Mulgi Vallavalitsus
[email protected]
05.04.2023 nr 6-3/23/6925
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala
keskkonnamõju hindamise aruande kohta
seisukoha küsimine
Arendaja, Kivisalu Capital OÜ (registrikood 11287855) esitas Keskkonnaametile
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 20¹
kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu
(koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Töö nr KL-22-16E).
KeHJS § 20¹ lg 1 ja § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH aruande KeHJS
§ 20 ja § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt
asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju
tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva
keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 20¹ lg 1 ja § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH
programmi saamisest alates seisukohad Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala KMH aruande
asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: KMH aruanne (Veelikse sigala KMH aruanne 23.03.2023.asice)
Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet
Ivo Ojamäe 505 7438
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala
keskkonnamõju hindamise aruanne
Tartu 2023
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Nimetus Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Versioon Seisukohtade küsimiseks
Töö nr KL-22-16E
Versioon märts 2023
KMH tellija Kivisalu Capital OÜ
Registrikood: 11287855
Viljandi maakond, Mulgi vald, Veelikse küla, Alliku sigala, 69307
Telefon: +372 56640008
E-post:
[email protected] Teraviljakaubandus OÜ
KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Registreerimisnumber: 10705517
Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699
E-post:
[email protected]
KMH juhtekspert Toomas Pallo, MSc (keskkonnakorraldus). Litsents nr. KMH 0090
Eksperdid Kaido Soosaar, PhD
Kerli Leetsaar, MSc
Birgit Kena, MSc
Liisi Nõgu, MSc
Kasutustingimused
© Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid,
joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud
korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja
mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
2/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ------------------------------------------------------------------------------------------ 7
2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA -------------------------------------------------------- 9
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS --------------------------------------------- 13
4 ALTERNATIIVIDE VALIK, EELHINDAMINE JA LÜHIKIRJELDUS ---------------------------------- 14
5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA
KESKKONNASEISUNDI HINNANG --------------------------------------------------------------------------- 16
Asukoht................................................................................................ 16
Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus................................................. 18
Sotsiaalmajanduslik keskkond ..................................................................... 19
Pinnamood ja geoloogiline ehitus, maavarad, radoon ......................................... 21
Põhjavesi.............................................................................................. 22
Pinnavesi .............................................................................................. 24
Välisõhu seisund, müratase, transpordikoormus ................................................ 25
Kliima.................................................................................................. 26
Looduskaitselised objektid ......................................................................... 27
Kultuuripärand ....................................................................................... 29
6 olemasolev olukord ehk Nullalternatiiv NING SELLEGA KAASNEVAD EELDATAVAD
KESKKONNAMÕJUD ------------------------------------------------------------------------------------------ 30
Nullalternatiivi kirjeldus............................................................................ 30
6.1.1 Olemasolevad rajatised .................................................................... 30
6.1.2 Tootmismaht ................................................................................ 32
6.1.3 Pidamistehnoloogia ja söötmine ......................................................... 32
6.1.4 Veekasutus ................................................................................... 32
6.1.5 Reoveekäitlus ............................................................................... 33
6.1.6 Sõnnikukäitlus ............................................................................... 33
6.1.7 Küte ja ventilatsioon ....................................................................... 33
6.1.8 Jäätmekäitlus ............................................................................... 33
6.1.9 Energia kasutamine ........................................................................ 33
6.1.10 Tööjõud ...................................................................................... 34
6.1.11 Käitist teenindav transport ............................................................... 34
6.1.12 Veterinaarohutus ........................................................................... 34
Nullalternatiivi keskkonnakasutus ................................................................. 34
6.2.1 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke .............................................. 35
6.2.2 Sõnnikuteke ................................................................................. 39
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
6.2.3 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 40
6.2.4 Jäätmeteke .................................................................................. 40
6.2.5 Mürateke ..................................................................................... 40
6.2.6 Avariiolukorra oht .......................................................................... 42
Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ................................... 42
6.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...................................................... 42
6.3.2 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 42
6.3.3 Mõju pinnaveele ............................................................................ 42
6.3.4 Mõju põhjaveele ............................................................................ 43
6.3.5 Mõju sõnnikukäitlusest .................................................................... 43
6.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 46
6.3.7 Mõju müratasemele ........................................................................ 47
6.3.8 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 48
6.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ....................... 48
6.3.10 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ....................................................... 48
6.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 48
Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ..................................... 49
6.4.1 Mõju elusloodusele ......................................................................... 49
6.4.2 Mõju inimese tervisele..................................................................... 49
6.4.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale .............................................. 49
7 Kavandatav tegevus ehk alternatiiv 1 ning sellega kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud
50
Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................... 50
7.1.1 Tootmismaht ................................................................................ 52
7.1.2 Pidamistehnoloogia ja söötmine ......................................................... 52
7.1.3 Veekasutus ja reoveekäitlus .............................................................. 52
7.1.4 Sõnnikukäitlus ............................................................................... 53
7.1.5 Küte ja ventilatsioon ....................................................................... 53
7.1.6 Jäätmekäitlus ............................................................................... 53
7.1.7 Energia kasutamine ........................................................................ 54
7.1.8 Tööjõud ...................................................................................... 54
7.1.9 Käitist teenindav transport ............................................................... 54
7.1.10 Veterinaarohutus ........................................................................... 54
7.1.11 Radoonirisk .................................................................................. 54
Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul ................................................. 55
7.2.1 Ressursikasutus ............................................................................. 56
7.2.2 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke .............................................. 56
4/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
7.2.3 Sõnnikuteke ................................................................................. 60
7.2.4 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 61
7.2.5 Jäätmeteke .................................................................................. 61
7.2.6 Mürateke ..................................................................................... 62
7.2.7 Avariiolukorra oht .......................................................................... 63
Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ............................ 63
7.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...................................................... 63
7.3.2 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 63
7.3.3 Mõju pinnaveele ............................................................................ 64
7.3.4 Mõju põhjaveele ............................................................................ 65
7.3.5 Mõju sõnnikukäitlusest .................................................................... 65
7.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 70
7.3.7 Mõju müratasemele ........................................................................ 72
7.3.8 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 72
7.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ....................... 72
7.3.10 Tegevusega kaasnev kaudne mõju ....................................................... 73
7.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 73
Kavandatava tegevuse mõju vastuvõtvale keskkonnale ........................................ 73
7.4.1 Mõju elusloodusele ......................................................................... 73
7.4.2 Mõju inimese tervisele..................................................................... 74
7.4.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale .............................................. 75
8 Käitise sulgemine ning sulgemisega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõju hinnang 76
9 Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ------ 77
Ehitusetapi keskkonnameetmed ................................................................... 77
Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed ...... 77
Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks .................................................. 85
10 Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse vastavus säästva
arengu põhimõtetele --------------------------------------------------------------------------------------- 86
11 Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ------------------- 87
12 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST
89
13 Kokkuvõte --------------------------------------------------------------------------------------------- 90
14 Kasutatud materjalid -------------------------------------------------------------------------------- 92
15 Lisad ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 94
Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted ............................................................. 95
Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika 101
Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral ....................................... 106
Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral........................................... 110
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 5. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid .............................. 114
Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad ....................................................... 117
Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta ..................................... 118
Lisa 8. Aruande kohta esitatud seisukohad, ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning
vastused nendele ..................................................................................... 119
Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul
osalenute nimekiri ................................................................................... 120
6/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju hindamise aluseks on Kivisalu Capital OÜ keskkonnakompleksloa taotlus. Kivisalu
Capital OÜ taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Veelikse sigala tegevusele.
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas Alliku sigala
(katastritunnus 10501:004:0087) katastril asuva suurenenud tootmisvõimsusega seafarmi
laiendamine ja tegevus.
Hinnatava tegevuse eesmärgiks tootmismahu suurendamine võrreldes Kivisalu Capital OÜ Veelikse
sigala olemasolevas kompleksloas (nr nr KKL/319482) tooduga. Seoses sellega on kavandatavaks
tegevuseks seafarmi rekonstrueerimine, lautade juurde rajamine ning nende kasutuselevõtt. Lisaks
soovitakse juurde rajada ja kasutusele võtta veel üks ringjas vedelsõnnikumahuti. Planeeritav
mahutavus on sigalakompleksi peale kokku 7164 nuumseakohta.
KMH aruande koostamise ajal on Veelikse sigalas kompleksloa alusel kohti kuni 4115-le nuumseale.
Sigalakompleksi kuulub neli laudahoonet, üks vedelsõnnikuhoidla ja vajalikud abirajatised. Antud
olukord võetakse võrdseks KMH aruandes nn lähtepunktiga ehk nullalternatiiviga.
Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on alternatiiv 1 korral maksimaalselt 7164
nuumseakohta. Selleks kavandatakse rekonstrueerida kolm laudahoonet, rajada ühe lauda asemele
uus laudahoone ning rajada lisaks veel üks laudahoone. Lisaks kavandatakse juurde rajada üks
vedelsõnnikuhoidla.
Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 03.01.2022, 10), edaspidi KeHJS.
Keskkonnamõju hindamise on algatanud Keskkonnaamet 13.04.2022 kirjaga nr DM-118193-2.
Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) §3
lg 1 p 1, §6 lg 1 p 27 ja p 35, §9 lg 1, §1 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse §27 ning Keskkonnaameti
peadirektori 10.02.2020 käskkiri nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste
kinnitamine“ lisa 16 „Keskkonnaameti veeosakonna põhimäärus“ punkt 2.2.2 ja Keskkonnaameti
peadirektori 03.02.2022 käskkiri nr 1-1/22/18 „Volituste andmine“ ning ettevõtte Kivisalu Capital
OÜ keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 17.12.2021 nr DM-118193-1.
Keskkonnaamet teatas oma 12.01.2023 kirjaga nr 6-3/22/7457-16, et on tunnistanud nõuetele
vastavaks Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.
Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on:
teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek
kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida
või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
anda tegevusloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või
minimeerimise võimaluste kohta.
Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on:
käitise laiendamine;
Käitise tegevus;
käitise sulgemine tegevuse lõpetamisel.
Keskkonnamõju hindamise protsessi peamised osalised on:
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Arendaja: Kivisalu Capital OÜ;
Otsustaja: Keskkonnaamet;
Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), ekspertrühmana, mille
juhtekspert on Toomas Pallo (litsents nr. KMH 0090).
Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada
võib, on:
asjaomased asutused:
o Mulgi Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise ja
vallas arendustegevuse suunamise osas;
o Rahandusministeerium, planeerimisseaduse osas;
o Maa-amet, maakatastrite osas;
o Terviseamet, mõju osas inimese tervisele;
o Transpordiamet, teehoiu korraldamise ja tingimuste loomise osas ohutuks
liiklemiseks riigimaanteedel;
o Põllumajandus- ja Toiduamet, maaparandussüsteemide osas;
kaasatavad organisatsioonid/isikud:
o naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste ja keskkonnatingimuste
osas;
o Veelikse küla ja sigala läheduses asuvate külade elanikud keskkonnaseisundi osas;
o Mulgi valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas;
o naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui ka täiendavate
võimaluste osas;
o keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste
püstitamise ja lahenduste suunamise osas;
o teised huvirühmad.
Käesolevas aruandes kasutatud lühendid ja mõisted on toodud lisas (Lisa 1).
8/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I, 03.01.2022, 10) ja selle rakendusaktidest ning järgib
keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid EV
keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.
Keskkonnamõju hindamise ülesanne on eelkõige põhjalikult hinnata kavandatud tegevusega, mitte
nullalternatiiviga, kaasnevaid mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse
eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat:
väga oluline positiivne mõju = vältimatu (nt keskkonnaalaste direktiividega vastavusse
viimine);
oluline positiivne mõju = oluline parendus;
positiivne mõju = olukord läheb paremaks;
mõju on neutraalne = allikas on olemas, kuid mõju ei ole või vastuvõtjat ei ole;
mitteoluline negatiivne mõju = mõju on, kuid see pole oluline (nt müratase on allapoole
piirväärtuseid);
oluline negatiivne mõju = kehtestatud piirväärtusele lähenev väärtus, tugev häiring, mis
nõuab üldjuhul leevendavate meetmete rakendamist;
välistav negatiivne mõju = õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamine, Natura
võrgustiku ala terviklikkust rikkuv tegevus jms;
mõju puudub = allikas puudub.
Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk olemasoleva
sigalakompleksi laiendamine, ehitusjärgne tegevus ehk laiendatud sigala käitamine ning tegevuse
mistahes põhjusel lõpetamine ehk sigala võimalik sulgemine.
Keskkonnamõju hindamisel on arvestatud kõiki kolme etappi. Seejuures käsitletakse sigalat kui
tervikut ehk hinnatase kogu sigalakompleksi tootmismahu mõju. Keskkonnamõju allikatena on
arvestatud nii loomapidamishooneid kui abirajatisi (nt sõnnikuhoidlaid). Samuti on arvestatud
toetavate tegevuste keskkonnamõju (nt transpordikoormus juurdepääsuteedel).
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis
kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid
tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega
välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi
muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi jne) toimuvaid muutusi
vastuvõtja kontekstis. Nt lõhna levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata.
Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid
aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja
vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju
kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme
keskkonnaelemendi. Kaudse mõjuna käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju
avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid
seotud tegevus. Sellisteks mõjudeks on näiteks jäätmete edasise käitlemisega seotud mõjud.
Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Nii nullalternatiivi jätkumise kui ka planeeritava tegevuse (alternatiiv 1) juures antakse käesolevas
aruandes esmalt ülevaade tegevustega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende
tagajärgedega kaasnevatest keskkonnamõjudest.
Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel kasutatakse sisend-väljund analüüsi.
Sisend-väljund analüüs viiakse läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu
ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele.
Kavandatava tegevuse tagajärjed tuuakse välja nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise
kasutamisele.
Keskkonnakasutusest tulenevaid mõjusid hinnatakse erinevate keskkonnaelementide (välisõhk,
pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel arvestatakse, et ehitusaegse tegevuse mõjud
on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised.
Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures
lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:
sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;
elusloodus, sh kooslused, looduslik mitmekesisus ja looduskaitsealad;
sotsiaal-majanduslik keskkond, sh inimese vara ja heaolu.
Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale antakse kavandatava tegevuse kohta
koondhinnang. Samadel põhimõtetel antakse keskkonnamõjule koondhinnang ka alternatiivide
võrdluse juures.
Eeltoodud põhimõtteid kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 1).
Joonis 1. Keskkonnamõju hindamise põhimõtted
Alljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa, milles
keskkonnamõju hinnatakse.
Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutatakse arendaja ja projekteerija poolt esitatavaid
andmeid, mida analüüsitakse ekspertide poolt. Võrdluseks kasutatakse tehnoloogia hindamisel
parima võimaliku tehnika (PVT) ja selle järelduste kirjeldust1.
1 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
10/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Hinnangu andmisel kasutatakse võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel
või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, kasutatakse eksperthinnangut.
Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning
selgitatud teistsugust printsiipi, lähtutakse olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast”
ehk hinnangu aluseks võetakse näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad.
Tekkivaid sõnnikukoguseid hinnatakse erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnnikukoguste
hindamiseks kasutatakse maaeluministri määrust nr 732. Lisaks mainitule kasutatakse
üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis on märgitud vastavates peatükkides.
Mõju hindamisel pinnaveele kasutatakse eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate
olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestatakse vesikonna
veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutatakse eksperthinnangut ning
arendaja esitatud lähteandmeid.
Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutatakse puurkaevu geoloogilisi kirjeldusi ning
ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi ja piirkonna
hüdrogeoloogilisi tingimusi. Samuti arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega ja sõnniku
laotamisega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et
käitis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning ei asu nitraaditundlikul alal.
Põhjavee seisundit hinnatakse eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete põhjal.
Mõju hindamisel välisõhu seisundile, sh lõhn, kasutatakse keskkonnaministri määrustega3,4
kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Lähtuvalt sellest, et PVT-
viitedokumendis5 on kirjeldatud võimaliku tolmu teket sigalates, hinnatakse saasteainetest lisaks
ka peenosakeste (PM10) teket. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme
hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2).
Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused
teostatakse arvutiprogrammiga Airviro.
Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister6.
Airviro on kõikide nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadakse
saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostatakse saasteainete hajumiskaardid.
Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut kasutatava
seakasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutatakse sisend-
väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutatakse prognoositavate kasutatavate ainete
pakendi või aine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldatakse, et kasutatakse
samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldatakse
valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb
arvatavasti ohtlike jäätmete teke.
Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja kaitstavatele loodusobjektidele
kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas Eesti Looduse
Infosüsteem – Keskkonnaregister ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Sigala kinnistu on
2 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73.
3 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise
meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66.
4 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Keskkonnaministri 27.12.16. a. määrus nr 81.
5 PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf
6 RT I, 29.12.2016, 62, „Õhukvaliteedi hindamise kord1“. Keskkonnaministri 27.12.2016. a. määrus nr 84.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana, seega puudub vajadus läbi viia täiendavat
koosluste uuringut.
Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutatakse
eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud
tagasiside põhjal.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on käsitleda eeldatavalt olulisi aspekte ning mõjusid, mis on
määratletud programmis. Ebaoluliseks peetakse mõjusid, mille puhul puudub mõjuallikas ehk
puudub põhjus-tagajärg seos ning mõjusid, mille puhul on ilmselge, et mõju on neutraalne ehk
mõjuallikas ei oma ei positiivset ega negatiivset mõju. Vastavalt heaks kiidetud programmile ei
hinnata aruandes mõju kliimale ning valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Seetõttu ei ole neid
teemasid aruandes eraldi peatükkidena välja toodud.
Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu.
Lähemalt on alternatiividele võrdlevate hinnangute andmist selgitatud vastava peatüki juures (ptk
11).
Keskkonnamõjude hindamise viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 1) juhtekspert
Toomas Pallo juhtimisel.
Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa
Liisi
Mõjuvaldkond Toomas Pallo, KMH litsents nr 0090 Kaido Soosaar Kerli Leetsaar Birgit Kena
Nõgu
Inimese tervis X
Maavara X X
Pinnas ja maastik X X X X
Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X
Õhusaaste X X X X
Jäätmeteke X X X X
Müra X X X
Lõhn X X X
Maismaa taimestik X X X X
Maismaa loomastik X X X X
Mets X
Vee-elustik X
Kaitstavad loodusobjektid X X X X
Kultuuripärand X X
Geoloogia X
Kaardiekspert X
Alternatiivide võrdlus X X X X
12/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
Arendaja, Kivisalu Capital OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on sigade intensiivkasvatuse
jätkamine liha tootmiseks laiendatavas olemasolevas sigalakompleksis.
Kavandatava tegevuse korral viiakse sigalakompleksis ellu laiendustegevus ning suureneb
loomakohtade arv. Kavandatava tegevuse tulemusel paraneb tootmise keskkonnanõuetele vastavus.
Rajatud ja rekonstrueeritud hooned ja rajatised saavad olema tänapäevased ja parima võimaliku
tehnika nõuetele vastavad. Kavandatava tegevusega kaasneb ettevõtte tootmismahu suurenemine
ning loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine.
Kavandatava laiendustegevuse tulemusel saab sigalakompleksis olema 7164 nuumsea kohta.
Sigalakompleksi kavandamisel lähtutakse loomade heaolust ning tootmise majanduslikust
jätkusuutlikkusest.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
4 ALTERNATIIVIDE VALIK, EELHINDAMINE JA
LÜHIKIRJELDUS
Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi
saavutamise erinevaid võimalusi. Alternatiivid saavad olla tehnoloogilised või asukoha alternatiivid.
Reaalsed alternatiivid peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
olema vastavuses õigusaktidega;
ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;
vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv);
olema majanduslikult teostatavad;
olema tehniliselt teostatavad;
vastama parima võimaliku tehnikale;
arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.
Käesoleva arenduse eesmärgiks on Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala rekonstrueerimisest ja
laiendamisest tulenevalt käitise tootmismahu suurendamine, sigade pidamine ja liha tootmine.
Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna käitise
suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist
eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise
programmi koostamisel, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed (pole
eesmärgi saavutamiseks võimalikud) alternatiivid. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus
arendaja ja eksperdi koostöös.
Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad sigala rajamist mujale. Arendaja soov on juba
tegutseva seafarmi tootmismahu suurendamine, mitte selle viimine mujale. Ebareaalne on ka
hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel, kui sigade pidamine, kuna Kivisalu Capital OÜ
põhitegevusalaks on seakasvatus. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata.
Kavandatava tegevuse teostamisel on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused.
Arendaja kava on pidada nuumsigu restpõrandatel, kasutades vedelsõnnikutehnoloogiat ning
kasutada sõnniku eemaldamiseks vaakumsüsteemi. Lisaks kasutatakse sõnniku põhjakihi jahutamist.
Tuginedes PVT kirjeldusele ning keskkonnaministri määrusele 14.12.2016 nr 66, on arendaja
kavandatav pidamisviis ja sõnniku eemaldamise viis välisõhu heite seisukohast üks soodsamaid.
Seega puudub vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste alternatiivide leidmiseks – keskkonnamõju
hindamise metoodikast lähtuvalt ei hinnata arendaja poolt esitatud tegevusest halvemaid
alternatiive.
Võttes arvesse eeltoodut, on tegevuste reaalseid alternatiive kaks – nn nullalternatiiv ja kavandatav
tegevus ehk alternatiiv 1.
Nullalternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine
Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn nullalternatiivi, kus
kavandatavat arendust ei toimu – seafarmis jätkub tegevus kehtiva loaga lubatud mahus ning farmi
maht lähiajal oluliselt ei muutu. Nullalternatiivi puhul hinnatakse niisiis keskkonnamõju lähtuvalt
kompleksloas kehtestatule. Nullalternatiivi korral säilitatakse farmikompleksis tootmise senine
iseloom.
Veelikse sigala kehtiva kompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on kuni 4115 kohta
nuumsigadele. Nullalternatiivi puhul arvestatakse, et käitises on kasutusel neli lauta (selleks, et
14/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
nullalternatiiv ja alternatiiv 1 oleks omavahel võrreldavad, on ka kehtivas loas olevad laudad ümber
nimetatud ning selgitused on toodud sulgudes):
laut nr 1 (kehtivas loas laut nr 1 ja laut nr 2 koondatult), kohti nuumsigadele 1192;
laut nr 2 (kehtivas loas Laut nr 3), kohti nuumsigadele 531;
laut nr 3 (kehtivas loas laut nr 4 sektsioon 1 ja 2 koondatult), kohti nuumsigadele 1442;
laut nr 5 (kehtivas loas laut nr 5), kohti nuumsigadele 950.
Nuumsigu peetakse restpõrandatel, mille korral tekib vedelsõnnik ning mille eemaldamiseks
kasutatakse vaakumsüsteemi. Lisaks kasutatakse sõnniku põhjakihi jahutamist.
Sigala kinnistul paiknb lisaks hoonestusele (laudad ja abihooned) ka rõngasmahutitüüpi
vedelsõnnikuhoidla.
Sigala tegevus peab seniste tootmismahtude ja –viiside jätkumisel vastama kõikidele
keskkonnakaitselistele nõuetele. Vastavalt vajadusele tuleb teostada olemasolevate hoonete ja
rajatiste rekonstrueerimisi.
Kavandatud tegevus
Kavandatava tegevuseks on arendaja soov laiendada Veelikse sigalat. Selleks kavandatakse
rekonstrueerida kolm lauta, rajada ühe lauda asemele uus laut ning rajada lisaks veel üks laut.
Lisaks kavandatakse juurde rajada üks vedelsõnnikuhoidla.
Kavandatavaks tegevuseks on KMH käsitluses alternatiiv 1.
Alternatiiv 1 puhul peetakse käitises kokku kuni 7164 nuumsiga.
Veelikse sigala hakkab kavandatava tegevuse korral koosnema järgmistest hoonetest ja rajatistest:
viis lauta:
o rekonstrueeritakse Laut nr 1 (kehtivas loas Laut nr 1 + Laut nr 2) (kohti kokku 1200
nuumseale);
o rajatakse Laut nr 2 kehtivas loas Laut nr 3 asemele (kohti kokku 1768 nuumseale);
o rekonstrueeritakse Laut nr 3 (kehtivas loas Laut nr 4 sektsioon 1 ja sektsioon 2) (kohti
kokku 1468 nuumseale);
o rajatakse Laut nr 4 (kohti kokku 1768 nuumseale);
o rekonstrueeritakse Laut nr 5 (kehtivas loas Laut nr 5) (kohti kokku 960 nuumseale);
kaks vedelsõnnikuhoidlat;
abihooned;
abirajatised.
Planeeritav tegevus ehk loomade pidamine rekonstrueeritud sigalakompleksis vastab parima
võimaliku tehnika nõuetele, mis on kirjeldatud sigade intensiivkasvatuse parima võimaliku tehnika
referentsdokumentides.7
7 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG
Asukoht
Keskkonnamõju hindamise objekt, Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala, asub Viljandi maakonnas
Mulgi vallas Veelikse külas. Mulgi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Viljandi maakonnas. Valla
keskus asub Abja-Paluojal, mis asub Veelikse sigalast umbes 5,6 km km kaugusel ida suunas. Mulgi
vald asub Lõuna-Eestis ning selle territooriumi suurus on 881 km2. Veelikse küla asub Mulgi valla
läänepoolses osas. Küla pindala on 14,2 km2.8 Veelikse külas on 01.01.2021. a. seisuga 109 elanikku.9
Veelikse sigala asub Läti piirist linnulennult 4 km kaugusel.10
Sigala asub Alliku sigala katastriüksusel (Joonis 2). Alliku sigala maaüksus (katastriüksuse tunnus
10501:004:0087) on sihtotstarbelt maatulundusmaa. Maaüksuse suurus on 8,95 ha, millest 0,96 ha
on haritav maa, 0,71 ha on metsamaa, 3,03 ha on õuemaa ja 4,25 ha on muu maa. Alliku sigala
kinnistul asuvad kõik Veelikse sigala kompleksi rajatised. Puurkaev, millest võetakse farmi tegevuse
jaoks vett, asub KMH aruande koostamise ajal Veelikse-Farmi (katastriüksuse tunnus
10501:004:0700) maaüksusel, kuid läbirääkimised on pooleli ning ees ootab maaüksuste piiride
muutmine selliselt, et ka puurkaev hakkaks asuma sigala kompleksiga ühel maaüksusel (Alliku sigala
maaüksus).
Kavandatud tegevuse alal asub KMH aruande koostamise ajal töötav sigala ning
tootmisterritooriumit ümbritsevad maatulundusmaad ja tootmismaad. Veelikse sigalat ümbritsevad
igast ilmakaarest põllud, tootmishoonetega maad või metsatukad. Ligipääs farmi toimub kas mööda
Valga-Uulu teed ( tee number: 6) või mööda Veelikse-Laatre-Riigipiiri teed (tee number: 24203).11
Farm ei asu suuremate teede ääres ning tootmisterritooriumini jõudmiseks peab läbima mitmeid
teisi maaüksusi. Samamoodi nagu puurkaevugi puhul, toimuvad KMH aruande koostamise ajal
läbirääkimised, et Alliku sigala maaüksuse koosseisu hakkaks kuuluma ka tee osa farmist Valga-Uulu
maanteeni.
8 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
9 Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR
10 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
11 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
16/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 2. Kavandatava tegevuse asukoht Veelikse külas
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Sigalaga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2).
Tabel 2. Veelikse sigalaga piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed12
Nimi Ilmakaar käitise Pindala Haritav Looduslik Metsa- Õuemaa, Muu maa,
Sihtotstarve
Tunnus suhtes kokku, ha maa, ha rohumaa, ha maa, ha ha ha
Vaidapõllu
Põhi Maatulundusmaa 24,63 20,92 0,08 2,17 - 1,46
10501:001:0159
Allikumetsa
Ida Maatulundusmaa 9,75 - 0,01 7,20 - 2,54
10501:004:0089
Veelikse-Farmi
Lõuna Maatulundusmaa 16,51 11,72 - 2,78 0,90 1,11
10501:004:0700
Veelikse-Farmi
Edel Maatulundusmaa 9,38 7,43 - 0,18 - 1,77
10501:004:0691
Allikupõllu
Lääs Maatulundusmaa 6,77 6,42 - 0,09 - 0,26
10501:004:0088
Teedu
Loe Tootmismaa 0,71 0,03 - 0,005 0,64 0,03
10501:004:1040
Svestra
Loe Tootmismaa 1,24 0,30 - 0,006 0,90 0,04
10501:004:0093
Vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 (Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad
nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis) toodule
mõjutavad saasteainete hajumistingimusi olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid,
mis asuvad tootmisterritooriumist kuni 500 m raadiuses või alal, mille kaugus
tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast.
Veelikse sigala kõrgeim paikne heiteallikas on kõrgusega 7,8 m maapinnast. Kuna kõrgeima
paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega raadius on 7,8 m * 50 = 390 m, siis arvestuslikuks
mõjupiirkonnaks arvestatakse 500 m raadiusega ala mõõdetuna tootmisterritooriumist.
Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus
Mulgi valla üheks suureks väärtuseks on viljakas põllumaa mis on aluseks
põllumajandussektori suurele osakaalule.13
Veelikse sigala asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik. Sigalat ümbritsevad
peamiselt haritavad maad. Tootmisterritoorium on tugeva kallakuga ida suunas. Maapinna
absoluutkõrgus Veelikse sigala territooriumil on 67,5-72,5 m.14
Sigalaga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud eespool olevas tabelis (Tabel 2).
Alliku sigala kinnistu piirneb põhja- ja lõunasuunast maaparandussüsteemiga
(maaparandushoiusala, väline tunnus: 6113690010060001), mille eesmärgiks on
maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamine ja keskkonnakaitse. Ühtlasi kattub see
maaparandusehitise reguleeriva võrguga (nimetus: Sukapolli; MPS kood:
6113690010060/ehitise kood: 001), mille eesmärgiks on vihmavete suunamine
(kuivendamine). Sukapolli maaparandusehitise reguleeriv võrk rajati aastal 1988 ning selle
pindala on 45,7 ha.15 Veelikse sigala puurkaev asub Veelikse-Farmi (katastrinumber:
10501:004:0700) maaüksusel, mis asub ühtlasi maaparandussüsteemi maa-alal.
12 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
13 Koostamisel olev Mulgi valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/mulgi-valla-uldplaneering
14 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
15 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
18/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Abja valla kehtiva üldplaneeringu ja koostatava Mulgi valla üldplaneeringu kohaselt asub
Veelikse sigala tootmismaal (Joonis 3).16,17
Farmikompleksi territooriumi ja selle lähiümbruse näol ei ole tegemist miljööväärtusliku
alaga. Piirkonnas ei ole kirjeldatud kõrgendatud väärtusega maastikke, elupaiku või
taimekooslusi. Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud ka kaitsealuste liikide
leiukohti. Samuti ei kattu kavandatud tegevuse ala planeeringutes määratletud rohelise
võrgu koridoridega.18
Sotsiaalmajanduslik keskkond
Veelikse külas on 01.01.2021. a. seisuga 109 elanikku.19 Veelikse küla tihedam asustusala
jääb sigalast ca 1 km kaugusele lõuna suunda. Üksikumad Veelikse küla majapidamised
asuvad ka farmile lähemal. Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 210 m
kaugusele ida suunda Allika maaüksusele (katastritunnus: 10501:004:0640).
Mõisaküla linn jääb farmist ca 3,3 km ja Abja-Paluoja linn ca 5,5 km kaugusele.
Veelikse külas teenuskeskuseid ei asu. Lähim asula, kus teenuskeskused asuvad, on Abja-
Paluoja.
Peamised tööandjad vallas on metalli- ja puidutööstus, palju on töökohti ka
väikeettevõtetes, mis pakuvad isikuteenuseid või on spetsialiseerunud muudele
teenustele.20
16 Abja valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud
17 Koostamisel olev Mulgi valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/mulgi-valla-uldplaneering
18 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
19 Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR
20 Mulgi valla arengukava 2019–2026,
https://mulgivald.ee/documents/18442398/21412855/nr_21_Lisa_1_Mulgi+valla+arengukava+2019-2026.pdf/8a5e94d9-
72fc-4ef3-8b16-f2edf8b8f3d0
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 3. Väljavõte koostatavast Mulgi valla üldplaneeringust
20/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Pinnamood ja geoloogiline ehitus, maavarad, radoon
Veelikse küla on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Mulgi vald paikneb Sakala kõrgustikul, mis
ulatub Põhja-Lätist Navesti jõeni, piirneb läänes Soomaa, idas Võrtsjärve madaliku ja edelas
Metsepole madalikuga. Sakala kõrgustik on kujunenud Kesk-Devoni liivakiviplatoost, pinnamoelt
orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on
peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev
pinnakate.21
Piirkonna aluspõhja moodustavad Aruküla lademe punakas- kuni lillakaspruunid aleuroliidid ja
Burtnieki lademe heledad või roosakaskollased liivakivid, mattunud orgudes avaneb ka Narva lade.22
Veelikse sigala territooriumil on läbi viidud ehitusgeoloogilisi uuringuid (ehitusplatsi uuringud),
mille kohaselt Veelikse sigala tootmisterritoorium asub moreentasandikul, kus purdpinnakatte
moodustavad saviliivmoreen, liivsavimoreen ja peenliiv, tolmliiv, (kruus), eripinnase moodustab
muld ning tehispinnase täitekruus.23
Kavandatava tegevuse asukoha maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Kivisalu
Capital OÜ-le kuuluva puurkaevu arvestuskaardilt24 saadud andmed. Geoloogiline läbilõige näitab,
millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad (Tabel 3).
Tabel 3. Veelikse sigala asukoha geoloogilise läbilõike kirjeldus
Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m Kihi lamami sügavus, m Veekihi lasuvussügavus, m
liiv kruusa ja munakatega gQIII 11 11
liivakivi savi vahekihtidega D2ar 10 21
savi liivakivi vahekihtidega D2ar 33 54
savi aleuroliidi vahekihtidega D2ar 11 65
aleuroliit, liivakivi D2ar 15 80
liivakivi savi vahekihtidega D2ar 15 95 66-95
Mulgi vald asub keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“ lisas toodud Kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Täpsemad andmed
radoonisisalduse kohta Veelikse sigala alal annab Eesti radooniriski kaart, millelt selgub, et Veelikse
sigala asub kõrge pinnase radoonisisaldusega alal (inerpoleeritud radoonirisk: 50-100 kBq/m³).25
Veelikse sigala tootmisterritoorium ega seda ümbritsev ala maavarasid ei sisalda. Lähim maardla
asub käitisest umbes 715 m kaugusel kagu suunas ning selleks on kasutatav 60,79 ha suurune Roosu
turbaala (ala number: 2021).26
21 Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf#
22 Mulgi valla üldplaneeringu KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2019-2023,
https://artesterrae.sharepoint.com/sites/MulgiP/Shared%20Documents/Forms/AllItems.aspx?ga=1&id=%2Fsites%2FMulgiP%2FShare
d%20Documents%2FPDF%2F%C3%9Cldplaneering%202023%2D02%2FLisa%5F3%5FMulgi%5Fvalla%5FUP%5FKSH%5FVTK%2
Epdf&parent=%2Fsites%2FMulgiP%2FShared%20Documents%2FPDF%2F%C3%9Cldplaneering%202023%2D02
23 Viljandi raj. Kamara sovhoosi Veelikse nuumikute sigala. Tehniline projekt. Aruande nr 21972. 1985.
https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=21972
24 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1509822997
25 Eesti pinnase radooniriski kaart,
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
26 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Põhjavesi
Mulgi valla tarbe- ja joogivesi saadakse põhjaveest. Põhjavee looduslikud varud on piisavad.
Põhjaveevarude uuringute ja põhjavee varude kinnitamise vajadus vastavalt veeseaduse § 12 lg 4
Mulgi vallas puudub, sest valla asulate ühisveevärkides tarbitava vee kogus ei ületa 500 m³/d.
Mulgi valla territoorium asub Kesk-Devoni põhjaveekogumi alal, vähemal määral kasutatakse ka
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumit Devoni kihtide all jt.
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on Mulgi valla
lõunapoolses osas maapinnalt esimene veekiht reostuse eest enamasti suhteliselt kaitstud, valla
põhjapoolses osas vaheldub piirkonniti keskmiselt kaitstud suhteliselt kaitstud piirkondadega ning
kohati ka nõrgalt kaitstud ja üksikutes kohtades ka kaitsmata või ka kaitstud põhjaveega
piirkondadega. Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate
kivimikihtidega, mis takistab reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva
pinnasekihi paksusest, selle litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi
paksusest ning sorptsioonivõimest. Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline
püsivus, sorbeerumus ja reaktsioon reoaine - kivim – põhjavesi. Loetletud tingimustest on
olulisemateks pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad
filtratsiooniomadused, seda nii survelise kui ka surveta põhjavee puhul.
Vaadates aluspõhjakivimite kollektoromadusi ja veeandvust, siis asub Veelikse sigala liivakividega
alal, kus on veeandvus 0,1-0,5 l/s*m. Veelikse sigala asub poorsete kivimite põhjaveekihtide kohal.
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Veelikse
sigala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Käitis ei asu nitraaditundlikul alal.27
Veelikse sigalas kasutatavat vett hakatakse võtma käitlejale kuuluvast KMH aruande koostamise
ajal veel Veelikse-Farmi kinnistu territooriumil asuvast puurkaevust katastrinumbriga 6976.
Puurkaev on 95 m sügav ja vett võetakse Kesk-Devoni põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas.
Puurkaevu tootlikkus on 1,5 l/s.28 Lubatud veevõtt puurkaevust on vastavalt keskkonnaloale nr
KKL/319482 62,3 m3/d.29
Veemajanduskava kohaselt on Kesk-Devoni põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas koguselisuse
ja keemiliste näitajate poolest heas seisundis. Kesk-Devoni põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas
looduslik põhjavee ressurss on 460 246 m3/ööp ja 2017.a. põhjaveevõtt oli 426 m3/ööp, põhjavee
kehtestatud varu ei ole.30
Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove puurkaevust nr 6976 iga kolme aasta
tagant. Kõige uuemad (proov võetud 25.05.2021) ja avalikult kättesaadavad analüüsitulemused on
esitatud järgnevas tabelis (Tabel 4).31
27 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
28 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1509822997
29 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
30 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do
31 Viljandi Veevärk, joogivee analüüsileht nr 257. Kivisalu Capital OÜ keskkonnaloa nr KKL/319482 taotlus
22/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 4. Veelikse sigalas kasutatava puurkaevuvee analüüsi tulemused
Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod
Elektrijuhtivus 361 2500 µS/cm EVS-EN 27888
pH 8,1 6,5...9,5 pH ühik ISO 10523
Ammoonium 0,13 0,50 mg/l HACH
Üldraud 56 200 mg/l HACH
Kloriidid <3 250 mg/l ISO 9297
Sulfaadid <3 250 mg/l HACH
Nitraadid <0,44 50 mg/l EVS-ISO 7890-3
Oksüdeeritavus 0,62 5,0 mg/l O2 EVS-EN ISO 8467
Mangaan <20 50 µg/l ISO 633
Vastavalt analüüsitulemustele saab Kivisalu Capital OÜ-le kuuluva puurkaevu veekvaliteedi
määratleda I klassi, kõik analüüsitud joogiveenäitajad vastavad kehtivatele joogiveenõuetele.
Veelikse külas varustab D2 põhjaveekihi puurkaev (katastrinumber: 6975) veega 4 korteri ja 12
korteriga elamut. 14 inimest tarbivad ca 351 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid
arvestades valla teiste samast veehorisondist vett võtvate puurkaevude näitajatega, ei vasta
rauasisaldus ilmselt joogiveele kehtestatud nõuetele. Reovesi immutatakse pinnasesse.32
Ühisveevärgita eramud saavad vee isiklikest salvkaevudest või eraomandis olevaist puurkaevudest.
Keskkonnaotsuste infosüsteemi33 andmetel Veelikse külla ja selle lähiümbruse piirkonda pole
rohkem keskkonnalubasid vee erikasutuseks väljastatud.
Veelikse sigala lähiümbruses asuvad puurkaevud ja muud veekaitselised objektid on esitatud
järgmisel joonisel (Joonis 4).
32 Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf#
33 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 4. Piirkonna veekaitseliselt olulised objektid
Pinnavesi
Mulgi vald paikneb peamiselt Lääne-Eesti vesikonnas, ida- ja kaguosas ka Lääne- ja Ida-Eesti
vesikonna piirialal ning on mitmete vooluveekogude lähteks.34
Veelikse sigala maaüksusel looduslikud veekogud puuduvad. Territooriumit läbib 4-6 m laiune kraav,
mis suubub Hendrikhansu ojja ning maaüksuse kirdepoolses ja idapoolses servas asuvad tiigid.
Veelikse sigala lähimast heiteallikast 130 m kaugusel ida suunas möödub Hendrikhansu oja (Sarja
oja) (registrikood: VEE1136900). Hendrikhansu oja valgala pindala on 39,6 km2 ning oja pikkus on
34 Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf#
24/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
20,7 km. Oja suubub Halliste jõkke (registrikood: VEE1136000). Veelikse sigalast umbes 840 m
kaugusele lõuna suunda jääb 5 ha suurune Veelikse järv (registrikood: VEE2010520).35 (Joonis 4)
Veelikse sigala ümbrusesse, Veelikse külla, ei jää reoveekogumisalasid, veepuhasteid ega heitvee
väljalaskmeid.36
Välisõhu seisund, müratase, transpordikoormus
Välisõhu saastetaseme mõõtmisi Veelikse sigala maaüksusel eksperdile teadaolevatel andmetel
teostatud ei ole, samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil. Olemasolevad
fooniandmed välisõhu seisundi kohta seega puuduvad.
Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Veelikse
sigala eeldatavas mõjualas ei ole ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba saasteainete
viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku.37
Mulgi vallas tervikuna mõjutavad välisõhu seisundit eeldatavalt peamiselt transport valda läbivatel
suurematel teedel, põllumajandustegevus ning punktreostusallikatest tulenev õhusaaste.
Ka keskkonnamüra mõõtmist Veelikse sigala piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel
teostatud ei ole. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse
vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Veelikse sigala maaüksusel kehtib Abja valla
üldplaneering, mille kohaselt on Veelikse sigala territoorium osaliselt reserveeritud tootmisalana,
kus on lubatud põllumajanduslike tootmishoonete ja neid teenindavate infrastruktuuride rajamine.
Koostamisel oleva Mulgi valla üldplaneeringu kohaselt asub Veelikse sigala tootmismaal ning
Veelikse sigala territooriumile müranorme kehtestatud ei ole.
Piirkonna mürataset kujundab eelkõige transpordimüra, olmemüra ja tootmistegevusega kaasnev
müra.
Käitise piirkonna peamisteks transpordimüra allikateks on sigalast 400 m kaugusel põhja suunas
mööduv asfaltkattega Valga - Uulu põhimaantee (tee number: 6) ning sigalast 340 m kaugusel läänes
mööduv Veelikse - Laatre - Läti piir kõrvalmaantee (tee number: 14992).
2021. a. mõõtmistulemuste põhjal on Valga - Uulu põhimaantee teelõigul (algus 72,06 km, lõpp
80,59 km) aasta keskmiseks liiklussageduseks 1773 sõidukit ööpäevas, millest 89% moodustavad
sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 9% autorongid. Veelikse - Laatre - Läti piir
teelõigul (algus 0 km, lõpp 4,83 km) on aasta keskmiseks liiklussageduseks 118 sõidukit ööpäevas,
millest 99% moodustavad sõidu- ja pakiautod ning 1% autorongid.38
Põhiliselt saab Veelikse farmini mööda kohalikku kruuskattega teed, mis saab alguse Veelikse -
Laatre - Läti piiri teelt. Põhimõtteliselt säilib võimalus käitiseni jõuda ka mööda kohalikku
kruuskattega teed, mis saab alguse Valga - Uulu põhimaanteest.
Seafarmi käitisesisesed teed asfalteeritakse või kaetakse ilmastikukindla materjaliga (killustik,
kruus). Ülejäänud ala kaetakse muruga.
Käitise eeldatavas mõjupiirkonnas ei ole teisi töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi,
kellele oleks väljastatud keskkonnaluba või registreering, mille toimimise tõttu võiks tekkida
käitistest eralduvate saasteainete vahel oluline koosmõju.39
35 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
36 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register
37 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
38 Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus
39 KOTKAS infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Kliima
Piirkonna kliima on oluline eelkõige planeeritavast tegevusest tulenevate välisõhu saasteainete
hajumise hindamiseks. Lähim (kõige paremini iseloomustav) kliimavaatluste läbiviimise koht (mille
andmeid on võimalik kasutada piirkonna ilmastikutingimuste kirjeldamiseks) Veelikse sigalale on
Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam, linnulennult
ca 73 km kaugusel planeeritava tegevuse asukohast.
Meteoroloogiajaama andmetel40 on keskmiselt kõige soojem kuu juuli, keskmine temperatuur
16,9 kraadi. Kõige külmem on veebruar, -5,4 kraadi (Joonis 5). Aasta keskmine temperatuur on
5,4 kraadi.
Joonis 5. Tartu-Tõravere keskmine õhutemperatuur 1971-2000
Keskmine sademete hulk on 637 mm aastas, mis on ligikaudu sama Eesti keskmisega.
Sademeterikkaim kuu on Tartu-Tõravere jaama andmete järgi august, keskmine sademete hulk on
80 mm ning kõige vähem sademeid on veebruaris-märtsis 32mm (Joonis 6).
Joonis 6. Tartu-Tõravere keskmine sademete hulk 1971-2000
Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus,
pilvisus ja maapinnalähedane temperatuur. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise
modelleerimisel. Hajumisarvutustes on kasutatud saasteainete puhul 2020.–2022. a.
vaatlusandmeid Külitse ilmajaamast. Lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on
kasutatud 2021. a vaatlusandmeid.
40 Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/
26/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Tuule suuna ja tugevuse sagedust illustreerib
alljärgnev tuuleroos (Joonis 7).
Joonis 7. Tuuleroos (koostanud ELLE, Külitse meteojaama 2016-2018. aasta andmetel).
Looduskaitselised objektid
Mulgi valla territooriumil asub osaliselt või täielikult kümme looduskaitseala, kuus
maastikukaitseala, viis kaitstavat parki, mitmeid kaitsealuseid üksikobjekte jne.41
Laiendatava sigala alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku.
Farmile lähim Natura ala jääb ligikaudu 7 km kaugusele kirde suunda - Kariste järve loodusala (EELIS
kood: RAH0000269). Kariste järve loodusala maismaa pindala on 1,2 ha ning veeosa pindala on 60,7
ha. Karista järve loodusaIa kaitse –eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstava
elupaigatüübi - looduslikult rohketoitelised järved (3150) – kaitse.42
Arvestades farmi rajamise mõjusid, loodusala kaitse-eesmärke ning kaugust kavandatavast
tegevusest, ei avalda eeldatavalt planeeritav tegevus loodusalale negatiivseid mõjusid ning Natura
hindamise läbiviimine vajalik ei ole.
Veelikse farmikompleksi tootmisterritooriumil (maaüksuse piiril asuv vana tiik) asub
looduskaitsealuse liigi leiukoht – rohukonn (registrikood: KLO91136650), kes kuulub III
kaitsekategooria alla. Rohukonna leidub ka farmi maaüksusega piirneval maaüksuse tiigis
41 Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf#
42 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
(registrikood: KLO9113648). Käitisest 200-400 m kaugusel asuvates tiikides on ka tiigikonna
leiukohad (registrikood: KLO9113533; KLO9113530).43 (Joonis 8)
Veelikse külla jäävad I kaitsekategooria alla kuuluva väike-konnakotka leiukohad (KR kood:
KLO9124816; KLO9124436) ning II kaitsekategooria alla kuuluva veelendlase leiukoht (KR kood:
KLO9115777). Ükski I ja II kaitsekategooria alla kuuluva liigi leiukoht ei asu Veelikse sigala
eeldatavas mõjupiirkonnas.44
Joonis 8. Piirkonna looduskaitselised - ja pärandkultuuriobjektid
43 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
44 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register
28/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Kultuuripärand
Laiendatava sigala territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää.
Veelikse sigalale lähim kultuurimälestis asub 1,2 km kaugusel kagu suunas ning selleks on
arheoloogiamälestis Kalmistu (registrinumber: 13206).
Tootmisterritooriumi keskelt arvestatuna asub lähim pärandkultuuriobjekt 180 m kaugusel idas ning
selleks on Alliku talukoht (registrinumber: 105:TAK:025). Alliku talukoht kuulub põliste talukohtade
hulka ning maastikul on säilinud sellest ka märgid, kuid mis ei luba üheselt määrata objekti tüüpi.
230 m kaugusel lõunas asub Alliku talu laut (registrinumber: 105:LAU:004), millest on säilinud alla
20%. 500 m kaugusel loodes asub Veelikse meierei (registrinumber: 105:MTH:005), mille puhul on
tegemist muude mõisaaegsete tootmishoonetega ning objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. 1 km raadiuses asuvad veel järgmised
pärandkultuuriobjektid: Veelikse postijaam (registrinumber: 105:POJ:002), Penikerdi taluhäärber
(registrinumber: 480:TAH:012), Veelikse vesiveski (registrinumber: 105:VEV:001), Veelikse
karjamõis (registrinumber: 105:MTH:004) ja Turbavõtuala (registrinumber: 480:TVK:003).45(Joonis
8)
45 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
6 OLEMASOLEV OLUKORD EHK NULLALTERNATIIV NING
SELLEGA KAASNEVAD EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD
Nullalternatiivi kirjeldus
Olemasolev Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas
Alliku sigala katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 10501:004:0087).
6.1.1 Olemasolevad rajatised
Veelikse sigala koosneb kehtiva kompleksloa põhjal neljast laudast: laut nr 1-st (kehtivas loas laut
nr 1 ja laut nr 2 koondatult), kus on kohti 1192-le nuumseale; laut nr 2-st (kehtivas loas laut nr 3),
kus on kohti 531-le nuumseale; laut nr 3-st (kehtivas loas laut nr 4 sektsioon 1 ja 2 koondatult),
kus on kohti 1442-le nuumseale; laut nr 5-st (kehtivas loas laut nr 5), kus on kohti 950-le
nuumseale.
Lisaks paiknevad farmi territooriumil rõngasmahuti-tüüpi vedelsõnnikuhoidla ja teised
abirajatised.
Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.
Hoonete ja rajatiste asendiplaan nullalternatiivi korral on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 9).
30/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 9. Veelikse sigala asendiplaan nullalternatiivi korral
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
6.1.2 Tootmismaht
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigalale on väljastatud kehtiv kompleksluba (reg. nr KKL/319482).
Veelikse sigala kehtiva kompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on kuni 4115 kohta
nuumsigadele. Orienteeruv loomade jagunemine lautade vahel on esitatud alljärgnevas tabelis
(Tabel 5).
Tabel 5. Loomakohtade arv nullalternatiivi korral
Lauda nr plaanil Lauda nimetus Max loomakohtade arv
1 Laut nr 1 ja laut nr 2 koondatult 1192
2 Laut nr 3 531
3 Laut nr 4 sektsioon 1 ja 2 koondatult 1442
5 Laut nr 5 950
KOKKU 4115
6.1.3 Pidamistehnoloogia ja söötmine
Sigalas peetakse loomi vedelsõnniku tehnoloogial täisrestpõrandal. Sõnniku eemaldamiseks on
kasutusel vaakumsüsteem ning toimub sõnniku põhjakihi jahutamine. Vedelsõnnik pumbatakse läbi
kinnise torustiku otse vedelsõnnikuhoidlasse.
Söötmiseks kasutatakse automaatseid söötmis- ja jootmisseadmeid. Sööda jagamine
söödaautomaatidesse ja künadesse toimub automaatselt söödaliinide kaudu.
Nuumikute jootmiseks on igasse sulgu paigaldatud sõnnikuala kohale üks automaatjootur.
Selleks, et kõik loomad söönuks saaksid, on sööt ja vesi neile alati piiranguteta kättesaadav.
6.1.4 Veekasutus
Vett kasutatakse käitises:
nuumikute jootmiseks ja söötmiseks;
loomapidamishoonete pesuks;
töötajate olmevajadusteks;
muuks otstarbeks.
Käitis saab oma vee Kivisalu Capital OÜ-le kuuluvast sigala kõrval Veelikse-Farmi kinnistul
(katastritunnus: 10501:004:0700) asuvast Veelikse sigala puurkaevust (katastrinumber: 6976,
registrikood: PRK0006976). KMH aruande koostamise ajal käivad läbirääkimised ning ees ootab
maaüksuste piiride muutmine selliselt, et ka puurkaev hakkaks asuma sigala kompleksiga ühel
maaüksusel (Alliku sigala maaüksus).
Veelikse sigala puurkaevul on olemas nõutav 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu andmed on
järgmised:
katastri number: 6976;
kasutatav põhjaveekogum: Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas;
puurkaevu sügavus: 95 m;
puurkaevu tootlikkus: 1,5 l/s;
ehitamise aasta: 1965.
32/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
6.1.5 Reoveekäitlus
Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Heitvett ei juhita
suublasse ega pinnasesse.
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi
haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse.
6.1.6 Sõnnikukäitlus
Veelikse sigalas peetakse loomi täisrestpõrandatel, mille tulemusena tekib farmis vedelsõnnik.
Vedelsõnnik valgub läbi restpõrandate sõnniku kogumiskanalitesse, kust see juhitakse
sõnnikupumplasse ning sealt pumbatakse läbi torustiku vedelsõnnikumahutisse.
Sõnnikut hoiustatakse ühes vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavus on kokku 4500 m3 ning mis asub
sealautadega samal maaüksusel. Vedelsõnnikuhoidla on ringja põhiplaaniga mahutitüüpi hoidla,
mille diameeter on 36,31 m ning kõrgus maapinnast 4 m. Hoidla põhi on valatud betoonist. Hoidla
lekkepidavuse kontrolliks on hoidlale rajatud drenaaž kontrollkaevuga. Vedelsõnnikuhoidla
täitmine toimub pumba abil sõnnikuhoidla kohalt.
Veelikse sigalas tekkivat sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Enne väljavedu
segatakse vedelsõnnikut mahutis, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning
võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu. Sõnnikumahuti tühjendamine toimub vastavalt
vajadusele (tavaliselt kolm korda aastas) ning sõnnik antakse lepingu alusel üle FIE-le Sukahärma
Märdi talu, kes korraldab sõnniku väljavedu ja laotamist.
6.1.7 Küte ja ventilatsioon
Lautades on sundventilatsioon, mille reguleerimine toimub vastavalt sigalale sobiva etteantud
reziimi alusel. Värske õhk siseneb lautadesse välisseintes paiknevate klappide kaudu ning
saastunud õhk väljub lautadest läbi katusel asuvate ventilatsioonikorstnate.
Kehtiva kompleksloa alusel sigalas põletusseadmeid kasutusel ei ole. Olmeplokis tagatakse soojus
elektriga.
6.1.8 Jäätmekäitlus
Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:
loomsed jäätmed (lõpnud loomad);
segaolmejäätmed;
ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed (ravimite pakendid, lambid).
Kivisalu Capital OÜ rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,
loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide
nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Jäätmed antakse üle keskkonnaluba omavatele
jäätmekäitlejatele. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle Atria Eesti Aktsiaseltsile.
Ülejäänud jäätmed antakse lepingute alusel üle jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele.
6.1.9 Energia kasutamine
Energiat vajatakse käitises järgmistes tehnoloogilistes protsessides:
söötmine;
valgustus ja ventilatsioon;
muud tehnoloogilised seadmed;
sõnniku eemaldamine.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmis kompleksloa põhjal kütteseadmeid kasutusel ei ole.
Lautades on kasutusel sundventilatsioon. Ventilatsioon on tagatud läbi seinaklappide ja katustel
asuvate väljatõmbekorstnate.
Sigalas on kasutusel energiasäästlikud päevavalguslambid.
6.1.10 Tööjõud
Käitises on kolm täistööajaga töökohta.
6.1.11 Käitist teenindav transport
Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, loomade vedu, jäätmete
vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute.
6.1.12 Veterinaarohutus
Kivisalu Capital OÜ on korraldanud veterinaaria tugiteenuse vastavalt kehtivate asjakohaste EV
õigusaktide nõuetele. Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigalale osutab veterinaarteenust
veterinaararst.
Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete
jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Haiged loomad paigutatakse teistest eraldi. Lõpnud loomad
eraldatakse koheselt ning antakse üle Atria Eesti Aktsiaseltsile asukohaga Kulli küla. Kuni lõpnud
loomade üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta, kust võimalike nakkuste ja
ebameeldiva lõhna levik on viidud miinimumini.
Veterinaarohutust aitab tagada ka see, et sigalakompleksi territooriumil korraldatakse töötajate
ja masinate liikumine nii, et „puhta” ja „musta” poole ristumine on välistatud.
Kõrvalistel isikutel on tootmisterritooriumile ligipääs keelatud.
Nullalternatiivi keskkonnakasutus
Nullalternatiiviks on sisuliselt olemasoleva olukorra jätkumine Veelikse sigalas. Nullalternatiivi
korral säilitatakse farmikompleksis tootmise senised mahud ning olulisi muutusi farmi kinnistul ei
toimu.
Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja
väljastatud keskkonnaloa nõuetele. Olemasolevate loomahoonete ja abirajatiste
rekonstrueerimine toimub vastavalt vajadusele, lähtudes rajatiste amortiseerumise protsessist,
loomade heaolust ja keskkonnanõuetest.
Käitise tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel
(Joonis 10).
34/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid
Müra
Transport Heide õhku
Transpordikoormus
Elekter
Seakasvatus Veelikse sigalas Hädaolukorrad
Vesi Jäätmed
Sõnnik
Transport
Reovesi
Loomsed
kõrvalsaadused
Liha
Joonis 10. Sisend-väljund diagramm seafarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest
eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud
Keskkonna seisukohalt on olemasoleva tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:
heide välisõhku sh lõhn;
sõnnikuteke;
veekasutus;
reoveeteke;
jäätmeteke;
mürateke;
avariiolukorraoht.
Järgnevalt kirjeldatakse võimalikke olemasoleva tegevuse tagajärgi detailsemalt.
6.2.1 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke
Veelikse sigalas on nullalternatiivi korral välisõhu paikseteks heiteallikateks neli laudahoonet ja
üks vedelsõnnikuhoidla.
Lisaks paiksetele heiteallikatele võivad käitise lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel
mõjutada erinevad tegevused:
sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide;
teenindava transpordi liikumisega kaasnev heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm
teedelt;
territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku;
sõnniku väljavedamisel suureneb lõhna heide;
sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide
välisõhku.
Selliseid loetelus toodud tegevuste käigus tekkivaid heitmeid loetakse hajusaks ja kontrollimatuks
heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline
arvesse võtta. Näiteks sõltub selline heide veoteede ja põldude paiknemisest, kasutatavast
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
laotustehnoloogiast (lohisvoolik, muldaviimise seade vms), mulla parameetritest (tihedus, tera
suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), erinevatest meteoroloogilistest parameetritest
(tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus, õhurõhk) jms.
Lautadest juhitakse saasteained välisõhku läbi katustel paiknevate väljatõmbeavade. Lautade
väljatõmbeavad on arvutustes koondatud iga lauda puhul üheks heiteallikaks, liites kõikide avade
pindalad ning selle kaudu leitud koondallika arvutuslik diameeter. Sõnnikuhoidla puhul on
heiteallikaks kogu hoidla pind. Täpsemad selgitused heiteallikate kohta järgnevad allpool
vastavate heiteallikate kaupa (Tabel 6). Heiteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval
joonisel (Joonis 11).
36/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 11. Heiteallikate asendiplaan Veelikse sigalas nullalternatiivi korral
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 6. Heiteallikate parameetrid Veelikse sigalas nullaternatiivi korral
Heiteallika V’ljuvate
Heite- Max Heiteallika Heiteallika Ventilatsiooni Heiteallika
Toodangu- arvutuslik gaaside
allika Heiteallika nimetus loomakohtade väljumiskõrgus mõõtmed või võimsus, joon-
rühm diameeter, temperatuur,
nr arv maapinnalt, m diameeter, m m3/h kiirus, m/s
m °C
Laut nr 1 (kehtivas
4 tk: Ø 0,71; 4 tk: 17 630;
S1 loas laut nr 1 ja laut Nuumsead 1192 7,8 1,9 11,86 20
4 tk: Ø 0,63 4 tk: 12 580
nr 2 koondatult)
Lammutatav laut
2 tk: Ø 0,63;
S2 (kehtivas loas Laut Nuumsead 531 6 1,26 4 tk: 12 580 11,21 20
2 tk: Ø 0,63
nr 3)
Laut nr 3 (kehtivas
loas laut nr 4 6 tk: Ø 0,63; 6 tk: 12 580;
S3 Nuumsead 1442 7,8 2,1 11,74 20
sektsioon 1 ja 2 4 tk: Ø 0,71 4 tk: 17 630
koondatult)
Laut nr 5 (kehtivas 3 tk: Ø 0,8; 3 tk: 21 920;
S5 Nuumsead 950 7,8 1,65 11,85 20
loas laut nr 5) 2 tk: Ø 0,63 2 tk: 12 580
Vedelsõnnikuhoidla,
H1 ringja põhiplaaniga, - - 4 1 tk: Ø 36,31 36,31 - 0,1 8
loomulik koorik
Loomakasvatusest lähtuvate olulisemate välisõhu saasteainetena saab välja tuua ammoniaagi,
metaani ja dilämmastikoksiidi. Nende saasteainete heitkoguste leidmiseks on keskkonnaministri
määruses46 esitatud vastav metoodika. Lähtuvalt sellest, et PVT-viitedokumendis47 on kirjeldatud
võimaliku tolmu teket sigalates, hinnatakse saasteainetest lisaks ka peenosakeste (PM10) teket.
Metoodika ja saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud on täpsemalt esitatud aruande
lisades (Lisa 2, Lisa 3). Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud sigala maksimaalsest
võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad.
Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused tulemuste lihtsamaks jälgimiseks
välja toodud summaarse koondtabelina (Tabel 7).
Tabel 7. Aasta jooksul Veelikse sigalast välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed
heitkogused (t/a) (nullalternatiiv)
Välisõhku eralduva saasteaine heitkogus
CAS nr Nimetus
Aastane,t/a
7664-41-7 Ammoniaak 8,333
10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,043
74-82-8 Metaan 28,805
PM10 Peened osakesed 0,988
Nullalternatiivi rakendumisel tekkivate hetkeliste ja aastaste heitkoguste võrdlus kavandatava
tegevustega kaasnevate heitkogustega saasteainete lõikes on esitatud alapeatükis 7.2.2.
Lõhna heide
Lõhna heide lautadest ja sõnnikuhoidlast on esitatud järgnevalt (Tabel 8; Tabel 9).
Vedelsõnnikuhoidlast väheneb seasõnniku puhul lõhna heide loodusliku kooriku olemasolul 20-
70%.48 Arvutustes on hoidla puhul arvestatud nö halvima olukorraga ehk 20% väiksema heitega.
46 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku
määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66.
47 PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf
48 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen
Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
38/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Eriheide loomagrupile on leitud määrusest nr 8149. Loomühikuks on võetud määruses nr 7350 toodud
väärtused. Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa
2).
Tabel 8. Lõhna heide sigalatest (nullalternatiiv)
Heite- Loom- Heit-
Toodangu Aasta-loom, Eriheide,
allika Pidamisviis ühik, kogus,
rühm arv ouE/LÜ/s
number LÜ ouE/s
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem,
S1 Nuumsead 1192 40 0,03 1430,40
sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem,
S2 Nuumsead 531 40 0,03 637,20
sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem,
S3 Nuumsead 1442 40 0,03 1730,40
sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem,
S5 Nuumsead 950 40 0,03 1140,00
sõnniku põhjakihi jahutamine
Kokku 4115 4938,00
Tabel 9. Lõhna heide sõnnikuhoidlast (nullalternatiiv)
Heiteallika Hoidla Eriheide, Heite Heitkogus,
Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis
number pindala, m2 ouE/s-m2 vähenemise % ouE/s
Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku
H1 1035,48 7 20 5798,7
põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga
6.2.2 Sõnnikuteke
Veeseaduse § 164 lõige 2 sätestab, et sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama
vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones
kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Veelikse sigalas tekkiva sõnniku käitluse ja selle
laotamisega tegeleb lepingu alusel FIE Sukahärma Märdi talu.
Veelikse sigalas tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused nullalternatiivi puhul on esitatud
alljärgnevas tabelis (Tabel 10). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust nr 7351,
kus on välja toodud keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta.
Tabel 10. Minimaalsed 8 kuu sõnniku hoiustamismahud nullalternatiivi korral
Hoidlate
Sõnniku kogus t/a Sõnniku Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu
Sõnnikutüüp mahutavus kokku,
või reovesi m3/a mahumass,m3/t mahumass,m3 miinimummaht, m3
m3
Vedelsõnnik 6172,5 1 6172,5 4115,0 4500,0
Tabelist 10 selgub, et nullalternatiivi puhul tuleks vedelsõnnikuhoidla mahutavuseks arvestada 8
kuu väärtuste alusel 4115 m3. Vedelsõnnikuhoidla mahutavus on 4500 m3, seega arvutuslikult on
see nullalternatiivi maksimaalsel rakendumisel piisav.
49 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81.
50 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Lisa 8.
51 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
6.2.3 Veekasutus ja reovee teke
Loomakasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks ning lisaks kulub vett olmeotstarbeks
ja ruumide pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Käitis saab oma
vee enda puurkaevust - Veelikse sigala puurkaevust katastrinumbriga 6976.
Arvutuslik loomade joogivee tarve maksimaalse lautade täituvuse korral on esitatud allpool toodud
tabelis (Tabel 11).
Tabel 11. Arvutuslik Veelikse sigala veetarve nullalternatiivi puhul
Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas
Nuumsead 4115 8 32,92 12 016
Tehnoloogiline vesi 4115 - - 62
Olmevesi 3 35 0,105 38
KOKKU - - 12 116
Arvutuslikult on olemasolevas olukorras Veelikse sigala tegevuseks vett vaja umbes 12 116 m3
aastas, 3029,6 m3 kvartalis ja 33,2 m3 ööpäevas. Lubatud veevõtt kehtiva kompleksloa alusel
puurkaevust on 22 740 m3 aastas, mis on piisav sigala toimimiseks.
Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Heitvett ei juhita
suublasse ega pinnasesse.
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi
haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse.
6.2.4 Jäätmeteke
Veelikse sigala tegevuse tulemusena tekib peamiselt olmejäätmeid. Vähesel määral tekib ka
ohtlikke jäätmeid, milleks on põhiliselt luminestsentslambid. Lisaks mainitud jäätmetele tekib
käitise tegevuse käigus ka loomseid jäätmeid (surnud loomad).
Arvestades tootmismahtusid, on jäätmete kogus väike.
Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse
eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele.
6.2.5 Mürateke
Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust,
hoonete konstruktsioonist kui ka kasutatavast tehnoloogiast. Sigala käitamisel on mürateke
võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka sigalat teenindavast transpordist.
Tekkiva müra kestus on enamasti lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest loomapidamis-
ja abihoonete siseruumides ning hoonetest välja ei levi. Peamine sigala käitamisega kaasnev müra
väljaspool siseruume tekib sigalat teenindavatest veokitest, millega tuuakse territooriumile
põrsaid, sööta ja abimaterjale ning viiakse sigalast ära toodangut, sõnnikut ja jäätmeid.
Alljärgnev tabel (Tabel 12) annab ülevaate tegevustest, mille osaks on veod, ning vedude aastasest
koguarvust. Arvestatud ei ole töötajate ning külaliste liikumist sõiduautodega sigalasse ja sealt
ära. Tabelis on toodud nullalternatiivi korral vedude arv aastas, mis sisaldab vaid ühe suuna
vedusid.
40/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 12. Farmi teenindav transport (nullalternatiiv)
Tegevus Vedude arv aastas (ühes suunas) nullalternatiiv
Põrsaste vedu sigalasse 36 (3x kuus mitu korda päevas)
Sööda vedu sigalasse 96 (8x kuus)
Sigade väljavedu 72 (6 x kuus mitu korda päevas)
Sõnnikuvedu sigalast välja 247 (2x aastas mitu korda päevas mitme päeva vältel)
Surnud loomade vedu sigalast välja 54 (1x nädalas)
Jäätmete vedu sigalast välja 12 (1x kuus)
Kemikaalide vedu sigalasse 12 (1x kuus)
Ravimite, tarvikute vedu (sh hooldebussid) 12 (1x kuus)
KOKKU 541 vedu aastas
Arvestades edasi-tagasi sõitudega, võib keskmiseks sõitude arvuks arvestada u 3 sõitu ööpäevas.
Tegelikkuses toimub loomade vedu ja sõnniku vedu osadel päevadel intensiivsemalt ning osadel
päevadel üldse mitte. Vedudest võivad ühel ajal toimuda lägavedu, nuumikute vedu, põrsaste
vedu ja sööda vedu, kuid seda ainult sõnniku väljaveo ajal.
Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend sigade
intensiivkasvatuses (Tabel 13).
Tabel 13. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase52
Müra allikas Kestus ööpäevas, h Sagedus Müra tase, dB
Söötmine 1 1-2 korda päevas 93
Söötade ettevalmistamine 3 1-2 korda päevas 90 (sigalas), 63 (sigalast väljas)
Karja paigutamine 2 igapäevaselt 90-110
Söötade transport farmi 2 iganädalaselt 92
Lautade puhastamine, sõnniku eemaldamine 2 igapäevaselt 88 (85-100)
Ventilatsioon pidev pidev 43
Lähim elamuala piir lähimast sigalas toimuvast transportimisega seotud/laadimiskohast asub
umbes 170 m kaugusel. Transpordi müratase on vastavalt Tabelis 13 toodule 92 dB ning transport
toimub vaid päevasel ajal. Ühel ajal saab toimuda maksimaalselt nelja veoki vedu. Lisaks saab
arvestada, et samal ajal tekib müra ka ventilatsioonist (43 dB). Ühel ajal toimuv müra tase on
seega kuni 98 dB53.
Leidmaks, kui suur on eeldatavalt müratase lähima elamuala piiril, arvestati, et kauguse
kahekordistumisel müratase langeb 6 dB54. Seega 170 m kaugusel on müratase arvutuslikult 53,4
dB.
52 Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Intensive Rearing of Poultry or Pigs, 2017, Industrial Emissions
Directive 2010/75/EU Integrated Pollution Prevention and control, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-
11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf
53 Keskkonnaameti juhend, Keskkonnamüra, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/ohk-ja-
kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater
54 Keskkonnaameti juhend, Keskkonnamüra, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/ohk-ja-
kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
6.2.6 Avariiolukorra oht
Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt sõnnikukäitlusega –
näiteks sõnnikuhoidla lekkimine. Sellistel juhtudel on võimalik, et levib saaste pinnasesse ning
sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille
esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega
võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on hoidlal kontrollkaev.
Loomapidamisi ohustavad ka võimalikud haiguspuhangud. Sigalas paigutatakse haiged sead teistest
sigadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse ning antakse üle loomsete jäätmete käitlustehasele.
Sigala veterinaartoiminguid viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele.
Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab käitajal olema tegutsemisplaan.
Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud
6.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule
Veelikse sigala territoorium on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel
põllumajandusliku maana. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja
loomakooslusega. Kuna ala ei ole aiaga piiratud, siis pääsevad sinna kõik, sh ka suured imetajad.
Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muutusi, mis võiksid kaasa tuua olulisi mõjusid
taimestikule või loomastikule.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju taimestikule ja loomastikule on tavaolukorras eeldatavalt
neutraalne.
6.3.2 Mõju maastikule ja pinnasele
Veelikse sigala asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida nullalternatiivi raames
toimuv tegevus (selle tegevuse jätkumine) oluliselt enam ei muuda. Pigem negatiivse mõjuga oleks
maastikule amortiseerunud hoonestus.
Sigala käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Mõju pinnasele avaldub läbi sõnnikukäitluse,
eelkõige läbi sõnniku laotamise põldudele. Sõnnikus sisalduvad lämmastik, fosfor ja kaalium, aga
ka teised keemilised ained ja ühendid, võivad üleväetamise korral avaldada pinnasele negatiivset
mõju. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge
väärtusega väetis, mis tõstab mulla viljakust.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju nii maastikule kui ka pinnasele on eeldatavalt neutraalne.
6.3.3 Mõju pinnaveele
Käitise käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja
heitvee käitlus, samuti puhastus- ja desinfitseerimiskemikaalide käitlemine. Pinnaveevõttu käitise
tegevusega ei kaasne.
Sigalas tekkivat sõnnikut hoiustatakse sõnnikuhoidlas, mis on lekkekindel. Kasutusel olevad hoidla
on vastupidav mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Hoidla lekkepidavuse kontrolliks on
hoidlale rajatud drenaaž kontrollkaevuga. Hoidla lekkekindlust kontrollitakse visuaalselt ja
regulaarselt, põhjalikumalt pärast hoidla tühjendamist.
Käitise tootmisterritooriumit läbib kraav, kuid veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate
sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne.
42/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
6.3.4 Mõju põhjaveele
Veelikse sigalas kasutatav vesi saadakse Kesk-Devoni põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas.55
Veemajanduskava kohaselt on Kesk-Devoni põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas koguselisuse
poolest heas seisundis, põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.56
Olemasolev põhjavee tarbimise maht piirkonnas ei tohiks põhjustada olulist negatiivset mõju
põhjaveevarule.
Põhiliselt mõju põhjavee kvaliteedile võib avalduda sõnniku laotamisel sõnnikulaotuspindadelt.
Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei tohiks tekkida
olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile.
Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks võib olla ka sõnnikus olevate
mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette
avariiolukorras. Tavaolukorras on käitise territooriumil taolised lekked välditud. Samas peab
arvestama, et avariiolukorras on reostusoht olemas, kuna käitis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega
alal.57
Keemilise seisundi hindamise tulemuste põhjal on põhjaveekogumid heas keemilises seisundis.58
Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju põhjavee kvantiteedile ning
mitteoluline negatiivne mõju kvaliteedile.
6.3.5 Mõju sõnnikukäitlusest
Nii pinna- kui põhjaveele on võimalikud kaudsed mõjud läbi sõnniku laotamise.
Pinna- ja põhjavee kaitseks seatud piirangud on kehtestatud veeseadusega59 ja selle
rakendusaktidega. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg
lämmastikku aastas ning kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas
sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib
vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud
fosfori kogus ei tohi ületada 25 kg hektari kohta. Fosfori puhul eelpool öeldut ei kohaldata, kui
mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on
põllumajandusega tegelev isik korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari
kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.60
Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori
arvestuses nullalternatiivi puhul (Tabel 14; Tabel 15). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel
sõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7361 välja toodud näitajaid.
55 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1509822997
56 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do
57 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
58 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do
59 RT I, 22.02.2019, 1, „Veeseadus“. Vastu võetud 30.01.2019.
60 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
61 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 14. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning
minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt nullalternatiivi korral
Vedel- Mini-
looma kohta, t/a
N sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
või pool- Aastas maalne
Heite- Looma-
vedel- toodetav N vajalik
allika Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade
sõnnik kokku, põllu-
number arv
kokku, kg pind,
t/a ha
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S1 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1192 1,5 1788 5,50 9834,0 57,8
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S2 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 531 1,5 796,5 5,50 4380,8 25,8
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S3 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1442 1,5 2163 5,50 11896,5 70,0
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S5 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 950 1,5 1425 5,50 7837,5 46,1
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
KOKKU 4115 6172,5 33948,8 199,7
44/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 15. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne
vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt nullalternatiivi korral
Mini-
looma kohta, t/a
Vedel- või
P sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
Aastas maalne
Heite- Looma- poolvedel-
toodetav vajalik
allika Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnniku-tüüp kohtade sõnniku
P kokku, põllu-
number arv kogus
kg pind,
kokku, t/a
ha
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S1 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1192 1,5 1788 1,27 2270,8 90,8
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S2 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 531 1,5 796,5 1,27 1011,6 40,5
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S3 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1442 1,5 2163 1,27 2747,0 109,9
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S5 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 950 1,5 1425 1,27 1809,8 72,4
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
KOKKU 4115 6172,5 7839,1 313,6
Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada
sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik nullalternatiiv puhul vähemalt 313,6 ha
laotuspindu. Kivisalu Capital OÜ-l on sõlmitud leping sõnniku laotamiseks FIE-ga Sukahärma Märdi
talu. Täpne laotuspindade vajadus sõltub siiski sõnniku reaalsest toitainesisaldusest. Konkreetse
sigala ja konkreetse aasta sõnniku toitainete sisaldust mõjutavad mitmed tegurid - kasutatav
söödaratsioon, hoidlasse sadanud vihmavee või lume kogus jms.
Vajalik kogus põllumaid on sigala lähiümbruses olemas. FIE Sukahärma Märdi talu kasutuses on
kokku 601 ha põllumajandusmaad. Selline maabilanss võimaldab sõnniku laotamispindade valimisel
valida selleks soodsamaid alasid, vältida suurt orgaanilise väetisega antavat toitainekoormust ning
tagada veeseaduses pinna- ja põhjavee kaitseks määratud nõuetest kinni pidamine.
Lähem ülevaade laotamispindadest on esitatud ptk 7.3.5.
Lisaks potentsiaalsele mõjule veekeskkonnale, kaasnevad sõnniku veo ja laotamisega ka heited
välisõhku, kuna sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv.
Ammoniaagi heide sõltub laotamistehnoloogiast ning sõnniku muldaviimise kiirusest. Sõnniku
laotamisega seotud lõhnahäiring on aga ajutine, esinedes vaid sõnniku laotamisperioodidel.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
6.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile
Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete (PM10) kui ka eraldi
lõhnaühendite hajumisarvutused.
Õhukvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusele nr 8462,
piir- ja sihtväärtuste arvestamisel lähtuti keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusest
nr 7563. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus
saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Esitatud on igale saasteainele
kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus
ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks
kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise
või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole
kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud
õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.
Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist
Veelikse sigala heiteallikatest pärinev heide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Veelikse sigala
heiteallikate parameetrid ning heitkogused heiteallikate kaupa on välja toodud alapeatükis 6.2.1.
Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud.
Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu
saastatuse ega lõhna taset mõõdetud. Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool
käitise tootmisterritooriumi asetsevate keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või
registreeringut omavate käitiste andmetest, mis jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda.
KOTKAS infosüsteemi andmetel Veelikse sigala läheduses ei asu heiteallikaid, mis omaks
keskkonnaluba, millest väljutatakse samasuguseid saaste- või lõhnaaineid nagu Veelikse sigalast
ning millest eralduvatele saasteainetele oleks kehtestatud lubatud piirväärtused ehk mille puhul
peaks teostama hajumisarvutused. Seega on saasteainete saastetaseme (lõhna) määramisel
saasteainete fooniks võetud null ning saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse
on kaasatud ainult paiksed Veelikse sigala heiteallikad.
Hajumiskaarte saasteainete puhul pole esitatud, kuna need esitatakse ainult nende saasteainete
puhul, mille koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases
õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme
piirväärtusest, kuna väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga
väikesed ning neid pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata (Tabel 16).
Tabel 16. Veelikse sigala heiteallikate koosmõju nullalternatiivi korral
Välisõhku väljutatud saasteaine Välisõhu maksimaalne
Summarne arvutuslik Suhe,
Heiteallikate numbrid Õhukvaliteedi
hetkeline õhukvaliteedi tase Cm/
plaanil või kaardil CASi nr Nimetus taseme piirväärtus
heitkogus, väljaspool tootmis- ÕPV
ÕPV1, µg/m3 territooriumi, µg/m3
g/s
50 (24h, 99,41%) 2,10 0,04
S1-S15 PM10 Peenosakesed 0,031
40 (ÕPVa) 0,17 0,00
Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase Veelikse sigala
heiteallikate koosmõjus ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainele kehtestatud
piirväärtust ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures.
62 RT I, 29.12.2016, 62 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84.
63 RT I, 29.12.2016, 44. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“.
Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75.
46/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lõhnaühendite hajumise hindamise puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud
võrdluskriteeriume64.
Lõhnaaine esinemise taset hinnatakse läbi lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest. Üheks
lõhnatunniks loetakse seejuures tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.
Lõhnaaine esinemise häiringutasemeks (ehk oluliseks häiringuks) vastuvõtja juures loetakse 15%
aasta lõhnatundidest. Seega lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne
esinemissagedus.
Lõhnaaine esinemise hindamiseks oluliste lähiümbruse objektide juures kasutati aluskaarti.
Aluskaardina kasutati Maa-ameti kaardirakenduse digitaalset põhikaarti.
Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus nullalternatiivi korral on esitatud lisas (Lisa 5). Sellelt
lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures häiringutaseme
ületamist, milleks on 15% aasta lõhnatundidest.
Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna umbes 210 m kaugusele ida suunda. Kuna
valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained võivad ka
sinnapoole kanduda. Lähim elamupiirkond (tihedam asustus) jääb Veelikse sigalast umbes 1 km
kagusele lõuna suunda. Kuna piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna poole
lõhnaaine levikut pidevalt ei toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades,
sõnnikuhoidlas kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nullalternatiivi puhul käitise igapäevane töö ei tohiks ületada
lõhnaainete häirivat taset lõhnatundlike objektide juures.
Lisaks käitise territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule võib mõjutada
välisõhu saastetaset negatiivselt ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine
käitise juurdepääsuteedelt, mida hajumisarvutustesse siiski ei kaasatud, kuna tegemist on hajusa
heitega.
Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile
s.h lõhna tasemele.
6.3.7 Mõju müratasemele
Enamuse käitise tegevuste puhul on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist
loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega
negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitist teenindavate
sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju
teiste sõidukitega). Arvestades, et sigalat teenindava transpordi osakaal võrreldes muude
sõidukite osakaaluga maanteel ei ole märkimisväärne, ei suurenda need eeldatavalt üldist
mürataset.
Lähim elamuala piir lähimast sigalas toimuvast transportimisega seotud/laadimiskohast asub
umbes 170 m kaugusel. Elamuala kuulub määruse nr 7165 kohaselt II kategooria alla, kus müra
piirväärtuseks päevasel ajal on 60 dB ja öösel 45 dB. Sigalas ühel ajal toimuv müra tase on kuni 98
dB ning arvutuslikult on 170 m kaugusel müratase kuni 53,4 dB. Kuna käitisesse transporti ei toimu
öisel ajal, siis lubatud müra taset sigala tegevuse tõttu ei ületata.
Järeldus: Käitise tegevusega kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müra tasemele.
64 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81
65 RT I, 21.12.2016, 27, „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1.
Vastu võetud 16.12.2016 nr 71.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
6.3.8 Mõju hädaolukordadest
Sigala tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude aspektist
olulisemaks pidada võimalikke lekkeid sõnnikuhoidlast. Sigala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega
alal, mistõttu vedelsõnnikuhoidla leke võib kaasa tuua põhjavee reostumise riski.
Vedelsõnnikuhoidlal on kontrollkaev lekete avastamiseks. Lekke avastamisel tuleb
vedelsõnnikuhoidla viivitamatult tühjaks pumbata ja leke likvideerida. Maapinnal nähtavad lekked
tuleb kokku koguda, vajadusel absorbeeriva ainega sidudes. Kuna sõnnikuhoidla on ehitatud
varuga, siis on võimalik kiirelt sõnnikut ka ümber tõsta.
Järeldus: Avariiolukorraga võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju pinnasele ja
põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides).
6.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile
Veelikse sigala territoorium on olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on käitise
tootmisterritooriumil ja selle lähistel tegemist suhteliselt liigivaeste taime- ja loomakooslustega.
Territoorium ei paikne rohelise võrgustiku koridoris ega ole eeldatavalt loomade
liikumistrajektooriks. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muudatusi, mis võiksid kaasa
tuua uut mõju taimestikule või loomastikule.
Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi sigala katastriüksusel ei asu.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju kaitsealustele objektidele on eeldatavalt neutraalne.
6.3.10 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas.
Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele ja
pinnasele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub käitise
tegevuspiirkonnas.
Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Veelikse sigalas tekkivate erinevat liiki
jäätmete käitlemine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine vastavas
käitlustehases. Samas kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei
ole otseselt Kivisalu Capital OÜ kontrolli all.
Järeldus: Nullalternatiiviga võib eeldatavalt kaasneda mitteoluline negatiivne kaudne mõju.
6.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
KOTKAS infosüsteemi66 andmetel ei asu Veelikse sigala eeldatavas mõjualas teisi ettevõtteid,
kellele oleks väljastatud keskkonnaluba (õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba).
Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:
käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju
välisõhu kvaliteedile;
välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal
sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;
põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.
Olemasoleva käitise tegevus ei põhjusta ülal nimetatud valdkondades olulist negatiivset
keskkonnamõju.
66 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
48/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on nullalternatiivi puhul eeldatavalt mitteoluline
negatiivne.
Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale
6.4.1 Mõju elusloodusele
Veelikse sigala territoorium on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel
põllumajandusliku maana. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja
loomakooslusega. Kuna territoorium ei ole aiaga piiratud, siis võivad territooriumile pääseda
loomad. Sigala tootmisterritooriumi äärealadel asub kaitsealuste liikide leiukohti. Nullalternatiivi
puhul ei toimu territooriumil muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi mõjusid taimestikule või
loomastikule. Sealhulgas puudub oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele.
Veelikse sigala ei asu rohevõrgustiku koridori alal.
Eelnevate peatükkide põhjal võib aga järeldada, et nullalternatiivi mõju taimestikule,
loomastikule, kooslustele ja elupaikadele ei ole märkimisväärne ja oluline.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju elusloodusele on eeldatavalt neutraalne.
6.4.2 Mõju inimese tervisele
Inimese tervist võivad mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained. Käesolevas hindamises
lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on
määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt.
Modelleerimistulemustele tuginedes ei ületa saasteaine kontsentratsioon Veelikse sigala
tootmisterritooriumil, selle piiril ega sellest väljaspool kehtestatud piirväärtust. Seetõttu ei tohiks
välisõhku viidavatest saasteainetest tuleneda otsest riski inimese tervisele. Samas ei saa välistada,
et mõju inimese tervisele võib avalduda läbi kaudsete mõjude. Peamiseks häiringuks elanikkonnale
on sõnniku käitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn, mis võib suureneda nt sõnniku vedamise ja
laotamise perioodil. Lõhnaaine elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade
paiknemisest jms.
Mõju inimese tervisele võib avalduda ka läbi teiste keskkonnaelementide, nt läbi mürataseme,
joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi jms. Kuna oluline keskkonnamõju neile elementidele
puudub, võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu.
Järeldus: Mõju inimese tervisele on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.
6.4.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale
Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja
varale. Võimalikuks häirijaks, peamiselt inimese heaolule, on loomakasvatusega kaasneva lõhna
levimine. Lõhna aisting on aga väga individuaalne.
Piirkonna elanikele võib teatavat häiringut põhjustada ka farmi teenindav transport ning sellega
kaasnev müra ja tolmu lendumine.
Jäätmeteke, veevõtt jt tegevuse tagajärjed eeldatavalt olulist negatiivset mõju sotsiaalsele
keskkonnale ei põhjusta.
Inimese varale ohtu nullalternatiivist ei eeldata. Nullalternatiivi korral säilivad käesoleva hetke
tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga.
Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguid ning pigem võib ettevõtte konkurentsivõime
ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma uuendusteta nõrgeneda.
Järeldus: Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
7 KAVANDATAV TEGEVUS EHK ALTERNATIIV 1 NING
SELLEGA KAASNEVAD EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD
Kavandatava tegevuse kirjeldus
Ehitusetapis rajatakse sigala territooriumile uued täiendavad loomapidamishooned,
rekonstrueeritakse osad laudahooned ning rajatakse uus vedelsõnnikuhoidla. Samuti rajatakse
vajalikus ulatuses täiendavad territooriumisisesed teed ja platsid ning tehnovõrgud (elektriliinid,
veetorustikud jms). Alternatiiv 1 hoonete ja rajatiste asendiplaan on toodud joonisel (Joonis 12).
Veelikse sigala koosneb kavandatava tegevuse korral viiest laudast, kus kokku hakatakse pidama
kuni 7164 nuumsiga: laut nr 1-st, kus on kohti 1200-le nuumseale; laut nr 2-st, kus on kohti 1768-
le nuumseale; laut nr 3-st, kus on kohti 1468-le nuumseale; laut nr 4-st, kus on kohti 1768-le
nuumseale; laut nr 5-st, kus on kohti 960-le nuumseale.
Lisaks paiknevad sigala territooriumil rõngasmahuti-tüüpi sõnnikuhoidlad (üks rajatakse juurde) ja
teised abirajatised.
Rajatud ja rekonstrueeritud hooned ja rajatised saavad olema tänapäevased ja parima võimaliku
tehnika nõuetele vastavad.
Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.
50/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 12. Veelikse sigala asendiplaan alternatiiv 1 korral
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
7.1.1 Tootmismaht
Kavandatava tegevuse alternatiiv 1 korral suureneb sigalas loomakohtade arv. Mahtu
suurendatakse 7164 nuumsea kohani.
Orienteeruv loomade jagunemine lautade vahel on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 17).
Tabel 17. Loomakohtade arv alternatiiv 1 rakendumisel
Lauda nr plaanil Lauda nimetus Max loomakohtade arv
1 Laut nr 1 1200
2 Laut nr 2 1768
3 Laut nr 3 1468
4 Laut nr 4 1768
5 Laut nr 5 960
KOKKU 7164
7.1.2 Pidamistehnoloogia ja söötmine
Nuumikulauta tuuakse võõrdepõrsad ca 12 nädala vanuselt 25-30 kg raskustena. Tapaküpseks
saavad nuumikud ca 115 kg-na, mis intensiivse tootmise juures saavutatakse 3-4 kuuga. Ühele
seale on arvestatud 0,80-0,85 m2 brutopinda.
Nuumikute pidamiseks jagatakse iga laut kaheks sektsiooniks. Hügieeninõuete täitmiseks
(desinfitseerimistööd) ja söötmise paremaks korraldamiseks toimub ühe sektsiooni sigadega
täitmine ja tühjendamine korraga.
Loomi peetakse vabapidamisel vedelsõnniku tehnoloogial täisrestpõrandal. Sõnniku
eemaldamiseks on kasutusel vaakumsüsteem, toimub sõnniku põhjakihi jahutamine. Vedelsõnnik
pumbatakse läbi kinnise torustiku otse vedelsõnnikuhoidlasse.
Nii nagu nullalternatiivigi puhul, kasutatakse automaatseid söötmis- ja jootmisseadmeid. Sööda
jagamine söödaautomaatidesse ja künadesse toimub automaatselt söödaliinide kaudu. Eelnevalt
on sööt vastavalt ratsioonile söödatehases segatud. Söötadena kasutatakse madala
proteiinisisaldusega söötasid, millele lisatakse ensüüme. Nuumikuid söödetakse vedelsöödaga ning
sulus olevad loomad mahuvad korraga söödaküna juurde, st. optimaalne künafront looma kohta
on 0,3-0,5 m.
Söötmine toimub kuni 115 kg kehakaaluni ad libitum printsiibil, edasi kuni müügini piiratud
printsiibil (max 2,9 SÜ päevas).
Nuumikute jootmiseks on igasse sulgu paigaldatud sõnnikuala kohale üks automaatjootur.
7.1.3 Veekasutus ja reoveekäitlus
Veekasutus ja reoveekäitlus toimub samamoodi, nagu olemasolevas olukorras, vt ptk 6.1.4 ja
6.1.5.
Käitis saab oma vee Kivisalu Capital OÜ-le kuuluvast puurkaevust (katastrinumber: 6976,
registrikood: PRK0006976).
Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Heitvett ei juhita
suublasse ega pinnasesse.
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi
haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse.
52/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
7.1.4 Sõnnikukäitlus
Veelikse sigalas tekib ka kavandatavas olukorras vedelsõnnik. Vedelsõnnik valgub läbi
restpõrandate sõnniku kogumiskanalitesse, kust see juhitakse sõnnikupumplasse ning regulaarselt
pumbatakse sealt vedelsõnnikuhoidlatesse.
Sõnnikut hoiustatakse kahes vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavus on kokku 9000 m3.
Vedelsõnnikuhoidlad on ringja põhiplaaniga mahutitüüpi hoidlad, mille diameetrid on 36,31 m ning
kõrgus maapinnast 4 m. Hoidlate põhjad on valatud betoonist. Hoidlate lekkepidavuse kontrolliks
on hoidlatele rajatud drenaaž kontrollkaevudega. Vedelsõnnikuhoidlate täitmine toimub pumba
abil sõnnikuhoidlate põhjast - kinnised sõnnikutorud on suunatud üle servade sõnnikuhoidlatesse,
kus umbes 40 cm kõrgusel sõnnikuhoidlate põhjast toimub sõnniku väljapumpamine torudest
hoidlatesse. Vedelsõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul sigalas tekkiva vedelsõnniku
koguse. Sõnnikumahutite tühjendamine toimub vastavalt vajadusele (tavaliselt kolm korda aastas)
ning sõnnik antakse lepingu alusel üle FIE-le Sukahärma Märdi talu.
Veelikse sigalas tekkivat sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Enne väljavedu
segatakse vedelsõnnikut mahutites, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning
võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu.
7.1.5 Küte ja ventilatsioon
Õhuvahetuseks sigalates on kasutusel sundventilatsioon, mille reguleerimine toimub vastavalt
sigalale sobiva etteantud reziimi alusel.. Nuumikusigalatesse paigaldatakse ümarad
väljatõmbekorstnad. Sisselaskeklapid paigaldatakse uutes lautades külgseina aknaavade ülemise
osa kõrgusele, vanades lautades paigaldatakse sisselaskeklapid seintesse.
Nuumikulautade kütteks kasutatakse küttetorusid, mis paigaldatakse seinaklappide alla. Iga
sektsiooni orienteeruv küttevajadus on ca 40 kW. Lägakanalite alla paigaldatakse
soojatagastustorustik, mis ühendatakse soojuspumpadega.
Farmi kütteks vajaliku soojusenergia saamiseks rajatakse kaks süsteemi:
1. Sõnnikujahutussüsteem, mis üheaegselt jahutab põrandaalustes lägakanalites olevat läga
ning sellega väheneb saasteainete emissioon ning teisalt kasutatakse saadavat energiat
ruumide kütteks ja olmevee ettesoojendamiseks, orienteeruv soojuspumpade võimsus ca
2x50-60 kW. Sõnnikujahutussüsteemi kasutatakse aastaringselt;
2. Talvisel tipperioodil vajaliku soojusenergia saamiseks paigaldatakse vedelküttekatel
võimsusega ca 100-150 kW. Katlast väljuvad suitsugaasid suunatakse korstnasse. Korstna
kõrgus on planeeritud 9,5 m maapinnast, diameetriga 0,325 m. Katla ja varugeneraatori
toitmiseks paigaldatakse kütusemahuti mahutavusega 1 m3.
Vedelküttekatel rakendub tööle üksnes äärmuslikes olukordades, eeldatavasti (arendaja
kogemuste põhjal) ei pea seda üldse kasutama, seega heiteallikana katelt KMH aruandes ei
käsitleta.
7.1.6 Jäätmekäitlus
Jäätmetekke iseloom ja käitlusviis kavandatava tegevuse korral ei muutu, kuid suurenevad
jäätmekogused. Peamised sigala tegevuse käigus tekkivad jäätmed on lõpnud loomad,
segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (lambid). Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi ning
antakse üle vastavat luba omavatele käitlusettevõtetele.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
7.1.7 Energia kasutamine
Kavandatava olukorra puhul suureneb sigalas tänu loomakohtade arvu suurenemisele energia
tarbimine. Rohkem kulub energiat söötmisele, ventilatsioonile ja sõnniku eemaldamisele.
Energiat saadakse Eesti Energia aktsiaseltsi jaotusvõrgust ja energiatarbimise üle peetakse
arvestust.
7.1.8 Tööjõud
Käitises säilib kolm täistööajaga töökohta.
7.1.9 Käitist teenindav transport
Kavandatava olukorra puhul suureneb käitist teenindava transpordi koormus. Suureneb söödavedu,
loomade vedu ja jäätmete vedu. Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega ning
erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute.
7.1.10 Veterinaarohutus
Veterinaarne tegevus toimub sarnaselt kehtivale olukorrale.
7.1.11 Radoonirisk
Radoon on värvitu ja lõhnata looduslik radioaktiivne gaas. Radooni tekkimise aluseks on looduslik
radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete
meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge
radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid.67
Maapinnast välisõhku eraldunud radoon hajub atmosfääris ja inimese tervisele ohtlik ei ole, kuid
ohtu kujutab endast hoonetesse sattunud radoon. Radoon pääseb hoonesse ehituse halva
kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel
suureneb kopsuvähki haigestumise risk.
Veelikse sigala asub kõrge pinnase radoonisisaldusega alal (inerpoleeritud radoonirisk: 50-100
kBq/m³).68 Kuna kavandatava tegevusega alal esineb oht, et radoonisisaldus pinnases ja sellest
tulenevalt ka hoonete siseõhus võib kohati olla kõrge, tuleb uute hoonete kavandamisel
radooniohuga arvestada. Radooni leevendusmeetmete rakendamine uute hoonete puhul on
mõistlik teha juba ehituse algfaasis, kuna see on majanduslikult ja ka tehnilisel palju otstarbekam,
kui olemasolevate hoonete puhul. Täpsemad rakendatavad leevendusmeetmed saab välja pakkuda
juba projekteerija või ehitaja. Radooniohutu hoone ehitamise üldnõuded Eestis on esitatud
standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes”. Radooni tõkestamiseks sobib, kui betoonplaadile paigaldatakse peale radoonitõkkekile
ja kui peaks olema vaja, siis mõni täiendav meede juurde, näiteks radoonirikka õhu hoonete alt
minema juhtimine (põrandaaluse ventileerimine). Täpsemate ehitustehniliste võtete määramine
ja väljatöötamine sõltub konkreetse ala radooni sisaldusest pinnases.
67 Radoon, Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/radoon
68 Eesti pinnase radooniriski kaart,
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
54/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul
Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed võib jagada kaheks: ehitustegevuse etapiga
kaasnevad ajutise iseloomuga tagajärjed ning ehitustegevusele järgneva laiendatud sigala
käitamise etapiga (ehk loomade pidamisega) kaasnevad tagajärjed.
Mõlema etapi võimalike tagajärgede välja selgitamiseks teostati sisend-väljund analüüs. Sisend-
väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu
ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Iga
etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba
mõjuvaldkondade kaupa.
Joonis 13 kirjeldab graafiliselt ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel
on arvestatud, et töid teostatakse kasutades erinevaid mehhanisme.
Joonis 13. Sisend-väljund diagramm seafarmi ümberehitusega kaasneda võivatest
tagajärgedest
Oluline osa ehitustegevuse tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus
kujuneb peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning jäätmeid
äravedavatest veokitest.
Sigala ümberehitusega kaasnevad peamised tagajärjed on:
ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev võimalik müra,
ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev tolm ja teised heitmed välisõhku,
ressursikasutuse suurenemine,
tekkivad jäätmed,
võimalikud avariiolukorrad.
Ehitustegevusele järgneva sigala tootmisprotsessi (seakasvatuse) kirjeldus koos sisendite ja
väljunditega on toodud eespool joonisel (Joonis 13).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed sarnased
nullalternatiivile:
heide välisõhku;
sõnnikuteke;
veekasutus;
reoveeteke;
jäätmeteke;
mürateke;
avariiolukorraoht.
Alljärgnevates peatükkides kirjeldatakse kõiki võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi
detailsemalt.
7.2.1 Ressursikasutus
Ressursikasutus kaasneb mistahes ehitustöödega - ehitusel on vaja kasutada ehitusmaterjale ning
erinevaid seadmeid ja masinaid. Seadmed tarbivad energiat (elekter, kütus vms).
Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on
piiratud ning tekitavad ehitajale ja/või arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse
erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt.
7.2.2 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke
Ehitustegevusega ning transpordiga kaasneb tolm ja teised heitmed välisõhku. Ehitustööde käigus
tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peened osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad
sellega välisõhu kvaliteeti. Samuti kasvab ajutiselt õhuheite teke tulenevalt transpordikoormuse
tõusust (ehitusmaterjalide, seadmete ja töötajate vedu). Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida
vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid.
Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all
hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgimisega.
Võrreldes nullalternatiiviga, seisnevad kavandatavate alternatiivide puhul muutused
loomakohtade arvus, lautade arvus, sõnnikuhoidlate arvus.
Täpsemad selgitused heiteallikate kohta on välja toodud allpool heiteallikate kaupa. Heiteallikate
asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 14).
Alternatiiv 1 heiteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 18).
56/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 14. Veelikse sigala heiteallikate asendiplaan alternatiiv 1 korral
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 18. Heiteallikate parameetrid Veelikse sigalas alternatiiv 1 korral
Heiteallika V’ljuvate
Heite- Max Heiteallika Heiteallika Ventilatsiooni Heiteallika
Toodangu- arvutuslik gaaside
allika Heiteallika nimetus loomakohtade väljumiskõrgus mõõtmed või võimsus, joon-
rühm diameeter, temperatuur,
nr arv maapinnalt, m diameeter, m m3/h kiirus, m/s
m °C
4 tk: Ø 0,71; 4 tk: 17 600;
S1 Laut nr 1 Nuumsead 1200 7,8 2,1 10,97 20
6 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000
6 tk: Ø 0,8; 6 tk: 23 900;
S2 Laut nr 2 Nuumsead 1768 7,5 2,49 11,9 20
6 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000
6 tk: Ø 0,71; 6 tk: 17 600;
S3 Laut nr 3 Nuumsead 1468 6,75 2,33 11,23 20
6 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000
6 tk: Ø 0,8; 6 tk: 23 900;
S4 Laut nr 4 Nuumsead 1768 6,65 2,49 11,90
6 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000
3 tk: Ø 0,8; 3 tk: 23 900;
S5 Laut nr 5 Nuumsead 960 5,2 1,76 11,90 20
3 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000
Vedelsõnnikuhoidla,
H1 ringja põhiplaaniga, - - 4 1 tk: Ø 36,31 36,31 - 0,1 8
loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla,
H2 ringja põhiplaaniga, - - 4 1 tk: Ø 36,31 36,31 - 0,1 8
loomulik koorik
Käesolevas töös ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna
nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega
kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt.
Lisaks liikuvatele heiteallikatele võivad käitise lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel
mõjutada erinevad tegevused:
sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide;
teenindava transpordi liikumisega kaasnev heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm
teedelt;
territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku;
sõnniku väljavedamisel suureneb lõhna heide;
sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide
välisõhku.
Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata,
kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib
laotamise heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast, mulla või pinnase parameetritest
(tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja
tugevus, pilvisus, õhuniiskus) jms.
Alternatiiv 1 korral leiti samade saasteainete heitkogused nagu seda tehti nullalternatiivi puhul
(NH3, CH4, N2O, PM10). Metoodika ja saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud on täpsemalt
esitatud aruande lisas (Lisa 2, Lisa 4).
Lisas 4 on toodud Veelikse sigalas tekkivate saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral.
Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud sigala maksimaalsest võimalikust täituvusest.
Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad.
Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused välja toodud alternatiivide
võrdlustabelina. Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed
(laudad, sõnnikuhoidlad) aastased heitkogused alternatiivide võrdluses (Tabel 19).
58/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 19. Aasta jooksul Veelikse sigalast välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed
prognoositavad heitkogused (t/a) erinevate alternatiivide võrdluses
Aastane heitkogus, t/a
Saasteaine CAS nr Nimetus
NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1
7664-41-7 Ammoniaak 8,333 14,507
10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,043 0,076
74-82-8 Metaan 28,805 50,148
PM10 Peenosakesed 0,988 1,719
Võrdlus alternatiivide erinevuse kohta saasteainete nii aastaste kui ka hetkeliste heitkoguste
põhjal on esitatud alljärgnevates tabelites (Tabel 20; Tabel 21). Seejuures võrdleb esimene tabel
loomapidamishoonetest ning teine tabel sõnniku hoiustamiselt eralduvate heitkoguste erinevusi.
Tabel 20. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – loomapidamishooned
NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1
Loomade arv 4115 kohta nuumsigadele 7164 kohta nuumsigadele
Lämmastiku produktsioon väljaheidetega kokku, t/a 43,138 75,652
Ammoniaagi aastane heitkogus, t/a 4,345 7,565
Ammoniaagi hetkeline heitkogus, g/s 0,138 0,240
Metaani aastane heitkogus, t/a 6,173 10,746
Metaani hetkeline heitkogus, g/s 0,196 0,341
Tabel 21. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – sõnnikuhoidlad
NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1
Loomade arv 4115 kohta nuumsigadele 7164 kohta nuumsigadele
Hoidlate tüübid 1x vedelsõnnikuhoidla 2x vedelsõnnikuhoidla
Katmisviis Looduslik koorik Looduslik koorik
Lämmastiku produktsioon väljaheidetega sõnnikuhoidlasse, t/a 39,875 69,420
Ammoniaagi lendumine sõnnikuhoidlast, t/a 3,987 6,942
Ammoniaagi lendumine sõnnikuhoidlast, g/s 0,126 0,220
Metaani lendumine sõnnikuhoidlast, t/a 22,633 39,402
Metaani lendumine sõnnikuhoidlast, g/s 0,718 1,249
Dilämmastikoksiidi aastane heitkogus, t/a 0,044 0,076
Dilämmastikoksiidi hetkeline heitkogus, g/s 0,001 0,002
Heitkoguste omavaheline võrdlus näitab, et loomapidamishoonetest ja sõnnikuhoidlatest tekib
saasteaineid rohkem alternatiiv 1 rakendumisel. Sellise olukorra tingib suurem loomakohtade arv
ning kahe sõnnikuhoidla ning suurema sõnnikukoguse olemasolu.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lõhna heide
Lõhna heide lautadest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt (Tabel 22; Tabel 23). Lõhna
heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa 2).
Tabel 22. Lõhna heide sealautadest (alternatiiv 1)
Heite- Loom- Heit-
Toodangu Aastaloom, Eriheide,
allika Pidamisviis ühik, kogus,
rühm arv ouE/LÜ/s
number LÜ ouE/s
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem,
S1 Nuumsead 1200 40 0,03 1440,00
sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem,
S2 Nuumsead 1768 40 0,03 2121,60
sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem,
S3 Nuumsead 1468 40 0,03 1761,60
sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem,
S4 Nuumsead 1768 40 0,03 2121,60
sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem,
S5 Nuumsead 960 40 0,03 1152,00
sõnniku põhjakihi jahutamine
Kokku 7164 8596,80
Tabel 23. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 1)
Heiteallika Hoidla Eriheide, Heite Heitkogus,
Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis
number pindala, m2 ouE/s-m2 vähenemise % ouE/s
Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku
H1 1035,48 7 20 5798,7
põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga
Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku
H1 1035,48 7 20 5798,7
põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga
Kokku 11597,39
Järgnevalt on lõhnaaine prognoositavad heitkogused välja toodud alternatiivide võrdlustabelina
(Tabel 24).
Tabel 24. Aasta jooksul Veelikse sigalast välisõhku suunatava lõhnaaine maksimaalsed
prognoositavad kogused erinevate alternatiivide võrdluses
Hetkeline heitkogus, OU/s
Nimetus
Nullalternatiiv Alternatiiv 1
Lõhnaaine 12186,37 23093,54
Alternatiiv 1 korral on tekib rohkem lõhnaainet, mis on tingitud rohkematest loomakohtadest ning
kahe sõnnikuhoidla olemasolust.
7.2.3 Sõnnikuteke
Alternatiiv 1 puhul tekib samuti vedelsõnnikut.
Veelikse sigalas tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused alternatiiv 1 rakendumisel on
esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 25). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust
nr 7369, kus on välja toodud keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta. Nendesse
näitajatesse on juba arvestatud hinnangulised tehnoloogilise vee ja sademevee kogused.
69 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73.
60/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 25. Minimaalsed sõnniku hoiustamismahud alternatiiv 1 korral
Sõnniku kogus t/a või Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu Hoidlate mahutavus
Sõnnikutüüp
reovesi m3/a mahumass,m3/t miinimummaht, m3 kokku, m3
Vedelsõnnik 10746,0 1 7164,0 9000,0
Alternatiiv 1 puhul tuleb vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 7164
m3. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on kokku 9000 m3, seega on sõnnikuhoidlate mahutavus
alternatiiv 1 rakendumiseks piisav.
Vedelsõnnikuhoidlad on kavandatava tegevuse korral kavandatud piisava varuga, et vajadusel
arvestada ka erakordsete ilmastikuoludega - nt sademeterohke talveperiood, mis tõstab ka
hoidlatesse jõudvate sademete hulka või kevadisi põllutöid edasi lükkavad ilmastikuolud, mis
tingivad sõnniku pikema hoiustamisperioodi.
7.2.4 Veekasutus ja reovee teke
Ehitustöödega ei kaasne eeldatavasti oluliselt suurenenud põhjaveevõttu, samuti ei teki oluliselt
reovett.
Seakasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks ning lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja
ruumide pesuks. Vett saadakse sarnaselt nullalternatiivile, endale kuuluvast puurkaevust.
Arvutuslik suurendatud tootmismahuga käitise veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel
26).
Tabel 26. Arvutuslik Veelikse sigala veetarve alternatiiv 1 korral
Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas
Nuumsead, joogivesi 7164 8 57,312 20 919
Tehnoloogiline vesi - - 107
Olmevesi 3 35 0,105 38
KOKKU - - - 21 065
Arvutuslikult on kavandatavas olukorras Veelikse sigala tegevuseks vett vaja umbes 21 065 m3
aastas, 57,71 m3 ööpäevas ja 0,67 liitrit sekundis. Lubatud veevõtt kehtiva kompleksloa alusel
puurkaevust on 22 740 m3 aastas ning puurkaevu tootlikkus on 1,5 l/s, seega veevõtu suurendamine
võrreldes olemasoleva olukorraga on võimalik ning puurkaevu tootlikkus on piisav kavandatava
tegevuse teostamiseks.
Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi (kokku umbes 146 m3/a) juhitakse vedelsõnnikuhoidlatesse.
Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse.
Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi juhitakse teekatendite ja
maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud osadesse või
killustikugu kaetud aladele, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse.
7.2.5 Jäätmeteke
Tekkivateks jäätmeteks on eeldataval eelkõige ehitusjäätmed (s.h olemasolevate hoonete
tekkivad võimalikud lammutusjäätmed) ning pakendijäätmed. Jäätmete koostis või olla nii
looduslikest- (puit, kivi) kui tehismaterjalidest. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse
kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele.
Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane
jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.
Käitises tekkivad jäätmeliigid on kavandatavas olukorras üldjoontes sama, mis nullalternatiivi
puhul. Peamised käitise tegevuse käigus tekkivad jäätmed on segaolmejäätmed. Vähesel määral
tekib ka ohtlikke jäätmeid, milleks on põhiliselt lambid.
Lisaks mainitud jäätmetele tekib käitise tegevuse käigus ka loomseid jäätmeid (surnud loomad).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse
eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele.
7.2.6 Mürateke
Ehitustegevusega ning transpordiga kaasneb müra. Müra tekib lammutustöödel, ehitusmaterjalide
vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest
jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb
ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega.
Kasutatavate masinate müratase peab vastama nõuetele. Eestis on kehtestatud sellistele
mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja taristuministri
määrusega70. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama määruses
toodud nõuetele.
Sigala käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka farmi
teenindavast transpordist. Müra iseloom ja tase ei erine oluliselt nullalternatiivi puhul tekkivast
olukorrast (vt ptk 6.2.5). Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa
müra tekitavatest tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seotuna
transpordikoormuse kasvuga kasvab liiklusmüra tase. Veokitega tuuakse sigala territooriumile
põrsaid, sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut, sõnnikut ja jäätmeid. Surnud
loomade, jäätmete, kemikaalide ja ravimite jm tarvikute vedu toimub laiendatud tegevuse puhul
üldjuhul sama sagedusega kui nullalternatiivi korral. Transpordikoormus kasvab eeskätt läbi
loomade, sööda ja sõnnikuveo.
Alljärgnevas tabelil (Tabel 27) on toodud alternatiiv 1 rakendumisel vedude arv aastas.
Tabel 27. Farmi teenindav transport (alternatiiv 1)
Tegevus Vedude arv aastas (ühes suunas)
Nullalternatiiv Alternatiiv 1
Põrsaste vedu sigalasse 36 (3x kuus mitu korda päevas) 84 (6-7x kuus mitu korda päevas)
Sööda vedu sigalasse 96 (8x kuus) 168 (14x kuus)
Sigade väljavedu 72 (6 x kuus mitu korda päevas) 168 (12 x kuus mitu korda päevas)
247 (2x aastas mitu korda päevas mitme 429 (3x aastas mitu korda päevas mitme
Sõnnikuvedu sigalast välja
päeva vältel) päeva vältel)
Surnud loomade vedu sigalast välja 54 (1x nädalas) 54 (1x nädalas)
Jäätmete vedu sigalast välja 12 (1x kuus) 12 (1x kuus)
Kemikaalide vedu sigalasse 12 (1x kuus) 12 (1x kuus)
Ravimite, tarvikute vedu (sh
12 (1x kuus) 12 (1x kuus)
hooldebussid)
KOKKU 541 vedu aastas 939 vedu aastas
Nullalternatiivi korral toimub ca 541 vedu aastas (ehk ühes suunas sõitu, arvestatud ei ole
töötajate ning külaliste liikumist sõiduautodega sigalasse ja sealt ära). Siiski tuleb ka arvestada,
et enamus juhtudel läbitakse sama punkti kahel korral ehk sigalasse minnes ja sigalast tulles,
mistõttu oleks nullalternatiivi puhul kokku u 1082 vedu aastas ehk aritmeetiliselt ca 3 vedu päevas.
Kavandatavas olukorras toimub ca 939 vedu aastas ühes suunas ehk kokku u 1878 vedu aastas ehk
aritmeetiliselt u 5 vedu päevas. Tegelikkuses toimub loomade vedu ja sõnniku vedu osadel
päevadel intensiivsemalt ning osadel päevadel üldse mitte. Vedudest võivad ühel ajal toimuda
lägavedu, nuumikute vedu, põrsaste vedu ja sööda vedu, kuid seda ainult sõnniku väljaveo ajal.
Kavandatava tegevuse korral vedude tihedus küll kasvab, kuid samal ajal toimuvate vedude arv ei
suurene, seega maksimaalne sigala tegevuse tõttu toimuv müratase on sarnane nullalternatiiviga
(6.2.5).
70 RT I, 09.06.2015, 23, „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme
vastavushindamisele“. Vastu võetud 08.06.2015 nr 59.
62/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
7.2.7 Avariiolukorra oht
Ehitustegevus on üks avariide- ja tööõnnetusterohkemaid tegevusvaldkondi. Tööõnnetused võivad
esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada
õnnetuseohuga liikluses. Avariioht on olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel.
Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse
kõiki ohutusnõudeid, on avariiolukordade ilmnemine välditav.
Sigala tegevusega seoduvalt on hädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad
peamiselt reovee ärajuhtimisega ning sõnnikukäitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub
äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette.
Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase
hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on
hoidlatel kontrollkaevud.
Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.
Seapidamisega kaasnevaks avariiolukorraks võib lugeda ka loomataudi puhkemist.
Loomatauditõrje meetmed ja nende rakendamine, samuti loomataudist põhjustatud kahjude
hüvitamine on Eestis sätestatud loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598). Taudide
vältimiseks järgitakse sigalas veterinaarnõudeid. Loomataudi kahtluse või selle puhkemise korral
tuleb tegutseda vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutustele.
Elektrikatkestuste korral avatakse lautades aknad. On olemas ka elektrigeneraatori võimekus ning
vajadusel toimub selle installeerimine ja kasutamine.
Sigalaga seotud vedude korral tuleb arvestada ka võimaliku liiklusõnnetuste ohuga, mis ei erine
muu transpordikoormusega teedel kaasnevast õnnetuseohust.
Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.
Tulekahju vältimiseks tuleb töötajatele tutvustada tuleohutusnõudeid. Tulekahju ennetamiseks
on hooned ehitatud vastavalt tänapäevastele ehitusnormidele ja standarditele.
Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud
7.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule
Ehitustegevuse käigus teisaldatakse pinnast rajatavate hoonete ning rajatiste alt. Sigala sissesõidul
ning selle territooriumil liikumisel kasutatakse enamasti juba olemasolevaid teid.
Kindlasti töötavad mehhanismid siiski ka väljaspool teid ja kõvakattega alasid ning mõjutavad
sigala territooriumil asuva pinnase taimestikku ja loomastikku.
Kuna antud territooriumi on kasutatud põllumajanduslikul eesmärgil, siis eeldatavalt on tegemist
tugevasti mõjutatud alaga, kus taimekooslus ning loomastik on liigirikkuse poolest väheväärtuslik.
Kavandatava tegevuse alune maa on olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on
eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja loomakooslusega.
Järeldus: Mõju taimestikule ja loomastikule on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.
7.3.2 Mõju maastikule ja pinnasele
Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis. Ehitustegevus toimub juba
osaliselt hoonestatud põllumajanduslikul alal ning maakasutuse üldist iseloomu ei muudeta,
mistõttu olulist mõju eeldatavalt ei esine. Arvestama peab hoonestuse suhteliselt suure mahuga,
mis tähendab vastavas ulatuses maa hõivamist (põllumaast hoonete aluseks maaks). Sigala paikneb
asulakeskustest ja maanteest eemal ega muuda seega olulisi vaateid.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Sigala käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Teatavat kaudset mõju võib avaldada sigalast
eralduvate saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse
pinnasesse või kraavi. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega. Eeldusel, et sigalakompleksi
käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab
käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad sigalakompleksi tegevusel olulised tagajärjed ja
negatiivne mõju maastikule ja pinnasele.
Sigala tegevusega kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on põllumajadusmaade vajadus – loomasööda
tootmiseks ja ühtlasi sigalas tekkiva sõnniku realiseerimiseks orgaanilise väetisena. Valdavalt
kasutatakse selleks eeldatavalt samu haritavaid maid, mida tehtaks ka nullalternatiivi puhul.
Põllumajandustootmise arendamine ja laiendamine panustab põllumaade kasutuses hoidmisesse
ning seega soodustab välja kujunenud põllumajandusmaastiku säilitamist piirkonnas. Võttes
arvesse riiklikul tasemel võetud eesmärki, milleks on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine
ja kasutamine, võib vastavaid kaudseid mõjusid lugeda positiivseks.
Samuti saab kaudse positiivse mõjuna välja tuu orgaaniliste väetiste kasutamise mõju muldade
viljakusele. Samas peab arvestama, et sõnnikus sisalduvad taimetoitained lämmastik, fosfor ja
kaalium, aga ka teised keemilised elemendid ja ühendid, võivad asjatundmatu väetamise
(väetamisnõuetest mitte kinni pidades või muldade ja kasvatavate kultuuride vajadusega mitte
arvestades) korral avaldada mullale negatiivset mõju. Laotuspindade vajadust ja nende paiknemist
on lähemalt käsitletud ptk 7.3.5.
Mõju pinnasele võib avalduda avariiolukorras, kui sõnnikuhoidlad peaksid lekkima ning vedelsõnnik
või virts imbub pinnasesse. Võimalike lekete avastamiseks on vedelsõnnikuhoidlatele rajatud
kontrollkaevud, millega on võimalik võrdlemisi kiirelt hoidlate leke tuvastada.
Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on alternatiivi 1 puhul eeldatavalt neutraalne.
7.3.3 Mõju pinnaveele
Ehitustegevuse käigus ei teki olulisel määral heitvett ning seda ei juhita suublasse. Samuti ei toimu
pinnaveevõttu ega muudeta piirkonna pinnaveerežiimi.
Veelikse sigala maaüksusel ning seda vahetult ümbritsevatel aladel puuduvad looduslikud
veekogud. Sigala maaüksust läbib 4-6 m laiune kraav, mis suubub Hendrikhansu ojja ning
maaüksuse kirdepoolses ja idapoolses servas asuvad tiigid.
Alliku sigala kinnistu piirneb põhja- ja lõunasuunast maaparandusehitise reguleeriva võrguga
(nimetus: Sukapolli;), mille eesmärgiks on vihmavete suunamine (kuivendamine). Uute rajatiste
projekteerimisel peab arvestama maaparandussüsteemide funktsioneerimisega. Näiteks
rakendatakse tehnilisi lahendusi (sademevee suunamine rohealadele), mis võimaldavad vähendada
täiendavat sademevee koormust maaparandussüsteemidele. Seega, kui see tingimus täidetakse,
ei ole sigala laiendamisel olulist negatiivset mõju maakasutusele (mõju kuivendussüsteemidele)
ette näha. Veelikse sigala puurkaev asub Veelikse-Farmi (katastrinumber: 10501:004:0700)
maaüksusel, mis asub ühtlasi maaparandussüsteemi maa-alal, kuid muudatusi puurkaevu juures
seoses kavandatava tegevusega ei planeerita (toimub vaid maaüksuste piirjoonte muutmine).
Sigalas tekkiva heitvee käitlus ei mõjuta kavandatavates olukordades pinnavee režiimi ega
seisundit, kuna heitvett pinnaveekogusse ei juhita. Samuti ei toimu sigalakompleksi käitamisel
pinnaveevõttu.
Käitise tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused
on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ning avariiolukorrad.
Kõigi nõuete täitmisel on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Tehnoloogiliste ja
keskkonnanõuete täitmisel sõnniku käitlemisel sigalakompleksi tegevusel otsest olulist negatiivset
keskkonnamõju pinnaveele ei ole.
Järeldus: Mõju pinnaveele on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt neutraalne.
64/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
7.3.4 Mõju põhjaveele
Laiendustegevuse käigus järgitakse sigala territooriumil asuva puurkaevu sanitaarkaitseala piire
põhjaveereostuse tekke vältimiseks. Ohutusnõuete täitmisel negatiivset mõju põhjavee seisundile
ei avaldu. Ehitustegevuse käigus oluliselt reovett ei teki (ehitajate olmereovesi) ning heitvett ära
ei juhita. Järelikult puuduvad ka märkimisväärsed tagajärjed ja mõjud nendest tegevustest.
Ehitustöödega ei kaasne eeldatavasti ka oluliselt suurenenud põhjaveevõttu.
Sigala tegevusega ei ole ette näha saasteainete põhjavette viimist. Võimalikuks põhjavee
kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete
leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Sigala vedelsõnnikuhoidlad peavad vastama kõigile
veekaitsenõuetele. Leke on võimalik vaid juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid
või avariiolukorras. Kuna vedelsõnnikukäitlus sigalas on kinnine (vedelsõnnik pumbatakse
kogumiskaevudesse, hoidlatesse läbi torustiku), siis tõenäosus reoainete jõudmiseks pinnasesse ja
seeläbi põhjavette sigalakompleksi territooriumilt on väike. Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt
läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel.
Loomade arvu suurenemisega kasvab kompleksi veetarve. Kompleksi veevarustuseks võetakse
sarnaselt nullalternatiivile vett enda ettevõttele kuuluvast puurkaevust. Puurkaevu tootlikkus
võimaldab vajalikku veevõttu.
Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist.
Veemajanduskava kohaselt on kasutatavad veekogum koguselisuse poolest heas seisundis,
põhjaveekogumite looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.71
Järeldus: Käitise kavandatud tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on alternatiivi 1 puhul
eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning põhjavee kvantiteedile eeldatavalt neutraalne.
7.3.5 Mõju sõnnikukäitlusest
Sõnniku laotamise probleemidena nähakse võimalikku laotuspindade kaugust, laotamisele (sh
vedamine) kuluvat aega ning selle majanduslikku tasuvust.
Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda
haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg (viie aasta keskmine) fosforit
aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega72.
Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori
arvestuses alternatiiv 1 puhul (Tabel 28; Tabel 29). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel
sõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7373 välja toodud näitajaid.
71 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do
72 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
73 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 28. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning
minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt alternatiiv 1 korral
Vedel- Mini-
looma kohta, t/a
N sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
või pool- Aastas maalne
Heite- Looma-
vedel- toodetav N vajalik
allika Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade
sõnnik kokku, põllu-
number arv
kokku, kg pind,
t/a ha
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S1 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1200 1,5 1800 5,50 9900,0 58,2
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S2 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1768 1,5 2652 5,50 14586,0 85,8
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S3 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1468 1,5 2202 5,50 12111,0 71,2
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S4 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1768 1,5 2652 5,50 14586,0 85,8
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S5 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 960 1,5 1440 5,50 7920,0 46,6
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
KOKKU 7164 10746 59103,0 347,7
66/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 29. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne
vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt alternatiiv 1 korral
Mini-
looma kohta, t/a
Vedel- või
P sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
Aastas maalne
Heite- Looma- poolvedel-
toodetav vajalik
allika Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnniku-tüüp kohtade sõnniku
P kokku, põllu-
number arv kogus
kg pind,
kokku, t/a
ha
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S1 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1200 1,5 1800 1,27 2286,0 91,4
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S2 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1768 1,5 2652 1,27 3368,0 134,7
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S3 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1468 1,5 2202 1,27 2796,5 111,9
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S4 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1768 1,5 2652 1,27 3368,0 134,7
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
Rühmasulud,
täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla,
(betoonrestid)
S5 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 960 1,5 1440 1,27 1828,8 73,2
vaakumsüsteem,
loomulik koorik
sõnniku põhjakihi
jahutamine
KOKKU 7164 10746 13647,4 545,9
Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada
sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik alternatiiv 1 rakendumisel vähemalt 545,9,6 ha
laotuspindu. Kivisalu Capital OÜ-l on sõlmitud leping sõnniku laotamiseks FIE-ga Sukahärma Märdi
talu, kellel on sõnniku laotamiseks maad 601 ha.
Täpne laotuspindade vajadus sõltub siiski sõnniku reaalsest toitainesisaldusest. Laotuspindade
reaalse vajaduse selgitamiseks teostatakse sigalas enne laotusperioodi sõnnikuproovides toitainete
sisalduse analüüs. Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat
maad ning kasutab lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase
kultuuri korral enne vegetatsiooniperioodi algust väetamisplaani. Väetamisplaani olemasolu tagab
ka selle, et sigala täisvõimsusel töötamine on võimalik vaid juhul, kui vastava tootmismahu juures
suudetakse tagada sõnniku laotamine kõigi kehtivate veekaitsenõuete kohaselt.
KMH on algatatud sigala laiendamise taotluse alusel. Sigala laiendamine on aastaid kestev järk-
järguline protsess ning keskkonnamõju hindamise ja kavandatava tegevuse võimaliku reaalse
elluviimise vahele jääb seetõttu arvestatav ajaperiood. Kivisalu Capital OÜ-l on kuni laiendatud
sigalakompleksi kasutuselevõtuni ja loomade arvu suurendamiseni aega sõlmida põllumaade ostu-
, müügi- ja rendilepinguid, samuti sõlmida koostöölepinguid tekkiva sõnniku üleandmiseks teistele
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
huvitatud põllumajandusettevõtetele vms. Ühtlasi on võimalik loomade arvu suurendada järk-
järgult, vastavalt saavutatud sõnnikukäitluse võimekusele konkreetsel ajahetkel.
Eelnevast tulenevalt ei ole käesoleval ajal võimalik esitada reaalset kõikehõlmavat laotamisplaani
farmi tegutsemisaastate jaoks. KMH raames on sõnniku laotamist käsitletud ulatuses, kus see on
antud planeerimise etapis võimalik.
Arvestatud on FIE Sukahärma Märdi talu kasutuses olevate põllumajandusmaadega ja nende
paiknemisega vastavalt eAgronom veebikaardile (13.03.2023 seisuga). Lähimad põllumaad
paiknevad Veelikse sigala vahetus ümbruses (Joonis 15), võimaldades seeläbi minimeerida sõnniku
transpordile kuluvat aja- ja ressursikulu ning veoga kaasnevaid keskkonnamõjusid (transpordiga
kaasnev müra, tolmu ja heitgaaside lendumine jm). Ligikaudu 4-5 km pikkuse veotee raadiusesse
jääb valdav osa vajalikust laotamispinnast. Kaugeimad põllud paiknevad ligikaudu 15 km veotee
kaugusel.
Sigala käitajal lasub sigala kasutusele võtuga kohustus tagada nõuetekohane sõnniku käitlemine,
sõltumata sellega kaasnevatest tehnilistelt või majanduslikult keerulistest asjaoludest. Seejuures
peab aga arvestama veekaitseliste piirangutega, mis vähendab reaalselt väetiste kasutamiseks
kasutatava põllumaa pindala. Väetiste laotamine on keelatud veekogude veekaitsevööndites,
põhjaveehaarete sanitaarkaitse- või hooldusaladel, allikate ja karstilehtrite ümbruses (s.h
laiendatud ulatuses nitraaditundliku ala oluliste allikate ja karstilehtrite ümber) ning haritaval
maal maapinna kaldega üle 10% kui see ei kuulu keskkonnaministri määruses nr 18 sätestatud
erandite alla.
68/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 15. Võimalike sõnniku laotamispindade paiknemine (väljavõte eAgronomi veebirakendusest)
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Alternatiivseks võimalusks sõnniku üleandmiseks (juhul kui ei peaks olema võimalik sõnnikut üle
anda FIE-le Sukahärma Märdi talu) saab olla nii sõnniku orgaanilise väetisena üle andmine teistele
põllumajandusettevõtjatele, täiendavate maa-alade omandamine, maarendi lepingute sõlmimine,
koostöö biogaasijaamadega sõnnikust energia tootmiseks vms.
Analüüsist võib järeldada, et laotuspindade kaardil toodud põllumajandusmaad on kavandatud
tegevuse elluviimisel valdavas ulatuses orgaanilise väetisega väetatavad. Laotamispindadeks ette
nähtud põllumaad on ka tänasel päeval kasutusel erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, mis
tähendab, et kasutatakse ka väetisi. Positiivse mõjuna kavandatava tegevuse korral saab välja
tuua, et sõnniku kasutamine kohaliku väetisena on energiasäästlikum kui mineraalväetiste
tootmine ja kasutamine. Samuti parandab sõnniku kasutamine mulla orgaanikat. Peamisteks
negatiivse keskkonnamõju riskifaktoriteks on sõnnikus sisalduva lämmastiku emissioon atmosfääri
ammoniaagina ja lämmastikoksiididena, samuti leostumine nitraatidena pinna- ja põhjavette.
Sigalakompleks ja selle ümbrus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, seega piirkonna maapinnalt
esimene põhjaveekiht on reostuse eest nõrgalt kaitstud.
Lisaks potentsiaalsele mõjule veekeskkonnale kaasnevad sõnniku veo ja laotamisega ka heited
välisõhku. Vedelsõnnikut veetakse kinnistes tsisternides, mistõttu heited tekivad eelkõige sõnniku
laotamiseelsel segamisel hoidlates (vajalik hoiustatud vedelsõnniku koostise ühtlustamiseks) ning
laotamisel. Sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Samuti on
lenduv dilämmastikoksiid, mis tekib pärast vedelsõnniku mulda viimist nitrifikatsiooni ja
denitrifikatsiooni käigus. Ammoniaagi heide sõltub laotamistehnoloogiast (nt lohisvooliklaotur või
sõnniku sisestusseade) ning sõnniku muldaviimise kiirusest. Sõnniku laotamisega seotud
lõhnahäiring on aga ajutine, esinedes vaid sõnniku laotamisperioodidel. Ettevaatusprintsiibist
lähtudes võib seega eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneval sõnnikuveol ja laotamisel on
negatiivne mõju nii piirkonna välisõhu kvaliteedile kui ka veekeskkonnale, eeskätt põhjaveele
(samas peab arvestama, et sõnnikuvedu ja laotamine toimub väiksemas koguses ka olemasolevas
olukorras). Järgides õigusaktide nõudeid ja head põllumajandustava ehk kasutades väetiseid
keskkonnatingimusi, kasvavaid kultuure, ilmastikku ja kohalikke elanikke arvestades, on võimalik
negatiivseid mõjusid minimeerida.
7.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile
Mõju välisõhu seisundile on eeldatavalt üheks kõige olulisemaks mõjuvaldkonnaks. Mõju välisõhu
kvaliteedile võib jagada ehitusaegseks ja ümberehitatud sigala käitamise ehk loomade pidamise
aegseks mõjuks. Ehitustegevuse aegne mõju (tolmu lendumine ehitusplatsilt jms) on lühiajaline,
lokaalne ning mahtudest tulenevalt väheoluline. Nende mõjude ulatust saab piirata
töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega.
Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete (PM10) kui ka eraldi
lõhnaühendite hajumisarvutused. Õhukvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri
2016. aasta määrusele nr 8474, piir- ja sihtväärtuste arvestamisel lähtuti keskkonnaministri 27.
detsembri 2016. aasta määrusest nr 7575. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate
hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed.
Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja
hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava
saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise,
24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete
hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega
74 RT I, 29.12.2016, 62 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84.
75 RT I, 29.12.2016, 44. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“.
Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75.
70/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele
kehtestatud võrdluskriteeriume76.
Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist
Veelikse sigala heiteallikatest pärinev heide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Veelikse sigala
heiteallikate parameetrid ning heitkogused heiteallikate kaupa on välja toodud alapeatükis 7.2.2
Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud.
Nii nagu nullalternatiivigi puhul, on hajumisarvutustesse kaasatud ainult paiksed Veelikse sigala
heiteallikad.
Hajumiskaarte pole esitatud, kuna need esitatakse ainult nende saasteainete puhul, mille
koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool
tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna
väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid
pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata (Tabel 30).
Tabel 30. Veelikse sigala heiteallikate koosmõju alternatiiv I korral
Välisõhku väljutatud saasteaine Välisõhu maksimaalne
Summarne arvutuslik Suhe,
Heiteallikate numbrid Õhukvaliteedi
hetkeline õhukvaliteedi tase Cm/
plaanil või kaardil CASi nr Nimetus taseme piirväärtus
heitkogus, väljaspool tootmis- ÕPV
ÕPV1, µg/m3 territooriumi, µg/m3
g/s
50 (24h, 99,41%) 3,26 0,07
S1-S15 PM10 Peenosakesed 0,055
40 (ÕPVa) 0,25 0,01
Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase Veelikse sigala
heiteallikate koosmõjus ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainele kehtestatud
piirväärtust ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures.
Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus.
Lõhnatundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhna häirivus on
defineeritud keskkonnaministri määruses nr 8177. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise
osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit
kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide
ületamist.
Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus alternatiiv 1 korral on esitatud lisas (Lisa 5). Sellelt
lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures häiringutaseme
ületamist.
Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna umbes 210 m kaugusele ida suunda. Kuna
valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained võivad ka
sinnapoole kanduda. Lähim elamupiirkond (tihedam asustus) jääb Veelikse sigalast umbes 1 km
kagusele lõuna suunda. Kuna piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna poole
lõhnaaine levikut pidevalt ei toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades,
sõnnikuhoidlas kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nullalternatiivi puhul käitise igapäevane töö ei tohiks ületada
lõhnaainete häirivat taset lõhnatundlike objektide juures.
Seoses kavandatavast tegevusest tuleneva lõhnaaine esinemisega tuleb juhtida tähelepanu ka
sellele, et lõhna tugevuse tajumine on suhteline. Loomaskavatusega kaasnev lõhna teke ja
76 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81
77 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
hajumine on individuaalselt tajutav ning õigusaktidega seatud normide piiresse jäämine ei tähenda
automaatselt, et konkreetne elanik üldse häiringut ei taju.
Samuti peab arvestama, et paratamatult suureneb lõhnaaine kontsentratsioon ajutiselt sõnniku
segamisel, väljaveol ja laotamisel. Lõhnaaine elamuteni jõudmine sõltub seejuures hetkeilmast,
laotuspindade paiknemisest jms.
Järeldus: Alternatiiv 1 puhul kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile
s.h lõhna tasemele.
7.3.7 Mõju müratasemele
Ehitustegevuse puhul on tegemist ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob
koos selle lõppemisega.
Müratase (intensiivsus) sigalate territooriumil ja selle juurdepääsuteedel kavandatava tegevuse
elluviimisel eeldatavalt suureneb. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitise teenindavate
sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju
teiste sõidukitega). Alternatiivi 1 rakendumisel transpordikoormus suureneb võrreldes
nullalternatiiviga, kuna käitises on rohkem loomi ja toimub suuremas mahus sööda, jäätmete,
sõnniku ja loomade transport.
Siiski võib eeldada, et tegmist on üldkokkuvõttes liiklussageudsega, mis ei too kaasa liiklusmüra
piirväärtuste ületamist. Seega kavandatava olukorra puhul transpordi käigus tekkiv müra toimub
tihedamalt, kuid vastavalt eeltoodud infole ja arvutustele (6.2.5, 7.2.6), lubatud müra taset sigala
tegevuse tõttu siiski ei ületata.
Järeldus: Käitise tegevusega kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müra tasemele.
7.3.8 Mõju hädaolukordadest
Ehitusetapis on avariiolukordades võimalik pinnasereostus keskkonnaohtlike ainetega (nt kütused).
Selle vältimiseks rakendatakse ohtlike ainete kasutamisel ettevaatusabinõusid ning tagatakse
valmisolek õnnetusjuhtumise puhul tegutsemiseks.
Mõju võimalikest hädaolukordadest on sarnane nullalternatiiviga.
Sigala tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude aspektist
olulisemaks pidada võimalikke avariiolukordi sõnniku käitlemisest. Sigala paikneb nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal, samas kogu sõnnikukäitlus toimub kõvakattega aladel, mistõttu
vedelsõnnikuhoidlate lekkest tingitud risk põhjavee reostumisel on eeldatavalt suhteliselt väike.
Samuti on vedelsõnnikuhoidlatel kontrollkaevud lekete avastamiseks. Lekke avastamisel tuleb
vedelsõnnikuhoidla viivitamatult tühjaks pumbata ja leke likvideerida. Maapinnal nähtavad lekked
tuleb kokku koguda, vajadusel absorbeeriva ainega sidudes. Kuna sõnnikuhoidlad on ehitatud
varuga, siis on võimalik kiirelt sõnnikut ka ümber tõsta.
Järeldus: Avariiolukorraga võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju pinnasele ja
põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides).
7.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile
Käitise territooriumil ja väljaspool territooriumi toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too kaasa
muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Veelikse sigala territoorium on olnud
kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on käitise tootmisterritooriumil ja selle lähistel
tegemist suhteliselt liigivaeste taime- ja loomakooslustega. Territoorium ei paikne rohelise
võrgustiku koridoris ega ole eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks. Kavandatava tegevuse
puhul ei toimu territooriumil muudatusi, mis võiksid kaasa tuua olulist mõju taimestikule või
loomastikule.
Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi sigala katastriüksusel ei asu.
72/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Järeldus: Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurpärandile on alternatiiv 1 puhul
eeldatavalt neutraalne.
7.3.10 Tegevusega kaasnev kaudne mõju
Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas ning
on sarnane nullalternatiivile.
Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhku eralduvate
heitmete sadenemisega maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju pinnasele, taimedele ning
teistele keskkonnaelementidele.
Samuti avaldub kaudne negatiivne mõju läbi liikluskoormuse tõusu sigalakompleksi maaüksustele
viivatel teedel ning läbi teiste ettevõtete tegevuse. Keskkonnamõju toob kaasa ehitusjäätmete
käitlemine vastavat luba omavates ettevõtetes, nagu ka ehitusmaterjalide tootmine. Taolised
mõjud avalduvad nende käitiste asukohas. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete
tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all.
Sigala tegevuse käigus välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset
mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline
kaudne mõju avaldub käitise tegevuspiirkonnas ka kavandatava olukorra puhul.
Käitises tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada sigade
pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks, mis kavandatava olukorra puhul on tänu suuremale
loomade arvule suurem.
Järeldus: Kaudne mõju on alternatiiv 1 korral mitteoluline negatiivne.
7.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
Ehitustegevusega kaasnev koosmõju avaldub juhul, kui mõjupiirkonnas toimub samaaegselt teisi
ehitustöid. Eksperdil puudub informatsioon samaaegselt kavandatavate suuremahuliste
ehitustegevuste kohta Veelikse sigala vahetus ümbruses, mis võiks kaasa tuua olulise koosmõju
tekke. Teatav koosmõju võib täheldatav olla olemasoleva transpordiga.
Koosmõju teiste tegevustega sigala käitamisel tuleb arvestada eeskätt mõjust põhjaveele
(põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev
transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas).
Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:
käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju
välisõhu kvaliteedile;
välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal
sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;
põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.
Kavandatavas olukorras küll suurenevad teatud määral transpordikoormus ja põhjavee tarbimine,
kuid olulist negatiivset keskkonnamõju ei põhjusta.
Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on alternatiiv 1 puhul mitteoluline negatiivne.
Kavandatava tegevuse mõju vastuvõtvale keskkonnale
7.4.1 Mõju elusloodusele
Sigalakompleksi laiendamise olulisemad tagajärjed on taimestiku osaline eemaldamine ja pinnase
teisaldamine uute rajatiste alt.
Veelikse sigala ei asu rohevõrgustiku koridori alal.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Sigala ümberehituse käigus ei ole kavas suuremahulisi pinnasetöid, mis võiksid taimestikku ja
loomastikku oluliselt mõjutada. Uute lautade rajamine ja olemasolevate hoonete
rekonstrueerimine toimub hoonestatud alal, sigalakompleksi maaüksusele sissesõidul ning
territooriumil liikumisel kasutatakse juba olemasolevaid teid või käib samas asukohas teede
rekonstrueerimine. Ehitustööde ajal kasutatavad mehhanismid võivad töötada ka väljaspool teid
ja kõvakattega alasid, mõjutades seeläbi taimestikku ja loomastikku. Territoorium on aga
inimtegevusest tugevasti mõjutatud ala, kus taimekooslus ning loomastik on liigirikkuse poolest
väheväärtuslik.
Ümberehitatud sigala tegevus toimub olemasolevas sigalakompleksis, mis on pikalt
põllumajanduslikus kasutuses olnud maa, seega puuduvad territooriumil väärtuslikud või
mitmekesised taimekooslused. Muutusi, mis võiksid kaasa tuua olulist mõju taimestikule või
loomastikule, kavandatava tegevuse puhul ei toimu. Sealhulgas puudub eeldatavalt oluline mõju
kaitstavatele loodusobjektidele.
Eelnevate peatükkide põhjal võib järeldada, et alternatiiv 1 mõju taimestikule, loomastikule,
kooslustele ja elupaikadele ei ole märkimisväärselt oluline.
Järeldus: Mõju elusloodusele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.
7.4.2 Mõju inimese tervisele
Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud
piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist
negatiivselt.
Ehitustöödel võivad inimese tervist mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained ning välisõhus
leviv müra. Tekkivad välisõhu heitmed ning müratasemed ei ületa eeldatavalt normatiive, mistõttu
negatiivse mõju ilmnemist inimese tervisele ette näha ei ole. Sigala ehitustööde käigus tekkivatest
jäätmetest tulenev negatiivne mõju inimese tervisele on nende nõuetekohasel käitlemisel tühine
ja kaudne. Võimalik on ajutine peenefraktsioonilise ehitusprahi lendumine jäätmekonteineritest.
Mõju inimese tervisele võib kaasneda avariiolukorras, kui keskkonda sattub ohtlikke aineid (nt
kütust) ning need liiguvad pinnasest edasi pinna- või põhjavette. Ümbruskonna inimeste tervise
kahjustumiseks on olemas risk, kui kemikaale ning kütuseid ei käidelda nõuetekohaselt ning sellega
seotud oht väljub sigala territooriumi piirest. Ehitustegevusel läbiviidavate tööde teenindamiseks
vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekib tavapärasest intensiivsem transpordikoormus Veelikse
sigala juurdepääsuteedel. Suurenenud vedude tihedus toob kaasa ka teatava õnnetuseriski
ümbruskonnas liikuvatele inimestele, eriti lastele ning loomadele.
Kuna lammutus- ja ehitustööde puhul on tegemist ühe tööõnnetuste rikkama sektoriga, siis
tegevuste iseloomust lähtudes varitsevad tööde teostajaid erinevad ohud. Ehitustegevusest
tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamise ja vältimise kohta on üldjuhul sätestatud
ehitusfirma ning tööandja vaheliste lepingutega.
Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse
kõiki ohutus- ja keskkonnanõudeid, ei eeldata negatiivset mõju inimese tervisele.
Sigala käitamisel võivad inimese tervist mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained.
Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides
kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese
tervist negatiivselt.
Modelleerimistulemustele tuginedes, ei ületa ühegi saasteaine kontsentratsioon Veelikse sigala
tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool kehtestatud piirväärtusi. Seetõttu ei tohiks
välisõhku viidavatest saasteainetest tuleneda otsest riski inimese tervisele. Samas ei saa välistada,
et mõju inimese tervisele võib avalduda läbi kaudsete mõjude. Peamiseks häiringuks elanikkonnale
on sõnniku käitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn, mis võib suureneda nt segamise, vedamise ja
laotamise perioodil. Lõhnaaine elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade
paiknemisest jms. Kavandatavaks tegevuseks on sigade kasvatamine, mistõttu ebameeldiva lõhna
74/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest
aspektidest - sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Veelikse sigala
on olemasolev töötav sigala, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavasti
teatud määral harjutud. Loomade arvu suurenemisega välisõhu saasteainete foon siiski tõuseb.
Mõju inimese tervisele võib avalduda ka läbi teiste keskkonnaelementide, nt läbi mürataseme,
joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi jms. Kuna oluline keskkonnamõju neile elementidele
puudub, võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu.
Järeldus: Mõju inimese tervisele on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.
7.4.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale
Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja
varale.
Ehitustegevusega kaasneb ajutine häiringute kasv nagu liiklusintensiivsuse, tolmu ja mürataseme
tõus. Need häiringud tekitavad inimestes ebamugavustunnet, kuid tegemist on ajutiste
häiringutega, millel ei tohiks olla pikaajalist mõju. Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha olulise
negatiivse mõju ilmnemist kaitsealustele loodusobjektidele, kultuuripärandile vm
keskkonnaelementidele.
Sigalakompleksi rekonstrueerimis- ja laiendustööde positiivsete tagajärgedena võib välja tuua
sigalakompleksi korrastamise (hoonete ja rajatiste kaasajastamine) ja ajutiste töökohtade
loomise. Rekonstrueerimisega paraneb visuaalne vaade maaüksusele ning parandatakse
keskkonnakaitsenõuetega arvestamist sigalas. Ehitustegevus annab tööd ehitussektoris töötavatele
inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele.
Sigala käitamise peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese
heaolule ja varale. Võimalikuks häirijaks, peamiselt inimese heaolule, on loomakasvatusega
kaasneva lõhna levimine. Lõhna aisting on aga väga individuaalne.
Kaudseks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu
saastetaseme fooni, mis võib vähesel määral mõjutada piirkonna rekreatiivset atraktiivsust.
Kivisalu Capital OÜ ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu
eestimaise lihaga. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab
seeläbi sigalakompleksi jätkusuutlikkust. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavasti positiivselt
ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile.
Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii sigalas kui ka seakasvatust toetavates
tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Laiendatud sigala tegevuse käigus ei
ole ette nähtud töökohtade lisandumist.
Jäätmeteke ja -käitlus, sh loomsed kõrvalsaadused, ei põhjusta eeldatavalt negatiivset mõju
sotsiaalsele keskkonnale, kuna sigalajäätmehooldus korraldatakse vastavalt jäätmealaste
õigusaktide nõuetele.
Inimese varale ohtu alternatiivist 1 ei eeldata.
Järeldus: Alternatiiviga 1 kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju sotsiaalkeskkonnale
ning positiivne mõju majanduskeskkonnale.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
8 KÄITISE SULGEMINE NING SULGEMISEGA KAASNEVAD
TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG
Sigala tegevuse mistahes asjaoludest tingitud lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab
reostuse ja häiringute tekke vältimise.
Sigala sulgemisel viiakse läbi järgmised tegevused:
sigalas peetavad loomad realiseeritakse - müüakse kas teistele loomakasvatajatele või
tapamajale;
laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse
vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise;
laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest;
söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse);
sigalates kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte osades;
kütuse ja kemikaalide varud müüakse;
veetorustik ja pumplad tühjendatakse;
pumbamaja suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse
pumbamaja);
kui puurkaevul puudub perspektiivne kasutus, siis puurkaev tamponeeritakse;
käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud
jäätmed) antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, tagades nende
nõuetekohase käitlemise;
kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja
loomade juurdepääsu vältimiseks.
Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub sigalakompleksi konserveerimine, lammutamine või
üleandmine järgmisele omanikule. Sigala lammutamisel tekkivad jäätmed kogutakse ning
käideldakse nõuetekohaselt. Territooriumi korrashoid tagatakse üleandmiseni järgmisele
omanikule.
Detailne rakendatavate meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste
ametkondadega sigala sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti
sigala sulgemisel.
Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumi
sulgemisega viib arendaja need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks.
Sigala sulgemisega kaovad sigade intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed
välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei
lammutata, jääb kompleks siiski alles maastikumärgina.
Järeldus: käitise tegevusjärgse sulgemise mõju on eeldatavalt neutraalne.
76/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
9 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA
LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED
Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada kavandatava sigala tegevuse
tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Leevendavad meetmed on
esitatud, pidades silmas seda, et Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala on kompleksloa kohuslane,
millega kaasneb PVT rakendamine78. Lisaks on arvestatud, et soovitatavad leevendavad meetmed
ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja
tehniliselt teostatavad.
Ehitusetapi keskkonnameetmed
Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavasti ei kandu territooriumi piirist
oluliselt väljapoole. Alljärgnevalt on sellegipoolest toodud mõned soovitused vastavate
keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta.
Ehitustegevuse tagajärjed, mille leevendamisele on soovitav tähelepanu pöörata, on heide
välisõhku (sh tolm), mürateke ning jäätmeteke.
Välisõhu heidete ja müra peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid.
Mõju on võimalik vähendada, töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal (häiring elanikele on
seeläbi väiksem) ning kasutades nõuetekohaseid töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise
vähendamiseks tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist
territooriumil. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks
kasta.
Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Jäätmete
tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete
tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb
arendajal edastada peatöövõtjale.
Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit
kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Samuti
peab asbesti sisaldava eterniidi lõppladestamine toimuma nõuetele vastavas prügilas.
Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad
tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks
kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist.
Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja
leevendavad meetmed
Keskkonnameetmete välja toomisel on keskendutud olulisematele mõjuvaldkondadele.
Kavandatava tegevuse olulisima negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on mõju välisõhu
kvaliteedile (lõhnahäiring), mõju põhjaveele sigala veevõtust ning potentsiaalne mõju pinna- ja
põhjaveele sõnniku käitlemisest väljaspool sigalat (sõnniku laotamine).
78 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Veelikse sigala on kavandatud tootmismahtudes keskkonnakompleksloa kohuslane, mis tähendab,
et sigala peab vastama asjakohastes referentsdokumentides toodud parima võimaliku tehnika
nõuetele.79
Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selle rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja
arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja
tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 31) on kirjeldatud seakasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud
Kivisalu Capital OÜ poolt kasutatava tehnika vastavust PVT-le. PVT kirjeldused põhinevad „PVT-
järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta“80.
Tabel 31. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine
Juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; juhtkonna poolt sellise keskkonna-
poliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonna-
säästlikkuse pidevat täiustamist; vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete
Käitises rakendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi
planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;
ning kirjeldatud meetmeid. Pidevalt toimub käitise
korra rakendamine; täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine;
keskkonnasäästlik täiustamine. Tegevuse süsteemne
keskkonna-juhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe
planeerimine, plaanipärane sisendite hankimine,
hindamine tippjuhtkonna poolt; puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; uute
toodangu ja tootmisjääkide äravedu jms.
seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu
Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele.
nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine; korrapäraste
sektorisiseste võrdlusanalüüside rakendamine; müratekke piiramise kava
rakendamine; lõhnatekke piiramise kava rakendamine.
Hea töökorraldus
Käitisele või käitiseosale sobiva asukoha valimine ja tegevuse ruumiline
Sõnnikuhoidlate rajamisel arvestati, et nende
korraldamine: vähendada loomade ja materjalide (sealhulgas sõnniku) vedu;
kasutamisel oleksid kauguste vahemaad sööda,
tagada piisav kaugus kaitset vajavatest tundlikest aladest; võtta arvesse
sõnniku jm transportimiseks võimalikud väikesed.
valitsevaid ilmastikutingimusi (nt tuul ja sademed); arvestada käitise
Arvestati, kust poolt on põhiliselt tuuled, kus asuvad
potentsiaalset tulevast arenguvõimet; vältida vee saastamist.
lähimad elumajad ning territooriumipiir.
Personali õpetamine ja koolitamine: — asjaomased määrused,
Sigalas hakkab töötama 3 töötajat. Töötajate
loomakasvatus, loomatervishoid ja loomade heaolu, sõnnikukäitlus, töötajate
koolitusvajadus määratletakse töötajate tööle
turvalisus; sõnnikuvedu ja -laotamine; tegevuste kavandamine;
asumisel ning vajadusel koolitatakse töötajaid
hädaolukorraks valmistumine ja hädaolukorra ohjamine; seadmete remont ja
kohapeal. Töötjad viiakse kurssi asjaomaste
hooldus.
määrustega, loomakasvatusega, loomatervishoiuga
Koostada hädaolukorra lahendamise kava selliste ootamatute heidete ja
ja loomade heaolu, sõnnikukäitluse, töötajate
juhtumitega tegelemiseks nagu veekogu saastamine. See võib hõlmata
turvalisusega. Koolitus hõlmab ka sõnnikuvedu ja –
järgmist: käitise plaan, millel on näidatud äravoolusüsteemid ja vee-/
laotamist, tegevuste kavandamist, hädaolukorraks
heitveeallikad; tegevuskavad teatavatele võimalikele sündmustele (nt
valmistumist ja hädaolukorra ohjamist, seadmete
tulekahju, lägahoidla lekkimine või purunemine, kontrollimatu äravool
remonti ja hooldust.
sõnnikuaunast, õli maha voolamine) reageerimiseks; kättesaadavad seadmed
Ettevõte omab seadmete hooldus- ja remondiplaani.
reostusjuhtumiga tegelemiseks (nt seadmed dreenide sulgemiseks, kraavide
Töötajate tööülesannete hulka kuulub masinate ja
tammistamiseks, varilauad õlireostuse piiramiseks).
seadmete jooksev kontroll ja hooldus ning vajadusel
Korrapäraselt hoonete ja seadmete kontrollimine, parandamine ja
remontimine ja teatamine. Ettevõte omab häda-
hooldamine: lägahoidlad, et varakult kindlaks teha kahjustused, seisukorra
olukordade lahendamise plaani. Tulekahju
halvenemine või leke; lägapumbad, segistid, separaatorid, niisutid; vee ja
ennetamiseks ja selle puhul tegutsemiseks on
söödaga varustamise süsteemid; ventilatsioonisüsteem ja
tuleohutusjuhend. Tulekahju korral tegutsemiseks on
temperatuuriandurid; transpordiseadmed (nt ventiilid, torud); õhupuhastus-
hoonetesse paigaldatud tulekustutid.
süsteemid (nt korrapärane kontrollimine). See võib hõlmata käitise puhtust ja
Käitises olevad/rajatavad sõnnikuhoidlad on
kahjuritõrjet.
lekkekindlad.
Ladustada surnud loomad sellisel viisil, et vältida või vähendada heidet.
79 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
80 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
78/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
Surnud loomad kogutakse eraldi konteinerisse ning
antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt
tunnustatud ettevõttele.
Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele.
Söötmise korraldus
Et vähendada eritatud üldlämmastiku kogust ja sellega ammoniaagi-heidet,
rahuldades samal ajal loomade toitainevajadused, on PVT kohaldada Söötmiseks kasutatakse automaatseid
söödaratsiooni koostamise ja söötmise strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut söötmisseadmeid. Kasutatakse erinevaid söötasid
allpool esitatud tehnikatest: vähendada toor-valgu sisaldust, kasutades mitmefaasilisel söötmisel. Toorproteiini ja fosfori
tasakaalustatud lämmastikusisaldusega sööta, mis põhineb energiavajadustel sisaldus söötades viiakse nii minimaalseks kui
ja seeditavatel aminohapetel; mitme etapiline söötmine söödaratsiooniga, mis võimalik. Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid
on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; asendamatute söötasid. Söödaratsioonid on koostatud vastavalt
aminohapete kontrollitud koguste lisamine vähese toorvalgusisaldusega sigade kasvufaasile. Toimub asendamatute
söödale; kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üld- aminohapete lisamine vähese toorvalgusisaldusega
lämmastikku. PVTga saavutatav eritatud üldlämmastiku kogus nuumsigadel: söödale. Kasutatavad söödad sisaldavad aineid, mis
7,0-13,0 kg N/loomakoht/aasta. söötmisskeemide kasutamise tagajärjel suurendavad
toitefaktorite kasutamise efektiivsust ja vähendavad
Et vähendada eritatud üldfosforit, rahuldades samal ajal loomade seetõttu toiteelementide sisaldust väljaheidetes
toitainevajadused, on PVT kohaldada söödaratsiooni koostamise ja söötmise (lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, arginiin,
strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut allpool esitatud tehnikatest: mitme isoleutsiin, valiin, monokaltsium fosfaat).
etapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse Kavandatud tegevuse korral on nuumsigadel eritatud
kasvatusperioodi nõuetele; kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad üldlämmastiku kogus 8,25 kg N/loomakoht/aasta ja
eritatavat üldfosforit (nt fütaas); kasutada hästi seeditavaid anorgaanilisi eritatud üldfosfori kogus 4,36 kg P2O5.
fosfaate tavapäraste fosfori-allikate osaliseks asendamiseks söödas. Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT
PVTga saavutatav eritatud üldfosfori kogus nuumsigadel: 3,5-5,4 eritatud kg nõuetele.
P2O5.
Tõhus veekasutus
Vee põhikasutus on sigade joogivesi mis on pidevalt
saadaval (joogivee tarbimise piiramine ei ole
Vee tõhusaks kasutamiseks on PVT kombineerida allpool esitatud tehnikaid: otstarbekas). Erimeetmeid vee säästvaks
dokumenteerida veekasutust; teha kindlaks veelekked ja need kõrvaldada; kasutamiseks ei rakendata, sigade jootmiseks
kasutada loomakasvatushoone ja seadmete puhastamiseks kasutatakse nippeljootureid ja lautade pesuks
kõrgsurvepuhasteid; valida konkreetse looma-kategooria puhul sobivad kasutatakse survepesurit. Jooturite järelevalvet
seadmed (nt nippeljooturid) ja kasutada neid, tagades samal ajal vee teostab talitaja, kes vaatab süsteemid iga päev üle ja
kättesaadavuse (piiramatu jootmine) ;joogivee-seadmete korrapärane vajadusel kalibreerib. Toimub veekulu pidev kontroll,
kalibreerimine, et vajadusel tõestada nende korrasolekut; taaskasutada kiire lekete avastamine ja likvideerimine.
puhastusveena saastamata vihmavett. Veekasutuse üle peetakse arvestust veemõõtja näidu
alusel.
Kavandatav veekasutus vastab PVT nõuetele.
Reoveest lähtuv heide
Heitvee tekke vähendamiseks: hoida reostuvad jalutus- ja puhkealad
Laudad on kompaktsed ning reostuvad alad
võimalikult väiksed; viia veekasutus miinimumini; eraldada saastamata
võimalikult väikesed. Sademeveed suunatakse
vihmavesi reoveevoogudest, mida on vaja puhastada.
rohealadele.
Heitvee vette heite vähendamiseks: juhtida reovesi selleks ettenähtud
Sigalas tekkiv reovesi suunatakse
mahutisse; puhastada reovett; reovee laotamine, nt kasutades selliseid
sõnnikuhoidlatesse.
niisutussüsteeme nagu sprinkler, teisaldatav niisuti, paakauto, voolik-toitega
Kavandatud tegevus vastab PVT nõuetele.
pihusti.
Tõhus energiakasutus
Erimeetmeid energia kasutamise vähendamiseks ei
kasutata.
Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid; kütte-/jahutus- ja
Laudad on piisava soojustusega ning eraldi kütet
ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja juhtimine, eriti
kasutatakse erijuhtudel. Kütteks vajaliku soojus-
õhupuhastussüsteemi kasutamisel; loomapidamishoone seinte, põranda ja/või
energia saamiseks rajatakse kaks süsteemi: sõnniku-
lae soojustamine; energiatõhusa valgustuse kasutamine; soojusvahetite
jahutussüsteem, mis üheaegselt jahutab põranda-
kasutamine; soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine; soojuse
alustes lägakanalites olevat ning teisalt kasutatakse
taaskasutamine köetud ja jahutatud, allapanuga kaetud põrandatega
saadavat energiat ruumide kütteks ja olmevee
(Combideck-süsteem); loomuliku ventilatsiooni kasutamine.
ettesoojendamiseks, orienteeruv soojuspumpade
võimsus ca 2x50-60 kW; talvisel tipperioodil vajaliku
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
soojusenergia saamiseks paigaldatakse vedelkütte-
katel võimsusega ca 100-150 kW.
Kasutatakse vastavalt lautade sektsioonide suurusele
ja loomade arvule optimaalse võimsusega
ventilatsioonisüsteemi. Ventilatsioonisüsteem töötab
automaatselt vastavalt sigadele sobiva etteantud
režiimi alusel. Lautade ventilatsioon on alarõhu-
ventilatsioon. Temperatuurirežiimist tulenev vajalik
väljaimetav õhu kogus kontsentreeritakse alati
minimaalselt vajalikule arvule ventilaatoritele. Sellega
tagatakse vähene energiakulu ja väljapumbatava
õhujoa suurem kiirus, mis on oluline laudas
saastunud õhu suurema hajutamise saamiseks.
Valgusallikana kasutatakse lautades päevavalgus-
lampe.
Energiakulu hoitakse optimaalsel tasemel kaasaegsel
tehnilisel tasemel seadmete kasutamisega ja
seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi kaudu.
Toimub elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs.
Käitise energiakasutus vastab PVT nõuetele.
Müratase
Müratekke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle
vähendamiseks on PVT sellise mürahalduskava kehtestamine ja rakendamine Kompleksis on kõik üksused üksteisele võimalikult
ning selle korrapärane läbivaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana, mis lähedal. Hoonete uksed on suletult. Mürarikaste
hõlmab järgmisi elemente: sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava; tegevuste läbiviimist välditakse nädalavahetustel ja
müraseirekava; kindlakstehtud müratekkejuhtumitele reageerimise kava; öösiti.
müratekke vähendamise kava, mille eesmärk on nt tuvastada müraallikas (- Müraallikad sigalakompleksis on söötmis-,
allikad), mürataseme seire, müraallikate poolt müratasemesse antava panuse ventilatsiooni- ja sõnniku eemaldamisseadmed.
iseloomustamine ning kõrvaldamis- ja/või vähendamismeetmete Söötmisliinid — lülitub sisse automaatselt ning
rakendamine; varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete müratase on väga madal, loomi see ei häiri.
läbivaatamine ning teadmiste levitamine müratekkejuhtumite kohta. Ventilatsiooniseadmed — sisse ja välja-lülitamine
toimub automaatselt.
Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks: tagada Sõnnikueemaldamise seadmed — sõnnikupump
käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; seadmete asukoht: lülitatakse sisse käsitsi u kaks korda nädalas.
suurendades kaugust müra tekitaja ja vastuvõtja vahel; viies miinimumini Mobiilsete seadmetega sõnniku eemaldamine toimub
sööda tarnimise torude pikkuse; paigaldades söödakonteinerid või -silod, et harva.
viia sõidukite liikumine käitises miinimumini; töökorralduslikud meetmed; Käitises vastab kasutatav tehnika PVT nõuetele.
vähest müra tekitavad seadmed; müratõrjeseadmed; müra vähendamine.
Tolmuheide
Igast loomapidamishoonest lähtuva tolmuheite vähendamiseks on PVT
kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest või nende kombinatsiooni:
vähendada tolmu teket loomakasvatushoones: kasutada jämedamat
allapanumaterjali; kasutada värske allapanu laotamisel vähe tolmu tekitavat
tehnikat; kohaldada piiramatut söötmist; kasutada märgsööta, granuleeritud Söötmiseks kasutatakse kuivsööta. Kohaldatud on
sööta või lisada kuivsööda-süsteemi taimeõlilisandeid või sideaineid; piiramatut söötmisprintsiipi.
varustada pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod tolmuseparaatoritega; Söödapunkritesse sööda ladustamisel kasutatakse
projekteerida hoones väikese õhuvoolukiirusega ventilatsioonisüsteem ja tolmuseparaatoreid.
seda käitada. Kasutatakse optimaalseid ventilatsioonisüsteeme.
Vähendada loomapidamishoones tolmu kontsentratsiooni, kasutades ühte Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
järgmistest tehnikatest: vee pihustamine; õli pihustamine; ionisatsioon;
heitõhu käitlemine õhupuhastussüsteemi abil: vesipüüdur, kuivfilter,
märgskraber, happepõhine märgskraber, bio-skraber (ehk niisutusega
õhubiofilter), kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem, biofilter.
Lõhnaheide
Kehtestada ja rakendada lõhnahalduskava: i) sobivaid meetmeid ja tähtaegu Lõhnade leviku ärahoidmiseks või vähendamiseks on
hõlmav kava; ii) lõhnaseire kava; iii) kindlakstehtud lõhnatekkejuhtumitele kasutusel restpõrandal pidamine, millest tulenevalt on
reageerimise kava; iv) lõhnatekke vältimise ja kõrvaldamise kava, mille loomad ja pidamispinnad kuivemad ja puhtamad ning
eesmärk on nt tuvastada lõhnaallikas (-allikad); jälgida lõhnateket, lõhna heide seetõttu väiksem. Lautades kasutatakse
iseloomustada üksikute lõhnaallikate panust lõhnatekkesse ning rakendada sobiva temperatuuri hoidmiseks optimaalset
80/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
ärahoidmis- ja/või vähendamis-meetmeid; v) vaadata läbi varasemad automaatselt juhitavat ventilatsioonisüsteemi ning
lõhnatekkejuhtumid ja parandusmeetmed ning levitada teadmisi väljatõmbeventilaatorid asuvad lautade katusel, mis
lõhnatekkejuhtumite kohta. aitavad lõhnaheidet paremini hajutada.
Tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; kasutada Sõnniku eemaldamine välistesse hoidlatesse toimub
pidamissüsteemi, mille puhul rakendatakse üht järgmistest põhimõtetest või vastavalt vajadusele ning hoidlates toimub sõnniku
nende kombinatsiooni: loomade ja pindade kuiva ja puhtana hoidmine; heidet segamine vaid enne sõnniku laotamist.
tekitava sõnnikupinna vähendamine; sõnniku sagedane eemaldamine Sõnnikuhoidlad on rajatud valitsevate tuulte suhtes
välisesse (kaetud) sõnnikuhoidlasse; sõnniku temperatuuri langetamine ja selliselt, et sõnnikuhoidlatest pärinev heide suundub
sisekeskkonna temperatuuri langetamine; sõnnikupinna kohal õhu voolu põldude poole.
kiiruse vähendamine; allapanupõhistes süsteemides allapanu hoidmine Lõhnade leviku seiramiseks pannakse kirja, kuna
kuivana ja aeroobsetes tingimustes; toimub sõnniku pumpamine lautadest hoidlatesse,
optimeerida heitõhu loomapidamishoonest väljutamise tingimusi ühe või sõnnikuhoidlates sõnniku segamine ja
mitme järgmise tehnika abil: väljalaskekõrguse suurendamine; vertikaalse sõnnikuhoidlate tühjendamine. Kirjeldatakse antud
väljalaskega ventilatsiooni kiiruse suurendamine; välistõkete tõhus tegevuste korral tuule suunda ja tugevust ning
paigaldamine, et parandada väljuva õhuvoolu segunemist; deflektori katete hinnatakse, milline lõhnaheide käitise ümbruses
lisamine seinte alumistes osades paiknevatele väljalaskeavadele, et heitõhku nendel hetkedel on. Samuti dokumenteeritakse
maapinna poole suunata; heitõhu hajutamine loomapidamishoone küljel, mille lõhnakaebused ning vaadeldakse, mis tegevus sellel
fassaad avaneb tundlikust alast vastaspoole; ajal käitises toimus, millised olid ilmastikuolud ning
kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: bioskraber; biofilter; kahe- või sellest tulenevalt planeeritakse ja rakendatakse lõhna
kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; heite ärahoidmis ja/või vähendamismeetmeid.
sõnniku ladustamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat.: Sõnniku käitlemiseks on sõlmitud leping FIE-ga
katta ladustatud tahesõnnik; valida hoidla asukoht, võttes arvesse üldist Sukahärma Märdi talu.
tuulesuunda ja/või võtta meetmeid tuule kiiruse vähendamiseks lao ümber ja Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
kohal;
töödelda sõnnikut ühega järgmistest tehnikatest, et vähendada lõhnaheidet
sõnniku laotamise ajal: kompostida tahesõnnik; anaeroobne kääritamine;
sõnniku laotamisel viia sõnnik mulda võimalikult kiiresti.
Lägahoidlast lähtuv heide
Lägahoidlast lähtuva ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on PVT
kasutada järgmiste tehnikate kombinatsiooni:
lägahoidla asjakohane projekteerimine ja haldamine, kasutades järgmiste Vedelsõnnikuhoidlad on rajatud selliselt, et tuul viib
tehnikate kombinatsiooni: vähendada heidet tekitava pinna pindala ja lägahoidlast väljuva heite eelkõige põldude poole.
lägahoidla mahu suhet; vähendada tuule kiirust ja õhu-vahetust läga pinnal, Sõnnikuhoidlad ei ole maksimaalselt täis, kuna
käitades hoidlat väiksema täituvuse tasemega; viia läga segamine sõnnikut viiakse tihedamini ära, kui hoidlad täis
miinimumini; saaks, samuti on hoidlad ehitatud varuga, seega
katta lägahoidla. Selleks võib kasutada ühte järgmistes tehnikatest: kõva kate; hoidlate seinad saavad käituda kui tuulebarjäärid.
painduvad katted; ujuvkatted, nagu: plastikgraanulid; kerged puistmaterjalid; Sõnnikuhoidlad on kaetud loodusliku koorikuga.
painduvad ujuvkatted; geomeetrilise kujuga plastikplaadid; täispuhutav kate; Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
looduslik koorik; põhk;
läga hapestamine
Muldvallidega ümbritsetud lägahoidlast (laguun) lähtuva ammoniaagi
õhkuheite vähendamiseks on PVT kombineerida järgmisi tehnikaid: viia läga
segamine miinimumini; katta muldvallidega ümbritsetud lägahoidla (laguun) Ei kohaldu
painduva ja/või ujuvkattega, nagu: painduv kilematerjal; kerged
puistmaterjalid; looduslik koorik; põhk.
Et vältida läga kogumisest, torustikust ning hoidlast ja/või muld-vallidega
Kompleksis asuvad hoidlad on vastupidavad
ümbritsetud hoidlast (laguun) lähtuvat pinnasesse- ja vetteheidet, on PVT
mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Hoidlad
kombineerida allpool nimetatud tehnikaid: kasutada hoidlaid, mis suudavad
on piisava mahutavusega, toimub sõnniku
vastu pidada mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule; valida hoidla, millel
üleandmine sõnniku käitlemiseks FIE-le Sukahärma
on piisav mahutavus läga hoidmiseks ajavahemikel, kui selle laotamine ei ole
Märdi talu. Läga teisaldamiseks rajatud süsteemid on
võimalik; ehitada lekkekindlad rajatised ja seadmed läga kogumiseks ja
lekkekindlad ning hoidlad on varustatud
teisaldamiseks (nt süvendid, kanalid, rennid, drenaaž, pumbajaamad);
kontrollkaevudega. Hoidlate struktuurilist terviklikkust
ladustada läga muldvalliga ümbritsetud hoidlas (laguun), millel on savi- või
kontrollitakse iga kord, kui toimub hoidlate
plastvooderdusega (või kahekordse vooderdusega) läbilaskmatu põhi ja
tühjendamine ning see toimub vähemalt kaks korda
läbilaskmatud seinad; paigaldada lekketuvastussüsteem, nt selline, mis
aastas.
koosneb geomembraanist, drenaažikihist ja drenaaži-torustiku süsteemist;
Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
kontrollida hoidlate struktuurilist terviklikkust vähemalt üks kord aastas.
Sõnniku töötlemine käitises
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
Ei kohaldu
Sõnniku laotamine
Ei kohaldu, sõnnik antakse üle FIE-le Sukahärma Märdi talu
Kogu tootmisprotsessist lähtuv heide
Kogu seakasvatusega seotud tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite
Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse
vähendamiseks on PVT kogu tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite
arvutuslikult üks kord kvartalis.
vähendamise hindamine või arvutamine, kasutades käitises rakendatud
Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
PVTd.
Heite ja protsessi näitajate seire
PVT on sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seire, kasutades ühte
Käitises viiakse sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja
järgmistest tehnikatest vähemalt kord aastas: arvutamine, kasutades
üldfosfori seiret läbi arvutuslikult vähemalt kord
lämmastiku ja fosfori massibilanssi, mis põhineb söödakulul, toorvalgu
aastas.
sisaldusel söödas, üldfosforil ja loomade jõudlusel; hindamine, kasutades
Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
sõnniku üldlämmastiku ja üldfosfori analüüside tulemusi.
PVT on ammoniaagi õhkuheite seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest:
hindamine massibilansi põhjal, mis põhineb eritumisel ja igas
sõnnikukäitlusetapis olemasoleval üldlämmastikul (või üldisel ammoniakaalsel Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse Veelikse
lämmastikul) üks kord aastas iga loomakategooria puhul; arvutamine sigalas üks kord kvartalis.
ammoniaagi kontsentratsiooni ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
iga kord, kui on toimunud oluline muutus; hindamine heitetegurite põhjal üks
kord aastas iga loomakategooria puhul.
PVT on korrapäraselt jälgida lõhna õhkuheidet. Ei kohaldu
PVT on igast loomapidamishoonest lähtuva tolmu õhkuheite seire, kasutades
Ettevõttes toimub loomapidamishoonetest lähtuva
ühte järgmistest tehnikatest vähemalt üks kord aastas: arvutamine
tolmu õhkuheite seire üks kord aastas.
tolmusisalduse ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest; hindamine
Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
heitetegurite põhjal.
PVT on igast õhupuhastussüsteemiga varustatud loomapidamis-hoonest
lähtuva ammoniaagi-, tolmu ja/või lõhnaheite seire, kasutades kõiki järgmisi
tehnikaid vähemalt allpool esitatud sagedusega: õhu-puhastussüsteemi
tõhususe kontrollimine ammoniaagi, lõhna ja/või tolmu mõõtmisega tegelikus
käitise keskkonnas ning vastavalt ettenähtud mõõtmiseeskirjale ning Ei kohaldu
kasutades ENi standardtehnikaid või muid (ISO, siseriiklikke või
rahvusvahelisi) tehnikaid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega
andmete saamise; õhupuhastussüsteemi tõhusa toimimise kontrollimine (nt
salvestades pidevalt tööparameetreid või kasutades häiresüsteeme).
PVT on protsessi näitajate jälgimine vähemalt üks kord aastas: vee tarbimine; Ettevõttes toimub sisendite ja väljundite arvestus
elektrienergia kulu; kütusekulu; sissetulevate ja väljaminevate loomade arv; vähemalt üks kord aastas.
söödakulu; sõnniku tekkimine. Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
Lautadest lähtuv ammoniaagiheide
Igast sigalast pärit ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada
ühte allpool esitatud tehnikatest või nende kombinatsiooni:
a. üks järgmistest tehnikatest, mille puhul rakendatakse üht järgmistest
põhimõtetest või nende kombinatsiooni: Ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on sigalas
i) vähendada ammoniaagiheidet tekitavat pinda; kasutusel a1 ja b kombinatsioon ehk lautadest toimub
ii) suurendada läga (sõnniku) välisesse hoidlasse eemaldamise sagedust; vaakumsüsteemi abil sõnniku väljapumpamine
iii) eraldada uriin roojast; võimalikult sagedasti, keskmiselt kahe nädala tagant,
iv) hoida allapanu puhas ja kuiv; samut toimub läga jahutamine.
Sügav lägakanal (täis- või osalise restpõranda korral) üksnes juhul, kui Lisaks on lautades kasutusel optimaalne arv
kasutatakse koos täiendava leevendamismeetmega, nt: söötmise korralduse sektsioone, mille suurused on samuti optimaalsed
tehnikate kombinatsioon; õhupuhastus-süsteem; läga pH vähendamine; läga ehk ammoniaagiheidet tekitav pind on viidud
jahutamine; miinimumini.
Vaakumsüsteem sagedase lägaeemalduse jaoks (täis- või osalise Alternatiiv 1 korral tekib Veelikse sigalas aastas ühe
restpõranda korral); nuumsea koha kohta (aastaloom) 1,48 kg NH3.
Kaldseinad sõnnikurennis (täis- või osalise restpõranda korral); Käitises kavandatav tehnika vastab PVT nõuetele.
Skreeperseade sagedase lägaeemalduse jaoks (täis- või osalise restpõranda
korral);
Sagedane lägaeemaldus loputamisega (täis- või osalise restpõranda korral);
82/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
Väiksem sõnnikukanal (osalise restpõranda korral);
Täisallapanusüsteem (kõva betoonpõranda korral);
Kuut/kaetud latter (osalise restpõranda korral);
Põhu juurdevoolu süsteem (kõva betoonpõranda korral);
Kumer põrand ja eraldatud sõnniku-ja veerennid (osalise restpõrandaga
sulgude puhul);
Allapanuga sulud, kus tekib kombineeritud sõnnik (läga ja tahesõnnik);
Söötmis-/lamamislatrid kõval põrandal (allapanupõhiste sulgude korral);
Sõnniku nõrgumisküna (täis- või osalise restpõranda korral);
Sõnniku kogumine vette;
V-kujulised sõnnikutransportöörid (osalise restpõranda korral);
Vee- ja sõnnikurennide kombinatsioon (täis- või osalise restpõranda korral);
Allapanuga väliaedik (kõva betoonpõranda korral);
b. Läga jahutamine;
c. Kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: happeline märgpuhasti; kahe- või
kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; bioskraber (ehk niisutusega
õhubiofilter);
d. Läga hapestamine;
e. Kasutada sõnnikurennis ujuvaid palle.
Parima võimaliku tehnika rakendamisega saavutatav sigalast lähtuva
ammoniaagi õhkuheite tase: nuumsead 0,1-2,6 kg NH3/loomakoht/aasta.
Heide välisõhku
Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt
saasteainete hajumise vähendamiseks sigalast on parima võimaliku tehnika81 ja hea
loomapidamistava rakendamine, millest on ülevaade esitatud eespool olevas tabelis.
Keskkonnamõju leevendavaks meetmeks võib lugeda sigalakompleksi kui terviku paiknemist.
Piirkonnas on valitsevaks edelast puhuvad tuuled ning seega paikneb farm ühes oma
sõnnikuhoidlatega elamupiirkondade suhtes pigem allatuult. Veelikse küla keskus jääb farmist
lõuna suunda. Valitsev tuule suund kannab sigalast tuleneva õhusaaste põldude ning üksikute
elamute suunas.
Kavandatav tegevus eeldab ranget loomapidamisreeglite järgimist vältimaks ebasobivate mõjude
tekkimist sigala töö tulemusena. Siiski kaasaegsed pidamistingimused ja sõnnikueemaldus loovad
eeldused lõhnaheite kontrolli all hoidmiseks.
Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik vähendada söödaratsiooni
toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku
ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. PVT nõuded sätestavad, et ratsioon koostatakse
vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) ning ratsioonis tuleb
kasutada kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid.
Tähtis meede lõhnaheite vähendamiseks on ka puhtad loomad, seadmed ja konstruktsioonid.
Lautade regulaarne puhastamine ja korrashoid vähendab ka tolmuheidet.
Sigala sõnnikuhoidlate mahutavus on arvestatud varuga. Seetõttu on lõhna hajumist võimalik
teataval määral vähendada, vältides võimalusel lähimate elamute poolse hoidla täielikku täitumist
või vähendades selle täieliku täituvuse perioodi. Seega, kui see on tehniliselt teostatav, on
hoidlate täielikul täitmisel soovitav seda alustada laudahoonete poolsetest hoidlatest.
Sõnniku ladustamisel aitab hoidla katmine oluliselt vähendada lõhna levikut. Sõltuvalt
sõnnikuhoidla konstruktsioonist kasutatakse selleks mitmesuguseid katteid, nii ujuv- kui ka
statsionaarseid katteid. Kavandatava olukorra puhul soodustatakse vedelsõnnikuhoidlatele
81 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
loodusliku kooriku teket, pumbates sõnnikut hoidlatesse sõnnikukihi põhjast (kooriku alt).
Naturaalse kooriku efektiivsus sõltub selle füüsikalistest omadustest (eriti paksusest) ning see on
suhteliselt kergesti mõjutatav ilmastikutingimustest (tuul, paduvihm).
Samuti tuleb minimeerida sõnniku segamist, tehes seda hoiustamisperioodil ainult üks kord,
vahetult enne hoidlate tühjendamist.
Lisaks heitele farmi territooriumilt peab arvestama ka lõhnahäiringuga sõnniku veol ja laotamisel.
Sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Samuti on lenduv
dilämmastikoksiid, mis tekib pärast sõnniku muldaviimist nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni
käigus. Mida kõrgem on laotusaegne õhutemperatuur, seda suuremad on lämmastikukaod läbi
lendumise. Samuti suurendab ammoniaagi emissiooni tuul ja madal õhuniiskus - kuivanud
maapinnale laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse, mistõttu lendubki palju
ammoniaaki.
Seega on soovitatav planeerida laotamist jahedama ja niiskema ilmaga. Vedamis- ja laotusaja
valikul tuleks elamute lähedastel põldudel vältida ka ebasoodsaid tuule suundi suuremate
elamupiirkondade suhtes. Lisaaspektina saab märkida, et suured lämmastikukaod sõnniku
laotamisel on ühtlasi majanduslik kahju põllumehele - seda väiksemaks jääb sõnniku positiivne
mõju väetisena. Seega on võimalikult soodsates oludes laotamine üldjuhul ka ettevõtte enda huvi.
Sõnniku laotamiseks sobiv periood on agrotehniliselt piiratud ning sigala sõnnikukogus ja
laotamispind suur, mistõttu on selge, et alati ei ole võimalik eelkirjeldatud tingimusi siiski tagada.
Teiseks sõltub sõnniku kasutamise efektiivsus ja heide välisõhku laotustehnoloogiast ning
laotamise ja muldaviimimise ajalisest vahest. Sõnniku pinnalelaotamisel tuleks sõnnik seetõttu
segada mulda võimalikult kiiresti, soovitatavalt vahetult laotuse järel.
Sõnniku vedu ja laotamist korraldab lepinguline partner, seega sõnniku vedu ja laotamist
puudutavate leevendavate meetmete rakendamine on nende ettevõtete hallata.
Ülejäänud vajalikud leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on
sõltuvuses juhtimissüsteemist ja hea põllumajandustava täitmisest.
Veekasutus
Käitise veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata
loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata
lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise.
Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste
juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Puurkaevu saastumise vältimiseks
tuleb rangelt järgida puurkaevu sanitaarkaitsealal rakenduvaid keskkonnanõudeid.
Laiendatud Veelikse sigala veevajaduse tagamiseks ei ole vaja taotleda puurkaevust veevõtu
suurendamist. Ei ole ka ette näha, et sigala veevõtt põhjustaks veepuuduse teistes piirkonna
kaevudes.
Avariiolukorrad
Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga.
Õnnetuste vältimiseks tuleb võimalusel vältida linnadest ja alevikest läbi sõitmist. Asustatud
piirkondades on soovitav olla tavapärasest ettevaatlikum ning olla eriti valvas laste ja vanurite
suhtes, kes ei pruugi käituda ootuspäraselt.
Taudide levikut sigalas on võimalik kontrolli all hoida veterinaarnõuete täitmisega.
Avariiolukorraohu esinemise tõenäosust seafarmi käitamisel on võimalik viia miinimumini,
kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning heast
põllumajandustavast. Ettevõte omab hädaolukorra lahendamise plaani.
84/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks
Õigusaktidest tulenevad nõuded ja keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks
laiendatava sigala tegevuste juures on toodud alljärgnevas tabelis. Soovituste tegemisel on
lähtutud kavandatava tegevusega kaasnevatest tagajärgedest ning nendest eeldatavalt
tulenevatest mõjudest (Tabel 32).
Tabel 32. Soovitused keskkonnaseire teostamiseks
Tegevus Aeg Kellele Täpsustus
Heiteallikatest välisõhku eralduvate
Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt
saasteainete heitkoguste kohta arvestuse Keskkonnaametile
(kord kvartalis) ning tähtajaga õigusaktidele
pidamine
Elektrooniliselt
Välisõhu saastamisega seotud tegevuse Õigusaktidega ettenähtud sageduse veebipõhisesse Vastavalt
aruande koostamine (kord aastas) ning tähtajaga keskkonnaotsuste õigusaktidele
infosüsteemi KOTKAS
Tekkivate jäätmekoguste arvestuse
Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt
pidamine eraldi liikide kaupa Keskkonnaametile
(kord aastas) ning tähtajaga õigusaktidele
(jäätmearuanne)
Õigusaktidega ettenähtud sageduse
Põhjaveest võetava vee koguste üle (kord kuus, veekasutuse Vastavalt
Keskkonnaametile
arvestuse pidamine aastaaruanne kord aastas) ning õigusaktidele
tähtajaga
Põhjavee kvaliteedi kontroll puurkaevus Õigusaktidega ettenähtud sagedus Vastavalt
Keskkonnaametile
õigusaktidega ettenähtud parameetritele (vähemalt kord aastas) õigusaktidele
Ettevõttesisene arvestus.
Kasutatavate kütuse ja kemikaalide Andmed esitada nõudmisel Vastavalt
Õigusaktidega ettenähtud sagedus
koguste üle arvestuse pidamine Keskkonnaametile nende õigusaktidele
külastuste käigus
Energiakulu üle arvestuse pidamine
Vastavalt kliendilepingule Vastavalt kliendilepingule -
arvesti näidu järgi voolumõõtjas
Sigalas kuluva sööda koguste üle
Jooksvalt Ettevõttesisene arvestus -
arvestuse pidamine
Kaebuste (lõhnahäiring jm)
1 tööpäeva jooksul Keskkonnaametile -
registreerimine ja analüüs
Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks käitises läbi viidavate protsesside
üle:
seadmete (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll (ettevõtte sisene ning andmete
esitamine pole vajalik);
sõnnikuhoidlate kontrollkaevude ja sõnnikuhoidlate seisundi regulaarne kontroll
minimaalselt 1 x kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada
kontrollkaevudest veeproovide võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraatide ja
ammooniumi sisaldust ning mikrobioloogiat. Kontrollkaevude kontrolli kohta pidada ning
täita päevikut. Päevik esitada nõudmisel Keskkonnaametile nende külastuste käigus;
töötajate poolt optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise ning hea
majapidamistava rakendamise kontroll.
Eeltoodud seire ja kontrolli teostajaks on arendaja.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
10LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG
NING KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA
ARENGU PÕHIMÕTETELE
Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on:
maa – nii käitise asukoht kui ka haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena;
põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena;
sööt;
kaudselt kütuse ja energiatootmise toore.
Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvat
arengut. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel:
kodumaise taastuva ressursi kasutamine (söödad, põhjavesi jne);
edendatakse kohalikku tööhõivet;
panustatakse kodumaise toidutoorme (liha) kättesaadavusse.
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas.
86/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
11KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA
Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid
kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse võimalusel kavandatavate tegevuste
ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 33) on esitatud sigala tegevuse peamised mõjuvaldkonnad ehk mõju
välisõhule, veele ja elanikkonnale. Mõju suurused toetuvad eelnevates peatükkides antud
hinnangutele.
Tabel 33. Alternatiivide võrdlus erinevate keskkonnaaspektide lõikes
Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv 1
Vajalik vee kogus 12 116 m3 aastas ehk Vajalik vee kogus 21 065 m3 aastas ehk
0,38 l/s. 0,67 l/s.
Vett saadakse enda ettevõttele kuuluvast Vett saadakse enda ettevõttele kuuluvast
Veevõtt puurkaevust. Lubatud veevõtt on suurem kui puurkaevust. Lubatud veevõtt on suurem kui
arvutuslik vajalik vee kogus. Piirkonna arvutuslik vajalik vee kogus. Piirkonna
põhjaveevaru ning puurkaevu tootlikkus (1,5 põhjaveevaru ning puurkaevu tootlikkus (1,5
l/s) võimaldavad veevõttu. l/s) võimaldavad veevõttu.
Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi
juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Arvutuslik juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Arvutuslik
Mõju pinnasele, pinna- ja Reoveeteke
tehnoloogilise reovee kogus on ~62 m3/a, tehnoloogilise reovee kogus on ~107 m3/a,
põhjaveele olmereovee kogus ~38 m3/a. olmereovee kogus ~38 m3/a.
Sõnniku- Tekkiv vedelsõnniku kogus 6172,5 m /a 3 Tekkiv vedelsõnniku kogus 10746,0 m3/a.
käitlus Laotuspindade vajadus 313,6 ha. Laotuspindade vajadus 545,9 ha.
Järeldus: Eeldatavalt on mõju pinnasele, Järeldus: Eeldatavalt on mõju pinnasele,
pinnaveele ja põhjavee kvantiteedile pinnaveele ja põhjavee kvantiteedile
neutraalne ning põhjavee kvaliteedile neutraalne ning põhjavee kvaliteedile
mitteoluline negatiivne. mitteoluline negatiivne.
Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne
mõju. mõju. Keskkonnakoormus tõuseb.
Saasteaine, mis sigalast eraldub ning mille Saasteaine, mis sigalast eraldub ning mille
kohta viidi läbi hajumisarvutused, on tolm kohta viidi läbi hajumisarvutused, on tolm
(PM10) (peened osakesed), mille heitkogus (PM10) (peened osakesed), mille heitkogus
on 0,988 t/a. on 1,719 t/a.
Mõjupiirkonna ulatus: saasteaine sisaldus Mõjupiirkonna ulatus: saasteaine sisaldus
maapinnalähedases õhukihis jääb alla maapinnalähedases õhukihis jääb alla
0,04% keskmisest saasteheite piirväärtuse 0,04% keskmisest saasteheite piirväärtuse
Heitmed tasemest. tasemest.
Mõju välisõhu kvaliteedile välisõhku sh Arvutuslik lõhnatundide esinemissagedus Arvutuslik lõhnatundide esinemissagedus
lõhn lähimatel elamualadel < 6 % aastas. lähimatel elamualadel < 8 % aastas.
Häiringutaset lähimate elamute juures ei Häiringutaset lähimate elamute juures ei
ületata. ületata.
Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline
negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h
lõhna tasemele. lõhna tasemele.
Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne
mõju. mõju. Keskkonnakoormus tõuseb.
Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline
negatiivne mõju müratasemele. negatiivne mõju müratasemele.
Mõju müratasemele
Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne
mõju. mõju. Keskkonnakoormus tõuseb.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv 1
Koosmõju vähemalt transpordi, Koosmõju vähemalt transpordi,
sõnnikulaotuse ja põhjaveevõtu osas. sõnnikulaotuse ja põhjaveevõtu osas.
Koosmõju
Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline
negatiivne mõju. negatiivne mõju.
Mõju elusloodusele Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne. Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne.
Järeldus: kaasneb mitteoluline negatiivne Järeldus: kaasneb mitteoluline negatiivne
Mõju inimese tervisele
mõju. mõju.
Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline
Mõju sotsiaal- ja Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline
negatiivne mõju sotsiaalkeskkonnale ning
majanduskeskkonnale negatiivne mõju.
positiivne mõju majanduskeskkonnale.
Enim mõjutavad alternatiivide võrdlust mõju välisõhu kvaliteedile, mõju põhjavee kvantiteedile
ning kaudne mõju läbi sõnnikulaotuspindade vajaduse. Alternatiivide võrdlusest selgub, et
erinevate mõjuvaldkondade kokkuvõttes võib väiksema mõjuga alternatiiviks lugeda
nullalternatiivi. Selline tulemus on ootuspärane, sest tegevuse jätkamisel suuremates mahtudes
suurenevad ka mõjud. Antud juhul tarbitakse kavandatava tegevuse alternatiiv 1 puhul
loodusvarasid (peamiselt põhjavesi, lisaks toore, sööt, energia, kütus jms) suuremas koguses kui
nullalternatiivi puhul.
Mõju hindamisest selgub, et kummagi alternatiivi puhul ei ületata eeldatavalt kehtivates
õigusaktides sätestatud piirnorme. Samuti ei ole ette näha ühtegi teist häiringut, mis võiks
välistada kavandatava tegevuse nullalternatiivi või alternatiiv 1 juures.
88/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
12ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE
KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST
Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi on saanud/saavad sekkuda ja
põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et
nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi
avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus.
Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §16 sätestatule otsustaja Keskkonnaamet. KMH
programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 25.11.2022-09.12.2022. KMH programmi
avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded
17.11.2022. Teade avaldati ka Mulgi valla ja Abja Kultuurimaja kodulehel.
KMH programmi avalik arutelu toimus 14.12.2022 Abja Kultuurimajas ja veebikeskkonnas Microsoft
Teams. Avalikul arutelul osales 10 inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning
nendele antud vastused on kajastatud programmi arutelu protokollis.
KMH programmi kohta esitasid oma seisukohad: Keskkonnaamet (08.11.2022), Põllumajandus- ja
Toiduamet (07.10.2022), Terviseamet (14.10.2022), Rahandusministeerium (27.10.2022).
Keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti poolt
12.01.2023 kirjaga nr 6-3/22/7457-16.
Ülevaade KMH aruande avalikustamise tulemustest lisatakse peale KMH aruande avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu toimumist (Lisa 6 - Lisa 9).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
13KOKKUVÕTE
Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) objektiks on Kivisalu Capital OÜ poolt Mulgi vallas
Veelikse külas Alliku sigala katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 10501:004:0087) asuva Veelikse
sigala rekonstrueerimine ja laiendamine.
Arendaja, Kivisalu Capital OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on sigade
intensiivkasvatuse jätkamine liha tootmiseks laiendatavas olemasolevas sigalakompleksis.
Sigalakompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning tootmise majanduslikust
jätkusuutlikkusest.
Kavandatava tegevusega (alternatiiv 1) viiakse ellu sigalakompleksi laiendamine ja
rekonstrueerimine.
Kehtiva keskkonnakompleksloa alusel võib käitises pidada kokku kuni 4115 nuumikut. Kavandatava
tegevuse tulemusel suureneb loomakohtade arv 7164-ni.
KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust:
nullalternatiiv – olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida (nullalternatiiv
pole arendaja eesmärk) ning käitis jätkab vastavalt kehtivas kompleksloas kehtestatule;
alternatiiv 1 – olukord, kus ellu viiakse arendaja eesmärk ehk sigalakompleksi laiendus.
Alternatiivi rakendumisel hakkab tööle laiendatud sigalakompleks suurendatud loomade
mahuga.
Alternatiivide mõjusid hinnati n.ö tavapärastes töötingimustes, kuid sellele lisaks kirjeldati ka
avariiolukordasid ja nende võimalikke tagajärgi.
Sigala käitamise (sigade pidamise) tagajärjed on kavandatava tegevuse korral sarnased
nullalternatiiviga. Peamisteks tagajärgedeks on:
heide välisõhku, sh lõhna teke,
sõnnikuteke,
veekasutus ja reoveeteke,
jäätmeteke,
mürateke
avariiolukorraoht.
Laiendatud sigala käitamise (sigade pidamise) tagajärjed on sarnased nullalternatiiviga, kuid
märkimisväärselt kasvavad keskkonnakasutuse mahud. Peamisteks tagajärgedeks on heide
välisõhku, s.h lõhna teke, sõnnikuteke, veekasutus, jäätmeteke, mürateke. Eelnimetatuile
lisanduvad ajutise iseloomuga ehitustegevuse tagajärjed nagu mürateke, tolm ja muu heide
välisõhku, ressursikasutuse suurenemine ning jäätmeteke.
Olulisemateks mõjuvaldkondadeks, millele sigala tegevuse käigus mõju avaldatakse, seda nii
nullalternatiivi kui ka kavandatava tegevuse puhul, on välisõhk ja põhjavesi (veevõtt).
Keskkonnamõju hindamis osana teostati välisõhu saasteainete modelleerimine. Välisõhu
saasteainete hajuvuse modelleerimisel selgus, et saasteainete maksimaalselt tekkiv
kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides ei ületa kavandatava tegevuse korral
territooriumi piiril lubatud piirväärtuseid. Lõhnaaine modelleerimistulemused näitavad, et
lõhnatundide esinemissageduse 15% piirmäära, mis iseloomustab elanikkonnale soovimatut
lõhnahäiringut, vastuvõtjate juures ei ületata. Lõhna aisting on siiski väga individuaalne ning
teatava lõhnaainete esinemisega peab piirkonnas arvestama, seda tõenäoliselt eelkõige sõnniku
väljaveo perioodidel. Tootmismahtude tõstmisega lõhnaaine kontsentratsioon kasvab.
90/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Laiendatud farmi veevajaduse katmiseks pole vaja taotleda ettevõttele kuuluvast puurkaevust
suuremat veevõttu. Kuigi sigala põhjaveetarve on märkimisväärne, ei ole piirkonna
põhjaveevarude seisukorra alusel ette näha sellest tulenevat olulist negatiivset mõju
põhjaveekogumi koguselisele seisundile.
Sigala normaaltingimustel töötamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ka põhja- ja
pinnavee kvaliteedile. Peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude
minimeerimiseks on koostatud tegutsemisplaan.
Jäätmetekke mõju avaldub pigem jäätmete lõppkäitleja juures. Arendaja pädevuses on tagada
nõuetekohane jäätmekäitlus ettevõtte territooriumitel ning jäätmete üleandmine nõuetekohaseid
lube omavatele ettevõtetele.
Käitise teenindamisest tulenev transpordikoormuse tõus ja sellest tuleneva mürataseme
suurenemine jääb eeldatavasti alla kehtestatud piirväärtusi.
Olulist mõju elusloodusele kavandatava tegevusega eeldatavalt ei kaasne.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub peamiselt võimaliku ebameeldiva lõhna leviku näol nii
sigalakompleksis toimuvatest tegevustest kui ka sõnniku väljaveol ja laotamisel.
Majanduskeskkonna jaoks on tegemist positiivse ettevõtmisega, sest tagatakse töökohtade
olemasolu ning suurendatakse kohaliku tooraine kasutamist. Samuti suureneb eestimaise sealiha
tootmine.
Kaudsed mõjud võivad avalduda läbi sõnniku kasutamise väetisena põllumajandusmaadel. Sõnniku
laotamiseks peab olema tagatud piisavas koguses laotamispindade olemasolu. Samuti peab
koostama väetamisplaane ning pidama kinni nii neist väetamisplaanidest kui ka kõigist
asjakohastest veekaitsenõuetest.
Veelikse sigala on keskkonnakompleksloa kohuslane ning peab seetõttu rakendama parimale
võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, mis muuhulgas arvestab keskkonnakaitseliste
aspektidega. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatavate tegevuste tagajärgedele
ning eeldatavatele mõjudele, on aruandes esitatud siiski võimalikke täiendavaid keskkonnamõju
leevendusmeetmeid.
Kokkuvõttes ei tuvastatud keskkonnamõju hindamisel ühtegi tegevust välistavat negatiivset mõju
ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Tulenevalt tootmisega
kaasnevast keskkonnakasutusest on aga vajalik tegevuse pidev seire vastavalt õigusaktide nõuetele
ja aruandes esitatud soovitustele.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
14KASUTATUD MATERJALID
Õigusaktid:
Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid.
Avalikud andmebaasid ja registrid:
Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/
Eesti pinnase radooniriski kaart,
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc8
75375e
EVS-EN 13725:2005. Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise
olfaktomeetria abil
Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register
Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/
Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR
Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus
Juhendmaterjalid ja muu:
Abja valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud
Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Intensive Rearing of Poultry or
Pigs, 2017, Industrial Emissions Directive 2010/75/EU Integrated Pollution Prevention and
control, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-
11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf
Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as
well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552
Keskkonnaameti juhend, Keskkonnamüra, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-
keskkonnatasu/ohk-ja-kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater
Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005
Koostamisel olev Mulgi valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/mulgi-valla-uldplaneering
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-
2027#veemajanduskavade-do
Mulgi valla arengukava 2019–2026,
https://mulgivald.ee/documents/18442398/21412855/nr_21_Lisa_1_Mulgi+valla+arengukava+20
19-2026.pdf/8a5e94d9-72fc-4ef3-8b16-f2edf8b8f3d0
Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf#
Mulgi valla üldplaneeringu KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2019-2023,
https://artesterrae.sharepoint.com/sites/MulgiP/Shared%20Documents/Forms/AllItems.aspx?ga
=1&id=%2Fsites%2FMulgiP%2FShared%20Documents%2FPDF%2F%C3%9Cldplaneering%202023%2D02%
92/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
2FLisa%5F3%5FMulgi%5Fvalla%5FUP%5FKSH%5FVTK%2Epdf&parent=%2Fsites%2FMulgiP%2FShared%2
0Documents%2FPDF%2F%C3%9Cldplaneering%202023%2D02
Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1509822997
PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta,
https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-
11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf
Radoon, Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/radoon
VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen
Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
Viljandi raj. Kamara sovhoosi Veelikse nuumikute sigala. Tehniline projekt. Aruande nr 21972.
1985. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=21972
Viljandi Veevärk, joogivee analüüsileht nr 257. Kivisalu Capital OÜ keskkonnaloa nr KKL/319482
taotlus
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
15LISAD
Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted
Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika
Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral
Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral
Lisa 5. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid
Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad
Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta
Lisa 8. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele
Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute
nimekiri
94/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Kasutatud lühendid
Lühend Selgitus
ADMS Atmospheric Dispersion Modelling System, välisõhu saasteainete hajumisarvutusmudel
CAS number Numbrikombinatsioon, mis viitab keemilisele ainele
CH4 Metaan
dB Detsibell
ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
EV Eesti Vabariik
EVS Eesti Standardikeskus
Ha Hektar
ISO International Standards Organisation, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
KAUR Keskkonnaagentuur
KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KKJS Keskkonnajuhtimissüsteem
KKM Keskkonnaministeerium
KKR kood Keskkonnaregistrikood
KMH Keskkonnamõju hindamine
LÜ Loomühik
MSc Tehnikateaduse magister
N Lämmastik
N2O Dilämmastikoksiid
NH3 Ammoniaak
OÜ Osaühing
pH Happesuse näitaja
PhD Filosoofiadoktor
PVT Parim võimalik tehnika
ÕPV Õhukvaliteedi taseme piirväärtus
Kasutatud mõisted
Mõiste Selgitus
Alternatiivne
kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks. (KKM)
võimalus/lahendus
Arendaja – isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. Arendaja kannab keskkonnamõju
Arendaja
hindamisega seotud kulud. (KKM)
üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib
Avalikkus
kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi (KKM)
mõõtühik suhtelise helirõhu määramiseks kuuldeläve helirõhu suhtes (Müra normtasemed elu- ja
Detsibell puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4.
märtsi 2002. a määrus nr 42).
alternatiivid, mis on vastuolus õigusakti nõudega, mis on tehniliselt teostamatud ning mis on majanduslikult
Ebareaalne alternatiiv
(maksumuselt) mitte mõistlikud.
Ebasoodsad ilmastikutingimused, mille juures kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud oleksid maksimaalselt
ilmastikutingimused negatiivsed nii tugevuselt kui ka ulatuselt.
kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus
Eelhindamine
otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle (KKM).
keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või
Ekspert juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15,
87).
eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad
Eksperdirühm kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Juhul, kui eksperdi kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju
hindamiseks piisav, peab ekspert mõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KeHJS, RTI 2005, 15, 87).
Eksperdihinnang antud valdkonnas pikaajalise töökogemusega eksperdi hinnang.
96/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi (Nõukogu direktiiv
Elupaik
92/43/EMÜ).
Eriheide hinnanguline keskmine saasteaine heitkogus heiteallikast tegevuse ühiku kohta
lõhnaainete hulk, mis, aurustudes, 1 m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel, kutsub esile
Euroopa lõhna ühik ekspertrühma liikmete füsioloogilise reageeringu ja on võrdne Euroopa etalonlõhnamassi poolt esile
kutsutuga, mis on aurustunud 1m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel (EVS-EN 13725:2005).
Foon taustasisaldus
piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse §
Hajumisarvutuse
47 lg 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise
piirkond
igast heiteallikast (Õhukvaliteedi hindamise kord1, RT I, 29.12.2016, 62), määrus nr 84).
välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra.
Heide
(Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013).
saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt. Heiteallikad liigitatakse heiteallika
Heiteallikas geomeetria põhjal punkt-, joon-, pind- ja ruumheiteallikateks. Heiteallikad liigitatakse heiteallika liikuvuse
põhjal paikseteks ja liikuvateks (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 05.07.2016, 1).
üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu
Huvigrupp
sihipärast huvi (Põder, 2005).
mis tahes Jäätmeseaduse alusel jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja
on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja
Jäätmed kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik
(Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja
Jäätmekäitlus
tegevus. (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks (Veeseadus RT I,
Kanalisatsioon
22.02.2019, 1)
Kavandatav tegevus toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba (KKM).
Keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda (KKM)
organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. Olulisel
Keskkonnaaspekt
keskkonnaaspektil on või võib olla oluline keskkonnamõju82.
tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja
Keskkonnamõju
heaolule, kultuuripärandile või varale. (KKM)
Keskkonnamõju kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnale avalduva
hindamine mõju hindamine. (KKM)
dokument, mis sisaldab KMH tulemusi. KMH aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks
Keskkonnamõju
tunnistatud KMH programmist ning see peab vastama keskkonnamõju hindamise ja
hindamise aruanne
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. (KKM)
KMH litsentsi omav isik, kes juhib KMH läbiviimist ning vastutab programmi ja aruande koostamise eest.
KMH juhtekspert
(KKM)
annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud
tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale,
inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad
Keskkonnakompleksluba
tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära
saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. (Tööstusheite seadus 1,
RT I 16.05.2013).
keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab keskkonnamõju hindamise
Keskkonnamõju
käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdirühma koosseisu ning keskkonnamõju hindamise tulemuste
hindamise programm
avalikustamise ajakava. (KKM)
nii kavandatud tegevusega kaasnevate erinevate mõjude kui ka neile lisanduvate teiste piirkonnas
Koosmõju
toimuvate tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon 83.
82 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005
83 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“,
http://ec.europa.eu/environment/archives/eia/eia-studies-and-reports/pdf/guidel.pdf
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
keskkonnamõju hindamisel arvestatakse võimalikult tõepärase tulemuse saavutamiseks olukorraga, kus
Halvim võimalik olukord rakendatakse maksimaalseid võimalikke võimsusi ning kõige ohtlikumaid võimalikke kemikaale jne, et
peegeldada olukorda, millest lähtuvalt ka keskkonnamõjud oleksid kõige negatiivsemad.
isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või
Käitaja kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. (Tööstusheite
seadus1, RT I 16.05.2013).
paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega
Käitis tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa
kohustuseta tegevusala ulatuses. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013).
heiteallikas, mis väljutab liikumise ajal saasteaineid välisõhku (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I,
Liikuv heiteallikas
05.07.2016, 1).
inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid.
Loodusvara
Jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks loodusvaradeks (Ökoloogialeksikon, 1992).
tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises.
Modelleerimise eesmärk on võimalikult reaalse olukorra tehislik loomine. Mudelil sooritatakse
Modelleerimine
operatsioone, mida originaalis teha ei saa või mille originaalis tegemine on liiga kallis (Ökoloogialeksikon,
1992).
inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
Müra ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus
nr 42).
Ohtlikkus kahjutekitamisvõime
jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu
Ohtlikud jäätmed
võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Ohtlikud ained on inimese tervist või keskkonda ohustav aine (Vikipeedia).
kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste
Olmejäätmed
poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks
olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga,
pudelites või mahutites. Joogiveeks nimetatakse ka vett, mida mis tahes toidukäitleja (Euroopa Parlamendi
Olmevesi ehk joogivesi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik) kasutab inimtarbimiseks mõeldud
toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev
asutus on kindlaks teinud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust. (Veeseadus
RT I, 22.02.2019, 1).
keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
Oluline keskkonnamõju keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
(KKM)
Otsustaja tegevusloa andja (KKM)
püsiva asukohaga heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel
Paikne heiteallikas
tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1).
mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani,
hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast
Pakend
tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted (Pakendiseadus, RTI 2004,
41, 278).
mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse
Pakendijäätmed § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke.
(Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278).
parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja
arenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et
vältida või, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale.
Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab:
tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise,
Parim võimalik tehnika
tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi;
võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on
kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete
parima täitmise.
parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks.
98/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
maakoore pindmise horisondi moodustavad setted ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja
Pinnas
kultuurkihiga (Ökoloogialeksikon, 1992).
maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka
Pinnavesi
territoriaalvesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1);
Punktreostusallikas vt paikne heiteallikas
10-15 cm läbimõõdulise toruga kindlustatud puurauk, mis rajatakse sügavamatest põhjavee kihtidest
Puurkaev
veevõtmiseks.
Põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass, (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1).
Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1)
Reoaine vt saateaine
inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib
osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate
Reostus maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab
keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel (Veepoliitika raamdirektiiv,
2000/60/EÜ)
vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega
Reostusallikas
(Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1)
üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019,
Reovesi
1)
Risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt (Põder, 2005).
igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda. (Atmosfääriõhu kaitse
Saasteaine
seadus1, RT I, 05.07.2016, 1).
arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel
tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks
Saasteaine lubatud
saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või
heitkogus
sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I,
05.07.2016, 1).
sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi (Veeseadus RT
Sademevesi (sajuvesi)
I, 22.02.2019, 1).
Sisend-väljund analüüs analüütiline ja matemaatiline lähenemine ainevoogude kirjeldamiseks ning lähtub massijäävusseadusest.
Sotsiaalne keskkond hõlmab inimeste elu – ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridust ja kogukondi, millesse nad kuuluvad.
Suubla veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1).
loomade väljaheite, allapanu, pudenenud sööda ja vee vähemal või suuremal määral käärinud segu
Sõnnik
(Ökoloogialeksikon, 1992).
jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad
asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine
Taaskasutamine
nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
(Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
haldusorgani otsus, mis annab arendajale õiguse kavandatav tegevus ellu viia. Tegevusluba on näiteks
Tegevusluba ehitusluba, keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, maavara kaevandamise luba või eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. (KKM)
materjal, mida enne lõpptootesse lülitamist ei ole üldse või on ainult vähe töödeldud (Inglise-Eesti
Tooraine
majandusterminite sõnastik)
diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi kindla ajavahemiku jooksul
Tuuleroos
(EE)
sõnnik, mille kuivainesisaldus on kuni 7,9. % (Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud
Vedelsõnnik väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid, RT I, 16.07.2014, 8).
vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas
(edaspidi veemajanduskava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -
Veemajanduskava
kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja
muutmisel (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1).
välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1,
Välisõhk
RT I, 05.07.2016, 1).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
heiteallika parameetrite ja heiteallika asukohta iseloomustavate meteoroloogiliste andmete põhjal
Õhukvaliteedi arvutuslik
saasteaine sisalduse määramine maapinnalähedases õhukihis (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT I,
hindamine
29.12.2016, 62).
saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus,
mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada
Õhukvaliteedi piirväärtus kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on
vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.
(Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1).
era või avalik-õiguslik isik või isikute grupp, kellel on kavandatava tegevuse suhtes selgelt tajutav huvi või
Üldsus
kes selle osaleb (Põder, 2005)
100/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva
saastetaseme hindamise metoodika
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Sigade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses84 esitatud
eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites
(kg/aastas) järgmise valemiga:
MNväljaheited = L × qN,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta määruse nr 66 lisa tabelis
9 esitatu põhjal.
Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes
lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga:
MNH3laut = MNväljaheited × klaut / 100,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa
tabelites 2-4;
Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
MNH3sõnnikuhoidla = (MNväljaheited – MNH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemite järgi, kg;
MNH3laut – arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, kg;
1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 5 esitatu
põhjal.
Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
MCH4laut = L × qCH4laut,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4laut –määruse nr 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom.
Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga:
MCH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4sõnnikuhoidla –määruse nr 66 lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind.
Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise
valemiga:
84 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise
meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66.
102/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
MN2Osõnnikuhoidla = MNväljaheited × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis
8 esitatu põhjal.
Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained
eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Kiirus oleneb temperatuuride
erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et
saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on
ligilähedane välistemperatuuriga.
Lähtuvalt sellest, et PVT-viitedokumendis85 on kirjeldatud võimaliku tolmu teket sigalates,
hinnatakse saasteainetest lisaks ka peenosakeste (PM10) teket. Tolmu tekib eelkõige lautades ja
söödaga tegelemise käigus. Tolmuheidet mõjutavad ventilatsioon, allapanu kasutamine,
pidamisviisid, sööda tüüp ja selle konsistents ja niiskusesisaldus lautades. PVT-viitedokumendis on
PM10 puhul toodud, sõltuvalt loomatüübist ja pidamisviisist, emissioonitegurid, mida tolmuheitme
leidmiseks ka kasutati. Vedelsõnnikutehnoloogial peetavate nuumsea koha kohta tekib
tolmuosakesi aastas kuni 0,24 kg (PVT-viitedokument tabel 4.222).
Tolmuheide arvutatakse (kg/aastas) järgmise valemiga:
PM10 = loomakohtade arv × PM10 emissioonitegur
Lõhna heite hindamise metoodika
Lõhnaainetest tulenevat lõhnahäiringut reguleerib keskkonnaministri määrus86. Lõhnaainetele on
kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes,
milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu
aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on
selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti
kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis
loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga,
aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel.
Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete
kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise
reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50%
lõhnaekspertidest.
Kuna otseselt pole fooni mõõtmisi Veelikse sigala juures läbi viidud, leiti lõhnaainete hetkelised
heitkogused arvutuslikul teel.
Sigalate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × LÜ, kus
Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81
„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed” lisas ning mis on nuumsigade puhul 40 OU/LÜ/s.
LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Põllumajandusministri 30.09.2019 määrus nr 73
„Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
85 PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf
86 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks
on nuumsigade puhul 0,03.
Sõnnikuhoidla puhul arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × S, kus
Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81
„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed” lisas;
S – pindallika pindala (m²).
Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna
hindamiseks kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid (VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1:
Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine,
Rinder, Geflügel, Pferde, 2011)87. Vedela seasõnniku puhul on eriheiteks 7 OU/s/m2.
Lõhna heite hindamisel arvestati, et sõnnikuhoidla on kaetud loodusliku koorikuga, mille puhul
heide väheneb 20-70%88.
Lõhna tekkimine laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest sõltub väga paljudest teguritest. Olulised on
siinkohal nii sõnniku füüsikalistest omadustest nagu sõnniku pH, ruumi ja sõnniku temperatuur ja
niiskus, hapniku sisaldus kui ka loomade söötmine, millest tuleneb sõnniku keemiline koostis (nt
proteiini sisaldus sõnnikus). Laudahoonetes mängib rolli nt ka sõnnikukanalite täituvus, nende
tühjendamise sagedus, samuti asemete kui ka lauda üldisem korrashoid jne. Hoidlate puhul
mõjutavad saasteainete tekkimist ja lendumist nt hoidlate täituvus, pinda katva kooriku olemasolu
ning sõnniku koostis. Eestis kui ka mujal läbi viidud ühekordsed lõhnateemalised uuringud annavad
küll hinnangu hetkeolukorra kohta, kuid lühikesel mõõteperioodil tehtud tulemusi ei ole
otstarbekas laiendada tervele aastale või tervele sarnasele tööstusele ilma algandmete pikemale
analüüsile ja seoste leidmisele.
Heitmete, tehnoloogia ja tehnika kirjeldus
Kasutatava tehnoloogia ja tehnika kirjeldused ning tööprotsesside kirjeldused on koostanud
Kivisalu Capital OÜ ning ELLE OÜ spetsialistid. Peamised välisõhu heiteallikad on
väljatõmbekorstnad/ventilaatorid. Saasteainete välisõhku suunamine, heitkogused ja heite kiirus
on suuresti sõltuv ventilatsioonist ning väljatõmbe efektiivsusest, samuti teistest
keskkonnaparameetritest.
Saasteainete hajumise arvutamine arvutimudeliga
Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme
(õhukvaliteedi) hindamiseks kasutab ELLE OÜ muuhulgas ajumisarvutusprogrammi Airviro.
Eestis on hajumisarvutusprogrammidele nõuded kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister89.
Airviro on nende nõuetega vastavuses. Hajumisarvutused on koostanud ELLE OÜ spetsialistid.
87 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen
Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
88 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen
Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
89 RT I, 29.12.2016, 62. „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84.
104/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Saasteainete heitkoguste arvestamine ja õhukvaliteedi hindamise määramiseks kasutatav
võrdlusanalüüs
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 5690 esitatakse LHK projektis andmed saasteainete
heitkoguste kohta vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud
määrusele.
Hajumisarvutuse tulemusi võrreldakse elanikkonna ja keskkonna kaitseks kehtestatud
õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusega91. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele
või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine
hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe
tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse
või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele
keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.
Tulemuste visualiseerimine
Airviro programmiga on hajumisdiagrammide esitamise võimalus valitud kaardikihil, et
visualiseerida tekkivat saastetaset huvipakkuvas asukohas. Näiteks on oluline hinnata välisõhu
kvaliteedi taset tootmisterritooriumi piiril ning lähimate elumajade juures. Hajumiskaardil on see
võimalik.
Hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatavad hajumiskaardid koostatakse ELLE OÜ
spetsialistide poolt.
Hajumise esitamise aluskaardiks kasutatakse Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile
kantakse modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena
valmivad tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Hajumiskaardid koostati nendele
saasteainetele, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool
tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna
väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid
pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata.
Meteoroloogilised andmed
Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 20120.-2022. aasta
vaatlusandmeid Külitse meteojaamast. Lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on
kasutatud 2021. a vaatlusandmeid. Täpsemalt on kirjeldatud meteoroloogilisi andmeid
alapeatükis 5.8.
90 RT I, 25.10.2019, 1 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja
loa andmekoosseis ”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus nr 56.
91 RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“.
Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 105/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral
Järgnevates tabelites on toodud Veelikse sigalas tekkivate saasteainete heitkogused
nullalternatiivi korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud lautade maksimaalsest
võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad.
106/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused sigalatest ja sõnnikuhoidlast nullalternatiivi puhul
NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast
Heite- N sisaldus N
N lendu-
allika Aasta- välja- N sisaldus Heite- NH 3 sisaldus Hetke-
Toodangu mine Hetke- Aastane, Aastane,
number Pidamisviis loom, heidetes väljaheidetes, allika Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line,
rühm NH3-na, line, g/s t/a t/a
arv kg/loom t/a number protsent, % heidetes, g/s
%
aastas t/a
Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S1 Nuumsead (betoonrestid) vaakumsüsteem, 1192 10,56 12,588 10 0,040 1,259 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 11,551 0,037 1,155
sõnniku põhjakihi jahutamine koorik
Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S2 Nuumsead (betoonrestid) vaakumsüsteem, 531 10,56 5,607 10 0,018 0,561 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 5,145 0,016 0,515
sõnniku põhjakihi jahutamine koorik
Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S3 Nuumsead (betoonrestid) vaakumsüsteem, 1442 10,56 15,228 10 0,048 1,523 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 13,973 0,044 1,397
sõnniku põhjakihi jahutamine koorik
Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S5 Nuumsead (betoonrestid) vaakumsüsteem, 950 10,56 10,032 10 0,032 1,003 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 9,206 0,029 0,921
sõnniku põhjakihi jahutamine koorik
Kokku 4115 43,454 0,138 4,345 39,875 0,126 3,987
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 107/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 2. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlast heiteallikate kaupa
nullalternatiivi puhul
NH3 heitkogus
Heiteallika number
Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a
S1 0,040 1,259
S2 0,018 0,561
S3 0,048 1,523
S5 0,032 1,003
H1 0,126 3,987
Kokku 0,264 8,333
Tabel 3. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlast nullalternatiivi puhul
CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast
Heite-
allika Toodangu- Aasta- Eriheide, Hetke- Aastane, Heite- Eriheide,
Hetke- Aastane,
number kg/aasta/ allika Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/
rühm loom, tk line, g/s t/a line, g/s t/a
loom number loom
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S1 Nuumsead 1192 1,5 0,057 1,788 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,208 6,556
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S2 Nuumsead 531 1,5 0,025 0,797 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,093 2,921
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S3 Nuumsead 1442 1,5 0,069 2,163 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,251 7,931
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S5 Nuumsead 950 1,5 0,045 1,425 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,166 5,225
koorik
Kokku 4115 0,196 6,173 0,718 22,633
Tabel 4. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlast heiteallikate kaupa nullalternatiivi
puhul
CH4 heitkogus
Heiteallika number
Hetkeline, g/s Aastane, t/a
S1 0,057 1,788
S2 0,025 0,797
S3 0,069 2,163
S5 0,045 1,425
H1 0,718 22,633
Kokku 0,913 28,805
Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlast nullalternatiivi puhul
N2O heitkogus hoidlast
Heiteallika number N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline,
Sõnniku liik Aastane, t/a
(arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s
H1 Vedelsõnnik 43,454 0,1 0,001 0,043
Kokku 43,454 0,001 0,043
108/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 6. Tolmu (PM10) heitkogused lautadest nullalternatiivi puhul
Aasta-
Heiteallika Toodangu Emissioonitegur, Heitkogus, Heitkogus,
Pidamisviis loom,
number rühm PM10/loomakoht/aasta g/s t/a
arv
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid)
S1 Nuumsead 1192 0,24 0,009 0,286
vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid)
S2 Nuumsead 531 0,24 0,004 0,127
vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid)
S3 Nuumsead 1442 0,24 0,011 0,346
vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid)
S5 Nuumsead 950 0,24 0,007 0,228
vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine
Kokku 4115 0,031 0,988
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 109/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral
Järgnevates tabelites on toodud Veelikse sigalas tekkivate saasteainete heitkogused alternatiiv 1
korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud lautade maksimaalsest võimalikust
täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad.
110/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused sigalatest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul
NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast
Heite- N sisaldus N sisaldus N
N lendu-
allika Aasta- välja- väljaheidetes Heite- NH3 sisaldus Hetke-
Toodangu mine Hetke- Aastane, Aastane,
number Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud allika Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line,
rühm NH3-na, line, g/s t/a t/a
arv kg/loom karjatamist), number protsent, % heidetes, g/s
%
aastas t/a t/a
Rühmasulud, täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
(betoonrestid)
S1 Nuumsead 1200 10,56 12,672 10 0,040 1,267 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 11,628 0,037 1,163
vaakumsüsteem, sõnniku
koorik
põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
(betoonrestid)
S2 Nuumsead 1768 10,56 18,670 10 0,059 1,867 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 17,132 0,054 1,713
vaakumsüsteem, sõnniku
koorik
põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
(betoonrestid)
S3 Nuumsead 1468 10,56 15,502 10 0,049 1,550 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 14,225 0,045 1,423
vaakumsüsteem, sõnniku
koorik
põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
(betoonrestid)
S4 Nuumsead 1768 10,56 18,670 10 0,059 1,867 H2 põhiplaaniga, loomulik 10 17,132 0,054 1,713
vaakumsüsteem, sõnniku
koorik
põhjakihi jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
(betoonrestid)
S5 Nuumsead 960 10,56 10,138 10 0,032 1,014 H2 põhiplaaniga, loomulik 10 9,303 0,029 0,930
vaakumsüsteem, sõnniku
koorik
põhjakihi jahutamine
Kokku 7164 75,652 0,240 7,565 69,420 0,220 6,942
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 111/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 2. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa
alternatiiv 1 puhul
NH3 heitkogus
Heiteallika number
Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a
S1 0,040 1,267
S2 0,059 1,867
S3 0,049 1,550
S4 0,059 1,867
S5 0,032 1,014
H1 0,136 4,299
H2 0,084 2,643
Kokku 0,460 14,507
Tabel 3. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul
CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast
Heite-
allika Toodangu- Aasta- Eriheide, Hetke- Aastane, Heite- Eriheide,
Hetke- Aastane,
number kg/aasta/ allika Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/
rühm loom, tk line, g/s t/a line, g/s t/a
loom number loom
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S1 Nuumsead 1200 1,5 0,057 1,800 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,209 6,600
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S2 Nuumsead 1768 1,5 0,084 2,652 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,308 9,724
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S3 Nuumsead 1468 1,5 0,070 2,202 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,256 8,074
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S4 Nuumsead 1768 1,5 0,084 2,652 H2 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,308 9,724
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S5 Nuumsead 960 1,5 0,046 1,440 H2 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,167 5,280
koorik
Kokku 7164 0,341 10,746 1,249 39,402
Tabel 4. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa alternatiiv 1
puhul
CH4 heitkogus
Heiteallika number
Hetkeline, g/s Aastane, t/a
S1 0,057 1,800
S2 0,084 2,652
S3 0,070 2,202
S4 0,084 2,652
S5 0,046 1,440
H1 0,774 24,398
H2 0,476 15,004
Kokku 1,590 50,148
112/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul
N2O heitkogus hoidlast
Heiteallika number N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline,
Sõnniku liik Aastane, t/a
(arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s
H1 Vedelsõnnik 46,844 0,1 0,001 0,047
H2 Vedelsõnnik 28,808 0,1 0,0009 0,029
Kokku 75,652 0,002 0,076
Tabel 6. Tolmu (PM10) heitkogused lautadest alternatiiv 1 puhul
Aasta-
Heiteallika Toodangu Emissioonitegur, Heitkogus, Heitkogus,
Pidamisviis loom,
number rühm PM10/loomakoht/aasta g/s t/a
arv
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid)
S1 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 1200 0,24 0,009 0,288
jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid)
S2 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 1768 0,24 0,013 0,424
jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid)
S3 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 1468 0,24 0,011 0,352
jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid)
S4 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 1768 0,24 0,013 0,424
jahutamine
Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid)
S5 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 960 0,24 0,007 0,23
jahutamine
Kokku 4115 0,055 1,719
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 113/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 5. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid
Saasteainetele hajumiskaarte ei koostatud, kuna saasteainete maksimaalne tekkiv arvutuslik
õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi oli väiksem kui 30%
õhukvaliteedi taseme piirväärtustest.
114/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 1. Nullalternatiiv – lõhnatundide esinemissagedus Veelikse sigala ümbruses
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 115/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 2. Alternatiiv 1 – lõhnatundide esinemissagedus Veelikse sigala ümbruses
116/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad
Lisatakse pärast KMH aruande avalikustamist.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 117/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta
Lisatakse pärast KMH aruande avalikustamist.
118/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 8. Aruande kohta esitatud seisukohad, ettepanekud,
vastuväited ja küsimused ning vastused nendele
Lisatakse pärast KMH aruande avalikku väljapanekut.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 119/120
Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku
arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri
Lisatakse pärast KMH aruande avalikku arutelu.
120/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ