dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 5. aprill 2023
Viit
14-13/2530-1
Registreeritud
5. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2023
Vastutaja
Krislyn Prants (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. mai 2023

Failid

  • 📎Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine.asice4853 KB

Sisu (failidest)

Mulgi Vallavalitsus [email protected] 05.04.2023 nr 6-3/23/6925 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine Arendaja, Kivisalu Capital OÜ (registrikood 11287855) esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 20¹ kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu (koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Töö nr KL-22-16E). KeHJS § 20¹ lg 1 ja § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH aruande KeHJS § 20 ja § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 20¹ lg 1 ja § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: KMH aruanne (Veelikse sigala KMH aruanne 23.03.2023.asice) Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet Ivo Ojamäe 505 7438 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tartu 2023 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Nimetus Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Versioon Seisukohtade küsimiseks Töö nr KL-22-16E Versioon märts 2023 KMH tellija Kivisalu Capital OÜ Registrikood: 11287855 Viljandi maakond, Mulgi vald, Veelikse küla, Alliku sigala, 69307 Telefon: +372 56640008 E-post: [email protected] Teraviljakaubandus OÜ KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Registreerimisnumber: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected] KMH juhtekspert Toomas Pallo, MSc (keskkonnakorraldus). Litsents nr. KMH 0090 Eksperdid Kaido Soosaar, PhD Kerli Leetsaar, MSc Birgit Kena, MSc Liisi Nõgu, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ------------------------------------------------------------------------------------------ 7 2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA -------------------------------------------------------- 9 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS --------------------------------------------- 13 4 ALTERNATIIVIDE VALIK, EELHINDAMINE JA LÜHIKIRJELDUS ---------------------------------- 14 5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG --------------------------------------------------------------------------- 16 Asukoht................................................................................................ 16 Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus................................................. 18 Sotsiaalmajanduslik keskkond ..................................................................... 19 Pinnamood ja geoloogiline ehitus, maavarad, radoon ......................................... 21 Põhjavesi.............................................................................................. 22 Pinnavesi .............................................................................................. 24 Välisõhu seisund, müratase, transpordikoormus ................................................ 25 Kliima.................................................................................................. 26 Looduskaitselised objektid ......................................................................... 27 Kultuuripärand ....................................................................................... 29 6 olemasolev olukord ehk Nullalternatiiv NING SELLEGA KAASNEVAD EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD ------------------------------------------------------------------------------------------ 30 Nullalternatiivi kirjeldus............................................................................ 30 6.1.1 Olemasolevad rajatised .................................................................... 30 6.1.2 Tootmismaht ................................................................................ 32 6.1.3 Pidamistehnoloogia ja söötmine ......................................................... 32 6.1.4 Veekasutus ................................................................................... 32 6.1.5 Reoveekäitlus ............................................................................... 33 6.1.6 Sõnnikukäitlus ............................................................................... 33 6.1.7 Küte ja ventilatsioon ....................................................................... 33 6.1.8 Jäätmekäitlus ............................................................................... 33 6.1.9 Energia kasutamine ........................................................................ 33 6.1.10 Tööjõud ...................................................................................... 34 6.1.11 Käitist teenindav transport ............................................................... 34 6.1.12 Veterinaarohutus ........................................................................... 34 Nullalternatiivi keskkonnakasutus ................................................................. 34 6.2.1 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke .............................................. 35 6.2.2 Sõnnikuteke ................................................................................. 39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 6.2.3 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 40 6.2.4 Jäätmeteke .................................................................................. 40 6.2.5 Mürateke ..................................................................................... 40 6.2.6 Avariiolukorra oht .......................................................................... 42 Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ................................... 42 6.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...................................................... 42 6.3.2 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 42 6.3.3 Mõju pinnaveele ............................................................................ 42 6.3.4 Mõju põhjaveele ............................................................................ 43 6.3.5 Mõju sõnnikukäitlusest .................................................................... 43 6.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 46 6.3.7 Mõju müratasemele ........................................................................ 47 6.3.8 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 48 6.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ....................... 48 6.3.10 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ....................................................... 48 6.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 48 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ..................................... 49 6.4.1 Mõju elusloodusele ......................................................................... 49 6.4.2 Mõju inimese tervisele..................................................................... 49 6.4.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale .............................................. 49 7 Kavandatav tegevus ehk alternatiiv 1 ning sellega kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud 50 Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................... 50 7.1.1 Tootmismaht ................................................................................ 52 7.1.2 Pidamistehnoloogia ja söötmine ......................................................... 52 7.1.3 Veekasutus ja reoveekäitlus .............................................................. 52 7.1.4 Sõnnikukäitlus ............................................................................... 53 7.1.5 Küte ja ventilatsioon ....................................................................... 53 7.1.6 Jäätmekäitlus ............................................................................... 53 7.1.7 Energia kasutamine ........................................................................ 54 7.1.8 Tööjõud ...................................................................................... 54 7.1.9 Käitist teenindav transport ............................................................... 54 7.1.10 Veterinaarohutus ........................................................................... 54 7.1.11 Radoonirisk .................................................................................. 54 Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul ................................................. 55 7.2.1 Ressursikasutus ............................................................................. 56 7.2.2 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke .............................................. 56 4/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 7.2.3 Sõnnikuteke ................................................................................. 60 7.2.4 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 61 7.2.5 Jäätmeteke .................................................................................. 61 7.2.6 Mürateke ..................................................................................... 62 7.2.7 Avariiolukorra oht .......................................................................... 63 Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ............................ 63 7.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...................................................... 63 7.3.2 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 63 7.3.3 Mõju pinnaveele ............................................................................ 64 7.3.4 Mõju põhjaveele ............................................................................ 65 7.3.5 Mõju sõnnikukäitlusest .................................................................... 65 7.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 70 7.3.7 Mõju müratasemele ........................................................................ 72 7.3.8 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 72 7.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ....................... 72 7.3.10 Tegevusega kaasnev kaudne mõju ....................................................... 73 7.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 73 Kavandatava tegevuse mõju vastuvõtvale keskkonnale ........................................ 73 7.4.1 Mõju elusloodusele ......................................................................... 73 7.4.2 Mõju inimese tervisele..................................................................... 74 7.4.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale .............................................. 75 8 Käitise sulgemine ning sulgemisega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõju hinnang 76 9 Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ------ 77 Ehitusetapi keskkonnameetmed ................................................................... 77 Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed ...... 77 Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks .................................................. 85 10 Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele --------------------------------------------------------------------------------------- 86 11 Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ------------------- 87 12 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST 89 13 Kokkuvõte --------------------------------------------------------------------------------------------- 90 14 Kasutatud materjalid -------------------------------------------------------------------------------- 92 15 Lisad ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 94 Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted ............................................................. 95 Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika 101 Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral ....................................... 106 Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral........................................... 110 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 5. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid .............................. 114 Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad ....................................................... 117 Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta ..................................... 118 Lisa 8. Aruande kohta esitatud seisukohad, ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele ..................................................................................... 119 Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri ................................................................................... 120 6/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 1 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise aluseks on Kivisalu Capital OÜ keskkonnakompleksloa taotlus. Kivisalu Capital OÜ taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Veelikse sigala tegevusele. Keskkonnamõju hindamise objektiks on Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas Alliku sigala (katastritunnus 10501:004:0087) katastril asuva suurenenud tootmisvõimsusega seafarmi laiendamine ja tegevus. Hinnatava tegevuse eesmärgiks tootmismahu suurendamine võrreldes Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala olemasolevas kompleksloas (nr nr KKL/319482) tooduga. Seoses sellega on kavandatavaks tegevuseks seafarmi rekonstrueerimine, lautade juurde rajamine ning nende kasutuselevõtt. Lisaks soovitakse juurde rajada ja kasutusele võtta veel üks ringjas vedelsõnnikumahuti. Planeeritav mahutavus on sigalakompleksi peale kokku 7164 nuumseakohta. KMH aruande koostamise ajal on Veelikse sigalas kompleksloa alusel kohti kuni 4115-le nuumseale. Sigalakompleksi kuulub neli laudahoonet, üks vedelsõnnikuhoidla ja vajalikud abirajatised. Antud olukord võetakse võrdseks KMH aruandes nn lähtepunktiga ehk nullalternatiiviga. Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on alternatiiv 1 korral maksimaalselt 7164 nuumseakohta. Selleks kavandatakse rekonstrueerida kolm laudahoonet, rajada ühe lauda asemele uus laudahoone ning rajada lisaks veel üks laudahoone. Lisaks kavandatakse juurde rajada üks vedelsõnnikuhoidla. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 03.01.2022, 10), edaspidi KeHJS. Keskkonnamõju hindamise on algatanud Keskkonnaamet 13.04.2022 kirjaga nr DM-118193-2. Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) §3 lg 1 p 1, §6 lg 1 p 27 ja p 35, §9 lg 1, §1 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse §27 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.02.2020 käskkiri nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 16 „Keskkonnaameti veeosakonna põhimäärus“ punkt 2.2.2 ja Keskkonnaameti peadirektori 03.02.2022 käskkiri nr 1-1/22/18 „Volituste andmine“ ning ettevõtte Kivisalu Capital OÜ keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.12.2021 nr DM-118193-1. Keskkonnaamet teatas oma 12.01.2023 kirjaga nr 6-3/22/7457-16, et on tunnistanud nõuetele vastavaks Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on:  teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;  anda tegevusloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on:  käitise laiendamine;  Käitise tegevus;  käitise sulgemine tegevuse lõpetamisel. Keskkonnamõju hindamise protsessi peamised osalised on: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne  Arendaja: Kivisalu Capital OÜ;  Otsustaja: Keskkonnaamet;  Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), ekspertrühmana, mille juhtekspert on Toomas Pallo (litsents nr. KMH 0090). Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on:  asjaomased asutused: o Mulgi Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas; o Rahandusministeerium, planeerimisseaduse osas; o Maa-amet, maakatastrite osas; o Terviseamet, mõju osas inimese tervisele; o Transpordiamet, teehoiu korraldamise ja tingimuste loomise osas ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel; o Põllumajandus- ja Toiduamet, maaparandussüsteemide osas;  kaasatavad organisatsioonid/isikud: o naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste ja keskkonnatingimuste osas; o Veelikse küla ja sigala läheduses asuvate külade elanikud keskkonnaseisundi osas; o Mulgi valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; o naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui ka täiendavate võimaluste osas; o keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas; o teised huvirühmad. Käesolevas aruandes kasutatud lühendid ja mõisted on toodud lisas (Lisa 1). 8/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I, 03.01.2022, 10) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid EV keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid. Keskkonnamõju hindamise ülesanne on eelkõige põhjalikult hinnata kavandatud tegevusega, mitte nullalternatiiviga, kaasnevaid mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat:  väga oluline positiivne mõju = vältimatu (nt keskkonnaalaste direktiividega vastavusse viimine);  oluline positiivne mõju = oluline parendus;  positiivne mõju = olukord läheb paremaks;  mõju on neutraalne = allikas on olemas, kuid mõju ei ole või vastuvõtjat ei ole;  mitteoluline negatiivne mõju = mõju on, kuid see pole oluline (nt müratase on allapoole piirväärtuseid);  oluline negatiivne mõju = kehtestatud piirväärtusele lähenev väärtus, tugev häiring, mis nõuab üldjuhul leevendavate meetmete rakendamist;  välistav negatiivne mõju = õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamine, Natura võrgustiku ala terviklikkust rikkuv tegevus jms;  mõju puudub = allikas puudub. Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk olemasoleva sigalakompleksi laiendamine, ehitusjärgne tegevus ehk laiendatud sigala käitamine ning tegevuse mistahes põhjusel lõpetamine ehk sigala võimalik sulgemine. Keskkonnamõju hindamisel on arvestatud kõiki kolme etappi. Seejuures käsitletakse sigalat kui tervikut ehk hinnatase kogu sigalakompleksi tootmismahu mõju. Keskkonnamõju allikatena on arvestatud nii loomapidamishooneid kui abirajatisi (nt sõnnikuhoidlaid). Samuti on arvestatud toetavate tegevuste keskkonnamõju (nt transpordikoormus juurdepääsuteedel). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Nt lõhna levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme keskkonnaelemendi. Kaudse mõjuna käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid seotud tegevus. Sellisteks mõjudeks on näiteks jäätmete edasise käitlemisega seotud mõjud. Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Nii nullalternatiivi jätkumise kui ka planeeritava tegevuse (alternatiiv 1) juures antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevustega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest keskkonnamõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel kasutatakse sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viiakse läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed tuuakse välja nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise kasutamisele. Keskkonnakasutusest tulenevaid mõjusid hinnatakse erinevate keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel arvestatakse, et ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised. Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:  sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;  elusloodus, sh kooslused, looduslik mitmekesisus ja looduskaitsealad;  sotsiaal-majanduslik keskkond, sh inimese vara ja heaolu. Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale antakse kavandatava tegevuse kohta koondhinnang. Samadel põhimõtetel antakse keskkonnamõjule koondhinnang ka alternatiivide võrdluse juures. Eeltoodud põhimõtteid kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 1). Joonis 1. Keskkonnamõju hindamise põhimõtted Alljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõju hinnatakse. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutatakse arendaja ja projekteerija poolt esitatavaid andmeid, mida analüüsitakse ekspertide poolt. Võrdluseks kasutatakse tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) ja selle järelduste kirjeldust1. 1 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa 10/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Hinnangu andmisel kasutatakse võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, kasutatakse eksperthinnangut. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatud teistsugust printsiipi, lähtutakse olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks võetakse näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad. Tekkivaid sõnnikukoguseid hinnatakse erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnnikukoguste hindamiseks kasutatakse maaeluministri määrust nr 732. Lisaks mainitule kasutatakse üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis on märgitud vastavates peatükkides. Mõju hindamisel pinnaveele kasutatakse eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestatakse vesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutatakse eksperthinnangut ning arendaja esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutatakse puurkaevu geoloogilisi kirjeldusi ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi ja piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi. Samuti arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega ja sõnniku laotamisega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning ei asu nitraaditundlikul alal. Põhjavee seisundit hinnatakse eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile, sh lõhn, kasutatakse keskkonnaministri määrustega3,4 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Lähtuvalt sellest, et PVT- viitedokumendis5 on kirjeldatud võimaliku tolmu teket sigalates, hinnatakse saasteainetest lisaks ka peenosakeste (PM10) teket. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2). Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused teostatakse arvutiprogrammiga Airviro. Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister6. Airviro on kõikide nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadakse saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostatakse saasteainete hajumiskaardid. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut kasutatava seakasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutatakse sisend- väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutatakse prognoositavate kasutatavate ainete pakendi või aine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldatakse, et kasutatakse samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldatakse valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb arvatavasti ohtlike jäätmete teke. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja kaitstavatele loodusobjektidele kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Sigala kinnistu on 2 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73. 3 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66. 4 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Keskkonnaministri 27.12.16. a. määrus nr 81. 5 PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf 6 RT I, 29.12.2016, 62, „Õhukvaliteedi hindamise kord1“. Keskkonnaministri 27.12.2016. a. määrus nr 84. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana, seega puudub vajadus läbi viia täiendavat koosluste uuringut. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on käsitleda eeldatavalt olulisi aspekte ning mõjusid, mis on määratletud programmis. Ebaoluliseks peetakse mõjusid, mille puhul puudub mõjuallikas ehk puudub põhjus-tagajärg seos ning mõjusid, mille puhul on ilmselge, et mõju on neutraalne ehk mõjuallikas ei oma ei positiivset ega negatiivset mõju. Vastavalt heaks kiidetud programmile ei hinnata aruandes mõju kliimale ning valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Seetõttu ei ole neid teemasid aruandes eraldi peatükkidena välja toodud. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Lähemalt on alternatiividele võrdlevate hinnangute andmist selgitatud vastava peatüki juures (ptk 11). Keskkonnamõjude hindamise viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 1) juhtekspert Toomas Pallo juhtimisel. Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa Liisi Mõjuvaldkond Toomas Pallo, KMH litsents nr 0090 Kaido Soosaar Kerli Leetsaar Birgit Kena Nõgu Inimese tervis X Maavara X X Pinnas ja maastik X X X X Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X Õhusaaste X X X X Jäätmeteke X X X X Müra X X X Lõhn X X X Maismaa taimestik X X X X Maismaa loomastik X X X X Mets X Vee-elustik X Kaitstavad loodusobjektid X X X X Kultuuripärand X X Geoloogia X Kaardiekspert X Alternatiivide võrdlus X X X X 12/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Arendaja, Kivisalu Capital OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on sigade intensiivkasvatuse jätkamine liha tootmiseks laiendatavas olemasolevas sigalakompleksis. Kavandatava tegevuse korral viiakse sigalakompleksis ellu laiendustegevus ning suureneb loomakohtade arv. Kavandatava tegevuse tulemusel paraneb tootmise keskkonnanõuetele vastavus. Rajatud ja rekonstrueeritud hooned ja rajatised saavad olema tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad. Kavandatava tegevusega kaasneb ettevõtte tootmismahu suurenemine ning loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine. Kavandatava laiendustegevuse tulemusel saab sigalakompleksis olema 7164 nuumsea kohta. Sigalakompleksi kavandamisel lähtutakse loomade heaolust ning tootmise majanduslikust jätkusuutlikkusest. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 4 ALTERNATIIVIDE VALIK, EELHINDAMINE JA LÜHIKIRJELDUS Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Alternatiivid saavad olla tehnoloogilised või asukoha alternatiivid. Reaalsed alternatiivid peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:  olema vastavuses õigusaktidega;  ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;  vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv);  olema majanduslikult teostatavad;  olema tehniliselt teostatavad;  vastama parima võimaliku tehnikale;  arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Käesoleva arenduse eesmärgiks on Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala rekonstrueerimisest ja laiendamisest tulenevalt käitise tootmismahu suurendamine, sigade pidamine ja liha tootmine. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna käitise suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud) alternatiivid. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad sigala rajamist mujale. Arendaja soov on juba tegutseva seafarmi tootmismahu suurendamine, mitte selle viimine mujale. Ebareaalne on ka hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel, kui sigade pidamine, kuna Kivisalu Capital OÜ põhitegevusalaks on seakasvatus. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata. Kavandatava tegevuse teostamisel on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Arendaja kava on pidada nuumsigu restpõrandatel, kasutades vedelsõnnikutehnoloogiat ning kasutada sõnniku eemaldamiseks vaakumsüsteemi. Lisaks kasutatakse sõnniku põhjakihi jahutamist. Tuginedes PVT kirjeldusele ning keskkonnaministri määrusele 14.12.2016 nr 66, on arendaja kavandatav pidamisviis ja sõnniku eemaldamise viis välisõhu heite seisukohast üks soodsamaid. Seega puudub vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste alternatiivide leidmiseks – keskkonnamõju hindamise metoodikast lähtuvalt ei hinnata arendaja poolt esitatud tegevusest halvemaid alternatiive. Võttes arvesse eeltoodut, on tegevuste reaalseid alternatiive kaks – nn nullalternatiiv ja kavandatav tegevus ehk alternatiiv 1. Nullalternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn nullalternatiivi, kus kavandatavat arendust ei toimu – seafarmis jätkub tegevus kehtiva loaga lubatud mahus ning farmi maht lähiajal oluliselt ei muutu. Nullalternatiivi puhul hinnatakse niisiis keskkonnamõju lähtuvalt kompleksloas kehtestatule. Nullalternatiivi korral säilitatakse farmikompleksis tootmise senine iseloom. Veelikse sigala kehtiva kompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on kuni 4115 kohta nuumsigadele. Nullalternatiivi puhul arvestatakse, et käitises on kasutusel neli lauta (selleks, et 14/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne nullalternatiiv ja alternatiiv 1 oleks omavahel võrreldavad, on ka kehtivas loas olevad laudad ümber nimetatud ning selgitused on toodud sulgudes):  laut nr 1 (kehtivas loas laut nr 1 ja laut nr 2 koondatult), kohti nuumsigadele 1192;  laut nr 2 (kehtivas loas Laut nr 3), kohti nuumsigadele 531;  laut nr 3 (kehtivas loas laut nr 4 sektsioon 1 ja 2 koondatult), kohti nuumsigadele 1442;  laut nr 5 (kehtivas loas laut nr 5), kohti nuumsigadele 950. Nuumsigu peetakse restpõrandatel, mille korral tekib vedelsõnnik ning mille eemaldamiseks kasutatakse vaakumsüsteemi. Lisaks kasutatakse sõnniku põhjakihi jahutamist. Sigala kinnistul paiknb lisaks hoonestusele (laudad ja abihooned) ka rõngasmahutitüüpi vedelsõnnikuhoidla. Sigala tegevus peab seniste tootmismahtude ja –viiside jätkumisel vastama kõikidele keskkonnakaitselistele nõuetele. Vastavalt vajadusele tuleb teostada olemasolevate hoonete ja rajatiste rekonstrueerimisi. Kavandatud tegevus Kavandatava tegevuseks on arendaja soov laiendada Veelikse sigalat. Selleks kavandatakse rekonstrueerida kolm lauta, rajada ühe lauda asemele uus laut ning rajada lisaks veel üks laut. Lisaks kavandatakse juurde rajada üks vedelsõnnikuhoidla. Kavandatavaks tegevuseks on KMH käsitluses alternatiiv 1. Alternatiiv 1 puhul peetakse käitises kokku kuni 7164 nuumsiga. Veelikse sigala hakkab kavandatava tegevuse korral koosnema järgmistest hoonetest ja rajatistest:  viis lauta: o rekonstrueeritakse Laut nr 1 (kehtivas loas Laut nr 1 + Laut nr 2) (kohti kokku 1200 nuumseale); o rajatakse Laut nr 2 kehtivas loas Laut nr 3 asemele (kohti kokku 1768 nuumseale); o rekonstrueeritakse Laut nr 3 (kehtivas loas Laut nr 4 sektsioon 1 ja sektsioon 2) (kohti kokku 1468 nuumseale); o rajatakse Laut nr 4 (kohti kokku 1768 nuumseale); o rekonstrueeritakse Laut nr 5 (kehtivas loas Laut nr 5) (kohti kokku 960 nuumseale);  kaks vedelsõnnikuhoidlat;  abihooned;  abirajatised. Planeeritav tegevus ehk loomade pidamine rekonstrueeritud sigalakompleksis vastab parima võimaliku tehnika nõuetele, mis on kirjeldatud sigade intensiivkasvatuse parima võimaliku tehnika referentsdokumentides.7 7 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG Asukoht Keskkonnamõju hindamise objekt, Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala, asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas. Mulgi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Viljandi maakonnas. Valla keskus asub Abja-Paluojal, mis asub Veelikse sigalast umbes 5,6 km km kaugusel ida suunas. Mulgi vald asub Lõuna-Eestis ning selle territooriumi suurus on 881 km2. Veelikse küla asub Mulgi valla läänepoolses osas. Küla pindala on 14,2 km2.8 Veelikse külas on 01.01.2021. a. seisuga 109 elanikku.9 Veelikse sigala asub Läti piirist linnulennult 4 km kaugusel.10 Sigala asub Alliku sigala katastriüksusel (Joonis 2). Alliku sigala maaüksus (katastriüksuse tunnus 10501:004:0087) on sihtotstarbelt maatulundusmaa. Maaüksuse suurus on 8,95 ha, millest 0,96 ha on haritav maa, 0,71 ha on metsamaa, 3,03 ha on õuemaa ja 4,25 ha on muu maa. Alliku sigala kinnistul asuvad kõik Veelikse sigala kompleksi rajatised. Puurkaev, millest võetakse farmi tegevuse jaoks vett, asub KMH aruande koostamise ajal Veelikse-Farmi (katastriüksuse tunnus 10501:004:0700) maaüksusel, kuid läbirääkimised on pooleli ning ees ootab maaüksuste piiride muutmine selliselt, et ka puurkaev hakkaks asuma sigala kompleksiga ühel maaüksusel (Alliku sigala maaüksus). Kavandatud tegevuse alal asub KMH aruande koostamise ajal töötav sigala ning tootmisterritooriumit ümbritsevad maatulundusmaad ja tootmismaad. Veelikse sigalat ümbritsevad igast ilmakaarest põllud, tootmishoonetega maad või metsatukad. Ligipääs farmi toimub kas mööda Valga-Uulu teed ( tee number: 6) või mööda Veelikse-Laatre-Riigipiiri teed (tee number: 24203).11 Farm ei asu suuremate teede ääres ning tootmisterritooriumini jõudmiseks peab läbima mitmeid teisi maaüksusi. Samamoodi nagu puurkaevugi puhul, toimuvad KMH aruande koostamise ajal läbirääkimised, et Alliku sigala maaüksuse koosseisu hakkaks kuuluma ka tee osa farmist Valga-Uulu maanteeni. 8 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 9 Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR 10 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 11 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 16/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 2. Kavandatava tegevuse asukoht Veelikse külas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Sigalaga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. Veelikse sigalaga piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed12 Nimi Ilmakaar käitise Pindala Haritav Looduslik Metsa- Õuemaa, Muu maa, Sihtotstarve Tunnus suhtes kokku, ha maa, ha rohumaa, ha maa, ha ha ha Vaidapõllu Põhi Maatulundusmaa 24,63 20,92 0,08 2,17 - 1,46 10501:001:0159 Allikumetsa Ida Maatulundusmaa 9,75 - 0,01 7,20 - 2,54 10501:004:0089 Veelikse-Farmi Lõuna Maatulundusmaa 16,51 11,72 - 2,78 0,90 1,11 10501:004:0700 Veelikse-Farmi Edel Maatulundusmaa 9,38 7,43 - 0,18 - 1,77 10501:004:0691 Allikupõllu Lääs Maatulundusmaa 6,77 6,42 - 0,09 - 0,26 10501:004:0088 Teedu Loe Tootmismaa 0,71 0,03 - 0,005 0,64 0,03 10501:004:1040 Svestra Loe Tootmismaa 1,24 0,30 - 0,006 0,90 0,04 10501:004:0093 Vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 (Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis) toodule mõjutavad saasteainete hajumistingimusi olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid, mis asuvad tootmisterritooriumist kuni 500 m raadiuses või alal, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Veelikse sigala kõrgeim paikne heiteallikas on kõrgusega 7,8 m maapinnast. Kuna kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega raadius on 7,8 m * 50 = 390 m, siis arvestuslikuks mõjupiirkonnaks arvestatakse 500 m raadiusega ala mõõdetuna tootmisterritooriumist. Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus Mulgi valla üheks suureks väärtuseks on viljakas põllumaa mis on aluseks põllumajandussektori suurele osakaalule.13 Veelikse sigala asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik. Sigalat ümbritsevad peamiselt haritavad maad. Tootmisterritoorium on tugeva kallakuga ida suunas. Maapinna absoluutkõrgus Veelikse sigala territooriumil on 67,5-72,5 m.14 Sigalaga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud eespool olevas tabelis (Tabel 2). Alliku sigala kinnistu piirneb põhja- ja lõunasuunast maaparandussüsteemiga (maaparandushoiusala, väline tunnus: 6113690010060001), mille eesmärgiks on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamine ja keskkonnakaitse. Ühtlasi kattub see maaparandusehitise reguleeriva võrguga (nimetus: Sukapolli; MPS kood: 6113690010060/ehitise kood: 001), mille eesmärgiks on vihmavete suunamine (kuivendamine). Sukapolli maaparandusehitise reguleeriv võrk rajati aastal 1988 ning selle pindala on 45,7 ha.15 Veelikse sigala puurkaev asub Veelikse-Farmi (katastrinumber: 10501:004:0700) maaüksusel, mis asub ühtlasi maaparandussüsteemi maa-alal. 12 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 13 Koostamisel olev Mulgi valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/mulgi-valla-uldplaneering 14 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 15 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 18/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Abja valla kehtiva üldplaneeringu ja koostatava Mulgi valla üldplaneeringu kohaselt asub Veelikse sigala tootmismaal (Joonis 3).16,17 Farmikompleksi territooriumi ja selle lähiümbruse näol ei ole tegemist miljööväärtusliku alaga. Piirkonnas ei ole kirjeldatud kõrgendatud väärtusega maastikke, elupaiku või taimekooslusi. Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud ka kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti ei kattu kavandatud tegevuse ala planeeringutes määratletud rohelise võrgu koridoridega.18 Sotsiaalmajanduslik keskkond Veelikse külas on 01.01.2021. a. seisuga 109 elanikku.19 Veelikse küla tihedam asustusala jääb sigalast ca 1 km kaugusele lõuna suunda. Üksikumad Veelikse küla majapidamised asuvad ka farmile lähemal. Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 210 m kaugusele ida suunda Allika maaüksusele (katastritunnus: 10501:004:0640). Mõisaküla linn jääb farmist ca 3,3 km ja Abja-Paluoja linn ca 5,5 km kaugusele. Veelikse külas teenuskeskuseid ei asu. Lähim asula, kus teenuskeskused asuvad, on Abja- Paluoja. Peamised tööandjad vallas on metalli- ja puidutööstus, palju on töökohti ka väikeettevõtetes, mis pakuvad isikuteenuseid või on spetsialiseerunud muudele teenustele.20 16 Abja valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud 17 Koostamisel olev Mulgi valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/mulgi-valla-uldplaneering 18 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 19 Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR 20 Mulgi valla arengukava 2019–2026, https://mulgivald.ee/documents/18442398/21412855/nr_21_Lisa_1_Mulgi+valla+arengukava+2019-2026.pdf/8a5e94d9- 72fc-4ef3-8b16-f2edf8b8f3d0 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 3. Väljavõte koostatavast Mulgi valla üldplaneeringust 20/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Pinnamood ja geoloogiline ehitus, maavarad, radoon Veelikse küla on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Mulgi vald paikneb Sakala kõrgustikul, mis ulatub Põhja-Lätist Navesti jõeni, piirneb läänes Soomaa, idas Võrtsjärve madaliku ja edelas Metsepole madalikuga. Sakala kõrgustik on kujunenud Kesk-Devoni liivakiviplatoost, pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate.21 Piirkonna aluspõhja moodustavad Aruküla lademe punakas- kuni lillakaspruunid aleuroliidid ja Burtnieki lademe heledad või roosakaskollased liivakivid, mattunud orgudes avaneb ka Narva lade.22 Veelikse sigala territooriumil on läbi viidud ehitusgeoloogilisi uuringuid (ehitusplatsi uuringud), mille kohaselt Veelikse sigala tootmisterritoorium asub moreentasandikul, kus purdpinnakatte moodustavad saviliivmoreen, liivsavimoreen ja peenliiv, tolmliiv, (kruus), eripinnase moodustab muld ning tehispinnase täitekruus.23 Kavandatava tegevuse asukoha maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Kivisalu Capital OÜ-le kuuluva puurkaevu arvestuskaardilt24 saadud andmed. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad (Tabel 3). Tabel 3. Veelikse sigala asukoha geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m Kihi lamami sügavus, m Veekihi lasuvussügavus, m liiv kruusa ja munakatega gQIII 11 11 liivakivi savi vahekihtidega D2ar 10 21 savi liivakivi vahekihtidega D2ar 33 54 savi aleuroliidi vahekihtidega D2ar 11 65 aleuroliit, liivakivi D2ar 15 80 liivakivi savi vahekihtidega D2ar 15 95 66-95 Mulgi vald asub keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas toodud Kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Täpsemad andmed radoonisisalduse kohta Veelikse sigala alal annab Eesti radooniriski kaart, millelt selgub, et Veelikse sigala asub kõrge pinnase radoonisisaldusega alal (inerpoleeritud radoonirisk: 50-100 kBq/m³).25 Veelikse sigala tootmisterritoorium ega seda ümbritsev ala maavarasid ei sisalda. Lähim maardla asub käitisest umbes 715 m kaugusel kagu suunas ning selleks on kasutatav 60,79 ha suurune Roosu turbaala (ala number: 2021).26 21 Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf# 22 Mulgi valla üldplaneeringu KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2019-2023, https://artesterrae.sharepoint.com/sites/MulgiP/Shared%20Documents/Forms/AllItems.aspx?ga=1&id=%2Fsites%2FMulgiP%2FShare d%20Documents%2FPDF%2F%C3%9Cldplaneering%202023%2D02%2FLisa%5F3%5FMulgi%5Fvalla%5FUP%5FKSH%5FVTK%2 Epdf&parent=%2Fsites%2FMulgiP%2FShared%20Documents%2FPDF%2F%C3%9Cldplaneering%202023%2D02 23 Viljandi raj. Kamara sovhoosi Veelikse nuumikute sigala. Tehniline projekt. Aruande nr 21972. 1985. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=21972 24 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1509822997 25 Eesti pinnase radooniriski kaart, https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 26 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Põhjavesi Mulgi valla tarbe- ja joogivesi saadakse põhjaveest. Põhjavee looduslikud varud on piisavad. Põhjaveevarude uuringute ja põhjavee varude kinnitamise vajadus vastavalt veeseaduse § 12 lg 4 Mulgi vallas puudub, sest valla asulate ühisveevärkides tarbitava vee kogus ei ületa 500 m³/d. Mulgi valla territoorium asub Kesk-Devoni põhjaveekogumi alal, vähemal määral kasutatakse ka Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumit Devoni kihtide all jt. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on Mulgi valla lõunapoolses osas maapinnalt esimene veekiht reostuse eest enamasti suhteliselt kaitstud, valla põhjapoolses osas vaheldub piirkonniti keskmiselt kaitstud suhteliselt kaitstud piirkondadega ning kohati ka nõrgalt kaitstud ja üksikutes kohtades ka kaitsmata või ka kaitstud põhjaveega piirkondadega. Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate kivimikihtidega, mis takistab reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva pinnasekihi paksusest, selle litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi paksusest ning sorptsioonivõimest. Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline püsivus, sorbeerumus ja reaktsioon reoaine - kivim – põhjavesi. Loetletud tingimustest on olulisemateks pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad filtratsiooniomadused, seda nii survelise kui ka surveta põhjavee puhul. Vaadates aluspõhjakivimite kollektoromadusi ja veeandvust, siis asub Veelikse sigala liivakividega alal, kus on veeandvus 0,1-0,5 l/s*m. Veelikse sigala asub poorsete kivimite põhjaveekihtide kohal. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Veelikse sigala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Käitis ei asu nitraaditundlikul alal.27 Veelikse sigalas kasutatavat vett hakatakse võtma käitlejale kuuluvast KMH aruande koostamise ajal veel Veelikse-Farmi kinnistu territooriumil asuvast puurkaevust katastrinumbriga 6976. Puurkaev on 95 m sügav ja vett võetakse Kesk-Devoni põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas. Puurkaevu tootlikkus on 1,5 l/s.28 Lubatud veevõtt puurkaevust on vastavalt keskkonnaloale nr KKL/319482 62,3 m3/d.29 Veemajanduskava kohaselt on Kesk-Devoni põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas koguselisuse ja keemiliste näitajate poolest heas seisundis. Kesk-Devoni põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas looduslik põhjavee ressurss on 460 246 m3/ööp ja 2017.a. põhjaveevõtt oli 426 m3/ööp, põhjavee kehtestatud varu ei ole.30 Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove puurkaevust nr 6976 iga kolme aasta tagant. Kõige uuemad (proov võetud 25.05.2021) ja avalikult kättesaadavad analüüsitulemused on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 4).31 27 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 28 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1509822997 29 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ 30 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 31 Viljandi Veevärk, joogivee analüüsileht nr 257. Kivisalu Capital OÜ keskkonnaloa nr KKL/319482 taotlus 22/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 4. Veelikse sigalas kasutatava puurkaevuvee analüüsi tulemused Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod Elektrijuhtivus 361 2500 µS/cm EVS-EN 27888 pH 8,1 6,5...9,5 pH ühik ISO 10523 Ammoonium 0,13 0,50 mg/l HACH Üldraud 56 200 mg/l HACH Kloriidid <3 250 mg/l ISO 9297 Sulfaadid <3 250 mg/l HACH Nitraadid <0,44 50 mg/l EVS-ISO 7890-3 Oksüdeeritavus 0,62 5,0 mg/l O2 EVS-EN ISO 8467 Mangaan <20 50 µg/l ISO 633 Vastavalt analüüsitulemustele saab Kivisalu Capital OÜ-le kuuluva puurkaevu veekvaliteedi määratleda I klassi, kõik analüüsitud joogiveenäitajad vastavad kehtivatele joogiveenõuetele. Veelikse külas varustab D2 põhjaveekihi puurkaev (katastrinumber: 6975) veega 4 korteri ja 12 korteriga elamut. 14 inimest tarbivad ca 351 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades valla teiste samast veehorisondist vett võtvate puurkaevude näitajatega, ei vasta rauasisaldus ilmselt joogiveele kehtestatud nõuetele. Reovesi immutatakse pinnasesse.32 Ühisveevärgita eramud saavad vee isiklikest salvkaevudest või eraomandis olevaist puurkaevudest. Keskkonnaotsuste infosüsteemi33 andmetel Veelikse külla ja selle lähiümbruse piirkonda pole rohkem keskkonnalubasid vee erikasutuseks väljastatud. Veelikse sigala lähiümbruses asuvad puurkaevud ja muud veekaitselised objektid on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 4). 32 Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf# 33 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 4. Piirkonna veekaitseliselt olulised objektid Pinnavesi Mulgi vald paikneb peamiselt Lääne-Eesti vesikonnas, ida- ja kaguosas ka Lääne- ja Ida-Eesti vesikonna piirialal ning on mitmete vooluveekogude lähteks.34 Veelikse sigala maaüksusel looduslikud veekogud puuduvad. Territooriumit läbib 4-6 m laiune kraav, mis suubub Hendrikhansu ojja ning maaüksuse kirdepoolses ja idapoolses servas asuvad tiigid. Veelikse sigala lähimast heiteallikast 130 m kaugusel ida suunas möödub Hendrikhansu oja (Sarja oja) (registrikood: VEE1136900). Hendrikhansu oja valgala pindala on 39,6 km2 ning oja pikkus on 34 Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf# 24/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 20,7 km. Oja suubub Halliste jõkke (registrikood: VEE1136000). Veelikse sigalast umbes 840 m kaugusele lõuna suunda jääb 5 ha suurune Veelikse järv (registrikood: VEE2010520).35 (Joonis 4) Veelikse sigala ümbrusesse, Veelikse külla, ei jää reoveekogumisalasid, veepuhasteid ega heitvee väljalaskmeid.36 Välisõhu seisund, müratase, transpordikoormus Välisõhu saastetaseme mõõtmisi Veelikse sigala maaüksusel eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole, samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil. Olemasolevad fooniandmed välisõhu seisundi kohta seega puuduvad. Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Veelikse sigala eeldatavas mõjualas ei ole ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku.37 Mulgi vallas tervikuna mõjutavad välisõhu seisundit eeldatavalt peamiselt transport valda läbivatel suurematel teedel, põllumajandustegevus ning punktreostusallikatest tulenev õhusaaste. Ka keskkonnamüra mõõtmist Veelikse sigala piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Veelikse sigala maaüksusel kehtib Abja valla üldplaneering, mille kohaselt on Veelikse sigala territoorium osaliselt reserveeritud tootmisalana, kus on lubatud põllumajanduslike tootmishoonete ja neid teenindavate infrastruktuuride rajamine. Koostamisel oleva Mulgi valla üldplaneeringu kohaselt asub Veelikse sigala tootmismaal ning Veelikse sigala territooriumile müranorme kehtestatud ei ole. Piirkonna mürataset kujundab eelkõige transpordimüra, olmemüra ja tootmistegevusega kaasnev müra. Käitise piirkonna peamisteks transpordimüra allikateks on sigalast 400 m kaugusel põhja suunas mööduv asfaltkattega Valga - Uulu põhimaantee (tee number: 6) ning sigalast 340 m kaugusel läänes mööduv Veelikse - Laatre - Läti piir kõrvalmaantee (tee number: 14992). 2021. a. mõõtmistulemuste põhjal on Valga - Uulu põhimaantee teelõigul (algus 72,06 km, lõpp 80,59 km) aasta keskmiseks liiklussageduseks 1773 sõidukit ööpäevas, millest 89% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 9% autorongid. Veelikse - Laatre - Läti piir teelõigul (algus 0 km, lõpp 4,83 km) on aasta keskmiseks liiklussageduseks 118 sõidukit ööpäevas, millest 99% moodustavad sõidu- ja pakiautod ning 1% autorongid.38 Põhiliselt saab Veelikse farmini mööda kohalikku kruuskattega teed, mis saab alguse Veelikse - Laatre - Läti piiri teelt. Põhimõtteliselt säilib võimalus käitiseni jõuda ka mööda kohalikku kruuskattega teed, mis saab alguse Valga - Uulu põhimaanteest. Seafarmi käitisesisesed teed asfalteeritakse või kaetakse ilmastikukindla materjaliga (killustik, kruus). Ülejäänud ala kaetakse muruga. Käitise eeldatavas mõjupiirkonnas ei ole teisi töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba või registreering, mille toimimise tõttu võiks tekkida käitistest eralduvate saasteainete vahel oluline koosmõju.39 35 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 36 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register 37 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ 38 Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus 39 KOTKAS infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Kliima Piirkonna kliima on oluline eelkõige planeeritavast tegevusest tulenevate välisõhu saasteainete hajumise hindamiseks. Lähim (kõige paremini iseloomustav) kliimavaatluste läbiviimise koht (mille andmeid on võimalik kasutada piirkonna ilmastikutingimuste kirjeldamiseks) Veelikse sigalale on Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam, linnulennult ca 73 km kaugusel planeeritava tegevuse asukohast. Meteoroloogiajaama andmetel40 on keskmiselt kõige soojem kuu juuli, keskmine temperatuur 16,9 kraadi. Kõige külmem on veebruar, -5,4 kraadi (Joonis 5). Aasta keskmine temperatuur on 5,4 kraadi. Joonis 5. Tartu-Tõravere keskmine õhutemperatuur 1971-2000 Keskmine sademete hulk on 637 mm aastas, mis on ligikaudu sama Eesti keskmisega. Sademeterikkaim kuu on Tartu-Tõravere jaama andmete järgi august, keskmine sademete hulk on 80 mm ning kõige vähem sademeid on veebruaris-märtsis 32mm (Joonis 6). Joonis 6. Tartu-Tõravere keskmine sademete hulk 1971-2000 Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja maapinnalähedane temperatuur. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise modelleerimisel. Hajumisarvutustes on kasutatud saasteainete puhul 2020.–2022. a. vaatlusandmeid Külitse ilmajaamast. Lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2021. a vaatlusandmeid. 40 Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ 26/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Tuule suuna ja tugevuse sagedust illustreerib alljärgnev tuuleroos (Joonis 7). Joonis 7. Tuuleroos (koostanud ELLE, Külitse meteojaama 2016-2018. aasta andmetel). Looduskaitselised objektid Mulgi valla territooriumil asub osaliselt või täielikult kümme looduskaitseala, kuus maastikukaitseala, viis kaitstavat parki, mitmeid kaitsealuseid üksikobjekte jne.41 Laiendatava sigala alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Farmile lähim Natura ala jääb ligikaudu 7 km kaugusele kirde suunda - Kariste järve loodusala (EELIS kood: RAH0000269). Kariste järve loodusala maismaa pindala on 1,2 ha ning veeosa pindala on 60,7 ha. Karista järve loodusaIa kaitse –eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi - looduslikult rohketoitelised järved (3150) – kaitse.42 Arvestades farmi rajamise mõjusid, loodusala kaitse-eesmärke ning kaugust kavandatavast tegevusest, ei avalda eeldatavalt planeeritav tegevus loodusalale negatiivseid mõjusid ning Natura hindamise läbiviimine vajalik ei ole. Veelikse farmikompleksi tootmisterritooriumil (maaüksuse piiril asuv vana tiik) asub looduskaitsealuse liigi leiukoht – rohukonn (registrikood: KLO91136650), kes kuulub III kaitsekategooria alla. Rohukonna leidub ka farmi maaüksusega piirneval maaüksuse tiigis 41 Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf# 42 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne (registrikood: KLO9113648). Käitisest 200-400 m kaugusel asuvates tiikides on ka tiigikonna leiukohad (registrikood: KLO9113533; KLO9113530).43 (Joonis 8) Veelikse külla jäävad I kaitsekategooria alla kuuluva väike-konnakotka leiukohad (KR kood: KLO9124816; KLO9124436) ning II kaitsekategooria alla kuuluva veelendlase leiukoht (KR kood: KLO9115777). Ükski I ja II kaitsekategooria alla kuuluva liigi leiukoht ei asu Veelikse sigala eeldatavas mõjupiirkonnas.44 Joonis 8. Piirkonna looduskaitselised - ja pärandkultuuriobjektid 43 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse 44 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register 28/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Kultuuripärand Laiendatava sigala territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Veelikse sigalale lähim kultuurimälestis asub 1,2 km kaugusel kagu suunas ning selleks on arheoloogiamälestis Kalmistu (registrinumber: 13206). Tootmisterritooriumi keskelt arvestatuna asub lähim pärandkultuuriobjekt 180 m kaugusel idas ning selleks on Alliku talukoht (registrinumber: 105:TAK:025). Alliku talukoht kuulub põliste talukohtade hulka ning maastikul on säilinud sellest ka märgid, kuid mis ei luba üheselt määrata objekti tüüpi. 230 m kaugusel lõunas asub Alliku talu laut (registrinumber: 105:LAU:004), millest on säilinud alla 20%. 500 m kaugusel loodes asub Veelikse meierei (registrinumber: 105:MTH:005), mille puhul on tegemist muude mõisaaegsete tootmishoonetega ning objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. 1 km raadiuses asuvad veel järgmised pärandkultuuriobjektid: Veelikse postijaam (registrinumber: 105:POJ:002), Penikerdi taluhäärber (registrinumber: 480:TAH:012), Veelikse vesiveski (registrinumber: 105:VEV:001), Veelikse karjamõis (registrinumber: 105:MTH:004) ja Turbavõtuala (registrinumber: 480:TVK:003).45(Joonis 8) 45 Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 6 OLEMASOLEV OLUKORD EHK NULLALTERNATIIV NING SELLEGA KAASNEVAD EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD Nullalternatiivi kirjeldus Olemasolev Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas Alliku sigala katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 10501:004:0087). 6.1.1 Olemasolevad rajatised Veelikse sigala koosneb kehtiva kompleksloa põhjal neljast laudast: laut nr 1-st (kehtivas loas laut nr 1 ja laut nr 2 koondatult), kus on kohti 1192-le nuumseale; laut nr 2-st (kehtivas loas laut nr 3), kus on kohti 531-le nuumseale; laut nr 3-st (kehtivas loas laut nr 4 sektsioon 1 ja 2 koondatult), kus on kohti 1442-le nuumseale; laut nr 5-st (kehtivas loas laut nr 5), kus on kohti 950-le nuumseale. Lisaks paiknevad farmi territooriumil rõngasmahuti-tüüpi vedelsõnnikuhoidla ja teised abirajatised. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. Hoonete ja rajatiste asendiplaan nullalternatiivi korral on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 9). 30/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 9. Veelikse sigala asendiplaan nullalternatiivi korral Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 6.1.2 Tootmismaht Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigalale on väljastatud kehtiv kompleksluba (reg. nr KKL/319482). Veelikse sigala kehtiva kompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on kuni 4115 kohta nuumsigadele. Orienteeruv loomade jagunemine lautade vahel on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 5). Tabel 5. Loomakohtade arv nullalternatiivi korral Lauda nr plaanil Lauda nimetus Max loomakohtade arv 1 Laut nr 1 ja laut nr 2 koondatult 1192 2 Laut nr 3 531 3 Laut nr 4 sektsioon 1 ja 2 koondatult 1442 5 Laut nr 5 950 KOKKU 4115 6.1.3 Pidamistehnoloogia ja söötmine Sigalas peetakse loomi vedelsõnniku tehnoloogial täisrestpõrandal. Sõnniku eemaldamiseks on kasutusel vaakumsüsteem ning toimub sõnniku põhjakihi jahutamine. Vedelsõnnik pumbatakse läbi kinnise torustiku otse vedelsõnnikuhoidlasse. Söötmiseks kasutatakse automaatseid söötmis- ja jootmisseadmeid. Sööda jagamine söödaautomaatidesse ja künadesse toimub automaatselt söödaliinide kaudu. Nuumikute jootmiseks on igasse sulgu paigaldatud sõnnikuala kohale üks automaatjootur. Selleks, et kõik loomad söönuks saaksid, on sööt ja vesi neile alati piiranguteta kättesaadav. 6.1.4 Veekasutus Vett kasutatakse käitises:  nuumikute jootmiseks ja söötmiseks;  loomapidamishoonete pesuks;  töötajate olmevajadusteks;  muuks otstarbeks. Käitis saab oma vee Kivisalu Capital OÜ-le kuuluvast sigala kõrval Veelikse-Farmi kinnistul (katastritunnus: 10501:004:0700) asuvast Veelikse sigala puurkaevust (katastrinumber: 6976, registrikood: PRK0006976). KMH aruande koostamise ajal käivad läbirääkimised ning ees ootab maaüksuste piiride muutmine selliselt, et ka puurkaev hakkaks asuma sigala kompleksiga ühel maaüksusel (Alliku sigala maaüksus). Veelikse sigala puurkaevul on olemas nõutav 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu andmed on järgmised:  katastri number: 6976;  kasutatav põhjaveekogum: Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas;  puurkaevu sügavus: 95 m;  puurkaevu tootlikkus: 1,5 l/s;  ehitamise aasta: 1965. 32/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 6.1.5 Reoveekäitlus Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. 6.1.6 Sõnnikukäitlus Veelikse sigalas peetakse loomi täisrestpõrandatel, mille tulemusena tekib farmis vedelsõnnik. Vedelsõnnik valgub läbi restpõrandate sõnniku kogumiskanalitesse, kust see juhitakse sõnnikupumplasse ning sealt pumbatakse läbi torustiku vedelsõnnikumahutisse. Sõnnikut hoiustatakse ühes vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavus on kokku 4500 m3 ning mis asub sealautadega samal maaüksusel. Vedelsõnnikuhoidla on ringja põhiplaaniga mahutitüüpi hoidla, mille diameeter on 36,31 m ning kõrgus maapinnast 4 m. Hoidla põhi on valatud betoonist. Hoidla lekkepidavuse kontrolliks on hoidlale rajatud drenaaž kontrollkaevuga. Vedelsõnnikuhoidla täitmine toimub pumba abil sõnnikuhoidla kohalt. Veelikse sigalas tekkivat sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Enne väljavedu segatakse vedelsõnnikut mahutis, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu. Sõnnikumahuti tühjendamine toimub vastavalt vajadusele (tavaliselt kolm korda aastas) ning sõnnik antakse lepingu alusel üle FIE-le Sukahärma Märdi talu, kes korraldab sõnniku väljavedu ja laotamist. 6.1.7 Küte ja ventilatsioon Lautades on sundventilatsioon, mille reguleerimine toimub vastavalt sigalale sobiva etteantud reziimi alusel. Värske õhk siseneb lautadesse välisseintes paiknevate klappide kaudu ning saastunud õhk väljub lautadest läbi katusel asuvate ventilatsioonikorstnate. Kehtiva kompleksloa alusel sigalas põletusseadmeid kasutusel ei ole. Olmeplokis tagatakse soojus elektriga. 6.1.8 Jäätmekäitlus Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:  loomsed jäätmed (lõpnud loomad);  segaolmejäätmed;  ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed (ravimite pakendid, lambid). Kivisalu Capital OÜ rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Jäätmed antakse üle keskkonnaluba omavatele jäätmekäitlejatele. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle Atria Eesti Aktsiaseltsile. Ülejäänud jäätmed antakse lepingute alusel üle jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. 6.1.9 Energia kasutamine Energiat vajatakse käitises järgmistes tehnoloogilistes protsessides:  söötmine;  valgustus ja ventilatsioon;  muud tehnoloogilised seadmed;  sõnniku eemaldamine. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Farmis kompleksloa põhjal kütteseadmeid kasutusel ei ole. Lautades on kasutusel sundventilatsioon. Ventilatsioon on tagatud läbi seinaklappide ja katustel asuvate väljatõmbekorstnate. Sigalas on kasutusel energiasäästlikud päevavalguslambid. 6.1.10 Tööjõud Käitises on kolm täistööajaga töökohta. 6.1.11 Käitist teenindav transport Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, loomade vedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. 6.1.12 Veterinaarohutus Kivisalu Capital OÜ on korraldanud veterinaaria tugiteenuse vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigalale osutab veterinaarteenust veterinaararst. Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Haiged loomad paigutatakse teistest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse koheselt ning antakse üle Atria Eesti Aktsiaseltsile asukohaga Kulli küla. Kuni lõpnud loomade üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta, kust võimalike nakkuste ja ebameeldiva lõhna levik on viidud miinimumini. Veterinaarohutust aitab tagada ka see, et sigalakompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhta” ja „musta” poole ristumine on välistatud. Kõrvalistel isikutel on tootmisterritooriumile ligipääs keelatud. Nullalternatiivi keskkonnakasutus Nullalternatiiviks on sisuliselt olemasoleva olukorra jätkumine Veelikse sigalas. Nullalternatiivi korral säilitatakse farmikompleksis tootmise senised mahud ning olulisi muutusi farmi kinnistul ei toimu. Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja väljastatud keskkonnaloa nõuetele. Olemasolevate loomahoonete ja abirajatiste rekonstrueerimine toimub vastavalt vajadusele, lähtudes rajatiste amortiseerumise protsessist, loomade heaolust ja keskkonnanõuetest. Käitise tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 10). 34/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid Müra Transport Heide õhku Transpordikoormus Elekter Seakasvatus Veelikse sigalas Hädaolukorrad Vesi Jäätmed Sõnnik Transport Reovesi Loomsed kõrvalsaadused Liha Joonis 10. Sisend-väljund diagramm seafarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud Keskkonna seisukohalt on olemasoleva tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:  heide välisõhku sh lõhn;  sõnnikuteke;  veekasutus;  reoveeteke;  jäätmeteke;  mürateke;  avariiolukorraoht. Järgnevalt kirjeldatakse võimalikke olemasoleva tegevuse tagajärgi detailsemalt. 6.2.1 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke Veelikse sigalas on nullalternatiivi korral välisõhu paikseteks heiteallikateks neli laudahoonet ja üks vedelsõnnikuhoidla. Lisaks paiksetele heiteallikatele võivad käitise lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused:  sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide;  teenindava transpordi liikumisega kaasnev heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt;  territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku;  sõnniku väljavedamisel suureneb lõhna heide;  sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Selliseid loetelus toodud tegevuste käigus tekkivaid heitmeid loetakse hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks sõltub selline heide veoteede ja põldude paiknemisest, kasutatavast Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne laotustehnoloogiast (lohisvoolik, muldaviimise seade vms), mulla parameetritest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), erinevatest meteoroloogilistest parameetritest (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus, õhurõhk) jms. Lautadest juhitakse saasteained välisõhku läbi katustel paiknevate väljatõmbeavade. Lautade väljatõmbeavad on arvutustes koondatud iga lauda puhul üheks heiteallikaks, liites kõikide avade pindalad ning selle kaudu leitud koondallika arvutuslik diameeter. Sõnnikuhoidla puhul on heiteallikaks kogu hoidla pind. Täpsemad selgitused heiteallikate kohta järgnevad allpool vastavate heiteallikate kaupa (Tabel 6). Heiteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 11). 36/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 11. Heiteallikate asendiplaan Veelikse sigalas nullalternatiivi korral Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 6. Heiteallikate parameetrid Veelikse sigalas nullaternatiivi korral Heiteallika V’ljuvate Heite- Max Heiteallika Heiteallika Ventilatsiooni Heiteallika Toodangu- arvutuslik gaaside allika Heiteallika nimetus loomakohtade väljumiskõrgus mõõtmed või võimsus, joon- rühm diameeter, temperatuur, nr arv maapinnalt, m diameeter, m m3/h kiirus, m/s m °C Laut nr 1 (kehtivas 4 tk: Ø 0,71; 4 tk: 17 630; S1 loas laut nr 1 ja laut Nuumsead 1192 7,8 1,9 11,86 20 4 tk: Ø 0,63 4 tk: 12 580 nr 2 koondatult) Lammutatav laut 2 tk: Ø 0,63; S2 (kehtivas loas Laut Nuumsead 531 6 1,26 4 tk: 12 580 11,21 20 2 tk: Ø 0,63 nr 3) Laut nr 3 (kehtivas loas laut nr 4 6 tk: Ø 0,63; 6 tk: 12 580; S3 Nuumsead 1442 7,8 2,1 11,74 20 sektsioon 1 ja 2 4 tk: Ø 0,71 4 tk: 17 630 koondatult) Laut nr 5 (kehtivas 3 tk: Ø 0,8; 3 tk: 21 920; S5 Nuumsead 950 7,8 1,65 11,85 20 loas laut nr 5) 2 tk: Ø 0,63 2 tk: 12 580 Vedelsõnnikuhoidla, H1 ringja põhiplaaniga, - - 4 1 tk: Ø 36,31 36,31 - 0,1 8 loomulik koorik Loomakasvatusest lähtuvate olulisemate välisõhu saasteainetena saab välja tuua ammoniaagi, metaani ja dilämmastikoksiidi. Nende saasteainete heitkoguste leidmiseks on keskkonnaministri määruses46 esitatud vastav metoodika. Lähtuvalt sellest, et PVT-viitedokumendis47 on kirjeldatud võimaliku tolmu teket sigalates, hinnatakse saasteainetest lisaks ka peenosakeste (PM10) teket. Metoodika ja saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud on täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2, Lisa 3). Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud sigala maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud summaarse koondtabelina (Tabel 7). Tabel 7. Aasta jooksul Veelikse sigalast välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed heitkogused (t/a) (nullalternatiiv) Välisõhku eralduva saasteaine heitkogus CAS nr Nimetus Aastane,t/a 7664-41-7 Ammoniaak 8,333 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,043 74-82-8 Metaan 28,805 PM10 Peened osakesed 0,988 Nullalternatiivi rakendumisel tekkivate hetkeliste ja aastaste heitkoguste võrdlus kavandatava tegevustega kaasnevate heitkogustega saasteainete lõikes on esitatud alapeatükis 7.2.2. Lõhna heide Lõhna heide lautadest ja sõnnikuhoidlast on esitatud järgnevalt (Tabel 8; Tabel 9). Vedelsõnnikuhoidlast väheneb seasõnniku puhul lõhna heide loodusliku kooriku olemasolul 20- 70%.48 Arvutustes on hoidla puhul arvestatud nö halvima olukorraga ehk 20% väiksema heitega. 46 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66. 47 PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf 48 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 38/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Eriheide loomagrupile on leitud määrusest nr 8149. Loomühikuks on võetud määruses nr 7350 toodud väärtused. Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa 2). Tabel 8. Lõhna heide sigalatest (nullalternatiiv) Heite- Loom- Heit- Toodangu Aasta-loom, Eriheide, allika Pidamisviis ühik, kogus, rühm arv ouE/LÜ/s number LÜ ouE/s Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, S1 Nuumsead 1192 40 0,03 1430,40 sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, S2 Nuumsead 531 40 0,03 637,20 sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, S3 Nuumsead 1442 40 0,03 1730,40 sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, S5 Nuumsead 950 40 0,03 1140,00 sõnniku põhjakihi jahutamine Kokku 4115 4938,00 Tabel 9. Lõhna heide sõnnikuhoidlast (nullalternatiiv) Heiteallika Hoidla Eriheide, Heite Heitkogus, Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis number pindala, m2 ouE/s-m2 vähenemise % ouE/s Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku H1 1035,48 7 20 5798,7 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga 6.2.2 Sõnnikuteke Veeseaduse § 164 lõige 2 sätestab, et sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Veelikse sigalas tekkiva sõnniku käitluse ja selle laotamisega tegeleb lepingu alusel FIE Sukahärma Märdi talu. Veelikse sigalas tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused nullalternatiivi puhul on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 10). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust nr 7351, kus on välja toodud keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta. Tabel 10. Minimaalsed 8 kuu sõnniku hoiustamismahud nullalternatiivi korral Hoidlate Sõnniku kogus t/a Sõnniku Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu Sõnnikutüüp mahutavus kokku, või reovesi m3/a mahumass,m3/t mahumass,m3 miinimummaht, m3 m3 Vedelsõnnik 6172,5 1 6172,5 4115,0 4500,0 Tabelist 10 selgub, et nullalternatiivi puhul tuleks vedelsõnnikuhoidla mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 4115 m3. Vedelsõnnikuhoidla mahutavus on 4500 m3, seega arvutuslikult on see nullalternatiivi maksimaalsel rakendumisel piisav. 49 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81. 50 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Lisa 8. 51 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 6.2.3 Veekasutus ja reovee teke Loomakasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks ning lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja ruumide pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Käitis saab oma vee enda puurkaevust - Veelikse sigala puurkaevust katastrinumbriga 6976. Arvutuslik loomade joogivee tarve maksimaalse lautade täituvuse korral on esitatud allpool toodud tabelis (Tabel 11). Tabel 11. Arvutuslik Veelikse sigala veetarve nullalternatiivi puhul Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas Nuumsead 4115 8 32,92 12 016 Tehnoloogiline vesi 4115 - - 62 Olmevesi 3 35 0,105 38 KOKKU - - 12 116 Arvutuslikult on olemasolevas olukorras Veelikse sigala tegevuseks vett vaja umbes 12 116 m3 aastas, 3029,6 m3 kvartalis ja 33,2 m3 ööpäevas. Lubatud veevõtt kehtiva kompleksloa alusel puurkaevust on 22 740 m3 aastas, mis on piisav sigala toimimiseks. Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. 6.2.4 Jäätmeteke Veelikse sigala tegevuse tulemusena tekib peamiselt olmejäätmeid. Vähesel määral tekib ka ohtlikke jäätmeid, milleks on põhiliselt luminestsentslambid. Lisaks mainitud jäätmetele tekib käitise tegevuse käigus ka loomseid jäätmeid (surnud loomad). Arvestades tootmismahtusid, on jäätmete kogus väike. Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. 6.2.5 Mürateke Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui ka kasutatavast tehnoloogiast. Sigala käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka sigalat teenindavast transpordist. Tekkiva müra kestus on enamasti lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides ning hoonetest välja ei levi. Peamine sigala käitamisega kaasnev müra väljaspool siseruume tekib sigalat teenindavatest veokitest, millega tuuakse territooriumile põrsaid, sööta ja abimaterjale ning viiakse sigalast ära toodangut, sõnnikut ja jäätmeid. Alljärgnev tabel (Tabel 12) annab ülevaate tegevustest, mille osaks on veod, ning vedude aastasest koguarvust. Arvestatud ei ole töötajate ning külaliste liikumist sõiduautodega sigalasse ja sealt ära. Tabelis on toodud nullalternatiivi korral vedude arv aastas, mis sisaldab vaid ühe suuna vedusid. 40/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 12. Farmi teenindav transport (nullalternatiiv) Tegevus Vedude arv aastas (ühes suunas) nullalternatiiv Põrsaste vedu sigalasse 36 (3x kuus mitu korda päevas) Sööda vedu sigalasse 96 (8x kuus) Sigade väljavedu 72 (6 x kuus mitu korda päevas) Sõnnikuvedu sigalast välja 247 (2x aastas mitu korda päevas mitme päeva vältel) Surnud loomade vedu sigalast välja 54 (1x nädalas) Jäätmete vedu sigalast välja 12 (1x kuus) Kemikaalide vedu sigalasse 12 (1x kuus) Ravimite, tarvikute vedu (sh hooldebussid) 12 (1x kuus) KOKKU 541 vedu aastas Arvestades edasi-tagasi sõitudega, võib keskmiseks sõitude arvuks arvestada u 3 sõitu ööpäevas. Tegelikkuses toimub loomade vedu ja sõnniku vedu osadel päevadel intensiivsemalt ning osadel päevadel üldse mitte. Vedudest võivad ühel ajal toimuda lägavedu, nuumikute vedu, põrsaste vedu ja sööda vedu, kuid seda ainult sõnniku väljaveo ajal. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend sigade intensiivkasvatuses (Tabel 13). Tabel 13. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase52 Müra allikas Kestus ööpäevas, h Sagedus Müra tase, dB Söötmine 1 1-2 korda päevas 93 Söötade ettevalmistamine 3 1-2 korda päevas 90 (sigalas), 63 (sigalast väljas) Karja paigutamine 2 igapäevaselt 90-110 Söötade transport farmi 2 iganädalaselt 92 Lautade puhastamine, sõnniku eemaldamine 2 igapäevaselt 88 (85-100) Ventilatsioon pidev pidev 43 Lähim elamuala piir lähimast sigalas toimuvast transportimisega seotud/laadimiskohast asub umbes 170 m kaugusel. Transpordi müratase on vastavalt Tabelis 13 toodule 92 dB ning transport toimub vaid päevasel ajal. Ühel ajal saab toimuda maksimaalselt nelja veoki vedu. Lisaks saab arvestada, et samal ajal tekib müra ka ventilatsioonist (43 dB). Ühel ajal toimuv müra tase on seega kuni 98 dB53. Leidmaks, kui suur on eeldatavalt müratase lähima elamuala piiril, arvestati, et kauguse kahekordistumisel müratase langeb 6 dB54. Seega 170 m kaugusel on müratase arvutuslikult 53,4 dB. 52 Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Intensive Rearing of Poultry or Pigs, 2017, Industrial Emissions Directive 2010/75/EU Integrated Pollution Prevention and control, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019- 11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf 53 Keskkonnaameti juhend, Keskkonnamüra, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/ohk-ja- kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater 54 Keskkonnaameti juhend, Keskkonnamüra, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/ohk-ja- kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 6.2.6 Avariiolukorra oht Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt sõnnikukäitlusega – näiteks sõnnikuhoidla lekkimine. Sellistel juhtudel on võimalik, et levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on hoidlal kontrollkaev. Loomapidamisi ohustavad ka võimalikud haiguspuhangud. Sigalas paigutatakse haiged sead teistest sigadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse ning antakse üle loomsete jäätmete käitlustehasele. Sigala veterinaartoiminguid viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab käitajal olema tegutsemisplaan. Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud 6.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule Veelikse sigala territoorium on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja loomakooslusega. Kuna ala ei ole aiaga piiratud, siis pääsevad sinna kõik, sh ka suured imetajad. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muutusi, mis võiksid kaasa tuua olulisi mõjusid taimestikule või loomastikule. Järeldus: Nullalternatiivi mõju taimestikule ja loomastikule on tavaolukorras eeldatavalt neutraalne. 6.3.2 Mõju maastikule ja pinnasele Veelikse sigala asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida nullalternatiivi raames toimuv tegevus (selle tegevuse jätkumine) oluliselt enam ei muuda. Pigem negatiivse mõjuga oleks maastikule amortiseerunud hoonestus. Sigala käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Mõju pinnasele avaldub läbi sõnnikukäitluse, eelkõige läbi sõnniku laotamise põldudele. Sõnnikus sisalduvad lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised keemilised ained ja ühendid, võivad üleväetamise korral avaldada pinnasele negatiivset mõju. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis, mis tõstab mulla viljakust. Järeldus: Nullalternatiivi mõju nii maastikule kui ka pinnasele on eeldatavalt neutraalne. 6.3.3 Mõju pinnaveele Käitise käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitvee käitlus, samuti puhastus- ja desinfitseerimiskemikaalide käitlemine. Pinnaveevõttu käitise tegevusega ei kaasne. Sigalas tekkivat sõnnikut hoiustatakse sõnnikuhoidlas, mis on lekkekindel. Kasutusel olevad hoidla on vastupidav mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Hoidla lekkepidavuse kontrolliks on hoidlale rajatud drenaaž kontrollkaevuga. Hoidla lekkekindlust kontrollitakse visuaalselt ja regulaarselt, põhjalikumalt pärast hoidla tühjendamist. Käitise tootmisterritooriumit läbib kraav, kuid veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile. Järeldus: Nullalternatiivi mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne. 42/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 6.3.4 Mõju põhjaveele Veelikse sigalas kasutatav vesi saadakse Kesk-Devoni põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas.55 Veemajanduskava kohaselt on Kesk-Devoni põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis, põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.56 Olemasolev põhjavee tarbimise maht piirkonnas ei tohiks põhjustada olulist negatiivset mõju põhjaveevarule. Põhiliselt mõju põhjavee kvaliteedile võib avalduda sõnniku laotamisel sõnnikulaotuspindadelt. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei tohiks tekkida olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks võib olla ka sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette avariiolukorras. Tavaolukorras on käitise territooriumil taolised lekked välditud. Samas peab arvestama, et avariiolukorras on reostusoht olemas, kuna käitis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.57 Keemilise seisundi hindamise tulemuste põhjal on põhjaveekogumid heas keemilises seisundis.58 Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju põhjavee kvantiteedile ning mitteoluline negatiivne mõju kvaliteedile. 6.3.5 Mõju sõnnikukäitlusest Nii pinna- kui põhjaveele on võimalikud kaudsed mõjud läbi sõnniku laotamise. Pinna- ja põhjavee kaitseks seatud piirangud on kehtestatud veeseadusega59 ja selle rakendusaktidega. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas ning kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei tohi ületada 25 kg hektari kohta. Fosfori puhul eelpool öeldut ei kohaldata, kui mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.60 Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori arvestuses nullalternatiivi puhul (Tabel 14; Tabel 15). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel sõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7361 välja toodud näitajaid. 55 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1509822997 56 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 57 Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ 58 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 59 RT I, 22.02.2019, 1, „Veeseadus“. Vastu võetud 30.01.2019. 60 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. 61 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 14. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt nullalternatiivi korral Vedel- Mini- looma kohta, t/a N sisaldus, kg/t Sõnnikukogus või pool- Aastas maalne Heite- Looma- vedel- toodetav N vajalik allika Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade sõnnik kokku, põllu- number arv kokku, kg pind, t/a ha Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S1 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1192 1,5 1788 5,50 9834,0 57,8 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S2 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 531 1,5 796,5 5,50 4380,8 25,8 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S3 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1442 1,5 2163 5,50 11896,5 70,0 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S5 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 950 1,5 1425 5,50 7837,5 46,1 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine KOKKU 4115 6172,5 33948,8 199,7 44/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 15. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt nullalternatiivi korral Mini- looma kohta, t/a Vedel- või P sisaldus, kg/t Sõnnikukogus Aastas maalne Heite- Looma- poolvedel- toodetav vajalik allika Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnniku-tüüp kohtade sõnniku P kokku, põllu- number arv kogus kg pind, kokku, t/a ha Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S1 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1192 1,5 1788 1,27 2270,8 90,8 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S2 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 531 1,5 796,5 1,27 1011,6 40,5 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S3 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1442 1,5 2163 1,27 2747,0 109,9 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S5 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 950 1,5 1425 1,27 1809,8 72,4 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine KOKKU 4115 6172,5 7839,1 313,6 Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik nullalternatiiv puhul vähemalt 313,6 ha laotuspindu. Kivisalu Capital OÜ-l on sõlmitud leping sõnniku laotamiseks FIE-ga Sukahärma Märdi talu. Täpne laotuspindade vajadus sõltub siiski sõnniku reaalsest toitainesisaldusest. Konkreetse sigala ja konkreetse aasta sõnniku toitainete sisaldust mõjutavad mitmed tegurid - kasutatav söödaratsioon, hoidlasse sadanud vihmavee või lume kogus jms. Vajalik kogus põllumaid on sigala lähiümbruses olemas. FIE Sukahärma Märdi talu kasutuses on kokku 601 ha põllumajandusmaad. Selline maabilanss võimaldab sõnniku laotamispindade valimisel valida selleks soodsamaid alasid, vältida suurt orgaanilise väetisega antavat toitainekoormust ning tagada veeseaduses pinna- ja põhjavee kaitseks määratud nõuetest kinni pidamine. Lähem ülevaade laotamispindadest on esitatud ptk 7.3.5. Lisaks potentsiaalsele mõjule veekeskkonnale, kaasnevad sõnniku veo ja laotamisega ka heited välisõhku, kuna sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Ammoniaagi heide sõltub laotamistehnoloogiast ning sõnniku muldaviimise kiirusest. Sõnniku laotamisega seotud lõhnahäiring on aga ajutine, esinedes vaid sõnniku laotamisperioodidel. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 6.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete (PM10) kui ka eraldi lõhnaühendite hajumisarvutused. Õhukvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusele nr 8462, piir- ja sihtväärtuste arvestamisel lähtuti keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusest nr 7563. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Veelikse sigala heiteallikatest pärinev heide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Veelikse sigala heiteallikate parameetrid ning heitkogused heiteallikate kaupa on välja toodud alapeatükis 6.2.1. Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud. Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse ega lõhna taset mõõdetud. Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest, mis jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda. KOTKAS infosüsteemi andmetel Veelikse sigala läheduses ei asu heiteallikaid, mis omaks keskkonnaluba, millest väljutatakse samasuguseid saaste- või lõhnaaineid nagu Veelikse sigalast ning millest eralduvatele saasteainetele oleks kehtestatud lubatud piirväärtused ehk mille puhul peaks teostama hajumisarvutused. Seega on saasteainete saastetaseme (lõhna) määramisel saasteainete fooniks võetud null ning saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud ainult paiksed Veelikse sigala heiteallikad. Hajumiskaarte saasteainete puhul pole esitatud, kuna need esitatakse ainult nende saasteainete puhul, mille koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata (Tabel 16). Tabel 16. Veelikse sigala heiteallikate koosmõju nullalternatiivi korral Välisõhku väljutatud saasteaine Välisõhu maksimaalne Summarne arvutuslik Suhe, Heiteallikate numbrid Õhukvaliteedi hetkeline õhukvaliteedi tase Cm/ plaanil või kaardil CASi nr Nimetus taseme piirväärtus heitkogus, väljaspool tootmis- ÕPV ÕPV1, µg/m3 territooriumi, µg/m3 g/s 50 (24h, 99,41%) 2,10 0,04 S1-S15 PM10 Peenosakesed 0,031 40 (ÕPVa) 0,17 0,00 Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase Veelikse sigala heiteallikate koosmõjus ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainele kehtestatud piirväärtust ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures. 62 RT I, 29.12.2016, 62 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84. 63 RT I, 29.12.2016, 44. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75. 46/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lõhnaühendite hajumise hindamise puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume64. Lõhnaaine esinemise taset hinnatakse läbi lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest. Üheks lõhnatunniks loetakse seejuures tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. Lõhnaaine esinemise häiringutasemeks (ehk oluliseks häiringuks) vastuvõtja juures loetakse 15% aasta lõhnatundidest. Seega lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnaaine esinemise hindamiseks oluliste lähiümbruse objektide juures kasutati aluskaarti. Aluskaardina kasutati Maa-ameti kaardirakenduse digitaalset põhikaarti. Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus nullalternatiivi korral on esitatud lisas (Lisa 5). Sellelt lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures häiringutaseme ületamist, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna umbes 210 m kaugusele ida suunda. Kuna valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained võivad ka sinnapoole kanduda. Lähim elamupiirkond (tihedam asustus) jääb Veelikse sigalast umbes 1 km kagusele lõuna suunda. Kuna piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna poole lõhnaaine levikut pidevalt ei toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades, sõnnikuhoidlas kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et nullalternatiivi puhul käitise igapäevane töö ei tohiks ületada lõhnaainete häirivat taset lõhnatundlike objektide juures. Lisaks käitise territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule võib mõjutada välisõhu saastetaset negatiivselt ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise juurdepääsuteedelt, mida hajumisarvutustesse siiski ei kaasatud, kuna tegemist on hajusa heitega. Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna tasemele. 6.3.7 Mõju müratasemele Enamuse käitise tegevuste puhul on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitist teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Arvestades, et sigalat teenindava transpordi osakaal võrreldes muude sõidukite osakaaluga maanteel ei ole märkimisväärne, ei suurenda need eeldatavalt üldist mürataset. Lähim elamuala piir lähimast sigalas toimuvast transportimisega seotud/laadimiskohast asub umbes 170 m kaugusel. Elamuala kuulub määruse nr 7165 kohaselt II kategooria alla, kus müra piirväärtuseks päevasel ajal on 60 dB ja öösel 45 dB. Sigalas ühel ajal toimuv müra tase on kuni 98 dB ning arvutuslikult on 170 m kaugusel müratase kuni 53,4 dB. Kuna käitisesse transporti ei toimu öisel ajal, siis lubatud müra taset sigala tegevuse tõttu ei ületata. Järeldus: Käitise tegevusega kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müra tasemele. 64 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81 65 RT I, 21.12.2016, 27, „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1. Vastu võetud 16.12.2016 nr 71. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 6.3.8 Mõju hädaolukordadest Sigala tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude aspektist olulisemaks pidada võimalikke lekkeid sõnnikuhoidlast. Sigala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu vedelsõnnikuhoidla leke võib kaasa tuua põhjavee reostumise riski. Vedelsõnnikuhoidlal on kontrollkaev lekete avastamiseks. Lekke avastamisel tuleb vedelsõnnikuhoidla viivitamatult tühjaks pumbata ja leke likvideerida. Maapinnal nähtavad lekked tuleb kokku koguda, vajadusel absorbeeriva ainega sidudes. Kuna sõnnikuhoidla on ehitatud varuga, siis on võimalik kiirelt sõnnikut ka ümber tõsta. Järeldus: Avariiolukorraga võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju pinnasele ja põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides). 6.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile Veelikse sigala territoorium on olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on käitise tootmisterritooriumil ja selle lähistel tegemist suhteliselt liigivaeste taime- ja loomakooslustega. Territoorium ei paikne rohelise võrgustiku koridoris ega ole eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muudatusi, mis võiksid kaasa tuua uut mõju taimestikule või loomastikule. Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi sigala katastriüksusel ei asu. Järeldus: Nullalternatiivi mõju kaitsealustele objektidele on eeldatavalt neutraalne. 6.3.10 Kaudne mõju keskkonnaseisundile Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele ja pinnasele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub käitise tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Veelikse sigalas tekkivate erinevat liiki jäätmete käitlemine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine vastavas käitlustehases. Samas kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Kivisalu Capital OÜ kontrolli all. Järeldus: Nullalternatiiviga võib eeldatavalt kaasneda mitteoluline negatiivne kaudne mõju. 6.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile KOTKAS infosüsteemi66 andmetel ei asu Veelikse sigala eeldatavas mõjualas teisi ettevõtteid, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba (õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba). Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:  käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile;  välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;  põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega. Olemasoleva käitise tegevus ei põhjusta ülal nimetatud valdkondades olulist negatiivset keskkonnamõju. 66 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ 48/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on nullalternatiivi puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne. Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale 6.4.1 Mõju elusloodusele Veelikse sigala territoorium on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja loomakooslusega. Kuna territoorium ei ole aiaga piiratud, siis võivad territooriumile pääseda loomad. Sigala tootmisterritooriumi äärealadel asub kaitsealuste liikide leiukohti. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi mõjusid taimestikule või loomastikule. Sealhulgas puudub oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Veelikse sigala ei asu rohevõrgustiku koridori alal. Eelnevate peatükkide põhjal võib aga järeldada, et nullalternatiivi mõju taimestikule, loomastikule, kooslustele ja elupaikadele ei ole märkimisväärne ja oluline. Järeldus: Nullalternatiivi mõju elusloodusele on eeldatavalt neutraalne. 6.4.2 Mõju inimese tervisele Inimese tervist võivad mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Modelleerimistulemustele tuginedes ei ületa saasteaine kontsentratsioon Veelikse sigala tootmisterritooriumil, selle piiril ega sellest väljaspool kehtestatud piirväärtust. Seetõttu ei tohiks välisõhku viidavatest saasteainetest tuleneda otsest riski inimese tervisele. Samas ei saa välistada, et mõju inimese tervisele võib avalduda läbi kaudsete mõjude. Peamiseks häiringuks elanikkonnale on sõnniku käitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn, mis võib suureneda nt sõnniku vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnaaine elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Mõju inimese tervisele võib avalduda ka läbi teiste keskkonnaelementide, nt läbi mürataseme, joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi jms. Kuna oluline keskkonnamõju neile elementidele puudub, võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu. Järeldus: Mõju inimese tervisele on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne. 6.4.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale. Võimalikuks häirijaks, peamiselt inimese heaolule, on loomakasvatusega kaasneva lõhna levimine. Lõhna aisting on aga väga individuaalne. Piirkonna elanikele võib teatavat häiringut põhjustada ka farmi teenindav transport ning sellega kaasnev müra ja tolmu lendumine. Jäätmeteke, veevõtt jt tegevuse tagajärjed eeldatavalt olulist negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale ei põhjusta. Inimese varale ohtu nullalternatiivist ei eeldata. Nullalternatiivi korral säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguid ning pigem võib ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma uuendusteta nõrgeneda. Järeldus: Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 7 KAVANDATAV TEGEVUS EHK ALTERNATIIV 1 NING SELLEGA KAASNEVAD EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD Kavandatava tegevuse kirjeldus Ehitusetapis rajatakse sigala territooriumile uued täiendavad loomapidamishooned, rekonstrueeritakse osad laudahooned ning rajatakse uus vedelsõnnikuhoidla. Samuti rajatakse vajalikus ulatuses täiendavad territooriumisisesed teed ja platsid ning tehnovõrgud (elektriliinid, veetorustikud jms). Alternatiiv 1 hoonete ja rajatiste asendiplaan on toodud joonisel (Joonis 12). Veelikse sigala koosneb kavandatava tegevuse korral viiest laudast, kus kokku hakatakse pidama kuni 7164 nuumsiga: laut nr 1-st, kus on kohti 1200-le nuumseale; laut nr 2-st, kus on kohti 1768- le nuumseale; laut nr 3-st, kus on kohti 1468-le nuumseale; laut nr 4-st, kus on kohti 1768-le nuumseale; laut nr 5-st, kus on kohti 960-le nuumseale. Lisaks paiknevad sigala territooriumil rõngasmahuti-tüüpi sõnnikuhoidlad (üks rajatakse juurde) ja teised abirajatised. Rajatud ja rekonstrueeritud hooned ja rajatised saavad olema tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. 50/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 12. Veelikse sigala asendiplaan alternatiiv 1 korral Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 7.1.1 Tootmismaht Kavandatava tegevuse alternatiiv 1 korral suureneb sigalas loomakohtade arv. Mahtu suurendatakse 7164 nuumsea kohani. Orienteeruv loomade jagunemine lautade vahel on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 17). Tabel 17. Loomakohtade arv alternatiiv 1 rakendumisel Lauda nr plaanil Lauda nimetus Max loomakohtade arv 1 Laut nr 1 1200 2 Laut nr 2 1768 3 Laut nr 3 1468 4 Laut nr 4 1768 5 Laut nr 5 960 KOKKU 7164 7.1.2 Pidamistehnoloogia ja söötmine Nuumikulauta tuuakse võõrdepõrsad ca 12 nädala vanuselt 25-30 kg raskustena. Tapaküpseks saavad nuumikud ca 115 kg-na, mis intensiivse tootmise juures saavutatakse 3-4 kuuga. Ühele seale on arvestatud 0,80-0,85 m2 brutopinda. Nuumikute pidamiseks jagatakse iga laut kaheks sektsiooniks. Hügieeninõuete täitmiseks (desinfitseerimistööd) ja söötmise paremaks korraldamiseks toimub ühe sektsiooni sigadega täitmine ja tühjendamine korraga. Loomi peetakse vabapidamisel vedelsõnniku tehnoloogial täisrestpõrandal. Sõnniku eemaldamiseks on kasutusel vaakumsüsteem, toimub sõnniku põhjakihi jahutamine. Vedelsõnnik pumbatakse läbi kinnise torustiku otse vedelsõnnikuhoidlasse. Nii nagu nullalternatiivigi puhul, kasutatakse automaatseid söötmis- ja jootmisseadmeid. Sööda jagamine söödaautomaatidesse ja künadesse toimub automaatselt söödaliinide kaudu. Eelnevalt on sööt vastavalt ratsioonile söödatehases segatud. Söötadena kasutatakse madala proteiinisisaldusega söötasid, millele lisatakse ensüüme. Nuumikuid söödetakse vedelsöödaga ning sulus olevad loomad mahuvad korraga söödaküna juurde, st. optimaalne künafront looma kohta on 0,3-0,5 m. Söötmine toimub kuni 115 kg kehakaaluni ad libitum printsiibil, edasi kuni müügini piiratud printsiibil (max 2,9 SÜ päevas). Nuumikute jootmiseks on igasse sulgu paigaldatud sõnnikuala kohale üks automaatjootur. 7.1.3 Veekasutus ja reoveekäitlus Veekasutus ja reoveekäitlus toimub samamoodi, nagu olemasolevas olukorras, vt ptk 6.1.4 ja 6.1.5. Käitis saab oma vee Kivisalu Capital OÜ-le kuuluvast puurkaevust (katastrinumber: 6976, registrikood: PRK0006976). Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. 52/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 7.1.4 Sõnnikukäitlus Veelikse sigalas tekib ka kavandatavas olukorras vedelsõnnik. Vedelsõnnik valgub läbi restpõrandate sõnniku kogumiskanalitesse, kust see juhitakse sõnnikupumplasse ning regulaarselt pumbatakse sealt vedelsõnnikuhoidlatesse. Sõnnikut hoiustatakse kahes vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavus on kokku 9000 m3. Vedelsõnnikuhoidlad on ringja põhiplaaniga mahutitüüpi hoidlad, mille diameetrid on 36,31 m ning kõrgus maapinnast 4 m. Hoidlate põhjad on valatud betoonist. Hoidlate lekkepidavuse kontrolliks on hoidlatele rajatud drenaaž kontrollkaevudega. Vedelsõnnikuhoidlate täitmine toimub pumba abil sõnnikuhoidlate põhjast - kinnised sõnnikutorud on suunatud üle servade sõnnikuhoidlatesse, kus umbes 40 cm kõrgusel sõnnikuhoidlate põhjast toimub sõnniku väljapumpamine torudest hoidlatesse. Vedelsõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul sigalas tekkiva vedelsõnniku koguse. Sõnnikumahutite tühjendamine toimub vastavalt vajadusele (tavaliselt kolm korda aastas) ning sõnnik antakse lepingu alusel üle FIE-le Sukahärma Märdi talu. Veelikse sigalas tekkivat sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Enne väljavedu segatakse vedelsõnnikut mahutites, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu. 7.1.5 Küte ja ventilatsioon Õhuvahetuseks sigalates on kasutusel sundventilatsioon, mille reguleerimine toimub vastavalt sigalale sobiva etteantud reziimi alusel.. Nuumikusigalatesse paigaldatakse ümarad väljatõmbekorstnad. Sisselaskeklapid paigaldatakse uutes lautades külgseina aknaavade ülemise osa kõrgusele, vanades lautades paigaldatakse sisselaskeklapid seintesse. Nuumikulautade kütteks kasutatakse küttetorusid, mis paigaldatakse seinaklappide alla. Iga sektsiooni orienteeruv küttevajadus on ca 40 kW. Lägakanalite alla paigaldatakse soojatagastustorustik, mis ühendatakse soojuspumpadega. Farmi kütteks vajaliku soojusenergia saamiseks rajatakse kaks süsteemi: 1. Sõnnikujahutussüsteem, mis üheaegselt jahutab põrandaalustes lägakanalites olevat läga ning sellega väheneb saasteainete emissioon ning teisalt kasutatakse saadavat energiat ruumide kütteks ja olmevee ettesoojendamiseks, orienteeruv soojuspumpade võimsus ca 2x50-60 kW. Sõnnikujahutussüsteemi kasutatakse aastaringselt; 2. Talvisel tipperioodil vajaliku soojusenergia saamiseks paigaldatakse vedelküttekatel võimsusega ca 100-150 kW. Katlast väljuvad suitsugaasid suunatakse korstnasse. Korstna kõrgus on planeeritud 9,5 m maapinnast, diameetriga 0,325 m. Katla ja varugeneraatori toitmiseks paigaldatakse kütusemahuti mahutavusega 1 m3. Vedelküttekatel rakendub tööle üksnes äärmuslikes olukordades, eeldatavasti (arendaja kogemuste põhjal) ei pea seda üldse kasutama, seega heiteallikana katelt KMH aruandes ei käsitleta. 7.1.6 Jäätmekäitlus Jäätmetekke iseloom ja käitlusviis kavandatava tegevuse korral ei muutu, kuid suurenevad jäätmekogused. Peamised sigala tegevuse käigus tekkivad jäätmed on lõpnud loomad, segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (lambid). Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele käitlusettevõtetele. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 7.1.7 Energia kasutamine Kavandatava olukorra puhul suureneb sigalas tänu loomakohtade arvu suurenemisele energia tarbimine. Rohkem kulub energiat söötmisele, ventilatsioonile ja sõnniku eemaldamisele. Energiat saadakse Eesti Energia aktsiaseltsi jaotusvõrgust ja energiatarbimise üle peetakse arvestust. 7.1.8 Tööjõud Käitises säilib kolm täistööajaga töökohta. 7.1.9 Käitist teenindav transport Kavandatava olukorra puhul suureneb käitist teenindava transpordi koormus. Suureneb söödavedu, loomade vedu ja jäätmete vedu. Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega ning erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. 7.1.10 Veterinaarohutus Veterinaarne tegevus toimub sarnaselt kehtivale olukorrale. 7.1.11 Radoonirisk Radoon on värvitu ja lõhnata looduslik radioaktiivne gaas. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid.67 Maapinnast välisõhku eraldunud radoon hajub atmosfääris ja inimese tervisele ohtlik ei ole, kuid ohtu kujutab endast hoonetesse sattunud radoon. Radoon pääseb hoonesse ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Veelikse sigala asub kõrge pinnase radoonisisaldusega alal (inerpoleeritud radoonirisk: 50-100 kBq/m³).68 Kuna kavandatava tegevusega alal esineb oht, et radoonisisaldus pinnases ja sellest tulenevalt ka hoonete siseõhus võib kohati olla kõrge, tuleb uute hoonete kavandamisel radooniohuga arvestada. Radooni leevendusmeetmete rakendamine uute hoonete puhul on mõistlik teha juba ehituse algfaasis, kuna see on majanduslikult ja ka tehnilisel palju otstarbekam, kui olemasolevate hoonete puhul. Täpsemad rakendatavad leevendusmeetmed saab välja pakkuda juba projekteerija või ehitaja. Radooniohutu hoone ehitamise üldnõuded Eestis on esitatud standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”. Radooni tõkestamiseks sobib, kui betoonplaadile paigaldatakse peale radoonitõkkekile ja kui peaks olema vaja, siis mõni täiendav meede juurde, näiteks radoonirikka õhu hoonete alt minema juhtimine (põrandaaluse ventileerimine). Täpsemate ehitustehniliste võtete määramine ja väljatöötamine sõltub konkreetse ala radooni sisaldusest pinnases. 67 Radoon, Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/radoon 68 Eesti pinnase radooniriski kaart, https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 54/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed võib jagada kaheks: ehitustegevuse etapiga kaasnevad ajutise iseloomuga tagajärjed ning ehitustegevusele järgneva laiendatud sigala käitamise etapiga (ehk loomade pidamisega) kaasnevad tagajärjed. Mõlema etapi võimalike tagajärgede välja selgitamiseks teostati sisend-väljund analüüs. Sisend- väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Iga etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa. Joonis 13 kirjeldab graafiliselt ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse kasutades erinevaid mehhanisme. Joonis 13. Sisend-väljund diagramm seafarmi ümberehitusega kaasneda võivatest tagajärgedest Oluline osa ehitustegevuse tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning jäätmeid äravedavatest veokitest. Sigala ümberehitusega kaasnevad peamised tagajärjed on:  ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev võimalik müra,  ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev tolm ja teised heitmed välisõhku,  ressursikasutuse suurenemine,  tekkivad jäätmed,  võimalikud avariiolukorrad. Ehitustegevusele järgneva sigala tootmisprotsessi (seakasvatuse) kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud eespool joonisel (Joonis 13). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed sarnased nullalternatiivile:  heide välisõhku;  sõnnikuteke;  veekasutus;  reoveeteke;  jäätmeteke;  mürateke;  avariiolukorraoht. Alljärgnevates peatükkides kirjeldatakse kõiki võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt. 7.2.1 Ressursikasutus Ressursikasutus kaasneb mistahes ehitustöödega - ehitusel on vaja kasutada ehitusmaterjale ning erinevaid seadmeid ja masinaid. Seadmed tarbivad energiat (elekter, kütus vms). Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja/või arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt. 7.2.2 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke Ehitustegevusega ning transpordiga kaasneb tolm ja teised heitmed välisõhku. Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peened osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Samuti kasvab ajutiselt õhuheite teke tulenevalt transpordikoormuse tõusust (ehitusmaterjalide, seadmete ja töötajate vedu). Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgimisega. Võrreldes nullalternatiiviga, seisnevad kavandatavate alternatiivide puhul muutused loomakohtade arvus, lautade arvus, sõnnikuhoidlate arvus. Täpsemad selgitused heiteallikate kohta on välja toodud allpool heiteallikate kaupa. Heiteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 14). Alternatiiv 1 heiteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 18). 56/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 14. Veelikse sigala heiteallikate asendiplaan alternatiiv 1 korral Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 18. Heiteallikate parameetrid Veelikse sigalas alternatiiv 1 korral Heiteallika V’ljuvate Heite- Max Heiteallika Heiteallika Ventilatsiooni Heiteallika Toodangu- arvutuslik gaaside allika Heiteallika nimetus loomakohtade väljumiskõrgus mõõtmed või võimsus, joon- rühm diameeter, temperatuur, nr arv maapinnalt, m diameeter, m m3/h kiirus, m/s m °C 4 tk: Ø 0,71; 4 tk: 17 600; S1 Laut nr 1 Nuumsead 1200 7,8 2,1 10,97 20 6 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000 6 tk: Ø 0,8; 6 tk: 23 900; S2 Laut nr 2 Nuumsead 1768 7,5 2,49 11,9 20 6 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000 6 tk: Ø 0,71; 6 tk: 17 600; S3 Laut nr 3 Nuumsead 1468 6,75 2,33 11,23 20 6 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000 6 tk: Ø 0,8; 6 tk: 23 900; S4 Laut nr 4 Nuumsead 1768 6,65 2,49 11,90 6 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000 3 tk: Ø 0,8; 3 tk: 23 900; S5 Laut nr 5 Nuumsead 960 5,2 1,76 11,90 20 3 tk: Ø 0,63 6 tk: 11 000 Vedelsõnnikuhoidla, H1 ringja põhiplaaniga, - - 4 1 tk: Ø 36,31 36,31 - 0,1 8 loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, H2 ringja põhiplaaniga, - - 4 1 tk: Ø 36,31 36,31 - 0,1 8 loomulik koorik Käesolevas töös ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. Lisaks liikuvatele heiteallikatele võivad käitise lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused:  sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide;  teenindava transpordi liikumisega kaasnev heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt;  territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku;  sõnniku väljavedamisel suureneb lõhna heide;  sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib laotamise heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast, mulla või pinnase parameetritest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus) jms. Alternatiiv 1 korral leiti samade saasteainete heitkogused nagu seda tehti nullalternatiivi puhul (NH3, CH4, N2O, PM10). Metoodika ja saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud on täpsemalt esitatud aruande lisas (Lisa 2, Lisa 4). Lisas 4 on toodud Veelikse sigalas tekkivate saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud sigala maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused välja toodud alternatiivide võrdlustabelina. Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed (laudad, sõnnikuhoidlad) aastased heitkogused alternatiivide võrdluses (Tabel 19). 58/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 19. Aasta jooksul Veelikse sigalast välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed prognoositavad heitkogused (t/a) erinevate alternatiivide võrdluses Aastane heitkogus, t/a Saasteaine CAS nr Nimetus NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1 7664-41-7 Ammoniaak 8,333 14,507 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,043 0,076 74-82-8 Metaan 28,805 50,148 PM10 Peenosakesed 0,988 1,719 Võrdlus alternatiivide erinevuse kohta saasteainete nii aastaste kui ka hetkeliste heitkoguste põhjal on esitatud alljärgnevates tabelites (Tabel 20; Tabel 21). Seejuures võrdleb esimene tabel loomapidamishoonetest ning teine tabel sõnniku hoiustamiselt eralduvate heitkoguste erinevusi. Tabel 20. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – loomapidamishooned NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1 Loomade arv 4115 kohta nuumsigadele 7164 kohta nuumsigadele Lämmastiku produktsioon väljaheidetega kokku, t/a 43,138 75,652 Ammoniaagi aastane heitkogus, t/a 4,345 7,565 Ammoniaagi hetkeline heitkogus, g/s 0,138 0,240 Metaani aastane heitkogus, t/a 6,173 10,746 Metaani hetkeline heitkogus, g/s 0,196 0,341 Tabel 21. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – sõnnikuhoidlad NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1 Loomade arv 4115 kohta nuumsigadele 7164 kohta nuumsigadele Hoidlate tüübid 1x vedelsõnnikuhoidla 2x vedelsõnnikuhoidla Katmisviis Looduslik koorik Looduslik koorik Lämmastiku produktsioon väljaheidetega sõnnikuhoidlasse, t/a 39,875 69,420 Ammoniaagi lendumine sõnnikuhoidlast, t/a 3,987 6,942 Ammoniaagi lendumine sõnnikuhoidlast, g/s 0,126 0,220 Metaani lendumine sõnnikuhoidlast, t/a 22,633 39,402 Metaani lendumine sõnnikuhoidlast, g/s 0,718 1,249 Dilämmastikoksiidi aastane heitkogus, t/a 0,044 0,076 Dilämmastikoksiidi hetkeline heitkogus, g/s 0,001 0,002 Heitkoguste omavaheline võrdlus näitab, et loomapidamishoonetest ja sõnnikuhoidlatest tekib saasteaineid rohkem alternatiiv 1 rakendumisel. Sellise olukorra tingib suurem loomakohtade arv ning kahe sõnnikuhoidla ning suurema sõnnikukoguse olemasolu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lõhna heide Lõhna heide lautadest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt (Tabel 22; Tabel 23). Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa 2). Tabel 22. Lõhna heide sealautadest (alternatiiv 1) Heite- Loom- Heit- Toodangu Aastaloom, Eriheide, allika Pidamisviis ühik, kogus, rühm arv ouE/LÜ/s number LÜ ouE/s Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, S1 Nuumsead 1200 40 0,03 1440,00 sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, S2 Nuumsead 1768 40 0,03 2121,60 sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, S3 Nuumsead 1468 40 0,03 1761,60 sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, S4 Nuumsead 1768 40 0,03 2121,60 sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, S5 Nuumsead 960 40 0,03 1152,00 sõnniku põhjakihi jahutamine Kokku 7164 8596,80 Tabel 23. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 1) Heiteallika Hoidla Eriheide, Heite Heitkogus, Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis number pindala, m2 ouE/s-m2 vähenemise % ouE/s Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku H1 1035,48 7 20 5798,7 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku H1 1035,48 7 20 5798,7 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Kokku 11597,39 Järgnevalt on lõhnaaine prognoositavad heitkogused välja toodud alternatiivide võrdlustabelina (Tabel 24). Tabel 24. Aasta jooksul Veelikse sigalast välisõhku suunatava lõhnaaine maksimaalsed prognoositavad kogused erinevate alternatiivide võrdluses Hetkeline heitkogus, OU/s Nimetus Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Lõhnaaine 12186,37 23093,54 Alternatiiv 1 korral on tekib rohkem lõhnaainet, mis on tingitud rohkematest loomakohtadest ning kahe sõnnikuhoidla olemasolust. 7.2.3 Sõnnikuteke Alternatiiv 1 puhul tekib samuti vedelsõnnikut. Veelikse sigalas tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused alternatiiv 1 rakendumisel on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 25). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust nr 7369, kus on välja toodud keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta. Nendesse näitajatesse on juba arvestatud hinnangulised tehnoloogilise vee ja sademevee kogused. 69 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73. 60/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 25. Minimaalsed sõnniku hoiustamismahud alternatiiv 1 korral Sõnniku kogus t/a või Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu Hoidlate mahutavus Sõnnikutüüp reovesi m3/a mahumass,m3/t miinimummaht, m3 kokku, m3 Vedelsõnnik 10746,0 1 7164,0 9000,0 Alternatiiv 1 puhul tuleb vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 7164 m3. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on kokku 9000 m3, seega on sõnnikuhoidlate mahutavus alternatiiv 1 rakendumiseks piisav. Vedelsõnnikuhoidlad on kavandatava tegevuse korral kavandatud piisava varuga, et vajadusel arvestada ka erakordsete ilmastikuoludega - nt sademeterohke talveperiood, mis tõstab ka hoidlatesse jõudvate sademete hulka või kevadisi põllutöid edasi lükkavad ilmastikuolud, mis tingivad sõnniku pikema hoiustamisperioodi. 7.2.4 Veekasutus ja reovee teke Ehitustöödega ei kaasne eeldatavasti oluliselt suurenenud põhjaveevõttu, samuti ei teki oluliselt reovett. Seakasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks ning lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja ruumide pesuks. Vett saadakse sarnaselt nullalternatiivile, endale kuuluvast puurkaevust. Arvutuslik suurendatud tootmismahuga käitise veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 26). Tabel 26. Arvutuslik Veelikse sigala veetarve alternatiiv 1 korral Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas Nuumsead, joogivesi 7164 8 57,312 20 919 Tehnoloogiline vesi - - 107 Olmevesi 3 35 0,105 38 KOKKU - - - 21 065 Arvutuslikult on kavandatavas olukorras Veelikse sigala tegevuseks vett vaja umbes 21 065 m3 aastas, 57,71 m3 ööpäevas ja 0,67 liitrit sekundis. Lubatud veevõtt kehtiva kompleksloa alusel puurkaevust on 22 740 m3 aastas ning puurkaevu tootlikkus on 1,5 l/s, seega veevõtu suurendamine võrreldes olemasoleva olukorraga on võimalik ning puurkaevu tootlikkus on piisav kavandatava tegevuse teostamiseks. Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi (kokku umbes 146 m3/a) juhitakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi juhitakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud osadesse või killustikugu kaetud aladele, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse. 7.2.5 Jäätmeteke Tekkivateks jäätmeteks on eeldataval eelkõige ehitusjäätmed (s.h olemasolevate hoonete tekkivad võimalikud lammutusjäätmed) ning pakendijäätmed. Jäätmete koostis või olla nii looduslikest- (puit, kivi) kui tehismaterjalidest. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus. Käitises tekkivad jäätmeliigid on kavandatavas olukorras üldjoontes sama, mis nullalternatiivi puhul. Peamised käitise tegevuse käigus tekkivad jäätmed on segaolmejäätmed. Vähesel määral tekib ka ohtlikke jäätmeid, milleks on põhiliselt lambid. Lisaks mainitud jäätmetele tekib käitise tegevuse käigus ka loomseid jäätmeid (surnud loomad). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. 7.2.6 Mürateke Ehitustegevusega ning transpordiga kaasneb müra. Müra tekib lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Kasutatavate masinate müratase peab vastama nõuetele. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja taristuministri määrusega70. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama määruses toodud nõuetele. Sigala käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka farmi teenindavast transpordist. Müra iseloom ja tase ei erine oluliselt nullalternatiivi puhul tekkivast olukorrast (vt ptk 6.2.5). Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa müra tekitavatest tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seotuna transpordikoormuse kasvuga kasvab liiklusmüra tase. Veokitega tuuakse sigala territooriumile põrsaid, sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut, sõnnikut ja jäätmeid. Surnud loomade, jäätmete, kemikaalide ja ravimite jm tarvikute vedu toimub laiendatud tegevuse puhul üldjuhul sama sagedusega kui nullalternatiivi korral. Transpordikoormus kasvab eeskätt läbi loomade, sööda ja sõnnikuveo. Alljärgnevas tabelil (Tabel 27) on toodud alternatiiv 1 rakendumisel vedude arv aastas. Tabel 27. Farmi teenindav transport (alternatiiv 1) Tegevus Vedude arv aastas (ühes suunas) Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Põrsaste vedu sigalasse 36 (3x kuus mitu korda päevas) 84 (6-7x kuus mitu korda päevas) Sööda vedu sigalasse 96 (8x kuus) 168 (14x kuus) Sigade väljavedu 72 (6 x kuus mitu korda päevas) 168 (12 x kuus mitu korda päevas) 247 (2x aastas mitu korda päevas mitme 429 (3x aastas mitu korda päevas mitme Sõnnikuvedu sigalast välja päeva vältel) päeva vältel) Surnud loomade vedu sigalast välja 54 (1x nädalas) 54 (1x nädalas) Jäätmete vedu sigalast välja 12 (1x kuus) 12 (1x kuus) Kemikaalide vedu sigalasse 12 (1x kuus) 12 (1x kuus) Ravimite, tarvikute vedu (sh 12 (1x kuus) 12 (1x kuus) hooldebussid) KOKKU 541 vedu aastas 939 vedu aastas Nullalternatiivi korral toimub ca 541 vedu aastas (ehk ühes suunas sõitu, arvestatud ei ole töötajate ning külaliste liikumist sõiduautodega sigalasse ja sealt ära). Siiski tuleb ka arvestada, et enamus juhtudel läbitakse sama punkti kahel korral ehk sigalasse minnes ja sigalast tulles, mistõttu oleks nullalternatiivi puhul kokku u 1082 vedu aastas ehk aritmeetiliselt ca 3 vedu päevas. Kavandatavas olukorras toimub ca 939 vedu aastas ühes suunas ehk kokku u 1878 vedu aastas ehk aritmeetiliselt u 5 vedu päevas. Tegelikkuses toimub loomade vedu ja sõnniku vedu osadel päevadel intensiivsemalt ning osadel päevadel üldse mitte. Vedudest võivad ühel ajal toimuda lägavedu, nuumikute vedu, põrsaste vedu ja sööda vedu, kuid seda ainult sõnniku väljaveo ajal. Kavandatava tegevuse korral vedude tihedus küll kasvab, kuid samal ajal toimuvate vedude arv ei suurene, seega maksimaalne sigala tegevuse tõttu toimuv müratase on sarnane nullalternatiiviga (6.2.5). 70 RT I, 09.06.2015, 23, „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“. Vastu võetud 08.06.2015 nr 59. 62/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 7.2.7 Avariiolukorra oht Ehitustegevus on üks avariide- ja tööõnnetusterohkemaid tegevusvaldkondi. Tööõnnetused võivad esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuseohuga liikluses. Avariioht on olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on avariiolukordade ilmnemine välditav. Sigala tegevusega seoduvalt on hädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt reovee ärajuhtimisega ning sõnnikukäitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on hoidlatel kontrollkaevud. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan. Seapidamisega kaasnevaks avariiolukorraks võib lugeda ka loomataudi puhkemist. Loomatauditõrje meetmed ja nende rakendamine, samuti loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamine on Eestis sätestatud loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598). Taudide vältimiseks järgitakse sigalas veterinaarnõudeid. Loomataudi kahtluse või selle puhkemise korral tuleb tegutseda vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutustele. Elektrikatkestuste korral avatakse lautades aknad. On olemas ka elektrigeneraatori võimekus ning vajadusel toimub selle installeerimine ja kasutamine. Sigalaga seotud vedude korral tuleb arvestada ka võimaliku liiklusõnnetuste ohuga, mis ei erine muu transpordikoormusega teedel kaasnevast õnnetuseohust. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan. Tulekahju vältimiseks tuleb töötajatele tutvustada tuleohutusnõudeid. Tulekahju ennetamiseks on hooned ehitatud vastavalt tänapäevastele ehitusnormidele ja standarditele. Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud 7.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule Ehitustegevuse käigus teisaldatakse pinnast rajatavate hoonete ning rajatiste alt. Sigala sissesõidul ning selle territooriumil liikumisel kasutatakse enamasti juba olemasolevaid teid. Kindlasti töötavad mehhanismid siiski ka väljaspool teid ja kõvakattega alasid ning mõjutavad sigala territooriumil asuva pinnase taimestikku ja loomastikku. Kuna antud territooriumi on kasutatud põllumajanduslikul eesmärgil, siis eeldatavalt on tegemist tugevasti mõjutatud alaga, kus taimekooslus ning loomastik on liigirikkuse poolest väheväärtuslik. Kavandatava tegevuse alune maa on olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja loomakooslusega. Järeldus: Mõju taimestikule ja loomastikule on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne. 7.3.2 Mõju maastikule ja pinnasele Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis. Ehitustegevus toimub juba osaliselt hoonestatud põllumajanduslikul alal ning maakasutuse üldist iseloomu ei muudeta, mistõttu olulist mõju eeldatavalt ei esine. Arvestama peab hoonestuse suhteliselt suure mahuga, mis tähendab vastavas ulatuses maa hõivamist (põllumaast hoonete aluseks maaks). Sigala paikneb asulakeskustest ja maanteest eemal ega muuda seega olulisi vaateid. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Sigala käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Teatavat kaudset mõju võib avaldada sigalast eralduvate saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse pinnasesse või kraavi. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega. Eeldusel, et sigalakompleksi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad sigalakompleksi tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele. Sigala tegevusega kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on põllumajadusmaade vajadus – loomasööda tootmiseks ja ühtlasi sigalas tekkiva sõnniku realiseerimiseks orgaanilise väetisena. Valdavalt kasutatakse selleks eeldatavalt samu haritavaid maid, mida tehtaks ka nullalternatiivi puhul. Põllumajandustootmise arendamine ja laiendamine panustab põllumaade kasutuses hoidmisesse ning seega soodustab välja kujunenud põllumajandusmaastiku säilitamist piirkonnas. Võttes arvesse riiklikul tasemel võetud eesmärki, milleks on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine ja kasutamine, võib vastavaid kaudseid mõjusid lugeda positiivseks. Samuti saab kaudse positiivse mõjuna välja tuu orgaaniliste väetiste kasutamise mõju muldade viljakusele. Samas peab arvestama, et sõnnikus sisalduvad taimetoitained lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised keemilised elemendid ja ühendid, võivad asjatundmatu väetamise (väetamisnõuetest mitte kinni pidades või muldade ja kasvatavate kultuuride vajadusega mitte arvestades) korral avaldada mullale negatiivset mõju. Laotuspindade vajadust ja nende paiknemist on lähemalt käsitletud ptk 7.3.5. Mõju pinnasele võib avalduda avariiolukorras, kui sõnnikuhoidlad peaksid lekkima ning vedelsõnnik või virts imbub pinnasesse. Võimalike lekete avastamiseks on vedelsõnnikuhoidlatele rajatud kontrollkaevud, millega on võimalik võrdlemisi kiirelt hoidlate leke tuvastada. Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on alternatiivi 1 puhul eeldatavalt neutraalne. 7.3.3 Mõju pinnaveele Ehitustegevuse käigus ei teki olulisel määral heitvett ning seda ei juhita suublasse. Samuti ei toimu pinnaveevõttu ega muudeta piirkonna pinnaveerežiimi. Veelikse sigala maaüksusel ning seda vahetult ümbritsevatel aladel puuduvad looduslikud veekogud. Sigala maaüksust läbib 4-6 m laiune kraav, mis suubub Hendrikhansu ojja ning maaüksuse kirdepoolses ja idapoolses servas asuvad tiigid. Alliku sigala kinnistu piirneb põhja- ja lõunasuunast maaparandusehitise reguleeriva võrguga (nimetus: Sukapolli;), mille eesmärgiks on vihmavete suunamine (kuivendamine). Uute rajatiste projekteerimisel peab arvestama maaparandussüsteemide funktsioneerimisega. Näiteks rakendatakse tehnilisi lahendusi (sademevee suunamine rohealadele), mis võimaldavad vähendada täiendavat sademevee koormust maaparandussüsteemidele. Seega, kui see tingimus täidetakse, ei ole sigala laiendamisel olulist negatiivset mõju maakasutusele (mõju kuivendussüsteemidele) ette näha. Veelikse sigala puurkaev asub Veelikse-Farmi (katastrinumber: 10501:004:0700) maaüksusel, mis asub ühtlasi maaparandussüsteemi maa-alal, kuid muudatusi puurkaevu juures seoses kavandatava tegevusega ei planeerita (toimub vaid maaüksuste piirjoonte muutmine). Sigalas tekkiva heitvee käitlus ei mõjuta kavandatavates olukordades pinnavee režiimi ega seisundit, kuna heitvett pinnaveekogusse ei juhita. Samuti ei toimu sigalakompleksi käitamisel pinnaveevõttu. Käitise tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ning avariiolukorrad. Kõigi nõuete täitmisel on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel sõnniku käitlemisel sigalakompleksi tegevusel otsest olulist negatiivset keskkonnamõju pinnaveele ei ole. Järeldus: Mõju pinnaveele on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt neutraalne. 64/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 7.3.4 Mõju põhjaveele Laiendustegevuse käigus järgitakse sigala territooriumil asuva puurkaevu sanitaarkaitseala piire põhjaveereostuse tekke vältimiseks. Ohutusnõuete täitmisel negatiivset mõju põhjavee seisundile ei avaldu. Ehitustegevuse käigus oluliselt reovett ei teki (ehitajate olmereovesi) ning heitvett ära ei juhita. Järelikult puuduvad ka märkimisväärsed tagajärjed ja mõjud nendest tegevustest. Ehitustöödega ei kaasne eeldatavasti ka oluliselt suurenenud põhjaveevõttu. Sigala tegevusega ei ole ette näha saasteainete põhjavette viimist. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Sigala vedelsõnnikuhoidlad peavad vastama kõigile veekaitsenõuetele. Leke on võimalik vaid juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Kuna vedelsõnnikukäitlus sigalas on kinnine (vedelsõnnik pumbatakse kogumiskaevudesse, hoidlatesse läbi torustiku), siis tõenäosus reoainete jõudmiseks pinnasesse ja seeläbi põhjavette sigalakompleksi territooriumilt on väike. Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel. Loomade arvu suurenemisega kasvab kompleksi veetarve. Kompleksi veevarustuseks võetakse sarnaselt nullalternatiivile vett enda ettevõttele kuuluvast puurkaevust. Puurkaevu tootlikkus võimaldab vajalikku veevõttu. Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. Veemajanduskava kohaselt on kasutatavad veekogum koguselisuse poolest heas seisundis, põhjaveekogumite looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.71 Järeldus: Käitise kavandatud tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on alternatiivi 1 puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning põhjavee kvantiteedile eeldatavalt neutraalne. 7.3.5 Mõju sõnnikukäitlusest Sõnniku laotamise probleemidena nähakse võimalikku laotuspindade kaugust, laotamisele (sh vedamine) kuluvat aega ning selle majanduslikku tasuvust. Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg (viie aasta keskmine) fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega72. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori arvestuses alternatiiv 1 puhul (Tabel 28; Tabel 29). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel sõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7373 välja toodud näitajaid. 71 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 72 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. 73 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 28. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt alternatiiv 1 korral Vedel- Mini- looma kohta, t/a N sisaldus, kg/t Sõnnikukogus või pool- Aastas maalne Heite- Looma- vedel- toodetav N vajalik allika Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade sõnnik kokku, põllu- number arv kokku, kg pind, t/a ha Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S1 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1200 1,5 1800 5,50 9900,0 58,2 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S2 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1768 1,5 2652 5,50 14586,0 85,8 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S3 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1468 1,5 2202 5,50 12111,0 71,2 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S4 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1768 1,5 2652 5,50 14586,0 85,8 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S5 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 960 1,5 1440 5,50 7920,0 46,6 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine KOKKU 7164 10746 59103,0 347,7 66/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 29. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt alternatiiv 1 korral Mini- looma kohta, t/a Vedel- või P sisaldus, kg/t Sõnnikukogus Aastas maalne Heite- Looma- poolvedel- toodetav vajalik allika Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnniku-tüüp kohtade sõnniku P kokku, põllu- number arv kogus kg pind, kokku, t/a ha Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S1 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1200 1,5 1800 1,27 2286,0 91,4 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S2 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1768 1,5 2652 1,27 3368,0 134,7 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S3 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1468 1,5 2202 1,27 2796,5 111,9 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S4 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 1768 1,5 2652 1,27 3368,0 134,7 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, (betoonrestid) S5 Nuumsead ringja põhiplaaniga, Vedelsõnnik 960 1,5 1440 1,27 1828,8 73,2 vaakumsüsteem, loomulik koorik sõnniku põhjakihi jahutamine KOKKU 7164 10746 13647,4 545,9 Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik alternatiiv 1 rakendumisel vähemalt 545,9,6 ha laotuspindu. Kivisalu Capital OÜ-l on sõlmitud leping sõnniku laotamiseks FIE-ga Sukahärma Märdi talu, kellel on sõnniku laotamiseks maad 601 ha. Täpne laotuspindade vajadus sõltub siiski sõnniku reaalsest toitainesisaldusest. Laotuspindade reaalse vajaduse selgitamiseks teostatakse sigalas enne laotusperioodi sõnnikuproovides toitainete sisalduse analüüs. Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutab lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooniperioodi algust väetamisplaani. Väetamisplaani olemasolu tagab ka selle, et sigala täisvõimsusel töötamine on võimalik vaid juhul, kui vastava tootmismahu juures suudetakse tagada sõnniku laotamine kõigi kehtivate veekaitsenõuete kohaselt. KMH on algatatud sigala laiendamise taotluse alusel. Sigala laiendamine on aastaid kestev järk- järguline protsess ning keskkonnamõju hindamise ja kavandatava tegevuse võimaliku reaalse elluviimise vahele jääb seetõttu arvestatav ajaperiood. Kivisalu Capital OÜ-l on kuni laiendatud sigalakompleksi kasutuselevõtuni ja loomade arvu suurendamiseni aega sõlmida põllumaade ostu- , müügi- ja rendilepinguid, samuti sõlmida koostöölepinguid tekkiva sõnniku üleandmiseks teistele Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne huvitatud põllumajandusettevõtetele vms. Ühtlasi on võimalik loomade arvu suurendada järk- järgult, vastavalt saavutatud sõnnikukäitluse võimekusele konkreetsel ajahetkel. Eelnevast tulenevalt ei ole käesoleval ajal võimalik esitada reaalset kõikehõlmavat laotamisplaani farmi tegutsemisaastate jaoks. KMH raames on sõnniku laotamist käsitletud ulatuses, kus see on antud planeerimise etapis võimalik. Arvestatud on FIE Sukahärma Märdi talu kasutuses olevate põllumajandusmaadega ja nende paiknemisega vastavalt eAgronom veebikaardile (13.03.2023 seisuga). Lähimad põllumaad paiknevad Veelikse sigala vahetus ümbruses (Joonis 15), võimaldades seeläbi minimeerida sõnniku transpordile kuluvat aja- ja ressursikulu ning veoga kaasnevaid keskkonnamõjusid (transpordiga kaasnev müra, tolmu ja heitgaaside lendumine jm). Ligikaudu 4-5 km pikkuse veotee raadiusesse jääb valdav osa vajalikust laotamispinnast. Kaugeimad põllud paiknevad ligikaudu 15 km veotee kaugusel. Sigala käitajal lasub sigala kasutusele võtuga kohustus tagada nõuetekohane sõnniku käitlemine, sõltumata sellega kaasnevatest tehnilistelt või majanduslikult keerulistest asjaoludest. Seejuures peab aga arvestama veekaitseliste piirangutega, mis vähendab reaalselt väetiste kasutamiseks kasutatava põllumaa pindala. Väetiste laotamine on keelatud veekogude veekaitsevööndites, põhjaveehaarete sanitaarkaitse- või hooldusaladel, allikate ja karstilehtrite ümbruses (s.h laiendatud ulatuses nitraaditundliku ala oluliste allikate ja karstilehtrite ümber) ning haritaval maal maapinna kaldega üle 10% kui see ei kuulu keskkonnaministri määruses nr 18 sätestatud erandite alla. 68/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 15. Võimalike sõnniku laotamispindade paiknemine (väljavõte eAgronomi veebirakendusest) Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Alternatiivseks võimalusks sõnniku üleandmiseks (juhul kui ei peaks olema võimalik sõnnikut üle anda FIE-le Sukahärma Märdi talu) saab olla nii sõnniku orgaanilise väetisena üle andmine teistele põllumajandusettevõtjatele, täiendavate maa-alade omandamine, maarendi lepingute sõlmimine, koostöö biogaasijaamadega sõnnikust energia tootmiseks vms. Analüüsist võib järeldada, et laotuspindade kaardil toodud põllumajandusmaad on kavandatud tegevuse elluviimisel valdavas ulatuses orgaanilise väetisega väetatavad. Laotamispindadeks ette nähtud põllumaad on ka tänasel päeval kasutusel erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, mis tähendab, et kasutatakse ka väetisi. Positiivse mõjuna kavandatava tegevuse korral saab välja tuua, et sõnniku kasutamine kohaliku väetisena on energiasäästlikum kui mineraalväetiste tootmine ja kasutamine. Samuti parandab sõnniku kasutamine mulla orgaanikat. Peamisteks negatiivse keskkonnamõju riskifaktoriteks on sõnnikus sisalduva lämmastiku emissioon atmosfääri ammoniaagina ja lämmastikoksiididena, samuti leostumine nitraatidena pinna- ja põhjavette. Sigalakompleks ja selle ümbrus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, seega piirkonna maapinnalt esimene põhjaveekiht on reostuse eest nõrgalt kaitstud. Lisaks potentsiaalsele mõjule veekeskkonnale kaasnevad sõnniku veo ja laotamisega ka heited välisõhku. Vedelsõnnikut veetakse kinnistes tsisternides, mistõttu heited tekivad eelkõige sõnniku laotamiseelsel segamisel hoidlates (vajalik hoiustatud vedelsõnniku koostise ühtlustamiseks) ning laotamisel. Sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Samuti on lenduv dilämmastikoksiid, mis tekib pärast vedelsõnniku mulda viimist nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni käigus. Ammoniaagi heide sõltub laotamistehnoloogiast (nt lohisvooliklaotur või sõnniku sisestusseade) ning sõnniku muldaviimise kiirusest. Sõnniku laotamisega seotud lõhnahäiring on aga ajutine, esinedes vaid sõnniku laotamisperioodidel. Ettevaatusprintsiibist lähtudes võib seega eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneval sõnnikuveol ja laotamisel on negatiivne mõju nii piirkonna välisõhu kvaliteedile kui ka veekeskkonnale, eeskätt põhjaveele (samas peab arvestama, et sõnnikuvedu ja laotamine toimub väiksemas koguses ka olemasolevas olukorras). Järgides õigusaktide nõudeid ja head põllumajandustava ehk kasutades väetiseid keskkonnatingimusi, kasvavaid kultuure, ilmastikku ja kohalikke elanikke arvestades, on võimalik negatiivseid mõjusid minimeerida. 7.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile Mõju välisõhu seisundile on eeldatavalt üheks kõige olulisemaks mõjuvaldkonnaks. Mõju välisõhu kvaliteedile võib jagada ehitusaegseks ja ümberehitatud sigala käitamise ehk loomade pidamise aegseks mõjuks. Ehitustegevuse aegne mõju (tolmu lendumine ehitusplatsilt jms) on lühiajaline, lokaalne ning mahtudest tulenevalt väheoluline. Nende mõjude ulatust saab piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete (PM10) kui ka eraldi lõhnaühendite hajumisarvutused. Õhukvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusele nr 8474, piir- ja sihtväärtuste arvestamisel lähtuti keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusest nr 7575. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega 74 RT I, 29.12.2016, 62 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84. 75 RT I, 29.12.2016, 44. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75. 70/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume76. Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Veelikse sigala heiteallikatest pärinev heide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Veelikse sigala heiteallikate parameetrid ning heitkogused heiteallikate kaupa on välja toodud alapeatükis 7.2.2 Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud. Nii nagu nullalternatiivigi puhul, on hajumisarvutustesse kaasatud ainult paiksed Veelikse sigala heiteallikad. Hajumiskaarte pole esitatud, kuna need esitatakse ainult nende saasteainete puhul, mille koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata (Tabel 30). Tabel 30. Veelikse sigala heiteallikate koosmõju alternatiiv I korral Välisõhku väljutatud saasteaine Välisõhu maksimaalne Summarne arvutuslik Suhe, Heiteallikate numbrid Õhukvaliteedi hetkeline õhukvaliteedi tase Cm/ plaanil või kaardil CASi nr Nimetus taseme piirväärtus heitkogus, väljaspool tootmis- ÕPV ÕPV1, µg/m3 territooriumi, µg/m3 g/s 50 (24h, 99,41%) 3,26 0,07 S1-S15 PM10 Peenosakesed 0,055 40 (ÕPVa) 0,25 0,01 Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase Veelikse sigala heiteallikate koosmõjus ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainele kehtestatud piirväärtust ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures. Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhna häirivus on defineeritud keskkonnaministri määruses nr 8177. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide ületamist. Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus alternatiiv 1 korral on esitatud lisas (Lisa 5). Sellelt lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures häiringutaseme ületamist. Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna umbes 210 m kaugusele ida suunda. Kuna valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained võivad ka sinnapoole kanduda. Lähim elamupiirkond (tihedam asustus) jääb Veelikse sigalast umbes 1 km kagusele lõuna suunda. Kuna piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna poole lõhnaaine levikut pidevalt ei toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades, sõnnikuhoidlas kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et nullalternatiivi puhul käitise igapäevane töö ei tohiks ületada lõhnaainete häirivat taset lõhnatundlike objektide juures. Seoses kavandatavast tegevusest tuleneva lõhnaaine esinemisega tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et lõhna tugevuse tajumine on suhteline. Loomaskavatusega kaasnev lõhna teke ja 76 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81 77 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne hajumine on individuaalselt tajutav ning õigusaktidega seatud normide piiresse jäämine ei tähenda automaatselt, et konkreetne elanik üldse häiringut ei taju. Samuti peab arvestama, et paratamatult suureneb lõhnaaine kontsentratsioon ajutiselt sõnniku segamisel, väljaveol ja laotamisel. Lõhnaaine elamuteni jõudmine sõltub seejuures hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Järeldus: Alternatiiv 1 puhul kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna tasemele. 7.3.7 Mõju müratasemele Ehitustegevuse puhul on tegemist ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Müratase (intensiivsus) sigalate territooriumil ja selle juurdepääsuteedel kavandatava tegevuse elluviimisel eeldatavalt suureneb. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitise teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Alternatiivi 1 rakendumisel transpordikoormus suureneb võrreldes nullalternatiiviga, kuna käitises on rohkem loomi ja toimub suuremas mahus sööda, jäätmete, sõnniku ja loomade transport. Siiski võib eeldada, et tegmist on üldkokkuvõttes liiklussageudsega, mis ei too kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist. Seega kavandatava olukorra puhul transpordi käigus tekkiv müra toimub tihedamalt, kuid vastavalt eeltoodud infole ja arvutustele (6.2.5, 7.2.6), lubatud müra taset sigala tegevuse tõttu siiski ei ületata. Järeldus: Käitise tegevusega kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müra tasemele. 7.3.8 Mõju hädaolukordadest Ehitusetapis on avariiolukordades võimalik pinnasereostus keskkonnaohtlike ainetega (nt kütused). Selle vältimiseks rakendatakse ohtlike ainete kasutamisel ettevaatusabinõusid ning tagatakse valmisolek õnnetusjuhtumise puhul tegutsemiseks. Mõju võimalikest hädaolukordadest on sarnane nullalternatiiviga. Sigala tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude aspektist olulisemaks pidada võimalikke avariiolukordi sõnniku käitlemisest. Sigala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, samas kogu sõnnikukäitlus toimub kõvakattega aladel, mistõttu vedelsõnnikuhoidlate lekkest tingitud risk põhjavee reostumisel on eeldatavalt suhteliselt väike. Samuti on vedelsõnnikuhoidlatel kontrollkaevud lekete avastamiseks. Lekke avastamisel tuleb vedelsõnnikuhoidla viivitamatult tühjaks pumbata ja leke likvideerida. Maapinnal nähtavad lekked tuleb kokku koguda, vajadusel absorbeeriva ainega sidudes. Kuna sõnnikuhoidlad on ehitatud varuga, siis on võimalik kiirelt sõnnikut ka ümber tõsta. Järeldus: Avariiolukorraga võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju pinnasele ja põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides). 7.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile Käitise territooriumil ja väljaspool territooriumi toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Veelikse sigala territoorium on olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on käitise tootmisterritooriumil ja selle lähistel tegemist suhteliselt liigivaeste taime- ja loomakooslustega. Territoorium ei paikne rohelise võrgustiku koridoris ega ole eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks. Kavandatava tegevuse puhul ei toimu territooriumil muudatusi, mis võiksid kaasa tuua olulist mõju taimestikule või loomastikule. Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi sigala katastriüksusel ei asu. 72/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Järeldus: Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurpärandile on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne. 7.3.10 Tegevusega kaasnev kaudne mõju Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas ning on sarnane nullalternatiivile. Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Samuti avaldub kaudne negatiivne mõju läbi liikluskoormuse tõusu sigalakompleksi maaüksustele viivatel teedel ning läbi teiste ettevõtete tegevuse. Keskkonnamõju toob kaasa ehitusjäätmete käitlemine vastavat luba omavates ettevõtetes, nagu ka ehitusmaterjalide tootmine. Taolised mõjud avalduvad nende käitiste asukohas. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all. Sigala tegevuse käigus välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub käitise tegevuspiirkonnas ka kavandatava olukorra puhul. Käitises tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada sigade pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks, mis kavandatava olukorra puhul on tänu suuremale loomade arvule suurem. Järeldus: Kaudne mõju on alternatiiv 1 korral mitteoluline negatiivne. 7.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Ehitustegevusega kaasnev koosmõju avaldub juhul, kui mõjupiirkonnas toimub samaaegselt teisi ehitustöid. Eksperdil puudub informatsioon samaaegselt kavandatavate suuremahuliste ehitustegevuste kohta Veelikse sigala vahetus ümbruses, mis võiks kaasa tuua olulise koosmõju tekke. Teatav koosmõju võib täheldatav olla olemasoleva transpordiga. Koosmõju teiste tegevustega sigala käitamisel tuleb arvestada eeskätt mõjust põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas). Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:  käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile;  välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;  põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega. Kavandatavas olukorras küll suurenevad teatud määral transpordikoormus ja põhjavee tarbimine, kuid olulist negatiivset keskkonnamõju ei põhjusta. Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on alternatiiv 1 puhul mitteoluline negatiivne. Kavandatava tegevuse mõju vastuvõtvale keskkonnale 7.4.1 Mõju elusloodusele Sigalakompleksi laiendamise olulisemad tagajärjed on taimestiku osaline eemaldamine ja pinnase teisaldamine uute rajatiste alt. Veelikse sigala ei asu rohevõrgustiku koridori alal. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Sigala ümberehituse käigus ei ole kavas suuremahulisi pinnasetöid, mis võiksid taimestikku ja loomastikku oluliselt mõjutada. Uute lautade rajamine ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimine toimub hoonestatud alal, sigalakompleksi maaüksusele sissesõidul ning territooriumil liikumisel kasutatakse juba olemasolevaid teid või käib samas asukohas teede rekonstrueerimine. Ehitustööde ajal kasutatavad mehhanismid võivad töötada ka väljaspool teid ja kõvakattega alasid, mõjutades seeläbi taimestikku ja loomastikku. Territoorium on aga inimtegevusest tugevasti mõjutatud ala, kus taimekooslus ning loomastik on liigirikkuse poolest väheväärtuslik. Ümberehitatud sigala tegevus toimub olemasolevas sigalakompleksis, mis on pikalt põllumajanduslikus kasutuses olnud maa, seega puuduvad territooriumil väärtuslikud või mitmekesised taimekooslused. Muutusi, mis võiksid kaasa tuua olulist mõju taimestikule või loomastikule, kavandatava tegevuse puhul ei toimu. Sealhulgas puudub eeldatavalt oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Eelnevate peatükkide põhjal võib järeldada, et alternatiiv 1 mõju taimestikule, loomastikule, kooslustele ja elupaikadele ei ole märkimisväärselt oluline. Järeldus: Mõju elusloodusele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne. 7.4.2 Mõju inimese tervisele Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Ehitustöödel võivad inimese tervist mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Tekkivad välisõhu heitmed ning müratasemed ei ületa eeldatavalt normatiive, mistõttu negatiivse mõju ilmnemist inimese tervisele ette näha ei ole. Sigala ehitustööde käigus tekkivatest jäätmetest tulenev negatiivne mõju inimese tervisele on nende nõuetekohasel käitlemisel tühine ja kaudne. Võimalik on ajutine peenefraktsioonilise ehitusprahi lendumine jäätmekonteineritest. Mõju inimese tervisele võib kaasneda avariiolukorras, kui keskkonda sattub ohtlikke aineid (nt kütust) ning need liiguvad pinnasest edasi pinna- või põhjavette. Ümbruskonna inimeste tervise kahjustumiseks on olemas risk, kui kemikaale ning kütuseid ei käidelda nõuetekohaselt ning sellega seotud oht väljub sigala territooriumi piirest. Ehitustegevusel läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekib tavapärasest intensiivsem transpordikoormus Veelikse sigala juurdepääsuteedel. Suurenenud vedude tihedus toob kaasa ka teatava õnnetuseriski ümbruskonnas liikuvatele inimestele, eriti lastele ning loomadele. Kuna lammutus- ja ehitustööde puhul on tegemist ühe tööõnnetuste rikkama sektoriga, siis tegevuste iseloomust lähtudes varitsevad tööde teostajaid erinevad ohud. Ehitustegevusest tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamise ja vältimise kohta on üldjuhul sätestatud ehitusfirma ning tööandja vaheliste lepingutega. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutus- ja keskkonnanõudeid, ei eeldata negatiivset mõju inimese tervisele. Sigala käitamisel võivad inimese tervist mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Modelleerimistulemustele tuginedes, ei ületa ühegi saasteaine kontsentratsioon Veelikse sigala tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool kehtestatud piirväärtusi. Seetõttu ei tohiks välisõhku viidavatest saasteainetest tuleneda otsest riski inimese tervisele. Samas ei saa välistada, et mõju inimese tervisele võib avalduda läbi kaudsete mõjude. Peamiseks häiringuks elanikkonnale on sõnniku käitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn, mis võib suureneda nt segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnaaine elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Kavandatavaks tegevuseks on sigade kasvatamine, mistõttu ebameeldiva lõhna 74/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest - sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Veelikse sigala on olemasolev töötav sigala, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavasti teatud määral harjutud. Loomade arvu suurenemisega välisõhu saasteainete foon siiski tõuseb. Mõju inimese tervisele võib avalduda ka läbi teiste keskkonnaelementide, nt läbi mürataseme, joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi jms. Kuna oluline keskkonnamõju neile elementidele puudub, võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu. Järeldus: Mõju inimese tervisele on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne. 7.4.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale. Ehitustegevusega kaasneb ajutine häiringute kasv nagu liiklusintensiivsuse, tolmu ja mürataseme tõus. Need häiringud tekitavad inimestes ebamugavustunnet, kuid tegemist on ajutiste häiringutega, millel ei tohiks olla pikaajalist mõju. Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha olulise negatiivse mõju ilmnemist kaitsealustele loodusobjektidele, kultuuripärandile vm keskkonnaelementidele. Sigalakompleksi rekonstrueerimis- ja laiendustööde positiivsete tagajärgedena võib välja tuua sigalakompleksi korrastamise (hoonete ja rajatiste kaasajastamine) ja ajutiste töökohtade loomise. Rekonstrueerimisega paraneb visuaalne vaade maaüksusele ning parandatakse keskkonnakaitsenõuetega arvestamist sigalas. Ehitustegevus annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele. Sigala käitamise peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale. Võimalikuks häirijaks, peamiselt inimese heaolule, on loomakasvatusega kaasneva lõhna levimine. Lõhna aisting on aga väga individuaalne. Kaudseks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetaseme fooni, mis võib vähesel määral mõjutada piirkonna rekreatiivset atraktiivsust. Kivisalu Capital OÜ ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise lihaga. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi sigalakompleksi jätkusuutlikkust. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavasti positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii sigalas kui ka seakasvatust toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Laiendatud sigala tegevuse käigus ei ole ette nähtud töökohtade lisandumist. Jäätmeteke ja -käitlus, sh loomsed kõrvalsaadused, ei põhjusta eeldatavalt negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale, kuna sigalajäätmehooldus korraldatakse vastavalt jäätmealaste õigusaktide nõuetele. Inimese varale ohtu alternatiivist 1 ei eeldata. Järeldus: Alternatiiviga 1 kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju sotsiaalkeskkonnale ning positiivne mõju majanduskeskkonnale. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 8 KÄITISE SULGEMINE NING SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG Sigala tegevuse mistahes asjaoludest tingitud lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab reostuse ja häiringute tekke vältimise. Sigala sulgemisel viiakse läbi järgmised tegevused:  sigalas peetavad loomad realiseeritakse - müüakse kas teistele loomakasvatajatele või tapamajale;  laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise;  laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest;  söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse);  sigalates kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte osades;  kütuse ja kemikaalide varud müüakse;  veetorustik ja pumplad tühjendatakse;  pumbamaja suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja);  kui puurkaevul puudub perspektiivne kasutus, siis puurkaev tamponeeritakse;  käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise;  kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub sigalakompleksi konserveerimine, lammutamine või üleandmine järgmisele omanikule. Sigala lammutamisel tekkivad jäätmed kogutakse ning käideldakse nõuetekohaselt. Territooriumi korrashoid tagatakse üleandmiseni järgmisele omanikule. Detailne rakendatavate meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega sigala sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti sigala sulgemisel. Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumi sulgemisega viib arendaja need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Sigala sulgemisega kaovad sigade intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääb kompleks siiski alles maastikumärgina. Järeldus: käitise tegevusjärgse sulgemise mõju on eeldatavalt neutraalne. 76/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 9 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada kavandatava sigala tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, et Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala on kompleksloa kohuslane, millega kaasneb PVT rakendamine78. Lisaks on arvestatud, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad. Ehitusetapi keskkonnameetmed Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavasti ei kandu territooriumi piirist oluliselt väljapoole. Alljärgnevalt on sellegipoolest toodud mõned soovitused vastavate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Ehitustegevuse tagajärjed, mille leevendamisele on soovitav tähelepanu pöörata, on heide välisõhku (sh tolm), mürateke ning jäätmeteke. Välisõhu heidete ja müra peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Mõju on võimalik vähendada, töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal (häiring elanikele on seeläbi väiksem) ning kasutades nõuetekohaseid töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise vähendamiseks tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale. Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Samuti peab asbesti sisaldava eterniidi lõppladestamine toimuma nõuetele vastavas prügilas. Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed Keskkonnameetmete välja toomisel on keskendutud olulisematele mõjuvaldkondadele. Kavandatava tegevuse olulisima negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on mõju välisõhu kvaliteedile (lõhnahäiring), mõju põhjaveele sigala veevõtust ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku käitlemisest väljaspool sigalat (sõnniku laotamine). 78 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Veelikse sigala on kavandatud tootmismahtudes keskkonnakompleksloa kohuslane, mis tähendab, et sigala peab vastama asjakohastes referentsdokumentides toodud parima võimaliku tehnika nõuetele.79 Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selle rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Alljärgnevas tabelis (Tabel 31) on kirjeldatud seakasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud Kivisalu Capital OÜ poolt kasutatava tehnika vastavust PVT-le. PVT kirjeldused põhinevad „PVT- järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta“80. Tabel 31. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine Juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; juhtkonna poolt sellise keskkonna- poliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonna- säästlikkuse pidevat täiustamist; vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete Käitises rakendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; ning kirjeldatud meetmeid. Pidevalt toimub käitise korra rakendamine; täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine; keskkonnasäästlik täiustamine. Tegevuse süsteemne keskkonna-juhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe planeerimine, plaanipärane sisendite hankimine, hindamine tippjuhtkonna poolt; puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; uute toodangu ja tootmisjääkide äravedu jms. seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele. nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine; korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside rakendamine; müratekke piiramise kava rakendamine; lõhnatekke piiramise kava rakendamine. Hea töökorraldus Käitisele või käitiseosale sobiva asukoha valimine ja tegevuse ruumiline Sõnnikuhoidlate rajamisel arvestati, et nende korraldamine: vähendada loomade ja materjalide (sealhulgas sõnniku) vedu; kasutamisel oleksid kauguste vahemaad sööda, tagada piisav kaugus kaitset vajavatest tundlikest aladest; võtta arvesse sõnniku jm transportimiseks võimalikud väikesed. valitsevaid ilmastikutingimusi (nt tuul ja sademed); arvestada käitise Arvestati, kust poolt on põhiliselt tuuled, kus asuvad potentsiaalset tulevast arenguvõimet; vältida vee saastamist. lähimad elumajad ning territooriumipiir. Personali õpetamine ja koolitamine: — asjaomased määrused, Sigalas hakkab töötama 3 töötajat. Töötajate loomakasvatus, loomatervishoid ja loomade heaolu, sõnnikukäitlus, töötajate koolitusvajadus määratletakse töötajate tööle turvalisus; sõnnikuvedu ja -laotamine; tegevuste kavandamine; asumisel ning vajadusel koolitatakse töötajaid hädaolukorraks valmistumine ja hädaolukorra ohjamine; seadmete remont ja kohapeal. Töötjad viiakse kurssi asjaomaste hooldus. määrustega, loomakasvatusega, loomatervishoiuga Koostada hädaolukorra lahendamise kava selliste ootamatute heidete ja ja loomade heaolu, sõnnikukäitluse, töötajate juhtumitega tegelemiseks nagu veekogu saastamine. See võib hõlmata turvalisusega. Koolitus hõlmab ka sõnnikuvedu ja – järgmist: käitise plaan, millel on näidatud äravoolusüsteemid ja vee-/ laotamist, tegevuste kavandamist, hädaolukorraks heitveeallikad; tegevuskavad teatavatele võimalikele sündmustele (nt valmistumist ja hädaolukorra ohjamist, seadmete tulekahju, lägahoidla lekkimine või purunemine, kontrollimatu äravool remonti ja hooldust. sõnnikuaunast, õli maha voolamine) reageerimiseks; kättesaadavad seadmed Ettevõte omab seadmete hooldus- ja remondiplaani. reostusjuhtumiga tegelemiseks (nt seadmed dreenide sulgemiseks, kraavide Töötajate tööülesannete hulka kuulub masinate ja tammistamiseks, varilauad õlireostuse piiramiseks). seadmete jooksev kontroll ja hooldus ning vajadusel Korrapäraselt hoonete ja seadmete kontrollimine, parandamine ja remontimine ja teatamine. Ettevõte omab häda- hooldamine: lägahoidlad, et varakult kindlaks teha kahjustused, seisukorra olukordade lahendamise plaani. Tulekahju halvenemine või leke; lägapumbad, segistid, separaatorid, niisutid; vee ja ennetamiseks ja selle puhul tegutsemiseks on söödaga varustamise süsteemid; ventilatsioonisüsteem ja tuleohutusjuhend. Tulekahju korral tegutsemiseks on temperatuuriandurid; transpordiseadmed (nt ventiilid, torud); õhupuhastus- hoonetesse paigaldatud tulekustutid. süsteemid (nt korrapärane kontrollimine). See võib hõlmata käitise puhtust ja Käitises olevad/rajatavad sõnnikuhoidlad on kahjuritõrjet. lekkekindlad. Ladustada surnud loomad sellisel viisil, et vältida või vähendada heidet. 79 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa 80 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa 78/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le Surnud loomad kogutakse eraldi konteinerisse ning antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud ettevõttele. Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele. Söötmise korraldus Et vähendada eritatud üldlämmastiku kogust ja sellega ammoniaagi-heidet, rahuldades samal ajal loomade toitainevajadused, on PVT kohaldada Söötmiseks kasutatakse automaatseid söödaratsiooni koostamise ja söötmise strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut söötmisseadmeid. Kasutatakse erinevaid söötasid allpool esitatud tehnikatest: vähendada toor-valgu sisaldust, kasutades mitmefaasilisel söötmisel. Toorproteiini ja fosfori tasakaalustatud lämmastikusisaldusega sööta, mis põhineb energiavajadustel sisaldus söötades viiakse nii minimaalseks kui ja seeditavatel aminohapetel; mitme etapiline söötmine söödaratsiooniga, mis võimalik. Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; asendamatute söötasid. Söödaratsioonid on koostatud vastavalt aminohapete kontrollitud koguste lisamine vähese toorvalgusisaldusega sigade kasvufaasile. Toimub asendamatute söödale; kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üld- aminohapete lisamine vähese toorvalgusisaldusega lämmastikku. PVTga saavutatav eritatud üldlämmastiku kogus nuumsigadel: söödale. Kasutatavad söödad sisaldavad aineid, mis 7,0-13,0 kg N/loomakoht/aasta. söötmisskeemide kasutamise tagajärjel suurendavad toitefaktorite kasutamise efektiivsust ja vähendavad Et vähendada eritatud üldfosforit, rahuldades samal ajal loomade seetõttu toiteelementide sisaldust väljaheidetes toitainevajadused, on PVT kohaldada söödaratsiooni koostamise ja söötmise (lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, arginiin, strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut allpool esitatud tehnikatest: mitme isoleutsiin, valiin, monokaltsium fosfaat). etapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse Kavandatud tegevuse korral on nuumsigadel eritatud kasvatusperioodi nõuetele; kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad üldlämmastiku kogus 8,25 kg N/loomakoht/aasta ja eritatavat üldfosforit (nt fütaas); kasutada hästi seeditavaid anorgaanilisi eritatud üldfosfori kogus 4,36 kg P2O5. fosfaate tavapäraste fosfori-allikate osaliseks asendamiseks söödas. Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT PVTga saavutatav eritatud üldfosfori kogus nuumsigadel: 3,5-5,4 eritatud kg nõuetele. P2O5. Tõhus veekasutus Vee põhikasutus on sigade joogivesi mis on pidevalt saadaval (joogivee tarbimise piiramine ei ole Vee tõhusaks kasutamiseks on PVT kombineerida allpool esitatud tehnikaid: otstarbekas). Erimeetmeid vee säästvaks dokumenteerida veekasutust; teha kindlaks veelekked ja need kõrvaldada; kasutamiseks ei rakendata, sigade jootmiseks kasutada loomakasvatushoone ja seadmete puhastamiseks kasutatakse nippeljootureid ja lautade pesuks kõrgsurvepuhasteid; valida konkreetse looma-kategooria puhul sobivad kasutatakse survepesurit. Jooturite järelevalvet seadmed (nt nippeljooturid) ja kasutada neid, tagades samal ajal vee teostab talitaja, kes vaatab süsteemid iga päev üle ja kättesaadavuse (piiramatu jootmine) ;joogivee-seadmete korrapärane vajadusel kalibreerib. Toimub veekulu pidev kontroll, kalibreerimine, et vajadusel tõestada nende korrasolekut; taaskasutada kiire lekete avastamine ja likvideerimine. puhastusveena saastamata vihmavett. Veekasutuse üle peetakse arvestust veemõõtja näidu alusel. Kavandatav veekasutus vastab PVT nõuetele. Reoveest lähtuv heide Heitvee tekke vähendamiseks: hoida reostuvad jalutus- ja puhkealad Laudad on kompaktsed ning reostuvad alad võimalikult väiksed; viia veekasutus miinimumini; eraldada saastamata võimalikult väikesed. Sademeveed suunatakse vihmavesi reoveevoogudest, mida on vaja puhastada. rohealadele. Heitvee vette heite vähendamiseks: juhtida reovesi selleks ettenähtud Sigalas tekkiv reovesi suunatakse mahutisse; puhastada reovett; reovee laotamine, nt kasutades selliseid sõnnikuhoidlatesse. niisutussüsteeme nagu sprinkler, teisaldatav niisuti, paakauto, voolik-toitega Kavandatud tegevus vastab PVT nõuetele. pihusti. Tõhus energiakasutus Erimeetmeid energia kasutamise vähendamiseks ei kasutata. Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid; kütte-/jahutus- ja Laudad on piisava soojustusega ning eraldi kütet ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja juhtimine, eriti kasutatakse erijuhtudel. Kütteks vajaliku soojus- õhupuhastussüsteemi kasutamisel; loomapidamishoone seinte, põranda ja/või energia saamiseks rajatakse kaks süsteemi: sõnniku- lae soojustamine; energiatõhusa valgustuse kasutamine; soojusvahetite jahutussüsteem, mis üheaegselt jahutab põranda- kasutamine; soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine; soojuse alustes lägakanalites olevat ning teisalt kasutatakse taaskasutamine köetud ja jahutatud, allapanuga kaetud põrandatega saadavat energiat ruumide kütteks ja olmevee (Combideck-süsteem); loomuliku ventilatsiooni kasutamine. ettesoojendamiseks, orienteeruv soojuspumpade võimsus ca 2x50-60 kW; talvisel tipperioodil vajaliku Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le soojusenergia saamiseks paigaldatakse vedelkütte- katel võimsusega ca 100-150 kW. Kasutatakse vastavalt lautade sektsioonide suurusele ja loomade arvule optimaalse võimsusega ventilatsioonisüsteemi. Ventilatsioonisüsteem töötab automaatselt vastavalt sigadele sobiva etteantud režiimi alusel. Lautade ventilatsioon on alarõhu- ventilatsioon. Temperatuurirežiimist tulenev vajalik väljaimetav õhu kogus kontsentreeritakse alati minimaalselt vajalikule arvule ventilaatoritele. Sellega tagatakse vähene energiakulu ja väljapumbatava õhujoa suurem kiirus, mis on oluline laudas saastunud õhu suurema hajutamise saamiseks. Valgusallikana kasutatakse lautades päevavalgus- lampe. Energiakulu hoitakse optimaalsel tasemel kaasaegsel tehnilisel tasemel seadmete kasutamisega ja seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi kaudu. Toimub elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs. Käitise energiakasutus vastab PVT nõuetele. Müratase Müratekke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT sellise mürahalduskava kehtestamine ja rakendamine Kompleksis on kõik üksused üksteisele võimalikult ning selle korrapärane läbivaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana, mis lähedal. Hoonete uksed on suletult. Mürarikaste hõlmab järgmisi elemente: sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava; tegevuste läbiviimist välditakse nädalavahetustel ja müraseirekava; kindlakstehtud müratekkejuhtumitele reageerimise kava; öösiti. müratekke vähendamise kava, mille eesmärk on nt tuvastada müraallikas (- Müraallikad sigalakompleksis on söötmis-, allikad), mürataseme seire, müraallikate poolt müratasemesse antava panuse ventilatsiooni- ja sõnniku eemaldamisseadmed. iseloomustamine ning kõrvaldamis- ja/või vähendamismeetmete Söötmisliinid — lülitub sisse automaatselt ning rakendamine; varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete müratase on väga madal, loomi see ei häiri. läbivaatamine ning teadmiste levitamine müratekkejuhtumite kohta. Ventilatsiooniseadmed — sisse ja välja-lülitamine toimub automaatselt. Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks: tagada Sõnnikueemaldamise seadmed — sõnnikupump käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; seadmete asukoht: lülitatakse sisse käsitsi u kaks korda nädalas. suurendades kaugust müra tekitaja ja vastuvõtja vahel; viies miinimumini Mobiilsete seadmetega sõnniku eemaldamine toimub sööda tarnimise torude pikkuse; paigaldades söödakonteinerid või -silod, et harva. viia sõidukite liikumine käitises miinimumini; töökorralduslikud meetmed; Käitises vastab kasutatav tehnika PVT nõuetele. vähest müra tekitavad seadmed; müratõrjeseadmed; müra vähendamine. Tolmuheide Igast loomapidamishoonest lähtuva tolmuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest või nende kombinatsiooni: vähendada tolmu teket loomakasvatushoones: kasutada jämedamat allapanumaterjali; kasutada värske allapanu laotamisel vähe tolmu tekitavat tehnikat; kohaldada piiramatut söötmist; kasutada märgsööta, granuleeritud Söötmiseks kasutatakse kuivsööta. Kohaldatud on sööta või lisada kuivsööda-süsteemi taimeõlilisandeid või sideaineid; piiramatut söötmisprintsiipi. varustada pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod tolmuseparaatoritega; Söödapunkritesse sööda ladustamisel kasutatakse projekteerida hoones väikese õhuvoolukiirusega ventilatsioonisüsteem ja tolmuseparaatoreid. seda käitada. Kasutatakse optimaalseid ventilatsioonisüsteeme. Vähendada loomapidamishoones tolmu kontsentratsiooni, kasutades ühte Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. järgmistest tehnikatest: vee pihustamine; õli pihustamine; ionisatsioon; heitõhu käitlemine õhupuhastussüsteemi abil: vesipüüdur, kuivfilter, märgskraber, happepõhine märgskraber, bio-skraber (ehk niisutusega õhubiofilter), kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem, biofilter. Lõhnaheide Kehtestada ja rakendada lõhnahalduskava: i) sobivaid meetmeid ja tähtaegu Lõhnade leviku ärahoidmiseks või vähendamiseks on hõlmav kava; ii) lõhnaseire kava; iii) kindlakstehtud lõhnatekkejuhtumitele kasutusel restpõrandal pidamine, millest tulenevalt on reageerimise kava; iv) lõhnatekke vältimise ja kõrvaldamise kava, mille loomad ja pidamispinnad kuivemad ja puhtamad ning eesmärk on nt tuvastada lõhnaallikas (-allikad); jälgida lõhnateket, lõhna heide seetõttu väiksem. Lautades kasutatakse iseloomustada üksikute lõhnaallikate panust lõhnatekkesse ning rakendada sobiva temperatuuri hoidmiseks optimaalset 80/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le ärahoidmis- ja/või vähendamis-meetmeid; v) vaadata läbi varasemad automaatselt juhitavat ventilatsioonisüsteemi ning lõhnatekkejuhtumid ja parandusmeetmed ning levitada teadmisi väljatõmbeventilaatorid asuvad lautade katusel, mis lõhnatekkejuhtumite kohta. aitavad lõhnaheidet paremini hajutada. Tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; kasutada Sõnniku eemaldamine välistesse hoidlatesse toimub pidamissüsteemi, mille puhul rakendatakse üht järgmistest põhimõtetest või vastavalt vajadusele ning hoidlates toimub sõnniku nende kombinatsiooni: loomade ja pindade kuiva ja puhtana hoidmine; heidet segamine vaid enne sõnniku laotamist. tekitava sõnnikupinna vähendamine; sõnniku sagedane eemaldamine Sõnnikuhoidlad on rajatud valitsevate tuulte suhtes välisesse (kaetud) sõnnikuhoidlasse; sõnniku temperatuuri langetamine ja selliselt, et sõnnikuhoidlatest pärinev heide suundub sisekeskkonna temperatuuri langetamine; sõnnikupinna kohal õhu voolu põldude poole. kiiruse vähendamine; allapanupõhistes süsteemides allapanu hoidmine Lõhnade leviku seiramiseks pannakse kirja, kuna kuivana ja aeroobsetes tingimustes; toimub sõnniku pumpamine lautadest hoidlatesse, optimeerida heitõhu loomapidamishoonest väljutamise tingimusi ühe või sõnnikuhoidlates sõnniku segamine ja mitme järgmise tehnika abil: väljalaskekõrguse suurendamine; vertikaalse sõnnikuhoidlate tühjendamine. Kirjeldatakse antud väljalaskega ventilatsiooni kiiruse suurendamine; välistõkete tõhus tegevuste korral tuule suunda ja tugevust ning paigaldamine, et parandada väljuva õhuvoolu segunemist; deflektori katete hinnatakse, milline lõhnaheide käitise ümbruses lisamine seinte alumistes osades paiknevatele väljalaskeavadele, et heitõhku nendel hetkedel on. Samuti dokumenteeritakse maapinna poole suunata; heitõhu hajutamine loomapidamishoone küljel, mille lõhnakaebused ning vaadeldakse, mis tegevus sellel fassaad avaneb tundlikust alast vastaspoole; ajal käitises toimus, millised olid ilmastikuolud ning kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: bioskraber; biofilter; kahe- või sellest tulenevalt planeeritakse ja rakendatakse lõhna kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; heite ärahoidmis ja/või vähendamismeetmeid. sõnniku ladustamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat.: Sõnniku käitlemiseks on sõlmitud leping FIE-ga katta ladustatud tahesõnnik; valida hoidla asukoht, võttes arvesse üldist Sukahärma Märdi talu. tuulesuunda ja/või võtta meetmeid tuule kiiruse vähendamiseks lao ümber ja Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. kohal; töödelda sõnnikut ühega järgmistest tehnikatest, et vähendada lõhnaheidet sõnniku laotamise ajal: kompostida tahesõnnik; anaeroobne kääritamine; sõnniku laotamisel viia sõnnik mulda võimalikult kiiresti. Lägahoidlast lähtuv heide Lägahoidlast lähtuva ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada järgmiste tehnikate kombinatsiooni: lägahoidla asjakohane projekteerimine ja haldamine, kasutades järgmiste Vedelsõnnikuhoidlad on rajatud selliselt, et tuul viib tehnikate kombinatsiooni: vähendada heidet tekitava pinna pindala ja lägahoidlast väljuva heite eelkõige põldude poole. lägahoidla mahu suhet; vähendada tuule kiirust ja õhu-vahetust läga pinnal, Sõnnikuhoidlad ei ole maksimaalselt täis, kuna käitades hoidlat väiksema täituvuse tasemega; viia läga segamine sõnnikut viiakse tihedamini ära, kui hoidlad täis miinimumini; saaks, samuti on hoidlad ehitatud varuga, seega katta lägahoidla. Selleks võib kasutada ühte järgmistes tehnikatest: kõva kate; hoidlate seinad saavad käituda kui tuulebarjäärid. painduvad katted; ujuvkatted, nagu: plastikgraanulid; kerged puistmaterjalid; Sõnnikuhoidlad on kaetud loodusliku koorikuga. painduvad ujuvkatted; geomeetrilise kujuga plastikplaadid; täispuhutav kate; Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. looduslik koorik; põhk; läga hapestamine Muldvallidega ümbritsetud lägahoidlast (laguun) lähtuva ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on PVT kombineerida järgmisi tehnikaid: viia läga segamine miinimumini; katta muldvallidega ümbritsetud lägahoidla (laguun) Ei kohaldu painduva ja/või ujuvkattega, nagu: painduv kilematerjal; kerged puistmaterjalid; looduslik koorik; põhk. Et vältida läga kogumisest, torustikust ning hoidlast ja/või muld-vallidega Kompleksis asuvad hoidlad on vastupidavad ümbritsetud hoidlast (laguun) lähtuvat pinnasesse- ja vetteheidet, on PVT mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Hoidlad kombineerida allpool nimetatud tehnikaid: kasutada hoidlaid, mis suudavad on piisava mahutavusega, toimub sõnniku vastu pidada mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule; valida hoidla, millel üleandmine sõnniku käitlemiseks FIE-le Sukahärma on piisav mahutavus läga hoidmiseks ajavahemikel, kui selle laotamine ei ole Märdi talu. Läga teisaldamiseks rajatud süsteemid on võimalik; ehitada lekkekindlad rajatised ja seadmed läga kogumiseks ja lekkekindlad ning hoidlad on varustatud teisaldamiseks (nt süvendid, kanalid, rennid, drenaaž, pumbajaamad); kontrollkaevudega. Hoidlate struktuurilist terviklikkust ladustada läga muldvalliga ümbritsetud hoidlas (laguun), millel on savi- või kontrollitakse iga kord, kui toimub hoidlate plastvooderdusega (või kahekordse vooderdusega) läbilaskmatu põhi ja tühjendamine ning see toimub vähemalt kaks korda läbilaskmatud seinad; paigaldada lekketuvastussüsteem, nt selline, mis aastas. koosneb geomembraanist, drenaažikihist ja drenaaži-torustiku süsteemist; Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. kontrollida hoidlate struktuurilist terviklikkust vähemalt üks kord aastas. Sõnniku töötlemine käitises Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le Ei kohaldu Sõnniku laotamine Ei kohaldu, sõnnik antakse üle FIE-le Sukahärma Märdi talu Kogu tootmisprotsessist lähtuv heide Kogu seakasvatusega seotud tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse vähendamiseks on PVT kogu tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite arvutuslikult üks kord kvartalis. vähendamise hindamine või arvutamine, kasutades käitises rakendatud Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. PVTd. Heite ja protsessi näitajate seire PVT on sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seire, kasutades ühte Käitises viiakse sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja järgmistest tehnikatest vähemalt kord aastas: arvutamine, kasutades üldfosfori seiret läbi arvutuslikult vähemalt kord lämmastiku ja fosfori massibilanssi, mis põhineb söödakulul, toorvalgu aastas. sisaldusel söödas, üldfosforil ja loomade jõudlusel; hindamine, kasutades Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. sõnniku üldlämmastiku ja üldfosfori analüüside tulemusi. PVT on ammoniaagi õhkuheite seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest: hindamine massibilansi põhjal, mis põhineb eritumisel ja igas sõnnikukäitlusetapis olemasoleval üldlämmastikul (või üldisel ammoniakaalsel Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse Veelikse lämmastikul) üks kord aastas iga loomakategooria puhul; arvutamine sigalas üks kord kvartalis. ammoniaagi kontsentratsiooni ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. iga kord, kui on toimunud oluline muutus; hindamine heitetegurite põhjal üks kord aastas iga loomakategooria puhul. PVT on korrapäraselt jälgida lõhna õhkuheidet. Ei kohaldu PVT on igast loomapidamishoonest lähtuva tolmu õhkuheite seire, kasutades Ettevõttes toimub loomapidamishoonetest lähtuva ühte järgmistest tehnikatest vähemalt üks kord aastas: arvutamine tolmu õhkuheite seire üks kord aastas. tolmusisalduse ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest; hindamine Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. heitetegurite põhjal. PVT on igast õhupuhastussüsteemiga varustatud loomapidamis-hoonest lähtuva ammoniaagi-, tolmu ja/või lõhnaheite seire, kasutades kõiki järgmisi tehnikaid vähemalt allpool esitatud sagedusega: õhu-puhastussüsteemi tõhususe kontrollimine ammoniaagi, lõhna ja/või tolmu mõõtmisega tegelikus käitise keskkonnas ning vastavalt ettenähtud mõõtmiseeskirjale ning Ei kohaldu kasutades ENi standardtehnikaid või muid (ISO, siseriiklikke või rahvusvahelisi) tehnikaid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise; õhupuhastussüsteemi tõhusa toimimise kontrollimine (nt salvestades pidevalt tööparameetreid või kasutades häiresüsteeme). PVT on protsessi näitajate jälgimine vähemalt üks kord aastas: vee tarbimine; Ettevõttes toimub sisendite ja väljundite arvestus elektrienergia kulu; kütusekulu; sissetulevate ja väljaminevate loomade arv; vähemalt üks kord aastas. söödakulu; sõnniku tekkimine. Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. Lautadest lähtuv ammoniaagiheide Igast sigalast pärit ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest või nende kombinatsiooni: a. üks järgmistest tehnikatest, mille puhul rakendatakse üht järgmistest põhimõtetest või nende kombinatsiooni: Ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on sigalas i) vähendada ammoniaagiheidet tekitavat pinda; kasutusel a1 ja b kombinatsioon ehk lautadest toimub ii) suurendada läga (sõnniku) välisesse hoidlasse eemaldamise sagedust; vaakumsüsteemi abil sõnniku väljapumpamine iii) eraldada uriin roojast; võimalikult sagedasti, keskmiselt kahe nädala tagant, iv) hoida allapanu puhas ja kuiv; samut toimub läga jahutamine. Sügav lägakanal (täis- või osalise restpõranda korral) üksnes juhul, kui Lisaks on lautades kasutusel optimaalne arv kasutatakse koos täiendava leevendamismeetmega, nt: söötmise korralduse sektsioone, mille suurused on samuti optimaalsed tehnikate kombinatsioon; õhupuhastus-süsteem; läga pH vähendamine; läga ehk ammoniaagiheidet tekitav pind on viidud jahutamine; miinimumini. Vaakumsüsteem sagedase lägaeemalduse jaoks (täis- või osalise Alternatiiv 1 korral tekib Veelikse sigalas aastas ühe restpõranda korral); nuumsea koha kohta (aastaloom) 1,48 kg NH3. Kaldseinad sõnnikurennis (täis- või osalise restpõranda korral); Käitises kavandatav tehnika vastab PVT nõuetele. Skreeperseade sagedase lägaeemalduse jaoks (täis- või osalise restpõranda korral); Sagedane lägaeemaldus loputamisega (täis- või osalise restpõranda korral); 82/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le Väiksem sõnnikukanal (osalise restpõranda korral); Täisallapanusüsteem (kõva betoonpõranda korral); Kuut/kaetud latter (osalise restpõranda korral); Põhu juurdevoolu süsteem (kõva betoonpõranda korral); Kumer põrand ja eraldatud sõnniku-ja veerennid (osalise restpõrandaga sulgude puhul); Allapanuga sulud, kus tekib kombineeritud sõnnik (läga ja tahesõnnik); Söötmis-/lamamislatrid kõval põrandal (allapanupõhiste sulgude korral); Sõnniku nõrgumisküna (täis- või osalise restpõranda korral); Sõnniku kogumine vette; V-kujulised sõnnikutransportöörid (osalise restpõranda korral); Vee- ja sõnnikurennide kombinatsioon (täis- või osalise restpõranda korral); Allapanuga väliaedik (kõva betoonpõranda korral); b. Läga jahutamine; c. Kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: happeline märgpuhasti; kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter); d. Läga hapestamine; e. Kasutada sõnnikurennis ujuvaid palle. Parima võimaliku tehnika rakendamisega saavutatav sigalast lähtuva ammoniaagi õhkuheite tase: nuumsead 0,1-2,6 kg NH3/loomakoht/aasta. Heide välisõhku Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks sigalast on parima võimaliku tehnika81 ja hea loomapidamistava rakendamine, millest on ülevaade esitatud eespool olevas tabelis. Keskkonnamõju leevendavaks meetmeks võib lugeda sigalakompleksi kui terviku paiknemist. Piirkonnas on valitsevaks edelast puhuvad tuuled ning seega paikneb farm ühes oma sõnnikuhoidlatega elamupiirkondade suhtes pigem allatuult. Veelikse küla keskus jääb farmist lõuna suunda. Valitsev tuule suund kannab sigalast tuleneva õhusaaste põldude ning üksikute elamute suunas. Kavandatav tegevus eeldab ranget loomapidamisreeglite järgimist vältimaks ebasobivate mõjude tekkimist sigala töö tulemusena. Siiski kaasaegsed pidamistingimused ja sõnnikueemaldus loovad eeldused lõhnaheite kontrolli all hoidmiseks. Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik vähendada söödaratsiooni toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. PVT nõuded sätestavad, et ratsioon koostatakse vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) ning ratsioonis tuleb kasutada kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid. Tähtis meede lõhnaheite vähendamiseks on ka puhtad loomad, seadmed ja konstruktsioonid. Lautade regulaarne puhastamine ja korrashoid vähendab ka tolmuheidet. Sigala sõnnikuhoidlate mahutavus on arvestatud varuga. Seetõttu on lõhna hajumist võimalik teataval määral vähendada, vältides võimalusel lähimate elamute poolse hoidla täielikku täitumist või vähendades selle täieliku täituvuse perioodi. Seega, kui see on tehniliselt teostatav, on hoidlate täielikul täitmisel soovitav seda alustada laudahoonete poolsetest hoidlatest. Sõnniku ladustamisel aitab hoidla katmine oluliselt vähendada lõhna levikut. Sõltuvalt sõnnikuhoidla konstruktsioonist kasutatakse selleks mitmesuguseid katteid, nii ujuv- kui ka statsionaarseid katteid. Kavandatava olukorra puhul soodustatakse vedelsõnnikuhoidlatele 81 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne loodusliku kooriku teket, pumbates sõnnikut hoidlatesse sõnnikukihi põhjast (kooriku alt). Naturaalse kooriku efektiivsus sõltub selle füüsikalistest omadustest (eriti paksusest) ning see on suhteliselt kergesti mõjutatav ilmastikutingimustest (tuul, paduvihm). Samuti tuleb minimeerida sõnniku segamist, tehes seda hoiustamisperioodil ainult üks kord, vahetult enne hoidlate tühjendamist. Lisaks heitele farmi territooriumilt peab arvestama ka lõhnahäiringuga sõnniku veol ja laotamisel. Sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Samuti on lenduv dilämmastikoksiid, mis tekib pärast sõnniku muldaviimist nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni käigus. Mida kõrgem on laotusaegne õhutemperatuur, seda suuremad on lämmastikukaod läbi lendumise. Samuti suurendab ammoniaagi emissiooni tuul ja madal õhuniiskus - kuivanud maapinnale laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse, mistõttu lendubki palju ammoniaaki. Seega on soovitatav planeerida laotamist jahedama ja niiskema ilmaga. Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks elamute lähedastel põldudel vältida ka ebasoodsaid tuule suundi suuremate elamupiirkondade suhtes. Lisaaspektina saab märkida, et suured lämmastikukaod sõnniku laotamisel on ühtlasi majanduslik kahju põllumehele - seda väiksemaks jääb sõnniku positiivne mõju väetisena. Seega on võimalikult soodsates oludes laotamine üldjuhul ka ettevõtte enda huvi. Sõnniku laotamiseks sobiv periood on agrotehniliselt piiratud ning sigala sõnnikukogus ja laotamispind suur, mistõttu on selge, et alati ei ole võimalik eelkirjeldatud tingimusi siiski tagada. Teiseks sõltub sõnniku kasutamise efektiivsus ja heide välisõhku laotustehnoloogiast ning laotamise ja muldaviimimise ajalisest vahest. Sõnniku pinnalelaotamisel tuleks sõnnik seetõttu segada mulda võimalikult kiiresti, soovitatavalt vahetult laotuse järel. Sõnniku vedu ja laotamist korraldab lepinguline partner, seega sõnniku vedu ja laotamist puudutavate leevendavate meetmete rakendamine on nende ettevõtete hallata. Ülejäänud vajalikud leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on sõltuvuses juhtimissüsteemist ja hea põllumajandustava täitmisest. Veekasutus Käitise veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Puurkaevu saastumise vältimiseks tuleb rangelt järgida puurkaevu sanitaarkaitsealal rakenduvaid keskkonnanõudeid. Laiendatud Veelikse sigala veevajaduse tagamiseks ei ole vaja taotleda puurkaevust veevõtu suurendamist. Ei ole ka ette näha, et sigala veevõtt põhjustaks veepuuduse teistes piirkonna kaevudes. Avariiolukorrad Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga. Õnnetuste vältimiseks tuleb võimalusel vältida linnadest ja alevikest läbi sõitmist. Asustatud piirkondades on soovitav olla tavapärasest ettevaatlikum ning olla eriti valvas laste ja vanurite suhtes, kes ei pruugi käituda ootuspäraselt. Taudide levikut sigalas on võimalik kontrolli all hoida veterinaarnõuete täitmisega. Avariiolukorraohu esinemise tõenäosust seafarmi käitamisel on võimalik viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning heast põllumajandustavast. Ettevõte omab hädaolukorra lahendamise plaani. 84/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks Õigusaktidest tulenevad nõuded ja keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks laiendatava sigala tegevuste juures on toodud alljärgnevas tabelis. Soovituste tegemisel on lähtutud kavandatava tegevusega kaasnevatest tagajärgedest ning nendest eeldatavalt tulenevatest mõjudest (Tabel 32). Tabel 32. Soovitused keskkonnaseire teostamiseks Tegevus Aeg Kellele Täpsustus Heiteallikatest välisõhku eralduvate Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt saasteainete heitkoguste kohta arvestuse Keskkonnaametile (kord kvartalis) ning tähtajaga õigusaktidele pidamine Elektrooniliselt Välisõhu saastamisega seotud tegevuse Õigusaktidega ettenähtud sageduse veebipõhisesse Vastavalt aruande koostamine (kord aastas) ning tähtajaga keskkonnaotsuste õigusaktidele infosüsteemi KOTKAS Tekkivate jäätmekoguste arvestuse Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt pidamine eraldi liikide kaupa Keskkonnaametile (kord aastas) ning tähtajaga õigusaktidele (jäätmearuanne) Õigusaktidega ettenähtud sageduse Põhjaveest võetava vee koguste üle (kord kuus, veekasutuse Vastavalt Keskkonnaametile arvestuse pidamine aastaaruanne kord aastas) ning õigusaktidele tähtajaga Põhjavee kvaliteedi kontroll puurkaevus Õigusaktidega ettenähtud sagedus Vastavalt Keskkonnaametile õigusaktidega ettenähtud parameetritele (vähemalt kord aastas) õigusaktidele Ettevõttesisene arvestus. Kasutatavate kütuse ja kemikaalide Andmed esitada nõudmisel Vastavalt Õigusaktidega ettenähtud sagedus koguste üle arvestuse pidamine Keskkonnaametile nende õigusaktidele külastuste käigus Energiakulu üle arvestuse pidamine Vastavalt kliendilepingule Vastavalt kliendilepingule - arvesti näidu järgi voolumõõtjas Sigalas kuluva sööda koguste üle Jooksvalt Ettevõttesisene arvestus - arvestuse pidamine Kaebuste (lõhnahäiring jm) 1 tööpäeva jooksul Keskkonnaametile - registreerimine ja analüüs Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks käitises läbi viidavate protsesside üle:  seadmete (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik);  sõnnikuhoidlate kontrollkaevude ja sõnnikuhoidlate seisundi regulaarne kontroll minimaalselt 1 x kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada kontrollkaevudest veeproovide võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraatide ja ammooniumi sisaldust ning mikrobioloogiat. Kontrollkaevude kontrolli kohta pidada ning täita päevikut. Päevik esitada nõudmisel Keskkonnaametile nende külastuste käigus;  töötajate poolt optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise ning hea majapidamistava rakendamise kontroll. Eeltoodud seire ja kontrolli teostajaks on arendaja. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 10LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on:  maa – nii käitise asukoht kui ka haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena;  põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena;  sööt;  kaudselt kütuse ja energiatootmise toore. Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvat arengut. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel:  kodumaise taastuva ressursi kasutamine (söödad, põhjavesi jne);  edendatakse kohalikku tööhõivet;  panustatakse kodumaise toidutoorme (liha) kättesaadavusse. Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas. 86/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 11KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse võimalusel kavandatavate tegevuste ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. Alljärgnevas tabelis (Tabel 33) on esitatud sigala tegevuse peamised mõjuvaldkonnad ehk mõju välisõhule, veele ja elanikkonnale. Mõju suurused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele. Tabel 33. Alternatiivide võrdlus erinevate keskkonnaaspektide lõikes Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Vajalik vee kogus 12 116 m3 aastas ehk Vajalik vee kogus 21 065 m3 aastas ehk 0,38 l/s. 0,67 l/s. Vett saadakse enda ettevõttele kuuluvast Vett saadakse enda ettevõttele kuuluvast Veevõtt puurkaevust. Lubatud veevõtt on suurem kui puurkaevust. Lubatud veevõtt on suurem kui arvutuslik vajalik vee kogus. Piirkonna arvutuslik vajalik vee kogus. Piirkonna põhjaveevaru ning puurkaevu tootlikkus (1,5 põhjaveevaru ning puurkaevu tootlikkus (1,5 l/s) võimaldavad veevõttu. l/s) võimaldavad veevõttu. Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Arvutuslik juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Arvutuslik Mõju pinnasele, pinna- ja Reoveeteke tehnoloogilise reovee kogus on ~62 m3/a, tehnoloogilise reovee kogus on ~107 m3/a, põhjaveele olmereovee kogus ~38 m3/a. olmereovee kogus ~38 m3/a. Sõnniku- Tekkiv vedelsõnniku kogus 6172,5 m /a 3 Tekkiv vedelsõnniku kogus 10746,0 m3/a. käitlus Laotuspindade vajadus 313,6 ha. Laotuspindade vajadus 545,9 ha. Järeldus: Eeldatavalt on mõju pinnasele, Järeldus: Eeldatavalt on mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee kvantiteedile pinnaveele ja põhjavee kvantiteedile neutraalne ning põhjavee kvaliteedile neutraalne ning põhjavee kvaliteedile mitteoluline negatiivne. mitteoluline negatiivne. Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne mõju. mõju. Keskkonnakoormus tõuseb. Saasteaine, mis sigalast eraldub ning mille Saasteaine, mis sigalast eraldub ning mille kohta viidi läbi hajumisarvutused, on tolm kohta viidi läbi hajumisarvutused, on tolm (PM10) (peened osakesed), mille heitkogus (PM10) (peened osakesed), mille heitkogus on 0,988 t/a. on 1,719 t/a. Mõjupiirkonna ulatus: saasteaine sisaldus Mõjupiirkonna ulatus: saasteaine sisaldus maapinnalähedases õhukihis jääb alla maapinnalähedases õhukihis jääb alla 0,04% keskmisest saasteheite piirväärtuse 0,04% keskmisest saasteheite piirväärtuse Heitmed tasemest. tasemest. Mõju välisõhu kvaliteedile välisõhku sh Arvutuslik lõhnatundide esinemissagedus Arvutuslik lõhnatundide esinemissagedus lõhn lähimatel elamualadel < 6 % aastas. lähimatel elamualadel < 8 % aastas. Häiringutaset lähimate elamute juures ei Häiringutaset lähimate elamute juures ei ületata. ületata. Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna tasemele. lõhna tasemele. Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne mõju. mõju. Keskkonnakoormus tõuseb. Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju müratasemele. negatiivne mõju müratasemele. Mõju müratasemele Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne Keskkonnataluvust mitte ületav negatiivne mõju. mõju. Keskkonnakoormus tõuseb. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Koosmõju vähemalt transpordi, Koosmõju vähemalt transpordi, sõnnikulaotuse ja põhjaveevõtu osas. sõnnikulaotuse ja põhjaveevõtu osas. Koosmõju Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju. negatiivne mõju. Mõju elusloodusele Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne. Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne. Järeldus: kaasneb mitteoluline negatiivne Järeldus: kaasneb mitteoluline negatiivne Mõju inimese tervisele mõju. mõju. Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline Mõju sotsiaal- ja Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju sotsiaalkeskkonnale ning majanduskeskkonnale negatiivne mõju. positiivne mõju majanduskeskkonnale. Enim mõjutavad alternatiivide võrdlust mõju välisõhu kvaliteedile, mõju põhjavee kvantiteedile ning kaudne mõju läbi sõnnikulaotuspindade vajaduse. Alternatiivide võrdlusest selgub, et erinevate mõjuvaldkondade kokkuvõttes võib väiksema mõjuga alternatiiviks lugeda nullalternatiivi. Selline tulemus on ootuspärane, sest tegevuse jätkamisel suuremates mahtudes suurenevad ka mõjud. Antud juhul tarbitakse kavandatava tegevuse alternatiiv 1 puhul loodusvarasid (peamiselt põhjavesi, lisaks toore, sööt, energia, kütus jms) suuremas koguses kui nullalternatiivi puhul. Mõju hindamisest selgub, et kummagi alternatiivi puhul ei ületata eeldatavalt kehtivates õigusaktides sätestatud piirnorme. Samuti ei ole ette näha ühtegi teist häiringut, mis võiks välistada kavandatava tegevuse nullalternatiivi või alternatiiv 1 juures. 88/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 12ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi on saanud/saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §16 sätestatule otsustaja Keskkonnaamet. KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 25.11.2022-09.12.2022. KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.11.2022. Teade avaldati ka Mulgi valla ja Abja Kultuurimaja kodulehel. KMH programmi avalik arutelu toimus 14.12.2022 Abja Kultuurimajas ja veebikeskkonnas Microsoft Teams. Avalikul arutelul osales 10 inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud programmi arutelu protokollis. KMH programmi kohta esitasid oma seisukohad: Keskkonnaamet (08.11.2022), Põllumajandus- ja Toiduamet (07.10.2022), Terviseamet (14.10.2022), Rahandusministeerium (27.10.2022). Keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti poolt 12.01.2023 kirjaga nr 6-3/22/7457-16. Ülevaade KMH aruande avalikustamise tulemustest lisatakse peale KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumist (Lisa 6 - Lisa 9). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 13KOKKUVÕTE Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) objektiks on Kivisalu Capital OÜ poolt Mulgi vallas Veelikse külas Alliku sigala katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 10501:004:0087) asuva Veelikse sigala rekonstrueerimine ja laiendamine. Arendaja, Kivisalu Capital OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on sigade intensiivkasvatuse jätkamine liha tootmiseks laiendatavas olemasolevas sigalakompleksis. Sigalakompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning tootmise majanduslikust jätkusuutlikkusest. Kavandatava tegevusega (alternatiiv 1) viiakse ellu sigalakompleksi laiendamine ja rekonstrueerimine. Kehtiva keskkonnakompleksloa alusel võib käitises pidada kokku kuni 4115 nuumikut. Kavandatava tegevuse tulemusel suureneb loomakohtade arv 7164-ni. KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust:  nullalternatiiv – olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida (nullalternatiiv pole arendaja eesmärk) ning käitis jätkab vastavalt kehtivas kompleksloas kehtestatule;  alternatiiv 1 – olukord, kus ellu viiakse arendaja eesmärk ehk sigalakompleksi laiendus. Alternatiivi rakendumisel hakkab tööle laiendatud sigalakompleks suurendatud loomade mahuga. Alternatiivide mõjusid hinnati n.ö tavapärastes töötingimustes, kuid sellele lisaks kirjeldati ka avariiolukordasid ja nende võimalikke tagajärgi. Sigala käitamise (sigade pidamise) tagajärjed on kavandatava tegevuse korral sarnased nullalternatiiviga. Peamisteks tagajärgedeks on:  heide välisõhku, sh lõhna teke,  sõnnikuteke,  veekasutus ja reoveeteke,  jäätmeteke,  mürateke  avariiolukorraoht. Laiendatud sigala käitamise (sigade pidamise) tagajärjed on sarnased nullalternatiiviga, kuid märkimisväärselt kasvavad keskkonnakasutuse mahud. Peamisteks tagajärgedeks on heide välisõhku, s.h lõhna teke, sõnnikuteke, veekasutus, jäätmeteke, mürateke. Eelnimetatuile lisanduvad ajutise iseloomuga ehitustegevuse tagajärjed nagu mürateke, tolm ja muu heide välisõhku, ressursikasutuse suurenemine ning jäätmeteke. Olulisemateks mõjuvaldkondadeks, millele sigala tegevuse käigus mõju avaldatakse, seda nii nullalternatiivi kui ka kavandatava tegevuse puhul, on välisõhk ja põhjavesi (veevõtt). Keskkonnamõju hindamis osana teostati välisõhu saasteainete modelleerimine. Välisõhu saasteainete hajuvuse modelleerimisel selgus, et saasteainete maksimaalselt tekkiv kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides ei ületa kavandatava tegevuse korral territooriumi piiril lubatud piirväärtuseid. Lõhnaaine modelleerimistulemused näitavad, et lõhnatundide esinemissageduse 15% piirmäära, mis iseloomustab elanikkonnale soovimatut lõhnahäiringut, vastuvõtjate juures ei ületata. Lõhna aisting on siiski väga individuaalne ning teatava lõhnaainete esinemisega peab piirkonnas arvestama, seda tõenäoliselt eelkõige sõnniku väljaveo perioodidel. Tootmismahtude tõstmisega lõhnaaine kontsentratsioon kasvab. 90/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Laiendatud farmi veevajaduse katmiseks pole vaja taotleda ettevõttele kuuluvast puurkaevust suuremat veevõttu. Kuigi sigala põhjaveetarve on märkimisväärne, ei ole piirkonna põhjaveevarude seisukorra alusel ette näha sellest tulenevat olulist negatiivset mõju põhjaveekogumi koguselisele seisundile. Sigala normaaltingimustel töötamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ka põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude minimeerimiseks on koostatud tegutsemisplaan. Jäätmetekke mõju avaldub pigem jäätmete lõppkäitleja juures. Arendaja pädevuses on tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ettevõtte territooriumitel ning jäätmete üleandmine nõuetekohaseid lube omavatele ettevõtetele. Käitise teenindamisest tulenev transpordikoormuse tõus ja sellest tuleneva mürataseme suurenemine jääb eeldatavasti alla kehtestatud piirväärtusi. Olulist mõju elusloodusele kavandatava tegevusega eeldatavalt ei kaasne. Mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub peamiselt võimaliku ebameeldiva lõhna leviku näol nii sigalakompleksis toimuvatest tegevustest kui ka sõnniku väljaveol ja laotamisel. Majanduskeskkonna jaoks on tegemist positiivse ettevõtmisega, sest tagatakse töökohtade olemasolu ning suurendatakse kohaliku tooraine kasutamist. Samuti suureneb eestimaise sealiha tootmine. Kaudsed mõjud võivad avalduda läbi sõnniku kasutamise väetisena põllumajandusmaadel. Sõnniku laotamiseks peab olema tagatud piisavas koguses laotamispindade olemasolu. Samuti peab koostama väetamisplaane ning pidama kinni nii neist väetamisplaanidest kui ka kõigist asjakohastest veekaitsenõuetest. Veelikse sigala on keskkonnakompleksloa kohuslane ning peab seetõttu rakendama parimale võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, mis muuhulgas arvestab keskkonnakaitseliste aspektidega. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatavate tegevuste tagajärgedele ning eeldatavatele mõjudele, on aruandes esitatud siiski võimalikke täiendavaid keskkonnamõju leevendusmeetmeid. Kokkuvõttes ei tuvastatud keskkonnamõju hindamisel ühtegi tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Tulenevalt tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest on aga vajalik tegevuse pidev seire vastavalt õigusaktide nõuetele ja aruandes esitatud soovitustele. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 14KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid: Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid. Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ Eesti pinnase radooniriski kaart, https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc8 75375e EVS-EN 13725:2005. Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria abil Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register Maa-amet, https://geoportaal.maaamet.ee/ Maa-Amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus Juhendmaterjalid ja muu: Abja valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Intensive Rearing of Poultry or Pigs, 2017, Industrial Emissions Directive 2010/75/EU Integrated Pollution Prevention and control, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019- 11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 Keskkonnaameti juhend, Keskkonnamüra, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/ohk-ja-kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005 Koostamisel olev Mulgi valla üldplaneering, https://mulgivald.ee/mulgi-valla-uldplaneering Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, https://envir.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#veemajanduskavade-do Mulgi valla arengukava 2019–2026, https://mulgivald.ee/documents/18442398/21412855/nr_21_Lisa_1_Mulgi+valla+arengukava+20 19-2026.pdf/8a5e94d9-72fc-4ef3-8b16-f2edf8b8f3d0 Mulgi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/3201/9002/Lisa_1.pdf# Mulgi valla üldplaneeringu KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2019-2023, https://artesterrae.sharepoint.com/sites/MulgiP/Shared%20Documents/Forms/AllItems.aspx?ga =1&id=%2Fsites%2FMulgiP%2FShared%20Documents%2FPDF%2F%C3%9Cldplaneering%202023%2D02% 92/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 2FLisa%5F3%5FMulgi%5Fvalla%5FUP%5FKSH%5FVTK%2Epdf&parent=%2Fsites%2FMulgiP%2FShared%2 0Documents%2FPDF%2F%C3%9Cldplaneering%202023%2D02 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1509822997 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019- 11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf Radoon, Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/radoon VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 Viljandi raj. Kamara sovhoosi Veelikse nuumikute sigala. Tehniline projekt. Aruande nr 21972. 1985. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=21972 Viljandi Veevärk, joogivee analüüsileht nr 257. Kivisalu Capital OÜ keskkonnaloa nr KKL/319482 taotlus Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne 15LISAD Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral Lisa 5. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta Lisa 8. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri 94/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Kasutatud lühendid Lühend Selgitus ADMS Atmospheric Dispersion Modelling System, välisõhu saasteainete hajumisarvutusmudel CAS number Numbrikombinatsioon, mis viitab keemilisele ainele CH4 Metaan dB Detsibell ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ EV Eesti Vabariik EVS Eesti Standardikeskus Ha Hektar ISO International Standards Organisation, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KAUR Keskkonnaagentuur KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KKJS Keskkonnajuhtimissüsteem KKM Keskkonnaministeerium KKR kood Keskkonnaregistrikood KMH Keskkonnamõju hindamine LÜ Loomühik MSc Tehnikateaduse magister N Lämmastik N2O Dilämmastikoksiid NH3 Ammoniaak OÜ Osaühing pH Happesuse näitaja PhD Filosoofiadoktor PVT Parim võimalik tehnika ÕPV Õhukvaliteedi taseme piirväärtus Kasutatud mõisted Mõiste Selgitus Alternatiivne kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks. (KKM) võimalus/lahendus Arendaja – isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. Arendaja kannab keskkonnamõju Arendaja hindamisega seotud kulud. (KKM) üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib Avalikkus kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi (KKM) mõõtühik suhtelise helirõhu määramiseks kuuldeläve helirõhu suhtes (Müra normtasemed elu- ja Detsibell puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42). alternatiivid, mis on vastuolus õigusakti nõudega, mis on tehniliselt teostamatud ning mis on majanduslikult Ebareaalne alternatiiv (maksumuselt) mitte mõistlikud. Ebasoodsad ilmastikutingimused, mille juures kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud oleksid maksimaalselt ilmastikutingimused negatiivsed nii tugevuselt kui ka ulatuselt. kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus Eelhindamine otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle (KKM). keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või Ekspert juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87). eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad Eksperdirühm kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Juhul, kui eksperdi kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav, peab ekspert mõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KeHJS, RTI 2005, 15, 87). Eksperdihinnang antud valdkonnas pikaajalise töökogemusega eksperdi hinnang. 96/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi (Nõukogu direktiiv Elupaik 92/43/EMÜ). Eriheide hinnanguline keskmine saasteaine heitkogus heiteallikast tegevuse ühiku kohta lõhnaainete hulk, mis, aurustudes, 1 m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel, kutsub esile Euroopa lõhna ühik ekspertrühma liikmete füsioloogilise reageeringu ja on võrdne Euroopa etalonlõhnamassi poolt esile kutsutuga, mis on aurustunud 1m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel (EVS-EN 13725:2005). Foon taustasisaldus piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § Hajumisarvutuse 47 lg 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise piirkond igast heiteallikast (Õhukvaliteedi hindamise kord1, RT I, 29.12.2016, 62), määrus nr 84). välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra. Heide (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt. Heiteallikad liigitatakse heiteallika Heiteallikas geomeetria põhjal punkt-, joon-, pind- ja ruumheiteallikateks. Heiteallikad liigitatakse heiteallika liikuvuse põhjal paikseteks ja liikuvateks (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 05.07.2016, 1). üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu Huvigrupp sihipärast huvi (Põder, 2005). mis tahes Jäätmeseaduse alusel jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja Jäätmed kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja Jäätmekäitlus tegevus. (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks (Veeseadus RT I, Kanalisatsioon 22.02.2019, 1) Kavandatav tegevus toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba (KKM). Keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda (KKM) organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. Olulisel Keskkonnaaspekt keskkonnaaspektil on või võib olla oluline keskkonnamõju82. tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja Keskkonnamõju heaolule, kultuuripärandile või varale. (KKM) Keskkonnamõju kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnale avalduva hindamine mõju hindamine. (KKM) dokument, mis sisaldab KMH tulemusi. KMH aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks Keskkonnamõju tunnistatud KMH programmist ning see peab vastama keskkonnamõju hindamise ja hindamise aruanne keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. (KKM) KMH litsentsi omav isik, kes juhib KMH läbiviimist ning vastutab programmi ja aruande koostamise eest. KMH juhtekspert (KKM) annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad Keskkonnakompleksluba tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. (Tööstusheite seadus 1, RT I 16.05.2013). keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab keskkonnamõju hindamise Keskkonnamõju käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdirühma koosseisu ning keskkonnamõju hindamise tulemuste hindamise programm avalikustamise ajakava. (KKM) nii kavandatud tegevusega kaasnevate erinevate mõjude kui ka neile lisanduvate teiste piirkonnas Koosmõju toimuvate tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon 83. 82 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005 83 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“, http://ec.europa.eu/environment/archives/eia/eia-studies-and-reports/pdf/guidel.pdf Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus keskkonnamõju hindamisel arvestatakse võimalikult tõepärase tulemuse saavutamiseks olukorraga, kus Halvim võimalik olukord rakendatakse maksimaalseid võimalikke võimsusi ning kõige ohtlikumaid võimalikke kemikaale jne, et peegeldada olukorda, millest lähtuvalt ka keskkonnamõjud oleksid kõige negatiivsemad. isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või Käitaja kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega Käitis tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). heiteallikas, mis väljutab liikumise ajal saasteaineid välisõhku (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, Liikuv heiteallikas 05.07.2016, 1). inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid. Loodusvara Jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks loodusvaradeks (Ökoloogialeksikon, 1992). tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Modelleerimise eesmärk on võimalikult reaalse olukorra tehislik loomine. Mudelil sooritatakse Modelleerimine operatsioone, mida originaalis teha ei saa või mille originaalis tegemine on liiga kallis (Ökoloogialeksikon, 1992). inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning Müra ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42). Ohtlikkus kahjutekitamisvõime jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu Ohtlikud jäätmed võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Ohtlikud ained on inimese tervist või keskkonda ohustav aine (Vikipeedia). kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste Olmejäätmed poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites. Joogiveeks nimetatakse ka vett, mida mis tahes toidukäitleja (Euroopa Parlamendi Olmevesi ehk joogivesi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik) kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust. (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada Oluline keskkonnamõju keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KKM) Otsustaja tegevusloa andja (KKM) püsiva asukohaga heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel Paikne heiteallikas tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast Pakend tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted (Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278). mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse Pakendijäätmed § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. (Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278). parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältida või, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale. Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab: tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise, Parim võimalik tehnika tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi; võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks. 98/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus maakoore pindmise horisondi moodustavad setted ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja Pinnas kultuurkihiga (Ökoloogialeksikon, 1992). maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka Pinnavesi territoriaalvesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1); Punktreostusallikas vt paikne heiteallikas 10-15 cm läbimõõdulise toruga kindlustatud puurauk, mis rajatakse sügavamatest põhjavee kihtidest Puurkaev veevõtmiseks. Põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass, (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1) Reoaine vt saateaine inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate Reostus maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel (Veepoliitika raamdirektiiv, 2000/60/EÜ) vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega Reostusallikas (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1) üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, Reovesi 1) Risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt (Põder, 2005). igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda. (Atmosfääriõhu kaitse Saasteaine seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks Saasteaine lubatud saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või heitkogus sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi (Veeseadus RT Sademevesi (sajuvesi) I, 22.02.2019, 1). Sisend-väljund analüüs analüütiline ja matemaatiline lähenemine ainevoogude kirjeldamiseks ning lähtub massijäävusseadusest. Sotsiaalne keskkond hõlmab inimeste elu – ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridust ja kogukondi, millesse nad kuuluvad. Suubla veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). loomade väljaheite, allapanu, pudenenud sööda ja vee vähemal või suuremal määral käärinud segu Sõnnik (Ökoloogialeksikon, 1992). jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine Taaskasutamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). haldusorgani otsus, mis annab arendajale õiguse kavandatav tegevus ellu viia. Tegevusluba on näiteks Tegevusluba ehitusluba, keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, maavara kaevandamise luba või eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. (KKM) materjal, mida enne lõpptootesse lülitamist ei ole üldse või on ainult vähe töödeldud (Inglise-Eesti Tooraine majandusterminite sõnastik) diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi kindla ajavahemiku jooksul Tuuleroos (EE) sõnnik, mille kuivainesisaldus on kuni 7,9. % (Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud Vedelsõnnik väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid, RT I, 16.07.2014, 8). vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas (edaspidi veemajanduskava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja - Veemajanduskava kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, Välisõhk RT I, 05.07.2016, 1). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus heiteallika parameetrite ja heiteallika asukohta iseloomustavate meteoroloogiliste andmete põhjal Õhukvaliteedi arvutuslik saasteaine sisalduse määramine maapinnalähedases õhukihis (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT I, hindamine 29.12.2016, 62). saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada Õhukvaliteedi piirväärtus kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). era või avalik-õiguslik isik või isikute grupp, kellel on kavandatava tegevuse suhtes selgelt tajutav huvi või Üldsus kes selle osaleb (Põder, 2005) 100/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Sigade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses84 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades. Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga: MNväljaheited = L × qN, kus: L – aastaloom või aastalind, tk; qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta määruse nr 66 lisa tabelis 9 esitatu põhjal. Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga: MNH3laut = MNväljaheited × klaut / 100, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg; klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa tabelites 2-4; Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: MNH3sõnnikuhoidla = (MNväljaheited – MNH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemite järgi, kg; MNH3laut – arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, kg; 1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur; ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 5 esitatu põhjal. Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: MCH4laut = L × qCH4laut, kus: L – aastaloom või aastalind, tk; qCH4laut –määruse nr 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom. Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga: MCH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla, kus: L – aastaloom või aastalind, tk; qCH4sõnnikuhoidla –määruse nr 66 lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind. Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: 84 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66. 102/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne MN2Osõnnikuhoidla = MNväljaheited × ksõnnikuhoidla / 100, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg; ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 8 esitatu põhjal. Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga. Lähtuvalt sellest, et PVT-viitedokumendis85 on kirjeldatud võimaliku tolmu teket sigalates, hinnatakse saasteainetest lisaks ka peenosakeste (PM10) teket. Tolmu tekib eelkõige lautades ja söödaga tegelemise käigus. Tolmuheidet mõjutavad ventilatsioon, allapanu kasutamine, pidamisviisid, sööda tüüp ja selle konsistents ja niiskusesisaldus lautades. PVT-viitedokumendis on PM10 puhul toodud, sõltuvalt loomatüübist ja pidamisviisist, emissioonitegurid, mida tolmuheitme leidmiseks ka kasutati. Vedelsõnnikutehnoloogial peetavate nuumsea koha kohta tekib tolmuosakesi aastas kuni 0,24 kg (PVT-viitedokument tabel 4.222). Tolmuheide arvutatakse (kg/aastas) järgmise valemiga: PM10 = loomakohtade arv × PM10 emissioonitegur Lõhna heite hindamise metoodika Lõhnaainetest tulenevat lõhnahäiringut reguleerib keskkonnaministri määrus86. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel. Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest. Kuna otseselt pole fooni mõõtmisi Veelikse sigala juures läbi viidud, leiti lõhnaainete hetkelised heitkogused arvutuslikul teel. Sigalate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × LÜ, kus Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas ning mis on nuumsigade puhul 40 OU/LÜ/s. LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Põllumajandusministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks 85 PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf 86 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on nuumsigade puhul 0,03. Sõnnikuhoidla puhul arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × S, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas; S – pindallika pindala (m²). Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna hindamiseks kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid (VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011)87. Vedela seasõnniku puhul on eriheiteks 7 OU/s/m2. Lõhna heite hindamisel arvestati, et sõnnikuhoidla on kaetud loodusliku koorikuga, mille puhul heide väheneb 20-70%88. Lõhna tekkimine laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest sõltub väga paljudest teguritest. Olulised on siinkohal nii sõnniku füüsikalistest omadustest nagu sõnniku pH, ruumi ja sõnniku temperatuur ja niiskus, hapniku sisaldus kui ka loomade söötmine, millest tuleneb sõnniku keemiline koostis (nt proteiini sisaldus sõnnikus). Laudahoonetes mängib rolli nt ka sõnnikukanalite täituvus, nende tühjendamise sagedus, samuti asemete kui ka lauda üldisem korrashoid jne. Hoidlate puhul mõjutavad saasteainete tekkimist ja lendumist nt hoidlate täituvus, pinda katva kooriku olemasolu ning sõnniku koostis. Eestis kui ka mujal läbi viidud ühekordsed lõhnateemalised uuringud annavad küll hinnangu hetkeolukorra kohta, kuid lühikesel mõõteperioodil tehtud tulemusi ei ole otstarbekas laiendada tervele aastale või tervele sarnasele tööstusele ilma algandmete pikemale analüüsile ja seoste leidmisele. Heitmete, tehnoloogia ja tehnika kirjeldus Kasutatava tehnoloogia ja tehnika kirjeldused ning tööprotsesside kirjeldused on koostanud Kivisalu Capital OÜ ning ELLE OÜ spetsialistid. Peamised välisõhu heiteallikad on väljatõmbekorstnad/ventilaatorid. Saasteainete välisõhku suunamine, heitkogused ja heite kiirus on suuresti sõltuv ventilatsioonist ning väljatõmbe efektiivsusest, samuti teistest keskkonnaparameetritest. Saasteainete hajumise arvutamine arvutimudeliga Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks kasutab ELLE OÜ muuhulgas ajumisarvutusprogrammi Airviro. Eestis on hajumisarvutusprogrammidele nõuded kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister89. Airviro on nende nõuetega vastavuses. Hajumisarvutused on koostanud ELLE OÜ spetsialistid. 87 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 88 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 89 RT I, 29.12.2016, 62. „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84. 104/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Saasteainete heitkoguste arvestamine ja õhukvaliteedi hindamise määramiseks kasutatav võrdlusanalüüs Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 5690 esitatakse LHK projektis andmed saasteainete heitkoguste kohta vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud määrusele. Hajumisarvutuse tulemusi võrreldakse elanikkonna ja keskkonna kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusega91. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Tulemuste visualiseerimine Airviro programmiga on hajumisdiagrammide esitamise võimalus valitud kaardikihil, et visualiseerida tekkivat saastetaset huvipakkuvas asukohas. Näiteks on oluline hinnata välisõhu kvaliteedi taset tootmisterritooriumi piiril ning lähimate elumajade juures. Hajumiskaardil on see võimalik. Hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatavad hajumiskaardid koostatakse ELLE OÜ spetsialistide poolt. Hajumise esitamise aluskaardiks kasutatakse Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile kantakse modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena valmivad tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Hajumiskaardid koostati nendele saasteainetele, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata. Meteoroloogilised andmed Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 20120.-2022. aasta vaatlusandmeid Külitse meteojaamast. Lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2021. a vaatlusandmeid. Täpsemalt on kirjeldatud meteoroloogilisi andmeid alapeatükis 5.8. 90 RT I, 25.10.2019, 1 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis ”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus nr 56. 91 RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 105/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral Järgnevates tabelites on toodud Veelikse sigalas tekkivate saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud lautade maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. 106/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused sigalatest ja sõnnikuhoidlast nullalternatiivi puhul NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast Heite- N sisaldus N N lendu- allika Aasta- välja- N sisaldus Heite- NH 3 sisaldus Hetke- Toodangu mine Hetke- Aastane, Aastane, number Pidamisviis loom, heidetes väljaheidetes, allika Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line, rühm NH3-na, line, g/s t/a t/a arv kg/loom t/a number protsent, % heidetes, g/s % aastas t/a Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1 Nuumsead (betoonrestid) vaakumsüsteem, 1192 10,56 12,588 10 0,040 1,259 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 11,551 0,037 1,155 sõnniku põhjakihi jahutamine koorik Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja S2 Nuumsead (betoonrestid) vaakumsüsteem, 531 10,56 5,607 10 0,018 0,561 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 5,145 0,016 0,515 sõnniku põhjakihi jahutamine koorik Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja S3 Nuumsead (betoonrestid) vaakumsüsteem, 1442 10,56 15,228 10 0,048 1,523 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 13,973 0,044 1,397 sõnniku põhjakihi jahutamine koorik Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja S5 Nuumsead (betoonrestid) vaakumsüsteem, 950 10,56 10,032 10 0,032 1,003 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 9,206 0,029 0,921 sõnniku põhjakihi jahutamine koorik Kokku 4115 43,454 0,138 4,345 39,875 0,126 3,987 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 107/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 2. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlast heiteallikate kaupa nullalternatiivi puhul NH3 heitkogus Heiteallika number Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a S1 0,040 1,259 S2 0,018 0,561 S3 0,048 1,523 S5 0,032 1,003 H1 0,126 3,987 Kokku 0,264 8,333 Tabel 3. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlast nullalternatiivi puhul CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast Heite- allika Toodangu- Aasta- Eriheide, Hetke- Aastane, Heite- Eriheide, Hetke- Aastane, number kg/aasta/ allika Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/ rühm loom, tk line, g/s t/a line, g/s t/a loom number loom Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1 Nuumsead 1192 1,5 0,057 1,788 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,208 6,556 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S2 Nuumsead 531 1,5 0,025 0,797 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,093 2,921 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S3 Nuumsead 1442 1,5 0,069 2,163 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,251 7,931 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S5 Nuumsead 950 1,5 0,045 1,425 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,166 5,225 koorik Kokku 4115 0,196 6,173 0,718 22,633 Tabel 4. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlast heiteallikate kaupa nullalternatiivi puhul CH4 heitkogus Heiteallika number Hetkeline, g/s Aastane, t/a S1 0,057 1,788 S2 0,025 0,797 S3 0,069 2,163 S5 0,045 1,425 H1 0,718 22,633 Kokku 0,913 28,805 Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlast nullalternatiivi puhul N2O heitkogus hoidlast Heiteallika number N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline, Sõnniku liik Aastane, t/a (arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s H1 Vedelsõnnik 43,454 0,1 0,001 0,043 Kokku 43,454 0,001 0,043 108/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 6. Tolmu (PM10) heitkogused lautadest nullalternatiivi puhul Aasta- Heiteallika Toodangu Emissioonitegur, Heitkogus, Heitkogus, Pidamisviis loom, number rühm PM10/loomakoht/aasta g/s t/a arv Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) S1 Nuumsead 1192 0,24 0,009 0,286 vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) S2 Nuumsead 531 0,24 0,004 0,127 vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) S3 Nuumsead 1442 0,24 0,011 0,346 vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) S5 Nuumsead 950 0,24 0,007 0,228 vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine Kokku 4115 0,031 0,988 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 109/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral Järgnevates tabelites on toodud Veelikse sigalas tekkivate saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud lautade maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. 110/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused sigalatest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast Heite- N sisaldus N sisaldus N N lendu- allika Aasta- välja- väljaheidetes Heite- NH3 sisaldus Hetke- Toodangu mine Hetke- Aastane, Aastane, number Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud allika Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line, rühm NH3-na, line, g/s t/a t/a arv kg/loom karjatamist), number protsent, % heidetes, g/s % aastas t/a t/a Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja (betoonrestid) S1 Nuumsead 1200 10,56 12,672 10 0,040 1,267 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 11,628 0,037 1,163 vaakumsüsteem, sõnniku koorik põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja (betoonrestid) S2 Nuumsead 1768 10,56 18,670 10 0,059 1,867 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 17,132 0,054 1,713 vaakumsüsteem, sõnniku koorik põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja (betoonrestid) S3 Nuumsead 1468 10,56 15,502 10 0,049 1,550 H1 põhiplaaniga, loomulik 10 14,225 0,045 1,423 vaakumsüsteem, sõnniku koorik põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja (betoonrestid) S4 Nuumsead 1768 10,56 18,670 10 0,059 1,867 H2 põhiplaaniga, loomulik 10 17,132 0,054 1,713 vaakumsüsteem, sõnniku koorik põhjakihi jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand Vedelsõnnikuhoidla, ringja (betoonrestid) S5 Nuumsead 960 10,56 10,138 10 0,032 1,014 H2 põhiplaaniga, loomulik 10 9,303 0,029 0,930 vaakumsüsteem, sõnniku koorik põhjakihi jahutamine Kokku 7164 75,652 0,240 7,565 69,420 0,220 6,942 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 111/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 2. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa alternatiiv 1 puhul NH3 heitkogus Heiteallika number Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a S1 0,040 1,267 S2 0,059 1,867 S3 0,049 1,550 S4 0,059 1,867 S5 0,032 1,014 H1 0,136 4,299 H2 0,084 2,643 Kokku 0,460 14,507 Tabel 3. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast Heite- allika Toodangu- Aasta- Eriheide, Hetke- Aastane, Heite- Eriheide, Hetke- Aastane, number kg/aasta/ allika Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/ rühm loom, tk line, g/s t/a line, g/s t/a loom number loom Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1 Nuumsead 1200 1,5 0,057 1,800 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,209 6,600 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S2 Nuumsead 1768 1,5 0,084 2,652 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,308 9,724 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S3 Nuumsead 1468 1,5 0,070 2,202 H1 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,256 8,074 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S4 Nuumsead 1768 1,5 0,084 2,652 H2 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,308 9,724 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S5 Nuumsead 960 1,5 0,046 1,440 H2 põhiplaaniga, loomulik 5,5 0,167 5,280 koorik Kokku 7164 0,341 10,746 1,249 39,402 Tabel 4. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa alternatiiv 1 puhul CH4 heitkogus Heiteallika number Hetkeline, g/s Aastane, t/a S1 0,057 1,800 S2 0,084 2,652 S3 0,070 2,202 S4 0,084 2,652 S5 0,046 1,440 H1 0,774 24,398 H2 0,476 15,004 Kokku 1,590 50,148 112/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul N2O heitkogus hoidlast Heiteallika number N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline, Sõnniku liik Aastane, t/a (arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s H1 Vedelsõnnik 46,844 0,1 0,001 0,047 H2 Vedelsõnnik 28,808 0,1 0,0009 0,029 Kokku 75,652 0,002 0,076 Tabel 6. Tolmu (PM10) heitkogused lautadest alternatiiv 1 puhul Aasta- Heiteallika Toodangu Emissioonitegur, Heitkogus, Heitkogus, Pidamisviis loom, number rühm PM10/loomakoht/aasta g/s t/a arv Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) S1 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 1200 0,24 0,009 0,288 jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) S2 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 1768 0,24 0,013 0,424 jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) S3 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 1468 0,24 0,011 0,352 jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) S4 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 1768 0,24 0,013 0,424 jahutamine Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) S5 Nuumsead vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi 960 0,24 0,007 0,23 jahutamine Kokku 4115 0,055 1,719 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 113/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 5. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid Saasteainetele hajumiskaarte ei koostatud, kuna saasteainete maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi oli väiksem kui 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtustest. 114/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 1. Nullalternatiiv – lõhnatundide esinemissagedus Veelikse sigala ümbruses Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 115/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 2. Alternatiiv 1 – lõhnatundide esinemissagedus Veelikse sigala ümbruses 116/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad Lisatakse pärast KMH aruande avalikustamist. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 117/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta Lisatakse pärast KMH aruande avalikustamist. 118/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 8. Aruande kohta esitatud seisukohad, ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele Lisatakse pärast KMH aruande avalikku väljapanekut. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 119/120 Veelikse sigala keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Lisatakse pärast KMH aruande avalikku arutelu. 120/120 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel