dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 5. aprill 2023
Seotud ettevõtted
Eurosec OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/23-44/187-1
Registreeritud
5. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eurosec OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-44
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Eurosec-vaidlustus.2023-04-05.est.sorainen.asice169 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 05.04.2023 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 262288 Vaidlustaja: Eurosec OÜ Registrikood: 11606119 Treiali tee 2-7, 75312, Peetri alevik e-post: [email protected] Esindaja: advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve 34a, 11314, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: Tamrex Ohutuse Osaühing Registrikood: 10590451 Laki 5, 10621, Tallinn e-post: [email protected] VAIDLUSTUS HANKIJA 05.04.2023 OTSUSTELE Sorainen – 2/4 – 1. TAOTLUSED 1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse otsus, millega Eurosec OÜ pakkumus lükati mittevastavana tagasi; 2. Tunnistada punktis 1 esitatud taotluse rahuldamise korral nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel kehtetuks hankija otsus Tamrex Ohutuse Osaühing pakkumuse edukaks tunnistamise kohta; 3. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel Eurosec OÜ poolt tasutud riigilõiv ja menetluskulud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kanda. Mõista Eurosec OÜ tasutud riigilõiv ja kantud menetluskulud Eurosec OÜ kasuks välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt. 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) algatas 17.03.2023 riigihangete registris riigihanke 262288 „Peakoplektid“1. Tegemist on dünaamilise hankesüsteemiga 235233 seotud hankega. Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt ületab hankelepingu eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. 2. Riigihankes esitati kaks pakkumust – ühe vaidlustaja ja teise kolmas isik. Hankija teavitas 05.04.2023 vaidlustajat riigihangete registri vahendusel tema pakkumuse tagasilükkamisest ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisest. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 3. Kaebeõiguse olemasolu riigihankevaidlustes toetub nn subjektiivsete õiguste rikkumise teooriale väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. 4. Käesolevas riigihankes on seatud kaks hindamiskriteeriumit – pakkumuse maksumus osakaaluga 80 ja tarneaeg osakaaluga 20. Nagu nähtub ka hankija 05.04.2023 teatest oli vaidlustaja pakkumuse maksumus kaks korda soodsam, kui kolmanda isiku pakkumuse maksumus. Viidatud teates ei avaldanud hankija, millist tarneaega kolmas isik pakkus, seega ei ole vaidlustajale teada, kuidas hindamispunktid hankes üldse jaotusid. 5. Küll aga saab vaidlustaja eeldada, et arvestades maksumuse osakaalu ning pakkumuste olulist hinnavahet, võib järeldada, et kui vaidlustaja pakkumust ei oleks tagasi lükatud, siis osutunuks vaidlustaja pakkumus edukaks ja temaga sõlmitaks hankeleping. 6. Seega rikuvad vaidlustatud otsused vaidlustaja subjektiivseid õigusi ja vaidlustajal on vaidlustamise õigus, kuivõrd otsuse jõustudes kaotab vaidlustaja jäädavalt hankelepingu sõlmimise võimaluse ning sellega koos ka võimaluse tulu teenida. 4. HANKIJA OTSUS PAKKUMUSE TAGASILÜKKAMISE KOHTA EI OLE ÕIGUSPÄRANE 7. Hankija poolt 05.04.2023 esitatud teatest nähtub, et pakkumus tunnistati mittevastavaks väidetaval põhjusel, et pakkumus ei sisalda tehnilises kirjelduses p 1.1-1.4 küsitud komplekti tooteid. Pakkumusele lisatud tootelehed ei tõenda samaväärsust ning pakkumus ei ole vastavustingimustele vastav. Hankija pole mistahes muid põhjendusi ega selgitusi vaidlustajale tema pakkumuse väidetava mittevastavuse kohta esitanud. 1 Kirjapilt muutmata. Sorainen – 3/4 – 8. Riigihanke 262288 tehniline kirjeldus on esitatud poolel leheküljel, viidates konkreetse tootja seadmetele, mis peaksid pakutavasse komplekti kuuluma. Samamoodi on sealsamas esitatud nõuded markeerimisele. 9. Riigihanke 262288 alusdokumendis „vastavustingimused“ on sätestatud, et samaväärse toote pakkumisel tuleb pakkumuse juurde lisada toote spetsifikatsioonid. Sealsamas on nõutud ka pakkuja kinnitust, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. Lisaks on vastavustingimustes viidatud ka RHS § 88 lg-s 3 sätestatud kohustusele lisada märge „või samaväärne“. 10. Vaidlustaja saab RHAD-st kogumis aru nii, et hankija oli tehnilises kirjelduses detailselt välja toonud konkreetsed tooted, kuid neid nõuded pidi mõistma nii, et hankija aktsepteerib ka samaväärseid tooteid. Vaidlustaja on oma pakkumuses esitanud samaväärsed tooted. 11. Seetõttu ei saa õiguspärane olla pakkumuse tagasilükkamine põhjusel, et pakkumus ei sisalda tehnilise kirjelduse p-s 1.1-1.4 küsitud tooteid. Kui hankija mõistab tehnilise kirjelduse p-d 1.1-1.4 nii, et pakkuda tuli selles konkreetselt nimetatud tooteid, siis muutuvad hankija eespool seatud viited samaväärsusele mõttetuks. Teiseks oleks hankija sellisel juhul ilmselgelt rikkunud RHS § 88 lg-s 6 ja 7 sätestatud kohustusi. 12. Hankija on vastavustingimustes sätestanud, et samaväärse toote pakkumisel tuleb pakkumuse juurde lisada toote spetsifikatsioonid. Nagu nähtub vaidlustaja pakkumusest,2 on vaidlustaja esitanud koos pakkumusega tootelehed, mis sisaldavad toote spetsifikatsioone. 13. Seega sai hankija vaidlustaja pakkumuse samaväärsust hinnata lähtudes pakkumusele lisatud andmetest, sh toote spetsifikatsioonidest. 14. Iseäranis olulisena tuleb antud juhul arvestada ka sellega, et RHS § 77 lg 4 p 1 kohaselt on tehniline kirjeldus nn kohustuslik riigihanke alusdokument, mis peab hankemenetluses olemas olema ja käesolevas riigihankes kohaldatakse piiratud hankemenetluse sätteid. Antud juhul piirdub tehniline kirjeldus aga viitega konkreetse tootja toodetele, tegelikult üldse esitamata seda, milline on hankija kehtestatud omaduste või tehniliste nõuete kogum, mida ta pakutavatelt asjadelt nõuab. 15. Sellises olustikus on riigihanke tehniline kirjeldus ilmselgelt puudulik, kuna olukorras, milles pakkuja ei paku hankija poolt tehnilises kirjelduses nimetatud konkreetset toodet, ei ole hankija andnud mistahes orientiire selle kohta, millises osas peab võimalik samaväärne toode olema hankija nõutud konkreetse asjaga samaväärne. Ainuke juhis on siinkohal see, et hankija on nõudnud toote spetsifikatsioonide esitamist, mida vaidlustaja on ka teinud ning millest saab järeldada, et hankija hindab samaväärsust esmajoones esitatud spetsifikatsioonide alusel. 16. Väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika kohaselt ei saa aga puuduliku alusdokumendi puhul pakkujat otsuste tegemisel negatiivse otsusega karistada. Ebapiisavalt koostatud RHAD eest ei vastuta pakkujad, vaid hankija.3 17. Kui hankija leidis, et pakkumuses esitatud spetsifikatsioonid ja selles antud kinnitused ei võimalda tal hinnata, kas pakutavad seadmed on hankija nõutuga samaväärsed – sh arvestades, et vaidlustajal polnud üleüldse võimalik ette näha, millises osas hankija samaväärsust hindab, siis pidanuks hankija ebaselguse korral küsima vaidlustajalt selgitusi. Ka kohtupraktikas on jaatatud hankija kohustust küsida näiteks selgitusi, kui pakkumuses on jäetud esitamata RHAD- s nõutud tõendid pakutava toote vastavusest standardile.4 18. Hankija pole antud juhul aga mistahes selgitusi küsinud, jõudes ka seetõttu ebaõige otsuseni. 2 Vaidlustaja eeldab, et VaKo-l on vaidlustaja pakkumusele riigihangete registri vahendusel juurdepääs. 3 RKHKo 3-3-1-24-13. 4 TlnHKo 3-21-722, p 10-12. Sorainen – 4/4 – 19. Kolmanda isiku suhtes tehtud positiivsed otsused vaidlustab vaidlustaja nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. 5. MENETLUSLIKUD TEATED 20. Vaidlustaja sai hankija otsusest teada 05.04.2023. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 1 kohaselt tähtaegne. 21. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 2 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd hankelepingu eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast suurem. 22. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul kui hankija esitab selgitusi või täiendavaid tõendeid, mille osas vaidlustajale näib olevat oluline asja lahendamine suulisel istungil, jätab vaidlustaja endale õiguse esitada asja istungil läbivaatamise taotlus pärast hankija poolt vastuse saamist. 23. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisa: maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Mario Sõrm advokaat
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel