Teie 21.03.2023 nr 1.2-2/40-1;
Sotsiaalministeerium SOM/23-0327/-1K
[email protected] Meie 06.04.2023 nr 1.1-11/2164-2
Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamine
Austatud proua Riisalo
Rahandusministeerium kooskõlastab sotsiaalkaitseministri „Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra
käskkirja alljärgnevate märkustega arvestamisel:
Üldine
Punkt 1.1.3 on sõnastatud segaselt ning välja on toomata, mis „Eesti 2035“ strateegia n-ö
peasihti TAT panustab. Palun seda täiendada. Samuti veenduda, et regionaalarengut hindav
näitaja on korrektne, kuna laiendatud meetmete nimekirjas on see „Vabatahtlikus töös
osalemise määr“. Sellest johtuvalt kaaluda puntki 1.1.3 sõnastust, mis puudutab panust Eesti
2035 ja seotust näitajatega alljärgnevalt: „… Toetatavate tegevuste panust regionaalselt
tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „Vabatahtlikus töös osalemise
määr“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise
võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ning panust võrdsete
võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“.
Regionaalareng
- Seletuskirja peatükis „TAT mõjud“ on kirjas: „Osad kavandatud tegevused täiendavad ja
jätkavad perioodil 2014–2020 TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“
alustatud arenduste elluviimist (nt KOV-ide toetamine, sotsiaalteenuste kvaliteedi
parandamine, kuulmispuudega inimestele tõlketeenuse pakkumine, inimkeskse
koordinatsioonimudeli rakendamise toetamine, vabatahtliku tegevuse soodustamine
hoolekandes).“ Tuleks välja tuua nende varasemate meetmete mõju regionaalsele
tasakaalustatusele (projektide ja toetusvahendite või väljundite-tulemuste jaotus ning
võimalusel ebavõrdse jaotumise põhjused).
- Seletuskirja peatükis „Mõju regionaalarengule“ on märgitud, et eelneval perioodil pöörati
kõrgendatud tähelepanu Ida-Eestile ja vastavalt TAT tegevuskavale on aastatel 2023 –
2024 suurendatud tähelepanu all Kagu-Eesti piirkond. Hea on see, et seletuskirja on
täiendatud ja välja on toodud statistika selle kohta, et nendes piirkondades on meetme
valdkonnas probleemid kõige suuremad. Aga aru ei ole saada, milliste tegevuste puhul
täpsemalt Kagu-Eestile suuremat tähelepanu pööratakse ja mida see suurendatud
tähelepanu tähendab. TATis tuleks elluviijale anda juhised, millisel moel peab elluviija
Kagu-Eestile suurendatud tähelepanu pöörama. Kas elluviija peab osa eelarvest Kagu-
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eestile broneerima või seda piirkonda rohkem nõustama või midagi muud. Kui on
võimalik, tuua seletuskirjas välja soovitatav saavutatav piirkondlik toetuse, projektide,
väljundite või tulemuste jaotus. Selle alusel saab meetme väljatöötaja meetme edasisel
elluviimisel hinnata kavandatud regionaalset tasakaalu suurendavate elementide sobivust
ja piisavust.
Riigihanked
- Eelnõus ja seletuskirjas tuleb läbivalt asendada sõna „hankedokument“ sõnadega
„riigihanke alusdokument“ sobivas käändes ja vormis.
- Seletuskirjas ja TAT riskihindamise tabelis tuleb läbivalt asendada sõna „hange“ sõnaga
„riigihange“ sobivas käändes ja vormis.
- TAT seletuskirjas märgitud lause on sõnastatud nii, et see hõlmab enne riigihanke
läbiviimist koostatud dokumente. Arusaamatu on, milliseid riigihanke alusdokumente
enne riigihanke läbiviimist muudetakse, kuivõrd riigihangete seaduse kontekstis pole
tegemist riigihanke alusdokumentide muutmisega, vaid nende ettevalmistamise faasiga,
mil riigihanke alusdokumente alles koostatakse ja kooskõlastatakse. Juhul, kui silmas on
peetud riigihanke alusdokumentide muutmist peale elluviijaga kooskõlastamist, siis tuleks
see ka seletuskirjas vastavalt sõnastada.
Kui silmas on peetud hankelepingu muutmist, siis tuleks kasutada samu sõnu, mida
kasutatakse eelnõu punktis 7.2.8 „hankelepingu muudatuste eelnõud“. Samas vajab siis
kogu lause ümbersõnastamist.
- Seletuskirjas tuleb muuta punkti VI kaheteistkümnenda lõigu esimene ja teine lause ning
sõnastada need järgnevalt: „Sotsiaalkindlustusamet korraldab teenuse tellimiseks
riigihanke ja sõlmib riigihankes edukaks osutunud ettevõtjaga hankelepingu, mille alusel
on teenuse osutajal on õigus saada SKA-lt tegevuste läbiviimiseks klientide osas teavet
sihtrühma kuulumise kohta (puue, tööealistel töövõime).“
- Seletuskirja punkti VI kolmeteistkümnenda lõigu neljandat lauset tuleks muuta ja
sõnastada see järgnevalt: Kui mudeli raames hakatakse teenust osutama, siis täpsustatakse
andmetöötlust puudutatavad teemad riigihanke alusdokumentides.
Kui hankija korraldab riigihanke, siis tuleb tal teenuseosutaja kohustused sätestada
riigihanke alusdokumentides. Peale pakkumuste esitamise tähtpäeva riigihanke
alusdokumente enam muuta ei saa. Samuti pole võimalik teha ulatuslikke muudatusi peale
hankelepingu sõlmimist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Anu Kikas 611 3509
[email protected]
2