviilõiguse poole kaldu.
Samuti palume selgitada, kuidas võetakse eksami puhul arvesse ametikohast
spetsialiseerumist, mis õigussüsteemi keerukuse arenguid arvestades on jätkuv trend ja mitte
vaid valdkonnapõhiselt, vaid ka valdkonnasiseselt.
2. Juristieksami kohustus kehtestatakse järgmistele ametitele: kohtunik, kohtunõunik,
vandeadvokaat, vandeadvokaadi abi, prokurör, notar, notari asendaja, kohtutäitur, kohtutäituri
abi ning pankrotihaldur. Nimetatud ametikohtadel töötamise eelduseks on juba praegu
kehtestatud (kohtuniku, advokaadi, notari, kohtutäituri või pankrotihalduri) kutseeksami
sooritamine. Üheksat erinevat eksamit korraldavad täna mitmed erinevad institutsioonid,
kellel on eraldi hindamiskomisjonid ja eksameid ettevalmistav personal. Seaduse eelnõuga
soovitakse konsolideerida eksamikorraldus, et ressursse säästa ja nõudeid ühtlustada. Samas
on täna teada, et õigusametite ja -kutsete puhul suudab erialase eksami lävendi ületada vaid
alla poole õigusteaduse diplomi omandanutest. Mõistame, et antud probleemi lahendamine ei
ole selle eelnõu otsene eesmärk. Kuna need teemad on siiski tihedalt seotud, paluksime
täiendavat selgitamist, kas ja mida olete plaaninud teha õigusekspertiisi peamise probleemi -
akadeemilise kvaliteetse õigushariduse languse lahendamiseks, mille põhjusteks mh on
riiklikul tasandil akadeemilise õigusteaduse õppekava raamnõuete puudumine ja võimetus
maksta kõrgelt kvalifitseeritud õppejõududele väärikat tasu (pikaajalisest alarahastamisest
tulenevalt). Kas on plaanis otsida lahendusi ka õigushariduse kvaliteedi probleemidele
koostöös õigushariduse andjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga?
3. Juhime tähelepanu, et eelnõus ette nähtud viisil ei ole võimalik õigusametite ja -kutsete
ühtse erialase lävendiga lahendada probleemi, kus juristieksami sooritanu asub ametisse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
mitmeid(kümneid) aastaid hiljem. Õigus muutub ajas, samuti ununeb õpitu. Tõenäoliselt
soovivad magistrikraadi äsja omandanud ülikooli lõpetajad kohe juristieksami ära teha, et
mitte kitsendada edasisi karjäärivalikuid. Samas ei ole mõningatel õigusametitel võimalik
vahetult pärast magistrikraadi omandamist kohe töötada, vaid eeldatakse ka eelneva juriidilise
töö kogemust, mistõttu selleks ajaks, kui jõutakse õigusametisse kandideerimiseni, on
juristieksamist juba võibolla aastaid möödas. Palume selgitada, kas ja kuidas on plaanis antud
probleemi lahendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Marge Kaskpeit 611 3611
[email protected]
Martin Kulp 611 3097
[email protected]
Eliko Saks 715 5832
[email protected]
2