Rahandusministeerium · 12. aprill 2023
- Viit
- 12.2-10/23-45/202-1
- Registreeritud
- 12. aprill 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Sviby OÜ, SA Tartu 24, AS Piletilevi Group
- Saabumis/saatmisviis
- Outlook
- Funktsioon
- 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
- Sari
- 12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
- Toimik
- 12.2-10/23-45
- Vastutaja
- Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)
Sisu (failidest)
OTSUS
Vaidlustusasja number 45-23/-
Otsuse kuupäev 12.04.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk
Vaidlustus Sviby OÜ vaidlustus SA Tartu 24 ja AS-i Piletilevi Group
vahel sõlmitud piletimüügi teenuse osutamise lepingu
tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt lepingu kehtetuks
tunnistamiseks
Menetlusosalised Vaidlustaja, Sviby OÜ, esindaja vandeadvokaat Paul Keres,
advokaat Joonas Põder
Hankija, SA Tartu 2024
Kolmas isik, AS Piletilevi Group, esindajad
vandeadvokaadid Arne Ots ja Martin Raude
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p 8, § 192 lg 3 p 1 alusel
Jätta Sviby OÜ vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks
tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 06.04.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile Sviby OÜ vaidlustus SA Tartu 24 ja AS-
i Piletilevi Group vahel sõlmitud piletimüügi teenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping)
tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt Lepingu kehtetuks tunnistamiseks.
10.04.2023 teavitas vaidlustuskomisjon SA-d Tartu 2024 (edaspidi ka Hankija) ja AS-i Piletilevi
Group (edaspidi ka Kolmas isik) vaidlustuse esitamisest ning palus neilt vastust vaidlustusele,
lisaks Hankijalt ka vaidlusalust Kolmanda isikuga sõlmitud Lepingut.
2. 11.04.2023 edastas sõlmitud Lepingu (Piletimüügi teenuse osutamise leping nr. 142-2022)1
1
Kolmas isik peab Lepingus sisalduvat teavet oma ärisaladuseks.
vaidlustuskomisjonile Kolmas isik koos taotlusega vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks nii
Lepingu tühisuse tuvastamise nõude osas kui ka Lepingu kehtetuks tunnistamise nõude osas.
Taotlust põhjendab Kolmas isik kokkuvõtlikult järgmiselt:
- Lepingu tühisuse tuvastamise nõue
Hankija ja Kolmas isik sõlmisid Lepingu 02.09.2022. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 189
lg 8 järgi võib RHS § 185 lg 4 p 3 alusel esitada vaidlustuse kuue kuu jooksul alates hankelepingu
sõlmimisest. Isegi kui Hankija ja Kolmanda isiku vahel sõlmitud Leping on kontsessioonileping
ja selle maksumus ületab riigihanke piirmäära, on Lepingu vaidlustamise tähtaeg möödas;
- Lepingu kehtetuks tunnistamise nõue
RHS § 185 lg 2 p 8, § 190 lg 4 p 1 ja § 197 lg 1 p 5 võimaldavad vaidlustada ja tunnistada kehtetuks
hankija poolt RHS-i alusel tehtud otsust. Hankija ja Kolmanda isiku vahel sõlmitud Leping ei ole
viidatud sätete mõttes Hankija otsus. Isegi kui tegemist oleks otsusega, ei saaks seda RHS § 189
lg 1 järgi vaidlustada pärast hankelepingu sõlmimist.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
3. Vaidlustuse kohaselt võib Vaidlustaja nõuda Lepingu tühisuse tuvastamist RHS § 141 lg 7,
RHS § 121 lg 1 p 1 ja RHS § 197 lg 3 p 1 alusel ja Lepingu kehtetuks tunnistamist RHS § 190 lg
4 p 1 ja RHS § 197 lg 1 p 5 alusel. Vaidlustuse esitamisel tugineb Vaidlustaja vastavalt RHS § 185
lg 4 p-le 3 (vaidlustaja võib vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet,
vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine
ei olnud vastavalt RHS-ile lubatud) ja RHS § 185 lg 2 p-le 8 (vaidlustuse võib esitada muu RHS-
i alusel tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema
huvisid). Vaidlustusest saab vaidlustuskomisjon aru selliselt, et Vaidlustaja arvates on
vaidlustatavaks otsuseks Lepingu sõlmimise otsus (vaidlustuse p 25).
Vaidlustusest nähtuvalt on Vaidlustaja seisukohal, et mõlema nõude esitamiseks on kaebetähtaeg
sätestatud RHS § 189 lg-s 1 (kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või
pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest).
4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja on eksinud RHS-is sätestatud kaebetähtaegade
sisustamisel.
Kaebetähtajad Vaidlustaja esitatud nõuete esitamiseks on sätestatud järgmiselt:
- Lepingu tühisuse nõude esitamiseks RHS § 189 lg-s 8: RHS § 185 lg 4 p-i 3 alusel võib esitada
vaidlustuse vaidlustuskomisjonile kuue kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates;
- otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks RHS § 189 lg-s 1: vaidlustus peab olema
laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või
pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest [---], kuid mitte pärast
hankelepingu sõlmimist.
Seega Vaidlustaja on Lepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamisel lähtunud ekslikult asjaolust,
et kaebetähtaeg on 10 päeva, mis hakkab kulgema huvide rikkumisest teadasaamisest sõltumata
sellest, millal on Leping sõlmitud, ja (Lepingu sõlmimise) otsuse kehtetuks tunnistamise nõude
esitamisel ekslikult asjaolust, et otsuse vaidlustamise 10-päevane tähtaeg võib hakata kulgema ka
pärast Lepingu sõlmimist.
5. RHS § 197 lg 1 p 8 alusel lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta
vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused.
Seega vaidlustuskomisjon vaatab esitatud vaidlustuse sisuliselt läbi üksnes juhul, kui puuduvad
alused selle läbi vaatamata jätmiseks.
5.1. Antud juhul lähtus vaidlustuskomisjon vaidlustuse menetlusse võtmisel asjaolust, et Lepingu
sõlmimisest ei ole möödunud 6 kuud, mille ebaõigsus selgus Kolmanda isiku poolt 11.04.2023
esitatud Hankija ja Kolmanda isiku vahel sõlmitud Lepingust.
2 (3)
Isegi kui vaidlustuskomisjon ei nõustu Kolmanda isiku väitega, et Leping sõlmiti 02.09.2022 (sel
päeval on Lepingu elektrooniliselt allkirjastanud Kolmas isik), nähtub Lepingu digitaalallkirjadest
Lepingu sõlmimine 29.09.2022, millal on Lepingu allkirjastanud Hankija esindaja (K. Leis).
Võlaõigusseaduse § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui mõlemad
lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud [---].
Lepingu sõlmimisel 29.09.2022 saabus RHS § 189 lg-s 8 sätestatud tähtpäev vaidlustuse
esitamiseks 28.03.2023 ja 06.04.2023 vaidlustuskomisjonile laekunud vaidlustus on Lepingu
tühisuse tuvastamise nõude osas esitatud RHS § 189 lg-s 8 sätestatud tähtaja rikkumisega ja tuleb
jätta RHS § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.
Vaidlustuskomisjon rõhutab, et RHS § 189 lg-s 8 sätestatud tähtaja kulgemine ei sõltu sellest,
millal sai Vaidlustaja Lepingu sõlmimisest teada.
5.2. Asjaolu, et alternatiivse, so Lepingu kehtetuks tunnistamise (Lepingu sõlmimise otsuse
kehtetuks tunnistamise) nõude osas esineb RHS § 192 lg 3 p-s 1 sätestatud alus vaidlustuse läbi
vaatamata jätmiseks, oli vaidlustusest algusest peale äratuntav, kuid kuna vaidlustuskomisjon
pidas esialgsel hinnangul võimalikuks vaidlustuse läbivaatamist põhinõude, so Lepingu tühisuse
tuvastamise nõude, osas (nimetatud nõudele on vaidlustuskomisjon viidanud ka Hankijale ja
Kolmandale isikule 10.04.2023 kirjaga nr 12.2-10/45 saadetud vaidlustuse teates), ei tagastanud
vaidlustuskomisjon vaidlustust puuduste kõrvaldamiseks (puudus ei olnud kõrvaldatav
RHS § 192 lg 2 mõttes, sh ei oleks ka puuduse kõrvaldamata jätmine iseenesest toonud kaasa
vaidlustuse läbi vaatamata jätmist RHS § 192 lg 3 p 2 alusel, kui põhinõue oleks olnud tähtaegne).
Käesoleval juhul on Leping sõlmitud, see fakt oli Vaidlustajale vaidlustuse esitamisel teada ja
vaidlustuskomisjonile vaidlustusest teada. Isegi kui oleks olemas mingi RHS-i alusel tehtud
Hankija otsus (millest Vaidlustaja sai teada 28.03.2023 nagu ta väidab vaidlustuses, nt Vaidlustaja
nimetatud Lepingu sõlmimise otsus), millega vaidlustuskomisjon ei nõustu, kuid millise
seisukoha põhjendamist ei pea ta antud juhul asja lahendamiseks vajalikuks, oleks RHS § 189 lg
2 p 8 alusel vaidlustuse esitamine võimalik üksnes ja ainult juhul, kui Lepingut ei oleks sõlmitud.
Otsuse vaidlustamisel pärast Lepingu sõlmimist jätab vaidlustuskomisjon RHS § 192 lg 3 p 1
alusel vaidlustuse läbi vaatamata RHS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumise tõttu.
5.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et vaidlustus on esitatud
mõlema nõude, nii Lepingu tühisuse tuvastamise nõude kui ka Lepingu kehtetuks tunnistamise
nõude (Lepingu sõlmimise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude) osas kaebetähtaja rikkumisega
(vastavalt RHS § 189 lg 8 ja § 189 lg 1) ja tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.
6. Vaidlustusmenetluse kulud
Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5
alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
3 (3)