Saatja: Maarika Uprus <
[email protected]>
Saadetud: 23.03.2023 13:16
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Elva valla üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks
Manused: image001.png; Rahandusministeeriumile Elva valla üldplaneeringu esitamine
heak.asice
Tere,
Elva Vallavalitsus edastab Rahandusministeeriumile heakskiitmise otsustamiseks Elva valla
üldplaneeringu.
Palun andke teada, kellele see menetlusse suunataks, et saaksime temaga üle kontrollida, kas kirja
viimase lauses viidatud sharepointi lingil olev üldplaneering ja menetlusmaterjal on välisele kasutajale
kättesaadav.
Lugupidamisega
Maarika Uprus
planeeringuspetsialist
Elva Vallavalitsus
Kesk 32, Elva
+372 5271860
[email protected]
ELVA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium Meie 22.03.2023 nr 6-1/20-277
[email protected]
Elva valla üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks
Elva Vallavolikogu 01.10.2018 otsusega nr 83 algatati Elva valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering)
koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Üldplaneeringu koostaja on AB
Artes Terrae OÜ, volitatud maastikuarhitekt-ekspert Heiki Kalberg ja Elva vallavalitsuse üldplaneeringu
juhtgrupp. KSH aruande koostaja on Alkranel OÜ, juhtekspert Alar Noorvee.
Üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine kooskõlas Elva valla arengukava visiooni, strateegiliste eesmärkide ja
eelarvestrateegiaga. Üldplaneeringu teemakäsitlus lähtub planeerimisseaduses üldplaneeringule
sätestatud ülesannetest, millele esitatakse lahendus lähtudes kohalikest vajadustest.
Üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati avalikkust Ametlikes Teadaannetes 15.10.2018, ajalehes
Postimees 23.10.2018, Elva valla infolehes 26.10.2018 ning Elva valla veebilehel üldplaneeringu blogis.
Ajavahemikus 01.10-20.10.2020 korraldati ideekorje, mille raames oodati üldplaneeringu koostamisse
avalikkuse ideid ja ettepanekuid. Ideekorje tulemused avaldati üldplaneeringu blogis.
Elva Vallavalitsuse 01.06.2021 korraldusega 348 otsustati korraldada üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõu (edaspidi eelnõu) avalik väljapanek 18.06-18.07.2021 Elva linnaraamatukogus (Tartu mnt 3, Elva
linn), Rõngu raamatukogus (Valga mnt 6a, Rõngu alevik), Hellenurme raamatukogus (Vallamaja,
Hellenurme küla), Puhja teenuskeskuses (Elva tee 1, Puhja alevik), Konguta rahvamajas (Annikoru küla),
Rannu teenuskeskuses (Elva tee 7, Rannu alevik). Eelnõu veebiversiooni avalik väljapanek toimus
üldplaneeringu blogis.
Elva Vallavalitsuse 10.08.2021 korraldusega nr 481 anti eelnõule esitatud arvamuste osas seisukohad.
Eelnõu avalikud arutelud toimusid Elva kultuurikeskuses (Kesk 30, Elva linn) 12.08.2021, Rõngu
rahvamajas (Valga mnt 12, Rõngu alevik) 16.08.2021, Hellenurme teenuskeskuses (Vallamaja, Hellenurme
küla) 17.08.2021, Puhja seltsimajas (Viljandi tee 24, Puhja alevik) 18.08.2021, Konguta rahvamajas
19.08.2021 ja Rannu rahvamajas (Elva tee 7, Rannu alevik) 25.08.2021. Eelnõu avalikel aruteludel osales
kokku 108 inimest.
Eelnõu avalikust väljapanekust ja aruteludest teavitati avalikkust ajalehes Postimees 10.06.2021 ja
23.07.2021, Elva valla infolehes 14.06.2021 ning Elva valla veebilehel üldplaneeringu blogis.
Eelnõu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemusel täiendati üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu
ning eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks.
Üldplaneeringu vastuvõtmise eelselt kooskõlastati üldplaneering järgmiste riigiasutuste poolt:
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 22.03.2022, Põllumajandus- ja Toiduamet 17.03.2022,
Muinsuskaitseamet 25.03.2022, Maaeluministeerium 16.03.2022, Maa-amet 30.03.2022 (tingimuslik
kooskõlastus) ja 01.07.2022, Terviseamet 31.03.2022, Transpordiamet 04.04.2022, Päästeamet
Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank
Elva vald, Tartumaa e-post:
[email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank
reg nr 77000170
2
05.04.2022, Kaitseministeerium 06.04.2022, Keskkonnaministeerium 08.04.2022, Keskkonnaamet
06.04.2022. Üldplaneeringu kooskõlastasid ka Nõo Vallavalitsus, Viljandi Vallavalitsus ja Tartu
Linnavolikogu. Üldplaneeringu kohta esitati asutuste ja isikute poolt arvamusi.
Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korraldusega nr 249 võeti eelnõu kooskõlastamisel esitatud arvamuste
osas seisukohad ning täiendati eelnõu.
Elva Vallavolikogu 22.08.2022 otsusega nr 51 võeti üldplaneering vastu ning suunati avalikule
väljapanekule 15.09-15.10.2022. Üldplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek paberkandjal toimus
Elva linnaraamatukogus, Rõngu raamatukogus, Hellenurme raamatukogus, Puhja teenuskeskuses,
Konguta rahvamajas, Rannu teenuskeskuses. Veebiversioonis sai tutvuda valla veebilehel üldplaneeringu
avalikus rakenduses.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Elva Vallavalitsus seisukoha
15.11.2022 korraldusega nr 531.
Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid Elva kultuurikeskuses 29.11.2022, Rõngu
rahvamajas 01.12.2022, Rannu rahvamajas 08.12.2022, Puhja seltsimajas 14.12.2022, Palupera
koolimajas 04.01.2023. Avalikel aruteludel osales kokku 82 inimest. Arutelude protokollid ja esitlusslaidid
avalikustati üldplaneeringu blogis.
Üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja avalikest aruteludest teavitati avalikkust ajalehes Postimees
03.09.2022, 16.11.2022, Elva valla infolehes 21.11.2022 ning Elva valla veebilehel üldplaneeringu blogis.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemustest anti ülevaade üldplaneeringu blogis.
Esitame ülevaate üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest, millega üldplaneeringu
koostamisel ei arvestatud või arvestati osaliselt, ja vallavalitsuse seisukohad ning selgitused:
1. T. Luther (edaspidi arvamuse esitaja) arvamus 15.09.2022: Rõngu alevikus Tartu mnt 1 kinnistu
maakasutuse juhtostarve peab olema väikeelamumaa EV. K tähistus vanimale
muinsuskaitseväärtuslikule hoonele ning eraomandile pole korrektne.
Elva Vallavalitsuse 15.11.2022 korraldusega nr 531 võetud seisukoht: Vallavalitsus selgitab, et
üldplaneeringuga on määratud Rõngu keskuse maakasutuse juhtotstarbeks keskuse maa-ala,
kuna tegemist on linnaliku maa-alaga, kus on tihedamalt läbi põimunud erinevad maakasutuse
otstarbed (kaubandus, ametiasutused, vaba aja veetmine, teenindusasutused jms). Tartu mnt 1
kinnistu asub samuti Rõngu keskuses, seetõttu on kinnistu maakasutuseks märgitud keskuse maa-
ala. Nimetatud juhtotstarve ei piira kuidagi elamu sihtotstarbelist kasutamist, pigem annab Teile
võimaluse luua vajadusel kinnistule tulevikus lisafunktsioone, nt ärifunktsioon vms. Vallavalitsus
selgitab, et ka praegu kehtivas Rõngu valla üldplaneeringus järgiti sama põhimõtet ning Tartu mnt
1 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks on aastast 2008 märgitud keskuse maa.
Vallavalitsus edastas seisukoha arvamuse esitajale 15.11.2022 kirjaga nr 6-1/20-245 ning kutsus
teda üldplaneeringu avalikule arutelule. Esitatud arvamust arutati Rõngu rahvamajas 01.12.2022,
arutelu protokolliti. Kuna arvamuse esitaja avalikul arutelul ei osalenud, saatis vallavalitsus
19.01.2023 arvamuse esitajale täiendava kirja nr 6-1/20-268, milles küsis üle, mis võis
vallavalitsuse selgituses arusaamatuks jääda. Arvamuse esitajal paluti vallavalitsuse selgituse
ebaselguse korral anda sellest kirjalikult teada. Arvamuse esitaja vallavalitsuse poole täiendava
selgituse saamiseks ei pöördunud, millest saab järeldada, et arvamuse esitajale on vallavalitsuse
seisukoht ja selgitus arusaadav ning täiendav selgitus ei ole vajalik. Arvamuse esitaja ei ole andnud
vallavalitsusele kirjalikult teada, kas ta loobub oma arvamusest või mitte.
2. R. Puusepp (edaspidi arvamuse esitaja) arvamus 17.09.2022: Vaatasin üldplaneeringu kaarti ja
avastasin planeeritava kergliiklusraja oma kodu ümbert. Meie perele ei sobi see kuna kogu
maaüksuse piirist pool jääb kergliiklusrajaga piirnevaks. Juba praegu on keeruline privaatsust
saada omas kodus, kuna maja on teele niivõrd ligidal. Soojal perioodil saan privaatsuse
3
saavutamiseks lasta hekil üle kolme meetri kõrgeks kasvada, aga see ei ole püsiv lahendus.
Kergliiklusraja rajamine tooks kaasa täieliku privaatsuse ja turvatunde puudumise. Samuti oleks
hoovist väljumine ebaturvaline jalgrataste ja kergliikurite tõttu. Puudub ka ruum ning sobilik
pinnas kuhu tee rajada. Kuna sõidutee servast tuleb alla järsk kallak juba meie maaüksusel. Ei ole
nõus maa loovutamise ega ka taimestiku rikkumisega. Maaüksuse piiril paiknevad suured põlised
puud ning viljapuud. Samuti on istutatud üle 100 hekipuu mis saaks tee rajamisel kannatada. Ka
piirdeaed ei ole lahendus kuna hoovi pind on sõiduteest tüki maad madalamal ning privaatsuse
piiri saavutab alates 2.5m kõrge piirdega. Maaüksust läbib suur hulk loomade liikumisradasid,
kust liigub läbi palju erinevaid loomaliike, seega ei saa teega piirnevat ala täielikult sulgeda kõrge
piirdeaiaga. Kergliiklustee rajamine eeldab ka talvist hooldust KOV poolt. Kui kergliiklusrajaga
asfaltkatet laiendada meie hoovi poole on väga suur risk reostada ära kaevuvesi ning sellega ka
põhjavesi. Antud juhul käib jutt katastriüksusest 60502:003:0325 Noore perena soetasime kodu
Tartule lähedasse piirkonda eramajja, et oleks looduslähedane rahulik koht kus olla.
Hajaasustusalal eratalude piirkond ei ole koht kergliiklusteedele mis peaks ümbritsema hoopis
kortermaju.
Elva Vallavalitsuse 15.11.2022 korraldusega nr 531 võetud seisukoht: Esitatud arvamust ei
arvestata. Elva Vallavalitsus selgitab, et uute kergliiklusteede kavandamisel on
täpsustatud maakonnaplaneeringus kavandatud kergliiklusteede võrgustikku ja püütud siduda
olemasolevaid lõike tervikuks. Üldplaneering ei määratle, millisel pool sõiduteed kergliiklustee
peab paiknema ning missuguse liiklusseaduse kohase tee või tee elemendiga on tegemist – täpne
lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt ruumilisele situatsioonile. Lillekülas
Aedmäe kinnistu suurus on 1,9 ha, kinnistuga piirnevate teekoridoride laius on ca 11m.
Vallavalitsus on seisukohal, et kergliiklustee rajamine transpordimaale ei kujuta ohtu Aedmäe
kinnistule ning ei riku kinnistu privaatsust. Piirkonna elanikud on soovinud kergliiklustee
kavandamist, et luua paremad ja turvalisemad liikumisvõimalused Ulila, Lilleküla ja Ridaküla
vahel. Seetõttu ei ole võimalik esitatud arvamust arvestada.
Vallavalitsus edastas seisukoha arvamuse esitajale 15.11.2022 kirjaga nr 6-1/20-241 ning kutsus
teda avalikule arutelule. Esitatud arvamust arutati Puhja seltsimajas 14.12.2022, arutelu
protokolliti. Kuna arvamuse esitaja avalikul arutelul ei osalenud, saatis vallavalitsus 19.01.2023
arvamuse esitajale täiendava kirja nr 6-1/20-266, milles küsis üle, mis võis vallavalitsuse selgituses
arusaamatuks jääda. Arvamuse esitajal paluti vallavalitsuse selgituse ebaselguse korral anda
sellest kirjalikult teada. Arvamuse esitaja vallavalitsuse poole täiendava selgituse saamiseks ei
pöördunud, millest saab järeldada, et arvamuse esitajale on vallavalitsuse seisukoht ja selgitus
arusaadav ning täiendav selgitus ei ole vajalik. Arvamuse esitaja ei ole andnud vallavalitsusele
kirjalikult teada, kas ta loobub oma arvamusest või mitte.
3. Raian OÜ, Vestika OÜ, Livonia OÜ, Raian Ehitustööd OÜ esindaja V. Kütt arvamus 06.10.2022: Elva
vald, Käärdi alevik, Torni tn 12 (69403:004:0143) on uue üldplaneeringu põhijoonisel märgitud
segaotstarbega maaks. Kehtiva detailplaneeringu järgi (vastu võetud Rõngu vallavalitsuse poolt
10 aastat tagasi) on antud kinnistu sihtotstarve 100% tootmismaa. Kinnistu omanik soovib, et see
oleks tootmismaa ka edaspidi. Kinnistul ei toimu hetkel tootmist, kuid sihtotstarbe muutmine
segaotstarbega maaks võib kinnistu omaniku võimalikke soove tulevikus kitsendada. Kinnistu on
ostetud eelmiselt omanikult tootmismaana ja üldplaneeringus võiks sihtotstarve muutumatuna
püsida.
Elva Vallavalitsuse 15.11.2022 korraldusega nr 531 võetud seisukoht: Vallavalitsus selgitab, et
üldplaneeringus määratud tootmise maa-ala juhtotstarve lubab krundil vaid tootmisega seotud
tegevusi. Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et segahoonestuse maa-ala juhtotstarve annab
võimaluse kavandada krundile lisaks tootmisele erineva otstarbega hoonestust, sh ärilist tegevust.
Segahoonestuse maa-ala juhtotstarbe korral on samuti võimalik jätkata tootmistegevust, lubatud
on tootmistegevus, millel puudub negatiivne välismõju (müra, ebameeldiv lõhn, oluline
transpordivoo suurenemine jms). Vallavalitsus juhib tähelepanu, et Torni 12 kinnistu on
4
ümbritsetud valdavalt elamukruntidega. Juhtotstarbe liigi võimalik muutmine arutatakse läbi
arvamuse esitajaga üldplaneeringu avalikul arutelul.
Vallavalitsus edastas seisukoha arvamuse esitajale 15.11.2022 kirjaga nr 6-1/20-242 ning kutsus
teda avalikule arutelule. Esitatud arvamust arutati Elva kultuurikeskuses 29.11.2022, arutelu
protokolliti. Kuna arvamuse esitaja avalikul arutelul ei osalenud, saatis vallavalitsus 19.01.2023
arvamuse esitajale täiendava kirja nr 6-1/20-264, milles küsis üle, mis võis vallavalitsuse selgituses
arusaamatuks jääda. Arvamuse esitajal paluti vallavalitsuse selgituse ebaselguse korral anda
sellest kirjalikult teada. Arvamuse esitaja vallavalitsuse poole täiendava selgituse saamiseks ei
pöördunud, millest saab järeldada, et arvamuse esitajale on vallavalitsuse seisukoht ja selgitus
arusaadav ning täiendav selgitus ei ole vajalik. Arvamuse esitaja ei ole ei ole andnud
vallavalitsusele kirjalikult teada, kas ta loobub oma arvamusest või mitte.
4. Elva Tarbijate Ühistu (edaspidi arvamuse esitaja) arvamus 13.10.2022: Käo tee 2 asuv alajaama
hoone on kohaliku kaitse alla kuuluvasse kultuuripärandi nimekirja arvatud, millest tulenevalt on
küsimused- millal, kelle poolt ja mis asjaoludel? Nagu üldplaneeringu seletuskirjast loeme, toob
kinnistul asuv kohaliku kaitse alla kuuluv kultuuripärand kaasa mitmeid suuri piiranguid ja
lisakulutusi edaspidises ehitusetegevuses. Planeeringu seletuskirja peatükk 20 on põhimõtted,
mida peab järgima kultuuripärandiga toimetamisel: Uue hoone püstitamise eeldus on samal
maaüksusel asuva olemasoleva miljööväärtusliku hoone, kohaliku tähtsusega kultuuripärandi
nimekirja lisatud hoone või mälestise eelnev restaureerimine.
Kohaliku kultuuripärandi nimekirjas olevate hoonete lammutamisel tuleb esitada insenertehniline
seisukorra hinnang. Hoone saab lammutada vaid juhul, kui insenertehnilise hinnangualusel on
selle põhikonstruktsioonid hävinud ja hoonet taastada võimalik ei ole. Enne 1940. aastat ehitatud
ehise kohta tuleb koostada ajalooline õiend. Ülaltoodu alusel ei saa me nõustuda kõnealloleva
üldplaneeringuga kujul, mille kohaselt meie kinnistul Elva linnas Käo tee 2 asuv alajaama hoone
on arvatud meie teadmata kultuuripärandi nimekirja.
Elva Vallavalitsuse 15.11.2022 korraldusega nr 531 võetud seisukoht: Esitatud arvamust
arvestatakse osaliselt ning üldplaneeringu seletuskirja täpsustatakse. Vallavalitsus selgitab, et
kohaliku tähtsusega ehituspärandi nimekirja arvatavad objektid ei ole riikliku kaitse all, vaid
omavad identiteeti edasikandvat rolli kohaliku kultuuripärandina. Kohaliku ehitatud pärandi
olulisuse hindamisel on arvesse võetud säilinud pärandi kultuuriloolist tausta ning ruumilist mõju
maamärgina, pärandi seisukorda ja omandit. Pärandit tuleb hoida kasutuses, kasutuseta seisvat
pärandit tuleb hävimise eest kaitsta ning pärandi taastamise, ümberehitamise või lammutamise
vajaduse korral on kohustuslik järgida üldplaneeringuga seatud ehitus- ja kasutustingimusi. Käo
tee 2 aadressil paiknev alajaama hoone on üks vähesest säilinud tööstuspärandist Elva linnas.
Alevi elektrifitseerimise tarbeks ehitatud jaam on autentses vormis säilinud avaliku ruumis pea
100 aastat. Objekt on tehniliselt väga heas korras. Hoonele on teostatud väiksemaid ümberehitusi
– muudetud avatäidete kuju ja suurust. Hoonet on kirjalikult mainitud 1931. aastal kui üht neljast
kivist ehitisest Elvas, mis annab märku ehitise olulisusest toonase piirkonna arenemisel. Tänaseks
on J. Kärneri 1931. aastal koostatud ajaloolises ülevaates nimetatud objektidest säilinud seesama
alajaama hoone, endine Uderna postijaama kõrtsihoone (ümberehitatud kujul) ja piimaühisuse
hoone. Uderna postijaama hoone (hilisem koolimaja) on hävinud. Elva linnaruumi rikastab objekt
nii kultuuriloolise tausta kui omanäolise säilinud arhitektuuriga. Objekti paiknemine kinnistu
edelaserval annab hea eelduse kinnistu arendamissoovi korral hoone säilitada või ümber ehitada
ja integreerida ehitustingimusi järgides uue hoonestuse koosseisu. Tööstuspärandi kasutusse
võtmine – ümberehitamine või laiendamine, arvestab koha identiteedi säilimisega ja säästva
renoveerimise põhimõtetega. Vallavalitsus vaatab üle üldplaneeringu seletuskirja ptk 20 toodud
põhimõtted ja vajadusel sõnastab ümber tingimuse, et „uue hoone püstitamise eeldus on samal
maaüksusel asuva olemasoleva miljööväärtusliku hoone, kohaliku tähtsusega kultuuripärandi
nimekirja lisatud hoone või mälestise eelnev restaureerimine“. Kohaliku tähtsusega
kultuuripärandi nimistu loomise eesmärk on säilitada väärtuslik hoonestus, kuniks leidub võimalus
selle uueks kasututuseks. Vallavalitsus korrigeerib seletuskirja ülalnimetatud tingimust ja ei seo
5
uue hoone püstitamist pärandi restaureerimiskohustusega vaid kohustusega kaitsta pärandit
hävimise eest.
Vallavalitsus edastas seisukoha arvamuse esitajale 15.11.2022 kirjaga nr 6-1/20-232 ning kutsus
teda avalikule arutelule. Esitatud arvamust arutati Elva kultuurikeskuses 29.11.2022, arutelu
protokolliti. Kuna arvamuse esitaja avalikul arutelul ei osalenud, saatis vallavalitsus 24.01.2023
arvamuse esitajale täiendava kirja nr 6-1/20-271, milles küsis üle, mis võis vallavalitsuse selgituses
arusaamatuks jääda. Arvamuse esitajal paluti vallavalitsuse selgituse ebaselguse korral anda
sellest kirjalikult teada. Selgitati täiendavalt, et vallavalitsus korrigeerib üldplaneeringu
seletuskirja ning ei seo uue hoone püstitamist pärandi restaureerimiskohustusega vaid
kohustusega kaitsta pärandit hävimise eest. Samuti sõnastatakse ümber objekti lammutamise
tingimused. Hoone lammutamise soovi korral vaadatakse taotleja põhjendust ja tehakse
kaalutlusotsus.
Arvamuse esitaja vallavalitsuse poole täiendava selgituse saamiseks ei pöördunud, millest saab
järeldada, et arvamuse esitajale on vallavalitsuse seisukoht ja selgitus arusaadav ning täiendav
selgitus ei ole vajalik. Arvamuse esitaja ei ole ei ole andnud vallavalitsusele kirjalikult teada, kas ta
loobub oma arvamusest või mitte.
5. L. Kukk (edaspidi arvamuse esitaja) arvamus 14.10.2022: Uute raadiosidemastide planeerimisel
peab kaasnema keskkonnamõju hindamine ja otsustusprotsessi kaalukamaks osaks on kohalike
elanike arvamus.
Seletuskirja lk 65 tabeli 2 kaitse- ja kasutustingimuste täiendamine Palupera-Hellenurme-Lutike-
Neeruti (II klassi maakondliku tähtsusega maastik) osas järgnevalt: Miljööväärtust säilitada, sh
tehnorajatiste paigaldamise vältimine.
Elva Vallavalitsuse 15.11.2022 korraldusega nr 531 võetud selgitus ja seisukoht: Raadioside
mastide püstitamine ei ole keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 alusel
olulise keskkonnamõjuga tegevus, millele peab keskkonnamõju kohustuslikus korras hindama.
Samuti ei ole raadioside mastide püstitamist nimetatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu1 “ toodud tegevusvaldkondade loetelu hulka, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju. Seega võib järeldada, et raadiosidemastide puhul ei ole vajalik keskkonnamõjude
hindamise läbiviimine.
Tehnorajatiste paigaldamist käsitleb seletuskirja punkt 18.2 „tehnorajatiste mastide (sh ka
elektriliinide) püstitamiskoha valikul kaalutletakse nende maastikupilti sobivust, vältides
paiknemist maastikku väärtustavate kultuurilis-ajalooliste ja loodusobjektide foonil ning ilusate
vaadete avanemissektoris“.
Vallavalitsus edastas seisukoha arvamuse esitajale 15.11.2022 kirjaga nr 20-236 ning kutsus teda
avalikule arutelule. Esitatud arvamust arutati Palupera koolimajas 04.01.2023, arutelu
protokolliti. Arvamuse esitaja viibis arutelul. Selgitati täiendavalt, miks ei ole üldplaneeringuga
võimalik seada tingimust, et tehnorajatise (raadiosidemast) planeerimisel peab kaasnema
keskkonnamõju hindamine. Samuti selgitati, et tehnorajatise kavandamise protsessis on võimalik
kaasata elanikke projekteerimistingimuste, ehitusloa või detailplaneeringu menetluses. Arutelul
viibijad jäid selgitusega rahule.
Avalikul arutelul selgitati ka esitatud arvamust, mille kohaselt tuleb tehnorajatiste paigaldamist
vältida Palupera-Hellenurme-Lutike-Neeruti väärtuslikul maastikul. Selgitati, et väärtuslike
maastike säilitamiseks on üldplaneeringus antud kaitse- ja kasutustingimused, sh käsitletakse ka
tehnorajatiste paigaldamist. Selgitati, et valla territooriumil hõlmavad väärtuslikud maastikud
suuri alasid ja ülevallavaliselt on võimatu nendele tehnorajatiste paigaldamise keeldu kehtestada.
Ainult ühele väärtuslikule maastikule eritingimuse seadmine ei järgi võrdse kohtlemise printsiipi.
Arutelul viibijad jäid selgitusega rahule.
Kuna arvamuse esitaja viibis arutelul ning esitatud arvamuste osas anti täiendavad selgitused,
arvamuse esitajale täiendavat kirjalikku selgitust vallavalitsuse poolt ei saadetud.
6
6. H. Kants (edaspidi arvamuse esitaja) arvamus 14.10.2022: Sooviksin Karu talu kinnistule
numbriga 871204, katastriüksus 69401:001:0083, kuuluva metsamaa
sihtotstarvet muuta. Teeksin ettepaneku muuta metsamaa (1,55ha) elamumaaks.
Põhjus, miks soovin muuta Karu talu kinnistule kuuluva metsamaa elamumaaks, on see, et kahjuks
vanuse tõttu ei ole enam võimalik metsamaa eest hoolt kanda ning tulevikule mõeldes pean
mõistlikumaks muuta maa sihtotstarvet.
Elva Vallavalitsuse 15.11.2022 korraldusega nr 531 võetud seisukoht ja selgitus: Karu kinnistu asub
väljaspool tiheasustusala - Käärdi alevikku ja jääb hajaasustatud piirkonda. Sellistes piirkondades
määratakse maakasutuse juhtotstarbeks maalise asutuse maa-ala, juhtotstarvet väikeelamu
maa-ala hajaasutuses ei määrata. Maalises asustuses tiheasustusele omaseid väikeseid
elamukrunte ei moodustata, üldplaneeringus kehtivad maalisele asustusele määratud
tingimused. Nimetatud metsaala on üldplaneeringus kavandatud ka väärtusliku metsa alaks.
Ümber tihedalt asustatud alade on väärtuslike metsade roll luua ja hoida asulate ümber elutervet
ja liigirikast keskkonda. Seetõttu ei ole sellele alale elamuarenduse rajamine võimalik.
Vallavalitsus edastas seisukoha arvamuse esitajale 15.11.2022 kirjaga nr 6-1/20-234 ning kutsus
teda avalikule arutelule. Esitatud arvamust arutati Rõngu rahvamajas 01.12.2022, arutelu
protokolliti.
Kuna arvamuse esitaja avalikul arutelul ei osalenud, saatis vallavalitsus 18.01.2023 arvamuse
esitajale täiendava kirja nr 6-1/20-262, milles küsis üle mis võis vallavalitsuse selgituses
arusaamatuks jääda.
Arvamuse esitaja saatis vallavalitsuse 26.02.2023 kirja, milles andis teada, et vallavalitsuse
selgitused ei ole arusaadavad ja ta ei ole nõus, et tema maa jääks väärtusliku metsa alaks.
Vallavalitsus vastas arvamuse esitaja kirjale 02.03.2023 kirjaga nr 6-1/20-276 ja selgitas
täiendavalt haja- ja tiheasutusalade maakasutus- ja ehitustingimuste erinevusi ning väärtuslike
metsamaastike kavandamise põhimõtteid ja vajadust.
7. E.V. Kaasik ja E. Volmer (edaspidi arvamuse esitajad) arvamus 07.09.2022. Arvamust ei esitatud
üldplaneeringule selle avaliku väljapaneku jooksul, arvamus esitati koostatava Elva valla
arengukavale selle koostamise ajal. Kuna arvamus sisaldas ettepanekuid ruumilisele
planeerimisele, otsustati arvamust käsitleda üldplaneeringu arvamusena.
Ettepanekut lõpetada tööstuse laiendamine Elva linna sees, eriti populaarses Kulbilohu – Pirnaku
– Peedumäe – Eha tn piirkonnas, sh muuta Kulbilohu tn tootmismaade kinnistute
(17002:001:0038, 17002:001:005, 17101:001:0085) sihtotstarve elamumaaks. Kulbilohu tänava
piirkonna sihtotstarve tuleb ümber määrata elamumaaks ning kehtestada vastavad
ehitustingimused, sest see piirkond on piiratud perspektiivsete ja arenevate elurajoonidega nagu
Peedu, Pirnaku, Eha tn. Kolme hiiglasliku tootmishoone ehitusega Kulbilohu 5 kinnistule rikutakse
piirkonna väärtust – suureneb liikluskoormus ja müra ning ei respekteerita Elva valla arengukava
põhieesmärke ja väärtuseid (elanike arvu kasvatamine, looduslike eelduste ja asendi ära
kasutamine, laste, perede, eakate heaolu tagamine, rohepööre). Kogu Elva linna arengu eesmärk
peaks olema moodsa ja väärtusliku elukeskkonna loomine nii Tartus (ja mujal) tööl käivatele, kui
ka Elvas endas rakendust leidvatele peredele või post-koroona ajastul moodsat kaugtööd
tegevatele inimestele. Pikas perspektiivis, ei taha keegi elada tööstuslinnas – seetõttu tuleb
tööstuse edasiarendamine peatada koheselt ning suunata see ümber linnalähedastele aladele,
mitte lubada kõrgasustusega piirkondadesse. Sealhulgas peaks arengukava pikas perspektiivis
ette nägema ette ka eksisteeriva tööstuse linnalähedastele aladele suunamise – nt Saint Gobain
Sekurit, jt – 1980ndate aastate lõpus oligi ju Saint Gobaini asemele ehitada ridaelamuid ning ujula
ehitada.
Elva Vallavalitsuse 15.11.2022 korraldusega nr 531 võetud seisukoht ja selgitus: Esitatud arvamust
arvestatakse osaliselt. Kulbilohu asumis asuva Kulbilohu põik 2a maakasutuse juhtotstarve
muudetakse tootmismaast segahoonestuse maa-alaks. Muudatus kantakse üldplaneeringu
põhijoonisele. Kulbilohu põik 2a kinnistu on riigi omandis, kinnistu omanikku teavitatakse
7
kavandatud muudatusest. Esitatud arvamus sisaldab küsimusi Kulbilohu 5 kinnistu
detailplaneeringu mõttekuse osas. Vallavalitsus on algatanud Kulbilohu 5 kinnistu
detailplaneeringu vastavalt kehtivale Elva linna üldplaneeringule. Üldplaneeringus on nimetatud
kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud tootmise maa-ala. Üldplaneeringuid viiakse ellu
detailplaneeringutega, seetõttu on kinnistule ehitusõiguse kavandamiseks algatatud
detailplaneeringu koostamine. Elva linna üldplaneeringuga kavandatud tegevuste mõju hinnati
keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Elva linna üldplaneeringu koostamisel arvestati,
et säiliks piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridor. Hinnati ka mõju Natura aladele,
looduskaitse aladele ja üksikobjektidele. Hindamise tulemusel negatiivse mõju avaldumist
looduskaitse aladele ei tähendatud. KSH aruandes ei soovitatud kavandada elamualasid Kulbilohu
3 kinnistu vahetusse lähedusse, kuna kinnistul asub ohtlik ettevõte (automaattankla). Koostatavas
valla üldplaneeringus järgitakse sama põhimõtet. Vallavalitsus selgitab, et Kulbilohu 5 kinnistu
detailplaneering on algatatud 5.10.2021. Detailplaneeringu koostamiseks väljastatud
lähteseisukohtade kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata tegevusega kaasneda
võivaid mõjusid (nt müra, vibratsioon, tolm vms häiring) ning anda vastavad
keskkonnatingimused ning leevendavad meetmed.
Vallavalitsus selgitab, et analüüsis Elva valla üldplaneeringu koostamisel Elva linnapiirkonna
elamumaade piisavust ja arendamise vajadust. Koostatav üldplaneering on kooskõlas valla
arengukava eesmärgiga luua ja toetada uute elamupiirkondade arendamist. Suuremad
elamualad kavandatakse linna igasse asumisse (sh linnaga liidetavasse Käärdi alevikku). Kulbilohu
asumisse kavandatakse elamuarenduseks kokku ca 40 ha maad. Põhimõte on, et hea
elukeskkonna saavutamiseks ja säilitamiseks ei nähta ette uusi elamualasid olemasolevate
tootmisalade vahetusse lähedusse. Ka uusi tootmisalasid elamualade vahetusse ei kavandata ja
ei laiendata. Tootmisalade ja elamualade vahele jäeti looduslikud puhveralad, millele ehitusõigust
ei määrata.
Vallavalitsus edastas seisukoha arvamuste esitajatele 15.11.2022 kirjaga nr 6-1/20-234 ning
kutsus avalikule arutelule. Esitatud arvamust arutati Elva kultuurikeskuses 29.11.2022, arutelu
protokolliti.
Kuna arvamuste esitajad avalikul arutelul ei osalenud, saatis vallavalitsus 19.01.2023 arvamuste
esitajatele täiendava kirja nr 6-1/20-267, milles küsis üle mis võis vallavalitsuse selgituses
arusaamatuks jääda.
Arvamuste esitajad saatsid 23.01.2023 vallavalitsusele kirja, milles esitasid täiendavaid küsimusi
Elva linnas Kulbilohu asumi kujunemise, Kulbilohu 3 ja Kulbilohu 5 kinnistute maakasutuse ning
Kulbilohu asumisse kavandatud elamualade ja rohepuhvri kohta.
Vallavalitsus vastas arvamuste esitajatele 15.02.2023 kirjaga nr 6-1/20-273 ning andis täiendavaid
selgitusi.
Vallavalitsus edastas Maa-ametile 26.01.2023 kirja nr 6-1/20-269, milles teavitas riigi omandis
oleva Kulbilohu põik 2a omaniku esindajat, et üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avalike
arutelude tulemusel tehakse üldplaneeringus täpsustused ja muudatused, sh määratakse Elva
linnas Kulbilohu põik 2a maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestuse maa-ala (ÜS).
Esitame täiendava informatsiooni avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta, mida ei arvestatud,
kuid mille osas saavutati kokkulepe või arvamuse esitaja loobus arvamusest.
1. MTÜ Elva Discgolf (edaspidi arvamuse esitaja) arvamus 21.09.2022: Palun kaaluda võimalust
liita pargialaga Peedu tee ääres olev ala ja muuta samuti virgestusalaks. Peedu tee ääres olev
ala on juba kasutusel discgolfipargis.
Elva Vallavalitsuse 15.11.2022 korraldusega nr 531 võetud seisukoht: Esitatud arvamust ei
arvestata. Vallavalitsus selgitab, et arvamuses esitatud aladena on näidatud: Peedu tee ääres olev
Peedu tee 38 kinnistu osa, mille juhtotstarbeks on üldplaneeringus määratud väikeelamu maa-
8
ala; Mahlamäe tänava ääres olev Mahlamäe 21c kinnistu osa, mille juhtotstarbeks on
üldplaneeringus määratud väikeelamu maa-ala ja Mahlamäe tänava ääres olev Mahlamäe 29
kinnistu osa, mille juhtotstarbeks on määratud korterelamu maa-ala. Nimetatud kinnistud on riigi
omandis. Vallavalitsus ei pea vajalikuks juhtotstarvete muutmist, kuna haljasala osakaal on
Mahlamäe asumis suur ning asumis on vajalik reserveerida maid ka elamuarenduseks. Seetõttu ei
ole asjakohane arvamust arvestada. Elva Discgolf kasutab Elva linnas Mahlamäe 27, Peedu tee 38
ja Kullese 5 kinnistuid, mis moodustab kokku ca 30 ha.
Vallavalitsus edastas seisukoha arvamuse esitajale 15.11.2022 kirjaga nr 6-1/20-231 ning kutsus
teda üldplaneeringu avalikule arutelule. Esitatud arvamust arutati Elva kultuurikeskuses
29.11.2022, arutelu protokolliti. Kuna arvamuse esitaja avalikul arutelul ei osalenud, saatis
vallavalitsus 19.01.2023 arvamuse esitajale täiendava kirja nr 6-1/20-265, milles küsis üle, mis võis
vallavalitsuse selgituses arusaamatuks jääda. Arvamuse esitajal paluti vallavalitsuse selgituse
ebaselguse korral anda sellest kirjalikult teada. Arvamuse esitaja saatis vallavalitsusele 23.01.2023
e-kirja, milles andis teada, et vallavalitsuse selgitus on piisav ja hästi arusaadav ning ta nõustub,
et ettepanekuga ei arvestata.
2. R. Kiisk (edaspidi arvamuse esitaja) arvamus 14.10.2022: Oleme Elva vallaga korduvalt olnud
kirjavahetuses seoses Kannistiku kinnistul osaliselt ehituskeeluvööndi vähendamisega kooskõlas
lähiümbruses (sh naaberkinnistute) oleva väljakujunenud ehitusjoonega. Üldplaneeringuga
ehituskeeluvööndi lahendamist ei menetletud. Küll aga on kooskõlas 25.07.2022 kohtumisega,
01.08.2022 toimunud töökoosolekuga ning minu 24.08.2022 kirjaliku vastusega jõutud ühisele
arusaamale, et Ujumiskoha ja Kannistiku maaüksused peavad looma ühtse tervikliku lahenduse
ning selleks on mõistlik pärast üldplaneeringu vastuvõtmist koostada detailplaneering. Olen
jätkuvalt seisukohal, et ühiselt mõlemal (s.o Ujumiskoha ja Kannistiku) maaüksusel
detailplaneeringu koostamine ja terviklik lähenemine võimaldab luua kõigi huvidest lähtuvalt
kõige parema terviklahenduse, mis arvestab ka naaberkinnistute (st Ujumiskoha maaüksuse)
perspektiivi parimal viisil. Sellest lähtuvalt ei ole mõistlik ka avaliku parkimisala kavandamine
Kannistiku maaüksusele, supluskoha planeerimine Ujumiskoha maaüksusele, tuletõrje
veevõtukoha või hüdrandi planeerimine Ujumiskoha maaüksusele ega planeeritud kohalikud teed
nii Kannistiku maaüksusel kui ka Ujumiskoha maaüksusel. Leian, et kõik eelnimetatud
ettepanekud tuleb üldplaneeringust välja võtta ning lahendada terviklikult koos ühtse lähiala
detailplaneeringuga (eelkõige Kannistiku ja Ujumiskoha maaüksuste osas). Mõistlik ei ole osaliste
tingimuste etteruttav määramine üldplaneeringuga (nt veeskamiskoht, kohalikud teed, avalik
parkimisala), kuna nende kokku sobitumine nii asukoha, mõõtmete ja paiknemise osas kõige
muuga ei ole terviklikku lähenemist silmas pidades antud juhul võimalik. Niisamuti on mõistlik
lahendada ka nii Kannistiku maaüksusel kui Ujumiskoha maaüksusel supelranna konkreetne
asukoht ja -tingimused ühtse detailplaneeringuga, kuna see võimaldaks eelduslikult supelranna
jaoks luua kõige paremad tingimused, mis muuhulgas sobituvad terviklikult kokku ka kõigi teiste
lahendustega, mis mõlemaid maaüksused otseselt puudutab. Eelkirjeldatuga on kooskõlas ka
tervikliku lahenduse käigus konkreetsete teede (juurdepääsude) paika panemine (sh tingimused,
asukoht jms). Üksnes osaline lahendamine ja määramine ei ole kellegi huvides ning võib vastupidi
hiljem tekitada täiendavaid probleeme. Arvestades, et nii Elva vald kui Kannistiku kinnistu omanik
on ühisel arusaamal, et lähiala parima perspektiivi saavutamiseks on mõistlik lahendada see ühtse
detailplaneeringuga, arvestades terviklikku lahendust (sealhulgas taotleda ehituskeeluvööndi
vähendamist) – mis eeldab niikuinii üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut– ei ole
etteruttavalt mõistlik nii Kannistiku maaüksusele ega ka Ujumiskoha maaüksusele mitte ühtegi
üldplaneeringus välja toodud sihtotstarvet/eesmärki planeerida. Pakun vastupidiselt välja: (a)
esitada Keskkonnaametile taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt esitatud eskiisile
ning vastavalt väljakujunenud ehitusjoonele; või alternatiivselt (b) täiendada üldplaneeringu
seletuskirja just tulevikku suunatud eesmärgiga ja perspektiiviga nii Kannistiku kui Ujumiskoha
maaüksuste osas vastavalt ühistele arusaamadele (sooviga ühtse detailplaneeringuga välja
arendada tulevikus ühtne terviklik lahendus koos ehituskeeluvööndi vähendamisega). Samuti
vajab rõhutamist, et olen Kannistiku kinnistu omanikuna välja pakkunud erinevaid lahendusi
(sellest lähtuvalt ka korduvalt esialgset eskiislahendust muutnud/täiendanud) ja püüdnud leida
kompromisse, kuid paraku Elva vald neid ettepanekuid aktsepteerinud ei ole. Seetõttu ei ole ma
9
ka antud juhul nõus Kannistiku maaüksusele avaliku parkimisala loomisega ning leian, et
Ujumiskoha maaüksusele planeeritud eesmärgid ei ole eelkirjeldatud põhjustel üldplaneeringu
käigus mõistlikud ning tuleks välja võtta. Kokkuvõtlikult seega leian, et seetõttu ei ole mõistlik
etteruttavalt asuda üksnes osasid Kannistiku maaüksusest ja Ujumiskoha maaüksusest
üldplaneeringuga muutma hakata vaid seda oleks mõistlik teha üheskoos Ujumiskoha ja
Kannistiku maaüksustega detailplaneeringu raames, millega muuhulgas taotletaks ka
ehituskeeluvööndite vähendamist. Eeltoodud kaalutlustel palume hetkel üldplaneeringust
eemaldada avalik parkla Kannistiku kinnistult, planeeritud kohalikud teed Kannistiku kinnistul,
supelranna kavandamine Ujumiskoha maaüksusele, avalik veeskamiskoht Ujumiskoha
maaüksuselt ning tuletõrje veevõtukoht või hüdrant Ujumiskoha maaüksuselt. Kõik selle saab
lahendada ühise (s.o Kannistiku ja Ujumiskoha kinnistute) detailplaneeringu raames, millega tuleb
üldplaneeringut niikuinii muuta. Leian, et see on eelkirjeldatud põhjendusel mõistlik ja
põhjendatud. Lisaks on kõik eelkirjeldatud võimalused üldplaneeringuga loodud ca 500m
lõunapool oleval osal (Kubjaranna maaüksusel; katastritunnus: 69401:001:0238) – ehk siis saab
sellel osal kasutada kavandatavat supelranda, kasutada planeeritavat veeskamiskohta ning
planeeritud avalikku juurdepääsu kallasrajale. Seega on inimestele kõik need võimalused tagatud
ka ilma Kannistiku ja Ujumiskoha maaüksuseta, kuniks nende maaüksuste raames viiakse läbi
detailplaneeringu menetlus ja seejärel luuakse ühtne terviklik lahendus, mis rahuldab nii
Kannistiku kinnistu maaomanikku kui ka kõiki teisi – nii Elva valda kui ka teisi külaelanikke. Seega
säilib selliselt ka jätkuvalt Elva valla ühtne huvi meiega liikuda üheskoos edasi
detailplaneeringutega pärast uue üldplaneeringu vastuvõtmist.
Elva Vallavalitsuse 15.11.2022 korraldusega nr 531 võetud seisukoht: Vallavalitsus nõustub, et
arvamuse esitaja esindajaga on toimunud kohtumine, mille tulemusena jõuti ühisele
arusaamisele, et Rannakülas Ujumiskoha ja Kannistiku maaüksused peaksid looma ühtse
tervikliku lähenemise ning puhkeala kavandamiseks tuleks algatada pärast üldplaneeringu
kehtestamist detailplaneeringu koostamine. Arvamuse esitaja hinnangul ei ole üldplaneeringuga
mõistlik avaliku parkimisala kavandamine Kannistiku maaüksusele, supluskoha planeerimine
Ujumiskoha maaüksusele, tuletõrje veevõtukoha või hüdrandi planeerimine Ujumiskoha
maaüksusele ega kohalike teede kavandamine nii Kannistiku maaüksusele kui Ujumiskoha
maaüksusele. Arvamuse esitaja leiab, et kõik need ülesanded tuleb lahendada
detailplaneeringuga. Vallavalitsus selgitab, et vastavalt planeerimisseadusele tuleb supelranna
ala määrata üldplaneeringuga, sama sätestab looduskaitseseadus, mis ütleb, et supelrand on
selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres. Detailplaneeringuga täpsusastmes
näidatakse hiljem supelranda kavandatavate rajatiste täpne iseloom, paigutus jms. See tähendab,
et üldplaneeringu koostamisel on vaja üldises plaanis ära näidata, et nii Ujumiskoha kui Kannistiku
kinnistul on supelrand ja et ka tulevikus kavatsetakse seda säilitada supelranna maana.
Vallavalitsus selgitab, et Kannistu maaüksusel asuvad olemasolev juurdepääsutee ning parkla,
mida kasutatakse nii Võrtsjärve äärde minekuks kui parkimiseks, mistõttu on asjakohane ära
näidata nende asukohad ka üldplaneeringus. Detailplaneeringu koostamisel võivad nende
asukohad täpsustuda. Samuti on koostatavas üldplaneeringus ära näidatud veekogude
ehituskeeluvööndites asuvad olemasolevad looduslikud tuletõrje veevõtu kohad ja ka
kavandatavad kohad (hüdrandid). Detailplaneeringu koostamisel tuleb üldplaneeringut muutev
detailplaneering koostada eelkõige selle pärast, kui soovitakse vähendada Võrtsjärve ranna
ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringu tasemel näidatakse ära üldistavad vajadused ning
detailplaneeringu koostamisel nende iseloom, asukoht, mõõtmed jms. täpsustatakse.
Üldplaneering on oma olemuselt strateegiline dokument ning üldplaneeringus ette nähtud
suuniseid viiakse ellu detailplaneeringutega. Seetõttu on vallavalitsus seisukohal, et kõik
olemasolevad objektid ning vajadused näidatakse üldplaneeringus ning hiljem koostatakse
lähendust täpsustav detailplaneering.
Vallavalitsus edastas seisukoha arvamuse esitajale 15.11.2022 kirjaga nr 6-1/20-235 ning kutsus
teda üldplaneeringu avalikule arutelule. Esitatud arvamust arutati Rõngu rahvamajas 01.12.2022,
arutelu protokolliti. Arutelul viibis arvamuse esitaja esindaja, kellega lepiti kokku, et koos kinnistu
omanikuga korraldatakse täiendav kohtumine.
10
Kohtumine toimus MS Teams keskkonnas 19.12.022. Lepiti kokku, et vald ja Kannistiku kinnistu
omanik sõlmivad ühiste kavatsuste kokkuleppe Kannistiku ja Ujumiskoha kinnistutel
olemasolevate supelranda teenindavate rajatiste (juurdepääsutee, parkla, infotahvel, välikäimla,
veeskamiskoht jms) hoolduses, Kannistiku kinnistu omanik ei tee avalikkusele takistusi nende
kasutamisel ning olemasolevaid ja kavandatavaid rajatisi kajastatakse üldplaneeringu
põhijoonisel. Samuti lepitakse kokku Kannistiku ja Ujumiskoha supelranna ühise arendamise
tegevused.
Kavatsuste protokoll sõlmiti valla ja Kannistiku kinnistu omaniku vahel 21.02.2023 nr 012023.
Üldplaneeringu seletuskirja p 24 täiendati järgmise sõnastusega: Rannakülas Kannistiku ja
Ujumiskoha maaüksusele on kavandatud supelrand, avalik veeskamiskoht, randa teenindav
parkla, randa ja piirkonna puhkemajandusega seonduvaid hooneid. Võimalik hoonete ehitamiseks
vajalik ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ja ulatus määratakse koostatava
detailplaneeringuga.
Elva Vallavalitsus esitab planeerimisseaduse § 90 lõige 1 alusel heakskiitmiseks Elva valla üldplaneeringu.
Koos üldplaneeringuga esitatakse avaliku väljapaneku kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu
koostamisel ei arvestatud ning Elva Vallavalitsuse seisukohad ja selgitused arvamuste arvestamata jätmise
kohta. Üldplaneering koos lisadega ning menetlusmaterjaliga on kättesaadav siin.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kertu Vuks
abivallavanem
Maarika Uprus
[email protected]
527 1860