TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Lisa 2
Andmepäringute koosseis ja andmete liikumine
Uuringus on vaja pärida erinevatest registritest andmeid ja ühendada need isikupõhiselt. Selleks esitab uuringu
läbiviija (Centar) koostöös tellijaga (Rahandusministeerium) andmepäringu Rahvastikuregistrile.
Rahvastikuregister koostab andmete sidumiseks vajalikud andmebaasid ehk isikukoodide ja genereeritud
unikaalse koodidega andmebaasi (andmestik 1). Rahvastikuregister saadab andmete sidumiseks vajaliku
andmebaasi krüpteeritult teiste andmepäringusse kaasatud registrite volitatud töötlejatele.
Teised registrid lisavad Rahvastikuregistri saadetud andmete sidumiseks vajalikule andmebaasile nende registrist
päritavad andmed, eemaldades isikukoodid ja jättes alles genereeritud unikaalsed koodid. Seejärel saadavad kõik
registripidajad andmefailid Centarile, kes seob kõikidelt registritelt saadud andmefailid, mille tulemusena loodud
andmebaas on kvantitatiivanalüüsi aluseks.
Kuna analüüsi teostamiseks on vaja Rahvastikuregistrist ka muid andmeid peale andmete sidumiseks vajalike
andmestike, siis nende andmetega viib Rahvastikuregister läbi sama protseduuri, mis teised registrid (andmestik
2).
Registrite vahel muud andmevahetust peale Rahvastikuregistrist teistele registritele saadetavate andmete
sidumiseks vajalike andmebaaside liikumise ei toimu. Töö teostajale isiku otsest tuvastamist võimaldavaid
andmeid (isikukood, nimi) ei edastata. Töö tellijale edastatakse vaid lõpparuanne.
Joonis 1. Andmete liikumine registrite vahel ja nende jõudmine Centarini
Rahvastikuregister(RR)
Esimene andmestik ehk võtme
andmestik, kus on isikukood ja Teine andmestik ehk RRist soovitud
anonümiseeritud ID andmed anonümiseeritud kujul
RR saadab võtme krüpteeritud kujul
RR saadab selle otse Centarile
teistele registritele
koos anonümiseeritud ID-dega,
aga ilma isikukooditeta
Teised registrid lisavad soovitud
andmed juurde ja eemaldavad
isikukoodi
Kõik registrid saadavad
anonümiseeritud andmestiku
krüpteeritud kujul Centarile
Centar ühendab andmestikud
anonümiseeritud ID alusel
Sellist andmete ühendamise lahendust on varasemalt korduvalt kasutatud. Näiteks võib siin tuua Riigikogu
Arenguseire keskuse poolt tellitud uuringu „Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus
alternatiivsete tööturu arengute korral Eestis“ (AKI luba antud 31.05.2018, otsuse number nr 2.2.-1/18/22) või
1
ETAgi poolt RITAst rahastatud uuringu „Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja
väljakutsed haridus --, tööturu ja sotsiaalsüsteemis" (AKI luba antud 29.11.2018, otsuse nr 2.2 1/18/45, luba
taotles konsortsiumi liige Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR).
Andmete päringud registrite kaupa
Need andmed edastatakse Centarile umbisikustatult, st isikukoodid on eemaldatud ja iga valimiisik on tähistatud
unikaalse koodiga (vastab Rahvastikuregistri edastatud valimiisikute andmebaasi koodile isiku kohta).
1. Rahvastikuregister (Siseministeerium)
Ajaperiood: 01.01.1999 – 31.12.2022
Valikukriteerium: kõik inimesed, kes on ajaperioodi jooksul olnud elus
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused
Andmestik 1 (võtme dokument, mis saadetakse teistele registritele):
Anonümiseeritud ID
isikukood
Andmestik 2 (analüüsis kasutatavad andmed, mis saadetakse töö teostajale):
Anonümiseeritud ID
Kõrgeim omandatud haridustase
Kõrgeima omandatud haridustaseme kirje sisestamise aeg
Ema anonümiseeritud ID
Isa anonümiseeritud ID
Iga lapse anonümiseeritud IDSuguSünniaasta ja -kuuElukoha maakondElukoht: kas
vald või linn (st haldusüksuse liik)Surma aasta ja kuuElamisluba või -õiguse olemasolu
Elamisluba või -õiguse tähtaeg (aasta ja kuu)
Kodakondsus
Riik
Eesti kodakondsuse omandamise aeg (aasta ja kuu)
Eesti kodakondsuse taastamise või kaotamise aeg (aasta ja kuu)
Perekonnaseis
abielus/pole abielus
abiellumise aasta ja kuu
lahutuse aasta ja kuu
Isikute kohta, kelle vanus 31.12.2022 seisuga oli alla 18, ainult järgnevad tunnused:
Anonümiseeritud ID
Ema anonümiseeritud ID
Isa anonümiseeritud ID
sugu
sünniaasta ja -kuu
2. Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet)
Ajaperiood: 12.1999 – 31.12.2022
Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest
inimestest
Andmete ajaline täpsus – aastane
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused:
o Anonümiseeritud ID
o
o
o
o
o
2
o
o
o Pension (välja arvatud töövõimetuspension ja rahvapension töövõimetuse alusel)
Pensioni saamise algusaasta ja kuu
Pensioni liik
Pensioni summa kuus (määratud)
o Pensioniõigusliku staaži andmed
Pensioni staaž kokku
Pensioni staaži alguse ja lõpu aeg (aasta ja kuu)
Pensioni staaži liik
Pensioniõigusliku soodusstaaži tunnus
Riigiametnikustaaži tunnus
Ametikoht (eripensionite puhul)
Välisriigis pensioni saamise andmed
Välisriigist (Venemaa, Moldova, Valgevene, Ukraina) pensioni saamise andmed
o Pensionikindlustusstaaži andmed
o Pensionikindlustuse kindlustusosakute andmed
o Pensionilisa arvestamine
Nõusolek pensionilisale laste pealt
Nõusolek pensioniõigusliku staaži hulka laste kasvatamise arvamine
Vabadussõjast osavõtmise andmed
II maailmasõjast või Omakaitse liikme andmed
Represseeritu andmed
Tuumakatastroofi, -katsetuse, aatomielektrijaama avarii andmed
Avaliku teenistuse andmed
Päästeteenistuse andmed
o Lapsehoolduspuhkuse kestuse andmed
o Avaldused pensioni vähendamiseks või maksmise edasilükkamiseks vastavalt riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 251
Vähendamise või edasilükkamise alguse aasta ja kuu
Vähendamise või edasilükkamise lõpu aasta ja kuu
Kas avaldus pensioni vähendamiseks või maksmise edasilükkamiseks
o Sotsiaalmaksu andmed
Isiku eest makstud sotsiaalmaksu summa aastas
Sotsiaalmaksu liik (SKA klassifikaatori SM_liik kood)
Sotsiaalmaksu summa
3. Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium)
- Ajaperiood: 01.2004 – 31.12.2022
- Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest
inimestest. Isikute puhul, kelle vanus vaatlusaluse aasta alguse seisuga oli alla 18, selle aasta kohta
andmeid ei pärita.
- Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
- Tunnused:
o Anonümiseeritud ID
o Isiku kõrgeim omandatud haridustase (ISCED2011 klassifikaatori järgi ja iga kalendriaasta
lõpu seisuga (viimane teadaolev info))
o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingutele sisseastumise
aeg
o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingute katkestamine või
õppepuhkuste kasutamine (kõik sündmused, kuu täpsusega)
4. Pensionikeskus
- Ajaperiood: 01.2003 – 31.12.2022
3
- Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest
inimestest. Isikute puhul, kelle vanus vaatlusaluse aasta alguse seisuga oli alla 18, selle aasta kohta
andmeid ei pärita.
- Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
- Tunnused:
o Kas isik on kunagi liitunud kohustusliku kogumispensioniga (valikuavaldusega, loosi teel
või esitades maksete tasumisest vabastamise avalduse)
o Isikule kuuluvate II samba fondide osakute väärtus kuu viimase päeva seisuga, iga
pensionifondi lõikes, kuiselt alates 2003
Kas isikul on pensioni investeerimiskonto
Pensioni investeerimiskonto avamise aasta ja kuu
Pensioni investeerimiskonto sulgemise aasta ja kuu
o Sissemaksete peatamine vastavalt kogumispensioni seaduse § 271
Sissemaksete peatamise maksekohustuse peatumise aasta ja kuu
o Kogumispensioni väljamakse pärast õiguse tekkimist kohustuslikule kogumispensionile
ühekordse maksena vastavalt kogumispensioni seaduse § 43
Esimese avalduse esimese väljamakse aasta ja kuu
Esimese avalduse esimese väljamakse summa ilma tulumaksuta
o Kogumispensioni väljamakse pärast õiguse tekkimist kohustuslikule kogumispensionile
fondipensioni või pensionilepingu alusel
Fondipensioni või pensionilepingu avalduse esitamise aasta ja kuu1
o Väljamakse enne õiguse tekkimist kohustuslikule kogumispensionile vastavalt
kogumispensioni seaduse § 431
Väljamakse aasta ja kuu (kui väljamakse kahes jaos, siis esimese väljamakse
aasta ja kuu)
Väljamakse summa ilma tulumaksuta (kui väljamakse kahes jaos, siis esimese
väljamakse summa)
1
Kui isikul on mitu fondipensioni sõlmitud (esmane fondipension on lõpetatud ning selle järgselt uus sõlmitud),
andmed esimese fondipensioni osas.
4
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
_____________________
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli
arendamine“ – Rahandusministeeriumi (tellija),
Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi (juhtrühma
liikmed) ühisanalüüs
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Uuringu raames koostatakse dünaamiline mikrosimulatsioonimudel pensionisaajate arvu, nende poolt saadavate pensionite
erinevate indikaatorite (sh keskmised pensionid pensionite adekvaatsuse näitajad, pensionite ebavõrdsus jt) ning
pensionisüsteemi kogukulude ja -tulude prognoosimiseks. Mikrosimulatsioonimudeli metoodikas on väikseim analüüsiühik
üksikisik. Mudeli lähtepunktiks on viimased tegelikud andmed kõigi olemasolevate isikute kohta (sugu, vanus, kogutud
pensioniõigused, töötamine ja tasu saamine). Igale isikule prognoositakse tema edasine elukäik, lähtudes olemasolevatest
prognoosidest suremuse ja sündimuse kohta; samuti tema edasine tööturuajalugu, lähtudes minevikuandmete põhjal leitud
statistilistest seostest. Selle põhjal prognoositakse igale isikule pensioniõigused ning pensioni suurus ning arvutatakse
ülalnimetatud indikaatorid pensionisummade ja pensionite ebavõrdsuse kohta. Ainult üksikisiku detailsusega prognoos võimaldab
pensionite jaotuslike ja ebavõrdsuse näitajate (nt Gini koefitsient, kvintiilide suhe jt) korrektset hindamist. Sellise prognoosi
koostamine eeldab korrektseid lähteandmeid prognoosiperioodi algushetke kohta, mis on olemas Eesti riiklikes andmekogudes.
Mudeli arendamiseks on vajalik ka minevikuandmete olemasolu, et nende baasil hinnata ja valideerida erinevaid seoseid, mille
põhjal mudelis tulevikuprognoose tehakse, sh
- seoseid tööturukäitumise (ning töötasu) ja sotsiaal-demograafiliste taustatunnuste vahel. Nt milliseks kujuneb tulevikus
iga mudelis käsitletava (sh ka täna veel sündimata) hüpoteetilise isiku tööhõives osalemise tõenäosus igas eluetapis ning
milline on eeldatav töötasu. Selleks on vajalik aegridade olemasolu, hindamaks hõive ja töötasu kujunemist üle elukaare.
- käitumislikke seaduspärasid kogumispensioni õiguste kogunemisel ja kasutamisel (pensionifondide valik, II samba
maksete peatamine ja jätkamine, pensionivara ühekordne väljavõtmine enne pensionile jäämist, pensionile jäädes
pensioni väljavõtmine ühekordse maksena või fondipensionina jne). Nt millise riskitasemega fonde eelistavad erinevas
vanuses inimesed, milline on II sambast väljumise tõenäosus sõltuvalt vanusest, soost ja muudest teguritest.
- I samba eriliigiliste pensioniõiguste kogunemise seaduspärasid (nt 1999. aasta eelse tööraamatutes registreeritud staaži
maht, ametialade sooduspensionite õiguste tekkimine, ennetähtaegse vanaduspensioni kasutamine jt).
Minevikuandmete baasil on vaja hinnata, kui suur on eri liiki pensioniõigusi koguvate isikute osakaal sõltuvalt soost ja
vanusest, samuti valideerida kogutud õiguste ja saadava pensioni suuruse seoseid.
Mudeli väljatöötamise üheks eesmärgiks on arvutada pensionäride ebavõrdsuse näitajaid. Selleks on väga oluline teada erinevate
nähtuste (nt pensionid, palgad) jaotumist erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide vahel ja siseselt. Selliseid gruppe on päris
palju (nt eri liiki pensionite saajad eri soo-vanuskohortides). Eraldiseisvalt kuulub paljudesse gruppidesse vähe inimesi, mis toob
kaasa ohu, et mõnda gruppi jääb liiga vähe inimesi, nt 2 või 5, mille baasil grupi kohta korrektseid üldistusi teha ja mudeli
väljundeid arvutada ei ole võimalik. Seetõttu on vajalik kõigi elanike andmete kasutamine.
Mudeli väljatöötamiseks on vajalikud ka andmed laste kohta. Põhjuseks on, et laste arvu võetakse arvesse pensioniõiguste
kogunemisel. Seetõttu on pensionite korrektseks prognoosimiseks vaja teada mitte ainult andmeid tema tööstaaži, töötasu ja
kogumispensioniga liitumise kohta, vaid ka seda, kui palju lapsi tal on. Seega on vajalik info laste ja vanemate seoste kohta. Lisaks
vanaduspensionile on laste ja vanemate seoste info vajalik ka toitjakaotuspensioni prognoosimiseks (tegelike toitjakaotuspensioni
saajate kohta päritakse andmed Sotsiaalkindlustusametist, kuid peame koostama ka tõenäosusliku toitjakaotuspensioni prognoosi
tulevasteks perioodideks lähtuvalt suremustõenäosustest). Samuti on alaealiste arvessevõtmine oluline demograafiliste
projektsioonide tegemiseks tulevaste perioodide kohta. Alaealiste kohta päritavate isikuandmete koosseis on (vt täpsemalt
andmekoosseis Lisas 2):
- pseudonüüm
- vanema(te) pseudonüüm
- sünniaasta ja -kuu
- sugu
Info laste ja vanemate seoste kohta on vajalik mitmel põhjusel:
Muidu pole võimalik korrektselt modelleerida demograafiat. Kui näiteks küsida ülalloetletud tunnused selliselt, et iga
täisealise inimese kohta oleks toodud iga tema lapse sugu ja vanus (ilma lapse pseudonüümita), oleks see ebapiisav: info
samade laste kohta kajastuks nii tema ema kui isa puhul, laste arv ei summeeruks elanikkonna tasandil korrektselt ning
puuduks võimalus topeltarvestuse tuvastamiseks (lihtsalt alaealiste arvu jagamine kahega ei oleks piisav, sest osadel
lastel on ainult üks vanem). Mikrosimulatsioonimudelis, kus mudel prognoosib kogu populatsiooni järgmise 100 aasta
jooksul, on laste arvu paika saamiseks lapse ema ja isa teadmine hädavajalik.
Laste ja vanemate seoste arvessevõtmine oluline nii laste kui vanemate tööturunäitajate analüüsimisel ja
prognoosimisel: vanemate sissetuleku ja laste tööturuedukuse analüüsimiseks ja prognoosimiseks peame teadma seost
vanemate ja laste vahel (varasemate uuringute põhjal oleme leidnud, et isiku edukus tööturul on seotud vanemate
sissetulekuga).
Laste ja vanemate vahelise seoste õigesti modelleerimine mõjutab otseselt pensionite suurust ja jaotust, mis on selle
projekti peamised väljundnäitajad: näiteks on II samba pensionõigused on pärandatavad (kõrgemat palka teeninud
vanemad pärandavad lastele suurema II samba, sellel on mõju nii laste pensioni suurusele kui pensionide ebavõrdsuse
näitajatele) samuti vanema surma korral makstakse lapsele toitjakaotuspensioni. Mõju on ka vanemate pensionile: laste
arvu põhjal makstakse lapsevanemale pensionilisa (kuid mitte mõlemale, vaid ühele lapsevanemale). Tema surma korral
liigub see õigus üle teisele vanemale. Et oleks teada, kellele see õigus liigub, peab teadma, kes oli lapse teine vanem, ehk
teisisõnu peame suutma luua seose laste ja vanemate vahel.
Pärime andmeid ka isikute hariduse kohta põhjusel, et mudeli arendamiseks on vaja hinnata statistilised seosed isikute tööhõives
olemise tõenäosuse ning sissetuleku prognoosimiseks, haridus on aga üks olulisemaid hõivet ja sissetulekut mõjutavaid tegureid.
Hariduse infot pärime kahest allikast – kuna Eesti Hariduse infosüsteemis (EHIS) pole infot enne 2004. aastat omandatud hariduse
kohta, küsime lisaks ka Rahvastikuregistrist inimeste eneste poolt märgitud haridustaseme info. EHISest päritakse andmed nii
omandatud haridustasemete kui ka sisseastumise, õpingute katkestamise ja õppepuhkuste kasutamise kohta – see on vajalik
õppeperioodide pikkuste määratlemiseks, aitamaks mudelis prognoosida tööturul osalemise perioode.
Andmekoosseisu hulgas on ka inimeste abielustaatuse info. Selle põhjuseks on vajadus pensionimudeliga simuleerida võimalike
seadusemuudatuste mõju, millega pensioniõiguste kogumine ja/või jagamine oleks seotud abielus olemisega.
Sotsiaalkindlustusametist päritakse andmed muuhulgas isikute riiklike pensionite õiguste ning pensionite saamise kohta.
Sealhulgas küsitakse ka infot välisriikides saadava ning välisriikide poolt makstavate pensionite kohta, et mudel suudaks korrektselt
prognoosida Eesti riigi tulevasi kohustusi ja kulutusi seoses pensionitega.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemsaolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Mudeli väljundit vajavad oma töös nii Rahandusministeerium kui Sotsiaalministeerium. Seni Eestis kasutatavates pensioni
prognoosimudelites tehakse prognoosid gruppide (kohortide) tasandil, mitte isiku tasandil nagu mikrosimulatsioonimudelis. See ei
võimalda hinnata pensionite ebavõrdsuse näitajaid, mis on nii praegu kui tulevikus vajalikud indikaatorid. Uuringu raames
koostatav mikrosimulatsioonimudel võimaldab leida ka jaotuslikke ja ebavõrdsuse indikaatoreid.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Uuringu läbiviija ei päri uuringu raames registritest andmeid isikut otseselt tuvastataval kujul (st nende kätte ei jõua isikukoodid).
Uuringu raames isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna registriandmete ühendamine ei oma mõju
isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub isikustamata andmetega.
Vastavalt andmete liikumise protsessi kirjeldusele (vt lisa 2) ei jõua ühegi registri andmed teiste registriteni valdajateni.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Andmete koosseis ja liikumine on kirjeldatud taotluse lisas 2.
1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Rahandusministeerium (sisuliste tellijate esindaja)
Sotsiaalministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei
Ministeeriumid on poliitikakujundajad ja seetõttu ei ole nende
registreeritus ETISes siinkohal sisukas.
1.3 Registrikood või isikukood 70000272
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1
15001 Tallinn Harju maakond
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1
registrikandega) 15001 Tallinn Harju maakond
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Rahandusministeeriumi kontakt (sisuliste tellijate esindaja):
Tõnu Lillelaid (+372 611 3786,
[email protected])
telefon, e-post
Sotsiaalministeeriumi kontakt:
Merle Sumil-Laanemaa (tel 6269 239,
e-post:
[email protected])
Centari kontakt: Janno Järve
Tel. 56 668 440, e-post
[email protected]
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Rahandusministeeriumi ja konsortsiumi (koosseisus Eesti
Rakendusuuringute Keskus Centar, Andres Võrk, Lauri Leppik ja
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi Magnus Piirits) vahel on sõlmitud sihttoetuse andmise leping
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. konkursi „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendamine“ tulemusena.
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku
avamise otsus, leping vms statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse
teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja
uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid
teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning
töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib
isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või
ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda
eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset
võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus-
või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks
asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset
andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Palumegi
võimalust kasutada antud uuringus registrite pseudonüümitud
andmeid.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 on
Rahandusministeeriumi valitsemisalas riigi eelarve-,
ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine
ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane
nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise,
audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning
riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo
juhtimine, välisvahendite kasutamise korraldamine, riigi
antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine, kohaliku
omavalitsuse üksuste arendamine ja nõustamine,
regionaalarengu, riigi- ja regionaalhalduse kavandamine ja
koordineerimine ning ruumilise planeerimise alase tegevuse
korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude
koostamine.
Vastavalt Rahandusministeeriumi põhimääruse § 5 lg 1 on
ministeeriumi põhiülesanded Vabariigi Valitsuse nõustamine
eelarve, maksunduse, makromajanduse, ruumilise
planeerimise, finants-, haldus- ning regionaalpoliitika ja
regionaalhalduse küsimustes, ettepanekute esitamine ning
poliitika kujundamine ja elluviimine temale antud pädevuse
piires.
Prognoosimudeli puhul on eristatavad kaks etappi: mudeli
väljatöötamise etapp ja selle järgne mudeli kasutamise etapp.
Praegune taotlus puudutab mudeli väljatöötamist, mille jaoks
igal juhul vajame isiku tasandi andmeid.
Juhul, kui mudeli väljatöötamine on edukas, on järgnevas mudeli
kasutamise etapis andmed vajalikud mudeli uuendamiseks
värskete andmetega. See võiks toimuda perioodilise AKI loa
alusel, kus mudeli kasutamiseks vajalike andmete saamiseks
küsitakse luba mingiks ajaperioodiks (nt 3 või 5 aastaks). Selleks
tehakse eraldi taotlus, kuna detailid (kasutamiseks vajalike
andmete täpne koosseis ja/või perioodilisus, andmete töötlejad)
ei ole praegu teada ja selguvad hiljem.
3. Uuringu tellija Uuringu rahastaja ja sihttoetuse andmise lepingu allkirjastaja:
Rahandusministeerium
70000272
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
edastatakse vaid uuringu tulem
Kantsler: Merike Saks
Volitatud esindaja: Tõnu Lillelaid (+372 611 3786,
[email protected])
Kuna tegemist on uuringuga, mis on sisendiks
poliitikakujundamisse ning põhiline sisutellija on
Rahandusministeerium, siis on käesoleva taotluse esitajaks
Rahandusministeerium.
Uuringu poliitikaväljundite tellijad:
Rahandusministeerium
70000272
Suur-Ameerika 1
15001 Tallinn Harju maakond
Volitatud esindaja: Tõnu Lillelaid (+372 611 3786,
[email protected])
Sotsiaalministeerium
70000272
Suur-Ameerika 1
15001 Tallinn Harju maakond
Volitatud esindaja: Merle Sumil-Laanemaa
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudel põhineb
Excelil ning on soo ja vanusekohordi põhine. Mudel põhineb
vanusekohortide keskmistel väärtustel ja ka tulemused on
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud
vanusekohortide ning süsteemi/rahvastiku keskmised. See toob
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine kaasa piiranguid indikaatorite osas, mida mudeliga on võimalik
prognoosida ja simuleerida.
Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium seadnud endale
eesmärgiks arendada välja uus pensionimudel, mis võimaldab
pikaajalisi pensionisüsteemi prognoose erineva detailsusega.
Sihttoetuse raames on Rahandusministeerium,
Sotsiaalministeerium aruteludes mudelit arendava
konsortsiumiga jõudnud järeldusele, et piisava detailsusega
väljundi saamiseks on vajalik mikrosimulatsioonimudeli
arendamine.
Kuna mikrosimulatsioonimudeli väikseim andmeühik on
üksikisik, on mudeli prognoosiperioodi alghetke korrektseks
lähtestamiseks vaja fikseerida ristlõige Eesti elanikkonnast. See
tähendab, et on vaja teada uusimaid andmeid iga isiku poolt
kogutud pensioniõiguste kohta (sh eriliigiliste õiguste, nt
kutsealade sooduspensionite staaži, represseeritute staatuse jm
kohta), pensioniõiguste kogunemist mõjutavate töötamise ja
töötasu kohta, kohustusliku kogumispensioniga liitumise ning
pensionifondide valiku info kohta.
Sellist analüüsi on võimalik läbi viia vaid registriandmete
põhiselt. Küsitlusuuringud ei sisalda andmeid kogutud
pensioniõiguste kohta, samuti pole nende valimid piisavad
väiksema levikuga sotsiaal-demograafiliste gruppide korrektseks
arvestamiseks prognoosides.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Rahvastikuregistris sisalduvad andmed kõigi 1999-2022 elus
olnud Eesti elanike kohta (vt täpsemalt ka lisa 1).
töödeldakse ning valimi suurus
Valimi orienteeruv suurus on 1 360 000 isikut.
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning
kui palju neid on
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Töödeldavate isikuandmete koosseis on lahti kirjutatud lisas 2.
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
6. Isikuandmete allikad Rahvastikuregister (vastutav töötleja Siseministeerium)
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet)
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium)
AS Pensionikeskus
7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist. Centar kustutab
isikuandmed I kvartalis 2024.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise Unikaalse koodi loob uuringu alguses Rahvastikuregister. Teised
registrid kodeerivad sama koodiga oma registrist päritud
(kodeerimise) viib läbi ... andmed. Genereeritud unikaalne kood ja isikukood liiguvad vaid
eri registrite vahel, töö teostajatele seda infot ei esitata (vt
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH täpsemalt lisa 2). Koodivõtit ei säilitata.
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Centar pärast projekti lõppu andmeid isiku tasandi andmeid ei
säilita, andmeomanikel palutakse säilitada kogu andmekoosseis,
säilitatakse nagu kirjeldatud punktis 7.
Centar säilitab pärast projekti lõppu andmete baasil arvutatud
koondandmeid, st analüüsi tulemeid:
- Mudelis kasutatavate regressioonivõrrandite
parameetrihinnangud
- Arvutatud statistilised sagedustabelid (nt pensionile jäämise
tõenäosused eri vanuses, sooduspensioni õigusi andvatel
ametikohtadel töötamise tõenäosused, II sambast lahkumise
tõenäosused vanuse lõikes jpm)
- Mudeli poolt arvutatud koondtulemid, näiteks
pensionisüsteemi kulude ja tulude prognoosid, pensionite
keskmised suurused, pensionite ebavõrdsuse indikaatorid,
asendusmäärad ja muud pensionisüsteemi indikaatorid, muud
näitajad sotsiaal-demograafiliste gruppide keskmistena, nt
keskmised sissetulekud või tööstaažid agregeeritud kujul.
Tulemused esitame ainult gruppide kohta, kus on vähemalt 10
isikut.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Isikuandmete töötlemine on ette nähtud
töötlemisest seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu
Nõukogu või Euroopa Komisjoni
otsekohalduvas õigusaktis
Uuringu sisu ning selle tarbeks töödeldavate
registriandmete töötlemise kohta avaldatakse
teade Rahandusministeeriumi veebilehel. Samuti
registreeritakse uuringu andmed ETISe
portaalis.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2
Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse
Loetelu riikidest
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Andmepäringute koosseis ja andmete liikumine X
Lisa 3: Isikuandmete töötlemise korral isikuandmete kaitseks rakendatud X
organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus
Lisa 4: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on
olemas)
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 11343217
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Rävala pst 11-8, IV korrus, 10143, Tallinn
+372 6173 306
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Rävala pst 11-8, IV korrus, 10143, Tallinn
+372 6173 306
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Janno Järve
+372 56 668 440
[email protected]
telefon, e-post
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/23/5-4
Andmekaitse Inspektsiooni jurist
Otsuse tegija
Virve Lans
Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2023 Tallinnas
Merike Saks
Taotluse esitaja
Rahandusministeerium
[email protected]
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel
otsustan:
1. anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks
teadusuuringus „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamine“
04.04.2023 esitatud täiendatud taotluses ja selle lisas esitatud tingimustel ja mahus.
2. Rahandusministeeriumil esitada Andmekaitse Inspektsioonile algandmete
hävitamisakt või kinnitus, et Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ on
algandmed kustutanud vastavalt taotluse punktile 7 (I kvartal 2024).
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes
1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7
lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Esitatud otsuse Lisas 1 ja 2.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud
töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon
kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid
ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.
Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks
andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja
välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei
muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide
õigusi.
Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et prognoosmudeli välja töötamine Andmekaitse Inspektsiooni
loa alusel on sobiv, kuid mudeli perioodiliseks kasutamiseks tuleb luua õiguslik alus, kuivõrd
edasise kasutamise puhul ei ole tegemist enam uuringuga.
Prognoosmudeli väljatöötamiseks töödeldaks väga suure hulga inimeste isikuandmeid.
Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte.
Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada. Taotluses
olete välja toonud, et ministeeriumi kodulehel avaldatakse teade registriandmete töötlemise
kohta ning uuringu andmed registreeritakse ETISe portaalis. Pelgalt uuringu läbiviimise
teavitusest ei piisa läbipaistvuse põhimõtte täitmiseks, vastavas teavituses peab olema
avaldatud ka teave, mida isikuandmete kaitse üldmääruse artiklid 12 ja 14 sätestavad.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus
kehtib tingimustel, mis on 04.04.2023 inspektsioonile esitatud taotluses ja selle lisas.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel
Lisad:
1. Lisa 1. Teadusuuringu taotlus (2023-04-03)
2. Lisa 2. Andmetaotlus 2023-04-03
2 (2)