Vabariigi Valitsus
.04.2023 nr 1-1/15-2/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni
k.a 11. aprillil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse
eelnõu (2 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse
muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Sissejuhatus
1.1. Sisuko kkuvöte
Pöhiseaduse järgi on Eesti vabariigi riigikeeleks ja ametliku asjaajamise keeleks eesti keel.
Keeleseaduse kohaselt peavad eesti keelt valdama avaliku sektori töötajad, riigiasutuse ja
kohaliku omavalitsuse töötajad. Nad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on
vajalik teenistuskohustuste voi tööillesannete täitmiseks. Isikute hulka, kes peavad oskama
eesti keelt tuleb lugeda ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, seda enam, et volikogude
töökeel vöib seadusejärgi olla vaid eesti keel.
Paraku oleme olukorras, kus paljud KO V volikogude liikmed ei valda voi siis sihilikult ei
kasuta eesti keelt. Kui kunagi nouti kohalikku omavalitsuse volikokku kandideerijalt eesti keele
oskust, siis tänä kahjuks sellist nöuet enam ei ole. Selle klausli kaotamise tagajärjel rikutakse
terves reas Eesti Vabariigi omavalitsustes keeleseadust, sest volikogudesse valituks osutunud
isikute keeleoskuse ule puudub igasugune kontroll ning volikogu istungeid viiakse läbi vene
keeles. Tegemist on otsese seaduserikkumisega. Lisaks vähendab see motivatsiooni eesti keele
öppimiseksja möjub negatiivselt integratsiooniprotsessile.
Antud eelnöu eesmärgiks on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud
oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud Cl keeletasemele, mis on vajalik
juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööulesannete hulka vöib kuuluda tegevuste kavandamine
ja koordineerimine, samuti nöustamine ning avalike ettekannete, sönavöttude ja kirj alike
tekstide koostamme jne. Uhesönaga, otseselt köik see, mida volikogu liige vajab volikogu töös,
istungitelja erinevates komisjonides.
Ka Keeleinspektsiooni juht I. Tomusk on korduvalt juhtinud tähelepanud asjaolule, et kui me
soovime muuta kohalike omavalitsuste volikogude töö eestikeelseks, siis tuleb KOV valimiste
seadusesse viia volikogudesse kandideerijatele uuesti sisse eesti keele oskuse nöue. Vastasel
juhul mingit muutust ei toimu.
Keeleseaduse vastuvötmisest on möödunud enam kui kolmkummend aastat. Ei ole normaalne,
et suur osa elanikkonnast ei oska endiselt riigikeelt ning Eesti omavalitsuste volikogudes käib
too vene keeles. See tuleb peatada.
Eesti keel kui riigikeel peab kölama ja olema kasutusel koikjal. See on otseselt nii
pöhiseaduslikkuse kui ka meie riigi julgeoleku kusimus.
1.2. Eelnöu ettevalmistaja
Eelnöu ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon.
2. Eelnöu eesmärk
Eelnöu eesmärgiks on kehtestada riigikeele staatust, tösta eesti keele oskuse muukeelse
elanikkonna seas ning muuta omavalitsuste volikogude too eesti keelseks.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eelnöuga kehtestatakse kohaliku omavalitsuste volikogudesse kandideerivatele isikutele eesti
keele oskuse nöue minimaalselt Cl tasemel.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 5, löige 5 ja lisatakse sellesse vastav nöue. Varem,
kui antud nöue kehtis, oli KOV volikogudes olukord oluliselt parem kui tänä.
Lätis on vörreldes meiega olukord oluliselt parem. Seal vöivad KOV valimistel kandideeridaja
osaleda ainult kodanikud, seega isikud, kelle riigikeele oskus on garanteeritud.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu oigusele
Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möju
Muudatus möjutab positiivselt eesti keele öpet ja viib KOV volikogude töö vastavusse
seadustes kehtestatud normidega.
Möju valdkond: sotsiaalne möju - suur
Muudatuse sihtruhm on isikud, kes möjutavad kohalike omavalitsuste volikogudes otseselt
omavalitsuse tegevustja elu kohalikul tasandil.
Möju valdkond: möju riigijulgeolekule - suur
Muudatused vähendavad riske riigi julgeolekule ning aitavad kaasa integratsiooniprotsessile.
Möju valdkond: möju riigi välissuhetele - puudub
Möju valdkond: majanduslik möju - nii lähi- kui pikas perspektiivis keskmine voi suur.
Positiivne majanduslik möju läbi keeleoskuse avaldub läbi könealuste omavalitsuste ja
piirkonna ettevötete integreerituse Eesti majandusseja seeläbi nii sise- kui välisinvesteeringute
kasvus, mis tagavad riigi maksutulude tousu.
Möju valdkond: möju riigiasutusteja kohaliku omavalitsuse korraldusele - suur.
Eelnöu vastuvötmisel seadusena läheb omavalitsuste asjaajamine täies mahus ule eesti keelele.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid.
8. Rakendusaktid
Seadusejöustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.
9. Seaduse jöustumine
Eelnöujöustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas.
Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11.04.2023
\.
Helle-Moonika Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees
EELNÖU
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse
muutmise seadus
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehakse järgmine muudatus:
l) seaduse paragrahvi 5 löiget 5 muudetakse ja sonastatakse järgmiselt:
§ 5. Hääletamis- ja kandideerimisöigus
(5) Kandideerimisöigus on igal hääleöiguslikul Eesti kodanikulja Euroopa Liidu kodanikul,
kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks j a kelle pusiv
elukoht asub hiljemalt valimisaasta l. augustil vastavas vallas voi linnas ja valdab eesti keelt
vähemalt keeleseaduses sätestatud Cl tasemel.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2023
Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11.04.2023
Helle-lVIoonika Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees
^ligikogu Kantseiei
Kuupäev _y/^ö^ ^0^
Viit •-///^A_
K ohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus e m uutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Põhiseaduse järgi on Eesti vabariigi riigikeeleks ja ametliku asjaajamise keeleks eesti keel. Keeleseaduse kohaselt peavad eesti keelt valdama avaliku sektori töötajad, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse töötajad. Nad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Isikute hulka , kes peavad oskama eesti keelt tuleb lugeda ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, seda enam, et volikogude töökeel võib seaduse järgi olla vaid eesti keel. Paraku oleme olukorras, kus paljud KOV volikogude liikmed ei valda või siis sihilikult ei kasuta eesti keelt. Kui kunagi nõuti kohalikku omavalitsuse volikokku kandideerijalt eesti keele oskust, siis täna kahjuks sellist nõuet enam ei ole. Selle klausli kaotamise tagajärjel rikutakse terves reas Eesti Vabariigi omavalitsustes keeleseadust, sest volikogudesse valituks osutunud isi kute keeleoskuse üle puudub igasugune kontroll ning volikogu istungeid viiakse läbi vene keeles. Tegemist on otsese seaduserikkumisega. Lisaks vähendab see motivatsiooni eesti keele õppimiseks ja mõjub negatiivselt integratsiooniprotsessile. Antud eelnõu eesmärgiks on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine jne. Ühesõnaga, otseselt kõik see, mida volikogu liige vajab volikogu töös, istungitel ja erinevates komisjonides. Ka K eeleinspektsiooni juht I. Tomusk on korduvalt juhtinud tähelepanud asjaolule, et kui me soovime muuta kohalik e omavalitsuste volikogude töö eestikeelseks, siis tuleb KOV valimiste seadusesse viia volikogudesse kandideerijatele uuesti sisse eesti keele oskuse nõue. Vastasel juhul mingit muutust ei toimu. Keeleseaduse vastuvõtmisest on möödunud enam kui kolmkümmend aastat. Ei ole normaalne, et suur osa elanikkonnast ei oska endiselt riigikeelt ning Eesti omavalitsuste volikogudes käib töö vene keeles. See tuleb peatada. Eesti keel kui riigikeel peab kõlama ja olema kasutusel kõikjal . See on otseselt nii põhiseaduslikkuse kui ka meie riigi julgeoleku küsimus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on kehtestada riigikeele staatust, tõsta eesti keele oskuse muukeelse elanikkonna seas ning muuta omavalitsuste volikogude töö eesti keelseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kehtestatakse kohaliku omavalitsuste volikogudesse kandideerivatele isikutele eesti keele oskuse nõue minimaalselt C1 tasemel. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 5, lõige 5 ja lisatakse sellesse vastav nõue. Varem, kui antud nõue kehtis, oli KOV volikogudes olukord oluliselt parem kui täna. Lätis on võrreldes meiega olukord oluliselt parem. Seal võivad KOV valimistel kandideerida ja osaleda ainult kodanikud, seega isikud, kelle riigikeele oskus on garanteeritud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Muudatus mõjutab positiivselt eesti keele õpet ja viib KOV volikogude töö vastavusse seadustes kehtestatud normidega. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju – suur Muudatuse sihtrühm on isikud, kes mõjutavad kohalike omavalitsuste volikogudes otseselt omavalitsuse tegevust ja elu kohalikul tasandil. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule – suur Muudatused vähendavad riske riigi julgeolekule ning aitavad kaasa integratsiooniprotsessile. Mõju valdkond: mõju riigi välissuhetele – puudub Mõju valdkond: majanduslik mõju – nii lähi- kui pikas perspektiivis keskmine või suur. Positiivne majanduslik mõju läbi keeleoskuse avaldub läbi kõnealuste omavalitsuste ja piirkonna ettevõtete integreeritus e Eesti majandusse ja seeläbi nii sise- kui välisinvesteeringu te kasvus , mis taga vad riigi maksutulude tõusu. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – suur. Eelnõu vastuvõtmisel seadusena läheb omavalitsuste asjaajamine täies mahus üle eesti keelele. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid. 8. Rakendusaktid Seaduse jõustamiseks ei ole eraldi rakendusakt e vaja. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11 .0 4 .202 3 Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ase esimees
E ELNÕU Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus e muutmise seadus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehakse järgmine muudatus: 1) seaduse paragrahvi 5 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: § 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus (5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas ja valdab eesti keelt v ähemalt keelese aduses sätestatud C1 tasemel. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 3 Algatab Eesti Konservatiiv se Rahvaerakon na fraktsioon 11 .0 4 .202 3 Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ase esimees
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 11.04.2023 / 1-1/15-2/1;
Riigikantselei / 11.04.2023 / 2-5/23-00576
Resolutsiooni teema: Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse
eelnõu (2 SE)
Adressaat: Justiitsministeerium
Ülesanne: Palun Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 04.05.2023
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 27.04.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 11.5.2023 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0387.
Kontroll: Siiri Pirn
Teadmiseks riigiasutustes: Rahandusministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 12.04.2023
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 12.04.2023 12:19
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/23-0388 - "Kohaliku
omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE)"
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0388 - Kohaliku omavalitsuse volikogu
valimise
seaduse muutmise seaduse
eelnõu (2 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 12.4.2023
resolutsioonile.
Osapooled: Justiitsministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium
Tähtaeg: 04.05.2023 23:59
Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis.
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7971dcf8-cb05-4c53-93b7-
3e4083b38ac9
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7971dcf8-cb05-4c53-93b7-
3e4083b38ac9?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main